Coop Pank majandusaasta aruanne 2019 1
Aastaaruanne
2021
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 2
Üldine teave
Ärinimi Coop Pank AS
Asutatud 15.03.1992 Tallinnas
Aadress Maakri 30, Tallinn 15014, Eesti Vabariik
Registrikood 10237832 (EV äriregister)
Esmakande aeg 19.08.1997
Telefon + 372 669 0900
SWIFT/BIC EKRDEE22
e-posti aadress info@cooppank.ee
Interneti kodulehekülg www.cooppank.ee
Audiitor AS PricewaterhouseCoopers
Audiitori registrikood 10142876 (EV äriregister)
Audiitori aadress Pärnu mnt 15, Tallinn 10141
Aruande bilansipäev 31.12.2021
Aruandeperiood 01.01.2021–31.12.2021
Aruandevaluuta euro (EUR), tuhanded ühikud
Nõukogu liikmed:
Alo Ivask (esimees), Viljar Arakas, Jaan Marjundi, Roman Provotorov, Raul Parusk, Silver Kuus
Juhatuse liikmed:
Margus Rink (esimees), Paavo Truu, Heikko Mäe, Arko Kurtmann, Rasmus Heinla
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 3
Sisukord
Üldine teave .................................................................................................................................................................... 2
Sisukord ........................................................................................................................................................................... 3
Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 5
Strateegia .................................................................................................................................................................... 5
Eesmärgid ................................................................................................................................................................... 7
Tegevuskeskkond ...................................................................................................................................................... 8
Tegevjuhi aruanne ..................................................................................................................................................... 9
Finantstulemused ....................................................................................................................................................14
Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid .......................................................................................................................15
Kontserni juhtimiskorraldus ...................................................................................................................................17
Aktsiad .......................................................................................................................................................................21
Dividendipoliitika .....................................................................................................................................................22
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne ......................................................................................................................23
Jätkusuutlikkuse aruanne .......................................................................................................................................31
Tasustamisaruanne ......................................................................................................................................................36
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ...................................................................................................39
Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne ......................................................................39
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ............................................................................................................40
Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................................................................................41
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne .................................................................................................42
Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad ...................................................................................................43
Lisa 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted ....................................................................................................43
Lisa 2 Riskide juhtimine ..........................................................................................................................................60
Kapitali juhtimine ................................................................................................................................................62
Krediidiriski juhtimine .........................................................................................................................................64
Likviidsusriski juhtimine .....................................................................................................................................84
Tururiskide juhtimine .........................................................................................................................................86
Operatsiooniriski juhtimine ...............................................................................................................................91
Varade ja kohustiste õiglane väärtus ................................................................................................................91
Lisa 3 Tütarettevõtted ja firmaväärtus ..................................................................................................................95
Lisa 4 Tegevussegmendid .......................................................................................................................................96
Lisa 5 Neto intressitulu ...........................................................................................................................................99
Lisa 6 Neto teenustasutulu .....................................................................................................................................99
Lisa 7 Tööjõukulud ...................................................................................................................................................99
Lisa 8 Tegevuskulud ............................................................................................................................................. 100
Lisa 9 Raha ja raha ekvivalendid ......................................................................................................................... 100
Lisa 10 Finantsinvesteeringud ............................................................................................................................. 100
Lisa 11 Laenud ja nõuded klientidele ................................................................................................................. 101
Lisa 12 Muud finantsvarad ja muud varad ........................................................................................................ 102
Lisa 13 Kinnisvarainvesteeringud ....................................................................................................................... 102
Lisa 14 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad .......................................................................................... 103
Lisa 15 Rendikohustised ...................................................................................................................................... 104
Lisa 16 Klientide hoiused ja saadud laenud ...................................................................................................... 104
Lisa 17 Muud finantskohustised ja muud kohustised...................................................................................... 105
Lisa 18 Allutatud kohustised ............................................................................................................................... 105
Lisa 19 Omakapital ............................................................................................................................................... 105
Lisa 20 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................... 107
Lisa 21 Kohtuvaidlused ........................................................................................................................................ 107
Lisa 22 Seotud osapooled .................................................................................................................................... 108
Lisa 23 Tava ja lahustatud kasum aktsia kohta ................................................................................................. 109
Lisa 24 Bilansipäevajärgsed sündmused ........................................................................................................... 109
Lisa 25 Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded............................................................................... 110
Emaettevõtte kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne ................................................................... 110
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 4
Emaettevõtte finantsseisundi aruanne ......................................................................................................... 111
Emaettevõtte rahavoogude aruanne............................................................................................................. 112
Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne ............................................................................................. 113
Juhatuse kinnitus ....................................................................................................................................................... 114
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne .......................................... Dokument digiallkirjastatud eraldi konteineris 8lk
Kasumi jaotamise ettepanek ................................................................................................................................... 123
Tulude jaotus vastavalt EMTA klassifikaatoritele ................................................................................................... 124
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 5
Tegevusaruanne
Coop Pank AS kontserni (kasutatud mõistena ka „konsolideerimisgrupp“, „pangagrupp“) kuuluvad seisuga
31.12.2021 järgnevad ettevõtted: Coop Pank AS, Coop Liising AS, Coop Finants AS, Coop Kindlustusmaakler
AS, CP Varad AS ja SIA Prana Property. Neist viis esimest on registreeritud Eesti Vabariigi Äriregistris ja SIA
Prana Property Läti Vabariigi Äriregistris.
Strateegia
Panga käekiri strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on järgmine:
Eestimaine pank. Coop Panga omanikeks on valdavalt kodumaised investorid. Panga klientideks on kõik
eestimaalased. Kõik meie otsused tehakse Eestis. Meie töötajad, juhatus, nõukogu istuvad ühe laua taga,
kasvõi iga nädal. Sektori viimase aja sündmuste valguses võib näha ühiskondlikku poolehoidu kodumaisel
kapitalil põhinevate pankade suhtes. Pank soovib oma tegevusega anda panust Eesti inimeste ja ettevõtete
arengusse ning seeläbi toetada Eesti majanduse arengut. Selle missiooni täitmisel ollakse proaktiivses
koostöös Eestimaa ettevõtjatega, kes vajavad finantseerimistuge oma äriplaanide realiseerimisel nii
maapiirkondades kui linnades. Toetades ettevõtete arengut väljaspool suurlinnu, aitame kaasa Eesti
regionaalsele arengule ning loome inimestele võimaluse elada just sellistes Eestimaa paikades, kus nad
soovivad.
Igapäevapangandus ja finantseerimisteenused. Coop Pank näeb oma tugevusi ja sellest lähtuvaid
kasvuvõimalusi eelkõige igapäevapanganduse (konto, maksed, pangakaart, sularaha, hoiused) ning
pakkumises. Lisaks vahendame oma klientidele kindlustusmaakleri kaudu levinumaid varakindlustuse tooteid
(liikluskindlustus, kaskokindlustus, kodukindlustus, reisikindlustus, ostukindlustus).
Oleme kiired. Meie tegutsemisviis on alati ja kõikjal kiire – eraklient saab elektroonilistes kanalites avada
konto ca 3 minutiga, välkmaksed toimuvad sekunditega, erakliendi väikelaenu ja krediitkaardi otsuse teeme
ca 5 minutiga, autoliisingu otsuse teeme ühe tööpäeva jooksul. 2022. aasta suvest alates hakkame tegema ka
kodulaenu otsust ühe tööpäeva jooksul.
emaettevõte
COOP PANK AS
pangandus
osalus 100%
COOP LIISING AS
liisingtegevus
osalus 100%
COOP FINANTS AS
tarbimisfinantseerimine
osalus 100%
COOP
KINDLUSTUSMAAKLER AS
kindlustusvahendus
osalus 100%
CP VARAD AS
kinnisvaraalane tegevus
osalus 100%
SIA PRANA PROPERTY
kinnisvaraalane tegevus
KONTSERNI STRUKTUUR
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 6
Inimnäoga pangandus. Ajal, mil valdavaks trendiks on digitaliseerimine ning teenindus elektroonilistes
kanalites, läheb Coop Pank sama teed, kuid eristub, pakkudes klientidele finantsteenuste kasutamiseks ka
inimkontakti – pangakontorites (15 pangakontorit) töötavate klienditeenindajate ning Coop kauplustes (330
kauplust) töötavate müüjate näol.
Pank, mis sobitub Sinu eluga/äriga. Mitte vastupidi. Coop Pangal on ambitsiooni kasvada ning seega
pingutatakse iga kliendi nimel. Meie riskiisu on mõtestatult kõrgem. Kasvustrateegiat evides näeme oma
tugevusena tahet ja võimekust süveneda klientide soovidesse, läheneda neile personaalselt, leides kliendi
soovidele sobiva lahenduse. Hinnastame igapäevapanganduse teenused paketipõhiselt, võimaldades
fikseeritud kuutasu eest kasutada kõiki kliendile igapäevaselt vajalikke pangateenuseid. Pank maksab
klientide nõudmiseni hoiustele ning tähtajalistele hoiustele kõrgemat intressi kui konkurentideks olevad
teised universaalpangad.
Panganduse ja kaubanduse integratsioon. Tänu strateegilisele partnerlusele Coop Eesti Keskühistu ja selle
19 liikmesühistuga saame lisaks tavapärastele müügi- ja teeninduskanalitele (kontorid, internetipank,
mobiilipank) pakkuda finantsteenuseid ka Coop Eesti Keskühistu liikmesühistute 330 kaupluses üle kogu
Eesti. See väljendub Coop Sula teenuses ehk kliendi võimaluses võtta välja sularaha enda pangakontolt või
teha sissemakse enda pangakontole Coop kaupluste kassades. Samuti saab klient Coop Panga kaardiga
ostude eest tasumisel Coopi Eesti kauplustes soodsaimad hinnad.
COOP PANGA
PAKUTAVAD TEENUSED
ERAISIKUTELE
ETTEVÕTETELE
Igapäevapangandus
Finantseerimine
Igapäevapangandus
Finantseerimine
konto, ülekanded, pangakaardid,
sularaha, hoiused, reisikindlustus
eluasemelaen, tarbimislaen,
krediitkaart, liising, kindlustus
arveldused, hoiustamine,
pangalink, pangakaardid,
sularaha
laen, arvelduskrediit, liising,
faktooring, pangagarantii,
kindlustus
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 7
Eesmärgid
Coop Panga missioon on viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Selleks anname hoogu Eesti ettevõtetele ja
aitame inimestel viia ellu oma unistusi nii maal kui ka linnas. Usume, et kui Eesti ettevõtjatel läheb hästi, läheb
ka Eesti inimestel ja Eestil tervikuna hästi ning tahame sellesse oma panuse anda. Eesti pangandusturg ja
lähiaastate perspektiiv soosivad kodumaisel kapitalil põhinevaid panku, kel on kiire kasvuambitsioon ning
valmisolek reageerida kiirelt ja paindlikult kliendi soovidele. Esimese viie tegevusaasta jooksul (2017–2021)
oleme kasvatanud panga ligi viis korda suuremaks.
Järgmise viie aasta jooksul (2027. a alguseks) on meie strateegiline eesmärk kasvatada panga turuosa Eestis
10%-ni (ca 2 miljardi euro suurune laenuportfell) ning jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes
eestimaalane on Coop Pangas arveldav klient (ca 150 000 arveldavat klienti). Ärimahtude kasvatamise
tulemusena seab pank eesmärgiks saavutada suurem efektiivsus (kulu-tulu suhe max 50%) ning pakkuda
aktsionäridele kõrgemat omakapitali tootlust (ROE min 15%).
Keskmine aastane liitkasvumäär (CAGR) = ( ) -1
15
19
28
38
51
>150
2017 2018 2019 2020 2021 ... 2026
Coop Panga arveldavate klientide arv,
tuhat klienti
Keskmiselt 24%
kasvu aastas
238
329
460
671
953
>2 000
2017 2018 2019 2020 2021 ... 2026
Coop Panga neto laenuportfell, mln €
Keskmiselt 16%
kasvu aastas
67%
69%
69%
60%
57%
<50%
2017 2018 2019 2020 2021 ... 2026
Kulu / tulu suhe (CIR)
11,7%
10,1%
9,8%
7,8%
12,9%
>15%
2017 2018 2019 2020 2021 ... 2026
Omakapitali tootlus (ROE)
väärtus perioodi lõpus
väärtus perioodi alguses
1
aastate arv
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 8
Tegevuskeskkond
Maailmamajandus kasvas eelmisel aastal IMF (International Monetary Fund) hinnangu alusel ca 5,9%.
Sedavõrd jõuline taastumine ja kasv on märgiline, pidades silmas, et uued COVID-19 mutatsioonid on pannud
küsimärgi alla, kui kiiresti pandeemiast väljutakse. Majanduskasvu kiirus aeglustus mõnevõrra teisel
poolaastal Covid-19 uute tüvede leviku tõttu. Haiguspuhang on negatiivselt mõjutanud ka majanduse
tarneahelaid, tootmistes on olnud katkestusi ja pakkumine pole jõudnud rahuldada nõudluse kasvu, mis on
viinud paljudes riikides inflatsiooni kiirele tõusule. Aktsiaturgudele on 2021. aasta olnud väga edukas. Kõik
suuremad aktsiaindeksid on näidanud aasta jooksul suuri või isegi rekordilisi kasve. Seda on vedanud soodne
finantskeskkond keskpankade rahatrüki näol, head makromajanduslikud näitajad ja ettevõtete tugevad
tulemused. Toorainete turgu on iseloomustanud valdavalt hinnatõus. Brenti toornafta hind kerkis üle mitme
aasta taas kõrgemale 80 dollari piirist, samuti on tõusnud maagaasi hind. Energiahindade kasv on mõjutanud
negatiivselt erinevaid tööstusharusid, tuues kaasa nii toiduainete- kui ka muude tööstustoormaterjalide
kallinemisi.
Euroala majandus on kriisist kosunud oodatust kiiremini ja 2021. aasta prognoosi kohaselt on oodata 5,0%-
st kasvu. Majanduse taastumise taga on olnud peamiselt sisetarbimise kasv. Eelneva aastaga võrreldes on
nõudlus vabaaja- ja toitlustusteenuste osas kasvanud, samuti on toetanud tarbimist pandeemia ajal
kogunenud säästud. Käesolevat aastat jäävad iseloomustama probleemid globaalsetes tarneahelates ja
tootmissisendite puudus, näiteks mikrokiipide osas, millest sõltub kogu Euroopa autotööstus. Euroala
taastumist on mõnevõrra pidurdanud ka energiakandjate hinnakasv, mis on sisendiks nii toorme- kui ka
transpordi hindadele, mõjutades seeläbi tööstussektorit. Euroala aastane inflatsioon Euroopa Keskpanga
prognoosi kohaselt kiireneb kuni 5,0%-ni. See on kiireim hinnakasv alates euroala algusest. Inflatsiooni
kiirenemine peegeldab eelkõige kütuse-, gaasi- ja elektri järsku kallinemist. Inflatsiooni kiirendab ka
suurenenud nõudlus, mis jätkuvalt ületab teatud sektorites piiratud pakkumist. Tööturu olukord on 2021.
aastal paranenud. Tänu majanduse elavnemisele on tööhõive kasvanud ja töötuse määr saavutas aasta
lõpuks pandeemia eelse taseme. Tööturgu on toetanud erinevad abimeetmed, mis on võetud kasutusse
seoses koroonaviiruse levikuga.
Koroonapandeemia tõttu on väljavaade nii inflatsioonile kui ka üldisele majandusolukorrale ebakindel.
Inflatsioon on aasta jooksul tõusnud oodatust kiiremini, kuid oodatakse siiski selle peatset langust. Euroala
inflatsiooni eesmärk keskpikas perpsektiivis on saavutada 2% tase. Rahapoliitilisi intressimäärasid 2021. aasta
jooksul ei muudetud. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas detsembri istungil, et pandeemia
majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames lõpetatakse netovaraostud 2022.
aasta märtsis. Intressimäärad on euroala rahaturul püsinud rekordmadalal tasemel, 6 kuu Euribor püsis aasta
jooksul pidevalt madalamal kui keskpangas hoiustamise püsivõimaluse intressimäär -0,5%. Pankade
rahastamistingimused olid erakordselt soodsad ja laenunõudlus püsis tugev nii ettevõtete kui majapidamiste
osas.
Eesti majanduskasv on ületanud 2021. aastal prognoose ja Eesti Panga hinnangul on majanduskasv 8%,
taastudes kriisist kiiremini kui enamik Euroopa riike. Seda on toetanud tugev sisenõudlus eratarbimise näol.
Septembris said II pensionisambast väljujad sambasse kogunenud raha kätte ning osa sellest rahast jõudis
kohe ka tarbimisse. Lisaks sellele kasutati raha laenude tagasimaksmiseks ning investeeringuteks. Eeldatavalt
jätkub säästude kulutamine ka 2022. aastal. Pandeemia on majandust mõjutanud 2021. aastal vähem kui
aasta varem, tulenevalt suhteliselt liberaalsetest liikumispiirangutest ja majanduse avatuna hoidmisest. See
on mõjutanud positiivselt jaekaubandust ja teenuseid. Tööhõive on 2021. aasta jooksul märgatavalt
paranenud, kuid muutused on tegevusalade lõikes erinevad. Endiselt on majutus- ja toitlustussektori hõive
kriisi eelsega võrreldes umbes viiendiku võrra madalam. Tööpuudus kahanes tööhõive suurenemise tõttu
2021. aasta III kvartali andmetel 5,7%-ni, kuid ei ole veel pandeemia eelset taset saavutanud. Tarbijahinnad
on 2021. aasta jooksul kasvanud, hinnakasvu on põhjustanud peamiselt energiahindade kallinemine, mis
kandub edasi teiste kaupade ja teenuste hindadesse, muutes inflatsiooni laiapõhjaliseks.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 9
Tegevjuhi aruanne
2021. aasta oli Eesti majanduses toibumise ja väga kiire kasvu aasta: SKP ja palgad kasvasid, tarbijate
kindlustunne oli hea ning tööpuudus vähenes. Eesti SKP kasv on olnud Euroopa riikide seas üks kiiremaid ja
kasvanud isegi võrreldes 2019. aastaga ehk võrreldes pandeemia eelse ajaga. Samas jääb meid 2021. aastast
saatma jätkuv tervisekriis, kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad, tarneahela probleemidest tingitud uute autode
ja muude seadmete piiratud kättesaadavus, II samba pensionirahade turule tulek ning mitmekordselt
kasvanud energiahinnad.
Nendes muutlikes oludes on Coop Pank kiire tegutsemise ja paindlikkusega suutnud edukalt ellu viia oma
kasvustrateegiat, kasvatades oma ärimahte keskmiselt 40% aastas ning seda juba viiendat aastat järjest. Coop
Panga jalajälg Eesti majandusruumis, pangandusturul ja inimeste igapäevaelus üha suureneb.
Pakkumaks klientidele parimat panganduskogemust, uuendasime kevadel erakliendi igapäevapanganduse
pakkumist, mille käigus kaotasime maksete teenustasu, tõime turule tasuta arvelduspaketi ning uudsed
kindlustuslahendused nagu näiteks kuutasupõhine COVID-kindlustuskaitsega reisikindlustus ning lisasime
kõigile Coop Panga eraisiku pangakaartidele tasuta ostukindlustuse.
Suvel tähistasime oma kliendibaasi kasvamist 100 000 kliendini. See oli üks viiest strateegilisest eesmärgist,
mida lubasime börsile tulles saavutada hiljemalt 2022. aasta lõpuks ja mille täitsime poolteist aastat varem.
Coop Panga klientide arv ulatus 2021. aasta lõpu seisuga 114 600 kliendini, kasvades aastaga 27 900 võrra
ehk 32%. Võrdluseks: 2017. aastal lisandus 5 000, 2018. aastal 9 000, 2019. aastal 19 000, 2020. aastal 23 000
uut klienti.
Ühtlasi näeme, et 2021. aastal tegi suure tõusu ka meie olemasolevate klientide aktiivsus: üha rohkem inimesi
ja ärisid üle Eesti kasutab meie teenuseid igapäevaselt ja nimetab meid oma kodupangaks. Sellest lähtuvalt
kasvasid aastaga just kodumaised nõudmiseni hoiused ning oleme jätkuvalt vähendamas rahvusvaheliste
hoiuste vahendusplatvormide kaudu kaasatud kallimaid tähtajalisi hoiuseid. See võimaldas meil aasta varem
täita ka teise eesmärgi, mida börsile tulles lubasime: panga finantseerimiskulu langes 0,7% tasemele.
2021. aasta lõpu seisuga ulatus Coop Panga hoiuste maht 1,1 miljardi euroni, kasvades aastaga 341 miljoni
euro võrra ehk 45%. Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga 71% ja tähtajalised hoiused (s.h. saadud laenud)
ning emiteeritud võlakirjad 27%. Kasvav kohalik hoiuste baas ja alanenud finantseerimiskulu võimaldab meil
üha aktiivsemalt osaleda äri- ja eraklientide laenuturul. Äriliinidest näitasid aastaga suurimat kasvu ärilaen ja
kodulaen: ärilaenu portfell kasvas 166 miljonit eurot ehk 64% ja kodulaenu portfell 102 miljonit eurot ehk
39%. Liisingu portfell kasvas 14 miljonit ehk 17% ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 1 miljon eurot ehk
1%. Lõpetasime aasta 953 miljoni eurose laenuportfelliga ja oleme väga lähedal, et täita ka kolmas
investoritele antud lubadus: 1 miljardi suurune laenuportfell 2022. aasta lõpuks.
Ärimahtude jätkuv kasv on toonud kaasa oodatud mastaabiefekti, mis tähendab, et meie tulud kasvavad
kiiremini kui kulud. 2021. aastal teenis pank 39 miljonit eurot tulusid, aastane kasv 26% ja tegevuskulud olid
22 miljonit eurot, aastane kasv 19%. Coop Panga laenuportfelli kvaliteet oli viie aasta parim: võlas oleva
portfelli osatähtsus ulatus vaid 2%-ni. Kõige selle tulemusena paranesid aastaga meie olulisemad
tulemusnäitajad: kasum kasvas 13,5 miljoni euroni ehk 85%, kulu-tulu suhe langes 57% peale ning omakapitali
tootlus kasvas 12,9% tasemele.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 10
Tunneme heameelt, et meie töö tulemused kajastusid 2021. aastal ka aktsiahinnas ja aktsionäride arvu
kasvus. Panga aktsionäride arv on aastaga enam kui kahekordistunud. 2021. aasta lõpu seisuga oli Coop Pank
28 000 aktsionäriga Eesti suuruselt kolmas aktsionäride arvuga börsiettevõte. Aasta alguses tõime turule
Coop Panga allutatud võlakirjad, millega kaasasime kasvuks 10 miljonit eurot kapitali.
Klientide ja aktsionäride kõrval rõõmustasime möödunud aastal ka oma töötajaid, kolides panga peakontori
Tallinnas Maakri ärikvartalis asuvasse vastvalminud ja kaasaegsesse Skyoni ärimajja – siin töötab üle 80%
Coop Panga enam kui 300 töötajast. Uus võimalusterohke ja LEED energiatõhususe sertifikaadiga peamaja
toetab meie jätkuvat kasvuambitsiooni ja jätkusuutlikkuse eesmärkide poole pürgimist, sh aitab vähendada
meie süsiniku jalajälje suurust.
Täitsime 2021. aastal kõik endale seatud eesmärgid ja investorile antud lubadused ning jätkame meile seni
edu toonud strateegiaga, ent veelgi suurema ambitsiooniga. Järgmise viie aasta jooksul, täpsemalt 2027. aasta
alguseks, on meie strateegiline eesmärk kasvatada panga turuosa Eestis 10%-ni ja laenuportfell ligikaudu 2
miljardi euroni ning jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes eestimaalane arveldab Coop Pangas – see
tähendab vähemalt 150 000 arveldavat klienti. Ärimahtude kasvatamise tulemusena seab pank eesmärgiks
saavutada suurem efektiivsus (kulu-tulu suhe alla 50%) ja pakkuda aktsionäridele kõrgemat omakapitali
tootlust (ROE vähemalt 15%).
Margus Rink
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 11
Klientide arvu kasv
Coop Panga klientide arv oli 2021. aasta
lõpuks 114 600, kasvades aastaga
27 900 kliendi võrra. Neist 25 400 olid
erakliendid ja 2 500 ärikliendid.
Lisaks on tarbimisfinantseerimisega
tegeleval panga tütarettevõttel Coop
Finantsil 100 000 klienti.
Kasumi kasv
Coop Panga kasum ulatus 2021.
aastal 13,5 miljoni euroni, kasvades
aastaga 85%.
Laenuportfelli kasv
Coop Panga laenuportfell kasvas
aastaga 42%, ulatudes 2021. aasta
lõpuks 953 miljoni euroni.
Kiiret laenuportfelli kasvu toetasid kõik
finantseerimisega tegelevad äriliinid.
Hoiuste kasv
Coop Panga hoiuste portfell kasvas
aastaga 45%, ulatudes 2021. aasta
lõpuks 1,1 miljardi euroni.
Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga
71% ja tähtajalised hoiused 27%.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 12
Kindlustuslahendused
Coop Kindlustusmaakler loob panga
klientidele üha suuremat lisaväärtust,
pakkudes kõiki enimlevinud
kindlustustooteid nagu liiklus-, kasko-,
kodu- ja reisikindlustust, väikese ja
keskmise suurusega ettevõtete
varakindlustust, ehitusmasinate ja
muude seadmete kindlustust.
2021. aastal toodi turule ka uusi
teenuseid. Eraklientidele hakati
pakkuma kuutasupõhist COVID-
kindlustuskaitsega reisikindlustust ja
kõigile Coop Panga eraisiku
pangakaartidele lisati tasuta
ostukindlustus. Lisaks hakati pakkuma
ka populaarset väikelaenukindlustust ja
võimalust lisada kõik kindlustusmaksed
laenumaksegraafikusse.
Kõige soodsamad hinnad
Coop Panga pangakaardiga
Coop Panga pangakaardi omanikud saavad
kõigis Coopi kauplustes kõige suuremaid
soodustusi ja teenivad 10% rohkem
boonuspunkte.
Coop Panga kliendid saavad Coopi
kaupluste kassades sularaha tasuta oma
pangaarvele maksta ja sealt välja võtta.
Ostukindlustus pangakaardiga
Kõigil Coop Panga eraisikutest klientide
pangakaartidel on tasuta ostukindlustus,
mis kindlustab automaatselt kõik kuni
2500-eurosed pangakaardiga ostetud
kestvuskaubad õnnetuste ja varguste
vastu.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 13
Edukas börsiaasta
2021. aastal kahekordistus Coop Panga
aktsionäride arv, ulatudes aasta lõpuks
27 799 aktsionärini. See tegi meist
aktsionäride arvult Eesti kolmanda
börsiettevõtte.
2021. aasta alguses tõime turule Coop
Panga esimesed allutatud võlakirjad,
millega kaasasime kasvuks 10 miljonit
eurot kapitali.
Coop Panga uus peamaja
Skyoni kõrghoones
Klientide ja aktsionäride kõrval
rõõmustasime 2021. aastal ka oma
töötajaid, kolides panga peakontori
Tallinnas Maakri ärikvartalis asuvasse
vastvalminud ja kaasaegsesse Skyoni
ärimajja.
Meie Tallinna kesklinna kliendikontor
asub samas majas, aadressil Maakri
30.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 14
Finantstulemused
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
2017
2018
2019
2020
2021
Neto intressitulu
11 519
16 779
20 689
28 371
35 538
Neto teenustasutulu
2 170
2 302
2 372
2 097
3 085
Neto muud tulud
3 600
687
658
621
615
Neto tegevustulud kokku
17 289
19 768
23 719
31 089
39 238
Tegevuskulud
-11 518
-13 601
-16 261
-18 796
-22 453
Allahindlus krediidikahjumite katteks
-1 313
-1 392
-1 931
-4 789
-2 497
Tulumaksu kulu
0
-22
0
-245
-825
Puhaskasum
4 458
4 753
5 527
7 259
13 463
sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa
4 345
4 753
5 527
7 259
13 463
Ärimahud, miljonites eurodes
2017
2018
2019
2020
2021
Neto laenuportfell
238
329
460
671
953
Klientide hoiused ja saadud laenud
316
385
507
758
1 099
Allutatud laenud
5
5
7
7
17
Omakapital (emaettevõtte omanike
osa)
45
49
89
98
112
Suhtarvud
2019
2020
2021
Keskmine omakapital (emaettevõtte osa), mln eurot
56
93
105
Omakapitali tootlus (ROE), %
9,8
7,8
12,9
(puhaskasum / omakapital, keskmine)
Koguvarad, keskmine, mln eurot
529
741
1 055
Varade tootlus (ROA), %
1,0
1,0
1,3
(puhaskasum / koguvarad, keskmine)
Sularaha ja intressitootvad varad, keskmine, mln eurot
495
725
1 039
Neto intressimarginaal (NIM), %
4,2
3,9
3,4
(neto intressitulud / intressitootvad varad, keskmine)
Kulude ja tulude suhe, %
68,6
60,5
57,2
(tegevuskulud kokku / neto tegevustulud kokku)
Laenude ja hoiuste suhe, %
90,9
88,5
86,8
(neto laenud / klientide hoiused ja saadud laenud)
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 15
Kapitaliseeritus ja riskipositsioonid
Kapitalibaas, tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2021
kohandatud*
31.12.2020
Esimese taseme omavahendid
Sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss
74 416
74 416
73 817
Kohustuslik reservkapital
3 165
3 165
2 802
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
20 461
20 461
13 564
Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum
8 012
10 725
4 835
Muu akumuleeritud koondkasum
-15
-15
-18
Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus (-)
-6 757
-6 757
-6 757
Immateriaalne põhivara (-)
-7 457
-7 457
-5 930
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse
korrigeerimine (-)
-6
-6
-3
Muud mahaarvamised I taseme omavahenditest (-)
-963
0
-715
Muud üleminekusätetest tulenevad omavahendite
korrigeerimised
315
315
441
Esimese taseme omavahendid (Tier I kapital)
91 171
94 847
82 036
Allutatud kohustised
17 000
17 000
7 000
Teise taseme omavahendid (Tier II kapital)
17 000
17 000
7 000
Aktsepteeritud kapital adekvaatsuse arvutamiseks
108 171
111 847
89 036
Riskiga kaalutud varad (RWA)
Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil
638
638
624
Krediidiasutused, investeerimisühingud ja kohalikud
omavalitsused standardmeetodil
3 112
3 112
451
Äriühingud standardmeetodil
65 173
65 173
72 962
Jaenõuded standardmeetodil
130 582
130 582
110 660
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud nõuded
standardmeetodil
325 729
325 729
195 622
Makseviivituses olevad nõuded standardmeetodil
3 033
3 033
6 612
Eriti suure riskiga seotud kirjed standardmeetodil
59 295
59 295
22 417
Muud varad standardmeetodil
13 543
13 543
10 928
Krediidirisk ja vastaspoole krediidirisk kokku
601 105
601 105
420 276
Operatsioonirisk baasmeetodil
47 007
47 007
36 423
Kokku riskiga kaalutud varad (koguriskipositsioon)
648 112
648 112
456 699
Kapitali adekvaatsus (%)
16,69%
17,26%
19,50%
Tier I kapitali suhtarv (%)
14,07%
14,63%
17,96%
* Sisaldab 2021.aasta kasumit, mis on sõltumatu audiitori poolt auditeeritud ja mis kaasatakse esimese
taseme omavahendite koosseisu peale Finantsinspektsioonilt kasumi kaasamise loa saamist või aktsionäride
poolt majandusaasta aruande kinnitamist ja millest on maha arvatud prognoositavad dividendide
väljamaksed. Finantsinspektsioon on andnud loa 2021. aasta 9 kuu vahekasumi kaasamiseks.
Nõuded omavahenditele
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
4,50%
I taseme põhiomavahendid/koguriskipositsioon
Esimese taseme omavahendite suhtarv
6,00%
I taseme omavahendid/koguriskipositsioon
Koguomavahendite suhtarv (kapitali adekvaatsus)
8,00%
koguomavahendid/koguriskipositsioon
Kapitali säilitamise puhver
2,50%
Koguriskipositsioonist
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 16
31.12.2021 seisuga on kontsern kooskõlas kõikide regulatiivsete kapitalinõuetega. Kontserni kapitali
säilitamise puhvriks seisuga 31.12.2021 on 16 203 (31.12.2020: 11 417 ) tuhat eurot.
Kontserni finantsvõimenduse määr seisuga 31.12.2021 on 6,66% (31.12.2020: 8,79%). Finantsvõimenduse
määra arvutamiseks jagatakse I taseme omavahendid kogu riskipositsiooni (bilansilised ja bilansivälised)
näitajaga. Kontserni likviidsuspositsioon on tugev, likviidsuskatte kordaja (Liquidity Coverage Ratio, LCR) oli
31.12.2021 seisuga 202% (31.12.2020: 275%), regulatiivne miinimumnõue on 100%.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr. 575/2013 käsitletakse riskide
kontsentreerumisena ühe kliendi või klientide rühma suhtes võetud riskipositsioone, mis võrduvad või
ületavad 10% krediidiasutuse aktsepteeritud kapitalist (vt eelmisel leheküljel kapitaliseerituse tabelit). Riskide
kontsentreerumise kohaldatavatest piirmääradest on vabastatud EL määruse nr. 575/2013 artikkel 400 lg 1
tingimustel riskipositsioonid klientide vastu, mis tulenevad kasutamata krediidilimiitidest. Riskide
kontsentreerumise piirmääradest on vabastatud ka riskipositsioonid keskvalitsuste ja keskpankade vastu,
kellele on määratud riskikaaluks 0%.
Seisuga 31.12.2021 ja 31.12.2020 ei ületanud ühegi krediidiasutuse, kliendi ega kliendirühma riskipositsioon
(EL) määrusega 575/2013 kehtestatud riskide kontsentreerumise piirmäärasid.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 17
Kontserni juhtimiskorraldus
Coop Pank AS kontsern lähtub oma tegevuses konsolideerituse põhimõttest, mis väljendub ühtsete ja
kooskõlastatud eesmärkide seadmises, ühtsete põhiväärtuste järgimises ning tegevusega kaasnevate riskide
juhtimiseks kontserniüleste otsustuspädevate organite toimimises.
Coop Pank AS juhtimine on kolmetasandiline, kus juhtorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja
juhatus. Aktsionäride üldkoosolek on Coop Pank ASi kõrgeim juhtorgan, kus saavad osaleda kõik aktsionärid
ning mis tavapäraselt toimub korraliselt üks kord aastas.
