Aastaaruanne

Sisukord

Tegevusaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

Meie ettevõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

2024. aasta tähtsündmused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

Strateegia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

2024. aasta finantstulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

Kestlikkusaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41

Keskkonnateave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47

Sotsiaalne teave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73

Juhtimisalane teave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne . . . . . . . . . . . . . 116

Juhatuse deklaratsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120

Konsolideeritud koondkasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121

Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122

Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . 123

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . 124

Tasustamisaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157

Juhatuse ja nõukogu kinnitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161

4

Tegevus-

aruanne

Üks meid läbi 2024. aasta juhtinud olulistest märksõnadest on koostöö. Juhindusime sellest nii kliendisuhete arendamisel, partneritega ühiseid projekte planeerides kui ka ettevõtte sees uusi arenguväljakutseid vastu võttes.

Aasta jooksul on märgatav areng toimunud kliendi- pöördumistega tegelemises. Klientide rahulolu ja tagasiside on samm-sammult paranenud, eriti rahulolu meie lepingute, arvelduste ja ka arvestite vahetusega. Kliendikesksus on ja jääb meie jaoks oluliseks fookuseks.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

5

Juhatuse esimehe pöördumine

Üks meid läbi 2024. aasta juhtinud olulistest märksõnadest on koostöö. Juhindusime sellest nii kliendisuhete arendamisel, partneritega ühiseid projekte planeerides kui ka ettevõtte sees uusi arenguväljakutseid vastu võttes.

Aasta jooksul on märgatav areng toimunud klien- dipöördumistega tegelemises. Klientide rahulolu ja tagasiside on samm-sammult paranenud, eriti rahulolu meie lepingute, arvelduste ja ka arvestite vahetusega. Kliendikesksus on ja jääb meie jaoks oluliseks fooku- seks ning mul on väga hea meel, et liigume sellega õiges suunas.

Jätkasime investeeringuid keskkonnahoiu, kestliku infrastruktuuri ning elutähtsa veeteenuse toimepi- devuse tagamiseks. Samuti jätkasime innovaatiliste tehnoloogiate laiemat kasutamist nii torude jääpesu kui ka kaugloetavate veearvestite paigaldamise näol.

Käesoleva aruande koostamisel liigume järjest edasi kestlikkusaruandluse põhimõtete kasutamisega, et neid lähitulevikus juba täies mahus rakendada. See annab parema ülevaate kõikidest vastutustundlikkuse teemadest, millega oleme seotud.

Eesti suurima vee-ettevõttena mõjutab meie tegevus rohkem kui kolmandikku siinsetest elanikest. Tead- vustame seda endale ning pakume kõikidele nõuetele vastavat teenust, arvestades järjepidevalt oma tege- vuse mõjuga ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale. Meie toodetud kraanivesi vastab kõigile joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning puhastatud heitvee kvaliteet ületab kehtivaid nõudeid.

Kasutame praeguseks ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat ja aastaks 2030 oleme seadnud endale mitmeid ambitsioonikaid eesmärke nii energia tarbimise vähendamiseks kui ka ettevõt-

tesiseseks taastuvenergia tootmiseks. Oleme alusta- nud reoveepuhastusprotsessis tekkivast biogaasist keskkonnasõbraliku soojus- ja elektrienergia tootmist. Puhastame oma reoveepuhastusjaamas ligi 40% kogu Eesti olmereoveest ja teeme seda väga hoolikalt ehk suurema efektiivsusega, kui näevad ette nõuded, et hoida meie Läänemere puhtust.

Headeks koostöö näideteks on suveperioodil linnaruu- mis toimuvad torustikutööd, mida oleme teinud järjest enam ühisprojektidena linna ja teiste infrastruktuuri- valdajatega. Nii saavad linnaruum ja -elanikud töödest kõige vähem häiritud. 2024. aasta oli märgiline, sest rajasime ja rekonstrueerisime 45 kilomeetrit torusid, millest üle 40% ehitati keskkonnasõbralikul kinnisel viisil. Olulise panuse linnaruumi arengusse annab lahkvoolse sademeveetorustiku rajamine, mis aitab vähendada üleujutuste riski paduvihmade ajal.

Investeeringud tulevikku

2024. aastal jätkas Tallinna Vesi kiires tempos kaugloe- tavate veearvestite paigaldamist, mis vabastab meie kliendid igakuisest veenäitude esitamise kohustusest. Üle 60% klientidest on endale juba uued nutiarvestid saanud ning kogu teeninduspiirkond on plaanitud kaugloetavate veearvestitega katta 2026. aastaks. Uued arvestid edastavad infot veetarbimise kohta, tänu millele saame parema ülevaate veetarbimisest meie teeninduspiirkonnas ja suudame tuvastada kliendi torustikul tekkinud lekke võimalikult vara. See hoiab keskkonda ja minimeerib veeavariist tingitud võimalikke kahjusid varale.

2024. aastal investeeris Tallinna Vesi oma põhiva- radesse ligi 50 miljonit eurot, ületades 15 miljoniga sellele eelnenud aasta investeeringute mahtu. Tehtud investeeringud tagavad meie vee-ettevõtluspiirkonna toimepidevuse ning tõstavad meie teenuse kvaliteeti.

Järgnevate aastate investeeringute plaan toetub Tal- linna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2034 ning tõukub eesmärgist vähendada veetarbimise keskkonnamõju, tagada

6

Tegevusaruanne

Investeerisime

põhivarasse ligi 50

miljonit

eurot.

teenuste toimepidevus ja linnaruumi jätkusuutlik areng. Senised ja tulevased investeeringud tagavad ka edaspidi meie klientidele kvaliteetse joogivee ja aitavad hoida looduskeskkonda puhtana. Läbi kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalide tõuseb nii torustike kesk- mine eluiga kui ka puhastussüsteemide efektiivsus. Nii saame tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse taskukohase hinnaga ja võimalikult väikese häiringuga inimeste igapäevaelule.

Uudsed tehnoloogiad

2024. aastal jätkusid investeeringuprojektid puhas- tusjaamades, nii näiteks toimus Ülemiste veepuhas- tusjaamas selitite renoveerimine ja jätkusid etteval- mistused kahe suuremahulise projekti läbi viimiseks. Üks neist hõlmab veepuhastuses kasutatava osooni tootmise uuendamist ja rekonstrueerimist ning tei- ne hõljuvkihiga selitite üm- berehitamist flotaatoriteks. Nende projektide eesmärk on ühest küljest vähendada puhastusjaama energiatarvet ja tõsta töökindlust ning tei- sest küljest suurendada selle tootmisvõimsust.

Paljassaare reoveepuhastus- jaamas kujunes 2024. aastal üheks olulisemaks projektiks lõpule jõudnud metaantankide rekonstrueerimine. Paralleelselt metaantankide re- konstrueerimisega käisid ehitustööd koostootmisjaama rajamiseks, mis võimaldab lisaks soojusenergiale toota biogaasist ka suurema osa reovee puhastusprotsessis vajaminevast elektrienergiast. Koostootmisjaam on valmis ja läbinud testperioodi energia tootmiseks. Jaam suurendab reoveepuhastusjaama valmisolekut pikaajalisteks elektrikatkestusteks. Suvel alustasime järelsetitite rekonstrueerimise projekti. Kolme aasta jooksul ehitame ümber 12 järelsetitit, mis tõhustab meie bioloogilist puhastust veelgi.

Tütarettevõte Watercom laiendas edasi 2023. aastal turule toodud veetorustike puhastamiseks mõeldud jääpesu tehnoloogia kasutamist. Jääpesu on senis- test hooldusmeetoditest kordades tõhusam ja kiirem ning keskkonnasõbralikum. Teenus on käivitunud edukalt ning äratanud huvi mitmete ettevõtete seas, kes kasutavad torustikke oma põhitegevuses. 2024. aasta lõpus soetas Watercom seadme, millega saab torustikke rekonstrueerida kinnisel meetodil ehk ilma kaevikuta. Kinnise meetodi teenus on käivitatud, juurutamine ja arendamine jätkub.

Tõendatult kõrge kvaliteet

Stabiilselt kõrgel tasemel püsivad kvaliteedinäitajad on tõendus sellest, et Tallinna Vesi pakub usaldusväärset ja kindlat vee- ja kanalisatsiooniteenust 2024. aasta jooksul võetud veeproovid kinnitasid, et kraanivesi vastab 99,6% ulatuses kõigile joogiveele seatud ran- getele kvaliteedinõuetele.

Puhas joogivesi on väärtuslik ressurss, mida ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Suurepärase veekvaliteedi taga on palju inimesi, strateegilist tööd ja teadust. Puhta kraanivee on taganud läbimõeldud investeeringud, efektiivne veepuhastusprotsess, regulaarne seire ja pidevad ennetavad hooldustööd veevõrgus.

Kaks aastat tagasi veetorustike hooldusel kasutusele võetud jääpesu meetodiga on 2024. aasta jooksul pestud üle 140 km veevõrku. Jääpesu on ainulaadne hooldustehnoloogia, mis seisneb vee ja söögisoola lahusest jäähelveste massi valmistamises ja selle massi läbi veetorustiku pumpamises.

Reoveest võtsime 2024. aasta jooksul välja rohkem kui 730 tonni prahti, 200 tonni liiva, 1800 tonni lämmas- tikku ja 240 tonni fosforit. Kogu aasta lõikes vastas Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatud heitvesi kõigile kehtestatud nõuetele ning isegi ületas neid paljude parameetrite osas.

Toodame 99,6%

rangeimatele nõuetele vastavat kraanivett.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

7

Panus kogukonna heaks

Kogu suveperioodi jooksul oli linlaste kasutada 53 avalikku veekraani Tallinna linnas, mis pakkusid kõigile puhast joogivett. Lisaks toetas Tallinna Vesi veepaa- kidega mitmeid kogukonna- ja spordiüritusi, millest arvukama osalusega olid näiteks Investeerimisfestival ja IRONMAN Tallinn.

Augustis osalesime esmakordselt Arvamusfestivalil, kus olime eestvedajaks “Energilise majanduse” laval toimunud diskussioonile säästliku tarbimise teemal. Samal kuul toimus ka pikkade traditsioonidega spordi- sündmus Ülemistel Tallinna Vee 52. jooks ümber Ülemiste järve. Aitasime kaasa keskkonnaharidust edendava jätkusuutlikkuse festivali Impact Day toimumisele ning kogukonnasündmuste, nagu Tallinna vanalinna päevad, Tallinna ja Harjumaa lasterikaste pe- rede suvepäev, Tallinna merepäevad, Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival ja KopliFest, teostumisele.

Eesti Paralümpiakomitee toetajana elati ettevõttes kaasa Eesti parasportlaste võistlemisele Pariisi paralümpia- mängudel, mis toimusid 28. augustist 8. septembrini.

Andsime omapoolse toetuse organisatsioonidele, kes teevad tänuväärset tööd, aidates abivajajaid SA Agrenska Fond, Autismikooli heategevusfond, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Tallinna Naiste Kriisikodu, Toidupank ja SA Tallinna Lastehaigla. Jätkasime ka Tallinna lasteaia Õunake ja Tallinna Ristiku põhikooli toetamist.

Korraldasime avatud uste päeva ning ekskursioone Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reovee- puhastusjaamas, viisime läbi vee- ja keskkonnateemalisi vestlusringe ning osalesime Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt korraldatud Veepäeval. Neis ettevõtmistes osales kokku üle 2300 inimese.

Teoks sai koostööprojekt Eesti Kunstiakadeemia tu- dengitega, kes pakkusid valitud veepumplatele välja kujunduslahendused ja kaunistasid nende hoonete fassaadid silmailu pakkuva tänavakunstiga.

2025. aasta suunad

Järgmisse aastasse astudes jätkame plaanitud in- vesteeringutega elutähtsa veeteenuse tagamiseks ja arendamiseks. Jätku saavad mitmed eelpool nimeta- tud projektid torustiku rekonstrueerimisel koostöös teiste kommunikatsioonivaldajate ja Tallinna linnaga ning sademeveesüsteemide rajamisel. Veepuhas-

tusjaamas liigume edasi osoneerimisprojektiga, pumplates võtame kasu- tusele elektrigeneraatorid ja paigaldame mehaanilise puhastuse täiustamiseks peapumplasse täiendavad võred. Reoveepuhastus- jaamas töötame välja lahen- duse biogaasi tootmise suurendamiseks.

Peame oluliseks oma panuse andmist kogu Eesti veemajanduse heaks ning osaleme selleks nii Eesti Vee-ettevõtete Liidu kui ka Euroopa veeteenuste pakkujaid koondavate rahvuslike ühenduste katusorga- nisatsiooni EUREAU (European Federation of National Associations of Water Services) töögruppides.

Jätkame ka liikumist selles suunas, et täita seaduses ette nähtud kohustus ühtlustada teenuse hind era- ja ärikliendile ning säilitada investeerimisvõimekus, mis on vajalik puhta joogivee ja keskkonna ning teenuste toimepidevuse tagamiseks. Nimetatud põhjustest tulenevalt võttis Konkurentsiamet 6. detsembril 2024 menetlusse meie taotluse veeteenuse hindade muut- miseks. Taotlus puudutab veeteenuse hinda Tallinna ja Saue põhipiirkonnas, Maardu tegevuspiirkonnas ja teistele vee-ettevõtetele. Sõltuvalt Konkurentsiameti otsusest hakkavad uued hinnad eeldatavasti kehtima 2025. aasta jooksul.

Tänan kogu Tallinna Vee ja Watercomi pühendunud meeskonda, nõukogu liikmeid, meie kliente, tarbijaid ja koostööpartnereid hea ning edasiviiva koostöö eest!

Aleksandr Timofejev Juhatuse esimees

Suveperioodil oli linlaste kasutada

53 avalikku veekraani.

8

Tegevusaruanne

Meie ettevõte

Oleme Eesti suurim vee- ettevõtja pakume vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pea kolmandikule Eesti elanikkonnast. Teenindame ligi 25 000 era- ja äriklienti ning ligi 500 000 lõpptarbijat Tallinnas ja selle ümbruses. AS-i Tallinna Vesi aktsiad on noteeritud Nasdaq Balti börside põhinimekirjas. 31. detsembri 2024 seisuga töötas ettevõttes 362 töötajat.

Ettevõttel on kaks puhastusjaama: Ülemiste veepuhas- tusjaam ja Paljassaare reoveepuhastusjaam. Iga päev suuname veevõrku 77 350 m 3 joogivett ja puhastame 133 000 m 3 reovett. Tallinna Vee koosseisus tegutsevad ka akrediteeritud vee- ja heitveelabor.

Ühisveevärgisüsteemi kuulub üle 1224 km veetorus- tikke, 22 veepumplat ja 49 põhjavee puurkaevpumplat kokku 91 puurkaevuga. Harju- ja Järvamaal paiknev pinnaveehaare ulatub umbes 1800 km 2 -ni. Ühiskanali- satsioonisüsteemi kuulub üle 1196 km reoveetorustikke, 536 km sademeveetorustikke ning 181 kanalisatsiooni- ja sademeveepumplat üle kogu teeninduspiirkonna.

Tallinna Vesi erastati 2001. aastal. Erastamisel Tal- linna linnaga sõlmitud Teenusleping kehtis kuni 30. novembrini 2022. Uus haldusleping sõlmiti linnaga perioodiks 01.12.2022–30.01.2032. Koos haldusüles- ande kinnitamisega määrati AS Tallinna Vesi vee-et- tevõtjaks Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas kuni 30. novembrini 2032 (k.a).

Ülemiste veepuhastusjaam

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

9

Paljassaare reoveepuhastusjaam

Tallinna Vee kontserni kuulub kolm ettevõtet: emaet- tevõte AS Tallinna Vesi ning tütarettevõtted Watercom ja ASTV Green Energy OÜ.

2010. aastal moodustatud tütarettevõtte Watercom eesmärk on pakkuda teenuseid emaettevõttele, laien- dada pakutavate teenuste valikut ja arendada välja põhitegevusega mitteseotud teenuseid. Tütarettevõte Watercom kuulub täielikult AS-ile Tallinna Vesi ning selle tulemused on konsolideeritud kontserni tulemustesse.

Tallinna Veele kuulub ka 100-protsendiline osalus tütarettevõttes ASTV Green Energy (asutatud 2021), mille eesmärk pikemaajalises vaates on pakkuda veeteenuste osutamisel tekkivaid taaskasutatavaid ressursse toodetena roheenergeetika turul.

Kontserni struktuur on püsinud viimastel aastatel suures osas muutumatuna.

Tallinna Vee aktsiad on noteeritud Nasdaq Balti börside põhinimekirjas. 31. detsembri 2024 seisuga olid enam kui 5-protsendilist otseosalust omavad aktsionärid Utilitas ja Tallinna linn.

Iga päev suuname veevõrku

77 350

joogivett ja puhastame

133 000

reovett.

Haldame

1224 km

veetorustikke,

1196 km

reoveetorustikke ja

536 km

sademeveetorustikke.

10

Tegevusaruanne

Juhtimissüsteem

Selleks, et ettevõte oleks tõhusalt ja süsteemselt juhitud, oleme rakendanud integreeritud juhtimissüsteemi, mis vastab rahvusvahelisele kvaliteedijuhtimis- süsteemide standardile ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemide standardile ISO 14001 ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide standardile ISO 45001 ning EL keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteemi (EMAS) määruse nõuetele. Täiendavalt oleme oma infosüsteemide ja infrastruktuuride tõhusamaks toimimi- seks ja kaitseks alates 2023. aastast sertifitseerinud ISO/IEC 27001:2017 standardil põhineva infoturbe juhtimissüsteemi. Kõikide standardite käsitlusalad katavad Tallinna Vee põhitegevusi:

põhja- ja pinnaveevõtt ning puhastamine joogiveeks,

joogivee tarnimine Tallinna ja lähiümbruse teeninduspiirkonna tarbijatele,

reo- ja sademevee kogumine ja puhastamine,

klienditeenindus ettenähtud teenuse tagamiseks.

Tütarettevõtte Watercomi tegevus on sertifitseeritud vastavalt kvali- teedistandarditele ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 ja käsitlusalaga on kaetud järgnevad tegevused:

omanikujärelevalve,

vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus,

remont ja hooldus.

Meie infoturbe juhtimissüsteem on sertifitseeritud standardi

ISO/IEC 27001:2017 kohaselt.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

11

Riskijuhtimine

Mitmesugused riskid ja ebamäärasused on iga ettevõtte tegevuse igapäevane osa. Tallinna Vesi on defineerinud riski kui midagi, mis võib avaldada oluliselt negatiivset mõju ettevõtte sihtide ja eesmärkide saavutamisele. Riskid võivad tähendada ohte, ebamäärasusi või luh- tunud võimalusi, mis on seotud Tallinna Vee tegevuse või toimingutega kas täna või tulevikus.

Pideva riskijuhtimise protsessi eesmärk on hinnata, juh- tida ja jälgida regulaarselt riske, mis võiksid kahjustada Tallinna Vee eesmärkide saavutamist. Igale riskile on määratud riskiomanik, kes koos kvaliteedijuhiga viib läbi korrapäraseid riskihindamisi, kaasates lisaks vastava valdkonna spetsialiste. Riskid jagunevad tavariskideks ja strateegilisteks riskideks. Strateegiline risk on ter- vet ettevõtet mõjutav, äri toimepidevuse seisukohast kriitilise tähtsusega risk, mis on seotud ettevõtte juhtimise, pikaajalise strateegia, jätkusuutlikkuse ja eesmärkidega ning mille realiseerumine võib seada ohtu ettevõtte toimivuse, eesmärkide saavutamise ja tuua kaasa suuri kaotusi. Tavariskiks kvalifitseeruvad kõik ülejäänud riskid, mis jäävad strateegilise riski künnisest allapoole.

Riskide identifitseerimisel lähtutakse eelkõige:

õigusaktidega sätestatud nõuetest,

juhtimissüsteemide aluseks olevatest standarditest tulenevatest nõuetest,

ettevõtte äriplaanist ja aastaeesmärkidest,

teadaolevast ja dokumenteeritud infost võimalike ebasoovitavate sündmuste kohta,

töötajate teadmistest ja kogemustest seoses võimaliku negatiivse mõjuga sündmustele,

meedias kajastust leidvast tegevusvaldkonda puudutavast informatsioonist,

trendidest ja arengutest ettevõttes kasutatavate tehnoloogiate vallas,

muutustest tarneahelas.

Riski mõju hinnatakse tagajärgede tõsiduse põhjal eri mõjualade lõikes. Iga riskiga kaas- nevate võimalike tagajärgede tõsidust hinnatakse 4-astmelisel skaalal, sõltuvalt riski olemusest kas kõigi või osade alltoodud teemade lõikes:

rahaline kahju,

teenuse kvaliteet,

elanike tervis ja elukvaliteet,

töötervishoid ja -ohutus,

looduskeskkond,

maine ja koostöö huvipooltega,

andmekadu, infosüsteemide töö seisakud / häire aeg.

Riskijuhtimise protsess

Kord kvartalis antakse ettevõtte nõukogule ja audi- tikomiteele ülevaade olulistest riskidest koos nende kontrollimiseks tarvitusele võetud meetmete ning edaspidiseks kavandatud tegevustega.

Riskid ja ebamäärasused on meie tegevuse igapäevane osa.

12

Tegevusaruanne

Ettevõtte strateegilised riskid

Äärmuslikud ilmastikuolud ja neist tulenev suutmatus teenust osutada

Väga tugevate vihmasadude korral võib tekkida üle- ujutusoht Tallinna madalamates piirkondades (Ahtri, Tuukri, Endla tänav, Pelgulinn ja Lauluväljaku piirkond), mis tuleneb ühisvoolse kanalisatsioonivõrgu üle täitu- misest, või olukord, kus reoveepuhastusjaam ei suuda lühikest aega puhastada kogu jaama sisenevat reovett, mis võib omakorda põhjustada reostusjuhtumeid. Et riski minimeerida, tehakse koostööd Tallinna linnaga lahkvoolse kanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseks.

Strateegilise tähtsusega rajatiste purunemine

Oluliste kollektorite purunemine või ulatuslik rike pumplates võib katkestada teenuse osutamise mõnes suuremas piirkonnas. Riski kontrolli all hoidmiseks viiakse kollektorites ja pumplates läbi korrapäraseid uuringuid ja seisukorra hindamisi. Lisaks teostame järelevalvet kolmandate osapoolte ehitustegevuse üle ühiskanalisatsiooni reoveekollektorite kaitsevööndis.

Ulatuslikust elektrikatkestusest põhjustatud toimepidevuse katkemine

Ulatuslik elektrikatkestus Tallinna ja/või Harjumaa

piirkonnas võib kaasa tuua reoveepuhastusjaama töö täieliku seiskumise, ettevõtte infosüsteemide töö katkemise, üleujutused ja keskkonnareostuse ning halvimal juhul ka joogiveevarustuse katkemise Tallinna ja Saue teeninduspiirkonnas ning lähedalasuvates valdades. Riski juhtimiseks on ettevõte koostanud põhjaliku kriisiplaani, rajanud reoveepuhastusjaama koostootmisjaama ning on soetanud generaatorid oluliste protsesside toimepidevuse tagamiseks.

Võimalikud kolmandate osapoolte nõuded

12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse AS-i Tallinna Vesi kassatsioonkaebuse osas, mis puudutas tariifivaidlust Konkurentsiametiga. Kohus leidis, et Konkurentsiamet ei pea järgima ettevõtte erastami- sel sõlmitud Teenuslepingus sisalduvat kokkulepet veeteenuse hindade kohta ning edaspidi reguleerib veeteenuse hinda Konkurentsiamet.

Vastavalt seadusele kehtis Teenuslepingu alusel keh- testatud veeteenuse hind seni, kuni Konkurentsiamet on kehtestanud uued veeteenuse hinnad ja ettevõte on need seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea ettevõte end klientide ees vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud enne uute, Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist.

18. oktoobril 2019 kooskõlastas Konkurentsiamet ettevõtte poolt sama aasta septembris esitatud tariifi- taotluse. Uued veeteenuste hinnad rakendusid alates

Riskijuhtimise protsessis kirjeldatud ettevõtte riskid mõjuala järgi

Finantsriskid

Tegevusriskid

Maineriskid

Õiguslikud ja regulatiivsed riskid

Personaliriskid

IT-riskid

Organisatsioonilised riskid

Aruandlusriskid

Tervise- ja tööohutusriskid

Keskkonnariskid

Jätkusuutlikkuse riskid

Kvaliteediriskid

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

13

1. detsembrist 2019. Ettevõtte põhitegevuspiirkonnas langesid hinnad erakliendile keskmiselt 27% ja äri- kliendile keskmiselt 15%.

Seisuga 31. detsember 2024 on viie hagi raames esitatud nõudeid kogusummas 14,67 miljonit eurot. Ettevõtte juhatus on hinnanud nõuete rahuldamise korral kohtu poolt võimalike kohustuste suuruseks 6 miljonit eurot (31. detsember 2023: 6 miljonit eurot) ning on konser- vatiivsuse printsiibist lähtudes peatanud sellekohase eraldise vähendamise. Üks kohtuasjadest jõudis 2024. aasta suvel Riigikohtusse, aga saadeti sealt uueks lä- bivaatamiseks tagasi esimese astme kohtusse. Kaks kohtuasja on 31.12.2024 seisuga läbivaatamisel teises kohtuastmes. Seni on hagejate nõudeid nimetatud kohtuasjades peetud põhjendamatuteks, samas pole üheski neist veel jõustunud kohtulahendit. Arvestades nõuete üldisi aegumistähtaegu, ei pea ettevõte samal alusel uute nõuete esitamist enam tõenäoliseks. Ettevõte on käitunud alati õiguspäraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi tariife ning nõuete esitamiseks ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega ei võta ettevõte omaks mistahes vastutust ja lükkab kõik nõuded täies ulatuses tagasi.

Teeme koostööd, kontrollime regulaarselt süsteemi seisukorda ja dubleerime kriitilisi sõlmi.

14

Tegevusaruanne

Meie peamised tooted ja teenused

Vee kogumine, puhas- tamine ja -varustus

Reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ja puhastamine

Omanikujärelevalve ja projektijuhtimine

Torustike ehitamine

Transporditeenused ja teedeehitus

Vee- ja kanalisatsiooni- teenused

Laboriteenused

Projekteerimis- teenused

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

15

Meie kohustus on pakkuda kvaliteetset joogivett, tagada teenuse katkematus ja koguda ning puhastada keskkonnasõbralikult reo- ja sademeveed.

Meie visioon

Loome puhta veega parema elu!

Meie missioon

Ühendame inimesed eluks vajalikku veeringi

16

Tegevusaruanne

2024. aasta

tähtsündmused

2024. aastat iseloomustav märksõna oli keskkonnahoid. Viisime ellu mahukad investeeringud vee- ja reoveepuhastuses ning jätkasime vee- ja kanalisatsioonivõrkude uuendamist. Veetaristu kaasajastamine aitab vähendada teenusekatkestusi ja kindlustab kvaliteetse veevarustuse. Suveperioodil oli linlaste kasutada 53 avalikku joogiveekraani, mis aitab muuta puhta kraanivee kättesaadavaks ja ühtlasi vähendada plastjäätmete teket. Nagu paljudel varasematel aastatel, toetasime ka 2024. aastal algatusi, mis on seotud keskkonnaharidusega ja suunatud kohalikule kogukonnale või vähemate võimalustega inimestele.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

17

Mahukad investeeringud vee- ja reoveepuhastusse

2024. aastal seadsime eesmärgiks jätkata investee- ringuid taristu tulevikukindluse suurendamiseks ning elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks selliselt, et teenuse hind tarbijatele oleks jätkuvalt taskukohane. Eelmisel aastal viidi ellu ligi 50 miljoni euro ulatuses investeeringuid põhivarasse. Vee- ja reoveepuhastusjaamadele planeeritud investeeringud ulatusid kuni 19 miljoni euroni.

Reovee bioloogilise puhastuse täiendamine

Investeerime reovee bioloogilise puhastusprotsessi täiustamisse järgmise kolme aasta jooksul ligi 9 miljonit eurot. Selle tulemusel muutub tõhusamaks lämmastiku ja fosfori eemaldamine reoveest Paljassaare reoveepuhastusjaamas ning see kindlustab keskkon- da tagasi juhitava vee kõrge puhtuse taseme. Projekti käigus on kavas rekonstrueerida Paljassaare reoveepuhastusjaama bioloo- gilise puhastussüsteemi 12 järelsetitit, milles eraldatakse reoveest aktiivmuda. Tänapäevane tehnoloogia ja kaasaegsed seadmed aitavad täita üha nõudlikumaid keskkonnaeesmärke ning tagavad väiksema energiakuluga reoveepuhastuse.

18

Tegevusaruanne

Tallinna Vesi täiendas oma sündikaatlaenu jätkusuutlikkuse kriteeriumitega

Tallinna Vesi täiendas oma sündikaatlaenu lepingut jätku- suutlikkuse kriteeriumitega, mis toetavad ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist. Laenu jätkusuutlikkuse koordinaatorina tegutses SEB Eesti.

Tallinna Vee sündikaatlaenu leping sisaldab kestlikkusega seotud kriteeriume koos iga-aastaste sihteesmärkidega, mis on suunatud ettevõtte keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) eesmärkide täitmisele. Muudatuse järel on ligi 82% Tallinna Vee kogulaenust seotud roheliste või kestlikkusega seotud instrumentidega, mis rõhutab ettevõtte kestlikkusstrateegia tugevust ja loob kindla aluse tulevastele projektidele.

Torustikutööd tänavaid lahti kaevamata

2024. aastal uuendasime 45 km vee- ja kanalisatsioonitorustikku, tehes seda üle 40% ulatuses keskkonnasõbralikul ja avalikkust vähe häirival moel ehk kinniseid meetodeid kasutades, mis hoiab ära ulatuslikud kaevetööd. 2024. aastal valmisid näiteks Masina tänava toitetoru kesklinnas, Tondimõisa pargi ja Siili tänava torustik, Tondiloo pargi torustik, ahelmajade projekt Õismäe teel, Härmatise, Räitsaka, Suur-Ameerika ja Kreutzwaldi tänava ning Võlvi-Liivamäe piirkonna torustikud.

Pideva töö kõrval joogivee kvaliteedi tagamiseks tegeleb Tallinna Vesi aktiivselt spetsiaalselt sademeveele mõeldud kanalisatsioonisüsteemide arendamisega pealinnas. Suuremad sademevee eelvoolud rajati näiteks Kolde puiesteele ning Kopli ja Paavli tänavale.

Plaan koondada tegevus kahte asukohta

Tallinna Vesi plaanib loobuda oma hoone- test Ädala tänaval ning jätkata tulevikus tegutsemist kahes asukohas Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reovee- puhastusjaamas. Tegevuse koondamine kahte asukohta lähtub nii ökonoomsusest kui ka keskkonnahoiust. Praegused ligi 60 aastat tagasi ehitatud hooned Ädala tänaval on tugevalt amortiseerunud, energiakasu- tuselt ebaefektiivsed ning ei vasta enam ettevõtte vajadustele. Uue hoone valmimine on plaanitud 2026. aastasse.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

19

Puhas joogivesi on kõigile kättesaadav

Avasime kevadel Tallinnas avalikud veevõtupunktid, et kõigil oleks suve- hooajal ligipääs puhtale joogiveele. Kokku avasime pealinnas 53 avalikku veevõtupunkti, kust voolas kuni novembrini kontrollitud kvaliteediga tervislik joogivesi. Selleks võeti aasta jooksul enam kui 3000 veeproovi. 2024. aastal läbi viidud kliendiküsitluse andmetel eelistab kraanivett joogiks ligi 90% Tallinna ja selle lähiümbruse elanikest.

Avalikud veekraanid on populaarsed ja neid kasutavad aktiivselt nii tervise- sportlased, lastega õues aega veetvad pered kui ka lemmikloomadega jalutajad. Samuti kasvab just suvel vajadus vee tarbimise järele, seda eriti kuumade ilmadega.

Toetasime Eesti sportlaste ettevalmistust paralümpiamängudeks

Toetasime Pariisi paralümpiamängudeks valmistuvate sportlaste ettevalmistust, sõlmides koostöölepingu Eesti Paralümpiakomiteega. Seejuures hõlmas para- olümpiasportlaste ettevalmistus vaid üht sihtpärast osa Tallinna Vee poolsest toetusest Eesti paraspordi edendamiseks. Tallinna Vee ja Eesti paraspordi kogu- konna koostöö on kestnud juba enam kui kümme aastat, varem oli Tallinna Vesi Eesti Invaspordi Liidu pikaajaline toetaja. Vee-ettevõtte aastatepikkune toetus on aidanud parandada Eesti puuetega inimeste sportimisvõimalusi ja üldist elukvaliteeti.

20

Tegevusaruanne

Toimus esimene

Tallinna Vee võtmekliendiüritus

Ülemiste veepuhastusjaamas leidis aset esimene Tallinna Vee võtme- kliendipäev, kuhu kaasasime oma partnereid ja tutvustasime ettevõtte jaoks olulisi teemasid ja arengusuundasid.

Kliendid kuulsid lähemalt ettevõtte ees seisvatest väljakutsetest ja trendi- dest, veehinna kujunduse põhimõtetest, käimasolevatest torustikutöödest ja tulevikuplaanidest, samuti valingvihmadega seotud projektidest. Lisaks jagasime infot kriisijuhtimise ja kestlikkusega seonduvate teemade kohta ning tutvustasime vee- ja reoveepuhastusjaama tegevust ning torustike jääpesu tehnoloogiat.

Tallinna Vesi ja EKA tudengid rajasid veepumplatele tänavakunsti

Tallinna Vesi viis ellu projekti, mille käigus kaunistati neli Tallinnas asuvat vee- pumplat Eesti Kunstiakadeemias õppivate noorte tänavakunstiteostega. Andsime noortele tänavakunstnikele võimaluse tuua linna vaheldust ja silmailu ning tõesta- da, et hästi teostatud grafiti pakub rõõmu kõigile. Üheskoos noorte kunstnikega loodame väga, et linlased suhtuvad pumplaseintele loodud kunsti hoidvalt nii saab tänavakunst veel pikalt kõigile möödujatele silmailu pakkuda. Tänavakunstiga kaunistatud veepumplad asuvad Tallinnas aadressil Vilde tee 132a, Võsa tee 26a, Sepa 30 ja Veeriku 1.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

21

Toetame stipendiumitega edukaid õppureid

Toetame ja tunnustame edukaid õppureid nii kõrg- kui ka kutsekoolides, et aidata neil areneda valdkonna tipptegijaks. Meie jaoks on oluline motiveerida tublisid ja aktiivseid õppureid ning populariseerida elutähtsat veevaldkonda. Ühtlasi soovime tuua ettevõttesse värskete teadmistega spetsialiste. 2024. aastal andsime stipendiume välja TalTechis, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Lasnamäe Mehaanika- koolis ja Tallinna Rakenduslikus Kolledžis.

Liitusime mitmekesisuse kokkuleppega

Mitmekesisuse päeval liitusime mitmekesisuse kokkuleppega, mille liikmena oleme osa kogukonnast, mis väärtustab mitmekesisust ja võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui ka klien- tide seas. Tallinna Vesi peab oluliseks, et kõik meie töötajad oleksid kaasatud ettevõtte tegevustesse ja olulistesse teemadesse, ning austab ja kohtleb kõiki töötajaid sõltumata nende taustast võrdselt. Samuti on töötajatele loodud võimalused, et edastada oma muresid ja tähelepanekuid mistahes ebaõiglasest kohtlemisest.

Tallinna Vesi on riigikaitsjate toetaja

Juunis pälvisime „Riigikaitsjate toetaja“ mär- gise, mis antakse välja kaitseministri poolt kord aastas, tunnustamaks ettevõtteid ja organisatsioone, kes on silma paistnud riigi- kaitse toetamisel.

22

Tegevusaruanne

Watercom võttis kasutusele uue seadme torustike rekonstrueerimiseks kinnisel meetodil

2024. aastal jõudis kohale CIPP seade, millega tehti esimesed proovitööd sügise lõpus. Innovaa- tiline CIPP tehnoloogia (ingl cured-in-place pipe ) võimaldab torustikke rekonstrueerida keskkonna- sõbralikult, ilma tänavaid lahti kaevamata.

Panus kohalikku kogukonda

Nagu paljudel varasematel aastatel, toetasime ka 2024. aastal algatusi, mis on seotud keskkonnaharidusega ja suunatud kohalikule kogukonnale või vähemate võimalustega inimestele.

Aitasime kaasa keskkonnaharidust edendava jätku- suutlikkuse festivali Impact Day ja Investeerimisfes- tivali toimumisele ning kogukonnasündmuste, nagu Tallinna vanalinna päevad, Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede suvepäev, Tallinna merepäevad, Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival ja Kop- liFest, teostumisele. Samuti panime õla alla mitme sportliku sündmuse, näiteks Tallinna Vee 52. jooksu ümber Ülemiste järve, IRONMAN Tallinna ja Kõrvemaa Rattamaratoni toimumisele.

2024. aastal toetasime Tallinna lasteaeda Õunake ja Tallinna Ristiku põhikooli, Eesti Paralümpiakomiteed, SA Agrenska Fondi, SA Tallinna Lastehaiglat, Autismi- kooli heategevusfondi, Põhja-Eesti Pimedate Ühingut, Tallinna Naiste Kriisikodu ja Toidupanka.

Korraldasime avatud uste päevi ning ekskursioone Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reovee- puhastusjaamas, viisime läbi vee- ja keskkonnateemalisi vestlusringe. Osalesime esmakordselt Arvamusfestivalil, kus olime eestvedajaks “Energilise majanduse” laval toimunud diskussioonile säästliku tarbimise teemal.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

23

Ettevõtte struktuur

24

Tegevusaruanne

Strateegia

Lühidalt öeldes on meie eesmärk tagada puhta veega parem elukvaliteet. Olles oma tegevusega osa looduslikust veeringest, pakume klientidele võimalust kasutada puhast vett teadmisega, et seesama vesi jõuab keskkonnasõbralikult ka tagasi loodusesse. Selle visiooni ellu viimiseks oleme seadnud viis strateegilist eesmärki, mis on meie tegevuse alustaladeks: linnakeskkonna kestlik areng, keskkonnamõju vähendamine, toimepidevuse tagamine, taskukohased hinnad ning töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

25

Kuidas me loome väärtust

Oleme pühendunud sellele, et luua puhta veega parem elu. Töötame väsi- matult ja innuga selle nimel, et saavutada endale seatud sihte ja eesmärke. Suurettevõttena on Tallinna Veel kogukonnas oluline roll. Peame seisma hea nii oma töötajate, klientide, tarbijate, investorite, koostööpartnerite ja riigi kui ka keskkonna eest.

Oma tegevusega oleme osa looduslikust veeringest pakume oma klientidele võimalust kasutada puhast vett kindla teadmisega, et seesama vesi jõuab keskkonnasõbralikult ka tagasi loodusesse. Selline terviklik vaade on meie strateegiliste eesmärkide aluseks.

Suurettevõttena on Tallinna Veel kogukonnas oluline roll.

26

Tegevusaruanne

Strateegilised eesmärgid

Tallinna Vee tegevuskeskkonda kujundavad mitmed kestlikkuse elemendid, sh keskkonnakaalutlused, sotsiaalsed tegurid, õigusaktidest tulenevad nõuded ja turudünaamika. Kõiki neid elemente arvestades teenindab ettevõte kodu- ja äritarbijaid, pakkudes elutähtsat vee- ja kanalisatsiooniteenust, mis on usaldusväärne, ohutu ja kestlik.

Tallinna Vee kohustus on tagada veevarude säästev majandamine, võttes arvesse tegureid, nagu veevarude kättesaadavus, kliimamuutused ja keskkonnahoid. See tähendab tõhusate veepuhastusprotsesside raken- damist ja keskkonnahoidlike harjumuste edendamist veetarbijate seas. Eesti suurima vee-ettevõttena ning elutähtsa teenuse osutajana mõjutab meie tegevus pea kolmandikku siinsetest elanikest. Teadvustame seda endale ning hoolitseme selle eest, et meie poolt pakutavad teenused vastaksid igakülgselt neile seatud nõuetele. Arvestame oma tegevuse mõjuga ümbrit- sevale elu- ja looduskeskkonnale ning meie teenuste toimepidevuse olulisusega.

Kliimamuutus põhjustab keskmise temperatuuri tõu- su, mis toob kaasa ootamatud järsud ilmamuutused. Kauakestvad põuaperioodid halvendavad veevarude kättesaadavust, periooditi esinevad valingvihmad muudavad keerukaks vee ärajuhtimise ja kasvatavad nõudlust sademeveelahenduste järele.

Kasvanud on välistest teguritest tulenevad toime- pidevuse riskid (geopoliitilised, küberturvalisusega seotud jne).

Oleme paika pannud viis strateegilist eesmärki, mis peavad silmas meie huvigruppide huve:

linnakeskkonna kestlik areng,

keskkonnamõju vähendamine,

toimepidevuse tagamine,

taskukohased hinnad,

töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega.

Linnakeskkonna kestlik areng

Võimaldame linnakeskkonna kestlikku arengut, pak- kudes kvaliteetseid veeteenuseid, olles teerajajaks kaasaegsete sademeveelahenduste rakendamisel ja arendades välja rohelist linnaruumi. Ühendame kliendid elutähtsa veetaristuga ja pakume suurepä- rast kliendikogemust, kasutades nutikaid lahendusi ja digitaalseid teeninduskanaleid.

Keskkonnamõju vähendamine

Vähendame klientide keskkonnamõju, et tagada puhta Läänemere säilimine ja pinnavee kui kestliku ressursi kasutamine. Edendame ringmajandust, kasutame oma tootmisest taastuvalt toodetud energiat ja võtame kasutusele uuemaid tehnoloogiaid.

