Aastaaruanne
Sisukord
Tegevusaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
Meie ettevõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
2024. aasta tähtsündmused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16
Strateegia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
2024. aasta finantstulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
Kestlikkusaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41
Keskkonnateave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47
Sotsiaalne teave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73
Juhtimisalane teave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne . . . . . . . . . . . . . 116
Juhatuse deklaratsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120
Konsolideeritud koondkasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121
Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122
Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . 123
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . 124
Tasustamisaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157
Juhatuse ja nõukogu kinnitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161
4
Tegevus-
aruanne
Üks meid läbi 2024. aasta juhtinud olulistest märksõnadest on koostöö. Juhindusime sellest nii kliendisuhete arendamisel, partneritega ühiseid projekte planeerides kui ka ettevõtte sees uusi arenguväljakutseid vastu võttes.
Aasta jooksul on märgatav areng toimunud kliendi- pöördumistega tegelemises. Klientide rahulolu ja tagasiside on samm-sammult paranenud, eriti rahulolu meie lepingute, arvelduste ja ka arvestite vahetusega. Kliendikesksus on ja jääb meie jaoks oluliseks fookuseks.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
5
Juhatuse esimehe pöördumine
Üks meid läbi 2024. aasta juhtinud olulistest märksõnadest on koostöö. Juhindusime sellest nii kliendisuhete arendamisel, partneritega ühiseid projekte planeerides kui ka ettevõtte sees uusi arenguväljakutseid vastu võttes.
Aasta jooksul on märgatav areng toimunud klien- dipöördumistega tegelemises. Klientide rahulolu ja tagasiside on samm-sammult paranenud, eriti rahulolu meie lepingute, arvelduste ja ka arvestite vahetusega. Kliendikesksus on ja jääb meie jaoks oluliseks fooku- seks ning mul on väga hea meel, et liigume sellega õiges suunas.
Jätkasime investeeringuid keskkonnahoiu, kestliku infrastruktuuri ning elutähtsa veeteenuse toimepi- devuse tagamiseks. Samuti jätkasime innovaatiliste tehnoloogiate laiemat kasutamist nii torude jääpesu kui ka kaugloetavate veearvestite paigaldamise näol.
Käesoleva aruande koostamisel liigume järjest edasi kestlikkusaruandluse põhimõtete kasutamisega, et neid lähitulevikus juba täies mahus rakendada. See annab parema ülevaate kõikidest vastutustundlikkuse teemadest, millega oleme seotud.
Eesti suurima vee-ettevõttena mõjutab meie tegevus rohkem kui kolmandikku siinsetest elanikest. Tead- vustame seda endale ning pakume kõikidele nõuetele vastavat teenust, arvestades järjepidevalt oma tege- vuse mõjuga ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale. Meie toodetud kraanivesi vastab kõigile joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning puhastatud heitvee kvaliteet ületab kehtivaid nõudeid.
Kasutame praeguseks ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat ja aastaks 2030 oleme seadnud endale mitmeid ambitsioonikaid eesmärke nii energia tarbimise vähendamiseks kui ka ettevõt-
tesiseseks taastuvenergia tootmiseks. Oleme alusta- nud reoveepuhastusprotsessis tekkivast biogaasist keskkonnasõbraliku soojus- ja elektrienergia tootmist. Puhastame oma reoveepuhastusjaamas ligi 40% kogu Eesti olmereoveest ja teeme seda väga hoolikalt ehk suurema efektiivsusega, kui näevad ette nõuded, et hoida meie Läänemere puhtust.
Headeks koostöö näideteks on suveperioodil linnaruu- mis toimuvad torustikutööd, mida oleme teinud järjest enam ühisprojektidena linna ja teiste infrastruktuuri- valdajatega. Nii saavad linnaruum ja -elanikud töödest kõige vähem häiritud. 2024. aasta oli märgiline, sest rajasime ja rekonstrueerisime 45 kilomeetrit torusid, millest üle 40% ehitati keskkonnasõbralikul kinnisel viisil. Olulise panuse linnaruumi arengusse annab lahkvoolse sademeveetorustiku rajamine, mis aitab vähendada üleujutuste riski paduvihmade ajal.
Investeeringud tulevikku
2024. aastal jätkas Tallinna Vesi kiires tempos kaugloe- tavate veearvestite paigaldamist, mis vabastab meie kliendid igakuisest veenäitude esitamise kohustusest. Üle 60% klientidest on endale juba uued nutiarvestid saanud ning kogu teeninduspiirkond on plaanitud kaugloetavate veearvestitega katta 2026. aastaks. Uued arvestid edastavad infot veetarbimise kohta, tänu millele saame parema ülevaate veetarbimisest meie teeninduspiirkonnas ja suudame tuvastada kliendi torustikul tekkinud lekke võimalikult vara. See hoiab keskkonda ja minimeerib veeavariist tingitud võimalikke kahjusid varale.
2024. aastal investeeris Tallinna Vesi oma põhiva- radesse ligi 50 miljonit eurot, ületades 15 miljoniga sellele eelnenud aasta investeeringute mahtu. Tehtud investeeringud tagavad meie vee-ettevõtluspiirkonna toimepidevuse ning tõstavad meie teenuse kvaliteeti.
Järgnevate aastate investeeringute plaan toetub Tal- linna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023–2034 ning tõukub eesmärgist vähendada veetarbimise keskkonnamõju, tagada
6
Tegevusaruanne
Investeerisime
põhivarasse ligi 50
miljonit
eurot.
teenuste toimepidevus ja linnaruumi jätkusuutlik areng. Senised ja tulevased investeeringud tagavad ka edaspidi meie klientidele kvaliteetse joogivee ja aitavad hoida looduskeskkonda puhtana. Läbi kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalide tõuseb nii torustike kesk- mine eluiga kui ka puhastussüsteemide efektiivsus. Nii saame tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse taskukohase hinnaga ja võimalikult väikese häiringuga inimeste igapäevaelule.
Uudsed tehnoloogiad
2024. aastal jätkusid investeeringuprojektid puhas- tusjaamades, nii näiteks toimus Ülemiste veepuhas- tusjaamas selitite renoveerimine ja jätkusid etteval- mistused kahe suuremahulise projekti läbi viimiseks. Üks neist hõlmab veepuhastuses kasutatava osooni tootmise uuendamist ja rekonstrueerimist ning tei- ne hõljuvkihiga selitite üm- berehitamist flotaatoriteks. Nende projektide eesmärk on ühest küljest vähendada puhastusjaama energiatarvet ja tõsta töökindlust ning tei- sest küljest suurendada selle tootmisvõimsust.
Paljassaare reoveepuhastus- jaamas kujunes 2024. aastal üheks olulisemaks projektiks lõpule jõudnud metaantankide rekonstrueerimine. Paralleelselt metaantankide re- konstrueerimisega käisid ehitustööd koostootmisjaama rajamiseks, mis võimaldab lisaks soojusenergiale toota biogaasist ka suurema osa reovee puhastusprotsessis vajaminevast elektrienergiast. Koostootmisjaam on valmis ja läbinud testperioodi energia tootmiseks. Jaam suurendab reoveepuhastusjaama valmisolekut pikaajalisteks elektrikatkestusteks. Suvel alustasime järelsetitite rekonstrueerimise projekti. Kolme aasta jooksul ehitame ümber 12 järelsetitit, mis tõhustab meie bioloogilist puhastust veelgi.
Tütarettevõte Watercom laiendas edasi 2023. aastal turule toodud veetorustike puhastamiseks mõeldud jääpesu tehnoloogia kasutamist. Jääpesu on senis- test hooldusmeetoditest kordades tõhusam ja kiirem ning keskkonnasõbralikum. Teenus on käivitunud edukalt ning äratanud huvi mitmete ettevõtete seas, kes kasutavad torustikke oma põhitegevuses. 2024. aasta lõpus soetas Watercom seadme, millega saab torustikke rekonstrueerida kinnisel meetodil ehk ilma kaevikuta. Kinnise meetodi teenus on käivitatud, juurutamine ja arendamine jätkub.
Tõendatult kõrge kvaliteet
Stabiilselt kõrgel tasemel püsivad kvaliteedinäitajad on tõendus sellest, et Tallinna Vesi pakub usaldusväärset ja kindlat vee- ja kanalisatsiooniteenust — 2024. aasta jooksul võetud veeproovid kinnitasid, et kraanivesi vastab 99,6% ulatuses kõigile joogiveele seatud ran- getele kvaliteedinõuetele.
Puhas joogivesi on väärtuslik ressurss, mida ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Suurepärase veekvaliteedi taga on palju inimesi, strateegilist tööd ja teadust. Puhta kraanivee on taganud läbimõeldud investeeringud, efektiivne veepuhastusprotsess, regulaarne seire ja pidevad ennetavad hooldustööd veevõrgus.
Kaks aastat tagasi veetorustike hooldusel kasutusele võetud jääpesu meetodiga on 2024. aasta jooksul pestud üle 140 km veevõrku. Jääpesu on ainulaadne hooldustehnoloogia, mis seisneb vee ja söögisoola lahusest jäähelveste massi valmistamises ja selle massi läbi veetorustiku pumpamises.
Reoveest võtsime 2024. aasta jooksul välja rohkem kui 730 tonni prahti, 200 tonni liiva, 1800 tonni lämmas- tikku ja 240 tonni fosforit. Kogu aasta lõikes vastas Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatud heitvesi kõigile kehtestatud nõuetele ning isegi ületas neid paljude parameetrite osas.
Toodame 99,6%
rangeimatele nõuetele vastavat kraanivett.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
7
Panus kogukonna heaks
Kogu suveperioodi jooksul oli linlaste kasutada 53 avalikku veekraani Tallinna linnas, mis pakkusid kõigile puhast joogivett. Lisaks toetas Tallinna Vesi veepaa- kidega mitmeid kogukonna- ja spordiüritusi, millest arvukama osalusega olid näiteks Investeerimisfestival ja IRONMAN Tallinn.
Augustis osalesime esmakordselt Arvamusfestivalil, kus olime eestvedajaks “Energilise majanduse” laval toimunud diskussioonile säästliku tarbimise teemal. Samal kuul toimus ka pikkade traditsioonidega spordi- sündmus Ülemistel — Tallinna Vee 52. jooks ümber Ülemiste järve. Aitasime kaasa keskkonnaharidust edendava jätkusuutlikkuse festivali Impact Day toimumisele ning kogukonnasündmuste, nagu Tallinna vanalinna päevad, Tallinna ja Harjumaa lasterikaste pe- rede suvepäev, Tallinna merepäevad, Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival ja KopliFest, teostumisele.
Eesti Paralümpiakomitee toetajana elati ettevõttes kaasa Eesti parasportlaste võistlemisele Pariisi paralümpia- mängudel, mis toimusid 28. augustist 8. septembrini.
Andsime omapoolse toetuse organisatsioonidele, kes teevad tänuväärset tööd, aidates abivajajaid — SA Agrenska Fond, Autismikooli heategevusfond, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Tallinna Naiste Kriisikodu, Toidupank ja SA Tallinna Lastehaigla. Jätkasime ka Tallinna lasteaia Õunake ja Tallinna Ristiku põhikooli toetamist.
Korraldasime avatud uste päeva ning ekskursioone Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reovee- puhastusjaamas, viisime läbi vee- ja keskkonnateemalisi vestlusringe ning osalesime Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt korraldatud Veepäeval. Neis ettevõtmistes osales kokku üle 2300 inimese.
Teoks sai koostööprojekt Eesti Kunstiakadeemia tu- dengitega, kes pakkusid valitud veepumplatele välja kujunduslahendused ja kaunistasid nende hoonete fassaadid silmailu pakkuva tänavakunstiga.
2025. aasta suunad
Järgmisse aastasse astudes jätkame plaanitud in- vesteeringutega elutähtsa veeteenuse tagamiseks ja arendamiseks. Jätku saavad mitmed eelpool nimeta- tud projektid torustiku rekonstrueerimisel – koostöös teiste kommunikatsioonivaldajate ja Tallinna linnaga – ning sademeveesüsteemide rajamisel. Veepuhas-
tusjaamas liigume edasi osoneerimisprojektiga, pumplates võtame kasu- tusele elektrigeneraatorid ja paigaldame mehaanilise puhastuse täiustamiseks peapumplasse täiendavad võred. Reoveepuhastus- jaamas töötame välja lahen- duse biogaasi tootmise suurendamiseks.
Peame oluliseks oma panuse andmist kogu Eesti veemajanduse heaks ning osaleme selleks nii Eesti Vee-ettevõtete Liidu kui ka Euroopa veeteenuste pakkujaid koondavate rahvuslike ühenduste katusorga- nisatsiooni EUREAU (European Federation of National Associations of Water Services) töögruppides.
Jätkame ka liikumist selles suunas, et täita seaduses ette nähtud kohustus ühtlustada teenuse hind era- ja ärikliendile ning säilitada investeerimisvõimekus, mis on vajalik puhta joogivee ja keskkonna ning teenuste toimepidevuse tagamiseks. Nimetatud põhjustest tulenevalt võttis Konkurentsiamet 6. detsembril 2024 menetlusse meie taotluse veeteenuse hindade muut- miseks. Taotlus puudutab veeteenuse hinda Tallinna ja Saue põhipiirkonnas, Maardu tegevuspiirkonnas ja teistele vee-ettevõtetele. Sõltuvalt Konkurentsiameti otsusest hakkavad uued hinnad eeldatavasti kehtima 2025. aasta jooksul.
Tänan kogu Tallinna Vee ja Watercomi pühendunud meeskonda, nõukogu liikmeid, meie kliente, tarbijaid ja koostööpartnereid hea ning edasiviiva koostöö eest!
Aleksandr Timofejev Juhatuse esimees
Suveperioodil oli linlaste kasutada
53 avalikku veekraani.
8
Tegevusaruanne
Meie ettevõte
Oleme Eesti suurim vee- ettevõtja — pakume vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pea kolmandikule Eesti elanikkonnast. Teenindame ligi 25 000 era- ja äriklienti ning ligi 500 000 lõpptarbijat Tallinnas ja selle ümbruses. AS-i Tallinna Vesi aktsiad on noteeritud Nasdaq Balti börside põhinimekirjas. 31. detsembri 2024 seisuga töötas ettevõttes 362 töötajat.
Ettevõttel on kaks puhastusjaama: Ülemiste veepuhas- tusjaam ja Paljassaare reoveepuhastusjaam. Iga päev suuname veevõrku 77 350 m 3 joogivett ja puhastame 133 000 m 3 reovett. Tallinna Vee koosseisus tegutsevad ka akrediteeritud vee- ja heitveelabor.
Ühisveevärgisüsteemi kuulub üle 1224 km veetorus- tikke, 22 veepumplat ja 49 põhjavee puurkaevpumplat kokku 91 puurkaevuga. Harju- ja Järvamaal paiknev pinnaveehaare ulatub umbes 1800 km 2 -ni. Ühiskanali- satsioonisüsteemi kuulub üle 1196 km reoveetorustikke, 536 km sademeveetorustikke ning 181 kanalisatsiooni- ja sademeveepumplat üle kogu teeninduspiirkonna.
Tallinna Vesi erastati 2001. aastal. Erastamisel Tal- linna linnaga sõlmitud Teenusleping kehtis kuni 30. novembrini 2022. Uus haldusleping sõlmiti linnaga perioodiks 01.12.2022–30.01.2032. Koos haldusüles- ande kinnitamisega määrati AS Tallinna Vesi vee-et- tevõtjaks Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas kuni 30. novembrini 2032 (k.a).
Ülemiste veepuhastusjaam
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
9
Paljassaare reoveepuhastusjaam
Tallinna Vee kontserni kuulub kolm ettevõtet: emaet- tevõte AS Tallinna Vesi ning tütarettevõtted Watercom OÜ ja ASTV Green Energy OÜ.
2010. aastal moodustatud tütarettevõtte Watercom eesmärk on pakkuda teenuseid emaettevõttele, laien- dada pakutavate teenuste valikut ja arendada välja põhitegevusega mitteseotud teenuseid. Tütarettevõte Watercom kuulub täielikult AS-ile Tallinna Vesi ning selle tulemused on konsolideeritud kontserni tulemustesse.
Tallinna Veele kuulub ka 100-protsendiline osalus tütarettevõttes ASTV Green Energy OÜ (asutatud 2021), mille eesmärk pikemaajalises vaates on pakkuda veeteenuste osutamisel tekkivaid taaskasutatavaid ressursse toodetena roheenergeetika turul.
Kontserni struktuur on püsinud viimastel aastatel suures osas muutumatuna.
Tallinna Vee aktsiad on noteeritud Nasdaq Balti börside põhinimekirjas. 31. detsembri 2024 seisuga olid enam kui 5-protsendilist otseosalust omavad aktsionärid OÜ Utilitas ja Tallinna linn.
Iga päev suuname veevõrku
77 350 m³
joogivett ja puhastame
133 000 m³
reovett.
Haldame
1224 km
veetorustikke,
1196 km
reoveetorustikke ja
536 km
sademeveetorustikke.
10
Tegevusaruanne
Juhtimissüsteem
Selleks, et ettevõte oleks tõhusalt ja süsteemselt juhitud, oleme rakendanud integreeritud juhtimissüsteemi, mis vastab rahvusvahelisele kvaliteedijuhtimis- süsteemide standardile ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemide standardile ISO 14001 ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide standardile ISO 45001 ning EL keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteemi (EMAS) määruse nõuetele. Täiendavalt oleme oma infosüsteemide ja infrastruktuuride tõhusamaks toimimi- seks ja kaitseks alates 2023. aastast sertifitseerinud ISO/IEC 27001:2017 standardil põhineva infoturbe juhtimissüsteemi. Kõikide standardite käsitlusalad katavad Tallinna Vee põhitegevusi:
• põhja- ja pinnaveevõtt ning puhastamine joogiveeks,
• joogivee tarnimine Tallinna ja lähiümbruse teeninduspiirkonna tarbijatele,
• reo- ja sademevee kogumine ja puhastamine,
• klienditeenindus ettenähtud teenuse tagamiseks.
Tütarettevõtte Watercomi tegevus on sertifitseeritud vastavalt kvali- teedistandarditele ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 ja käsitlusalaga on kaetud järgnevad tegevused:
• omanikujärelevalve,
• vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus,
• remont ja hooldus.
Meie infoturbe juhtimissüsteem on sertifitseeritud standardi
ISO/IEC 27001:2017 kohaselt.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
11
Riskijuhtimine
Mitmesugused riskid ja ebamäärasused on iga ettevõtte tegevuse igapäevane osa. Tallinna Vesi on defineerinud riski kui midagi, mis võib avaldada oluliselt negatiivset mõju ettevõtte sihtide ja eesmärkide saavutamisele. Riskid võivad tähendada ohte, ebamäärasusi või luh- tunud võimalusi, mis on seotud Tallinna Vee tegevuse või toimingutega kas täna või tulevikus.
Pideva riskijuhtimise protsessi eesmärk on hinnata, juh- tida ja jälgida regulaarselt riske, mis võiksid kahjustada Tallinna Vee eesmärkide saavutamist. Igale riskile on määratud riskiomanik, kes koos kvaliteedijuhiga viib läbi korrapäraseid riskihindamisi, kaasates lisaks vastava valdkonna spetsialiste. Riskid jagunevad tavariskideks ja strateegilisteks riskideks. Strateegiline risk on ter- vet ettevõtet mõjutav, äri toimepidevuse seisukohast kriitilise tähtsusega risk, mis on seotud ettevõtte juhtimise, pikaajalise strateegia, jätkusuutlikkuse ja eesmärkidega ning mille realiseerumine võib seada ohtu ettevõtte toimivuse, eesmärkide saavutamise ja tuua kaasa suuri kaotusi. Tavariskiks kvalifitseeruvad kõik ülejäänud riskid, mis jäävad strateegilise riski künnisest allapoole.
Riskide identifitseerimisel lähtutakse eelkõige:
• õigusaktidega sätestatud nõuetest,
• juhtimissüsteemide aluseks olevatest standarditest tulenevatest nõuetest,
• ettevõtte äriplaanist ja aastaeesmärkidest,
• teadaolevast ja dokumenteeritud infost võimalike ebasoovitavate sündmuste kohta,
• töötajate teadmistest ja kogemustest seoses võimaliku negatiivse mõjuga sündmustele,
• meedias kajastust leidvast tegevusvaldkonda puudutavast informatsioonist,
• trendidest ja arengutest ettevõttes kasutatavate tehnoloogiate vallas,
• muutustest tarneahelas.
Riski mõju hinnatakse tagajärgede tõsiduse põhjal eri mõjualade lõikes. Iga riskiga kaas- nevate võimalike tagajärgede tõsidust hinnatakse 4-astmelisel skaalal, sõltuvalt riski olemusest kas kõigi või osade alltoodud teemade lõikes:
• rahaline kahju,
• teenuse kvaliteet,
• elanike tervis ja elukvaliteet,
• töötervishoid ja -ohutus,
• looduskeskkond,
• maine ja koostöö huvipooltega,
• andmekadu, infosüsteemide töö seisakud / häire aeg.
Riskijuhtimise protsess
Kord kvartalis antakse ettevõtte nõukogule ja audi- tikomiteele ülevaade olulistest riskidest koos nende kontrollimiseks tarvitusele võetud meetmete ning edaspidiseks kavandatud tegevustega.
Riskid ja ebamäärasused on meie tegevuse igapäevane osa.
12
Tegevusaruanne
Ettevõtte strateegilised riskid
Äärmuslikud ilmastikuolud ja neist tulenev suutmatus teenust osutada
Väga tugevate vihmasadude korral võib tekkida üle- ujutusoht Tallinna madalamates piirkondades (Ahtri, Tuukri, Endla tänav, Pelgulinn ja Lauluväljaku piirkond), mis tuleneb ühisvoolse kanalisatsioonivõrgu üle täitu- misest, või olukord, kus reoveepuhastusjaam ei suuda lühikest aega puhastada kogu jaama sisenevat reovett, mis võib omakorda põhjustada reostusjuhtumeid. Et riski minimeerida, tehakse koostööd Tallinna linnaga lahkvoolse kanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseks.
Strateegilise tähtsusega rajatiste purunemine
Oluliste kollektorite purunemine või ulatuslik rike pumplates võib katkestada teenuse osutamise mõnes suuremas piirkonnas. Riski kontrolli all hoidmiseks viiakse kollektorites ja pumplates läbi korrapäraseid uuringuid ja seisukorra hindamisi. Lisaks teostame järelevalvet kolmandate osapoolte ehitustegevuse üle ühiskanalisatsiooni reoveekollektorite kaitsevööndis.
Ulatuslikust elektrikatkestusest põhjustatud toimepidevuse katkemine
Ulatuslik elektrikatkestus Tallinna ja/või Harjumaa
piirkonnas võib kaasa tuua reoveepuhastusjaama töö täieliku seiskumise, ettevõtte infosüsteemide töö katkemise, üleujutused ja keskkonnareostuse ning halvimal juhul ka joogiveevarustuse katkemise Tallinna ja Saue teeninduspiirkonnas ning lähedalasuvates valdades. Riski juhtimiseks on ettevõte koostanud põhjaliku kriisiplaani, rajanud reoveepuhastusjaama koostootmisjaama ning on soetanud generaatorid oluliste protsesside toimepidevuse tagamiseks.
Võimalikud kolmandate osapoolte nõuded
12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse AS-i Tallinna Vesi kassatsioonkaebuse osas, mis puudutas tariifivaidlust Konkurentsiametiga. Kohus leidis, et Konkurentsiamet ei pea järgima ettevõtte erastami- sel sõlmitud Teenuslepingus sisalduvat kokkulepet veeteenuse hindade kohta ning edaspidi reguleerib veeteenuse hinda Konkurentsiamet.
Vastavalt seadusele kehtis Teenuslepingu alusel keh- testatud veeteenuse hind seni, kuni Konkurentsiamet on kehtestanud uued veeteenuse hinnad ja ettevõte on need seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea ettevõte end klientide ees vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud enne uute, Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist.
18. oktoobril 2019 kooskõlastas Konkurentsiamet ettevõtte poolt sama aasta septembris esitatud tariifi- taotluse. Uued veeteenuste hinnad rakendusid alates
Riskijuhtimise protsessis kirjeldatud ettevõtte riskid mõjuala järgi
Finantsriskid
Tegevusriskid
Maineriskid
Õiguslikud ja regulatiivsed riskid
Personaliriskid
IT-riskid
Organisatsioonilised riskid
Aruandlusriskid
Tervise- ja tööohutusriskid
Keskkonnariskid
Jätkusuutlikkuse riskid
Kvaliteediriskid
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
13
1. detsembrist 2019. Ettevõtte põhitegevuspiirkonnas langesid hinnad erakliendile keskmiselt 27% ja äri- kliendile keskmiselt 15%.
Seisuga 31. detsember 2024 on viie hagi raames esitatud nõudeid kogusummas 14,67 miljonit eurot. Ettevõtte juhatus on hinnanud nõuete rahuldamise korral kohtu poolt võimalike kohustuste suuruseks 6 miljonit eurot (31. detsember 2023: 6 miljonit eurot) ning on konser- vatiivsuse printsiibist lähtudes peatanud sellekohase eraldise vähendamise. Üks kohtuasjadest jõudis 2024. aasta suvel Riigikohtusse, aga saadeti sealt uueks lä- bivaatamiseks tagasi esimese astme kohtusse. Kaks kohtuasja on 31.12.2024 seisuga läbivaatamisel teises kohtuastmes. Seni on hagejate nõudeid nimetatud kohtuasjades peetud põhjendamatuteks, samas pole üheski neist veel jõustunud kohtulahendit. Arvestades nõuete üldisi aegumistähtaegu, ei pea ettevõte samal alusel uute nõuete esitamist enam tõenäoliseks. Ettevõte on käitunud alati õiguspäraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi tariife ning nõuete esitamiseks ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega ei võta ettevõte omaks mistahes vastutust ja lükkab kõik nõuded täies ulatuses tagasi.
Teeme koostööd, kontrollime regulaarselt süsteemi seisukorda ja dubleerime kriitilisi sõlmi.
14
Tegevusaruanne
Meie peamised tooted ja teenused
Vee kogumine, puhas- tamine ja -varustus
Reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ja puhastamine
Omanikujärelevalve ja projektijuhtimine
Torustike ehitamine
Transporditeenused ja teedeehitus
Vee- ja kanalisatsiooni- teenused
Laboriteenused
Projekteerimis- teenused
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
15
Meie kohustus on pakkuda kvaliteetset joogivett, tagada teenuse katkematus ja koguda ning puhastada keskkonnasõbralikult reo- ja sademeveed.
Meie visioon
Loome puhta veega parema elu!
Meie missioon
Ühendame inimesed eluks vajalikku veeringi
16
Tegevusaruanne
2024. aasta
tähtsündmused
2024. aastat iseloomustav märksõna oli keskkonnahoid. Viisime ellu mahukad investeeringud vee- ja reoveepuhastuses ning jätkasime vee- ja kanalisatsioonivõrkude uuendamist. Veetaristu kaasajastamine aitab vähendada teenusekatkestusi ja kindlustab kvaliteetse veevarustuse. Suveperioodil oli linlaste kasutada 53 avalikku joogiveekraani, mis aitab muuta puhta kraanivee kättesaadavaks ja ühtlasi vähendada plastjäätmete teket. Nagu paljudel varasematel aastatel, toetasime ka 2024. aastal algatusi, mis on seotud keskkonnaharidusega ja suunatud kohalikule kogukonnale või vähemate võimalustega inimestele.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
17
Mahukad investeeringud vee- ja reoveepuhastusse
2024. aastal seadsime eesmärgiks jätkata investee- ringuid taristu tulevikukindluse suurendamiseks ning elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks selliselt, et teenuse hind tarbijatele oleks jätkuvalt taskukohane. Eelmisel aastal viidi ellu ligi 50 miljoni euro ulatuses investeeringuid põhivarasse. Vee- ja reoveepuhastusjaamadele planeeritud investeeringud ulatusid kuni 19 miljoni euroni.
Reovee bioloogilise puhastuse täiendamine
Investeerime reovee bioloogilise puhastusprotsessi täiustamisse järgmise kolme aasta jooksul ligi 9 miljonit eurot. Selle tulemusel muutub tõhusamaks lämmastiku ja fosfori eemaldamine reoveest Paljassaare reoveepuhastusjaamas ning see kindlustab keskkon- da tagasi juhitava vee kõrge puhtuse taseme. Projekti käigus on kavas rekonstrueerida Paljassaare reoveepuhastusjaama bioloo- gilise puhastussüsteemi 12 järelsetitit, milles eraldatakse reoveest aktiivmuda. Tänapäevane tehnoloogia ja kaasaegsed seadmed aitavad täita üha nõudlikumaid keskkonnaeesmärke ning tagavad väiksema energiakuluga reoveepuhastuse.
18
Tegevusaruanne
Tallinna Vesi täiendas oma sündikaatlaenu jätkusuutlikkuse kriteeriumitega
Tallinna Vesi täiendas oma sündikaatlaenu lepingut jätku- suutlikkuse kriteeriumitega, mis toetavad ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist. Laenu jätkusuutlikkuse koordinaatorina tegutses SEB Eesti.
Tallinna Vee sündikaatlaenu leping sisaldab kestlikkusega seotud kriteeriume koos iga-aastaste sihteesmärkidega, mis on suunatud ettevõtte keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) eesmärkide täitmisele. Muudatuse järel on ligi 82% Tallinna Vee kogulaenust seotud roheliste või kestlikkusega seotud instrumentidega, mis rõhutab ettevõtte kestlikkusstrateegia tugevust ja loob kindla aluse tulevastele projektidele.
Torustikutööd tänavaid lahti kaevamata
2024. aastal uuendasime 45 km vee- ja kanalisatsioonitorustikku, tehes seda üle 40% ulatuses keskkonnasõbralikul ja avalikkust vähe häirival moel ehk kinniseid meetodeid kasutades, mis hoiab ära ulatuslikud kaevetööd. 2024. aastal valmisid näiteks Masina tänava toitetoru kesklinnas, Tondimõisa pargi ja Siili tänava torustik, Tondiloo pargi torustik, ahelmajade projekt Õismäe teel, Härmatise, Räitsaka, Suur-Ameerika ja Kreutzwaldi tänava ning Võlvi-Liivamäe piirkonna torustikud.
Pideva töö kõrval joogivee kvaliteedi tagamiseks tegeleb Tallinna Vesi aktiivselt spetsiaalselt sademeveele mõeldud kanalisatsioonisüsteemide arendamisega pealinnas. Suuremad sademevee eelvoolud rajati näiteks Kolde puiesteele ning Kopli ja Paavli tänavale.
Plaan koondada tegevus kahte asukohta
Tallinna Vesi plaanib loobuda oma hoone- test Ädala tänaval ning jätkata tulevikus tegutsemist kahes asukohas – Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reovee- puhastusjaamas. Tegevuse koondamine kahte asukohta lähtub nii ökonoomsusest kui ka keskkonnahoiust. Praegused ligi 60 aastat tagasi ehitatud hooned Ädala tänaval on tugevalt amortiseerunud, energiakasu- tuselt ebaefektiivsed ning ei vasta enam ettevõtte vajadustele. Uue hoone valmimine on plaanitud 2026. aastasse.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
19
Puhas joogivesi on kõigile kättesaadav
Avasime kevadel Tallinnas avalikud veevõtupunktid, et kõigil oleks suve- hooajal ligipääs puhtale joogiveele. Kokku avasime pealinnas 53 avalikku veevõtupunkti, kust voolas kuni novembrini kontrollitud kvaliteediga tervislik joogivesi. Selleks võeti aasta jooksul enam kui 3000 veeproovi. 2024. aastal läbi viidud kliendiküsitluse andmetel eelistab kraanivett joogiks ligi 90% Tallinna ja selle lähiümbruse elanikest.
Avalikud veekraanid on populaarsed ja neid kasutavad aktiivselt nii tervise- sportlased, lastega õues aega veetvad pered kui ka lemmikloomadega jalutajad. Samuti kasvab just suvel vajadus vee tarbimise järele, seda eriti kuumade ilmadega.
Toetasime Eesti sportlaste ettevalmistust paralümpiamängudeks
Toetasime Pariisi paralümpiamängudeks valmistuvate sportlaste ettevalmistust, sõlmides koostöölepingu Eesti Paralümpiakomiteega. Seejuures hõlmas para- olümpiasportlaste ettevalmistus vaid üht sihtpärast osa Tallinna Vee poolsest toetusest Eesti paraspordi edendamiseks. Tallinna Vee ja Eesti paraspordi kogu- konna koostöö on kestnud juba enam kui kümme aastat, varem oli Tallinna Vesi Eesti Invaspordi Liidu pikaajaline toetaja. Vee-ettevõtte aastatepikkune toetus on aidanud parandada Eesti puuetega inimeste sportimisvõimalusi ja üldist elukvaliteeti.
20
Tegevusaruanne
Toimus esimene
Tallinna Vee võtmekliendiüritus
Ülemiste veepuhastusjaamas leidis aset esimene Tallinna Vee võtme- kliendipäev, kuhu kaasasime oma partnereid ja tutvustasime ettevõtte jaoks olulisi teemasid ja arengusuundasid.
Kliendid kuulsid lähemalt ettevõtte ees seisvatest väljakutsetest ja trendi- dest, veehinna kujunduse põhimõtetest, käimasolevatest torustikutöödest ja tulevikuplaanidest, samuti valingvihmadega seotud projektidest. Lisaks jagasime infot kriisijuhtimise ja kestlikkusega seonduvate teemade kohta ning tutvustasime vee- ja reoveepuhastusjaama tegevust ning torustike jääpesu tehnoloogiat.
Tallinna Vesi ja EKA tudengid rajasid veepumplatele tänavakunsti
Tallinna Vesi viis ellu projekti, mille käigus kaunistati neli Tallinnas asuvat vee- pumplat Eesti Kunstiakadeemias õppivate noorte tänavakunstiteostega. Andsime noortele tänavakunstnikele võimaluse tuua linna vaheldust ja silmailu ning tõesta- da, et hästi teostatud grafiti pakub rõõmu kõigile. Üheskoos noorte kunstnikega loodame väga, et linlased suhtuvad pumplaseintele loodud kunsti hoidvalt — nii saab tänavakunst veel pikalt kõigile möödujatele silmailu pakkuda. Tänavakunstiga kaunistatud veepumplad asuvad Tallinnas aadressil Vilde tee 132a, Võsa tee 26a, Sepa 30 ja Veeriku 1.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
21
Toetame stipendiumitega edukaid õppureid
Toetame ja tunnustame edukaid õppureid nii kõrg- kui ka kutsekoolides, et aidata neil areneda valdkonna tipptegijaks. Meie jaoks on oluline motiveerida tublisid ja aktiivseid õppureid ning populariseerida elutähtsat veevaldkonda. Ühtlasi soovime tuua ettevõttesse värskete teadmistega spetsialiste. 2024. aastal andsime stipendiume välja TalTechis, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Lasnamäe Mehaanika- koolis ja Tallinna Rakenduslikus Kolledžis.
Liitusime mitmekesisuse kokkuleppega
Mitmekesisuse päeval liitusime mitmekesisuse kokkuleppega, mille liikmena oleme osa kogukonnast, mis väärtustab mitmekesisust ja võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui ka klien- tide seas. Tallinna Vesi peab oluliseks, et kõik meie töötajad oleksid kaasatud ettevõtte tegevustesse ja olulistesse teemadesse, ning austab ja kohtleb kõiki töötajaid sõltumata nende taustast võrdselt. Samuti on töötajatele loodud võimalused, et edastada oma muresid ja tähelepanekuid mistahes ebaõiglasest kohtlemisest.
Tallinna Vesi on riigikaitsjate toetaja
Juunis pälvisime „Riigikaitsjate toetaja“ mär- gise, mis antakse välja kaitseministri poolt kord aastas, tunnustamaks ettevõtteid ja organisatsioone, kes on silma paistnud riigi- kaitse toetamisel.
22
Tegevusaruanne
Watercom võttis kasutusele uue seadme torustike rekonstrueerimiseks kinnisel meetodil
2024. aastal jõudis kohale CIPP seade, millega tehti esimesed proovitööd sügise lõpus. Innovaa- tiline CIPP tehnoloogia (ingl cured-in-place pipe ) võimaldab torustikke rekonstrueerida keskkonna- sõbralikult, ilma tänavaid lahti kaevamata.
Panus kohalikku kogukonda
Nagu paljudel varasematel aastatel, toetasime ka 2024. aastal algatusi, mis on seotud keskkonnaharidusega ja suunatud kohalikule kogukonnale või vähemate võimalustega inimestele.
Aitasime kaasa keskkonnaharidust edendava jätku- suutlikkuse festivali Impact Day ja Investeerimisfes- tivali toimumisele ning kogukonnasündmuste, nagu Tallinna vanalinna päevad, Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede suvepäev, Tallinna merepäevad, Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival ja Kop- liFest, teostumisele. Samuti panime õla alla mitme sportliku sündmuse, näiteks Tallinna Vee 52. jooksu ümber Ülemiste järve, IRONMAN Tallinna ja Kõrvemaa Rattamaratoni toimumisele.
2024. aastal toetasime Tallinna lasteaeda Õunake ja Tallinna Ristiku põhikooli, Eesti Paralümpiakomiteed, SA Agrenska Fondi, SA Tallinna Lastehaiglat, Autismi- kooli heategevusfondi, Põhja-Eesti Pimedate Ühingut, Tallinna Naiste Kriisikodu ja Toidupanka.
Korraldasime avatud uste päevi ning ekskursioone Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reovee- puhastusjaamas, viisime läbi vee- ja keskkonnateemalisi vestlusringe. Osalesime esmakordselt Arvamusfestivalil, kus olime eestvedajaks “Energilise majanduse” laval toimunud diskussioonile säästliku tarbimise teemal.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
23
Ettevõtte struktuur
24
Tegevusaruanne
Strateegia
Lühidalt öeldes on meie eesmärk tagada puhta veega parem elukvaliteet. Olles oma tegevusega osa looduslikust veeringest, pakume klientidele võimalust kasutada puhast vett teadmisega, et seesama vesi jõuab keskkonnasõbralikult ka tagasi loodusesse. Selle visiooni ellu viimiseks oleme seadnud viis strateegilist eesmärki, mis on meie tegevuse alustaladeks: linnakeskkonna kestlik areng, keskkonnamõju vähendamine, toimepidevuse tagamine, taskukohased hinnad ning töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
25
Kuidas me loome väärtust
Oleme pühendunud sellele, et luua puhta veega parem elu. Töötame väsi- matult ja innuga selle nimel, et saavutada endale seatud sihte ja eesmärke. Suurettevõttena on Tallinna Veel kogukonnas oluline roll. Peame seisma hea nii oma töötajate, klientide, tarbijate, investorite, koostööpartnerite ja riigi kui ka keskkonna eest.
Oma tegevusega oleme osa looduslikust veeringest – pakume oma klientidele võimalust kasutada puhast vett kindla teadmisega, et seesama vesi jõuab keskkonnasõbralikult ka tagasi loodusesse. Selline terviklik vaade on meie strateegiliste eesmärkide aluseks.
Suurettevõttena on Tallinna Veel kogukonnas oluline roll.
26
Tegevusaruanne
Strateegilised eesmärgid
Tallinna Vee tegevuskeskkonda kujundavad mitmed kestlikkuse elemendid, sh keskkonnakaalutlused, sotsiaalsed tegurid, õigusaktidest tulenevad nõuded ja turudünaamika. Kõiki neid elemente arvestades teenindab ettevõte kodu- ja äritarbijaid, pakkudes elutähtsat vee- ja kanalisatsiooniteenust, mis on usaldusväärne, ohutu ja kestlik.
Tallinna Vee kohustus on tagada veevarude säästev majandamine, võttes arvesse tegureid, nagu veevarude kättesaadavus, kliimamuutused ja keskkonnahoid. See tähendab tõhusate veepuhastusprotsesside raken- damist ja keskkonnahoidlike harjumuste edendamist veetarbijate seas. Eesti suurima vee-ettevõttena ning elutähtsa teenuse osutajana mõjutab meie tegevus pea kolmandikku siinsetest elanikest. Teadvustame seda endale ning hoolitseme selle eest, et meie poolt pakutavad teenused vastaksid igakülgselt neile seatud nõuetele. Arvestame oma tegevuse mõjuga ümbrit- sevale elu- ja looduskeskkonnale ning meie teenuste toimepidevuse olulisusega.
Kliimamuutus põhjustab keskmise temperatuuri tõu- su, mis toob kaasa ootamatud järsud ilmamuutused. Kauakestvad põuaperioodid halvendavad veevarude kättesaadavust, periooditi esinevad valingvihmad muudavad keerukaks vee ärajuhtimise ja kasvatavad nõudlust sademeveelahenduste järele.
Kasvanud on välistest teguritest tulenevad toime- pidevuse riskid (geopoliitilised, küberturvalisusega seotud jne).
Oleme paika pannud viis strateegilist eesmärki, mis peavad silmas meie huvigruppide huve:
• linnakeskkonna kestlik areng,
• keskkonnamõju vähendamine,
• toimepidevuse tagamine,
• taskukohased hinnad,
• töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega.
Linnakeskkonna kestlik areng
Võimaldame linnakeskkonna kestlikku arengut, pak- kudes kvaliteetseid veeteenuseid, olles teerajajaks kaasaegsete sademeveelahenduste rakendamisel ja arendades välja rohelist linnaruumi. Ühendame kliendid elutähtsa veetaristuga ja pakume suurepä- rast kliendikogemust, kasutades nutikaid lahendusi ja digitaalseid teeninduskanaleid.