Nõukogu valitakse aktsionäride üldkoosoleku poolt kolmeaastaseks perioodiks. Ettepanekuid üldkoosoleku
otsuse eelnõuna nõukogu liikme kandidatuuri ülesseadmiseks saavad esitada aktsionärid, kelle häältega on
esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Nõukogu liikme kandidaadil peavad olema asjakohased teadmised
ja kogemused panga juhtorganis osalemiseks, nõukogu koosseis peab olema mitmekesine ning nõukogus
peab olema piisavalt sõltumatuid liikmeid.
Juhatus valitakse panga nõukogu poolt kolmeaastaseks perioodiks. Juhatuse kui kollegiaalse organi liikmete
valimisel tagab nõukogu, et moodustatav juhatus oleks oma koosseisult piisavalt mitmekesine läbi teadmiste,
oskuste, kogemuste ja hariduse profiili, et oleks tagatud juhatuse võimekus efektiivselt juhtida kõiki panga
tegevusalasid.
Juhtorgani liikmete valimisel lähtutakse krediidiasutuste seaduses sätestatud juhtorgani liikmele esitatavatest
nõuetest: valitaval isikul peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused,
haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Juhatuse liikmeks ei valita isikut, kelle varasem
tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või
kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on
näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike,
liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud,
et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. Tagamaks eelnimetatud nõuete täitmist, on
pangas kehtestatud sisemine kord juhtorgani liikme sobivuse hindamiseks: sobivust hinnatakse nii enne
vastava isiku valimist juhtorgani liikmeks kui ka vajadusel tema ametisoleku kestel. Et tagada juhatuse liikmete
jätkusuutlik kompetents, on pangas ette nähtud kord juhatuse liikmete regulaarseks enesetäiendamiseks.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 18
Juhatus
Nõukogu
MARGUS RINK
Panga juhatuse esimees
alates veebruarist 2017
Eelnevalt Eesti Energia juhatuse liige
ning Swedbank jaepanganduse juht
PAAVO TRUU
Panga juhatuse liige
alates veebruarist 2022
Eelnevalt COOP Eesti ja AS Magnum
finantsjuht
HEIKKO MÄE
Panga juhatuse liige
alates veebruarist 2020
Eelnevalt Magnum Veterinaaria
tegevjuht ning energiakaubanduse
juht Eesti Energias
RASMUS HEINLA
Panga juhatuse liige
alates novembrist 2020
Eelnevalt Coop Panga
tarbimisfinantseerimise äriliini juht
ARKO KURTMANN
Panga juhatuse liige
alates novembrist 2020
Eelnevalt LHV Pank
äripanganduse osakonnajuht
ALO IVASK
Nõukogu esimees
Auditikomitee liige
Töötasukomitee liige
Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees
VILJAR ARAKAS
Nõukogu liige
EfTEN Capital juhatuse esimees
JAAN MARJUNDI
Nõukogu liige
Töötasukomitee liige
Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees
RAUL PARUSK
Nõukogu liige
Töötasukomitee liige
Sulvanius Invest OÜ juhataja
ROMAN PROVOTOROV
Nõukogu liige
Antsla Tarbijate Ühistu juhataja
SILVER KUUS
Nõukogu liige
Auditikomitee liige
Agron Halduse OÜ arendusjuht
Lorikoru Capital OÜ juhataja
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 19
Kontserni struktuuri kujundab ja kinnitab panga juhatus, arvestades õigusaktides, panga ning tema
tütarettevõtete põhikirjades ning strateegias sätestatut, samuti arvestades nõukogu poolt antud juhiseid ning
panga arenguprioriteete. Kontserni organisatsiooniline struktuur põhineb funktsionaalsel struktuuril.
Vastutus panga ning tütarettevõtete tegevuse eest on jaotatud panga juhatuse liikmete vahel äriliinide ning
osakondade kaupa. Vastutusvaldkondade jaotus juhatuse liikmete vahel lähtub funktsioonide lahususe
põhimõttest, mis tagab kontrollivate üksuste lahususe kontrollitavatest üksustest.
Kontserni strateegia, eesmärgid ning riskijuhtimise põhimõtted kinnitab panga nõukogu. Panga juhatus ja
kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogud kinnitavad konkreetse äriliini või ettevõtte jaoks detailsema
tegevusplaani. Kontserni strateegias väljendatud põhiväärtused on ühtsed kogu panga kontserni ettevõtete
jaoks. Kontsernis toimib kontserniülene riskide juhtimine ning on loodud järgmised kontserniülesed
komiteed:
• Auditi-/riskikomitee, kelle ülesandeks on olla nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, tegevuse seaduslikkuse, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelvalve teostamise ja eelarve
koostamise valdkonnas.
• Töötasukomitee, kelle ülesandeks on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist ning nende
kooskõla kontserni tegevuseesmärkidega, samuti hinnata tasustamisega seotud otsuste mõju
kontserni riskijuhtimisele, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele.
• Krediidikomitee, mis on otsustuspädev organ krediidiotsuste tegemisel. Komitee ülesandeks on läbi
enda otsuste tagada kontserniüleselt ühtse krediidipoliitika järgimine.
• Aktivate ja passivate juhtimise komitee, mis on kontserniüleselt otsustuspädev organ likviidsusriski,
pangaportfelli intressiriski ja väärtpaberiportfelli juhtimisel, aktivate ja passivate struktuuri
kujundamisel ning tulususe juhtimisel.
• Kontode avamise komitee, mille ülesandeks on läbi oma otsuste juhtida kõrgema riskiastmega
klientidega kliendisuhte loomist ning vajadusel lõpetamist.
• Arendusprojektide komitee, mille peamiseks ülesandeks on kontserni strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks vajalike infosüsteemide arenduste juhtimine.
Et tagada kontserni tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus, tegevuse vastavus seadustele ja
muudele õigusaktidele, juhtimisorganite poolt kinnitatud sisereeglitele ning otsuste vastuvõtmine
usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel, on kontsernis loodud kõiki tegevus- ja juhtimistasandeid
hõlmav kontserniülene sisekontrolli süsteem. Tegevuse kontrollimine põhineb 3-tasandilisel
kontrollisüsteemil. Esimesel tasandil toimub kontroll iga üksuse siseselt enesekontrollina. Teisel tasandil
tegutsevad iseseisvate ja sõltumatute kontrolliüksustena riskijuhtimise ning vastavuskontrolli funktsioon.
Kolmandal tasandil tegutseb kontserni kogu tegevust kontrolliv siseauditi üksus.
Kontsernis kehtib ühtne tasustamispoliitika. Töötajatele makstakse turutasemele vastavalt palka ning
tulemustasusid. Rahalistele tasudele lisanduvad muud mitterahalised soodustused paindliku tööaja, kodus
töötamise võimaluse, erinevate ühisürituste ja sportimise soodustuse näol. Kontserni töötajad töötavad
töölepingute alusel, juhtkonna liikmed käsunduslepingute alusel.
Panga jaoks on oluline töötajate rahulolu ja areng. Selle tagamiseks korraldatakse erinevaid arendavaid
koolitusi ja ühiseid üritusi, näiteks Aasta alguse Gala ja ühised suvepäevad Coop Eestiga. Kõikide töötajatega
viiakse aasta jooksul läbi aastavestlused ja poolaastavestlused, et tagada töötajate areng ja nende tegevuse
parem kooskõla panga strateegia ja ühiste eesmärkidega.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 20
Kontserni struktuur
Nõukogu
Auditi-/riskikomitee
Töötasukomitee
Siseaudit
Juhatus
Juhatuse esimees
Juhatuse liige Juhatuse liige Juhatuse liige Juhatuse liige
Erakliendipangandus Ärikliendipangandus Riskijuhtimine Finantsjuhtimine
Krediidikomitee
Aktivate/passivate komitee
Arendusprojektide komitee
Kontode avamise komitee
Elektroonilised kanalid
Müügivõrk
Personal
Turundus
Infotehnoloogia
Riskijuhtimine
Juriidika
Finantsjuhtimine
Operatsioonid
Er
Erakliendi
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 21
Aktsiad
Coop Pank AS on emiteerinud lihtaktsiaid, mille iga aktsia annab ühe hääleõiguse. Aktsiad on noteeritud
NASDAQ Tallinna põhinimekirjas ISIN koodiga EE3100007857 alates 10.12.2019. Aktsia märkimishind oli 1,15
eurot. Seisuga 31.12.2021 oli aktsia hind 2,99 eurot. 2021. aastal oli madalaim kaubeldav hind 1,168 eurot ja
kõrgeim hind 4,50 eurot. Seisuga 31.12.2021 oli aktsiahinna alusel panga turuväärtus 273 mln eurot. Aasta
jooksul oli tehingute käive kokku 90,6 mln eurot ning omanikku vahetas 33,2 mln aktsiat keskmise
tehinguhinnaga 2,73 eurot. Alates börsil noteerimise algusest on olnud tehingute käive kokku 106,9 mln eurot.
Aktsia hinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta 2021. aasta lõpu seisuga oli 20,2. Suhtarvu leidmise aluseks
on aktsia turuhind, mis jagatakse puhaskasumiga keskmise aktsiate arvu kohta. Aktsia raamatupidamislik
väärtus seisuga 31.12.2021 oli 1,225 ning aktsia hinna suhe aktsia raamatupidamislikku väärtusesse oli 2,44.
Seisuga 31.12.2021 omavad üle 5% panga
aktsiatest:
Coop Investeeringud OÜ 24,81%
Andres Sonn 8,13%
CM Capital OÜ 5,19%
Lisaks omavad Coop Eesti Keskühistu Tarbijate
Ühistute liikmed kokku 17,93% panga aktsiatest,
kuid eraldiseisvalt ei oma neist ükski üle 5%.
Pangal on 31.12.2021 seisuga 27 799 aktsionäri,
kellest suurinvestoreid ehk üle 100 000 aktsia
omaniku on 47 aktsionäri. Alates aktsiate
noteerimisest 10.12.2019 on lisandunud 17 000
aktsionäri.
Aktsiad omavad õigust dividendile.
Aktsiaoptsioonide programmide teostamisel on
aktsionärid delegeerinud volitused uute aktsiate
emiteerimiseks nõukogule.
942
1,21
0,93
1,23
1,79
2,27
2,20
4,20
2,89
3,52
2,99
12.19
02.20
04.20
06.20
08.20
10.20
12.20
02.21
04.21
06.21
08.21
10.21
12.21
Aktsia hind (€) ja kauplemismaht (tuhat aktsiat)
10.12.2019 - 31.12.2021
109
88
98
99
107
201
285
273
131
152
158
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
12.19
02.20
04.20
06.20
08.20
10.20
12.20
02.21
04.21
06.21
08.21
10.21
12.21
Coop Pank
OMX Tallinn
Hinnad indekseeritud 100 protsendile
seisuga 10.12.19
Coop
Investeeringud
25%
Tarbijate
ühistud
18%
Andres Sonn
8%
CM Capital
5%
Eesti
Ühistukapital
4%
Teised
40%
Aktsionäride jaotus seisuga 31.12.2021
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 22
Dividendipoliitika
Aktsionäride koosolekul 08.11.2019 kinnitati dividendipoliitika, mille järgi on panga eesmärk maksta
dividendideks koos sisalduva tulumaksuga 25% panga konsolideerimisgrupi aktsionäridele kuuluvast
maksude eelsest aastakasumist. Esimene dividendimakse toimub 2022. aastal 2021. aasta kasumist.
Dividendi maksmise eelduseks on:
• väliste- ja sisemiste kapitalinõuete ning likviidsusnõuete täitmine;
• kapitali tase peale dividendi makseid on jätkusuutlik ning piisav, et tagada ärimahtude kasvu ning
investeeringute vajadusi.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 23
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
Coop Pank AS järgib Nasdaq Tallinna börsi ja Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise
Tava (edaspidi HÜT) alates Coop Pank ASi aktsiate noteerimisest Tallinna börsi põhinimekirjas 10. detsembril
2019. Aruanne annab ülevaate Coop Pank ASi juhtimisest ja juhtimise vastavusest HÜT juhistele. Coop Pank
AS järgib head ühingujuhtimise tava, välja arvatud juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.
1. Üldkoosolek
Coop Pank on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
Üldkoosolek on panga kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku pädevus
on sätestatud seaduses ning panga põhikirjas. Näiteks on üldkoosoleku pädevuses põhikirja muutmine,
aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine, nõukogu
liikmete valimine ja nende volituste pikendamine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine,
majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine, audiitori
nimetamine ja tagasikutsumine.
Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning
esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. 2021. aastal ei esitatud üldkoosoleku eel aktsionäride
küsimusi päevakorrapunktide kohta. Aktsionär võib üldkoosolekust osa võtta ja koosolekul hääletada isiklikult
või volitust omava esindaja kaudu. Üldkoosolekud toimuvad tööpäevadel Tallinnas.
Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande
kinnitamine, toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt nelja
kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Nii korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab
juhatus ette vähemalt kolm nädalat, avaldades üldkoosoleku kokkukutsumise teate Nasdaq Tallinna börsi
infosüsteemi vahendusel, oma veebilehel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid
tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut. 2021. aastal toimunud üldkoosolekuga seotud
materjalidega ja üldkoosoleku otsuste eelnõudega ning muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate
dokumentidega oli aktsionäridel võimalik tutvuda üldkoosoleku teatamisest alates kuni üldkoosoleku
toimumise päevani panga veebilehel ning panga endises peahoones Tallinnas, Narva mnt 4 tööpäeviti
ajavahemikus 09.00–17.00. Aktsionäridele antakse võimalus enne üldkoosoleku toimumise päeva esitada
küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta.
Üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu ei ole senimaani tehtud võimalikuks sidevahendite kaudu (HÜT
punkt 1.3.3), kuna selleks on puudunud vajadus, nõudlus ja sobilik tehnoloogiline lahendus.
2021. aastal toimus üks korraline aktsionäride üldkoosolek. 14. aprilil 2021 toimunud korralisel aktsionäride
üldkoosolekul kinnitati 2020. aasta majandusaasta aruanne, jaotati 2020. a majandusaasta kasum ning
otsustati dividende mitte maksta. Kutsuti tagasi üks nõukogu liige ning valiti uus nõukogu liige. Üldkoosolek
toimus eesti keeles. Koosolekut juhatas panga juriidilise osakonna juhataja Mariann Suik ja protokollis jurist
Renno Mägi. Üldkoosolekul osalesid kõik panga juhatuse ja nõukogu liikmed. Koosolekul osalesid ka panga
audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers audiitorid Tiit Raimla ja Evelin Lindvers ning koosoleku protokolli
tõestanud Tallinna notar Annika Kuimet.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 24
2. Juhatus
2.1. Juhatuse ülesanded
Juhatus on Coop Panga juhtimisorgan, mis igapäevaselt esindab ja juhib panka. Põhikirja kohaselt võib panka
esindada kõikides õigustoimingutes iga juhatuse liige. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu.
Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Vastavalt panga põhikirjale koosneb juhatus kolmest
kuni seitsmest liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat. Igal juhatuse liikmel on oma
vastutusvaldkond, mis määratakse kindlaks juhatuse liikme lepinguga. Nõukogult saadud volituse alusel
sõlmib juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks lepingu nõukogu esimees. Vastavalt krediidiasutuste
seaduses toodud piirangutele ei võinud kuni 2021. aastani panga juhatuse liikmed osaleda samaaegselt teiste
äriühingute juhatuse või nõukogu töös. Erinevalt eeltoodust ei kehtinud piirang tööle panga
konsolideerimisgrupi ettevõtete juhtorganites. Alates 2021. aastast võivad panga juhatuse liikmed olla lisaks
kas ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või neljal nõukogu liikme ametikohal.
Konsolideerimisgrupi juhi ametikohad loetakse kokku üheks ametikohaks.
Vastavalt juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamine 3 kuud
enne ametiaja kavandatud möödumist. Nõukogu määrab juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab
juhatuse tööd. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib
juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud
lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
Juhatuse liikmeks valitakse isikud, kellel on panga juhatuse töös osalemiseks piisavad teadmised ja
kogemused. Panga juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja hindamiseks on pangas kehtestatud
„Sobivusmenetluse läbiviimise poliitika“, mida rakendatakse koostoimes kehtivate õigusaktidega (eelkõige
krediidiasutuste seadus) ning Finantsinspektsiooni ja/või teiste järelevalveasutuste poolt kehtestatud
soovituslike juhenditega ja muude asjakohaste juhenddokumentidega.
Seisuga 31.12.2021 oli panga juhatus viieliikmeline ja juhatusse kuulusid Margus Rink (esimees), Kerli Lõhmus,
Heikko Mäe, Arko Kurtmann ja Rasmus Heinla. Juhatuse liikmete vastutusvaldkondadeks on: Margus Rink –
üldjuhtimine, Kerli Lõhmus – finantsjuhtimine, Heikko Mäe – riskijuhtimine, Arko Kurtmann –
ärikliendipangandus, Rasmus Heinla – erakliendipangandus.
Margus Rink omandas 1994. aastal finantsarvestuse ja -analüüsi bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli
majandusteaduskonnast ning 2000. aastal ärijuhtimise magistrikraadi samast ülikoolist. Margus Rink on
pangandussektoris töötanud rohkem kui 15 aastat, alustades 1994. aastal tellerina aktsiaseltsis Eesti
Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank) ning töötades aastatel 1996–2008 erinevatel positsioonidel
aktsiaseltsis Hansapank (praeguse ärinimega AS Swedbank), muuhulgas Viljandi kontori juhatajana,
kliendihaldurina, personaalpanganduse juhina ning jaepanganduse tegevdirektorina. 2008. aastal siirdus
Margus Rink Eesti Energia AS-i juhatuse liikme positsioonile, kus töötas 2015. aastani. Perioodil 2015–2016 oli
Margus Rink aktsiaseltsi Magnum juhatuse esimees ning mitmete kontserni tütarettevõtjate nõukogu liige.
Margus Rink kuulub mittetulundusühingu Pangaliit juhatusse ning on Heateo Sihtasutuse nõukogu esimees.
Käesoleval hetkel on Margus Rink lisaks ka panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i, CP
Varad AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.
Kerli Lõhmus omandas sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi 2000. aastal Tallinna Tehnikaülikoolist
ärikorralduse alal (ametlikult võrdsustatud magistrikraadiga). Kerli Lõhmus omab ligi 20 aastast töökogemust
finantssektorist ning on alates 1997. aastast töötanud erinevatel ametikohtadel nii AS-is Hansapank (aastatel
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 25
1997–2000 telleri ja elukindlustuse nõustajana), AS-is LHV Pank (aastatel 2002–2015 muuhulgas
pearaamatupidaja ja finantsjuhina) kui ka AS-is LHV Varahaldus (2008–2015 pearaamatupidaja ja
finantsjuhina). Kerli Lõhmus oli perioodil 2007–2015 AS LHV Pank juhatuse liige ning perioodil 2008–2015 AS
LHV Varahaldus juhatuse liige. Käesoleval hetkel on Kerli Lõhmus lisaks panga tütarettevõtjate Coop Finants
AS-i, CP Varad AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige. Kerli Lõhmuse volitused
Coop Pangas ja panga tütarettevõtjates lõppesid 24.01.2022.
Heikko Mäe omandas õigusteaduse magistrikraadi 2008. aastal Audentese Ülikoolist (inglise keeles
International University Audentes). Heikko Mäe on töötanud aastatel 2004–2008 AS PricewaterhouseCoopers
Advisory riskijuhtimise valdkonna nõustajana, 2008–2013 AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi
teenistuse direktorina ning 2013–2015 AS Eesti Energia energiakaubanduse direktorina. Perioodil 2015–2019
oli Heikko Mäe AS Magnum Veterinaaria juhataja ning 2016–2020 TULEVA Fondid AS nõukogu liige. Coop
Pangas töötab Heikko Mäe riskijuhina alates 2019. aastast. Käesoleval hetkel on Heikko Mäe lisaks panga
tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige ning CP
Varad AS-i ja SIA Prana Property juhatuse liige.
Arko Kurtmann omandas magistrikraadi ökonoomikas ja ettevõtluses 2003. aastal Eesti Maaülikoolist. Arko
Kurtmann on töötanud aastatel 2012–2019 AS-is LHV Pank äripanganduse osakonna juhina ning
krediidikomitee liikmena. Arko Kurtmann kuulub Corby Capital OÜ juhatusse. Käesoleval hetkel on Arko
Kurtmann lisaks panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, CP Varad AS-i, Coop Liising AS-i ja Coop
Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.
Rasmus Heinla omandas sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi 2009. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast
ning käesoleval hetkel omandab rakenduslikku magistrikraadi ärijuhtimises Estonian Business School'is.
Perioodil 2007–2009 töötas Rasmus Heinla juristina kahes notaribüroos (Priidu Pärna, Lee Mõttus (Jäetma),
Maarika Pihlak notaribüroos ja Liivi Laos, Tea Türnpuu notaribüroos). Aastatel 2009–2013 oli Rasmus Heinla
OÜ-s BCP Kindlustusmaakler võtmekliendi haldur ning aastatel 2013–2017 AS-i Creditstar Group
äriarendusjuht. Enne panga juhatuse liikmeks saamist juhtis Rasmus Heinla aastatel 2017–2020 panga
tütarettevõtet Coop Finants AS. Lisaks on Rasmus Heinla panga tütarettevõtjate Coop Finants AS-i, Coop
Liising AS-i, CP Varad AS-i ja Coop Kindlustusmaakler AS-i nõukogu liige.
Juhatus teostab igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes panga ja aktsionäride parimatest huvidest
ning jättes kõrvale isiklikud huvid. Juhatuse liikmete ülesandeks on panga igapäevane juhtimine ning panga
strateegia väljatöötamine ja selle rakendamine. Juhatus tagab panga tegevusvaldkonnast lähtudes sobiva
riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise.
2.2. Juhtide tasustamise põhimõtted
Panga tasustamise põhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja õigusaktidega vastavuses oleva
tasustamise korraldamine. Juhatuse liikmete töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Panga
Töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse liikmete tasupaketi
määramisel võtab Töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid, tema
tegevust, kogu juhatuse tegevust, samuti panga majanduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja
tulevikusuunda võrdluses samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingute samade näitajatega.
Juhatuse liikme tasupakett peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema panga parimates huvides.
Juhatuse liikmete põhipalk lepitakse kokku juhatuse liikme lepinguga. Sisekontrolli ja riskijuhtimist
teostatavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 26
objektiivsuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nimetatud töötajate tasustamine ei
tohi oleneda kontrollitavate valdkondade tulemustest, seatud eesmärgid peavad olema üksiktöötaja tasandil
kirjeldatud.
Pank rakendab kõigile töötajatele eesmärkide täitmisele vastavat iga-aastast rahalist tulemustasu ning lisaks
võtmetöötajatele pikaajalist optsiooniprogrammi.
Juhatuse liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud eurodes:
Pangapoolsel juhatuse liikme lepingu erakorralisel ülesütlemisel makstakse juhatuse liikmele
lahkumishüvitist 6 kuu tasu ulatuses. Lahkumishüvitis ei kuulu tasumisele, kui ülesütlemine on seotud
ametiülesannete olulise, süülise rikkumisega või muu panga mainet oluliselt kahjustava teo
toimepanemisega. Juhatuse liikme ametiaja mitte pikendamise korral on juhatuse liikmel õigus saada
lahkumishüvitist 3 kuu tasu ulatuses.
Juhatuse liikmetele ning nende lähikondlastele kuuluvad aktsiad, võlakirjad ja aktsiaoptsioonid seisuga
31.12.2021:
Seoses Kerli Lõhmuse juhatuse liikme lepingu lõpetamisega jaanuaris 2022, kaotasid kehtivuse temale
väljastatud optsioonid 70 000 aktsiale märkimistähtajaga 2024 aastal.
2021. aasta põhitasu
Tulemustasu 2021. aastal
Margus Rink
126 000
31 500
Arko Kurtmann
96 000
0
Rasmus Heinla
84 000
12 500
Heikko Mäe
84 000
17 500
Kerli Lõhmus
84 000
21 000
Aktsiad ja võlakirjad
Aktsiad
Osaluse suurus
Võlakirjad
Margus Rink
596 337
0,65%
7
Kerli Lõhmus (läbi
ettevõtte OÜ Lucrativo)
130 000
0,14%
0
Heikko Mäe
3 000
0,00%
0
Rasmus Heinla
23 200
0,03%
3
Optsioonid
Kogus
Aktsia ostuhind, mis tasutakse märkimisel
Märkimise tähtaeg
Margus Rink
70 000
1,01
2023
Kerli Lõhmus
50 000
1,01
2023
Heikko Mäe
50 000
1,01
2023
Rasmus Heinla
30 000
1,01
2023
Margus Rink
90 000
1,10
2024
Kerli Lõhmus
70 000
1,10
2024
Heikko Mäe
70 000
1,10
2024
Rasmus Heinla
70 000
1,10
2024
Arko Kurtmann
40 000
1,10
2024
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 27
2.3. Huvide konfliktid
Pangas kehtib pangagrupi ülene „Huvide konflikti juhtimise poliitika“, mille kohaselt pangagrupi ettevõtete
juhtorganite liikmed, struktuuriüksuste juhid ja kliendihaldurid on kohustatud esitama ja iga-aastaselt
uuendama oma majanduslike huvide ja usaldusväärsuse deklaratsiooni. Uus deklaratsioon tuleb esitada ka
koheselt pärast oluliste asjaolude muutumist, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti.
Panga ning juhatuse liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud peavad
olema eelnevalt nõukogu poolt heakskiidetud. 2021. aastal ei toimunud selliseid tehinguid.
Juhatuse liikmed ei ole teiste emitentide juhatuse ega nõukogu liikmed. Coop Pank AS juhatuse liikmed on
panga tütarettevõtete nõukogu liikmeteks; riskijuhi ülesandeid täitev juhatuse liige on lisaks ka pangagruppi
kuuluvate, Eestis ja Lätis asutatud kinnisvarahaldusega tegelevate ettevõtete juhatuse liige.
3. Nõukogu
Nõukogu on panga juhtimisorgan, mis planeerib panga tegevust ja korraldab panga juhtimist ning teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle panga strateegia,
üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget, nõukogu
liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kes korraldab
nõukogu tegevust.
Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust panga strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu panga
finantsseisundit, riskijuhtimise süsteeme ja juhatuse tegevuse õiguspärasust.
Nõukogu liikmeks valitakse isikud, kellel on panga nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja
kogemused. Panga juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja hindamiseks on pangas kehtestatud
„Sobivusmenetluse läbiviimise poliitika“, mida rakendatakse koostoimes kehtivate õigusaktidega (eelkõige
krediidiasutuste seadus) ning Finantsinspektsiooni ja/või teiste järelevalveasutuste poolt kehtestatud
soovituslike juhenditega ja muude asjakohaste juhenddokumentidega.
Seisuga 31.12.2021 oli panga nõukogu kuueliikmeline, nõukogusse kuulusid Alo Ivask (esimees, volituste
tähtaeg 27.05.2023), Viljar Arakas (volituste tähtaeg 14.04.2024), Jaan Marjundi (volituste tähtaeg 27.05.2023),
Roman Provotorov (volituste tähtaeg 27.05.2023), Raul Parusk (volituste tähtaeg 27.05.2023) ja Silver Kuus
(volituste tähtaeg 27.05.2023). HÜT-i mõistes on panga nõukogus kolm sõltumatut liiget – Viljar Arakas, Raul
Parusk ja Silver Kuus.
Alo Ivask omandas 1997. aastal magistrikraadi Eesti Maaülikoolist inseneri erialal. Alo Ivask oli aastatel 2007–
2016 Kesko Senukai AS juhatuse esimees ning aastatel 2017-2019 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
juhatuse esimees ja alates 2019. aasta oktoobrist on ta Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees.
Viljar Arakas omandas 2003. aastal ärijuhtimise bakalaureusekraadi EBS Rahvusvahelisest Ülikoolist ning on
täiendanud end Hollandis Hogeschool NOVI’s, omandades seal teise bakalaureuse kraadi. Viljar Arakas on
Balti riikide suurima ärikinnisvarale keskendunud fondivalitseja EfTEN Capital AS-i asutajaliige ning juhatuse
liige ja tegevjuht.
Roman Provotorov omandas kõrghariduse Eesti Põllumajandusülikoolis (praegune Eesti Maaülikool)
ökonoomika ja juhtimise erialal. Ta on alates 1995. aastast Antsla Tarbijate Ühistu juhataja ja alates 2017.
aastast Coop Pank AS-i nõukogu liige.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 28
Jaan Marjundi omandas kõrghariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune TalTech) insener-
tehnoloogi erialal. Ta on töötanud aastaid kaubandusettevõtetes juhtivatel positsioonidel. Alates 2007.
aastast on Jaan Marjundi Coop Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees ja alates 2017. aastast Coop Pank AS-
i nõukogu liige.
Raul Parusk omandas magistrikraadid Moskva Riiklikust Ülikoolist poliitökonoomia erialal ja Viini
Majandusülikoolist ärijuhtimise erialal. Ta on töötanud erinevates ettevõtetes (sealhulgas krediidiasutustes)
juhtivatel positsioonidel. Alates 2017. aastast kuni 2021. aasta augustini oli Raul Parusk juhatuse liige
ettevõtetes Forus Grupp OÜ, Forus Security Eesti AS ja Forus Haldus OÜ. Hetkel on ta ärinõustamisega
tegeleva Sulvanius Invest OÜ juhataja.
Silver Kuus omandas magistrikraadi Estonian Business School’ist rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Silver
Kuus on töötanud erinevates finantsasutustes juhtivatel positsioonidel, viimati aastatel 2017–2019 Luminor
Bank AS-i korporatiivpanganduse juhina. Hetkel on ta ärinõustamisega tegeleva Lorikoru Capital OÜ juhataja.
Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu liikmetele brutotasu 1000 eurot kuus, nõukogu
esimehele 1500 eurot kuus. Nõukogu liikmele lahkumishüvitist ega muid täiendavaid soodustusi ette nähtud
ei ole.
Nõukogu liikmetele 2021. aastal makstud brutotasud eurodes:
Nõukogu liikmete omanduses olevad aktsiad ja võlakirjad seisuga 31.12.2021
Vastavalt käesoleva aruande punktis 2.3. välja toodud korrale esitavad ka nõukogu liikmed majanduslike
huvide ja usaldusväärsuse deklaratsiooni.
2021. aastal ei toimunud panga ning nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel
olulisi tehinguid.
2021. aastal toimus 12 nõukogu koosolekut ning 2 nõukogu otsuse vastuvõtmist ilma koosolekut kokku
kutsumata. Nõukogu liikmed võtsid osa kõikidest hääletustest, va ühel juhul, kui üks nõukogu liige taandas
ennast hääletamisest, et vältida võimalikku huvide konflikti.
2021. aasta põhitasu
Alo Ivask
18 000
Ardo Hillar Hansson
5 143
Viljar Arakas
8 619
Jaan Marjundi
12 000
Roman Provotorov
12 000
Raul Parusk
12 000
Silver Kuus
12 000
Aktsiad
Osaluse suurus
Võlakirjad
Viljar Arakas (läbi ettevõtte
Miemma Holding OÜ)
20 000
0,02%
14
Jaan Marjundi
23 000
0,03%
11
Alo Ivask
15 000
0,02%
7
Roman Provotorov
13 000
0,01%
0
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 29
Nõukogu on moodustanud kaks komiteed: auditikomitee ja töötasukomitee. Komiteed on nõukogu
järelevalve alla kuuluvad nõukogu nõuandvad organid. Võttes arvesse pangagrupi suurust ning
proportsionaalsuse põhimõtet, ei ole eraldi nomineerimiskomiteed moodustatud.
3.1. Auditikomitee
Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja
-auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.
Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige Audiitortegevuse seadusest ja nõukogu poolt kinnitatud
Auditikomitee töökorrast.
Auditikomitee ülesanne on muuhulgas jälgida raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande
audiitorkontrolli protsessi ning vandeaudiitori sõltumatust. Auditikomitee täidab ka riskikomitee ülesandeid
ning nõustab nõukogu ja juhatust riskijuhtimise põhimõtete alal ja teostab järelevalvet riskijuhtimise üle.
Auditikomitee teeb nõukogule ettepanekuid audiitorettevõtja ja siseaudiitori nimetamiseks või
tagasikutsumiseks, samuti riskijuhtimise põhimõtete muutmiseks, probleemide kõrvaldamiseks
organisatsioonis ja õigusaktidele vastavuse osas. Vähemalt kord aastas esitab auditikomiteele välisaudiitor
ülevaate auditi käigus tehtud tähelepanekutest.
Auditikomiteesse peab kuuluma vähemalt kaks liiget, kes valitakse nõukogu poolt. Seisuga 31.12.2021 oli
auditikomitee neljaliikmeline ja sinna kuulusid Paavo Truu (esimees), Alo Ivask, Silver Kuus ja Urmas Kaarlep.
Samaaegselt panga nõukogu liikmeks olevatele auditikomitee liikmetele töö eest auditikomitees tasu ei
maksta, Paavo Truu ja Urmas Kaarlepi tasu on 400 eurot koosoleku eest.
3.2. Töötasukomitee
Töötasukomitee ülesandeks on hinnata panga nõukogu poolt kinnitatud tasustamise põhimõtete
rakendamist ning nende kooskõla panga tegevuseesmärkidega ja tasustamisega seotud otsuste mõju panga
riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Samuti teostab
töötasukomitee järelevalvet juhatuse liikmete ja kõrgendatud nõuetele vastavate töötajate tasustamise üle.
Töötasukomiteesse kuulub vähemalt kaks liiget, kes valitakse nõukogu poolt. Seisuga 31.12.2021 oli
töötasukomitee neljaliikmeline ja sinna kuulusid Alo Ivask (esimees), Jaan Marjundi, Raul Parusk ja Irja Rae.
Samaaegselt panga nõukogu liikmeteks olevatele töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta, Irja Rae tasu on
400 eurot koosoleku eest.
4. Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatus ja nõukogu teevad panga huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu
töötavad ühiselt välja panga strateegia. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu koosolekutel.
Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad panga tegevuse
planeerimist ja äritegevust, tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist.
5. Mitmekesisuspoliitika rakendamine
Raamatupidamise seaduse § 24’² lg 4 kohaselt peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad
väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule,
ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat
mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat
aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 30
Pank ei rakendanud 2021. aastal mitmekesisuspoliitikat, kuna peab nii juhtide kui ka töötajate valikul silmas
alati pangagrupi parimaid huve, lähtudes valikute tegemisel vastava kandidaadi haridusest, oskustest ja
varasematest töökogemustest. Samas järgib pangagrupp põhimõtet mitte diskrimineerida kandidaate
soolistel või muudel alustel.
6. Teabe avaldamine
Pank kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdselt ning alates
10.12.2019 arvestab informatsiooni jagamisel börsiettevõtetele kehtestatud reegleid.
