AS Tallinna Vesi

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023 
 
2 
 
 
SISUKORD 
 
SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 
TEGEVUSARUANNE ......................................................................................................................................... 3 
MEIE ETTEVÕTE ............................................................................................................................................... 6 
2023. AASTA TÄHTSÜNDMUSED ................................................................................................................... 12 
STRATEEGIA ................................................................................................................................................... 17 
2023. AASTA FINANTSTULEMUSED ............................................................................................................... 22 
KESTLIKKUSARUANNE ................................................................................................................................... 36 
KESKKONNATEAVE ........................................................................................................................................ 42 
SOTSIAALNE TEAVE ....................................................................................................................................... 69 
JUHTIMISALANE TEAVE ................................................................................................................................. 91 
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ........................................................................ 108 
JUHATUSE DEKLARATSIOON ....................................................................................................................... 108 
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE ...................................................................................... 109 
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE ........................................................................................... 111 
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ......................................................................................... 112 
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE ........................................................................... 114 
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .............................................................. 115 
TASUSTAMISARUANNE ............................................................................................................................... 147 
JUHATUSE JA NÕUKOGU KINNITUS ............................................................................................................ 151 
   

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

TEGEVUSARUANNE

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

2023. aasta oli meie ettevõtte jaoks tugevalt tulevikku vaatav — panustasime varasemast enam

investeeringutesse keskkonnahoiu, kestliku infrastruktuuri ning teenuste toimepidevuse tagamiseks.

Samuti jätkasime innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu nii torude jääpesu kui ka kaugloetavate

veearvestite paigaldamise näol. Meie jaoks on oluline teha oma tööd jätkusuutlikult, mida tõendas

Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kuldtaseme säilitamine. Samuti tähtsustame oma töötajate

heaolu ja asusime osalema peresõbraliku tööandja programmis.

Käesoleva aruande koostamisel oleme esmakordselt kasutusele võtnud mitmeid kestlikkusaruandluse

põhimõtteid ning liigume järjest edasi nende laiema rakendamise suunas.

Eesti suurima vee-ettevõttena mõjutab meie tegevus pea kolmandikku siinsetest elanikest.

Teadvustame seda endale ning pakume kõikidele nõuetele vastavat teenust, arvestame oma tegevuse

mõjuga ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale. Meie poolt toodetud kraanivesi vastab kõigile

joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning puhastatud heitvee kvaliteet ületab kehtivaid nõudeid.

Kasutame praeguseks ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat ja aastaks 2030 oleme

seadnud endale mitmeid ambitsioonikaid eesmärke nii energia tarbimise vähendamiseks kui ka

ettevõttesiseseks taastuvenergia tootmiseks. Oleme alustanud reoveepuhastusprotsessis tekkivast

biogaasist keskkonnasõbraliku soojus- ja elektrienergia tootmist. Puhastame oma reoveepuhastus-

jaamas ligi 40% kogu Eesti olme reoveest ja teeme seda äärmise hoolikusega, et hoida Läänemere

puhtust.

INVESTEERINGUD TULEVIKKU

2023. aastal jätkas Tallinna Vesi kiires tempos kaugloetavate veearvestite paigaldamist, mis vabastab

meie kliendid igakuisest veenäitude esitamise kohustusest. Üle 40% klientidest on endale juba uued

nutiarvestid saanud ning kogu teeninduspiirkond on plaanitud kaugloetavate veearvestitega katta

2026. aastaks. Uued arvestid edastavad infot veetarbimise kohta, tänu millele saame parema ülevaate

veetarbimisest meie teeninduspiirkonnas ja suudame tuvastada kliendi torustikul tekkinud lekke

võimalikult vara. See hoiab keskkonda ja minimeerib veeavariist tingitud potentsiaalseid kahjusid

varale.

2023. aastal investeeris Tallinna Vesi oma põhivaradesse võrreldes varasema aastaga 39 protsenti

rohkem ehk ligi 35 miljonit eurot.

Järgnevate aastate investeeringute plaan toetub Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavale aastateks 2023–2034 ning tõukub eesmärgist vähendada veetarbimise

keskkonnamõju, tagada teenuste toimepidevus ja linnaruumi jätkusuutlik areng. Aastateks 2023–2025

kavandatud investeeringuid võimaldavad rahastada muuhulgas 2023. aasta kevadsuvel sõlmitud

laenulepingud Põhjamaade Investeerimispanga ning AS-i SEB Pank, Swedbank AS-i ja OP Corporate

Bank plc Eesti filiaaliga.

Senised ja tulevased investeeringud tagavad ka edaspidi tallinlastele kvaliteetse joogivee ja aitavad

hoida looduskeskkonda puhtana. Läbi kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalide tõuseb nii torustike

keskmine eluiga kui ka puhastussüsteemide efektiivsus. Nii saame tagada elutähtsa teenuse

toimepidevuse taskukohase hinnaga ja võimalikult väikese häiringuga inimeste igapäevaelule.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

UUDSED TEHNOLOOGIAD

2023. aastal jätkusid mahukad investeeringuprojektid puhastusjaamades, nii näiteks lõppes Ülemiste

veepuhastusjaamas kiirfiltrite uuendamine ja algas selitite renoveerimine. Jätkame ettevalmistusi kahe

suurprojekti läbiviimiseks eesseisvatel aastatel. Üks neist hõlmab veepuhastuses kasutatava osooni

tootmise uuendamist ja rekonstrueerimist ning teine hõljuvkihiga selitite ümberehitamist

flotaatoriteks. Nende projektide eesmärk on ühest küljest vähendada puhastusjaama energiatarvet ja

teisest küljest suurendada selle tootmisvõimsust.

Paljassaare reoveepuhastusjaamas kujunes 2023. aasta suurimaks projektiks metaantankide

rekonstrueerimine, mille tulemusena hakkab Tallinna Vesi reoveepuhastuse protsessi käigus tekkivast

reoveesettest senisest rohkem biogaasi tootma. Esimene kahest kääritist valmis aasta lõpuks ja on

valmis uuesti töösse võtmiseks, teise kääriti rekonstrueerimine jätkub 2024. aastal. Paralleelselt

metaantankide rekonstrueerimisega käisid ehitustööd koostootmisjaama rajamiseks, mis võimaldab

lisaks soojusenergiale toota biogaasist ka suurema osa reovee puhastamisprotsessis vajaminevast

elektrienergiast. Koostootmisjaam valmis aasta lõpuks ja käivitub täies mahus 2024. aastal. Samuti

jätkuvad 2024. aastal ehitustööd Paljassaare peapumpla imibasseinide vahelise nugasiibri

paigaldamiseks.

Tütarettevõtte Watercom tõi 2023. aasta alguses turule uue veetorustike puhastamise teenuse, milles

kasutatakse uuenduslikku jääpesu tehnoloogiat. Jääpesu on senistest hooldusmeetoditest kordades

tõhusam ja kiirem ning keskkonnasõbralikum. Teenus on käivitunud edukalt ning äratanud mitmete

ettevõtete huvi, kes kasutavad torustikke oma põhitegevuses.

TÕENDATULT KÕRGE KVALITEET

Stabiilselt kõrgel tasemel püsivad kvaliteedinäitajad on tõendus sellest, et Tallinna Vesi pakub

usaldusväärset ja kindlat vee- ja kanalisatsiooniteenust — 2023. aasta jooksul võetud veeproovid

kinnitasid, et kraanivesi vastab 99,87% ulatuses kõigile joogiveele seatud rangetele kvaliteedinõuetele.

Puhas joogivesi on väärtuslik ressurss, mida ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Suurepärase vee-

kvaliteedi taga on palju inimesi, strateegilist tööd ja teadust. Puhta kraanivee on taganud läbimõeldud

investeeringud, efektiivne veepuhastusprotsess, regulaarne seire ja pidevad ennetavad hooldustööd

veevõrgus.

2023. aasta alguses veetorustike hooldusel kasutusele võetud jääpesu meetodiga on aasta jooksul

pestud üle 140 km veevõrku. Jääpesu on ainulaadne hooldustehnoloogia, mis seisneb vee ja söögisoola

lahusest jäähelveste massi valmistamises ja selle massi läbi veetorustiku pumpamises.

Reoveest võtsime 2023. aasta jooksul välja rohkem kui 800 tonni prahti, 200 tonni liiva, 1800 tonni

lämmastikku ja 240 tonni fosforit. Kõigi kvartalite lõikes vastas Paljassaare reoveepuhastusjaamas

puhastatud heitvesi kõigile kehtestatud nõuetele.

PANUS KOGUKONNA HEAKS

Tallinna Vesi pakkus puhast joogivett 2023. aasta juulis toimunud XIII noorte laulu- ja tantsupeol „Püha

on maa“, mille proovidesse ja etendustele viidi paakidega enam kui 100 000 liitrit joogivett. Sel moel

hoidsime koos lauljate, tantsijate ja publikuga ära enam kui 200 000 plastpudeli tootmise, transpordi

ja käitlemisega seotud ressursside kulu. Lisaks veepaakidele pakuti laulu- ja tantsupeol joogivett

Tallinna Lauluväljakule ja Kalevi staadionile paigaldatud joogiveekraanidest.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Aitasime kaasa keskkonnaharidust edendava jätkusuutlikkuse festivali Impact Day ja investeerimis-

festivali toimumisele ning kogukonnasündmuste, nagu Tallinna vanalinna päevad, Tallinna mere-

päevad, Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival, Põhja-Tallinna jaanipäev, KopliFest ja Uue

Maailma tänavafestival, teostumisele. Samuti panime õla alla mitme sportliku sündmuse, nagu 51.

Ülemiste järvejooks ja IRONMAN, toimumisele.

2023. aastal toetasime Tallinna lasteaeda Õunake ja Tallinna Ristiku põhikooli, Eesti Invaspordi Liitu,

SA Agrenska Fondi, Autismikooli, Põhja-Eesti Pimedate Ühingut, Tallinna Naiste Kriisikodu ja

Toidupanka.

Korraldasime avatud uste päeva ning ekskursioone Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reovee-

puhastusjaamas ning viisime läbi vee- ja keskkonnateemalisi vestlusringe. Neis ettevõtmistes osales

kokku üle 2600 inimese.

2024. AASTA SUUNAD

21. septembril 2023 esitasime Konkurentsiametile taotluse veeteenuse hindade muutmiseks. Taotlus

puudutab veeteenuse hinda Tallinna ja Saue põhipiirkonnas, Maardu tegevuspiirkonnas ja teistele vee-

ettevõtetele. Sõltuvalt Konkurentsiameti otsusest hakkavad uued hinnad kehtima 2024. aastal. Vee-

hinna korrigeerimise vajadus on tingitud põhjendatud kulude suurenemisest ning investeeringutest

elutähtsa teenuste toimimiseks, veetarbimisest tingitud keskkonnamõju vähendamiseks ja puhta

keskkonna hoidmiseks.

Tänan siiralt kogu Tallinna Vee ja Watercomi pühendunud meeskonda, nõukogu liikmeid ning meie

kliente, tarbijaid ja koostööpartnereid hea koostöö eest!

Aleksandr Timofejev

Juhatuse esimees

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

MEIE ETTEVÕTE

Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõtja, kes pakub vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pea

kolmandikule Eesti elanikkonnast. Teenindame enam kui 24 900 era- ja äriklienti ning ligi 470 000

lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades — Maardu linnas, Saue linnas ja Saku valla

Männiku külas. 31. detsembri 2023 seisuga töötas ettevõttes 364 töötajat.

Ülemiste veepuhastusjaam (vasakul) ja Paljassaare reoveepuhastusjaam (paremal)

Ettevõttel on kaks puhastusjaama: Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare reoveepuhastusjaam. Iga

päev puhastame oma jaamades keskmiselt 70 200 m³ joogivett ja 133 000 m³ reovett. Tallinna Vee

koosseisus tegutsevad ka akrediteeritud vee- ja heitveelabor.