Keskkonnamõju vähendamine
Vähendame klientide keskkonnamõju, et tagada puhta Läänemere säilimine ja pinnavee kui kestliku ressursi kasutamine. Edendame ringmajandust, kasutame oma tootmisest taastuvalt toodetud energiat ja võtame kasutusele uuemaid tehnoloogiaid.
Toimepidevuse tagamine
Tagame elutähtsa veeteenuse toimepidevuse, hoi- des oma varad töökindlas seisukorras, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele ja -riskidele ning rakendades tugevaid küberkaitse meetmeid.
Taskukohased hinnad
Hoiame hinnad kliendi jaoks taskukohased, parandades oma tõhusust pidevalt kaasaegsete tehnoloogiate, digitaliseerimise ja automatiseerimise teel. Inves- teerime targalt ja koostöös omavalitsuste ja teiste taristuomanikega.
Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega
Väärtustame töötajate rahulolu ja häid suhteid aktsionäridega. Investeerime oma töötajatesse, edendades turvalist ja õiglast töökeskkonda ning toetades hästi läbi mõeldud järelkasvuprogrammi kaudu järjepidevust. Töötame üheskoos selle nimel, et kasvatada ettevõtte väärtust ja täita aktsionäride ootusi.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
27
Strateegilised eesmärgid
Põhitegevusnäitaja
Eesmärk 2028
Linnakeskkonna kestlik areng
Joogivee kvaliteet
100%
Üleujutuskohtade arv (võrreldes 2023)
-25%
Suurepärane kliendikogemus (TRI*M indeks)
> 65
Keskkonnamõju vähendamine
Keskkonnaloa nõuete järgimine
100%
Puhastatud heitvee kvaliteet
100%
Mõjualade 1 ja 2 heited (võrreldes 2020)
-48%
Toimepidevuse tagamine
EL keskmisest väiksem veekadude osakaal
< 10%
Veetorustiku purunemiste arv*
-10%
Kanalisatsiooniummistuste arv*
-10%
Taskukohased hinnad
Veeteenuse osakaal leibkonna sissetulekust 1
Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega
Tööõnnetuste arv
0
Vabatahtlik tööjõu voolavus
< 7%
Dividendipoliitika, jaotatav puhaskasum
50–80%
* Võrreldes 2020-2022 keskmisega.
1 Sõltub hinnamenetluse tulemusena Konkurentsiameti poolt kinnitatavast veeteenuse hinnast. 2023. aastal kehtinud hinna juures oli kulude osakaal ca 0,5% leibkonna keskmisest netosissetulekust ning jääb samale tasemel ka Konkurentsiametile esitatud hinnataotluse kinnitamise korral.
Tallinna Vee kohustus on tagada veevarude säästev majandamine, võttes arvesse tegureid, nagu veevarude kättesaadavus, kliimamuutused ja keskkonnahoid.
28
Tegevusaruanne
Sidusrühmade ootused
Huvigrupp
Ootus
Huvigruppide kaasamine
Seos strateegiaga
Kliendid
Kvaliteetne joogivesi
Ühiskanalisatsiooni toimimine
Taskukohased ja õiguspärased teenuste hinnad
Kiire ja asjakohane teabevahetus
Kvaliteetne klienditeenindus
Sujuv arveldus ja info edastamine
Kliendirahulolu uuringud (kord aastas)
E-kirja teel info jagamine (katkestused, kvartaalne infokiri)
Avalikud üritused
Linnakeskkonna kestlik areng
Taskukohased hinnad
Toimepidevuse tagamine
Ettevõtte töötajad
Kaasaegne töökeskkond
Professionaalne ja mitmekesine kollektiiv
Konkurentsivõimeline palk
Stabiilne töökoht
Arengu- ja koolitusvõimalused
Info liikumine
Töötajate rahulolu uuringud (kord aastas)
Siseveeb, e-kirjad
Avatud juhtkonna koosolek (kord kuus)
Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega
Aktsionärid
Jätkusuutlik ärimudel
Hea maine
Püsiv dividendivoog
Läbipaistev juhtimine ja aruandlus
Vahe- ja aastaaruanded
Pressiteated
Kvartaalsed investorkohtumised veebis
Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega
Poliitika- kujundajad ja järelevalve- asutused
Õigusaktide nõuetele vastav äritegevus
Keskkonna- ja kliimamõju vähendamine
Elutähtsate teenuste toimepidevus
Kõrge kvaliteediga teenuste osutamine
Ohutu töökeskkond
Tööhõive
Läbipaistev ja õigeaegne aruandlus
Õigusaktide väljatöötamis- kavatsuste ja eelnõude menetlusprotsessis osale- mine erialaliitude kaudu
Riigi ja kohalike omavalitsuste asjakohastesse, äritegevusega seotud töö- gruppidesse kuulumine
Aktiivne osavõtt erialaliitude tegevusest
Toimepidevuse tagamine
Taskukohased hinnad
Keskkonnamõju vähendamine
Laiem avalikkus ja kogukond
Keskkonnamõju vähendamine
Sponsorlus
Keskkonnaharidus
Avalikud üritused
Iga-aastased keskkonna- ja ESG aruanded
Linnakeskkonna kestlik areng
Keskkonnamõju vähendamine
Toimepidevuse tagamine
Tarnijad
Läbipaistev hankemenetlus
Selged reeglid tööde teostamiseks
Ohutu töökeskkond
Õigeaegne arveldamine
Tarnijate rahulolu uuring
Teabepäevad
Toimepidevuse tagamine
Finantsasutused
Stabiilne tulubaas
Jätkusuutlik ja eetiline äritegevus
Läbipaistev ja põhjalik aruandlus
Regulaarsed raportid ja aruanded
Keskkonnamõju vähendamine
Haridusasutused
Koostööprojektid
Praktikakohtade olemasolu
Uuendusmeelne
Ettevõtte poolt läbi viidavad ekskursioonid
Praktikantide vastuvõtmine
Stipendiumiprogramm
Linnakeskkonna kestlik areng
Keskkonnamõju vähendamine
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
29
2024. aasta finants- tulemused
Kuna Tallinna Vesi tegutseb üksnes Eestis, siis on loomulik, et meie ettevõtet mõjutavad peamiselt Eesti majanduse trendid. Eesti Panga rahapoliitika ja majandusülevaate kohaselt osutus aasta Eesti majanduse jaoks arvatust raskemaks ning majanduslangus kestis prognoositust kauem. Tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksi muutused mõjutavad otseselt nii Tallinna Vee tegevuskulusid kui ka investeeringuid.
30
Tegevusaruanne
Majanduskeskkond
Kuna Tallinna Vesi tegutseb vaid Eestis, siis mõjutavad ettevõtet peamiselt trendid Eesti majanduses.
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majanduse seis tugevnenud. Mitmed seni raskustes olnud valdkonnad on suutnud uuesti kasvama hakata ja edasine liikumine jätkab paranemise kursil. 2025. aastal on oodatav majanduskasv 1,6% ning aastatel 2026–2027 umbes 3%. Hinnakasv jääb kahel järgmisel aastal maksutõusude tõttu 4% lähedusse ja seejärel aeglustub. Maksutõusud annavad ligikaudu kolmandiku järgmise kahe aasta hinnatõusust.
Eesti majandus sõltub kõige enam Euroopa majanduse käekäigust, millele prognoositakse kasvu kiirenemist, kuid üsna vaoshoitud tempos. Euroopa Keskpank ootab euroala järgmise aasta kasvuks 1,1% ja ülejärgmise omaks 1,4%. Rahvusvahelise kaubanduse väljavaatele on paraku lisandunud ka ebakindlus, mille põhjuseks on kartus, et USA hakkab kar- mistama kaubandustõkkeid. Sel oleks üleilmset majanduskasvu jahutavad ning ilmselt hinnatõusu hoogustavad järelmid.
Tööturg on senisele majanduslan- gusele reageerinud võrdlemisi vähe ning kiiret muutust pole oodata ka majanduse elavnedes. Hõive ei ole seni vähenenud samas taktis majanduslanguse ulatusega ning kuna ettevõtted on hoidunud töötajate lahtilaskmisest, ei suurenda ka majanduse elavnemine esialgu värbamist märkimisväärselt. Töötus alaneb selle tulemusena üksnes tasapisi ja tagasihoidlik konkureerimine töö- kohtadele aeglustab palgakasvu tuleval aastal ligi 6 protsendini ning sellele järgneval kahel aastal umbes 5 protsendini. Palgakasvu raugemisele viib ka ette- võtete vajadus vahepeal vähenenud kasumlikkust taastada, kuivõrd palgakuludeks makstav tuluosa on jõudnud kõigi aegade tipu lähedale, sest ettevõtjad on eelistanud töötajaid säilitada.
Intressilangetused ergutavad majanduskasvu
märkimisväärselt. Euroopa Keskpank on langetanud baasintressimäärasid, mille mõju on Euribori kaudu juba jõudnud ka Eesti laenuvõtjateni. 6 kuu Euribori alanemine, millega enamik ettevõtete ja eraisikute laenulepinguid on seotud, pakub majandusele tuge. Intressimäärade alanemise mõju jõuab Eesti laenuvõt- jateni kiiremini kui enamikes teistes euroala riikides, kus rohkem levinud on pikemalt fikseeritud intressidega laenulepingud. Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti erasektori võlakoorem suurem, mistõttu vastukaaluks varasemale ulatuslikumale intressikoormuse tõusule on raha hinna languse positiivne mõju Eestis tuntavam.
Maksutõusude mõju hinnatõusule on ajutine. 2024. aastal kallines tarbijakorv 3,6% ja kahel järgmisel aastal hinnatõus käibe- ja mootorsõidukimaksu ning aktsiiside lisandumise tõttu sellest madalamale ei lange. Maksude arvele läheb ligikaudu kolmandik eelseisvast hinnatõusust. 2027. aastal langeb hinnakasv alla 3%, millest veerandi annab Euroopa Liidus uue saastekvoodisüsteemi rakendumine. Eesti hinnatase on jõudnud Euroopa Liidu keskmise lähedale ning osades kaubagrup- pides ka märksa kõrgemale. Kõrge hinnatase on juba suurendanud välismaalt tehtavate ostude osa- kaalu ning tõenäoliselt kasvab rahvusvahelistest veebipoodidest ostmine veelgi. See tähendab, et konkurentsis püsimiseks on Eesti kaupmeeste võimalused hindu tõsta varasemast ahtamad. Surve kulutõhususe suurendamiseks on seetõttu selgelt tõusnud, seda nii jae- ja hulgimüüja- tele kui ka tootjatele. Kulutõhususe poole püüdlemine võib olla ka põhjus, miks Eesti ettevõtted on viletsates majandusoludes jätkanud aktiivset investeerimist, seda vaatamata seni soetatud sisseseade alarakendatusele ja üsnagi kõrgetele intressimääradele.
Muutused tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksis mõ- jutavad otseselt nii Tallinna Vee tegevuskulusid kui ka investeeringuid. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 1,6% (2023: 17,8%).
2023. aasta osutus Eesti majanduse jaoks arvatust raskemaks ning majanduslangus jätkus 2024. aastal, kestes oodatust kauem.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
31
Tallinna Vee põhilised finantsnäitajad
Miljonites eurodes, v.a suhtarvud ja aktsia info
2024
2023
2022
2021
2020
Müügitulu
64,38
61,14
54,56
53,29
51,72
Brutokasum
26,67
24,07
16,90
20,58
22,23
Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum (EBITDA)
27,51
25,40
18,14
25,30
28,07
Ärikasum
18,98
17,35
11,32
18,78
21,78
Maksustamiseelne kasum
14,78
14,21
10,65
18,40
21,34
Puhaskasum
13,28
12,84
8,41
16,17
16,73
Brutokasumi marginaal %
41,43
39,36
30,97
38,61
42,98
EBITDA marginaal %
42,73
41,55
33,24
47,47
54,27
Ärikasumi marginaal %
29,49
28,38
20,75
35,24
42,12
Maksustamiseelse kasumi marginaal %
22,96
23,23
19,51
34,52
41,27
Puhaskasumi marginaal %
20,63
21,01
15,41
30,33
32,35
Vara puhasrentaablus %
4,46
4,80
3,30
6,32
6,45
Kohustiste osatähtsus koguvarast %
61,71
58,47
56,26
54,94
56,09
Omakapitali puhasrentaablus %
11,20
11,27
7,43
14,20
14,69
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja
0,76
1,30
1,24
2,83
3,85
Keskmine täiskohaga töötajate arv
362
351
333
333
332
Aktsia hind
10,20
10,60
12,54
14,48
13,25
Aktsiakapital
12,00
12,00
12,00
12,00
12,00
Kasum aktsia kohta
0,66
0,64
0,42
0,81
0,84
Dividend aktsia kohta
n/a*
0,51
0,33
0,65
0,65
Raha ja pangakontode jääk
3,59
14,74
12,65
36,56
44,51
Investeeringud põhivarasse
49,53
34,93
25,13
15,38
19,42
* 2024. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks veel kinnitatud.
• Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum: ärikasum + kulum ja amortisatsioon
• Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
• EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
• Ärikasumi marginaal: ärikasum / müügitulu
• Maksustamiseelse kasumi marginaal: maksustamiseelne kasum / müügitulu
• Puhaskasumi marginaal: puhaskasum / müügitulu
• Vara puhasrentaablus: puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku
• Kohustiste osatähtsus koguvarast: kohustised kokku / vara kokku
• Omakapitali puhasrentaablus: perioodi puhaskasum / keskmine omakapital kokku
• Lühiajaliste kohustuste kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused
32
Tegevusaruanne
Koondkasumiaruanne
Müügitulud
Kontserni 2024. aasta müügitulu oli 64,38 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes müügitulu 5,3% ehk 3,24 miljonit eurot. 2024. aasta veeteenuste müügitulu oli 58,29 miljonit eurot, suure- nedes võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,8% ehk
2,67 miljonit eurot. Veeteenuste tulu nii põhiteenindus- piirkonnas kui ka sellest väljaspool moodustas kogu kontserni müügitulust 90,6%, 8,1% tuludest moodustus ehitusteenustest ning 1,3% muudest teenustest.
12 kuud
Muutus 2024/23
tuhandetes eurodes
2024
2023
2022
EUR
%
Veevarustuse teenus
11 714
9 861
8 380
1 853
18,8%
Reovee ärajuhtimise teenus
15 207
14 508
12 406
699
4,8%
Müük eraklientidele kokku
26 921
24 369
20 786
2 552
10,5%
Veevarustuse teenus
8 245
8 514
8 260
-269
-3,2%
Reovee ärajuhtimise teenus
8 988
9 087
8 480
-99
-1,1%
Müük äriklientidele kokku
17 233
17 601
16 740
-368
-2,1%
Veevarustuse teenus
1 733
1 670
1 599
63
3,8%
Reovee ärajuhtimise teenus
4 875
4 236
3 525
639
15,1%
Sademevee ärajuhtimise teenus
168
260
193
-92
-35,4%
Müük teeninduspiirkonnavälistele klientidele kokku
6 775
6 166
5 317
609
9,9%
Sademevee kogumise ja puhastamise teenus ning tuletõrjehüdrantide teenus
5 849
6 011
4 643
-162
-2,7%
Ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus
1 514
1 476
1 403
38
2,6%
Veeteenused kokku
58 291
55 624
48 890
2 667
4,8%
Ehitusteenused
5 220
4 775
4 809
445
9,3%
Muud teenused
865
742
860
123
16,6%
Müügitulu kokku
64 377
61 141
54 558
3 236
5,3%
2024. aastal suurenes põhitegevuspiirkonna era- klientidele osutatud veeteenuste müügitulu 10,5% võrra 26,92 miljoni euroni, mis tulenes tarbimise mahu kasvust ning tariifide muudatusest alates 01.07.2024 ja 01.11.2024.
2024. aasta 1. juuli hinnaotsust mõjutasid kõik hin- nakomponendid. Olulise mõjuga olid reguleeritud amortisatsioon ja kasumlikkus, mis on investeeringute
tulemusel suurenenud. Reguleeritud varade maht suurenes 173,2 miljonilt eurolt 222,3 miljoni euroni. Suurenenud kapitalikulu tõttu tõusis reguleeritud kapitali kaalutud keskmine hind (%) 82 baaspunkti võrra, 6,28 protsendile.
Äriklientidele osutatud veeteenuste müügitulu vähenes tariifimuudatuste ja mahtude muutuse tulemusena 2,1% võrra ehk 17,23 miljoni euroni.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
33
Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda suurenes 9,9% ehk 6,77 miljoni euroni, mõjutatuna peamiselt reovee ärajuhtimise teenuse müügitulude suurenemisest.
Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüd- rantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2024. aasta lõpuks 5,85 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2023. aastaga 2,7% ehk 0,16 miljonit eurot.
Ehitusteenuste müügitulu oli 5,22 miljonit eurot, suure- nedes võrreldes eelmise aastaga 9,3% ehk 0,44 miljonit eurot. Tulude suurenemine tulenes peamiselt kontserniväliste teedeehituse töödega seotud teenuse suurenemisest.
Müüdud toodete ja teenuste kulu ning brutokasum
12 kuud
Muutus 2024/23
2024
2023
2022
EUR
%
Vee erikasutusõiguse tasu
-1 282
-1 271
-1 288
-11
-0,9%
Kemikaalid
-2 865
-2 742
-2 238
-123
-4,5%
Elekter
-4 690
-6 408
-9 234
1 718
26,8%
Saastetasu
-1 024
-1 005
-823
-19
-1,9%
Otsesed tootmiskulud kokku
-9 861
-11 426
-13 583
1 565
13,7%
Tööjõukulu
-10 718
-9 684
-8 229
-1 034
-10,7%
Kulum
-7 448
-7 002
-5 930
-446
-6,4%
Ehitusteenused
-4 084
-3 481
-3 784
-603
-17,3%
Muud kulud
-5 594
-5 480
-6 134
-114
-2,1%
Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku
-27 844
-25 647
-24 077
-2 197
-8,6%
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku
-37 705
-37 074
-37 660
-631
-1,7%
2024. aastal müüdud toodete ja teenuste kulu oli 37,71 miljonit eurot, jäädes samale tasemele mis 2023. aas- tal. Otsesed tootmiskulud kokku (vee erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) ulatusid 9,86 miljoni euroni, olles eelmise aastaga võrreldes 13,7% ehk 1,56 miljoni euro võrra väiksemad. Enim mõjutasid otseseid tootmiskulusid kulutused elektrile, mis vähenesid 26,8% ehk 1,72 miljonit eurot 4,69 miljoni euroni, seda peamiselt tänu keskmiselt madalamale elektrihinnale ja koostootmisjaamas omatarbeks toodetud elektrile.
Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitusteenused ja muud kulud) ulatusid 27,84 miljoni euroni, suurenedes 8,6%.
Muude müüdud toodete ja teenuste kulude muutusi mõjutasid peamiselt 10,7% ehk 1,03 miljonit eurot suuremad tööjõukulud ja 17,3% ehk 0,60 miljoni euro võrra suurem ehitusteenuste kulu, mis tulenes suure- mast ehitusteenuste tulust.
Kontserni 2024. aasta brutokasum oli 26,67 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2023. aastaga 10,8% ehk 2,61 miljoni euro võrra. Kontserni ärikasum oli 2024. aasta kohta 18,98 miljonit eurot, suurenedes võrrel- des 2023. aastaga 9,4% ehk 1,63 miljonit eurot, mida mõjutas peamiselt elektrikulude optimeerimine tänu koostootmisjaama käivitumisele.
34
Tegevusaruanne
Finantskulud
Kontserni neto finantskulud olid 4,20 miljonit eurot (2023: 3,14 miljonit eurot). Kulude suurenemise pea- miseks põhjuseks oli suurem laenujääk.
2024. aasta lõpuks oli kogu laenujääk, kokku 118 miljonit eurot, ujuva intressimääraga.
Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum
Kontserni 2024. aasta maksustamiseelne kasum oli 14,78 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2023. aastaga 4,0% ehk 0,57 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum oli 2024. aasta kohta 13,28 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2023. aastaga 3,4% ehk 0,44 miljonit eurot, mida 0,11 miljoni euro ulatuses mõjutas suuremast dividendiväljamaksest tulenev tulumaksukulu.
Finantsseisundi aruanne
2024. aastal investeeris kontsern põhivarasse 49,53 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2024 oli kontserni mate- riaalse põhivara väärtus 296,26 miljonit eurot, millest enamuse ehk 231,78 miljonit eurot moodustavad torustikud (31.12.2023: 206,04 miljonit eurot). Põhivara väärtus kokku on 296,33 miljonit eurot (31.12.2023: 257,40 miljonit eurot).
Võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed 2024. aasta lõpus suurenenud 10,75 miljoni euroni. Nõuete laekumise protsent 99,62% on jätkuvalt kõrge, see on sarnane 2023. detsembri lõpu vastava näitajaga, mis oli 99,78%. Lühiajalised kohustised on võrreldes 2023. aasta lõpuga suurenenud 1,76 miljonit eurot, ulatudes 20,54 miljoni euroni, peamiselt tulenevalt investeeringutega seotud kohustustest.
Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2023. aasta lõpuga kasvanud 5,45 miljonit eurot, jõu- des 50,11 miljoni euroni. Eraldis võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete katteks on võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga samas suurusjärgus ehk 6,02 miljonit eurot. Lisainformatsioon eraldise kohta on esitatud lisas 13.
Kontserni laenujääk on 118 miljonit eurot (31.12.2023: 96,82 miljonit eurot). 2019. aastal võetud NIB laenu tagastatakse 11 võrdse poolaastamaksena. Laenu- struktuuri muudatusi on kirjeldatud eespool alajaotises „Finantskulud“.
Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 61,71%, jäädes vahemikku 54–65%, mis kajastab kontsernile omast omakapitali profiili. 2023. aasta samal ajal oli kohustiste osatähtsus koguvarast 57,42%.
Investorid
Meie eesmärk on olla äritegevuses läbipaistev ja aus ning anda oma aktsionäridele õigeaegset ja täpset teavet. Kohtleme kõiki oma aktsionäre võrdselt ja oleme suunatud efektiivsusele, kindlustades samal ajal ettevõtte jätkusuutlikkuse.
Suhtlus investoritega
Tallinna Vesi on börsiettevõte, mille aktsiad noteeriti Nasdaq Balti börside põhinimekirjas 1. juunil 2005. Ettevõtte turuväärtus on näitaja, mis annab hea ette- kujutuse ettevõtte üldisest väärtusest ja investorite sellekohastest ootustest. Turuväärtust mõjutavad nii faktorid, mida ettevõttel on võimalik mõjutada, kui ka need, mida ettevõte mõjutada ei saa. Turuväärtuse peamised mõjutajad on kasumlikkus ja kulude kokku- hoid, mis on juhatuse poolt kontrollitavad.
Pidev ja läbipaistev kommunikatsioon on suurepäraste investorsuhete hoidmisel võtmetähtsusega. Seetõttu jätkame oma eesmärkide, strateegia ja tulemuste regulaarset jagamist investorite, aga ka kõikide teiste huvigruppidega. Kord kvartalis tutvustame investori- tele ettevõtte finantstulemusi ja korraldame tulemuste
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
35
tutvustamiseks veebiseminari. Lisaks kohtub ettevõtte juhatus regulaarselt institutsionaalsete aktsionäride ja võimalike investoritega. Kõigil aktsionäridel on võimalus esitada ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetele küsi- musi nii otse, iga-aastasel aktsionäride üldkoosolekul, kui ka võtta igal ajal ühendust e-kirja või telefoni teel.
Oleme oma investorsuhete programmi nimel tõsist tööd teinud alates Tallinna Börsil noteerimisest ning kavatseme seda ka tulevikus jätkata. Selleks, et juhatuse tegevus oleks aktsionäride jaoks läbipaistev, oleme alates 2006. aastast täitnud hea ühingujuhtimise tava standardeid ja sellest regulaarselt ka aru andnud.
Aktsiakapitali jaotus omandatud aktsiate arvu järgi seisuga 31. detsember 2024
Aktsionäride arv 2024 (2023)
Aktsionäride % 2024 (2023)
Aktsiate arv 2024 (2023)
% aktsia- kapitalist 2024 (2023)
1 – 100
8 431 (8 521)
69,4% (69,8%)
239 928 (230 584)
1,2% (1,2%)
101 – 200
1 345 (1 357)
11,1% (11,1%)
201 930 (204 080)
1,0% (1,0%)
201 – 300
597 (582)
4,9% (4,8%)
153 233 (149 473)
0,8% (0,7%)
301 – 500
579 (570)
4,8% (4,7%)
234 458 (233 222)
1,2% (1,2%)
501 – 1000
553 (548)
4,6% (4,5%)
407 077 (408 499)
2,0% (2,0%)
1001 – 5000
510 (502)
4,2% (4,1%)
1 110 003 (1 092 638)
5,6% (5,5%)
5001 – 10 000
70 (71)
0,6% (0,6%)
507 093 (517 099)
2,5% (2,6%)
10 001 – 50 000
45 (44)
0,4% (0,4%)
905 611 (914 271)
4,5% (4,6%)
50 000 +
9 (9)
0,1% (0,1%)
16 241 297 (16 236 317)
81,2% (81,2%)
Kokku 2024
12 121
100,0%
20 000 000
100,0%
Kokku 2023
12 204
100,0%
20 000 000
100,0%
Aktsionärid liikide lõikes seisuga 31. detsember 2024
36
Tegevusaruanne
Dividendi väljamakse / Dividend aktsia kohta
2023. aasta kasumist otsustati välja maksta 0,51 eurot aktsia kohta.
Dividendid
Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajasta- takse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.
Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks.
30.05.2024 peetud aktsionäride üldkoosolekul tegi nõukogu ettepaneku maksta 2023. aasta kasumist välja 0,51 eurot aktsia kohta. Väljamakse on võrdne 79% protsendiga 2023. aasta puhaskasumist aktsia kohta. Ettepanek kiideti aktsionäride üldkoosolekul heaks.
Viimasel viiel aastal on dividende makstud järgmiselt:
Tallinna Vee sihiks on jaotada aktsionäridele divi- dende 50–80% ettevõtte aastakasumist. Igal aastal otsustatakse väljamakstavate dividendide summa, lähtudes ettevõtte kasumist, investeeringuvajadustest, likviidsusest ja pikaajalistest finantseesmärkidest.
Aktsiahinna muutused
Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Balti börsi- de põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.
Seisuga 31. detsember 2024 olid rohkem kui viieprot- sendilist otseosalust omavad Tallinna Vee aktsionärid:
• Tallinna linn (55,06%),
• OÜ Utilitas (20,36%).
2024. aasta kaheteistkümne kuuga on kohalike era- investorite osakaal suurenenud 0,06% võrra, kohalike institutsionaalsete aktsionäride osalus on suurenenud 0,10% võrra, välismaiste institutsionaalsete investorite osakaal on vähenenud 0,15% ning välismaiste era- investorite osakaal on vähenenud 0,01% võrra.
Seisuga 31. detsember 2024 oli Tallinna Vee aktsia sulgemishind 10,20 eurot, mis on 3,77% madalam, võrreldes aasta alguse hinnaga 10,60 eurot (2023. aastal langes aktsia hind 15,74%). OMX Tallinn börsi- indeks langes 2024. aastal -2,01% (2023: tõusis 0,10%).
2024. aasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 15 515 tehingut (2023: 19 918 tehingut), mille käigus vahetas omanikku 382 tuhat aktsiat ehk 1,9% kõigist aktsiatest (2023: 504 tuhat aktsiat ehk 2,5%).
Tehingute käive oli 3,96 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2023. aasta sama perioodiga 1,94 miljoni euro võrra.
Tehingute käive oli 3,96 mln eurot.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
37
Sulgemishind vs tehingute käive
Aktsiahinna statistika
eurodes
2024
2023
2022
2021
2020
Avamishind
10,60
12,58
14,48
13,25
11,70
Aktsia hind, aasta lõpus
10,20
10,60
12,54
14,48
13,25
Aktsia hind, madalaim
10,05
10,45
12,36
13,50
10,70
Aktsia hind, kõrgeim
10,95
13,28
14,42
15,60
13,70
Aktsia hind, keskmine
10,37
11,81
13,31
14,39
12,64
Kaubeldud aktsiaid, tuhat
382
504
542
947
1,403
Käive, miljonites eurodes
3,96
5,90
7,30
13,59
17,49
Turuväärtus, miljonites eurodes
204
212
251
290
265
Kasum aktsia kohta
0,66
0,64
0,42
0,81
0,84
Dividend aktsia kohta
n/a*
0,51
0,33
0,65
0,65
Dividend/puhaskasum
n/a*
79%
78%
80%
78%
P/E
15,46
16,56
29,86
17,88
15,77
P/BV
1,7
1,8
2,3
2,5
2,4
P/E = aktsia hind aasta lõpus / kasum aktsia kohta
P/BV = aktsia hind aasta lõpus / omakapital aktsia kohta
Turuväärtus = aktsia hind aasta lõpus * aktsiate arv
2005. aastal börsil noteerimise hind oli 9,25 eurot
* 2024. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks veel kinnitatud
38
Tegevusaruanne
Tütarettevõtte Watercom OÜ tegevus
Watercom asutati AS-i Tallinna Vesi poolt 2010. aastal.
Watercomi põhilisteks tegevusaladeks on alates tegut- semise algusest olnud vee- ja kanalisatsioonitorustike hooldus ja ehitus ning sellega seonduvad tegevused ja viimastel aastatel ka teedeehitus. Watercom tege- vused toetavad igapäevaselt Tallinna Vee kui peamise kliendi tegevusi. Lisaks Tallinna Veele on ettevõtte klientideks mitmed kohalikud omavalitsused, teised vee-ettevõtjad, arendajad ja üldehitajad. Ettevõtte tegut- semispiirkond on põhiliselt Tallinn ja Harjumaa, kuid üksikuid ehitusprojekte on ellu viidud ka mujal Eestis.
Watercomi tegevusalad on:
• torustike ehitus,
• teedeehitus,
• teehoiutöödega seotud teenused,
• torustike hooldusteenused,
• projektijuhtimine ja omanikujärelevalve,
• transporditeenused.
Watercomi peamised eesmärgid ja arengusuunad 2025. aastal
2024. aasta kujunes Watercomi jaoks edukaks. Vaatamata keerulisele olukorrale taristuehituse turul lõpetati aasta eraldiseisva ettevõttena pisut väiksema käibe ja kasumiga kui 2023. aastal. Hea tulemuse tunnustuseks oli 11. koht ajalehe Äripäev 2024. aasta taristuehituse TOPi üldises nimekirjas ning esikoht vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitorustike ehituses. Ettevõte töötab selle nimel, et sarnases tempos jätkata ka 2025. aastal. Seda toetab nii torustiku- ja teedeehituse turult 2024. aasta teises pooles juba võidetud tööde maht kui ka kasvav hangete ja hinnapäringute arv, mis näitab ehitusturu mõningast elavnemist. Suurima panuse aastaks seatud eesmärkide täitmisesse andis torustike ehitus. 2024. aasta lõpus soetati uus seade, mis võimaldab kanalisatsioonitorustike renoveeri- mist kinnisel meetodil. Sellega on ettevõttel kavas suurendada oma jõududega tehtavate tööde mahtu ning teenust plaanitakse aktiivselt pakkuma hakata uuel aastal. Lisaks uuendas ettevõte oma masinaparki, soetades uued kallurid ja surve- pesuauto. Väljavaated 2025. aastaks
on jätkuvalt positiivsed ja ettevõtte eesmärk on leida uusi võimalusi turult võidetavate teenuste käibe ning kasumi kasvatamiseks. Jätkuvalt otsitakse täiendavaid võimalusi kasvuks uute teenuste väljatöötamise ja käivitamise näol.
Torustike rajamine ja teedeehitus
Watercomi olulisimaks tegevusalaks oli 2024. aastal vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine arendajate, üldehitajate, vee-ettevõtete ja eraisikute tellimusel. Sarnaselt varasemate aastatega keskenduti jõu- kohastele ehitusprojektidele ja -hangetele Tallinnas ning mujal Eestis. Teedeehituse teenuse peamiseks tellijaks olid erinevad üld- ja tee-ehitusettevõtted ning kohalikud omavalitsused.
2024. aasta oli ehitussektori jaoks jätkuvalt pigem keeruline, kuid aasta teises pooles võis täheldada mõningast elavnemist nii torustiku- kui ka teedeehitu- se turul, mis tõi kaasa kontsernivälise ehitusteenuste käibe kasvu võrreldes varasema aastaga. Äärmiselt tiheda konkurentsi tõttu mõlema teenuse turul oli ehitustegevuse kasumimarginaali säilitamine 2024. aastal raske, mistõttu kujunes nendest tegevustest saadud kasum väiksemaks kui eelneval aastal.
Muud teenused
Torustike hooldus- ja transporditeenuseid osutatakse peamiselt kontsernisiseselt, kuid neid pakutakse ka välistele klientidele. Tänu ennetavale survepesu- programmile vähenes ummistuste arv kanalisatsiooni- torustikes võrreldes varasemate aastatega märkimis- väärselt. Täiendavalt on käibele avaldanud positiivset mõju kontsernivälistele klientidele osutatud vee- ja reoveetorustike hooldusteenuste käive.
2025. aastal jätkub uute teenuste arendamine nii kontsernisiseselt kui ka -väliselt.
Soetasime kanalisatsioonitorustike renoveerimist kinnisel meetodil võimaldava seadme.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
39
Finantseesmärgid 2024
Eelarvestatud amortisatsioonieelne ärikasum kontsernis (EBITDA)
Saavutatud
Watercomi turult võidetud lepingute amortisatsioonieelne ärikasum ≥ 0,8 miljonit eurot
Saavutatud
Finantseesmärgid 2025
Eelarvestatud amortisatsioonieelne ärikasum kontsernis (EBITDA)
≥ Eelarvestatud väärtus
Watercomi turult võidetud lepingute kasum
≥ Eelarvestatud väärtus
40
Kestlikkus- aruanne
Kestlikkusaruanne
42
Üldteave
Vastutaja
Seos kestlikkuse teemadega
Auditikomitee
Nõukogu alamkomitee, mis teostab järelevalvet finantsaruandluse, auditiprotsesside, sisekontrollisüsteemi, riskijuhtimise ja -hindamise ning seadusandliku ja regulatiivse vastavuse, sh kestlikkusnõuete täitmise üle
Siseaudiitor
Tagab sõltumatu ja objektiivse sisekontrolli ettevõtte tegevuste üle ning on väärkäitumisest teavitamise kontaktisik
Juhatuse esimees
Tagab ettevõtte juhtimise, arvestades kestlikkuse aspekte
Varahaldusdirektor
Tagab teenuste osutamiseks vajalike varade rekonstrueerimise ja hooldus- ning remonttööde teostamise
Finantsdirektor
Vastutab maksude ja arvete õigeaegse tasumise ja laenude teenindamise eest
Tootmisdirektor
Vastutab puhta joogivee tootmise ja reovee puhastamise eest
Personalijuht
Vastutab töötajate rahulolu, järelkasvu ja koolituste eest
Kliendikogemuse juht
Vastutab klientide rahulolu, kliendilepingute ja informatsiooni jagamise eest
Veekvaliteedi juht
Vastutab veekvaliteedi eest tarbimiskohas, veelekete likvideerimise ja nutiarvestite paigaldamise eest
Kommunikatsiooni- ja turunduse juht
Vastutab sise- ja väliskommunikatsiooni, turunduse ja sponsorluse eest
Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht
Vastutab keskkonnanõuete täitmise ning kestlikkuse aruandluse koostamise eest
Õigusvaldkonna juht
Vastutab ettevõtte tegevuse vastavuse eest kehtivatele õigusaktidele, jälgib ettevõtte tegevust mõjutavaid seadusandlikke algatusi ning nõustab ja koolitab õiguslikel teemadel
Hankejuht
Vastutab seaduspärase ja eetilise hankeprotsessi läbiviimise eest
Töötervishoiu ja tööohutuse juht
Tagab töötajate tööohutusealase teadlikkuse ja vastutab sisekontrollide eest.
Tallinna Vee kestlikkusaruande konsolideerimise ulatus on sama, mis finants- aruandel. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hinnang hõlmab meie ettevõtte väärtusahelat täies mahus, nagu ka poliitikad ning nendega seotud meetmed, eesmärgid ja mõõdikud. Kui poliitika, meetmed, eesmärgid või mõõdikute juures avalikustatavad andmed hõlmavad vaid spetsiifilist väärtusahela osa, on see aru- andes igas alateemas eraldi mainitud. Ettevõtte strateegia, milles on kajastatud ka kestlikkuse aspektid, on põhjalikumalt kirjeldatud alapeatükis „Strateegia“.
Selleks, et kõik kestlikkuse aspektid oleksid tõhusalt kaetud, oleme ettevõttes vastutusvaldkonnad jaotanud vastavalt valdkonnajuhtide kompetentsile ja tööüles- annetele:
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
43
Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamine
Mõju olulisuse hinnang
2 Tulenevalt oluliste teemade hindamise ajakavast võeti aluseks EFRAGi juhendi 2023. a augustikuu versioon.
3 ESRS 1, AR 16 „Kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta”.
4 EFRAG IG 1: Materiality Assessment Implementation Guidance https://www.efrag.org/sites/default/files/sites/webpublishing/ SiteAssets/IG%201%20Materiality%20Assessment_final.pdf
Tallinna Vesi viis läbi esialgse kestlikkusega seotud oluliste teemade hindamise 2023. aastal, mida 2024. aastal täiendati. Hindamisel lähtuti topeltolulisuse põhi- mõttest, st arvestati nii kestlikkusega seonduvate teemade mõju olulisust kui ka majanduslikku olulisust. Hindamine viidi läbi terve väärtusahela ulatuses, arvestades kontserni kõiki ärisuundi.
Kestlikkusega seonduvate teemade olulisust hinnati koostöös väliste kestlikkuse ekspertidega. Olulisuse hindamise protsessi juures arvestati kestlikkusaruandluse standardite ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) koostatud olulisuse hindamise rakendusjuhendiga.2
Oluliste teemade analüüs koosneb kolmest etapist, mis on alljärgnevad.
1. Ettevõtte kestlikkuse konteksti mõistmine
2. Mõjude, riskide ja võimaluste kaardistamine
3. Kestlikkusega seonduvate teemade olulisuse hindamine
Esimese kahe etapi sisendi põhjal tehti esialgne oluliste teemade kaardistus. Alu- seks võeti kestlikkusaruandluse standardis ESRS 1 välja toodud kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta. 3 Esialgse kaardistuse tulemusel välistati teemad, alateemad ja alateema alateemad, mis ei ole Tallinna Vee jaoks äri- mudelist, -strateegiast ning sidusrühmade vaatest olulised. Samuti lisati alateemad, mida kestlikkusaruandluse jaotus ei kata, kuid mis on Tallinna Vee ärimudelist ja -strateegiast tulenevalt olulised.
Teemade kaardistamisel võeti arvesse olemasolevaid keskkonnamõjuhinnanguid, sidusrühmade kaasamismeetmeid ning sidusrühmade tagasisidet (sh töötajate rahulolu- ja palgauuringuid ning klientide tagasiside uuringud).
Kolmanda etapi olulisuse hindamise jaoks loodi metoodika, mis lähtub EFRAG-i koostatud topeltolulisuse hindamise juhendist 4 ning kontserni olemasolevast riskihindamise metoodikast.
Sidusrühmade kaasamine ja mõjuanalüüsid
Hinnangud lähtusid olemasolevatest sidusrühmade kaasamismeetmete tulemus- test (sh töötajate rahulolu- ja palgauuringud ning klientide tagasiside uuringud) ja eelnevalt koostatud ettevõtte- ja sektoripõhistest mõjuhinnangutest. Olulisuse hinnanguid valideeriti Tallinna Vee kestlikkuse juhtgrupi (juhatus ja tippjuhtkond) liikmete abiga.
Kestlikkusaruanne
44
Majandusliku olulisuse hinnang
5 ESRS 1, 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“.
Keskkonnateemade olulisuse hindamisel kasutati ettevõtte keskkonnamõjude eel- hinnangut ja ISO 14001 raames tehtud keskkonnaaspektide ja -mõjude hindamist. Arvesse võeti ka riiklikke prognoose mitmesuguste keskkonnateemade seisukorra kohta (nt pinna- ja põhjavee seisukord, ekstreemsete ilmastikuolude muutus jms). Lisaks valideeriti hinnanguid Tallinna Vee ja väliste keskkonnamõju ekspertidega.
Parameetrid
Mõju olulisust hinnati, arvestades mõju tõsidust ja avaldumise tõenäosust.
Mõju tõsiduse hindamisel arvestati kolme parameetrit, mis olid alljärgnevad.
• Tase : kui tõsine on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju keskkonnale või sidusrühmadele?
• Ulatus : kui suure ulatusega on positiivne või negatiivne mõju?
• Pöördumatus : kas ja mil määral saaks negatiivseid mõjusid heastada, st keskkonna või mõjutatud sidusrühmade varasema seisundi taastada?
Tegelike või potentsiaalsete positiivsete mõjude puhul ei arvestatud mõju pöör- dumatuse parameetriga.
Parameetreid hinnati 4-astmelisel skaalal: “informatiivne”, “oluline”, “märkimis- väärselt oluline” ja “kriitiliselt oluline”.
Lähtudes kestlikkusaruandluse standardist ESRS 1, ei arvestatud mõju avaldumise tõenäosusega inimõigusi puudutava mõju puhul. 5 Sel juhul määras mõju olulisuse mõju tõsidus.
Teiste mõjude puhul arvestati mõju avaldumise tõenäosuse hindamisel lühikest, keskmist ja pikka perspektiivi. Tõenäosuse hindamisel arvestati ärimudeli ja mõju seost. Samuti hinnati, kuivõrd on mõju põhjus ettevõtte kontrolli all ning millised on olemasolevad leevendusmeetmed. Võeti eeldus, et kontroll mõju üle ning seotud piisavad leevendusmeetmed aitavad vähendada mõju avaldumise tõenäosust.