Panga investoritele suunatud veebilehel tehakse aktsionäridele kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed
Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. Pank avaldab veebilehel finantskalendri, mis sisaldab majandusaasta
aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi. Avalikustatav teave tehakse kättesaadavaks ka inglise
keeles.
7. Finantsaruandlus ja auditeerimine
Pank avalikustab kord aastas eelneva majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse ja
kiidetakse heaks nõukogu poolt ning kinnitatakse üldkoosoleku poolt.
Nõukogu liikmed ei allkirjasta majandusaasta aruannet koos juhatuse liikmetega (HÜT punkt 6.1.1). Nõukogu
seisukoht sisaldub nõukogu kirjalikus aruandes majandusaasta aruande kohta ning aruanne kiidetakse heaks
nõukogu otsusega. Pank esitab aktsionäride üldkoosolekule juhatuse allkirjadega majandusaasta aruande
(seega ei täida pank nõuet esitada aktsionäridele aruanne, mille on allkirjastanud juhatuse ja nõukogu liikmed
– HÜT punkt 6.1.1), kuid üldkoosolekule esitatakse nõukogu ettevalmistatud ettepanek majandusaasta
aruande heakskiitmise kohta.
Audiitor nimetatakse aktsionäride üldkoosoleku poolt, kes määrab ka audiitori tasustamise korra. Audiitor
nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks.
2017. aastal korraldas juhatus konkursi audiitori valimiseks. Konkursi raames kohtuti ja küsiti pakkumisi
neljalt suuremalt rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõttelt. Konkursi tulemusena valiti välja AS
PricewaterhouseCoopers, kes nimetati 26. aprillil 2017 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul panga
audiitoriks ja kellega sõlmiti kolmeaastane leping 2017–2019 aasta majandusaasta auditeerimiseks. 2020.
aastal ei peetud vajalikuks uue konkursi korraldamist, kuivõrd senise audiitoriga on olnud hea koostöö, nad
tunnevad panga konsolideerimisgruppi ning auditeerivad suurt osa finantssektori ettevõtetest, mistõttu
omavad sektoris head kogemust. Seetõttu otsustati 28. mail 2020 valida ka 2020–2022 majandusaastate
audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers.
Audiitori poolt on panga konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõtetele 2021. aasta jooksul osutatud
lepingujärgseid teenuseid, sealhulgas kontserni kuuluvate ettevõtete majandusaasta aruannete auditid ja
kvartaalsed ülevaatused ning muud kindlustandvad teenused, mille läbiviimise kohustus tuleneb vastavalt
krediidiasutuste seadusest ja väärtpaberituru seadusest. Samuti on audiitor osutanud Eesti Vabariigi
audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud teisi teenuseid.
Kokkuleppel välisaudiitoriga ei avalda pank lepingulisi tasusid (HÜT punkt 6.1.1), mis on audiitorile makstud
või kuuluvad tasumisele, kuna tegemist on pooltevahelise konfidentsiaalse informatsiooniga, mille
avaldamine ei ole panga tegevusele hinnangu andmiseks vältimatult vajalik.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 31
Jätkusuutlikkuse aruanne
Maailma arenenud riigid ning riikide ülesed organisatsioonid (nt ÜRO) pingutavad ühiselt selle nimel, et 2015.
aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppes kokkulepitud suunad ja eesmärgid oleks saavutatud. Euroopa Liit on välja
töötanud Roheleppe, mis peab aitama Euroopal esimese kontinendina saavutada 2050. aastaks
kliimaneutraalsuse. Selleks ei piisa ainult riikide püüdlusest, vaid vajalik on ka erasektori omapoolne initsiatiiv.
Seni ei ole regulatiivselt kehtestatud lõplikke nõudeid, kuidas pangandussektor peab kaasa aitama
kliimaeesmärkide saavutamisele, kuid paljud Coop Panga grupi konkurendid ja grupp ise on võtnud
eesmärgiks aina enam oma tegevuses jätkusuutlikkuse põhimõtteid rakendada.
2021. aastal kiideti Euroopa Liidu tasemel põhimõtteliselt heaks kliimaeesmärkide saavutamise taksonoomia
delegeeritud õigusaktid, kuid see ei ole ammendav ja jätkuvalt tegeletakse regulatiivsete muudatuste
planeerimisega, mis on mõjutamas kõiki majandusharusid. See omakorda on tekitanud vaakumi
regulatsiooni, praktika ning seatud eesmärkide vahel. Sellises olukorras saame pangana keskenduda eelkõige
oma tegevuse jätkusuutlikkusele.
Coop Pank liitus juba 2020. aastal Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga ja osales vastustundliku
ettevõtluse indeksi uuringus. Peale selle osaleb Coop Pank aktiivselt Pangaliidu vastutustundliku panganduse
töögrupis aidates seeläbi kaasa pankade tegevuse jätkusuutlikkuse kasvatamisele.
Coop Panga grupi tegevusvaldkondadest johtuvalt oleme hinnanud oma tegevuse mõju jätkusuutlikkusele
kahel tasandil:
• grupi tegutsemisega seotud mõjud;
• grupi toodete ja teenuste pakkumisega seotud mõjud.
2021. aastal oli meie peamine fookus suunatud grupi enese tegutsemisega seotud mõjude mõistmisele ja
negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele. Oleme kaardistanud oma toodete ja teenustega seotud
keskkonnamõjud ja nende osakaalu meie tegevusest.
Grupp lähtub jätkusuutliku arengu juhtimisel ning arendamisel 17-st üldtunnustatud säästva arengu
eesmärgist (vt: https://sdgs.un.org/goals, ingl. SDG ehk sustainable development goals). Pangandussektoris
tegutsedes saame otse või kaudselt kaasa aidata järgmiste jätkusuutliku arengu valdkondadele:
SDG 1 – vaesuse vastu
SDG 8 – aus töö ja majanduslik areng
SDG 3 – tervis ning heaolu
SDG 12 – vastutustundlik tarbimine ja tootmine
SDG 4 – kvaliteetne haridus
SDG 15 – elu maal
SDG 5 – sooline võrdsus
SDG 16 – rahu, õiglus ning tugevad institutsioonid
SDG 7 – kättesaadav ja puhas energia
SDG 17 – koostöö eesmärkide saavutamiseks
2021. aastal olid meie tegevuste fookuses järgmised säästva arengu eesmärgid.
Ühiskonna heaks (SDG 1, SDG 3, SDG 4, SDG 5)
Alates 2017. aastast on pangagrupi suurimaks aktsionäriks jaekaubanduskett Coop Eesti. Panganduse seos
kaubandusega määratleb meie ühise missiooni: „Viime elu edasi igas Eestimaa nurgas“. See on
iseloomustanud meie tegevust viimased viis aastat ning määratleb meie jätkusuutlikkuse ühe olulisema
fookuse.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 32
Eestimaa rikkus on meie ettevõtlikud inimesed ja puhas loodus. Eestimaise pangana anname hoogu Eesti
ettevõtetele ja aitame inimestel viia ellu oma unistusi. Ühte hoides ja väärtustades Eestimaa puhast loodust,
viime elu edasi igas Eestimaa nurgas – nii maal kui ka linnas.
Meile on oluline, et elutähtsad tooted ja teenused oleksid kõigile kättesaadavad nende kodukohas. Eestimaise
pangana toome igapäevased pangateenused inimestele lähemale, et igaühel oleks hea elada just seal, kus
talle meeldib. Nii saavad Coop Panga kliendid teha sularaha sisse- ja väljamakseid oma pangakontolt enam
kui 330 Coopi kaupluses üle Eesti – sularaha saab soovi korral välja võtta või arvele kanda oma kodupoe
kassas. Hea on tõdeda, et selle teenuse tarbimine on kasvava trendiga nagu näitab järgnev tabel:
2021
2020
COOP Sula tehingute arvuline osakaal vs ATM
31,6%
25,8%
COOP Sula tehingute käibe osakaal vs ATM
26,9%
22%
Samuti on meil klienditeenindajad 15 pangakontoris 12 Eesti linnas. Selliselt oleme suuruselt teine
kontorivõrguga pank Eestis. Lisaks tegutseb suuremates Coopi kaupluses üle Eesti ka 17 pangapunkti.
Meie kliendisuhted väljaspool Tallinn/Harjumaa piirkonda saab koondada järgmiselt:
2021
2020
Igapäevapanganduse kliendisuhted
61,1%
59.6%
Eluasemelaenude portfell
39%
39,4%
Ärilaenude portfell
33,4%
34,8%
Liisingu portfell
47,5%
47,1%
Anname oma panuse Eesti inimeste rahatarkuse kasvatamisse, näiteks jagame „Lihtsalt rahast“
taskuhäälingus ja ka muudes kanalites erinevas vanuses inimestele teadmisi, kuidas finantsasjades targemaid
valikuid teha. Osaleme regulaarselt Pangaliidu finantskirjaoskuse töörühmas ja 2021. aastal panustasime
aktiivselt ka finantspettuste vastases tegevuses nii läbi Pangaliidu kui ka iseseisvalt, et aidata kaitsta Eesti
elanike ressursse.
Vastutustundlikud tooted ja teenused (SDG 7, SDG 8, SDG 12)
Toodete ja teenuste arendamine vastutustundlikkuse eesmärkidest lähtuvalt on pidev protsess. Pangagrupp
on juba varasemalt otsustanud, et ei paku finantseerimist järgmistele tegevusvaldkondadele:
• hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
• tubakatootmine;
• meelelahutusüritused;
• eksporditegevus sanktsioneeritud riikidesse;
• lennukite, laevade ja raudteevagunite finantseerimine;
• relvatööstus ja -kaubandus, mis ei ole seotud Eesti riigikaitse ja NATO-ga;
• erakonnad ja muud poliitilised organisatsioonid.
Meie laenuportfellis ei ole 2021. aasta lõpu seisuga positsioone nimetatud tegevusvaldkondades. Me ei paku
krediiditeenuseid valdkondades või ettevõtetele, mille tegevus on ebaeetiline, rikub inimõigusi, on seotud
korruptsiooniga või on suure negatiivse mõjuga keskkonnale. Negatiivseks mõjuks võib olla selline mõjutegur,
mis mõjutab kas eraldi või sõltuvalt ettevõtte tegevussektorist, koos teiste mõjuritega, meid ümbritsevat
looduskeskkonda.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 33
2021. aastal täiendasime oma krediidiriski hindamise protsessi keskkonnamõjude, sotsiaalmajanduslike
mõjude ning juhtimislike mõjude hindamise raamistikuga, kuna mõistame, et nende riskide võimalik
realiseerumine omab otsest seost meie klientide krediidiriskiga. Suure negatiivse keskkonnamõjuga kliente
meie laenuportfellis ei ole. Kliendid, kelle tegevusega kaasneb keskkonnamõju, on igal konkreetsel juhul
kontrollitud, et nad vastaksid oma tegevuses kehtivatele keskkonnahoiu normidele.
Pangateenuste hinnastamisel oleme ausad ja läbipaistvad, teenuste turundamisel lähtume
vastutustundlikest põhimõtetest. Jälgime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid.
Oma klientide tundmiseks küsime neilt põhjalikku informatsiooni ja jälgime nende tegevust, samas pidades
kinni isikuandmete kaitse seaduse nõuetest. Isikuandmete kaitsel lähtume lõimitud andmekaitse printsiibist,
st kasutame andmekaitset kogu andmetöötluse elutsüklis ja kasutame ainult nii palju andmeid, kui on vajalik
kvaliteetse pangandusteenuse pakkumiseks.
Keskkonna heaks (SDG 7, SDG 12)
Coop Pank arvestab ettevõtetele laenu andmisel keskkonna alaste mõjudega (vt ka peatükki
„Vastutustundlikud tooted ja teenused“) ning otsib võimalusi panustada neisse ettevõtetesse, mis
vähendavad negatiivseid keskkonna mõjusid. Samuti on pank oma tegutsemises järjest keskkonnateadlikum
ja kinnitas 2021. aastal rohelise kontori põhimõtted, mis lähtuvad Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni
juhistest.
Kui 2020. aastal finantseerisime olulises mahus (ca 64 MW nimivõimsusega) päikeseparkide ja tuulikute
rajamist, siis 2021. aastal jätkasime selle segmendi kasvatamist, jõudes aastalõpu seisuga 78 MW
nimivõimsuseni. Finantseeringud taastuvenergeetikasse moodustavad ca 10% meie äriklientide
finantseerimise äriliini portfellist, 2020. aastal oli see 6%. Peame oluliseks, et meie laenuportfellis on
põllumajandusettevõtteid, kelle tegevusele saame kaasa aidata erinevates Eestimaa paikades. Oleme
pakkunud liisingut elektri- ja hübriidmootoril töötavatele sõidukitele. Toetame taaskasutust ning valdava osa
meie autoliisingu portfellist moodustab kasutatud autode liising 2021 aastal 64% (2020 ca 60%). Ka käesoleval
aastal soovime panustada päikese- ja tuuleenergia projektidesse, sh elamute energiatõhusamaks
muutmiseks.
Kolisime panga peakontori 2021. aasta augustis uude, ökonoomsesse ja väiksema energiakuluga Skyon
ärimajja, mis ehitati ja hoitakse töös lähtuvalt LEEDi Gold/Platinium sertifikaadi nõuetest. LEED (ingl
Leadership in Energy and Environmental Design) on maailma üks tuntumaid keskkonnasäästliku ehituse
hindamissüsteeme.
2021. aasta kohta oleme teostanud meie peamaja ja selle kasutamisega kaasneva süsiniku jalajälje hindamine
vastavalt GHG protokollile („GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard“). Kuna 8 kuu
jooksul kasutasime veel endist, aadressil Narva mnt 4 asuvat peamaja, siis oleme võrrelnud ka meie peamisi
keskkonna jalajälje näitajaid vanas ja uues peamajas ning saame esile tuua järgmised positiivsed näitajad:
Narva mnt 4
Maakri 30
Kuine keskmine elektrikulu
28502 kWh
8933 kWh
Kuine keskmine küttekulu
44510 kWh
37339 kWh
Kuine veekulu
83 m3
40 m3
Kuised jäätmed
2460 kg
2431 kg
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 34
Coop Panga süsiniku jalajälg oli 2021. aastal 382 t CO
2 ekv
, millest töötajate tööle-kojusõidud moodustasid
42,6%, elektrienergia 39,5%, soojusenergia 11,6%, jäätmed 4,6% ning muud allikad 1,8%.
Panga peamajas ei kasutata iga töölaua juures eraldiseisvaid prügikaste. Prügi sorteerime liigiti, kogume
kokku pandipakendid ja viime tagastuspunkti, kust saadud raha annetame lastele teatrikülastuste
võimaldamiseks.
Oma igapäevases töös oleme juurutanud paberivaba dokumendihaldust – sõlmime nii klientidega kui
koostööpartneritega lepinguid elektrooniliselt ja võimaldame klientidel pangaga liituda läbi lihtsa
veebilahenduse, mida 2021. aastal kasutas 40,9% meie uutest klientidest (2020. aastal 34,1%). Meie kuine
keskmine paberikulu oli 2021. aastal 58 kg.
Tööandjana kasvatame ka oma töötajate teadlikkust keskkonnahoiust. Alustasime 2021. aastal initsiatiiviga
töötajate keskkonnamõju jalajälje mõõtmiseks. Moodustatud meeskonnad leppisid kokku ühised eesmärgid
oma personaalse jalajälje vähendamiseks ning avalikustasid need meie siseveebis. Aasta jooksul korraldasime
väliste ekspertide abil kolm keskkonnaalast koolitust, aitamaks töötajatel mõista, kuidas nad saavad oma
igapäevast elukorraldust keskkonnasõbralikumaks kujundada. 2022. aasta esimeses kvartalis viime läbi
korduvmõõtmised ja hindame seatud eesmärkide saavutamise taset.
Juhtimiskultuur (SDG 16 & SDG 17)
Hindame oma juhtimiskultuuri avatuks ja kaasaegseks, mille aluseks on regulatsioonidest ning
rahvusvahelistest standarditest juhindumine (nt inimõigused, tööõigus, võitlemine diskrimineerimise vastu
jne). Lähtume oma tegevuses heast ühingujuhtimise tavast, heast pangandustavast ja vastutustundliku
laenamise põhimõtetest ning teistest finantsjärelevalve poolt antud juhistest ja kehtivatest seadusandlikest
aktidest.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvaheliste sanktsioonide valdkonnad on meie
jaoks olulisel kohal ja rakendame vajalikke hoolsusmeetmeid.
Samuti jälgime, et meie turundustegevus oleks vastavuses kehtivate normidega. Eetilise käitumise tagamiseks
oleme loonud väärkäitumisest teavitamise juhendi, millest lähtudes saavad töötajad teha teavitusi võimalike
eetikanormide või seaduste rikkumiste kohta grupis. Oleme 2021. aastal sotsiaalse ning keskkonna
vastutustundlikkuse põhimõtteid järjest enam oma tegevustesse integreerinud fikseerides need ka meie
rohelise kontori põhimõtetena.
Oleme rakendanud rikkumistest teavitamise protseduuri ning tagame koostöös advokaadibürooga
maksimaalse võimaliku kaitse töötajatele, kes soovivad tagada info edastamise jäädes sealjuures
anonüümseks. Meie hinnangul loob see parimal võimalikul moel eeldused selleks, et mistahes sisejuhtimist
puudutavast rikkumisest saab iga töötaja teada anda, kartmata, et see võiks mõjutada kuidagi tema töösuhet.
Meie jaoks on loomulik pakkuda oma töötajatele kaasaegset töökeskkonda, motiveerivat töötasu, paindlikku
tööaega, kaugtöö tegemise võimalusi, põnevaid tööalaseid väljakutseid, igakülgseid arenguvõimalusi ja
sõbralikku ning ühte hoidvat meeskonnatunnet. Meil on ühtsed väärtused.
Julgeme teha teisiti. Meid inspireerib võimalus teha panganduses asju teistmoodi. Me ei rahuldu saavutatuga,
esitame endale pidevalt küsimusi, kas ja kuidas teha kliendi elu paremaks ning lihtsamaks. Me julgeme eksida.
Tunnistame enda eksimust. Õpime sellest ja teeme paremini.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 35
Profid mängivad kokku. Iga meie töötaja on oma valdkonna professionaal ja seab endale kõrged standardid.
Me teeme kõvasti tööd, kuid samal ajal ei võta ennast liiga tõsiselt. Meie toimimisviisiks on meeskonnamäng.
Jõuame sihile. Me seame endale ambitsioonikaid eesmärke ning anname endast alati maksimumi, et parima
tulemuseni jõuda. Kui oleme millegagi alustanud, siis teeme selle ka ära!
Oleme toonud jätkusuutliku tegevuse olulisuse nii juhatuse kui ka nõukogu fookusesse ning 2022. aastal
jätkame jätkusuutlikkuse valdkonna arendamisega värvates selleks täiendavaid ja konkreetsele valdkonnale
pühendunud ressursse.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 36
Tasustamisaruanne
Coop Panga kontsernis kehtib ühtne tasustamispoliitika, mis on kinnitatud panga nõukogu poolt ning mille
efektiivsust, eesmärgipärasust ja täitmist kontrollib töötasukomitee. 2021. aastal toimus kaks töötasukomitee
koosolekut. Tasustamispoliitika kehtib ühtselt kontserni kõikidele töötajatele.
Coop Panga kontsernis kehtiv töötasu struktuur koosneb:
• põhitöötasust, mis on tööandja ja töötaja vahel lepinguga kokkulepitud töötajale makstav tasu;
• muutuvtasust, mis on tööandja otsuse alusel määratav täiendav tasu (müügiboonus, tulemustasu,
aktsiaoptsioon).
Müügiboonuseid makstakse müügiga seotud töötajatele 1-kuuliste või kvartaalsete eesmärkide saavutamisel.
Tulemustasu kuulub väljamaksmisele aruandeperioodile järgneval perioodil neile töötajatele, kes on andnud
oma panuse tulemuse saavutamiseks, järgides kontserni eesmärke ja väärtusi. Tulemustasu toetab tõhusat
riskijuhtimist ega innusta võtma ülemääraseid riske, tasu suurus sõltub töötajate tegevuseesmärkide
täitmisest. Põhipalk ja tulemustasu on mõistlikus tasakaalus. Igal aastal arvestatakse tulemustasureservi 15%
palgafondist.
Järgnevalt on esitatud ülevaade viimase viie aasta kohta töötajate keskmisest igakuisest brutotasust,
arvestades põhipalka ja rahalisi tulemustasusid, mis on välja makstud eelmise kalendriaasta eest. Võrdluseks
on esitatud vastava aasta kasum enne ettevõtte tulumaksu töötaja kohta.
eurodes (ümardatult
täissadadeni)
2017
2018
2019
2020
2021
Keskmine brutotasu kuus
1 900
2 300
2 400
2 600
2 800
Aasta kasum enne tulumaksu
töötaja kohta
25 600
22 600
23 000
26 400
47 000
Seisuga 31.12.2021 on töötajatele väljastatud optsioone kokku 1 720 000 aktsiale realiseerimise tähtajaga
kolm aastat väljastamise hetkest alates. 2019. aasta novembris kinnitasid aktsionärid kolmeaastase
aktsiaoptsiooni programmi, mille alusel võib väljastada töötajatele optsioone kuni 1% panga aktsiate arvust.
Viimane aktsiaoptsioonide väljastamine selle programmi raames võib aset leida 2022. aasta aprillis vastavalt
nõukogu otsusele. Aktsiaoptsiooniprogrammi eesmärgiks on ühildada panga ja temaga samasse kontserni
kuuluvate äriühingute tegevjuhtkonna ja nendega võrdsustatud töötajate pikaajalised eesmärgid ja huvid
panga aktsionäride pikaajaliste huvidega. Ühised huvid väljenduvad kontserni professionaalses ja
tasakaalustatud juhtimises, mis tagab kontserni jätkusuutliku arengu ja pikaajalise kasvu vastavalt seatud
eesmärkidele ja strateegiale. Optsioonide väljastamisel lähtutakse kontserni ning optsiooniprogrammis
osalema õigustatud isiku töö tulemustest vastaval aastal. Optsioone on võimalik vähendada või tühistada, kui
töösuhe on lõppenud, isik ei täida tulemuskriteeriume, kontserni majandustulemused on märgavatavalt
halvenenud või ei ole kontserni riskid piisavalt kaetud omavahenditega.
Tulemustasude kogusumma otsustab nõukogu, kes määrab ka juhatuse liikmete ja siseauditi üksuse
tulemustasude konkreetsed summad. Ülejäänud töötajatele makstavad tulemustasud otsustab juhatus.
Optsiooniprogrammi loomise ning selle tingimused otsustab aktsionäride üldkoosolek. Konkreetsete
optsioonide väljastamise otsustab nõukogu töötasukomitee ettepanekul.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 37
Kõrgema juhtkonna ning oluliste äriüksuste ja riskikategooriate juhtimise eest vastutavate töötajate
muutuvtasu ja põhitasu suhtarv aastal 2021 oli järgnev (sh arvestuslikud optsioonidega seotud kulud):
• kõrgem juhtkond – 60%
• kontrollifunktsiooni täitvad töötajad – 16%
Juhatusele määratud tulemustasud ja optsioonid on vastavuses tasustamise põhimõtetega ning
tulemustasude määramise aluseks on nii panga üldised eesmärgid kui ka iga juhatuse liikme personaalsed
eesmärgid. Juhatuse liikmetele ei ole tehtud erandeid ning ei ole määratud erakorralisi boonuseid. Rahaliste
tulemustasude tagasinõudmise õigust ei ole rakendatud, kuid on tühistatud optsioone juhatuse liikme
lahkumisel. Järgnevalt on esitatud juhatuse liikmete viie aasta tasude ülevaade.
Margus Rink (alates veebruar 2017)
2017
2018
2019
2020
2021
Põhitasu
94 500
108 000
108 000
111 000
126 000
Tulemustasu rahas
0
27 000
31 500
36 000
31 500
Kokku tasud
94 500
135 000
139 500
147 000
157 500
Tulemustasu osakaal
20%
23%
24%
20%
Väljastatud optsioonide arv
583 850
70 000
90 000
Märkimishind
0,7305
1,01
1,10
Realiseeritud optsioonide arv
-583 850
Kehtivad optsioonid aasta lõpus
583 850
583 850
583 850
70 000
160 000
Kerli Lõhmus (alates veebruar 2017)
2017
2018
2019
2020
2021
Põhitasu
56 100
67 200
67 200
82 000
84 000
Tulemustasu rahas
0
16 800
19 600
22 400
21 000
Kokku tasud
56 100
84 000
86 800
104 400
105 000
Tulemustasu osakaal
20%
23%
21%
20%
Väljastatud optsioonide arv
233 540
50 000
70 000
Märkimishind
0,766
1,01
1,10
Realiseeritud optsioonide arv
-233 540
Kehtivad optsioonid aasta lõpus
0
233 540
233 540
283 540
120 000
Janek Uiboupin (kuni veebruar 2020)
2017
2018
2019
2020
2021
Põhitasu
63 600
67 200
67 200
28 000
Tulemustasu rahas
0
16 800
19 600
22 400
Kokku tasud
63 600
84 000
86 800
50 400
Tulemustasu osakaal
20%
23%
44%
Väljastatud optsioonide arv
233 540
Märkimishind
0,766
Realiseeritud optsioonide arv
-116 770
Tühistatud optsioonide arv
-116 770
Kehtivad optsioonid aasta lõpus
0
233 540
233 540
116 770
0
Heikko Mäe (alates veebruar 2020)
2017
2018
2019
2020
2021
Põhitasu
74 000
84 000
Tulemustasu rahas
0
17 500
Kokku tasud
74 000
101 500
Tulemustasu osakaal
0%
17%
Väljastatud optsioonide arv
50 000
70 000
Märkimishind
1,01
1,10
Kehtivad optsioonid aasta lõpus
50 000
120 000
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 38
Hans Pajoma (märts 2017 kuni okt. 2020)
2017
2018
2019
2020
2021
Põhitasu
90 000
108 000
108 000
100 200
Tulemustasu rahas
0
27 000
31 500
49 500
Kokku tasud
90 000
135 000
139 500
149 700
Tulemustasu osakaal
20%
23%
33%
Väljastatud optsioonide arv
583 850
50 000
Märkimishind
0,7305
Realiseeritud optsioonide arv
-583 850
Tühistatud optsioonide arv
-50 000
Kehtivad optsioonid aasta lõpus
583 850
583 850
583 850
0
Arko Kurtmann (alates november 2020)
2017
2018
2019
2020
2021
Põhitasu
16 000
96 000
Tulemustasu rahas
0
0
Kokku tasud
16 000
96 000
Tulemustasu osakaal
0%
0%
Väljastatud optsioonide arv
40 000
Märkimishind
1,10
Kehtivad optsioonid aasta lõpus
0
40 000
Rasmus Heinla (alates november 2020)
2017
2018
2019
2020
2021
Põhitasu
14 000
84 000
Tulemustasu rahas
0
12 500
Kokku tasud
14 000
96 500
Tulemustasu osakaal
0%
13%
Väljastatud optsioonide arv
30 000
70 000
Märkimishind
1,01
1,10
Kehtivad optsioonid aasta lõpus
30 000
100 000
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 39
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne
tuhandetes eurodes
Lisa
2021
2020
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil
Muud samalaadsed intressitulud
Intressi- ja muud samalaadsed kulud
-7 502
-6 269
Neto intressitulu ja muud samalaadsed tulud
5
Teenustasutulud
Teenustasukulud
-1 918
-1 590
Neto teenustasutulu
6
Varade müük
12
Müüdud varade kulu
12
-2 286
-146
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt
Kinnisvara haldusega seotud kulud
-31
-57
Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus
-404
Netotulem mittefinantsvara realiseerimisest
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt
-68
-183
Nõuete menetlemine
Muud tulud
Muud tulud, neto
Tööjõukulud
7
-12 490
-11 085
Tegevuskulud
8
-5 996
-5 040
Põhivara kulum
14
-3 967
-2 671
Tegevuskulud kokku
-22 453
-18 796
Kasum enne allahindluste kulu
Allahindlus krediidikahjumite katteks
11
-2 497
-4 789
Kasum enne tulumaksu
Tulumaksu kulu
-825
-245
Aruandeperioodi puhaskasum
4
Muu koondkasum / koondkahjum
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi
-19
Aruandeperioodi muu koondkasum / koondkahjum
-19
Aruandeperioodi koondkasum
Puhaskasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud
Aruandeperioodi puhaskasum
Koondkasum omistatud:
Emaettevõtte omanikud
Aruandeperioodi koondkasum
Tava puhaskasum aktsia kohta (eurodes)
23
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)
23
Lisad lehekülgedel 43 kuni 113 on raamatupidamise aruande lahutamatud osad.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 40
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes
Lisa
31.12.2021
31.12.2020
Varad
Raha ja raha ekvivalendid
9
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
10
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi kasumiaruande
10
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
10
Laenud ja nõuded klientidele
11
Muud finantsvarad
12
Muud varad
12
Müügiootel varad
12
Kinnisvarainvesteeringud
13
Kasutusõiguse varad
14
Muud materiaalsed põhivarad
14
Immateriaalsed põhivarad
14
Firmaväärtus
3
Varad kokku
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud
16
Rendikohustised
15
Muud finantskohustised
17
Muud kohustised
17
Allutatud kohustised
18
Kohustised kokku
Omakapital
19
Aktsiakapital
Ülekurss
Kohustuslik reservkapital
Jaotamata kasum
Muud reservid
Emaettevõte omanikele kuuluv omakapital
Omakapital kokku
Kohustised ja omakapital kokku
Lisad lehekülgedel 43 kuni 113 on raamatupidamise aruande lahutamatud osad.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 41
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes
Lisa
2021
2020
Rahavood äritegevusest
Saadud intressitulud ja muud samalaadsed tulud
Makstud intressid
-7 116
-5 660
Saadud teenustasud
Makstud teenustasud
-1 918
-1 590
Muud saadud tulud
Makstud tööjõukulud
-12 874
-10 719
Makstud muud tegevuskulud
-5 996
-5 040
Makstud tulumaks
-720
-137
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja
kohustuste muutust
Äritegevusega seotud varade muutus
Laenunõuded klientidele
-286 954
-214 218
Keskpangas oleva kohustusliku reservi muutus
9
-3 401
-2 218
Muud varad
Äritegevusega seotud kohustiste muutus
Klientide hoiuste ja saadud laenude muutus
Muud kohustised
-645
Neto rahavood äritegevusest
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara
-5 574
-4 166
Müüdud põhivara- ja kinnisvarainvesteeringud
Soetatud võlakirjainvesteeringud
-3 141
Müüdud ja lunastatud võlakirjainvesteeringud
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-4 521
-3 317
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse
19
Allutatud võlakirjade emiteerimine
18
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed
15
-710
-676
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
Valuutakursi muutuste mõju raha ja raha ekvivalentidele
-4
-3
Raha ja raha ekvivalentide muutus
Raha ja -ekvivalendid perioodi alguses
Raha ja -ekvivalendid perioodi lõpus
Raha ja raha ekvivalentide jääk koosneb:
Sularaha
Nõudmiseni hoius keskpangas
9
Nõudmiseni- ja lühikese tähtajaga hoiused krediidiasutustes ja
muudes finantsasutustes
9
Lisad lehekülgedel 43 kuni 113 on raamatupidamise aruande lahutamatud osad.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 42
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes
Aktsia-
kapital
Üle-
kurss
Kohus-
tuslik
reserv-
kapital
Muud
reservid
Ümber-
hindlus-
reserv
Jaota-
mata
kasum
Ema-
ettevõtte
aktsionäride
osa kokku
Omakapital
kokku
Omakapital
seisuga 31.12.2019
Aktsiakapitali
sissemakse
-207
Muutus reservides
-276
Aktsiaoptsioonid *
Puhaskasum
Muu koondkahjum
-19
-19
-19
Koondkasum kokku
-19
Omakapital
seisuga 31.12.2020
-18
Aktsiakapitali
sissemakse
-113
Muutus reservides
-363
Aktsiaoptsioonid *
Puhaskasum
Muu koondkasum
Koondkasum kokku
Omakapital
seisuga 31.12.2021
-15
*vt lisa 19
Lisad lehekülgedel 44 kuni 113 on raamatupidamise aruande lahutamatud osad.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 43
Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad
Lisa 1 Raamatupidamisarvestuse põhimõtted
Coop Pank AS , registreerimisnumber 10237832, on Eestis, Tallinna linnas, Maakri tänav 30 registreeritud
krediidiasutus. Coop Panga 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne (s.f. finantsseisundi
aruanne) on kinnitatud Coop Pank AS-i juhatuse poolt ja esitatakse kinnitamiseks panga aktsionäridele.
Juhatuse kinnitatud majandusaasta koondaruanne esitatakse kinnitamiseks nõukogule ja aktsionäridele.
Aktsionäridel on õigus jätta konsolideeritud majandusaasta aruanne kinnitamata, samas kui nõukogul see
õigus puudub.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Coop Pank kontserni ettevõtete arvestusvaluutaks on euro ning 2021. aasta konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes, välja arvatud juhul, kui on märgitud teisiti.
1.1 Koostamise alused
Coop Panga kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS,
International Financial Reporting Standards). Käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud
peamised raamatupidamis-arvestuse põhimõtted on esitatud allpool. Kui ei ole näidatud teisiti, on neid
põhimõtteid kohaldatud järjepidevalt kõikide esitatud aastate kohta. Majandustehinguid on kirjendatud
soetusmaksumuse printsiibil nende tekkimise momendil, välja arvatud mõnedel juhtudel, kui alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti (nt õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastatavad
võlakirjad ja omakapitali instrumendid). Raamatupidamise aruanded on koostatud tekkepõhise
arvestusprintsiibi kohaselt, kontsern liigitab oma tulud ja kulud vastavalt nende olemusele. Kirjete esitamise
viisi või klassifitseerimise muutmisel konsolideeritud raamatupidamisaruandes on ümber klassifitseeritud ka
vastavad eelmiste perioodide summad, va juhul kui raamatupidamisarvestuse põhimõtetes on teisiti
sätestatud.
1.2 Olulised raamatupidamisarvestuslikud hinnangud
Konsolideeritud finantsaruannete esitamine vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele,
nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, eeldab teatud oluliste, juhtkonnapoolsete raamatupidamis-
arvestuslike hinnangute ning eelduste tegemist, mis mõjutavad aruande kuupäeva seisuga raporteeritavate
varade ja kohustuste jääke ning tingimuslike varade ja kohustuste esitamist ning aruandeperioodil kajastatud
tulusid ja kulusid. Kuigi mitmed aruandes esitatud finantsnäitajad põhinevad juhtkonna teadmistel ja
hinnangutel, mis on tehtud parima teadmise kohaselt, võib tegelik tulemus nendest hinnangutest oluliselt
erineda. Täpsem hinnangute ülevaade on toodud vastavate arvestuspõhimõtete või lisade all.