Ühisveevärgisüsteemi kuulub üle 1210 km veetorustikke, 22 veepumplat ja 49 põhjavee puurkaev-

pumplat kokku 91 puurkaevuga. Harju- ja Järvamaal paiknev pinnaveehaare ulatub umbes 1800 km

ni. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üle 1195 km reoveetorustikke, 518 km sademeveetorustikke

ning 181 kanalisatsiooni- ja sademeveepumplat üle kogu teeninduspiirkonna.

Tallinna Vesi erastati 2001. aastal. Erastamisel Tallinna linnaga sõlmitud Teenusleping kehtis kuni 30.

novembrini 2022. Uus haldusleping sõlmiti linnaga perioodiks 01.12.2022–30.01.2032. Koos haldus-

ülesande kinnitamisega määrati AS Tallinna Vesi vee-ettevõtjaks Tallinna ühisveevarustuse

ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas kuni 30. novembrini 2032 (k.a).

Tallinna Vee kontserni kuulub kolm ettevõtet: emaettevõte AS Tallinna Vesi ning tütarettevõtted

Watercom OÜ ja ASTV Green Energy OÜ.

2010. aastal moodustatud tütarettevõtte Watercom eesmärk on pakkuda teenuseid emaettevõttele,

laiendada pakutavate teenuste valikut ja arendada välja põhitegevusega mitteseotud teenuseid. Tütar-

ettevõte Watercom OÜ kuulub täielikult AS-ile Tallinna Vesi ning selle tulemused on konsolideeritud

kontserni tulemustesse.

Tallinna Veele kuulub ka 100-protsendiline osalus tütarettevõttes ASTV Green Energy OÜ (asutatud

2021), mille eesmärk pikemaajalises vaates on pakkuda veeteenuste osutamisel tekkivaid taas-

kasutatavaid ressursse toodetena roheenergeetika turul.

Kontserni struktuur on püsinud viimastel aastatel suures osas muutumatuna.

Tallinna Vee aktsiad on noteeritud Nasdaq Balti börside põhinimekirjas. 31. detsembri 2023 seisuga

olid enam kui 5-protsendilist otseosalust omavad aktsionärid OÜ Utilitas ja Tallinna linn.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Juhtimissüsteem

Selleks, et ettevõte oleks tõhusalt ja süsteemselt juhitud, oleme rakendanud integreeritud juhtimis-

süsteemi, mis vastab rahvusvahelisele kvaliteedijuhtimissüsteemide standardile ISO 9001, keskkonna-

juhtimissüsteemide standardile ISO 14001 ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide

standardile ISO 45001 ning EL keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteemi (EMAS) määruse

nõuetele. Täiendavalt oleme oma infosüsteemide ja infrastruktuuride tõhusamaks toimimiseks ja

kaitseks alates 2023. aastast sertifitseerinud ISO/IEC 27001:2017 standardil põhineva infoturbe

juhtimissüsteemi. Kõikide standardite käsitlusalad katavad Tallinna Vee põhitegevusi:

• põhja- ja pinnaveevõtt ning puhastamine joogiveeks,

• joogivee tarnimine Tallinna ja lähiümbruse teeninduspiirkonna tarbijatele,

• reo- ja sademevee kogumine ja puhastamine,

• klienditeenindus ettenähtud teenuse tagamiseks.

Tütarettevõtte Watercomi tegevus on sertifitseeritud vastavalt kvaliteedistandarditele ISO 9001:2015,

ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 ja käsitlusalaga on kaetud järgnevad tegevused:

• omanikujärelevalve,

• vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus,

• remont ja hooldus,

• teedeehitus,

• vee-ettevõtlusalaste teenuste arendustegevus.

Riskijuhtimine

Mitmesugused riskid ja ebamäärasused on iga ettevõtte tegevuse igapäevane osa. Tallinna Vesi on

defineerinud riski kui midagi, mis võib

avaldada oluliselt negatiivset mõju

ettevõtte sihtide ja eesmärkide

saavutamisele. Riskid võivad

tähendada ohte, ebamäärasusi või

luhtunud võimalusi, mis on seotud

Tallinna Vee tegevuse või toimingu-

tega kas täna või tulevikus.

Pideva riskijuhtimise protsessi ees-

märk on hinnata, juhtida ja jälgida

regulaarselt riske, mis võiksid

kahjustada Tallinna Vee eesmärkide

saavutamist. Igale riskile on määratud

riskiomanik, kes koos kvaliteedijuhiga

viib läbi korrapäraseid riskihindamisi,

kaasates lisaks vastava valdkonna

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

spetsialiste. Riskid jagunevad tavariskideks ja strateegilisteks riskideks. Strateegiline risk on tervet

ettevõtet mõjutav, äri toimepidevuse seisukohast kriitilise tähtsusega risk, mis on seotud ettevõtte

juhtimise, pikaajalise strateegia, jätkusuutlikkuse ja eesmärkidega ning mille realiseerumine võib seada

ohtu ettevõtte toimivuse, eesmärkide saavutamise ja tuua kaasa suuri kaotusi. Tavariskiks

kvalifitseeruvad kõik ülejäänud riskid, mis jäävad strateegilise riski künnisest allapoole.

Riskide identifitseerimisel lähtutakse eelkõige:

• õigusaktidega sätestatud nõuetest,

• juhtimissüsteemide aluseks olevatest standarditest tulenevatest nõuetest,

• ettevõtte äriplaanist ja aastaeesmärkidest,

• teadaolevast ja dokumenteeritud infost võimalike ebasoovitavate sündmuste kohta,

• töötajate teadmistest ja kogemustest seoses võimaliku negatiivse mõjuga sündmustele,

• meedias kajastust leidvast tegevusvaldkonda puudutavast informatsioonist,

• trendidest ja arengutest ettevõttes kasutavate tehnoloogiate vallas,

• muutustest tarneahelas.

Riski mõju hinnatakse tagajärgede tõsiduse põhjal eri mõjualade lõikes. Iga riskiga kaasnevate

võimalike tagajärgede tõsidust hinnatakse 4-astmelisel skaalal, sõltuvalt riski olemusest kas kõigi või

osade alltoodud teemade lõikes:

• Rahaline kahju

• Teenuse kvaliteet

• Elanike tervis ja elukvaliteet

• Töötervishoid ja -ohutus

• Looduskeskkond

• Maine ja koostöö huvipooltega

• Andmekadu, infosüsteemide töö seisakud / häire aeg

Riskijuhtimise protsessis liigitatakse ettevõtte riske mõjuala järgi järgnevalt:

Kord kvartalis antakse ettevõtte nõukogule ja auditikomiteele ülevaade olulistest riskidest koos nende

kontrollimiseks tarvitusele võetud meetmete ning edaspidiseks kavandatud tegevustega.

Finantsriskid Tegevusriskid Maineriskid

Õiguslikud ja

regulatiivsed

riskid

Tervise- ja

tööohutusriskid

Keskkonnariskid

Personaliriskid IT-riskid

Organi-

satsioonilised

riskid

Aruandlusriskid

Jätkusuutlikkuse

riskid

Kvaliteediriskid

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Ettevõtte strateegilised riskid:

ÄÄRMUSLIKUD ILMASTIKUOLUD JA NEIST TULENEV SUUTMATUS TEENUST OSUTADA

Väga tugevate vihmasadude korral võib tekkida üleujutusoht Tallinna madalamates piirkondades

(Ahtri, Tuukri, Endla tänav, Pelgulinn ja Lauluväljaku piirkond), mis tuleneb ühisvoolse kanalisatsiooni-

võrgu ületäitumisest, või olukord, kus reoveepuhastusjaam ei suuda lühikest aega puhastada kogu

jaama sisenevat reovett, mis võib omakorda põhjustada reostusjuhtumeid. Riski minimeerimiseks

tehakse koostööd Tallinna linnaga lahkvoolse kanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseks.

STRATEEGILISE TÄHTSUSEGA RAJATISTE PURUNEMINE

Oluliste kollektorite purunemine või ulatuslik rike pumplates võib katkestada teenuse osutamise

mõnes suuremas piirkonnas. Riski kontrolli all hoidmiseks viiakse kollektorites ja pumplates läbi korra-

päraseid uuringuid ja seisukorra hindamisi. Lisaks teostame järelevalvet kolmandate osapoolte ehitus-

tegevuse üle ühiskanalisatsiooni reoveekollektorite kaitsevööndis.

REOVEEPUHASTUSE TEHNOLOOGIA VÕI TARISTU PURUNEMINE VÕI HÄVIMINE

Kriitilise tähtsusega reoveepuhastustehnoloogia või tehnorajatiste hävimine võib kaasa tuua olukorra,

kus puhasti ei suuda reovett nõuetekohaselt puhastada ja tekib keskkonnareostus, millele järgnevad

täiendavad keskkonnatrahvid. Riski minimeerimiseks hinnatakse regulaarselt süsteemide seisukorda,

seiratakse olemasolevaid süsteeme, dubleeritakse kriitilisi sõlmi ning on koostatud investeeringute

kava, et olulisi süsteeme ennetavalt uuendada.

REOVEE PEAPUMPLA ULATUSLIK HÄIRE

Paljassaare peapumpla on ülioluline rajatis, kuhu voolab kokku kogu linnast kogutav reovesi. Kui

pumpamine on häiritud ja puudub võimalus reovett puhastisse juhtida, tekivad linnas üleujutused ja

reovesi võib sattuda keskkonda. Riski minimeerimiseks on pumplas viimastel aastatel vahetatud vanad

pumbad uute vastu, ehitatud välja elektritoide mitmest alajaamast ja planeeritud on isevoolse

ülevoolu rajamine.

ULATUSLIKUST ELEKTRIKATKESTUSEST PÕHJUSTATUD TOIMEPIDEVUSE KATKEMINE

Ulatuslik elektrikatkestus Tallinna ja/või Harjumaa piirkonnas võib kaasa tuua reoveepuhastusjaama

töö täieliku seiskumise, ettevõtte infosüsteemide töö katkemise, üleujutused ja keskkonnareostuse

ning halvimal juhul ka joogiveevarustuse katkemise Tallinna ja Saue teeninduspiirkonnas ning lähedal-

asuvates valdades. Riski realiseerumise tõenäosus on hetkel hinnatud suureks tulenevalt Balti riikide

elektrivõrgu võimalikust desünkroniseerimisest Kaliningradi elektrivõrgust ning Auvere elektrijaama

pikaajalisest remondist. Riski juhtimiseks on ettevõte koostanud põhjaliku kriisiplaani, rajanud reovee-

puhastusjaama koostootmisjaama ning soetab generaatorid kõikide protsesside toimepidevuse

tagamiseks.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

VÕIMALIKUD KOLMANDATE OSAPOOLTE NÕUDED

12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse AS-i Tallinna Vesi kassatsioonkaebuse osas, mis

puudutab tariifivaidlust Konkurentsiametiga. Kohus leidis, et Konkurentsiamet ei pea järgima Ettevõtte

erastamisel sõlmitud Teenuslepingus sisalduvat kokkulepet veeteenuse hindade kohta ning edaspidi

reguleerib veeteenuse hinda Konkurentsiamet.

Vastavalt seadusele kehtis Teenuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind seni, kuni Konkurentsi-

amet on kehtestanud uued veeteenuse hinnad ja ettevõte on need seadusega kooskõlas rakendanud.

Ettevõte on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea ettevõte end

klientide ees vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud enne uute, Konkurentsiameti poolt

heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist.

18. oktoobril 2019 kooskõlastas Konkurentsiamet ettevõtte poolt sama aasta septembris esitatud

tariifitaotluse. Uued veeteenuste hinnad rakendusid alates 1. detsembrist 2019. Ettevõtte põhi-

tegevuspiirkonnas langesid hinnad erakliendile keskmiselt 27% ja ärikliendile keskmiselt 15%.