Toimepidevuse tagamine

Tagame elutähtsa veeteenuse toimepidevuse, hoi- des oma varad töökindlas seisukorras, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele ja -riskidele ning rakendades tugevaid küberkaitse meetmeid.

Taskukohased hinnad

Hoiame hinnad kliendi jaoks taskukohased, parandades oma tõhusust pidevalt kaasaegsete tehnoloogiate, digitaliseerimise ja automatiseerimise teel. Inves- teerime targalt ja koostöös omavalitsuste ja teiste taristuomanikega.

Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega

Väärtustame töötajate rahulolu ja häid suhteid aktsionäridega. Investeerime oma töötajatesse, edendades turvalist ja õiglast töökeskkonda ning toetades hästi läbi mõeldud järelkasvuprogrammi kaudu järjepidevust. Töötame üheskoos selle nimel, et kasvatada ettevõtte väärtust ja täita aktsionäride ootusi.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

27

Strateegilised eesmärgid

Põhitegevusnäitaja

Eesmärk 2028

Linnakeskkonna kestlik areng

Joogivee kvaliteet

100%

Üleujutuskohtade arv (võrreldes 2023)

-25%

Suurepärane kliendikogemus (TRI*M indeks)

> 65

Keskkonnamõju vähendamine

Keskkonnaloa nõuete järgimine

100%

Puhastatud heitvee kvaliteet

100%

Mõjualade 1 ja 2 heited (võrreldes 2020)

-48%

Toimepidevuse tagamine

EL keskmisest väiksem veekadude osakaal

< 10%

Veetorustiku purunemiste arv*

-10%

Kanalisatsiooniummistuste arv*

-10%

Taskukohased hinnad

Veeteenuse osakaal leibkonna sissetulekust 1

Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega

Tööõnnetuste arv

0

Vabatahtlik tööjõu voolavus

< 7%

Dividendipoliitika, jaotatav puhaskasum

50–80%

* Võrreldes 2020-2022 keskmisega.

1 Sõltub hinnamenetluse tulemusena Konkurentsiameti poolt kinnitatavast veeteenuse hinnast. 2023. aastal kehtinud hinna juures oli kulude osakaal ca 0,5% leibkonna keskmisest netosissetulekust ning jääb samale tasemel ka Konkurentsiametile esitatud hinnataotluse kinnitamise korral.

Tallinna Vee kohustus on tagada veevarude säästev majandamine, võttes arvesse tegureid, nagu veevarude kättesaadavus, kliimamuutused ja keskkonnahoid.

28

Tegevusaruanne

Sidusrühmade ootused

Huvigrupp

Ootus

Huvigruppide kaasamine

Seos strateegiaga

Kliendid

Kvaliteetne joogivesi

Ühiskanalisatsiooni toimimine

Taskukohased ja õiguspärased teenuste hinnad

Kiire ja asjakohane teabevahetus

Kvaliteetne klienditeenindus

Sujuv arveldus ja info edastamine

Kliendirahulolu uuringud (kord aastas)

E-kirja teel info jagamine (katkestused, kvartaalne infokiri)

Avalikud üritused

Linnakeskkonna kestlik areng

Taskukohased hinnad

Toimepidevuse tagamine

Ettevõtte töötajad

Kaasaegne töökeskkond

Professionaalne ja mitmekesine kollektiiv

Konkurentsivõimeline palk

Stabiilne töökoht

Arengu- ja koolitusvõimalused

Info liikumine

Töötajate rahulolu uuringud (kord aastas)

Siseveeb, e-kirjad

Avatud juhtkonna koosolek (kord kuus)

Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega

Aktsionärid

Jätkusuutlik ärimudel

Hea maine

Püsiv dividendivoog

Läbipaistev juhtimine ja aruandlus

Vahe- ja aastaaruanded

Pressiteated

Kvartaalsed investorkohtumised veebis

Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega

Poliitika- kujundajad ja järelevalve- asutused

Õigusaktide nõuetele vastav äritegevus

Keskkonna- ja kliimamõju vähendamine

Elutähtsate teenuste toimepidevus

Kõrge kvaliteediga teenuste osutamine

Ohutu töökeskkond

Tööhõive

Läbipaistev ja õigeaegne aruandlus

Õigusaktide väljatöötamis- kavatsuste ja eelnõude menetlusprotsessis osale- mine erialaliitude kaudu

Riigi ja kohalike omavalitsuste asjakohastesse, äritegevusega seotud töö- gruppidesse kuulumine

Aktiivne osavõtt erialaliitude tegevusest

Toimepidevuse tagamine

Taskukohased hinnad

Keskkonnamõju vähendamine

Laiem avalikkus ja kogukond

Keskkonnamõju vähendamine

Sponsorlus

Keskkonnaharidus

Avalikud üritused

Iga-aastased keskkonna- ja ESG aruanded

Linnakeskkonna kestlik areng

Keskkonnamõju vähendamine

Toimepidevuse tagamine

Tarnijad

Läbipaistev hankemenetlus

Selged reeglid tööde teostamiseks

Ohutu töökeskkond

Õigeaegne arveldamine

Tarnijate rahulolu uuring

Teabepäevad

Toimepidevuse tagamine

Finantsasutused

Stabiilne tulubaas

Jätkusuutlik ja eetiline äritegevus

Läbipaistev ja põhjalik aruandlus

Regulaarsed raportid ja aruanded

Keskkonnamõju vähendamine

Haridusasutused

Koostööprojektid

Praktikakohtade olemasolu

Uuendusmeelne

Ettevõtte poolt läbi viidavad ekskursioonid

Praktikantide vastuvõtmine

Stipendiumiprogramm

Linnakeskkonna kestlik areng

Keskkonnamõju vähendamine

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

29

2024. aasta finants- tulemused

Kuna Tallinna Vesi tegutseb üksnes Eestis, siis on loomulik, et meie ettevõtet mõjutavad peamiselt Eesti majanduse trendid. Eesti Panga rahapoliitika ja majandusülevaate kohaselt osutus aasta Eesti majanduse jaoks arvatust raskemaks ning majanduslangus kestis prognoositust kauem. Tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksi muutused mõjutavad otseselt nii Tallinna Vee tegevuskulusid kui ka investeeringuid.

30

Tegevusaruanne

Majanduskeskkond

Kuna Tallinna Vesi tegutseb vaid Eestis, siis mõjutavad ettevõtet peamiselt trendid Eesti majanduses.

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majanduse seis tugevnenud. Mitmed seni raskustes olnud valdkonnad on suutnud uuesti kasvama hakata ja edasine liikumine jätkab paranemise kursil. 2025. aastal on oodatav majanduskasv 1,6% ning aastatel 2026–2027 umbes 3%. Hinnakasv jääb kahel järgmisel aastal maksutõusude tõttu 4% lähedusse ja seejärel aeglustub. Maksutõusud annavad ligikaudu kolmandiku järgmise kahe aasta hinnatõusust.

Eesti majandus sõltub kõige enam Euroopa majanduse käekäigust, millele prognoositakse kasvu kiirenemist, kuid üsna vaoshoitud tempos. Euroopa Keskpank ootab euroala järgmise aasta kasvuks 1,1% ja ülejärgmise omaks 1,4%. Rahvusvahelise kaubanduse väljavaatele on paraku lisandunud ka ebakindlus, mille põhjuseks on kartus, et USA hakkab kar- mistama kaubandustõkkeid. Sel oleks üleilmset majanduskasvu jahutavad ning ilmselt hinnatõusu hoogustavad järelmid.

Tööturg on senisele majanduslan- gusele reageerinud võrdlemisi vähe ning kiiret muutust pole oodata ka majanduse elavnedes. Hõive ei ole seni vähenenud samas taktis majanduslanguse ulatusega ning kuna ettevõtted on hoidunud töötajate lahtilaskmisest, ei suurenda ka majanduse elavnemine esialgu värbamist märkimisväärselt. Töötus alaneb selle tulemusena üksnes tasapisi ja tagasihoidlik konkureerimine töö- kohtadele aeglustab palgakasvu tuleval aastal ligi 6 protsendini ning sellele järgneval kahel aastal umbes 5 protsendini. Palgakasvu raugemisele viib ka ette- võtete vajadus vahepeal vähenenud kasumlikkust taastada, kuivõrd palgakuludeks makstav tuluosa on jõudnud kõigi aegade tipu lähedale, sest ettevõtjad on eelistanud töötajaid säilitada.

Intressilangetused ergutavad majanduskasvu

märkimisväärselt. Euroopa Keskpank on langetanud baasintressimäärasid, mille mõju on Euribori kaudu juba jõudnud ka Eesti laenuvõtjateni. 6 kuu Euribori alanemine, millega enamik ettevõtete ja eraisikute laenulepinguid on seotud, pakub majandusele tuge. Intressimäärade alanemise mõju jõuab Eesti laenuvõt- jateni kiiremini kui enamikes teistes euroala riikides, kus rohkem levinud on pikemalt fikseeritud intressidega laenulepingud. Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti erasektori võlakoorem suurem, mistõttu vastukaaluks varasemale ulatuslikumale intressikoormuse tõusule on raha hinna languse positiivne mõju Eestis tuntavam.

Maksutõusude mõju hinnatõusule on ajutine. 2024. aastal kallines tarbijakorv 3,6% ja kahel järgmisel aastal hinnatõus käibe- ja mootorsõidukimaksu ning aktsiiside lisandumise tõttu sellest madalamale ei lange. Maksude arvele läheb ligikaudu kolmandik eelseisvast hinnatõusust. 2027. aastal langeb hinnakasv alla 3%, millest veerandi annab Euroopa Liidus uue saastekvoodisüsteemi rakendumine. Eesti hinnatase on jõudnud Euroopa Liidu keskmise lähedale ning osades kaubagrup- pides ka märksa kõrgemale. Kõrge hinnatase on juba suurendanud välismaalt tehtavate ostude osa- kaalu ning tõenäoliselt kasvab rahvusvahelistest veebipoodidest ostmine veelgi. See tähendab, et konkurentsis püsimiseks on Eesti kaupmeeste võimalused hindu tõsta varasemast ahtamad. Surve kulutõhususe suurendamiseks on seetõttu selgelt tõusnud, seda nii jae- ja hulgimüüja- tele kui ka tootjatele. Kulutõhususe poole püüdlemine võib olla ka põhjus, miks Eesti ettevõtted on viletsates majandusoludes jätkanud aktiivset investeerimist, seda vaatamata seni soetatud sisseseade alarakendatusele ja üsnagi kõrgetele intressimääradele.

Muutused tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksis mõ- jutavad otseselt nii Tallinna Vee tegevuskulusid kui ka investeeringuid. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 1,6% (2023: 17,8%).

2023. aasta osutus Eesti majanduse jaoks arvatust raskemaks ning majanduslangus jätkus 2024. aastal, kestes oodatust kauem.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

31

Tallinna Vee põhilised finantsnäitajad

Miljonites eurodes, v.a suhtarvud ja aktsia info

2024

2023

2022

2021

2020

Müügitulu

64,38

61,14

54,56

53,29

51,72

Brutokasum

26,67

24,07

16,90

20,58

22,23

Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum (EBITDA)

27,51

25,40

18,14

25,30

28,07

Ärikasum

18,98

17,35

11,32

18,78

21,78

Maksustamiseelne kasum

14,78

14,21

10,65

18,40

21,34

Puhaskasum

13,28

12,84

8,41

16,17

16,73

Brutokasumi marginaal %

41,43

39,36

30,97

38,61

42,98

EBITDA marginaal %

42,73

41,55

33,24

47,47

54,27

Ärikasumi marginaal %

29,49

28,38

20,75

35,24

42,12

Maksustamiseelse kasumi marginaal %

22,96

23,23

19,51

34,52

41,27

Puhaskasumi marginaal %

20,63

21,01

15,41

30,33

32,35

Vara puhasrentaablus %

4,46

4,80

3,30

6,32

6,45

Kohustiste osatähtsus koguvarast %

61,71

58,47

56,26

54,94

56,09

Omakapitali puhasrentaablus %

11,20

11,27

7,43

14,20

14,69

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja

0,76

1,30

1,24

2,83

3,85

Keskmine täiskohaga töötajate arv

362

351

333

333

332

Aktsia hind

10,20

10,60

12,54

14,48

13,25

Aktsiakapital

12,00

12,00

12,00

12,00

12,00

Kasum aktsia kohta

0,66

0,64

0,42

0,81

0,84

Dividend aktsia kohta

n/a*

0,51

0,33

0,65

0,65

Raha ja pangakontode jääk

3,59

14,74

12,65

36,56

44,51

Investeeringud põhivarasse

49,53

34,93

25,13

15,38

19,42

* 2024. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks veel kinnitatud.

Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum: ärikasum + kulum ja amortisatsioon

Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu

EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu

Ärikasumi marginaal: ärikasum / müügitulu

Maksustamiseelse kasumi marginaal: maksustamiseelne kasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal: puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus: puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustiste osatähtsus koguvarast: kohustised kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus: perioodi puhaskasum / keskmine omakapital kokku

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused

32

Tegevusaruanne

Koondkasumiaruanne

Müügitulud

Kontserni 2024. aasta müügitulu oli 64,38 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes müügitulu 5,3% ehk 3,24 miljonit eurot. 2024. aasta veeteenuste müügitulu oli 58,29 miljonit eurot, suure- nedes võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,8% ehk

2,67 miljonit eurot. Veeteenuste tulu nii põhiteenindus- piirkonnas kui ka sellest väljaspool moodustas kogu kontserni müügitulust 90,6%, 8,1% tuludest moodustus ehitusteenustest ning 1,3% muudest teenustest.

12 kuud

Muutus 2024/23

tuhandetes eurodes

2024

2023

2022

EUR

%

Veevarustuse teenus

11 714

9 861

8 380

1 853

18,8%

Reovee ärajuhtimise teenus

15 207

14 508

12 406

699

4,8%

Müük eraklientidele kokku

26 921

24 369

20 786

2 552

10,5%

Veevarustuse teenus

8 245

8 514

8 260

-269

-3,2%

Reovee ärajuhtimise teenus

8 988

9 087

8 480

-99

-1,1%

Müük äriklientidele kokku

17 233

17 601

16 740

-368

-2,1%

Veevarustuse teenus

1 733

1 670

1 599

63

3,8%

Reovee ärajuhtimise teenus

4 875

4 236

3 525

639

15,1%

Sademevee ärajuhtimise teenus

168

260

193

-92

-35,4%

Müük teeninduspiirkonnavälistele klientidele kokku

6 775

6 166

5 317

609

9,9%

Sademevee kogumise ja puhastamise teenus ning tuletõrjehüdrantide teenus

5 849

6 011

4 643

-162

-2,7%

Ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus

1 514

1 476

1 403

38

2,6%

Veeteenused kokku

58 291

55 624

48 890

2 667

4,8%

Ehitusteenused

5 220

4 775

4 809

445

9,3%

Muud teenused

865

742

860

123

16,6%

Müügitulu kokku

64 377

61 141

54 558

3 236

5,3%

2024. aastal suurenes põhitegevuspiirkonna era- klientidele osutatud veeteenuste müügitulu 10,5% võrra 26,92 miljoni euroni, mis tulenes tarbimise mahu kasvust ning tariifide muudatusest alates 01.07.2024 ja 01.11.2024.

2024. aasta 1. juuli hinnaotsust mõjutasid kõik hin- nakomponendid. Olulise mõjuga olid reguleeritud amortisatsioon ja kasumlikkus, mis on investeeringute

tulemusel suurenenud. Reguleeritud varade maht suurenes 173,2 miljonilt eurolt 222,3 miljoni euroni. Suurenenud kapitalikulu tõttu tõusis reguleeritud kapitali kaalutud keskmine hind (%) 82 baaspunkti võrra, 6,28 protsendile.

Äriklientidele osutatud veeteenuste müügitulu vähenes tariifimuudatuste ja mahtude muutuse tulemusena 2,1% võrra ehk 17,23 miljoni euroni.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

33

Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda suurenes 9,9% ehk 6,77 miljoni euroni, mõjutatuna peamiselt reovee ärajuhtimise teenuse müügitulude suurenemisest.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüd- rantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2024. aasta lõpuks 5,85 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2023. aastaga 2,7% ehk 0,16 miljonit eurot.

Ehitusteenuste müügitulu oli 5,22 miljonit eurot, suure- nedes võrreldes eelmise aastaga 9,3% ehk 0,44 miljonit eurot. Tulude suurenemine tulenes peamiselt kontserniväliste teedeehituse töödega seotud teenuse suurenemisest.

Müüdud toodete ja teenuste kulu ning brutokasum

12 kuud

Muutus 2024/23

2024

2023

2022

EUR

%

Vee erikasutusõiguse tasu

-1 282

-1 271

-1 288

-11

-0,9%

Kemikaalid

-2 865

-2 742

-2 238

-123

-4,5%

Elekter

-4 690

-6 408

-9 234

1 718

26,8%

Saastetasu

-1 024

-1 005

-823

-19

-1,9%

Otsesed tootmiskulud kokku

-9 861

-11 426

-13 583

1 565

13,7%

Tööjõukulu

-10 718

-9 684

-8 229

-1 034

-10,7%

Kulum

-7 448

-7 002

-5 930

-446

-6,4%

Ehitusteenused

-4 084

-3 481

-3 784

-603

-17,3%

Muud kulud

-5 594

-5 480

-6 134

-114

-2,1%

Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku

-27 844

-25 647

-24 077

-2 197

-8,6%

Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku

-37 705

-37 074

-37 660

-631

-1,7%

2024. aastal müüdud toodete ja teenuste kulu oli 37,71 miljonit eurot, jäädes samale tasemele mis 2023. aas- tal. Otsesed tootmiskulud kokku (vee erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) ulatusid 9,86 miljoni euroni, olles eelmise aastaga võrreldes 13,7% ehk 1,56 miljoni euro võrra väiksemad. Enim mõjutasid otseseid tootmiskulusid kulutused elektrile, mis vähenesid 26,8% ehk 1,72 miljonit eurot 4,69 miljoni euroni, seda peamiselt tänu keskmiselt madalamale elektrihinnale ja koostootmisjaamas omatarbeks toodetud elektrile.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitusteenused ja muud kulud) ulatusid 27,84 miljoni euroni, suurenedes 8,6%.

Muude müüdud toodete ja teenuste kulude muutusi mõjutasid peamiselt 10,7% ehk 1,03 miljonit eurot suuremad tööjõukulud ja 17,3% ehk 0,60 miljoni euro võrra suurem ehitusteenuste kulu, mis tulenes suure- mast ehitusteenuste tulust.

Kontserni 2024. aasta brutokasum oli 26,67 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2023. aastaga 10,8% ehk 2,61 miljoni euro võrra. Kontserni ärikasum oli 2024. aasta kohta 18,98 miljonit eurot, suurenedes võrrel- des 2023. aastaga 9,4% ehk 1,63 miljonit eurot, mida mõjutas peamiselt elektrikulude optimeerimine tänu koostootmisjaama käivitumisele.

34

Tegevusaruanne

Finantskulud

Kontserni neto finantskulud olid 4,20 miljonit eurot (2023: 3,14 miljonit eurot). Kulude suurenemise pea- miseks põhjuseks oli suurem laenujääk.

2024. aasta lõpuks oli kogu laenujääk, kokku 118 miljonit eurot, ujuva intressimääraga.

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Kontserni 2024. aasta maksustamiseelne kasum oli 14,78 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2023. aastaga 4,0% ehk 0,57 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum oli 2024. aasta kohta 13,28 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2023. aastaga 3,4% ehk 0,44 miljonit eurot, mida 0,11 miljoni euro ulatuses mõjutas suuremast dividendiväljamaksest tulenev tulumaksukulu.

Finantsseisundi aruanne

2024. aastal investeeris kontsern põhivarasse 49,53 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2024 oli kontserni mate- riaalse põhivara väärtus 296,26 miljonit eurot, millest enamuse ehk 231,78 miljonit eurot moodustavad torustikud (31.12.2023: 206,04 miljonit eurot). Põhivara väärtus kokku on 296,33 miljonit eurot (31.12.2023: 257,40 miljonit eurot).

Võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed 2024. aasta lõpus suurenenud 10,75 miljoni euroni. Nõuete laekumise protsent 99,62% on jätkuvalt kõrge, see on sarnane 2023. detsembri lõpu vastava näitajaga, mis oli 99,78%. Lühiajalised kohustised on võrreldes 2023. aasta lõpuga suurenenud 1,76 miljonit eurot, ulatudes 20,54 miljoni euroni, peamiselt tulenevalt investeeringutega seotud kohustustest.

Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2023. aasta lõpuga kasvanud 5,45 miljonit eurot, jõu- des 50,11 miljoni euroni. Eraldis võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete katteks on võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga samas suurusjärgus ehk 6,02 miljonit eurot. Lisainformatsioon eraldise kohta on esitatud lisas 13.

Kontserni laenujääk on 118 miljonit eurot (31.12.2023: 96,82 miljonit eurot). 2019. aastal võetud NIB laenu tagastatakse 11 võrdse poolaastamaksena. Laenu- struktuuri muudatusi on kirjeldatud eespool alajaotises „Finantskulud“.

Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 61,71%, jäädes vahemikku 54–65%, mis kajastab kontsernile omast omakapitali profiili. 2023. aasta samal ajal oli kohustiste osatähtsus koguvarast 57,42%.

Investorid

Meie eesmärk on olla äritegevuses läbipaistev ja aus ning anda oma aktsionäridele õigeaegset ja täpset teavet. Kohtleme kõiki oma aktsionäre võrdselt ja oleme suunatud efektiivsusele, kindlustades samal ajal ettevõtte jätkusuutlikkuse.

Suhtlus investoritega

Tallinna Vesi on börsiettevõte, mille aktsiad noteeriti Nasdaq Balti börside põhinimekirjas 1. juunil 2005. Ettevõtte turuväärtus on näitaja, mis annab hea ette- kujutuse ettevõtte üldisest väärtusest ja investorite sellekohastest ootustest. Turuväärtust mõjutavad nii faktorid, mida ettevõttel on võimalik mõjutada, kui ka need, mida ettevõte mõjutada ei saa. Turuväärtuse peamised mõjutajad on kasumlikkus ja kulude kokku- hoid, mis on juhatuse poolt kontrollitavad.

Pidev ja läbipaistev kommunikatsioon on suurepäraste investorsuhete hoidmisel võtmetähtsusega. Seetõttu jätkame oma eesmärkide, strateegia ja tulemuste regulaarset jagamist investorite, aga ka kõikide teiste huvigruppidega. Kord kvartalis tutvustame investori- tele ettevõtte finantstulemusi ja korraldame tulemuste

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

35

tutvustamiseks veebiseminari. Lisaks kohtub ettevõtte juhatus regulaarselt institutsionaalsete aktsionäride ja võimalike investoritega. Kõigil aktsionäridel on võimalus esitada ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetele küsi- musi nii otse, iga-aastasel aktsionäride üldkoosolekul, kui ka võtta igal ajal ühendust e-kirja või telefoni teel.

Oleme oma investorsuhete programmi nimel tõsist tööd teinud alates Tallinna Börsil noteerimisest ning kavatseme seda ka tulevikus jätkata. Selleks, et juhatuse tegevus oleks aktsionäride jaoks läbipaistev, oleme alates 2006. aastast täitnud hea ühingujuhtimise tava standardeid ja sellest regulaarselt ka aru andnud.

Aktsiakapitali jaotus omandatud aktsiate arvu järgi seisuga 31. detsember 2024

Aktsionäride arv 2024 (2023)

Aktsionäride % 2024 (2023)

Aktsiate arv 2024 (2023)

% aktsia- kapitalist 2024 (2023)

1 100

8 431 (8 521)

69,4% (69,8%)

239 928 (230 584)

1,2% (1,2%)

101 200

1 345 (1 357)

11,1% (11,1%)

201 930 (204 080)

1,0% (1,0%)

201 300

597 (582)

4,9% (4,8%)

153 233 (149 473)

0,8% (0,7%)

301 500

579 (570)

4,8% (4,7%)

234 458 (233 222)

1,2% (1,2%)

501 1000

553 (548)

4,6% (4,5%)

407 077 (408 499)

2,0% (2,0%)

1001 5000

510 (502)

4,2% (4,1%)

1 110 003 (1 092 638)

5,6% (5,5%)

5001 10 000

70 (71)

0,6% (0,6%)

507 093 (517 099)

2,5% (2,6%)

10 001 50 000

45 (44)

0,4% (0,4%)

905 611 (914 271)

4,5% (4,6%)

50 000 +

9 (9)

0,1% (0,1%)

16 241 297 (16 236 317)

81,2% (81,2%)

Kokku 2024

12 121

100,0%

20 000 000

100,0%

Kokku 2023

12 204

100,0%

20 000 000

100,0%

Aktsionärid liikide lõikes seisuga 31. detsember 2024

36

Tegevusaruanne

Dividendi väljamakse / Dividend aktsia kohta

2023. aasta kasumist otsustati välja maksta 0,51 eurot aktsia kohta.

Dividendid

Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajasta- takse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks.

30.05.2024 peetud aktsionäride üldkoosolekul tegi nõukogu ettepaneku maksta 2023. aasta kasumist välja 0,51 eurot aktsia kohta. Väljamakse on võrdne 79% protsendiga 2023. aasta puhaskasumist aktsia kohta. Ettepanek kiideti aktsionäride üldkoosolekul heaks.

Viimasel viiel aastal on dividende makstud järgmiselt:

Tallinna Vee sihiks on jaotada aktsionäridele divi- dende 50–80% ettevõtte aastakasumist. Igal aastal otsustatakse väljamakstavate dividendide summa, lähtudes ettevõtte kasumist, investeeringuvajadustest, likviidsusest ja pikaajalistest finantseesmärkidest.

Aktsiahinna muutused

Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Balti börsi- de põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

Seisuga 31. detsember 2024 olid rohkem kui viieprot- sendilist otseosalust omavad Tallinna Vee aktsionärid:

Tallinna linn (55,06%),

Utilitas (20,36%).

2024. aasta kaheteistkümne kuuga on kohalike era- investorite osakaal suurenenud 0,06% võrra, kohalike institutsionaalsete aktsionäride osalus on suurenenud 0,10% võrra, välismaiste institutsionaalsete investorite osakaal on vähenenud 0,15% ning välismaiste era- investorite osakaal on vähenenud 0,01% võrra.

Seisuga 31. detsember 2024 oli Tallinna Vee aktsia sulgemishind 10,20 eurot, mis on 3,77% madalam, võrreldes aasta alguse hinnaga 10,60 eurot (2023. aastal langes aktsia hind 15,74%). OMX Tallinn börsi- indeks langes 2024. aastal -2,01% (2023: tõusis 0,10%).

2024. aasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 15 515 tehingut (2023: 19 918 tehingut), mille käigus vahetas omanikku 382 tuhat aktsiat ehk 1,9% kõigist aktsiatest (2023: 504 tuhat aktsiat ehk 2,5%).

Tehingute käive oli 3,96 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2023. aasta sama perioodiga 1,94 miljoni euro võrra.

Tehingute käive oli 3,96 mln eurot.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

37

Sulgemishind vs tehingute käive

Aktsiahinna statistika

eurodes

2024

2023

2022

2021

2020

Avamishind

10,60

12,58

14,48

13,25

11,70

Aktsia hind, aasta lõpus

10,20

10,60

12,54

14,48

13,25

Aktsia hind, madalaim

10,05

10,45

12,36

13,50

10,70

Aktsia hind, kõrgeim

10,95

13,28

14,42

15,60

13,70

Aktsia hind, keskmine

10,37

11,81

13,31

14,39

12,64

Kaubeldud aktsiaid, tuhat

382

504

542

947

1,403

Käive, miljonites eurodes

3,96

5,90

7,30

13,59

17,49

Turuväärtus, miljonites eurodes

204

212

251

290

265

Kasum aktsia kohta

0,66

0,64

0,42

0,81

0,84

Dividend aktsia kohta

n/a*

0,51

0,33

0,65

0,65

Dividend/puhaskasum

n/a*

79%

78%

80%

78%

P/E

15,46

16,56

29,86

17,88

15,77

P/BV

1,7

1,8

2,3

2,5

2,4

P/E = aktsia hind aasta lõpus / kasum aktsia kohta

P/BV = aktsia hind aasta lõpus / omakapital aktsia kohta

Turuväärtus = aktsia hind aasta lõpus * aktsiate arv

2005. aastal börsil noteerimise hind oli 9,25 eurot

* 2024. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks veel kinnitatud

38

Tegevusaruanne

Tütarettevõtte Watercom tegevus

Watercom asutati AS-i Tallinna Vesi poolt 2010. aastal.

Watercomi põhilisteks tegevusaladeks on alates tegut- semise algusest olnud vee- ja kanalisatsioonitorustike hooldus ja ehitus ning sellega seonduvad tegevused ja viimastel aastatel ka teedeehitus. Watercom tege- vused toetavad igapäevaselt Tallinna Vee kui peamise kliendi tegevusi. Lisaks Tallinna Veele on ettevõtte klientideks mitmed kohalikud omavalitsused, teised vee-ettevõtjad, arendajad ja üldehitajad. Ettevõtte tegut- semispiirkond on põhiliselt Tallinn ja Harjumaa, kuid üksikuid ehitusprojekte on ellu viidud ka mujal Eestis.

Watercomi tegevusalad on:

torustike ehitus,

teedeehitus,

teehoiutöödega seotud teenused,

torustike hooldusteenused,

projektijuhtimine ja omanikujärelevalve,

transporditeenused.

Watercomi peamised eesmärgid ja arengusuunad 2025. aastal

2024. aasta kujunes Watercomi jaoks edukaks. Vaatamata keerulisele olukorrale taristuehituse turul lõpetati aasta eraldiseisva ettevõttena pisut väiksema käibe ja kasumiga kui 2023. aastal. Hea tulemuse tunnustuseks oli 11. koht ajalehe Äripäev 2024. aasta taristuehituse TOPi üldises nimekirjas ning esikoht vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitorustike ehituses. Ettevõte töötab selle nimel, et sarnases tempos jätkata ka 2025. aastal. Seda toetab nii torustiku- ja teedeehituse turult 2024. aasta teises pooles juba võidetud tööde maht kui ka kasvav hangete ja hinnapäringute arv, mis näitab ehitusturu mõningast elavnemist. Suurima panuse aastaks seatud eesmärkide täitmisesse andis torustike ehitus. 2024. aasta lõpus soetati uus seade, mis võimaldab kanalisatsioonitorustike renoveeri- mist kinnisel meetodil. Sellega on ettevõttel kavas suurendada oma jõududega tehtavate tööde mahtu ning teenust plaanitakse aktiivselt pakkuma hakata uuel aastal. Lisaks uuendas ettevõte oma masinaparki, soetades uued kallurid ja surve- pesuauto. Väljavaated 2025. aastaks

on jätkuvalt positiivsed ja ettevõtte eesmärk on leida uusi võimalusi turult võidetavate teenuste käibe ning kasumi kasvatamiseks. Jätkuvalt otsitakse täiendavaid võimalusi kasvuks uute teenuste väljatöötamise ja käivitamise näol.

Torustike rajamine ja teedeehitus

Watercomi olulisimaks tegevusalaks oli 2024. aastal vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine arendajate, üldehitajate, vee-ettevõtete ja eraisikute tellimusel. Sarnaselt varasemate aastatega keskenduti jõu- kohastele ehitusprojektidele ja -hangetele Tallinnas ning mujal Eestis. Teedeehituse teenuse peamiseks tellijaks olid erinevad üld- ja tee-ehitusettevõtted ning kohalikud omavalitsused.

2024. aasta oli ehitussektori jaoks jätkuvalt pigem keeruline, kuid aasta teises pooles võis täheldada mõningast elavnemist nii torustiku- kui ka teedeehitu- se turul, mis tõi kaasa kontsernivälise ehitusteenuste käibe kasvu võrreldes varasema aastaga. Äärmiselt tiheda konkurentsi tõttu mõlema teenuse turul oli ehitustegevuse kasumimarginaali säilitamine 2024. aastal raske, mistõttu kujunes nendest tegevustest saadud kasum väiksemaks kui eelneval aastal.

Muud teenused

Torustike hooldus- ja transporditeenuseid osutatakse peamiselt kontsernisiseselt, kuid neid pakutakse ka välistele klientidele. Tänu ennetavale survepesu- programmile vähenes ummistuste arv kanalisatsiooni- torustikes võrreldes varasemate aastatega märkimis- väärselt. Täiendavalt on käibele avaldanud positiivset mõju kontsernivälistele klientidele osutatud vee- ja reoveetorustike hooldusteenuste käive.

2025. aastal jätkub uute teenuste arendamine nii kontsernisiseselt kui ka -väliselt.

Soetasime kanalisatsioonitorustike renoveerimist kinnisel meetodil võimaldava seadme.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

39

Finantseesmärgid 2024

Eelarvestatud amortisatsioonieelne ärikasum kontsernis (EBITDA)

Saavutatud

Watercomi turult võidetud lepingute amortisatsioonieelne ärikasum 0,8 miljonit eurot

Saavutatud

Finantseesmärgid 2025

Eelarvestatud amortisatsioonieelne ärikasum kontsernis (EBITDA)

Eelarvestatud väärtus

Watercomi turult võidetud lepingute kasum

Eelarvestatud väärtus

40

Kestlikkus- aruanne

Kestlikkusaruanne

42

Üldteave

Vastutaja

Seos kestlikkuse teemadega

Auditikomitee

Nõukogu alamkomitee, mis teostab järelevalvet finantsaruandluse, auditiprotsesside, sisekontrollisüsteemi, riskijuhtimise ja -hindamise ning seadusandliku ja regulatiivse vastavuse, sh kestlikkusnõuete täitmise üle

Siseaudiitor

Tagab sõltumatu ja objektiivse sisekontrolli ettevõtte tegevuste üle ning on väärkäitumisest teavitamise kontaktisik

Juhatuse esimees

Tagab ettevõtte juhtimise, arvestades kestlikkuse aspekte

Varahaldusdirektor

Tagab teenuste osutamiseks vajalike varade rekonstrueerimise ja hooldus- ning remonttööde teostamise

Finantsdirektor

Vastutab maksude ja arvete õigeaegse tasumise ja laenude teenindamise eest

Tootmisdirektor

Vastutab puhta joogivee tootmise ja reovee puhastamise eest

Personalijuht

Vastutab töötajate rahulolu, järelkasvu ja koolituste eest

Kliendikogemuse juht

Vastutab klientide rahulolu, kliendilepingute ja informatsiooni jagamise eest

Veekvaliteedi juht

Vastutab veekvaliteedi eest tarbimiskohas, veelekete likvideerimise ja nutiarvestite paigaldamise eest

Kommunikatsiooni- ja turunduse juht

Vastutab sise- ja väliskommunikatsiooni, turunduse ja sponsorluse eest

Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht

Vastutab keskkonnanõuete täitmise ning kestlikkuse aruandluse koostamise eest

Õigusvaldkonna juht

Vastutab ettevõtte tegevuse vastavuse eest kehtivatele õigusaktidele, jälgib ettevõtte tegevust mõjutavaid seadusandlikke algatusi ning nõustab ja koolitab õiguslikel teemadel

Hankejuht

Vastutab seaduspärase ja eetilise hankeprotsessi läbiviimise eest

Töötervishoiu ja tööohutuse juht

Tagab töötajate tööohutusealase teadlikkuse ja vastutab sisekontrollide eest.

Tallinna Vee kestlikkusaruande konsolideerimise ulatus on sama, mis finants- aruandel. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hinnang hõlmab meie ettevõtte väärtusahelat täies mahus, nagu ka poliitikad ning nendega seotud meetmed, eesmärgid ja mõõdikud. Kui poliitika, meetmed, eesmärgid või mõõdikute juures avalikustatavad andmed hõlmavad vaid spetsiifilist väärtusahela osa, on see aru- andes igas alateemas eraldi mainitud. Ettevõtte strateegia, milles on kajastatud ka kestlikkuse aspektid, on põhjalikumalt kirjeldatud alapeatükis „Strateegia“.

Selleks, et kõik kestlikkuse aspektid oleksid tõhusalt kaetud, oleme ettevõttes vastutusvaldkonnad jaotanud vastavalt valdkonnajuhtide kompetentsile ja tööüles- annetele:

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

43

Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamine

Mõju olulisuse hinnang

2 Tulenevalt oluliste teemade hindamise ajakavast võeti aluseks EFRAGi juhendi 2023. a augustikuu versioon.

3 ESRS 1, AR 16 „Kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta”.

4 EFRAG IG 1: Materiality Assessment Implementation Guidance https://www.efrag.org/sites/default/files/sites/webpublishing/ SiteAssets/IG%201%20Materiality%20Assessment_final.pdf

Tallinna Vesi viis läbi esialgse kestlikkusega seotud oluliste teemade hindamise 2023. aastal, mida 2024. aastal täiendati. Hindamisel lähtuti topeltolulisuse põhi- mõttest, st arvestati nii kestlikkusega seonduvate teemade mõju olulisust kui ka majanduslikku olulisust. Hindamine viidi läbi terve väärtusahela ulatuses, arvestades kontserni kõiki ärisuundi.

Kestlikkusega seonduvate teemade olulisust hinnati koostöös väliste kestlikkuse ekspertidega. Olulisuse hindamise protsessi juures arvestati kestlikkusaruandluse standardite ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) koostatud olulisuse hindamise rakendusjuhendiga.2

Oluliste teemade analüüs koosneb kolmest etapist, mis on alljärgnevad.

1. Ettevõtte kestlikkuse konteksti mõistmine

2. Mõjude, riskide ja võimaluste kaardistamine

3. Kestlikkusega seonduvate teemade olulisuse hindamine

Esimese kahe etapi sisendi põhjal tehti esialgne oluliste teemade kaardistus. Alu- seks võeti kestlikkusaruandluse standardis ESRS 1 välja toodud kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta. 3 Esialgse kaardistuse tulemusel välistati teemad, alateemad ja alateema alateemad, mis ei ole Tallinna Vee jaoks äri- mudelist, -strateegiast ning sidusrühmade vaatest olulised. Samuti lisati alateemad, mida kestlikkusaruandluse jaotus ei kata, kuid mis on Tallinna Vee ärimudelist ja -strateegiast tulenevalt olulised.

Teemade kaardistamisel võeti arvesse olemasolevaid keskkonnamõjuhinnanguid, sidusrühmade kaasamismeetmeid ning sidusrühmade tagasisidet (sh töötajate rahulolu- ja palgauuringuid ning klientide tagasiside uuringud).

Kolmanda etapi olulisuse hindamise jaoks loodi metoodika, mis lähtub EFRAG-i koostatud topeltolulisuse hindamise juhendist 4 ning kontserni olemasolevast riskihindamise metoodikast.

Sidusrühmade kaasamine ja mõjuanalüüsid

Hinnangud lähtusid olemasolevatest sidusrühmade kaasamismeetmete tulemus- test (sh töötajate rahulolu- ja palgauuringud ning klientide tagasiside uuringud) ja eelnevalt koostatud ettevõtte- ja sektoripõhistest mõjuhinnangutest. Olulisuse hinnanguid valideeriti Tallinna Vee kestlikkuse juhtgrupi (juhatus ja tippjuhtkond) liikmete abiga.

Kestlikkusaruanne

44

Majandusliku olulisuse hinnang

5 ESRS 1, 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“.

Keskkonnateemade olulisuse hindamisel kasutati ettevõtte keskkonnamõjude eel- hinnangut ja ISO 14001 raames tehtud keskkonnaaspektide ja -mõjude hindamist. Arvesse võeti ka riiklikke prognoose mitmesuguste keskkonnateemade seisukorra kohta (nt pinna- ja põhjavee seisukord, ekstreemsete ilmastikuolude muutus jms). Lisaks valideeriti hinnanguid Tallinna Vee ja väliste keskkonnamõju ekspertidega.

Parameetrid

Mõju olulisust hinnati, arvestades mõju tõsidust ja avaldumise tõenäosust.

Mõju tõsiduse hindamisel arvestati kolme parameetrit, mis olid alljärgnevad.

Tase : kui tõsine on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju keskkonnale või sidusrühmadele?

Ulatus : kui suure ulatusega on positiivne või negatiivne mõju?

Pöördumatus : kas ja mil määral saaks negatiivseid mõjusid heastada, st keskkonna või mõjutatud sidusrühmade varasema seisundi taastada?

Tegelike või potentsiaalsete positiivsete mõjude puhul ei arvestatud mõju pöör- dumatuse parameetriga.

Parameetreid hinnati 4-astmelisel skaalal: “informatiivne”, “oluline”, “märkimis- väärselt oluline” ja “kriitiliselt oluline”.

Lähtudes kestlikkusaruandluse standardist ESRS 1, ei arvestatud mõju avaldumise tõenäosusega inimõigusi puudutava mõju puhul. 5 Sel juhul määras mõju olulisuse mõju tõsidus.

Teiste mõjude puhul arvestati mõju avaldumise tõenäosuse hindamisel lühikest, keskmist ja pikka perspektiivi. Tõenäosuse hindamisel arvestati ärimudeli ja mõju seost. Samuti hinnati, kuivõrd on mõju põhjus ettevõtte kontrolli all ning millised on olemasolevad leevendusmeetmed. Võeti eeldus, et kontroll mõju üle ning seotud piisavad leevendusmeetmed aitavad vähendada mõju avaldumise tõenäosust.

Riskid

Kestlikkusega seonduvate teemade majandusliku olulisuse määramiseks analüü- siti mõjudest tulenevaid riske ja sõltuvust ressurssidest. Mõlemat aspekti hinnati 4-astmelisel skaalal: “vähetähtis risk”, “keskmine risk”, “suur risk” ja “väga suur risk”.