Olulisi hinnanguid on kasutatud eelkõige järgmistes valdkondades:
• laenude allahindlused, sh tagatiste õiglase väärtuse hindamine (lisa 2; lisa 11,12);
• kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamine (lisa 2);
• finantsvarade ja kohustiste õiglane väärtus (lisa 2);
• firmaväärtuse hindamine (lisa 3).
Kõige olulisemad juhtkonna poolsed hinnangud on seotud standardi IFRS 9 kasutuselevõtuga alates
01.01.2018. Juhtkond on hinnanud ärimudelit erinevate finantsvarade klassifitseerimiseks. Klientidele
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 44
väljastatud laenude äriline eesmärk on lepinguliste rahavoogude kogumine, sealjuures võib selle mudeli
alusel laene ka müüa krediidiriski vähendamise eesmärgil. Finantsinvesteeringuid võlainstrumentidesse
tehakse likviidsete vahendite paigutamise eesmärgil, mistõttu on ka võlainstrumentidesse investeerimise
äriline eesmärk lepinguliste rahavoogude kogumine ning müük vastavalt vajadusele. Täiendavalt on hinnatud,
kas lepingulised rahavood sisaldavad vaid põhiosa ja intressimakseid, sh on intressirahavood tasu raha
ajaväärtuse eest, krediidiriski eest, likviidsusriski eest ning katavad muuhulgas ka administratiivkulusid ja
kasumimarginaali. Kõik kajastatavad finantsvarad vastavad sellele kriteeriumile.
Juhtkond teeb ka hinnanguid finantsvarade oodatava krediidikahju mudeli sisendite osas. Mudeleid,
hinnanguid ja sisendeid vaadatakse regulaarselt üle kontserni riskijuhtimise funktsiooni poolt.
Juhtkonna hinnanguid kaalutakse pidevalt ajaloolise kogemuse ja muude tegurite põhjal, sh ootused tuleviku
sündmuste kohta, mida on antud tingimustes mõistlikeks hinnatud. Muutused hinnangutes võivad omada
olulist mõju selle perioodi finantsaruannetele, mille hinnanguid muudeti. Juhtkond usub, et aluseks olevad
eeldused on kohased ning nende põhjal koostatud kontserni majandusaasta finantsaruanded kajastavad
kontserni finantsseisundit ja majandustulemusi õiglaselt.
1.3 Konsolideerimine
Coop Panga kontserni konsolideeritud finantsaruanded on koostatud seisuga 31.12.2021. Kontsernile
kehtivad ühtsed arvestuspõhimõtted. Kontsern Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
alusel ja kontsern konsolideerimises vastavalt IFRS-le kattuvad. Konsolideerimisel liidetakse panga ja
tütarettevõtete finantsseisundi aruanded ja kasumiaruanded rida-realt, elimineerides omavahelised saldod,
käibed, tulud-kulud ja realiseerimata kasumid-kahjumid kontserni ettevõtete vahelistelt tehingutelt.
Kontserni struktuur
Riik
Tegevusala
Osaluse määr
Coop Pank AS
pangandus
Emaettevõte
Coop Liising AS
Eesti
liisingtegevus
100%
Coop Finants AS
Eesti
tarbimisfinantseerimine
100%
Coop Kindlustusmaakler AS
Eesti
kindlustusvahendus
100%
CP Varad AS
Eesti
kinnisvaraalane tegevus
100%
SIA Prana Property
Läti
kinnisvaraalane tegevus
100%
Tütarettevõtted
Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib
majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile
ja ta saab mõjutada kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtted
konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.
Emaettevõtte eraldiseisvates põhiaruannetes on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud
soetusmaksumuses, miinus võimalikud allahindlused vara väärtuse langusest.
1.4. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud
tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustised hinnatakse bilansipäeval ümber
arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise
tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised
välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 45
arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse
määramise päeval. Välisvaluutas fikseeritud mitterahalisi varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase
väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja
immateriaalne põhivara), kajastatakse tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel ja
hiljem neid ümber ei hinnata.
1.5. Finantsvarad
Klassifitseerimine
Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi muu koondkasumiaruande või
muutusega läbi kasumiaruande)
• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest
tingimustest.
Klassifikatsioon on toodud alljärgnevas tabelis:
Kategooria IFRS9 järgi
Finantsvara klass kontserni määratluses
Finantsvarad mõõdetud korrigeeritud
soetusmaksumuses
Nõuded keskpankadele
Nõudmiseni- ja tähtajalised deposiidid krediidi- ja
finantseerimisasutustes
Laenud ja nõuded
klientidele
Laenud ja nõuded eraisikutele
Laenud ja nõuded juriidilistele isikutele
Muud finantsvarad
Õiglases väärtuses muutustega läbi
kasumiaruande kajastatavad finantsvarad
Investeeringud omakapitali instrumentidesse
Finantsvara mõõdetud õiglases väärtuses läbi
muu koondkasumi
Investeeringud võlaväärtpaberitesse
Investeeringud omakapitali instrumentidesse
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk
kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või
antakse üle ja Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on
otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases
väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate
finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel (kontserni
eesmärk on vaid hoida varasid rahavoogude sissenõudmise eesmärgil või hoida varasid nii rahavoogude
sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, või muul eesmärgil) ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest
(kas rahavood sisaldavad vaid põhiosa- ja intressimakseid, intress sisaldab vaid tasu krediidiriski eest, raha
ajaväärtuse eest, muid tavalisi laenude riske ning kasumimarginaali). Finantsvarad, mis sisaldavad
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 46
tuletisinstrumente, hinnatakse ühtse instrumendina lepinguliste põhiosa- ja instressimaksete rahavoogude
analüüsimisel.
Kontserni võlainstrumendid jagunevad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
• Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning
mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse intressituludes sisemise
intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum
kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid
kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Järgnevad kontserni finantsvarad on klassifitseeritud
selles kategoorias:
o Raha;
o Hoiused keskpankades;
o Nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja teistes finantsasutustes ;
o Laenud ja nõuded klientidele;
o Muud finantsvarad.
• Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande: varad, mida hoitakse
rahavoogude sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, kuid varade rahavood on vaid põhiosa- ja
intressimaksed, mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande.
Väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumis, välja arvatud väärtuse langusest tulenevad
kahjumid või kasumid, intressitulud ja valuutakursimuutused, mis kajastatakse kasumiaruandes. Kui
finantsvara kajastamine lõpetatakse, siis muus koondkasumiaruandes kajastatud kumulatiivne
kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muud tulud/(kulud). Nimetatud finantsvarade
intressitulu kajastatakse intressitulude real sisemise intressimäära meetodil. Valuutakursi kasumid
ja kahjumid ning väärtuse languse kulu kajastatakse eraldi real kasumiaruandes. Kontsern kajastab
järgmisi finantsvarasid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande:
o Investeeringud võlainstrumentidesse.
• Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande: varad, mis ei vasta soetusmaksumuse või
õiglases väärtuses muutusega läbi muu koondkasumi kriteeriumile, kajastatakse õiglases väärtuses
muutustega läbi kasumiaruande. Kasum või kahjum võlainstrumentidelt muutustega läbi
kasumiaruande kajastatakse vastava perioodi, mil õiglase väärtuse muutus on toimunud,
kasumiaruandes real Neto kasum/-kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande
kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt. Sellised õiglase väärtuse kasumid ja kahjumid sisaldavad
ka vastavatelt instrumentidelt teenitud lepingulisi intresse. Seisuga 31. detsember 2020 ja 31.
detsember 2021 ei kajastatud kontserni finantsvarasid vastavas mõõtmiskategoorias.
Omakapitaliinstrumendid
Kontsern kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Kontsern on võtnud vastu pöördumatu
otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused
läbi muu koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase
väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Sellistelt investeeringutelt
saadud dividendid kajastatakse jätkuvalt kasumiaruandes real muud tulud.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumendist saadud kasum või
kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 47
kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase
väärtuse muutusest.
Kontsern kajastab noteeritud omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja
mittenoteeritud omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande.
Finatsvarade väärtuse langus
Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutusega läbi muu
koondkasumiaruande kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni
baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille
määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi
lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus
toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab
Kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse
oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatriksit, kus
allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.
Kontsern kasutab kõikide korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi
koondkasmiaruande võlainstrumentide, sealhulgas liisinfinantseerimise nõuete, puhul kolmefaasilist
mudelit, mis võtab arvesse krediidikvaliteedi muutust alates esmasest kajastamisest.
• Faas 1 – sisaldab finantsvarasid, mille krediidirisk ei ole suurenenud alates arvele võtmise hetkest.
Eeldatavaks krediidikahjumiks on kogu lepinguperioodi eeldatavast krediididkahjust see osa, mis
tuleneb kohustuse võimalikust täitmata jätmisest järgmise 12 kuu jooksul või kuni lepingu
lõppemiseni, kui see on lühem (12 kuu eeldatav krediidikahjum).
• Faas 2 – sisaldab finantsvarasid, mille krediidirisk on oluliselt suurenenud alates arvele võtmise
hetkest, kuid mille puhul ei ole veel objektiivseid põhjuseid lootusetuks tunnistamiseks. Eeldatav
krediidikahjum mõõdetakse, võttes aluseks eeldatavaid krediidikahjumeid kogu eeldatava
lepinguperioodi jooksul.
• Faas 3 – sisaldab finantsvarasid, mille väärtus on langenud (näiteks, 90 päeva võlas, võlgnik on
maksejõuetu, on tõenäoline, et võlgnik alustab pankroti menetlusega või ümberstruktureerimisega,
mittetöötav nõue). Eeldatav krediidikahjum mõõdetakse kogu eeldatava lepinguperioodi kohta.
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud võlainstrumendid kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi
aruandes neto väärtuses, võttes arvesse eeldatavat krediidikahjumit. Laenukohustised ja laenugarantiide
puhul moodustatakse eraldis eeldatava krediidikahju osas ning kajastatakse kohustusena konsolideeritud
finantsseisundi aruandes. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasmuaruande kajastatud võlainstrumentide
korrigeeritud soetusmaksumuse ja eeldatava krediidikahjumi netoväärtuse muutus kajastatakse
kasumiaruandes ning muud väärtuse muutused kajastatakse muus koondkasumiaruandes real kasumid ja
kahjumid õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasmiaruande võlainstrumentidelt.
Lepingutel, mis sisaldavad nii laenu kui ka laenu kohustust (kasutamata limiit) ja kontsernil ei ole võimalik
väljastamata osa komponenti eeldatavast krediidikahjumist eristada laenu komponendist, kajastatakse laenu
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 48
kohustuse allahindlus koos laenu allahindlusega. Juhul kui kombineeritud eeldatavad krediidikahjumid
ületavad laenu brutosummat, kajastatakse neid kohustusena.
Juhul, kui järgmisel perioodil on allahinnatud kahjumi summa vähenenud ja vähenemist sai objektiivselt
seostada sündmusega, mis tekkis pärast allahindluse kajastamist (nt laenusaaja riskiklassi paranemine),
kantakse eelnevalt kajastatud allahindlusest tulenev kahju tagasi, korrigeerides allahindluse kontot.
Tagasikande summa kajastatakse kasumiaruande real ,,Laenukahjumid” tuluna.
Krediidiriski juhtimise põhimõtetest annab põhjalikuma ülevaate lisa 2 ,,Riskide juhtimine”. Intressitulud
laenudelt kajastatakse kasumiaruande real ,,Intressitulu efektiivse intressimäära meetodil”.
Raha ja raha ekvivalendid
Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja raha ekvivalentidena sularaha, keskpankades (va Eesti Pangas
hoitav kohustuslik reserv) ja krediidiasutustes hoitavaid nõudmiseni ning kuni 3-kuulise tähtajaga hoiuseid,
mida saab ilma märkimisväärsete piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline.
Rahavoogude aruanne on koostatud otsemeetodil.
Liisingnõuded
Kapitalirenditehinguks loetakse liisingtehingut, mille korral kõik olulised vara kasutamisest tulenevad riskid ja
hüved lähevad kontsernilt üle rentnikule. Vara juriidiline omandiõigus võib kliendile üle minna rendiperioodi
lõppedes. Kapitalirendilepingutest tulenevaid nõudeid kajastatakse nende liisingumaksete ajaldatud nüüdis-
väärtuses, millest on lahutatud nõuete põhiosa tagasimaksed pluss renditava vara garanteerimata
jääkväärtus rendiperioodi lõpuks. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa
tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe
määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega
kaasnevad esmased otse-kulutused, mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise
intressimäära ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul.
Nõuete allahindlus kajastatakse finantsseisundi aruandes vastava varakirje vähendusena. Nõue kliendi vastu
kajastatakse alates lepingujärgse vara kliendile üleandmise hetkest. Tehingute puhul, mille osas lepingu
objektiks olev vara ei ole veel üle antud, kajastatakse nende lepingute osas rentnikelt laekunud summad
finantsseisundi aruandes kohustiste poolel ostjate ettemaksetena real ,,Muud finantskohustised”.
Liisinguettevõtte poolt tasutud summad ettemaksetena vara eest hankijatele kajastatakse finantsseisundi
aruandes varade poolel real ,,Muud varad”.
Faktooringu ja laofinantseeringu nõuded
Faktooringtehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral Kontsern finantseerib oma
koostööpartneritest müüjaid nende varaliste nõudeõiguste omandamise kaudu. Kontsern soetab müüjalt
nõude tulevikus ostja poolt ostu-müügi lepingute alusel tasumisele kuuluvate summade osas. Faktooring on
nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul
nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega
seotud riskid ja tulud lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Juhul, kui kontsern ei
omanda kõiki nõudega seotud riske ja hüvesid, siis kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st nõude
tagatisel antud laenu) ning nõuet kajastatakse finantsseisundi aruandes, kuni nõue on laekunud või
regressiõigus aegunud. Juhul kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja
hüvede üle tulevad kliendilt üle liisinguettevõttele nõude üleandmise hetkel, kajastatakse tehingut nõude
soetamisena. Soetatud nõuded võetakse arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud
soetusmaksumuses. Nõue ostja vastu tekib ostu-müügi lepingu faktoorimise ehk nõude soetamise hetkest.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 49
Laofinantseeringu tehinguteks loetakse finantseerimistehinguid, mille korral liisingufirma finantseerib oma
koostööpartnereid, andes neile laenu laovarude tagatisel.
Lepingutasud kajastatakse intressitulus aluslepingu kehtivusaja jooksul. See meetod annab efektiivse
intressimäära meetodi rakendamisel saadud tulemusele ligilähedase tulemuse.
1.6 Materiaalsed- ja immateriaalsed põhivarad
Põhivarana on finantsseisundi aruandes kajastatud maa, hooned, infotehnoloogiaseadmed, kontoriseadmed
ja muud pikaajalise kasutuseaga varad. Immateriaalsed varad on eraldi identifitseeritavad mitterahalised
mittefüüsilised varad ning mille hulka aruande kuupäeva seisuga kuulub soetatud tarkvara.
Materiaalsed põhivarad ja immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis
koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on
vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Hilisemate parendustega seotud kulutused
lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara
mõistele ja vara finantsseisundi aruandes kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus
majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse
perioodikuludes.
Materiaalsed põhivarad ja piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed põhivarad kajastatakse edaspidi nende
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad kahjumid. Amortisatsiooni hakatakse arvutama alates kasutuselevõtmisele järgnevast kuust ja
arvestatakse vara täieliku amortiseerumiseni. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset
amortisatsioonimeetodit. Amortisatsiooni arvestuse aluseks on vara kasulik tööiga, millest lähtuvalt on
kujundatud amortisatsiooninormid. Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil põhivara kasutusele
võtmisele järgnevast kuust vastavalt põhivara hinnangulisele kasutusajale:
• ehitised 2-5% aastas,
• sõidukid 15% aastas,
• inventar 12,5% aastas,
• kontoritehnika 25% aastas,
• arvuti riist- ja tarkvara 10-25% aastas.
Piiramatu kasutuseaga põhivara (maa) ei amortiseerita. Põhivara kulum on näidatud kasumiaruande real
„Põhivara kulum”. Amortisatsiooni arvestus lõpetatakse, kui vara on arvestuslikult täielikult amortiseeritud,
vara ümberklassifitseerimisel müügiootel põhivaraks või vara lõplikul eemaldamisel kasutusest. Igal
bilansipäeval hinnatakse amortisatsiooninormide, meetodite ja jääkväärtuste asjakohasust.
Põhivara müügist saadav kasum või kahjum määratakse kindlaks müügitulu ja põhivara bilansilise
maksumuse vahega. Müügitulu või -kulu kajastatakse kasumiaruandes vastavalt ridadel „Netotulemus
mittefinantsvara realiseerimisest ”.
Kulude kapitaliseerimine
Kontserni kasutuses olevate rendipindade parendused kapitaliseeritakse materiaalse põhivarana ja kantakse
kuludesse lineaarselt vastavalt rendilepingu kestvusele.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 50
Arenguväljaminekud
Tarkvaraprogrammide arendamise kulud, kui nendega kaasneb täiendav funktsionaalsus ja mis vastavad
immateriaalse põhivara mõistele ja vara finantsseisundi aruandes kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline
osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel), kajastatakse immateriaalse põhivarana.
Tarkvaraprogrammide kasutamisega seotud kulud kajastatakse kuluna nende tekkimisel.
Reklaami- ja uute toodete, teenuste ning protsesside käivitamise väljaminekud kantakse kuludesse tekkimise
momendil. Ettevõttesiseselt arendatavate kaubamärkidega jm. seotud väljaminekud kantakse kuludesse
tekkimise momendil.
Firmaväärtus
Firmaväärtust kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused. Kontsern viib läbi firmaväärtuse testi vähemalt kord aastas või koheselt juhul, kui on
ilmnenud väärtuse langusele viitavad asjaolud. Firmaväärtus jaotatakse tulu teenivatele üksustele või -
üksuste rühmade vahel, kes saavad kasu äriühenduse sünergiast. Kasum või kahjum rahavoogusid
genereeriva üksuse lõpetamisest või müügist, millele firmaväärtus on allokeeritud, sisaldab selle üksusega
seotud firmaväärtuse bilansilist jääkväärtust.
1.7 Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu
või mõlemal eesmärgil, kuid mitte objektid, mida kasutatakse tavapärase äritegevuse käigus.
Kinnisvarainvesteering võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on ostuhind ja otseselt
soetamisega kaasnevad kulutused. Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses.
Õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse sõltumatute ekspertide hinnanguid, mis põhinevad kas tulumeetodil
(väärtus leitakse varast genereeruvate tuleviku rahavoogusid diskonteerides) või võrdlusmeetodil
(analüüsitakse sarnaste objektidega toimunud turutehinguid) või kahe eelnimetatud meetodi
kombinatsioonil. Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutustest tulenevat kasumit ja kahjumit
kajastatakse nende tekkimise perioodi kasumiaruandes vastavalt real „Kinnisvarainvesteeringute õiglase
väärtuse muutus”.
Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis ümber juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis.
Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi põhimõtteid, kuhu ta ümber
klassifitseeritakse. Juhul, kui kinnisvarainvesteering võetakse kontsernis kasutusele põhivarana,
klassifitseeritakse kinnisvarainvesteering ümber põhivaraks, mille soetamismaksumuseks on
ümberklassifitseerimise hetke õiglane väärtus. Kontserni poolt kasutatava põhivara muutumisel
kinnisvarainvesteeringuks kajastatakse ümberklassifitseerimise päeval eksisteerinud vahe põhivara
bilansilise jääkmaksumuse ja vara õiglase väärtuse vahel kasumiaruandes.
Kui kinnisvarainvesteeringu kasutamises on toimunud muutus, mille tõenduseks on arendustegevuse
alustamine eesmärgiga valmistada vara ette müügiks, siis klassifitseeritakse objekt ümber varuks, mille
soetusmaksumuseks varuna on ümber klassifitseerimise päeva õiglane väärtus.
1.8 Müügiootel varad
Müügiootel varad on varad (varud), mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ja mis võetakse
arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud
raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Bilansipäeval hinnatakse müügiks hoitavaid varasid ning
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 51
kajastatakse neid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest,
kumb on madalam. Netorealiseerimis-väärtus on müügihind, millest on maha arvatud eeldatavad müügiga
seotud kulud.
1.9 Mittefinantsvara väärtuse langus
Piiramatu kasuliku elueaga vara ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas selle vara võimalikku
väärtuse langust, võrreldes selle bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul
hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise
korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest
tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse.
Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle
kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse
kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada.
Muud varad, va finantsvarad ja firmaväärtus, mille väärtus alla hinnati, vaadatakse igal aruandekuupäeval üle
võimaliku tagasikandmise eesmärgil.
1.10 Rendiarvestus - kontsern kui rentnik
Kontsern on kõikides rendilepingutes rentnik. Kontsern rendib kontoripindasid. Lepingu sõlmimisel hindab
kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab
rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud
ajavahemikus.
Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku
pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu
võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik
hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse
uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja
mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse
võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel
arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.
Esmane mõõtmine
Rentnik kajastab kasutusõiguse varasid ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.
Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutusõiguse varad soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga.
Kasutusõiguse varade maksumus sisaldab rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat.
Kasutusõiguse varad on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel.Rentnik mõõdab rendiperioodi
alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed
diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda
määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis
on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase
tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutuõiguse varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse
laenuintressimäära leidmisel on kontsern kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära,
mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise
hetkest.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 52
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi
alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid:
a) fikseeritud rendimaksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse
rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või
määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt EURIBOR) seotud
maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees muutuvad
rendimaksed.
Rendileping võib sisaldada rendikomponenti ning ühte või mitut täiendavat rendiga mitteseotud komponenti.
Praktilise abinõuna on Kontsern otsustanud mitte eraldada rendiga mitteseotud komponente
rendikomponentidest ning arvestada selle asemel kõiki rendikomponente ja kaasnevaid rendiga mitteseotud
komponente ühtse rendikomponendina vastavalt alusvara liigile.
Edasine mõõtmine
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutusõiguse varasid soetusmaksumuse mudeli järgi.
Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutusõiguse varasid soetusmaksumuses, millest
on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on
korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara
omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse
kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutusõiguse varade
kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik
kasutusõiguse varade kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või
rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt
muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal
osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik
kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus
selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.
Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise
ümberhindluse summat kasutusõiguse varade korrigeerimisena. Kui aga kasutusõiguse varade jääkväärtus
väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse
järelejääva summa kasumiaruandes.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud
diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal;
või
b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid
ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 53
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muutumatu
diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb
kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate
summade muutusele.
b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või
määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade
analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes
juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud
rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab
rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate
intressimäärade muutusest.
Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi
ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutusõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab
ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.
Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute
suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille
alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised
rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud
on IT-seadmete rendilepingud.
1.11 Finantskohustised
Kehtiv klassifikatsioon on toodud järgnevas tabelis:
Kategooria IFRS 9 järgi Klass kontserni määratluses
Finantskohustised
Korrigeeritud soetusmaksumuses
kajastatavad finantskohustised
Klientide hoiused ja
saadud laenud
Eraisikud
Juriidilised isikud
Krediidiasutused
Allutatud võlakohustised
Muud finantskohustised
Tingimuslikud
kohustised
Tingimuslikud laenukohustised
Finantsgarantiid
Klientide hoiused
Hoiused võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud ning
edaspidi mõõdetakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit ja
kajastatakse bilansireal „Klientide hoiused ja saadud laenud“, tekkepõhiselt arvestatud intressid kajastatakse
vastavatel kohustiste kirjetel. Vastavad intressikulud kajastatakse kasumiaruande real ,,Intressi- ja sarnased
kulud“.
Saadud laenud
Võlakohustised võetakse esialgselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud
(laekumisel saadud raha summas, vähendatuna tehingukulude võrra). Võetud laene kajastatakse edaspidi
korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Laekunud summade (millest
on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahe kajastatakse kasumiaruandes instrumendi tähtaja
jooksul, kasutades efektiivset intressimäära. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib oodatavat
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 54
tulevast rahavoogu läbi tähtaja bilansilise väärtuseni. Tehingukulude amortisatsiooni kajastatakse
kasumiaruandes koos intressikuludega. Vastavad intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real ,,Intressi-
ja sarnased kulud”.
Juhul, kui võetud laenudel on kasutamata limiit, kajastatakse seda tingimusliku varana.
Laenukohustised
Kontsern väljastab kohustisi laenude andmiseks. Laenukohustised on tühistamatud või tühistatavad ainult
oluliselt kahjulike muutuste tõttu. Sellised kokkulepped võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis
tavaliselt väljendub saadud tasude summana. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil kohustise
kogu eluea jooksul, välja arvatud selliste laenukohustiste puhul, mille osas on tõenäoline, et kontsern sõlmib
konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult peale sõlmimist; selliseid laenukohustiste
tasusid kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele bilansilisele väärtusele. Iga
aruandeperioodi lõpus mõõdetakse laenukohustisi (i) mitteamortiseeritud jääkväärtuses esialgsest
arvelevõtmise summastvõi (ii) lähtudes oodatava krediidikahjumi mudeli alusel arvutatud
allahindlussummast . Väljastamata laenu jääkväärtus väljendab kohustist.
1.12 Finantsgarantii lepingud
Finantsgarantii lepingud on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt ettenähtud maksete tegemist garantii
saajale talle tekitatud kahju hüvitamiseks, kui konkreetne võlgnik ei ole teinud makseid tähtaegselt, vastavalt
võlakohustise tingimustele. Selliseid finantsgarantiisid antakse klientide nimel pankadele, finantsasutustele,
ettevõtetele ja teistele asutustele laenude, muude panga rahaliste vahendite ja kohustiste tagamiseks teistele
pooltele.
Finantsgarantiid võetakse algselt arvele õiglases väärtuses (lepingu väärtus) garantii andmise päeval. Seejärel
kajastatakse panga antud garantiist tulenevaid kohustisi garantii jääkväärtuses. Kasumiaruandes kajastatakse
garantii eluea jooksul garantiilt lineaarselt teenitud teenustasutulu. Juhtudel, kus teenustasusid rakendatakse
järelejäänud kohustise osas perioodiliselt, kajastatakse need tuluna, proportsionaalselt vastava kohustise
perioodi jooksul. Iga aruandeperioodi lõpul kajastatakse kohustised kas lepingu väärtuses aruande
koostamise hetkel või lepingu väärtuses ja täiendavalt eraldisena bilansis. Garantiikohustise tasumiseks
väljamakstavad summad kajastatakse finantsseisundi aruandes kuupäeval, mil selgub, et garantii kuulub
väljamaksmisele.
1.13 Kohustised töövõtjate ees
Kohustised töövõtjate ees sisaldavad väljamaksmata palgakohustisi, tulemustasude tingimuslikku reservi
koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga ning kehtiva tööseadusandluse kohaselt arvestatud puhkusetasu
kohustist bilansipäeva seisuga koos puhkusetasu kohustiselt arvestatud sotsiaal- ja
töötuskindlustusmaksuga. Kohustised töövõtjatele kajastatakse bilansis lühiajalise kohustisena ning
koondkasumiaruandes kajastatakse seonduv kulu tööjõukuluna. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi
pensionifondi. Kontsernil puudub juriidiline või faktiline kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensioni-
või muid sarnaseid makseid.
1.14 Aktsiapõhised maksed
Kontsern on kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optsiooniprogrammi, mille järgi tasutakse grupi
töötajatele nende teenuste eest, väljastades optsioone Coop Pank AS aktsiate omandamiseks. Väljastatud
optsioonide õiglane väärtus kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul kontserni tööjõukuluna ning
omakapitali (muude reservide) suurenemisena. Kulude kogusumma on määratletud optsioonide õiglase
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 55
väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Optsioonide õiglane väärtus on leitud arvestades optsiooni
hinda mõjutavaid turutingimusi, sh Coop Pank AS aktsia hind. Iga aruandeperioodi lõpus hindab Kontsern,
kui palju optsioone kuulub tõenäoliselt realiseerimisele. Algsete hinnangute muutuse mõjud kajastatakse
kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis. Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib Coop Pank AS
uusi aktsiaid. Vastavalt optsioonide väljastamise tingimustele ei kaasne optsioonide realiseerimisel peale 3
aastat sotsiaalmaksu kulu.
1.15 Tulude ja kulude kajastamine
Intressitulud ja -kulud on kajastatud kasumiaruandes kõikide intressikandvate finantsvarade ja -kohustiste
osas, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
Efektiivse intressimäära meetod on finantsvara või -kohustise korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamise
ja intressitulu või intressikulu vastavale perioodile jaotamise meetod. Efektiivne intressimäär on määr, mis
diskonteerib eeldatava tulevase rahavoo läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara või -kohustise
bilansilise väärtuseni. Efektiivse intressimäära arvutamisel hindab kontsern rahavooge, arvestades finants-
instrumendi kõiki lepingulisi tingimusi, kuid ei arvesta tulevasi krediidikahjumeid. Arvutusse kaasatakse kõik
lepingulised pooltevahelised tasutud või saadud teenustasud, mis on efektiivse intressimäära lahutamatuks
osaks, tehingukulud ja kõik muud täiendavad maksed või mahaarvamised.
Kui finantsvara või rühm sarnaseid finantsvarasid on vara väärtuse languse tõttu alla hinnatud, kajastatakse
neilt tekkivat intressitulu, kasutades sama intressimäära, millega diskonteeriti tuleviku rahavoogusid,
leidmaks vara väärtuse langusest tekkinud kahju. Intressitulu arvutatakse, kohaldades efektiivset
intressimäära finantsvarade bilansilisele bruto jääkväärtusele, välja arvatud
i) finantsvarad, mille väärtus on langenud (faas 3) ja mille intressitulu arvutatakse, rakendades efektiivset
intressimäära amortiseeritud soetusmaksumusele, millest on maha arvatud oodatava krediidikahjumi
eraldis, ja
ii) finantsvarad, mis on ostetud või mille algväärtus on allahindlusega, mille puhul kohaldatakse
amortiseeritud soetusmaksumusele algset krediidikahjumiga korrigeeritud efektiivset intressimäära.
Kui 3. faasis klassifitseeritud finantsvara krediidirisk hiljem paraneb, nii et vara väärtus ei ole enam langenud
ja paranemine võib olla objektiivselt seotud sündmusega, mis leiab aset pärast seda, kui nõue oli määratud
mittetöötavaks (st vara väärtus taastub), klassifitseeritakse vara ümber 3. faasist ja intressitulu arvutatakse,
rakendades efektiivset intressimäära bilansilisele bruto jääkväärtusele. Täiendavat intressitulu, mida varem
ei kajastatud kasumiaruandes, kuna vara oli 3. faasis, kuid eeldatavasti laekub see pärast vara väärtuse
taastumist, kajastatakse väärtuse languse tühistamisena.
Intressiga samalaadne tulu sisaldab ka tulu intressikandvatelt finantsinstrumentidelt, mis on klassifitseeritud
õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.
Komisjoni- ja teenustasutulu
Teenustasutulude all kajastatakse müügitulu lepingutest klientidega. See ei rakendu müügitulule
rendilepingutest ja finantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustustest, mis on IFRS 9
„Finantsinstrumendid“ rakendusalas. Laenude/ liisingute väljaandmistasusid, mida peetakse oluliseks,
kajastatakse kui ettesaadud tulu ja nende osas korrigeeritakse vastava laenu/liisingu efektiivset
intressimäära.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 56
Teenustasutulud kajastatakse nende tekkimise hetkel. Sellised teenustasutulud sisaldavad konto
haldamisega seotud korduvaid tasusid. Muutuvtasu kajastatakse ainult sellises ulatuses, mille osas juhtkonna
otsuse alusel on väga tõenäoline, et tagasipööramist ei toimu.
Muud teenustasutulud kajastatakse hetkel, mil Kontsern täidab oma täitmiskohustuse, mis tavaliselt toimub
selle aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu või nõue väljendab tehingu hinda
konkreetsete täitmiskohustuse teenuste eest. Selline tulu tekib siis kui tehakse ära kliendi eest välisvaluuta
ostu või müügi tehing, töödeldakse maksetehinguid, arveldatakse sularahas, kogutakse või makstakse välja
sularaha.
Tulu varade müügist
Tulu varade müügist, välja arvatud materiaalne põhivara, kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on
kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest
on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab tulu kaupade müügist siis,
kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Dividenditulu
Dividendid kajastatakse kasumiaruandes tuluna siis, kui kontsernil on tekkinud õigus dividende saada.
1.16 Maksustamine
Ettevõtete poolt teenitav aastakasum ei ole Eestis maksustatav ja seetõttu ei ole ka ajutisi erinevusi
maksubaasi ja varade ning kohustuste bilansiliste väärtuste vahel, ja ei teki edasilükatud tulumaksuvarasid
või kohustusi (välja arvatud edasilükatud tulumaksukohustuse arvele võtmine tulenevalt maksuerinevustest,
mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse, sidusettevõtetesse ja filiaalidesse, v.a. kui on tõenäoline,
et ajutine erinevus ei ole lähitulevikus tagasi pööratav).
Tulumaksuseaduse muudatustega seoses kehtib alates aastast 2018 residendist krediidiasutustele kohustus
tasuda tulumaksu avansilisi makseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud maksukohustuste täitmise-
eelselt kasumilt. Tulumaksu arvestatakse krediidiasutusest emaettevõtja eraldiseisvalt kasumilt. Tasutud
avansilist tulumaksu saab krediidiasutus arvesse võtta kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva
tulumaksukohustuse arvutamisel. Tulumaksu arvestamisel vähendatakse kasumit saadud dividendide ja
püsivale tegevuskohale omistatud kasumi võrra, millele rakendatakse vabastusmeetodit, et vältida topelt
maksustamist. Teiseks vähendatakse kasumit eelmistel kvartalitel teenitud kahjumite võrra. Tulumaksu
kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna samas perioodis, mil tekib avansilise
tulumaksu arvutamise arvestuslik alus, sõltumata sellest, millal toimub tulumaksu maksmine.
Dividendide väljamaksmisega või muude omakapitali vähendavate väljamaksete tegemisega kaasnevat
ettevõtte tulumaksu kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes tulumaksukuluna samas perioodis, mil
dividendid või muud omakapitali vähendavad väljamaksed välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise
perioodi eest on dividendid välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Alates aastast 2019 on dividendide väljamaksetele võimalik rakendada maksumäära 14/86. Kehtiva seaduse
kohaselt saab dividendide maksmisel soodsamat maksumäära kasutada kuni kolme eelneva majandusaasta
keskmise dividendide väljamaksesumma ulatuses, mis on eelnevatel aastatel maksustatud maksumääraga
20/80. Esimeseks arvesse võetavaks aastaks keskmise dividendimakse leidmisel on aasta 2018.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 57
1.17 Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reservkapital iga-aastastest puhaskasumi eraldistest.
Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab
1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks.
Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
1.18 Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis
ilmnesid bilansipäeva ja juhatuse poolt aruande koostamispäeva vahemikus, kuid on seotud
aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega.
1.19 Uute rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite, avaldatud standardite muudatuste ning
Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgenduste rakendamine.
Alates 01.01.2021 kehtima hakanud standardid ei avaldanud kontserni finantsaruandele olulist mõju.
Need on järgmised:
COVID-19 tingitud rendisoodustused - IFRS 16 muudatused;
Viiteintressimäära (IBOR) reform“ – IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teise etapi muudatused. Kontsern
ei kasuta viiteintressimäära (IBOR), kõikides lepingutes kasutatakse euro üleeuroopalist pankadevahelist
intressimäära (EURIBOR).
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates
01.01.2022 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt:
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem
algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).
Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks
sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on
aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei
nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust
kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte
täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui
tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast
aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu
eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla
liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud
kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda
omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks,
on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi
eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis.
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” - IAS 1
muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud
Euroopa Liidu poolt).
IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse
jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 58
aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste
rakendamiseks.
Kontserni hinnangul ei avalda muudatused olulist mõju finantsaruandlusele.
„Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud - lepingu täitmise kulud, viide
kontseptuaalsele raamistikule” - IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused
IFRS-ides 2018-2020 - IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem
algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).
IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse
kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist
saadud tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte hakkab kasutama IAS 2
standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole
valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte 'testib kas vara töötab
korrapäraselt' kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel
asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib
kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust.
IAS 37 muudatus selgitab mõistet 'lepingu täitmise kulud'. Muudatus selgitab, et lepingu täitmise otsesed
kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid; ning muude kulude jaotamist, mis on otseselt seotud selle
täitmisega. Muudatus selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodustamist, peab
ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu täitmiseks kasutatud
varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul.
IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, et
määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001. aastal
välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Lisaks, IFRS 3 standardis on lisatud uus erand
kohustuste ja tingimuslike kohustuste osas. Erand täpsustab, et mõnede kohustuste ja tingimuslike
kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS 37 või IFRIC 21
standardile, mitte 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Ilma uue
erandita, kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei kajastaks vastavalt IAS 37
standardile. Seega, oleks pidanud ettevõte kohe pärast ühinemist lõpetama kohustuse kajastamise ning
kajastama kasumit, mis ei tekita majanduslikku kasu. Samuti selgitati, et omandaja ei pea kajastama
tingimuslike varasid omandamise kuupäeva seisuga nagu on määratletud IAS 37-s.
IFRS 9 muudatus käsitleb, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise
hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või
laenuandjale. Muudatuste kohaselt, kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid ei arvestata 10%
testi.
IFRS 16-ga kaasnev illustreeriv näide 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara täiustamisega
seotud maksete kirjeldust. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud segadused rendi stiimulite
käsitlemisel.
IFRS 1 lubab vabastuse teha, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui tema
emaettevõte. Tütarettevõte saab mõõta oma varasid ja kohustusi bilansilistes (jääk)maksumustes, mida oleks
kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 59
seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõtte
tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi. IFRS 1 on muudetud, et
IFRS 1 vabastuse kasutavad ettevõtted saaksid mõõta kumulatiivseid kursivahesid kasutades emaettevõttes
kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab
eelnimetatud vabastuse kumulatiivsetele kursivahedele, et esmakordsetele kasutuselevõtjatele kulusid
vähendada. Muudatus kehtib ka sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust.
Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõtmisel
on nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge
maksujärgselt.
Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.
„Arvestuspõhimõtete avalikustamine” – IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused (rakendub 1.
jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).
IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete
teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas
samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete
kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud
illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte
finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema
avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle
muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 “Olulisuse otsuste tegemine”, et anda juhiseid
olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel.
Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.
„Arvestushinnangute mõiste“ – IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele
aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).
IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid
arvestushinnangute muutustest.
Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.
„Varade ja kohustustega seotud edasilükkunud tulumaks, mis tuleneb ühest tehingust” - IAS 12
muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud
Euroopa Liidu poolt).
IAS 12 muudatused täpsustavad, kuidas kajastada edasilükkunud tulumaksu tehingutelt nagu rendilepingud
ja kahjutustamise kohustused. Teatud tingimustel on ettevõtted varade või kohustuste esmakordsel
kajastamisel vabastatud edasilükkunud tulumaksu kajastamisest. Varasemalt ei olnud selge, kas vabastus
rakendub selliste tehingute suhtes nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused - tehingud, mille puhul
kajastatakse nii vara kui ka kohustus. Muudatused selgitavad, et vabastust ei rakendata ning ettevõtetel on
kohustus kajastada vastavatelt tehingutelt edasilükkunud tulumaks. Muudatused nõuavad ettevõtetelt
edasilükkunud tulumaksu kajastamist tehingutelt, millest tulenevad esmasel kajastamisel maksustatavate ja
mahaarvatavate ajutiste erinevuste võrdsed summad.
Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandlusele.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju
kontsernile.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 60
Lisa 2 Riskide juhtimine
Riskijuhtimise põhimõtted
Risk on defineeritud kontsernis kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast tulemusest. Riskijuhtimine on
protsess, mille eesmärk on tegevuse efektiivsus ja kasumlikkus, mis vastaks strateegias määratletud
aktsionäride ootustele. Kuivõrd riskid kaasnevad kõikide äritegevustega ja kõikidel tegevustasanditel, siis on
riskijuhtimisse kaasatud juhtkonna kõrval kõik kontserni töötajad läbi sisekontrolli süsteemi. Riskijuhtimise
ülesanneteks on äritegevusega seotud riskide tuvastamine ja mõõtmine, riskide kontrolli all hoidmiseks
vajalike meetmete rakendamine, riskide seire ning raporteerimine riskijuhtimise tulemuslikkuse kohta.
Olemuslikult mõõdab kontsern riske:
i) kvantifitseerides ehk riski võimalikku suurust hinnates läbi rahalise mahu muutuse või
ii) kvalitatiivselt ehk baseerudes eksperthinnangule riski suuruse ning realiseerumise tõenäosuse kohta,
arvestades toimivat kontrollikeskkonda.
Olenemata nendest valikutest, oleme rakendanud riskiisu ja -taluvuse mõõdikud, mis aitavad meil tuvastada
riskide liikumise trende ning valmistada ette paremaks kontrollimiseks või maandamiseks vajalikke tegevusi.
Sõltuvalt riskikategooriast koostatakse kas kuist või kvartaalset aruandlust. Kvartali riskiraport on koondriski
raport ning see jõuab kõrgeima juhtimistasandini.
Riskijuhtimise struktuur ja vastutus
Kontserni riskijuhtimise süsteem on juhtimistasandil tsentraliseeritud – riskijuhtimist reguleerivad poliitikad
ja põhimõtted kehtestatakse kontserniülesena panga nõukogu või juhatuse poolt, et tagada Coop Pangas ja
tütarettevõtetes ühtsete riskijuhtimise põhimõtete elluviimine ning kiire ja efektiivne reageerimine
majanduskeskkonna või kontserni ärimudeli muutustele. Riskijuhtimise korraldus peab vastama kehtivatele
seadusandlikele regulatsioonidele ja normatiividele.
Panga juhatus vastutab riskide juhtimise, kontrollimise, riskijuhtimise põhimõtete ja -meetodite juurutamise
ning riskijuhtimise tulemuslikkuse eest. Juhatus võib riskide juhtimise korraldamisel delegeerida piiratud
ulatuses ja piiratud otsustuspädevusega juhatuse poolt moodustatavatele kollegiaalsetele otsustusorganitele
riskide võtmise, kontrollimise ja jälgimise.
Panga juhatuse poolt on moodustatud järgmised piiratud otsustuspädevusega komiteed ja komisjonid:
Aktivate ja passivate juhtimise komitee (APJK) ülesanded, koosseis ja tegevus on määratletud tema
reglemendiga. Komitee ülesandeks on jälgida, kontrollida, analüüsida, hinnata ja juhtida riske, vastu võtta
otsuseid ning viia neid ellu järgmistes vastutusvaldkondades:
• panga ja kontserni likviidsusrisk, lühi- ja pikaajalise likviidsuspositsiooni hindamine ja juhtimine;
• panga varade ja kohustuste tähtajastruktuuri jälgimine;
• intressitulude ja -kulude tasakaalu planeerimine ja intressiriski juhtimine;
• vastaspooltega seotud tähtajaliste ja mahuliste limiitide kehtestamine;
• võlakirjaportfelli juhtimine.
Krediidikomitee on panga kõrgeim organ krediidiotsuste tegemisel, riskide juhtimise eest vastutav tööorgan,
mis on moodustatud kooskõlas krediidiasutuste seadusega ja panga põhikirjaga, tagamaks panga
krediidipoliitika elluviimist läbi krediidiotsuste vastuvõtmise ning tagatiste nõuetele vastavuse hindamise.
Krediidikomisjon täidab Krediidikomitee funktsioone väiksema riskiga krediteerimisotsuste vastuvõtmisel.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 61
Kontode komitee ülesandeks on läbi oma otsuste juhtida ja kontrollida kõrgema rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise riskiga klientidega kliendisuhte loomist ja kliendisuhte monitoorimist ning vajadusel
kliendisuhete lõpetamist.
Riskijuhtimise efektiivseks elluviimiseks kasutatakse kolmetasandelise kaitseliini põhimõtet kooskõlas panga
nõukogu poolt kinnitatud sisekontrollisüsteemi põhimõtetega.
Otsest riskikontrolli funktsiooni kandvad struktuuriüksused:
Esimene kaitseliin
Esimese kaitseliini moodustavad müügi- ja tugiüksused ning tütarettevõtted. Esimese kaitseliini ülesanne on
tagada oma vastutusalas olevate tegevuste, toodete ja protsessidega seotud riskide tuvastamine, hindamine
ning riskide kontrolli all hoidmiseks vajalike meetmete rakendamine.
Teine kaitseliin
Teise kaitseliini rolli kannavad riskijuhid ja analüütikud riskijuhtimise ja krediidiriski osakonnas.
Teise kaitseliini peamisteks funktsioonideks on:
• kontserniülese vaatena regulaarne riskide tuvastamine, hindamine ja monitoorimine;
• stressitestimine, sh likviidsuse-, krediidi- ja tururiskide osas ning vastavate riskiraportite koostamine;
• juhatuse ja nõukogu informeerimine riskidest;
• riskijuhtimise metoodika arendamine, esimese kaitseliini nõustamine riskijuhtimise valdkonnas;
• koolituste läbiviimine riskijuhtimise valdkonnas;
• sisereeglitele- ja õigusaktidele vastamise kontroll ja monitooring;
• plaaniliste- ja erakorraliste sisekontrollide läbiviimine organisatsioonis.
Kolmas kaitseliin
Siseauditi üksus
Siseauditi üksus auditeerib kontserni tegevuse vastavust õigusaktidele ja juhenditele, äriprotsesside ning
sisekontrollisüsteemi toimimist ning efektiivsust, panga struktuuriüksuste poolt panga pädeva organi vastu
võetud otsuste täitmist, samuti kehtestatud reglementidest, limiitidest ja muudest sisemistest normidest
kinnipidamist. Siseauditi üksuse tegevus on suunatud panga aktsionäride, hoiustajate ja muude kreeditoride
huvide kaitsmisele.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 62
Kapitali juhtimine
Kontsern kasutab riskipõhist kapitali planeerimist, tagades, et kõik riskid oleksid igal ajahetkel piisavalt kaetud
omavahenditega. Kapitalina käsitletakse kontserni omavahendeid, mis koosnevad esimese taseme ja teise
taseme omavahenditest. Ülevaade regulatiivsetest omavahenditest on esitatud järgnevas tabelis.
Kapitalibaas
31.12.2021
31.12.2021
kohandatud*
31.12.2020
Esimese taseme omavahendid
Sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss
74 416
74 416
73 817
Kohustuslik reservkapital
3 165
3 165
2 802
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
20 461
20 461
13 564
Aruandeperioodi aktsepteeritav kasum
8 012
10 725
4 835
Muu akumuleeritud koondkasum
-15
-15
-18
Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus (-)
-6 757
-6 757
-6 757
Immateriaalne põhivara (-)
-7 457
-7 457
-5 930
Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse
korrigeerimine (-)
-6
-6
-3
Muud mahaarvamised I taseme omavahenditest (-)
-963
0
-715
Muud üleminekusätetest tulenevad omavahendite
korrigeerimised
315
315
441
Esimese taseme omavahendid (Tier I kapital)
91 171
94 847
82 036
Allutatud kohustised
17 000
17 000
7 000
Teise taseme omavahendid (Tier II kapital)
17 000
17 000
7 000
Aktsepteeritud kapital adekvaatsuse arvutamiseks
108 171
111 847
89 036
* Sisaldab 2021. aasta kasumit, mis on sõltumatu audiitori poolt auditeeritud ja mis kaasatakse esimese
taseme omavahendite koosseisu peale Finantsinspektsioonilt kasumi kaasamise loa saamist või aktsionäride
poolt majandusaasta aruande kinnitamist ja millest on maha arvatud prognoositavad dividendide
väljamaksed. Finantsinspektsioon on andnud loa 2021. aasta 9 kuu vahekasumi kaasamiseks.
Kapitali planeerimine toimub kontserni strateegiat, tulevikuootusi ja riskiprofiili ning riskiisu arvesse võtvate
finantsseisundi aruande ja kasumi prognooside alusel. Kapitali planeerimise eest vastutab panga juhatus.
Sisemine kapitali adekvaatsuse tagamine (ICAAP) on pidev protsess, mille eesmärk on hinnata kontserni
riskiprofiili ja sellele vastavat kapitali vajadust – ICAAP on aluseks regulaarsele kapitali planeerimisele
kontsernis.
Kapitali vajaduse planeerimine ja prognoosimine toimub regulatiivse kapitali adekvaatsuse arvutamise baasil,
mis võtab arvesse ICAAPist ja Finantsinspektsiooni järelevalvelisest hinnangust (SREP) tulenevaid
kapitalinõudeid ning millele liidetakse juurde kapitalinõuded täiendavate riskide katteks, mida pole
regulatiivsete kapitalinõuete raames arvestatud.
Kontserni riskiprofiili hinnatakse eelkõige järgmiste riskide lõikes: krediidirisk, kontsentratsioonirisk,
likviidsusrisk, tururiskid, sh finantsinvesteeringute portfellist tulenev risk, pangaportfelli intressirisk,
operatsioonirisk, strateegiline risk, reputatsioonirisk.
Minimaalne soovitav kapitali adekvaatsuse tase on SREP hinnangus leitud minimaalne nõutav kapitali
adekvaatsuse tase, millele liidetakse vastavalt kontserni kehtivale tegevusstrateegiale ja finantsprognoosidele
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 63
vajaduspõhiselt tegevusmahtude kasvuks, strateegia elluviimiseks ja stabiilse finantsseisundi tagamiseks
vajalik varu.
Kapitali vajaduse leidmiseks prognoositakse finantspositsioone, võttes aluseks muutusi riskipositsioonide ja
omakapitali kirjete lõikes. Finantsseisundi aruande ja kasumiaruande prognoose vaatab regulaarselt üle ja
kinnitab panga juhatus. Lisaks arvestatakse strateegilise riski ja reputatsiooniriski võimaliku mõjuga kontserni
tegevuse edukusele ning leitakse vajalik omakapitali puhver, et tagada sisemiselt soovitav kapitali
adekvaatsuse tase alternatiivsete ja riskistsenaariumite realiseerumisel. Ülevaade kapitali adekvaatsuse
kujunemisest koos SREP hinnangust tulenevate kapitalinõuetega esitatakse panga juhatusele ja nõukogule
kvartaalselt.
Kontsern tagab, et kõik riskid oleksid igal ajal kaetud piisava kapitaliga. Kontsern on 31.12.2021 seisuga ning
oli ka 31.12.2020 seisuga kooskõlas kõikide regulatiivsete kapitalinõuetega.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 64
Krediidiriski juhtimine
Krediidiriski suurus väljendab tõenäolist kahju, mis võib tuleneda vastaspoole kohustuste mittetäitmisest
krediidiriskile avatud nõuete puhul kontserni ees.
Kontsern lähtub krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel standardmeetodist. Kapitalinõuete arvutamisel
kasutab kontsern aktsepteeritud reitinguagentuuride reitinguid Finantsinspektsiooni poolt kehtestatud korra
järgi.
Krediidiriski juhtimise aluseks on kontserni krediidipoliitika. Krediidipoliitika põhieesmärkideks on saavutada
krediiditegevusest jätkusuutlikult aktsionäride nõutavat tulunormi tagav kontserni varade tootlikkus, järgides
konservatiivsuse ja riskide hajutatuse põhimõtteid ning võttes mõõdukaid riske, mis oleksid hinnatavad ning
juhitavad.
Kontserni peamised krediidiriskile avatud varad on järgmised:
• raha ja raha ekvivalendid (s.h nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele, lisa 9);
• finantsinvesteeringud (lisa 10);
• laenud ja nõuded klientidele (lisa 11);
• muud finantsvarad (lisa 12).
Rahapaigutused krediidiasutustesse ning finantsinvesteeringud väärtpaberitesse tehakse vastavalt APJK poolt
kinnitatud vastaspoole limiidile. Vastaspoole krediidikõlblikkuse hindamisel ja krediidilimiidi määramisel
võetakse arvesse tema asukohariik ja hinnang vastaspoole finantsseisundile, juhtimisele, juriidilisele
staatusele ning turupositsioonile. Võlakirjainvesteeringute puhul hinnatakse täiendavalt likviidsust ja
reitingut.
Krediidiriski mõõtmine
Kontsern kasutab sisemisi krediidiriski klasse, mis peegeldavad hinnangut iga vastaspoole maksejõuetuse
tõenäosusele.
Panga krediidinõuete klassifitseerimine ja grupeerimine toimub kord kuus. Krediidinõuete krediidiriski klassid
sõltuvalt laenusaaja maksedistsipliinist ja finantsmajanduslikust seisundist:
A – ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võiksid põhjustada laenu mittelaekumist vastavalt laenulepingu
tingimustele ehk korras laen, tähtajaks tasumata põhiosa maksed ja intressid puuduvad või on kuni
14 päeva vanad;
B – sisaldab potentsiaalseid nõrkusi, mille kõrvaldamata jätmine võib tulevikus mõjutada laenusaaja
krediidivõimelisust põhiosa või intressimaksetega on viivitatud 15–30 päeva;
C – sisaldab selgelt identifitseeritavaid puudusi, mille alusel võib arvata, et laenu täielik tagasimaksmine
on kaheldav või laenu on restruktureeritud makseraskuste tõttu, makseviivitus 31–60 päeva;
D – laenusaaja ebapiisav krediidivõimelisus, mille alusel võib arvata, et laenu lepingujärgne
tagasimaksmine on ebatõenäoline, kui olukord oluliselt ei muutu ehk kahtlane laen, makseviivitus
61-90 päeva;
E – laenusaaja ei suuda laenu lepingu-kohaselt kokkulepitud tingimustel püsivalt täita ehk
maksejõuetusega laen, makseviivitus 91–180 päeva;
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 65
F – laenu teenindamine on lõppenud ning väljavaated maksevõime taastumiseks puuduvad ja/või leping
on erakorraliselt ülesöeldud ehk lootusetu laen, makseviivitus 181 päeva ja enam või makseviivitus
91 päeva ja enam ning tagasimaksete summa 3 kuu jooksul on olnud 0 eurot.
Makseviivituseks krediidinõuete hindamisel loetakse laenu põhiosa või intressimaksetega viivitust enam kui
kolm (3) eurot lepingu kohta.
Kontsern jaotab laenud krediidikvaliteedi klassidesse järgnevalt:
Riskiklass
Jälgimine
PD%
Moody´s
S&P
A
Tavaline jälgimine
0.01%- 1%
Baa1, Baa2, Baa3
BBB, BBB+, BBB-
B
1%-3%
Ba1, Ba2, Ba3
BB+, BB, BB-
C
Spetsiifiline jälgimine
3%-20%
B1, B2, B3
B+, B, B-
D
20%-50%
C
C
E
Mittetöötav
100%
C
D
F
100%
C
D
Maksejõuetuse tõenäosuse (PD) määrad on arvutatud lähtudes kaalutud keskmisest kontserni laenutoodete
portfellist ja võivad varieeruda teistsuguse portfelli jaotuse korral toodete lõikes. Liisingfinantseerimise ja
kodulaenude PD määrad on keskmisest väiksemad ning tarbijalaenud keskmisest kõrgema PD määraga. S&P
või Moody´s reitinguklassid A kategoorias määratakse ainult aktiivsel turul kaubeldavatele võlakirjadele,
mistõttu ei ole neid ülaolevas tabelis laenude jaotuse kohta esitatud.
2020. aastal alanud COVID-19 pandeemia, välja kuulutatud eriolukord ning kaasnenud muudatused
majanduskeskkonnas mõjutasid kontserni krediidiportfelli. Kontsern liitus turuülese maksemoratooriumiga,
pakkudes klientidele soovi korral maksepuhkuseid ning laenuperioodi pikendamisi.
2021. aasta seisuga on enamus maksepuhkustest lõppenud ning nimetatud leevendusmeetmetega seotud
laenuportfelli maksedistsipliin on väga hea. 2021. aasta ei toonud kaasa märkimisväärset maksepuhkuse
taotluste kasvu, mida toetas majandusolukorra ja tööturu üldine taastumine ning krediidiportfelli sektorite
jaotus.
2021. aastal kontsern täiendas oma krediidiriski hindamise protsessi keskkonnamõjude, sotsiaalmajanduslike
mõjude ning juhtimislike mõjude hindamise raamistikuga, kuna mõistab, et nende riskide võimalik
realiseerumine omab otsest seost klientide krediidiriskiga. Kliendid, kelle tegevusega kaasneb
keskkonnamõju, on igal konkreetsel juhul kontrollitud, et nad vastaksid oma tegevuses kehtivatele
keskkonnahoiu normidele.
Oodatava krediidikahju (ECL) mõõtmine
Krediidinõuete hindamise aluseks on kolmefaasiline oodatava krediidikahjumi mudel (ECL), mis arvestab
muutusi krediidikvaliteedis alates laenu algsest arvelevõtmisest. Kontsern kasutab sisemiselt arendatud
mudeleid, mis võtavad arvesse väliseid makromajanduslikke tegureid (sealhulgas töötuse määr,
majanduskasv).
Vastavalt IFRS 9 standardile jaotatakse finantsvarad kolme faasi lähtuvalt viivituspäevade arvust, juriidilise
isiku finantsseisundist ja muudest muutustest nõude kvaliteedis, kas töötavaks nõudeks (performing, faas 1),
kvaliteedi langusega nõudeks (under-performing, oluline krediidiriski suurenemine, faas 2) või mittetöötavaks
nõudeks (non-performing, maksejõuetus, faas 3). Faas 1 nõuetele leitakse allahindlusmäär 12 kuu oodatava
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 66
krediidikahju alusel. Faas 2 ja faas 3 nõuetele leitakse allahindlusmäär lepingu eluea jooksul oodatava
krediidikahju alusel. Faas 3 nõuetele leitakse allahindlus, eeldades nõude maksejõuetust (default).
Oodatav kahju on leitav maksejõuetuse tõenäosuse (PD), kahjumäära (LGD) ja maksejõuetuse hetke oodatava
nõudejäägi (EAD) korrutisena diskonteerituna tänapäeva. Laenukahjude hindamiseks võetakse arvesse laenu
ja intressimaksete laekumised tulevastel perioodidel, samuti oodatavad laekumised tagatisvara müügist,
laenunõude müügist või tulevikus taastuvast maksevõimest, diskonteerides finantsvara algse sisemise
intressimääraga, mille tulemusel leitakse laenu tagasisaadav summa.
Lepingu eluea jooksul oodatava krediidikahju arvutamiseks korrigeeritakse nõude oodatavat 12 kuulist PD-d
vastavalt makromajanduslikule prognoosile.
Kõikide toodete puhul on PD’de korrigeerimiseks kasutatud makromajanduse stsenaariumite valik
baseerunud ekspertarvamusele ja kvantitatiivsele analüüsile. Makronäitajatest kasutab pank töötuse määra
ja SKP muutust. Regressioonanalüüs koostati seejuures Eesti viivislaenude ja makronäitajate vahel.
Makromajanduslike näitajate prognoosid põhinevad rahandusministeeriumi viimasel olemasoleval
makromajanduslike suundumuste analüüsil. Kaalutud mõju maksejõuetuse tõenäosusele on arvutatud,
kasutades kaaluna baasstsenaariumi puhul 60%-st määra, positiivse stsenaariumi korral 10%-st määra ja
negatiivse stsenaariumi puhul 30%-st määra ning seda kõigi toodete puhul. Kaalude määramisel on kasutatud
ekspertarvamusi. Võrreldes 2020. aastaga on suurem kaal omistatud negatiivsele stsenaariumile (10%->30%)
ja väiksem kaal baasstsenaariumile (80%->60%), seda enne kõike ebakindlate makromajanduslike
väljavaadete tõttu.
Individuaalne ja grupiviisiline hindamine ning grupeerimine
Individuaalselt hinnatakse äriklientide nõudeid, mille puhul kliendi kogurisk (nõuete kogusumma, kui risk
kuulub konsolideerimisele regulatiivse kontsentratsiooniriski mõistes) ületab krediidikomitee poolt
sätestatud olulise riski piiri 250 tuhat eurot ning kuulub riskiklassi C, D, E ja F. Eraklientide puhul on vastav
riski piir 150 tuhat eurot. Individuaalselt hinnatakse ka pideva jälgimise all olevate klientide nõudeid.
Krediidinõudeid hinnatakse vastavalt klassifitseerimise ja grupeerimise tulemustele grupipõhiselt või
individuaalselt. Nõuete grupeerimise eesmärgiks on koondada sarnast krediidiriski omavad nõuded,
hindamaks neid grupipõhiselt arvestades laenu liiki, laenu tagatust, krediidireitingut. Grupeerimise eelduseks
on piisava ja statistiliselt usaldusväärse informatsiooni olemasolu. Nõuete gruppide tunnuste ja
allahindlusmäärade arvestamise aluseks on laenuportfelli statistilise käitumise, reaalsete kahjujuhtumite ja
majanduse üldise olukorra muudatuste analüüs, makromajanduslikud prognoosid ja vastavate
makronäitajate mõju klientide maksevõimele ja tagatiste väärtustele.
Nõuete hindamise sagedus:
• grupipõhist hindamist teostatakse igakuiselt;
• individuaalset hindamist teostatakse kvartaalselt ning hindamise tulemused kinnitatakse panga
krediidikomitees.
Märkimisväärne krediidiriski suurenemine
Märkimisväärseks krediidiriski suurenemiseks, loetakse ühe või mitme alloleva kriteeriumi esinemist:
• kui klient on olnud viimase kolme kuu jooksul vähemalt üks kord üle 30-päevases võlgnevuses;
• kliendi riskiklass on halvenenud 2 astme võrra võrreldes laenu esmase väljastamisega;
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 67
• kui mõni kliendi nõuetest on restsruktureeritud makseraskuste tõttu või sisaldab intressi
maksepuhkust või intressi ajatamist;
• klient on pideva jälgmise all.
Kõik sama laenusaaja nõuded hinnatakse samasse klassi madalaima riskiklassi järgi.
Pank kehtestas uued täiendavad kriteeriumid, tuvastamaks kõrgenenud krediidiriski, rakendades
jälgimisnimekirja lisamise põhimõtet. Tunnused, mis viitavad potentsiaalselt vajadusele lisada klient
jälgimisnimekirja, on järgmised:
• negatiivsed makromajanduslikud sündmused, mis mõjutavad klienti või tööstusharu jne;
• ebasoodsad muutused kliendi finantsseisundis, mis võivad oluliselt mõjutada tema suutlikkust võlga
teenindada;
• osa kliendi nõudeid on restruktureeritud;
• kliendi nõrgenenud maksekäitumine ja makseviivitus > 30 päeva;
• kliendi finantskovenandid jäävad täitmata ulatuses, mis viitab piiratud võimalustele teenindada võlga
nõuetekohaselt;
• ebasoodsad muutused tagatisvara väärtuses ja positsioonis;
• õiguslikud toimingud ja meetmed, mis võivad oluliselt mõjutada kliendi majanduslikku olukorda;
• välisaudiitorite poolt välja toodud märkused;
• muud tegurid, mis viitavad potentsiaalselt suurenenud krediidiriskile.
Maksejõuetuse definitsioon ja mittetöötavad varad
Kontsern defineerib finantsvara maksejõuetuna, lähtudes kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest
kriteeriumitest.
Kvantitatiivsed kriteeriumid:
• vähemalt üks kliendile väljastatud nõuetest on üle 90 päeva viivituses lepinguliste maksetega (põhiosa
või intress); ja
• võlgnevuse suurus on üle 3 euro.
Kvalitatiivsed kriteeriumid:
• ettevõtte finantsseisundi oluline halvenemine ulatuses, kus klient ei ole võimeline laenu teenindama
ning tagasi maksma;
• finants- või muude kovenantide rikkumine ulatuses, mis mõjutab olulises osas kliendi maksevõimet
ning laenude tagasimaksmise võimet;
• saadud finantseeringu mittesihipärane kasutamine võrreldes laenulepingus kokkulepituga sellises
ulatuses, mis mõjutab olulises osas kliendi maksevõimet ning laenude tagasimaksmise võimet;
• klient on esitanud (või tema vastu on esitatud) pankrotiavaldus või sarnast juriidilist kaitset otsiv
avaldus (nt saneerimine);
• kliendi rahavoog/sissetulek on ebapiisav kohustuste täielikuks teenindamiseks ning kliendi tagatisvara
on asutud realiseerima täite- või pankrotimenetluses;
• nõuet on makseraskuste tõttu restruktureerimise käigus vähendanud rohkem kui 1% nõude summast
ning makseraskuste tõttu restruktureerimise tunnused on jätkuvalt alles;
• krediidiriski positsiooni on korduvalt restruktureeritud ja on tõenäoline, et klient ei suuda laene
kokkulepitud tingimustel teenindada ja tagasi maksta;
• eraisikust klient on surnud ning nõue ei ole uuele laenusaajale (näiteks pärija) ümber vormistatud;
• klient on toime pannud pettuse;
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 68
Kui laenu on vähemalt 3 kuud korrektselt teenindatud ning ühtegi ülaltoodud kriteeriumitest enam ei esine,
võib laenu arvata tagasi faasi 2 kuuluvaks, v.a. juhul kui krediidinõudele on rakendatud makseraskuse tõttu
restruktureerimise meetmeid.
Sensitiivsusanalüüs
Kontsern kasutab sensitiivsusanalüüsi läbiviimisel makronäitajaid – eraisikute laenude puhul töötuse määra
muutumist ja ettevõtete laenude puhul SKP muutust. Baasstsenaariumina kasutatakse
rahandusministeeriumi prognoosi, positiivse stsenaariumi puhul eeldatakse 5% SKP suurenemist aastas ja
1% võrra väiksemat töötuse taset kui baasstsenaariumis. Negatiivse stsenaariumi korral eeldatakse 1.5% SKP
vähenemist aastas ja 3.5% võrra suuremat töötuse taset kui baasstsenaariumis. ECL muutus on leitud,
hinnates nende makronäitajate muutuse mõju maksejõuetuse tõenäosusele.
Kaalutud mõju maksejõuetuse tõenäosusele on arvutatud, kasutades kaaluna baasstsenaariumi puhul 60%-
st määra, positiivse stsenaariumi korral 10%-st määra ja negatiivse stsenaariumi korral 30% määra ning seda
kõigi toodete puhul. Kaalusid muudeti 2021. aastal seoses ebakindla makromajandusiku olukorraga,
suurendades negatiivse stsenaariumi osakaalu.
Allpool olev tabel näitab baasstsenaariumi kaalude muutuste mõju kontserni laenuportfellile seisuga
31.12.2021.
Stsenaariumi kaalude muutus (baas-positiivne-negatiivne)
Mõju laenuportfellile
60%-0%-40%
-340
60%-20%-20%
308
Seisuga 31.12.2020 baasstsenaariumi kaalude muutuste mõju oli selline:
Stsenaariumi kaalude muutus (baas-positiivne-negatiivne)
Mõju laenuportfellile
80%-5%-15%
-30
80%-15%-5%
30
Alljärgnev tabel näitab ECL-i muutust juhul, kui negatiivse stsenaariumi korral toimuksid alljärgnevad
muutused töötuse määras ja SKP-s:
Mõju laenuportfellile
2021
Mõju laenuportfellile
2020
Juriidiliste isikute laenud: SKP muutus -2%
-163
-4
Eraisikute laenud: töötuse määr +2%
-950
-57
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 69
Maksimaalne krediidiriskile avatud positsoon
Kontserni maksimaalne krediidiriskile avatud positsioon finantsinstrumentidest, millele rakendatakse
allahindlusmudelit:
31.12.2021
Faas 1
Faas 2
Faas 3
Kokku
Raha ja raha ekvivalendid
252 799
0
0
252 799
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
5 932
0
0
5 932
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
65 495
2 926
1 959
70 380
Liisingfinantseerimine
50 554
337
12
50 903
Eluasemelaenud ja muud laenud
355 013
8 961
625
364 599
Laenud juriidilistele isikutele
Liisingfinantseerimine
55 948
1 892
4
57 844
Muud laenud
403 159
12 705
2 633
418 497
Kokku
930 169
26 821
5 233
962 223
Allahindlus
-4 563
-1 707
-2 557
-8 827
Neto laenud kokku
925 606
25 114
2 676
953 396
Bilansivälised kohustised
Finantsgarantiid
16 000
553
0
16 553
Kasutamata krediidilimiidid
30 719
188
0
30 907
Kasutamata arvelduskrediidid
92 880
1 051
0
93 931
Bilansivälised kohustised kokku
139 599
1 792
0
141 391
Allahindlus
-285
-15
0
-300
Neto bilansivälised kohustised kokku
139 314
1 777
0
141 091
31.12.2020
Faas 1
Faas 2
Faas 3
Kokku
Raha ja raha ekvivalendid
170 750
-
-
170 750
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
3 011
-
-
3 011
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
64 091
3 497
3 293
70 881
Liisingfinantseerimine
36 705
475
127
37 307
Eluasemelaenud ja muud laenud
254 762
7 077
622
262 461
Laenud juriidilistele isikutele
Liisingfinantseerimine
44 003
2 805
296
47 104
Muud laenud
240 611
16 847
4 125
261 583
Kokku
640 172
30 701
8 463
679 336
Allahindlus
-3 351
-2 514
-2 878
-8 743
Neto laenud kokku
636 821
28 187
5 585
670 593
Bilansivälised kohustised
Finantsgarantiid
9 144
1 401
-
10 545
Kasutamata krediidilimiidid
20 960
617
-
21 577
Kasutamata arvelduskrediidid
43 020
1 094
-
44 114
Bilansivälised kohustised kokku
73 124
3 112
-
76 236
Allahindlus
-65
-34
-
-99
Neto bilansivälised kohustised kokku
73 059
3 078
-
76 137
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 70
Nõuded krediidiasutustele ja finantsinvesteeringud jagunevad krediidikvaliteedi lõikes järgnevalt:
31.12.2021
AA- ja
kõrgem
A- kuni
A+
BBB- kuni
BBB+
BB- kuni
BB+
B- kuni
B+
Reitin-
guta
Kokku
Sularaha ja nõuded keskpangale
0
0
0
0
0
237 374
237 374
Nõuded teiste krediidi- ja
finantsasutuste vastu*
557
1 356
0
0
0
13 512
15 425
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi muu
koondkasumi
0
797
2 780
0
0
2 355
5 932
* ilma reitinguta on üks Eesti krediidiasutus ja EL-i maksete infrastruktuuri haldav finantsasutus, kelle suhtes
grupp hoiab ainult väga likviidseid positsioone.