Seisuga 31. detsember 2023 on nelja hagi raames esitatud nõudeid kogusummas 13,6 miljonit eurot.

Ettevõtte juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike kohustuste suuruseks

6 miljonit eurot (31. detsember 2022: 6 miljonit eurot) ning on konservatiivsuse printsiibist lähtudes

peatanud eraldise vähendamise. Kaks kohtuasja on 31.12.2023 seisuga jõudnud teise kohtuastmesse

ning hageja nõuded on kõigi kohtute poolt seni jäetud rahuldamata. Arvestades nõuete üldisi

aegumistähtaegu, ei pea ettevõte samal alusel uute nõuete esitamist tõenäoliseks.

Ettevõte on käitunud alati õiguspäraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi

tariife ning nõuete esitamiseks ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega ei võta ettevõte omaks mistahes

vastutust ja lükkab kõik nõuded täies ulatuses tagasi.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Meie peamised tooted ja teenused

Vee kogumine,

puhastamine

ja -varustus

Vee- ja

kanalisatsiooni-

teenused

Reo- ja sademevee

kogumine,

ärajuhtimine ja

puhastamine

Laboriteenused

Projekteerimis-

teenused

Torustike

ehitamine

Omaniku-

järelevalve ja

projektijuhtimine

Transpordi-

teenused ja

teedeehitus

MEIE MISSIOON JA VISIOON

Meie kohustus on pakkuda kvaliteetset joogivett, tagada teenuse katkematus ja koguda ning

puhastada keskkonnasõbralikult reo- ja sademeveed.

VISIOON

Loome puhta veega parema elu!

MISSIOON

Ühendame inimesed eluks vajalikku veeringi.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

2023. AASTA TÄHTSÜNDMUSED

MAHUKAD INVESTEERINGUD VEE- JA

REOVEEPUHASTUSSE

2023. aastal rekonstrueerisime Paljassaare

reoveepuhastusjaamas esimese kahest bio-

gaasi tootvast metaantankist. Peapumplas

sai paika uus pump, jaamas jõudis lõpule

heitvee rõhutasanduskaevu rekonstrueeri-

mine ja jätkub aerotankide uuendamine.

Aasta lõpus valmis reoveepuhastusjaamas

koostootmisjaam, mis muudab reoveesette

stabiliseerimise käigus tekkiva biogaasi

elektri- ja soojusenergiaks. Kogu saadava

energia plaanime kasutada reoveepuhasti

omatarbeks, lisaks hakkavad reoveest

toodetud elektriga sõitma kõik ettevõtte

elektriautod. See on meie jaoks oluline

samm teel süsinikuneutraalsuse saavuta-

mise poole.

Ülemiste veepuhastusjaamas renoveeri-

sime kiirfiltreid ja alustasime selitite

uuendamist. Samuti jätkuvad ettevalmistu-

sed kaheks suurprojektiks – osoonitootmise

uuendamiseks ning hõljuvkihiga selitite

ümberehitamiseks flotatooriteks.

JÄTKUS VEE- JA KANALISATSIOONIVÕRKUDE

UUENDAMINE

2023. aastal rajasime ja rekonstrueerisime

rohkem kui 27 km vee- ja kanalisatsiooni-

torustikke. Mahukaimad tööd toimusid Jõe

ja Pronksi tänaval, Vana-Kalamaja tänaval,

E. Vilde ja Akadeemia teel, Kuklase ja Vaab-

lase tänaval, Pärna, Reinvaldi ja Kuhlbarsi

tänaval, Tehnika, Magasini ja Punasel täna-

val ning Smuuli teel. Lasnamäel ja Musta-

mäel rajasime omaette liitumispunktid mit-

mele kortermajade piirkonnale. Mustamäe

linnaosas uuendasime kanalisatsiooni-

torustikku keskkonnasõbralikul kaevikuta

meetodil. Kokku rekonstrueerisime 2023.

aastal kinnisel meetodil üle 12 km

torustikest.

2023. aastal ehitasime varustuskindluse

tagamiseks teise survetoru Teletorni kanali-

satsioonipumplale ja rekonstrueerisime

Lasnamäe piirkonna survetõstepumpla

toitetorustiku.

Kõik need uuendustööd aitavad suurendada

tarnekindlust ning tagada tõrgeteta toimiva

veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse

suurele hulgale tallinlastele.

LAENULEPINGUD INVESTEERINGUTE

RAHASTAMISEKS

Mais 2023 sõlmis Tallinna Vesi sündikaat-

laenulepingu AS-iga SEB Pank, Swedbank

AS-iga ja OP Corporate Bank plc Eesti haruga

ning 2023. juunis laenulepingu Põhjamaade

Investeerimispangaga ühtekokku 131

miljoni euro laenamiseks. Sõlmitud laenu-

lepingutega rahastab ettevõte aastateks

2023–2025 kavandatud projekte vee- ja

reoveepuhastusjaamas ning investeerin-

guid torustike rekonstrueerimiseks ja

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

rajamiseks, mis tulenevad ettevõtte stra-

teegiast ning linna ühisveevärgi ja -kanali-

satsiooni arendamise kava eesmärkidest.

VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE

KULDMÄRGIS

Mais uuendasime 2021. aastal saadud

Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kuld-

taset. See on ettevõtte jaoks väga oluline

tunnustus, mis näitab, et teeme oma tööd

kvaliteetse joogivee tootmisel ning reo- ja

sademevee ärajuhtimisel ja puhastamisel

jätkusuutlikult.

TOETASIME KESKKONNATEADLIKKU

MÕTTEVIISI

Meie eesmärk on muuta värske kraanivesi

linnaruumis võimalikult mugavalt kätte-

saadavaks, sest kraanivee eelistamine

pudeliveele vähendab oluliselt plastik-

jäätmete teket. Selleks rajasime 2023.

aastal koostöös Tallinna linnaga kolm uut

avalikku joogiveekraani. Nii oli suvehooajal

avatud ühtekokku 41 avalikku joogivee-

kraani üle terve pealinna.

NÕMME VEEVARUSTUSE KRIISIÕPPUS

Märtsis viisime Nõmme linnaosa põhjavee

puurkaevudel töötava veevarustuse 10

tunniks üle Ülemiste veepuhastusjaamas

puhastatud joogiveele. Katsetuse eesmärk

oli kaardistada Nõmme elanike vee-

varustuse tagamise võimalused juhuks, kui

linnaosa tabab ulatuslik elektrikatkestus

ning puurkaevpumplad ei suuda enam piir-

konda veega varustada. Edukas katsetus

andis kinnitust, et kriisiolukorras on

võimalik viia Nõmme linnaosa Ülemiste

järve veevõrku ja tagada sellega elanikele

puhas joogivesi.

KAUGLOETAVAD VEEARVESTID

2023. aasta suvel alustasime kaugloetavate

veearvestite paigaldamist oma lepingu-

listele klientidele. Nutiarvestite tulekuga

kaob kliendi jaoks vajadus esitada veenäite.

Arvesti eeliste hulgas on andmete edasta-

mise kiirus ja täpsus, aga ka turvalisus ja

töökindlus. Lisaks annab nutikas arvesti

märku riketest ja võimalikest leketest. 2023.

aasta lõpuks oli üle 40% Tallinna Vee

klientidest varustatud nutiarvestiga. Kogu

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

teeninduspiirkond on kavas uute kaug-

loetavate veearvestitega katta 2026. aasta

lõpuks.

RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS MEIE

INFOTURBESÜSTEEMIDELE

Juunis väljastati Tallinna Veele standardi

ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemi

vastavussertifikaat. ISO/IEC 27001:2013

sertifikaat kinnitab ettevõtte usaldus-

väärsust, infosüsteemide toimimise

kvaliteeti ja meile usaldatud andmete

turvalisust. Jätkame investeerimist oma

infosüsteemidesse ja töötajate koolita-

misse, et seda taset hoida.

TALLINNA VESI ON RIIGIKAITSE TOETAJA

Juunis pälvisime „Riigikaitse toetaja“

märgise, mis antakse välja kord aastas

kaitseministri poolt, tunnustamaks ette-

võtteid ja organisatsioone, kes on silma

paistnud riigikaitse toetamisel.

KOOSTÖÖÕPPUS „PLÄRTS II“

Septembris toimus Ülemiste järvel ja selle

lähiümbruses koostööõppus „PLÄRTS II“,

mille raames said eri ametkonnad ning ette-

võtted harjutada tegutsemist kannatanu-

tega lennuõnnetuse korral. Läbi mängiti läbi

nii lennuõnnetusele reageerimine, otsingu-

ja päästetööd kui ka reostuse piiramine ning

üldine kriisijuhtimine. Kuna oleme elutähtsa

teenuse osutajad, peame hoidma enda

kriisideks valmisolekut kõrgel tasemel ning

suuremahulised õppused annavad meile

olulise indikatsiooni meie tegelikust valmis-

olekust.

SPORTLIK MEESKONNAPÄEV

Oktoobris korraldasime Kalevi spordihallis

esmakordselt Tallinna Vee ja Utilitase koos-

tööpäeva. Pakkudes elutähtsaid teenuseid,

oli meie soov tuua kahe ettevõtte töötajad

teineteisele lähemale. Infohommikule ja

meeskonnatreeningule järgnes tasavägine

ja meeleolukas sõpruskohtumine korvpalli-

platsil, kust viis seekord rändkarika koju

Utilitas.

TALLINNA VESI OSALEB PERESÕBRALIKU

TÖÖANDJA PROGRAMMIS

Novembris valis sotsiaalministeerium meid

välja osalema peresõbraliku tööandja prog-

rammis ja tunnustas programmi alg-

märgisega. Ligi kahe ja poole aasta pikkune

põhjalik programm annab meile võimaluse

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

mentorite käe all oma organisatsiooni-

kultuuri ning tegevusi pere- ja töötaja-

sõbralikumaks lihvida.

PANUS KOHALIKKU KOGUKONDA

Nagu pajudel varasematel aastatel,

toetasime ka 2023. aastal algatusi, mis on

seotud keskkonnaharidusega ja suunatud

kohalikule kogukonnale või vähemate

võimalustega inimestele.

Aitasime kaasa keskkonnaharidust

edendava jätkusuutlikkuse festivali Impact

Day ja investeerimisfestivali toimumisele

ning kogukonnasündmuste, nagu XIII

noorte laulu- ja tantsupidu, Tallinna vana-

linna päevad, Tallinna merepäevad, Kala-

maja päevad, Tallinna linnaruumifestival,

Põhja-Tallinna jaanipäev, KopliFest ja Uue

Maailma tänavafestival, teostumisele.

Samuti panime õla alla mitme sportliku

sündmuse, nagu 51. Ülemiste järvejooks ja

IRONMAN, toimumisele.

2023. aastal toetasime Tallinna lasteaeda

Õunake ja Tallinna Ristiku põhikooli, Eesti

Invaspordi Liitu, SA Agrenska Fondi,

Autismikooli, Põhja-Eesti Pimedate

Ühingut, Tallinna Naiste Kriisikodu ja

Toidupanka.

Korraldasime avatud uste päeva ning

viisime läbi ekskursioone Ülemiste vee-

puhastusjaamas ja Paljassaare reovee-

puhastusjaamas ning viisime läbi vee- ja

keskkonnateemalisi vestlusringe.

WATERCOM KÄIVITAS JÄÄPESU TEENUSE

Vaatamata keerulisele olukorrale ehitus-

turul suutis Watercom ka 2023. aastal täita

kontserni seatud kasumieesmärgi. 2023.

aasta märksõnaks kujunes aga jääpesu.