Mõjudest tulenevate riskide hindamisel lähtuti Tallinna Vee olemasolevast riski- hindamise protsessist, mille eesmärk on hinnata, juhtida ja jälgida regulaarselt riske, mis võiksid kahjustada ettevõtte eesmärkide saavutamist. Riskiprotsessi kirjeldus on toodud alapeatükis „Riskijuhtimine“.

Ressursside sõltuvusest tulenevate riskide hinnangu aluseks oli EFRAG-i 2022. aastal koostatud oluliste teemade hindamise juhendi skaala. Hinnangu läbi viimisel kaasati ettevõtte eri valdkondade võtmeisikuid ja riskiomanikke.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

45

Mõju olulisuse ja majandusliku olulisuse hinnangu tulemused

Võimalused

Võimaluste kaardistamine toimub põhivara investeeringute eelarve ja kulueelarve planeerimise protsessi ning üksuse tulemuseesmärkide määramise käigus. Või- maluste kaardistamisel võetakse arvesse:

väliseid ja sisemisi teemasid, mis on asjakohased strateegiliste ja aastaees- märkide seisukohalt ning mis mõjutavad kvaliteedijuhtimissüsteemi soovitud tulemuste saavutamist;

huvipoolte vajaduste ja ootustega seotud nõudeid.

Rakendatavate tegevuste jälgimine toimub sõltuvalt projekti iseloomust:

kulueelarves planeeritud tegevuste puhul igakuise kulueelarve kontrolli raames;

investeeringuna planeeritud tegevuste puhul igakuiselt projektijuhtimisrühma poolt läbi viidava kontrolli raames;

struktuuriüksuse tasemel planeeritud tegevuste hindamine toimub struktuuri- üksustes, kus tegevused ellu viiakse.

Järgneval lehel olev joonis kujutab oluliste teemade analüüsi koondtulemusi. Joonisel on välja toodud ka kontserni strateegia põhisuundadega otseselt seonduvad olulised teemad. Vastavalt teemade mõjuga seotud olulisusele ja majanduslikule olulisusele ning seosele kontserni äristrateegia põhisuundadega jaotati teemad juhtkonna töötoa tulemusel kolme kategooriasse, mis olid alljärgnevad.

A. Suurima mõju olulisuse ja majandusliku olulisusega teemad, mis seonduvad otseselt Tallinna Vee põhitegevusega ja äristrateegia suundadega

B. Olulise mõjuga teemad, mis seonduvad strateegiliste ärisuundadega ning on aluseks põhitegevuse edukusele

C. Jälgitavad, kuid mitte strateegilise olulisusega teemad

Oluliste teemade täpsemad selgitused ja vastavad alateemad on välja toodud iga teemastandardi all.

Kestlikkusaruanne

46

Oluliste teemade koondtulemused

Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsiooni- kavadesse

Reguleeritud vee-ettevõttena ja suurima tööandjana veevaldkonnas pakume oma töötajatele stabiilsust, konkurentsivõimelist töötasu, pidevat arengut ja võimalust teha pikaajalist karjääri. Enamikul töötajaist on ettevõtte finantslävendi ja ettevõtte eesmärkide saavutamisel ning töötaja individuaalsete eesmärkide täitmisel võimalik saada iga-aastast tulemustasu.

Juhtkonna ja töötajate tulemustasu koosneb kahest osast: ettevõtte eesmärkide ja individuaalsete eesmärkide täitmisest. Vastavalt töötaja ametikoha vastutuse ulatusele on kindlaks määratud protsent töötaja aastasest põhipalgast, mis on tema tulemustasu arvutamise aluseks.

Ettevõtte eesmärkide seadmisel arvestatakse töötajate, klientide, tootmise, kesk- konna ja finantsidega seotud aspekte. Kestlikkusalase tulemuslikkusega on seotud töötajate pühendumist ja juhtimiskvaliteedi taset, samuti elektrienergia tarbimise vähendamisele suunatud projekte puudutavad eesmärgid.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

47

Keskkonnateave

Teadvustame, et Eesti suurima vee-ettevõttena avaldame otsest mõju ligikaudu kolmandikule Eesti elanikkonnast, sealhulgas tallinlastele ja naabervaldade elanikele, aga ka Läänemere-äärsete kogukondade elukvaliteedile tervikuna. Tallinna Vesi on otseselt sõltuv loodusressurssidest, mistõttu tegeleme eesmärgipäraselt ja teadlikult oma tegevusest tuleneva negatiivse mõju vähendamisega. Näiteks täiustame ja parendame järjepidevalt olemasolevat taristut, et suurendada linnakeskkonna vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele äärmuslikele ilmastikuoludele.

Oleme Eesti suurim vee-ettevõte ning meie tegevus mõjutab nii tallinlaste, naaber- valdade kui ka kõigi Läänemere-äärsete elanike elukvaliteeti. Seetõttu arvestame oma tegevuse mõjuga ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale ning haakumist sidusrühmade huvidega.

Tallinna Vesi on oma tegevuses otseselt sõltuv loodusressurssidest, mistõttu on keskkond üheks meie olulisemaks fookusteemaks. Selleks, et looduskeskkond

Kestlikkusaruanne

48

säiliks ja loodusvarasid jätkuks ka tulevastele põlvedele, tegeleme eesmärgipäraselt ja teadlikult oma tegevusest tuleneva negatiivse mõju vähendamisega.

Meie keskkonnaalane tegevus vastab rahvusvahelise keskkonnajuhtimise stan- dardi ISO 14001 (sh tütarettevõte Watercom) ja määruse 1221/2009 EMAS (Eco Management and Audit Scheme) ning selle komisjoni määrustega (EL) 2017/1505 ja (EL) 2018/2026 teostatud muudatuste nõuetele. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa meie juhtimissüsteemist. Selle aluseks on keskkonnariskide, keskkonna- aspektide ja neist tulenevate keskkonnamõjude väljaselgitamine ning nendest lähtudes keskkonnaeesmärkide ja ülesannete määratlemine keskkonnaalase tulemuslikkuse parandamiseks.

Aruande aluseks olevast oluliste mõjude, riskide ja võimaluste analüüsist lähtub, et peame oma tähelepanu pöörama kolmele olulisele teemale kliimamuutustega kohanemisele, kliimamuutuste leevendamisele ja energiakasutusele .

Keskkonnaalased juhtpõhimõtted katavad organisatsiooni enda tegevusi ning nende rakendamise eest vastutavad oma töölõigus kõik organisatsiooni töötajad, sh juhatus. Täpsemalt on kestlikkusega seotud vastutused toodud peatükis „Üldteave“.

Finantsvahendid keskkonnateemade juhtimiseks

2023. aasta teises kvartalis sõlmis AS Tallinna Vesi laenulepingud Põhjamaade Investeerimispanga, AS-i SEB Pank, Swedbank AS-i ja OP Corporate Bank plc Eesti filiaaliga. Sõlmitud laenulepingud võimaldavad rahastada ettevõtte planeeritud investeeringuid aastatel 2023–2025. 2024. aastal ulatus ettevõtte investeeringute maht ligi 50 miljoni euroni. Investeeringute planeeritud kogumaht 2025. aastal on kuni 61 miljonit eurot. Ettevõtte viimaste aastate investeeringud on suurene- nud, eesmärgiga tagada elutähtsa veeteenuse toimepidevuseks vajalike varade tulevikukindlus. Tallinna Vee investeeringud lähtuvad ettevõtte vajadustest ning on kooskõlas Tallinna linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkidega. Investeeringud on suunatud ettevõtte põhitegevusse ja nende eesmärk on lisaks teenuse toimepidevuse kindlustamisele vähendada veetarbimise keskkonnamõju ning tagada linnaruumi jätkusuutlik areng.

Tallinna Vesi on võtnud kohustuse igal aastal esitada laenuandjale eelmise aasta kohta alljärgnevad mõjunäitajad.

Puhastatud reovee kogus (m³) (vt alajaotis „Reoveepuhastus”)

Tarbijale tarnitud joogivee kogus (m³) (2024: 22 314 699)

Kasvuhoonegaaside heitkogus süsinikdioksiidi ekvivalentides (t/a) (vt alajaotis „KHG raporteerimise põhimõtted”)

Elektri- ja soojusenergia toodang taastuvallikatest (MWh/GWh) (vt alajaotis „Energiatarbimise ülevaade“)

Veekadude osakaal (%) (vt alajaotis „Veelekked“)

Kinnisel meetodil rajatud torustike pikkus (km) (2024: 18,4 km)

Ehitatud või rekonstrueeritud taastuvenergiajaama(de) võimsus (MW) (vt alajaotis „Energiatarbimise ülevaade”)

Tarbitud maagaasi kogus (m³) (2024: 245 168)

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

49

Juhtpõhimõte

Kliimamuutused

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist „Mõju olulisuse hinnang") on Tallinna Vee jaoks kliimamuutustega seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid.

Pühendume tegevustele, mis viivad meid ambitsioonika kliimaneutraalsuse eesmärgi suunas ning aitavad muutuva kliima tingimustes säilitada meie ümbritsevat elu- ja looduskeskkonda. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.

Tallinna Veel on kli imamuutustega kohanemise vaates positiivne mõju , kuna ettevõtte tegevuse käigus täiustatakse ja parendatakse järjepidevalt olemasole- vat taristut, et suurendada linnakeskkonna vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele äärmuslikele ilmastikuoludele.

Kliimamuutustega kohanemisega on seotud ka strateegiline risk . Näiteks sõltub sademete hulgast puhastusjaama siseneva vee hulk ja kvaliteet (reovee näitajad) ning puhastusprotsessides vajamineva elektrienergia ja kemikaalide kogus. Ekst- reemsete paduvihmadega kaasnevad äkiliselt suurenenud sademevee kogused põhjustavad üleujutusi ning kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemi lühiajalist suutmatust vett vastu võtta. Lisaks võib kaasneda reoveepuhastusjaama suutmatus võtta korraga vastu ja/või puhastada täielikult nii suurt hulka reovett.

Samuti mõjutab muutuv kliima Ülemiste järve ja toorvee kvaliteeti, tuues kaasa väljakutseid joogivee tootmises, mis seonduvad nii suureneva ressursikulu kui ka aina keerukamaks muutuva puhastusprotsessi juhtimisega. Seega kujutavad kliimamuutused meie jaoks suurt väljakutset, sest võivad meie protsesse ja tule- muslikkust märkimisväärselt mõjutada.

Tallinna Vee tegevuste, eelkõige bioloogilisi protsesse kasutavate tegevuste käigus eralduvad kasvuhoonegaasid, millel on negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele . Samas avaldab ettevõte potentsiaalset positiivset mõju kliima- muutuste leevendamisele väärtusahela energiakasutuse vähendamise kaudu, järgides seotud kliimamõjude vähendamise plaani ja täites seeläbi taksonoomia- määruses kehtestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid.

Tulenevalt vajadusest minna üle kliimaneutraalsele majandusele on kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga seotud ka riskid , sealhulgas võimalikud ülemineku- riskid, mis seonduvad regulatsioonidest tulenevate ootuste ja võimaliku kriitikaga ettevõtte tegevuse suhtes. Oluliste teemade tuvastamisel hinnati, et keskmises ja pikas perspektiivis võib ebapiisav tegevus kliimamuutuste leevendamisel ja energia- kasutuse vähendamisel viia spetsialistide kriitikani ning negatiivselt mõjutada Tallinna Vee koostöösuhteid oluliste sidusrühmade, sh finantseerijatega.

2024. aastal viisime läbi mitmeid osakondi kaasava põhjalikuma kliimariskide hindamise. Ettevõtet mõjutavad füüsilised kliimariskid, nende olulisus ja riskide maandamise meetmed on välja toodud meie kliimamõjude vähendamise plaanis.

Kestlikkusaruanne

50

Kliima- ja energia- eesmärgid

Oma eesmärgid oleme seadnud lähtuvalt soovist panustada nii Eesti riiklikes arengukavades (nt Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja riiklik energia- ja kliimakava) toodud eesmärkide kui ka Euroopa Liidu tasandil seatud (nt Euroopa roheline kokkulepe) ja globaalsetest kokkulepetest (nt Pariisi kliimakokkulepe) lähtuvate eesmärkide saavutamisse. Eesmärkide seadmise protsessi on kaasatud ettevõtte osakondade juhid, kellega ühiselt sõnastatakse eesmärgid, mis tugine- vad strateegiale, ja lepitakse kokku tasemed. Väliseid sidusrühmi ei ole kaasatud. Vajadus kliimaeesmärkide seadmiseks tuleneb lisaks regulatsioonide nõuetele ka huvigruppide, sh rahastajate ja omanike ootustest.

Energiakasutuse eesmärgid oleme samuti seadnud vabatahtlikult, kuid tulevikus võib oodata ka kohustuste lisandumist, eriti mis puudutab reoveepuhastusjaama energiakasutust. 2024. aasta lõpul võeti Euroopa Liidu tasandil vastu uus asula- reovee puhastamise direktiiv, millega eesmärgistatakse riigi tasandil suuremate reoveepuhastite energianeutraalsuse saavutamine.

Kliimamõjude vähendamisega hakkasime süsteemselt tegelema 2022. aastal, mistõttu oli mõistlik seada esimesed eesmärgid mitte varem kui aastaks 2030.

Hiljemalt aastal 2040 on ettevõte kliimaneutraalne . Neutraalsuse saavu- tamiseks on lisaks kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamisele vajalikud ka heite korvamislahendused, näiteks selge ja läbipaistev heitkoguste kom- penseerimine (ingl GHG offset ) või KHG sidumise tehnoloogiad. Jälgime turu ja tehnoloogiate arenguid selles vallas ja täidame ambitsioonika eesmärgi esimesel võimalusel.

Aastaks 2030 vähendame mõjualade 1 ja 2 KHG heitkoguseid vähemalt 50% , võrreldes 2020. aastaga. Mõjuala 3 puhul rakendame keskkonna- hoidliku hanke printsiipe ja muid leevendavaid meetmeid KHG heidetele, mida ettevõte saab oma valikutega kõige olulisemal määral mõjutada.

Kasutame ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat ja aastaks 2030 asendame maagaasi taastuvatest allikatest toodetud soojusenergiaga .

Toodame hiljemalt alates 2030. aastast vähemalt 50% kogu vajaminevast elektri- ja soojusenergiast ettevõttesiseselt . Selleks kasutame reovees sisalduvat energiat (biogaas ja soojus) ning rajame päikeseparke.

Vähendame aastaks 2030 soojus- ja elektrienergia tarbimist vähemalt 10% , võrreldes 2020. aastaga.

Ettevõtte eesmärgid (sh keskkonna- ja kliimaeesmärgid) on otseselt seotud Tallinna Vees kehtestatud tasustamisskeemiga. Nii kõigi töötajate kui ka juhatuse liikmete iga-aastane tulemustasu sõltub lisaks individuaalsetele eesmärkidele ka ettevõtte aastaeesmärkide täitmisest.

Kliimamõjude vähendamise plaan

Kliimamõjude vähendamiseks on Tallinna Vesi koostanud üleminekukava ehk kliima- mõjude vähendamise plaani, millega seame enesele ambitsioonikad eesmärgid oma süsiniku jalajälje ja energiatarbimise vähendamiseks. Meie kliimamõjude vähendamise plaan on suunatud nii kliimamuutustega kohanemisele kui ka

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

51

52 760 t CO ekvivalenti

kliimamõjude vähendamisele. Kliimamõjude vähendamise plaan on leitav ettevõtte kodulehe alajaotisest Vastutustundlikkus > Keskkonnaalane tegevus >Süsiniku jalajälg ning selles on kirjeldatud ettevõtte kliimaeesmärgid, süsinikujalajälje arvutuspõhimõtted, olulised eeldused ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja tulemuslikkus.

Kõige suuremateks KHG heiteallikateks on elektrienergia kasutamine ja reovee- puhastuse protsessid. Sellest lähtuvalt oleme üheks strateegiliseks eesmärgiks seadnud just Tallinna Vee poolt kontrollitud allikatest (mõjuala 1) ja kaudsetest allikatest (mõjuala 2) tulenevate heitkoguste vähendamise 50%, võrreldes baas- aastaga, juba aastaks 2030.

Täpsemad tegevused on toodud meie kliimamõjude vähendamise plaanis.

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutused avaldavad mõju ka meie poolt pakutavatele teenustele. Kliima- muutustest enim mõjutavad meid pikk põud, intensiivsed valingvihmad ja sage- nevad tormid.

Ettevõte toodab 90% joogiveest pinnaveest, mistõttu sõltume väga palju pinna- veevarude kättesaadavusest. Selleks, et tagada joogivee tootmiseks piisav hulk toorvett, on rajatud ulatuslik pinnaveehaare koos kanalite ja veehoidlatega. Pikkade põuaperioodide tagajärjel võib veehoidlate veetase langeda allapoole tavapärast normaalpaisutust. Veehoidlad ongi rajatud joogivee tootmiseks vajaliku ressursi kogumiseks ja hoiustamiseks ning nende kasutamine põuastel aegadel võimaldab meil tagada joogivee tootmiseks vajaliku toorveevaru olemasolu.

Veehoidlate abil maandame oma klientide jaoks olulist riski ning tagame vajaliku veevaru olemasolu ka pikalt kestva põua ajal. Sealjuures peame oluliseks kutsuda

Kestlikkusaruanne

52

2024 eesmärk Sademeveesüsteemi arendamine (Põhja-Tallinna sademeveeskeemi ja eelvoolude põhiprojektide valmimine (jah/ei)).

2024 tulemus Täitsime eesmärgi.

2025 eesmärk Rajada kolm stateegilist eelvoolu.

ka oma kliente üles, eriti just põuastel perioodidel, tarbima vett vastutustundlikult ja säästlikult.

Teisalt toovad kliimamuutused üha tihedamini kaasa intensiivsed sajud, mille ajal ei ole võimalik vihmavett piisavalt kiiresti tänavatelt ära juhtida ja võivad tekkida üleujutused.

Kolmandaks mõjutavad meid kliimamuutuste mõjul sagenevad tormid, mis võivad kaasa tuua ulatuslikke elektrikatkestusi. Elutähtsa teenuse osutajana vastutame teenuse toimepidevuse tagamise eest ka hädaolukorras, mistõttu peame olema valmis nii elektrikatkestusteks kui ka tagama, et meie teenuse osutamiseks vajalik taristu peaks tormidele vastu.

Energiakasutus ja energiatarbimise ülevaade

Suurim osa kasutatud elektrienergiast kulub meie põhitegevuse käigushoidmiseks, see tähendab pumplate ning vee- ja reoveepuhastusjaamade tööks. Kuigi oleme aastate jooksul teinud olulisi investeeringuid energiatarbimise vähendamiseks, on elektrienergia tarbimine siiski vältimatult ja vahetult seotud meie põhitegevuse käigushoidmisega. Seda omakorda mõjutavad muutused tarbimises ja tegevus- piirkondades ning kindlasti ka looduslikud tingimused.

Allolevas tabelis toodud energiatarbimise all oleme kajastanud nii fossiilsetest kui ka taastuvatest allikatest pärit elektri, soojuse ja kütuse tarbimist. Fossiilenergia tarbimine hõlmab nii fossiilsetest allikatest pärit elektri- ja soojusenergia kui ka toornaftal ja naftasaadustel põhineva kütuse tarbimist.

Alates 2021. aastast ostame oma tarbeks elektrit, mis on pärit taastuvenergiast ning on kaetud päritolutunnistustega, mistõttu on vähenenud fossiilenergia tarbimine ja kasvanud taastuvatel allikatel põhineva ostetud elektri tarbimine. Reoveepuhastusprotsessist eraldatud reoveesette stabiilseerimise kõrvalproduk- tina tekkivast biogaasist toodame nii elektrit kui ka soojusenergiat, mida kasutame reoveepuhastusjaamas energiamahukate protsesside ülalhoidmiseks. Biogaasist toodetud soojus on kajastatud muuks kui kütuseks kasutatava omatoodetud taastuvenergia tarbimise all. Veepuhastusjaamas ja Ädala tänaval paiknevas kontorihoones kasutame kaugkütet, mille allikaks on maagaas.

Alates 2020. aastast oleme suutnud vähendada oma energiatarbimist 1,2% võrra. Taastuvate allikate osakaal energia kogutarbimises on kasvanud võrreldes 2020. aastaga 23 protsendilt 89 protsendile.

2024. aastal liikusime mitmete tegevustega eesmärkide saavutamisele lähemale. Näiteks ühendasime kaugküttevõrguga Ülemiste veepuhastusjaama, mis seni kasutas

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

53

Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus, MWh

2024

2023

2022

Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine

0

0

0

Bensiinikütuse tarbimine

455

396

458

Diislikütuse tarbimine

2 276

2 963

3 062

Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine kokku

2 731

3 359

3 520

Maagaasil põhinev kütusetarbimine

0

0

0

Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine

0

0

0

Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud elektri tarbimine

0

0

0

Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud/toodetud soojuse tarbimine

4301

4 584

4 637

Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud/toodetud või omandatud elektri ja soojuse tarbimine

4301

4 584

4 637

Fossiilenergia tarbimine kokku

7032

7 943

8 157

Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises

11%

13%

14%

Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine

0

0

0

Tuumaenergia osakaal energia kogutarbimises

0%

0%

0%

Taastuvatel allikatel (sh biomass) põhineva kütuse tarbimine

0

0

0

Taastuvatel allikatel põhineva ostetud või omandatud elektri, auru ja jahutuse tarbimine

43 334

42 034

40 304

Muuks kui kütuseks kasutatava omatoodetud taastuvenergia tarbimine (biogaas)

11 761

11 082

11 688

Taastuvenergia tarbimine kokku

55 095

53 116

51 992

Taastuvate allikate osakaal energia kogutarbimises

89%

87%

86%

Energia kogutarbimine

62 127

61 059

60 149

oma katlamajas maagaasi. Paljassaare reoveepuhasti bioloogilises puhastusetapis paigaldasime uue õhupuhuri, mis on energiatarbimise mõistes efektiivsem ning aitab vähendada energiakulu. Teine sarnane õhupuhur paigaldatakse 2025. aastal.

Settekäitluses tekkival biogaasil põhineva elektri ja soojuse koostootmisjaama katsetused kestsid oodatust kauem, kuid sellele vaatamata tootsime 2024. aas- tal ühtekokku 8168 MWh elektrit ja 7235 MWh soojust. Seejuures moodustas toodetud elekter 44,2% reoveepuhastusjaama aastasest omatarbimisest . Koos elektrikulude vähenemisega suurendab koostootmisjaam puhasti töökindlust võimalike elektrikatkestuste korral.

Pikemas plaanis on meil kavas elektritootmise võimekust veelgi kasvatada päikese- paneelide paigaldamisega. 2024. aastaks planeeritud reoveepuhastusjaama päikesepargi rajamine on hetkel edasi lükkunud. Jätkuvalt on töös reoveepuhastus- protsessi reaalajas optimeerimine, mille tulemusel peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema hinnanguliselt ligi 10%.

Kestlikkusaruanne

54

2024 eesmärk Vähendame mõjualade 1 ja 2 kasvuhoonegaaside kogust, võrreldes eelnenud aastaga (≥ 300 t võrra)

2024 tulemus Eesmärk jäi täitmata, mõjualade 1 ja 2 kogus suurenes 435 tonni. Selle põhjuseks oli reoveepuhastusjaama saabunud oodatust kõrgemate saasteainete kontsentratsiooniga reovesi.

Elektrienergia tarbimine aastatel 2022-2024, MWh

2024

2023

2022

Veepuhastus

11 401

10 895

10 787

Reoveepuhastus

23 748

23 055

21 635

Võrkude pumplad, sh Maardu

7 519

7 622

7 159

Muud

664

889

721

Kokku

43 332

42 461

40 302

Soojusenergia tarbimine aastatel 2022-2024, MWh

2024

2023

2022

Veepuhastus

3 035

3 202

3 215

Reoveepuhastus

11 810

10 765

11 776

sh soojusenergia biogaasist

11 761

10 655

11 688

Ädala keskus

1 217

1 272

1 334

Kokku

16 062

15 239

16 325

Kasvuhoonegaaside heitkogused

Kliimamõjude vähendamise plaani eesmärgid keskenduvad ettevõttes eelkõige olulisema mõjuga protsessidele, kus KHG heitkogused on suured ning ettevõttel on neid võimalik kõige otsesemalt ja suuremal määral vähendada. Planeeritud tegevuste tulemuslikkust summaarse KHG heite vähendamisel hindame igal aastal ning vajadusel korrigeerime tegevusi ja võetud lähenemist.

Üks töös olevatest projektidest on näiteks reoveepuhastusprotsessi reaalajas optimeerimine, mille tarbeks taotleme 2025. aastal kaasrahastust Keskkonna- investeeringute Keskuselt. Reaalajas optimeerimine aitab juhtida puhastusprotsessi senisest efektiivsemalt ning võimaldab vähendada seeläbi kasutatava energia ja kemikaalide hulka. Optimeerimise tulemusel võiks kasvuhoonegaaside heide väheneda hinnanguliselt ligi 10%.

Joogi- ja reoveemahtudes me praegu olulisi muutusi ette ei näe, kuid prognoosime torustike ehitusega kaasneva mõjuala 3 KHG heite kasvu, kuivõrd toruehituses on lähiaastateks planeeritud mahtude suurenemine.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

55

Kasvuhoonegaaside raport

2024. aastal paigaldasime täpsemate andmete saamiseks N 2 O andurid, mille tulemusi loodame kasutada 2025. aasta KHG arvutustes. Põhjalikuma KHG arvu- tuse põhimõtted leiab meie kliimamõjude vähendamise plaanist.

KHG heite mahukus netotulu alusel

2023

2024

Muutus 2023/24

KHG koguheide (asukohapõhine) netotulu kohta (t CO₂-ekv / rahaühik)

0,00103

0,00090

-13%

KHG koguheide (turupõhine) netotulu kohta (t CO₂-ekv / rahaühik)

0,00062

0,00057

-8%

Kestlikkusaruanne

56

Tagasivaatav

Vahe-eesmärgid ja sihtaastad

Võrdlus- aasta 2020

2023

2024

Muutus 2024/23

2025

2030

2050

Aasta eesmärk (%) / võrdlusaasta

Mõjuala 1 KHG koguheide (t CO₂-ekv)*

29 996

28 799

29 131

+1,15%

N/A

-50%

-100%

N/A

Mõjuala 1 KHG koguheite osakaal, mis on seotud heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega (%)

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

Mõjuala 2 KHG heide

Mõjuala 2 KHG koguheide, asukohapõhine (t CO₂-ekv)

19 817

25 291*

21 393*

-15,4%

N/A

N/A

N/A

N/A

Mõjuala 2 KHG koguheide, turupõhine (t CO₂-ekv)

22 763

130

234

+80,0%

N/A

-50%

-100%

N/A

Mõjuala 3 olulised KHG heitkogused

Mõjuala 3 KHG koguheite üldkogus (t CO₂-ekv)

8 459

8 670

7 214

-16,8%

N/A

N/A

N/A

N/A

1. Ostetud kaubad ja teenused

5 636

5 087

4 891

-3,85%

N/A

N/A

N/A

N/A

2. Kapitalikaubad (põhivara)

14

26

41

+57,7%

N/A

N/A

N/A

N/A

3. Kütuse- ja energiakasutusega seotud tegevused (mis ei kajastu mõjualades 1 ja 2)

1 920

2 778

1 520

-45,3%

N/A

N/A

N/A

N/A

4. Transport ja turustus väärtusahela eelnevates etappides

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

5. Tegevuse käigus tekkinud jäätmed

650

535

501

-6,4%

N/A

N/A

N/A

N/A

6. Ärireisid

4

12

28

+133%

N/A

N/A

N/A

N/A

7. Töötajate tööle- ja kojusõit

233

233

233

0

N/A

N/A

N/A

N/A

8. Väärtusahela eelnevate etappide renditud varad

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

9. Transport väärtusahela järgnevates etappides

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

10. Müüdud toodete töötlemine

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

11. Müüdud toodete kasutamine

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

12. Müüdud toodete käitlemine olelusringi lõpus

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

13. Väärtusahela järgnevate etappide renditud varad

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

14. Frantsiisid

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

15. Investeeringud

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

N/A

KHG heide kokku

KHG heide kokku (asukohapõhine) (t CO₂-ekv)

58 272

62 760

57 738

-8,0%

KHG heide kokku (turupõhine) (t CO₂-ekv)

61 217

37 088

36 578

-1,38%

100%

*Arvutamisel on kasutatud kogu Eesti elektritarbimise CO₂ 2022. aastal (601,7 g CO₂/kWh)

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

57

Reostus

Juhtpõhimõte

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist "Mõju olulisuse hinnang") on Tallinna Vee jaoks reostusega seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid ja võimalused.

Pingutame inimmõju suhtes tundliku Läänemere veeseisundi parandamise nimel. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.

Oma partneritelt ja töövõtjatelt ootame samuti keskkonnahoidlikku käitumist ja saastamise vältimist. Keskkonnaalased juhtpõhimõtted katavad organisatsiooni enda tegevusi ning nende rakendamise eest vastutavad oma töölõigus kõik orga- nisatsiooni töötajad, sh juhatus. Täpsemalt on kestlikkusega seotud vastutused toodud peatükis „Üldteave“.

Veesaaste: veesaastega seotud võimalikud negatiivsed mõjud tulenevad ärajuhi- tavast heit- ja sademeveest ning puhastamata reovee heidetest keskkonda, juhul kui olemasolevate protsesside abil ei suudeta ärajuhitavat vett saasteainetest puhastada.

Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastame Tallinnast ja selle lähiümbrusest jaama juhitud reoveed. Reovee puhastamine on reostuse ärahoidmise seisukohalt üks olulisemaid tegevusi ja see on üks kahest põhifunktsioonist, mis vee-ettevõttel on tagada, et reovesi saab puhastatud ja jõuab ohutult tagasi keskkonda. Lääne- merre juhitava puhastatud heitvee kvaliteet mõjutab otseselt merekeskkonda ning on seetõttu otseselt ja/või kaudselt oluline aspekt kõikide meie huvigruppide jaoks. Oleme võtnud sihiks vähendada negatiivset keskkonnamõju, säilitada kõrge kvaliteet ja saavutada tulemused, mis ületavad Läänemerre juhitavale puhastatud heitveele seatavaid kvaliteedinõudeid.

Igal hetkel nõuetekohaselt puhastatud reovee ja seeläbi piirnormidele vastava heitvee keskkonda juhtimise eesmärki ohustavad mitmed riskid, mis on üles loetletud alljärgnevalt.

Suurte paduvihmade korral, kui reoveepuhastusjaama jõuab vett rohkem, kui jaam on võimeline puhastama, oleme sunnitud kasutama avariiväljalaske ning juhtima keskkonda sademeveega lahjendatud (vahekorras neli osa sademe- vett ja üks osa reovett), kuid puhastamata vett.

Kanalisatsioonivõrgu ja -pumplate opereerimisega kaasneb risk, et pumplas või torustikul tekib avarii, mille tagajärjel võib puhastamata reovesi sattuda keskkonda. See võib olla seisak, purunemine või ka reoveekanalisatsiooni ummistus, mistõttu reovesi leiab tee näiteks lahkvoolsesse sademeveetorus- tikku, pinnasesse, kraavi või jõkke, tuues sellega kaasa keskkonnareostuse.

Meil on väga palju kliente, kes oma reo- ja/või sademeveed ühiskanalisat- siooni juhivad. Seetõttu võib juhtuda, et torustikud on ühel või teisel põhjusel valesti ühendatud ja reovesi juhitakse lahkvoolsesse sademeveesüsteemi, kust see satub sademevee väljalasu kaudu keskkonda.

Kestlikkusaruanne

58

Oluliste teemade väljaselgitamisel hinnati, et probleemsetest ainetest ja mikro- plastist tulenev võimalik veesaaste on sõltuv kogutava reovee saasteainete sisaldusest ning puhastusprotsess ei ole rajatud neid saasteaineid silmas pidades. Seega on Tallinna Vee mõju seotud oluliselt väliste teguritega.

Veesaaste võimalike mõjudega kaasnevad Tallinna Vee jaoks ka riskid, mida on hinnatud strateegilise riski tasemele. Eelkõige on need riskid ja avalduv finants- mõju seotud kõrgendatud saastetasudega ning muude, mõjude likvideerimisel tekkivate kuludega.

Riskid ja potentsiaalne finantskulu on seotud ka uutest kavandatavatest mikro- saasteainete ja mikroplasti eemaldamise nõuetest ja vajadusest investeerida uude reoveepuhastustehnoloogiasse. Euroopa Liidu tasandil võeti 2024. aastal vastu uus asulareovee puhastamise direktiiv, millega kehtestatakse suurematele reoveepuhastitele, sh Paljassaare reoveepuhastusjaamale, neljanda puhastusetapi rajamise nõue.

Keskkonnariske, nende mõjusid ja võimalusi hinnatakse kord aastas töörühmas, kuhu kuuluvad ettevõtte mitmete osakondade juhid. Töörühmas kaardistatakse riskid, mille realiseerumisel on keskkonnale negatiivne mõju.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

59

Eesmärgid ja tegevused

2024 eesmärk Tegutseme täielikus vastavuses keskkonnalubadega.

2024 tulemus 100% täidetud.

2025 eesmärk Kõik keskkonnaload kehtivad ning meie tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustatud keskkonnareostused puuduvad.

Saastamise vältimisel ja vähendamisel oleme lähtunud meile keskkonnalubadega kehtestatud piirnormidest . See tähendab, oleme eesmärgistanud ning püüdnud saastet vältida ja vähendada ulatuses, mis on keskkonnalubadega reguleeritud. Peame äärmiselt oluliseks, et kõik meie heited nii õhku kui ka vette oleksid koos- kõlas meile väljastatud keskkonnalubades seatud tingimustega. Vastavus kesk- konnalubade nõuetele on jätkuvalt äärmiselt oluline, samas on viimaste aastate jooksul esinenud juhtumeid, mis ei ole olnud vastuolus keskkonnalubades seatud tingimustega, kuid mille tagajärjel on keskkonda sattunud reostus, mida oleksime soovinud ära hoida. Seetõttu oleme otsustanud aastast 2025 võtta fookusesse reostusjuhtumid ja nendega seotud protsesside parendamise, et edaspidi sarna- seid olukordi ei tekiks. Reostuse sattumisel keskkonda viiakse läbi selle algpõhjuse analüüs, et selgitada välja, millised olud selle tingisid ning kas ja mida oleks Tallinna Vesi saanud teha reostuse ära hoidmiseks või selle ulatuse piiramiseks. Sidusrühmi meie eesmärkide seadmisesse kaasatud ei ole.

Kestlikkusaruanne

60

Tallinna Vee tegevust reguleerivad kehtivad keskkonnakaitseload*

Vee erikasutusloa nr

Kehtiv kuni

Loaga hõlmatud tegevuse kirjeldus

L.VV/331954

31.12.2030

Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkond

Põhjaveevõtt toimub neljast puurkaevust, mahuga üle 5 ööpäevas. Reovee kogumine ja juhtimine AS-ile Tallinna Vesi kuuluvasse Paljassaare reoveepuhastisse.

KL-506050

tähtajatu

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkond, Tallinna pinnaveehaardesüsteemi rajatiste piirkond Harju ja Järva maakonnas

Reguleerib veekasutust Ülemiste–Pirita–Jägala pinnaveesüsteemi veekogudes, pinnaveevõttu Ülemiste järvest, põhjaveevõttu põhjaveekihtidest Tallinna ühisveevärgi puurkaevude kaudu, ülevoolude kasutamist ja sademevee juhtimist suublasse.

L.VV/328349

tähtajatu

Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkond

Veevõtt põhjaveekihist Maardu linna, Kallavere ja Muuga piirkonna veega varustamiseks. Alates 2012. a novembrist juhitakse kõikide Kallavere ja Maardu ühiskanalisatsiooniga liitunute reovesi Tallinna ühiskanalisatsioonisüsteemi.

L.VV/332366

tähtajatu

Sademevee juhtimine Põhja-Tallinnas

Sademevee juhtimine suublasse Vesilennuki väljalasu kaudu.

Kompleksluba KKL-509326

tähtajatu

Paljassaare reoveepuhastusjaam

Reguleerib kompleksselt reoveepuhastusjaama heiteid vette ja õhku ning settekäitlust.

Lahkvoolse kanalisatsiooni rajamine

* Keskkonnalubade täpsema sisu ja taustaga, sh piirnormide kehtestamisele eelnenud keskkonnamõjude hindamisega (juhul, kui seda on tehtud), saab tutvuda riiklikus andmebaasis KOTKAS, sisestades otsingusse keskkonnaloa tunnusnumbri.

Kõigi keskkonda paisatud saasteainete pealt maksab ettevõte saastetasu. Makstud saastetasude kohta leiab infot raamatupidamise aruande lisast 17.

Piirkonniti on meie teenindataval alal eraldi sademeveevõrgustik koos sademevee väljalaskudega. Valdav osa vihmaveest jõuab aga endiselt ühisvoolse kanalisat- sioonisüsteemi kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama. Valingvihm ja sellega kaasnevad äkiliselt suurenenud sademeveekogused võivad põhjustada üleujutusi ning kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemi lühiajalist suutmatust vett vastu võtta.

Peale selle võib kaasneda ka reoveepuhastusjaama suutmatus võtta korraga vastu ja/või puhastada täielikult nii suurt hulka reovett, mis toob kaasa vajaduse avada suuremate kahjude vältimiseks avariiväljalasud ja juhtida merre tugevalt lahjendatud reovett. Selliste olukordade ärahoidmiseks on äärmiselt oluline jätkata koostöös Tallinna linnaga lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni väljaehitamist. 2024. aas- tal valmis Seevaldi ja Põhja-Tallinna lahkvoolse kanalisatsiooni skeem ning 2025. aasta kevadel valmib skeem Kesklinna idaosa ning Katusepapi ja Ülemiste piir- kondadele. Need on aluseks edasisele projekteerimis- ja ehitustegevusele, mille tulemusena väheneb sademevee koormus ühisvoolsele kanalisatsioonile. 2024. aastal rajasime 6,4 km lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni (2023: 0,9 km).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

61

Lisaks torustike ehitusele alustasime koostöös Tallinna linnaga ka linnakeskkonda sobivate roheliste sademeveelahenduste arendamist. Näiteks 2023. aastal alanud Tondimõisa projekt, milles reguleeritava veesõlme kaudu juhitakse üleujutuste vältimiseks ja Läänemerre jõudva vee kvaliteedi parandamiseks osa tänavatelt kogutud sademeveest Tondimõisa parki kavandatud looduspõhisele puhastus- ja puhveralale. Parki kavandatud liigse sademevee juhtimine ja selle puhastamine on lahendatud võimalikult loodust säästvalt ja minimaalse sekkumisega Tondimõisa ja Parditiigi pargiala keskkonda. Projekti lisaeesmärgiks on pakkuda Tondimõisa pargi külastajatele täiendavat harivat elamust ja võimalust oma silmaga näha, kuidas käib sademevee käitlemine. Tammsaare tee alt läbi kulgeva toru kaudu juhitakse kokku kogutud sademevesi Tondimõisa pargiala serva. Seal voolab vesi torust välja, moodustades maakividest tugiseina mööda alla tiikidesse liikudes veekardina. Tänu vee viibeaja pikenemisele väheneb heljumi hulk ja seeläbi ka makrotoitainete ning teiste saasteainete sisaldus väljalasku suunatavas sademe- vees. Looduspõhise puhasti tõhususe hindamiseks on selle sisse- ja väljavoolule planeeritud paigaldada seiresüsteemid, millega mõõdetakse veekvaliteedi para- meetreid reaalajas. Ehitustöid alustatakse 2025. aasta kevadel.

Ülevoolude kaudu keskkonda juhitud reovee ja sademevee segu 2022–2024

2024

2023

2022

Keskkonda juhitud reo- ja sademevee segu, m 3

211 649

211 127

0

Mõõdik: Ülevoolude kaudu keskkonda juhitud reovee ja sademevee segu (m 3 ), 2024: 211 649 m 3

Kanalisatsioonitorustiku renoveerimine

Reovee efektiivsele kogumisele aitab kaasa iga-aastane probleemsete kanali- satsioonitorustiku lõikude renoveerimine. Kanalisatsioonitorustiku uuendamist teostatakse vastavalt Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 2024. aastal rekonstrueerisime ja ehitasime 16 kilomeetrit reoveekanalisat- siooni torustikku (2023: 12,4 km).

Kanalisatsioonivõrgu seisukorda iseloomustavaks teguriks ummistuste arv. Ummis- tusi tekitab peamiselt torudesse kogunev sete või kanalisatsiooni väärkasutus tarbijate poolt. Kuna torustikud on projekteeritud suurematele vooluhulkadele, siis tänane väiksem veetarbimine toob kaasa vee vooluhulga ja -kiiruse vähenemise ning ummistuste oht suureneb. Ummistuste üldarvu mõjutab ka opereeritava kanalisatsioonivõrgu pidev laienemine. 2024. aastal oli ummistuste üldarv 441, mis on 0,37 ummistust ühe meie poolt opereeritava kanalisatsioonitorustiku kilo- meetri kohta. Ummistuste arvu torustikes on võimaldanud hoida väiksena mitmed ennetavad tegevused, näiteks ennetava survepesu läbiviimine. Survepesu teos- tamiseks tekitatakse torustikus suur voolukiirus, mis uhub kogu sinna kogunenud sette lähimasse kogumiskaevu. Seejärel kogutakse sete survepesuauto paaki ja transporditakse Paljassaare reoveepuhastusjaama.

Reo- ja sademevee liikumist mööda torustikke juhitakse pumplate abil. Nii torustikes kui ka pumplates võib ette tulla avariiolukordi, mistõttu satub reovesi keskkonda.