Riskid
Kestlikkusega seonduvate teemade majandusliku olulisuse määramiseks analüü- siti mõjudest tulenevaid riske ja sõltuvust ressurssidest. Mõlemat aspekti hinnati 4-astmelisel skaalal: “vähetähtis risk”, “keskmine risk”, “suur risk” ja “väga suur risk”.
Mõjudest tulenevate riskide hindamisel lähtuti Tallinna Vee olemasolevast riski- hindamise protsessist, mille eesmärk on hinnata, juhtida ja jälgida regulaarselt riske, mis võiksid kahjustada ettevõtte eesmärkide saavutamist. Riskiprotsessi kirjeldus on toodud alapeatükis „Riskijuhtimine“.
Ressursside sõltuvusest tulenevate riskide hinnangu aluseks oli EFRAG-i 2022. aastal koostatud oluliste teemade hindamise juhendi skaala. Hinnangu läbi viimisel kaasati ettevõtte eri valdkondade võtmeisikuid ja riskiomanikke.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
45
Mõju olulisuse ja majandusliku olulisuse hinnangu tulemused
Võimalused
Võimaluste kaardistamine toimub põhivara investeeringute eelarve ja kulueelarve planeerimise protsessi ning üksuse tulemuseesmärkide määramise käigus. Või- maluste kaardistamisel võetakse arvesse:
• väliseid ja sisemisi teemasid, mis on asjakohased strateegiliste ja aastaees- märkide seisukohalt ning mis mõjutavad kvaliteedijuhtimissüsteemi soovitud tulemuste saavutamist;
• huvipoolte vajaduste ja ootustega seotud nõudeid.
Rakendatavate tegevuste jälgimine toimub sõltuvalt projekti iseloomust:
• kulueelarves planeeritud tegevuste puhul igakuise kulueelarve kontrolli raames;
• investeeringuna planeeritud tegevuste puhul igakuiselt projektijuhtimisrühma poolt läbi viidava kontrolli raames;
• struktuuriüksuse tasemel planeeritud tegevuste hindamine toimub struktuuri- üksustes, kus tegevused ellu viiakse.
Järgneval lehel olev joonis kujutab oluliste teemade analüüsi koondtulemusi. Joonisel on välja toodud ka kontserni strateegia põhisuundadega otseselt seonduvad olulised teemad. Vastavalt teemade mõjuga seotud olulisusele ja majanduslikule olulisusele ning seosele kontserni äristrateegia põhisuundadega jaotati teemad juhtkonna töötoa tulemusel kolme kategooriasse, mis olid alljärgnevad.
A. Suurima mõju olulisuse ja majandusliku olulisusega teemad, mis seonduvad otseselt Tallinna Vee põhitegevusega ja äristrateegia suundadega
B. Olulise mõjuga teemad, mis seonduvad strateegiliste ärisuundadega ning on aluseks põhitegevuse edukusele
C. Jälgitavad, kuid mitte strateegilise olulisusega teemad
Oluliste teemade täpsemad selgitused ja vastavad alateemad on välja toodud iga teemastandardi all.
Kestlikkusaruanne
46
Oluliste teemade koondtulemused
Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsiooni- kavadesse
Reguleeritud vee-ettevõttena ja suurima tööandjana veevaldkonnas pakume oma töötajatele stabiilsust, konkurentsivõimelist töötasu, pidevat arengut ja võimalust teha pikaajalist karjääri. Enamikul töötajaist on ettevõtte finantslävendi ja ettevõtte eesmärkide saavutamisel ning töötaja individuaalsete eesmärkide täitmisel võimalik saada iga-aastast tulemustasu.
Juhtkonna ja töötajate tulemustasu koosneb kahest osast: ettevõtte eesmärkide ja individuaalsete eesmärkide täitmisest. Vastavalt töötaja ametikoha vastutuse ulatusele on kindlaks määratud protsent töötaja aastasest põhipalgast, mis on tema tulemustasu arvutamise aluseks.
Ettevõtte eesmärkide seadmisel arvestatakse töötajate, klientide, tootmise, kesk- konna ja finantsidega seotud aspekte. Kestlikkusalase tulemuslikkusega on seotud töötajate pühendumist ja juhtimiskvaliteedi taset, samuti elektrienergia tarbimise vähendamisele suunatud projekte puudutavad eesmärgid.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
47
Keskkonnateave
Teadvustame, et Eesti suurima vee-ettevõttena avaldame otsest mõju ligikaudu kolmandikule Eesti elanikkonnast, sealhulgas tallinlastele ja naabervaldade elanikele, aga ka Läänemere-äärsete kogukondade elukvaliteedile tervikuna. Tallinna Vesi on otseselt sõltuv loodusressurssidest, mistõttu tegeleme eesmärgipäraselt ja teadlikult oma tegevusest tuleneva negatiivse mõju vähendamisega. Näiteks täiustame ja parendame järjepidevalt olemasolevat taristut, et suurendada linnakeskkonna vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele äärmuslikele ilmastikuoludele.
Oleme Eesti suurim vee-ettevõte ning meie tegevus mõjutab nii tallinlaste, naaber- valdade kui ka kõigi Läänemere-äärsete elanike elukvaliteeti. Seetõttu arvestame oma tegevuse mõjuga ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale ning haakumist sidusrühmade huvidega.
Tallinna Vesi on oma tegevuses otseselt sõltuv loodusressurssidest, mistõttu on keskkond üheks meie olulisemaks fookusteemaks. Selleks, et looduskeskkond
Kestlikkusaruanne
48
säiliks ja loodusvarasid jätkuks ka tulevastele põlvedele, tegeleme eesmärgipäraselt ja teadlikult oma tegevusest tuleneva negatiivse mõju vähendamisega.
Meie keskkonnaalane tegevus vastab rahvusvahelise keskkonnajuhtimise stan- dardi ISO 14001 (sh tütarettevõte Watercom) ja EÜ määruse 1221/2009 EMAS (Eco Management and Audit Scheme) ning selle komisjoni määrustega (EL) 2017/1505 ja (EL) 2018/2026 teostatud muudatuste nõuetele. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa meie juhtimissüsteemist. Selle aluseks on keskkonnariskide, keskkonna- aspektide ja neist tulenevate keskkonnamõjude väljaselgitamine ning nendest lähtudes keskkonnaeesmärkide ja ülesannete määratlemine keskkonnaalase tulemuslikkuse parandamiseks.
Aruande aluseks olevast oluliste mõjude, riskide ja võimaluste analüüsist lähtub, et peame oma tähelepanu pöörama kolmele olulisele teemale — kliimamuutustega kohanemisele, kliimamuutuste leevendamisele ja energiakasutusele .
Keskkonnaalased juhtpõhimõtted katavad organisatsiooni enda tegevusi ning nende rakendamise eest vastutavad oma töölõigus kõik organisatsiooni töötajad, sh juhatus. Täpsemalt on kestlikkusega seotud vastutused toodud peatükis „Üldteave“.
Finantsvahendid keskkonnateemade juhtimiseks
2023. aasta teises kvartalis sõlmis AS Tallinna Vesi laenulepingud Põhjamaade Investeerimispanga, AS-i SEB Pank, Swedbank AS-i ja OP Corporate Bank plc Eesti filiaaliga. Sõlmitud laenulepingud võimaldavad rahastada ettevõtte planeeritud investeeringuid aastatel 2023–2025. 2024. aastal ulatus ettevõtte investeeringute maht ligi 50 miljoni euroni. Investeeringute planeeritud kogumaht 2025. aastal on kuni 61 miljonit eurot. Ettevõtte viimaste aastate investeeringud on suurene- nud, eesmärgiga tagada elutähtsa veeteenuse toimepidevuseks vajalike varade tulevikukindlus. Tallinna Vee investeeringud lähtuvad ettevõtte vajadustest ning on kooskõlas Tallinna linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkidega. Investeeringud on suunatud ettevõtte põhitegevusse ja nende eesmärk on lisaks teenuse toimepidevuse kindlustamisele vähendada veetarbimise keskkonnamõju ning tagada linnaruumi jätkusuutlik areng.
Tallinna Vesi on võtnud kohustuse igal aastal esitada laenuandjale eelmise aasta kohta alljärgnevad mõjunäitajad.
• Puhastatud reovee kogus (m³) (vt alajaotis „Reoveepuhastus”)
• Tarbijale tarnitud joogivee kogus (m³) (2024: 22 314 699)
• Kasvuhoonegaaside heitkogus süsinikdioksiidi ekvivalentides (t/a) (vt alajaotis „KHG raporteerimise põhimõtted”)
• Elektri- ja soojusenergia toodang taastuvallikatest (MWh/GWh) (vt alajaotis „Energiatarbimise ülevaade“)
• Veekadude osakaal (%) (vt alajaotis „Veelekked“)
• Kinnisel meetodil rajatud torustike pikkus (km) (2024: 18,4 km)
• Ehitatud või rekonstrueeritud taastuvenergiajaama(de) võimsus (MW) (vt alajaotis „Energiatarbimise ülevaade”)
• Tarbitud maagaasi kogus (m³) (2024: 245 168)
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
49
Juhtpõhimõte
Kliimamuutused
Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist „Mõju olulisuse hinnang") on Tallinna Vee jaoks kliimamuutustega seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid.
Pühendume tegevustele, mis viivad meid ambitsioonika kliimaneutraalsuse eesmärgi suunas ning aitavad muutuva kliima tingimustes säilitada meie ümbritsevat elu- ja looduskeskkonda. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.
Tallinna Veel on kli imamuutustega kohanemise vaates positiivne mõju , kuna ettevõtte tegevuse käigus täiustatakse ja parendatakse järjepidevalt olemasole- vat taristut, et suurendada linnakeskkonna vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele äärmuslikele ilmastikuoludele.
Kliimamuutustega kohanemisega on seotud ka strateegiline risk . Näiteks sõltub sademete hulgast puhastusjaama siseneva vee hulk ja kvaliteet (reovee näitajad) ning puhastusprotsessides vajamineva elektrienergia ja kemikaalide kogus. Ekst- reemsete paduvihmadega kaasnevad äkiliselt suurenenud sademevee kogused põhjustavad üleujutusi ning kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemi lühiajalist suutmatust vett vastu võtta. Lisaks võib kaasneda reoveepuhastusjaama suutmatus võtta korraga vastu ja/või puhastada täielikult nii suurt hulka reovett.
Samuti mõjutab muutuv kliima Ülemiste järve ja toorvee kvaliteeti, tuues kaasa väljakutseid joogivee tootmises, mis seonduvad nii suureneva ressursikulu kui ka aina keerukamaks muutuva puhastusprotsessi juhtimisega. Seega kujutavad kliimamuutused meie jaoks suurt väljakutset, sest võivad meie protsesse ja tule- muslikkust märkimisväärselt mõjutada.
Tallinna Vee tegevuste, eelkõige bioloogilisi protsesse kasutavate tegevuste käigus eralduvad kasvuhoonegaasid, millel on negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele . Samas avaldab ettevõte potentsiaalset positiivset mõju kliima- muutuste leevendamisele väärtusahela energiakasutuse vähendamise kaudu, järgides seotud kliimamõjude vähendamise plaani ja täites seeläbi taksonoomia- määruses kehtestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid.
Tulenevalt vajadusest minna üle kliimaneutraalsele majandusele on kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga seotud ka riskid , sealhulgas võimalikud ülemineku- riskid, mis seonduvad regulatsioonidest tulenevate ootuste ja võimaliku kriitikaga ettevõtte tegevuse suhtes. Oluliste teemade tuvastamisel hinnati, et keskmises ja pikas perspektiivis võib ebapiisav tegevus kliimamuutuste leevendamisel ja energia- kasutuse vähendamisel viia spetsialistide kriitikani ning negatiivselt mõjutada Tallinna Vee koostöösuhteid oluliste sidusrühmade, sh finantseerijatega.
2024. aastal viisime läbi mitmeid osakondi kaasava põhjalikuma kliimariskide hindamise. Ettevõtet mõjutavad füüsilised kliimariskid, nende olulisus ja riskide maandamise meetmed on välja toodud meie kliimamõjude vähendamise plaanis.
Kestlikkusaruanne
50
Kliima- ja energia- eesmärgid
Oma eesmärgid oleme seadnud lähtuvalt soovist panustada nii Eesti riiklikes arengukavades (nt Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja riiklik energia- ja kliimakava) toodud eesmärkide kui ka Euroopa Liidu tasandil seatud (nt Euroopa roheline kokkulepe) ja globaalsetest kokkulepetest (nt Pariisi kliimakokkulepe) lähtuvate eesmärkide saavutamisse. Eesmärkide seadmise protsessi on kaasatud ettevõtte osakondade juhid, kellega ühiselt sõnastatakse eesmärgid, mis tugine- vad strateegiale, ja lepitakse kokku tasemed. Väliseid sidusrühmi ei ole kaasatud. Vajadus kliimaeesmärkide seadmiseks tuleneb lisaks regulatsioonide nõuetele ka huvigruppide, sh rahastajate ja omanike ootustest.
Energiakasutuse eesmärgid oleme samuti seadnud vabatahtlikult, kuid tulevikus võib oodata ka kohustuste lisandumist, eriti mis puudutab reoveepuhastusjaama energiakasutust. 2024. aasta lõpul võeti Euroopa Liidu tasandil vastu uus asula- reovee puhastamise direktiiv, millega eesmärgistatakse riigi tasandil suuremate reoveepuhastite energianeutraalsuse saavutamine.
Kliimamõjude vähendamisega hakkasime süsteemselt tegelema 2022. aastal, mistõttu oli mõistlik seada esimesed eesmärgid mitte varem kui aastaks 2030.
• Hiljemalt aastal 2040 on ettevõte kliimaneutraalne . Neutraalsuse saavu- tamiseks on lisaks kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamisele vajalikud ka heite korvamislahendused, näiteks selge ja läbipaistev heitkoguste kom- penseerimine (ingl GHG offset ) või KHG sidumise tehnoloogiad. Jälgime turu ja tehnoloogiate arenguid selles vallas ja täidame ambitsioonika eesmärgi esimesel võimalusel.
• Aastaks 2030 vähendame mõjualade 1 ja 2 KHG heitkoguseid vähemalt 50% , võrreldes 2020. aastaga. Mõjuala 3 puhul rakendame keskkonna- hoidliku hanke printsiipe ja muid leevendavaid meetmeid KHG heidetele, mida ettevõte saab oma valikutega kõige olulisemal määral mõjutada.
• Kasutame ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat ja aastaks 2030 asendame maagaasi taastuvatest allikatest toodetud soojusenergiaga .
• Toodame hiljemalt alates 2030. aastast vähemalt 50% kogu vajaminevast elektri- ja soojusenergiast ettevõttesiseselt . Selleks kasutame reovees sisalduvat energiat (biogaas ja soojus) ning rajame päikeseparke.
• Vähendame aastaks 2030 soojus- ja elektrienergia tarbimist vähemalt 10% , võrreldes 2020. aastaga.
Ettevõtte eesmärgid (sh keskkonna- ja kliimaeesmärgid) on otseselt seotud Tallinna Vees kehtestatud tasustamisskeemiga. Nii kõigi töötajate kui ka juhatuse liikmete iga-aastane tulemustasu sõltub lisaks individuaalsetele eesmärkidele ka ettevõtte aastaeesmärkide täitmisest.
Kliimamõjude vähendamise plaan
Kliimamõjude vähendamiseks on Tallinna Vesi koostanud üleminekukava ehk kliima- mõjude vähendamise plaani, millega seame enesele ambitsioonikad eesmärgid oma süsiniku jalajälje ja energiatarbimise vähendamiseks. Meie kliimamõjude vähendamise plaan on suunatud nii kliimamuutustega kohanemisele kui ka
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
51
52 760 t CO ₂ ekvivalenti
kliimamõjude vähendamisele. Kliimamõjude vähendamise plaan on leitav ettevõtte kodulehe alajaotisest Vastutustundlikkus > Keskkonnaalane tegevus >Süsiniku jalajälg ning selles on kirjeldatud ettevõtte kliimaeesmärgid, süsinikujalajälje arvutuspõhimõtted, olulised eeldused ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja tulemuslikkus.
Kõige suuremateks KHG heiteallikateks on elektrienergia kasutamine ja reovee- puhastuse protsessid. Sellest lähtuvalt oleme üheks strateegiliseks eesmärgiks seadnud just Tallinna Vee poolt kontrollitud allikatest (mõjuala 1) ja kaudsetest allikatest (mõjuala 2) tulenevate heitkoguste vähendamise 50%, võrreldes baas- aastaga, juba aastaks 2030.
Täpsemad tegevused on toodud meie kliimamõjude vähendamise plaanis.
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutused avaldavad mõju ka meie poolt pakutavatele teenustele. Kliima- muutustest enim mõjutavad meid pikk põud, intensiivsed valingvihmad ja sage- nevad tormid.
Ettevõte toodab 90% joogiveest pinnaveest, mistõttu sõltume väga palju pinna- veevarude kättesaadavusest. Selleks, et tagada joogivee tootmiseks piisav hulk toorvett, on rajatud ulatuslik pinnaveehaare koos kanalite ja veehoidlatega. Pikkade põuaperioodide tagajärjel võib veehoidlate veetase langeda allapoole tavapärast normaalpaisutust. Veehoidlad ongi rajatud joogivee tootmiseks vajaliku ressursi kogumiseks ja hoiustamiseks ning nende kasutamine põuastel aegadel võimaldab meil tagada joogivee tootmiseks vajaliku toorveevaru olemasolu.
Veehoidlate abil maandame oma klientide jaoks olulist riski ning tagame vajaliku veevaru olemasolu ka pikalt kestva põua ajal. Sealjuures peame oluliseks kutsuda
Kestlikkusaruanne
52
2024 eesmärk Sademeveesüsteemi arendamine (Põhja-Tallinna sademeveeskeemi ja eelvoolude põhiprojektide valmimine (jah/ei)).
2024 tulemus Täitsime eesmärgi.
2025 eesmärk Rajada kolm stateegilist eelvoolu.
ka oma kliente üles, eriti just põuastel perioodidel, tarbima vett vastutustundlikult ja säästlikult.
Teisalt toovad kliimamuutused üha tihedamini kaasa intensiivsed sajud, mille ajal ei ole võimalik vihmavett piisavalt kiiresti tänavatelt ära juhtida ja võivad tekkida üleujutused.
Kolmandaks mõjutavad meid kliimamuutuste mõjul sagenevad tormid, mis võivad kaasa tuua ulatuslikke elektrikatkestusi. Elutähtsa teenuse osutajana vastutame teenuse toimepidevuse tagamise eest ka hädaolukorras, mistõttu peame olema valmis nii elektrikatkestusteks kui ka tagama, et meie teenuse osutamiseks vajalik taristu peaks tormidele vastu.
Energiakasutus ja energiatarbimise ülevaade
Suurim osa kasutatud elektrienergiast kulub meie põhitegevuse käigushoidmiseks, see tähendab pumplate ning vee- ja reoveepuhastusjaamade tööks. Kuigi oleme aastate jooksul teinud olulisi investeeringuid energiatarbimise vähendamiseks, on elektrienergia tarbimine siiski vältimatult ja vahetult seotud meie põhitegevuse käigushoidmisega. Seda omakorda mõjutavad muutused tarbimises ja tegevus- piirkondades ning kindlasti ka looduslikud tingimused.
Allolevas tabelis toodud energiatarbimise all oleme kajastanud nii fossiilsetest kui ka taastuvatest allikatest pärit elektri, soojuse ja kütuse tarbimist. Fossiilenergia tarbimine hõlmab nii fossiilsetest allikatest pärit elektri- ja soojusenergia kui ka toornaftal ja naftasaadustel põhineva kütuse tarbimist.
Alates 2021. aastast ostame oma tarbeks elektrit, mis on pärit taastuvenergiast ning on kaetud päritolutunnistustega, mistõttu on vähenenud fossiilenergia tarbimine ja kasvanud taastuvatel allikatel põhineva ostetud elektri tarbimine. Reoveepuhastusprotsessist eraldatud reoveesette stabiilseerimise kõrvalproduk- tina tekkivast biogaasist toodame nii elektrit kui ka soojusenergiat, mida kasutame reoveepuhastusjaamas energiamahukate protsesside ülalhoidmiseks. Biogaasist toodetud soojus on kajastatud muuks kui kütuseks kasutatava omatoodetud taastuvenergia tarbimise all. Veepuhastusjaamas ja Ädala tänaval paiknevas kontorihoones kasutame kaugkütet, mille allikaks on maagaas.
Alates 2020. aastast oleme suutnud vähendada oma energiatarbimist 1,2% võrra. Taastuvate allikate osakaal energia kogutarbimises on kasvanud võrreldes 2020. aastaga 23 protsendilt 89 protsendile.
2024. aastal liikusime mitmete tegevustega eesmärkide saavutamisele lähemale. Näiteks ühendasime kaugküttevõrguga Ülemiste veepuhastusjaama, mis seni kasutas
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
53
Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus, MWh
2024
2023
2022
Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine
0
0
0
Bensiinikütuse tarbimine
455
396
458
Diislikütuse tarbimine
2 276
2 963
3 062
Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine kokku
2 731
3 359
3 520
Maagaasil põhinev kütusetarbimine
0
0
0
Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine
0
0
0
Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud elektri tarbimine
0
0
0
Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud/toodetud soojuse tarbimine
4301
4 584
4 637
Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud/toodetud või omandatud elektri ja soojuse tarbimine
4301
4 584
4 637
Fossiilenergia tarbimine kokku
7032
7 943
8 157
Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises
11%
13%
14%
Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine
0
0
0
Tuumaenergia osakaal energia kogutarbimises
0%
0%
0%
Taastuvatel allikatel (sh biomass) põhineva kütuse tarbimine
0
0
0
Taastuvatel allikatel põhineva ostetud või omandatud elektri, auru ja jahutuse tarbimine
43 334
42 034
40 304
Muuks kui kütuseks kasutatava omatoodetud taastuvenergia tarbimine (biogaas)
11 761
11 082
11 688
Taastuvenergia tarbimine kokku
55 095
53 116
51 992
Taastuvate allikate osakaal energia kogutarbimises
89%
87%
86%
Energia kogutarbimine
62 127
61 059
60 149
oma katlamajas maagaasi. Paljassaare reoveepuhasti bioloogilises puhastusetapis paigaldasime uue õhupuhuri, mis on energiatarbimise mõistes efektiivsem ning aitab vähendada energiakulu. Teine sarnane õhupuhur paigaldatakse 2025. aastal.
Settekäitluses tekkival biogaasil põhineva elektri ja soojuse koostootmisjaama katsetused kestsid oodatust kauem, kuid sellele vaatamata tootsime 2024. aas- tal ühtekokku 8168 MWh elektrit ja 7235 MWh soojust. Seejuures moodustas toodetud elekter 44,2% reoveepuhastusjaama aastasest omatarbimisest . Koos elektrikulude vähenemisega suurendab koostootmisjaam puhasti töökindlust võimalike elektrikatkestuste korral.
Pikemas plaanis on meil kavas elektritootmise võimekust veelgi kasvatada päikese- paneelide paigaldamisega. 2024. aastaks planeeritud reoveepuhastusjaama päikesepargi rajamine on hetkel edasi lükkunud. Jätkuvalt on töös reoveepuhastus- protsessi reaalajas optimeerimine, mille tulemusel peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema hinnanguliselt ligi 10%.
Kestlikkusaruanne
54
2024 eesmärk Vähendame mõjualade 1 ja 2 kasvuhoonegaaside kogust, võrreldes eelnenud aastaga (≥ 300 t võrra)
2024 tulemus Eesmärk jäi täitmata, mõjualade 1 ja 2 kogus suurenes 435 tonni. Selle põhjuseks oli reoveepuhastusjaama saabunud oodatust kõrgemate saasteainete kontsentratsiooniga reovesi.
Elektrienergia tarbimine aastatel 2022-2024, MWh
2024
2023
2022
Veepuhastus
11 401
10 895
10 787
Reoveepuhastus
23 748
23 055
21 635
Võrkude pumplad, sh Maardu
7 519
7 622
7 159
Muud
664
889
721
Kokku
43 332
42 461
40 302
Soojusenergia tarbimine aastatel 2022-2024, MWh
2024
2023
2022
Veepuhastus
3 035
3 202
3 215
Reoveepuhastus
11 810
10 765
11 776
sh soojusenergia biogaasist
11 761
10 655
11 688
Ädala keskus
1 217
1 272
1 334
Kokku
16 062
15 239
16 325
Kasvuhoonegaaside heitkogused
Kliimamõjude vähendamise plaani eesmärgid keskenduvad ettevõttes eelkõige olulisema mõjuga protsessidele, kus KHG heitkogused on suured ning ettevõttel on neid võimalik kõige otsesemalt ja suuremal määral vähendada. Planeeritud tegevuste tulemuslikkust summaarse KHG heite vähendamisel hindame igal aastal ning vajadusel korrigeerime tegevusi ja võetud lähenemist.
Üks töös olevatest projektidest on näiteks reoveepuhastusprotsessi reaalajas optimeerimine, mille tarbeks taotleme 2025. aastal kaasrahastust Keskkonna- investeeringute Keskuselt. Reaalajas optimeerimine aitab juhtida puhastusprotsessi senisest efektiivsemalt ning võimaldab vähendada seeläbi kasutatava energia ja kemikaalide hulka. Optimeerimise tulemusel võiks kasvuhoonegaaside heide väheneda hinnanguliselt ligi 10%.
Joogi- ja reoveemahtudes me praegu olulisi muutusi ette ei näe, kuid prognoosime torustike ehitusega kaasneva mõjuala 3 KHG heite kasvu, kuivõrd toruehituses on lähiaastateks planeeritud mahtude suurenemine.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
55
Kasvuhoonegaaside raport
2024. aastal paigaldasime täpsemate andmete saamiseks N 2 O andurid, mille tulemusi loodame kasutada 2025. aasta KHG arvutustes. Põhjalikuma KHG arvu- tuse põhimõtted leiab meie kliimamõjude vähendamise plaanist.
KHG heite mahukus netotulu alusel
2023
2024
Muutus 2023/24
KHG koguheide (asukohapõhine) netotulu kohta (t CO₂-ekv / rahaühik)
0,00103
0,00090
-13%
KHG koguheide (turupõhine) netotulu kohta (t CO₂-ekv / rahaühik)
0,00062
0,00057
-8%
Kestlikkusaruanne
56
Tagasivaatav
Vahe-eesmärgid ja sihtaastad
Võrdlus- aasta 2020
2023
2024
Muutus 2024/23
2025
2030
2050
Aasta eesmärk (%) / võrdlusaasta
Mõjuala 1 KHG koguheide (t CO₂-ekv)*
29 996
28 799
29 131
+1,15%
N/A
-50%
-100%
N/A
Mõjuala 1 KHG koguheite osakaal, mis on seotud heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega (%)
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
Mõjuala 2 KHG heide
Mõjuala 2 KHG koguheide, asukohapõhine (t CO₂-ekv)
19 817
25 291*
21 393*
-15,4%
N/A
N/A
N/A
N/A
Mõjuala 2 KHG koguheide, turupõhine (t CO₂-ekv)
22 763
130
234
+80,0%
N/A
-50%
-100%
N/A
Mõjuala 3 olulised KHG heitkogused
Mõjuala 3 KHG koguheite üldkogus (t CO₂-ekv)
8 459
8 670
7 214
-16,8%
N/A
N/A
N/A
N/A
1. Ostetud kaubad ja teenused
5 636
5 087
4 891
-3,85%
N/A
N/A
N/A
N/A
2. Kapitalikaubad (põhivara)
14
26
41
+57,7%
N/A
N/A
N/A
N/A
3. Kütuse- ja energiakasutusega seotud tegevused (mis ei kajastu mõjualades 1 ja 2)
1 920
2 778
1 520
-45,3%
N/A
N/A
N/A
N/A
4. Transport ja turustus väärtusahela eelnevates etappides
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
5. Tegevuse käigus tekkinud jäätmed
650
535
501
-6,4%
N/A
N/A
N/A
N/A
6. Ärireisid
4
12
28
+133%
N/A
N/A
N/A
N/A
7. Töötajate tööle- ja kojusõit
233
233
233
0
N/A
N/A
N/A
N/A
8. Väärtusahela eelnevate etappide renditud varad
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
9. Transport väärtusahela järgnevates etappides
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
10. Müüdud toodete töötlemine
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
11. Müüdud toodete kasutamine
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
12. Müüdud toodete käitlemine olelusringi lõpus
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
13. Väärtusahela järgnevate etappide renditud varad
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
14. Frantsiisid
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
15. Investeeringud
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
N/A
KHG heide kokku
KHG heide kokku (asukohapõhine) (t CO₂-ekv)
58 272
62 760
57 738
-8,0%
KHG heide kokku (turupõhine) (t CO₂-ekv)
61 217
37 088
36 578
-1,38%
100%
*Arvutamisel on kasutatud kogu Eesti elektritarbimise CO₂ 2022. aastal (601,7 g CO₂/kWh)
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
57
Reostus
Juhtpõhimõte
Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist "Mõju olulisuse hinnang") on Tallinna Vee jaoks reostusega seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid ja võimalused.
Pingutame inimmõju suhtes tundliku Läänemere veeseisundi parandamise nimel. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.
Oma partneritelt ja töövõtjatelt ootame samuti keskkonnahoidlikku käitumist ja saastamise vältimist. Keskkonnaalased juhtpõhimõtted katavad organisatsiooni enda tegevusi ning nende rakendamise eest vastutavad oma töölõigus kõik orga- nisatsiooni töötajad, sh juhatus. Täpsemalt on kestlikkusega seotud vastutused toodud peatükis „Üldteave“.
Veesaaste: veesaastega seotud võimalikud negatiivsed mõjud tulenevad ärajuhi- tavast heit- ja sademeveest ning puhastamata reovee heidetest keskkonda, juhul kui olemasolevate protsesside abil ei suudeta ärajuhitavat vett saasteainetest puhastada.
Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastame Tallinnast ja selle lähiümbrusest jaama juhitud reoveed. Reovee puhastamine on reostuse ärahoidmise seisukohalt üks olulisemaid tegevusi ja see on üks kahest põhifunktsioonist, mis vee-ettevõttel on — tagada, et reovesi saab puhastatud ja jõuab ohutult tagasi keskkonda. Lääne- merre juhitava puhastatud heitvee kvaliteet mõjutab otseselt merekeskkonda ning on seetõttu otseselt ja/või kaudselt oluline aspekt kõikide meie huvigruppide jaoks. Oleme võtnud sihiks vähendada negatiivset keskkonnamõju, säilitada kõrge kvaliteet ja saavutada tulemused, mis ületavad Läänemerre juhitavale puhastatud heitveele seatavaid kvaliteedinõudeid.
Igal hetkel nõuetekohaselt puhastatud reovee ja seeläbi piirnormidele vastava heitvee keskkonda juhtimise eesmärki ohustavad mitmed riskid, mis on üles loetletud alljärgnevalt.
• Suurte paduvihmade korral, kui reoveepuhastusjaama jõuab vett rohkem, kui jaam on võimeline puhastama, oleme sunnitud kasutama avariiväljalaske ning juhtima keskkonda sademeveega lahjendatud (vahekorras neli osa sademe- vett ja üks osa reovett), kuid puhastamata vett.
• Kanalisatsioonivõrgu ja -pumplate opereerimisega kaasneb risk, et pumplas või torustikul tekib avarii, mille tagajärjel võib puhastamata reovesi sattuda keskkonda. See võib olla seisak, purunemine või ka reoveekanalisatsiooni ummistus, mistõttu reovesi leiab tee näiteks lahkvoolsesse sademeveetorus- tikku, pinnasesse, kraavi või jõkke, tuues sellega kaasa keskkonnareostuse.
• Meil on väga palju kliente, kes oma reo- ja/või sademeveed ühiskanalisat- siooni juhivad. Seetõttu võib juhtuda, et torustikud on ühel või teisel põhjusel valesti ühendatud ja reovesi juhitakse lahkvoolsesse sademeveesüsteemi, kust see satub sademevee väljalasu kaudu keskkonda.
Kestlikkusaruanne
58
Oluliste teemade väljaselgitamisel hinnati, et probleemsetest ainetest ja mikro- plastist tulenev võimalik veesaaste on sõltuv kogutava reovee saasteainete sisaldusest ning puhastusprotsess ei ole rajatud neid saasteaineid silmas pidades. Seega on Tallinna Vee mõju seotud oluliselt väliste teguritega.
Veesaaste võimalike mõjudega kaasnevad Tallinna Vee jaoks ka riskid, mida on hinnatud strateegilise riski tasemele. Eelkõige on need riskid ja avalduv finants- mõju seotud kõrgendatud saastetasudega ning muude, mõjude likvideerimisel tekkivate kuludega.
Riskid ja potentsiaalne finantskulu on seotud ka uutest kavandatavatest mikro- saasteainete ja mikroplasti eemaldamise nõuetest ja vajadusest investeerida uude reoveepuhastustehnoloogiasse. Euroopa Liidu tasandil võeti 2024. aastal vastu uus asulareovee puhastamise direktiiv, millega kehtestatakse suurematele reoveepuhastitele, sh Paljassaare reoveepuhastusjaamale, neljanda puhastusetapi rajamise nõue.
Keskkonnariske, nende mõjusid ja võimalusi hinnatakse kord aastas töörühmas, kuhu kuuluvad ettevõtte mitmete osakondade juhid. Töörühmas kaardistatakse riskid, mille realiseerumisel on keskkonnale negatiivne mõju.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
59
Eesmärgid ja tegevused
2024 eesmärk Tegutseme täielikus vastavuses keskkonnalubadega.
2024 tulemus 100% täidetud.
2025 eesmärk Kõik keskkonnaload kehtivad ning meie tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustatud keskkonnareostused puuduvad.
Saastamise vältimisel ja vähendamisel oleme lähtunud meile keskkonnalubadega kehtestatud piirnormidest . See tähendab, oleme eesmärgistanud ning püüdnud saastet vältida ja vähendada ulatuses, mis on keskkonnalubadega reguleeritud. Peame äärmiselt oluliseks, et kõik meie heited nii õhku kui ka vette oleksid koos- kõlas meile väljastatud keskkonnalubades seatud tingimustega. Vastavus kesk- konnalubade nõuetele on jätkuvalt äärmiselt oluline, samas on viimaste aastate jooksul esinenud juhtumeid, mis ei ole olnud vastuolus keskkonnalubades seatud tingimustega, kuid mille tagajärjel on keskkonda sattunud reostus, mida oleksime soovinud ära hoida. Seetõttu oleme otsustanud aastast 2025 võtta fookusesse reostusjuhtumid ja nendega seotud protsesside parendamise, et edaspidi sarna- seid olukordi ei tekiks. Reostuse sattumisel keskkonda viiakse läbi selle algpõhjuse analüüs, et selgitada välja, millised olud selle tingisid ning kas ja mida oleks Tallinna Vesi saanud teha reostuse ära hoidmiseks või selle ulatuse piiramiseks. Sidusrühmi meie eesmärkide seadmisesse kaasatud ei ole.
Kestlikkusaruanne
60
Tallinna Vee tegevust reguleerivad kehtivad keskkonnakaitseload*
Vee erikasutusloa nr
Kehtiv kuni
Loaga hõlmatud tegevuse kirjeldus
L.VV/331954
31.12.2030
Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkond
Põhjaveevõtt toimub neljast puurkaevust, mahuga üle 5 m³ ööpäevas. Reovee kogumine ja juhtimine AS-ile Tallinna Vesi kuuluvasse Paljassaare reoveepuhastisse.
KL-506050
tähtajatu
Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkond, Tallinna pinnaveehaardesüsteemi rajatiste piirkond Harju ja Järva maakonnas
Reguleerib veekasutust Ülemiste–Pirita–Jägala pinnaveesüsteemi veekogudes, pinnaveevõttu Ülemiste järvest, põhjaveevõttu põhjaveekihtidest Tallinna ühisveevärgi puurkaevude kaudu, ülevoolude kasutamist ja sademevee juhtimist suublasse.
L.VV/328349
tähtajatu
Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkond
Veevõtt põhjaveekihist Maardu linna, Kallavere ja Muuga piirkonna veega varustamiseks. Alates 2012. a novembrist juhitakse kõikide Kallavere ja Maardu ühiskanalisatsiooniga liitunute reovesi Tallinna ühiskanalisatsioonisüsteemi.
L.VV/332366
tähtajatu
Sademevee juhtimine Põhja-Tallinnas
Sademevee juhtimine suublasse Vesilennuki väljalasu kaudu.
Kompleksluba KKL-509326
tähtajatu
Paljassaare reoveepuhastusjaam
Reguleerib kompleksselt reoveepuhastusjaama heiteid vette ja õhku ning settekäitlust.
Lahkvoolse kanalisatsiooni rajamine
* Keskkonnalubade täpsema sisu ja taustaga, sh piirnormide kehtestamisele eelnenud keskkonnamõjude hindamisega (juhul, kui seda on tehtud), saab tutvuda riiklikus andmebaasis KOTKAS, sisestades otsingusse keskkonnaloa tunnusnumbri.
Kõigi keskkonda paisatud saasteainete pealt maksab ettevõte saastetasu. Makstud saastetasude kohta leiab infot raamatupidamise aruande lisast 17.
Piirkonniti on meie teenindataval alal eraldi sademeveevõrgustik koos sademevee väljalaskudega. Valdav osa vihmaveest jõuab aga endiselt ühisvoolse kanalisat- sioonisüsteemi kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama. Valingvihm ja sellega kaasnevad äkiliselt suurenenud sademeveekogused võivad põhjustada üleujutusi ning kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemi lühiajalist suutmatust vett vastu võtta.
Peale selle võib kaasneda ka reoveepuhastusjaama suutmatus võtta korraga vastu ja/või puhastada täielikult nii suurt hulka reovett, mis toob kaasa vajaduse avada suuremate kahjude vältimiseks avariiväljalasud ja juhtida merre tugevalt lahjendatud reovett. Selliste olukordade ärahoidmiseks on äärmiselt oluline jätkata koostöös Tallinna linnaga lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni väljaehitamist. 2024. aas- tal valmis Seevaldi ja Põhja-Tallinna lahkvoolse kanalisatsiooni skeem ning 2025. aasta kevadel valmib skeem Kesklinna idaosa ning Katusepapi ja Ülemiste piir- kondadele. Need on aluseks edasisele projekteerimis- ja ehitustegevusele, mille tulemusena väheneb sademevee koormus ühisvoolsele kanalisatsioonile. 2024. aastal rajasime 6,4 km lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni (2023: 0,9 km).
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
61
Lisaks torustike ehitusele alustasime koostöös Tallinna linnaga ka linnakeskkonda sobivate roheliste sademeveelahenduste arendamist. Näiteks 2023. aastal alanud Tondimõisa projekt, milles reguleeritava veesõlme kaudu juhitakse üleujutuste vältimiseks ja Läänemerre jõudva vee kvaliteedi parandamiseks osa tänavatelt kogutud sademeveest Tondimõisa parki kavandatud looduspõhisele puhastus- ja puhveralale. Parki kavandatud liigse sademevee juhtimine ja selle puhastamine on lahendatud võimalikult loodust säästvalt ja minimaalse sekkumisega Tondimõisa ja Parditiigi pargiala keskkonda. Projekti lisaeesmärgiks on pakkuda Tondimõisa pargi külastajatele täiendavat harivat elamust ja võimalust oma silmaga näha, kuidas käib sademevee käitlemine. Tammsaare tee alt läbi kulgeva toru kaudu juhitakse kokku kogutud sademevesi Tondimõisa pargiala serva. Seal voolab vesi torust välja, moodustades maakividest tugiseina mööda alla tiikidesse liikudes veekardina. Tänu vee viibeaja pikenemisele väheneb heljumi hulk ja seeläbi ka makrotoitainete ning teiste saasteainete sisaldus väljalasku suunatavas sademe- vees. Looduspõhise puhasti tõhususe hindamiseks on selle sisse- ja väljavoolule planeeritud paigaldada seiresüsteemid, millega mõõdetakse veekvaliteedi para- meetreid reaalajas. Ehitustöid alustatakse 2025. aasta kevadel.
Ülevoolude kaudu keskkonda juhitud reovee ja sademevee segu 2022–2024
2024
2023
2022
Keskkonda juhitud reo- ja sademevee segu, m 3
211 649
211 127
0
Mõõdik: Ülevoolude kaudu keskkonda juhitud reovee ja sademevee segu (m 3 ), 2024: 211 649 m 3
Kanalisatsioonitorustiku renoveerimine
Reovee efektiivsele kogumisele aitab kaasa iga-aastane probleemsete kanali- satsioonitorustiku lõikude renoveerimine. Kanalisatsioonitorustiku uuendamist teostatakse vastavalt Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 2024. aastal rekonstrueerisime ja ehitasime 16 kilomeetrit reoveekanalisat- siooni torustikku (2023: 12,4 km).
Kanalisatsioonivõrgu seisukorda iseloomustavaks teguriks ummistuste arv. Ummis- tusi tekitab peamiselt torudesse kogunev sete või kanalisatsiooni väärkasutus tarbijate poolt. Kuna torustikud on projekteeritud suurematele vooluhulkadele, siis tänane väiksem veetarbimine toob kaasa vee vooluhulga ja -kiiruse vähenemise ning ummistuste oht suureneb. Ummistuste üldarvu mõjutab ka opereeritava kanalisatsioonivõrgu pidev laienemine. 2024. aastal oli ummistuste üldarv 441, mis on 0,37 ummistust ühe meie poolt opereeritava kanalisatsioonitorustiku kilo- meetri kohta. Ummistuste arvu torustikes on võimaldanud hoida väiksena mitmed ennetavad tegevused, näiteks ennetava survepesu läbiviimine. Survepesu teos- tamiseks tekitatakse torustikus suur voolukiirus, mis uhub kogu sinna kogunenud sette lähimasse kogumiskaevu. Seejärel kogutakse sete survepesuauto paaki ja transporditakse Paljassaare reoveepuhastusjaama.