Nimelt tõi ettevõte aasta alguses turule uue

veetorustike puhastamise teenuse, milles

kasutatakse uuenduslikku jääpesu tehno-

loogiat. Jääpesu on senistest hooldus-

meetoditest kordades tõhusam ja kiirem

ning keskkonnasõbralikum. Teenus on

käivitunud edukalt ning huvi uue tehno-

loogia vastu on suur.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Ettevõtte struktuur

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

STRATEEGIA

KUIDAS ME LOOME VÄÄRTUST

Oleme pühendunud sellele, et luua puhta veega parem elu. Töötame väsimatult ja innuga selle nimel, et

saavutada endale seatud sihte ja eesmärke. Suurettevõttena on Tallinna Veel kogukonnas oluline roll.

Peame seisma hea nii oma töötajate, klientide, tarbijate, investorite, koostööpartnerite, riigi kui ka

keskkonna eest.

Oma tegevusega oleme osa looduslikust veeringest – pakume oma klientidele võimalust kasutada puhast

vett kindla teadmisega, et seesama vesi jõuab keskkonnasõbralikult ka tagasi loodusesse. Selline terviklik

vaade on meie strateegiliste eesmärkide aluseks.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Strateegilised eesmärgid

Tallinna Vee tegevuskeskkonda kujundavad mitmed kestlikkuse elemendid, sh keskkonnakaalutlused,

sotsiaalsed tegurid, õigusaktidest tulenevad nõuded ja turudünaamika. Kõiki neid elemente arvestades

teenindab ettevõte kodu- ja äritarbijaid, pakkudes elutähtsat vee- ja kanalisatsiooniteenust, mis on

usaldusväärne, ohutu ja kestlik.

Tallinna Vee kohustus on tagada veevarude säästev majandamine, võttes arvesse tegureid, nagu vee-

varude kättesaadavus, kliimamuutused ja keskkonnahoid. See tähendab tõhusate veepuhastus-

protsesside rakendamist ja keskkonnahoidlike harjumuste edendamist veetarbijate seas. Eesti suurima

vee-ettevõttena mõjutab meie tegevus pea kolmandikku siinsetest elanikest ning on üks elutähtsatest

teenustest. Teadvustame seda endale ning pakume kõikidele nõuetele vastavat teenust. Arvestame oma

tegevuse mõjuga ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale ning meie teenuste toimepidevuse olulisusega.

Kliimamuutus põhjustab keskmise temperatuuri tõusu, mis toob kaasa ootamatud järsud ilmamuutused.

Kauakestvad põuaperioodid halvendavad veevarude kättesaadavust, periooditi esinevad valingvihmad

muudavad keerukaks vee ärajuhtimise ja kasvatavad nõudlust sademeveelahenduste järele.

Kasvanud on välistest teguritest tulenevad toimepidevuse riskid (geopoliitilised, küberturvalisusega

seotud jne).

Oleme paika pannud viis strateegilist eesmärki, mis peavad silmas meie huvigruppide huve:

• Linnakeskkonna kestlik areng

• Keskkonnamõju vähendamine

• Toimepidevuse tagamine

• Taskukohased hinnad

• Töötajate rahulolu ja tugevad suhted aktsionäridega

LINNAKESKKONNA KESTLIK ARENG

Võimaldame linnakeskkonna kestlikku arengut, pakkudes kvaliteetseid veeteenuseid, olles teerajajaks

kaasaegsete sademeveelahenduste rakendamisel ja arendades välja rohelist linnaruumi. Ühendame

kliendid elutähtsa veetaristuga ja pakume suurepärast kliendikogemust, kasutades nutikaid lahendusi ja

digitaalseid teeninduskanaleid.

KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMINE

Vähendame klientide keskkonnamõju, et tagada puhta Läänemere säilimine ja pinnavee kui kestliku

ressursi kasutamine. Edendame ringmajandust, kasutame oma tootmisest taastuvalt toodetud energiat

ja võtame kasutusele uuemaid tehnoloogiaid.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

TOIMEPIDEVUSE TAGAMINE

Tagame elutähtsa veeteenuse toimepidevuse, hoides oma varad töökindlas seisukorras, suurendades

vastupanuvõimet kliimamuutustele ja -riskidele ning rakendades tugevaid küberkaitse meetmeid.

TASKUKOHASED HINNAD

Hoiame hinnad kliendi jaoks taskukohased, parandades oma tõhusust pidevalt kaasaegsete tehno-

loogiate, digitaliseerimise ja automatiseerimise teel. Investeerime targalt ja koostöös omavalitsuste ja

teiste taristuomanikega.

TÖÖTAJATE RAHULOLU JA TUGEVAD SUHTED AKTSIONÄRIDEGA

Väärtustame töötajate rahulolu ja tugevat suhet aktsionäridega. Investeerime oma töötajatesse,

edendades turvalist ja õiglast töökeskkonda ning toetades hästi läbi mõeldud järelkasvuprogrammi kaudu

järjepidevust. Töötame üheskoos selle nimel, et kasvatada ettevõtte väärtust ja täita aktsionäride ootusi.

Eesmärgid 2023

Põhitegevusnäitaja

Eesmärk

2028

Linnakeskkonna

kestlik areng

Joogivee kvaliteet

100%

Üleujutuskohtade arv (vrdl 2023. aasta 9 kuuga)

-25%

Suurepärane kliendikogemus (TRI*M indeks)

> 65

Keskkonnamõju

vähendamine

Keskkonnaloa nõuete järgimine

100%

Puhastatud heitvee kvaliteet

100%

Mõjualade 1 ja 2 heited (vrdl 2020)

-48%

Toimepidevuse

tagamine

EL keskmisest väiksem veekadude osakaal

< 10%

Veetorustiku purunemiste arv (vrdl viimase 3 aasta ('20-'22)

keskmisega)

-10%

Kanalisatsiooniummistuste arv (vrdl viimase 3 aasta ('20-'22)

keskmisega)

-10%

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Taskukohased hinnad

Veeteenuse osakaal leibkonna sissetulekust

Töötajate rahulolu ja

tugevad suhted

aktsionäridega

Tööõnnetuste arv

Vabatahtlik tööjõu voolavus

< 7%

Dividendipoliitika, jaotatav puhaskasum

50–80%

Sidusrühmade ootused

Sidusrühm

Ootus

Seos strateegiaga

Kliendid

• Tagada kinnistu liitumispunktis kehtivale standardile

vastava kvaliteediga joogivesi.

• Tagada ühiskanalisatsiooni toimimine kinnistu liitumis-

punktis vastavalt kehtivatele nõuetele.

• Müüa kliendile veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise

teenuseid vastavalt õigusaktidega kehtestatud hindadele.

• Paigaldada kliendi veemõõdusõlme vee-ettevõtjale kuuluv

peaveearvesti ning tagada selle veearvesti nõuetekohane

hooldus ja taatlemine.

• Kliendile on oluline kvaliteetne katkematu teenus

mõistliku hinna eest. Teenuse katkemise korral selle kiire

taastamine. Sujuv ja tõhus klienditeenindus. Korrektselt ja

õigeaegselt esitatud arved ning lihtne suhtlus ettevõttega.

Arusaadavad nõuded tingimuste osas. Kõikide eelnevate

ootuste täitmist jälgime mitmesuguste mõõdikute alusel.

Linnakeskkonna

kestlik areng

Taskukohased hinnad

Toimepidevuse

tagamine

Ettevõtte

töötajad

Ettevõtte töötajatele on oluline, et ettevõte oleks jätku-

suutlik, maksaks konkurentsivõimelist palka ja teeks seda

õigeaegselt ning pakuks piisavalt arengu- ja koolitusvõimalusi

ja väljakutseid. Samuti on töötajatele oluline olla informee-

ritud neile sobival viisil ja kaasatud mitmesugustesse ette-

võtte protsessidesse, nagu näiteks kompetentsinõuete ja

koolitusvajaduse kindlaks määramine.

Töötajate rahulolu ja

tugevad suhted

aktsionäridega

Aktsionärid

Ettevõtte aktsionäridele on oluline ettevõtte jätkuv edukas ja

efektiivne tegevus, mis kasvataks investeeringu väärtust

(aktsiahind) ja tagaks püsiva dividendivoo. Selleks on oluline,

Töötajate rahulolu ja

tugevad suhted

aktsionäridega

Sõltub hinnamenetluse tulemusena Konkurentsiameti poolt kinnitatavast veeteenuse hinnast. 2023. aastal kehtinud

hinna juures oli kulude osakaal ca 0,5% leibkonna keskmisest netosissetulekust ning jääb samale tasemel ka Konkurentsi-

ametile esitatud hinnataotluse kinnitamise korral.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

et ettevõte oleks oma investorsuhetes läbipaistev ja kätte-

saadav. Aruandlus peab olema õigeaegne ning esitatav info

tasakaalustatud.

Amet-

konnad

Tallinna linna jt kohalike omavalitsuste ootused

• Lepingulised teenuste kvaliteedi nõuded peavad olema

täidetud, linnaelanikele tuleb pakkuda kvaliteetset tee-

nust, mis vastab teenustasemetest ja õigusaktidest

tulenevatele nõuetele.

• Vee- ja kanalisatsioonivõrku tuleb arendada kooskõlas

linna teiste arendustega.

• Aruandlus peab olema esitatud õigeaegselt.

Terviseameti ja keskkonnajärelevalve asutuste ootused:

• Tuleb tagada ettevõtte tegevuste, sh toorveevõtu,

joogivee kvaliteedi ning puhastatud heitvee para-

meetrite vastavus kehtestatud nõuetele.

• Elanike tervis ja keskkond peab olema kaitstud.

• Joogivesi peab olema kvaliteetne ja vastavuses kõigi

nõuetega.

• Puhastatud heitvesi peab vastama regulatsioonidele

ning ei tohi esineda reostusjuhte.

Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve asutuse ootused:

• Tuleb tagada ettevõtte kõigi tegevuste vastavus töö-

tervishoidu, tööohutust ja töösuhteid töökeskkonnas

sätestavate õigusaktide nõuetele.

• Tuleb tagada töötajate ja lepingupartnerite teavitamine

töökeskkonna ohtudest.

Toimepidevuse

tagamine

Taskukohased hinnad

Keskkonnamõju

vähendamine

Laiema

avalikkuse

ja elanik-

konna

ootused

Laiem avalikkus ja elanikkond soovib, et elutähtsa teenuse

pakkujana pööraks ettevõte tähelepanu ka jätkusuut-

likkusele, keskkonnale, inimeste tervisele ning nõrgematele

ühiskonnagruppidele. Olulisel kohal on avalikkuse teavi-

tamine, ekskursioonid ettevõtte puhastusjaamadesse.

Keskkonnamõju

vähendamine

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

2023. AASTA FINANTSTULEMUSED

Majanduskeskkond

Kuna Tallinna Vesi tegutseb vaid Eestis, siis mõjutavad ettevõtet peamiselt trendid Eesti majanduses.

Eesti Panga 2023. aasta rahapoliitika ja majandusülevaate kohaselt osutus 2023. aasta Eesti majanduse

jaoks arvatust raskemaks ning majanduslangus kestis oodatust kauem.

Majanduslangus on osutunud oodatust sügavamaks ja selle taga on suuresti ekspordi langus. Eesti sise-

majanduse koguprodukt (SKP) vähenes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 3,9% ja teise

kvartaliga võrreldes sesoonselt ning kalendaarselt korrigeerituna 1,2%. Nõudlustegurite lõikes vedas

kolmanda kvartali majanduslangust ekspordi kahanemine, kuid sisenõudlus pehmendas üldist majandus-

langust. Sisenõudlust toetasid ootamatult suured investeeringud. Kuigi eratarbimine oli languses, vähenes

see märksa vähem kui eksport.