Kestlikkusaruanne

62

2024 eesmärk Vähendame kanalisatsiooniummistusi, võrreldes eelnenud aastaga (< 533 tk).

2024 tulemus Täitsime eesmärgi (kanalisatsiooniummistuste arv 441 tk).

2025 eesmärk Kanalisatsiooniummistuste arvu vähendamine 4%, võrreldes perioodi 2020–2022 keskmisega.

Avariiolukordade ennetamiseks pumplates on kasutusel kaugjuhtimissüsteem SCADA, mille abil pumplate tööd pidevalt jälgitakse.

2023. aastal Laagri pumplas toimunud avarii järeltegevustena viisime muudatused sisse mitmetes protsessides. Näiteks muutsime andurite asukohti, uuendasime pumplate häire ohjeprotsesse ning kaardistasime ja testisime samasuguse ava- riivõimaluse suhtes ka teisi olulisi reoveepumplaid.

2024. aastal leidis aset kaks olulisemat juhtumit, mille käigus jõudis reovesi kesk- konda reoveekanalisatsiooni purunemise tõttu. Üks neist leidis aset Pirital, kus reovett sattus haljasalale ning teine Mustamäel, kus torustiku purunemise tõttu jõudis reovett sademeveekanalisatsiooni ja selle kaudu suublasse. Parendus- tegevustena oleme käivitanud andurite projekti, mille käigus planeerime paigal- dada sademeveekanalisatsioonile reaalajas jälgitavad kvaliteediandurid, et reovee sissevool viivituseta tuvastada. Samuti kaardistasime ja uuendasime oma protsesse info liikumise aspektist, selleks et vihjed reostuse kohta saaksid õigeaegselt töös- se võetud ning reostuskolle esimesel võimalusel piiratud ja torustik parandatud.

Kanalisatsiooniummistuste arv 2022–2024

2024

2023

2022

Kanalisatsiooniummistuste arv, tk

441

533

628

Reoveepuhastuse nõuetele vastavus

Paljassaare reoveepuhasti on mõeldud olmereovee puhastamiseks eeskätt toitaine- test, nagu lämmastik ja fosfor. Puhastusmeetodina on kasutusel aktiivmudaprotsess ning kogu puhastusprotsess koosneb kolmest etapist: mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastus. Lämmastikuärastuse tõhustamiseks on kasutusel biofilter, mille töö põhineb denitrifitseerivate bakterite toimel. Kompleksloast tulenevalt on reoveepuhastusjaama süvamerelasu kaudu keskkonda tagasi juhitavale puhas- tatud heitveele kehtestatud kvaliteedi piirmäärad.

2024. aasta lõpul võeti vastu uus asulareovee puhastamise direktiiv, mis täiendab heitveele kehtivaid regulatsioone ja kehtestab nõuded täiendava puhastusetapi rajamiseks ning lisanduvate saasteainete seireks. Näiteks ei piirata keskkonna- lubades praegu mikrosaasteaineid, nagu mikroplasti ja ravimijääke, mille eemal- damiseks reoveest tuleb rajada neljas puhastusaste. Ravimijääkide seiramisega reo- ja heitvees alustasime juba 2023. aastal.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

63

Keskmised saasteainete kontsentratsioonid puhastist väljuvas heitvees aastatel 2022–2024, võrrelduna seadusest tulenevate maksimummääradega

2024

2023

2022

Lubatud piirväärtus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7 ), mg/l

3,4

3,5

3,3

15

Keemiline hapnikutarve (KHT), mg/l

36

33,6

39

125

Heljum, mg/l

6,6

9

7

15

Üldfosfor (P üld ), mg/l

0,33

0,35

0,38

0,5

Üldlämmastik (N üld ), mg/l

6,1

5,7

5,4

10

Naftaproduktid, mg/l

0,01

0,02

0,01

1

Nikkel (Ni), µg/l

3,25

3,8

3,3

34

Vask (Cu), µg/l

3,69

2,3

6,4

15

Tsink (Zn), µg/l

25,67

30,4

29,7

50

Plii (Pb), µg/l

0,10

0,11

0,13

15

Kroom (Cr), µg/l

0,83

0,71

0,55

50

5 Mikroplasti allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele. Tallinna Tehnikaülikool 2020

Mikroplasti kohta teame uuringutest 5 , et ehkki reoveepuhastid on mikroplastide oluliseks levikuteeks merekeskkonda, toimivad need ka olulise lõksuna, pida- des mitmete uuringute põhjal kinni 70–99% puhastisse jõudvatest mikroplasti osakestest, kusjuures tõenäoliselt suurem osa sellest jääb reoveesettesse. Mikroplasti sisaldust nii sisenevas reovees, väljuvas heitvees kui ka reoveesettes lasime analüüsida esmakordselt 2024. aastal.

Reoveepuhastusprotsess on pidev, kuid jaama sisenev reovesi muutub nii saaste- ainete kontsentratsioonilt kui ka vee koguselt ja temperatuurilt, mistõttu on heitvee nõuetele vastavuse saavutamisel määrav selle protsessi oskuslik juhtimine ja opereerimine.

Mõõdik: 2024. aastal vastas Paljassaare reoveepuhastist väljuv heitvesi kõigile nõuetele.

2024. aastal puhastati Paljassaare reoveepuhastusjaamas kokku 51,5 miljonit m 3 reovett.

Puhastatud reovee kogus 2022–2024

2024

2023

2022

Puhastatud reovee kogus, mln m 3

51,5

53,1

46,5

Kestlikkusaruanne

64

2024 eesmärk Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnametoodika on uuendatud, lähtudes uuest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ja põhimõttest „saastaja maksab“.

2024 tulemus Uus hinnametoodika on loodud ja hakkab kehtima 2026. aasta keskel.

Keskmised saasteainete kontsentratsioonid suurematest sademevee väljalaskudest aastatel 2022–2024, mg/l

2024

2023

2022

Lubatud piirväärtus

BHT 7

3,3

2,1

2,5

15

KHT

21,9

19,0

18,3

125

Naftasaadused

0,1

0,04

0,1

5

N üld

3,4

3,7

3,5

45

P üld

0,2

0,2

0,2

1

pH

7,8

7,8

7,9

6-9

Heljum

13,9

9,2

10,5

40

Seire kanalisatsioonivõrgus

Tagamaks Paljassaare reoveepuhastusjaama saabuva reovee stabiilset reostus- koormust, teostame Tallinnas ning selle lähipiirkondades objektidelt vastu võetava reovee regulaarset seiret ja kontrollime reovee reostusnäitajate vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. 2024. aastal võtsime kokku 1047 (2023: 1013) reoveeproovi objektide reostuskoormuse määramiseks ning 223 (2023: 332) sademevee- ja muud seireproovi.

Reostusriskide maandamiseks võtame suurema tarbimisega ja/või tegevusalast tulenevalt kõrgema reostuspotentsiaaliga klientide juurest regulaarselt reovee- proove. Pidev reoveeseire kanalisatsioonivõrgus aitab tagada, et reovesi vastab kanalisatsiooni juhitavale reoveele määratud piirnormidele, ei kahjusta kanalisat- siooni toimimist ja on reoveepuhastusjaamas puhastatav selliselt, et Läänemerre jõuab heitvesi, mis vastab kõigile kehtestatud nõuetele.

Kõrgenenud reostusnäitajate korral rakendatakse kliendile saastaja vastutuse põhimõttest lähtuvalt ülenormatiivse reostuse tasu. Kontroll toimib distsiplineerivalt ja suunab kliente oma reovee kvaliteeti paremini juhtima, sest mitmeid saaste- ained on reoveest otstarbekas eemaldada nende tekkekohas. Üheks näiteks on polaarsed süsivesinikud ehk rasvad, mida on otstarbekas eemaldada just nende tekkekohas, kuid mis sattumisel kanalisatsiooni põhjustavad sageli ummistusi ja halvemal juhul reovee sattumist keskkonda.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

65

Keskkonda juhitava sademevee seiret teostame vastavalt keskkonnaloas kehtes- tatud tingimustele ja sagedusele, keskmiselt kord kvartalis.

Sademevee väljalaskude ja kliendiühenduste seire võimaldab meil leida valeühen- dusi, mille kaudu satub lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni reovett. Valesti rajatud ühenduse tuvastamisel korraldame alati viivitusteta selle ümberühendami- se reoveekanalisatsiooni. Reovee sattumine lahkvoolsesse sademeveesüsteemi mitmesugustel põhjustel on sagedasem kui võiks arvata. Lisaks keskkonnaloas kehtestatud reostusnäitajate piirnormide järgimise kontrollimisele paigaldame 2025. aastal katseprojekti raames esimese kvaliteedianduri, mis võimaldab tuvastada reostust reaalajas. Pärast katsetusi on plaanis seirevõrku laiendada.

Kemikaaliõnnetuste vältimine

Kemikaalide kasutamisega kaasneb paratamatult kemikaaliõnnetuste oht, mida reostuse vältimiseks oma tegevustega maandame.

Kemikaalid, mida reoveepuhastuses kasutame, on alljärgnevad.

Metanool: metanooli kasutame reoveepuhastusjaamas selleks, et toetada bioloogilise puhastuse protsessis osalevate bakterite lämmastikuärastust. Metanooli ülima plahvatusohu tõttu oleme klassifitseeritud ohtlikuks ettevõtteks.

Koagulandid ja polümeerid: koagulante ja polümeere kasutame reoveepu- hastuse protsessis suurtes kogustes. Koagulandid on mõeldud reovee keemiliseks töötlemiseks, eesmärgiga eemaldada fosfor. Polümeerid on mõeldud reoveesette omaduste muutmiseks, eesmärgiga kiirendada vee eraldumist settest.

Vahutamisvastane aine: vahutamisvastast ainet kasutame vahu eemaldami- seks ja vahutamise vähendamiseks metaantankides.

Kemikaale vajame ka Ülemiste veepuhastusjaamas, selleks et toota kvaliteetset joogivett. Kemikaalid, mida veepuhastuses kasutame, on alljärgnevad.

Kloor: kloor on efektiivne ja pikaajalise järelmõjuga desinfektant. Kloor on tugeva oksüdeeriva toimega ning vee mikroorganismidele väga mürgine. Seoses kloori ladustamise ja kasutamisega oleme klassifitseeritud B-kate- gooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks.

Osoon: osoon on hea ja kiire oksüdeerija, mis aitab tõhusalt lagundada toor- vees leiduvat orgaanikat ja mikroorganisme ning parandada vee värvust.

Koagulandid ja polümeerid: koagulandid ja polümeerid on kemikaalid, mida kasutame puhastusprotsessis suurtes kogustes vesilahustena.

Naatriumhüpoklorit (NaOCl): NaOCl on efektiivne ja pikaajalise järelmõjuga kemikaal, mida kasutame peamiselt suvisel ajal joogivee täiendavaks desin- fitseerimiseks veepumplates.

2024. aastal kasutasime vee- ja reoveepuhastuses kokku 5999 tonni (2023: 6111 tonni) mitmesuguseid kemikaale ning seejuures ei toimunud ühtegi kemikaaliõn- netust, mis võinuks kahjustada inimeste tervist või looduskeskkonda.

Kestlikkusaruanne

66

Reostuse vältimine ehitustöödel

Oma taristu uuendamiseks ja arendamiseks korraldame ehitustööde teostajate leidmiseks hankeid. Ehitushangete tingimustes oleme muuhulgas sõnastanud, et objektil on keelatud mistahes keskkonnareostuse tekitamine ja keskkonnaseisundi kahjustamine.

Alates 2023. aasta viimasest kvartalist lõime hanketingimuste mõjususe suuren- damiseks võimaluse rakendada keskkonnaalaste rikkumiste eest ka trahvi. Ehkki seni ei ole olnud vajadust trahve rakendada, juhib selle võimaluse olemasolu tähelepanu sellele, kui oluliseks peame keskkonnaaspekte oma ehitusobjektidel.

Alates 2024. aasta veebruarist küsime oma töövõtjatelt enne tööde alustamist keskkonnaplaani, milles töövõtjal tuleb kirjeldada jäätmekäitluse, looduse kaitse ja keskkonnahäiringutega seonduvaid aspekte ning nendest tulenevate mõjude ja riskide vähendamiseks ning nõuetele vastavuse tagamiseks rakendatavaid tegevusi.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

67

Vee- ja mereressursid

Juhtpõhimõte

Vee- ja mereressurssidega on Tallinna Vee jaoks seotud kaks olulist alateema alateemat: veetarbimine ja veevõtt. Veeheitega seotud mõjud, riskid ja võimalused on kajastatud veesaaste all ning on raporteeritud Euroopa kestlikkusaruandluse standardi ESRS E2 „Reostus“ kohaselt (vt alapeatükki „Reostus“).

Veetarbimine: Tallinna Veel on joogivee juhtimisel veevõrgus tekkivate lekete tõttu negatiivne mõju vee- ja teiste ressursside tarbimisele, mis on vajalikud vee puhastamiseks, sh kemikaalid ja energia.

Veevõtt: Tallinna Vee põhitegevus sõltub otseselt suurtes kogustes veevõtust, mistõttu on üheks oluliseks teemaks veevõtt ning sellest tulenev võimalik mõju veevarude ammendumisele.

Veetarbimisest ega veevõtust ei tulene olulisi riske seoses ressursside kättesaa- davusega ning oluliste teemade hindamisel arvestati, et nimetatud alateemad võivad kaasa tuua vaid üksikute partnerite kriitikat, mis ei avalda olulist mõju koostöösuhetele.

Jätkusuutliku teenuse tagamise vältimatu eeldus on piisava toorveevaru ja -kva- liteedi olemasolu Ülemiste järves. Tallinna Vees on vesi nii puhastusprotsessis kui ka torustikes pidevas liikumises ning vett püsivalt ei hoiustata. Tallinna elanike joogiveega varustamiseks vajaminev vesi ammutatakse selle looduslikust kesk- konnast. Seetõttu peame oluliseks kasutada veevarusid säästlikult ja pidevalt suurendada veekasutuse tõhusust.

Tagame veeressursside säästlikku kasutamise veeteenuste osutamisel. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.

Poliitika elluviimise eest vastutavad oma töölõigus kõik organisatsiooni töötajad, sh juhtkond. Täpsemalt on kestlikkusega seotud vastutused toodud peatükis „Üldteave“.

Veevõttu mõjutavad lisaks protsessijuhtimisele nii elanikkonna tarbimisharjumu- sed, veekadude osakaal kui ka meie omatarbevee vajadus, mistõttu püüame anda oma panuse veetarbimise vähendamisse nii otseselt, enda tegevuse kaudu, kui ka veetarbijate teadlikkust tõstes.

Veevõtt ja -kasutus

Pea 90% meie tarbijatest Tallinnas ja Maardu linnas saavad oma joogivee pin- naveest. Olgugi, et Ülemiste järv on tallinlaste peamine joogiveeallikas, on järve enda looduslik valgala väike. Veemahu suurendamiseks ja Tallinna linna vajaduste tagamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ning neid ühendavad kanalid. Meie veehaardesüsteem hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ning Soodla, Jägala ja Pirita jõe valgala- sid, kogupindalaga u 1800 km 2 . Kõige olulisemaks veehoidlaks on Ülemiste järv

Kestlikkusaruanne

68

Põhjavee kasutus aastatel 2022–2024 ja võrdlus vee erikasutuslubades kehtestatud maksimumkogustega, tuhat m 3

Veeloa nr

Lubatud max kogus

2024

2023

2022

Tallinn (luba nr KL-506050)

7749,80

2305,7

2294,7

2367,5

Saue (luba nr L.VV/331954)

445

340,5

359,3

364,4

Maardu (luba nr L.VV/328349)

720

0,2

1,8

0,2

2024 eesmärk Tegutseme täielikus vastavuses keskkonnalubadega.

2024 tulemus 2024. aastal täitsime kõiki keskkonnalubade nõudeid.

mahuga 15,8 miljonit m 3 . Ülemiste järve täiendavad veevarud, millega maandame veeressursi otsalõppemise riski, paiknevad Paunküla veehoidlas Pirita jõe ülem- jooksul (9,9 mln m 3 ) ja Soodla veehoidlas Soodla jõel (7,4 mln m 3 ). Neid veevarusid saame vajadusel kasutada ka Ülemiste järve kesise veekvaliteedi parandamiseks. Tallinna pinnaveehaardesüsteemi veevaru suurus oleneb eelkõige aastasest sademete hulgast.

Pinnaveekasutus Ülemiste järvest ja vastavus vee erikasutusloale nr KL-506050 aastatel 2022–2024, miljonit m 3

2024

2023

2022

Pinnaveekasutus Ülemiste järvest

26,65

26,34

26,60

Lubatud maksimumkogus 47,6 miljonit m 3 /a

Põhjaveekihtidest ammutatud joogiveega varustame ligi 10% oma tarbijatest. Põhjaveega varustame oma tegevuspiirkonnas Saue linna ning Tallinnas Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita ja Tiskre piirkondi. Põhjaveevõtt 2024. aastal kokku oli 2 646 400 m 3 (2023: 2 654 114 m 3 ). Põhjavett kasutame oluliselt vähem, kui on keskkonna- loaga meile lubatud selline lähenemine tagab põhjaveevarude kestlikkuse ka tulevastele põlvedele.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

69

2024 eesmärk Vähendame omatarbevee kogust, võttes reoveepuhastusjaamas võrede pesul kasutusele tehnilise vee ja korduvkasutades veepuhastusjaamas filtrite uhtevett.

2024 tulemus 2024. aastal projekteeriti lahendus veepuhastusjaama filtrite uhtevee taaskasutamiseks, kuid majanduslikel kaalutlustel realiseeritakse projekt lähiaastatel. Reoveepuhastusjaama mehaanilistes võreseadmetes alustati tehnilise vee kasutamist ning joogivett seal tehnoloogiliste protsesside tarbeks enam ei kasutata.

2024 eesmärk Hoiame veekadude osakaalu võrgus alla 14%.

2024 tulemus Täitsime eesmärgi (lekete osakaal 13,67%).

2025 eesmärk Hoiame veekadude osakaalu võrgus alla 14%.

Omatarbe vähendamine

Püüame pidevalt leida võimalusi, et oma protsessides veetarvet vähendada, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid ja uuendades seadmeid.

Vee omatarve aastatel 2022–2024, tuhat

2024

2023

2022

Omatarbeks kasutatud vesi

2 624

2 601

2 318

Veekaod

Üks meie olulisemaid eesmärke on vähendada pidevalt veekadusid jaotusvõrgus. Lekete arvu vähendamiseks jälgime igapäevaselt veekadu võrgus ning kõrvaldame lekked esimesel võimalusel. Meie spetsialistidel on lekete leidmiseks spetsiaalne varustus, mis koos võrgu tsoneerimise ja kauglugemissüsteemiga võimaldab võrgus tekkivaid veelekkeid võimalikult kiiresti avastada.

Veekadude osakaal aastatel 2022–2024

2024

2023

2022

Veekadude osakaal

13,67%

12,94%

16,02%

Kestlikkusaruanne

70

Ressursikasutus ja ringmajandus

Juhtpõhimõte

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist „Mõju olulisuse hinnang") on Tallinna Vee jaoks ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud olulisema alateemana jäätmed.

Leiame võimalusi ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, jäätmetekke vähendamiseks ja tekkivate jäätmevoogude maksimaalseks väärindamiseks. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.

Ettevõtte tegevuse käigus tekivad suured jäätmete kogused peamiselt võrkude hooldus- ja remonttöödel ja reoveepuhastuses.

Settekäitlus ja reoveesete

Reoveesete on väärtuslik toitainete allikas, mille kasutamine põllul ja haljastuseks on lubatud teatud tingimustel. Sete tekib puhastusprotsessis vältimatult ning moodustab suurema osa kõigist ettevõttes tekkivatest jäätmetest. Seetõttu ei soovi me setet prügilas ladustada, vaid tegeleme selle käitlemisega, et suunata settesse kogunenud toitained uuesti ringlusesse. Selleks kääritatakse setet esmalt anaeroobses keskkonnas (metaantankides ehk kääritites), segatakse seejärel freesturbaga ning kääritatakse aeroobselt lihtaunades. On oluline, et jaamast välja minev kompostitud reoveesete oleks kasutamiseks ohutu ja vastaks kesk- konnaministri 31. juuli 2019 määrusele nr 29. Seetõttu võtame regulaarselt proove (analüüsides neis leiduva kuivaine, orgaanilise aine, N üld , P üld , helmentide munade, Escherichia coli , kaadmiumi, kroomi, vase, nikli, plii, tsingi ja elavhõbeda sisaldust), mille abil saame hinnata sette kasutussobivust.

2024. aastal väljastati soovijatele 42 773 tonni stabiliseeritud ja komposteeritud reoveesetet (2023: 37 888 tonni). Väljastatud sete vastas nii sellele kohalduva mää- ruse kui ka meile väljastatud keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 tingimustele.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

71

EL taksonoomiaga hõlmatud tegevused

Üldised põhimõtted

AS Tallinna Vesi kontserni suhtes jõustub Euroopa Liidu taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamise kohustus alates 2025. aasta majandusaastast, kui kontsernile rakendub EL kestlikkusaruandluse direktiivist tulenev aruandluskohustus. Kont- sern alustas 2023. aastal aruandluseks ettevalmistust, analüüsides seda, millises ulatuses on kontserni tegevusalad EL taksonoomias käsitletud ning kaardistades taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste kriteeriumid.

Vaatamata sellele, et kontsernil puudub käesoleva aruandeaasta kohta EL tak- sonoomiaga hõlmatud andmete esitamise kohustus, on kontsern otsustanud vabatahtlikult avalikustada oma EL taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste kirjeldused. Alljärgnevalt on kirjeldatud EL taksonoomia kohase aruandluse üldisi põhimõtteid ja kontserni EL taksonoomias käsitletud tegevusi, välja arvatud kä- sitletud tegevustega seotud tulemusnäitajad.

Euroopa roheleppe eesmärkide elluviimiseks välja töötatud kestlike majandus- tegevuste klassifitseerimissüsteemi ehk taksonoomia eesmärk on soodustada erasektori investeeringuid kestlikesse majandustegevustesse. 2020. aastal vastu võetud taksonoomiamäärus (EL) 2020/852 seab kindlad nõuded ja tehnilised sõelu- miskriteeriumid majandustegevustele, mis aitavad kaasa EL keskkonnaeesmärkide täitmisele. Taksonoomiamäärus ei kohaldu kõikidele majandusvaldkondadele, vaid keskendub suurima keskkonnamõjuga tegevustele, mille hulgas on veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega seonduvad tegevused. Taksonoomiamääruse artikkel 9 määratleb kuus keskkonnaeesmärki:

kliimamuutuste leevendamine;

kliimamuutustega kohanemine;

vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

üleminek ringmajandusele;

reostuse vältimine ja tõrje;

elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Taksonoomiamääruse kohaselt peavad aruandluskohuslasest ettevõtted avalikus- tama taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas majandustegevuste osakaalu müügitulus, kapitalikuludes ja tegevuskuludes määruses etteantud tabeli vormis.

Taksonoomias käsitletud suhtarv näitab, millises ulatuses on kontserni müügi- tulu, kapitalikulud ning tegevuskulud seotud taksonoomiamäärustes kirjeldatud majandustegevustega, arvestamata seda, kas antud majandustegevus vastab taksonoomias kehtestatud hindamiskriteeriumitele.

Kestlikkusaruanne

72

Kontserni taksonoomias käsitletud majandustegevuste kirjeldused

Taksonoomiaga kooskõlas olemiseks peab majandustegevus vastama takso- noomiamääruse alusel vastu võetud delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 ette antud teaduspõhistele hindamiskriteeriumitele, milleks on tegevusalapõhised tehnilised sõelumiskriteeriumid ning põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kriteeriumid. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt ei tohi majandustegevus takistada teiste keskkonnaeesmärkide täitmist ning selle hindamiseks on delegeeritud määruses samuti ära toodud hindamiskriteeriumid. Lisaks peab kontsern oma majandus- tegevust teostama kooskõlas minimaalsete sotsiaalsete kaitsemeetmetega. Minimaalsete sotsiaalsete kaitsemeetmete täitmiseks peab majandustegevus järgima rahvusvahelisi äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid. Kui kontserni majandustegevus ei vasta kasvõi ühele eelpool mainitud kriteeriumile, siis ei saa seda majandustegevust lugeda taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

Kontsern avaldab nii taksonoomiaga kooskõlas kui ka taksonoomias käsitletud, kuid mitte kooskõlas olevate tegevusaladega seotud tulemusnäitajad esmakordselt 2025. aasta majandusaasta aruandes.

Taksonoomiamäärusega käsitletavate tegevuste kaardistamisel lähtus kontsern määrustes (EL) 2021/2139 ja (EL) 2023/2486 välja toodud tegevuste NACE koodi- dest ning tegevuse kirjeldusest.

Kontserni taksonoomiamääruses käsitletud tegevused on analüüsi kohaselt alljärgnevad.

Veevarustus (WTR 2.1)

Kontserni põhitegevuseks on vee puhastamine ja -varustus Tallinna, Maardu ja Saue linnas.

Lisaks on antud tegevusalaga seotud alamtegevustena käsitletud määruses (EL) 2021/2139 järgnevad tegevused: veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüstee- mide ehitamine, laiendamine ja käitamine (CCM 5.1/CCA 5.1) ning veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine (CCM 5.2/CCA 5.2).

Asulareovee puhastamine (WTR 2.2)

Kontserni põhitegevuseks on reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ja puhasta- mine Tallinna, Maardu ja Saue linnas. Ettevõte opereerib ühte reoveepuhastusjaama.

Lisaks on antud tegevusalaga seotud alamtegevustena käsitletud määruses (EL) 2021/2139 järgnevad tegevused: reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine (CCM 5.3/CCA 5.3), reovee kogumis- ja puhastus- süsteemide uuendamine (CCM 5.4/CCA 5.4), reoveesetete anaeroobne käärita- mine (CCM 5.6/CCA 5.6).

Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine bioenergiast (CCM 4.20 / CCA 4.20)

Tallinna reoveepuhastusjaamas reoveesette stabiliseerimise kõrvalproduktina tekkivast biogaasist toodetav elektri- ja soojusenergia kasutatakse täielikult puhasti omatarbeks.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

73

Sotsiaalne teave

Oma töötajaskond

Meie jaoks on väga oluline hoida oma töötajate üldist heaolu, mistõttu edendame turvalist ja õiglast töökeskkonda ning toetame aktiivselt järelkasvu. Rahulolu edendamiseks viime töötajate seas läbi uuringuid, et teada saada, mis on ettevõttes hästi ja millised valdkonnad vajavad enam tähelepanu. Töötajatelt saadud tagasiside on abiks otsuste langetamisel ning ühtlasi aitab töötajatel mõista otsuste tagamaid ja muudatuste vajalikkust.

Kestlikkusaruanne

74

Juht- põhimõtted

Tallinna Vee jaoks on oluline oma töötajate üldine heaolu ja tööohutus, seetõttu keskendub ettevõtte strateegia viies põhisuund selgelt töötajate heaolu tagami- sele. Strateegia sõnastab, et Tallinna Vesi väärtustab töötajate rahulolu, inves- teerib oma töötajatesse ning edendab turvalist ja õiglast töökeskkonda ja toetab järelkasvu tekkimist, mis tagaks järjepidevuse. Ettevõte pakub keskkonda, milles teotahtelistel ja pühendunud töötajatel on võimalik töötada nii ettevõtteüleste kui ka igaühe individuaalsete karjäärieesmärkide saavutamise nimel. Üks strateegia töötajatega seotud põhisuuna fookustest on juhtimiskvaliteedi tõstmisel ja juhtimis- oskuste arendamisel.

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist „Mõju olulisuse hinnang“) on Tallinna Vee jaoks oma töötajaskonnaga seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid ja võimalused.

Tallinna Vee töötajate tervis ja ohutus on ettevõtte prioriteet. Töötajaskonnast rohkem kui poole moodustavad kontoritöötajad, kelle töökeskkonna ohutegurid on seotud peamiselt vähese liikumise ja töötamisega arvuti taga. Teiste töötajate puhul on töö sageli seotud kõrgendatud riskiga, mis tuleneb näiteks töötamisest piiratud ligipääsuga ruumides, kokkupuutest kemikaalidega, töötamisest eritehnikaga, sügavates kaevudes, kollektorites jne. Potentsiaalne negatiivne mõju töötajate tervisele ja tööohutusele võib ilmneda sektori riskitaseme tõttu.

Strateegiliselt olulised teemad on ka tööhõivekindluse ja piisava töötasu tagamine . Tallinna Vesi saab suurettevõttena pakkuda stabiilset töökohta märkimisväärsele hulgale inimestest, avaldades sellega positiivset mõju töötajate heaolule.

Tööaeg ning töö- ja pereelu ühitamine on olulised teemad, millega seotud potentsiaalne negatiivne mõju võib tuleneda ebaharilikust tööajast, võimalikest ületundidest või suurenenud töökoormusest, mis mõjutavad töötaja töö- ja eraelu tasakaalu.

Tallinna Vee jaoks on oluline oma töötajate arendamine . Töötajatele pakutavad arenguprogrammid ja koolitused aitavad toetada töötajate arengut nende karjääri- teekonnal.

Tallinna Vees töötab eri vanuses ja rahvusest töötajaid, kes teevad väga erine- va iseloomuga töid. See annab ettevõttele võimaluse saada kasu erilaadsetest kogemustest ja teadmistest. Mitmekesisuse tagamine erineva profiiliga töötajate kaasamise näol on potentsiaalse positiivse mõjuga. Sooline tasakaal on oluline juhatuse ja nõukogu tasandil.

Sidusrühmade, k.a töötajate huvid ja seisukohad on välja toodud alapeatükis „Sidusrühmade ootused“.

Tallinna Vee personalipoliitika minimeerib ülaltoodud riske ja mõjusid iga-aastaste tegevuskavade kaudu. Personalipoliitika täideviimise eest vastutab organisatsiooni personalijuht ja kõrgeimal juhtimistasandil juhatus. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena, kes väärtustab oma töötajaid ning on pühendunud pidevale aren- gule, usume ja panustame sellesse, et meie meeskonnas töötaksid pühendunud ning kompetentsed inimesed. Juhtpõhimõtted, mis on seotud oluliste kestlikkuse teemadega (põhjalikumalt saab lugeda meie kodulehel) on alljärgnevad.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

75

Tervishoid ja ohutus. Tööohutus on meie tegevuse lahutamatu osa ja keskse tähtsusega kõigis meie tegemistes ning me ei tee selles järele- andmisi. Oleme pühendunud töötajate ja tarnijate tervise, ohutuse ja heaolu tagamisele. Pakume ohutut, positiivset ja toetavat töökeskkonda, mis edendab tervist ja heaolu kõigis tööetappides.

Mitmekesisus ja sooline võrdõiguslikkus. Ettevõttes töötab eri vanuses ja rahvusest töötajaid, kes teevad väga erineva iseloomuga töid. See rikastab meie töötajaskonda mitmesuguste kogemuste ja teadmistega. Värbamisel kindlustame, et organisatsioonis töötab optimaalne arv motiveeritud, kompetentseid ja oskuslikke töötajaid, kes sobivad mees- konda ja aitavad kaasa organisatsiooni pikaajalisele edule.

Töötajate areng. Tagame oma töötajate järjepideva koolitamise ja aren- damise, et nende oskused ja teadmiste ajakohasus vastaksid töö nõud- mistele, ning toetame töötajate arengut nende karjääriteel. Innustame arengut meeskonna sees. Seetõttu anname pühendunud ja võimekatele töötajatele võimaluse ettevõttesiseseks eneseteostuseks ning karjääriks. Samuti julgustame töötajaid pidevalt õppima ja arenema, võimaldades neile nende ning ettevõtte vajadustest lähtuvaid koolitusvõimalusi. Peame oluliseks tagada oma meeskonnale jätkusuutlik järelkasv. Sellest tulenevalt oleme ala- tes 2021. aastast käivitanud kolmes kutsehariduskoolis ja kolmes kõrgkoolis oma stipendiumiprogrammi.

Kindel töökoht ja piisav tasu. Rakendame motivatsioonikavasid, seal- hulgas preemiaid, tunnustusi ja arenguvõimalusi, et hoida töötajad rahul- olevana ja kaasatuna.

Töö ja eraelu tasakaal. Oleme oma töökorralduses paindlikud, võimalda- me perekondlikeks sündmusteks vaba aega ja pikemat puhkust, kui sea- dus ette näeb. Töötame selle nimel, et meie ettevõte oleks peresõbralik.

Eelpool toodud juhtpõhimõtted rakenduvad kõigile Tallinna Vee kontserni töö- tajatele ning nende täitmise eest vastutavad personalijuht ning töötervishoiu ja tööohutuse juht.

Tallinna Vee ärieetika põhimõtete üks kuuest põhireeglist puudutab inimõiguste ja töötajate õiguste tagamist. Täpsemalt saab ärieetika juhtpõhimõtetest lugeda ettevõtte kodulehel.

Me austame iga üksikisiku inimõigusi ega diskrimineeri inimesi nende rassi, naha- värvi, usutunnistuse, soo, vanuse, sotsiaalse staatuse, perekondliku päritolu, füüsilise või vaimse puude või seksuaalse sättumuse alusel, ega riku muul moel inimõigusi. Igasugune diskrimineerimine on mitteaktsepteeritav ning me toetame inimõigusi kindlalt kõikides oma ettevõtmistes. Ettevõte ei kasuta sunnitööd ega lapstööjõu- du. Tallinna Vesi austab ja toetab inimõigusi ja töötajate õigusi, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning pidades oluliseks soosida ja hoida võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist töökollektiivis ja tööhõives. Igat üksikisikut austatakse ning koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata tema soost, usutunnistusest, vanusest vms teguritest.

Kestlikkusaruanne

76

Töötajate kaasamise kanalid

Kaasamiskanal

Kirjeldus, näited

Läbiviimise regulaarsus

Tagasisidega arvestamine

Üleettevõtteline rahulolu-uuring

Viime töötajate seas läbi rahuolu-uuringut, et teada saada, mis on ettevõttes hästi ja millised valdkonnad vajavad enam tähelepanu. Hindame väga töötajate arvamust ja mõtteid ning nende tagasisidet ja hinnangut oma tööelule.

Kord aastas

Saadud tagasiside põhjal loome tegevuskavad nii ettevõtte tasandil kui ka üksustes.

Tippjuhtkonna avatud koosolekud

Koosolekul vahetatakse infot töötajate ja juhtkonna vahel.

Kord kuus

Vahetu tagasiside koosolekutel ja rahulolu- uuringu kaudu

Osakonna koosolekud

Vahetu suhtlus osakonna juhi ja liikmete vahel.

Sõltuvalt osakonnast, tavapäraselt kord nädalas või kuus.

Vahetu pidev tagasiside koosolekutel ja rahulolu- uuringu kaudu.

Suhtlus vahetu juhiga

Vahetu juhi rolli tähtsust tugevdab ettevõttes hea tava pidada juhi ja otsealluvate vahel korrapäraseid üks ühele vestlusi.

Kord nädalas, paari nädala tagant või kord kuus.

Suhtlus vahetu juhiga annab hea võimaluse jooksvalt töötulemusi hinnata, tagasisidet anda ja ka uusi tegevusi eesmärgistada.

Aasta- eesmärkide tutvustamine

Iga uue kalendriaasta alguseks lepib juhtkond kokku ettevõtte eesmärgid, mis pannakse kirja aasta tulemuskaardile. Need eesmärgid avalikustatakse ja neid tutvustatakse kõikidele töötajatele aasta alguses toimuval koosolekul. Infot aastaeesmärkide täitmise hetkeseisu kohta jagatakse ettevõttesisestel digiekraanidel.

Toimub iga aasta alguses, ühtlasi antakse järgneva kalendriaasta jaanuaris ülevaade eelnenud aastaks seatud eesmärkide saavutamisest. Jooksva aasta eesmärkide täitmise hetkeseisu tutvustatakse igakuiselt.

Koosolekul saavad töötajad esitada täpsustavaid küsimusi eesmärkide ja nende täitmise kohta. Terve aasta jooksul on töötajatel võimalus tutvuda aastaeesmärkide täitmise hetkeseisuga.

Üleettevõttelised suhtluskanalid

Kuukiri, üle-ettevõttelised e-kirjad, siseveeb, digiekraanid, koduleht, sotsiaalmeedia-kanalid

Vastavalt vajadusele

Hetkel kogume vahetut tagasisidet ja korraldame perioodiliselt tagasisideküsitlusi.

Mitmesugused üritused, koolitused

Töötajatele mõeldud üritusi ja koolitusi toimub aasta jooksul mitmeid, sh suvepäevad, jõulugaala, infopäev, meeskonnapäev koos Utilitase kontserniga, veebiseminarid, erialased koolitused.

Vastavalt vajadusele

Saadame töötajatele tagasisideküsimustikke, samuti kogume tagasisidet suuliselt ja kuulame töötajate arvamusi.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

77

Tegevussuunad ja eesmärgid

Töötajate kaasamise kanalid ja negatiivsete mõjude heastamine

Oma murede ja tähelepanekute edastamiseks on töötajatel mitmeid võimalusi, mida on kirjeldatud alljärgnevalt.

Töötajate esmane harjumus on pöörduda mure või tähelepanekutega otse- se juhi poole, personaliosakonda või bürooassistendi poole, sõltuvalt sellest, missugust laadi tähelepanekuga on tegemist.

Puhastusjaamadesse ja Ädala kontorisse on paigutatud postkastid, mille kaudu on töötajatel võimalik edastada oma tähelepanekuid, soovi korral ka anonüümselt.

Üksikuid tähelepanekuid saadetakse läbi siseveebi, sel juhul reageerib perso- naliüksus, kes jälgib, et pöördumistega tegeletaks kohe.

Mitukümmend aastat on tegutsenud töötajate ametiühing, kelle poole on samuti võimalus pöörduda nii küsimuste kui ka muredega.

Samuti on ettevõtte kodulehel asuva vihjeankeedi kaudu võimalik soovi korral anonüümselt edastada teavet sündmuste kohta, mis töötaja arvates ei ole kooskõlas heade äritavade ja üldtunnustatud moraalinormidega. Olukordi lahendame juhtumipõhiselt ja heastame samuti olukorrale individuaalselt lähenedes.

Mure või tähelepaneku kättesaamisele järgnev protsess võib olla erinev, sõltudes konkreetsest tähelepanekust, kuid kõiki pöördumisi lahendavad esmalt otsesed juhid või personalitöötajad, kaasates vajadusel juhatuse. Olemasolev protsess on toiminud hästi ja kuna tähelepanekuid tuleb pigem vähe ja üksikuid, siis ei ole seni loodud süsteemsemat protsessi ega hinnatud eraldi meetmete tõhusust. Ettevõte lähtub kanalite tagamisel põhimõttest, et pakutud kanalit võib pidada tõhusaks, kui selle kaudu edastatud mured saavad lahendatud mõistliku aja jooksul.

Kõik loetletud kanalid on loodud organisatsiooni töötajate poolt ja on kättesaada- vad kõikidele töötajatele. Kanalite arvukus tuleneb soovist luua võimalus edastada informatsiooni kõigile töötajatele, sõltumata nende füüsilisest töökohast.

Regulaarselt töötajatelt kogutud tagasiside aitab langetada olulisi otsuseid ning töötajate kaasamine aitab neil mõista otsuste tagamaid ja muudatuste vajalikkust. Konkreetsed kaasamiskanalid tagasiside edastamiseks on välja toodud eespool. Kaasame töötajaid ka organisatsiooni arendamise sisulistesse tegevustesse. Lisaks kutsume töötajaid kaasa lööma ettevõtte kuvandi loomises (nt tutvustades ettevõtet messidel) ja heategevuslikes ettevõtmistes (nt osaledes liikuma kutsuvates sam- mukampaaniates, millega kogume annetusi heategevuslikele organisatsioonidele).

Väärtuspakkumise tugevdamine töötajale . Peame pakkuma ahvatlevat ja kon- kurentsivõimelist kompensatsioonipaketti.

Õiglase töötasu hindamiseks osaleme igal aastal Fontese palgauuringus ning jälgime Statistikaameti poolt avaldatavat palgainfot, mis on sisendiks töötasude korrigeerimisel.

Kestlikkusaruanne

78

Üldise tervisealase teadlikkuse tõstmiseks korraldame kord aastas tervisekuud , mille raames kutsume kõnelema huvitavaid külalisesinejaid ja tutvustame uusi võimalusi, kuidas hoida ja parandada oma tervist. Tervise hoidmiseks oleme tööta- jatele loonud võimalused sportimiseks ettevõtte oma spordi- ja jõusaalides. Samuti võimaldame inimestel võtta nädala jagu lisapuhkust talvekuudel ning toetame meeskonnasporti . Alates 2022. aastast pakume oma töötajatele tervise- kindlustust , mis võimaldab tööandja kaudu hüvitada erameditsiiniasutuste ja riiklike haiglate teenuseid. Selleks, et muuta töötajatele pakutavaid terviselahendusi veelgi paindlikumaks ja töötajasõbralikumaks, lisasime 2024. aastal tervisekindlustusele täienduseks võimaluse kasutada sporditoetust Stebby keskkonna kaudu.

Töö- ja pereelu ühitamiseks anname esimese koolipäeva puhul septembris vaba päeva kõigile 1.–4. klassi minevate laste vanematele, samuti pakume tasustatud vabu päevi abiellumise, matuste ja lapse sünni korral. Väärtustame töötajate töö- ja pereelu tasakaalu ning püüame luua peresõbraliku töökeskkonna. Sel eesmärgil korraldasime suve lõpupoole Tilgu perepäeva, et pakkuda töötajate peredele võimalust koos veeta meeldejääv päev ning näidata, et hoolime ka nende lähedas- test. Jõulukuu alguses tervitasime väikeseid jõulusõpru ja nende peresid toredal laste jõulupeol. Sellega soovisime luua sooja ja rõõmsat jõulumeeleolu, pakkudes peredele võimalust koos tähistada ning jagada toredaid hetki.