31.12.2020
AA- ja
kõrgem
A- kuni
A+
BBB- kuni
BBB+
BB- kuni
BB+
B- kuni
B+
Reitin-
guta
Kokku
Sularaha ja nõuded keskpangale
0
0
0
0
0
162 899
162 899
Nõuded teiste krediidi- ja
finantsasutuste vastu
158
2 098
0
0
0
5 595
7 851
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi muu
koondkasumi
0
737
1 249
407
0
618
3 011
Krediidikvaliteedi hindamisel kasutab kontsern reitinguagentuuride Fitch, Moody´s ja Standard & Poor´s
antud krediidireitinguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 138
sätestatule. Juhatus on hinnanud, et krediidiasutuste nõuded kannavad madalat krediidiriski ning nende
oodatavad krediidikahjumid on ebaolulised, arvestades nende tugevat krediidireitingut, finantsseisundit ja
lühiajalist majanduslikku väljavaadet.
Sularaha ja kõrge kvaliteediga nõuded keskpanga vastu (Eesti Pank) on reitinguta, kuid neid võib hinnata AA-
või kõrgema kvaliteediastmega.
Nõuded reitinguta krediidi- ja finantsasutuste vastu on kõrge kvaliteediga ning nende puhul ei ole
indikatsiooni väärtuse langusest.
Võlainstrumendid on valdavas osas likviidsed, mistõttu hinnatakse nende oodatavaid krediidikahjumeid
samuti ebaoluliseks.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 71
Laenude jagunemine krediidikvaliteedi järgi laenuliikide lõikes on esitatud alljärgnevates tabelites:
Eraisikute
tarbimis-
laenud
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2021
kokku
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2020
kokku
A
64 084
0
0
64 084
61 062
0
0
61 062
B
1 411
0
0
1 411
3 029
0
0
3 029
C
0
2 490
0
2 490
0
3 018
0
3 018
D
0
436
0
436
0
479
0
479
E
0
0
362
362
0
0
827
827
F
0
0
1 597
1 597
0
0
2 466
2 466
Kokku
65 495
2 926
1 959
70 380
64 091
3 497
3 293
70 881
Allahindlus
-1 257
-547
-1 619
-3 423
-1 459
-754
-2 476
-4 689
Netojääk
64 238
2 379
340
66 957
62 632
2 743
817
66 192
Eraisikute
liising-
finantsee-
rimine
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2021
kokku
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2020
kokku
A
50 217
0
0
50 217
36 540
0
0
36 540
B
337
0
0
337
165
0
0
165
C
0
322
0
322
0
453
0
453
D
0
15
0
15
0
22
0
22
E
0
0
6
6
0
0
114
114
F
0
0
6
6
0
0
13
13
Kokku
50 554
337
12
50 903
36 705
475
127
37 307
Allahindlus
-32
-5
-5
-42
-16
-11
-41
-68
Netojääk
50 522
332
7
50 861
36 689
464
86
37 239
Eluaseme-
laenud ja
muud
eralaenud
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2021
kokku
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2020
kokku
A
354 297
0
0
354 297
253 746
0
0
253 746
B
716
0
0
716
1 016
0
0
1 016
C
0
8 912
0
8 912
0
6 887
0
6 887
D
0
49
0
49
0
164
0
164
E
0
0
274
274
0
26
124
150
F
0
0
351
351
0
0
498
498
Kokku
355 013
8 961
625
364 599
254 762
7 077
622
262 461
Allahindlus
-78
-181
-109
-368
-53
-121
-48
-222
Netojääk
354 935
8 780
516
364 231
254 709
6 956
574
262 239
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 72
Ettevõtete
liising-
finantsee-
rimine
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2021
kokku
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2020
kokku
A
18 556
0
0
18 556
13 016
0
0
13 016
B
37 392
0
0
37 392
30 987
0
0
30 987
C
0
1 751
0
1 751
0
2 735
0
2 735
D
0
141
0
141
0
70
0
70
E
0
0
0
0
0
0
189
189
F
0
0
4
4
0
0
107
107
Kokku
55 948
1 892
4
57 844
44 003
2 805
296
47 104
Allahindlus
-367
-108
-2
-477
-339
-169
-106
-614
Netojääk
55 581
1 784
2
57 367
43 664
2 636
190
46 490
Ettevõtete
muud
laenud
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2021
kokku
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2020
kokku
A
85 902
0
0
85 902
100 643
0
0
100 643
B
317 257
0
0
317 257
139 968
0
0
139 968
C
0
12 705
0
12 705
0
16 608
0
16 608
D
0
0
0
0
0
176
0
176
E
0
0
2 515
2 515
0
63
147
210
F
0
0
118
118
0
0
3 978
3 978
Kokku
403 159
12 705
2 633
418 497
240 611
16 847
4 125
261 583
Allahindlus
-2 829
-866
-822
-4 517
-1 484
-1 459
-207
-3 150
Netojääk
400 330
11 839
1 811
413 980
239 127
15 388
3 918
258 433
Aruandeperioodil arvestati liisingu kasutamata limiitidelt allahindluse eraldis 24 tuhat eurot (2020: 10 tuhat
eurot) ja ettevõtete muude laenude kasutamata limiitidelt allahindluse eraldis 276 tuhat eurot (2020: 89 tuhat
eurot).
Bilansivälised
kohustised
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2021
kokku
Faas 1
Faas 2
Faas 3
2020
kokku
A
56 871
0
0
56 871
41 488
0
0
41 488
B
82 728
0
0
82 728
31 636
0
0
31 636
C
0
1 792
0
1 792
0
3 112
0
3 112
D
0
0
0
0
0
0
0
0
E
0
0
0
0
0
0
0
0
F
0
0
0
0
0
0
0
0
Kokku
139 599
1 792
0
141 391
73 124
3 112
0
76 236
Allahindlus
-285
-15
0
-300
-65
-34
0
-99
Netojääk
139 314
1 777
0
141 091
73 059
3 078
0
76 137
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 73
Järgnev tabel analüüsib laenude ülekandmisi faaside vahel, bruto jääkväärtus
31.12.2021
Ülekandmised 1. ja
2. faasi vahel
Ülekandmised 2. ja
3. faasi vahel
Ülekandmised 1. ja
3. faasi vahel
1. faasist
2. faasi
2. faasist
1. faasi
2. faasist
3. faasi
3. faasist
2. faasi
1. faasist
3. faasi
3. faasist
1. faasi
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
956
827
177
24
341
59
Liisingfinantseerimine
221
236
0
19
0
57
Eluasemelaen ja muud eralaenud
3 950
1 121
216
28
29
15
Kokku
5 127
2 184
393
71
370
131
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine
496
1 009
0
26
0
0
Muud laenud
4 502
2 134
2 450
0
40
0
Kokku
4 998
3 143
2 450
26
40
0
31.12.2020
Ülekandmised 1. ja
2. faasi vahel
Ülekandmised 2. ja
3. faasi vahel
Ülekandmised 1. ja
3. faasi vahel
1. faasist
2. faasi
2. faasist
1. faasi
2. faasist
3. faasi
3. faasist
2. faasi
1. faasist
3. faasi
3. faasist
1. faasi
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
1 356
212
293
23
1 235
11
Liisingfinantseerimine
355
222
39
0
69
0
Eluasemelaen ja muud eralaenud
5 186
1 174
183
93
105
8
Kokku
6 897
1 608
515
116
1 409
19
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine
1 169
2 037
92
0
66
0
Muud laenud
8 917
492
0
0
147
0
Kokku
10 086
2 529
92
0
213
0
Tähtajaks tasumata laenud (bruto jääkväärtus)
31.12.2021
Laenud eraisikutele
Laenud ettevõtetele
Tarbimislaen
Liising-
finantseerimine
Eluasemelaen ja
muud eralaenud
Liising-
finantseerimine
Muud laenud
1-30 päeva
3 473
2 066
1 670
3 180
6 331
31-60 päeva
758
100
512
162
289
61-90 päeva
438
15
119
8
0
Üle 90 päeva
1 816
6
380
4
118
Kokku
6 485
2 187
2 681
3 354
6 738
31.12.2020
Laenud eraisikutele
Laenud ettevõtetele
Tarbimislaen
Liising-
finantseerimine
Eluasemelaen ja
muud eralaenud
Liising-
finantseerimine
Muud laenud
1-30 päeva
4 100
872
3 407
3 788
175
31-60 päeva
901
114
448
60
164
61-90 päeva
507
37
115
122
176
Üle 90 päeva
3 093
31
590
148
4 125
Kokku
8 601
1 054
4 560
4 118
4 640
Tähtajaks tasumata üle 90 päevaste laenude vähenemise peamisteks põhjusteks on mittetöötavate
tarbimislaenude müük ja suuremate mittetöötavate ettevõtete laenude lahendamine.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 74
Mittetöötavad laenud (faas 3)
31.12.2021
Laenujääk
Allahindlus
Netojääk
Tagatise õiglane
väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
1 959
-1 619
340
0
Liisingfinantseerimine
12
-5
7
10
Eluasemelaenud ja muud laenud
625
-109
516
1 461
Kokku
2 596
-1 733
863
1 471
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine
4
-2
2
6
Muud laenud
2 633
-822
1 811
1 439
Kokku
2 637
-824
1 813
1 445
31.12.2020
Laenujääk
Allahindlus
Netojääk
Tagatise õiglane
väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
3 293
-2 476
817
0
Liisingfinantseerimine
127
-41
86
253
Eluasemelaenud ja muud laenud
622
-48
574
1 223
Kokku
4 042
-2 565
1 477
1 476
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine
296
-106
190
1 762
Muud laenud
4 125
-207
3 918
15 619
Kokku
4 421
-313
4 108
17 381
Finantsvarade tagatus
Kontsern hindab nii laenu taotlemise protsessi käigus kui ka hilisemalt perioodiliselt tagatise väärtust.
Kontsernil on sisemised eeskirjad erinevat tüüpi tagatiste maksimaalsele aktsepteerimisväärtusele laenu
taotlemise hetkel. Hinnangud tagatise turuväärtusele põhinevad konservatiivsuse printsiibil ja arvestavad
tagatise tüüpi, asukohta, likviidsust ja realiseerimise tõenäosust. Kinnisasjade hindamisel kasutatakse
eksperthinnanguid. Kommertskinnisvara individuaalseid hinnanguid uuendatakse vähemalt kord aastas.
Elukondliku ning muud homogeenset tüüpi kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks ümberhindluseks ka
statistilisi indekseerimismudeleid.
Põhilised laenude tagatiste tüübid on:
• kinnisvara (hüpoteek)
• nõudeõigus
• kommertspant
• masinad ja seadmed
• KredEx või Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantii
• eraisiku või juriidilise isiku käendus või garantii
• pangadeposiit
• aktsiate või osade pant
• kaubeldavad väärtpaberid
Eelistatud on sellised tagatised, kus on madal seos kliendi makseriski ja tagatise turuväärtuse vahel.
Tagatiseks panditav vara peab olema kindlustatud, tagatise eluiga peab olema pikem kui laenu tagastuse
tähtaeg ning tagatise turuväärtus peab ületama laenujääki.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 75
Tagamata laenu väljastatakse eraisikutele limiteeritud ulatuses. Juriidilistele isikutele väljastatakse tagamata
laenu vaid juhul, kui kliendi krediidirisk on väga madal, maksevõime kõrge ning rahavoo prognoos stabiilne.
Aruandeperioodi jooksul ei ole kontserni sisemised eeskirjad seoses tagatistega oluliselt muutunud ning
samuti ei ole olnud märkimisväärset muutust tagatiste üldises kvaliteedis. Ülevaade ületagatud ja alatagatud
laenude kohta on toodud alljärgnevates tabelites.
31.12.2021
Ületagatud laenud
Alatagatud laenud
Bilansiline
laenujääk
Tagatise õiglane
väärtus
Bilansiline
laenujääk
Tagatise õiglane
väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
0
0
66 957
0
Liisingfinantseerimine
50 142
76 379
719
195
Eluasemelaenud ja muud laenud
358 942
867 539
5 289
1 698
Kokku
409 084
943 918
72 965
1 893
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine
57 055
102 232
312
233
Muud laenud
339 110
1 109 670
74 870
17 508
Kokku
396 165
1 211 902
75 182
17 741
31.12.2020
Ületagatud laenud
Alatagatud laenud
Bilansiline
laenujääk
Tagatise õiglane
väärtus
Bilansiline
laenujääk
Tagatise õiglane
väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
0
0
66 192
0
Liisingfinantseerimine
37 198
54 809
41
27
Eluasemelaenud ja muud laenud
258 383
620 047
3 856
1 084
Kokku
295 581
674 856
70 089
1 111
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine
46 391
79 671
99
92
Muud laenud
203 385
686 242
55 048
12 143
Kokku
249 776
765 913
55 147
12 235
Laenu riski taset väljendab tagatisvara turuväärtus laenusumma suhtes ehk LTV suhtarv. Tagatise finantsmõju
on oluline laenude ja nõuete puhul, mille teenindamine kliendi esmastest rahavoogudest on ebatõenäoline,
mis väljendub pikas (üle 90 päeva) makseviivituses. Ülevaade mittetöötavate (faas 3) ületagatud ja alatagatud
laenude jaotuseston toodud alljärgnevates tabelites.
31.12.2021
Ületagatud laenud
Alatagatud laenud
Bilansiline
laenujääk
Tagatise õiglane
väärtus
Bilansiline
laenujääk
Tagatise õiglane
väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
0
0
340
0
Liisingfinantseerimine
4
10
3
0
Eluasemelaenud ja muud laenud
448
1 461
68
0
Kokku
452
1 471
411
0
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine
2
6
0
0
Muud laenud
160
609
1 651
830
Kokku
162
615
1 651
830
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 76
31.12.2020
Ületagatud laenud
Alatagatud laenud
Bilansiline
laenujääk
Tagatise õiglane
väärtus
Bilansiline
laenujääk
Tagatise õiglane
väärtus
Laenud eraisikutele
Tarbimislaenud
0
0
817
0
Liisingfinantseerimine
79
253
7
0
Eluasemelaenud ja muud laenud
477
1 211
97
12
Kokku
556
1 464
921
12
Laenud ettevõtetele
Liisingfinantseerimine
190
1 762
0
0
Muud laenud
3 462
15 619
456
0
Kokku
3 652
17 381
456
0
Laenud ja nõuded klientidele tagatiste lõikes
Eraisikud
31.12.2021
31.12.2020
Hüpoteegi tagatisel laenud
362 647
261 345
Liisingvara
50 639
37 296
Tagatiseta laenud
72 464
71 785
Käendused, garantiid
102
138
Muud
30
85
Kokku
485 882
370 649
Allahindlus
-3 833
-4 979
Neto laenud kokku
482 049
365 670
Ettevõtted
31.12.2021
31.12.2020
Hüpoteegi tagatisel laenud
367 684
220 375
Liisingvara
57 844
47 104
Tagatiseta laenud
110
652
Käendused, garantiid
4 650
5 420
Muud
46 053
35 136
Kokku
476 341
308 687
Allahindlus
-4 994
-3 764
Neto laenud kokku
471 347
304 923
Finantsvarade allahindlused
Laenude allahindlused aruandeperioodil on mõjutatud erinevatest faktoritest:
• Faasist 1 liikumine faasi 2 või faasi 3 tulenevalt finantsinstrumendi krediidiriski märgatavast
suurenemisest (või vähenemisest) või laenu muutumisest mittetöötavaks ning sellele järgnevast
liikumisest 12-kuulise või eluaea alusel arvutatud krediidkahju mudelisse.
• Uutest aruandeperioodil arvele võetud finantsinstrumentidest lisandunud allahindlused, samuti
allahindluste vähendamised aruandest välja kantud finantsinstrumentidest.
• Regulaarse allahindlusmudelite sisendite täiendamine ja oodatava krediidikahju (ECL) muutused
tulenevalt muutustest maksejõuetuks muutumise tõenäosuses (PD), laenujäägist maksejõuetuse
hetkel (EAD) ja oodatava kahju suurusest (LGD).
• Mudelite ja eelduste muudatuste mõjud ECL mudelile.
• Diskonteerimise mõju ECL mudelis, kuivõrd ECL mõõdetakse nüüdisväärtuses.
• Valuutakursi muutuse mõjud välisvaluutas nomineeritud finantsvarade puhul.
• Aruandeperioodil maha kantud laenud ja nendega seotud allahindlused.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 77
Järgnevad tabelid analüüsivad allahindluste liikumist aruandeperioodil. Allahindluse muutus faaside vahel
liikumisest kajastub real „Allahindluste ümberarvutused“. Samuti kajastuvad sellel real laenude tagasimaksete
mõjud.
2021
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2021
-3 351
-2 514
-2 878
-8 743
Ülekanne faasi 1
-507
436
71
0
Ülekanne faasi 2
91
-136
45
0
Ülekanne faasi 3
15
807
-822
0
Allahindluste ümberarvutused
1 608
-720
-825
63
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-2 419
-84
0
-2 503
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-1 212
303
-1 531
-2 440
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
3
125
128
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
0
501
1 727
2 228
Saldo seisuga 31.12.2021
-4 563
-1 707
-2 557
-8 827
2020
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020
-2 292
-1 686
-1 362
-5 340
Ülekanne faasi 1
-235
225
10
0
Ülekanne faasi 2
118
-157
39
0
Ülekanne faasi 3
51
114
-165
0
Allahindluste ümberarvutused
518
-1 780
-1 999
-3 261
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-1 513
-77
0
-1 590
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-1 061
-1 675
-2 115
-4 851
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
112
112
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
2
847
487
1 336
Saldo seisuga 31.12.2020
-3 351
-2 514
-2 878
-8 743
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 78
Järgnevad tabelid analüüsivad allahindluste liikumist aruandeperioodil laenutoodete lõikes:
Eraisikute tarbimislaenude allahindlused,
2021
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2021
-1 459
-754
-2 476
-4 689
Ülekanne faasi 1
-279
229
50
0
Ülekanne faasi 2
42
-65
23
0
Ülekanne faasi 3
14
50
-64
0
Allahindluste ümberarvutused
1 179
-504
-879
-204
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-754
-4
0
-758
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
202
-294
-870
-962
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
0
0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
0
501
1 727
2 228
Saldo seisuga 31.12.2021
-1 257
-547
-1 619
-3 423
Eraisikute tarbimislaenude allahindlused,
2020
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020
-1 365
-440
-960
-2 765
Ülekanne faasi 1
-67
60
7
0
Ülekanne faasi 2
50
-71
21
0
Ülekanne faasi 3
50
86
-136
0
Allahindluste ümberarvutused
686
-1 236
-2 007
-2 557
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-815
0
0
-815
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-96
-1 161
-2 115
-3 372
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
112
112
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
2
847
487
1 336
Saldo seisuga 31.12.2020
-1 459
-754
-2 476
-4 689
Eraisikute liisingfinantseerimise allahindlused,
2021
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2021
-16
-11
-41
-68
Ülekanne faasi 1
-26
6
20
0
Ülekanne faasi 2
0
-7
7
0
Ülekanne faasi 3
0
0
0
0
Allahindluste ümberarvutused
25
4
-3
26
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-15
0
0
-15
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-16
3
24
11
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
3
12
15
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2021
-32
-5
-5
-42
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 79
Eraisikute liisingfinantseerimise allahindlused,
2020
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020
-69
-22
-10
-101
Ülekanne faasi 1
-11
11
0
0
Ülekanne faasi 2
1
-1
0
0
Ülekanne faasi 3
0
3
-3
0
Allahindluste ümberarvutused
101
-1
-28
72
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-38
-1
0
-39
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
53
11
-31
33
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
0
0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2020
-16
-11
-41
-68
Eluasemelaenu ja muude eralaenude
allahindlused, 2021
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2021
-53
-121
-48
-222
Ülekanne faasi 1
-11
11
0
0
Ülekanne faasi 2
2
-5
3
0
Ülekanne faasi 3
0
9
-9
0
Allahindluste ümberarvutused
5
-74
-55
-124
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-21
-1
0
-22
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-25
-60
-61
-146
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
0
0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või
mis on tagasi makstud
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2021
-78
-181
-109
-368
Eluasemelaenu ja muude eralaenude
allahindlused, 2020
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020
-138
-172
-155
-465
Ülekanne faasi 1
-58
55
3
0
Ülekanne faasi 2
4
-22
18
0
Ülekanne faasi 3
0
11
-11
0
Allahindluste ümberarvutused
253
10
97
360
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-114
-3
0
-117
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
85
51
107
243
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
0
0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud või
mis on tagasi makstud
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2020
-53
-121
-48
-222
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 80
Ettevõtete liisingfinantseerimise
allahindlused, 2021
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2021
-339
-169
-106
-614
Ülekanne faasi 1
-71
70
1
0
Ülekanne faasi 2
11
-23
12
0
Ülekanne faasi 3
0
0
0
0
Allahindluste ümberarvutused
338
31
-3
366
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-306
-17
0
-323
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-28
61
10
43
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
94
94
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2021
-367
-108
-2
-477
Ettevõtete liisingfinantseerimise
allahindlused, 2020
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020
-118
-142
-17
-277
Ülekanne faasi 1
-66
66
0
0
Ülekanne faasi 2
7
-7
0
0
Ülekanne faasi 3
0
12
-12
0
Allahindluste ümberarvutused
-63
-55
-77
-195
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-99
-43
0
-142
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-221
-27
-89
-337
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
0
0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2020
-339
-169
-106
-614
Ettevõtete muude laenude allahindlused,
2021
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2021
-1 484
-1 459
-207
-3 150
Ülekanne faasi 1
-120
120
0
0
Ülekanne faasi 2
36
-36
0
0
Ülekanne faasi 3
1
748
-749
0
Allahindluste ümberarvutused
61
-177
115
-1
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-1 323
-62
0
-1 385
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-1 345
593
-634
-1 386
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
19
19
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2021
-2 829
-866
-822
-4 517
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 81
Ettevõtete muude laenude allahindlused,
2020
Faas 1
(12kuu ECL)
Faas 2
(eluea ECL)
Faas 3
(eluea ECL)
Kokku
Allahindlused seisuga 01.01.2020
-602
-910
-220
-1 732
Ülekanne faasi 1
-33
33
0
0
Ülekanne faasi 2
56
-56
0
0
Ülekanne faasi 3
1
2
-3
0
Allahindluste ümberarvutused
-459
-498
16
-941
Uued väljastatud või soetatud finantsvarad
-447
-30
0
-477
Kasumiaruandes kajastatud muutused kokku
-882
-549
13
-1 418
Muutused, mis ei mõjuta kasumiaruannet
Mahakandmised
0
0
0
0
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud
või mis on tagasi makstud
0
0
0
0
Saldo seisuga 31.12.2020
-1 484
-1 459
-207
-3 150
Finantsvarade mahakandmine
Nõuete mahakandmine ehk finantsseisundi aruandest eemaldamine toimub kas osaliselt või täielikult juhul,
kui kontsern on rakendanud kõiki võimalikke nõude sissenõudmise meetmeid ja on jõutud järeldusele, et
puudub mõistlik ootus edasistele sissenõudmistele. Mahakandmise indikaatoriks võib olla sissenõude
menetluse lõpetamine või tagatisega laenu puhul tagatise realiseerimine, kuid realiseerimisest saadav tulu ei
ole olnud piisav nõude bilansilise jääkväärtuse katmiseks. Sissenõude menetluse lõpetamise tingimuseks võib
olla kliendi surm, pankrot, kriminaalmenetlus või ka kohtu poolt kinnitatud võla restruktureerimise kava, mille
alusel on nõuet vähendatud.
Finantsvarade modifitseerimine
Kontsern võib läbi rääkida või muuta lepingulisi tingimusi. Kui uued tingimused on oluliselt erinevad võrreldes
algsete tingimustega, siis lõpetab kontsern algse vara kajastamise ja võtab arvele uue vara. Kontsern hindab
lisaks, kas uue finantsvara osas esineb väärtuse languse tunnuseid esmasel arvelevõtmisel. Kui tingimused ei
ole oluliselt erinevad, siis ei põhjusta muutus kajastamise lõpetamist ning kontsern arvutab uue bruto
jääkväärtuse vastavalt uutele lepingulistele rahavoogudele ja esialgsele efektiivsele intressimäärale ning
kajastab muutmisest tuleneva kasumi või kahjumi.
Finantsvarade modifitseerimiseks on laenulepingute restruktureerimine kas äriliste läbirääkimiste või
makseraskuste tõttu, mille käigus pikendatakse maksetähtaega või antakse maksepuhkusi, sh vahel ka
tagasiulatuvalt. Restruktureerimise praktika põhineb juhtkonna hinnagutel, et maksete tasumine kliendi poolt
oodatavalt jätkub. Selliste laenude maksejõuetuse riski hinnatakse järgneval aruandekuupäeval ning
võrreldakse esmasel kajastamisel esialgsetel tingimustel eksisteerinud riskiga, kui modifitseerimine ei ole
oluline ja ei too kaasa esialgse vara kajastamise lõpetamist. Kontsern jälgib modifitseeritud varade hilisemat
toimimist. Kontsern võib otsustada, et pärast restruktureerimist on krediidirisk oluliselt paranenud nii, et
varad liigitatakse faasist 3 faasi 2 või faasi 1. See kehtib ainult selliste varade puhul, mis on toiminud vastavalt
uutele tingimustele vähemalt kaks aastat.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 82
Riskide kontsentreerumine
Kontsernis jälgitakse krediidiriski hajutamise põhimõtet tegevusvaldkondade, geograafiliste piirkondade,
toodete ja vastaspoolte lõikes. Kokkuvõte finantsvarade jaotusest majandusharude ja geograafiliste
piirkondade lõikes on toodud alljärgnevates tabelites.
Kontserni krediiditegevus on suunatud kohalikule finantseerimisele. Laenuportfellist 51% on väljastatud
eraisikutele (31.12.2020: 55%). Äriühingutele väljastatud laenude portfell on hajutatud erinevate
majandusharude vahel, vältides suuri kontsentratsioone. Äriühingutele väljastatud laenudest ja
liisingutoodetest 43% (31.12.2020: 32%) on väljastatud kinnisvara sektori ettevõtetele, 8% (31.12.2020: 9%)
hulgimüügi ja jaemüügi ettevõtetele, 7% (31.12.2020: 12%) energeetika sektori ettevõtetele ning 7%
(31.12.2020: 9%) põllumajandussektori ettevõtetele. Ülejäänud sektoritele väljastatud laenud kokku
moodustavad 35% (31.12.2020: 38%).
Klientidele väljastatud laenude ja nõuete jaotus peamiste krediiditoodete lõikes on esitatud lisas 11.
Laenud ja nõuded klientidele majandussektorite järgi
31.12.2021
31.12.2020
Eraisikud
482 049
365 670
L – kinnisvaraalane tegevus
204 299
97 000
G – hulgi- ja jaekaubandus
37 581
28 961
A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
34 267
26 740
D – elektri ja soojuse tootmine
31 756
35 260
K – finants- ja kindlustustegevus
30 948
25 973
N – haldus- ja abitegevused
28 390
17 661
C – töötlev tööstus
20 469
20 071
H – veondus ja laondus
17 193
16 401
I – majutus ja toitlustus
16 373
15 618
F - ehitus
15 698
4 933
S – muud teenindavad tegevused
14 907
6 773
M – kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
6 256
1 333
Muud
13 210
8 199
Kokku
953 396
670 593
Raha ja raha ekvivalendid summas 252 799 (2020: 170 750) tuhat eurot ja muud finantsvarad summas 976
(2020: 699) tuhat eurot on majandussektoris K. Võlainstrumendid summas 2 329 (2020: 0) tuhat eurot on
majandussektoris K. Võlainstrumendid summas 3 603 (2020: 3 011) tuhat eurot, kõik aktsiainvesteeringud
ning muud finantsvarad summas 335 (2020: 300) tuhat eurot on muudes sektorites.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 83
Finantsvarad geograafilise jaotuse järgi
31.12.2021
EE
FR
CH
LV
Muud
Kokku
Raha ja raha ekvivalendid
239 973
11 511
0
0
1 315
252 799
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi muu
koondkasumi
2 354
0
0
1 504
2 074
5 932
Laenud ja nõuded klientidele
944 577
0
5 495
2 476
848
953 396
Omakapitaliinstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi muu
koondkasumi
0
0
0
0
13
13
Muud finantsvarad
922
0
0
0
389
1 311
Kokku
1 187 826
11 511
5 495
3 980
4 639
1 213 451
31.12.2020
EE
LV
CH
US
Muud
Kokku
Raha ja raha ekvivalendid
163 958
0
0
0
6 792
170 750
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi muu
koondkasumi
507
0
0
737
1 767
3 011
Laenud ja nõuded klientidele
664 991
2 455
2 473
0
674
670 593
Omakapitaliinstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi
kasumiaruande
0
0
0
0
67
67
Omakapitaliinstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi muu
koondkasumi
0
0
0
0
13
13
Muud finantsvarad
699
0
0
300
0
999
Kokku
830 155
2 455
2 473
1 037
9 313
845 433
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 84
Likviidsusriski juhtimine
Likviidsusrisk on defineeritud kui risk, et Coop Panga maksevõime ei ole piisav lepinguliste kohustiste
tähtaegseks täitmiseks, st et kontserni ettevõtted ei suuda jätkusuutlikult ja õigeaegselt finantseerida
erinevaid varasid või ei suuda likvideerida oma positsioone lepinguliste kohustiste täitmiseks. Likviidsusriski
juhtimisel lähtutakse likviidsuse juhtimise poliitikast. Kontserni likviidsuse juhtimise poliitika eesmärgiks on
tagada igal ajahetkel kontserni poolt võetud kohustuste õigeaegne ja täiemahuline täitmine, samal ajal
optimeerides likviidsusriski selliselt, et saavutatakse erineva kestvusega investeeringutelt maksimaalne ja
stabiilne kasumlikkus.
Panga aktivate ja passivate juhtimise komitee (APJK) on peamine likviidsuse juhtimise organ. APJK
funktsioonid ja vastutusvaldkonnad likviidsuse juhtimisel on:
• kontserni lühi- ja pikaajalise likviidsuse planeerimine ja kasutatavate meetmete kavandamine ning
elluviimine;
• kontserni varasid ja kohustusi, intressitulusid ja -kulusid, likviidsuse ja investeeringute juhtimist
puudutava informatsiooni analüüs ja resümeerimine ning vajadusel likviidsuse juhtimist puudutavate
strateegiliste otsuste ettevalmistamine juhatusele;
• kontserni varade ja kohustiste tähtaegade, tulususe ja instrumentide likviidsuse suhte optimeerimine
panga strateegiliste eesmärkide saavutamiseks;
• kontserni nõutava likviidsustaseme, aktsepteeritava intressimäära riski ja aktsepteeritava varade ja
kohustiste väärtuse muutuse riski taseme reguleerimine.
Kontserni likviidsuspositsioonist on perioodiliselt informeeritud panga juhatus ja APJK. Pank hoiab piisavat
likviidsusvaru, et tagada õigeaegselt kohustiste täitmine.
Coop Panga kontserni likviidsuspositsiooni juhtimiseks kasutatakse varade ja kohustiste tähtaegade vahe
analüüsil põhinevat lähenemist. Ülevaade finantsvarade ja -kohustiste tähtajalisest jaotusest on esitatud
järgneval leheküljel esitatud tabelis. Mudeli raames fikseeritakse ka peamised jälgitavad likviidsuse suhtarvud
ning varade ja kohustiste tähtajalised proportsioonid ning viiakse läbi likviidsuse stressiteste. Kõigi oluliste
likviidsusnäitajate jaoks on kehtestatud limiidid. Likviidsusriski mõõtmiseks on kasutusel järgmised näitajad:
• likviidsuse kattekordaja (Liquidity Coverage Ratio, LCR);
• toimetulekuperiood likviidsuskriisi olukorras;
• finantseerimise kontsentratsioon;
• likviidsete varade ja nõudmiseni hoiuste suhtarv;
• pikaajaliste kohustiste ja stabiilset rahastamist eeldavate investeeringute suhtarv.
Kontserni tähtajavahe kokku kuni 12-kuulisel perioodil on negatiivne. See tähendab, et tähtajaga kuni 12 kuud
kohustisi on kontsernil rohkem kui vastava tähtajaga nõudeid. Tähtajavahe riski juhtimine lähtub kohustistega
kaasnevate prognoositavate rahavoogude hinnangutest – nõudmiseni hoiused on üldjuhul üsna stabiilne
finantseerimisallikas ja kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused sageli pikendatakse – seetõttu nende hoiuste
käitumuslik iseloom on pikem, kui 12 kuud. Kontsern tagab piisavas mahus likviidsuspuhvreid kohustiste
netoväljavoolu katmiseks.