Suurema osa SKP kahanemisest kolmandas kvartalis andsid otseselt ekspordiga seotud tegevusalad, nagu

töötlev tööstus ning veondus ja laondus — see on kooskõlas SKP nõudlustegurite muutumisega. Samas

kahanes lisandväärtus ka kõrge tootlikkusega äriteenuste valdkonnas ning info ja side tegevusalal, mis on

viimasel kümnendil majanduskasvu vedanud. Lisandväärtus kasvas kaubandussektoris, aga ka avaliku

sektoriga seotud tegevusaladel.

Viimase aja tööstustoodangu langust ei saa siduda Vene–Ukraina sõja mõjudega, vaid see peegeldab

üldisemat nõudluse langust sihtriikides ja konkurentsivõime positsiooni muutust. 2022. aasta suvel

vähenes tööstustoodang peamiselt seoses Venemaalt pärit sisendi kadumisega ja sellest ajast püsis

tööstustoodang suhteliselt stabiilsel tasemel. Prognoosides, mis koostati enne 2023. aasta sügist, oodati,

et majanduskasv naaseb, kui tarneahelate muutuse mõju aastasest võrdlusbaasist välja taandub. Paraku

jätkus tööstussektori langus ka 2023. aasta kevadel ja süvenes veelgi kolmandas kvartalis.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist tööhõive kahanes ja tööpuudus suurenes. Hõive kahanemine oli

majanduslanguse kestust ja ulatust arvestades siiski väike ning tööturu seis püsis varem prognoositust

parem. Tugevana püsiv tööturg on olnud käesoleva kriisi ajal omane paljudele riikidele. Suhteliselt

mõõdukat hõive kohanemist majanduslangusega kinnitavad nii Eesti tööjõu-uuringu kui ka mitmete

registrite andmed. Võrreldes küsitlusuuringul põhineva hinnanguga, mille järgi hõive hakkas kahanema

2023. aasta teises kvartalis, näitasid registriandmed trendi pöördumist veidi varem, 2022. aasta suve-

kuudel. 2023. aasta septembri seisuga oli töösuhete arv alates selle tipptasemest töötajate registri järgi

kahanenud 2,2% ehk ligikaudu 17 000 võrra. Maksu- ja tolliameti andmete järgi oli töölepingu alusel palka

saanute arv septembriks 0,6% ehk ligikaudu 3200 inimese võrra väiksem tipptasemest 2022. aasta

augustis.

Kui 2023. aasta esimeses pooles tõusid tarbijahinnad veel suhteliselt kiiresti, siis teise poolaasta jooksul

üldine hinnatase sisuliselt ei muutunud ja tarbijahinnad kõikusid peamiselt hooajalistel põhjustel. Aasta-

võrdluses kiirenes inflatsioon oktoobris 4,9 protsendini, sest 2022. aasta oktoobris rakendus energia-

hindade kompenseerimine. Novembris aeglustus hinnakasv siiski uuesti 4% lähedusse.

Muutused tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksis mõjutavad otseselt nii Tallinna Vee tegevuskulusid kui ka

investeeringuid. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aastal võrreldes 2022. aasta

keskmisega 17,8% (2022: 16,1%).

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

AS-I TALLINNA VESI PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

Põhilised finantsnäitajad

TULEMUSED

miljonites eurodes,

v.a suhtarvud ja aktsia info

2023

2022

2021

2020

2019

Müügitulu

61,14

54,56

53,29

51,72

63,42

Brutokasum

24,07

16,90

20,58

22,23

33,95

Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum

(EBITDA)

25,40

18,14

25,30

28,07

38,18

Ärikasum

17,35

11,32

18,78

21,78

32,07

Maksustamiseelne kasum

14,21

10,65

18,40

21,34

31,30

Puhaskasum

12,84

8,41

16,17

16,73

27,76

Brutokasumi marginaal %

39,36

30,97

38,61

42,98

53,53

EBITDA marginaal %

41,55

33,24

47,47

54,27

60,21

Ärikasumi marginaal %

28,38

20,75

35,24

42,12

50,57

Maksustamiseelse kasumi marginaal %

23,23

19,51

34,52

41,27

49,36

Puhaskasumi marginaal %

21,01

15,41

30,33

32,35

43,77

Vara puhasrentaablus %

4,80

3,30

6,32

6,45

10,83

Kohustiste osatähtsus koguvarast %

58,47

56,26

54,94

56,09

56,05

Omakapitali puhasrentaablus %

11,27

7,43

14,20

14,69

25,43

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja

1,30

1,24

2,83

3,85

5,48

Keskmine täiskohaga töötajate arv, aasta

lõpu seisuga

351

333

332

314

Aktsia hind, aasta lõpu seisuga

10,60

12,54

14,48

13,25

11,70

Aktsiakapital

12,00

Kasum aktsia kohta

0,64

0,42

0,81

0,84

1,39

Dividend aktsia kohta

n/a*

0,33

0,65

1,00

Raha ja pangakontode jääk, aasta lõpu

seisuga

14,74

12,65

36,56

44,51

64,78

Investeeringud põhivarasse

34,93

25,13

15,38

19,42

Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum: ärikasum + kulum ja amortisatsioon

Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu

EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu

Ärikasumi marginaal: ärikasum / müügitulu

Maksustamiseelse kasumi marginaal: maksustamiseelne kasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal: puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus: puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustiste osatähtsus koguvarast: kohustised kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus: perioodi puhaskasum / keskmine omakapital kokku

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Põhitegevus: veeteenustega seotud tegevused, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine,

ehitusteenused, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

* 2023. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks kinnitatud.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Koondkasumiaruanne

MÜÜGITULUD

Kontserni 2023. aasta müügitulu oli 61,14 miljonit eurot. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga

suurenes müügitulu 12,1% ehk 6,58 miljonit eurot. 2023. aasta veeteenuste osutamisest saadud

müügitulu oli 55,62 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2022. aastaga 13,8% ehk 6,73 miljonit eurot.

Veeteenuste müügist teenitud tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool moodustas kogu

kontserni müügitulust 91,0 protsenti, 7,8% tuludest moodustus ehitusteenustest ning 1,2% muudest

teenustest.

tuhandetes eurodes

12 kuud

Muutus

2023/2022

2023

2022

2021

EUR

Veevarustuse teenus

9 861

8 380

8 097

1 481

17,7%

Reovee ärajuhtimise teenus

14 508

12 406

12 000

2 102

16,9%

Müük eraklientidele kokku

24 369

20 786

20 097

3 583

17,2%

Veevarustuse teenus

8 514

8 260

7 115

254

3,1%

Reovee ärajuhtimise teenus

9 087

8 480

7 299

607

7,2%

Müük äriklientidele kokku

17 601

16 740

14 414

861

5,1%

Veevarustuse teenus

1 670

1 599

1 631

4,4%

Reovee ärajuhtimise teenus

4 236

3 525

3 422

711

20,2%

Sademevee ärajuhtimise teenus

260

193

256

34,7%

Müük teeninduspiirkonnavälistele klientidele

kokku

6 166

5 317

5 309

849

16,0%

Sademevee kogumise ja puhastamise teenus

ning tuletõrjehüdrantide teenus

6 011

4 643

4 011

1 368

29,5%

Ülenormatiivse reostuse tasu ja

purgimisteenus

1 477

1 403

1 225

5,2%

Veeteenused kokku

55 624

48 889

45 055

6 734

13,8%

Ehitusteenused

4 775

4 809

7 328

-34

-0,7%

Muud teenused

742

860

911

-118

-13,7%

MÜÜGITULU KOKKU

61 141

54 558

53 294

6 583

12,1%

2023. aastaga suurenes põhitegevuspiirkonna eraklientidele osutatud teenustest saadud müügitulu

17,2% võrra 24,37 miljoni euroni, mis tulenes peamiselt alates 1. oktoobrist 2022 kehtima hakanud uutest

veeteenuse hindadest. Eraklientide jaoks tõusis veeteenuse hind keskmiselt 23% ning äriklientidele 4%.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Hinnatõusu erinevus era- ja äriklientide vahel tuleneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse nõudest

ühtlustada era- ja äritarbijatele kehtestatud hinnad.

Äriklientidele osutatud teenustest saadud müügitulu suurenes 5,1% võrra 17,60 miljoni euroni. Äri-

klientide segmendis on müügitulude kasv tulenenud tariifitõusust, seejuures on tarbimismahud võrreldes

2022. aastaga vähenenud 1,3% võrra.

Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda suurenes 16,0%, ulatudes 6,16 miljoni euroni, mida

mõjutas peamiselt reoveeteenusest saadud müügitulude kasv.

Põhitegevuspiirkonna tuletõrjehüdrantide ja sademeveesüsteemi käigus hoidmisest ja hooldamisest

saadud tulud olid 2023. aasta lõpuks 6,01 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2022. aasta sama perioodiga

29,5% ehk 1,37 miljonit eurot. Muutuse on põhjustanud sademeveeteenuste hinnamudeli muutus 2023.

aastal, täiendavalt on tõusu mõjutanud kulutase ning sademete hulk.

Ehitusteenustest saadud müügitulu oli 4,77 miljonit eurot, vähenedes eelnenud aasta sama perioodiga

võrreldes 0,7% ehk 0,03 miljonit eurot. Tulude vähenemine tulenes teede- ja toruehituse projektide mahu

vähenemisest.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM

tuhandetes eurodes

12 kuud

Muutus 2023/2022

2023

2022

2021

EUR

Vee erikasutusõiguse tasu

-1 271

-1 288

-1 281

-1,3%

Kemikaalid

-2 742

-2 238

-1 822

-504

22,5%

Elekter

-6 408

-9 234

-4 612

2 826

-30,6%

Saastetasu

-1 005

-823

-894

-182

22,1%

Otsesed tootmiskulud kokku

-11 426

-13 583

-8 609

2 157

15,9%

Tööjõukulu

-9 684

-8 229

-7 243

-1 455

17,7%

Kulum

-7 002

-5 930

-5 725

-1 072

18,1%

Ehitusteenused

-3 481

-3 784

-5 988

303

-8,0%

Muud kulud

-5 480

-6 134

-5 150

654

-10,7%

Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku

-25 647

-24 077

-24 106

-1 570

6,5%

Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku

-37 074

-37 660

-32 715

586

1,6%

2023. aastal müüdud toodete ja teenuste kulu oli 37,07 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2022. aastaga

1,6% ehk 0,58 miljonit eurot. Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja

saastetasu) ulatusid 11,43 miljoni euroni, olles eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes 2,16 miljonit

eurot väiksemad.

• Kemikaalide kulud kasvasid 22,5% võrra 2,74 miljoni euroni, seda peamiselt keskmiselt 32,1%

tõusnud koagulandi hinna ja suurenenud polümeerikulu tõttu reoveepuhastusprotsessis, mille

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

mõju kuludele oli vastavalt 0,08 ja 0,15 miljonit eurot. Kulusid suurendas ka 39,2% tõusnud kloori

ja 22,3% tõusnud koagulandi hind veepuhastusprotsessis. Hinnamõjud vastavalt 0,02 ning 0,14

miljonit eurot.

• Kulutused elektrile vähenesid 30,6% ehk 2,82 miljonit eurot, jõudes 6,41 miljoni euroni, seda

peamiselt tänu keskmiselt 33,5% madalamale elektrihinnale.

Muud müüdud toodete ja teenustega seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused

ja muud kulud) ulatusid 25,65 miljoni euroni, suurenedes 6,5%. Muutusi muude müüdud toodete ja

teenuste kuludes mõjutasid peamiselt 17,7% ehk 1,45 miljonit eurot kasvanud tööjõukulud ja 18,1% ehk

1,07 miljoni euro võrra suurenenud amortisatsioonikulu, mis tulenes 2023. aastal tehtud

suuremahulistest investeeringutest.