Töötajate arengu toetamiseks koostame igal aastal töötajate arenguvestluste põhjal koolitusplaani, mille järgi korraldame aasta jooksul mitmesuguseid koolitusi. Samuti toimuvad koolitused väljaspool koolitusplaani. Toetame ettevõtte töötajaid, kes töötamise kõrvalt õpivad kutse- või kõrgkoolis, omatöötaja stipendiumiga . Lisaks kaardistab iga osakond oma suure potentsiaaliga töötajad (talendid), kellele pakutakse aasta ringi mitmesuguseid, iga-aastase arenguvestluse käigus kokku lepitud tegevusi.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

79

Koolituse mõõdikud

2024

2023

2022

Koolitustel osalenute arv

391

357

224

...mehed

265

241

143

...naised

126

116

81

...juhid

77

72

65

...spetsialistid

194

177

109

...oskustöölised

120

108

50

Koolitusel osalenute osakaal kogu töötajaskonnast

100%

99%

65%

Keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta

4,90

4,20

2,39

Töö- ja eraelu tasakaalu ning tasustamise mõõdikud

2024

2023

2022

Vanemapuhkuse õigusega töötajate arv, sh sooline jaotus, osakaal kogu töötajaskonnast

26

8

7

...mehed

15

2

0

...osakaal töötajaskonnast

4%

0,5%

0,0%

...naised

11

6

7

...osakaal töötajaskonnast

3%

1,6%

2,0%

Vanemapuhkusel viibivate töötajate arv, sh sooline jaotus, osakaal kogu töötajaskonnast

5

8

7

...mehed

0

2

0

...osakaal töötajaskonnast

0,0%

0,5%

0,0%

...naised

5

6

7

...osakaal töötajaskonnast

1,4%

1,6%

2,0%

Sooline palgalõhe, sh töökategooriate või muude segmentide alusel

N/A

N/A

N/A

Kõrgeima palgaga töötaja aastase kogutöötasu ja kõigi töötajate aastase mediaantöötasu (v.a kõrgeima palgaga töötaja) suhe

3,37

N/A

N/A

Kestlikkusaruanne

80

Järelkasvu kavandamine

Järelkasvu kavandamine tagab oluliste ametikohtade ja vastutuse sujuva üleand- mise. Anname pühendunud ja võimekatele töötajatele võimaluse ettevõttesiseseks eneseteostuseks.

Alustasime 2021. aasta sügisel Tallinna Vee omatöötaja stipendiumi programmiga ning jätkame seda ka edaspidi. 2024. aastal olime praktikakohaks 22 praktikan- dile (12 neidu ja 10 noormeest), kellest neli jätkasid meie juures töötamist ka peale praktikaperioodi.

Töötajate rahulolu

Tallinna Vesi seab tähtsale kohale töötajate rahulolu, rakendades selleks mitme- suguseid vahendeid.

Töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal koostatakse tegevuskavad ning raken- datakse algatusi probleemide lahendamiseks ja töötajate heaolu parandamiseks.

Töötajate rahulolu oma tööga aitab hoida tunnustamine . Ühe osana töötajate tunnustamisest oleme sisse seadnud tööjuubilaride meelespidamise. Samuti toimub ettevõtte iga-aastasel jõulugaalal aasta parimate töötajate tunnustamine mitmes kategoorias, auhinnaga kaasneb ka rahaline preemia. Lisaks sellele on võimalik kõikidel töötajatel läbi ettevõtte siseveebi tunnustada ja tänada kolleegi, kes saab ettevõttelt tänutäheks kaardi ja šokolaadi. Üldine rahulolu on jäänud 2023. aasta tasemele.

Töötajate rahulolu mõõdikud

Tulemus 2024

Eesmärk

Töötajate rahulolu Pulsi-uuringu põhjal, 6-palli skaalal

3,9 palli

4,1 palli

Mitmekesisuse ja soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks ei ole Tallinna Vees välja töötatud otseseid meetmeid. Seda teemat katab Tallinna Vee ärieetika koodeks, mis sedastab, et ettevõte järgib võrdse kohtlemise põhimõtet ning peab oluliseks soosida ja hoida võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist töökollektiivis ja tööhõives. Igat üksikisikut austatakse ning koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata tema soost, usutunnistusest, vanusest vms teguritest.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

81

Töötajate mitmekesisuse mõõdikud

2024

2023

2022

Tippjuhtkonna sooline jaotus

11

11

9

...mehed / osakaal

6 / 55%

6 / 55%

6 / 67%

...naised / osakaal

5 / 45%

5 / 45%

3 / 33%

Palgatöötajate ealine jaotus

362

364

345

...alla 30-aastased / osakaal

49 / 14%

46 / 13%

48 / 14%

...31-50-aastased / osakaal

187 / 52%

187 / 52%

167 / 48%

...üle 50-aastased / osakaal

126 / 35%

129 / 36%

130 / 38%

Puuetega töötajate arv

3

5

4

...mehed

2

3

2

...naised

1

2

2

Tööga seotud juhtumid ja kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju

2024

2023

2022

Eesmärk

Diskrimineerimisjuhtumite arv, sh ahistamisjuhtumite koguarv

0

0

0

0

Tööohutus

Ohutus on oluline aspekt meie igapäevases tegevuses. Seame esikohale oma töötajate ohutuse ning edendame turvalist töökeskkonda ja ohutuid töövõtteid.

Meie strateegilistes eesmärkides on positiivne tööohutuskultuur eraldi välja too- dud ja oleme endale eesmärgiks võtnud tööõnnetuste nulltaseme saavutamise.

Tööohutusega seotud eesmärgid 2024

Tulemus 2024

Eesmärk

Tööõnnetuste arv

1

0

Tööohutusmõõdiku (TOM) näit Tallinna Vee ja Watercomi objektidel

99,1%

96%

Tööohutus on meie tegevuse lahutamatu osa ja keskse tähtsusega kõigis meie tegemistes. Ühegi tööülesande täitmine ei ole väärt viga saamist. Ohutu ja meeldiv töökeskkond aitab meil tööandjana tagada, et meie töötajad on hoitud ega riski tööd tehes oma tervise või eluga.

Kestlikkusaruanne

82

Meie töökeskkonnaalane tegevus vastab riiklikele õigusaktidele ning rahvusvahelise töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardi ISO 45001:2018 nõuetele. Ehitus- ja remondiobjektide nõuetele vastavus on iga-aastaselt seatud ka üheks ettevõtte eesmärgiks.

Ettevõttes korraldab tööohutust töötervishoiu- ja ohutuse osakond, kuhu kuulub töötervishoiu ja tööohutuse juht ja tööohutusspetsialist. Lisaks neile tegutseb ettevõttes 10-liikmeline töökeskkonnanõukogu ja eri üksustest valitud 17 töökesk- konnavolinikku. Täiendavalt kontrollivad tööohutust töökeskkonnanõukogu liikmed ja juhid, kes viivad kontrolle läbi nii objektidel kui ka tootmisüksustes. Negatiivsete leidude puhul lepitakse kokku parendustegevustes, milleks võib olla nii täiendav koolitus, juhendamine, ohutust parandavate töövahendite soetamine kui ka märgistuse lisamine. Kokkulepitud tegevuste täitmist kontrollitakse.

2024. aastal viidi läbi kokku 372 tööohutuskontrolli. 2024. aastal juhtus üks töö- õnnetus, mille tagajärjel pidi töötaja jääma töövõimetuslehele enam kui 25 tööpäe- vaks. Tööõnnetuste ennetamiseks julgustame pidevalt oma töötajaid, sealhulgas ka juhte, märku andma tööohutusega seotud tähelepanekutest ning pöörame tähelepanu info kogumisele ohuolukordade, ohutusalaste tähelepanekute ja „napikate“ kohta oma töötajatelt. 2024. aastal laekus juhtidelt TOM kontrollide kaudu 152 tähelepanekut ja töötajatelt otse töötervishoiu ja -ohutuse osakonda 34 tähelepanekut. Saadud info põhjal viime läbi parendustegevusi võimalike õnnetuste ärahoidmiseks tulevikus.

Ohutu töökeskkonna loomisel ning ka selle hoidmisel on võtmeaspektiks töötajate teadlikkus ja korrapärased tööohutuse sisekontrollid . Viime regulaarselt läbi töö- keskkonnaalaseid koolitusi . Teiste seas toimusid 2024. aastal esmaabiandjate täiendõpe, töötajate tuleohutuskoolitus, tuletöö tegemise koolitus, tuleohutuse enesekontrolli eest vastutava isiku koolitus, ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohu- tuse koordinaatori väljaõpe, kemikaaliohutuse ja biotsiidide käitlemise koolitus, impulsiivsuse-teemaline koolitus autojuhtidele ja sõidukikasutajatele, Ott Kiivikase loeng meeste tervisest, kriisiõppus “Vee vulina vaikus” ning töökeskkonnanõukogu ja -volinike õppereis Kemira tehasesse Soomes.

Tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud

2024

2023

2022

Eesmärk

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemiga kaetud töötajate osakaal

100%

100%

100%

100%

Tööga seotud surmajuhtumite arv

0

0

0

0

Registreeritud tööõnnetuste arv

1

1

1

0

Registreeritud tööga seotud tervisehäirete arv

0

0

0

0

Ettevõtja töötajatega toimunud tööõnnetuste jms juhtumite tõttu kaotatud tööpäevade arv

25

15

30

0

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

83

Töötajatega seotud mõõdikud

2024

2023

2022

Töötajate või täistööajale taandatud töötajate arv

362

364

345

...mehed

258

258

248

...naised

104

106

97

...alla 30-aastased

49

48

48

...31-50-aastased

187

187

167

...üle 50-aastased

126

129

130

Täistööajaga töötajate arv (FTE)

350,70

350,75

333,325

Aasta jooksul lahkunud töötajate arv

74

71

81

Tööjõu vabatahtliku voolavuse määr

6,3%

7,9%

7,7%

Tööjõu koguvoolavus ilma praktikantideta

14,1%

15%

18,7%

Tööjõu voolavuse määr (koguvoolavus, sh praktikandid)

20,10%

19,8%

23,7%

Kollektiivlepinguga hõlmatud palgatöötajate osakaal

100%

100%

100%

Töötajad väärtusahelas

Oluliste teemade hindamise järgi on Tallinna Vee jaoks väärtusahela töötajatega seonduvate mõjude, riskide ja võimalustega seotud oluline alateema väärtusahela töötajate töötingimused .

Potentsiaalne negatiivne mõju võib tekkida väärtusahela töötajatele antud üles- annete täitmiseks mittevastavatest töötingimustest (nt tööaeg, piisav töötasu, töötajate kaasamine jt) ning selle võimaliku mõju leevendamiseks vajalike meet- mete puudumisest. Negatiivse mõju ilmnemisel võib kaasneda negatiivne meedia tähelepanu või mõne eksperdi või partneri kriitika, mis võib põhjustada mõningase mainelanguse.

Väärtusahela töötajate puhul keskendume ainult ehitus- ja remonttööde teosta- jatele, kes töötavad Tallinna Vee või tütarettevõtte Watercomiga otseselt seotud objektidel. Neid saame kõige otsesemalt mõjutada täiendavate lepingunõuete ja kohapealse tööohutuskontrolli kaudu.

Väärtusahela töötajate seas on suurim mõju seotud töövõtjate poolt ehitus- ja remonttöid teostavate töötajatega, kuna ehitussektor on üks suurema tööõn- netusriskiga sektoreid Eestis. Tööinspektsiooni 2023 aastaraamatu kohaselt on ehitus kaubanduse ja metallitööstuse järel kolmas suurima registreeritud tööõn- netuste arvuga tegevusala. Tulenevalt asjaolust, et pakume elutähtsat teenust, on ehitustööd tihti kiireloomulised. Tuleb ette olukordi, kus peab töötama öösiti või tiheda autoliiklusega tänaval, mis omakorda suurendab tööõnnetusse sattu-

Kestlikkusaruanne

84

Juht- põhimõtted

mise tõenäosust. Ehitussektoris on palju ka riigikeelt mitte valdavaid töötajaid ja võõrtööjõudu, mistõttu on see grupp ka negatiivsetele mõjudele vastuvõtlikum.

Väärtusahelas on meie jaoks kõige suuremad riskid seotud Tallinna Vee ja Watercomi poolt tellitud ehitusobjektidel juhtuvate tööõnnetustega. Suuremate tööõnnetus- tega kaasneb valdavalt mainekahju. Selleks, et riske minimeerida, paneme väga suurt rõhku tööohutusnõuete järgimisele.

Tagame koostööpartneritega seadusest tulenevate ja ettevõtte kehtestatud töö- ohutuse- ja tervishoiunõuete täitmise kõikidel ehitus- ja remonttööde objek- tidel. Teostame kõikidel objektidel regulaarseid tööohutuse sisekontrolle, et tagada reeglite täitmine ja koostööpartnerite töötajate ohutus. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.

Ettevõte on koostanud ärieetika koodeksi (leitav kodulehe jaotisest Eetilised äri- tavad ), mida rakendame kõigile lepingulistele koostööpartneritele. Tagamaks, et meie koostööpartner käitub eetiliselt, rakendame hankeprotsessis täiendavaid kontrollmeetmeid, mis on toodud peatükis „Juhtimisalane teave“.

Kaasamiskanalid ja negatiivsete mõjude heastamine

Koostööpartnerite puhul suhtleme eelkõige ettevõtte esindaja või projektijuhiga. Reeglina algab suhtlus projekti avakoosolekuga, kus selgitame meie poliitikaid ning ohutus-, keskkonna- ja kvaliteedinõudeid. Olenevalt projekti kestusest või keerukusastmest lepitakse kokku ka korraliste kohtumiste ajakava.

Täiendavalt viime igal aasta läbi ehitusega seotud partneritele suunatud teabe- päevi. Selliste kohtumiste ja teabepäevade eesmärk on selgitada partneritele meie ettevõtte tööohutusega seotud põhimõtteid ja nõudeid, selleks et koostööprojektid sujuksid tõrgeteta ja kõik saaksid nõuetest üheselt aru.

Kõigile ehitus- ja remonttööde teostamiseks sõlmitavatele lepingutele lisame juurde kohustusliku lepingulisa ohutusnõuete täitmise kohta. Juhul, kui töövõtja ei täida tööohutuse nõudeid, on meil õigus tööd peatada ja nõuda leppetrahvi tasumist. Sanktsioonide eesmärk on motiveerida töövõtjaid tõsiselt suhtuma oma töötajate ohutusse. Selleks peab töövõtja koostama iga objekti kohta tööohutusplaani. See on oluline dokument, milles hinnatakse mitmesuguseid tööohutusega seotud riske ja nende leevendamiseks võetavaid meetmeid. Töid ei tohi alustada enne, kui plaani on kinnitatud nii tellija kui ka töövõtja.

Selleks, et negatiivsed mõjud meie ehitusobjektidel oleksid minimaalsed, oleme välja töötanud mitmeid abinõusid, mida on loetletud alljärgnevalt.

Viime läbi tööohutuskontrolli töövõtja objektil. Kontrolli teostame kõigil Tallin- na Vee ja Watercomi poolt tellitud ehitustööde objektidel ja selle eesmärk on veenduda, et töövõtjad tagavad oma töötajatele asjakohased isikukaitse- vahendid ja ohutud töövõtted.

Kõigil meie koostööpartneritel või nende töötajatel on võimalus anda tagasi- sidet või edastada kriitikat, soovi korral anonüümselt, ettevõtte kodulehel oleva vihjeankeedi kaudu, mille leiab jaotisest Eetilised äritavad . See teave jõuab vahetult siseaudiitorini, kes on ettevõtte juhtkonnast eraldi seisev isik ning suhtleb otse ettevõtte nõukoguga. Samuti on kodulehelt võimalik leida

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

85

Eesmärgid ja mõõdikud

nõukogu auditikomitee esimehe kontaktid, juhul kui vihje iseloom on selline, mis nõuab kõrgema juhtorgani sekkumist.

Tagamaks, et töövõtjad täidavad lepingu üldtingimustes seatud tööohutusnõudeid, viivad meie objektijuhid ja tööohutuse osakond läbi tööohutuskontrolle, kasuta- des TOM meetodit. Tööohutuse mõõtmine ehk TOM (Skandinaavias tuntud kui TR mittari , ingl TR Indicator ) on meetod, mis hindab tööohutuse taset, kasutades detailseid kontrollnimekirju. Need nimekirjad hõlmavad mitmeid ohutusaspekte, näiteks töövõtete ohutust, kaitsevahendite kasutamist ja ohualade märgistamist. TOM meetod keskendub andmete kogumisele ja analüüsimisele pikema aja jooksul. See aitab jälgida ohutuses toimuvaid trende ja tuvastada potentsiaalseid riskikohti, võimaldades järjepidevat ohutuse parandamist.

Tööohutusega seotud eesmärk

Tulemus 2024

Eesmärk

Tööohutusmõõdiku (TOM) näit töövõtjate poolt teostatavatel ehitusobjektidel

98,1%

Vähemalt 96%

Väärtusahela töötajatega seotud tööohutuskontrollide arv

2024

2023

2022

TOM kontrollide arv

137

112

n/a

Kestlikkusaruanne

86

Mõjutatud kogukonnad

Juht- põhimõtted

Tallinna Vee jaoks on strateegiliselt oluline võimaldada linnakeskkonna kestlikku arengut, arendades välja rohelist linnaruumi.

Oluliste teemade hindamise järgi on Tallinna Vee jaoks oluline mõjukoht panus kogukonda . Peamiselt mõjutab Tallinna Vesi kogukonda positiivselt, rajades koostöös Tallinna linnaga avalikke joogiveekraane, millest on võimalik tasuta oma joogiveepudelit täita või lemmiklooma janu kustutada. Samuti pakub ettevõte suurtele üritustele tasuta veepaake . Tallinna Vesi toetab kogukonda keskkon- nateadlikkuse kasvatamise kaudu , käies tutvustamas keskkonnateemasid haridusasutustes, ettevõtetes ja kogukonnaüritustel.

Toetame oma kogukonda ja võtame aktiivselt osa kogukonna tegemistest, mis otseselt või kaudselt seonduvad meie tegevusega. Peame tähtsaks tõsta elanike keskkonnateadlikkust ning rõhutame kraanivee rolli puhta, keskkonna- säästliku ja taskukohase joogiveena. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.

Tallinna Vesi on kogukonna toetamiseks välja töötanud sponsorlusstrateegia, mille põhimõtete alusel viiakse ellu sponsorlustegevusi, mis on loetletud alljärgnevalt.

Mõjuala. Tallinna Vee sponsorlus keskendub tegevustele ettevõtte põhitege- vuspiirkonnas Tallinnas ja selle lähivaldades.

Seos põhitegevusega. Panustame projektidesse, mis on tihedalt seotud meie põhitegevusega, st vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega.

Süsteemne lähenemine ja järjepidevus. Tallinna Vesi toetab järjepidevalt samu valdkondi ja projekte, et luua sponsorluspõhimõtetesse süsteemsust ja selgust. Otsustusprotsess on kandidaatidele põhjendatud ja läbipaistev.

Kaasamiskanalid ja negatiivsete mõjude heastamine

Kogukonnaliikmed saavad oma murede ja küsimustega pöörduda ettevõtte poole otse ametlike suhtluskanalite kaudu (posti teel, telefonitsi, e-posti vahendusel). Kõik kirjad ja kõned registreeritakse ja neile vastatakse samamoodi nagu ettevõtte lepinguliste klientide pöördumistele. Lisaks saavad kogukonnaliikmed teavet ja mõtteid jagada ettevõtte kodulehe või sotsiaalmeediakontode kaudu (Facebook, Instagram, LinkedIn).

Soovi korral on igal kogukonnaliikmel võimalus anda tagasisidet või edastada kriitikat anonüümselt.

Selleks saab täita ettevõtte kodulehel oleva vihjeankeedi, mille leiab jaotisest Eetilised äritavad . Ankeedi kaudu sisestatud teave jõuab vahetult siseaudiito- rini, kes on ettevõtte juhtkonnast eraldi seisev isik ning suhtleb otse ettevõtte nõukoguga.

Samuti on kodulehelt võimalik leida nõukogu auditikomitee esimehe kontak- tid, juhul kui vihje iseloom on selline, mis nõuab kõrgema juhtorgani sekku- mist.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

87

Eesmärgid ja mõõdikud

Sponsorlus 2024: 53

avalikku veekraani

23

veepaagi laenutust

Kuna väga suur osa Tallinna Vee tegevusest on reguleeritud keskkonnalubade ja õigusaktidega, siis saab iga kogukonnaliige võimalikest probleemidest või kahtlus- test teavitada ka otse Keskkonnaametit, Terviseametit või kohalikku omavalitsust, kes omakorda teostavad järelevalvet ettevõtte tegevuse üle.

Tallinna Vesi toetab peamiselt algatusi, mis on seotud keskkonnaharidusega ja suunatud kohalikule kogukonnale või vähemate võimalustega inimestele. 2024. aastal aitas Tallinna Vesi kaasa keskkonnaharidust edendava jätkusuutlikkuse festivali Impact Day ja Investeerimisfestivali toimumisele ning kogukonnasünd- muste, nagu Tallinna vanalinna päevad, Tallinna ja Harjumaa laste-rikaste perede suvepäev, Tallinna merepäevad, Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival ja KopliFest, teostumisele. Esmakordselt osalesime Arvamusfestivalil, vedades säästliku tarbimise teemat käsitlevat paneeldiskussiooni. Samuti panime õla alla mitme sportliku sündmuse, näiteks Tallinna Vee 52. jooksu ümber Ülemiste järve, IRONMAN Tallinna ja Kõrvemaa Rattamaratoni toimumisele. 2024. aastal toetasime järgmisi organisatsioone: Tallinna lasteaed Õunake, Tallinna Ristiku Põhikool, Eesti Paralümpiakomitee, SA Agrenska Fond, Autismikooli heategevusfond, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Tallinna Naiste Kriisikodu, SA Tallinna Lastehaigla ja Toidupank.

Kogukonna keskkonnateadlikkuse suurendamine on meie jaoks äärmiselt oluline. See tagab loodusressursside säästliku kasutamise ja aitab ka tarbijal kulusid kokku hoida, näiteks asendades pudelivee kraaniveega. Selleks, et suurendada kogukonna keskkonnateadlikust, pakub Tallinna Vesi oma kodulehel tasuta keskkonnateema- lisi harivaid õppematerjale ja viib läbi veeteemalisi tunde haridusasutustes ning ettevõtetes. Tallinna Vesi toetab spordi- ja kogukonnaüritusi, pakkudes üritustele tasuta veepaake. Lisaks korraldab ettevõte oma puhastusjaamades ekskursioone ja avatud uste päevi, et seeläbi viia teadmisi keskkonnast kogukonnaliikmeteni. Eesmärgiks oleme seadnud, et aastas osaleb meie läbi viidud vestlusringides ja ekskursioonidel vähemalt 1500 inimest.

Ekskursioonidel ja hariduslikes tundides osalenute arv

Tulemus 2024

Eesmärk

Tallinna Vee korraldatud keskkonnahoidlikes ettevõtmistes osalenute arv

2363

1500

Et puhas joogivesi on eluks hädavajalik ja see peaks olema kõigile lihtsasti ja soodsalt kättesaadav, siis oleme koostöös Tallinna linnaga alates 2021. aastast rajanud üle terve Tallinna nii väli- kui ka siseruumidesse mitmeid joogiveekraane. 2024. aastal lisandus 12 uut veekraani, mis paigaldati ratta- ja kõnniteede ning terviseradade äärde. 2024. aastal oli avatud 53 avalikku joogiveekraani üle terve pealinna.

Kestlikkusaruanne

88

Tarbijad ja lõppkasutajad

Juht- põhimõtted

Pakume vee- ja kanalisatsiooniteenuseid ligikaudu 25 000 lepingulisele kliendile ja 500 000 lõpptarbijale Tallinnas ning selle lähiümbruses. Seega vastutame selle eest, et rohkem kui kolmandikule Eesti elanikest oleks tagatud kindel ning kvali- teetne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Tallinna Vee strateegia põhisuunad on tugevalt seotud kliendile kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega. Tallinna Vee strateegia toob klientide ja lõpptarbijate jaoks välja alljärgnevad põhisuunad.

Võimaldame linnakeskkonna kestlikku arengut, pakkudes kvaliteetseid veeteenuseid, olles teerajajaks kaasaegsete sademeveelahenduste raken- damisel ja arendades välja rohelist linnaruumi. Ühendame kliendid elutähtsa veetaristuga ja pakume suurepärast kliendikogemust, kasutades nutikaid lahendusi ja digitaalseid teeninduskanaleid.

Hoiame hinnad kliendi jaoks taskukohased, parandades oma tõhusust pide- valt kaasaegsete tehnoloogiate, digitaliseerimise ja automatiseerimise teel.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tagamisel on oluline joogivee terviseohutus ja kvali- teet, teenuse kättesaadavus ning teenuse hind. Tallinna Vee jaoks on põhiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine kõige suurema mõjuga ja majanduslikult olulisim, kuna see seondub kõige otsesemalt ettevõtte põhitegevusega. Pideva kättesaadavuse tagamise näol elutähtsale teenusele, st joogiveega varustamisele, on Tallinna Veel positiivne mõju klientide ja lõpptarbijate huvidele. Potentsiaalset negatiivset mõju võib avaldada kliendi tervisele joogivee kvaliteedi halvenemine, üldine kättesaadavuse vähenemine ja teenuse hinna tõus.

Oluliste teemade välja selgitamisel hindasime, et teabevahetus on seotud võimaliku negatiivse mõjuga, kui Tallinna Vee teenuse kättesaadavuse või häiretega seotud teave ei jõua õigel ajal kliendi ja lõpptarbijani, mis on klientide ja lõpptarbijate ra- hulolu seisukohast ülioluline.

Tallinna Vee valduses on märkimisväärne hulk kliendiandmeid ning see puudutab kõiki kliente ja lõpptarbijaid, kuna eraelu puutumatuse rikkumisega kaasneb või- malik negatiivne mõju. Andmekaitseseaduse järgimine annab õiguslikud tagatised, mis aitavad rahvusvaheliste inimõigusalaste seaduste rikkumist vältida. Samas andmelekke puhul võib võimalik negatiivne mõju olla suur.

Negatiivsete mõjude korral võivad tekkida maineriskid, näiteks läbi lokaalse nega- tiivse meediahuvi, mis võib tuua kaasa mõnetise maine languse. Kaasneda võib mõningane kriitika ametiasutustelt. Sidusrühmade, k.a klientide ja lõpptarbijate huvid ja seisukohad on välja toodud alapeatükis „Sidusrühmade ootused“.

Tegutseme selle nimel, et nõuetele vastav ja kvaliteetne veevarustus ja ühiskanalisatsioon toimiksid tõrgeteta ööpäevaringselt. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.

Elutähtsa teenuse osutajana mõistame oma teenuste tähtsust kogu Tallinna elanikele. Selleks, et vee- ja kanalisatsiooniteenused oleksid tarbija jaoks igal ajal

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

89

saadaval, oleme koostanud väga põhjaliku riskihindamise protseduuri. Sellest saab põhjalikumalt lugeda peatükis „Riskijuhtimine“. Riskide jaoks, mida ei ole võimalik ennetada, on meil olemas põhjalikud kriisiplaanid ja regulaarsed kriisiõppused. Sedasi saame olla kindlad, et kriisisituatsioonis teavad töötajad, kuidas käituda.

Pakume kliendile asjatundlikku ja personaalset nõustamist, tegutseme proaktiivselt ning mõistame kliendi vajadusi. Peame oluliseks klienti mure lahendamisel aidata ja kursis hoida ning talle antud lubadustest kinni pidada. Soovime, et kliendid usaldaksid meid ja meie teenust.

Klientide ja lõpptarbijate suhete eest vastutab juhtkonnas kliendikogemuse juht ja juhatuses varahaldusdirektor.

Tallinna Vee 59 võtmeklienti haldab võtmekliendihaldur, kelle roll on kliendisuhete ja kliendipöördumiste haldamine. See võimaldab pakkuda võtmeklientidele per- sonaalset ja kvaliteetset teenindust.

Teeninduskvaliteedi juht analüüsib koostöös valdkondade esindajatega pöördumiste, eriti kaebuste algpõhjusi. Vajadusel suhtleb teeninduskvaliteedi juht klientidega, täpsustamaks rahuolematuse põhjusi ja küsimaks otsest tagasisidet. Analüüsi tulemusel tehakse kokkulepped töökorralduse ja süsteemide parendamiseks.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine toimub ranges vastavuses veemajandust reguleerivate õigusaktide ning kohaliku omavalitsusega sõlmitud halduslepingus kokku lepitud teenuste kvaliteedi nõuetega. Kliendilepingute korrektseks täitmiseks kogutakse ja säilitatakse andmeid vastavalt Tallinna Vee ja Watercomi juhatuse 25.05.2018 otsusega kinnitatud privaatsuspoliitikale, mis on kõigile kättesaadav ja leitav Tallinna Vee kodulehel jaotisest Privaatsuspoliitika .

Tallinna Vesi ja Tallinna Linn leppisid halduslepinguga kokku klientidele antavad lubadused ja tähtajad, mis on terves ulatuses toodud ettevõtte kodulehel ala- jaotises Kliendile > Tallinna Vee lubadused kliendile :

Tagame ööpäevaringselt kvaliteetse joogivee

Hoiame ümbritsevat keskkonda, kõrvaldades kanalisatsiooniummistused esimesel võimalusel

Hoolitseme veevarustuse tagamise eest ning teavitame kliente aegsasti võimalikest katkes- tustest

Oleme täpsed arvete koostamisel ja veearvestite hooldamisel

Käsitleme klientide infopäringuid kiiresti ning oleme kaebuste lahendamisel põhjalikud

Kestlikkusaruanne

90

Klientide ja lõpptarbijate kaasamise kanalid ja negatiivsete mõjude heastamine

Klientide ja lõpptarbijate kaasamise kanalid

Kaasamiskanal / Kirjeldus, näited

Läbiviimise regulaarsus

Tagasisidega arvestamine

Kontaktipõhised tagasisideküsitlused

Küsime tagasisidet pöördumise lahendamise kvaliteedile. Igas kuus küsime tagasisidet keskmiselt 600 kliendilt ning küsitlusele vastab neist u 13%.

Kord kuus

Kui klient annab tagasiside, et ei jäänud rahule pöördumise lahendamisega või pigem jäi rahule (hinded 1–3), analüüsime iga tagasiside tausta põhjalikult ning teeme järeldused, vältimaks sarnaste põhjuste kordumist ning leidmaks võimalusi tulemuste parandamiseks.

Kliendirahulolu-uuring

Põhieesmärk on välja tuua muutused kliendisuhete üldises tugevuses ning hinnata aastase tegevuse tulemusi kõigis kliendisuhte seisukohalt olulistes valdkondades. Uuring viiakse läbi järgmistes sihtrühmades:

Tallinna piirkonna kliendid kokku 500 vastajat: 250 eramuklienti, 100 korteriühistut, 150 muud äriklienti.

Tallinna lõpptarbijad 400 vastajat. Vastajad jaotuvad linnaosade vahel vastavalt linnaosade tegelikule osakaalule.

Maardu ja Muuga piirkonna kliendid kokku 100 intervjuud.

Kord aastas

Pärast uuringutulemuste saabumist analüüsime muutusi antud hinnangutes, vaatame üle kõik vabad vastused ning otsustame vajalikud jätkutegevused, mõjutamaks edasisi tulemusi positiivses suunas.

Iga-aastases uuringus küsime muu hulgas tagasisidet rahulolule teenindus- ja teavituskanalitega ning teenuse kvaliteediga.

Ettevõttevälised infokanalid

Kord kvartalis saadame eraklientidele infokirja eesmärgiga teavitada kliente olulistest arendustest ja muudatustest Tallinna Vees ning jagada teavet, mis aitaks vähendada klientide vajadust pöörduda ettevõtte poole.

Kord kvartalis

Saadame klientidele kirju, mis informeerivad toimuvatest muudatustest (nt veeteenuse hind) e-posti vahendusel või posti teel, lähtuvalt kliendi eelistusest.

Võimalikud kanalid on nt e-kirjad, SMS- teavitused, kvartaalsed infokirjad, pressiteated ja uudised ettevõtte kodulehel.

Vastavalt vajadusele

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

91

Tegevus- suunad ja eesmärgid

Kõiki esitatud kaebusi ja ettepanekuid käsitleme põhjalikult lähtuvalt kodulehel alajaotises Kliendile > Tallinna Vee lubadused kliendile toodud tähtaegadest, aga võimalusel kiiremini. Kaebustega tegelemiseks on Tallinna Vesi välja töötanud põhimõtted ja töökorralduse juhendi.

Analüüsime kaebusi eesmärgiga tuvastada algpõhjused, vältimaks sarnaste põhjuste kordumist ning leidmaks võimalusi tulemuste parandamiseks.

Lisaks kaebustele analüüsime ja tegeleme klientide ning lõpptarbijate taga- sisidega, mida saame kord aastas läbi viidavast kliendirahulolu-uuringust ja igakuisest kontaktipõhisest küsitlusest.

Tallinna Vees on kehtestatud väärkäitumisest teavitamise kord, et oleks võimalik teavitada juhtumitest või kahtlustustest, mil keegi on käitunud seaduste, eetiliste äritavade või Tallinna Vee ärieetika koodeksi vastaselt. Selleks on kodulehel jaotises Eetilised äritavad toodud võimalus vihje andmiseks, soovi korral anonüümselt.

Teenuse kättesaadavus ja kvaliteet

Katkematu teenuse tagamiseks on oluline range kontroll joogivee kvaliteedi üle, kuna see mõjutab kõigi tarbijate elukvaliteeti ja tervist. Joogivee kvaliteedi taga- miseks teostame torustike hooldust, jälgime puhastusjaamast ja veepumplatest väljuva vee kvaliteeti ning võtame regulaarselt proove ka tarbija kraanist. Veekva- liteedi kontroll toimub vastavalt joogivee kontrollikavadele, mille on kinnitanud Terviseamet. Tallinnas on ligikaudu 120 proovivõtukohta, sealhulgas lasteaiad, koolid ja muud asutused, mis on jaotatud ühtlaselt üle kogu teeninduspiirkonna. Kõik analüüsitulemused on avalikud ning leitavad Terviseameti infosüsteemist, lisaks on veepuhastusjaamast väljuva joogivee analüüsi tulemused leitavad et- tevõtte kodulehel.

Ühe osana oma püüdlustest jätkusuutliku veekasutuse suunas keskendume lekete arvu vähendamisele veetorustikus. Lisaks võivad suuremad avariid kaasa tuua muutusi veekvaliteedis. Pinnaveest toodetud joogivee piirkonnas kasutame mikrobioloogilise kvaliteedi tagamiseks kloori, mille lõhn ja maitse võib osale tar- bijatest tunduda ka ebameeldivana.

Torustike purunemise ennetamiseks teeme süsteemis pidevat seiret , viime läbi ennetavaid hooldustöid ja rekonstrueerime torustikke . Selleks, et torustikud saaksid õigeaegselt välja vahetatud, oleme koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga koostanud mudeli, mis võtab arvesse mitmesuguseid näitajaid (nt toru vanus ja materjal, probleemide arv konkreetses lõigus, teekatete asendamise ajakava jms).

Veel on riskide maandamiseks veepuhastusjaamas varugeneraator ja reservkü- tusemahuti . Reoveepuhastusjaama on rajatud elektri ja soojuse koostootmisjaam ning pumplate tarbeks on kasutada mobiilsed elektrigeneraatorid. Piirkondlikult olulised pumplad on varustuskindluse suurendamiseks varustatud kahe- või kolme- poolse elektritoitega. Kuna olemasolevate mobiilsete generaatoritega ei suuda me ära katta kõikide pumplate energiavajadust, siis oleme kaardistanud 27 olulisemat objekti, kuhu hiljemalt aastaks 2025 soetame statsionaarsed generaatorid. Samuti on mõlemasse puhastusjaama kavandamisel päikeseelektrijaamad 2026. aastal reoveepuhastusjaama ja 2027. aastal veepuhastusjaama.

Kestlikkusaruanne

92

Oluline positiivne mõju kliendile kaasneb kaugloetavate veearvestite paigalda- misega . Ettevõte asendab kõikide oma teeninduspiirkonna klientide veearvestid kaugloetavatega 2026. aasta lõpuks. Koos nutiarvestiga kaob kliendil vajadus vee- näitusid esitada ning see tagab ka täpsema arveldamise. Lisaks tarbimisandmetele edastab kaugloetav arvesti infot rikete ja vee väärkasutamise kohta, võimaldades vee-ettevõttel jälgida oma veevõrku tõhusamalt ja tuvastada veelekkeid nii enda kui ka kliendi torudel, mis omakorda aitab hoida kokku puhast vett ning vee pu- hastamiseks kuluvaid ressursse.

Selleks, et tagada tarbijatele teenuse pidev kättesaadavus, sh kriiside ajal, oleme vastavalt oma riskihinnangutele koostanud kriisiplaanid . Kriisiplaanides oleme läbi mõelnud võimalikud kriisistsenaariumid ning ette näinud konkreetsed tege- vused ja ressursid kriisi lahendamiseks või selle mõjude minimeerimiseks. Täien- davalt on meil kohustus esitada kohalikule omavalitsusele ka elutähtsa teenuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaanid ning neid iga kahe aasta tagant uuendada. 2024. aastal uuendasime senist riskianalüüsi, mis sai ka Tallinna ja Maardu lin- navalitsuste poolt kinnitatud. Selleks, et kriisi lahendamine oleks kiire ja tõhus, viime igal aastal läbi kriisiõppusi ja -koolitusi. Ettevõttes on eraldi kriisimeeskond, kuhu kuuluvad olulisemate ametipositsioonide esindajad. 2024. aastal toimus üks kriisikoolitus kriisimeeskonnaliikmetele ja 8 kriisiõppust. Õppustest kaks olid mahukad üle-ettevõttelised õppused, kus harjutati läbi käitumist üleriigilise side- ja elektrikatkestuse korral.

Teabevahetus

Järgime klientide ja lõpptarbijatega suhtlemisel ja pöördumiste lahendamisel teenindusstandardit ning töökorraldust käsitlevaid juhendeid, mis võimaldavad luua ühtset arusaama klientide teenindamisel. Tegeleme pidevalt kontaktikeskuse töötajate kompetentside arendamisega, et oskaksime võimalikult palju pöördumisi lahendada juba esimese kontakti käigus.

2024. aastal parendasime kontaktandmete uuendamise võimalusi iseteeninduse vahendusel. Aasta lõpus hakkasime iseteeninduses kuvama rohkem infot vee- teenuse tarbimise kohta klientidele, kellele on paigaldatud kaugloetav veearvesti.

Andmekaitse

Kogume klientide andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik klientidega sõlmitud le- pingute täitmiseks ning töötleme neid moel, mis välistab andmete õigustamatu kasutamise. Tallinna Vesi ei profileeri oma kliente ega töötle nende isikuandmeid automatiseeritult. Edastades kliendiandmeid lepingute täitmise tagamiseks kolman- datele isikutele, avaldame need ettevõtted kliendiandmete volitatud töötlejatena oma kodulehel. Tallinna Vee kodulehel on avaldatud ka meie andmekaitsespetsia- listi kontaktandmed, kellega on võimalik ühendust võtta mistahes andmekaitsega seotud küsimustes.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

93

Klientidega seotud mõõdikud

2024

2023

2022

Eesmärk 2024

Kliendikaebuste arv

832

1070

1215

970

Kliendikontaktide arv veekvaliteedi teemal

401

497

308

497

Kliendikontaktide arv veesurve teemal

302

327

335

327

Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ärajuhtimise teemal

631

823

814

823

Kirjalikele kontaktidele nõutud tähtajaks vastamise osakaal

99,6%

97,9%

97,3%

100%

Täitmata lubaduste arv

1

2

2

3

Kliendirahuolu-uuringu tulemused (TRI*M indeks)

n/a**

51

59

n/a*

Igakuise kontaktipõhise kliendirahulolu kasvatamine

4,1

3,9

4,2

4,1

* 2024. aastaks ei püstitatud eraldi eesmärki.

** 2024. aastal ei viidud läbi TRI*M uuringut.

Kestlikkusaruanne

94

Juhtimisalane teave

Äriline käitumine

Juht- põhimõtted

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist Mõju olulisuse hinnang) on Tallinna Vee jaoks juhtimisega seonduvate mõjude, riskide ja võimalustega seotud olulised alateemad:

äriline käitumine,

suhted tarnijatega.

Ärilise käitumise teema all analüüsitakse ettevõtte jaoks oluliste teemade välja selgitamisel hinnatud mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud organisatsiooni- kultuuri tugevdamise ning korruptsioonivastase käitumisega.

Mõjude vaates hinnati, kas tulenevalt ettevõtte ärilisest käitumisest võivad avalduda sotsiaalsed ja keskkonnamõjud. Selgitati välja, et võimalik negatiivne mõju on mi- nimaalne ning ärilise käitumise teema on olulisem riskide maandamise aspektist.

Tarneahela juhtimise all hinnati, millised võivad olla sotsiaalse ja keskkonnamõju tagajärjed, kui tarneahela juhtimine on ebapiisav. Võimalik negatiivne mõju võib kaasneda, kui tarneahela partneritele seatud kestlikkusalased tingimused on eba- piisavad või kui partnerid ei täida lepingutingimusi. Mõjuga kaasnevad keskmised riskid, mis on seotud lühiajalise maine langusega. Alateema ei mõjuta Tallinna Vee koostöösuhteid pikas perspektiivis.