Reo- ja sademevee liikumist mööda torustikke juhitakse pumplate abil. Nii torustikes kui ka pumplates võib ette tulla avariiolukordi, mistõttu satub reovesi keskkonda.
Kestlikkusaruanne
62
2024 eesmärk Vähendame kanalisatsiooniummistusi, võrreldes eelnenud aastaga (< 533 tk).
2024 tulemus Täitsime eesmärgi (kanalisatsiooniummistuste arv 441 tk).
2025 eesmärk Kanalisatsiooniummistuste arvu vähendamine 4%, võrreldes perioodi 2020–2022 keskmisega.
Avariiolukordade ennetamiseks pumplates on kasutusel kaugjuhtimissüsteem SCADA, mille abil pumplate tööd pidevalt jälgitakse.
2023. aastal Laagri pumplas toimunud avarii järeltegevustena viisime muudatused sisse mitmetes protsessides. Näiteks muutsime andurite asukohti, uuendasime pumplate häire ohjeprotsesse ning kaardistasime ja testisime samasuguse ava- riivõimaluse suhtes ka teisi olulisi reoveepumplaid.
2024. aastal leidis aset kaks olulisemat juhtumit, mille käigus jõudis reovesi kesk- konda reoveekanalisatsiooni purunemise tõttu. Üks neist leidis aset Pirital, kus reovett sattus haljasalale ning teine Mustamäel, kus torustiku purunemise tõttu jõudis reovett sademeveekanalisatsiooni ja selle kaudu suublasse. Parendus- tegevustena oleme käivitanud andurite projekti, mille käigus planeerime paigal- dada sademeveekanalisatsioonile reaalajas jälgitavad kvaliteediandurid, et reovee sissevool viivituseta tuvastada. Samuti kaardistasime ja uuendasime oma protsesse info liikumise aspektist, selleks et vihjed reostuse kohta saaksid õigeaegselt töös- se võetud ning reostuskolle esimesel võimalusel piiratud ja torustik parandatud.
Kanalisatsiooniummistuste arv 2022–2024
2024
2023
2022
Kanalisatsiooniummistuste arv, tk
441
533
628
Reoveepuhastuse nõuetele vastavus
Paljassaare reoveepuhasti on mõeldud olmereovee puhastamiseks eeskätt toitaine- test, nagu lämmastik ja fosfor. Puhastusmeetodina on kasutusel aktiivmudaprotsess ning kogu puhastusprotsess koosneb kolmest etapist: mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastus. Lämmastikuärastuse tõhustamiseks on kasutusel biofilter, mille töö põhineb denitrifitseerivate bakterite toimel. Kompleksloast tulenevalt on reoveepuhastusjaama süvamerelasu kaudu keskkonda tagasi juhitavale puhas- tatud heitveele kehtestatud kvaliteedi piirmäärad.
2024. aasta lõpul võeti vastu uus asulareovee puhastamise direktiiv, mis täiendab heitveele kehtivaid regulatsioone ja kehtestab nõuded täiendava puhastusetapi rajamiseks ning lisanduvate saasteainete seireks. Näiteks ei piirata keskkonna- lubades praegu mikrosaasteaineid, nagu mikroplasti ja ravimijääke, mille eemal- damiseks reoveest tuleb rajada neljas puhastusaste. Ravimijääkide seiramisega reo- ja heitvees alustasime juba 2023. aastal.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
63
Keskmised saasteainete kontsentratsioonid puhastist väljuvas heitvees aastatel 2022–2024, võrrelduna seadusest tulenevate maksimummääradega
2024
2023
2022
Lubatud piirväärtus
Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7 ), mg/l
3,4
3,5
3,3
15
Keemiline hapnikutarve (KHT), mg/l
36
33,6
39
125
Heljum, mg/l
6,6
9
7
15
Üldfosfor (P üld ), mg/l
0,33
0,35
0,38
0,5
Üldlämmastik (N üld ), mg/l
6,1
5,7
5,4
10
Naftaproduktid, mg/l
0,01
0,02
0,01
1
Nikkel (Ni), µg/l
3,25
3,8
3,3
34
Vask (Cu), µg/l
3,69
2,3
6,4
15
Tsink (Zn), µg/l
25,67
30,4
29,7
50
Plii (Pb), µg/l
0,10
0,11
0,13
15
Kroom (Cr), µg/l
0,83
0,71
0,55
50
5 Mikroplasti allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele. Tallinna Tehnikaülikool 2020
Mikroplasti kohta teame uuringutest 5 , et ehkki reoveepuhastid on mikroplastide oluliseks levikuteeks merekeskkonda, toimivad need ka olulise lõksuna, pida- des mitmete uuringute põhjal kinni 70–99% puhastisse jõudvatest mikroplasti osakestest, kusjuures tõenäoliselt suurem osa sellest jääb reoveesettesse. Mikroplasti sisaldust nii sisenevas reovees, väljuvas heitvees kui ka reoveesettes lasime analüüsida esmakordselt 2024. aastal.
Reoveepuhastusprotsess on pidev, kuid jaama sisenev reovesi muutub nii saaste- ainete kontsentratsioonilt kui ka vee koguselt ja temperatuurilt, mistõttu on heitvee nõuetele vastavuse saavutamisel määrav selle protsessi oskuslik juhtimine ja opereerimine.
Mõõdik: 2024. aastal vastas Paljassaare reoveepuhastist väljuv heitvesi kõigile nõuetele.
2024. aastal puhastati Paljassaare reoveepuhastusjaamas kokku 51,5 miljonit m 3 reovett.
Puhastatud reovee kogus 2022–2024
2024
2023
2022
Puhastatud reovee kogus, mln m 3
51,5
53,1
46,5
Kestlikkusaruanne
64
2024 eesmärk Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnametoodika on uuendatud, lähtudes uuest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ja põhimõttest „saastaja maksab“.
2024 tulemus Uus hinnametoodika on loodud ja hakkab kehtima 2026. aasta keskel.
Keskmised saasteainete kontsentratsioonid suurematest sademevee väljalaskudest aastatel 2022–2024, mg/l
2024
2023
2022
Lubatud piirväärtus
BHT 7
3,3
2,1
2,5
15
KHT
21,9
19,0
18,3
125
Naftasaadused
0,1
0,04
0,1
5
N üld
3,4
3,7
3,5
45
P üld
0,2
0,2
0,2
1
pH
7,8
7,8
7,9
6-9
Heljum
13,9
9,2
10,5
40
Seire kanalisatsioonivõrgus
Tagamaks Paljassaare reoveepuhastusjaama saabuva reovee stabiilset reostus- koormust, teostame Tallinnas ning selle lähipiirkondades objektidelt vastu võetava reovee regulaarset seiret ja kontrollime reovee reostusnäitajate vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. 2024. aastal võtsime kokku 1047 (2023: 1013) reoveeproovi objektide reostuskoormuse määramiseks ning 223 (2023: 332) sademevee- ja muud seireproovi.
Reostusriskide maandamiseks võtame suurema tarbimisega ja/või tegevusalast tulenevalt kõrgema reostuspotentsiaaliga klientide juurest regulaarselt reovee- proove. Pidev reoveeseire kanalisatsioonivõrgus aitab tagada, et reovesi vastab kanalisatsiooni juhitavale reoveele määratud piirnormidele, ei kahjusta kanalisat- siooni toimimist ja on reoveepuhastusjaamas puhastatav selliselt, et Läänemerre jõuab heitvesi, mis vastab kõigile kehtestatud nõuetele.
Kõrgenenud reostusnäitajate korral rakendatakse kliendile saastaja vastutuse põhimõttest lähtuvalt ülenormatiivse reostuse tasu. Kontroll toimib distsiplineerivalt ja suunab kliente oma reovee kvaliteeti paremini juhtima, sest mitmeid saaste- ained on reoveest otstarbekas eemaldada nende tekkekohas. Üheks näiteks on polaarsed süsivesinikud ehk rasvad, mida on otstarbekas eemaldada just nende tekkekohas, kuid mis sattumisel kanalisatsiooni põhjustavad sageli ummistusi ja halvemal juhul reovee sattumist keskkonda.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
65
Keskkonda juhitava sademevee seiret teostame vastavalt keskkonnaloas kehtes- tatud tingimustele ja sagedusele, keskmiselt kord kvartalis.
Sademevee väljalaskude ja kliendiühenduste seire võimaldab meil leida valeühen- dusi, mille kaudu satub lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni reovett. Valesti rajatud ühenduse tuvastamisel korraldame alati viivitusteta selle ümberühendami- se reoveekanalisatsiooni. Reovee sattumine lahkvoolsesse sademeveesüsteemi mitmesugustel põhjustel on sagedasem kui võiks arvata. Lisaks keskkonnaloas kehtestatud reostusnäitajate piirnormide järgimise kontrollimisele paigaldame 2025. aastal katseprojekti raames esimese kvaliteedianduri, mis võimaldab tuvastada reostust reaalajas. Pärast katsetusi on plaanis seirevõrku laiendada.
Kemikaaliõnnetuste vältimine
Kemikaalide kasutamisega kaasneb paratamatult kemikaaliõnnetuste oht, mida reostuse vältimiseks oma tegevustega maandame.
Kemikaalid, mida reoveepuhastuses kasutame, on alljärgnevad.
• Metanool: metanooli kasutame reoveepuhastusjaamas selleks, et toetada bioloogilise puhastuse protsessis osalevate bakterite lämmastikuärastust. Metanooli ülima plahvatusohu tõttu oleme klassifitseeritud ohtlikuks ettevõtteks.
• Koagulandid ja polümeerid: koagulante ja polümeere kasutame reoveepu- hastuse protsessis suurtes kogustes. Koagulandid on mõeldud reovee keemiliseks töötlemiseks, eesmärgiga eemaldada fosfor. Polümeerid on mõeldud reoveesette omaduste muutmiseks, eesmärgiga kiirendada vee eraldumist settest.
• Vahutamisvastane aine: vahutamisvastast ainet kasutame vahu eemaldami- seks ja vahutamise vähendamiseks metaantankides.
Kemikaale vajame ka Ülemiste veepuhastusjaamas, selleks et toota kvaliteetset joogivett. Kemikaalid, mida veepuhastuses kasutame, on alljärgnevad.
• Kloor: kloor on efektiivne ja pikaajalise järelmõjuga desinfektant. Kloor on tugeva oksüdeeriva toimega ning vee mikroorganismidele väga mürgine. Seoses kloori ladustamise ja kasutamisega oleme klassifitseeritud B-kate- gooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks.
• Osoon: osoon on hea ja kiire oksüdeerija, mis aitab tõhusalt lagundada toor- vees leiduvat orgaanikat ja mikroorganisme ning parandada vee värvust.
• Koagulandid ja polümeerid: koagulandid ja polümeerid on kemikaalid, mida kasutame puhastusprotsessis suurtes kogustes vesilahustena.
• Naatriumhüpoklorit (NaOCl): NaOCl on efektiivne ja pikaajalise järelmõjuga kemikaal, mida kasutame peamiselt suvisel ajal joogivee täiendavaks desin- fitseerimiseks veepumplates.
2024. aastal kasutasime vee- ja reoveepuhastuses kokku 5999 tonni (2023: 6111 tonni) mitmesuguseid kemikaale ning seejuures ei toimunud ühtegi kemikaaliõn- netust, mis võinuks kahjustada inimeste tervist või looduskeskkonda.
Kestlikkusaruanne
66
Reostuse vältimine ehitustöödel
Oma taristu uuendamiseks ja arendamiseks korraldame ehitustööde teostajate leidmiseks hankeid. Ehitushangete tingimustes oleme muuhulgas sõnastanud, et objektil on keelatud mistahes keskkonnareostuse tekitamine ja keskkonnaseisundi kahjustamine.
Alates 2023. aasta viimasest kvartalist lõime hanketingimuste mõjususe suuren- damiseks võimaluse rakendada keskkonnaalaste rikkumiste eest ka trahvi. Ehkki seni ei ole olnud vajadust trahve rakendada, juhib selle võimaluse olemasolu tähelepanu sellele, kui oluliseks peame keskkonnaaspekte oma ehitusobjektidel.
Alates 2024. aasta veebruarist küsime oma töövõtjatelt enne tööde alustamist keskkonnaplaani, milles töövõtjal tuleb kirjeldada jäätmekäitluse, looduse kaitse ja keskkonnahäiringutega seonduvaid aspekte ning nendest tulenevate mõjude ja riskide vähendamiseks ning nõuetele vastavuse tagamiseks rakendatavaid tegevusi.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
67
Vee- ja mereressursid
Juhtpõhimõte
Vee- ja mereressurssidega on Tallinna Vee jaoks seotud kaks olulist alateema alateemat: veetarbimine ja veevõtt. Veeheitega seotud mõjud, riskid ja võimalused on kajastatud veesaaste all ning on raporteeritud Euroopa kestlikkusaruandluse standardi ESRS E2 „Reostus“ kohaselt (vt alapeatükki „Reostus“).
Veetarbimine: Tallinna Veel on joogivee juhtimisel veevõrgus tekkivate lekete tõttu negatiivne mõju vee- ja teiste ressursside tarbimisele, mis on vajalikud vee puhastamiseks, sh kemikaalid ja energia.
Veevõtt: Tallinna Vee põhitegevus sõltub otseselt suurtes kogustes veevõtust, mistõttu on üheks oluliseks teemaks veevõtt ning sellest tulenev võimalik mõju veevarude ammendumisele.
Veetarbimisest ega veevõtust ei tulene olulisi riske seoses ressursside kättesaa- davusega ning oluliste teemade hindamisel arvestati, et nimetatud alateemad võivad kaasa tuua vaid üksikute partnerite kriitikat, mis ei avalda olulist mõju koostöösuhetele.
Jätkusuutliku teenuse tagamise vältimatu eeldus on piisava toorveevaru ja -kva- liteedi olemasolu Ülemiste järves. Tallinna Vees on vesi nii puhastusprotsessis kui ka torustikes pidevas liikumises ning vett püsivalt ei hoiustata. Tallinna elanike joogiveega varustamiseks vajaminev vesi ammutatakse selle looduslikust kesk- konnast. Seetõttu peame oluliseks kasutada veevarusid säästlikult ja pidevalt suurendada veekasutuse tõhusust.
Tagame veeressursside säästlikku kasutamise veeteenuste osutamisel. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.
Poliitika elluviimise eest vastutavad oma töölõigus kõik organisatsiooni töötajad, sh juhtkond. Täpsemalt on kestlikkusega seotud vastutused toodud peatükis „Üldteave“.
Veevõttu mõjutavad lisaks protsessijuhtimisele nii elanikkonna tarbimisharjumu- sed, veekadude osakaal kui ka meie omatarbevee vajadus, mistõttu püüame anda oma panuse veetarbimise vähendamisse nii otseselt, enda tegevuse kaudu, kui ka veetarbijate teadlikkust tõstes.
Veevõtt ja -kasutus
Pea 90% meie tarbijatest Tallinnas ja Maardu linnas saavad oma joogivee pin- naveest. Olgugi, et Ülemiste järv on tallinlaste peamine joogiveeallikas, on järve enda looduslik valgala väike. Veemahu suurendamiseks ja Tallinna linna vajaduste tagamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ning neid ühendavad kanalid. Meie veehaardesüsteem hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ning Soodla, Jägala ja Pirita jõe valgala- sid, kogupindalaga u 1800 km 2 . Kõige olulisemaks veehoidlaks on Ülemiste järv
Kestlikkusaruanne
68
Põhjavee kasutus aastatel 2022–2024 ja võrdlus vee erikasutuslubades kehtestatud maksimumkogustega, tuhat m 3
Veeloa nr
Lubatud max kogus
2024
2023
2022
Tallinn (luba nr KL-506050)
7749,80
2305,7
2294,7
2367,5
Saue (luba nr L.VV/331954)
445
340,5
359,3
364,4
Maardu (luba nr L.VV/328349)
720
0,2
1,8
0,2
2024 eesmärk Tegutseme täielikus vastavuses keskkonnalubadega.
2024 tulemus 2024. aastal täitsime kõiki keskkonnalubade nõudeid.
mahuga 15,8 miljonit m 3 . Ülemiste järve täiendavad veevarud, millega maandame veeressursi otsalõppemise riski, paiknevad Paunküla veehoidlas Pirita jõe ülem- jooksul (9,9 mln m 3 ) ja Soodla veehoidlas Soodla jõel (7,4 mln m 3 ). Neid veevarusid saame vajadusel kasutada ka Ülemiste järve kesise veekvaliteedi parandamiseks. Tallinna pinnaveehaardesüsteemi veevaru suurus oleneb eelkõige aastasest sademete hulgast.
Pinnaveekasutus Ülemiste järvest ja vastavus vee erikasutusloale nr KL-506050 aastatel 2022–2024, miljonit m 3
2024
2023
2022
Pinnaveekasutus Ülemiste järvest
26,65
26,34
26,60
Lubatud maksimumkogus 47,6 miljonit m 3 /a
Põhjaveekihtidest ammutatud joogiveega varustame ligi 10% oma tarbijatest. Põhjaveega varustame oma tegevuspiirkonnas Saue linna ning Tallinnas Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita ja Tiskre piirkondi. Põhjaveevõtt 2024. aastal kokku oli 2 646 400 m 3 (2023: 2 654 114 m 3 ). Põhjavett kasutame oluliselt vähem, kui on keskkonna- loaga meile lubatud — selline lähenemine tagab põhjaveevarude kestlikkuse ka tulevastele põlvedele.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
69
2024 eesmärk Vähendame omatarbevee kogust, võttes reoveepuhastusjaamas võrede pesul kasutusele tehnilise vee ja korduvkasutades veepuhastusjaamas filtrite uhtevett.
2024 tulemus 2024. aastal projekteeriti lahendus veepuhastusjaama filtrite uhtevee taaskasutamiseks, kuid majanduslikel kaalutlustel realiseeritakse projekt lähiaastatel. Reoveepuhastusjaama mehaanilistes võreseadmetes alustati tehnilise vee kasutamist ning joogivett seal tehnoloogiliste protsesside tarbeks enam ei kasutata.
2024 eesmärk Hoiame veekadude osakaalu võrgus alla 14%.
2024 tulemus Täitsime eesmärgi (lekete osakaal 13,67%).
2025 eesmärk Hoiame veekadude osakaalu võrgus alla 14%.
Omatarbe vähendamine
Püüame pidevalt leida võimalusi, et oma protsessides veetarvet vähendada, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid ja uuendades seadmeid.
Vee omatarve aastatel 2022–2024, tuhat m³
2024
2023
2022
Omatarbeks kasutatud vesi
2 624
2 601
2 318
Veekaod
Üks meie olulisemaid eesmärke on vähendada pidevalt veekadusid jaotusvõrgus. Lekete arvu vähendamiseks jälgime igapäevaselt veekadu võrgus ning kõrvaldame lekked esimesel võimalusel. Meie spetsialistidel on lekete leidmiseks spetsiaalne varustus, mis koos võrgu tsoneerimise ja kauglugemissüsteemiga võimaldab võrgus tekkivaid veelekkeid võimalikult kiiresti avastada.
Veekadude osakaal aastatel 2022–2024
2024
2023
2022
Veekadude osakaal
13,67%
12,94%
16,02%
Kestlikkusaruanne
70
Ressursikasutus ja ringmajandus
Juhtpõhimõte
Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist „Mõju olulisuse hinnang") on Tallinna Vee jaoks ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud olulisema alateemana jäätmed.
Leiame võimalusi ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, jäätmetekke vähendamiseks ja tekkivate jäätmevoogude maksimaalseks väärindamiseks. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.
Ettevõtte tegevuse käigus tekivad suured jäätmete kogused peamiselt võrkude hooldus- ja remonttöödel ja reoveepuhastuses.
Settekäitlus ja reoveesete
Reoveesete on väärtuslik toitainete allikas, mille kasutamine põllul ja haljastuseks on lubatud teatud tingimustel. Sete tekib puhastusprotsessis vältimatult ning moodustab suurema osa kõigist ettevõttes tekkivatest jäätmetest. Seetõttu ei soovi me setet prügilas ladustada, vaid tegeleme selle käitlemisega, et suunata settesse kogunenud toitained uuesti ringlusesse. Selleks kääritatakse setet esmalt anaeroobses keskkonnas (metaantankides ehk kääritites), segatakse seejärel freesturbaga ning kääritatakse aeroobselt lihtaunades. On oluline, et jaamast välja minev kompostitud reoveesete oleks kasutamiseks ohutu ja vastaks kesk- konnaministri 31. juuli 2019 määrusele nr 29. Seetõttu võtame regulaarselt proove (analüüsides neis leiduva kuivaine, orgaanilise aine, N üld , P üld , helmentide munade, Escherichia coli , kaadmiumi, kroomi, vase, nikli, plii, tsingi ja elavhõbeda sisaldust), mille abil saame hinnata sette kasutussobivust.
2024. aastal väljastati soovijatele 42 773 tonni stabiliseeritud ja komposteeritud reoveesetet (2023: 37 888 tonni). Väljastatud sete vastas nii sellele kohalduva mää- ruse kui ka meile väljastatud keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 tingimustele.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
71
EL taksonoomiaga hõlmatud tegevused
Üldised põhimõtted
AS Tallinna Vesi kontserni suhtes jõustub Euroopa Liidu taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamise kohustus alates 2025. aasta majandusaastast, kui kontsernile rakendub EL kestlikkusaruandluse direktiivist tulenev aruandluskohustus. Kont- sern alustas 2023. aastal aruandluseks ettevalmistust, analüüsides seda, millises ulatuses on kontserni tegevusalad EL taksonoomias käsitletud ning kaardistades taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste kriteeriumid.
Vaatamata sellele, et kontsernil puudub käesoleva aruandeaasta kohta EL tak- sonoomiaga hõlmatud andmete esitamise kohustus, on kontsern otsustanud vabatahtlikult avalikustada oma EL taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste kirjeldused. Alljärgnevalt on kirjeldatud EL taksonoomia kohase aruandluse üldisi põhimõtteid ja kontserni EL taksonoomias käsitletud tegevusi, välja arvatud kä- sitletud tegevustega seotud tulemusnäitajad.
Euroopa roheleppe eesmärkide elluviimiseks välja töötatud kestlike majandus- tegevuste klassifitseerimissüsteemi ehk taksonoomia eesmärk on soodustada erasektori investeeringuid kestlikesse majandustegevustesse. 2020. aastal vastu võetud taksonoomiamäärus (EL) 2020/852 seab kindlad nõuded ja tehnilised sõelu- miskriteeriumid majandustegevustele, mis aitavad kaasa EL keskkonnaeesmärkide täitmisele. Taksonoomiamäärus ei kohaldu kõikidele majandusvaldkondadele, vaid keskendub suurima keskkonnamõjuga tegevustele, mille hulgas on veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega seonduvad tegevused. Taksonoomiamääruse artikkel 9 määratleb kuus keskkonnaeesmärki:
• kliimamuutuste leevendamine;
• kliimamuutustega kohanemine;
• vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
• üleminek ringmajandusele;
• reostuse vältimine ja tõrje;
• elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
Taksonoomiamääruse kohaselt peavad aruandluskohuslasest ettevõtted avalikus- tama taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas majandustegevuste osakaalu müügitulus, kapitalikuludes ja tegevuskuludes määruses etteantud tabeli vormis.
Taksonoomias käsitletud suhtarv näitab, millises ulatuses on kontserni müügi- tulu, kapitalikulud ning tegevuskulud seotud taksonoomiamäärustes kirjeldatud majandustegevustega, arvestamata seda, kas antud majandustegevus vastab taksonoomias kehtestatud hindamiskriteeriumitele.
Kestlikkusaruanne
72
Kontserni taksonoomias käsitletud majandustegevuste kirjeldused
Taksonoomiaga kooskõlas olemiseks peab majandustegevus vastama takso- noomiamääruse alusel vastu võetud delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 ette antud teaduspõhistele hindamiskriteeriumitele, milleks on tegevusalapõhised tehnilised sõelumiskriteeriumid ning põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kriteeriumid. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt ei tohi majandustegevus takistada teiste keskkonnaeesmärkide täitmist ning selle hindamiseks on delegeeritud määruses samuti ära toodud hindamiskriteeriumid. Lisaks peab kontsern oma majandus- tegevust teostama kooskõlas minimaalsete sotsiaalsete kaitsemeetmetega. Minimaalsete sotsiaalsete kaitsemeetmete täitmiseks peab majandustegevus järgima rahvusvahelisi äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid. Kui kontserni majandustegevus ei vasta kasvõi ühele eelpool mainitud kriteeriumile, siis ei saa seda majandustegevust lugeda taksonoomiaga kooskõlas olevaks.
Kontsern avaldab nii taksonoomiaga kooskõlas kui ka taksonoomias käsitletud, kuid mitte kooskõlas olevate tegevusaladega seotud tulemusnäitajad esmakordselt 2025. aasta majandusaasta aruandes.
Taksonoomiamäärusega käsitletavate tegevuste kaardistamisel lähtus kontsern määrustes (EL) 2021/2139 ja (EL) 2023/2486 välja toodud tegevuste NACE koodi- dest ning tegevuse kirjeldusest.
Kontserni taksonoomiamääruses käsitletud tegevused on analüüsi kohaselt alljärgnevad.
Veevarustus (WTR 2.1)
Kontserni põhitegevuseks on vee puhastamine ja -varustus Tallinna, Maardu ja Saue linnas.
Lisaks on antud tegevusalaga seotud alamtegevustena käsitletud määruses (EL) 2021/2139 järgnevad tegevused: veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüstee- mide ehitamine, laiendamine ja käitamine (CCM 5.1/CCA 5.1) ning veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine (CCM 5.2/CCA 5.2).
Asulareovee puhastamine (WTR 2.2)
Kontserni põhitegevuseks on reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ja puhasta- mine Tallinna, Maardu ja Saue linnas. Ettevõte opereerib ühte reoveepuhastusjaama.
Lisaks on antud tegevusalaga seotud alamtegevustena käsitletud määruses (EL) 2021/2139 järgnevad tegevused: reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine (CCM 5.3/CCA 5.3), reovee kogumis- ja puhastus- süsteemide uuendamine (CCM 5.4/CCA 5.4), reoveesetete anaeroobne käärita- mine (CCM 5.6/CCA 5.6).
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine bioenergiast (CCM 4.20 / CCA 4.20)
Tallinna reoveepuhastusjaamas reoveesette stabiliseerimise kõrvalproduktina tekkivast biogaasist toodetav elektri- ja soojusenergia kasutatakse täielikult puhasti omatarbeks.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
73
Sotsiaalne teave
Oma töötajaskond
Meie jaoks on väga oluline hoida oma töötajate üldist heaolu, mistõttu edendame turvalist ja õiglast töökeskkonda ning toetame aktiivselt järelkasvu. Rahulolu edendamiseks viime töötajate seas läbi uuringuid, et teada saada, mis on ettevõttes hästi ja millised valdkonnad vajavad enam tähelepanu. Töötajatelt saadud tagasiside on abiks otsuste langetamisel ning ühtlasi aitab töötajatel mõista otsuste tagamaid ja muudatuste vajalikkust.
Kestlikkusaruanne
74
Juht- põhimõtted
Tallinna Vee jaoks on oluline oma töötajate üldine heaolu ja tööohutus, seetõttu keskendub ettevõtte strateegia viies põhisuund selgelt töötajate heaolu tagami- sele. Strateegia sõnastab, et Tallinna Vesi väärtustab töötajate rahulolu, inves- teerib oma töötajatesse ning edendab turvalist ja õiglast töökeskkonda ja toetab järelkasvu tekkimist, mis tagaks järjepidevuse. Ettevõte pakub keskkonda, milles teotahtelistel ja pühendunud töötajatel on võimalik töötada nii ettevõtteüleste kui ka igaühe individuaalsete karjäärieesmärkide saavutamise nimel. Üks strateegia töötajatega seotud põhisuuna fookustest on juhtimiskvaliteedi tõstmisel ja juhtimis- oskuste arendamisel.
Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist „Mõju olulisuse hinnang“) on Tallinna Vee jaoks oma töötajaskonnaga seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid ja võimalused.
Tallinna Vee töötajate tervis ja ohutus on ettevõtte prioriteet. Töötajaskonnast rohkem kui poole moodustavad kontoritöötajad, kelle töökeskkonna ohutegurid on seotud peamiselt vähese liikumise ja töötamisega arvuti taga. Teiste töötajate puhul on töö sageli seotud kõrgendatud riskiga, mis tuleneb näiteks töötamisest piiratud ligipääsuga ruumides, kokkupuutest kemikaalidega, töötamisest eritehnikaga, sügavates kaevudes, kollektorites jne. Potentsiaalne negatiivne mõju töötajate tervisele ja tööohutusele võib ilmneda sektori riskitaseme tõttu.
Strateegiliselt olulised teemad on ka tööhõivekindluse ja piisava töötasu tagamine . Tallinna Vesi saab suurettevõttena pakkuda stabiilset töökohta märkimisväärsele hulgale inimestest, avaldades sellega positiivset mõju töötajate heaolule.
Tööaeg ning töö- ja pereelu ühitamine on olulised teemad, millega seotud potentsiaalne negatiivne mõju võib tuleneda ebaharilikust tööajast, võimalikest ületundidest või suurenenud töökoormusest, mis mõjutavad töötaja töö- ja eraelu tasakaalu.
Tallinna Vee jaoks on oluline oma töötajate arendamine . Töötajatele pakutavad arenguprogrammid ja koolitused aitavad toetada töötajate arengut nende karjääri- teekonnal.
Tallinna Vees töötab eri vanuses ja rahvusest töötajaid, kes teevad väga erine- va iseloomuga töid. See annab ettevõttele võimaluse saada kasu erilaadsetest kogemustest ja teadmistest. Mitmekesisuse tagamine erineva profiiliga töötajate kaasamise näol on potentsiaalse positiivse mõjuga. Sooline tasakaal on oluline juhatuse ja nõukogu tasandil.
Sidusrühmade, k.a töötajate huvid ja seisukohad on välja toodud alapeatükis „Sidusrühmade ootused“.
Tallinna Vee personalipoliitika minimeerib ülaltoodud riske ja mõjusid iga-aastaste tegevuskavade kaudu. Personalipoliitika täideviimise eest vastutab organisatsiooni personalijuht ja kõrgeimal juhtimistasandil juhatus. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena, kes väärtustab oma töötajaid ning on pühendunud pidevale aren- gule, usume ja panustame sellesse, et meie meeskonnas töötaksid pühendunud ning kompetentsed inimesed. Juhtpõhimõtted, mis on seotud oluliste kestlikkuse teemadega (põhjalikumalt saab lugeda meie kodulehel) on alljärgnevad.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
75
• Tervishoid ja ohutus. Tööohutus on meie tegevuse lahutamatu osa ja keskse tähtsusega kõigis meie tegemistes ning me ei tee selles järele- andmisi. Oleme pühendunud töötajate ja tarnijate tervise, ohutuse ja heaolu tagamisele. Pakume ohutut, positiivset ja toetavat töökeskkonda, mis edendab tervist ja heaolu kõigis tööetappides.
• Mitmekesisus ja sooline võrdõiguslikkus. Ettevõttes töötab eri vanuses ja rahvusest töötajaid, kes teevad väga erineva iseloomuga töid. See rikastab meie töötajaskonda mitmesuguste kogemuste ja teadmistega. Värbamisel kindlustame, et organisatsioonis töötab optimaalne arv motiveeritud, kompetentseid ja oskuslikke töötajaid, kes sobivad mees- konda ja aitavad kaasa organisatsiooni pikaajalisele edule.
• Töötajate areng. Tagame oma töötajate järjepideva koolitamise ja aren- damise, et nende oskused ja teadmiste ajakohasus vastaksid töö nõud- mistele, ning toetame töötajate arengut nende karjääriteel. Innustame arengut meeskonna sees. Seetõttu anname pühendunud ja võimekatele töötajatele võimaluse ettevõttesiseseks eneseteostuseks ning karjääriks. Samuti julgustame töötajaid pidevalt õppima ja arenema, võimaldades neile nende ning ettevõtte vajadustest lähtuvaid koolitusvõimalusi. Peame oluliseks tagada oma meeskonnale jätkusuutlik järelkasv. Sellest tulenevalt oleme ala- tes 2021. aastast käivitanud kolmes kutsehariduskoolis ja kolmes kõrgkoolis oma stipendiumiprogrammi.
• Kindel töökoht ja piisav tasu. Rakendame motivatsioonikavasid, seal- hulgas preemiaid, tunnustusi ja arenguvõimalusi, et hoida töötajad rahul- olevana ja kaasatuna.
• Töö ja eraelu tasakaal. Oleme oma töökorralduses paindlikud, võimalda- me perekondlikeks sündmusteks vaba aega ja pikemat puhkust, kui sea- dus ette näeb. Töötame selle nimel, et meie ettevõte oleks peresõbralik.
Eelpool toodud juhtpõhimõtted rakenduvad kõigile Tallinna Vee kontserni töö- tajatele ning nende täitmise eest vastutavad personalijuht ning töötervishoiu ja tööohutuse juht.
Tallinna Vee ärieetika põhimõtete üks kuuest põhireeglist puudutab inimõiguste ja töötajate õiguste tagamist. Täpsemalt saab ärieetika juhtpõhimõtetest lugeda ettevõtte kodulehel.
Me austame iga üksikisiku inimõigusi ega diskrimineeri inimesi nende rassi, naha- värvi, usutunnistuse, soo, vanuse, sotsiaalse staatuse, perekondliku päritolu, füüsilise või vaimse puude või seksuaalse sättumuse alusel, ega riku muul moel inimõigusi. Igasugune diskrimineerimine on mitteaktsepteeritav ning me toetame inimõigusi kindlalt kõikides oma ettevõtmistes. Ettevõte ei kasuta sunnitööd ega lapstööjõu- du. Tallinna Vesi austab ja toetab inimõigusi ja töötajate õigusi, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning pidades oluliseks soosida ja hoida võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist töökollektiivis ja tööhõives. Igat üksikisikut austatakse ning koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata tema soost, usutunnistusest, vanusest vms teguritest.
Kestlikkusaruanne
76
Töötajate kaasamise kanalid
Kaasamiskanal
Kirjeldus, näited
Läbiviimise regulaarsus
Tagasisidega arvestamine
Üleettevõtteline rahulolu-uuring
Viime töötajate seas läbi rahuolu-uuringut, et teada saada, mis on ettevõttes hästi ja millised valdkonnad vajavad enam tähelepanu. Hindame väga töötajate arvamust ja mõtteid ning nende tagasisidet ja hinnangut oma tööelule.
Kord aastas
Saadud tagasiside põhjal loome tegevuskavad nii ettevõtte tasandil kui ka üksustes.
Tippjuhtkonna avatud koosolekud
Koosolekul vahetatakse infot töötajate ja juhtkonna vahel.
Kord kuus
Vahetu tagasiside koosolekutel ja rahulolu- uuringu kaudu
Osakonna koosolekud
Vahetu suhtlus osakonna juhi ja liikmete vahel.
Sõltuvalt osakonnast, tavapäraselt kord nädalas või kuus.
Vahetu pidev tagasiside koosolekutel ja rahulolu- uuringu kaudu.
Suhtlus vahetu juhiga
Vahetu juhi rolli tähtsust tugevdab ettevõttes hea tava pidada juhi ja otsealluvate vahel korrapäraseid üks ühele vestlusi.
Kord nädalas, paari nädala tagant või kord kuus.
Suhtlus vahetu juhiga annab hea võimaluse jooksvalt töötulemusi hinnata, tagasisidet anda ja ka uusi tegevusi eesmärgistada.
Aasta- eesmärkide tutvustamine
Iga uue kalendriaasta alguseks lepib juhtkond kokku ettevõtte eesmärgid, mis pannakse kirja aasta tulemuskaardile. Need eesmärgid avalikustatakse ja neid tutvustatakse kõikidele töötajatele aasta alguses toimuval koosolekul. Infot aastaeesmärkide täitmise hetkeseisu kohta jagatakse ettevõttesisestel digiekraanidel.
Toimub iga aasta alguses, ühtlasi antakse järgneva kalendriaasta jaanuaris ülevaade eelnenud aastaks seatud eesmärkide saavutamisest. Jooksva aasta eesmärkide täitmise hetkeseisu tutvustatakse igakuiselt.
Koosolekul saavad töötajad esitada täpsustavaid küsimusi eesmärkide ja nende täitmise kohta. Terve aasta jooksul on töötajatel võimalus tutvuda aastaeesmärkide täitmise hetkeseisuga.
Üleettevõttelised suhtluskanalid
Kuukiri, üle-ettevõttelised e-kirjad, siseveeb, digiekraanid, koduleht, sotsiaalmeedia-kanalid
Vastavalt vajadusele
Hetkel kogume vahetut tagasisidet ja korraldame perioodiliselt tagasisideküsitlusi.
Mitmesugused üritused, koolitused
Töötajatele mõeldud üritusi ja koolitusi toimub aasta jooksul mitmeid, sh suvepäevad, jõulugaala, infopäev, meeskonnapäev koos Utilitase kontserniga, veebiseminarid, erialased koolitused.
Vastavalt vajadusele
Saadame töötajatele tagasisideküsimustikke, samuti kogume tagasisidet suuliselt ja kuulame töötajate arvamusi.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
77
Tegevussuunad ja eesmärgid
Töötajate kaasamise kanalid ja negatiivsete mõjude heastamine
Oma murede ja tähelepanekute edastamiseks on töötajatel mitmeid võimalusi, mida on kirjeldatud alljärgnevalt.
• Töötajate esmane harjumus on pöörduda mure või tähelepanekutega otse- se juhi poole, personaliosakonda või bürooassistendi poole, sõltuvalt sellest, missugust laadi tähelepanekuga on tegemist.
• Puhastusjaamadesse ja Ädala kontorisse on paigutatud postkastid, mille kaudu on töötajatel võimalik edastada oma tähelepanekuid, soovi korral ka anonüümselt.
• Üksikuid tähelepanekuid saadetakse läbi siseveebi, sel juhul reageerib perso- naliüksus, kes jälgib, et pöördumistega tegeletaks kohe.
• Mitukümmend aastat on tegutsenud töötajate ametiühing, kelle poole on samuti võimalus pöörduda nii küsimuste kui ka muredega.
• Samuti on ettevõtte kodulehel asuva vihjeankeedi kaudu võimalik soovi korral anonüümselt edastada teavet sündmuste kohta, mis töötaja arvates ei ole kooskõlas heade äritavade ja üldtunnustatud moraalinormidega. Olukordi lahendame juhtumipõhiselt ja heastame samuti olukorrale individuaalselt lähenedes.
Mure või tähelepaneku kättesaamisele järgnev protsess võib olla erinev, sõltudes konkreetsest tähelepanekust, kuid kõiki pöördumisi lahendavad esmalt otsesed juhid või personalitöötajad, kaasates vajadusel juhatuse. Olemasolev protsess on toiminud hästi ja kuna tähelepanekuid tuleb pigem vähe ja üksikuid, siis ei ole seni loodud süsteemsemat protsessi ega hinnatud eraldi meetmete tõhusust. Ettevõte lähtub kanalite tagamisel põhimõttest, et pakutud kanalit võib pidada tõhusaks, kui selle kaudu edastatud mured saavad lahendatud mõistliku aja jooksul.
Kõik loetletud kanalid on loodud organisatsiooni töötajate poolt ja on kättesaada- vad kõikidele töötajatele. Kanalite arvukus tuleneb soovist luua võimalus edastada informatsiooni kõigile töötajatele, sõltumata nende füüsilisest töökohast.
Regulaarselt töötajatelt kogutud tagasiside aitab langetada olulisi otsuseid ning töötajate kaasamine aitab neil mõista otsuste tagamaid ja muudatuste vajalikkust. Konkreetsed kaasamiskanalid tagasiside edastamiseks on välja toodud eespool. Kaasame töötajaid ka organisatsiooni arendamise sisulistesse tegevustesse. Lisaks kutsume töötajaid kaasa lööma ettevõtte kuvandi loomises (nt tutvustades ettevõtet messidel) ja heategevuslikes ettevõtmistes (nt osaledes liikuma kutsuvates sam- mukampaaniates, millega kogume annetusi heategevuslikele organisatsioonidele).
Väärtuspakkumise tugevdamine töötajale . Peame pakkuma ahvatlevat ja kon- kurentsivõimelist kompensatsioonipaketti.
Õiglase töötasu hindamiseks osaleme igal aastal Fontese palgauuringus ning jälgime Statistikaameti poolt avaldatavat palgainfot, mis on sisendiks töötasude korrigeerimisel.
Kestlikkusaruanne
78
Üldise tervisealase teadlikkuse tõstmiseks korraldame kord aastas tervisekuud , mille raames kutsume kõnelema huvitavaid külalisesinejaid ja tutvustame uusi võimalusi, kuidas hoida ja parandada oma tervist. Tervise hoidmiseks oleme tööta- jatele loonud võimalused sportimiseks ettevõtte oma spordi- ja jõusaalides. Samuti võimaldame inimestel võtta nädala jagu lisapuhkust talvekuudel ning toetame meeskonnasporti . Alates 2022. aastast pakume oma töötajatele tervise- kindlustust , mis võimaldab tööandja kaudu hüvitada erameditsiiniasutuste ja riiklike haiglate teenuseid. Selleks, et muuta töötajatele pakutavaid terviselahendusi veelgi paindlikumaks ja töötajasõbralikumaks, lisasime 2024. aastal tervisekindlustusele täienduseks võimaluse kasutada sporditoetust Stebby keskkonna kaudu.