Kontserni 2023. aasta brutokasum oli 24,07 miljonit eurot, võrreldes 2022. aastaga suurenes see 42,4%

ehk 7,17 miljoni euro võrra. Kontserni ärikasum 2023. aasta kohta oli 17,35 miljonit eurot, võrreldes 2022.

aasta sama perioodiga kasvas ärikasum 53,3% ehk 6,03 miljonit eurot, mõjutatuna peamiselt elektrihinna

stabiliseerumisest ning oktoobris 2022 toimunud tariifimuutusest.

FINANTSKULUD

Kontserni neto finantskulud olid 3,14 miljonit eurot, võrreldes 2022. aasta kaheteistkümne kuu 0,67

miljoni euro suuruse neto finantskuluga. Kulude suurenemise peamiseks põhjuseks oli laenujäägi kasv

ning laenude kõrgem intressikulu.

Mais 2023 sõlmisid AS Tallinna Vesi ja AS SEB Pank ning Swedbank AS koos OP Corporate Bank plc Eesti

haruga sündikaatlaenulepingu summas 91 miljonit eurot. Osaga selle laenu summast refinantseeriti OP

Panga laen summas 37,5 miljonit eurot.

Juunis 2023 sõlmisid AS Tallinna Vesi ja Põhjamaade Investeerimispank laenulepingu summas 40 miljonit

eurot. Sellest summast 8 miljonit eurot võeti kasutusse juunis ja 12 miljonit eurot detsembris 2023.

Neljanda kvartali lõpuks oli kogu laenujääk, kokku 96,82 miljonit eurot, ujuva intressimääraga.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni 2023. aasta maksustamiseelne kasum oli 14,21 miljonit eurot, võrreldes 2022. aasta sama ajaga

suurenes see 33,4% ehk 3,56 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum 2023. aasta kohta oli 12,84 miljonit

eurot, võrreldes 2022. aasta sama ajaga kasvas puhaskasum 52,8% ehk 4,44 miljonit eurot, mida 0,92

miljoni euro ulatuses mõjutas väiksemast dividendiväljamaksest tulenev tulumaksukulu.

Finantsseisundi aruanne

2023. aastal investeeris kontsern põhivarasse 34,93 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2023 on kontserni

materiaalse põhivara väärtus 256,11 miljonit eurot, millest enamuse ehk 206,04 miljonit eurot

moodustavad torustikud (31.12.2022: 186,7 miljonit eurot). Põhivara väärtus kokku on 257,40 miljonit

eurot (31.12.2022: 230,55 miljonit eurot).

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Võrreldes 2022. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed 4. kvartali lõpus

samal tasemel ehk 8,61 miljonit eurot. Nõuete laekumise protsent 99,73% on jätkuvalt kõrge, see on

sarnane 2022. detsembri lõpu vastava näitajaga, mis oli 99,85%.

Lühiajalised kohustised on võrreldes 2022. aasta lõpuga suurenenud 0,29 miljonit eurot, jõudes 18,78

miljoni euroni, peamiselt tulenevalt investeeringutega seotud kohustustest.

Tulevaste perioodide tulud liitumistasudest on võrreldes 2022. aasta lõpuga kasvanud 5,50 miljonit eurot,

jõudes 44,65 miljoni euroni.

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete katteks on võrreldes 2022. aasta lõpu seisuga samas

suurusjärgus ehk 6,02 miljonit eurot. Lisainformatsioon eraldise kohta on esitatud lisas 13.

Kontserni laenujääk on 96,82 miljonit eurot (31.12.2022: 80,45 miljonit eurot). Laenustruktuuri muudatusi

on kirjeldatud eespool alajaotises „Finantskulud“.

Varasemat NIB laenu tagastatakse 11 võrdse poolaastamaksena. Laenude keskmine intress seisuga

31.12.2023 on 5,0%.

Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 58,47%, jäädes vahemikku 54–65%, mis kajastab

kontsernile omast omakapitali profiili. 2022. aasta samal ajal oli kohustiste osatähtsus koguvarast 56,26%.

Investorid

Meie eesmärk on olla äritegevuses läbipaistev ja aus ning anda oma aktsionäridele õigeaegset ja täpset

teavet. Kohtleme kõiki oma aktsionäre võrdselt ja oleme suunatud efektiivsusele, kindlustades samal ajal

ettevõtte jätkusuutlikkuse.

AKTSIONÄRID LIIKIDE LÕIKES SEISUGA 31. DETSEMBER 2023

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

AKTSIAKAPITALI JAOTUS OMANDATUD AKTSIATE ARVU JÄRGI SEISUGA 31. DETSEMBER 2023

Aktsionäride arv

2023 (2022)

Aktsionäride %

2023 (2022)

Aktsiate arv

2023 (2022)

% aktsia-

kapitalist 2023

(2022)

1 – 100

8 521 (7 939)

69,8% (69,7%)

244 401 (230 584)

1,2% (1,2%)

101 – 200

1 357 (1 205)

11,1% (10,6%)

204 080 (182 018)

1,0% (0,9%)

201 – 300

582 (539)

4,8% (4,7%)

149 473 (139 150)

0,7% (0,7%)

301 – 500

570 (535)

4,7% (4,7%)

233 222 (217 390)

1,2% (1,1%)

501 – 1000

548 (530)

4,5% (4,7%)

408 499 (394 792)

2,0% (2,0%)

1001 – 5000

502 (513)

4,1% (4,5%)

1 092 638 (1 113 130)

5,5% (5,6%)

5001 – 10 000

71 (76)

0,6% (0,7%)

517 099 (556 824)

2,6% (2,8%)

10 001 – 50 000

44 (44)

0,4% (0,4%)

914 271 (955 252)

4,6% (4,8%)

50 000 +

9 (9)

0,1% (0,1%)

16 236 317 (16 210 860)

81,2% (81,1%)

KOKKU 2023

12 204

100,0%

20 000 000

100,0%

KOKKU 2022

11 390

100,0%

20 000 000

100,0%

SUHTLUS INVESTORITEGA

Tallinna Vesi on börsiettevõtte, mille aktsiad noteeriti Nasdaq Balti börside põhinimekirjas 1. juunil 2005.

Ettevõtte turuväärtus on näitaja, mis annab hea ettekujutuse ettevõtte üldisest väärtusest ja investorite

sellekohastest ootustest. Turuväärtust mõjutavad nii faktorid, mida ettevõttel on võimalik mõjutada, kui

ka need, mida ettevõte mõjutada ei saa. Turuväärtuse peamised mõjutajad on kasumlikkus ja kulude

kokkuhoid, mis on juhatuse poolt kontrollitavad.

Pidev ja läbipaistev kommunikatsioon on suurepäraste investorsuhete hoidmisel võtmetähtsusega. See-

tõttu jätkame oma eesmärkide, strateegia ja tulemuste regulaarset jagamist investorite, aga ka kõikide

teiste huvigruppidega. Kord kvartalis tutvustame investoritele ettevõtte finantstulemusi ja korraldame

tulemuste tutvustamiseks veebiseminari. Lisaks kohtub ettevõtte juhatus regulaarselt institutsionaalsete

aktsionäride ja võimalike investoritega. Kõigil aktsionäridel on võimalus esitada ettevõtte juhatuse ja

nõukogu liikmetele küsimusi nii otse, iga-aastasel aktsionäride üldkoosolekul, kui ka võtta igal ajal

ühendust e-kirja või telefoni teel.

Oleme oma investorsuhete programmi nimel tõsist tööd teinud alates Tallinna Börsil noteerimisest ning

kavatseme seda ka tulevikus jätkata. Selleks, et juhatuse tegevus oleks aktsionäride jaoks läbipaistev,

oleme alates 2006. aastast täitnud hea ühingujuhtimise tava standardeid ja sellest regulaarselt ka aru

andnud.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Dividendid

Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi

jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ette-

panekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks.

01.06.2023 peetud aktsionäride üldkoosolekul tegi nõukogu ettepaneku maksta 2022. aasta kasumist

välja 0,33 eurot aktsia kohta. Väljamakse on võrdne 78 protsendiga 2022. aasta puhaskasumist aktsia

kohta. Ettepanek kiideti aktsionäride üldkoosolekul heaks ja dividendid maksti välja 28. juunil 2023.

Viimasel viiel aastal on dividende makstud järgmiselt:

Tallinna Vee sihiks on jaotada aktsionäridele dividende 50–80% ettevõtte aastakasumist. Igal aastal

otsustatakse väljamakstavate dividendide summa lähtudes ettevõtte kasumist, investeeringuvajadustest,

likviidsusest ja pikaajalistest finantseesmärkidest.

AKTSIAHINNA MUUTUSED

Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Balti börside põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja

ISIN EE3100026436.

Seisuga 31. detsember 2023 olid rohkem kui viieprotsendilist otseosalust omavad Tallinna Vee

aktsionärid:

• Tallinna linn (55,06%)

• OÜ Utilitas (20,36%)

2023. aasta kaheteistkümne kuuga on kohalike erainvestorite osakaal vähenenud 1,54% võrra, kohalike

institutsionaalsete aktsionäride osalus on vähenenud 0,01% võrra, välismaiste institutsionaalsete

investorite osakaal on vähenenud 0,19% ning välismaiste erainvestorite osakaal on suurenenud 1,74%

võrra.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Seisuga 31. detsember 2023 oli Tallinna Vee aktsia sulgemishind 10,60 eurot, mis on 15,74% madalam,

võrreldes aasta alguse hinnaga 12,58 eurot (2022. aastal langes aktsia hind 13,40%). OMX Tallinn

börsiindeks jäi 2023. aastal samale tasemele +0,10% (2022: langes 11,71%).

2023. aasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 19 918 tehingut (2022: 20 167 tehingut), mille käigus

vahetas omanikku 504 tuhat aktsiat ehk 2,5% kõigist aktsiatest (2022: 542 tuhat aktsiat ehk 2,7%).

Tehingute käive oli 5,9 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 1,40 miljoni euro

võrra.

SULGEMISHIND JA KORRIGEERITUD OMXT VS TEHINGUTE KÄIVE

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

AKTSIAHINNA STATISTIKA

eurodes

2023

2022

2021

2020

2019

Avamishind

12,58

14,48

13,25

11,70

9,60

Aktsia hind, aasta lõpus

10,60

12,54

14,48

13,25

11,70

Aktsia hind, madalaim

10,45

12,36

13,50

10,70

9,54

Aktsia hind, kõrgeim

13,28

14,42

15,60

13,70

11,95

Aktsia hind, keskmine

11,81

13,31

14,39

12,64

10,98

Kaubeldud aktsiaid, tuhat

504

542

947

1,403

595

Käive, miljonites eurodes

5,90

7,30

13,59

17,49

6,48

Turuväärtus, miljonites eurodes

212

251

290

265

234

Kasum aktsia kohta

0,71

0,42

0,81

0,84

1,39

Dividend aktsia kohta

n/a*

0,33

0,65

1,00

Dividend/puhaskasum

n/a*

78%

80%

78%

72%

P/E

14,93

29,86

17,88

15,77

8,42

P/BV

1,8

2,3

2,5

2,4

2,0

P/E = aktsia hind aasta lõpus / kasum aktsia kohta

P/BV = aktsia hind aasta lõpus / omakapital aktsia kohta

Turuväärtus = aktsia hind aasta lõpus * aktsiate arv

2005. aastal börsil noteerimise hind oli 9,25 eurot

* 2023. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks veel kinnitatud

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Tütarettevõtte Watercom OÜ tegevus

Watercom asutati AS-i Tallinna Vesi poolt 2010. aastal.