Konkreetseid väärtusahela töötajatega seotud mõjusid, riske ja võimalusi hinnati alapeatükis „Töötajad väärtusahelas“.

Äriline käitumine

Ärilise käitumisega seotud küsimustes on ettevõtte juhatus oma 17.05.2017 otsu- sega kinnitanud ärieetika koodeksi. Tegemist on vabatahtlikult täitmiseks võetud suunistega, mille valdkonnad on osaliselt reguleeritud ka riiklike õigusaktide, ÜRO inimõigusi arvestava vastutustundliku ettevõtluse suuniste, ÜRO korruptsiooni- vastase konventsiooni ning OECD suunistega vastutustundliku äritegevuse kohta. 2024. aasta lõpul ärieetika koodeksi nõudeid mõnevõrra ajakohastati ning sellega ühendati muuhulgas seni eraldi kehtinud väärkäitumisest teavitamise kord. Uued ärieetika juhtpõhimõtted jõustuvad alates 01.01.2025 ning need on kõigile kätte- saadavad ettevõtte kodulehelt jaotisest Eetilised äritavad .

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

95

Eesmärgid ja tegevused

Eesmärk Ettevõte on seadnud eesmärgiks hoida kinnitamist leidnud väärkäitumise juhtumite arv miinimumis, rakendades selleks üksikasjalikke järelevalve- ning ennetusmeetmeid, et suurendada nii oma töötajate kui ka tarnijate ja koostööpartnerite teadlikkust.

Suhted tarnijatega

Selleks, et meie eludes väga oluline tarneahel töötaks ilma katkestusteta, on ülioluline meie tarnijate usaldusväärsus. Sel eesmärgil on ettevõttel mitmes krii- tilises lülis olemas alternatiivtarnijad, kelle poole võib pöörduda juhul, kui põhilise lepingupartneriga peaks midagi juhtuma. Tallinna Vesi on riigihangete seaduse mõistes võrgustikusektori hankija ning lähtub asjade, teenuste ja ehitustööde ostmisel riigihangete seaduses võrgustikusektorile kehtestatud piirmääradest ning tingimustest.

Tallinna Vee ootus on, et kontserni ärieetika juhtpõhimõtteid täidetakse ka tema tarnijate ja koostööpartnerite poolt, kellele tehakse vastav ootus teatavaks lepin- gu sõlmimisel. Võrgustikusektori hankijana tuleb Tallinna Veel suuremad ostud ja töövõtud hankida riigihanke regulatsiooni kohaselt ja riigihangete registri kaudu, mis tagab nii hanke osapoolte kui ka hankeprotsessi suurema läbipaistvuse.

Tarneahela kestlikkuse mõju juhtimiseks eelistame hangete läbiviimisel keskkon- nahoidlikke lahendusi ja tarnijaid, kes peavad oluliseks oma töötajate turvalisust. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.

Äriline käitumine

Ettevõtte töötajatele selgitatakse regulaarselt ärieetika juhtpõhimõtete sisu ning neid julgustatakse teavitama ettevõtte sisemiste kanalite, sh anonüümse vihjeliini kaudu oma tähelepanekutest mistahes kõrvalekallete kohta kontserni äritegevuses. Viimati viidi sellekohane sisekoolitus läbi 2024. aasta detsembris ning koolituse järel pidid kontserni töötajad läbima ka ärieetika nõuete tundmist kontrolliva testi.

Kõik ettevõtte töötajad on kohustatud vältima huvide konflikti oma isiklike ja ette- võtte eesmärkide vahel. Nii näiteks peavad kõik hankeprotsessis osalevad isikud teavitama viivitamatult võimalikust huvide konfliktist ettevõtte juhatust või ettevõtte hanke- või õigusosakonna juhti, samuti tuleb neil kord aastas deklareerida endaga seotud isikute ring ning kinnitada huvide konflikti puudumist.

Igast olukorrast, millega kaasneb ärieetika juhtpõhimõtete või mõne muu ettevõt- tele kohalduva õigusakti rikkumine, julgustame oma töötajaid sisemiste kanalite kaudu teavitama. Ettevõte reageerib laekunud teadetele viivitamatult, vajadusel kohaldades distsiplinaarkaristust, lõpetades erakorraliselt töö- või töövõtulepingu ning algatades süüteo tuvastamisel ametliku menetluse. 2024. aastal ei laekunud ühtegi teavitust väärkäitumise kohta.

Kohtuvaidluste ennetamine ja ametkondade poolt algatatud järelevalvemenetluste arv oli 2024. aasta individuaalsete eesmärkidega seatud juhatuse liikmetele ja õigusvaldkonna juhile.

Kestlikkusaruanne

96

Poliitikakujundus

Lobitegevus veemajanduse jaoks oluliste seadusandlike algatuste osas toimub üksnes koostöös Eesti Vee- ettevõtete Liiduga. Kohalike omavalitsustega, kellega Tallinna Vesi on sõlminud halduslepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste pakkumiseks, toimub suhtlus kõigi volikogudes esindatud poliitiliste partei- dega võrdsetel alustel, st ettevõte tutvustab temaga seotud eelnõude menetlemiseks vajalikku taustinfot kõigile huvigruppidele üheaegselt ning samas mahus. Tallinna Vesi ei ole otseselt ega kaudselt teinud rahalisi või mitterahalisi poliitilisi toetusi.

Suhted tarnijatega

Arvestades Tallinna Vee kui vee-ettevõtte tegevuse iseloomu, kuuluvad ettevõtte tootmisahelasse teised teenusepakkujad ja koostööpartnerid, kes aitavad meil tagada oma põhitegevuse toimimist ja klientidele pakutava teenuse kättesaadavust.

Meie jaoks on ühtviisi oluline nii leida uusi tarnijaid kui ka parendada koostööd olemasolevate koostöö- partneritega. Hindame pidevalt ja süsteemselt oma koostööd tarnijatega, mis annab võimaluse kahe- suunaliseks suhtluseks olemasolevate koostööpart- neritega, võimaldab luua usaldusväärse tarnijabaasi ning rakendada tarnijate poolt pakutavat kompetentsi selleks, et luua ettevõttele lisandväärtust. Tarnijate

tegevuse hindamise kõrval küsime tagasisidet ka oma tegevusele, et seeläbi edasi arendada suhteid ja koostööd tarnijatega ning olla ise parem koostöö- partner. Tallinna Vee ja tarnijate vaheliste ärisuhete vastastikuse hindamise protsess on jagatud kaheks etapiks: Tallinna Vee antav hinnang koostööpartnerite tegevusele ja koostööpartnerite hinnang Tallinna Vee tegevusele. Hinnatavate partnerite valik tehakse kulude ja partneri poolt kriitilises aspektis pakutavate asjade, teenuste või tööde põhjal.

2024. aastal hindasid Tallinna Vee üksused tarnijaid, kellega sõlmitud lepingu maksumus oli enam kui 100 000 eurot. Hinnati lepinguid, mille raames telliti 2024. aastal töid või osutati teenuseid või mille raa- mes osteti asju. Valimisse kuulus 92 lepingut ning 60 eri tarnijat. Hinnanguid anti kuues kategoorias viie punkti skaalal.

Hindamise tulemused näitavad, et Tallinna Vee hinnang koostööpartnerite tegevusele on hea:

töö teostamise tähtaegades on hilinemisi alla 7 kalendripäeva või muudes lepinguga (või töö- protokollidega) määratud tähtaegades kuni 3 kalendripäeva;

dokumentide vormistamisel ja/või töö koordinee- rimisel on vähesel määral eksimusi, mis paranda- takse kiiresti, tekitamata häireid tellija toimingu- tes ja protsessides;

Kategooria

Keskmine hinne

Usaldusväärsus lepingu tähtaegadest ja tingimustest kinnipidamine

4,59

Asjaajamise korrektsus kontaktisiku töö efektiivsus, dokumentide vormistamise korrektsus

4,39

Kvaliteet vigade puudumine, nõutava dokumentatsiooni olemasolu ja korrektsus

4,42

Koostöövalmidus, proaktiivsus kontaktisiku kättesaadavus, valmisolek lahendada probleeme, efektiivne ja operatiivne tegutsemine. Töövõtja poolt ettepanekute tegemine töö (ehitus) paremaks korraldamiseks. Suutlikkus näha ette tekkida võivaid takistusi.

4,61

Tööohutus tööohutusnõuetele vastavus, tööõnnetuste ja tööohutusnõuete rikkumise juhtumite esinemine, ohutuskaartide olemasolu

4,58

Keskkonnakaitse keskkonnakaitsenõuete eiramise juhtumite esinemine ning keskkonnaohutus ja -sõbralikkus

4,78

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

97

asja, teenuse või töö üleandmisel ja vastuvõt- misel esinevad võimalikud puudused ei mõjuta tellija toiminguid ega põhiprotsesse ning puudu- sed on kõrvaldatud määratud tähtajaks;

tarnija kontaktisik reageerib kahe tööpäeva jook- sul, võimalik lahendustega viivitamine ei tekita tellijale probleeme;

tellija poolt on esitatud märkusi nõuete järgimi- seks, neid on aktsepteeritud ja tegevused korri- geeritud.

Võrreldes 2023. aastaga on hinnangud kategooriates usaldusväärsus, asjaajamise korrektsus, kvaliteet ja koostöövalmidus tõusnud keskmiselt 0,4 punkti võrra. Tööohutuse ja keskkonnakaitse kategoorias on hinnangud 2023. aastaga võrreldes 0,07 punkti võrra madalamad.

Tarnijate hindamise valimisse kuulunud ettevõtjad hindasid Tallinna Vee organisatsioonikultuuri kaheksas kategoorias. Valimis olnud 60 tarnijast edastas oma hinnangu 43 ettevõtet, hinnanguid anti kaheksas kategoorias kuue punkti skaalal.

2024. aastal viis Tallinna Vesi läbi 86 riigihanke piir- määra ületavat hanget. Hangete tulemusena sõlmitud lepingute mahust 68% moodustasid ehitustööd, 25% asjade ostmine ning 7% teenuste ostmine (sõlmitud lepingute kogumahud vastavalt 45 miljonit eurot,

17 miljonit eurot ja 5 miljonit eurot, sh raamlepingud). Keskmiselt esitati ühes hankes 3,2 pakkumust. Lisaks viis Tallinna Vesi läbi enam kui 65 väikehanget ehk alla riigihangete seaduses sätestatud võrgustikusektori piirmäära jäänud hanget.

2023. aastal püstitasime eesmärgi suurendada kesk- konnahoidlike hangete osakaalu ja viia hangetesse sisse ärilise käitumise tüüptingimused, mis järgivad ettevõtte sellekohaseid poliitikaid. 2024. aastal läbi viidud hangetest 54 hankes rakendasime keskkon- nahoidlikke meetmeid, mille eesmärk oli vähendada ehitustööde teostamisega kaasnevaid keskkonna- mõjusid ning vältida saaste teket. Lisaks rõhutasime sotsiaalsete aspektide tähtsust eesmärgiga järgida töö teostamisel tööohutusalaseid nõudeid ning kasutada töö eripärast tulenevaid isikukaitsevahendeid.

2024. aastal viisime lepingute üldtingimustesse sisse kohustuse juhinduda lepingu täitmisel eetilistest ärita- vadest, sh vältida huvide konflikti ja korruptsiooniriski ning järgida ettevõtte ärieetika juhtpõhimõtteid, mis on leitavad meie koduleheküljel.

Esmakordselt viisime 2024. aasta lõpus tarnijate seas läbi kestlikkusalase küsitluse, mille käigus soovisime teada, kuidas meie partnerid tegelevad kestlikkuse teemadega. Küsimused põhinesid kestlikkusaruand- luse direktiivis kajastatud teemadel. Kokku saadeti küsimustik 65 suurimale tarnijale, kellest küsimustiku

Kategooria

Keskmine hinne

Partneri olulisus

5,61

Kas Tallinna Vesi näitab üles huvi pikaajaliseks koostööks?

5,50

Kas Tallinna Vesi küsib soovitusi ja võimalusel ka arvestab nendega?

4,94

Kas Tallinna Vesi arvestab teie vajadusi ning on valmis pidama läbirääkimisi lepingutingimuste osas, et leida mõlemaid osapooli rahuldav tulemus?

4,74

Kas Tallinna Vesi otsib aktiivselt uusi võimalusi, propageerib ja rakendab uusi töövõtteid ning on aldis innovaatilistele ideedele?

4,83

Kas Tallinna Vee struktuur ja protsessid on efektiivsed ning nendega on lihtsam toime tulla kui teiste partneri omadega?

4,35

Kas Tallinna Vee töötajad on avatud ja huvitatud leidma lahendusi, mis teenivad parimal võimalikul viisil mõlema ettevõtte strateegilisi ärivajadusi?

5,38

Kas Tallinna Vees tegeldakse küsimuste ja probleemidega põhjalikult?

5,20

Kestlikkusaruanne

98

täitis 24. Vastanute puhul võib kokkuvõtvalt öelda, et kümme ettevõtet on kestlikkuse teemadel heal tasemel või tegelevad sellega aktiivselt ja 14 ettevõtte puhul on mõnesid kestlikkuse aspekte arvesse võetud, kuid süsteemne lähenemine veel puudub.

Eesmärk 2025. aastal planeerime jätkata keskkonnahoidlike tingimuste osakaalu suurendamist ning riigihangete strateegiliste põhimõtete rakendamist.

Kontsernis on siseprotseduuridega sätestatud mak- setähtajad, mis sõltuvad tasutava summa suurusest ning arveid tasutakse vastavalt lepingus kokku lepitud tähtaegadele.

Näitaja

2024

2023

Eesmärk (kui on)

Keskmine aeg* arve tasumiseks, päevades

16

16

Arve tasutakse vastavalt lepingus kokku lepitud maksetähtaegadele

Kuni 1000 arved

14 päeva

14 päeva

1001 14 999 arved

21 päeva

21 päeva

üle 15 000 arved

28 päeva

28 päeva

Tüüpiliste tingimustega kooskõlas maksed, %

99%

99%

Hilinenud maksetega seotud pooleliolevate kohtumenetluste arv

0

0

*Aeg, mis kulub arve tasumiseks alates kuupäevast, mil hakatakse arvutama maksetähtaega.

Arvete maksetähtajad

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

99

Hea ühingu- juhtimise tava

Oleme võtnud ülesandeks järgida Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud „Hea ühingujuhtimise tava”. Ühingujuhtimise tava ja toimimine on seatud nii, et kõik töötajad tegutseksid ettevõtte ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Hea ühingujuhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus, sisekontroll ning riskijuhtimine on peamised aspektid, mis võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust.

100

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

101

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida reguleerivad nii kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui ka äriühingu poolt koostatud sisereeglid. Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõtetel on alates 1. jaanuarist 2006 soovituslik täita Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud „Hea ühingujuhtimise tava”. Tallinna Vesi on võtnud endale kohustuse selle tava põhimõtteid järgida ning on seda kogu 2024. aasta jooksul teinud. Käesolev aruanne lähtub 31. detsembri 2024 seisuga kehtinud andmetest ja põhimõtetest.

Tallinna Vee väärtustega on lahutamatult seotud kõrgetest hea ühingujuhtimise tava standarditest kinnipidamine, mille täitmise eest vastutavad aktsionäride ees vahetult juhatus ja nõukogu. Ühingujuhtimise tava ja toimimine on üles ehitatud nii, et kõik töötajad tegutseksid äriühingu ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Hea ühingujuhtimise tava järgmine, läbipaistvus, jätkusuutlikkus, sisekontroll ja riskijuhtimine on peamised aspektid, mis võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust. Tallinna Vee eesmärgiks on olla läbipaistev nii oma ma- jandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes huvigruppidega. Mitmel aastal on Tallinna Vesi leidnud tunnustust parimate investorsuhete eest Nasdaq Balti börsidel.

Alates 2010. aastast on Tallinna Vesi Balti riikides häid ühingujuhtimise tavasid edendava Balti Hea Ühingujuhtimise Instituudi liige.

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

102

Investorsuhted ja informatsiooni avalikustamine

Hea ühingujuhtimise tavaga on võimalik tutvuda Tallinna Vee kodulehel alajaotises Ettevõttest > Juhtimispõhi- mõtted > Hea ühingujuhtimise tava . Hea ühingujuhti- mise tava soovituste nimekiri on lahutamatuks osaks iga majandusaasta lõpus koostatavast majandusaasta aruandest. Ettevõtte majandusaasta aruanded on avalikustatud Nasdaq Tallinna börsi kodulehel ning nendega saab tutvuda ka ettevõtte kodulehel.

Enne kalendriaasta lõppu avaldab Tallinna Vesi Nas- daq Tallinna börsi süsteemi kaudu ja ka Tallinna Vee kodulehel järgmise aasta finantskalendri, mis sisaldab kvartali ja aasta finantstulemuste avalikustamise kuupäevi ning aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva.

Lisaks eelnevale avaldab Tallinna Vesi enne aktsionä- ride korralise üldkoosoleku toimumist oma kodulehel järgmise informatsiooni:

üldkoosoleku kutse;

taustinformatsioon päevakorra kohta, sh kinnita- misele kuuluv majandusaasta aruanne ja nõuko- gu ning sõltumatu audiitori aruanne;

informatsioon valitava(te) nõukogu liikme(te) ja audiitori kandidaadi kohta;

aktsiatega esindatud häälte koguarv;

täiendavate küsimuste päevakorda võtmise ja otsuse eelnõude esitamise kord;

juhatuselt ettevõtte tegevuse kohta teabe küsi- mise kord;

üldkoosolekul osalemiseks vajalike isikut tõenda- vate dokumentide loetelu, sh volikirja vorm.

Üldkoosolekute otsused ja juhatuse ettekanne aval- datakse vahetult pärast koosolekut Nasdaq Tallinna börsi süsteemi kaudu. Üldkoosoleku kinnitatud protokoll avaldatakse seitsme päeva möödumisel üldkoosoleku toimumise päevast. Kogu Nasdaq Tallinna börsi süsteemi kaudu esitatud dokumentatsioon ja informatsioon on kättesaadav Tallinna Vee kodulehel.

Tallinna Vesi suhtleb korrapäraselt oma suurimate aktsionäride ja potentsiaalsete investoritega. Ettevõtte aktsionäride informeerimiseks kutsutakse vähemalt ühel korral aastas kokku aktsionäride üldkoosolek, kus igal aktsionäril on võimalus esitada juhatuse ja nõukogu liikmetele küsimusi. Juhatus saab oma olemasolevate ja potentsiaalsete investoritega kokku ka väljaspool üldkoosolekuid, sealhulgas kohtumistel ettevõttes, investoritele korraldatavatel esitlustel, konverentsidel, jagades informatsiooni veebiseminaridel ja vastates investorite telefonikõnedele.

Kord kvartalis korraldab Tallinna Vesi Nasdaq Tallinna börsi vahendusel investoritele suunatud interaktiivseid veebiseminare. Tegemist on virtuaalse konverentsiga, mille käigus annavad ettevõtte esindajad ülevaate ettevõtte tulemustest. Veebiseminar võimaldab otsesuhtlust ning esitada küsimusi otse ettevõtte juhatuse liikmetele. Veebiseminari toimumise aeg tehakse teatavaks Nasdaq Tallinna börsi vahendusel ning sellel saavad osaleda kõik huvilised. Kõik veebi- seminari lindistused ja sellel esitatud presentatsioonid avaldatakse nii Nasdaq Tallinna börsil kui ka Tallinna Vee kodulehel.

Aktsionäride üldkoosolek ja otsused üldkoosolekut kokku kutsumata

Tallinna Vesi on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek on Tallinna Vee kõrgeim juhtimisorgan.

Vastavalt äriseadustikule ja hea ühingujuhtimise tavale kutsub Tallinna Vesi nii aktsionäride korralisi kui ka erakorralisi üldkoosolekuid kokku, teavitades sellest oma aktsionäre Nasdaq Tallinna börsi vahendusel ning avaldades koosoleku kutse Tallinna Vee kodulehel. Samuti avaldatakse kutse ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist. Üldkoosolekuga seotud teave avaldatak- se eesti ja inglise keeles nii ettevõtte kodulehel kui ka börsiteatena. Päevalehes avaldatakse kutse vaid eesti keeles.

Tallinna Vee aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakord kinnitatakse enne avalda-

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

103

mist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja hääletamiseks. Üldkoosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud päevakor- rapunktide kohta koos vastavate kommentaaridega, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks ning see, kuidas ja millal teha ettepanekuid uue päeva- korrapunkti lisamiseks, avaldatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.

Üldkoosoleku teates ja Tallinna Vee kodulehel selgi- tatakse aktsionäridele, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, nende eriõigusi koos- oleku päevakorrale punktide lisamiseks. Aktsionäridele selgitatakse hääleõiguse teostamise õigusi nii Tallinna Vee kodulehel avaldatud üldkoosoleku teates kui ka iga üldkoosoleku alguses.

30.05.2024 toimus Tallinna Vee aktsionäride korraline üldkoosolek, kus kinnitati 2023. aasta majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise otsus, muudeti nõukogu liikmete tasusid (mis olid muutumatuna kehtinud 2005. aastast) ning pikendati nõukogu liikme Priit Rohumaa volitusi järgnevaks 3-aastaseks põhikirjajärgseks ametiajaks. Lisaks tegi juhatus ülevaate ettevõtte ül- distest tulemustest. 2024. aasta aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta küsimusi ei esitatud ning ühtegi ettepanekut täiendava punkti päevakorda lisamiseks ei tehtud.

Korralise üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik. 2024. aastal juhatas Tallinna Vee korralist üldkoosolekut Risto Agur, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ning juhatuselt Tallinna Vee tegevuse kohta teabe küsimise korda.

2024. aastal osalesid kõik juhatuse liikmed Tallinna Vee aktsionäride korralisel üldkoosolekul.

2024. aastal võimaldas Tallinna Vesi oma aktsionäridel hääletada üldkoosolekul ka isiklikult kohal viibimata, elektroonilisi vahendeid kasutades. Elektroonilisel teel hääletamiseks pidi aktsionär täitma hääletussedeli ja allkirjastama selle digitaalselt (kasutades ID-kaardi, digi-ID või Mobiil-ID rakendust) ning saatma digitaalselt allkirjastatud hääletussedeli e-kirja teel Tallinna Veele enne üldkoosoleku toimumise päeva. Aktsionärid, kes hääletasid elektroonilisi vahendeid kasutades, loeti

üldkoosolekul osalenuks ja nende aktsiatega esindatud hääled loeti üldkoosoleku kvoorumi hulka. Elektrooni- line hääletamine on aktsiaseltsi põhikirjaga lubatud.

Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid talle eri- kontrolli õiguse. Tallinna Vesi ei ole teadlik aktsionäride poolt sõlmitud hääleõiguse kokkulepete olemasolust.

Alates 18. oktoobrist 2021 kehtiv aktsiaseltsi põhikiri näeb ette vaid ühte liiki aktsiad (A-aktsiad). Tallinna Veel on 20 miljonit aktsiat, iga aktsia annab hääleta- misel ühe (1) hääle.

Lisaks aktsionäride korralisel üldkoosolekul vastu võetud otsustele otsustasid Tallinna Vee aktsionärid 28.03.2024 üldkoosolekut kokku kutsumata pikendada nõukogu liikmete Robert Kitti ja Mart Mägi volitusi järg- miseks põhikirjajärgseks ametiajaks kehtivusega kuni 31.03.2027. 11.04.2024 teatas Tallinna Vee aktsionär Utilitas kooskõlas Tallinna Vee põhikirja punktiga 6.3.7.2 tema poolt määratud nõukogu liikmete Priit Koidu ja Niall Patrick Millsi volituste pikendamisest järg- miseks põhikirjajärgseks ametiajaks kehtivusega kuni 11.04.2027. 21.06.2024 teavitas Tallinna Vee aktsionär Tallinna linn kooskõlas Tallinna Vee põhikirja punktiga 6.3.7.2 uue nõukogu liikme Karolina Ebba Anna Ullmani määramisest alates 01.07.2024 volituste tähtajaga kuni 30.06.2027. Karolina Ebba Anna Ullman vahetas Tallinna Vee nõukogus välja varasemalt Tallinna linna poolt määratud nõukogu liikme Andrei Korobeiniku, kelle volitused lõppesid 25.04.2024. 15.11.2024 teavitas Tallinna Vee aktsionär Tallinna linn kooskõlas Tallinna Vee põhikirja punktiga 6.3.7.2 tema poolt määratud nõukogu liikme Priit Lello volituste pikendamisest järgmiseks põhikirjajärgseks ametiajaks kehtivusega kuni 15.11.2027.

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

104

Nõukogu

Nõukogu planeerib Tallinna Vee tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest, kes valitakse kolmeks aastaks. 2024. aasta jooksul toimus viis korralist nõukogu koosolekut. Nõukogu kinnitas Tallinna Vee 2023. aasta majandusaasta aruande enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule, vaatas üle dividendiettepaneku enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule ning samuti vaatas üle Tallinna Vee 2025. aasta eelarve. Nõukogu käsitles oma koosolekutel ka peamisi ettevõtet puudutavaid riske, samuti regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid küsimusi, aga ka tootmist, finantsküsimusi, aruandlust, investeeringuid, personaliküsimusi, klienditeenindust, kliendi- ja töötajate rahuolu ning töötervishoidu ja -ohutust puudutavaid teemasid ning teisi tootmis- ja äritegevusega seotud küsimusi.

Tavaliselt koosneb nõukogu koosoleku päevakord järgmistest punktidest:

nõukogu eelmise koosoleku protokolli kinnitamine;

vajadusel ülevaade nõukogu komiteede poolt käsitletud teemadest;

juhatuse ettekanne tootmisest, regulatsioonide ja seadustega seonduvatest küsimustest, finantsteemadest, kommunikatsioonist, personaliküsimustest, töötervishoiust ja -ohutusest ning kvaliteeti puudutavatest teemadest ja põhitegevusega mitteseotud ärist;

suuremad projektid ja probleemid;

rahastamisotsused ja -poliitika;

erakorralised otsused.

Seisuga 31. detsember 2024 koosnes Tallinna Vee nõukogu järgmistest liikmetest:

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

105

Priit Koit (OÜ Utilitas) nõukogu esimees kuni 11. aprillini 2027

Robert Kitt (OÜ Utilitas) nõukogu liige kuni 31. märtsini 2027

Niall Patrick Mills (OÜ Utilitas) nõukogu liige kuni 11. aprillini 2027

Karolina Ebba Anna Ullman (Tallinna linn) nõukogu liige kuni 30. juunini 2027

Silver Tamm (Tallinna linn) nõukogu liige kuni 13. jaanuarini 2025

Mart Mägi (Tallinna linn) nõukogu liige kuni 31. märtsini 2027

Priit Lello (Tallinna linn) nõukogu liige kuni 15. novembrini 2027

Priit Rohumaa (sõltumatu) nõukogu liige kuni 3. juunini 2027

Gerli Kivisoo (sõltumatu) nõukogu liige kuni 1. juunini 2026

Tallinna Vesi ei ole nõukogu liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut väljaspool tavapärast äritegevust ja/või hinnakirja.

Nõukogu on ettevõttes moodustanud kaks komiteed: auditikomitee ja ametisse nimetamise ja tasustamise komitee, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, ametisse nimetamise ja tasustamise ning ühingujuhtimisega seotud küsimustes vastavalt allpool kirjeldatule.

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

106

Auditikomitee

Auditikomitee on nõukogu alamkomitee, mis teostab järelevalvet finantsaruand- luse, auditiprotsesside, sisekontrolli süsteemi, riskijuhtimise ja -hindamise ning seadusandliku ja regulatiivse vastavuse üle. Auditikomitee lähtub oma tegevuses audiitortegevuse seadusest ning Finantsinspektsiooni poolt väljastatud juhistest auditikomitee moodustamise ja tööprotsesside kohta.

Auditikomitee peamised ülesanded on järgmised:

kvartali- ja aastaaruannete läbivaatamine, sh nõukogu informeerimine finantsaruandlusega seotud olulistest küsimustest ja sellest, kuidas need küsimused on lahendatud;

riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhususe jälgimine ning analüüsimine;

aastaaruande ja audiitorkontrolli ulatuse, protsessi ja tulemuste jälgimine ning auditiprotsessi efektiivsuse kohta nõukogule aru andmine;

välisaudiitori sõltumatuse ja objektiivsuse (sh kuidas on objektiivsus tagatud) ning Tallinna Vee suhtes teostatava tegevuse õiguspärasuse jälgimine ja analüüsimine;

välisaudiitori töö hindamine igal aastal ning aruande esitamine nõukogule vastava hinnangu kohta;

ettepaneku tegemine nõukogule välisaudiitori nimetamiseks või tagasinime- tamiseks, vastutamine välisaudiitori teenuse leidmiseks korraldatava hanke ning audiitoritasude määramise eest;

siseaudiitori sõltumatuse jälgimine;

siseaudiitori rolli ulatuse ja efektiivsuse jälgimine, sh auditite aastakava läbi- vaatamine ja nõukogule kinnitamiseks esitamine.

Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes auditikomitee järgmistest nõukogu liikmetest:

Robert Kitt Auditikomitee juht

Mart Mägi Auditikomitee liige

Gerli Kivisoo Auditikomitee liige

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

107

Igal nõukogu koosolekul esitletakse nõukogule siseauditi aruannet. Tallinna Vee siseaudiitor annab oma tegevusest aru otse auditikomiteele.

Ametisse nimetatud välisaudiitoril ja välisaudiitori meeskonna liikmetel ei ole ilma auditikomitee eelneva nõusolekuta lubatud osutada muid teenuseid peale aastaaruande auditeerimise. 2024. aastal osutas välisaudiitor kontsernile lisaks raamatupidamise aastaaruande auditeerimisele ka koollitusteenust.

Tallinna Vee põhikirja järgi valitakse välisaudiitor aastaaruande audiitorkontrolli läbiviimiseks aktsionäride üldkoosoleku poolt. Tallinna Vesi valib välisaudiitori, järgides hankeprotseduuri, tagamaks teenusele parim võimalik kvaliteedi ja hin- na suhe. Audiitorite kvalifitseerimistingimused on ranged, selleks et leida parim teenus turul pakutavate seast. Audiitori valiku kinnitavad enne üldkoosolekut ka auditikomitee ning ettevõtte nõukogu. 31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2022 lõppeva perioodi auditeerimiseks viidi 2021. aastal läbi hange, mille tulemusel sõlmiti hankeleping välisaudiitori teenuste osutamiseks AS-iga PricewaterhouseCoopers. Hankelepingu kohaselt oli võimalik välisaudiitoriga sõlmitud lepingut kaheks aastaks pikendada. Sellekohase ettepaneku juhatus 01.06.2023 aktsionäride korralisele üldkoosolekule ka tegi, ning aktsionärid kinnitasid ettevõtte välisaudiitoriks ka aastateks 2023 ja 2024 AS-i PricewaterhouseCoopers. 2024. aastal oli majan- dusaasta aruande auditeerimise kulu 59 tuhat eurot ja tütarettevõtte 2024. aasta majandusaasta aruande auditeerimise kulu 6 tuhat eurot, muude teenuste kulu 1 tuhat eurot. Vastavalt Tallinna Vee ühingujuhtimise põhimõtetele tuleb juhtivau- diitorit vahetada iga viie aasta järel, see on kooskõlas ka Finantsinspektsiooni 1. oktoobril 2003 välja antud juhendiga. Tallinna Vesi on seda põhimõtet järginud ning hetkel on juhtivaudiitoriks Eva Jansen-Diener.

Auditikomitee aruande alusel hindab nõukogu iga-aastaselt majandusaruande kinnitamise käigus välisaudiitori töö kvaliteeti ning avaldab kokkuvõtte vastavast hinnangust aktsionäride korralise üldkoosoleku teates. Välisaudiitor on kohal aktsionäride korralisel üldkoosolekul ning võtab vajadusel sõna.

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

108

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee nõustas 2024. aastal nõukogu jät- kuvalt juhtkonna tasustamise ning juhatuse liikmekandidaatide küsimuses.

Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes ametisse nimetamise ja tasustamise komitee järgmistest nõukogu liikmetest:

Priit Koit Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee juht

Priit Lello Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee liige

Priit Rohumaa Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee liige

Nõukogu kinnitab ettevõtte juhatuse tasustamise põhimõtted ja määrab ametisse nimetamise ja tasustamise komitee liikmed. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee esitab ettepanekud Tallinna Vee tasustamispõhimõtete kohta ning teos- tab järelevalvet nõukogu poolt kinnitatud põhimõtete ja väärtpaberituru seaduse nõuete täitmise üle.

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab, et pakutud tasustamispõ- himõtted lähtuvad Tallinna Vee nii lühi- kui ka pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad seejuures ettevõtte majandustulemusi ja investorite õigustatud huve. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab, et põhitöö eest saadav tasu ja tulemustasu osakaal oleksid kooskõlas juhatuse liikme poolt täidetavate kohustustega ning et põhitöö eest saadav tasu moodustaks kogutasust piisava osa. Kehtivate tulemustasu põhimõtete kohaselt on juhatuse liikmetele ette näh- tud tulemustasu suurusjärgus maksimaalselt 25% nende aastasest brutotasust. Tulemustasu sõltub ettevõtte aasta finants- ja tootmistulemustest. 2024. aasta eest väljamakstav tulemustasu sõltub 80% ulatuses ettevõtte tulemustest ning 20% ulatuses individuaalsete eesmärkide täitmisest. Kui aastatulemused jäävad oodatust nõrgemaks, võidakse vastavasisulise otsuse korral tulemustasu mitte välja maksta.

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab samuti, et juhatuse liikme valimine on asjakohane ning et nõukogule esitatud kandidaadil on nõutav taust, haridus ja kogemused.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

109

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Tallinna Vee igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja Tallinna Vee põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud te- gutsema majanduslikult kõige ratsionaalsemal viisil. Vastavalt käesolev aruande koostamise ajal kehtinud põhikirjale võib juhatus koosneda kahest kuni kolmest liikmest ning juhatus valitakse viieks (5) aastaks. Juhatus koostab alati nõukogu koosolekute jaoks tegevusaruande, mis saadetakse vastavalt nõukogu soovile nõukogu liikmetele kümme (10) päeva enne koosoleku toimumist. Juhatus koostab ka ad hoc aruandeid nõukogu koosolekute väliselt, kui peab seda vajalikuks ning kui seda soovib nõukogu esimees.

Nii juhatuse kui ka nõukogu liikmete puhul on tegemist siseteabe valdajatega, kes on teadlikud Tallinna Vee siseteabe valdajate reeglitest ning on koos oma lähikondsetega kirjas kontserni siseteabe valdajate nimekirjas.

2024. aastal ettevõtte juhatuse koosseisus muudatusi ei toimunud ning see jätkas tööd endises koosseisus, koosnedes järgmistest liikmetest:

Aleksandr Timofejev Tegevjuht, juhatuse esimees Juhatuse liikme volitustega kuni 30. oktoobrini 2026

Taavi Gröön Finantsdirektor Juhatuse liikme volitustega kuni 23. maini 2027

Tarvi Thomberg Varahaldusdirektor Juhatuse liikme volitustega kuni 8. novembrini 2026

Kõik juhatuse liikmed on ametisse nimetatud Tallinna Vee nõukogu poolt.

Kõigi juhatuse liikmete vastutusi on kirjeldatud alljärgnevalt.

Juhatuse esimehe Aleksandr Timofejevi ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee tegevjuhi igapäevaseid kohustusi, juhtida ja esindada Tallinna Vett, tagada vastavus lepingutele ja seadustele, korraldada juhatuse tööd, koordineerida stra- teegiate väljatöötamist ning tagada nende rakendamine.

Juhatuse liikme Taavi Grööni ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee fi- nantsdirektori igapäevaseid kohustusi, juhtida ja vastutada Tallinna Vee majan- dusarvestus- ja finantstegevuse ning pikaajaliste investeeringute planeerimise ja elluviimise eest.

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

110

Juhatuse liikme Tarvi Thombergi tööülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee varahaldusdirektori igapäevaseid kohustusi, juhtida ja vastutada Tallinna Vee maa-aluste vee- ja kanalisatsioonivõrkude igapäevase töö, veemõõdu, kliendi- teeninduse ja haldustegevuste juhtimise ning Tallinna Vee varadesse tehtavate investeeringute kavandamise ja elluviimise eest.

Tallinna Vesi on allkirjastanud juhatuse liikme lepingud kõigi juhatuse liikmetega. Tallinna Vesi ei ole juhatuse liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut väljaspool tavapärast äritegevust ja/või hinnakirja.

Juhatuse esimees võib vastavalt Tallinna Vee põhikirjale esindada Tallinna Vett ainuisikuliselt, teised juhatuse liikmed üksnes koos teise juhatuse liikmega. Jooks- vate otsuste vastuvõtmiseks on Tallinna Vee juhatus kehtestanud põhimõtete raamistiku, mille kohaselt on väiksemasummaliste tehingute sõlmimiseks antud volitused kindlaksmääratud juhtkonna liikmetele.

Tallinna Vee juhatus tegutseb ka AS-i Tallinna Vesi kui Watercomi ainuosaniku esindajana.

Võrdsed võimalused ja mitmekesisus juhatuse ja nõukogu liikmete valimisel

Juhatuse ja nõukogu liikmeid valides kohustub Tallinna Vesi järgima võrdse kohtle- mise põhimõtteid. Kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu või muude omaduste tõttu. Efektiivse ja tasakaalustatud juhatuse moodustamise eesmärgil peetakse juhatuse ja nõukogu liikmeid valides esmatähtsaks kandidaatide koge- must ettevõttes või valdkonna tundmist ning nende haridust ja tausta. Mees- ja naisliikmete osakaal juhatuses on välja toodud tegevusaruandes.

Vastavus Tallinna Börsi hea ühingujuhtimise tava soovitustele

Alates 1. jaanuarist 2006 peavad ettevõtted, kelle aktsiad on Eestis reguleeritud turul kaubeldavad, kirjeldama „täidan või selgitan” põhimõtte kohaselt oma juhti- mist hea ühingujuhtimise tava aruandes ja kinnitama, kas emitent järgib või ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi. Kui emitent ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi, peab ta aruandes selgitama, miks ta neid soovitusi ei järgi.

Tallina Vee vastavuse deklaratsioon

Tallinna Vesi järgis 2024. aastal valdavat enamikku hea ühingujuhtimise tava soovitustest. Tallinna Vesi ei järginud teatud soovitusi, mis on toodud allpool koos põhjendusega, miks ettevõte neid hetkel ei järgi.

„2.2.7. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

111

põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse sel- ges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning hea ühingujuhtimise tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.“

Tallinna Vesi avaldab juhatuse liikmetele makstud tasude kogusumma lisas 23 ja käesoleva aastaaruande osaks olevas tasustamisaruandes.

„3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõuko- gus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid.“

Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest. Aktsionä- ride lepinguga on Tallinna linn ja Utilitas (edaspidi Utilitas) leppinud nõukogu liikmete jaotuses kokku selliselt, et nõukogusse kuulub kolm Utilitase esindajat, neli Tallinna linna esindajat (mõlemal on õigus nimetada otse kaks nõukogu liiget ning ülejäänud liikmete osas teha ettepanek aktsionäride üldkoosolekule) ja kaks esindajat on sõltumatud nõukogu liikmed, kes valitakse nõukogusse vastavalt Tallinna Börsi reglemendi nõuetele alates ettevõtte aktsiate noteerimisest 2005. aasta juunis.

Informatsiooni avaldamine

„2.2.2. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise emitendi nõukogu esimees. Juhatuse liige võib olla emitendiga samasse kontserni kuuluva emitendi nõukogu esimees.”

Tallinna Vee juhatuse liikmed ei kuulu teiste emitentide juhatustesse ega ole ka nõukogu esimehed.

„2.3.2. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused.“

Nõukogu kinnitab juhatuse tasustamise põhimõtted. 2024. aastal toimusid kõik tehingud Tallinna Vee ja juhatuse liikmete või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel turutingimustel ning vastav informatsioon on avaldatud lisas 23.

„3.2.5. Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved).“

Nõukogu liikme tasu suuruse 6396 eurot aastas määras aktsionäride üldkoosolek aastal 2005, kui ettevõtte aktsiad börsil noteeriti. 30.05.2024 toimunud aktsionä- ride üldkoosolekul otsustati alates 01.06.2024 maksta nõukogu esimehele 2000 eurot kuus ja nõukogu liikmele 1000 eurot kuus. Tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja seda makstakse välja igakuiselt. 2024. aastal ei makstud

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

112

nõukogu liikmetele lisatasusid ega muid hüvitisi.

„3.2.6. Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu koosolekutel, siis märgitakse see hea ühingujuhtimise tava aruandes eraldi ära.“

Kokku toimus 2024. aastal viis nõukogu koosolekut (1. veebruaril 2024, 4. aprillil 2024, 2. mail 2024, 1. augustil 2024 ja 31. oktoobril 2024). Ainsana puudus enam kui pooltelt nõukogu koosolekult (viiest kolmel) nõukogu liige Niall Patrick Mills.

„3.3.2. Nõukogu liikme kandidaat teavitab enne tema valimist teisi nõukogu liik- meid huvide konflikti olemasolust, selle tekkimisel peale valimist teatab ta sellest viivitamatult. Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele.“

Kõik nõukogu liikmed on sellest nõudest teadlikud ning vähemalt üks kord aastas palub Tallinna Vesi neil uuendada ärihuvide registri andmeid. 2024. aastal ei toi- munud väljaspool põhitegevust Tallinna Vee ja nõukogu liikme või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel äritehinguid. Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid müüdi neile sama hinnaga, millega müüakse teenuseid kõikidele teistele klientidele.