Kontserni likviidsuspoliitika lähtub konservatiivsuse printsiibist ning moodustatud likviidsuspuhvrid on
piisavad, katmaks ka hoiuste suuremahulist väljavoolu. Kontsernis on kehtestatud talitluspidevuse- ja
taasteplaan likviidsuskriisi olukorras käitumiseks, mis sisaldab tegevusi rahavoogude puudujääkide katmiseks
erakorralistes olukordades. Kontserni finantsvarade ja -kohustiste jaotus (diskonteerimata rahavood)
järelejäänud tähtaegade lõikes on esitatud järgnevas tabelis.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 85
31.12.2021
Kuni 3
kuud
3-12 kuud
1-5
aastat
Üle 5
aasta
Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid
252 799
0
0
0
252 799
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
1 277
202
2 124
2 329
5 932
Laenud ja nõuded klientidele
49 243
150 539
599 836
392 379
1 191 997
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
0
0
0
13
13
Muud finantsvarad
976
0
21
314
1 311
Finantsvarad kokku
304 295
150 741
601 981
395 035
1 452 052
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud
648 424
342 412
102 092
8 395
1 101 323
Rendikohustised
226
647
2 911
3 251
7 035
Muud finantskohustised
3 221
0
0
0
3 221
Allutatud kohustised
260
786
4 185
19 999
25 230
Finantskohustised kokku
652 131
343 845
109 188
31 645
1 136 809
Bilansivälised finantskohustised
Kasutamata krediidilimiidid ja
arvelduskrediidid
124 838
0
0
0
124 838
Finantsgarantiid lepingulistes summades
16 553
0
0
0
16 553
Bilansilised ja bilansivälised kohustised kokku
793 522
343 845
109 188
31 645
1 278 200
Finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade vahe
-489 227
-193 104
492 793
363 390
173 852
31.12.2020
Kuni 3
kuud
3-12 kuud
1-5
aastat
Üle 5
aasta
Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid
170 550
200
0
0
170 750
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
0
407
2 604
0
3 011
Laenud ja nõuded klientidele
45 660
106 394
419 936
281 524
853 514
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi kasumiaruande
67
0
0
0
67
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
0
0
0
13
13
Muud finantsvarad
677
0
22
300
999
Finantsvarad kokku
216 954
107 001
422 562
281 837
1 028 354
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud
438 414
212 002
100 649
13 557
764 622
Rendikohustised
147
417
467
0
1 031
Muud finantskohustised
2 174
497
0
0
2 671
Allutatud kohustised
122
374
1 984
8 158
10 638
Finantskohustised kokku
440 857
213 290
103 100
21 715
778 962
Bilansivälised finantskohustised
Kasutamata krediidilimiidid ja
arvelduskrediidid
65 691
0
0
0
65 691
Finantsgarantiid lepingulistes summades
10 545
0
0
0
10 545
Bilansilised ja bilansivälised kohustised
kokku
517 093
213 290
103 100
21 715
855 198
Finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade
vahe
-300 139
-106 289
319 462
260 122
173 156
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 86
Tururiskide juhtimine
Tururisk tuleneb kontserni kauplemis- ja investeerimistegevusest intressi-, valuuta- ja aktsiaturgudel.
Finantsinvesteeringute tururiskid tekivad intressimäärade, valuutakursside ja finantsvarade hindade
muutustest. Tururiskide võtmist kontrollitakse riskilimiitidega. Erinevaid tururiske mõjutavaid tegureid
jälgitakse igapäevaselt. Peamised tururiski kandvad varad kontsernis on investeeringud võlakirjadesse.
Võlakirjaportfelli maht kokku 2021. aasta jooksul kasvas, täpsema ülevaate annab lisa 10. Portfelli keskmine
tähtaeg on suurenenud, kuivõrd portfelli on lisandunud uued võlakirjad.
Võlakirjaportfelli tururiski mõjutavad peamiselt võlakirja tähtaeg ja võimalik intressimäärade muutumine.
Kontsern hindab finantsinvesteeringute portfelli intressimäära tundlikkust regulaarselt. Võlakirjaportfelli
tundlikkus intressimäärade 100 bp tõusu suhtes oli 31.12.2021 seisuga 2 tuhat eurot (31.12.2020: 16 tuhat
eurot).
Valuutarisk on risk, mis tuleneb kontserni varade ja kohustiste erinevast valuutastruktuurist. Valuutakursside
muutudes muutub ka varade ja kohustiste väärtus ning sissetulekute ja väljaminekute suurus
arvestusvaluutas. Kontsern hoiab üldjuhul minimaalseid välisvaluutapositsioone, mis on vajalikud klientidele
teenuste osutamiseks. Kõiki välisvaluutapositsioone jälgitakse pidevalt ning hinnatakse turuväärtuses. Avatud
välisvaluutapositsioone katab kontsern vahetus- ja forwardtehingutega. Avatud valuutapositsioonide
absoluutsumma oli 31.12.2021 seisuga 159 (2020: 60) tuhat eurot. Võimalikest põhjendatud kursimuutustest
(keskmiselt 10%) tulenev mõju kasumiaruandele, kõigi muude muutujate konstantseks jäädes, on 19 (2020:
6) tuhat eurot.
Finantsvarade ja -kohustiste jaotus valuutade lõikes ning vastav neto valuutapositsioonide info on esitatud
järgnevas tabelis.
31.12.2021
EUR
USD
Muud
Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid
251 447
0
1 352
252 799
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega
läbi muu koondkasumi
3 859
2 073
0
5 932
Laenud ja nõuded klientidele
953 396
0
0
953 396
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
13
0
0
13
Muud finantsvarad
1 126
185
0
1 311
Finantsvarad kokku
1 209 841
2 258
1 352
1 213 451
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud
1 095 375
2 154
1 217
1 098 746
Allutatud kohustised
17 064
0
0
17 064
Rendikohustised
6 639
0
0
6 639
Muud finantskohustised
3 141
0
80
3 221
Finantskohustised kokku
1 122 219
2 154
1 297
1 125 670
Netopositsioon
87 622
104
55
87 781
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 87
31.12.2020
EUR
USD
Muud
Kokku
Varad
Raha ja raha ekvivalendid
169 280
205
1 265
170 750
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega
läbi muu koondkasumi
1 025
1 986
0
3 011
Laenud ja nõuded klientidele
670 593
0
0
670 593
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi kasumiaruande
67
0
0
67
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
13
0
0
13
Muud finantsvarad
829
170
0
999
Finantsvarad kokku
841 807
2 361
1 265
845 433
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud
754 277
2 357
1 201
757 835
Allutatud kohustised
7 064
0
0
7 064
Rendikohustised
1 018
0
0
1 018
Muud finantskohustised
2 663
0
8
2 671
Finantskohustised kokku
765 022
2 357
1 209
768 588
Netopositsioon
76 785
4
56
76 845
Intressirisk on risk, et kontserni poolt genereeritavad tulud võivad olla mõjutatavad intressimäärade
ootamatutest ebasoodsatest muutustest. Kontsern on avatud intressiriskile, kui tema peamiste varade ja
kohustiste tähtajad on erinevad, kui varade ja kohustiste struktuur on valuutades erinev või kui varade ja
kohustiste intressimäärasid on võimalik korrigeerida erinevate ajavahemike järel.
Ujuva intressimääraga laenude maht, mis on sõltuv EURIBOR-ist, oli 31.12.2021 seisuga 829 114 (31.12.2020:
556 582) tuhat eurot. Kontsernil ei ole intressimäära teiste indeksitega seotud laene.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 88
Intressiriskile avatud finantsvarade ja -kohustiste jaotus intressi muutmise tähtaja järgi
31.12.2021
Kuni 3
kuud
3-12
kuud
1-5
aastat
Üle 5
aasta
Põhi-
summa
Kogu-
nenud
intress
Alla-
hindlus
Kokku
Intressiriskile avatud
finantsvarad
Nõuded keskpankadele
210 204
0
0
0
210 204
-22
0
210 182
Nõuded krediidiasutustele
15 424
0
0
0
15 424
1
0
15 425
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi
muu koondkasumi
5 932
0
0
0
5 882
50
0
5 932
Laenud ja nõuded
klientidele
509 890
449 521
0
0
959 411
2 812
-8 827
953 396
Intressiriskile avatud
finantsvarad kokku
741 450
449 521
0
0
1 190 921
2 841
-8 827
1 184
935
Intressiriskile avatud
finantskohustised
Klientide hoiused ja
saadud laenud
647 495
345 516
96 135
6 213
1 095 359
3 387
0
1 098
746
Allutatud kohustised
0
0
0
17 000
17 000
64
0
17 064
Intressiriskile avatud
finantskohustised kokku
647 495
345 516
96 135
23 213
1 112 359
3 451
0
1 115
810
Intressiriski tähtaja vahele
avatud positsioon
93 955
104 055
-96 135
-23 213
78 562
-610
-8 827
69 125
31.12.2020
Kuni 3
kuud
3-12
kuud
1-5
aastat
Üle 5
aasta
Põhi-
summa
Kogu-
nenud
intress
Alla-
hindlus
Kokku
Intressiriskile avatud
finantsvarad
Nõuded keskpankadele
136 719
0
0
0
136 719
-18
0
136 701
Nõuded krediidiasutustele
7 651
200
0
0
7 851
0
0
7 851
Võlainstrumendid õiglases
väärtuses muutustega läbi
muu koondkasumi
3 011
0
0
0
2 971
40
0
3 011
Laenud ja nõuded
klientidele
372 699
303 972
0
0
676 671
2 665
-8 743
670 593
Intressiriskile avatud
finantsvarad kokku
520 080
304 172
0
0
824 212
2 687
-8 743
818 156
Intressiriskile avatud
finantskohustised
Klientide hoiused ja saadud
laenud
437 442
216 857
94 257
6 241
754 797
3 038
0
757 835
Allutatud kohustised
0
0
0
7 000
7 000
64
0
7 064
Intressiriskile avatud
finantskohustised kokku
437 442
216 857
94 257
13 241
761 797
3 102
0
764 899
Intressiriski tähtaja vahele
avatud positsioon
82 638
87 315
-94 257
-13 241
62 415
-415
-8 743
53 257
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 89
Intressiriski juhtimine tähendab kontserni kõigi varade ja kohustiste intressimäärariski analüüsi ja kestvuse
juhtimist. Pank mõõdab intressiriski kord kvartalis. Pangaportfelli intressiriski mõõtmiseks ja
stressitestimiseks kasutatakse riskivaba intressikõvera paralleelnihke ning intressikõvera muude võimalike
muutuste, sh kalde ja kuju muutuse mõju grupi puhasintressitulule ning omakapitali majanduslikule
väärtusele.
Pank hindab järgmiseid stressistsenaariumeid:
• hinnatakse riskivaba intressikõvera +25bp, +50bp, +100bp, +200bp, -25bp, -50bp, -100bp, -200bp
paralleelnihke mõju grupi puhasintressitulule 12 kuu jooksul ning omakapitali majanduslikule
väärtusele;
• hinnatakse intressikõvera kuju ja kalde muutuse mõju grupi omakapitali majanduslikule väärtusele,
muutes intressikõvera tähtajavahemike lõikes intressimäärasid vahemikus +200bp kuni -200bp, sh
lühi- ja pikaajaliste intressimäärade liikumine vastassuundades;
• intressikõvera kalde muudatused:
– lühiajaliste intressimäärade tõus ja langus,
– lühiajaliste intressimäärade tõus, pikaajaliste intressimäärade langus,
– lühiajaliste intressimäärade langus, pikaajaliste intressimäärade tõus.
Intressiriski arvutamisel lähtutakse muuhulgas järgmistest eeldustest:
• intressiriski hindamiseks leitakse nõudmiseni hoiuste püsijäägid, millele rakendatakse
intressielastsust 0% ning muutuvosa, millele rakendatakse intressielastsust 50% intressmäära
muudatusest;
• intressiriski hindamisel kasutati 2021. a. tegelikku hoiuste püsiosa määra 77%;
• omakapitali majandusliku väärtuse leidmisel arvestatakse nõudmiseni hoiuste püsijääkide tähtajaks
2 aastat ning muutuvosale tähtaega ei arvestata, s.o. hoiuste püsiosa on 77% ja muutuvosa 23%;
• laenude ja hoiuste ennetähtaegne tagastamine toimub tavapärasel tasemel, v.a. tähtajaliste hoiuste
täiendav katkestamine 5% ulatuses intressimäärade 200bp tõusu stsenaariumis. Laenude
ennetähtaegne tagastamise määr ehk tavapärane tase 2021.aastal oli 14,4%. Tähtajaliste hoiuste
katkestamise määr oli 2021. aastal 4,1%.
Tabelis on toodud intressikõvera +100 baaspunkti paralleelnihke mõju kontserni aastasele netointressitulule:
Intressikõvera 100 bp tõusu kogumõju netointressituludele ühe aasta perspektiivis ja vastav mõju
omakapitalile oli bilansipäeva seisuga 3 705 (31.12.2020: 2 617) tuhat eurot, 100 bp intresside languse mõju
926 (31.12.2020: 1 301) tuhat eurot. Intressitundlikkust mõjutab ujuva intressimääraga laenudel lepingulise
minimaalse intressimäära kehtestamisest tulenev intressiriski ülekandmine. Intressiriski stsenaarium
arvestab tuletisinstrumentide mõju ja hoiuse intressimäärade langemist minimaalselt 0% tasemeni.
Intressimäärade 100 baaspunkti tõusu mõju kontserni omakapitali väärtusele, diskonteerides varasid ja
kohustusi nende eluea jooksul, oli 31.12.2021 seisuga 2 805 tuhat eurot ja 100 baaspunkti languse mõju 7 904
tuhat eurot, 31.12.2020 seisuga vastavalt 1 580 tuhat eurot ja 5 874 tuhat eurot. Intressimäärade languse
EUR
USD
31.12.2021
kokku
EUR
USD
31.12.2020
kokku
Intressitulude muutus
6 182
0
6 182
4 691
0
4 691
Intressikulude muutus
2 472
5
2 477
2 065
9
2 074
Netointressitulude muutus
3 710
-5
3 705
2 626
-9
2 617
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 90
positiivne mõju kontserni omakapitalile tuleneb sellest, et kontsern on sõlminud intressi miinimumtasemega
laenulepinguid, millele baasintressimäärade langus mõju ei avalda. Arvestuslikult võrdub selliste laenude
intressimäära muutmise tähtaeg nende lõpptähtajaga.
Intressiriski maandamine toimub läbi erinevates valuutades olevate intressiriskile avatud varade ja kohustiste
tähtaegade vahe limiteerimise, varade ja kohustiste tähtajalise struktuuri ühtlustamise ja vajadusel
intressimäära tuletisinstrumentide kasutamise.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 91
Operatsiooniriski juhtimine
Operatsioonirisk on risk, mis tuleneb häiretest või puudustest kontserni infosüsteemides, personalis,
protsessides või välistest teguritest, põhjustades kahju tekke või häire kontserni igapäevases äritegevuses.
Operatsioonirisk hõlmab infosüsteemide riski, infoturberiski, vastavusriski (sh rahapesu ja terrorismi
rahastamise risk), protsessiriski, personaliriski, juriidilist riski, füüsilise turbe riski, töökeskkonna riski,
välisteguri riski ja vara hävimise riski. Kontsern lähtub operatsiooniriski juhtimisel kehtestatud
operatsiooniriski poliitikast.
Operatsiooniriski käsitletakse ja juhitakse kontsernis kui eraldiseisvat riskijuhtimise valdkonda, milleks on
eraldatud vajalik ressurss. Operatsiooniriski juhtimine on integreeritud kontserni igapäevasesse tegevusse ja
eelkõige suunatud riski realiseerumist ennetavale ja kontrollivale tegevusele. Operatsiooniriski olemuse,
mõju ja kontrolli vajaduse teadvustamine peab toimuma kontsernis iga töötaja tasandil. Olulisemaid
operatsiooniriski alamliike – infoturbe- ning vastavusriske – juhitakse eraldiseisvalt.
Operatsiooniriskide hindamine toimub kontsernis eelkõige kvalitatiivselt. Operatsiooniriski juhtumid
registreeritakse juhtumite andmebaasis koos ilmnenud kahju suurusega. Kontsern jälgib operatsiooniriski
kvantitatiivset dünaamikat, analüüsides vähemalt kvartaalselt peamisi riskiindikaatoreid. Operatsiooniriski
peamiste riskiindikaatorite ja olulisemate juhtumite kohta tehakse juhatusele regulaarseid kvartaliülevaateid.
Kontsernis viiakse läbi regulaarset operatsiooniriski enesehindamist. Kontsern kasutab operatsiooniriski
kapitalinõude arvutamisel baasmeetodit.
Varade ja kohustiste õiglane väärtus
Kontsern hindab nende finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust, mida kontserni finantsseisundi aruandes
ei kajastata õiglases väärtuses. Eelkõige on sellisteks finantsvaradeks, mida ei kajastata õiglases väärtuses,
laenud ja nõuded klientidele ja finantskohustisteks klientide hoiused.
Finantsvarade ja -kohustiste õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse rahavoogusid turuintressi alusel.
Laenude turuintress on arvutatud, kasutades kontsernis rakendatud viimase kuue kuu keskmist
intressimäära enne bilansipäeva. Hoiuste õiglase väärtuse leidmisel diskonteeritakse olemasolevaid hoiuseid
uutele, kaasatavatele hoiustele pakutavate intressimääradega.
IFRS 13 määrab kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas
hindamistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest
saadud turuandmeid, mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel
on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia:
1. tase – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel. See
tase hõlmab noteeritud aktsiatega seotud väärtpabereid ja võlainstrumente börsidel, aga ka turuosaliste
poolt noteeritud instrumente;
2. tase – muud sisendid kui 1. tasemel kajastuvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas
jälgitavad kas otse (st hindadena) või kaudselt (st on tuletatud hindadest). Sisendparameetrite (nt
eurovõlakirjade intressikõver või vastaspoole krediidirisk) allikad on Bloomberg ja Reuters.
3. tase – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus on leitud
vastavalt kolmanda taseme põhimõtetele, kus varade või kohustiste sisendid ei põhine jälgitavatel
turuandmetel.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 92
Laenude ja nõuete õiglane väärtus oli 31.12.2021 seisuga 1,1% suurem (10 500 tuhat eurot) bilansilisest
väärtusest. 31.12.2021 seisuga oli hoiuste õiglane väärtus 0,1% suurem (628 tuhat eurot) bilansilisest
väärtusest.
31.12.2021
Tase 1
Tase 2
Tase 3
Õiglane
väärtus
Bilansiline
väärtus
Finantsvarad õiglases väärtuses
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
5 932
-
-
5 932
5 932
Omakapitaliinstrumendid
-
13
-
13
13
Finantsvarad õiglases väärtuses kokku
5 932
13
0
5 945
5 945
Finantsvarad korrigeeritud
soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid
252 799
-
0
252 799
252 799
Laenud ja nõuded klientidele
-
-
963 896
963 896
953 396
Nõuded eraisikutele
-
-
492 389
492 389
482 049
sh tarbimislaenud
66 957
66 957
66 957
sh liisingfinantseerimine
50 849
50 849
50 861
sh eluasemelaenud ja muud
laenud
374 583
374 583
364 231
Nõuded juriidilistele isikutele
-
-
471 507
471 507
471 347
sh liisingfinantseerimine
57 354
57 354
57 367
sh muud laenud ettevõtetele
414 153
414 153
413 980
Muud finantsvarad
-
-
1 311
1 311
1 311
Finantsvarad korrigeeritud
soetusmaksumuses kokku
252 799
0
965 207
1 218 006
1 207 506
Finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses
Klientide hoiused ja saadud laenud
-
1 099 374
0
1 099 374
1 098 746
sh eraisikud
-
477 478
0
477 478
477 383
sh juriidilised isikud
-
621 896
0
621 896
621 363
Rendikohustised
-
-
6 639
6 639
6 639
Muud finantskohustised
-
-
3 221
3 221
3 221
Allutatud kohustised
-
-
17 064
17 064
17 064
Finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses kokku
-
1 099 374
26 924
1 126 298
1 125 670
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 93
Laenude ja nõuete õiglane väärtus oli 31.12.2020 seisuga 0,4% suurem (2 700 tuhat eurot) bilansilisest
väärtusest ja klientide hoiuste õiglane väärtus vastas nende bilansilisele väärtusele.
31.12.2020
Tase 1
Tase 2
Tase 3
Õiglane
väärtus
Bilansiline
väärtus
Finantsvarad õiglases väärtuses
Võlainstrumendid õiglases väärtuses
muutustega läbi muu koondkasumi
3 011
-
-
3 011
3 011
Omakapitaliinstrumendid
67
13
-
80
80
Finantsvarad õiglases väärtuses kokku
3 078
13
-
3 091
3 091
Kinnisvarainvesteeringud
-
-
594
594
594
Finantsvarad korrigeeritud
soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid
170 750
-
-
170 750
170 750
Laenud ja nõuded klientidele
-
-
673 293
673 293
670 593
Nõuded eraisikutele
-
-
368 739
368 739
365 666
sh tarbimislaenud
66 192
66 192
66 192
sh liisingfinantseerimine
37 235
37 235
37 235
sh eluasemelaenud ja muud
laenud
265 312
265 312
262 239
Nõuded juriidilistele isikutele
-
-
304 554
304 554
304 927
sh liisingfinantseerimine
46 494
46 494
46 494
sh muud laenud ettevõtetele
258 060
258 060
258 433
Muud finantsvarad
-
-
999
999
999
Finantsvarad korrigeeritud
soetusmaksumuses kokku
170 750
-
674 292
845 042
842 342
Finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses
Klientide hoiused ja saadud laenud
-
757 835
-
757 835
757 835
sh eraisikud
-
431 343
-
431 343
431 343
sh juriidilised isikud
-
326 492
-
326 492
326 492
sh krediidiasutused
-
-
-
-
-
Rendikohustised
-
-
1 018
1 018
1 018
Muud finantskohustised
-
-
2 671
2 671
2 671
Allutatud kohustised
-
-
7 064
7 064
7 064
Finantskohustised korrigeeritud
soetusmaksumuses kokku
-
757 835
10 753
768 588
768 588
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 94
Kinnisvarainvesteeringud on kajastatud õiglases väärtuses vastavalt IFRS 13 õiglase väärtuse hierarhia
kolmanda taseme põhimõtetele, lähtudes atesteeritud kinnisvarahindajate eksperthinnangutest.
Eksperthinnangud põhinevad tulumeetodil, võrdlusmeetodil või kahe eelnimetatu kombineerimisel
segameetodil.
Eksperthinnangud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse leidmiseks põhinevad järgmisel:
• üüritulu: kasutatakse kehtivatest üürilepingutest tulenevaid hindu;
• vakantsus: kinnisvarainvesteeringute tegelik vakantsus, arvestades objektiga seotud riske;
• diskontomäär: arvutatakse kinnisvarainvesteeringuga seotud kaalutud keskmise kapitali hinna
(WACC) põhjal;
• kapitalisatsiooni määr: põhineb hinnangulisel tootlustasemel eeldatava hoiuperioodi lõpus,
arvestades prognoositavat turuolukorda ja objektiga seotud riske.
Tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava tulu
nüüdisväärtust. Tulumeetodit rakendatakse tulutoova kinnisvara (rendiobjekt või rendiobjektina käsitletav)
hindamiseks. Tulupõhised käsitlused on tulu kapitaliseerimine ja diskonteeritud rahavoo analüüs.
Võrdlusmeetod põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava vara võrdlus sarnaste müüdud varadega.
Võrdluse käigus selgitatakse välja erisused hinnatava vara ja sarnaste müüdud varade vahel ning selle põhjal
korrigeeritakse müüdud varade hindu ja leitakse hinnatava vara väärtus. Mõnedes olukordades ei ole
võimalik ainult ühe meetodi kasutamine ja meetodeid tuleb omavahel kombineerida. Hindaja kasutab
hindamisel ühte kuni kolme hindamismeetodit (või nende kombinatsioone). Mitme meetodi rakendamisel
saadakse tavaliselt mitu erinevat tulemust, mis kohandatakse hindamistulemuseks kaalumise teel.
Seisuga 31.12.2021 ei olnud grupil kinnisvarainvesteeringuid.
Seisuga 31.12.2020 kasutatud hindamismetoodikast ja kinnisvarainvesteeringute jaotusest annab ülevaate
alljärgnev tabel.
31.12.2020
Õiglane
väärtus
Üüritulu
aastas
Keskmine
üürihind eurot
m2 kohta
Võimalik
muutus
üürihinnas
Maksimaalne
mõju väärtusele
Hinnatud võrdlusmeetodil
-ärikondlik kinnisvara
381
25
6,21-7,95
7%
+/-7%
-elukondlik kinnisvara
213
11
5,8
5%
+/-5%
Investeeringud kokku
594
36
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 95
Lisa 3 Tütarettevõtted ja firmaväärtus
Mais 2017 omandas pank 100% Coop Finants AS aktsiatest, eesmärgiga kasvatada oma turuosa
tarbimislaenude segmendis. Tütarettevõtte soetusest tekkis firmaväärtus, mis sisaldab tekkinud sünergiat ja
immateriaalset vara, mis ei ole eraldiseisvate varadena identifitseeritavad. Firmaväärtus hõlmab peamiselt
omandatud ettevõtte kasumlikkusest, olulistest sünergiatest ja kombineeritud kulude säästust tekkivat efekti.
Firmaväärtus on allokeeritud tarbimisfinantseerimise segmendile. Firmaväärtus seisuga 31.12.2021 oli 6 757
tuhat eurot (31.12.2020: 6 757).
Seisudega 31.12.2021 ja 31.12.2020 viidi läbi firmaväärtuse kaetava väärtuse test. Kasutusväärtuse arvestus
põhineb järgnevatel eeldustel:
• prognoosiperiood 6 aastat (2020: 6 aastat)
• prognoositav laenuportfellide mahu kasv 10-13% aastas (2020: 10-13%)
• netotulude kasv keskmiselt 13% aastas (2020: 10%)
• kulude kasv 9% aastas (2020: 9%)
• laenu allahindluste keskmine kahjususe määr 3,2% aastas (2020: 3,2-3,7%)
• diskontomäärana on kasutatud aktsionäride oodatavat tulumäära 15% (2020: 15%)
• terminaalväärtuse kasvumäärana on kasutatud 2% (2020: 2%)
Põhieelduste väärtuste kasutamisel tugines juhatus oma parimale hinnangule tõenäoliste ootuste osas.
Kasutusväärtuse testi tulemusena ületab raha genereeriva üksuse kaetav väärtus tema bilansilist väärtust,
mistõttu ei ole tehtud allahindlusi. Juhul, kui laenuportfelli kasvatada ei õnnestu, intressimäärad
tarbimislaenude turul langevad, samas kui majanduskeskkonna võimaliku halvenemise korral provisjonide
kulud kasvavad ning lisaks kasvavad ka tegevuskulud, oleks vajalik firmaväärtuse allahindlus.
Võtmenäitajate sensitiivsuse testimise eeldused, muude näitajate samaks jäädes, olid:
• laenuportfelli ja netointressitulu kasv 2% (2020: 2%)
• kulude kasv 18% (2020: 18%)
• laenukahjumid 5% (2020: 4,7%)
• kapitali kulu ehk diskontomäär 15%
Lähtudes võimalike mõistlike muutuste hinnangutest võtmenäitajatele, ei ole juhtkond tuvastanud olulisi
põhjuseid, mis võiks viidata, et raha teeniva üksuse bilansiline väärtus ületaks tema tegelikku kaetavat
väärtust.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 96
Lisa 4 Tegevussegmendid
Tegevussegmentide raporteerimine vastab sisemiselt peamistele otsustajatele raporteerimise vormile.
Segmentide kasumlikkuse mõõtmise aluseks on kasum enne tulumaksu. Peamiseks otsustajaks, kes on
vastutav ressursside jaotuse ja segmentide tegevuse hindamise üle, on panga juhatus.
Kontsern jagab oma äritegevust segmentideks, lähtudes nii juriidilisest struktuurist kui ka panga sees
täiendavast kliendipõhisest jaotusest. Juriidilise struktuuri järgi omab kontsern tarbimislaenude ning liisingu
segmenti, mis pakuvad vastavalt tarbimislaene eraklientidele ning liisingutooteid nii eraklientidele kui ka
ettevõtetele. Tarbimislaenude segment teenib intressitulusid laenude väljastamiselt ning teenustasutulusid
järelmaksukaartide väljastamiselt. Liisingu segment teenib intressitulusid laenude väljastamiselt.
Kindlustusmaakler teenib tulusid kindlustuslepingute vahendamiselt.
Panga kliendipõhisest jaotusest tulenevalt omab kontsern ettevõtete panganduse (juriidilised isikud) ja
jaepanganduse (eraisikud) segmenti. Mõlemad segmendid pakuvad klientidele arveldustooteid ja
laenutooteid ning kaasavad hoiuseid. Segmendid teenivad intressitulusid laenude väljastamiselt ning
teenustasutulusid maksete ja pangakaartide tehingute vahendamiselt.
Segmendid on aluseks äritulemuste regulaarsel jälgimisel kontserni juhatuse ja nõukogu poolt ning
segmentide kohta on kättesaadavad eraldiseisvad finantsandmed. Vastavalt kontserni struktuurile jaotab
kontsern ettevõtete panganduse ja jaepanganduse segmendid veel detailsemalt ka laenude ning
igapäevapanganduse äriliinideks (hoiused, arveldused). Kontsern kasutab äriliinide jaotust ka planeerimisel
ja eelarvestamisel. Kontserni juhatus on määratud otsustajaks rahaliste eraldiste ja äritegevuse kasumlikkuse
hindamise eest.
Segmendi poolt raporteeritud tulud koosnevad tuludest välistelt klientidelt ning täiendavalt intressitulust või
intressikulust segmentide vaheliselt laenamiselt, mis toimub kontsernis kehtestatud sisemise raha hinna
mudeli alusel ja mis on allolevates tabelites näidatud kui elimineerimine. Kontsernil ei ole ühtegi klienti, kelle
tulu moodustaks rohkem kui 10% vastavast tululiigist. Intressitulud teenitakse Eestis. Teenustasutulude
geograafiline jaotus on toodud lisas 6.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 97
Kasum segmentide
lõikes 2021,
tuhandetes eurodes
Ärikliendi-
pangandu
s
Erakliendi-
pangandus
Tarbimis-
finantseeri-
mine
Liising
Muud*
Eliminee-
rimine
Kokku
Intressitulud
18 558
11 503
12 402
3 841
1 336
-4 600
43 040
sh välimine tulu
16 160
10 516
12 402
3 841
121
0
43 040
sh sisemine tulu
2 398
987
0
0
1 215
-4 600
0
Intressikulud
-4 435
-4 298
-979
-1 251
-1 139
4 600
-7 502
Neto intressitulud
14 123
7 205
11 423
2 590
197
0
35 538
Teenustasutulud
1 266
1 858
1 452
182
245
0
5 003
Teenustasukulud
-457
-1 203
-233
-9
-16
0
-1 918
Neto teenustasud
809
655
1 219
173
229
0
3 085
Muud tulud, neto
475
119
335
92
-406
0
615
Netotulud kokku
15 407
7 979
12 977
2 855
20
0
39 238
Tegevuskulud kokku
-5 734
-8 327
-4 939
-2 498
-955
0
-22 453
Kasum enne
allahindlusi
9 673
-348
8 038
357
-935
0
16 785
Allahindlus
krediidikahjumite
katteks
-1 575
-68
-812
103
-145
0
-2 497
Kasum enne
tulumaksu
8 098
-416
7 226
460
-1 080
14 288
Tulumaksukulu
-825
0
0
0
0
0
-825
Puhaskasum
7 273
-416
7 226
460
-1 080
0
13 463
Teenustasutulude
jagunemine 2021,
tuhandetes eurodes
Ärikliendi-
pangandus
Erakliendi-
pangandus
Tarbimis-
finantseeri-
mine
Liising
Muud*
Eliminee-
rimine
Kokku
Tarbimislaenude
teenustasud
0
0
1 452
0
0
0
1 452
Arvelduspakettide
kuutasud ja ülekandetasud
263
928
0
0
0
0
1 191
Kaarditehingute tasud
286
753
0
0
0
0
1 039
Kindlustusvahenduse
komisjonitasud
0
0
0
0
216
0
216
Valuutavahetus
22
4
0
0
26
0
52
Muud teenustasutulud
695
173
0
182
3
0
1 053
Teenustasutulud
kokku
1 266
1 858
1 452
182
245
0
5 003
*Muude all kajastuvad treasury, tütarettevõtted CP Varad, Prana Property ning Coop Kindlustusmaakler.
Varad ja
kohustused seisuga
31.12.2021,
miljonites eurodes
Ärikliendi-
pangandus
Erakliendi-
pangandus
Tarbimis-
finantseeri-
mine
Liising
Muud*
Eliminee-
rimine
Kokku
Laenuportfell
556
362
67
98
251
-381
953
Muud varad
117
103
30
28
11
0
289
Varad kokku
673
465
97
126
262
-381
1 242
Kohustused kokku
623
423
89
115
261
-381
1 130
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 98
Kasum segmentide
lõikes 2020,
tuhandetes eurodes
Ärikliendi-
pangandus
Erakliendi-
pangandus
Tarbimis-
finantseeri-
mine
Liising
Muud*
Eliminee-
rimine
Kokku
Intressitulud
12 221
8 705
12 156
3 281
2 072
-3 795
34 640
sh välimine tulu
11 173
7 928
12 156
3 281
102
0
34 640
sh sisemine tulu
1 048
777
0
0
1 970
-3 795
0
Intressikulud
-2 935
-3 206
-967
-1 100
-1 856
3 795
-6 269
Neto intressitulud
9 286
5 499
11 189
2 181
216
0
28 371
Teenustasutulud
567
1 392
1 565
133
30
0
3 687
Teenustasukulud
-403
-943
-234
-10
0
0
-1 590
Neto teenustasud
164
449
1 331
123
30
0
2 097
Muud tulud, neto
72
143
373
179
-146
0
621
Netotulud kokku
9 522
6 091
12 893
2 484
99
0
31 089
Tegevuskulud
kokku
-4 430
-7 277
-4 159
-2 132
-798
0
-18 796
Kasum enne
allahindlusi
5 092
-1 186
8 734
352
-699
0
12 293
Allahindlus
krediidikahjumite
katteks
-1 494
322
-3 212
-305
-100
0
-4 789
Kasum enne
tulumaksu
3 598
-864
5 522
47
-799
0
7 504
Tulumaksukulu
-245
0
0
0
0
0
-245
Puhaskasum
3 353
-864
5 522
47
-799
0
7 259
Teenustasutulude
jagunemine 2020,
tuhandetes eurodes
Ärikliendi-
pangandus
Erakliendi-
pangandus
Tarbimis-
finantseeri-
mine
Liising
Muud*
Eliminee-
rimine
Kokku
Tarbimislaenude
teenustasud
0
0
1 565
0
0
0
1 565
Arvelduspakettide
kuutasud ja ülekandetasud
221
788
0
0
0
0
1 009
Kaarditehingute tasud
206
511
0
0
0
0
717
Kindlustusvahenduse
komisjonitasud
0
0
0
0
0
0
0
Valuutavahetus
26
8
0
0
26
0
60
Muud teenustasutulud
114
85
0
133
4
0
336
Teenustasutulud
kokku
567
1 392
1 565
133
30
0
3 687
*Muude all kajastuvad treasury, tütarettevõtted CP Varad, Prana Property ning Coop Kindlustusmaakler.