Watercom pakub järgmisi teenuseid:

• torustike ehitus ja projekteerimine

• teehoiutöödega seotud teenused

• torustike hooldusteenused

• projektijuhtimine ja omanikujärelevalve

• transporditeenused

Watercomi tegevus on sertifitseeritud vastavalt kvaliteedistandarditele ISO 9001, ISO 14001 ja

ISO 45001.

WATERCOMI PEAMISED EESMÄRGID JA ARENGUSUUNAD 2024. AASTAL

2023. aasta kujunes Watercomi jaoks aktiivseks ja edukaks, ettevõte lõpetas aasta eraldiseisva

ettevõttena rekordilise käibe ja kasumiga. Ettevõte töötab selle nimel, et sarnases tempos jätkata ka 2024.

aastal, kuigi olukord ehitusturul on hangete ja hinnapäringute vähesuse tõttu keeruline. Suurima panuse

aastaks seatud eesmärkide täitmisesse andis torustike ehitus. 2023. aasta alguses käivitas ettevõte

edukalt uue veetorustike hoolduse teenuse jääpesu meetodil, mis on siinses piirkonnas kasutusel

olevatest kõige uuenduslikum ja efektiivsem.

Väljavaated 2024. aastaks on jätkuvalt positiivsed ja ettevõtte eesmärk on leida uusi võimalusi turult

võidetud teenuste käibe ning kasumi kasvatamiseks. Ettevõte otsib jätkuvalt täiendavaid võimalusi

kasvuks uute teenuste väljatöötamise ja käivitamise näol.

TORUSTIKE RAJAMINE JA TEEDE-EHITUS

Watercomi olulisimaks tegevusalaks oli 2023. aastal vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine

arendajate, vee-ettevõtete ja eraisikute tellimusel. Sarnaselt varasemate aastatega keskenduti

jõukohastele ehitusprojektidele ja -hangetele Tallinnas ning mujal Eestis. Kontsernivälist teede-

ehitusturgu mõjutas mitmete Tallinna linna kvartalisiseste tööde hangete tühistamine ning kasvanud

hangete maht Tallinna ümbruskonna valdades.

2023. aasta oli ehitussektori jaoks pigem keeruline, sest aktiivne arendustegevus piirkonnas on

peatunud ning teede-ehituse investeeringutemahud märkimisväärselt vähenenud. Vaatamata

äärmiselt tihedale konkurentsile õnnestus Watercomil kontserniväliselt turult võita mitu hanget

mõlema teenuse osas, seda peamiselt Harjumaal. 2023. aastal oli ehitustegevuse kasumimarginaali

säilitamine raske, kuid tänu jätkuvalt tõhusale kontrollile kulude haldamise üle õnnestus saavutada

püstitatud eesmärgid.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

MUUD TEENUSED

2023. aasta pakkus pidevaid väljakutseid Watercomi poolt järelevalveteenuse osutamisele, kuna

kontsernivälise teenuse maht kukkus arendustegevuse peatumise tõttu märkimisväärselt. Vaatamata

sellele jätkab ettevõte ka 2024. aastal aktiivset osalemist hankepakkumistel, et hoida järelevalveteenuse

osutamisest tulenevat käivet.

Torustike hooldus- ja transporditeenuseid osutatakse peamiselt kontsernisiseselt, kuid neid pakutakse ka

välistele klientidele. Tänu ennetavale survepesuprogrammile püsib ummistuste arv kanalisatsiooni-

torustikes oluliselt parema kontrolli all. Aasta alguses hakkas ettevõtte pakkuma uuenduslikku

veetorustiku hooldamise teenust jääpesu meetodil.

2024. aastal jätkub uute teenuste arendamine nii kontsernisiseselt kui ka -väliselt.

Eesmärgid: finantstulemused

FINANTSEESMÄRGID 2023

Watercomi turult võidetud lepingute amortisatsioonieelne ärikasum ≥

0,9 miljonit eurot

Saavutatud

Eelarvestatud amortisatsioonieelne ärikasum (EBITDA)

Saavutatud

FINANTSEESMÄRGID 2024

Watercomi turult võidetud lepingute amortisatsioonieelne ärikasum

(EBITDA)

≥ Eelarvestatud väärtus

Eelarvestatud amortisatsioonieelne ärikasum (EBITDA)

≥ Eelarvestatud väärtus

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

KESTLIKKUSARUANNE

ÜLDTEAVE

Tallinna Vee kestlikkusaruande konsolideerimise ulatus on sama, mis finantsaruandel. Oluliste mõjude,

riskide ja võimaluste hinnang hõlmab meie ettevõtte väärtusahelat täies mahus, nagu ka poliitikad ning

nendega seotud meetmed, eesmärgid ja mõõdikud. Kui poliitika, meetmed, eesmärgid või mõõdikute

juures avalikustatavad andmed hõlmavad vaid spetsiifilist väärtusahela osa, on see aruandes igas ala-

teemas eraldi mainitud. Ettevõtte strateegia, milles on kajastatud ka kestlikkuse aspektid, on põhja-

likumalt kirjeldatud alapeatükis „Strateegia“.

Selleks, et kõik kestlikkuse aspektid oleksid tõhusalt kaetud, oleme ettevõttes vastutusvaldkonnad

jaotanud vastavalt valdkonnajuhtide kompetentsile ja tööülesannetele:

Vastutaja

Seos kestlikkuse teemadega

Auditikomitee

Nõukogu alamkomitee, mis teostab järelevalvet finantsaruandluse,

auditiprotsesside, sisekontrollisüsteemi, riskijuhtimise ja -hindamise

ning seadusandliku ja regulatiivse vastavuse, sh kestlikkusnõuete

täitmise üle

Siseaudiitor

Tagab sõltumatu ja objektiivse sisekontrolli ettevõtte tegevuste üle

ning on väärkäitumisest teavitamise kontaktisik

Juhatuse esimees

Tagab ettevõtte juhtimise arvestades kestlikkuse aspekte

Varahaldusdirektor

Tagab teenuste osutamiseks vajalike varade rekonstrueerimise ja

hooldus- ning remonttööde teostamise

Finantsdirektor

Vastutab maksude ja arvete õigeaegse tasumise ja laenude

teenindamise eest

Tootmisdirektor

Vastutab puhta joogivee tootmise ja reovee puhastamise eest

Personalijuht

Vastutab töötajate rahulolu, järelkasvu ja koolituste eest

Kliendikogemuse

juht

Vastutab klientide rahulolu, kliendilepingute ja informatsiooni

jagamise eest

Veekvaliteedi juht

Vastutab veekvaliteedi eest tarbimiskohas, veelekete likvideerimise ja

nutiarvestite paigaldamise eest

Kommunikatsiooni-

ja turunduse juht

Vastutab sise- ja väliskommunikatsiooni, turunduse ja sponsorluse

eest

Keskkonna- ja

jätkusuutlikkuse

juht

Vastutab tööohutuse, keskkonnanõuete täitmise ning kestlikkuse aru-

andluse koostamise eest

Õigusvaldkonna

juht

Vastutab ettevõtte tegevuse vastavuse eest kehtivatele õigus-

aktidele, jälgib ettevõtte tegevust mõjutavaid seadusandlikke algatusi

ning nõustab ja koolitab õiguslikel teemadel

Hankejuht

Vastutab seaduspärase ja eetilise hankeprotsessi läbiviimise eest

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamine

Tallinna Vesi uuendas 2023. aastal oluliste kestlikkusega seonduvate teemade hinnangut. Esimest korda

viidi olulisuse hindamine läbi lähtudes topeltolulisuse põhimõttest, st arvestati nii kestlikkusega

seonduvate teemade mõju olulisust kui ka majanduslikku olulisust. Hinnang viidi läbi terve väärtusahela

ulatuses, arvestades kõiki kontserni ärisuundi.

Kestlikkusega seonduvate teemade olulisust hinnati koostöös väliste kestlikkuse ekspertidega. Olulisuse

hindamise protsessi juures arvestati kestlikkusaruandluse standardite ja Euroopa finantsaruandluse

nõuanderühma (EFRAG) koostatud olulisuse hindamise rakendusjuhendiga.

Oluliste teemade analüüs viidi läbi kolmes etapis:

1. Tallinna Vee kestlikkuse konteksti mõistmine

2. Esialgne mõjude, riskide ja võimaluste kaardistamine

3. Kestlikkusega seonduvate teemade olulisuse hindamine

Esimese kahe etapi sisendi põhjal tehti esialgne oluliste teemade kaardistus. Aluseks võeti kestlikkus-

aruandluse standardis ESRS 1 välja toodud kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse

võtta.

Esialgse kaardistuse tulemusel välistati teemad, alateemad ja alateema alateemad, mis ei ole

Tallinna Vee jaoks ärimudelist, -strateegiast ning sidusrühmade vaatest olulised. Samuti lisati alateemad,

mida kestlikkusaruandluse jaotus ei kata, kuid mis on Tallinna Vee ärimudelist ja -strateegiast tulenevalt

olulised.

Teemade kaardistamisel võeti arvesse olemasolevaid keskkonnamõjuhinnanguid, sidusrühmade

kaasamismeetmeid ning sidusrühmade tagasisidet (sh töötajate rahulolu- ja palgauuringuid ning klientide

tagasiside uuringud).

Kolmanda etapi olulisuse hindamise jaoks loodi metoodika, mis lähtub EFRAG-i 2022. aastal koostatud

topeltolulisuse hindamise juhendist

ning kontserni olemasolevast riskihindamise metoodikast.

Mõju olulisuse hinnang

SIDUSRÜHMADE KAASAMINE JA MÕJUANALÜÜSID

Hinnangud lähtusid olemasolevatest sidusrühmade kaasamismeetmete tulemustest (sh töötajate

rahulolu- ja palgauuringud ning klientide tagasiside uuringud) ja eelnevalt koostatud ettevõtte ja

sektoripõhistest mõjuhinnangutest. Olulisuse hinnanguid valideeriti Tallinna Vee kestlikkuse juhtgrupi

(juhatus ja tippjuhtkond) liikmetega. 2023. aasta mõju olulisuse hinnangu protsessi käigus uuendati ka

iga-aastast kliendiküsimustikku, mis aitab edaspidi täpsemalt valideerida sel aastal hinnatud

parameetreid.

Tulenevalt oluliste teemade hindamise ajakavast võeti aluseks EFRAGi juhendi 2023. a augustikuu versioon.

ESRS 1, AR 16 „Kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta”.

EFRAG Working Paper:

https://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=/sites/webpublishing/SiteAssets/Appendix%202.6%20-

%20WP%20on%20draft%20ESRG%201.pdf.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Keskkonnateemade olulisuse hindamisel kasutati ettevõtte keskkonnamõjude eelhinnangut ja ISO 14001

raames tehtud keskkonnaaspektide ja -mõjude hindamist. Arvesse võeti ka riiklikke prognoose mitme-

suguste keskkonnateemade seisukorra kohta (nt pinna- ja põhjavee seisukord, ekstreemsete ilmastiku-

olude muutus jms). Lisaks valideeriti hinnanguid Tallinna Vee ja väliste keskkonnamõju ekspertidega.

PARAMEETRID

Mõju olulisust hinnati, arvestades mõju tõsidust ja avaldumise tõenäosust.

Mõju tõsiduse hindamisel arvestati kolme parameetrit:

• Tase: Kui tõsine on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju keskkonnale või

sidusrühmadele?

• Ulatus: Kui suure ulatusega on positiivne või negatiivne mõju?

• Pöördumatus: Kas ja mil määral saaks negatiivseid mõjusid heastada, st keskkonna või mõjutatud

sidusrühmade varasema seisundi taastada?

Tegelike või potentsiaalsete positiivsete mõjude puhul ei arvestatud mõju pöördumatuse parameetriga.

Parameetreid hinnati 4-astmelisel skaalal:

• Informatiivne

• Oluline

• Märkimisväärselt oluline

• Kriitiliselt oluline

Lähtudes kestlikkusaruandluse standardist ESRS 1, ei arvestatud mõju avaldumise tõenäosusega

inimõigusi puudutava mõju puhul.