Tallinna Vee 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta aruande lahutamatu osa moodustavad: „Tegevusaruanne”, „Kestlikkusaruanne”, „Konsolideeritud raamatupidamise aruanne” ja „Tasustamisaruanne”. Tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Tallinna Vee äritegevuse arengust ja tulemustest, peamistest riskidest ja ebamäärasustest.

Ärieetika

Börsiettevõttena on üks Tallinna Vee prioriteetidest tagada, et ettevõtte äritegevus ning ettevõtte nimel tegutsevate juhtide, töötajate või mistahes kolmandate osa- poolte käitumine oleks kooskõlas kõrgeimate eetikastandarditega. Tallinna Vesi on võtnud ülesandeks olla oma tegevuses usaldusväärne koostööpartner kõikide oma huvigruppide jaoks ning anda oma panus usaldusväärse ärikliima loomises- se. Tallinna Vee jaoks on lubamatu mistahes kujul või vormis esinev korruptsioon. Korruptsiooni ärahoidmiseks on Tallinna Vesi välja töötanud rea reegleid ja prot- seduure, mis nõuavad kõikidelt juhtidelt, töötajatelt ning kõigilt, kes tegutsevad ettevõtte nimel, eetilist käitumist. Ettevõttele on oluline, et tema äritegevus kõikidel tasanditel oleks läbipaistev ning järgiks seadusi ja ärieetika norme. Vähemalt kord aastas selgitame need põhimõtted üle kõigile oma töötajatele, palume teha nende teadmiste kontrollimiseks testi ning viime läbi võimaliku korruptsiooni ja pettustega seotud riskide hindamise.

Tallinna Vesi on koostanud oma ärieetika juhtpõhimõtted, mis hõlmab ka väär- käitumisest teavitamise korda, et kõigil oleks võimalik teavitada juhtumitest või kahtlustest, mil keegi on käitunud mistahes kehtivate õigusaktide või eetiliste äritavade vastaselt.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

113

Kõikidest ärieetika koodeksi rikkumistest tuleb teavitada viivituseta.

Nii töötajad kui ka Tallinna Veega koostööd tegevad või kolmandad osapooled saavad oma kahtlustest ebaeetilise käitumise juhtumite kohta teada anda mit- mete kanalite kaudu. Kõiki teateid analüüsitakse sõltumatu kolmanda isiku poolt. Teavitamise ja info analüüsimise süsteem tagab turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja teate tegija soovi korral anonüümsuse. Juhtumitest saab teavitada ettevõtte kodulehe kaudu, e-kirja või otsepöördumise teel.

2024. aastal ei tuvastanud Tallinna Vesi ühtegi kinnitust leidnud korruptsiooni- või pettusejuhtumit.

Koostööpartnerid

Soovime teha enam kui seadused ja lepingud meilt eeldavad. Selleks peame dialoogi ning teeme koostööd nii oma meeskonnas kui ka mitmete koostööpartneritega. Ühelt poolt jälgime pidevalt muudatusi seadusandluses ning hoiame oma juhte, kelle igapäevatööd muudatused puudutavad, nendega kursis. Teisalt peame oluliseks ka ennetavat koostööd, mistõttu osaleme aktiivselt, peamiselt läbi Eesti Vee-ettevõtete Liidu, õigusaktide väljatöötamises ja muutmises. Edendamaks eetilist ja vastutustundlikku ettevõtlust, teeme koostööd ka mitmete kvaliteedi- ja keskkonnateadlike ettevõtetega.

Koostöö tarnijatega

Arvestades meie kui vee-ettevõtte tegevuse iseloomu, kuuluvad meie tootmis- ahelasse teised teenusepakkujad ja koostööpartnerid, kes aitavad meil tagada oma põhitegevuse toimimist ja klientidele pakutava teenuse kättesaadavust.

Erinevalt paljudest teistest tootmisettevõtetest on meie tarneahel küllatki lihtne, sest Tallinna Vesi nii toodab kui ka müüb teenust, ilma et vahel oleks teisi tarnahela lülisid, ja selles ahelas ei ole toimunud märkimisväärseid muudatusi. Küll aga moodustab ettevõte omakorda tihti olulise lüli oma klientide tarneahelas ning seetõttu on meile väga oluline, et meie teenus vastaks kõrgetele kvaliteedinõuetele. Selleks, et see lühike, kuid kõigi meie eludes väga oluline tarneahel töötaks ilma katkestusteta, on ülioluline, et meie tarnijad oleksid usaldusväärsed. Sel eesmärgil on ettevõttel mitmetes kriitilistes lülides olemas alternatiivtarnijad, kelle poole võib pöörduda juhul, kui põhilise lepingupartneriga peaks midagi juhtuma. Meie tarnijate ring ku- juneb suuresti pakkumiste või riigihangete tulemusel, mis annab meile võimaluse sätestada just ettevõtte jaoks olulised kriteeriumid, millele väljavalitav tarnija peab vastama. Peame väga oluliseks keskkonnaohutust ja tarnijate töötajate turvalisust.

Meie koostööpartnerid jagunevad kolme suuremasse gruppi: kaubatarnijad, tee- nuseosutajad ja ehitustööde teostajad.

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

114

Valdavalt on meie tarnijate ring Eesti-keskne, kuid korraldame ka rahvusvahelisi hankeid. Selleks, et meie tootmistegevus oleks efektiivne ja jätkusuutlik, valime kvaliteetseid tooteid ja investeerime süsteemide uuendamisse. Ostame sisse mitmesuguseid tugiteenuseid, selleks et meie igapäevane fookus saaks püsida põhitegevusel. Väljast ostame sisse näiteks reklaami-, koristus- ja turvateenuseid ning mitmeid teisi spetsiifilisi teenuseid.

Oma tarnijate ringi hoidmiseks sõlmime peamiselt pikaajalisi raamlepinguid, et kindlustada vastastikune koostöö ja usaldusväärsus. Meie andmebaasis on pi- devalt ligikaudu 1000 tarnijat, kellega oleme aasta jooksul vähemalt ühel korral koostööd teinud.

Meie jaoks on ühtviisi oluline nii uute tarnijate leidmine kui ka koostöö paran- damine olemasolevate koostööpartneritega. Hindame pidevalt ja süsteemselt oma koostööd tarnijatega, mis annab võimaluse kahesuunaliseks suhtluseks olemasolevate koostööpartneritega, võimaldab luua usaldusväärse tarnijabaasi ning rakendada tarnijate poolt pakutavat kompetentsi selleks, et luua ettevõttele lisandväärtust. Tarnijate tegevuse hindamise kõrval küsime tagasisidet ka oma tegevusele, et seeläbi edasi arendada suhteid ja koostööd tarnijatega ning olla ise parem koostööpartner.

Meie põhimõtted ja kuuluvus organisatsioonidesse

Peame tähtsaks rääkida kaasa kogukonnas olulistel teemadel ning anda oma panus meie tegevusega seonduvate valdkondade arengusse ja õigusloome väl- jatöötamisse. Selleks oleme liitunud ja olnud asutajaliikmed mitmetes ühingutes. Tallinna Vesi on Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ja Vastutustundliku Ettevõt- luse Foorumi asutajaliige, Kvaliteediühingu kollektiivliige ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige, Eesti Maksumaksjate Liidu, Balti Hea Ühingujuhtimise Instituudi ja teiste organisatsioonide liige.

Meie ülesanne on tagada tarbijatele usaldusväärne joogiveeteenus ning puhas- tada reo- ja sademevesi, kasutades selleks keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Seda kohustust peame alati meeles pidama, nii järjekindlalt ja süsteemselt juh- timisotsuseid langetades kui ka oma igapäevases äritegevuses. See tähendab, et peame oma juhtimistavades arvestama oma tegevuse mõjuga ümbritsevale elukeskkonnale ning mitmete huvigruppide ootustega.

Ettevõtte juhatus on kinnitanud poliitikad ja juhtpõhimõtted, mis seavad raamistiku eri valdkondades tegutsemiseks. Kõik poliitikad ja juhtpõhimõtted on kättesaada- vad vähemalt eesti ja inglise keeles ning on leitavad ettevõtte kodulehe alajaotises Ettevõttest > Juhtimine ja vastutus > Juhtimispõhimõtted .

Konsolideeritud raamatu- pidamise aastaaruanne

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

118

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

119

Juhatuse deklaratsioon

Juhatus deklareerib oma vastutust AS-i Tallinna Vesi (ettevõte) ning tema tütaret- tevõtete Watercom ja ASTV Green Energy (edaspidi kõik koos kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta kohta lehekülgedel 119 kuni 156.

Juhtkonna parima teadmise kohaselt annab seisuga 31. detsember 2024 vasta- valt Euroopa Liidu poolt vastu võetud ja kehtivatele rahvusvahelistele finantsaru- andlusstandarditele koostatud konsolideeritud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate ettevõtte varadest, kohustistest, finantsseisundist, kasumist ja rahavoogudest.

Tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate ettevõtte äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja ebamää- rasuste kirjeldust.

Olulised tehingud seotud osapooltega avaldatakse konsolideeritud raamatupi- damise aastaaruandes.

Konsolideeritud aastaaruande koostamise käigus on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid, mis mõjutavad kontserni varade ja kohustiste väärtust ja mis ilmnesid aruande koostamise kuupäevani 14. märts 2025.

Juhatuse hinnangul on AS Tallinna Vesi ja tema tütarettevõtted jätkuvalt tegutsev majandusüksus.

Aleksandr Timofejev Taavi Gröön Tarvi Thomberg

Tegevjuht Finantsdirektor Varahaldusdirektor

juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige

14. märts 2025

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

120

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes, 31. detsembri seisuga

Lisa

2024

2023

Varad

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid

5

3 589

14 736

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed

6

10 746

8 608

Varud

1 180

1 137

Käibevara kokku

15 515

24 481

Põhivara

Materiaalne põhivara

7

296 264

256 108

Immateriaalne põhivara

8

2 062

1 293

Põhivara kokku

298 326

257 401

Varad kokku

313 841

281 882

Kohustised ja omakapital

Lühiajalised kohustised

Rendikohustised

9

875

697

Laenukohustised

9

3 441

3 594

Võlad tarnijatele ja muud võlad

10

13 581

10 886

Ettemaksed

12

2 646

3 604

Lühiajalised kohustised kokku

20 543

18 781

Pikaajalised kohustised

Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt

50 106

44 653

Rendikohustised

9

2 178

1 892

Laenukohustised

9

114 241

92 835

Eraldis võimalike kolmandate osapooltenõuete katteks

13

6 018

6 018

Edasilükkunud tulumaks

494

505

Muud võlad

108

128

Pikaajalised kohustised kokku

173 145

146 031

Kohustised kokku

193 688

164 812

Omakapital

Aktsiakapital

14

12 000

12 000

Ülekurss

24 734

24 734

Kohustuslik reservkapital

1 278

1 278

Jaotamata kasum

82 141

79 058

Omakapital kokku

120 153

117 070

Kohustised ja omakapital kokku

313 841

281 882

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

121

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

Lisa

2024

2023

Müügitulu

15

64 377

61 141

Müüdud toodete/teenuste kulu

17

-37 705

-37 074

Brutokasum

26 672

24 067

Turustuskulud

17

-908

-818

Üldhalduskulud

17

-6 261

-5 278

Muud äritulud (+) /-kulud (-)

18

-521

-621

Ärikasum

18 982

17 350

Finantstulud

19

191

119

Finantskulud

19

-4 394

-3 263

Kasum enne tulumaksustamist

14 779

14 206

Dividendide tulumaks

20

-1 496

-1 362

Perioodi puhaskasum

13 283

12 844

Perioodi koondkasum

13 283

12 844

Jaotatav kasum

A-aktsia omanikele

13 283

12 844

Kasum A-aktsia kohta (eurodes)

21

0,66

0,64

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

122

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

Lisa

2024

2023

Äritegevuse rahavood

Ärikasum

18 982

17 350

Korrigeerimine kulumiga

8 526

8 055

Korrigeerimine tuludega liitumistasud

18

-701

-604

Muud mitterahalised korrigeerimised

32

-16

Kasum (-) / kahjum (+) põhivara müügist

-62

-34

Äritegevusega seotud käibevara muutus

-2 182

430

Äritegevusega seotud kohustiste muutus

1 652

-667

Rahavoog äritegevusest

26 247

24 514

Investeerimistegevuse rahavood

Põhivara soetamine

-42 730

-28 885

Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid, sh tulud üksikliitumiste rajamisest

1 996

2 535

Põhivara müügitulu

111

37

Saadud intressid

191

119

Rahavoog investeerimistegevusest

-40 432

-26 194

Finantseerimistegevuse rahavood

Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud

-5 506

-3 413

Tasutud kapitalirendi maksed

-1 144

-1 233

Saadud laenud

9

25 000

57 500

Tasutud laenud

9

-3 604

-41 136

Tasutud dividendid

20

-10 069

-6 515

Tasutud kinnipeetud tulumaks dividendidelt

20

-131

-85

Tulumaks dividendidelt

20

-1 508

-1 352

Rahavoog finantseerimistegevusest

3 038

3 766

Raha ja raha ekvivalentide muutus

-11 147

2 086

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses

5

14 736

12 650

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

5

3 589

14 736

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

123

Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne

tuhandetes eurodes

Aktsiakapital

Ülekurss

Kohustuslik reservkapital

Jaotamata kasum

Omakapital kokku

31. detsember 2022

12 000

24 734

1 278

72 814

110 826

Dividendid (lisa 20)

0

0

0

- 6 600

- 6 600

Perioodi koondkasum (lisa 21)

0

0

0

12 844

12 844

31. detsember 2023

12 000

24 734

1 278

79 058

117 070

Dividendid (lisa 20)

0

0

0

-10 200

-10 200

Perioodi koondkasum (lisa 21)

0

0

0

13 283

13 283

31. detsember 2024

12 000

24 734

1 278

82 141

120 153

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

124

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Üldine informatsioon

AS Tallinna Vesi (ettevõte) on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ja kanalisatsiooniteenust ligi 500 000 elanikule Tallinnas ja mitmes selle naabervallas. Tulenevalt vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise ainuõigusest Tallinnas kehtib praegune haldusleping kuni 30. novembrini 2032.

AS-is Tallinna Vesi olulist mõju omavad aktsionärid on Tallinna linn 55,05 protsendiga ja Utilitas 20,3 protsendiga. Ülejäänud aktsiad on vabalt kaubeldavad Nasdaq Balti börsidel, kus AS-i Tallinna Vesi aktsiad noteeriti 1. juunil 2005.

Watercom (tütarettevõte) on 2010. aastal emaettevõtte poolt asutatud ette-võte, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on vee-ettevõtlusega ning vee- ja kanalisatsiooniga seotud omanikujärelevalve ning ehitusteenused.

ASTV Green Energy (tütarettevõte) on 2021. aastal emaettevõtte poolt oman-datud ettevõte, mille peamiseks tegevusvaldkonnaks on gaasitootmine. Tegemist on seisva ettevõttega ning aktiivset majandustegevust ei ole toimunud.

Ettevõte ja tütarettevõtted koos moodustavad kontserni (kontsern).

Kontaktandmed

Nimi

AS Tallinna Vesi

Watercom

ASTV Green Energy

Äriregistri kood

10257326

11944939

16101654

KMKR

EE100060979

EE101374619

-

Aadress

Ädala 10, 10614 Tallinn

Ädala 10, 10614 Tallinn

Ädala 10, 10614 Tallinn

Telefon

62 62 200

62 62 620

62 62 200

E-post

tvesi@tvesi.ee

watercom@watercom.eu

greenenergy@tvesi.ee

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

125

Lisa 2. Kasutatud arvestuspõhimõtted

Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande (edas-pidi raamatupidamise aastaaruanne) koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikide aruandes esitatud aas-tate puhul, välja arvatud juhul, kui on kirjeldatud teisiti.

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koos-tatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu (EL) poolt (edaspidi IFRS).

Aruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on AS-i Tallinna Vesi juhatuse poolt kinnitatud avaldamiseks 14. märtsil 2025. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule kuulub aastaaruanne kinnitamisele AS-i Tallinna Vesi nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku poolt. Aktsio-näridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine vasta-valt IFRS-le nõuab oluliste juhtkonnapoolsete otsuste tegemist. Samuti tuleb juhatusel kasutada oma otsus-tusõigusi kontserni arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis nõuavad tõsisemat ja keerukamat otsustusprotsessi, või kus eeldused ja hinnangud omavad märkimisväärset mõju raamatupidamise aastaaruandele, on toodud lisas 3.

Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ja muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised.

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Uued standardid, standardite muudatused või tõl-gendused, mida kontsern on 1. jaanuaril 2024 alanud aruandlusperioodile rakendanud esmakordselt, ei oma kontsernile olulist mõju.

Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontsernile.

Konsolideerimispõhimõtted ja tütarettevõtete kajastamine

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandus-üksust, kui ta saab või tal on õigused majandusük-suses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.

Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt kon-solideeritud tütarettevõtte finantsnäitajad. Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerumata kasu-mid ja kahjumid on raamatupidamise aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud sel juhul, kui kahjumit ei saa katta. Ema- ja tütarettevõte kasutavad samasuguseid arvestuspõhimõtteid. Vajadusel on tütarettevõtte arvestuspõhimõtteid muudetud, kindlustamaks vas-tavust kontserni arvestuspõhimõtetele.

Ettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringut tütarettevõttesse soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).

Välisvaluuta

Arvestus- ja esitusvaluuta

2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esi-tatud eurodes.

Aruanne on koostatud eurodes ümardatuna lähima tuhandeni, v.a kui ei ole eraldi viidatud mõnele teisele mõõtühikule.

Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustised on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse 12 kuu jooksul järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustistena on näidatud

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

126

kohustised, mille maksetähtaeg saabub pärast aruan-dekuupäeva järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes ja rahakäibe aruandes koosnevad rahast pangakontodel ning kõrge likviidsusega riskivabadest ja lühiajalistest pangadeposiitidest, mille tähtaeg on kuni kolm kuud.

Äritegevuse rahavoogusid kajastatakse kaudsel mee-todil, kusjuures kasumit või kahjumit korrigeeritakse mõjudega, mis tulenevad mitterahalistest tehingutest, varasematest või tulevastest äritegevusega seotud ettemaksetest või viitvõlgadest, ning investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogudega seotud sissetulekutest või väljaminekutest. Investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsesel meetodil.

Finantsvarad

Klassifitseerimine

Kontserni kõik finantsvarad on klassifitseeritud korri-geeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategooriasse. Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finants-varade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuu-päeval, mil kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kui kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest.

Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude ko-gumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse tuluna sisemise intres-simäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum koondkasumiaruandes real „Muud äritulud (+) / -kulud (-) “. Krediidikahjumid kajastatakse samuti kasumiaruandes real „Muud äri-tulud (+) / -kulud (-) “. Seisuga 31. detsember 2024 ja 2023 olid kõik kontserni finantsvarad klassifitseeritud sellesse kategooriasse.

Väärtuse langus

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidi-kahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas kre-diidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid erinevaid võimalikke tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaa-davat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni mi-nevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete maksetähtaja jooksul oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatrik-sit, kus allahindlus nõuetele arvutatakse erinevatest aegumisperioodidest lähtudes.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

127

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksu-muses. Varude kuludesse kandmisel on kasutatud FIFO meetodit.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksu-muses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalik väärtuse langus.

Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tin-gimused:

varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav;

on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;

objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Litsentsid

Immateriaalse varana kajastatakse arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest loodetakse saada tulevast majanduslikku kasu kauem kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitark-vara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 10 aastat.

Muu immateriaalne põhivara

Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 10 aastat.

Ostetud põhivarade soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid, sh sisemisi tööjõukulusid. Tööjõukulud kapitaliseeritakse töötaja tunnihinna ja töötundi-de alusel, mis olid vajalikud vastava vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta nii, et seda on võimalik kasutada juhtkonna poolt ettenähtud viisil. Tunnihind arvutatakse iga töötaja kohta individuaalselt ning see koosneb lisaks palgakuludele töötajaga seotud muudest otsestest kuludest.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, amortiseeritakse osad iseseisvate põhivaraobjektidena.

Võetud finantskohustistega seotud kulutused, mis on otseselt seotud põhivarade omandamise, ehituse või tekkimisega, kapitaliseeritakse põhivara koosseisus.

Põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena.

Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arves-tatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Rakendatavad aastased amortisatsioonimäärad on järgmised:

hooned: 1,25–2,0%;

rajatised: 1,0–8,33%;

masinad ja seadmed: 3,33–50%;

litsentsid ja muu immateriaalne põhivara: 10–33%.

Erandjuhtudel võivad amortisatsioonimäärad erineda ülaltoodust, kui ilmneb, et põhivara kasulik eluiga erineb oluliselt vara grupile kehtestatud normist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

128

Finantskohustised

Finantskohustised jagunevad järgmistesse kategoo-riatesse: (a) finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (tuletisinstrumendid); (b) finantskohustused, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantskohustisteks loetakse võlgu tarnijatele, viitvõlgu, võetud laene ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi ja tuletisinstrumente. Finantskohustised (v.a tuletisinst-rumendid) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulu. Edasine ka-jastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus-maksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväär-tusega, mistõttu neid kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud te-hingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustiselt intressikulu, kasutades efektiivse intres-simäära meetodit.

Kohustised on kajastatud lühiajaliste kohustistena, v.a need, mille osas on kontsernil tingimusteta õigus lükata kohustise täitmist edasi pikemale perioodile kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Dividendi tulumaks Eestis

Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu mitte teenitud, vaid jaotatud kasumilt. Tulumaksuseaduse alusel mak-sustatakse äriühingu poolt väljamakstud dividendid ja muud kasumi jaotused tulumaksuga, olenemata saajast. Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tin-gimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Maksuvabastuse eelduseks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam mak-sumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada üleminekusätet.

Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub 2% julgeolekumaks residendist äriühingu majandusaasta kasumile enne tulumaksustamist. Konsolideeritud majandusaasta aruande korral võetakse aluseks emaettevõtja kon-solideerimata kasumiaruande kasum.

Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust kontserni vaba omakapitali suh-tes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide väljamaksmisega kaas-nevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaksukohustus tekib kontserni jaoks Eestis tegutsevast tütarettevõttest. Kuna tütaret-tevõttest saadavate dividendimaksete kohta puudub fikseeritud poliitika, on kontsern otsustanud mõõta võimalikest dividendidest tulenevat edasilükkunud tulumaksukohustust tütarettevõtte aruandekuupäe-vaks kogunenud kasumi ulatuses. Kontsern mõõdab edasilükkunud tulumaksukohustust, kasutades aru-andekuupäeval kehtivaid maksumäärasid.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes ju-hul, kui kontsernil on eelnevate sündmuste tagajärjel tekkinud seaduslikul või lepingulisel alusel põhinev ko-hustus, kui on tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab ressurssidest loobumist, ning kui summa maksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Põhitegevusest tuleneva tulevase kahjumi jaoks eraldisi ei kajastata.

Eraldisena on kajastatud eraldis võimalike kolman-date osapoolte nõuete katteks ja kontserni enda poolt osutatud ehitusteenustele antud garantii, mis on vajalik aruandekuupäevaks müüdud teenustega seotud garantiikohustuse rahuldamiseks. Ehitustee-nustele antud garantiist tulenev kohustis on kajastatud finantsseisundi aruandes lühi- ja pikaajalisena vastavalt

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

129

garantiiperioodi pikkusele ja võimaliku realiseerumise ajale. Eraldised on kajastatud kontserni juhtkonna parima hinnangu alusel ja nende tehingute tegelikud kulud võivad erineda antud hinnangutest.

Tingimuslike kohustistena on avalikustatud raamatu-pidamise aastaaruande lisades lubadused, garantiid ja muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks. Vaata ka lisa 11.

Aktsiakapital

Aktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Vastavalt põhikirjale on kontsernil üht liiki aktsiad: A-aktsiad nimiväärtusega 0,60 eurot aktsia.

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustiku nõuetele on aruandes kajas-tatud kohustuslik reservkapital, mis moodustatakse puhaskasumist tehtavatest eraldistest. Iga-aastase eraldise suurus peab olema vähemalt 5% aruandeaasta kinnitatud puhaskasumist, kuni reservkapital moodus-tab 10% sissemakstud aktsiakapitali suurusest. Kuna kontserni reservkapital on saavutanud nõutud taseme, ei suurendata reservkapitali enam puhaskasumi arvelt.

Reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta kontserni vabast omakapitalist, samuti kontserni aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Rent

Kontsern kui rentnik

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kind-laksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutusõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustist rendiperioodi alguse seisuga.

Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutusõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutussõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:

rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;

kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud ren-distiimulid;

kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;

rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, sel-le asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes real „Materiaalne põhivara”.

Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväär-tuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rent-nik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõu-deid lühiajaliste rendilepingute (välja arvatud sõidukite pikaajalised rendilepingud, mille rendiperiood lõppeb 12 kuu jooksul) ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

130

ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega varade hulgas on kinnisvara.

Müügitulu kliendilepingutelt

Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehingu-hinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud teenuste kliendile üleandmise eest, millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll teenuse üle antakse üle kliendile.

Kontsern osutab lepingute alusel vee-, reo- ja sade-mevee, tuletõrjehüdrantide ja muid seotud teenuseid fikseeritud hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse, te-gelike tarnitud ühikute alusel.

Veevärgisüsteemidega liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse määramise aluseks on võr-guga liitumiseks ehitatava vara maksumus. Kontserni juhtkond on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast veevärgiteenuse osutamisest eral-diseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe, vaid teenuse osuta-miseks vajalike varade eeldatava keskmise kasuliku eluea jooksul, milleks on 75 aastat. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena real „Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt“.

Müügitulu ehituslepingutelt kajastatakse teenuse osutamise perioodi jooksul vastavalt tegelikult osuta-tud teenustele aruandeperioodi lõpuks suhtena kogu lepingu mahtu. Kontserni jaoks puudub varal üldjuhul tulenevalt lepingutingimustest alternatiivne kasutus. Õigus saada tasu tekib lepinguperioodi jooksul, sõl-tumata omandiõiguse üleandmisest kliendile.

Hinnangud müügitulu, kulude ja lepingu täitmise ulatuse osas vaadatakse üle, kui tingimused muutuvad. Selle tulemusena tekkinud suurenemised või vähenemised hinnangulises müügitulus või kuludes kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, kui tingimused, mis põhjustasid ülevaatamise, said juhtkonnale teatavaks.

Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fik-seeritud summad vastavalt maksegraafikule. Juhul, kui kontserni poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, kajastatakse lepinguline vara. Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, kajastatakse lepinguline kohustus.

Juhul kui leping sisaldab tunnipõhist tasu, kajastatakse müügitulu summas, mille osas kontsernil on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid igakuiselt ja tasu kuulub maksmisele arve esitamise hetkel.

Ühest ja samast lepingust tulenev lepinguline vara ja lepinguline kohustus kajastatakse finantsaruandes netosummana.

Juhul kui lepingus on muutuv tasu, kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.

Finantseerimise komponent

Kontsernil puuduvad lepingud, mille kohaselt oleks periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üle-andmise ja kliendilt makse saamise vahel pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda.

Puhaskasum aktsia kohta

Puhaskasum aktsia kohta leidmiseks jagatakse aru-andeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kontsernil ei ole instru-mente, mis omavad lahustavat mõju puhaskasumile aktsia kohta.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

131

Lisa 3. Olulised raamatupidamishinnangud

Kontsern kasutab eeldusi ja hinnanguid, mis puudutavad tulevikusündmusi. Raamatupidamislikud hinnangud juba oma olemuselt ühtivad harva täpselt tegelike tulemustega. Eeldused ja hinnangud, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse korrigeerimise järgneval aruandeperioodil, on toodud allpool.

Kontserni juhtkond on koostanud hinnangud eeldatavate krediidikahjumite kohta, tuginedes parimale olemasolevale teabele minevikusünd-muste ja hetkeolukorraga seotud makromajan-duse prognooside kohta. Oodatava krediidikah-jumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele, lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad 31. detsembrile 2024 eelne-nud 12 kuu maksedistsipliinil ning nendel perioo-didel tekkinud krediidikahjumitel. Mineviku kahju-määrasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tulevast informatsiooni makromajanduslike faktorite kohta, mis mõjutavad ostjate võimet nõudeid tasuda. Kontserni hinnangul on kõige re-levantsemad näitajad SKP ja töötuse määr Eestis, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, ning seega korrigeerib mineviku kahjumäärasid vasta-valt oodatavatele muutustele nendes näitajates. Seisuga 31. detsember 2024 hindab kontserni juhtkond majandusolukorraga seonduvaks ooda-tavaks krediidikahjumiks 113 tuhat eurot.

Juhtkonna hinnang kolmandate osapoolte või-malike kahjunõuete osas tugineb maksimaalsel erinevusel Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifidega arvutatud tulude ja ettevõttepoolse hinnangu vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele. Vastavalt seadusele kehtis Tee-nuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind seni, kuni Konkurentsiamet on kehtestanud uue veeteenuse hinna, ja ettevõte on neid hindu seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea ettevõte end klientide

ees vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud enne uute, Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist keh-tinud tariifidega.

Seisuga 31. detsember 2024 on esitatud viie hagi raa-mes nõudeid summas 14,67 miljonit eurot (lisanduvad kahe hagi raames esitatud viivisnõued summas 6,3 miljonit eurot). Ettevõtte juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike kohustuste suuruseks 6,0 miljonit eurot (31. detsember 2023: 6 miljonit eurot). Ettevõte on käitunud alati õigus-päraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi tariife ning nõuete esitamiseks ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega ettevõte ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi. Vaata ka lisa 13.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga määratakse lähtuvalt juhtkonna hinnan-gust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Hinnangute tulemused on kajastatud lisa 2 lõigus „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“, infor-matsioon bilansiliste väärtuste kohta on esitatud lisades 7 ja 8.

Seisuga 31. detsember 2024 omas kontsern ma-teriaalset põhivara jääkmaksumuses 296 miljonit eurot (2023: 256 miljonit eurot), aruandeperioodi kulum oli 8,2 miljonit eurot (2023: 7,7 miljonit eurot). Kui amortisatsioonimäärad väheneksid/suureneksid 5%, väheneks/suureneks aruandeperioodi kulum 412 tuhat eurot (2023: 385 tuhat eurot).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

132

Lisa 4. Finantsriskide juhtimine

Finantsriski tegurid

Oma äritegevuses on kontsern avatud erinevatele finantsriskidele: tururisk (hõl-mab valuutariski, hinnariski, rahavoogude intressimäära riski ja õiglase väärtuse intressimäära riski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni finantsriskide juhtimine keskendub finantsturgude ettearvamatusele ja otsib võimalusi vähendada või-malikku negatiivset mõju kontserni finantstulemustele.

Kontserni finantsriske juhitakse finantsosakonna poolt juhatuse kontrolli ja järele-valve all. Finantsosakond määratleb, hindab ja juhib finantsriske koostöös kontserni tootmisüksustega.

Tururisk

Valuutarisk

Valuutarisk tekib, kui tulevased äritehingud või kajastatud varad või kohustused on kajastatud valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta. Kontserni valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostude ning omatavate rahaliste vahenditega.

Valdav osa kontserni ostudest teostatakse eurodes. Teistes valuutades teostatud ostude osakaal 2024. aastal oli 0,0% (2023: 0,0%). Tulenevalt välisvaluutades teostatavate tehingute väikesest osakaalust ei ole kontsern rakendanud eraldi meetmeid selle riski vähendamiseks.

Seisuga 31. detsember 2024 oli kontserni pangakontodel (sh tähtajalised depo-siidid) olevate rahaliste vahendite saldo kokku 3588 tuhat eurot (31. detsember 2023: 14 736 tuhat eurot), millest ükski summa ei olnud välisvaluutas (31. detsember 2023: ükski summa ei olnud välisvaluutas). Kontserni muudest finantsvaradest ja finantskohustustest ei tulenenud muid olulisi valuutariske.

Lähtuvalt eelnevast hindab kontsern oma valuutariski taset madalaks.

Hinnarisk

Kontsernil puudub finantsinstrumentidest tulenev hinnarisk, kuna tal puuduvad investeeringud omakapitaliinstrumentidesse.

Rahavoogude intressimäära risk ja õiglase väärtuse intressimäära risk

Õiglase väärtuse intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus kõigub tulevikus turuintressimäärade muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk on risk, et muutuva intressimääraga finantskohustuste finantskulud suurene-vad, kui turuintressimäärad tõusevad.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

133

Ujuvate intressimääradega võetud laenukohustused (lisa 9) avavad kontserni ra-havoogude intressimäära riskile. Juhatus hindab intressimäära riski ulatust ning võimalikke maandamismeetmeid kvartaalselt ning tulenevalt hinnangutest otsustab SWAP-lepingute sõlmimise vajaduse.

Aruandeperioodi lõpul olid kontsernil järgmised ujuva intressimääraga laenukohustused:

31. detsember 2024

31. detsember 2023

Saldo tuhandetes eurodes

Saldo tuhandetes eurodes

Laenukohustused

118 214

96 818

Neto avatus rahavoogude intressimäära riskile, juhul kui Euribor > 0

118 214

96 818

Neto avatus rahavoogude intressimäära riskile, juhul kui Euribor < 0

0

0

Kontserni kasum on tundlik kõrgemate/madalamate laenude ning intressimäära muutuste tulemusena.

Mõju kasumile, tuhandetes eurodes

2024

2023

Intressimäärad kasv 50 baaspunkti võrra*

-526

-345

Intressimäärad vähenemine 50 baaspunkti võrra*

526

345

*Muude muutujate samaks jäädes

Kuna kõiki instrumente kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, siis ei omaks turuintressimäärade muutus mõju kontserni finantsaruannetele.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahjumit, mis võib tekkida, kui vastaspool ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud rahalised vahendid pangakontodel ja deposiitides, finantsvarad õiglases väärtuses muutuse kajasta-misega läbi kasumi ja kahjumi, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.

Vastavalt kontserni riskijuhtimise põhimõtetele on kontserni lühiajalisi vabasid rahalisi vahendeid lubatud hoiustada ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel ja üleöö- ja tähtajalistel deposiitidel. Tähtajaliste deposiitide sõlmimisel kasutatakse vähemalt pikaajalist Baa1 krediidireitingut (Moody’s) omavaid osapooli. Seisuga 31. detsember 2024 kontsernil tähtajalisi deposiite ei olnud (31.12.2023 5 miljonit eurot).

Kontsern jälgib ka EBA (European Banking Authority) soovitusi seoses pankade rekapitaliseerimise nõuetega ja tähtajaliste deposiitide avamine toimub ainult pankades, mille kapitaliseerimises ei esine puudujääke.

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingu-

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

134

lised varad lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad 31. detsembrile 2024 eelnenud 12 kuu maksedistsipliinil ning nendel perioodidel tekkinud krediidikahjumitel. Mineviku kahjumäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tulevikuinformatsiooni makromajanduslike faktorite kohta, mis mõjutavad ostjate võimet nõudeid tasuda. Kontserni hinnangul on kõige relevantsemad näitajad SKP ja töötuse määr Eestis, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, ning seega korrigeerib mineviku kah-jumäärasid vastavalt oodatavatele muutustele nendes näitajates. Ülalkirjeldatud põhimõtete alusel arvutati nõuete allahindlus 31. detsembril 2024:

maksetähtaeg tulevikus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .0,2%

1 kuni 30 päeva üle maksetähtaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .0,2%

31 kuni 60 päeva üle maksetähtaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .0,2%

61 kuni 90 päeva üle maksetähtaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .0,2%

Üle 90 päeva üle maksetähtaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .100%

Raha ja raha ekvivalentide väärtuse languse kajastamisele rakenduvad nõuded vastavalt IFRS 9-le, väärtuse langust seisuga 31. detsember 2024 ei tuvastatud.

Kontserni toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas kontserni siseprotseduu-ridega. Vähendamaks ostjatelt laekumata arvetega seotud krediidiriski, jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini. Tähtaega ületanud võlgade korral kontak-teerub klientidega arvelduste osakond. 2024. aasta detsembri lõpu seisuga oli üks klient (31. detsember 2023: kolm klienti), kelle laekumata arved (lisa 6) ületasid 5% kogu ostjatelt laekumata arvetest. Aruande koostamise kuupäevaks on nõuded selle kliendi vastu laekunud.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

135

Finantsvarad

Tähtaja ületanud

tuhandetes eurodes

Saldo

Tähtajas

Kuni 60 päeva

Üle 60 päeva

Allahindlus

seisuga 31. detsember 2024

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 5)

3 589

3 589

0

0

0

Nõuded ostjate vastu (lisa 6)

9 539

9 107

208

225

-196

Ärikliendid

5 295

5 002

165

129

-125

Erakliendid

4 244

4 105

43

96

-71

Kokku

13 128

12 696

208

225

-196

seisuga 31. detsember 2023

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 5)

14 736

14 736

0

0

0

Nõuded ostjate vastu (lisa 6)

8 155

7 501

152

502

-473

Ärikliendid

4 589

4 068

116

405

-345

Erakliendid

3 566

3 433

37

97

-128

Kokku

22 891

22 237

152

502

-473

Kontserni maksimaalne krediidirisk võrdub finantsvarade bilansilise maksumusega ja selle taset hinnatakse madalaks.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui kontsernil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibe-kapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks ja/või deklareeritud dividendide maksmiseks.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

136

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes*

tuhandetes eurodes

Kuni 1 kuu

1–3 kuud

3–12 kuud

1–5 aastat

Üle 5 aasta

Kokku

seisuga 31. detsember 2024

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 10)

13 581

0

0

0

0

13 581

Laenukohustised

0

0

3 571

114 643

0

118 214

Rendikohustised

64

127

538

1 917

0

2 646

Kokku

13 645

127

4 109

116 560

0

134 441

seisuga 31. detsember 2023

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 10)

6 668

0

0

0

0

6 668

Laenukohustised

0

0

3 604

51 786

41 429

96 818

Kapitalirendikohustised

60

119

518

1892

60

119

Kokku

6 728

119

4 122

53 678

41 489

103 605

*Diskonteerimata summades

Kontserni käibekapital on aruandeperioodi lõpuks negatiivne.

Negatiivne käibekapital ja madal rahajääk on strateegilised otsused, mille eesmärk on optimeerida ettevõtte kapitali kasutamise efektiivsust ning kaasnevaid kulusid. Kontsernil on allkirjastatud pikaajaliste investeerimislaenude lepingud, mis taga-vad piisava vaba krediidilimiidi, mille kasutuselevõtmine on võimalik 3-5 tööpäeva jooksul. 31.12.2024 seisuga oli investeerimislaenu vaba limiit 44 miljonit eurot.

Ettevõtte käibekapitali toetavad ka sihtfinantseeringutega rahastatavad investeeri-mistegevused. Sihtfinantseeringutega rahastatakse lahkvoolse sademevee taristu rajamist Tallinna linnas. Sihtfinantseeringutena laekus 2025. aasta jaanuaris 5,45 miljonit eurot. Sihtfinantseeringu laekumised toimuvad kuni kaks korda aastas - jaanuaris ja juulis, lähtuvalt teostatud investeeringute mahust.

Kapitali juhtimine

Kapitali juhtimisel on kontserni eesmärk tagada kontserni võime jätkata tegutseva majandusüksusena, olla kooskõlas nõukogu poolt kinnitatud äriplaani kapitalist-ruktuuriga ja pikaajaliste laenulepingutega, mis kehtestavad ettevõtte omakapitali miinimummääraks 30% koguvaradest.

Kontsern kasutab kapitali jälgimiseks omakapitali suhtarvu, mis saadakse neto-võla jagamisel kogukapitaliga. Netovõlg arvutatakse lahutades võlakohustustest (lisa 9; sealhulgas lühi- ja pikaajalised võlakohustused, nagu see on näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes) raha ja raha ekvivalendid (lisa 5). Kogukapital arvutatakse omakapitali ja netovõla summana, nagu see on näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

137

seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes

2024

2023

Võlakohustused

120 735

99 018

Raha

-3 589

-14 736

Netovõlg

117 146

84 282

Omakapital

120 153

117 070

Kogukapital

237 299

201 352

Netovõlg / kogukapital

49,4%

41,8%

Varad

313 841

281 882

Omakapital / varad

38,3%

41,5%

Õiglase väärtuse hinnang

Raha ja raha ekvivalentide, laekumata arvete, muude pikaajaliste nõuete, lühiajaliste võlakohustuste ja tarnijatele tasumata arvete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest, kuna nende realiseeru-mine toimub 12 kuu jooksul või nende kajastamine toimus aruandekuupäevale lähedasel ajavahemikul.

Andmaks indikatsiooni õiglase väärtuse määramisel kasutatavatest sisenditest, on kontsern klassifitseerinud oma finantsinstrumendid raamatupidamisstandardite nõuetest lähtudes kolmele tasemele.

Tase 1. Aktiivsel turul kaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus põhineb noteeritud turuhinnal aruandeperioodi lõpus. Noteeritud turuhind, mida kasutatakse, on hetke pakkumishind. Seisuga 31. detsember 2024 ja 2023 ei olnud kontsernil finantsinstrumente, mis kuuluksid tasemele 1.

Tase 2. Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse kasutades hindamistehnikaid, mis maksimeerivad jälgitava turuinfo kasutamise, kus see on võimalik, ja toetuvad nii vähe kui võimalik ettevõtte eel-dustele. Kui kõik instrumendi õiglase väärtuse jaoks vajalikud olulised sisendid on jälgitavad, on instrumendi tase 2.

Tase 3. Kui üks või rohkem olulist sisendit ei põhine jälgitaval turuinfol, on instru-mendi tase 3.