Töö- ja pereelu ühitamiseks anname esimese koolipäeva puhul septembris vaba päeva kõigile 1.–4. klassi minevate laste vanematele, samuti pakume tasustatud vabu päevi abiellumise, matuste ja lapse sünni korral. Väärtustame töötajate töö- ja pereelu tasakaalu ning püüame luua peresõbraliku töökeskkonna. Sel eesmärgil korraldasime suve lõpupoole Tilgu perepäeva, et pakkuda töötajate peredele võimalust koos veeta meeldejääv päev ning näidata, et hoolime ka nende lähedas- test. Jõulukuu alguses tervitasime väikeseid jõulusõpru ja nende peresid toredal laste jõulupeol. Sellega soovisime luua sooja ja rõõmsat jõulumeeleolu, pakkudes peredele võimalust koos tähistada ning jagada toredaid hetki.
Töötajate arengu toetamiseks koostame igal aastal töötajate arenguvestluste põhjal koolitusplaani, mille järgi korraldame aasta jooksul mitmesuguseid koolitusi. Samuti toimuvad koolitused väljaspool koolitusplaani. Toetame ettevõtte töötajaid, kes töötamise kõrvalt õpivad kutse- või kõrgkoolis, omatöötaja stipendiumiga . Lisaks kaardistab iga osakond oma suure potentsiaaliga töötajad (talendid), kellele pakutakse aasta ringi mitmesuguseid, iga-aastase arenguvestluse käigus kokku lepitud tegevusi.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
79
Koolituse mõõdikud
2024
2023
2022
Koolitustel osalenute arv
391
357
224
...mehed
265
241
143
...naised
126
116
81
...juhid
77
72
65
...spetsialistid
194
177
109
...oskustöölised
120
108
50
Koolitusel osalenute osakaal kogu töötajaskonnast
100%
99%
65%
Keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta
4,90
4,20
2,39
Töö- ja eraelu tasakaalu ning tasustamise mõõdikud
2024
2023
2022
Vanemapuhkuse õigusega töötajate arv, sh sooline jaotus, osakaal kogu töötajaskonnast
26
8
7
...mehed
15
2
0
...osakaal töötajaskonnast
4%
0,5%
0,0%
...naised
11
6
7
...osakaal töötajaskonnast
3%
1,6%
2,0%
Vanemapuhkusel viibivate töötajate arv, sh sooline jaotus, osakaal kogu töötajaskonnast
5
8
7
...mehed
0
2
0
...osakaal töötajaskonnast
0,0%
0,5%
0,0%
...naised
5
6
7
...osakaal töötajaskonnast
1,4%
1,6%
2,0%
Sooline palgalõhe, sh töökategooriate või muude segmentide alusel
N/A
N/A
N/A
Kõrgeima palgaga töötaja aastase kogutöötasu ja kõigi töötajate aastase mediaantöötasu (v.a kõrgeima palgaga töötaja) suhe
3,37
N/A
N/A
Kestlikkusaruanne
80
Järelkasvu kavandamine
Järelkasvu kavandamine tagab oluliste ametikohtade ja vastutuse sujuva üleand- mise. Anname pühendunud ja võimekatele töötajatele võimaluse ettevõttesiseseks eneseteostuseks.
Alustasime 2021. aasta sügisel Tallinna Vee omatöötaja stipendiumi programmiga ning jätkame seda ka edaspidi. 2024. aastal olime praktikakohaks 22 praktikan- dile (12 neidu ja 10 noormeest), kellest neli jätkasid meie juures töötamist ka peale praktikaperioodi.
Töötajate rahulolu
Tallinna Vesi seab tähtsale kohale töötajate rahulolu, rakendades selleks mitme- suguseid vahendeid.
Töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal koostatakse tegevuskavad ning raken- datakse algatusi probleemide lahendamiseks ja töötajate heaolu parandamiseks.
Töötajate rahulolu oma tööga aitab hoida tunnustamine . Ühe osana töötajate tunnustamisest oleme sisse seadnud tööjuubilaride meelespidamise. Samuti toimub ettevõtte iga-aastasel jõulugaalal aasta parimate töötajate tunnustamine mitmes kategoorias, auhinnaga kaasneb ka rahaline preemia. Lisaks sellele on võimalik kõikidel töötajatel läbi ettevõtte siseveebi tunnustada ja tänada kolleegi, kes saab ettevõttelt tänutäheks kaardi ja šokolaadi. Üldine rahulolu on jäänud 2023. aasta tasemele.
Töötajate rahulolu mõõdikud
Tulemus 2024
Eesmärk
Töötajate rahulolu Pulsi-uuringu põhjal, 6-palli skaalal
3,9 palli
≥ 4,1 palli
Mitmekesisuse ja soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks ei ole Tallinna Vees välja töötatud otseseid meetmeid. Seda teemat katab Tallinna Vee ärieetika koodeks, mis sedastab, et ettevõte järgib võrdse kohtlemise põhimõtet ning peab oluliseks soosida ja hoida võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist töökollektiivis ja tööhõives. Igat üksikisikut austatakse ning koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata tema soost, usutunnistusest, vanusest vms teguritest.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
81
Töötajate mitmekesisuse mõõdikud
2024
2023
2022
Tippjuhtkonna sooline jaotus
11
11
9
...mehed / osakaal
6 / 55%
6 / 55%
6 / 67%
...naised / osakaal
5 / 45%
5 / 45%
3 / 33%
Palgatöötajate ealine jaotus
362
364
345
...alla 30-aastased / osakaal
49 / 14%
46 / 13%
48 / 14%
...31-50-aastased / osakaal
187 / 52%
187 / 52%
167 / 48%
...üle 50-aastased / osakaal
126 / 35%
129 / 36%
130 / 38%
Puuetega töötajate arv
3
5
4
...mehed
2
3
2
...naised
1
2
2
Tööga seotud juhtumid ja kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju
2024
2023
2022
Eesmärk
Diskrimineerimisjuhtumite arv, sh ahistamisjuhtumite koguarv
0
0
0
0
Tööohutus
Ohutus on oluline aspekt meie igapäevases tegevuses. Seame esikohale oma töötajate ohutuse ning edendame turvalist töökeskkonda ja ohutuid töövõtteid.
Meie strateegilistes eesmärkides on positiivne tööohutuskultuur eraldi välja too- dud ja oleme endale eesmärgiks võtnud tööõnnetuste nulltaseme saavutamise.
Tööohutusega seotud eesmärgid 2024
Tulemus 2024
Eesmärk
Tööõnnetuste arv
1
0
Tööohutusmõõdiku (TOM) näit Tallinna Vee ja Watercomi objektidel
99,1%
≥ 96%
Tööohutus on meie tegevuse lahutamatu osa ja keskse tähtsusega kõigis meie tegemistes. Ühegi tööülesande täitmine ei ole väärt viga saamist. Ohutu ja meeldiv töökeskkond aitab meil tööandjana tagada, et meie töötajad on hoitud ega riski tööd tehes oma tervise või eluga.
Kestlikkusaruanne
82
Meie töökeskkonnaalane tegevus vastab riiklikele õigusaktidele ning rahvusvahelise töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardi ISO 45001:2018 nõuetele. Ehitus- ja remondiobjektide nõuetele vastavus on iga-aastaselt seatud ka üheks ettevõtte eesmärgiks.
Ettevõttes korraldab tööohutust töötervishoiu- ja ohutuse osakond, kuhu kuulub töötervishoiu ja tööohutuse juht ja tööohutusspetsialist. Lisaks neile tegutseb ettevõttes 10-liikmeline töökeskkonnanõukogu ja eri üksustest valitud 17 töökesk- konnavolinikku. Täiendavalt kontrollivad tööohutust töökeskkonnanõukogu liikmed ja juhid, kes viivad kontrolle läbi nii objektidel kui ka tootmisüksustes. Negatiivsete leidude puhul lepitakse kokku parendustegevustes, milleks võib olla nii täiendav koolitus, juhendamine, ohutust parandavate töövahendite soetamine kui ka märgistuse lisamine. Kokkulepitud tegevuste täitmist kontrollitakse.
2024. aastal viidi läbi kokku 372 tööohutuskontrolli. 2024. aastal juhtus üks töö- õnnetus, mille tagajärjel pidi töötaja jääma töövõimetuslehele enam kui 25 tööpäe- vaks. Tööõnnetuste ennetamiseks julgustame pidevalt oma töötajaid, sealhulgas ka juhte, märku andma tööohutusega seotud tähelepanekutest ning pöörame tähelepanu info kogumisele ohuolukordade, ohutusalaste tähelepanekute ja „napikate“ kohta oma töötajatelt. 2024. aastal laekus juhtidelt TOM kontrollide kaudu 152 tähelepanekut ja töötajatelt otse töötervishoiu ja -ohutuse osakonda 34 tähelepanekut. Saadud info põhjal viime läbi parendustegevusi võimalike õnnetuste ärahoidmiseks tulevikus.
Ohutu töökeskkonna loomisel ning ka selle hoidmisel on võtmeaspektiks töötajate teadlikkus ja korrapärased tööohutuse sisekontrollid . Viime regulaarselt läbi töö- keskkonnaalaseid koolitusi . Teiste seas toimusid 2024. aastal esmaabiandjate täiendõpe, töötajate tuleohutuskoolitus, tuletöö tegemise koolitus, tuleohutuse enesekontrolli eest vastutava isiku koolitus, ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohu- tuse koordinaatori väljaõpe, kemikaaliohutuse ja biotsiidide käitlemise koolitus, impulsiivsuse-teemaline koolitus autojuhtidele ja sõidukikasutajatele, Ott Kiivikase loeng meeste tervisest, kriisiõppus “Vee vulina vaikus” ning töökeskkonnanõukogu ja -volinike õppereis Kemira tehasesse Soomes.
Tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud
2024
2023
2022
Eesmärk
Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemiga kaetud töötajate osakaal
100%
100%
100%
100%
Tööga seotud surmajuhtumite arv
0
0
0
0
Registreeritud tööõnnetuste arv
1
1
1
0
Registreeritud tööga seotud tervisehäirete arv
0
0
0
0
Ettevõtja töötajatega toimunud tööõnnetuste jms juhtumite tõttu kaotatud tööpäevade arv
25
15
30
0
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
83
Töötajatega seotud mõõdikud
2024
2023
2022
Töötajate või täistööajale taandatud töötajate arv
362
364
345
...mehed
258
258
248
...naised
104
106
97
...alla 30-aastased
49
48
48
...31-50-aastased
187
187
167
...üle 50-aastased
126
129
130
Täistööajaga töötajate arv (FTE)
350,70
350,75
333,325
Aasta jooksul lahkunud töötajate arv
74
71
81
Tööjõu vabatahtliku voolavuse määr
6,3%
7,9%
7,7%
Tööjõu koguvoolavus ilma praktikantideta
14,1%
15%
18,7%
Tööjõu voolavuse määr (koguvoolavus, sh praktikandid)
20,10%
19,8%
23,7%
Kollektiivlepinguga hõlmatud palgatöötajate osakaal
100%
100%
100%
Töötajad väärtusahelas
Oluliste teemade hindamise järgi on Tallinna Vee jaoks väärtusahela töötajatega seonduvate mõjude, riskide ja võimalustega seotud oluline alateema väärtusahela töötajate töötingimused .
Potentsiaalne negatiivne mõju võib tekkida väärtusahela töötajatele antud üles- annete täitmiseks mittevastavatest töötingimustest (nt tööaeg, piisav töötasu, töötajate kaasamine jt) ning selle võimaliku mõju leevendamiseks vajalike meet- mete puudumisest. Negatiivse mõju ilmnemisel võib kaasneda negatiivne meedia tähelepanu või mõne eksperdi või partneri kriitika, mis võib põhjustada mõningase mainelanguse.
Väärtusahela töötajate puhul keskendume ainult ehitus- ja remonttööde teosta- jatele, kes töötavad Tallinna Vee või tütarettevõtte Watercomiga otseselt seotud objektidel. Neid saame kõige otsesemalt mõjutada täiendavate lepingunõuete ja kohapealse tööohutuskontrolli kaudu.
Väärtusahela töötajate seas on suurim mõju seotud töövõtjate poolt ehitus- ja remonttöid teostavate töötajatega, kuna ehitussektor on üks suurema tööõn- netusriskiga sektoreid Eestis. Tööinspektsiooni 2023 aastaraamatu kohaselt on ehitus kaubanduse ja metallitööstuse järel kolmas suurima registreeritud tööõn- netuste arvuga tegevusala. Tulenevalt asjaolust, et pakume elutähtsat teenust, on ehitustööd tihti kiireloomulised. Tuleb ette olukordi, kus peab töötama öösiti või tiheda autoliiklusega tänaval, mis omakorda suurendab tööõnnetusse sattu-
Kestlikkusaruanne
84
Juht- põhimõtted
mise tõenäosust. Ehitussektoris on palju ka riigikeelt mitte valdavaid töötajaid ja võõrtööjõudu, mistõttu on see grupp ka negatiivsetele mõjudele vastuvõtlikum.
Väärtusahelas on meie jaoks kõige suuremad riskid seotud Tallinna Vee ja Watercomi poolt tellitud ehitusobjektidel juhtuvate tööõnnetustega. Suuremate tööõnnetus- tega kaasneb valdavalt mainekahju. Selleks, et riske minimeerida, paneme väga suurt rõhku tööohutusnõuete järgimisele.
Tagame koostööpartneritega seadusest tulenevate ja ettevõtte kehtestatud töö- ohutuse- ja tervishoiunõuete täitmise kõikidel ehitus- ja remonttööde objek- tidel. Teostame kõikidel objektidel regulaarseid tööohutuse sisekontrolle, et tagada reeglite täitmine ja koostööpartnerite töötajate ohutus. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.
Ettevõte on koostanud ärieetika koodeksi (leitav kodulehe jaotisest Eetilised äri- tavad ), mida rakendame kõigile lepingulistele koostööpartneritele. Tagamaks, et meie koostööpartner käitub eetiliselt, rakendame hankeprotsessis täiendavaid kontrollmeetmeid, mis on toodud peatükis „Juhtimisalane teave“.
Kaasamiskanalid ja negatiivsete mõjude heastamine
Koostööpartnerite puhul suhtleme eelkõige ettevõtte esindaja või projektijuhiga. Reeglina algab suhtlus projekti avakoosolekuga, kus selgitame meie poliitikaid ning ohutus-, keskkonna- ja kvaliteedinõudeid. Olenevalt projekti kestusest või keerukusastmest lepitakse kokku ka korraliste kohtumiste ajakava.
Täiendavalt viime igal aasta läbi ehitusega seotud partneritele suunatud teabe- päevi. Selliste kohtumiste ja teabepäevade eesmärk on selgitada partneritele meie ettevõtte tööohutusega seotud põhimõtteid ja nõudeid, selleks et koostööprojektid sujuksid tõrgeteta ja kõik saaksid nõuetest üheselt aru.
Kõigile ehitus- ja remonttööde teostamiseks sõlmitavatele lepingutele lisame juurde kohustusliku lepingulisa ohutusnõuete täitmise kohta. Juhul, kui töövõtja ei täida tööohutuse nõudeid, on meil õigus tööd peatada ja nõuda leppetrahvi tasumist. Sanktsioonide eesmärk on motiveerida töövõtjaid tõsiselt suhtuma oma töötajate ohutusse. Selleks peab töövõtja koostama iga objekti kohta tööohutusplaani. See on oluline dokument, milles hinnatakse mitmesuguseid tööohutusega seotud riske ja nende leevendamiseks võetavaid meetmeid. Töid ei tohi alustada enne, kui plaani on kinnitatud nii tellija kui ka töövõtja.
Selleks, et negatiivsed mõjud meie ehitusobjektidel oleksid minimaalsed, oleme välja töötanud mitmeid abinõusid, mida on loetletud alljärgnevalt.
• Viime läbi tööohutuskontrolli töövõtja objektil. Kontrolli teostame kõigil Tallin- na Vee ja Watercomi poolt tellitud ehitustööde objektidel ja selle eesmärk on veenduda, et töövõtjad tagavad oma töötajatele asjakohased isikukaitse- vahendid ja ohutud töövõtted.
• Kõigil meie koostööpartneritel või nende töötajatel on võimalus anda tagasi- sidet või edastada kriitikat, soovi korral anonüümselt, ettevõtte kodulehel oleva vihjeankeedi kaudu, mille leiab jaotisest Eetilised äritavad . See teave jõuab vahetult siseaudiitorini, kes on ettevõtte juhtkonnast eraldi seisev isik ning suhtleb otse ettevõtte nõukoguga. Samuti on kodulehelt võimalik leida
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
85
Eesmärgid ja mõõdikud
nõukogu auditikomitee esimehe kontaktid, juhul kui vihje iseloom on selline, mis nõuab kõrgema juhtorgani sekkumist.
Tagamaks, et töövõtjad täidavad lepingu üldtingimustes seatud tööohutusnõudeid, viivad meie objektijuhid ja tööohutuse osakond läbi tööohutuskontrolle, kasuta- des TOM meetodit. Tööohutuse mõõtmine ehk TOM (Skandinaavias tuntud kui TR mittari , ingl TR Indicator ) on meetod, mis hindab tööohutuse taset, kasutades detailseid kontrollnimekirju. Need nimekirjad hõlmavad mitmeid ohutusaspekte, näiteks töövõtete ohutust, kaitsevahendite kasutamist ja ohualade märgistamist. TOM meetod keskendub andmete kogumisele ja analüüsimisele pikema aja jooksul. See aitab jälgida ohutuses toimuvaid trende ja tuvastada potentsiaalseid riskikohti, võimaldades järjepidevat ohutuse parandamist.
Tööohutusega seotud eesmärk
Tulemus 2024
Eesmärk
Tööohutusmõõdiku (TOM) näit töövõtjate poolt teostatavatel ehitusobjektidel
98,1%
Vähemalt 96%
Väärtusahela töötajatega seotud tööohutuskontrollide arv
2024
2023
2022
TOM kontrollide arv
137
112
n/a
Kestlikkusaruanne
86
Mõjutatud kogukonnad
Juht- põhimõtted
Tallinna Vee jaoks on strateegiliselt oluline võimaldada linnakeskkonna kestlikku arengut, arendades välja rohelist linnaruumi.
Oluliste teemade hindamise järgi on Tallinna Vee jaoks oluline mõjukoht panus kogukonda . Peamiselt mõjutab Tallinna Vesi kogukonda positiivselt, rajades koostöös Tallinna linnaga avalikke joogiveekraane, millest on võimalik tasuta oma joogiveepudelit täita või lemmiklooma janu kustutada. Samuti pakub ettevõte suurtele üritustele tasuta veepaake . Tallinna Vesi toetab kogukonda keskkon- nateadlikkuse kasvatamise kaudu , käies tutvustamas keskkonnateemasid haridusasutustes, ettevõtetes ja kogukonnaüritustel.
Toetame oma kogukonda ja võtame aktiivselt osa kogukonna tegemistest, mis otseselt või kaudselt seonduvad meie tegevusega. Peame tähtsaks tõsta elanike keskkonnateadlikkust ning rõhutame kraanivee rolli puhta, keskkonna- säästliku ja taskukohase joogiveena. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.
Tallinna Vesi on kogukonna toetamiseks välja töötanud sponsorlusstrateegia, mille põhimõtete alusel viiakse ellu sponsorlustegevusi, mis on loetletud alljärgnevalt.
• Mõjuala. Tallinna Vee sponsorlus keskendub tegevustele ettevõtte põhitege- vuspiirkonnas Tallinnas ja selle lähivaldades.
• Seos põhitegevusega. Panustame projektidesse, mis on tihedalt seotud meie põhitegevusega, st vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega.
• Süsteemne lähenemine ja järjepidevus. Tallinna Vesi toetab järjepidevalt samu valdkondi ja projekte, et luua sponsorluspõhimõtetesse süsteemsust ja selgust. Otsustusprotsess on kandidaatidele põhjendatud ja läbipaistev.
Kaasamiskanalid ja negatiivsete mõjude heastamine
Kogukonnaliikmed saavad oma murede ja küsimustega pöörduda ettevõtte poole otse ametlike suhtluskanalite kaudu (posti teel, telefonitsi, e-posti vahendusel). Kõik kirjad ja kõned registreeritakse ja neile vastatakse samamoodi nagu ettevõtte lepinguliste klientide pöördumistele. Lisaks saavad kogukonnaliikmed teavet ja mõtteid jagada ettevõtte kodulehe või sotsiaalmeediakontode kaudu (Facebook, Instagram, LinkedIn).
Soovi korral on igal kogukonnaliikmel võimalus anda tagasisidet või edastada kriitikat anonüümselt.
• Selleks saab täita ettevõtte kodulehel oleva vihjeankeedi, mille leiab jaotisest Eetilised äritavad . Ankeedi kaudu sisestatud teave jõuab vahetult siseaudiito- rini, kes on ettevõtte juhtkonnast eraldi seisev isik ning suhtleb otse ettevõtte nõukoguga.
• Samuti on kodulehelt võimalik leida nõukogu auditikomitee esimehe kontak- tid, juhul kui vihje iseloom on selline, mis nõuab kõrgema juhtorgani sekku- mist.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
87
Eesmärgid ja mõõdikud
Sponsorlus 2024: 53
avalikku veekraani
23
veepaagi laenutust
Kuna väga suur osa Tallinna Vee tegevusest on reguleeritud keskkonnalubade ja õigusaktidega, siis saab iga kogukonnaliige võimalikest probleemidest või kahtlus- test teavitada ka otse Keskkonnaametit, Terviseametit või kohalikku omavalitsust, kes omakorda teostavad järelevalvet ettevõtte tegevuse üle.
Tallinna Vesi toetab peamiselt algatusi, mis on seotud keskkonnaharidusega ja suunatud kohalikule kogukonnale või vähemate võimalustega inimestele. 2024. aastal aitas Tallinna Vesi kaasa keskkonnaharidust edendava jätkusuutlikkuse festivali Impact Day ja Investeerimisfestivali toimumisele ning kogukonnasünd- muste, nagu Tallinna vanalinna päevad, Tallinna ja Harjumaa laste-rikaste perede suvepäev, Tallinna merepäevad, Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival ja KopliFest, teostumisele. Esmakordselt osalesime Arvamusfestivalil, vedades säästliku tarbimise teemat käsitlevat paneeldiskussiooni. Samuti panime õla alla mitme sportliku sündmuse, näiteks Tallinna Vee 52. jooksu ümber Ülemiste järve, IRONMAN Tallinna ja Kõrvemaa Rattamaratoni toimumisele. 2024. aastal toetasime järgmisi organisatsioone: Tallinna lasteaed Õunake, Tallinna Ristiku Põhikool, Eesti Paralümpiakomitee, SA Agrenska Fond, Autismikooli heategevusfond, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Tallinna Naiste Kriisikodu, SA Tallinna Lastehaigla ja Toidupank.
Kogukonna keskkonnateadlikkuse suurendamine on meie jaoks äärmiselt oluline. See tagab loodusressursside säästliku kasutamise ja aitab ka tarbijal kulusid kokku hoida, näiteks asendades pudelivee kraaniveega. Selleks, et suurendada kogukonna keskkonnateadlikust, pakub Tallinna Vesi oma kodulehel tasuta keskkonnateema- lisi harivaid õppematerjale ja viib läbi veeteemalisi tunde haridusasutustes ning ettevõtetes. Tallinna Vesi toetab spordi- ja kogukonnaüritusi, pakkudes üritustele tasuta veepaake. Lisaks korraldab ettevõte oma puhastusjaamades ekskursioone ja avatud uste päevi, et seeläbi viia teadmisi keskkonnast kogukonnaliikmeteni. Eesmärgiks oleme seadnud, et aastas osaleb meie läbi viidud vestlusringides ja ekskursioonidel vähemalt 1500 inimest.
Ekskursioonidel ja hariduslikes tundides osalenute arv
Tulemus 2024
Eesmärk
Tallinna Vee korraldatud keskkonnahoidlikes ettevõtmistes osalenute arv
2363
1500
Et puhas joogivesi on eluks hädavajalik ja see peaks olema kõigile lihtsasti ja soodsalt kättesaadav, siis oleme koostöös Tallinna linnaga alates 2021. aastast rajanud üle terve Tallinna nii väli- kui ka siseruumidesse mitmeid joogiveekraane. 2024. aastal lisandus 12 uut veekraani, mis paigaldati ratta- ja kõnniteede ning terviseradade äärde. 2024. aastal oli avatud 53 avalikku joogiveekraani üle terve pealinna.
Kestlikkusaruanne
88
Tarbijad ja lõppkasutajad
Juht- põhimõtted
Pakume vee- ja kanalisatsiooniteenuseid ligikaudu 25 000 lepingulisele kliendile ja 500 000 lõpptarbijale Tallinnas ning selle lähiümbruses. Seega vastutame selle eest, et rohkem kui kolmandikule Eesti elanikest oleks tagatud kindel ning kvali- teetne vee- ja kanalisatsiooniteenus.
Tallinna Vee strateegia põhisuunad on tugevalt seotud kliendile kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega. Tallinna Vee strateegia toob klientide ja lõpptarbijate jaoks välja alljärgnevad põhisuunad.
• Võimaldame linnakeskkonna kestlikku arengut, pakkudes kvaliteetseid veeteenuseid, olles teerajajaks kaasaegsete sademeveelahenduste raken- damisel ja arendades välja rohelist linnaruumi. Ühendame kliendid elutähtsa veetaristuga ja pakume suurepärast kliendikogemust, kasutades nutikaid lahendusi ja digitaalseid teeninduskanaleid.
• Hoiame hinnad kliendi jaoks taskukohased, parandades oma tõhusust pide- valt kaasaegsete tehnoloogiate, digitaliseerimise ja automatiseerimise teel.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tagamisel on oluline joogivee terviseohutus ja kvali- teet, teenuse kättesaadavus ning teenuse hind. Tallinna Vee jaoks on põhiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine kõige suurema mõjuga ja majanduslikult olulisim, kuna see seondub kõige otsesemalt ettevõtte põhitegevusega. Pideva kättesaadavuse tagamise näol elutähtsale teenusele, st joogiveega varustamisele, on Tallinna Veel positiivne mõju klientide ja lõpptarbijate huvidele. Potentsiaalset negatiivset mõju võib avaldada kliendi tervisele joogivee kvaliteedi halvenemine, üldine kättesaadavuse vähenemine ja teenuse hinna tõus.
Oluliste teemade välja selgitamisel hindasime, et teabevahetus on seotud võimaliku negatiivse mõjuga, kui Tallinna Vee teenuse kättesaadavuse või häiretega seotud teave ei jõua õigel ajal kliendi ja lõpptarbijani, mis on klientide ja lõpptarbijate ra- hulolu seisukohast ülioluline.
Tallinna Vee valduses on märkimisväärne hulk kliendiandmeid ning see puudutab kõiki kliente ja lõpptarbijaid, kuna eraelu puutumatuse rikkumisega kaasneb või- malik negatiivne mõju. Andmekaitseseaduse järgimine annab õiguslikud tagatised, mis aitavad rahvusvaheliste inimõigusalaste seaduste rikkumist vältida. Samas andmelekke puhul võib võimalik negatiivne mõju olla suur.
Negatiivsete mõjude korral võivad tekkida maineriskid, näiteks läbi lokaalse nega- tiivse meediahuvi, mis võib tuua kaasa mõnetise maine languse. Kaasneda võib mõningane kriitika ametiasutustelt. Sidusrühmade, k.a klientide ja lõpptarbijate huvid ja seisukohad on välja toodud alapeatükis „Sidusrühmade ootused“.
Tegutseme selle nimel, et nõuetele vastav ja kvaliteetne veevarustus ja ühiskanalisatsioon toimiksid tõrgeteta ööpäevaringselt. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.
Elutähtsa teenuse osutajana mõistame oma teenuste tähtsust kogu Tallinna elanikele. Selleks, et vee- ja kanalisatsiooniteenused oleksid tarbija jaoks igal ajal
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
89
saadaval, oleme koostanud väga põhjaliku riskihindamise protseduuri. Sellest saab põhjalikumalt lugeda peatükis „Riskijuhtimine“. Riskide jaoks, mida ei ole võimalik ennetada, on meil olemas põhjalikud kriisiplaanid ja regulaarsed kriisiõppused. Sedasi saame olla kindlad, et kriisisituatsioonis teavad töötajad, kuidas käituda.
Pakume kliendile asjatundlikku ja personaalset nõustamist, tegutseme proaktiivselt ning mõistame kliendi vajadusi. Peame oluliseks klienti mure lahendamisel aidata ja kursis hoida ning talle antud lubadustest kinni pidada. Soovime, et kliendid usaldaksid meid ja meie teenust.
Klientide ja lõpptarbijate suhete eest vastutab juhtkonnas kliendikogemuse juht ja juhatuses varahaldusdirektor.
Tallinna Vee 59 võtmeklienti haldab võtmekliendihaldur, kelle roll on kliendisuhete ja kliendipöördumiste haldamine. See võimaldab pakkuda võtmeklientidele per- sonaalset ja kvaliteetset teenindust.
Teeninduskvaliteedi juht analüüsib koostöös valdkondade esindajatega pöördumiste, eriti kaebuste algpõhjusi. Vajadusel suhtleb teeninduskvaliteedi juht klientidega, täpsustamaks rahuolematuse põhjusi ja küsimaks otsest tagasisidet. Analüüsi tulemusel tehakse kokkulepped töökorralduse ja süsteemide parendamiseks.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine toimub ranges vastavuses veemajandust reguleerivate õigusaktide ning kohaliku omavalitsusega sõlmitud halduslepingus kokku lepitud teenuste kvaliteedi nõuetega. Kliendilepingute korrektseks täitmiseks kogutakse ja säilitatakse andmeid vastavalt Tallinna Vee ja Watercomi juhatuse 25.05.2018 otsusega kinnitatud privaatsuspoliitikale, mis on kõigile kättesaadav ja leitav Tallinna Vee kodulehel jaotisest Privaatsuspoliitika .
Tallinna Vesi ja Tallinna Linn leppisid halduslepinguga kokku klientidele antavad lubadused ja tähtajad, mis on terves ulatuses toodud ettevõtte kodulehel ala- jaotises Kliendile > Tallinna Vee lubadused kliendile :
• Tagame ööpäevaringselt kvaliteetse joogivee
• Hoiame ümbritsevat keskkonda, kõrvaldades kanalisatsiooniummistused esimesel võimalusel
• Hoolitseme veevarustuse tagamise eest ning teavitame kliente aegsasti võimalikest katkes- tustest
• Oleme täpsed arvete koostamisel ja veearvestite hooldamisel
• Käsitleme klientide infopäringuid kiiresti ning oleme kaebuste lahendamisel põhjalikud
Kestlikkusaruanne
90
Klientide ja lõpptarbijate kaasamise kanalid ja negatiivsete mõjude heastamine
Klientide ja lõpptarbijate kaasamise kanalid
Kaasamiskanal / Kirjeldus, näited
Läbiviimise regulaarsus
Tagasisidega arvestamine
Kontaktipõhised tagasisideküsitlused
Küsime tagasisidet pöördumise lahendamise kvaliteedile. Igas kuus küsime tagasisidet keskmiselt 600 kliendilt ning küsitlusele vastab neist u 13%.
Kord kuus
Kui klient annab tagasiside, et ei jäänud rahule pöördumise lahendamisega või pigem jäi rahule (hinded 1–3), analüüsime iga tagasiside tausta põhjalikult ning teeme järeldused, vältimaks sarnaste põhjuste kordumist ning leidmaks võimalusi tulemuste parandamiseks.
Kliendirahulolu-uuring
Põhieesmärk on välja tuua muutused kliendisuhete üldises tugevuses ning hinnata aastase tegevuse tulemusi kõigis kliendisuhte seisukohalt olulistes valdkondades. Uuring viiakse läbi järgmistes sihtrühmades:
Tallinna piirkonna kliendid – kokku 500 vastajat: 250 eramuklienti, 100 korteriühistut, 150 muud äriklienti.
Tallinna lõpptarbijad – 400 vastajat. Vastajad jaotuvad linnaosade vahel vastavalt linnaosade tegelikule osakaalule.
Maardu ja Muuga piirkonna kliendid – kokku 100 intervjuud.
Kord aastas
Pärast uuringutulemuste saabumist analüüsime muutusi antud hinnangutes, vaatame üle kõik vabad vastused ning otsustame vajalikud jätkutegevused, mõjutamaks edasisi tulemusi positiivses suunas.
Iga-aastases uuringus küsime muu hulgas tagasisidet rahulolule teenindus- ja teavituskanalitega ning teenuse kvaliteediga.
Ettevõttevälised infokanalid
Kord kvartalis saadame eraklientidele infokirja eesmärgiga teavitada kliente olulistest arendustest ja muudatustest Tallinna Vees ning jagada teavet, mis aitaks vähendada klientide vajadust pöörduda ettevõtte poole.
Kord kvartalis
Saadame klientidele kirju, mis informeerivad toimuvatest muudatustest (nt veeteenuse hind) e-posti vahendusel või posti teel, lähtuvalt kliendi eelistusest.
Võimalikud kanalid on nt e-kirjad, SMS- teavitused, kvartaalsed infokirjad, pressiteated ja uudised ettevõtte kodulehel.
Vastavalt vajadusele
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
91
Tegevus- suunad ja eesmärgid
Kõiki esitatud kaebusi ja ettepanekuid käsitleme põhjalikult lähtuvalt kodulehel alajaotises Kliendile > Tallinna Vee lubadused kliendile toodud tähtaegadest, aga võimalusel kiiremini. Kaebustega tegelemiseks on Tallinna Vesi välja töötanud põhimõtted ja töökorralduse juhendi.
• Analüüsime kaebusi eesmärgiga tuvastada algpõhjused, vältimaks sarnaste põhjuste kordumist ning leidmaks võimalusi tulemuste parandamiseks.
• Lisaks kaebustele analüüsime ja tegeleme klientide ning lõpptarbijate taga- sisidega, mida saame kord aastas läbi viidavast kliendirahulolu-uuringust ja igakuisest kontaktipõhisest küsitlusest.
Tallinna Vees on kehtestatud väärkäitumisest teavitamise kord, et oleks võimalik teavitada juhtumitest või kahtlustustest, mil keegi on käitunud seaduste, eetiliste äritavade või Tallinna Vee ärieetika koodeksi vastaselt. Selleks on kodulehel jaotises Eetilised äritavad toodud võimalus vihje andmiseks, soovi korral anonüümselt.
Teenuse kättesaadavus ja kvaliteet
Katkematu teenuse tagamiseks on oluline range kontroll joogivee kvaliteedi üle, kuna see mõjutab kõigi tarbijate elukvaliteeti ja tervist. Joogivee kvaliteedi taga- miseks teostame torustike hooldust, jälgime puhastusjaamast ja veepumplatest väljuva vee kvaliteeti ning võtame regulaarselt proove ka tarbija kraanist. Veekva- liteedi kontroll toimub vastavalt joogivee kontrollikavadele, mille on kinnitanud Terviseamet. Tallinnas on ligikaudu 120 proovivõtukohta, sealhulgas lasteaiad, koolid ja muud asutused, mis on jaotatud ühtlaselt üle kogu teeninduspiirkonna. Kõik analüüsitulemused on avalikud ning leitavad Terviseameti infosüsteemist, lisaks on veepuhastusjaamast väljuva joogivee analüüsi tulemused leitavad et- tevõtte kodulehel.
Ühe osana oma püüdlustest jätkusuutliku veekasutuse suunas keskendume lekete arvu vähendamisele veetorustikus. Lisaks võivad suuremad avariid kaasa tuua muutusi veekvaliteedis. Pinnaveest toodetud joogivee piirkonnas kasutame mikrobioloogilise kvaliteedi tagamiseks kloori, mille lõhn ja maitse võib osale tar- bijatest tunduda ka ebameeldivana.
Torustike purunemise ennetamiseks teeme süsteemis pidevat seiret , viime läbi ennetavaid hooldustöid ja rekonstrueerime torustikke . Selleks, et torustikud saaksid õigeaegselt välja vahetatud, oleme koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga koostanud mudeli, mis võtab arvesse mitmesuguseid näitajaid (nt toru vanus ja materjal, probleemide arv konkreetses lõigus, teekatete asendamise ajakava jms).
Veel on riskide maandamiseks veepuhastusjaamas varugeneraator ja reservkü- tusemahuti . Reoveepuhastusjaama on rajatud elektri ja soojuse koostootmisjaam ning pumplate tarbeks on kasutada mobiilsed elektrigeneraatorid. Piirkondlikult olulised pumplad on varustuskindluse suurendamiseks varustatud kahe- või kolme- poolse elektritoitega. Kuna olemasolevate mobiilsete generaatoritega ei suuda me ära katta kõikide pumplate energiavajadust, siis oleme kaardistanud 27 olulisemat objekti, kuhu hiljemalt aastaks 2025 soetame statsionaarsed generaatorid. Samuti on mõlemasse puhastusjaama kavandamisel päikeseelektrijaamad — 2026. aastal reoveepuhastusjaama ja 2027. aastal veepuhastusjaama.
Kestlikkusaruanne
92
Oluline positiivne mõju kliendile kaasneb kaugloetavate veearvestite paigalda- misega . Ettevõte asendab kõikide oma teeninduspiirkonna klientide veearvestid kaugloetavatega 2026. aasta lõpuks. Koos nutiarvestiga kaob kliendil vajadus vee- näitusid esitada ning see tagab ka täpsema arveldamise. Lisaks tarbimisandmetele edastab kaugloetav arvesti infot rikete ja vee väärkasutamise kohta, võimaldades vee-ettevõttel jälgida oma veevõrku tõhusamalt ja tuvastada veelekkeid nii enda kui ka kliendi torudel, mis omakorda aitab hoida kokku puhast vett ning vee pu- hastamiseks kuluvaid ressursse.
Selleks, et tagada tarbijatele teenuse pidev kättesaadavus, sh kriiside ajal, oleme vastavalt oma riskihinnangutele koostanud kriisiplaanid . Kriisiplaanides oleme läbi mõelnud võimalikud kriisistsenaariumid ning ette näinud konkreetsed tege- vused ja ressursid kriisi lahendamiseks või selle mõjude minimeerimiseks. Täien- davalt on meil kohustus esitada kohalikule omavalitsusele ka elutähtsa teenuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaanid ning neid iga kahe aasta tagant uuendada. 2024. aastal uuendasime senist riskianalüüsi, mis sai ka Tallinna ja Maardu lin- navalitsuste poolt kinnitatud. Selleks, et kriisi lahendamine oleks kiire ja tõhus, viime igal aastal läbi kriisiõppusi ja -koolitusi. Ettevõttes on eraldi kriisimeeskond, kuhu kuuluvad olulisemate ametipositsioonide esindajad. 2024. aastal toimus üks kriisikoolitus kriisimeeskonnaliikmetele ja 8 kriisiõppust. Õppustest kaks olid mahukad üle-ettevõttelised õppused, kus harjutati läbi käitumist üleriigilise side- ja elektrikatkestuse korral.
Teabevahetus
Järgime klientide ja lõpptarbijatega suhtlemisel ja pöördumiste lahendamisel teenindusstandardit ning töökorraldust käsitlevaid juhendeid, mis võimaldavad luua ühtset arusaama klientide teenindamisel. Tegeleme pidevalt kontaktikeskuse töötajate kompetentside arendamisega, et oskaksime võimalikult palju pöördumisi lahendada juba esimese kontakti käigus.
2024. aastal parendasime kontaktandmete uuendamise võimalusi iseteeninduse vahendusel. Aasta lõpus hakkasime iseteeninduses kuvama rohkem infot vee- teenuse tarbimise kohta klientidele, kellele on paigaldatud kaugloetav veearvesti.
Andmekaitse
Kogume klientide andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik klientidega sõlmitud le- pingute täitmiseks ning töötleme neid moel, mis välistab andmete õigustamatu kasutamise. Tallinna Vesi ei profileeri oma kliente ega töötle nende isikuandmeid automatiseeritult. Edastades kliendiandmeid lepingute täitmise tagamiseks kolman- datele isikutele, avaldame need ettevõtted kliendiandmete volitatud töötlejatena oma kodulehel. Tallinna Vee kodulehel on avaldatud ka meie andmekaitsespetsia- listi kontaktandmed, kellega on võimalik ühendust võtta mistahes andmekaitsega seotud küsimustes.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
93
Klientidega seotud mõõdikud
2024
2023
2022
Eesmärk 2024
Kliendikaebuste arv
832
1070
1215
≤ 970
Kliendikontaktide arv veekvaliteedi teemal
401
497
308
497
Kliendikontaktide arv veesurve teemal
302
327
335
327
Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ärajuhtimise teemal
631
823
814
823
Kirjalikele kontaktidele nõutud tähtajaks vastamise osakaal
99,6%
97,9%
97,3%
100%
Täitmata lubaduste arv
1
2
2
≤ 3
Kliendirahuolu-uuringu tulemused (TRI*M indeks)
n/a**
51
59
n/a*
Igakuise kontaktipõhise kliendirahulolu kasvatamine
4,1
3,9
4,2
≥ 4,1
* 2024. aastaks ei püstitatud eraldi eesmärki.