Varad ja
kohustused seisuga
31.12.2020,
miljonites eurodes
Ärikliendi-
pangandus
Erakliendi-
pangandus
Tarbimis-
finantseeri-
mine
Liising
Muud*
Eliminee-
rimine
Kokku
Laenuportfell
272
263
66
84
182
-197
670
Muud varad
68
70
29
23
10
0
200
Varad kokku
340
333
95
107
192
-197
870
Kohustused kokku
303
295
85
95
191
-197
772
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 99
Lisa 5 Neto intressitulu
Lisa
2021
2020
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil:
Laenud ettevõtetele
15 966
11 166
Tarbimislaenud ja järelmaks
12 402
12 156
Muud laenud eraisikutele
10 516
7 928
Võlakirjad
117
100
Intressitulu kohustistelt
1
7
Muud varad
3
2
Muud samalaadsed intressitulud:
Liising
4 035
3 281
Intressitulud kokku
43 040
34 640
Klientide hoiused ja saadud laenud
-5 780
-5 306
Allutatud kohustused
18
-908
-497
Intressikulu varadelt
-778
-448
Intressikulu rendikohustistelt
15
-36
-18
Intressikulud kokku
-7 502
-6 269
Neto intressitulu
35 538
28 371
Lisa 6 Neto teenustasutulu
2021
2020
Tarbimislaenude teenustasud
1 452
1 565
Arvelduspakettide kuutasud ja ülekandetasud
1 191
1 009
Kaarditehingute tasud
1 039
717
Kindlustusvahenduse komisjonitasud
216
0
Valuutavahetus
52
60
Muud teenustasutulud
1 053
336
Teenustasutulud kokku
5 003
3 687
Kaartidega seotud kulud
-1 387
-1 128
Arveldustega seotud kulud
-204
-219
Muud teenustasukulud
-327
-243
Teenustasukulud kokku
-1 918
-1 590
Neto teenustasutulu
3 085
2 097
2021. aastal teenis kontsern 87% teenustasutuludest Eesti residentidelt ning 13% muude riikide residentidelt
(valdav osa klientidest on EL riikide residendid). 2020. aastal teeniti 88% teenustasutuludest Eesti residentidelt
ning 12% muude riikide residentidelt. Kõik teenustasutulud kajastatakse nende tekkimise hetkel.
Lisa 7 Tööjõukulud
2021
2020
Töötasud
-9 347
-8 287
Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse
-3 143
-2 798
Kokku
-12 490
-11 085
Sotsiaalmaksu alla kuuluvad ka sissemaksed riiklikesse pensionifondidesse. Kontsernil ei ole õiguslikku ega
faktilist kohustust teha lisaks sotsiaalmaksule täiendavaid pensioni- või muid sarnaseid makseid. 2021. aastal
oli kontserni keskmine töötajate arv (taandatuna täistööajale) 313 (2020: 280).
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 100
Lisa 8 Tegevuskulud
Lisa
2021
2020
Infosüsteemide haldamine
-1 467
-1 334
Turunduskulud
-1 247
-945
Tagatisfondi osamaksed
-490
-364
Lühiajalised- ja väikese väärtusega rendikohustised
15
-206
-140
Kasutusõiguse varade kommunaalkulud
-173
-99
Ostetud teenused
-471
-430
Kontorikulud
-444
-421
Koolituskulud ja lähetuskulud
-227
-154
Järelevalvetasu osamaksed
-164
-142
Kindlustuskulud
-93
-101
Juriidilised teenused, riigilõivud
-87
-84
Transpordikulud
-33
-44
Liikmemaksud
-26
-30
Muud tegevuskulud
-868
-752
Kokku
-5 996
-5 040
Lisa 9 Raha ja raha ekvivalendid
31.12.2021
31.12.2020
Sularaha
27 192
26 199
Kohustuslik reserv keskpangas *
9 512
6 111
Nõudmiseni hoiused keskpangas
200 670
130 589
Nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja teistes
finantsasutustes
13 424
7 651
Tähtajalised hoiused krediidiasutustes *
2 001
200
Kokku
252 799
170 750
* Ei kuulu raha ja raha ekvivalentide koosseisu rahavoogude aruandes.
Kohustuslik reserv keskpangas on minimaalne summa, mida pank peab hoidma keskpangas hoiuste
kattevarana ning see summa ei ole vabalt kasutatav. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 31.12.2021 oli
1% (31.12.2020: 1%) kõigist finantseerimisallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reservi nõuet
täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga poolt eelnevalt aktsepteeritud välisfinantsvarades.
Lisa 10 Finantsinvesteeringud
31.12.2021
31.12.2020
Valitsuste võlakirjad
1 277
1 249
Krediidiasutused
2 329
0
Muude mittefinantsettevõtete võlakirjad
2 326
1 762
Võlainstrumendid kokku
5 932
3 011
Muude mittefinantsettevõtete aktsiad
13
80
Omakapitaliinstrumendid kokku
13
80
Finantsinvesteeringud kokku
5 945
3 091
Seisuga 31. detsember 2021 on kõik võlainstrumendid ja omakapitaliinstrumendid kajastatud õiglases
väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande. Seisuga 31. detsember 2020 on noteeritud
omakapitaliinstrumentidest 67 tuhat eurot kajastatud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 101
Lisa 11 Laenud ja nõuded klientidele
31.12.2021
31.12.2020
Nõuded eraisikutele kokku
485 882
370 649
sh tarbimislaenud
70 380
70 881
sh liisingfinantseerimine
50 903
37 307
sh eluasemelaen ja muud laenud
364 599
262 461
Nõuded juriidilistele isikutele kokku
476 341
308 687
sh liisingfinantseerimine
57 844
47 104
sh muud laenud ettevõtetele
418 497
261 583
Kokku nõuded
962 223
679 336
Laenude ja nõuete allahindlus
-8 827
-8 743
Kokku
953 396
670 593
Kapitalirendi nõuded
31.12.2021
31.12.2020
Liisingu brutoinvesteering – saadaolevad rendimaksed, sh
118 813
92 399
kuni 1 aasta
32 801
28 829
1-2 aastat
25 813
19 219
2-3 aastat
23 465
18 197
3-4 aastat
19 513
15 523
4-5 aastat
14 413
10 576
üle 5 aasta
2 808
55
Tuleviku intressitulu
-9 439
-7 480
kuni 1 aasta
-3 674
-2 980
1-2 aastat
-2 630
-2 096
2-3 aastat
-1 754
-1 398
3-4 aastat
-971
-758
4-5 aastat
-353
-247
üle 5 aasta
-57
-1
Liisingu netoinvesteering *
109 374
84 919
kuni 1 aasta
29 127
25 849
1-2 aastat
23 183
17 123
2-3 aastat
21 711
16 799
3-4 aastat
18 542
14 765
4-5 aastat
14 060
10 329
üle 5 aasta
2 751
54
* kapitalirendi nõuete brutoinvesteering sisaldab tekkepõhist intressi summas 188 (31.12.2020: 167) tuhat
eurot ja ajatatud lepingutasusid summas -816 (31.12.2020: -675) tuhat eurot.
Laenude allahindlused
31.12.2021
31.12.2020
Allahindluste saldo aruande perioodi alguses
-8 743
-5 340
Aruandeperioodi allahindlused*
-2 440
-4 851
Aruandeperioodil bilansiväliseks viidud laenud
tulenevalt nõuete müügist või mahakandmisest
2 356
1 448
Allahindluste saldo aruandeperioodi lõpus
-8 827
-8 743
*Aruandeperioodi laenude allahindluste kulu erineb kasumiaruandes kajastatud „allahindlus
krediidikahjumite katteks“ kulusummast. Vahe tuleneb varasematel perioodidel lootusetute nõuetena
laenuportfellist välja viidud laenusummadest, mis aruandeperioodi jooksul laekusid 289 (2020:261) tuhande
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 102
euro ulatuses; laenuportfelli mittekuuluvast langenud väärtusega võlakirjade allahindluse kulust -145 (2020:
-100) tuhat eurot ning bilansivälisesse arvestusse kuuluvatele laenulimiitide positsioonidele arvestatud
allahindluse kulust -201 (2020: -99) tuhande euro ulatuses.
Krediidiriskiga seotud riskide ja laenutagatiste jaotis on esitatud krediidiriski juhtimise all lisas 2.
Antud laenude jaotus valuutade lõikes on esitatud tururiskide juhtimise all lisas 2.
Antud laenude jaotus tähtaja järgi on esitatud likviidsusriski juhtimise all lisas 2.
Antud laenude geograafiline jaotus on esitatud riskikontsentratsiooni all lisas 2.
Antud laenude intressituludest annab ülevaate lisa 5.
Lisa 12 Muud finantsvarad ja muud varad
31.12.2021
31.12.2020
Finantsvarad
Tagatisraha
335
322
Nõuded ostjate vastu
320
243
Muud finantsvarad
656
434
Finantsvarad kokku*
1 311
999
Muud varad
Finantsjärelevalve ettemakse
193
161
Arveldused maksuametiga
70
386
Muud ettemaksed
664
570
Muud varad kokku
927
1 117
Müügiootel varad
Müügiks ostetud kinnisvara ja lõpetamata arendusobjektid
3 717
6 463
Muu vara
8
271
Müügiootel varad kokku
3 725
6 734
* Finantsvarade krediidikvaliteet on hea ning ei ole indikatsioone väärtuse langusest.
** Muud ettemaksed hõlmavad kindlustust, sideteenuseid, perioodikat ja koolitusi.
*** Osa müügiks soetatud kinnisvarast müüdi 2021. aastal. Müügist saadud tulud ja kahjumid kajastati
kasumiaruandes varade müügi ja müüdud varade kulude real.
Lisa 13 Kinnisvarainvesteeringud
31.12.2021
31.12.2020
Jääkväärtus perioodi algul
594
594
Müüdud perioodi jooksul
-634
0
Õiglase väärtuse muutus
40
0
Jääkväärtus perioodi lõpul
0
594
sh renditulu teenivad kinnisvarainvesteeringud
0
140
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 103
Lisa 14 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Kasutusõiguse
varad
Maa ja
ehitised
Muu
materiaalne
põhivara
Sisemised
arendus-
kulud
Muu
immateriaalne
põhivara
Kokku
Jääkmaksumus 31.12.2019
1 722
129
2 375
171
3 541
7 938
Soetamine ja lisandumised
52
0
827
1 366
1 972
4 217
Rendilepingute lõpetamised
-78
0
0
0
0
-78
Rendimaksete
korrigeerimine
-65
0
0
0
0
-65
Müük jääkmaksumuses
0
0
-67
0
0
-67
Arvestatud kulum
-614
-3
-934
-132
-988
-2 671
Saldo 31.12.2020
Soetusmaksumus
2 157
136
4 639
1 540
7 717
16 189
Kulum
-1 140
-10
-2 438
-135
-3 192
-6 915
Jääkmaksumus 31.12.2020
1 017
126
2 201
1 405
4 525
9 274
Soetamine ja lisandumised
6 650
0
2 059
1 921
1 594
12 224
Rendilepingute lõpetamised
-407
0
0
0
0
-407
Rendimaksete
korrigeerimine
52
0
0
0
0
52
Müük jääkmaksumuses
0
0
-53
0
0
-53
Arvestatud kulum
-687
-2
-1 290
-428
-1 560
-3 967
Saldo 31.12.2021
Soetusmaksumus
8 452
136
6 311
3 461
9 310
27 670
Kulum
-1 827
-12
-3 401
-562
-4 752
-10 554
Jääkmaksumus 31.12.2021
6 625
124
2 910
2 899
4 558
17 116
Kasutusõiguse varad sisaldavad kinnisvara rendilepinguid. Maa ja ehitised sisaldab kontserni omandis olevaid
kontoripindu. Muu materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mööblit, kontori
renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Muu immateriaalne vara sisaldab pangatarkvaraga
seotud litsentse ja sisseostetud arenduskulusid.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 104
Lisa 15 Rendikohustised
Kontsern rendib erinevaid kontoriruume. Rendilepingud on tavaliselt tähtajaga kuni 5 aastat ning peamaja
rendilepingu tähtaeg on 10 aastat, kuid hõlmavad reeglina pikendamise ja lõpetamise võimalusi.
Renditingimused lepitakse kokku iga lepingu baasil ja need võivad hõlmata mitmesuguseid erinevaid
tingimusi. Alates 01.01.2019 kehtiva IFRS 16 standardi rakendamisest kajastatakse rendilepinguid
kasutusõiguse esemeks oleva varana ja kohutisena. Rendikohustiste tähtaegade analüüs on esitatud
likviidsusriski juhtimise osas lisas 2.
2021
2020
Algsaldo 01.01.
1 018
1 725
Rahavood
-710
-676
Intressikulu
36
18
Uued liisingud*
6 702
29
Lõppenud liisingud
-407
-78
Lõppsaldo 31.12.
6 639
1 018
* Augustis 2021 sõlmis pank 10-aastase tähtajaga peakontori büroopindade rendilepingu Skyoni ärihoones
Maakri tänaval.
Kontserni konsolideeritud koondkasumiaruandes on seoses rendilepingutega kajastatud järgmised summad:
2021
2020
Intressikulu (kajastatud finantskulude all) (lisa 5)
36
18
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)
169
108
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)
37
32
Lisa 16 Klientide hoiused ja saadud laenud
31.12.2021
31.12.2020
Eraisikud
477 383
431 343
Juriidilised isikud
621 363
326 492
Kokku
1 098 746
757 835
Nõudmiseni hoiused
518 122
302 179
Tähtajalised hoiused
571 452
435 363
Emiteeritud võlainstrumendid
0
9 712
Sihtotstarbelised laenud
9 172
10 581
Kokku
1 098 746
757 835
Pank on varasemalt sõlminud Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) 10-aastase laenulepingu summas 8 miljonit
eurot, mis võimaldab finantseerida väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Seisuga 31.12.2021 on laenu
jääk 5,6 miljonit eurot. Ülejäänud sihtotstarbelised laenud on saadud Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 105
Lisa 17 Muud finantskohustised ja muud kohustised
31.12.2021
31.12.2020
Finantskohustised
Raha teel
332
173
Võlgnevused hankijatele
640
409
Arveldused ühistutega
395
357
Muud finantskohustised
1 854
1 732
Muud finantskohustised kokku
3 221
2 671
Muud kohustised
Võlad töövõtjatele
2 085
1 812
Maksuvõlad
691
539
Eraldised
300
554
Ajatatud kohustised
378
364
Muud ettemaksed
450
310
Muud kohustised
659
175
Muud kohustised kokku
4 563
3 754
Kokku
7 784
6 425
Lisa 18 Allutatud kohustised
Emiteerimise aasta
Intressimäär
Lunastustähtaeg
Summa
Allutatud võlakohustus
2017
6.75%
04.12.2027
5 000
Allutatud võlakohustus
2019
7.58%
29.03.2029
2 000
Allutatud võlakohustus
2021
5.50%
31.03.2031
10 000
Kohustused seisuga 31.12.2019
7 000
Kohustused seisuga 31.12.2020
7 000
Rahavood finantseerimistegevusest
10 000
Kohustused seisuga 31.12.2021
17 000
Tekkepõhine intressikohustus 31.12.2019
64
Arvestatud intressikulud 2020. aastal (lisa 5)
497
Välja makstud intressikulud 2020. aastal
-497
Tekkepõhine intressikohustus 31.12.2020
64
Arvestatud intressikulud 2021. aastal (lisa 5)
908
Välja makstud intressikulud 2021. aastal
-908
Tekkepõhine intressikohustus 31.12.2021
64
Lisa 19 Omakapital
Tehingud aktsiatega
Aeg
Aktsiate arv
Aktsia hind
eurodes
Aktsiakapital,
tuhandetes
eurodes
Ülekurss,
tuhandetes
eurodes
Aktsiakapital 31.12.2019
89 456 166
60 960
11 797
Aktsiakapitali sissemakse
Nov. 2020
1 167 700
0,7300
796
264
Aktsiakapital 31.12.2020
90 623 866
61 756
12 061
Aktsiakapitali sissemakse
Mai. 2021
540 310
0,7660
368
132
Aktsiakapitali sissemakse
Sept.2021
90 000
0,8057
62
37
Aktsiakapital 31.12.2021
91 254 156
62 186
12 230
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 106
2020. aastal ja 2021. aastal toimunud aktsiakapitali tõstmised olid seotud töötajate optsioonide
realiseerimisega. Aktsiate eest tasuti täies ulatuses rahas. Seisuga 31.12.2021 on panga aktsiakapitali
suuruseks 62 186 tuhat eurot, mis jaguneb 91 254 156 nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Ühe nimiväärtuseta aktsia
arvestuslikuks väärtuseks on 0,68 eurot (31.12.2020: 0,68).
Põhikirja järgi võib ilma põhikirja muutmata suurendada aktsiakapitali 160 miljoni euroni.
Pank väljastab juhatuse liikmetele, osakonnajuhtidele ning võtmetöötajatele aktsiaoptsioone. Optsiooni
realiseerimise tähtaeg on kolm aastat ning optsiooni alusvaraks olevate aktsiate emiteerimine toimub
aktsionäride iga-aastasel korralisel üldkoosolekul või realiseerimise tähtaja saabumisele lähedasel
aktsionäride erakorralisel koosolekul. Väljastatud optsioonide reserv oli seisuga 31.12.2021 summas 253
(31.12.2020: 142) tuhat eurot. Vastavad kulud kasumiaruandes olid 2021. aastal 224 (2020: 123) tuhat eurot
ning 113 tuhat eurot kanti reservist ülekursi reale seoses optsioonide realiseerimisega. Optsioonide õiglase
väärtuse arvutamisel kasutatakse Black-Scholes mudelit, mis kasutab sisenditena panga aktsia hinda,
volatiilsust ning riskivaba intressimäära. Töötajatel ei ole õigust optsioonide summat rahas välja võtta.
Optsioone ei saa vahetada, müüa, pantida või koormata. Optsioonid on päritavad. Optsioonileping aegub, kui
töötaja lahkub ettevõttest enne optsioonide täitmise tähtaega, kuid nõukogu võib otsustada ka teisiti. 2021.
aastal realiseeriti optsioone 540 310 aktsia ostuks hinnaga 0,766 eurot aktsia kohta ja optsioone 90 000 aktsia
ostuks hinnaga 0,8057 eurot aktsia kohta. Pank võib väljastada optsioone ka 2021. majandusaasta tulemuste
eest.
Tehingud optsioonidega
Optsioonide arv
Seisuga 31.12.2019
2 014 780
Väljastatud
895 000
Realiseeritud
-1 167 700
Tühistatud
-196 770
Seisuga 31.12.2020
1 545 310
Väljastatud
905 000
Realiseeritud
-630 310
Tühistatud
-100 000
Seisuga 31.12.2021
1 720 000
Kehtivad optsioonid seisuga 31.12.2021
Väljastamise aeg
Aegumistähtaeg
Aktsia hind
Optsioonide arv
Jaanuar 2019
Mai 2022
0,8420
70 000
Aprill 2020
Aprill 2023
1,0100
785 000
Aprill 2021
Aprill 2024
1,1000
865 000
Kokku
1 720 000
Reservkapital on moodustatud vastavalt Äriseadustiku § 336 iga-aastaste kasumieraldistena minimaalselt
1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab minimaalselt 1/10 aktsiakapitalist. Kui reservkapital
saavutab äriseadustikus ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
Kohustuslikku reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel kasutada kahjumi katmiseks,
samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Kohustuslikust reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 107
Lisa 20 Tingimuslikud kohustised
31.12.2021
31.12.2020
Finantsgarantiid
16 553
10 545
Krediidiliinid ja arvelduskrediidid
124 838
65 691
Kokku
141 391
76 236
Kontsern rakendab tingimuslikele kohustistele oodatava krediidikahju mudelit, vt lisa 2. 31.12.2021 seisuga
on arvestatud bilansiväliste tingimuslike kohustiste allahindluse reserviks kokku 300 (2020: 99) tuhat eurot.
Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsioonide esitamisest ning vigade ilmnemisel määrata täiendavaid maksusummasid, intresse
ning trahve. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks kontsernile
tingimuslikult tekkida olulisi kohustusi täiendava maksustamise läbi.
Lisa 21 Kohtuvaidlused
2021. aastal oli kohtutes menetluses kolm kontserni vastu (st kontserni ettevõte on kostja rollis) esitatud hagi.
Ühe hagi puhul tehti kohtuotsus jaanuaris 2020, kohus hagi ei rahuldatud, vastaspool kaebas otsuse edasi
ringkonnakohtusse, kus 2021. aastal tehtud otsusega jäeti panga kasuks tehtud varasem otsus muutmata.
Teises hagis puudub rahaline nõue panga vastu ning pank on sisuliselt kolmas isik kostja poolel, kuigi
menetluslikult on pank kaasatud kostjaks. Nimetatud kaasuses toimub naabrite vaheline vaidlus kinnistu
suuruse üle. Kolmas hagi on seotud laenu tagatiseks võetud hoonestusõiguse vaidlustamisega
(hüpoteegisumma 3 mln eurot), on suur tõenäosus, et jõutakse kompromissini, millega hageja loobub hagist.
31.12.2021 seisuga oli kohtumenetluste käigus kontserni erinevate ettevõtete kasuks välja mõistetud kokku
333 (2020: 340) tuhat eurot, millele lisanduvad viivised. Samal ajal oli menetluses kontserni poolt esitatud
hagisid (sh maksekäsud) kogusummas 281 (2020: 322) tuhat eurot, millele lisanduvad viivised. Nõuete
peamiseks sisuks on krediidilepingutest tulenevad erinevad nõuded klientide vastu. Krediidilepingutest
tulenevad nõuded on hea perspektiiviga ja reeglina mõistetakse kohtu poolt täies ulatuses välja.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 108
Lisa 22 Seotud osapooled
Seotud osapoolteks on:
• olulise mõjuga aktsionär ja tema kontserni kuuluvad ettevõtted;
• kontserni juhtkond, so emaettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed, siseauditi üksuse juht ja nende
poolt
kontrollitavad ettevõtted;
• kontserni juhtkonnaga samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud ja nendega seotud
ettevõtted.
Seotud osapooltele antud laenud ei erine intressimäärade osas teistele klientidele antud laenudest. Laenude
intressimäärad jäävad vahemikku 2,5-6% ja krediitkaartidel 18% ringis. Deposiitide intressimäärad jäävad
vahemikku 0,01–1,40%. Tehingud seotud osapooltega toimuvad hinnakirja alusel ja/või turuväärtuses.
Suurima aktsionäriga Coop Investeeringud OÜ, kes omab 24,81% aktsiatest, tehinguid ei tehtud.
Saldod
31.12.2021
31.12.2020
Aktsionärid:
Laenud
0
4
Hoiused
8 972
15 827
Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nendega seotud isikud ja ettevõtted:
Laenud
705
458
Hoiused
1 308
503
Aruandeperioodil ei ole seotud osapoolte nõudeid alla hinnatud.
Tehingud
2021
2020
Aktsionärid:
Aruandeperioodi intressikulu
16
19
Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nendega seotud isikud ja ettevõtted:
Aruandeperioodi intressitulu
51
22
Aruandeperioodi intressikulu
12
6
Muud müüdud kaubad ja teenused
5
4
Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud
636
639
Juhatuse liikmetele tingimuslikult makstav maksimaalne lahkumiskompensatsioon on 237 tuhat eurot
(31.12.2020: 237).
Informatsioon juhatuse liikmetele väljastatud aktsiaoptsioonide kohta on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tehingud optsioonidega
Optsioonide arv
Seisuga 31.12.2019
1 634 780
Väljastatud
250 000
Realiseeritud
-1 167 700
Tühistatud
-166 770
Seisuga 31.12.2020
550 310
Väljastatud
340 000
Realiseeritud
-350 310
Tühistatud
0
Seisuga 31.12.2021
540 000
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 109
Lisa 23 Tava ja lahustatud kasum aktsia kohta
Leidmaks tava kasumit aktsia kohta, on emaettevõtte omanikele omistatud puhaskasum jagatud kaalutud
keskmise aktsiate arvuga.
31.12.2021
31.12.2020
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (tuh.eurodes)
13 463
7 259
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuh. aktsiates)
90 984
89 690
Tava kasum aktsia kohta (eurodes)
0,15
0,08
Korrigeerimised lahustatud kasumi aktsiate kohta
arvutamisel – aktsiaoptsioonid (tuhandetes aktsiates)
1 676
2 197
Kaalutud keskmine aktsiate arv, kasutatud lahustatud
kasumi aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes aktsiates)
92 660
91 887
Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes)
0,15
0,08
Lisa 24 Bilansipäevajärgsed sündmused
Tervisekriisi mõjud on küll leevenenud, kuid kõik sektorid ei ole samaaegselt taastunud. Täiendavalt on Eesti
majandust mõjutamas keskmisest oluliselt kõrgemad energiahinnad ning kasvav inflatsioon. Oleme valmis
täiendavateks negatiivseteks muudatusteks majanduskeskkonnas. Jälgime jooksvalt mõju krediidiportfellile
ja uusmüügi kvaliteedile. Näeme, et muutuv majanduskeskkond ei avalda võrdset mõju kõigile sektoritele ja
kliendisegmentidele, millega arvestame nii uusmüügis kui ka olemasoleva portfelli kvaliteedi hindamisel.
Vajadusel oleme klientidele valmis pakkuma erinevaid leevendusmeetmeid.
Ärimahtude kasvu toetuseks ja kapitalibaasi tugevdamiseks emiteeris pank 2022. aasta märtsis allutatud
võlakirju mahus 10 miljoni eurot. Tegemist on teise seeriaga 2020. aasta võlakirjaporgrammist. Võlakirjad
emiteeriti intressimääraga 5% ning nende tähtaeg on 10 aastat. Võlakirjad kaasatakse panga teise taseme
omavahendite koosseisu.
24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline rünnak Ukraina Vabariigi vastu on suurendanud kontserni
mõningaid riske. Aruande avalikustamise päeval valitseb sündmuse lõpliku mõju hindamisel ebakindlus,
kuivõrd lääneriikide kehtestatud sanktsioonid ei ole veel lõplikud. Kontsern on koostanud esialgse analüüsi
Venemaa ja Valgevene vastu kavandatud majandussanktsioonide tervikliku elluviimise mõjust kontserni
klientidele ning on oma parima arusaamise kohaselt leidnud, et mõju on marginaalne. Kaudse mõju
hindamine (energia hinnad, mõju lääneriikide endi majandustele jms) on jätkuvalt ebakindel, mis omakorda
ei võimalda hinnata mõju kontserni tegevusele.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 110
Lisa 25 Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruanded
Emaettevõtte kasumiaruanne ja muu koondkasumi aruanne
2021
2020
Intressitulud efektiivse intressimäära meetodil
31 390
23 765
Intressi- ja sarnased kulud
-7 507
-6 272
Neto intressitulu
23 883
17 493
Teenustasutulud
3 154
1 993
Teenustasukulud
-1 691
-1 366
Neto teenustasutulu
1 463
627
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt
0
7
Netotulu mittefinantsvara realiseerimisest
11
22
Netotulem õiglases väärtuses kajastatavatelt finantsvaradelt
-68
-183
Nõuete menetlemine
440
109
Muud tulud
868
992
Muud tulud, neto
1 251
947
Tööjõukulud
-11 014
-9 603
Tegevuskulud
-4 633
-3 873
Põhivara kulum
-3 318
-2 249
Tegevuskulud kokku
-18 965
-15 725
Kasum enne allahindlusi
7 632
3 342
Allahindlus krediidikahjumite katteks
-1 739
-1 314
Kasum enne tulumaksu
5 893
2 028
Tulumaksu kulu
-825
-245
Aruandeperioodi puhaskasum
5 068
1 783
Muu koondkasum / koondkahjum
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi
3
-19
Aruandeperioodi koondkasum / koondkahjum
5 071
1 764
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 111
Emaettevõtte finantsseisundi aruanne
31.12.2021
31.12.2020
Varad
Raha ja raha ekvivalendid
252 799
170 677
Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi
5 932
3 011
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
0
67
Omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi muu
koondkasumi
13
13
Laenud ja nõuded klientidele
925 303
652 218
Investeeringud tütarettevõtetesse
16 172
16 317
Muud finantsvarad
904
521
Muud varad
799
875
Kinnisvarainvesteeringud
0
213
Kasutusõiguse varad
6 625
1 017
Materiaalsed põhivarad
3 033
2 275
Immateriaalsed põhivarad
5 228
3 746
Varad kokku
1 216 808
850 950
Kohustised
Klientide hoiused ja saadud laenud
1 103 502
760 115
Rendikohustised
6 639
1 018
Muud finantskohustised
1 182
980
Muud kohustised
3 702
2 835
Allutatud kohustised
17 064
7 064
Kohustised kokku
1 132 089
772 012
Omakapital
Aktsiakapital
61 186
61 756
Ülekurss
12 230
12 061
Kohustuslik reservkapital
3 165
2 802
Jaotamata kasum
6 900
2 195
Muud reservid
238
124
Omakapital kokku
84 719
78 938
Kohustised ja omakapital kokku
1 216 808
850 950
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 112
Emaettevõtte rahavoogude aruanne
2021
2020
Rahavood äritegevusest
Saadud intressid
30 960
23 154
Makstud intressid
-7 123
-5 662
Saadud teenustasud
3 154
1 993
Makstud teenustasud
-1 691
-1 366
Muud saadud tulud
377
1 130
Makstud tööjõukulud
-10 624
-9 356
Makstud muud tegevuskulud
-4 633
-3 873
Makstud tulumaks
-720
-137
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustuste
muutust
9 700
5 883
Äritegevusega seotud varade muutus:
Laenunõuded klientidele
-274 384
-205 888
Keskpangas oleva kohustusliku reservli muutus
-3 401
-2 218
Muud varad
-172
558
Äritegevusega seotud kohustuste muutus:
Klientide hoiuste ja saadud laenude muutus
343 038
251 068
Muud kohustused
13
-569
Neto rahavood äritegevusest
74 794
48 834
Rahavood investeerimistegevusest
Soetatud põhivara
-4 928
-3 166
Müüdud põhivara
222
50
Soetatud võlakirjainvesteeringud
-3 141
0
Müüdud ja lunastatud võlakirjainvesteeringud
499
782
Tütarettevõtte aktsiakapitali suurendamine
-300
-271
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-7 648
-2 605
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemakse
486
853
Allutatud võlakirjade emiteerimine
10 000
0
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed
-710
-676
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
9 776
177
Valuutakursi muutuste mõju raha ja raha ekvivalentidele
-4
-3
Raha ja raha ekvivalentide muutus
76 919
46 403
Raha ja -ekvivalendid perioodi alguses
164 366
117 963
Raha ja -ekvivalendid perioodi lõpus
241 285
164 366
Raha ja raha ekvivalentide jääk koosneb:
241 285
164 366
Sularaha
27 192
26 199
Nõudmiseni hoiused keskpankades
200 670
130 589
Nõudmiseni ja lühikese tähtajaga hoiused krediidiasutustes
13 423
7 578
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 113
Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne
Aktsia-
kapital
Üle-
kurss
Kohustuslik
reservkapital
Muud
reservid
Ümberhind
lusreserv
Jaotamata
kasum
Omakapital
kokku
Omakapital
seisuga 31.12.2019
60 960
11 797
2 526
226
1
688
76 198
Aktsiakapitali
sissemaksmine
796
264
0
-207
0
0
853
Muutus reservides
0
0
276
0
0
-276
0
Aktsiaoptsioonid
0
0
0
123
0
0
123
Puhaskasum
0
0
0
0
0
1 783
1 783
Muu koondkahjum
0
0
0
0
-19
0
-19
Koondkasum kokku
0
0
0
0
-19
1 783
1 764
Omakapital
seisuga 31.12.2020
61 756
12 061
2 802
142
-18
2 195
78 938
Aktsiakapitali
sissemaksmine
430
169
0
-113
0
0
486
Muutus reservides
0
0
363
0
0
-363
0
Aktsiaoptsioonid
0
0
0
224
0
0
224
Puhaskasum
0
0
0
0
0
5 068
5 068
Muu koondkasum
0
0
0
0
3
0
3
Koondkasum kokku
0
0
0
0
3
5 068
5 071
Omakapital
seisuga 31.12.2021
62 186
12 230
3 165
253
-15
6 900
84 719
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus
-16 172
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus, arvestatuna kapitaliosaluse meetodil
43 196
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2021
111 743
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 114
Juhatuse kinnitus
Coop Pank AS 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud andmed ja lisainformatsioon on
tõene ning terviklik, esitatud andmetest ja informatsioonist ei ole välja jäetud midagi, mis mõjutaks nende
sisu või tähendust. Konsolideeritud raamatupidamise aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt kontserni
finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Rahvusvahelise Finantsaruandluse
Standardite sätestatud põhimõtteid nii nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja viidatud Eesti
raamatupidamise seaduse paragrahvis 17. Käesolev Coop Pank AS 2021. aasta konsolideeritud
majandusaasta aruanne vastab Eesti Vabariigi seaduste nõuetele. Konsolideerimisgrupp on jätkuvalt
tegutsev.
Coop Pank AS 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne esitatakse aktsionäride üldkoosolekule
kinnitamiseks aprillis 2022. Eelmine, 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne, kinnitati
aktsionäride üldkoosolekul 14.04.2021.
Margus Rink
juhatuse esimees
Allkirjastatud digitaalselt
Paavo Truu Heikko Mäe
juhatuse liige juhatuse liige
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Arko Kurtmann Rasmus Heinla
juhatuse liige juhatuse liige
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
15.03.2022
Coop Pank majandusaasta aruanne 2019 123
Kasumi jaotamise ettepanek
Coop Pank AS juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2021. aasta kontserni kasum
summas 13 463 tuhat eurot järgmiselt:
1. maksta dividende 0,03 eurot aktsia kohta, kokku netosummas 2 738 tuhat eurot, millele lisandub
dividendidelt makstav tulumaks 684 tuhat eurot;
2. kanda 673 tuhat eurot kohustuslikku reservkapitali;
3. kanda 10 052 tuhat eurot jaotamata kasumiks.
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 124
Tulude jaotus vastavalt EMTA klassifikaatoritele
Nimetus
Tegevusala EMTAK järgi
Kood
Müügitulu
(eurodes)
Finantstegevus
Krediidiasutused
(konsolideeritud)
64191
48 658 000
Finantstegevus
Krediidiasutused (soolo)
64191
35 795 682
Finantstegevus
Tarbimisfinantseerimine
64929
14 191 760
Liisingtegevus
Liising
64911
4 283 526
Kindlustustegevus
Kindlustusvahendus
66221
217 034
Kinnisvaraalane tegevus
Kinnisvaraalane tegevus
68101
106 287
Coop Pank majandusaasta aruanne 2021 125
Panga kontaktid
669 0966
klienditugi@cooppank.ee
www.cooppank.ee