Seisuga 31. detsember 2024 olid kõik kontserni pikaajalised võlakohustused uju-vate intressimääradega. Pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused põhinevad diskonteeritud rahavoogudel, kasutades intressimäära 4,33% (2023: 4,45%), ja kuuluvad õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Seisuga 31. detsember 2024 on kontserni pikaajaliste võlakohustuste õiglane väärtus 7 552 tuhat eurot suurem nende finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest (31. detsember 2023: 1224 tuhat eurot suurem).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

138

Lisa 5. Raha ja raha ekvivalendid

seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes

2024

2023

Raha ja pangakontod (lisa 4)

3 589

14 736

Raha ja raha ekvivalendid kokku

3 589

14 736

Lisa 6. Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed

seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes

2024

2023

Ostjatelt laekumata arved,sealhulgas nõuded seotud osapooltele (lisa 23)

9 5391 305

8 1551 005

Ebatõenäoliselt laekuvad arved

-196

-473

Nõuded ostjate vastu kokku

9 343

7 682

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi alguses

-473

-549

Lootusetud arved

305

0

Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded/ allahindluste tühistamine (-/+)

-28

76

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi lõpus

-196

-473

Perioodi jooksul tehtud nõuete allahindlused on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Muud äritulud (+) /-kulud (-)“. Nõuete vanuselise analüüsi kohta (sh nõuded üle tähtaja) vt lisa 4.

seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes

2024

2023

Muud viitlaekumised

270

546

Tulevaste perioodide ettemakstud kulud

1 133

380

Viitlaekumised ja ettemaksed kokku

1 403

926

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed kokku

10 746

8 608

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

139

Lisa 7. Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Maa ja ehitised

Rajatised

Masinad ja seadmed

Lõpetamata materiaalsed varad

Kasutus-õiguse varad

Lõpetamata kasutusõiguse varad

Materiaalsed põhivarad kokku

seisuga 31. detsember 2022

Soetusmaksumus

27 618

269 144

54 526

6 151

3 433

0

360 872

Akumuleeritud kulum

-8 262

-82 445

-38 660

0

-1 636

0

-131 003

Jääkmaksumus

19 356

186 699

15 866

6 151

1 797

0

229 869

Perioodil 1. jaanuar 2023 31. detsember 2023 toimunud liikumised

Soetamine

0

0

0

32 885

0

1 099

33 984

Põhivara maha- kandmine ja müük jääkväärtuses

0

-2

-40

0

-6

0

-48

Ümberliigitamine

505

23 733

5 043

-30 011

1 850

-1 099

21

Arvestuslik kulum

-319

-4 387

-2 465

0

-548

0

-7 719

31. detsember 2023

Soetusmaksumus

28 121

292 134

57 446

9 025

4 743

0

391 469

Akumuleeritud kulum

-8 579

-86 091

-39 041

0

-1 650

0

-135 361

Jääkmaksumus

19 542

206 043

18 405

9 025

3 093

0

256 108

Perioodil 1. jaanuar 2024 31. detsember 2024 toimunud liikumised

Soetamine

0

0

0

47 175

0

1 312

48 487

Põhivara maha- kandmine ja müük jääkväärtuses

0

0

-48

0

-6

0

-54

Ümberliigitamine

236

30 412

8 092

-38 619

1 157

-1 312

-34

Arvestuslik kulum

-314

-4 672

-2 709

0

-548

0

-8 243

31. detsember 2024

Soetusmaksumus

28 246

321 397

64 717

17 581

5 391

0

437 332

Akumuleeritud kulum

-8 782

-89 614

-40 977

0

-1 695

0

-141 068

Jääkmaksumus (lisa 3)

19 464

231 783

23 740

17 581

3 696

0

296 264

Kasutusõiguse vara vastab oma olemuselt masinate ja seadmete varaklassi definitsioonile.

Seisuga 31. detsember 2024, seoses uute laenulepingute sõlmimisega ning olemasolevate muudatusega, ei ole laenud tagatud kommertspandiga ega hüpoteekidega.

Kontsern on aasta jooksul kapitaliseerinud laenuka-sutuskulusid põhivaradesse summas 911 tuhat eurot (2023: 442 tuhat eurot). Laenukasutuskulusid kapita-

liseeriti nende laenu kaalutud keskmise määra alusel, mis moodustab 5,00% (2023: 5,00%) (lisa 22).

Olulisem leping põhivarainvesteeringu soetamiseks, mis aruandekuupäeva seisuga ei ole kajastatud kohus-tisena, on summas 4 700 tuhat eurot (31. detsember 2023: 2437 tuhat eurot).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

140

Lisa 8. Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Litsentsid ja arengu-väljaminekud

Lõpetamata immateriaalsed varad

Immateriaalsed põhivarad kokku

31. detsember 2022

Soetusmaksumus

5 023

91

5 114

Akumuleeritud kulum

-4 426

0

-4 426

Jääkmaksumus

597

91

688

Perioodil 1. jaanuar 2023 31. detsember 2023 toimunud liikumised

Soetamine

0

942

942

Reklassifitseerimine

519

-519

0

Arvestuslik kulum

-336

0

-336

31. detsember 2023

Soetusmaksumus

5 400

514

5 914

Akumuleeritud kulum

-4 621

0

-4 621

Jääkmaksumus

779

514

1 293

Perioodil 1. jaanuar 2024 31. detsember 2024 toimunud liikumised

Soetamine

0

1 039

1 039

Reklassifitseerimine

1 455

-1 455

0

Arvestuslik kulum

-271

0

-271

31. detsember 2024

Soetusmaksumus

6 856

98

6 954

Akumuleeritud kulum

-4 892

0

-4 892

Jääkmaksumus (lisa 3)

1 964

98

2 062

Olulisem leping põhivarainvesteeringu soetamiseks, mis aruandekuupäeva seisuga ei ole kajastatud kohustisena, on summas 440 tuhat eurot (31. detsember 2023: 456 tuhat eurot).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

141

Lisa 9. Võlakohustised

Lühiajalised kohustised tuhandetes eurodes

31. detsember 2024

31. detsember 2023

Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa

875

697

Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa

3 441

3 594

Pikaajalised kohustised

Rendikohustised

2 178

1 892

Laenukohustised

114 241

92 835

Pangalaenud tuhandetes eurodes

Saldo

Intressimäär

seisuga 31. detsember 2024

Rendikohustised

3 053

1,7%–6,88%

Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)

117 682

3,66% -4,4%

seisuga 31. detsember 2023

Rendikohustised

2 589

1,7%–6,88%

Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)

96 429

4,6% -5,0%

Seisuga 31. detsember 2024 kehtivad kontserni laenulepingud kuuluvad tagasta-misele järgnevalt kirjeldatud viisil. Esimene laenuleping summas 42,5 miljonit eurot on tagastustähtajaga mais 2028. Teine laenuleping summas 35,7 miljonit eurot tagastatakse 20 võrdse poolaastamaksena perioodil mai 2025 kuni november 2034. Kolmas laenuleping summas 40 miljonit eurot kuulub poolaastamaksetena tagastamisele aastatel 2027–2038. Laenud on tagatiseta. Laenude tähtaegne jaotus on toodud lisas 4. Laenud on seotud järgmiste kovenantidega: netovõla ja EBITDA suhe, omakapitali määr ning laenu suhe võlakapitaliga finantseeritud varade väärtusesse.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

142

Netovõlg tuhandetes eurodes

2024

31. detsember 2023

Raha ja raha ekvivalendid

3 589

14 736

Laenukohustised

-117 682

-96 429

Rendikohustised

-3 053

-2 589

Netovõlg kokku

-117 146

-84 282

Raha ja raha ekvivalendid

3 589

14 736

Koguvõlg ujuva intressimääraga

-120 735

-99 018

Netovõlg kokku

-117 146

-84 282

Kohustised finantseerimistegevusest

Muud varad

tuhandetes eurodes

Laenud

Rendid

Kokku

Raha ja raha ekvivalendid

Kokku

Netovõlg seisuga 31. detsember 2022

-80 338

-2 490

-82 828

12 650

-70 178

Rahavoog

-16 364

1 233

-15 131

2 086

-13 045

Lisandumised kapitalirendid

0

-1 332

-1 332

0

-1 332

Muud muutused

273

0

273

0

273

Netovõlg seisuga 31. detsember 2023

-96 429

-2 589

-99 018

14 736

-84 282

Rahavoog

-21 396

1 144

-20 252

-11 147

-31 399

Lisandumised rendid

0

-1 608

-1 608

0

-1 608

Muud muutused

143

0

143

0

143

Netovõlg seisuga 31. detsember 2024

-117 682

-3 053

-120 735

3 589

-117 146

Muud muutused sisaldavad mitterahalisi liikumisi, sh laenu finantseerimise kulud, mis kajastatakse finantskuluna laenuperioodi jooksul, ning rendilepingute enne-tähtaegsed lõpetamised. Vaata ka lisa 3 ja 4.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

143

Lisa 10. Võlad tarnijatele ja muud võlad

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Võlad tarnijatele tegevuskulud

2 596

2 301

Võlad tarnijatele investeeringud

5 393

4 367

Võlad seotud osapooltele (lisa 23)

59

20

Võlad töötajatele

2 211

1 917

Intressivõlad

356

414

Muud viitvõlad

816

89

Garantiieraldis

79

76

Maksuvõlad, sh:

2 071

1 722

Tulumaks

387

319

Käibemaks

330

78

Vee erikasutusõiguse tasu

322

317

Saastetasu

332

324

Sotsiaalkindlustusmaks

636

600

Muud maksud

64

84

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku

13 581

10 886

Lisa 11. Tingimuslikud kohustused

Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust viie aasta jook-sul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahvid. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

Kontserni vaba omakapital seisuga 31. detsember 2024 moodustas 82 141 tuhat eurot (31. detsember 2023: 79 058 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksu-kohustuse summa, mis kaasneks kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividen-didena, on 23 168 tuhat eurot, rakendades alates 2025. aastast dividendimaksetele maksumäära 22/78. Vaata ka lisa 2.

Kontsern on tulevikukohustustena sõlminud lepinguid materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks. Nimetatud investeerimiskohustuste täpsem info on esitatud lisades 7 ja 8.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

144

Lisa 12. Ettemaksed

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Ostjate ettemaksed veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest

173

228

Liitumiste eest saadud ettemaksed

2 473

3 376

Ettemaksed kokku

2 646

3 604

Lisa 13. Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks

12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse AS-i Tallinna Vesi kassatsioon-kaebuse osas, mis puudutas tariifivaidlust Konkurentsiametiga. Kohus leidis, et Konkurentsiamet ei pea järgima ettevõtte erastamisel sõlmitud Teenuslepingus sisalduvat kokkulepet veeteenuse hindade kohta. Edaspidi reguleerib veeteenuse hinda Konkurentsiamet.

Vastavalt seadusele kehtis Teenuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind seni, kuni Konkurentsiamet on kehtestanud uued veeteenuse hinnad ja ettevõte on need seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea ettevõte end klientide ees vastu-tavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud enne uute, Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist kehtinud tariifidega.

18. oktoobril 2019 kooskõlastas Konkurentsiamet ettevõtte poolt sama aasta septembris esitatud tariifitaotluse. Uued veeteenuste hinnad rakendusid alates 1. detsembrist 2019. Ettevõtte põhitegevuspiirkonnas langesid hinnad erakliendile keskmiselt 27% ja ärikliendile keskmiselt 15%.

Seisuga 31. detsember 2024 on ettevõtte vastu esitatud nõudeid viie hagi raames kogusummas 14,67 miljonit eurot (lisanduvad viivisnõuded kogusummas 6,3 miljoniteurot). Ettevõtte juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike kohustuste suuruseks 6 miljonit eurot. Kohtud on käimasolevates vaid-lustes jätnud AS-i Tallinna Vesi vastu esitatud hagid rahuldamata, kuid jõustunud kohtuotsust üheski vaidluses veel aruande avaldamise kuupäeva seisuga pole. Lähtuvalt sellest, et vaidlused on pooleli, ei ole AS Tallinna Vesi nõuete eraldist seisuga 31.12.2024 muutnud.

Ettevõte on käitunud alati õiguspäraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi tariife ning nõuete esitamiseks ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega ettevõte ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi. Vaata ka lisa 3.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

145

Lisa 14. Aktsiakapital

Seisuga 31. detsember 2024 oli aktsiakapital nimiväärtuses 12 000 000 (kaksteist miljonit) eurot, mis jagunes 20 000 000-ks (kahekümneks miljoniks) 0,60-eurose (kuuekümne eurosendise) nimiväärtusega aktsiaks. Iga aktsia annab selle omanikule seltsi aktsionäride üldkoosolekul ühe (1) hääle ja õiguse osaleda seltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja seltsi põhikirjas sätestatud õigused.

Aktsiate emiteerimine ja tagasiostmine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses vastavalt põhikirjas määratud põhimõtetele, juhatusel sellekohased erivolitused puuduvad.

Seisuga 31. detsember 2024 omasid Utilitas 4 072 352 (20,36%) aktsiat ja Tallinna linn 11 011 482 (55,06%) aktsiat ning 4 916 166 aktsiat oli vabas ringluses. Teised otsesed aktsionärid omasid seisuga 31. detsember 2024 igaüks vähem kui 5% aktsiaid.

Seisuga 31. detsember 2024 omasid juhatuse liikmed Aleksandr Timofejev, Taavi Gröön ja Tarvi Thomberg vastavalt 200, 400 ja 800 AS-i Tallinna Vesi aktsiat. Nõukogu liikmed 31.12.2024 seisuga AS-i Tallinna Vesi aktsiaid ei omanud.

Seisuga 31. detsember 2023 omasid juhatuse liikmed Aleksandr Timofejev, Taavi Gröön ja Tarvi Thomberg vastavalt 200, 200 ja 400 AS-i Tallinna Vesi aktsiat. Nõukogu liikmed 31.12.2023 seisuga AS-i Tallinna Vesi aktsiaid ei omanud (lisa 23).

Väljakuulutatud ja väljamakstud dividendid on näidatud lisas 20.

Tingimuslik tulumaks jaotamata kasumilt väljamakstavatele dividendidele on näidatud lisas 11.

Lisa 15. Segmendiaruandlus

Kontsern on ärisegmendid määratlenud tuginedes kõrgema äriotsustaja poolt regulaarselt strateegiliste otsuste tegemiseks kasutatavale aruandlusele. Kõrgem äriotsustaja jälgib kontserni äritegevust tegevusvaldkonnapõhiselt. Eristatakse kolme segmenti: veeteenused, ehitusteenused ja muud teenused.

Veeteenused: veevarustuse, reovee ärajuhtimise, sademevee kogumise ja puhastamise ning tuletõrjehüdrantide teenus, ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus.

Ehitusteenused: Watercom poolt osutatavad ehitusteenused. Ehitusteenused on klassifitseeritud eraldiseisvaks segmendiks, sest selle müügitulu moodustab enam kui 10% kõikide segmentide müügitulust kokku.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

146

Muud teenused:teehoiutööd, survepesu- ja transporditeenused, projektijuhtimi-se ja omanikujärelevalve teenused ning muud teenused. Muud tegevusalad on kontserni finantstulemuste seisukohalt väheolulised ning ükski neist ei moodusta aruandluse mõistes eraldiseisvat segmenti.

Kõrgem äriotsustaja hindab tegevussegmentide tulemust segmendi müügi-tulu (segmendiväline ja segmentidevaheline müügitulu) ja brutokasumi põhjal. Segmentidevahelised tehingud toimuvad turutingimustel.

tuhandetes eurodes

Veeteenused

Ehitus-teenused

Muud teenused

Segmentide-vahelised tehingud

Segmendid kokku

1. jaanuar 2024 31. detsember 2024

Kontserniväline müük

58 291

5 220

866

0

64 377

Segmentidevaheline müük

4

3 403

6 271

-9 678

0

Segmendi müügitulu kokku

58 295

8 623

7 137

-9 678

64 377

Segmendi brutokasum

24 773

646

2 365

-1 112

26 672

Jagamatud kulud

Turustus- ja üldhalduskulud

-7 169

Muud äritulud ja -kulud

-521

Ärikasum

18 982

1. jaanuar 2023 31. detsember 2023

Kontserniväline müük

55 624

4 775

742

0

61 141

Segmentidevaheline müük

0

5 693

5 311

-11 004

0

Segmendi müügitulu kokku

55 624

10 468

6 053

-11 004

61 141

Segmendi brutokasum

22 184

1 104

1 722

-943

24 067

Jagamatud kulud

Turustus- ja üldhalduskulud

-6 096

Muud äritulud ja -kulud

-621

Ärikasum

17 350

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

147

Müügitulu tegevusalade lõikes

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Veeteenused

Veevarustuse teenus

11 714

9 861

Reovee ärajuhtimise teenus

15 207

14 508

Müük eraklientidele kokku

26 921

24 369

Veevarustuse teenus

8 245

8 514

Reovee ärajuhtimise teenus

8 988

9 087

Müük äriklientidele kokku

17 233

17 601

Veevarustuse teenus

1 733

1 670

Reovee ärajuhtimise teenus

4 874

4 236

Sademevee ärajuhtimise teenus

168

260

Müük teeninduspiirkonnavälistele klientidele kokku

6 775

6 166

Sademevee kogumise ja puhastamise ning tuletõrjehüdrantide teenus (lisa 23)

5 848

6 011

Ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus

1 514

1 477

Veeteenused kokku

58 291

55 624

Ehitusteenused

5 220

4 775

Muud teenused

866

742

Müügitulu kokku

64 377

61 141

100% kontserni müügitulust teeniti Eesti Vabariigis.

Lisa 16. Tööjõukulud

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Töötasu ja seonduvad kulud (lisa 17)

-11 392

-10 091

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustus (lisa 17)

-3 740

-3 411

Tööjõukulud kokku

-15 132

-13 502

Keskmine töötajate arv

368

359

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

148

Lisa 17. Müüdud toodete ja teenuste, turustus- ja üldhalduskulud

tuhandetes eurodes

31. detsembril lõppenud aasta

Müüdud toodete ja teenuste kulu

2024

2023

Vee erikasutusõiguse tasu

-1 282

-1 271

Kemikaalid

-2 865

-2 742

Elekter

-4 690

-6 408

Saastetasu

-1 025

-1 005

Tööjõukulud (lisa 16)

-10 718

-9 684

Kulum (lisa 7 ja 8)

-7 449

-7 002

Ehitusteenused

-4 084

-3 481

Muud kulud

-5 592

-5 480

Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku

-37 705

-37 074

Turustuskulud

Tööjõukulud (lisa 16)

-825

-740

Kulum (lisa 7 ja 8)

-1

-3

Muud turustuskulud

-82

-75

Turustuskulud kokku

-908

-818

Üldhalduskulud

Tööjõukulud (lisa 16)

-3 589

-3 078

Kulum (lisa 7 ja 8)

-418

-486

Muud üldhalduskulud

-2 254

-1 714

Üldhalduskulud kokku

-6 261

-5 278

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

149

Lisa 18. Muud äritulud ja -kulud

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Tulud üksikliitumiste rajamisest

701

604

Liitumispunktide kulum (lisa 7 ja 8)

-659

-564

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu (-) / kulu vähenemine (+)

-30

70

Muud äritulud (+) /-kulud (-)

-533

-731

Muud äritulud ja -kulud kokku

-521

-621

Lisa 19. Finantstulud ja -kulud

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Intressitulud

191

119

Intressikulud, laen ja rent

-4 311

-3 197

Muud finantstulud (+) / -kulud (-)

-83

-66

Muud finantstulud (+) / -kulud (-)

-4 203

-3 144

Lisa 20. Dividendid

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Perioodil väljakuulutatud dividendid

10 200

6 600

Perioodil väljamakstud dividendid

10 069

6 515

Kinnipeetud tulumaks dividendidelt

131

85

Tulumaks väljamakstud dividendidelt

1 508

1 352

Väljakuulutatud dividend aktsia kohta:

Dividend aktsia kohta

0,51EUR

0,33EUR

Dividendide tulumaksumäär 2024. aastal oli 20/80 (2023: 20/80), kuid eelneva kolme aasta maksustatud dividendimaksete keskmise summa ulatuses rakendus maksumäär 14/86. Kolme aasta dividendimaksete keskmise summa arvutamisel oli 2021. aasta esimene arvesse võetav aasta. Füüsilisest isikust aktsionäridele välja makstud madalama maksumääraga dividendi-delt peetakse täiendavalt kinni 7% tulumaksu. 2025.

aastast on väljamakstavad dividendid maksustatud tulumaksumääraga 22/78.

Edasilükkunud tulumaksukulu ja kohustus on 494 tuhat eurot (2023: 287 tuhat eurot) ja see on arvutatud tüta-rettevõtte jaotatava kasumi põhjal seisuga 31.12.2024.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

150

Lisa 21. Kasum aktsia kohta

31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Aruandeperioodi jaotamata kasum (tuhandetes eurodes)

13 283

12 844

Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat tükki)

20 000

20 000

Kasum aktsia kohta

0,66 EUR

0,64 EUR

31. detsembril 2024 ja 2023 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta võrdne kasumiga aktsia kohta.

Lisa 22. Rendid

Rendilepingud, mille kohaselt kontsern tegutseb rentnikuna, on sõlmitud sõidukite, kinnisvara ja IT-seadmete rentimiseks. Kõikide rendilepingute alusvaluutaks on euro. Rendile võetud vara ei ole antud edasi allrendile.

2024. aastal oli rentidega seotud raha väljamaksete kogusumma 1 144 tuhat eurot (2023: 1 233 tuhat eurot). Intressikulu rendikohustustelt oli 163 tuhat eurot (2023: 80 tuhat eurot).

Informatsiooni kasutusõiguse vara amortisatsioonikulu, lisandumiste ja jääkväärtuse kohta vaata lisast 7. Rendikohustiste lunastustähtaja analüüs on esitatud lisas 4.

2024. aastal jõustus uusi rendilepinguid summas 1609 tuhat eurot (2023: 1345 tuhat eurot).

Rendilepingud, kus kontsern tegutseb rendileandjana, on kõik kinnisvara rendid. Kõik rendilepingud klassifitseeruvad kasutusrendilepinguteks. Kõikide kasutusren-dilepingute alusvaluutaks on euro. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu kasutusrendist oli 111 tuhat eurot (2023: 112 tuhat eurot). Kontserni hinnangul on renditulu ning renditavate varade osakaal koguvarast ebaolulised.

Lisa 23. Seotud osapooled

Tehinguteks seotud osapooltega loetakse tehinguid nõukogu ja juhatuse liikme-tega, nende lähikondsetega ja ettevõtetega, milles nad omavad kontrolli või olulist mõju, ning tehinguid olulist mõju omavate aktsionäridega.

Dividendimaksed on näidatud omakapitali liikumise aruandes.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

151

Olulist mõju omavad aktsionärid

Saldod kontserni finantsseisundi aruandes, tuhandetes eurodes

2024

31. detsember 2023

Nõuded ostjate vastu

1 305

1 005

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 10)

59

20

Tehingud, tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Müügitulu

7 586

7 437

Soojusenergia ost

180

113

Investeeringute soetus

250

0

Juriidilise teenuse ost

0

28

Tehingud, tuhandetes eurodes (ilma sotsiaalmaksuta)

2024

2023

Juhatuse liikmed

380

343

Nõukogu liikmed

56

38

Juhtkonna võtmeisikutena on käsitletud kontserni juhatuse ja nõukogu liikmeid, kellele on arvestatud ainult ülalnimetatud lepingulisi palgatasusid.

Potentsiaalne palgakulu kohustis juhul, kui nõukogu peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed, oleks kuni 182 tuhat eurot (ilma sotsiaalmaksuta).

Kontserni juhatuse ega nõukogu liikmed ei oma enam kui 5-protsendilist osalust üheski kontserniga olulistes äri- ja või koostöösuhetes olevas ettevõttes.

Seotud osapooltele kuuluvate kontserni aktsiate info on toodud lisas 14.

Lisa 24. Tütarettevõtted

Osalus 31. detsember

Tütarettevõte

Asukohamaa

Tegevusala

2024

2023

Watercom

Tallinn, Eesti

Ehitus- ja muude kõrvalteenuste osutamine

100%

100%

ASTV Green Energy

Tallinn, Eesti

Gaasitootmine

100%

100%

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

152

Lisa 25. Lisainformatsioon kontserni emaettevõtte kohta

Vastavalt raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koosta-misel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitle-vaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded“ nõuetele.

Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete, ühisette-võtete ja sidusettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused.

Emaettevõtte eraldiseisvad aruanded

Vastavalt raamatupidamise seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid, leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud aktsiakapital, ülekurss ja reservid.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

153

Finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes, 31. detsembri seisuga

2024

2023

Varad

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid kokku

2 556

12 978

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed

8 065

6 826

Nõuded emaettevõttele

923

1 002

Nõuded tütarettevõtjale

38

54

Varud

1 072

1 059

Käibevara kokku

12 654

21 919

Põhivara

Investeering tütarettevõtjasse

527

527

Materiaalne põhivara

302 338

262 481

Immateriaalne põhivara

2 062

779

Põhivara kokku

304 927

263 787

Varad kokku

317 581

285 706

Kohustised ja omakapital

Lühiajalised kohustised

Rendikohustised

208

160

Laenukohustised

3 441

3 594

Võlad tarnijatele ja muud võlad

11 309

9 301

Võlad emaettevõtjale

59

20

Võlad tütarettevõtjale

1 349

1 637

Ostjate ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud

2 624

3 553

Lühiajalised kohustised kokku

18 990

18 265

Pikaajalised kohustised

Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt

50 106

44 653

Rendikohustised

406

363

Laenukohustised

114 241

92 835

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks

6 018

6 018

Muud võlad

17

23

Pikaajalised kohustised kokku

170 788

143 892

Kohustised kokku

189 778

162 157

Omakapital

Aktsiakapital

12 000

12 000

Ülekurss

24 734

24 734

Kohustuslik reservkapital

1 278

1 278

Jaotamata kasum

89 791

85 537

Omakapital kokku

127 803

123 549

Kohustised ja omakapital kokku

317 581

285 706

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

154

Koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Müügitulu

58 980

56 214

Müüdud toodete/teenuste kulu

-33 544

-33 500

Brutokasum

25 436

22 714

Turustuskulud

-908

-818

Üldhalduskulud

-5 813

-4 977

Muud äritulud (+) /-kulud (-)

-455

-483

Ärikasum

18 260

16 436

Intressikulud

-4 183

-3 133

Muud finantstulud ja -kulud

1 582

1 335

Kasum enne tulumaksustamist

15 659

14 638

Dividendide tulumaks

- 1 205

- 1 074

Puhaskasum

14 454

13 564

Koondkasum

14 454

13 564

Jaotatav kasum

A-aktsia omanikele

14 454

13 564

Kasum A-aktsia kohta (eurodes)

0,72

0,68

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

155

tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta

2024

2023

Äritegevuse rahavood

Ärikasum

18 260

16 436

Korrigeerimine kulumiga

8 210

7 756

Korrigeerimine tuludega liitumistasudest

-701

-604

Muud mitterahalised korrigeerimised

39

-76

Kasum (-) / kahjum (+) põhivara müügist

-41

-33

Äritegevusega seotud käibevara muutus

-1 157

-561

Äritegevusega seotud kohustiste muutus

746

365

Rahavoog äritegevusest

25 356

23 283

Investeerimistegevuse rahavood

Põhivara soetamine

-43 841

-30 469

Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid, sh tulud üksikliitumiste rajamisest

1 996

2 522

Põhivara müügitulu

63

35

Saadud intressid

166

101

Rahavoog investeerimistegevusest

-41 616

-27 811

Finantseerimistegevuse rahavood

Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud

-5 379

-3 283

Tasutud kapitalirendi maksed

-274

-261

Saadud laenud

-3 604

-41 136

Tasutud laenud

25 000

57 500

Saadud dividendid

1 500

1 300

Tasutud dividendid

-10 069

-6 515

Tasutud kinnipeetud tulumaks dividendidelt

-131

-85

Tulumaks dividendidelt

-1 205

-1 074

Rahavoog finantseerimistegevusest

5 838

6 446

Raha ja raha ekvivalentide muutus

-10 422

1 918

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses

12 978

11 060

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

2 566

12 978

Rahavoogude aruanne

Tasustamisaruanne

156

Omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes

Aktsiakapital

Ülekurss

Kohustuslik reservkapital

Jaotamata kasum

Omakapital kokku

31. detsember 2022

12 000

24 734

1 278

78 573

116 585

Dividendid

0

0

0

-6 600

-6 600

Perioodi koondkasum

0

0

0

13 564

13 564

31. detsember 2023

12 000

24 734

1 278

85 537

123 549

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus

-527

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

0

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31. detsember 2023

123 022

31. detsember 2023

12 000

24 734

1 278

85 537

123 549

Dividendid

0

0

0

-10 200

-10 200

Perioodi koondkasum

0

0

0

14 454

14 454

31. detsember 2024

12 000

24 734

1 278

89 791

127 803

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus

-527

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

0

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31. detsember 2024

127 276

Lisa 26. Aruandeperioodijärgsed sündmused

Detsembris 2024 sõlmis ettevõte lepingu Tallinna linnaga lahkvoolse sademevee-taristu arendamise sihtfinantseerimiseks. Bilansipäevajärgselt said kõik tingimused 2024. aastal tehtud investeeringute sihtfinantseerimise saamiseks täidetud ja sihtfinantseeritav summa kokku 5,45 miljonit eurot laekus jaanuaris 2025.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

157

Tasustamisaruanne

Tallinna Vee juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted, mis koostati 2021. aastal ja kinnitati nõukogu poolt jaanuaris 2022, on suunatud meie ettevõtte pikaajaliste eesmärkide toetamisele. Need põhimõtted arvestavad Tallinna Vee majandustulemusi, investorite ja võlausaldajate õigustatud huve ning peegeldavad konkreetse juhatuse liikme panust ja kogu juhatuse tegevust. Lisaks võetakse arvesse Tallinna Vee tulevikuplaane ja praegust olukorda juhtide töö- ning palgaturul.

Sissejuhatus

AS-i Tallinna Vesi (edaspidi Tallinna Vesi või ettevõte) tasustamisaruanne on koos-tatud ettevõtte juhatuse liikmetele aastatel 2020–2024 arvestatud tasude kohta vastavalt väärtpaberituru seaduse §-s 1353sätestatud nõuetele ning vastavalt väärtpaberituru seaduse § 1352nõuetele koostatud ettevõtte tasustamispõhi-mõtteid silmas pidades.

Tallinna Vee juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted on koostatud 2021. aastal ning kinnitatud nõukogu poolt jaanuaris 2022. Tasustamise üldpõhimõtted läh-tuvad Tallinna Vee pikaajalistest eesmärkidest, arvestades sealjuures ettevõtte majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve, samuti konkreetse juhatuse liikme tööülesannetest ja tema tegevusest ametikohal ning kogu juhatuse tegevusest, aga ka Tallinna Vee tulevikuplaanidest ning olukorrast juhtide töö- ja palgaturul, eesmärgiga aidata ellu viia ettevõtte strateegiat ning tagada pikaajaliste huvide kestlikkus.

Äriseadustiku § 314 lõike 2 kohaselt on nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel taganud, et juhatuse liikmele Tallinna Vee poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ettevõtte majandusliku olukorraga.

Äriseadustiku § 314 lõike 3 kohaselt, kui Tallinna Vee majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaks-mine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks Tallinna Vee suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ettevõte nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.

Nõukogu juurde on moodustatud kolmeliikmeline ametisse nimetamise ja tasus-tamise komitee, kes tagab, et pakutud tasustamispõhimõtted lähtuvad Tallinna Vee nii lühi- kui ka pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad seejuures ettevõtte majandustulemusi ja investorite õigustatud huve.

Tasustamisaruanne

158

Nõukogu komiteede protseduuri kohaselt teeb ametisse nimetamise ja tasusta-mise komitee (edaspidi komitee) ettepaneku nõukogule juhatuse liikmete tasu ja muude finantssoodustuste määramiseks, arvestades, et Tallinna Vesi tasustab juhatuse liikmeid õiglaselt ja vastutustundlikult, võttes arvesse tasustamise põ-himõtetes toodud kriteeriume. Juhatuse tasustamise alused vaatab komitee läbi vähemalt kord aastas.

Komitee tagab, et põhitöö eest saadav tasu ja tulemustasu osakaal oleksid koos-kõlas juhatuse liikme poolt täidetavate kohustustega ning põhitöö eest saadav tasu moodustaks kogutasust piisava osa.

Tasustamise üldpõhimõtted

Tasustamise üldpõhimõtted lähtuvad Tallinna Vee pikaajalistest eesmärkidest, arvestades sealjuures ettevõtte majandustulemusi ning investorite ja võlausal-dajate õigustatud huve, samuti konkreetse juhatuse liikme tööülesannetest ja tema tegevusest ametikohal ning kogu juhatuse tegevusest, aga ka Tallinna Vee tulevikuplaanidest ning juhtide töö- ning palgaturu tingimustest.

Juhatuse liikme töötasu määramise alused ja põhimõtted

Põhipalga osakaal töötasus on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega.

Põhipalk moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.

Põhipalk on selline, mis motiveerib juhatuse liiget tegutsema ettevõtte parimates huvides ja mille tulemusel juhatuse liige hoidub tegutsemisest enda või kolmandate isikute huvides.

Juhatuse liikme põhipalga määramisel võetakse arvesse juhatuse liikme eelnevat töökogemust ning sarnase ametikoha ja vastutusega tippjuhtide tasustamist tööturul.

Juhatuse liikme põhipalk on määratud juhatuse liikme lepingus ning seda makstakse igakuiselt.

Põhipalga muutmise sisendiks on olukord töö- ja palgaturul. Pärast komitee ettepanekul tehtud nõukogu otsust võidakse põhipalka korrigeerida, lähtuvalt töö- ja palgaturu olukorrast, kalendriaasta jooksul kokkulepitud kuupäevast alates.

Kui esinevad tasustamise põhimõtete sissejuhatuses toodud asjaolud, siis vähendatakse juhatuse liikme palka komitee ettepanekul tehtud nõukogu otsuse alusel. Otsust tuleb põhjendada.

Juhatuse liikme tulemustasu määramise alused ja põhimõtted

Tulemustasu osakaal on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega.

Tulemustasu maksimaalne summa moodustab 25% juhatuse liikme aastasest bruto põhipalgast.

Tulemustasu on selline, mis motiveerib juhatuse liiget tegutsema ettevõtte parimates huvides ja mille tulemusel juhatuse liige hoidub tegutsemisest enda või kolmandate isikute huvides.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

159

Tulemustasu makstakse selle maksmisele eelneva kalendriaasta tulemuste eest ning järgneva kalendriaasta motivatsioonitasuna, välja arvatud sel juhul, kui tulemustasu makse tehakse lahkuvale juhatuse liikmele. Makse tehakse pärast majandusaasta tulemuste kinnitamist, reeglina märtsi keskpaigas.

Juhatuse liikme tulemustasu arvestamisel juhindutakse:

80% ulatuses tulemustasu maksmisele eelneva aasta Tallinna Vee finants- ja tootmistulemustest, ettevõtte nõukogu poolt juhatuse liikmele seatud eesmärkidest ja nende täitmisest;

20% ulatuses juhatuse liikme individuaalsete eesmärkide täitmisest.

Nimetatud eesmärgid vaadatakse üle jaanuaris ning kinnitatakse komitee poolt.

Tulemustasu väljamaksmise kinnitab komitee. Väljamakse toimub märtsis. Juhul, kui käesolevas punktis nimetatud tulemused ei täida seatud eesmärke, võib komitee otsustada juhatuse liikmele tulemustasu mitte välja maksta.

Juhatuse liikme tööga kaasnevate hüvede ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted

Ametiauto

Lahkumishüvitis:

Juhatuse liikme lahkumishüvitise suurus on tema kuue kuu põhipalk, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi temast sõltumatutel põhjustel või kui juhatuse liige avaldab soovi teenistusest lahkuda seoses ettevõttepoolse lepingu rikkumisega ja rikkumist mõistliku aja jooksul pärast vastava teate saatmist ei parandatud.

Lahkumishüvitist ei maksta, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi tema-poolse lepingu rikkumise tõttu, sh kui ta on tekitanud ettevõttele kahju, kaotanud usalduse või kui teda karistatakse kriminaalkorras.

Juhatuse liikme lahkumishüvitise suurus on tema kolme kuu põhipalk, juhul kui juhatuse liige kutsutakse tagasi tema tervislikust seisundist tulenevalt, mille tõttu ta ei ole olnud suuteline oma kohustusi täitma kolm kuud ja enam.

Juhatuse liikme lepingu lõppemisel kuulub väljamaksmisele tasustamise põhimõtete punktis „Juhatuse liikme tulemustasu määramise alused ja põhimõtted” nimetatud tulemustasu. Kohalduvad eelnimetatud punktis toodud reeglid. Lahkuva juhatuse liikme tulemustasu arvestatakse proportsionaalselt tema poolt eelmisel kalendriaastal töötatud ajaga.

Juhatuse liikme aktsiatega, aktsiaoptsioonidega või muude sarnaste õigustega tasustamise alused ja põhimõtted

Ettevõte ei paku juhatuse liikmetele tasu aktsiates, aktsiaoptsioonides või muude sarnaste õiguste (nt pikaajaliste preemiasüsteemide jmt) näol.

Tasustamisaruanne

160

2024. aastal arvestatud tasud

JuhtAmetipositsioon

Ametisse nimetamise kuupäev

Põhipalk EUR

Tulemustasu EUR

Kokku EUR

Põhipalga osakaal kogu töötasus %

Tulemus-tasu osakaal kogu töötasus %

Aleksandr TimofejevJuhatuse esimees, tegevjuht

30.10.2012

118 000

22 000

140 000

84%

16%

Taavi GröönJuhatuse liige, finantsdirektor

23.05.2022

101 000

19 000

120 000

84%

16%

Tarvi ThombergJuhatuse liige, varahaldusdirektor

08.11.2021

101 000

19 000

120 000

84%

16%

Tasude muutused

Aasta

2024

2023

2022

2021

2020

A. Timofejevi tasu muutus

+8,4%

+3,3%

+9.9%

+1.8%

+9.5%

T. Grööni tasu muutus

+9,2%

+12,8%

+595.5%

-

-

T. Thombergi tasu muutus

+14,8%

+99,9%

-

-

-

K. Ojakääru tasu muutus

-

-

-61.3%

+24.0%

-

R. Käi tasu muutus

-

-

-

-

-85.6%

Äriühingu töötajate täistööaja keskmise tasu muutus*

11,1%

+12,5%

+7,8%

+4,3%

+3,5%

Äriühingu tulemuslikkuse muutus (puhaskasum)

+6,6%

+56,7%

-46.3%

-5.5%

-39.7%

* Tasu muutuse protsent väljendab kogukulu muutust finantsaasta kohta.

Tulemuslikkuse kriteeriumite kohaldamine ning ühildumine ettevõtte pikaajaliste eesmärkidega

Juhatuse liikmetele makstud põhipalk ja tulemustasu on kooskõlas eespool kirjeldatud ettevõtte tasustamispõhimõtetega ning ühtegi erandit tasustamisel tehtud ei ole.

2024. aasta tulemustasu maksmine juhatuse liikmetele tugines ettevõtte 2023. aasta eesmärkide täitmisele, mis puudutasid näiteks amortisatsioonieelset kasu-mit (EBIDTA), vee kvaliteeti veevõrgus, kliendirahulolu, töötajate rahulolu. Juhatuse liikme 2024. aasta tulemustasu olenes ka juhatuse liikmele ettevõtte nõukogu poolt 2023. aastaks seatud individuaalsete eesmärkide täitmisest.

Igal juhatuse liikmel on vastutada oma valdkond, millest tulenevalt sätestatakse individuaalsed eesmärgid. Seatud individuaalsed eesmärgid on nii finantsilised kui ka mittefinantsilised, need toetavad ettevõtte pikaajalisi eesmärke ning aitavad tagada tulemuste saavutamist. Finantsilised eesmärgid on seatud, silmas pida-des ettevõtte spetsiifilisi tegevusnäitajaid. Need näitajad annavad aktsionäridele õige ja kõikehõlmava ülevaate ettevõtte seisust ja arengust ning on sisendiks investeerimisotsustele.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024

161

Juhatuse ja nõukogu kinnitus

Juhatus on 14. märtsil 2025 koostanud AS-i Tallinna Vesi tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. AS-i Tallinna Vesi nõukogu on läbi vaadanud juhatuse poolt esitatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, kestlikkusaruandest ning tasustamisaruandest ja sõltumatu audiitori järeldusotsusest, ning on 14. märtsil 2025 majandusaasta aruande aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks oma protokollilise otsusega heaks kiitnud.

Aleksandr Timofejev Taavi Gröön Tarvi Thomberg

Tegevjuht Finantsdirektor Varahaldusdirektor

juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige

14. märts 2025

5493000M6TVS2X0KWC972024-12-315493000M6TVS2X0KWC972023-12-315493000M6TVS2X0KWC972024-01-012024-12-315493000M6TVS2X0KWC972023-01-012023-12-315493000M6TVS2X0KWC972022-12-315493000M6TVS2X0KWC972022-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972023-01-012023-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972023-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972022-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972023-01-012023-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972023-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972022-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972023-01-012023-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972023-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972022-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMember5493000M6TVS2X0KWC972023-01-012023-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMember5493000M6TVS2X0KWC972023-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMember5493000M6TVS2X0KWC972024-01-012024-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972024-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972024-01-012024-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972024-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972024-01-012024-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972024-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972024-01-012024-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMember5493000M6TVS2X0KWC972024-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMemberiso4217:EURiso4217:EURxbrli:shares