** 2024. aastal ei viidud läbi TRI*M uuringut.
Kestlikkusaruanne
94
Juhtimisalane teave
Äriline käitumine
Juht- põhimõtted
Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist Mõju olulisuse hinnang) on Tallinna Vee jaoks juhtimisega seonduvate mõjude, riskide ja võimalustega seotud olulised alateemad:
• äriline käitumine,
• suhted tarnijatega.
Ärilise käitumise teema all analüüsitakse ettevõtte jaoks oluliste teemade välja selgitamisel hinnatud mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud organisatsiooni- kultuuri tugevdamise ning korruptsioonivastase käitumisega.
Mõjude vaates hinnati, kas tulenevalt ettevõtte ärilisest käitumisest võivad avalduda sotsiaalsed ja keskkonnamõjud. Selgitati välja, et võimalik negatiivne mõju on mi- nimaalne ning ärilise käitumise teema on olulisem riskide maandamise aspektist.
Tarneahela juhtimise all hinnati, millised võivad olla sotsiaalse ja keskkonnamõju tagajärjed, kui tarneahela juhtimine on ebapiisav. Võimalik negatiivne mõju võib kaasneda, kui tarneahela partneritele seatud kestlikkusalased tingimused on eba- piisavad või kui partnerid ei täida lepingutingimusi. Mõjuga kaasnevad keskmised riskid, mis on seotud lühiajalise maine langusega. Alateema ei mõjuta Tallinna Vee koostöösuhteid pikas perspektiivis.
Konkreetseid väärtusahela töötajatega seotud mõjusid, riske ja võimalusi hinnati alapeatükis „Töötajad väärtusahelas“.
Äriline käitumine
Ärilise käitumisega seotud küsimustes on ettevõtte juhatus oma 17.05.2017 otsu- sega kinnitanud ärieetika koodeksi. Tegemist on vabatahtlikult täitmiseks võetud suunistega, mille valdkonnad on osaliselt reguleeritud ka riiklike õigusaktide, ÜRO inimõigusi arvestava vastutustundliku ettevõtluse suuniste, ÜRO korruptsiooni- vastase konventsiooni ning OECD suunistega vastutustundliku äritegevuse kohta. 2024. aasta lõpul ärieetika koodeksi nõudeid mõnevõrra ajakohastati ning sellega ühendati muuhulgas seni eraldi kehtinud väärkäitumisest teavitamise kord. Uued ärieetika juhtpõhimõtted jõustuvad alates 01.01.2025 ning need on kõigile kätte- saadavad ettevõtte kodulehelt jaotisest Eetilised äritavad .
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
95
Eesmärgid ja tegevused
Eesmärk Ettevõte on seadnud eesmärgiks hoida kinnitamist leidnud väärkäitumise juhtumite arv miinimumis, rakendades selleks üksikasjalikke järelevalve- ning ennetusmeetmeid, et suurendada nii oma töötajate kui ka tarnijate ja koostööpartnerite teadlikkust.
Suhted tarnijatega
Selleks, et meie eludes väga oluline tarneahel töötaks ilma katkestusteta, on ülioluline meie tarnijate usaldusväärsus. Sel eesmärgil on ettevõttel mitmes krii- tilises lülis olemas alternatiivtarnijad, kelle poole võib pöörduda juhul, kui põhilise lepingupartneriga peaks midagi juhtuma. Tallinna Vesi on riigihangete seaduse mõistes võrgustikusektori hankija ning lähtub asjade, teenuste ja ehitustööde ostmisel riigihangete seaduses võrgustikusektorile kehtestatud piirmääradest ning tingimustest.
Tallinna Vee ootus on, et kontserni ärieetika juhtpõhimõtteid täidetakse ka tema tarnijate ja koostööpartnerite poolt, kellele tehakse vastav ootus teatavaks lepin- gu sõlmimisel. Võrgustikusektori hankijana tuleb Tallinna Veel suuremad ostud ja töövõtud hankida riigihanke regulatsiooni kohaselt ja riigihangete registri kaudu, mis tagab nii hanke osapoolte kui ka hankeprotsessi suurema läbipaistvuse.
Tarneahela kestlikkuse mõju juhtimiseks eelistame hangete läbiviimisel keskkon- nahoidlikke lahendusi ja tarnijaid, kes peavad oluliseks oma töötajate turvalisust. Põhjalikumalt saab kestlikkusega seotud juhtpõhimõtetest lugeda meie kodulehel.
Äriline käitumine
Ettevõtte töötajatele selgitatakse regulaarselt ärieetika juhtpõhimõtete sisu ning neid julgustatakse teavitama ettevõtte sisemiste kanalite, sh anonüümse vihjeliini kaudu oma tähelepanekutest mistahes kõrvalekallete kohta kontserni äritegevuses. Viimati viidi sellekohane sisekoolitus läbi 2024. aasta detsembris ning koolituse järel pidid kontserni töötajad läbima ka ärieetika nõuete tundmist kontrolliva testi.
Kõik ettevõtte töötajad on kohustatud vältima huvide konflikti oma isiklike ja ette- võtte eesmärkide vahel. Nii näiteks peavad kõik hankeprotsessis osalevad isikud teavitama viivitamatult võimalikust huvide konfliktist ettevõtte juhatust või ettevõtte hanke- või õigusosakonna juhti, samuti tuleb neil kord aastas deklareerida endaga seotud isikute ring ning kinnitada huvide konflikti puudumist.
Igast olukorrast, millega kaasneb ärieetika juhtpõhimõtete või mõne muu ettevõt- tele kohalduva õigusakti rikkumine, julgustame oma töötajaid sisemiste kanalite kaudu teavitama. Ettevõte reageerib laekunud teadetele viivitamatult, vajadusel kohaldades distsiplinaarkaristust, lõpetades erakorraliselt töö- või töövõtulepingu ning algatades süüteo tuvastamisel ametliku menetluse. 2024. aastal ei laekunud ühtegi teavitust väärkäitumise kohta.
Kohtuvaidluste ennetamine ja ametkondade poolt algatatud järelevalvemenetluste arv oli 2024. aasta individuaalsete eesmärkidega seatud juhatuse liikmetele ja õigusvaldkonna juhile.
Kestlikkusaruanne
96
Poliitikakujundus
Lobitegevus veemajanduse jaoks oluliste seadusandlike algatuste osas toimub üksnes koostöös Eesti Vee- ettevõtete Liiduga. Kohalike omavalitsustega, kellega Tallinna Vesi on sõlminud halduslepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste pakkumiseks, toimub suhtlus kõigi volikogudes esindatud poliitiliste partei- dega võrdsetel alustel, st ettevõte tutvustab temaga seotud eelnõude menetlemiseks vajalikku taustinfot kõigile huvigruppidele üheaegselt ning samas mahus. Tallinna Vesi ei ole otseselt ega kaudselt teinud rahalisi või mitterahalisi poliitilisi toetusi.
Suhted tarnijatega
Arvestades Tallinna Vee kui vee-ettevõtte tegevuse iseloomu, kuuluvad ettevõtte tootmisahelasse teised teenusepakkujad ja koostööpartnerid, kes aitavad meil tagada oma põhitegevuse toimimist ja klientidele pakutava teenuse kättesaadavust.
Meie jaoks on ühtviisi oluline nii leida uusi tarnijaid kui ka parendada koostööd olemasolevate koostöö- partneritega. Hindame pidevalt ja süsteemselt oma koostööd tarnijatega, mis annab võimaluse kahe- suunaliseks suhtluseks olemasolevate koostööpart- neritega, võimaldab luua usaldusväärse tarnijabaasi ning rakendada tarnijate poolt pakutavat kompetentsi selleks, et luua ettevõttele lisandväärtust. Tarnijate
tegevuse hindamise kõrval küsime tagasisidet ka oma tegevusele, et seeläbi edasi arendada suhteid ja koostööd tarnijatega ning olla ise parem koostöö- partner. Tallinna Vee ja tarnijate vaheliste ärisuhete vastastikuse hindamise protsess on jagatud kaheks etapiks: Tallinna Vee antav hinnang koostööpartnerite tegevusele ja koostööpartnerite hinnang Tallinna Vee tegevusele. Hinnatavate partnerite valik tehakse kulude ja partneri poolt kriitilises aspektis pakutavate asjade, teenuste või tööde põhjal.
2024. aastal hindasid Tallinna Vee üksused tarnijaid, kellega sõlmitud lepingu maksumus oli enam kui 100 000 eurot. Hinnati lepinguid, mille raames telliti 2024. aastal töid või osutati teenuseid või mille raa- mes osteti asju. Valimisse kuulus 92 lepingut ning 60 eri tarnijat. Hinnanguid anti kuues kategoorias viie punkti skaalal.
Hindamise tulemused näitavad, et Tallinna Vee hinnang koostööpartnerite tegevusele on hea:
• töö teostamise tähtaegades on hilinemisi alla 7 kalendripäeva või muudes lepinguga (või töö- protokollidega) määratud tähtaegades kuni 3 kalendripäeva;
• dokumentide vormistamisel ja/või töö koordinee- rimisel on vähesel määral eksimusi, mis paranda- takse kiiresti, tekitamata häireid tellija toimingu- tes ja protsessides;
Kategooria
Keskmine hinne
Usaldusväärsus – lepingu tähtaegadest ja tingimustest kinnipidamine
4,59
Asjaajamise korrektsus – kontaktisiku töö efektiivsus, dokumentide vormistamise korrektsus
4,39
Kvaliteet – vigade puudumine, nõutava dokumentatsiooni olemasolu ja korrektsus
4,42
Koostöövalmidus, proaktiivsus – kontaktisiku kättesaadavus, valmisolek lahendada probleeme, efektiivne ja operatiivne tegutsemine. Töövõtja poolt ettepanekute tegemine töö (ehitus) paremaks korraldamiseks. Suutlikkus näha ette tekkida võivaid takistusi.
4,61
Tööohutus – tööohutusnõuetele vastavus, tööõnnetuste ja tööohutusnõuete rikkumise juhtumite esinemine, ohutuskaartide olemasolu
4,58
Keskkonnakaitse – keskkonnakaitsenõuete eiramise juhtumite esinemine ning keskkonnaohutus ja -sõbralikkus
4,78
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
97
• asja, teenuse või töö üleandmisel ja vastuvõt- misel esinevad võimalikud puudused ei mõjuta tellija toiminguid ega põhiprotsesse ning puudu- sed on kõrvaldatud määratud tähtajaks;
• tarnija kontaktisik reageerib kahe tööpäeva jook- sul, võimalik lahendustega viivitamine ei tekita tellijale probleeme;
• tellija poolt on esitatud märkusi nõuete järgimi- seks, neid on aktsepteeritud ja tegevused korri- geeritud.
Võrreldes 2023. aastaga on hinnangud kategooriates usaldusväärsus, asjaajamise korrektsus, kvaliteet ja koostöövalmidus tõusnud keskmiselt 0,4 punkti võrra. Tööohutuse ja keskkonnakaitse kategoorias on hinnangud 2023. aastaga võrreldes 0,07 punkti võrra madalamad.
Tarnijate hindamise valimisse kuulunud ettevõtjad hindasid Tallinna Vee organisatsioonikultuuri kaheksas kategoorias. Valimis olnud 60 tarnijast edastas oma hinnangu 43 ettevõtet, hinnanguid anti kaheksas kategoorias kuue punkti skaalal.
2024. aastal viis Tallinna Vesi läbi 86 riigihanke piir- määra ületavat hanget. Hangete tulemusena sõlmitud lepingute mahust 68% moodustasid ehitustööd, 25% asjade ostmine ning 7% teenuste ostmine (sõlmitud lepingute kogumahud vastavalt 45 miljonit eurot,
17 miljonit eurot ja 5 miljonit eurot, sh raamlepingud). Keskmiselt esitati ühes hankes 3,2 pakkumust. Lisaks viis Tallinna Vesi läbi enam kui 65 väikehanget ehk alla riigihangete seaduses sätestatud võrgustikusektori piirmäära jäänud hanget.
2023. aastal püstitasime eesmärgi suurendada kesk- konnahoidlike hangete osakaalu ja viia hangetesse sisse ärilise käitumise tüüptingimused, mis järgivad ettevõtte sellekohaseid poliitikaid. 2024. aastal läbi viidud hangetest 54 hankes rakendasime keskkon- nahoidlikke meetmeid, mille eesmärk oli vähendada ehitustööde teostamisega kaasnevaid keskkonna- mõjusid ning vältida saaste teket. Lisaks rõhutasime sotsiaalsete aspektide tähtsust eesmärgiga järgida töö teostamisel tööohutusalaseid nõudeid ning kasutada töö eripärast tulenevaid isikukaitsevahendeid.
2024. aastal viisime lepingute üldtingimustesse sisse kohustuse juhinduda lepingu täitmisel eetilistest ärita- vadest, sh vältida huvide konflikti ja korruptsiooniriski ning järgida ettevõtte ärieetika juhtpõhimõtteid, mis on leitavad meie koduleheküljel.
Esmakordselt viisime 2024. aasta lõpus tarnijate seas läbi kestlikkusalase küsitluse, mille käigus soovisime teada, kuidas meie partnerid tegelevad kestlikkuse teemadega. Küsimused põhinesid kestlikkusaruand- luse direktiivis kajastatud teemadel. Kokku saadeti küsimustik 65 suurimale tarnijale, kellest küsimustiku
Kategooria
Keskmine hinne
Partneri olulisus
5,61
Kas Tallinna Vesi näitab üles huvi pikaajaliseks koostööks?
5,50
Kas Tallinna Vesi küsib soovitusi ja võimalusel ka arvestab nendega?
4,94
Kas Tallinna Vesi arvestab teie vajadusi ning on valmis pidama läbirääkimisi lepingutingimuste osas, et leida mõlemaid osapooli rahuldav tulemus?
4,74
Kas Tallinna Vesi otsib aktiivselt uusi võimalusi, propageerib ja rakendab uusi töövõtteid ning on aldis innovaatilistele ideedele?
4,83
Kas Tallinna Vee struktuur ja protsessid on efektiivsed ning nendega on lihtsam toime tulla kui teiste partneri omadega?
4,35
Kas Tallinna Vee töötajad on avatud ja huvitatud leidma lahendusi, mis teenivad parimal võimalikul viisil mõlema ettevõtte strateegilisi ärivajadusi?
5,38
Kas Tallinna Vees tegeldakse küsimuste ja probleemidega põhjalikult?
5,20
Kestlikkusaruanne
98
täitis 24. Vastanute puhul võib kokkuvõtvalt öelda, et kümme ettevõtet on kestlikkuse teemadel heal tasemel või tegelevad sellega aktiivselt ja 14 ettevõtte puhul on mõnesid kestlikkuse aspekte arvesse võetud, kuid süsteemne lähenemine veel puudub.
Eesmärk 2025. aastal planeerime jätkata keskkonnahoidlike tingimuste osakaalu suurendamist ning riigihangete strateegiliste põhimõtete rakendamist.
Kontsernis on siseprotseduuridega sätestatud mak- setähtajad, mis sõltuvad tasutava summa suurusest ning arveid tasutakse vastavalt lepingus kokku lepitud tähtaegadele.
Näitaja
2024
2023
Eesmärk (kui on)
Keskmine aeg* arve tasumiseks, päevades
16
16
Arve tasutakse vastavalt lepingus kokku lepitud maksetähtaegadele
Kuni 1000 € arved
14 päeva
14 päeva
1001 – 14 999 € arved
21 päeva
21 päeva
üle 15 000 € arved
28 päeva
28 päeva
Tüüpiliste tingimustega kooskõlas maksed, %
99%
99%
Hilinenud maksetega seotud pooleliolevate kohtumenetluste arv
0
0
*Aeg, mis kulub arve tasumiseks alates kuupäevast, mil hakatakse arvutama maksetähtaega.
Arvete maksetähtajad
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
99
Hea ühingu- juhtimise tava
Oleme võtnud ülesandeks järgida Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud „Hea ühingujuhtimise tava”. Ühingujuhtimise tava ja toimimine on seatud nii, et kõik töötajad tegutseksid ettevõtte ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Hea ühingujuhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus, sisekontroll ning riskijuhtimine on peamised aspektid, mis võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust.
100
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
101
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida reguleerivad nii kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui ka äriühingu poolt koostatud sisereeglid. Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõtetel on alates 1. jaanuarist 2006 soovituslik täita Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud „Hea ühingujuhtimise tava”. Tallinna Vesi on võtnud endale kohustuse selle tava põhimõtteid järgida ning on seda kogu 2024. aasta jooksul teinud. Käesolev aruanne lähtub 31. detsembri 2024 seisuga kehtinud andmetest ja põhimõtetest.
Tallinna Vee väärtustega on lahutamatult seotud kõrgetest hea ühingujuhtimise tava standarditest kinnipidamine, mille täitmise eest vastutavad aktsionäride ees vahetult juhatus ja nõukogu. Ühingujuhtimise tava ja toimimine on üles ehitatud nii, et kõik töötajad tegutseksid äriühingu ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Hea ühingujuhtimise tava järgmine, läbipaistvus, jätkusuutlikkus, sisekontroll ja riskijuhtimine on peamised aspektid, mis võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust. Tallinna Vee eesmärgiks on olla läbipaistev nii oma ma- jandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes huvigruppidega. Mitmel aastal on Tallinna Vesi leidnud tunnustust parimate investorsuhete eest Nasdaq Balti börsidel.
Alates 2010. aastast on Tallinna Vesi Balti riikides häid ühingujuhtimise tavasid edendava Balti Hea Ühingujuhtimise Instituudi liige.
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
102
Investorsuhted ja informatsiooni avalikustamine
Hea ühingujuhtimise tavaga on võimalik tutvuda Tallinna Vee kodulehel alajaotises Ettevõttest > Juhtimispõhi- mõtted > Hea ühingujuhtimise tava . Hea ühingujuhti- mise tava soovituste nimekiri on lahutamatuks osaks iga majandusaasta lõpus koostatavast majandusaasta aruandest. Ettevõtte majandusaasta aruanded on avalikustatud Nasdaq Tallinna börsi kodulehel ning nendega saab tutvuda ka ettevõtte kodulehel.
Enne kalendriaasta lõppu avaldab Tallinna Vesi Nas- daq Tallinna börsi süsteemi kaudu ja ka Tallinna Vee kodulehel järgmise aasta finantskalendri, mis sisaldab kvartali ja aasta finantstulemuste avalikustamise kuupäevi ning aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva.
Lisaks eelnevale avaldab Tallinna Vesi enne aktsionä- ride korralise üldkoosoleku toimumist oma kodulehel järgmise informatsiooni:
• üldkoosoleku kutse;
• taustinformatsioon päevakorra kohta, sh kinnita- misele kuuluv majandusaasta aruanne ja nõuko- gu ning sõltumatu audiitori aruanne;
• informatsioon valitava(te) nõukogu liikme(te) ja audiitori kandidaadi kohta;
• aktsiatega esindatud häälte koguarv;
• täiendavate küsimuste päevakorda võtmise ja otsuse eelnõude esitamise kord;
• juhatuselt ettevõtte tegevuse kohta teabe küsi- mise kord;
• üldkoosolekul osalemiseks vajalike isikut tõenda- vate dokumentide loetelu, sh volikirja vorm.
Üldkoosolekute otsused ja juhatuse ettekanne aval- datakse vahetult pärast koosolekut Nasdaq Tallinna börsi süsteemi kaudu. Üldkoosoleku kinnitatud protokoll avaldatakse seitsme päeva möödumisel üldkoosoleku toimumise päevast. Kogu Nasdaq Tallinna börsi süsteemi kaudu esitatud dokumentatsioon ja informatsioon on kättesaadav Tallinna Vee kodulehel.
Tallinna Vesi suhtleb korrapäraselt oma suurimate aktsionäride ja potentsiaalsete investoritega. Ettevõtte aktsionäride informeerimiseks kutsutakse vähemalt ühel korral aastas kokku aktsionäride üldkoosolek, kus igal aktsionäril on võimalus esitada juhatuse ja nõukogu liikmetele küsimusi. Juhatus saab oma olemasolevate ja potentsiaalsete investoritega kokku ka väljaspool üldkoosolekuid, sealhulgas kohtumistel ettevõttes, investoritele korraldatavatel esitlustel, konverentsidel, jagades informatsiooni veebiseminaridel ja vastates investorite telefonikõnedele.
Kord kvartalis korraldab Tallinna Vesi Nasdaq Tallinna börsi vahendusel investoritele suunatud interaktiivseid veebiseminare. Tegemist on virtuaalse konverentsiga, mille käigus annavad ettevõtte esindajad ülevaate ettevõtte tulemustest. Veebiseminar võimaldab otsesuhtlust ning esitada küsimusi otse ettevõtte juhatuse liikmetele. Veebiseminari toimumise aeg tehakse teatavaks Nasdaq Tallinna börsi vahendusel ning sellel saavad osaleda kõik huvilised. Kõik veebi- seminari lindistused ja sellel esitatud presentatsioonid avaldatakse nii Nasdaq Tallinna börsil kui ka Tallinna Vee kodulehel.
Aktsionäride üldkoosolek ja otsused üldkoosolekut kokku kutsumata
Tallinna Vesi on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek on Tallinna Vee kõrgeim juhtimisorgan.
Vastavalt äriseadustikule ja hea ühingujuhtimise tavale kutsub Tallinna Vesi nii aktsionäride korralisi kui ka erakorralisi üldkoosolekuid kokku, teavitades sellest oma aktsionäre Nasdaq Tallinna börsi vahendusel ning avaldades koosoleku kutse Tallinna Vee kodulehel. Samuti avaldatakse kutse ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist. Üldkoosolekuga seotud teave avaldatak- se eesti ja inglise keeles nii ettevõtte kodulehel kui ka börsiteatena. Päevalehes avaldatakse kutse vaid eesti keeles.
Tallinna Vee aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakord kinnitatakse enne avalda-
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
103
mist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja hääletamiseks. Üldkoosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud päevakor- rapunktide kohta koos vastavate kommentaaridega, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks ning see, kuidas ja millal teha ettepanekuid uue päeva- korrapunkti lisamiseks, avaldatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.
Üldkoosoleku teates ja Tallinna Vee kodulehel selgi- tatakse aktsionäridele, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, nende eriõigusi koos- oleku päevakorrale punktide lisamiseks. Aktsionäridele selgitatakse hääleõiguse teostamise õigusi nii Tallinna Vee kodulehel avaldatud üldkoosoleku teates kui ka iga üldkoosoleku alguses.
30.05.2024 toimus Tallinna Vee aktsionäride korraline üldkoosolek, kus kinnitati 2023. aasta majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise otsus, muudeti nõukogu liikmete tasusid (mis olid muutumatuna kehtinud 2005. aastast) ning pikendati nõukogu liikme Priit Rohumaa volitusi järgnevaks 3-aastaseks põhikirjajärgseks ametiajaks. Lisaks tegi juhatus ülevaate ettevõtte ül- distest tulemustest. 2024. aasta aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta küsimusi ei esitatud ning ühtegi ettepanekut täiendava punkti päevakorda lisamiseks ei tehtud.
Korralise üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik. 2024. aastal juhatas Tallinna Vee korralist üldkoosolekut Risto Agur, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ning juhatuselt Tallinna Vee tegevuse kohta teabe küsimise korda.
2024. aastal osalesid kõik juhatuse liikmed Tallinna Vee aktsionäride korralisel üldkoosolekul.
2024. aastal võimaldas Tallinna Vesi oma aktsionäridel hääletada üldkoosolekul ka isiklikult kohal viibimata, elektroonilisi vahendeid kasutades. Elektroonilisel teel hääletamiseks pidi aktsionär täitma hääletussedeli ja allkirjastama selle digitaalselt (kasutades ID-kaardi, digi-ID või Mobiil-ID rakendust) ning saatma digitaalselt allkirjastatud hääletussedeli e-kirja teel Tallinna Veele enne üldkoosoleku toimumise päeva. Aktsionärid, kes hääletasid elektroonilisi vahendeid kasutades, loeti
üldkoosolekul osalenuks ja nende aktsiatega esindatud hääled loeti üldkoosoleku kvoorumi hulka. Elektrooni- line hääletamine on aktsiaseltsi põhikirjaga lubatud.
Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid talle eri- kontrolli õiguse. Tallinna Vesi ei ole teadlik aktsionäride poolt sõlmitud hääleõiguse kokkulepete olemasolust.
Alates 18. oktoobrist 2021 kehtiv aktsiaseltsi põhikiri näeb ette vaid ühte liiki aktsiad (A-aktsiad). Tallinna Veel on 20 miljonit aktsiat, iga aktsia annab hääleta- misel ühe (1) hääle.
Lisaks aktsionäride korralisel üldkoosolekul vastu võetud otsustele otsustasid Tallinna Vee aktsionärid 28.03.2024 üldkoosolekut kokku kutsumata pikendada nõukogu liikmete Robert Kitti ja Mart Mägi volitusi järg- miseks põhikirjajärgseks ametiajaks kehtivusega kuni 31.03.2027. 11.04.2024 teatas Tallinna Vee aktsionär OÜ Utilitas kooskõlas Tallinna Vee põhikirja punktiga 6.3.7.2 tema poolt määratud nõukogu liikmete Priit Koidu ja Niall Patrick Millsi volituste pikendamisest järg- miseks põhikirjajärgseks ametiajaks kehtivusega kuni 11.04.2027. 21.06.2024 teavitas Tallinna Vee aktsionär Tallinna linn kooskõlas Tallinna Vee põhikirja punktiga 6.3.7.2 uue nõukogu liikme Karolina Ebba Anna Ullmani määramisest alates 01.07.2024 volituste tähtajaga kuni 30.06.2027. Karolina Ebba Anna Ullman vahetas Tallinna Vee nõukogus välja varasemalt Tallinna linna poolt määratud nõukogu liikme Andrei Korobeiniku, kelle volitused lõppesid 25.04.2024. 15.11.2024 teavitas Tallinna Vee aktsionär Tallinna linn kooskõlas Tallinna Vee põhikirja punktiga 6.3.7.2 tema poolt määratud nõukogu liikme Priit Lello volituste pikendamisest järgmiseks põhikirjajärgseks ametiajaks kehtivusega kuni 15.11.2027.
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
104
Nõukogu
Nõukogu planeerib Tallinna Vee tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest, kes valitakse kolmeks aastaks. 2024. aasta jooksul toimus viis korralist nõukogu koosolekut. Nõukogu kinnitas Tallinna Vee 2023. aasta majandusaasta aruande enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule, vaatas üle dividendiettepaneku enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule ning samuti vaatas üle Tallinna Vee 2025. aasta eelarve. Nõukogu käsitles oma koosolekutel ka peamisi ettevõtet puudutavaid riske, samuti regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid küsimusi, aga ka tootmist, finantsküsimusi, aruandlust, investeeringuid, personaliküsimusi, klienditeenindust, kliendi- ja töötajate rahuolu ning töötervishoidu ja -ohutust puudutavaid teemasid ning teisi tootmis- ja äritegevusega seotud küsimusi.
Tavaliselt koosneb nõukogu koosoleku päevakord järgmistest punktidest:
• nõukogu eelmise koosoleku protokolli kinnitamine;
• vajadusel ülevaade nõukogu komiteede poolt käsitletud teemadest;
• juhatuse ettekanne tootmisest, regulatsioonide ja seadustega seonduvatest küsimustest, finantsteemadest, kommunikatsioonist, personaliküsimustest, töötervishoiust ja -ohutusest ning kvaliteeti puudutavatest teemadest ja põhitegevusega mitteseotud ärist;
• suuremad projektid ja probleemid;
• rahastamisotsused ja -poliitika;
• erakorralised otsused.
Seisuga 31. detsember 2024 koosnes Tallinna Vee nõukogu järgmistest liikmetest:
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
105
Priit Koit (OÜ Utilitas) nõukogu esimees kuni 11. aprillini 2027
Robert Kitt (OÜ Utilitas) nõukogu liige kuni 31. märtsini 2027
Niall Patrick Mills (OÜ Utilitas) nõukogu liige kuni 11. aprillini 2027
Karolina Ebba Anna Ullman (Tallinna linn) nõukogu liige kuni 30. juunini 2027
Silver Tamm (Tallinna linn) nõukogu liige kuni 13. jaanuarini 2025
Mart Mägi (Tallinna linn) nõukogu liige kuni 31. märtsini 2027
Priit Lello (Tallinna linn) nõukogu liige kuni 15. novembrini 2027
Priit Rohumaa (sõltumatu) nõukogu liige kuni 3. juunini 2027
Gerli Kivisoo (sõltumatu) nõukogu liige kuni 1. juunini 2026
Tallinna Vesi ei ole nõukogu liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut väljaspool tavapärast äritegevust ja/või hinnakirja.
Nõukogu on ettevõttes moodustanud kaks komiteed: auditikomitee ja ametisse nimetamise ja tasustamise komitee, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, ametisse nimetamise ja tasustamise ning ühingujuhtimisega seotud küsimustes vastavalt allpool kirjeldatule.
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
106
Auditikomitee
Auditikomitee on nõukogu alamkomitee, mis teostab järelevalvet finantsaruand- luse, auditiprotsesside, sisekontrolli süsteemi, riskijuhtimise ja -hindamise ning seadusandliku ja regulatiivse vastavuse üle. Auditikomitee lähtub oma tegevuses audiitortegevuse seadusest ning Finantsinspektsiooni poolt väljastatud juhistest auditikomitee moodustamise ja tööprotsesside kohta.
Auditikomitee peamised ülesanded on järgmised:
• kvartali- ja aastaaruannete läbivaatamine, sh nõukogu informeerimine finantsaruandlusega seotud olulistest küsimustest ja sellest, kuidas need küsimused on lahendatud;
• riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhususe jälgimine ning analüüsimine;
• aastaaruande ja audiitorkontrolli ulatuse, protsessi ja tulemuste jälgimine ning auditiprotsessi efektiivsuse kohta nõukogule aru andmine;
• välisaudiitori sõltumatuse ja objektiivsuse (sh kuidas on objektiivsus tagatud) ning Tallinna Vee suhtes teostatava tegevuse õiguspärasuse jälgimine ja analüüsimine;
• välisaudiitori töö hindamine igal aastal ning aruande esitamine nõukogule vastava hinnangu kohta;
• ettepaneku tegemine nõukogule välisaudiitori nimetamiseks või tagasinime- tamiseks, vastutamine välisaudiitori teenuse leidmiseks korraldatava hanke ning audiitoritasude määramise eest;
• siseaudiitori sõltumatuse jälgimine;
• siseaudiitori rolli ulatuse ja efektiivsuse jälgimine, sh auditite aastakava läbi- vaatamine ja nõukogule kinnitamiseks esitamine.
Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes auditikomitee järgmistest nõukogu liikmetest:
Robert Kitt Auditikomitee juht
Mart Mägi Auditikomitee liige
Gerli Kivisoo Auditikomitee liige
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
107
Igal nõukogu koosolekul esitletakse nõukogule siseauditi aruannet. Tallinna Vee siseaudiitor annab oma tegevusest aru otse auditikomiteele.
Ametisse nimetatud välisaudiitoril ja välisaudiitori meeskonna liikmetel ei ole ilma auditikomitee eelneva nõusolekuta lubatud osutada muid teenuseid peale aastaaruande auditeerimise. 2024. aastal osutas välisaudiitor kontsernile lisaks raamatupidamise aastaaruande auditeerimisele ka koollitusteenust.
Tallinna
Vee
põhikirja
järgi
valitakse
välisaudiitor
aastaaruande
audiitorkontrolli
läbiviimiseks
aktsionäride
üldkoosoleku
poolt.
Tallinna
Vesi
valib
välisaudiitori,
järgides
hankeprotseduuri,
tagamaks
teenusele
parim
võimalik
kvaliteedi
ja
hin-
na
suhe.
Audiitorite
kvalifitseerimistingimused
on
ranged,
selleks
et
leida
parim
teenus
turul
pakutavate
seast.
Audiitori
valiku
kinnitavad
enne
üldkoosolekut
ka
auditikomitee
ning
ettevõtte
nõukogu.
31.
detsembril
2021
ja
31.
detsembril
2022
lõppeva
perioodi
auditeerimiseks
viidi
2021.
aastal
läbi
hange,
mille
tulemusel
sõlmiti
hankeleping
välisaudiitori
teenuste
osutamiseks
AS-iga
PricewaterhouseCoopers.
Hankelepingu
kohaselt
oli
võimalik
välisaudiitoriga
sõlmitud
lepingut
kaheks
aastaks
pikendada.
Sellekohase
ettepaneku
juhatus
01.06.2023
aktsionäride
korralisele
üldkoosolekule
ka
tegi,
ning
aktsionärid
kinnitasid
ettevõtte
välisaudiitoriks
ka
aastateks
2023
ja
2024
AS-i
PricewaterhouseCoopers.
2024.
aastal
oli
majan-
dusaasta
aruande
auditeerimise
kulu
59
tuhat
eurot
ja
tütarettevõtte
Auditikomitee aruande alusel hindab nõukogu iga-aastaselt majandusaruande kinnitamise käigus välisaudiitori töö kvaliteeti ning avaldab kokkuvõtte vastavast hinnangust aktsionäride korralise üldkoosoleku teates. Välisaudiitor on kohal aktsionäride korralisel üldkoosolekul ning võtab vajadusel sõna.
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
108
Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee
Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee nõustas 2024. aastal nõukogu jät- kuvalt juhtkonna tasustamise ning juhatuse liikmekandidaatide küsimuses.
Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes ametisse nimetamise ja tasustamise komitee järgmistest nõukogu liikmetest:
Priit Koit Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee juht
Priit Lello Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee liige
Priit Rohumaa Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee liige
Nõukogu kinnitab ettevõtte juhatuse tasustamise põhimõtted ja määrab ametisse nimetamise ja tasustamise komitee liikmed. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee esitab ettepanekud Tallinna Vee tasustamispõhimõtete kohta ning teos- tab järelevalvet nõukogu poolt kinnitatud põhimõtete ja väärtpaberituru seaduse nõuete täitmise üle.
Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab, et pakutud tasustamispõ- himõtted lähtuvad Tallinna Vee nii lühi- kui ka pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad seejuures ettevõtte majandustulemusi ja investorite õigustatud huve. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab, et põhitöö eest saadav tasu ja tulemustasu osakaal oleksid kooskõlas juhatuse liikme poolt täidetavate kohustustega ning et põhitöö eest saadav tasu moodustaks kogutasust piisava osa. Kehtivate tulemustasu põhimõtete kohaselt on juhatuse liikmetele ette näh- tud tulemustasu suurusjärgus maksimaalselt 25% nende aastasest brutotasust. Tulemustasu sõltub ettevõtte aasta finants- ja tootmistulemustest. 2024. aasta eest väljamakstav tulemustasu sõltub 80% ulatuses ettevõtte tulemustest ning 20% ulatuses individuaalsete eesmärkide täitmisest. Kui aastatulemused jäävad oodatust nõrgemaks, võidakse vastavasisulise otsuse korral tulemustasu mitte välja maksta.
Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab samuti, et juhatuse liikme valimine on asjakohane ning et nõukogule esitatud kandidaadil on nõutav taust, haridus ja kogemused.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
109
Juhatus
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Tallinna Vee igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja Tallinna Vee põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud te- gutsema majanduslikult kõige ratsionaalsemal viisil. Vastavalt käesolev aruande koostamise ajal kehtinud põhikirjale võib juhatus koosneda kahest kuni kolmest liikmest ning juhatus valitakse viieks (5) aastaks. Juhatus koostab alati nõukogu koosolekute jaoks tegevusaruande, mis saadetakse vastavalt nõukogu soovile nõukogu liikmetele kümme (10) päeva enne koosoleku toimumist. Juhatus koostab ka ad hoc aruandeid nõukogu koosolekute väliselt, kui peab seda vajalikuks ning kui seda soovib nõukogu esimees.
Nii juhatuse kui ka nõukogu liikmete puhul on tegemist siseteabe valdajatega, kes on teadlikud Tallinna Vee siseteabe valdajate reeglitest ning on koos oma lähikondsetega kirjas kontserni siseteabe valdajate nimekirjas.
2024. aastal ettevõtte juhatuse koosseisus muudatusi ei toimunud ning see jätkas tööd endises koosseisus, koosnedes järgmistest liikmetest:
Aleksandr Timofejev Tegevjuht, juhatuse esimees Juhatuse liikme volitustega kuni 30. oktoobrini 2026
Taavi Gröön Finantsdirektor Juhatuse liikme volitustega kuni 23. maini 2027
Tarvi Thomberg Varahaldusdirektor Juhatuse liikme volitustega kuni 8. novembrini 2026
Kõik juhatuse liikmed on ametisse nimetatud Tallinna Vee nõukogu poolt.
Kõigi juhatuse liikmete vastutusi on kirjeldatud alljärgnevalt.
Juhatuse esimehe Aleksandr Timofejevi ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee tegevjuhi igapäevaseid kohustusi, juhtida ja esindada Tallinna Vett, tagada vastavus lepingutele ja seadustele, korraldada juhatuse tööd, koordineerida stra- teegiate väljatöötamist ning tagada nende rakendamine.
Juhatuse liikme Taavi Grööni ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee fi- nantsdirektori igapäevaseid kohustusi, juhtida ja vastutada Tallinna Vee majan- dusarvestus- ja finantstegevuse ning pikaajaliste investeeringute planeerimise ja elluviimise eest.
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
110
Juhatuse liikme Tarvi Thombergi tööülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee varahaldusdirektori igapäevaseid kohustusi, juhtida ja vastutada Tallinna Vee maa-aluste vee- ja kanalisatsioonivõrkude igapäevase töö, veemõõdu, kliendi- teeninduse ja haldustegevuste juhtimise ning Tallinna Vee varadesse tehtavate investeeringute kavandamise ja elluviimise eest.
Tallinna Vesi on allkirjastanud juhatuse liikme lepingud kõigi juhatuse liikmetega. Tallinna Vesi ei ole juhatuse liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut väljaspool tavapärast äritegevust ja/või hinnakirja.
Juhatuse esimees võib vastavalt Tallinna Vee põhikirjale esindada Tallinna Vett ainuisikuliselt, teised juhatuse liikmed üksnes koos teise juhatuse liikmega. Jooks- vate otsuste vastuvõtmiseks on Tallinna Vee juhatus kehtestanud põhimõtete raamistiku, mille kohaselt on väiksemasummaliste tehingute sõlmimiseks antud volitused kindlaksmääratud juhtkonna liikmetele.
Tallinna Vee juhatus tegutseb ka AS-i Tallinna Vesi kui Watercomi ainuosaniku esindajana.
Võrdsed võimalused ja mitmekesisus juhatuse ja nõukogu liikmete valimisel
Juhatuse ja nõukogu liikmeid valides kohustub Tallinna Vesi järgima võrdse kohtle- mise põhimõtteid. Kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu või muude omaduste tõttu. Efektiivse ja tasakaalustatud juhatuse moodustamise eesmärgil peetakse juhatuse ja nõukogu liikmeid valides esmatähtsaks kandidaatide koge- must ettevõttes või valdkonna tundmist ning nende haridust ja tausta. Mees- ja naisliikmete osakaal juhatuses on välja toodud tegevusaruandes.
Vastavus Tallinna Börsi hea ühingujuhtimise tava soovitustele
Alates 1. jaanuarist 2006 peavad ettevõtted, kelle aktsiad on Eestis reguleeritud turul kaubeldavad, kirjeldama „täidan või selgitan” põhimõtte kohaselt oma juhti- mist hea ühingujuhtimise tava aruandes ja kinnitama, kas emitent järgib või ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi. Kui emitent ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi, peab ta aruandes selgitama, miks ta neid soovitusi ei järgi.
Tallina Vee vastavuse deklaratsioon
Tallinna Vesi järgis 2024. aastal valdavat enamikku hea ühingujuhtimise tava soovitustest. Tallinna Vesi ei järginud teatud soovitusi, mis on toodud allpool koos põhjendusega, miks ettevõte neid hetkel ei järgi.
„2.2.7. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
111
põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse sel- ges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning hea ühingujuhtimise tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.“
Tallinna Vesi avaldab juhatuse liikmetele makstud tasude kogusumma lisas 23 ja käesoleva aastaaruande osaks olevas tasustamisaruandes.
„3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõuko- gus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid.“
Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest. Aktsionä- ride lepinguga on Tallinna linn ja OÜ Utilitas (edaspidi Utilitas) leppinud nõukogu liikmete jaotuses kokku selliselt, et nõukogusse kuulub kolm Utilitase esindajat, neli Tallinna linna esindajat (mõlemal on õigus nimetada otse kaks nõukogu liiget ning ülejäänud liikmete osas teha ettepanek aktsionäride üldkoosolekule) ja kaks esindajat on sõltumatud nõukogu liikmed, kes valitakse nõukogusse vastavalt Tallinna Börsi reglemendi nõuetele alates ettevõtte aktsiate noteerimisest 2005. aasta juunis.
Informatsiooni avaldamine
„2.2.2. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise emitendi nõukogu esimees. Juhatuse liige võib olla emitendiga samasse kontserni kuuluva emitendi nõukogu esimees.”
Tallinna Vee juhatuse liikmed ei kuulu teiste emitentide juhatustesse ega ole ka nõukogu esimehed.
„2.3.2. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused.“
Nõukogu kinnitab juhatuse tasustamise põhimõtted. 2024. aastal toimusid kõik tehingud Tallinna Vee ja juhatuse liikmete või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel turutingimustel ning vastav informatsioon on avaldatud lisas 23.
„3.2.5. Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved).“
Nõukogu liikme tasu suuruse 6396 eurot aastas määras aktsionäride üldkoosolek aastal 2005, kui ettevõtte aktsiad börsil noteeriti. 30.05.2024 toimunud aktsionä- ride üldkoosolekul otsustati alates 01.06.2024 maksta nõukogu esimehele 2000 eurot kuus ja nõukogu liikmele 1000 eurot kuus. Tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja seda makstakse välja igakuiselt. 2024. aastal ei makstud
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
112
nõukogu liikmetele lisatasusid ega muid hüvitisi.
„3.2.6. Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu koosolekutel, siis märgitakse see hea ühingujuhtimise tava aruandes eraldi ära.“
Kokku toimus 2024. aastal viis nõukogu koosolekut (1. veebruaril 2024, 4. aprillil 2024, 2. mail 2024, 1. augustil 2024 ja 31. oktoobril 2024). Ainsana puudus enam kui pooltelt nõukogu koosolekult (viiest kolmel) nõukogu liige Niall Patrick Mills.
„3.3.2. Nõukogu liikme kandidaat teavitab enne tema valimist teisi nõukogu liik- meid huvide konflikti olemasolust, selle tekkimisel peale valimist teatab ta sellest viivitamatult. Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele.“
Kõik nõukogu liikmed on sellest nõudest teadlikud ning vähemalt üks kord aastas palub Tallinna Vesi neil uuendada ärihuvide registri andmeid. 2024. aastal ei toi- munud väljaspool põhitegevust Tallinna Vee ja nõukogu liikme või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel äritehinguid. Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid müüdi neile sama hinnaga, millega müüakse teenuseid kõikidele teistele klientidele.
Tallinna Vee 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta aruande lahutamatu osa moodustavad: „Tegevusaruanne”, „Kestlikkusaruanne”, „Konsolideeritud raamatupidamise aruanne” ja „Tasustamisaruanne”. Tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Tallinna Vee äritegevuse arengust ja tulemustest, peamistest riskidest ja ebamäärasustest.
Ärieetika
Börsiettevõttena on üks Tallinna Vee prioriteetidest tagada, et ettevõtte äritegevus ning ettevõtte nimel tegutsevate juhtide, töötajate või mistahes kolmandate osa- poolte käitumine oleks kooskõlas kõrgeimate eetikastandarditega. Tallinna Vesi on võtnud ülesandeks olla oma tegevuses usaldusväärne koostööpartner kõikide oma huvigruppide jaoks ning anda oma panus usaldusväärse ärikliima loomises- se. Tallinna Vee jaoks on lubamatu mistahes kujul või vormis esinev korruptsioon. Korruptsiooni ärahoidmiseks on Tallinna Vesi välja töötanud rea reegleid ja prot- seduure, mis nõuavad kõikidelt juhtidelt, töötajatelt ning kõigilt, kes tegutsevad ettevõtte nimel, eetilist käitumist. Ettevõttele on oluline, et tema äritegevus kõikidel tasanditel oleks läbipaistev ning järgiks seadusi ja ärieetika norme. Vähemalt kord aastas selgitame need põhimõtted üle kõigile oma töötajatele, palume teha nende teadmiste kontrollimiseks testi ning viime läbi võimaliku korruptsiooni ja pettustega seotud riskide hindamise.
Tallinna Vesi on koostanud oma ärieetika juhtpõhimõtted, mis hõlmab ka väär- käitumisest teavitamise korda, et kõigil oleks võimalik teavitada juhtumitest või kahtlustest, mil keegi on käitunud mistahes kehtivate õigusaktide või eetiliste äritavade vastaselt.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
113
Kõikidest ärieetika koodeksi rikkumistest tuleb teavitada viivituseta.
Nii töötajad kui ka Tallinna Veega koostööd tegevad või kolmandad osapooled saavad oma kahtlustest ebaeetilise käitumise juhtumite kohta teada anda mit- mete kanalite kaudu. Kõiki teateid analüüsitakse sõltumatu kolmanda isiku poolt. Teavitamise ja info analüüsimise süsteem tagab turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja teate tegija soovi korral anonüümsuse. Juhtumitest saab teavitada ettevõtte kodulehe kaudu, e-kirja või otsepöördumise teel.
2024. aastal ei tuvastanud Tallinna Vesi ühtegi kinnitust leidnud korruptsiooni- või pettusejuhtumit.
Koostööpartnerid
Soovime teha enam kui seadused ja lepingud meilt eeldavad. Selleks peame dialoogi ning teeme koostööd nii oma meeskonnas kui ka mitmete koostööpartneritega. Ühelt poolt jälgime pidevalt muudatusi seadusandluses ning hoiame oma juhte, kelle igapäevatööd muudatused puudutavad, nendega kursis. Teisalt peame oluliseks ka ennetavat koostööd, mistõttu osaleme aktiivselt, peamiselt läbi Eesti Vee-ettevõtete Liidu, õigusaktide väljatöötamises ja muutmises. Edendamaks eetilist ja vastutustundlikku ettevõtlust, teeme koostööd ka mitmete kvaliteedi- ja keskkonnateadlike ettevõtetega.
Koostöö tarnijatega
Arvestades meie kui vee-ettevõtte tegevuse iseloomu, kuuluvad meie tootmis- ahelasse teised teenusepakkujad ja koostööpartnerid, kes aitavad meil tagada oma põhitegevuse toimimist ja klientidele pakutava teenuse kättesaadavust.
Erinevalt paljudest teistest tootmisettevõtetest on meie tarneahel küllatki lihtne, sest Tallinna Vesi nii toodab kui ka müüb teenust, ilma et vahel oleks teisi tarnahela lülisid, ja selles ahelas ei ole toimunud märkimisväärseid muudatusi. Küll aga moodustab ettevõte omakorda tihti olulise lüli oma klientide tarneahelas ning seetõttu on meile väga oluline, et meie teenus vastaks kõrgetele kvaliteedinõuetele. Selleks, et see lühike, kuid kõigi meie eludes väga oluline tarneahel töötaks ilma katkestusteta, on ülioluline, et meie tarnijad oleksid usaldusväärsed. Sel eesmärgil on ettevõttel mitmetes kriitilistes lülides olemas alternatiivtarnijad, kelle poole võib pöörduda juhul, kui põhilise lepingupartneriga peaks midagi juhtuma. Meie tarnijate ring ku- juneb suuresti pakkumiste või riigihangete tulemusel, mis annab meile võimaluse sätestada just ettevõtte jaoks olulised kriteeriumid, millele väljavalitav tarnija peab vastama. Peame väga oluliseks keskkonnaohutust ja tarnijate töötajate turvalisust.
Meie koostööpartnerid jagunevad kolme suuremasse gruppi: kaubatarnijad, tee- nuseosutajad ja ehitustööde teostajad.
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
114
Valdavalt on meie tarnijate ring Eesti-keskne, kuid korraldame ka rahvusvahelisi hankeid. Selleks, et meie tootmistegevus oleks efektiivne ja jätkusuutlik, valime kvaliteetseid tooteid ja investeerime süsteemide uuendamisse. Ostame sisse mitmesuguseid tugiteenuseid, selleks et meie igapäevane fookus saaks püsida põhitegevusel. Väljast ostame sisse näiteks reklaami-, koristus- ja turvateenuseid ning mitmeid teisi spetsiifilisi teenuseid.
Oma tarnijate ringi hoidmiseks sõlmime peamiselt pikaajalisi raamlepinguid, et kindlustada vastastikune koostöö ja usaldusväärsus. Meie andmebaasis on pi- devalt ligikaudu 1000 tarnijat, kellega oleme aasta jooksul vähemalt ühel korral koostööd teinud.
Meie jaoks on ühtviisi oluline nii uute tarnijate leidmine kui ka koostöö paran- damine olemasolevate koostööpartneritega. Hindame pidevalt ja süsteemselt oma koostööd tarnijatega, mis annab võimaluse kahesuunaliseks suhtluseks olemasolevate koostööpartneritega, võimaldab luua usaldusväärse tarnijabaasi ning rakendada tarnijate poolt pakutavat kompetentsi selleks, et luua ettevõttele lisandväärtust. Tarnijate tegevuse hindamise kõrval küsime tagasisidet ka oma tegevusele, et seeläbi edasi arendada suhteid ja koostööd tarnijatega ning olla ise parem koostööpartner.
Meie põhimõtted ja kuuluvus organisatsioonidesse
Peame tähtsaks rääkida kaasa kogukonnas olulistel teemadel ning anda oma panus meie tegevusega seonduvate valdkondade arengusse ja õigusloome väl- jatöötamisse. Selleks oleme liitunud ja olnud asutajaliikmed mitmetes ühingutes. Tallinna Vesi on Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ja Vastutustundliku Ettevõt- luse Foorumi asutajaliige, Kvaliteediühingu kollektiivliige ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige, Eesti Maksumaksjate Liidu, Balti Hea Ühingujuhtimise Instituudi ja teiste organisatsioonide liige.
Meie ülesanne on tagada tarbijatele usaldusväärne joogiveeteenus ning puhas- tada reo- ja sademevesi, kasutades selleks keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Seda kohustust peame alati meeles pidama, nii järjekindlalt ja süsteemselt juh- timisotsuseid langetades kui ka oma igapäevases äritegevuses. See tähendab, et peame oma juhtimistavades arvestama oma tegevuse mõjuga ümbritsevale elukeskkonnale ning mitmete huvigruppide ootustega.
Ettevõtte juhatus on kinnitanud poliitikad ja juhtpõhimõtted, mis seavad raamistiku eri valdkondades tegutsemiseks. Kõik poliitikad ja juhtpõhimõtted on kättesaada- vad vähemalt eesti ja inglise keeles ning on leitavad ettevõtte kodulehe alajaotises Ettevõttest > Juhtimine ja vastutus > Juhtimispõhimõtted .
Konsolideeritud raamatu- pidamise aastaaruanne
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
118
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
119
Juhatuse deklaratsioon
Juhatus deklareerib oma vastutust AS-i Tallinna Vesi (ettevõte) ning tema tütaret- tevõtete Watercom OÜ ja OÜ ASTV Green Energy (edaspidi kõik koos kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta kohta lehekülgedel 119 kuni 156.
Juhtkonna parima teadmise kohaselt annab seisuga 31. detsember 2024 vasta- valt Euroopa Liidu poolt vastu võetud ja kehtivatele rahvusvahelistele finantsaru- andlusstandarditele koostatud konsolideeritud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate ettevõtte varadest, kohustistest, finantsseisundist, kasumist ja rahavoogudest.
Tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate ettevõtte äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja ebamää- rasuste kirjeldust.
Olulised tehingud seotud osapooltega avaldatakse konsolideeritud raamatupi- damise aastaaruandes.
Konsolideeritud aastaaruande koostamise käigus on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid, mis mõjutavad kontserni varade ja kohustiste väärtust ja mis ilmnesid aruande koostamise kuupäevani 14. märts 2025.
Juhatuse hinnangul on AS Tallinna Vesi ja tema tütarettevõtted jätkuvalt tegutsev majandusüksus.
Aleksandr Timofejev Taavi Gröön Tarvi Thomberg
Tegevjuht Finantsdirektor Varahaldusdirektor
juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige
14. märts 2025
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
120
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
|
tuhandetes eurodes, 31. detsembri seisuga |
Lisa |
2024 |
2023 |
|
|
Varad |
||||
|
Käibevara |
Raha ja raha ekvivalendid |
5 |
|
|
|
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed |
6 |
|
|
|
|
Varud |
|
|
||
|
Käibevara kokku |
|
|
||
|
Põhivara |
Materiaalne põhivara |
7 |
|
|
|
Immateriaalne põhivara |
8 |
|
|
|
|
Põhivara kokku |
|
|
||
|
Varad kokku |
|
|
||
|
Kohustised ja omakapital |
||||
|
Lühiajalised kohustised |
Rendikohustised |
9 |
|
|
|
Laenukohustised |
9 |
|
|
|
|
Võlad tarnijatele ja muud võlad |
10 |
|
|
|
|
Ettemaksed |
12 |
|
|
|
|
Lühiajalised kohustised kokku |
|
|
||
|
Pikaajalised kohustised |
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt |
|
|
|
|
Rendikohustised |
9 |
|
|
|
|
Laenukohustised |
9 |
|
|
|
|
Eraldis võimalike kolmandate osapooltenõuete katteks |
13 |
|
|
|
|
Edasilükkunud tulumaks |
|
|
||
|
Muud võlad |
|
|
||
|
Pikaajalised kohustised kokku |
|
|
||
|
Kohustised kokku |
|
|
||
|
Omakapital |
Aktsiakapital |
14 |
|
|
|
Ülekurss |
|
|
||
|
Kohustuslik reservkapital |
|
|
||
|
Jaotamata kasum |
|
|
||
|
Omakapital kokku |
|
|
||
|
Kohustised ja omakapital kokku |
|
|
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
121
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
|
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta |
Lisa |
2024 |
2023 |
|
Müügitulu |
15 |
|
|
|
Müüdud toodete/teenuste kulu |
17 |
- |
- |
|
Brutokasum |
|
|
|
|
Turustuskulud |
17 |
- |
- |
|
Üldhalduskulud |
17 |
- |
- |
|
Muud äritulud (+) /-kulud (-) |
18 |
- |
- |
|
Ärikasum |
|
|
|
|
Finantstulud |
19 |
|
|
|
Finantskulud |
19 |
- |
- |
|
Kasum enne tulumaksustamist |
|
|
|
|
Dividendide tulumaks |
20 |
- |
- |
|
Perioodi puhaskasum |
|
|
|
|
Perioodi koondkasum |
|
|
|
|
Jaotatav kasum |
|||
|
A-aktsia omanikele |
|
|
|
|
Kasum A-aktsia kohta (eurodes) |
21 |
|
|
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
122
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
|
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta |
Lisa |
2024 |
2023 |
|
Äritegevuse rahavood |
|||
|
Ärikasum |
|
|
|
|
Korrigeerimine kulumiga |
|
|
|
|
Korrigeerimine tuludega liitumistasud |
18 |
- |
- |
|
Muud mitterahalised korrigeerimised |
|
- |
|
|
Kasum (-) / kahjum (+) põhivara müügist |
- |
- |
|
|
Äritegevusega seotud käibevara muutus |
- |
|
|
|
Äritegevusega seotud kohustiste muutus |
|
- |
|
|
Rahavoog äritegevusest |
|
|
|
|
Investeerimistegevuse rahavood |
|||
|
Põhivara soetamine |
- |
- |
|
|
Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid, sh tulud üksikliitumiste rajamisest |
|
|
|
|
Põhivara müügitulu |
|
|
|
|
Saadud intressid |
|
|
|
|
Rahavoog investeerimistegevusest |
- |
- |
|
|
Finantseerimistegevuse rahavood |
|||
|
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud |
- |
- |
|
|
Tasutud kapitalirendi maksed |
- |
- |
|
|
Saadud laenud |
9 |
|
|
|
Tasutud laenud |
9 |
- |
- |
|
Tasutud dividendid |
20 |
- |
- |
|
Tasutud kinnipeetud tulumaks dividendidelt |
20 |
- |
- |
|
Tulumaks dividendidelt |
20 |
- |
- |
|
Rahavoog finantseerimistegevusest |
|
|
|
|
Raha ja raha ekvivalentide muutus |
- |
|
|
|
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses |
5 |
|
|
|
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus |
5 |
|
|
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
123
Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne
|
tuhandetes eurodes |
Aktsiakapital |
Ülekurss |
Kohustuslik reservkapital |
Jaotamata kasum |
Omakapital kokku |
|
31. detsember 2022 |
|
|
|
|
|
|
Dividendid (lisa 20) |
|
|
|
-
|
-
|
|
Perioodi koondkasum (lisa 21) |
|
|
|
|
|
|
31. detsember 2023 |
|
|
|
|
|
|
Dividendid (lisa 20) |
|
|
|
- |
- |
|
Perioodi koondkasum (lisa 21) |
|
|
|
|
|
|
31. detsember 2024 |
|
|
|
|
|
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
124
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Üldine informatsioon
AS-is Tallinna Vesi olulist mõju omavad aktsionärid on Tallinna linn 55,05 protsendiga ja OÜ Utilitas 20,3 protsendiga. Ülejäänud aktsiad on vabalt kaubeldavad Nasdaq Balti börsidel, kus AS-i Tallinna Vesi aktsiad noteeriti 1. juunil 2005.
Watercom OÜ (tütarettevõte) on 2010. aastal emaettevõtte poolt asutatud ette-võte, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on vee-ettevõtlusega ning vee- ja kanalisatsiooniga seotud omanikujärelevalve ning ehitusteenused.
ASTV Green Energy OÜ (tütarettevõte) on 2021. aastal emaettevõtte poolt oman-datud ettevõte, mille peamiseks tegevusvaldkonnaks on gaasitootmine. Tegemist on seisva ettevõttega ning aktiivset majandustegevust ei ole toimunud.
Ettevõte ja tütarettevõtted koos moodustavad kontserni (kontsern).
Kontaktandmed
Nimi | Watercom OÜ | ASTV Green Energy OÜ | |
Äriregistri kood | 10257326 | 11944939 | 16101654 |
KMKR | EE100060979 | EE101374619 | - |
Aadress | Ädala 10, 10614 Tallinn | Ädala 10, 10614 Tallinn | |
Telefon | 62 62 200 | 62 62 620 | 62 62 200 |
E-post | tvesi@tvesi.ee | watercom@watercom.eu | greenenergy@tvesi.ee |
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
125
Lisa 2. Kasutatud arvestuspõhimõtted
Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande (edas-pidi raamatupidamise aastaaruanne) koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikide aruandes esitatud aas-tate puhul, välja arvatud juhul, kui on kirjeldatud teisiti.
Aruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist.
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on AS-i Tallinna Vesi juhatuse poolt kinnitatud avaldamiseks 14. märtsil 2025. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule kuulub aastaaruanne kinnitamisele AS-i Tallinna Vesi nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku poolt. Aktsio-näridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamine vasta-valt IFRS-le nõuab oluliste juhtkonnapoolsete otsuste tegemist. Samuti tuleb juhatusel kasutada oma otsus-tusõigusi kontserni arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis nõuavad tõsisemat ja keerukamat otsustusprotsessi, või kus eeldused ja hinnangud omavad märkimisväärset mõju raamatupidamise aastaaruandele, on toodud lisas 3.
Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ja muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised.
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Uued standardid, standardite muudatused või tõl-gendused, mida kontsern on 1. jaanuaril 2024 alanud aruandlusperioodile rakendanud esmakordselt, ei oma kontsernile olulist mõju.
Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontsernile.
Konsolideerimispõhimõtted ja tütarettevõtete kajastamine
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandus-üksust, kui ta saab või tal on õigused majandusük-suses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.
Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt kon-solideeritud tütarettevõtte finantsnäitajad. Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerumata kasu-mid ja kahjumid on raamatupidamise aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud sel juhul, kui kahjumit ei saa katta. Ema- ja tütarettevõte kasutavad samasuguseid arvestuspõhimõtteid. Vajadusel on tütarettevõtte arvestuspõhimõtteid muudetud, kindlustamaks vas-tavust kontserni arvestuspõhimõtetele.
Ettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringut tütarettevõttesse soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).
Välisvaluuta
Arvestus- ja esitusvaluuta
2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esi-tatud eurodes.
Aruanne on koostatud eurodes ümardatuna lähima tuhandeni, v.a kui ei ole eraldi viidatud mõnele teisele mõõtühikule.
Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustised on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse 12 kuu jooksul järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustistena on näidatud
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
126
kohustised, mille maksetähtaeg saabub pärast aruan-dekuupäeva järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes ja rahakäibe aruandes koosnevad rahast pangakontodel ning kõrge likviidsusega riskivabadest ja lühiajalistest pangadeposiitidest, mille tähtaeg on kuni kolm kuud.
Finantsvarad
Klassifitseerimine
Kontserni kõik finantsvarad on klassifitseeritud korri-geeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategooriasse. Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finants-varade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuu-päeval, mil kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kui kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest.
Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.
Väärtuse langus
Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidi-kahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas kre-diidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid erinevaid võimalikke tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaa-davat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni mi-nevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
127
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksu-muses.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksu-muses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalik väärtuse langus.
Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tin-gimused:
• varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav;
• on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
• objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Litsentsid
Immateriaalse varana kajastatakse arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa.
Muu immateriaalne põhivara
Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu.
Ostetud põhivarade soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid, sh sisemisi tööjõukulusid. Tööjõukulud kapitaliseeritakse töötaja tunnihinna ja töötundi-de alusel, mis olid vajalikud vastava vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta nii, et seda on võimalik kasutada juhtkonna poolt ettenähtud viisil. Tunnihind arvutatakse iga töötaja kohta individuaalselt ning see koosneb lisaks palgakuludele töötajaga seotud muudest otsestest kuludest.
Võetud finantskohustistega seotud kulutused, mis on otseselt seotud põhivarade omandamise, ehituse või tekkimisega, kapitaliseeritakse põhivara koosseisus.
Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arves-tatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
Rakendatavad aastased amortisatsioonimäärad on järgmised:
• hooned: 1,25–2,0%;
• rajatised: 1,0–8,33%;
• masinad ja seadmed: 3,33–50%;
•
Erandjuhtudel võivad amortisatsioonimäärad erineda ülaltoodust, kui ilmneb, et põhivara kasulik eluiga erineb oluliselt vara grupile kehtestatud normist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
128
Finantskohustised
Finantskohustised jagunevad järgmistesse kategoo-riatesse: (a) finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (tuletisinstrumendid); (b) finantskohustused, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Finantskohustisteks loetakse võlgu tarnijatele, viitvõlgu, võetud laene ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi ja tuletisinstrumente. Finantskohustised (v.a tuletisinst-rumendid) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulu. Edasine ka-jastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus-maksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväär-tusega, mistõttu neid kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud te-hingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustiselt intressikulu, kasutades efektiivse intres-simäära meetodit.
Kohustised on kajastatud lühiajaliste kohustistena, v.a need, mille osas on kontsernil tingimusteta õigus lükata kohustise täitmist edasi pikemale perioodile kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.
Dividendi tulumaks Eestis
Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu mitte teenitud, vaid jaotatud kasumilt. Tulumaksuseaduse alusel mak-sustatakse äriühingu poolt väljamakstud dividendid ja muud kasumi jaotused tulumaksuga, olenemata saajast. Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tin-gimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Maksuvabastuse eelduseks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam mak-sumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada üleminekusätet.
Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub 2% julgeolekumaks residendist äriühingu majandusaasta kasumile enne tulumaksustamist. Konsolideeritud majandusaasta aruande korral võetakse aluseks emaettevõtja kon-solideerimata kasumiaruande kasum.
Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust kontserni vaba omakapitali suh-tes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide väljamaksmisega kaas-nevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Edasilükkunud tulumaks
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldisena on kajastatud eraldis võimalike kolman-date osapoolte nõuete katteks ja kontserni enda poolt osutatud ehitusteenustele antud garantii, mis on vajalik aruandekuupäevaks müüdud teenustega seotud garantiikohustuse rahuldamiseks. Ehitustee-nustele antud garantiist tulenev kohustis on kajastatud finantsseisundi aruandes lühi- ja pikaajalisena vastavalt
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
129
garantiiperioodi pikkusele ja võimaliku realiseerumise ajale. Eraldised on kajastatud kontserni juhtkonna parima hinnangu alusel ja nende tehingute tegelikud kulud võivad erineda antud hinnangutest.
Aktsiakapital
Aktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Vastavalt põhikirjale on kontsernil üht liiki aktsiad: A-aktsiad nimiväärtusega 0,60 eurot aktsia.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustiku nõuetele on aruandes kajas-tatud kohustuslik reservkapital, mis moodustatakse puhaskasumist tehtavatest eraldistest. Iga-aastase eraldise suurus peab olema vähemalt 5% aruandeaasta kinnitatud puhaskasumist, kuni reservkapital moodus-tab 10% sissemakstud aktsiakapitali suurusest. Kuna kontserni reservkapital on saavutanud nõutud taseme, ei suurendata reservkapitali enam puhaskasumi arvelt.
Reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta kontserni vabast omakapitalist, samuti kontserni aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Rent
Kontsern kui rentnik
Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kind-laksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.
Esmane mõõtmine
Rentnik kajastab kasutusõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustist rendiperioodi alguse seisuga.
Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutusõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutussõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:
• rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
• kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud ren-distiimulid;
• kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
• rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, sel-le asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.
Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes real „Materiaalne põhivara”.
Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväär-tuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rent-nik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.
Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõu-deid lühiajaliste rendilepingute (välja arvatud sõidukite pikaajalised rendilepingud, mille rendiperiood lõppeb 12 kuu jooksul) ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
130
Müügitulu kliendilepingutelt
Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehingu-hinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud teenuste kliendile üleandmise eest, millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll teenuse üle antakse üle kliendile.
Kontsern osutab lepingute alusel vee-, reo- ja sade-mevee, tuletõrjehüdrantide ja muid seotud teenuseid fikseeritud hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse, te-gelike tarnitud ühikute alusel.
Müügitulu ehituslepingutelt kajastatakse teenuse osutamise perioodi jooksul vastavalt tegelikult osuta-tud teenustele aruandeperioodi lõpuks suhtena kogu lepingu mahtu. Kontserni jaoks puudub varal üldjuhul tulenevalt lepingutingimustest alternatiivne kasutus. Õigus saada tasu tekib lepinguperioodi jooksul, sõl-tumata omandiõiguse üleandmisest kliendile.
Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fik-seeritud summad vastavalt maksegraafikule. Juhul, kui kontserni poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, kajastatakse lepinguline vara. Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, kajastatakse lepinguline kohustus.
Juhul kui leping sisaldab tunnipõhist tasu, kajastatakse müügitulu summas, mille osas kontsernil on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid igakuiselt ja tasu kuulub maksmisele arve esitamise hetkel.
Ühest ja samast lepingust tulenev lepinguline vara ja lepinguline kohustus kajastatakse finantsaruandes netosummana.
Juhul kui lepingus on muutuv tasu, kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.
Finantseerimise komponent
Kontsernil puuduvad lepingud, mille kohaselt oleks periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üle-andmise ja kliendilt makse saamise vahel pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda.
Puhaskasum aktsia kohta
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
131
Lisa 3. Olulised raamatupidamishinnangud
Kontsern kasutab eeldusi ja hinnanguid, mis puudutavad tulevikusündmusi. Raamatupidamislikud hinnangud juba oma olemuselt ühtivad harva täpselt tegelike tulemustega. Eeldused ja hinnangud, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse korrigeerimise järgneval aruandeperioodil, on toodud allpool.
•
• Juhtkonna hinnang kolmandate osapoolte või-malike kahjunõuete osas tugineb maksimaalsel erinevusel Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifidega arvutatud tulude ja ettevõttepoolse hinnangu vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele. Vastavalt seadusele kehtis Tee-nuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind seni, kuni Konkurentsiamet on kehtestanud uue veeteenuse hinna, ja ettevõte on neid hindu seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea ettevõte end klientide
ees vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud enne uute, Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist keh-tinud tariifidega.
Seisuga 31. detsember 2024 on esitatud viie hagi raa-mes nõudeid summas 14,67 miljonit eurot (lisanduvad kahe hagi raames esitatud viivisnõued summas 6,3 miljonit eurot). Ettevõtte juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike kohustuste suuruseks 6,0 miljonit eurot (31. detsember 2023: 6 miljonit eurot). Ettevõte on käitunud alati õigus-päraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi tariife ning nõuete esitamiseks ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega ettevõte ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi. Vaata ka lisa 13.
•
Seisuga 31. detsember 2024 omas kontsern ma-teriaalset põhivara jääkmaksumuses 296 miljonit eurot (2023: 256 miljonit eurot), aruandeperioodi kulum oli 8,2 miljonit eurot (2023: 7,7 miljonit eurot). Kui amortisatsioonimäärad väheneksid/suureneksid 5%, väheneks/suureneks aruandeperioodi kulum 412 tuhat eurot (2023: 385 tuhat eurot).
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
132
Lisa 4. Finantsriskide juhtimine
Finantsriski tegurid
Oma äritegevuses on kontsern avatud erinevatele finantsriskidele: tururisk (hõl-mab valuutariski, hinnariski, rahavoogude intressimäära riski ja õiglase väärtuse intressimäära riski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni finantsriskide juhtimine keskendub finantsturgude ettearvamatusele ja otsib võimalusi vähendada või-malikku negatiivset mõju kontserni finantstulemustele.
Kontserni finantsriske juhitakse finantsosakonna poolt juhatuse kontrolli ja järele-valve all. Finantsosakond määratleb, hindab ja juhib finantsriske koostöös kontserni tootmisüksustega.
Tururisk
Valuutarisk
Valuutarisk tekib, kui tulevased äritehingud või kajastatud varad või kohustused on kajastatud valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta. Kontserni valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostude ning omatavate rahaliste vahenditega.
Valdav osa kontserni ostudest teostatakse eurodes. Teistes valuutades teostatud ostude osakaal 2024. aastal oli 0,0% (2023: 0,0%). Tulenevalt välisvaluutades teostatavate tehingute väikesest osakaalust ei ole kontsern rakendanud eraldi meetmeid selle riski vähendamiseks.
Seisuga 31. detsember 2024 oli kontserni pangakontodel (sh tähtajalised depo-siidid) olevate rahaliste vahendite saldo kokku 3588 tuhat eurot (31. detsember 2023: 14 736 tuhat eurot), millest ükski summa ei olnud välisvaluutas (31. detsember 2023: ükski summa ei olnud välisvaluutas). Kontserni muudest finantsvaradest ja finantskohustustest ei tulenenud muid olulisi valuutariske.
Lähtuvalt eelnevast hindab kontsern oma valuutariski taset madalaks.
Hinnarisk
Kontsernil puudub finantsinstrumentidest tulenev hinnarisk, kuna tal puuduvad investeeringud omakapitaliinstrumentidesse.
Rahavoogude intressimäära risk ja õiglase väärtuse intressimäära risk
Õiglase väärtuse intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus kõigub tulevikus turuintressimäärade muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk on risk, et muutuva intressimääraga finantskohustuste finantskulud suurene-vad, kui turuintressimäärad tõusevad.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
133
Ujuvate intressimääradega võetud laenukohustused (lisa 9) avavad kontserni ra-havoogude intressimäära riskile. Juhatus hindab intressimäära riski ulatust ning võimalikke maandamismeetmeid kvartaalselt ning tulenevalt hinnangutest otsustab SWAP-lepingute sõlmimise vajaduse.
Aruandeperioodi lõpul olid kontsernil järgmised ujuva intressimääraga laenukohustused:
31. detsember 2024 | 31. detsember 2023 | |
Saldo tuhandetes eurodes | Saldo tuhandetes eurodes | |
Laenukohustused | 118 214 | 96 818 |
Neto avatus rahavoogude intressimäära riskile, juhul kui Euribor > 0 | 118 214 | 96 818 |
Neto avatus rahavoogude intressimäära riskile, juhul kui Euribor < 0 | 0 | 0 |
Kontserni kasum on tundlik kõrgemate/madalamate laenude ning intressimäära muutuste tulemusena.
Mõju kasumile, tuhandetes eurodes | 2024 | 2023 |
Intressimäärad – kasv 50 baaspunkti võrra* | -526 | -345 |
Intressimäärad – vähenemine 50 baaspunkti võrra* | 526 | 345 |
*Muude muutujate samaks jäädes |
Kuna kõiki instrumente kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, siis ei omaks turuintressimäärade muutus mõju kontserni finantsaruannetele.
Krediidirisk
Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahjumit, mis võib tekkida, kui vastaspool ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud rahalised vahendid pangakontodel ja deposiitides, finantsvarad õiglases väärtuses muutuse kajasta-misega läbi kasumi ja kahjumi, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.
Vastavalt kontserni riskijuhtimise põhimõtetele on kontserni lühiajalisi vabasid rahalisi vahendeid lubatud hoiustada ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel ja üleöö- ja tähtajalistel deposiitidel. Tähtajaliste deposiitide sõlmimisel kasutatakse vähemalt pikaajalist Baa1 krediidireitingut (Moody’s) omavaid osapooli. Seisuga 31. detsember 2024 kontsernil tähtajalisi deposiite ei olnud (31.12.2023 5 miljonit eurot).
Kontsern jälgib ka EBA (European Banking Authority) soovitusi seoses pankade rekapitaliseerimise nõuetega ja tähtajaliste deposiitide avamine toimub ainult pankades, mille kapitaliseerimises ei esine puudujääke.
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingu-
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
134
lised varad lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad 31. detsembrile 2024 eelnenud 12 kuu maksedistsipliinil ning nendel perioodidel tekkinud krediidikahjumitel. Mineviku kahjumäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tulevikuinformatsiooni makromajanduslike faktorite kohta, mis mõjutavad ostjate võimet nõudeid tasuda. Kontserni hinnangul on kõige relevantsemad näitajad SKP ja töötuse määr Eestis, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, ning seega korrigeerib mineviku kah-jumäärasid vastavalt oodatavatele muutustele nendes näitajates. Ülalkirjeldatud põhimõtete alusel arvutati nõuete allahindlus 31. detsembril 2024:
maksetähtaeg tulevikus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .0,2%
1 kuni 30 päeva üle maksetähtaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .0,2%
31 kuni 60 päeva üle maksetähtaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .0,2%
61 kuni 90 päeva üle maksetähtaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .0,2%
Üle 90 päeva üle maksetähtaja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .100%
Raha ja raha ekvivalentide väärtuse languse kajastamisele rakenduvad nõuded vastavalt IFRS 9-le, väärtuse langust seisuga 31. detsember 2024 ei tuvastatud.
Kontserni toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas kontserni siseprotseduu-ridega. Vähendamaks ostjatelt laekumata arvetega seotud krediidiriski, jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini. Tähtaega ületanud võlgade korral kontak-teerub klientidega arvelduste osakond. 2024. aasta detsembri lõpu seisuga oli üks klient (31. detsember 2023: kolm klienti), kelle laekumata arved (lisa 6) ületasid 5% kogu ostjatelt laekumata arvetest. Aruande koostamise kuupäevaks on nõuded selle kliendi vastu laekunud.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
135
Finantsvarad | Tähtaja ületanud | ||||
tuhandetes eurodes | Saldo | Tähtajas | Kuni 60 päeva | Üle 60 päeva | Allahindlus |
seisuga 31. detsember 2024 | |||||
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 5) | 3 589 | 3 589 | 0 | 0 | 0 |
Nõuded ostjate vastu (lisa 6) | 9 539 | 9 107 | 208 | 225 | -196 |
Ärikliendid | 5 295 | 5 002 | 165 | 129 | -125 |
Erakliendid | 4 244 | 4 105 | 43 | 96 | -71 |
Kokku | 13 128 | 12 696 | 208 | 225 | -196 |
seisuga 31. detsember 2023 | |||||
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 5) | 14 736 | 14 736 | 0 | 0 | 0 |
Nõuded ostjate vastu (lisa 6) | 8 155 | 7 501 | 152 | 502 | -473 |
Ärikliendid | 4 589 | 4 068 | 116 | 405 | -345 |
Erakliendid | 3 566 | 3 433 | 37 | 97 | -128 |
Kokku | 22 891 | 22 237 | 152 | 502 | -473 |
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui kontsernil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibe-kapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks ja/või deklareeritud dividendide maksmiseks.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
136
Finantskohustused maksetähtaegade lõikes* | ||||||
tuhandetes eurodes | Kuni 1 kuu | 1–3 kuud | 3–12 kuud | 1–5 aastat | Üle 5 aasta | Kokku |
seisuga 31. detsember 2024 | ||||||
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 10) | 13 581 | 0 | 0 | 0 | 0 | 13 581 |
Laenukohustised | 0 | 0 | 3 571 | 114 643 | 0 | 118 214 |
Rendikohustised | 64 | 127 | 538 | 1 917 | 0 | 2 646 |
Kokku | 13 645 | 127 | 4 109 | 116 560 | 0 | 134 441 |
seisuga 31. detsember 2023 | ||||||
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 10) | 6 668 | 0 | 0 | 0 | 0 | 6 668 |
Laenukohustised | 0 | 0 | 3 604 | 51 786 | 41 429 | 96 818 |
Kapitalirendikohustised | 60 | 119 | 518 | 1892 | 60 | 119 |
Kokku | 6 728 | 119 | 4 122 | 53 678 | 41 489 | 103 605 |
*Diskonteerimata summades |
Kontserni käibekapital on aruandeperioodi lõpuks negatiivne.
Negatiivne käibekapital ja madal rahajääk on strateegilised otsused, mille eesmärk on optimeerida ettevõtte kapitali kasutamise efektiivsust ning kaasnevaid kulusid. Kontsernil on allkirjastatud pikaajaliste investeerimislaenude lepingud, mis taga-vad piisava vaba krediidilimiidi, mille kasutuselevõtmine on võimalik 3-5 tööpäeva jooksul. 31.12.2024 seisuga oli investeerimislaenu vaba limiit 44 miljonit eurot.
Ettevõtte käibekapitali toetavad ka sihtfinantseeringutega rahastatavad investeeri-mistegevused. Sihtfinantseeringutega rahastatakse lahkvoolse sademevee taristu rajamist Tallinna linnas. Sihtfinantseeringutena laekus 2025. aasta jaanuaris 5,45 miljonit eurot. Sihtfinantseeringu laekumised toimuvad kuni kaks korda aastas - jaanuaris ja juulis, lähtuvalt teostatud investeeringute mahust.
Kapitali juhtimine
Kapitali juhtimisel on kontserni eesmärk tagada kontserni võime jätkata tegutseva majandusüksusena, olla kooskõlas nõukogu poolt kinnitatud äriplaani kapitalist-ruktuuriga ja pikaajaliste laenulepingutega, mis kehtestavad ettevõtte omakapitali miinimummääraks 30% koguvaradest.
Kontsern kasutab kapitali jälgimiseks omakapitali suhtarvu, mis saadakse neto-võla jagamisel kogukapitaliga. Netovõlg arvutatakse lahutades võlakohustustest (lisa 9; sealhulgas lühi- ja pikaajalised võlakohustused, nagu see on näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes) raha ja raha ekvivalendid (lisa 5). Kogukapital arvutatakse omakapitali ja netovõla summana, nagu see on näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
137
seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes | 2024 | 2023 |
Võlakohustused | 120 735 | 99 018 |
Raha | -3 589 | -14 736 |
Netovõlg | 117 146 | 84 282 |
Omakapital | 120 153 | 117 070 |
Kogukapital | 237 299 | 201 352 |
Netovõlg / kogukapital | 49,4% | 41,8% |
Varad | 313 841 | 281 882 |
Omakapital / varad | 38,3% | 41,5% |
Õiglase väärtuse hinnang
Raha ja raha ekvivalentide, laekumata arvete, muude pikaajaliste nõuete, lühiajaliste võlakohustuste ja tarnijatele tasumata arvete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest, kuna nende realiseeru-mine toimub 12 kuu jooksul või nende kajastamine toimus aruandekuupäevale lähedasel ajavahemikul.
Andmaks indikatsiooni õiglase väärtuse määramisel kasutatavatest sisenditest, on kontsern klassifitseerinud oma finantsinstrumendid raamatupidamisstandardite nõuetest lähtudes kolmele tasemele.
Tase 1. Aktiivsel turul kaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus põhineb noteeritud turuhinnal aruandeperioodi lõpus. Noteeritud turuhind, mida kasutatakse, on hetke pakkumishind. Seisuga 31. detsember 2024 ja 2023 ei olnud kontsernil finantsinstrumente, mis kuuluksid tasemele 1.
Tase 2. Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse kasutades hindamistehnikaid, mis maksimeerivad jälgitava turuinfo kasutamise, kus see on võimalik, ja toetuvad nii vähe kui võimalik ettevõtte eel-dustele. Kui kõik instrumendi õiglase väärtuse jaoks vajalikud olulised sisendid on jälgitavad, on instrumendi tase 2.
Tase 3. Kui üks või rohkem olulist sisendit ei põhine jälgitaval turuinfol, on instru-mendi tase 3.
Seisuga 31. detsember 2024 olid kõik kontserni pikaajalised võlakohustused uju-vate intressimääradega. Pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused põhinevad diskonteeritud rahavoogudel, kasutades intressimäära 4,33% (2023: 4,45%), ja kuuluvad õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Seisuga 31. detsember 2024 on kontserni pikaajaliste võlakohustuste õiglane väärtus 7 552 tuhat eurot suurem nende finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest (31. detsember 2023: 1224 tuhat eurot suurem).
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
138
Lisa 5. Raha ja raha ekvivalendid
seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes | 2024 | 2023 |
Raha ja pangakontod (lisa 4) | 3 589 | 14 736 |
Raha ja raha ekvivalendid kokku | 3 589 | 14 736 |
Lisa 6. Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed
seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes | 2024 | 2023 |
Ostjatelt laekumata arved,sealhulgas nõuded seotud osapooltele (lisa 23) | 9 5391 305 | 8 1551 005 |
Ebatõenäoliselt laekuvad arved | -196 | -473 |
Nõuded ostjate vastu kokku | 9 343 | 7 682 |
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi alguses | -473 | -549 |
Lootusetud arved | 305 | 0 |
Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded/ allahindluste tühistamine (-/+) | -28 | 76 |
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi lõpus | -196 | -473 |
Perioodi jooksul tehtud nõuete allahindlused on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Muud äritulud (+) /-kulud (-)“. Nõuete vanuselise analüüsi kohta (sh nõuded üle tähtaja) vt lisa 4.
seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes | 2024 | 2023 |
Muud viitlaekumised | 270 | 546 |
Tulevaste perioodide ettemakstud kulud | 1 133 | 380 |
Viitlaekumised ja ettemaksed kokku | 1 403 | 926 |
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed kokku | 10 746 | 8 608 |
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
139
Lisa 7. Materiaalne põhivara
tuhandetes eurodes | Maa ja ehitised | Rajatised | Masinad ja seadmed | Lõpetamata materiaalsed varad | Kasutus-õiguse varad | Lõpetamata kasutusõiguse varad | Materiaalsed põhivarad kokku |
seisuga 31. detsember 2022 | |||||||
Soetusmaksumus | 27 618 | 269 144 | 54 526 | 6 151 | 3 433 | 0 | 360 872 |
Akumuleeritud kulum | -8 262 | -82 445 | -38 660 | 0 | -1 636 | 0 | -131 003 |
Jääkmaksumus | 19 356 | 186 699 | 15 866 | 6 151 | 1 797 | 0 | 229 869 |
Perioodil 1. jaanuar 2023 – 31. detsember 2023 toimunud liikumised | |||||||
Soetamine | 0 | 0 | 0 | 32 885 | 0 | 1 099 | 33 984 |
Põhivara maha- kandmine ja müük jääkväärtuses | 0 | -2 | -40 | 0 | -6 | 0 | -48 |
Ümberliigitamine | 505 | 23 733 | 5 043 | -30 011 | 1 850 | -1 099 | 21 |
Arvestuslik kulum | -319 | -4 387 | -2 465 | 0 | -548 | 0 | -7 719 |
31. detsember 2023 | |||||||
Soetusmaksumus | 28 121 | 292 134 | 57 446 | 9 025 | 4 743 | 0 | 391 469 |
Akumuleeritud kulum | -8 579 | -86 091 | -39 041 | 0 | -1 650 | 0 | -135 361 |
Jääkmaksumus | 19 542 | 206 043 | 18 405 | 9 025 | 3 093 | 0 | 256 108 |
Perioodil 1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2024 toimunud liikumised | |||||||
Soetamine | 0 | 0 | 0 | 47 175 | 0 | 1 312 | 48 487 |
Põhivara maha- kandmine ja müük jääkväärtuses | 0 | 0 | -48 | 0 | -6 | 0 | -54 |
Ümberliigitamine | 236 | 30 412 | 8 092 | -38 619 | 1 157 | -1 312 | -34 |
Arvestuslik kulum | -314 | -4 672 | -2 709 | 0 | -548 | 0 | -8 243 |
31. detsember 2024 | |||||||
Soetusmaksumus | 28 246 | 321 397 | 64 717 | 17 581 | 5 391 | 0 | 437 332 |
Akumuleeritud kulum | -8 782 | -89 614 | -40 977 | 0 | -1 695 | 0 | -141 068 |
Jääkmaksumus (lisa 3) | 19 464 | 231 783 | 23 740 | 17 581 | 3 696 | 0 | 296 264 |
Kasutusõiguse vara vastab oma olemuselt masinate ja seadmete varaklassi definitsioonile.
Kontsern on aasta jooksul kapitaliseerinud laenuka-sutuskulusid põhivaradesse summas 911 tuhat eurot (2023: 442 tuhat eurot). Laenukasutuskulusid kapita-
liseeriti nende laenu kaalutud keskmise määra alusel, mis moodustab 5,00% (2023: 5,00%) (lisa 22).
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
140
Lisa 8. Immateriaalne põhivara
tuhandetes eurodes | Litsentsid ja arengu-väljaminekud | Lõpetamata immateriaalsed varad | Immateriaalsed põhivarad kokku |
31. detsember 2022 | |||
Soetusmaksumus | 5 023 | 91 | 5 114 |
Akumuleeritud kulum | -4 426 | 0 | -4 426 |
Jääkmaksumus | 597 | 91 | 688 |
Perioodil 1. jaanuar 2023 – 31. detsember 2023 toimunud liikumised | |||
Soetamine | 0 | 942 | 942 |
Reklassifitseerimine | 519 | -519 | 0 |
Arvestuslik kulum | -336 | 0 | -336 |
31. detsember 2023 | |||
Soetusmaksumus | 5 400 | 514 | 5 914 |
Akumuleeritud kulum | -4 621 | 0 | -4 621 |
Jääkmaksumus | 779 | 514 | 1 293 |
Perioodil 1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2024 toimunud liikumised | |||
Soetamine | 0 | 1 039 | 1 039 |
Reklassifitseerimine | 1 455 | -1 455 | 0 |
Arvestuslik kulum | -271 | 0 | -271 |
31. detsember 2024 | |||
Soetusmaksumus | 6 856 | 98 | 6 954 |
Akumuleeritud kulum | -4 892 | 0 | -4 892 |
Jääkmaksumus (lisa 3) | 1 964 | 98 | 2 062 |
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
141
Lisa 9. Võlakohustised
Lühiajalised kohustised tuhandetes eurodes | 31. detsember 2024 | 31. detsember 2023 |
Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa | 875 | 697 |
Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa | 3 441 | 3 594 |
Pikaajalised kohustised | ||
Rendikohustised | 2 178 | 1 892 |
Laenukohustised | 114 241 | 92 835 |
Pangalaenud tuhandetes eurodes | Saldo | Intressimäär |
seisuga 31. detsember 2024 | ||
Rendikohustised | 3 053 | 1,7%–6,88% |
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor) | 117 682 | 3,66% -4,4% |
seisuga 31. detsember 2023 | ||
Rendikohustised | 2 589 | 1,7%–6,88% |
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor) | 96 429 | 4,6% -5,0% |
Seisuga 31. detsember 2024 kehtivad kontserni laenulepingud kuuluvad tagasta-misele järgnevalt kirjeldatud viisil. Esimene laenuleping summas 42,5 miljonit eurot on tagastustähtajaga mais 2028. Teine laenuleping summas 35,7 miljonit eurot tagastatakse 20 võrdse poolaastamaksena perioodil mai 2025 kuni november 2034. Kolmas laenuleping summas 40 miljonit eurot kuulub poolaastamaksetena tagastamisele aastatel 2027–2038. Laenud on tagatiseta. Laenude tähtaegne jaotus on toodud lisas 4. Laenud on seotud järgmiste kovenantidega: netovõla ja EBITDA suhe, omakapitali määr ning laenu suhe võlakapitaliga finantseeritud varade väärtusesse.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
142
Netovõlg tuhandetes eurodes | 2024 | 31. detsember 2023 |
Raha ja raha ekvivalendid | 3 589 | 14 736 |
Laenukohustised | -117 682 | -96 429 |
Rendikohustised | -3 053 | -2 589 |
Netovõlg kokku | -117 146 | -84 282 |
Raha ja raha ekvivalendid | 3 589 | 14 736 |
Koguvõlg – ujuva intressimääraga | -120 735 | -99 018 |
Netovõlg kokku | -117 146 | -84 282 |
Kohustised finantseerimistegevusest | Muud varad | ||||
tuhandetes eurodes | Laenud | Rendid | Kokku | Raha ja raha ekvivalendid | Kokku |
Netovõlg seisuga 31. detsember 2022 | -80 338 | -2 490 | -82 828 | 12 650 | -70 178 |
Rahavoog | -16 364 | 1 233 | -15 131 | 2 086 | -13 045 |
Lisandumised – kapitalirendid | 0 | -1 332 | -1 332 | 0 | -1 332 |
Muud muutused | 273 | 0 | 273 | 0 | 273 |
Netovõlg seisuga 31. detsember 2023 | -96 429 | -2 589 | -99 018 | 14 736 | -84 282 |
Rahavoog | -21 396 | 1 144 | -20 252 | -11 147 | -31 399 |
Lisandumised – rendid | 0 | -1 608 | -1 608 | 0 | -1 608 |
Muud muutused | 143 | 0 | 143 | 0 | 143 |
Netovõlg seisuga 31. detsember 2024 | -117 682 | -3 053 | -120 735 | 3 589 | -117 146 |
Muud muutused sisaldavad mitterahalisi liikumisi, sh laenu finantseerimise kulud, mis kajastatakse finantskuluna laenuperioodi jooksul, ning rendilepingute enne-tähtaegsed lõpetamised. Vaata ka lisa 3 ja 4.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
143
Lisa 10. Võlad tarnijatele ja muud võlad
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Võlad tarnijatele – tegevuskulud | 2 596 | 2 301 |
Võlad tarnijatele – investeeringud | 5 393 | 4 367 |
Võlad seotud osapooltele (lisa 23) | 59 | 20 |
Võlad töötajatele | 2 211 | 1 917 |
Intressivõlad | 356 | 414 |
Muud viitvõlad | 816 | 89 |
Garantiieraldis | 79 | 76 |
Maksuvõlad, sh: | 2 071 | 1 722 |
Tulumaks | 387 | 319 |
Käibemaks | 330 | 78 |
Vee erikasutusõiguse tasu | 322 | 317 |
Saastetasu | 332 | 324 |
Sotsiaalkindlustusmaks | 636 | 600 |
Muud maksud | 64 | 84 |
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku | 13 581 | 10 886 |
Lisa 11. Tingimuslikud kohustused
Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust viie aasta jook-sul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahvid. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.
Kontsern on tulevikukohustustena sõlminud lepinguid materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks. Nimetatud investeerimiskohustuste täpsem info on esitatud lisades 7 ja 8.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
144
Lisa 12. Ettemaksed
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Ostjate ettemaksed veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest | 173 | 228 |
Liitumiste eest saadud ettemaksed | 2 473 | 3 376 |
Ettemaksed kokku | 2 646 | 3 604 |
Lisa 13. Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks
12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse AS-i Tallinna Vesi kassatsioon-kaebuse osas, mis puudutas tariifivaidlust Konkurentsiametiga. Kohus leidis, et Konkurentsiamet ei pea järgima ettevõtte erastamisel sõlmitud Teenuslepingus sisalduvat kokkulepet veeteenuse hindade kohta. Edaspidi reguleerib veeteenuse hinda Konkurentsiamet.
Vastavalt seadusele kehtis Teenuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind seni, kuni Konkurentsiamet on kehtestanud uued veeteenuse hinnad ja ettevõte on need seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea ettevõte end klientide ees vastu-tavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud enne uute, Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist kehtinud tariifidega.
18. oktoobril 2019 kooskõlastas Konkurentsiamet ettevõtte poolt sama aasta septembris esitatud tariifitaotluse. Uued veeteenuste hinnad rakendusid alates 1. detsembrist 2019. Ettevõtte põhitegevuspiirkonnas langesid hinnad erakliendile keskmiselt 27% ja ärikliendile keskmiselt 15%.
Seisuga 31. detsember 2024 on ettevõtte vastu esitatud nõudeid viie hagi raames kogusummas 14,67 miljonit eurot (lisanduvad viivisnõuded kogusummas 6,3 miljoniteurot). Ettevõtte juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike kohustuste suuruseks 6 miljonit eurot. Kohtud on käimasolevates vaid-lustes jätnud AS-i Tallinna Vesi vastu esitatud hagid rahuldamata, kuid jõustunud kohtuotsust üheski vaidluses veel aruande avaldamise kuupäeva seisuga pole. Lähtuvalt sellest, et vaidlused on pooleli, ei ole AS Tallinna Vesi nõuete eraldist seisuga 31.12.2024 muutnud.
Ettevõte on käitunud alati õiguspäraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi tariife ning nõuete esitamiseks ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega ettevõte ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi. Vaata ka lisa 3.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
145
Lisa 14. Aktsiakapital
Seisuga 31. detsember 2024 oli aktsiakapital nimiväärtuses 12 000 000 (kaksteist miljonit) eurot, mis jagunes 20 000 000-ks (kahekümneks miljoniks) 0,60-eurose (kuuekümne eurosendise) nimiväärtusega aktsiaks. Iga aktsia annab selle omanikule seltsi aktsionäride üldkoosolekul ühe (1) hääle ja õiguse osaleda seltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja seltsi põhikirjas sätestatud õigused.
Aktsiate emiteerimine ja tagasiostmine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses vastavalt põhikirjas määratud põhimõtetele, juhatusel sellekohased erivolitused puuduvad.
Seisuga 31. detsember 2024 omasid OÜ Utilitas 4 072 352 (20,36%) aktsiat ja Tallinna linn 11 011 482 (55,06%) aktsiat ning 4 916 166 aktsiat oli vabas ringluses. Teised otsesed aktsionärid omasid seisuga 31. detsember 2024 igaüks vähem kui 5% aktsiaid.
Seisuga 31. detsember 2024 omasid juhatuse liikmed Aleksandr Timofejev, Taavi Gröön ja Tarvi Thomberg vastavalt 200, 400 ja 800 AS-i Tallinna Vesi aktsiat. Nõukogu liikmed 31.12.2024 seisuga AS-i Tallinna Vesi aktsiaid ei omanud.
Seisuga 31. detsember 2023 omasid juhatuse liikmed Aleksandr Timofejev, Taavi Gröön ja Tarvi Thomberg vastavalt 200, 200 ja 400 AS-i Tallinna Vesi aktsiat. Nõukogu liikmed 31.12.2023 seisuga AS-i Tallinna Vesi aktsiaid ei omanud (lisa 23).
Väljakuulutatud ja väljamakstud dividendid on näidatud lisas 20.
Tingimuslik tulumaks jaotamata kasumilt väljamakstavatele dividendidele on näidatud lisas 11.
Lisa 15. Segmendiaruandlus
Kontsern on ärisegmendid määratlenud tuginedes kõrgema äriotsustaja poolt regulaarselt strateegiliste otsuste tegemiseks kasutatavale aruandlusele. Kõrgem äriotsustaja jälgib kontserni äritegevust tegevusvaldkonnapõhiselt. Eristatakse kolme segmenti: veeteenused, ehitusteenused ja muud teenused.
Veeteenused: veevarustuse, reovee ärajuhtimise, sademevee kogumise ja puhastamise ning tuletõrjehüdrantide teenus, ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus.
Ehitusteenused: Watercom OÜ poolt osutatavad ehitusteenused. Ehitusteenused on klassifitseeritud eraldiseisvaks segmendiks, sest selle müügitulu moodustab enam kui 10% kõikide segmentide müügitulust kokku.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
146
Muud teenused:teehoiutööd, survepesu- ja transporditeenused, projektijuhtimi-se ja omanikujärelevalve teenused ning muud teenused. Muud tegevusalad on kontserni finantstulemuste seisukohalt väheolulised ning ükski neist ei moodusta aruandluse mõistes eraldiseisvat segmenti.
Kõrgem äriotsustaja hindab tegevussegmentide tulemust segmendi müügi-tulu (segmendiväline ja segmentidevaheline müügitulu) ja brutokasumi põhjal. Segmentidevahelised tehingud toimuvad turutingimustel.
tuhandetes eurodes | Veeteenused | Ehitus-teenused | Muud teenused | Segmentide-vahelised tehingud | Segmendid kokku |
1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2024 | |||||
Kontserniväline müük | 58 291 | 5 220 | 866 | 0 | 64 377 |
Segmentidevaheline müük | 4 | 3 403 | 6 271 | -9 678 | 0 |
Segmendi müügitulu kokku | 58 295 | 8 623 | 7 137 | -9 678 | 64 377 |
Segmendi brutokasum | 24 773 | 646 | 2 365 | -1 112 | 26 672 |
Jagamatud kulud | |||||
Turustus- ja üldhalduskulud | -7 169 | ||||
Muud äritulud ja -kulud | -521 | ||||
Ärikasum | 18 982 | ||||
1. jaanuar 2023 – 31. detsember 2023 | |||||
Kontserniväline müük | 55 624 | 4 775 | 742 | 0 | 61 141 |
Segmentidevaheline müük | 0 | 5 693 | 5 311 | -11 004 | 0 |
Segmendi müügitulu kokku | 55 624 | 10 468 | 6 053 | -11 004 | 61 141 |
Segmendi brutokasum | 22 184 | 1 104 | 1 722 | -943 | 24 067 |
Jagamatud kulud | |||||
Turustus- ja üldhalduskulud | -6 096 | ||||
Muud äritulud ja -kulud | -621 | ||||
Ärikasum | 17 350 |
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
147
Müügitulu tegevusalade lõikes | ||
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Veeteenused | ||
Veevarustuse teenus | 11 714 | 9 861 |
Reovee ärajuhtimise teenus | 15 207 | 14 508 |
Müük eraklientidele kokku | 26 921 | 24 369 |
Veevarustuse teenus | 8 245 | 8 514 |
Reovee ärajuhtimise teenus | 8 988 | 9 087 |
Müük äriklientidele kokku | 17 233 | 17 601 |
Veevarustuse teenus | 1 733 | 1 670 |
Reovee ärajuhtimise teenus | 4 874 | 4 236 |
Sademevee ärajuhtimise teenus | 168 | 260 |
Müük teeninduspiirkonnavälistele klientidele kokku | 6 775 | 6 166 |
Sademevee kogumise ja puhastamise ning tuletõrjehüdrantide teenus (lisa 23) | 5 848 | 6 011 |
Ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus | 1 514 | 1 477 |
Veeteenused kokku | 58 291 | 55 624 |
Ehitusteenused | 5 220 | 4 775 |
Muud teenused | 866 | 742 |
Müügitulu kokku | 64 377 | 61 141 |
100% kontserni müügitulust teeniti Eesti Vabariigis.
Lisa 16. Tööjõukulud
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Töötasu ja seonduvad kulud (lisa 17) | -11 392 | -10 091 |
Sotsiaalmaks ja töötuskindlustus (lisa 17) | -3 740 | -3 411 |
Tööjõukulud kokku | -15 132 | -13 502 |
Keskmine töötajate arv | 368 | 359 |
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
148
Lisa 17. Müüdud toodete ja teenuste, turustus- ja üldhalduskulud
tuhandetes eurodes | 31. detsembril lõppenud aasta | |
Müüdud toodete ja teenuste kulu | 2024 | 2023 |
Vee erikasutusõiguse tasu | -1 282 | -1 271 |
Kemikaalid | -2 865 | -2 742 |
Elekter | -4 690 | -6 408 |
Saastetasu | -1 025 | -1 005 |
Tööjõukulud (lisa 16) | -10 718 | -9 684 |
Kulum (lisa 7 ja 8) | -7 449 | -7 002 |
Ehitusteenused | -4 084 | -3 481 |
Muud kulud | -5 592 | -5 480 |
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku | -37 705 | -37 074 |
Turustuskulud | ||
Tööjõukulud (lisa 16) | -825 | -740 |
Kulum (lisa 7 ja 8) | -1 | -3 |
Muud turustuskulud | -82 | -75 |
Turustuskulud kokku | -908 | -818 |
Üldhalduskulud | ||
Tööjõukulud (lisa 16) | -3 589 | -3 078 |
Kulum (lisa 7 ja 8) | -418 | -486 |
Muud üldhalduskulud | -2 254 | -1 714 |
Üldhalduskulud kokku | -6 261 | -5 278 |
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
149
Lisa 18. Muud äritulud ja -kulud
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Tulud üksikliitumiste rajamisest | 701 | 604 |
Liitumispunktide kulum (lisa 7 ja 8) | -659 | -564 |
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu (-) / kulu vähenemine (+) | -30 | 70 |
Muud äritulud (+) /-kulud (-) | -533 | -731 |
Muud äritulud ja -kulud kokku | -521 | -621 |
Lisa 19. Finantstulud ja -kulud
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Intressitulud | 191 | 119 |
Intressikulud, laen ja rent | -4 311 | -3 197 |
Muud finantstulud (+) / -kulud (-) | -83 | -66 |
Muud finantstulud (+) / -kulud (-) | -4 203 | -3 144 |
Lisa 20. Dividendid
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Perioodil väljakuulutatud dividendid | 10 200 | 6 600 |
Perioodil väljamakstud dividendid | 10 069 | 6 515 |
Kinnipeetud tulumaks dividendidelt | 131 | 85 |
Tulumaks väljamakstud dividendidelt | 1 508 | 1 352 |
Väljakuulutatud dividend aktsia kohta: | ||
Dividend aktsia kohta |
Dividendide tulumaksumäär 2024. aastal oli 20/80 (2023: 20/80), kuid eelneva kolme aasta maksustatud dividendimaksete keskmise summa ulatuses rakendus maksumäär 14/86. Kolme aasta dividendimaksete keskmise summa arvutamisel oli 2021. aasta esimene arvesse võetav aasta. Füüsilisest isikust aktsionäridele välja makstud madalama maksumääraga dividendi-delt peetakse täiendavalt kinni 7% tulumaksu. 2025.
aastast on väljamakstavad dividendid maksustatud tulumaksumääraga 22/78.
Edasilükkunud tulumaksukulu ja kohustus on 494 tuhat eurot (2023: 287 tuhat eurot) ja see on arvutatud tüta-rettevõtte jaotatava kasumi põhjal seisuga 31.12.2024.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
150
Lisa 21. Kasum aktsia kohta
31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Aruandeperioodi jaotamata kasum (tuhandetes eurodes) | 13 283 | 12 844 |
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat tükki) | 20 000 | 20 000 |
Kasum aktsia kohta | 0,66 EUR | 0,64 EUR |
31. detsembril 2024 ja 2023 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta võrdne kasumiga aktsia kohta.
Lisa 22. Rendid
Rendilepingud, mille kohaselt kontsern tegutseb rentnikuna, on sõlmitud sõidukite, kinnisvara ja IT-seadmete rentimiseks. Kõikide rendilepingute alusvaluutaks on euro. Rendile võetud vara ei ole antud edasi allrendile.
Informatsiooni kasutusõiguse vara amortisatsioonikulu, lisandumiste ja jääkväärtuse kohta vaata lisast 7. Rendikohustiste lunastustähtaja analüüs on esitatud lisas 4.
2024. aastal jõustus uusi rendilepinguid summas 1609 tuhat eurot (2023: 1345 tuhat eurot).
Rendilepingud, kus kontsern tegutseb rendileandjana, on kõik kinnisvara rendid. Kõik rendilepingud klassifitseeruvad kasutusrendilepinguteks. Kõikide kasutusren-dilepingute alusvaluutaks on euro. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu kasutusrendist oli 111 tuhat eurot (2023: 112 tuhat eurot). Kontserni hinnangul on renditulu ning renditavate varade osakaal koguvarast ebaolulised.
Lisa 23. Seotud osapooled
Dividendimaksed on näidatud omakapitali liikumise aruandes.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
151
Olulist mõju omavad aktsionärid | ||
Saldod kontserni finantsseisundi aruandes, tuhandetes eurodes | 2024 | 31. detsember 2023 |
Nõuded ostjate vastu | 1 305 | 1 005 |
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 10) | 59 | 20 |
Tehingud, tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Müügitulu | 7 586 | 7 437 |
Soojusenergia ost | 180 | 113 |
Investeeringute soetus | 250 | 0 |
Juriidilise teenuse ost | 0 | 28 |
Tehingud, tuhandetes eurodes (ilma sotsiaalmaksuta) | 2024 | 2023 |
Juhatuse liikmed | 380 | 343 |
Nõukogu liikmed | 56 | 38 |
Juhtkonna võtmeisikutena on käsitletud kontserni juhatuse ja nõukogu liikmeid, kellele on arvestatud ainult ülalnimetatud lepingulisi palgatasusid.
Potentsiaalne palgakulu kohustis juhul, kui nõukogu peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed, oleks kuni 182 tuhat eurot (ilma sotsiaalmaksuta).
Kontserni juhatuse ega nõukogu liikmed ei oma enam kui 5-protsendilist osalust üheski kontserniga olulistes äri- ja või koostöösuhetes olevas ettevõttes.
Seotud osapooltele kuuluvate kontserni aktsiate info on toodud lisas 14.
Lisa 24. Tütarettevõtted
Osalus 31. detsember | ||||
Tütarettevõte | Asukohamaa | Tegevusala | 2024 | 2023 |
Watercom OÜ | Tallinn, Eesti | Ehitus- ja muude kõrvalteenuste osutamine | 100% | 100% |
ASTV Green Energy OÜ | Tallinn, Eesti | Gaasitootmine | 100% | 100% |
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
152
Lisa 25. Lisainformatsioon kontserni emaettevõtte kohta
Vastavalt raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koosta-misel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitle-vaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded“ nõuetele.
Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete, ühisette-võtete ja sidusettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused.
Emaettevõtte eraldiseisvad aruanded
Vastavalt raamatupidamise seadusele on summa, millest
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
153
Finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes, 31. detsembri seisuga | 2024 | 2023 | |
Varad | |||
Käibevara | Raha ja raha ekvivalendid kokku | 2 556 | 12 978 |
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed | 8 065 | 6 826 | |
Nõuded emaettevõttele | 923 | 1 002 | |
Nõuded tütarettevõtjale | 38 | 54 | |
Varud | 1 072 | 1 059 | |
Käibevara kokku | 12 654 | 21 919 | |
Põhivara | Investeering tütarettevõtjasse | 527 | 527 |
Materiaalne põhivara | 302 338 | 262 481 | |
Immateriaalne põhivara | 2 062 | 779 | |
Põhivara kokku | 304 927 | 263 787 | |
Varad kokku | 317 581 | 285 706 | |
Kohustised ja omakapital | |||
Lühiajalised kohustised | Rendikohustised | 208 | 160 |
Laenukohustised | 3 441 | 3 594 | |
Võlad tarnijatele ja muud võlad | 11 309 | 9 301 | |
Võlad emaettevõtjale | 59 | 20 | |
Võlad tütarettevõtjale | 1 349 | 1 637 | |
Ostjate ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud | 2 624 | 3 553 | |
Lühiajalised kohustised kokku | 18 990 | 18 265 | |
Pikaajalised kohustised | Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt | 50 106 | 44 653 |
Rendikohustised | 406 | 363 | |
Laenukohustised | 114 241 | 92 835 | |
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks | 6 018 | 6 018 | |
Muud võlad | 17 | 23 | |
Pikaajalised kohustised kokku | 170 788 | 143 892 | |
Kohustised kokku | 189 778 | 162 157 | |
Omakapital | Aktsiakapital | 12 000 | 12 000 |
Ülekurss | 24 734 | 24 734 | |
Kohustuslik reservkapital | 1 278 | 1 278 | |
Jaotamata kasum | 89 791 | 85 537 | |
Omakapital kokku | 127 803 | 123 549 | |
Kohustised ja omakapital kokku | 317 581 | 285 706 |
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
154
Koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Müügitulu | 58 980 | 56 214 |
Müüdud toodete/teenuste kulu | -33 544 | -33 500 |
Brutokasum | 25 436 | 22 714 |
Turustuskulud | -908 | -818 |
Üldhalduskulud | -5 813 | -4 977 |
Muud äritulud (+) /-kulud (-) | -455 | -483 |
Ärikasum | 18 260 | 16 436 |
Intressikulud | -4 183 | -3 133 |
Muud finantstulud ja -kulud | 1 582 | 1 335 |
Kasum enne tulumaksustamist | 15 659 | 14 638 |
Dividendide tulumaks | - 1 205 | - 1 074 |
Puhaskasum | 14 454 | 13 564 |
Koondkasum | 14 454 | 13 564 |
Jaotatav kasum | ||
A-aktsia omanikele | 14 454 | 13 564 |
Kasum A-aktsia kohta (eurodes) | 0,72 | 0,68 |
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
155
tuhandetes eurodes, 31. detsembril lõppenud aasta | 2024 | 2023 |
Äritegevuse rahavood | ||
Ärikasum | 18 260 | 16 436 |
Korrigeerimine kulumiga | 8 210 | 7 756 |
Korrigeerimine tuludega liitumistasudest | -701 | -604 |
Muud mitterahalised korrigeerimised | 39 | -76 |
Kasum (-) / kahjum (+) põhivara müügist | -41 | -33 |
Äritegevusega seotud käibevara muutus | -1 157 | -561 |
Äritegevusega seotud kohustiste muutus | 746 | 365 |
Rahavoog äritegevusest | 25 356 | 23 283 |
Investeerimistegevuse rahavood | ||
Põhivara soetamine | -43 841 | -30 469 |
Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid, sh tulud üksikliitumiste rajamisest | 1 996 | 2 522 |
Põhivara müügitulu | 63 | 35 |
Saadud intressid | 166 | 101 |
Rahavoog investeerimistegevusest | -41 616 | -27 811 |
Finantseerimistegevuse rahavood | ||
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud | -5 379 | -3 283 |
Tasutud kapitalirendi maksed | -274 | -261 |
Saadud laenud | -3 604 | -41 136 |
Tasutud laenud | 25 000 | 57 500 |
Saadud dividendid | 1 500 | 1 300 |
Tasutud dividendid | -10 069 | -6 515 |
Tasutud kinnipeetud tulumaks dividendidelt | -131 | -85 |
Tulumaks dividendidelt | -1 205 | -1 074 |
Rahavoog finantseerimistegevusest | 5 838 | 6 446 |
Raha ja raha ekvivalentide muutus | -10 422 | 1 918 |
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 12 978 | 11 060 |
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 2 566 | 12 978 |
Rahavoogude aruanne
Tasustamisaruanne
156
Omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes | Aktsiakapital | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital | Jaotamata kasum | Omakapital kokku |
31. detsember 2022 | 12 000 | 24 734 | 1 278 | 78 573 | 116 585 |
Dividendid | 0 | 0 | 0 | -6 600 | -6 600 |
Perioodi koondkasum | 0 | 0 | 0 | 13 564 | 13 564 |
31. detsember 2023 | 12 000 | 24 734 | 1 278 | 85 537 | 123 549 |
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus | -527 | ||||
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil | 0 | ||||
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31. detsember 2023 | 123 022 | ||||
31. detsember 2023 | 12 000 | 24 734 | 1 278 | 85 537 | 123 549 |
Dividendid | 0 | 0 | 0 | -10 200 | -10 200 |
Perioodi koondkasum | 0 | 0 | 0 | 14 454 | 14 454 |
31. detsember 2024 | 12 000 | 24 734 | 1 278 | 89 791 | 127 803 |
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus | -527 | ||||
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil | 0 | ||||
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31. detsember 2024 | 127 276 |
Lisa 26. Aruandeperioodijärgsed sündmused
Detsembris 2024 sõlmis ettevõte lepingu Tallinna linnaga lahkvoolse sademevee-taristu arendamise sihtfinantseerimiseks. Bilansipäevajärgselt said kõik tingimused 2024. aastal tehtud investeeringute sihtfinantseerimise saamiseks täidetud ja sihtfinantseeritav summa kokku 5,45 miljonit eurot laekus jaanuaris 2025.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
157
Tasustamisaruanne
Tallinna Vee juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted, mis koostati 2021. aastal ja kinnitati nõukogu poolt jaanuaris 2022, on suunatud meie ettevõtte pikaajaliste eesmärkide toetamisele. Need põhimõtted arvestavad Tallinna Vee majandustulemusi, investorite ja võlausaldajate õigustatud huve ning peegeldavad konkreetse juhatuse liikme panust ja kogu juhatuse tegevust. Lisaks võetakse arvesse Tallinna Vee tulevikuplaane ja praegust olukorda juhtide töö- ning palgaturul.
Sissejuhatus
AS-i Tallinna Vesi (edaspidi Tallinna Vesi või ettevõte) tasustamisaruanne on koos-tatud ettevõtte juhatuse liikmetele aastatel 2020–2024 arvestatud tasude kohta vastavalt väärtpaberituru seaduse §-s 1353sätestatud nõuetele ning vastavalt väärtpaberituru seaduse § 1352nõuetele koostatud ettevõtte tasustamispõhi-mõtteid silmas pidades.
Tallinna Vee juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted on koostatud 2021. aastal ning kinnitatud nõukogu poolt jaanuaris 2022. Tasustamise üldpõhimõtted läh-tuvad Tallinna Vee pikaajalistest eesmärkidest, arvestades sealjuures ettevõtte majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve, samuti konkreetse juhatuse liikme tööülesannetest ja tema tegevusest ametikohal ning kogu juhatuse tegevusest, aga ka Tallinna Vee tulevikuplaanidest ning olukorrast juhtide töö- ja palgaturul, eesmärgiga aidata ellu viia ettevõtte strateegiat ning tagada pikaajaliste huvide kestlikkus.
Äriseadustiku § 314 lõike 2 kohaselt on nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel taganud, et juhatuse liikmele Tallinna Vee poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ettevõtte majandusliku olukorraga.
Äriseadustiku § 314 lõike 3 kohaselt, kui Tallinna Vee majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaks-mine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks Tallinna Vee suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ettevõte nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.
Nõukogu juurde on moodustatud kolmeliikmeline ametisse nimetamise ja tasus-tamise komitee, kes tagab, et pakutud tasustamispõhimõtted lähtuvad Tallinna Vee nii lühi- kui ka pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad seejuures ettevõtte majandustulemusi ja investorite õigustatud huve.
Tasustamisaruanne
158
Nõukogu komiteede protseduuri kohaselt teeb ametisse nimetamise ja tasusta-mise komitee (edaspidi komitee) ettepaneku nõukogule juhatuse liikmete tasu ja muude finantssoodustuste määramiseks, arvestades, et Tallinna Vesi tasustab juhatuse liikmeid õiglaselt ja vastutustundlikult, võttes arvesse tasustamise põ-himõtetes toodud kriteeriume. Juhatuse tasustamise alused vaatab komitee läbi vähemalt kord aastas.
Komitee tagab, et põhitöö eest saadav tasu ja tulemustasu osakaal oleksid koos-kõlas juhatuse liikme poolt täidetavate kohustustega ning põhitöö eest saadav tasu moodustaks kogutasust piisava osa.
Tasustamise üldpõhimõtted
Tasustamise üldpõhimõtted lähtuvad Tallinna Vee pikaajalistest eesmärkidest, arvestades sealjuures ettevõtte majandustulemusi ning investorite ja võlausal-dajate õigustatud huve, samuti konkreetse juhatuse liikme tööülesannetest ja tema tegevusest ametikohal ning kogu juhatuse tegevusest, aga ka Tallinna Vee tulevikuplaanidest ning juhtide töö- ning palgaturu tingimustest.
Juhatuse liikme töötasu määramise alused ja põhimõtted
• Põhipalga osakaal töötasus on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega.
• Põhipalk moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.
• Põhipalk on selline, mis motiveerib juhatuse liiget tegutsema ettevõtte parimates huvides ja mille tulemusel juhatuse liige hoidub tegutsemisest enda või kolmandate isikute huvides.
• Juhatuse liikme põhipalga määramisel võetakse arvesse juhatuse liikme eelnevat töökogemust ning sarnase ametikoha ja vastutusega tippjuhtide tasustamist tööturul.
• Juhatuse liikme põhipalk on määratud juhatuse liikme lepingus ning seda makstakse igakuiselt.
• Põhipalga muutmise sisendiks on olukord töö- ja palgaturul. Pärast komitee ettepanekul tehtud nõukogu otsust võidakse põhipalka korrigeerida, lähtuvalt töö- ja palgaturu olukorrast, kalendriaasta jooksul kokkulepitud kuupäevast alates.
• Kui esinevad tasustamise põhimõtete sissejuhatuses toodud asjaolud, siis vähendatakse juhatuse liikme palka komitee ettepanekul tehtud nõukogu otsuse alusel. Otsust tuleb põhjendada.
Juhatuse liikme tulemustasu määramise alused ja põhimõtted
• Tulemustasu osakaal on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega.
• Tulemustasu maksimaalne summa moodustab 25% juhatuse liikme aastasest bruto põhipalgast.
• Tulemustasu on selline, mis motiveerib juhatuse liiget tegutsema ettevõtte parimates huvides ja mille tulemusel juhatuse liige hoidub tegutsemisest enda või kolmandate isikute huvides.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
159
• Tulemustasu makstakse selle maksmisele eelneva kalendriaasta tulemuste eest ning järgneva kalendriaasta motivatsioonitasuna, välja arvatud sel juhul, kui tulemustasu makse tehakse lahkuvale juhatuse liikmele. Makse tehakse pärast majandusaasta tulemuste kinnitamist, reeglina märtsi keskpaigas.
• Juhatuse liikme tulemustasu arvestamisel juhindutakse:
• 80% ulatuses tulemustasu maksmisele eelneva aasta Tallinna Vee finants- ja tootmistulemustest, ettevõtte nõukogu poolt juhatuse liikmele seatud eesmärkidest ja nende täitmisest;
• 20% ulatuses juhatuse liikme individuaalsete eesmärkide täitmisest.
Nimetatud eesmärgid vaadatakse üle jaanuaris ning kinnitatakse komitee poolt.
Tulemustasu väljamaksmise kinnitab komitee. Väljamakse toimub märtsis. Juhul, kui käesolevas punktis nimetatud tulemused ei täida seatud eesmärke, võib komitee otsustada juhatuse liikmele tulemustasu mitte välja maksta.
Juhatuse liikme tööga kaasnevate hüvede ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted
• Ametiauto
• Lahkumishüvitis:
• Juhatuse liikme lahkumishüvitise suurus on tema kuue kuu põhipalk, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi temast sõltumatutel põhjustel või kui juhatuse liige avaldab soovi teenistusest lahkuda seoses ettevõttepoolse lepingu rikkumisega ja rikkumist mõistliku aja jooksul pärast vastava teate saatmist ei parandatud.
• Lahkumishüvitist ei maksta, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi tema-poolse lepingu rikkumise tõttu, sh kui ta on tekitanud ettevõttele kahju, kaotanud usalduse või kui teda karistatakse kriminaalkorras.
• Juhatuse liikme lahkumishüvitise suurus on tema kolme kuu põhipalk, juhul kui juhatuse liige kutsutakse tagasi tema tervislikust seisundist tulenevalt, mille tõttu ta ei ole olnud suuteline oma kohustusi täitma kolm kuud ja enam.
• Juhatuse liikme lepingu lõppemisel kuulub väljamaksmisele tasustamise põhimõtete punktis „Juhatuse liikme tulemustasu määramise alused ja põhimõtted” nimetatud tulemustasu. Kohalduvad eelnimetatud punktis toodud reeglid. Lahkuva juhatuse liikme tulemustasu arvestatakse proportsionaalselt tema poolt eelmisel kalendriaastal töötatud ajaga.
Juhatuse liikme aktsiatega, aktsiaoptsioonidega või muude sarnaste õigustega tasustamise alused ja põhimõtted
Ettevõte ei paku juhatuse liikmetele tasu aktsiates, aktsiaoptsioonides või muude sarnaste õiguste (nt pikaajaliste preemiasüsteemide jmt) näol.
Tasustamisaruanne
160
2024. aastal arvestatud tasud
JuhtAmetipositsioon | Ametisse nimetamise kuupäev | Põhipalk EUR | Tulemustasu EUR | Kokku EUR | Põhipalga osakaal kogu töötasus % | Tulemus-tasu osakaal kogu töötasus % |
Aleksandr TimofejevJuhatuse esimees, tegevjuht | 30.10.2012 | 118 000 | 22 000 | 140 000 | 84% | 16% |
Taavi GröönJuhatuse liige, finantsdirektor | 23.05.2022 | 101 000 | 19 000 | 120 000 | 84% | 16% |
Tarvi ThombergJuhatuse liige, varahaldusdirektor | 08.11.2021 | 101 000 | 19 000 | 120 000 | 84% | 16% |
Tasude muutused
Aasta | 2024 | 2023 | 2022 | 2021 | 2020 |
A. Timofejevi tasu muutus | +8,4% | +3,3% | +9.9% | +1.8% | +9.5% |
T. Grööni tasu muutus | +9,2% | +12,8% | +595.5% | - | - |
T. Thombergi tasu muutus | +14,8% | +99,9% | - | - | - |
K. Ojakääru tasu muutus | - | - | -61.3% | +24.0% | - |
R. Käi tasu muutus | - | - | - | - | -85.6% |
Äriühingu töötajate täistööaja keskmise tasu muutus* | 11,1% | +12,5% | +7,8% | +4,3% | +3,5% |
Äriühingu tulemuslikkuse muutus (puhaskasum) | +6,6% | +56,7% | -46.3% | -5.5% | -39.7% |
* Tasu muutuse protsent väljendab kogukulu muutust finantsaasta kohta.
Tulemuslikkuse kriteeriumite kohaldamine ning ühildumine ettevõtte pikaajaliste eesmärkidega
Juhatuse liikmetele makstud põhipalk ja tulemustasu on kooskõlas eespool kirjeldatud ettevõtte tasustamispõhimõtetega ning ühtegi erandit tasustamisel tehtud ei ole.
2024. aasta tulemustasu maksmine juhatuse liikmetele tugines ettevõtte 2023. aasta eesmärkide täitmisele, mis puudutasid näiteks amortisatsioonieelset kasu-mit (EBIDTA), vee kvaliteeti veevõrgus, kliendirahulolu, töötajate rahulolu. Juhatuse liikme 2024. aasta tulemustasu olenes ka juhatuse liikmele ettevõtte nõukogu poolt 2023. aastaks seatud individuaalsete eesmärkide täitmisest.
Igal juhatuse liikmel on vastutada oma valdkond, millest tulenevalt sätestatakse individuaalsed eesmärgid. Seatud individuaalsed eesmärgid on nii finantsilised kui ka mittefinantsilised, need toetavad ettevõtte pikaajalisi eesmärke ning aitavad tagada tulemuste saavutamist. Finantsilised eesmärgid on seatud, silmas pida-des ettevõtte spetsiifilisi tegevusnäitajaid. Need näitajad annavad aktsionäridele õige ja kõikehõlmava ülevaate ettevõtte seisust ja arengust ning on sisendiks investeerimisotsustele.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2024
161
Juhatuse ja nõukogu kinnitus
Juhatus on 14. märtsil 2025 koostanud AS-i Tallinna Vesi tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. AS-i Tallinna Vesi nõukogu on läbi vaadanud juhatuse poolt esitatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, kestlikkusaruandest ning tasustamisaruandest ja sõltumatu audiitori järeldusotsusest, ning on 14. märtsil 2025 majandusaasta aruande aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks oma protokollilise otsusega heaks kiitnud.
Aleksandr Timofejev Taavi Gröön Tarvi Thomberg
Tegevjuht Finantsdirektor Varahaldusdirektor
juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige
14. märts 2025