Sel juhul määras mõju olulisuse mõju tõsidus.

Teiste mõjude puhul arvestati mõju avaldumise tõenäosuse hindamisel lühikest, keskmist ja pikka

perspektiivi. Tõenäosuse hindamisel arvestati ärimudeli ja mõju seost. Samuti hinnati, kuivõrd on mõju

põhjus ettevõtte kontrolli all ning millised on olemasolevad leevendusmeetmed. Võeti eeldus, et kontroll

mõju üle ning seotud piisavad leevendusmeetmed aitavad vähendada mõju avaldumise tõenäosust.

Majandusliku olulisuse hinnang

RISKID

Kestlikkusega seonduvate teemade majandusliku olulisuse määramiseks analüüsiti mõjudest tulenevaid

riske ja sõltuvust ressurssidest. Mõlemat aspekti hinnati 4-astmelisel skaalal:

• Vähetähtis risk

• Keskmine risk

• Suur risk

• Väga suur risk

ESRS 1, 3.4. „Mõjuga seotud olulisus“.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Mõjudest tulenevate riskide hindamisel lähtuti Tallinna Vee olemasolevast riskihindamise protsessist,

mille eesmärk on hinnata, juhtida ja jälgida regulaarselt riske, mis võiksid kahjustada ettevõtte eesmärkide

saavutamist. Riskiprotsessi kirjeldus on toodud alapeatükis „Riskijuhtimine“.

Ressursside sõltuvusest tulenevaid riske hinnati 2023. aastal esimest korda. Hinnangu aluseks oli EFRAG-i

2022. aastal koostatud oluliste teemade hindamise juhendi skaala. Hinnangu läbi viimisel kaasati ette-

võtte eri valdkondade võtmeisikuid ja riskiomanikke.

VÕIMALUSED

Võimaluste kaardistamine toimub põhivara investeeringute eelarve ja kulueelarve planeerimise protsessi

ning üksuse tulemuseesmärkide määramise käigus. Võimaluste kaardistamisel võetakse arvesse:

• väliseid ja sisemisi teemasid, mis on asjakohased strateegiliste ja aastaeesmärkide seisukohalt

ning mis mõjutavad kvaliteedijuhtimissüsteemi soovitud tulemuste saavutamist;

• huvipoolte vajaduste ja ootustega seotud nõudeid.

Rakendatavate tegevuste jälgimine toimub sõltuvalt projekti iseloomust:

• kulueelarves planeeritud tegevuste puhul igakuise kulueelarve kontrolli raames;

• investeeringuna planeeritud tegevuste puhul igakuiselt projektijuhtimisrühma poolt läbi viidava

kontrolli raames;

• struktuuriüksuse tasemel planeeritud tegevuste hindamine toimub struktuuriüksustes, kus

tegevused ellu viiakse.

Mõju olulisuse ja majandusliku olulisuse hinnangu tulemused

Allolev joonis kujutab oluliste teemade analüüsi koondtulemusi. Joonisel on välja toodud ka kontserni

strateegia põhisuundadega otseselt seonduvad olulised teemad. Vastavalt teemade mõjuga seotud

olulisusele ja majanduslikule olulisusele ning seosele kontserni äristrateegia põhisuundadega jaotati

teemad juhtkonna töötoa tulemusel kolme kategooriasse:

A. Suurima mõju olulisuse ja majandusliku olulisusega teemad, mis seonduvad otseselt Tallinna Vee põhi-

tegevusega ja äristrateegia suundadega

B. Olulise mõjuga teemad, mis seonduvad strateegiliste ärisuundadega ning on aluseks põhitegevuse

edukusele

C. Jälgitavad, kuid mitte strateegilise olulisusega teemad

Oluliste teemade täpsemad selgitused ja vastavad alateemad on välja toodud iga teemastandardi all.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

OLULISTE TEEMADE KOONDTULEMUSED

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

KESTLIKKUSALASE TULEMUSLIKKUSE KAASAMINE MOTIVATSIOONIKAVADESSE

Reguleeritud vee-ettevõttena ja suurima tööandjana veevaldkonnas pakume oma töötajatele stabiilsust,

konkurentsivõimelist töötasu, pidevat arengut ja võimalust teha pikaajalist karjääri. Enamikul töötajaist

on ettevõtte finantslävendi ja ettevõtte eesmärkide saavutamisel ning töötaja individuaalsete eesmärkide

täitmisel võimalik saada iga-aastast tulemustasu.

Juhtkonna ja töötajate tulemustasu koosneb kahest osast: ettevõtte eesmärkide ja individuaalsete

eesmärkide täitmisest. Vastavalt töötaja ametikoha vastutuse ulatusele on kindlaks määratud protsent

töötaja aastasest põhipalgast, mis on tema tulemustasu arvutamise aluseks.

Ettevõtte eesmärkide seadmisel arvestatakse töötajate, klientide, tootmise, keskkonna ja finantsidega

seotud aspekte. Kestlikkusalase tulemuslikkusega on seotud töötajate pühendumist ja juhtimiskvaliteedi

taset, samuti elektrienergia tarbimise vähendamisele suunatud projekte puudutavad eesmärgid.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

KESKKONNATEAVE

Oleme Eesti suurim vee-ettevõte ning meie tegevus mõjutab pea kolmandikku siinsetest elanikest.

Teadvustame seda endale ning pakume kõikidele nõuetele vastavat teenust. Mõjutame nii tallinlaste,

naabervaldade kui ka kõigi Läänemere-äärsete elanike elukvaliteeti. Seetõttu arvestame oma tegevuse

mõjuga ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale ning haakumist sidusrühmade huvidega.

Tallinna Vesi on oma tegevuses otseselt sõltuv loodusressurssidest, mistõttu on keskkond üheks meie

olulisemaks fookusteemaks. Selleks, et looduskeskkond säiliks ja loodusvarasid jätkuks ka tulevastele

põlvedele, tegeleme eesmärgipäraselt ja teadlikult oma tegevusest tuleneva negatiivse mõju

vähendamisega.

Meie keskkonnaalane tegevus vastab rahvusvahelise keskkonnajuhtimise standardi ISO 14001 (sh tütar-

ettevõte Watercom) ja EÜ määruse 1221/2009 EMAS (Eco Management and Audit Scheme) ning selle

komisjoni määrustega (EL) 2017/1505 ja (EL) 2018/2026 teostatud muudatuste nõuetele. Keskkonna-

juhtimissüsteem on osa meie juhtimissüsteemist. Selle aluseks on keskkonnariskide, keskkonnaaspektide

ja neist tulenevate keskkonnamõjude väljaselgitamine ning nendest lähtudes keskkonnaeesmärkide ja -

ülesannete määratlemine keskkonnaalase tulemuslikkuse parandamiseks.

FINANTSVAHENDID KESKKONNATEEMADE JUHTIMISEKS

2023. aasta teises kvartalis sõlmis AS Tallinna Vesi laenulepingud Põhjamaade Investeerimispanga, AS SEB

Pank, Swedbank AS ja OP Corporate Bank plc Eesti filiaaliga. Sõlmitud laenulepingud võimaldavad

rahastada ettevõtte planeeritud investeeringuid aastatel 2023–2025. 2023. aastal ulatus ettevõtte

investeeringute maht ligi 35 miljoni euroni. Investeeringute planeeritud kogumaht 2024. aastal on kuni

62 miljonit eurot. Ettevõtte viimaste aastate investeeringud on suurenenud, eesmärgiga tagada elutähtsa

veeteenuse toimepidevuseks vajalike varade tulevikukindlus. Tallinna Vee investeeringud lähtuvad ette-

võtte vajadustest ning on kooskõlas Tallinna linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava ees-

märkidega. Investeeringud on suunatud ettevõtte põhitegevusse ja nende eesmärk on lisaks teenuse

toimepidevuse kindlustamisele vähendada veetarbimise keskkonnamõju ning tagada linnaruumi jätku-

suutlik areng.

Tallinna Vesi on võtnud kohustuse igal aastal esitada laenuandjale eelmise aasta kohta järgmised mõju-

näitajad:

• Puhastatud reovee kogus (m

) (vt alajaotis „Reoveepuhastus”)

• Tarbijale tarnitud joogivee kogus (m

) (2023: 22 280 245 m

)

• Kasvuhoonegaaside heitkogus süsinikdioksiidi ekvivalentides (t/a) (vt alajaotis „KHG

raporteerimise põhimõtted”)

• Elektri- ja soojusenergia toodang taastuvallikatest (MWh/GWh) (vt alajaotis „Energiatarbimise

ülevaade“)

• Veekadude osakaal (%) (vt alajaotis „Veelekked“)

• Kinnisel meetodil rajatud torustike pikkus (km) (2023: 12,5 km)

• Ehitatud või rekonstrueeritud taastuvenergiajaama(de) võimsus (MW) (vt alajaotis

„Energiatarbimise ülevaade”)

• Tarbitud maagaasi kogus (m

) (2023: 401 698)

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Kliimamuutus

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist „Mõju olulisuse hinnang") on

Tallinna Vee jaoks kliimamuutustega seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid.

Tallinna Veel on kliimamuutustega kohanemise vaates positiivne mõju, kuna ettevõtte tegevuse käigus

täiustatakse ja parendatakse järjepidevalt olemasolevat taristut, et suurendada linnakeskkonna

vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele äärmuslikele ilmastikuoludele.

Kliimamuutustega kohanemisega on seotud ka strateegiline risk. Näiteks sõltub sademete hulgast

puhastusjaama siseneva vee hulk ja kvaliteet (reovee näitajad) ning puhastusprotsessides vajamineva

elektrienergia ja kemikaalide kogus. Ekstreemsete paduvihmadega kaasnevad äkiliselt suurenenud

sademevee kogused põhjustavad üleujutusi ning kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemi lühiajalist

suutmatust vett vastu võtta. Lisaks võib kaasneda reoveepuhastusjaama suutmatus võtta korraga vastu

ja/või puhastada täielikult nii suurt hulka reovett.

Samuti mõjutab muutuv kliima Ülemiste järve ja toorvee kvaliteeti, tuues kaasa väljakutseid joogivee

tootmises, mis seonduvad nii suureneva ressursikulu kui ka aina keerukamaks muutuva puhastusprotsessi

juhtimisega. Näiteks on viimastel aastatel pidevalt kasvanud fütoplanktoni arvukus, mida on mõjutanud

nii planktoni liigilise koosseisu muutumine kui ka läinud aastatel esinenud äärmuslikud ilmastikuolud.

Seega kujutavad kliimamuutused meie jaoks suurt väljakutset, sest võivad meie protsesse ja

tulemuslikkust märkimisväärselt mõjutada.

Tallinna Vee tegevuste, eelkõige bioloogilisi protsesse kasutavate tegevuste käigus eralduvad kasvu-

hoonegaasid, millel on negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele. Samas avaldab ettevõte

potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele väärtusahela energiakasutuse

vähendamise kaudu, järgides seotud kliimamõjude vähendamise plaani ja täites seeläbi

taksonoomiamääruses kehtestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid.

Tulenevalt vajadusest minna üle kliimaneutraalsele majandusele on kliimamuutuste leevendamise ees-

märgiga seotud ka riskid, sealhulgas võimalikud riskid, mis seonduvad regulatsioonidest tulenevate

ootuste ja võimaliku kriitikaga ettevõtte tegevuse suhtes. Oluliste teemade tuvastamisel hinnati, et

keskmises ja pikas perspektiivis võib ebapiisav tegevus kliimamuutuste leevendamisel ja energiakasutuse

vähendamisel viia spetsialistide kriitikani ning negatiivselt mõjutada Tallinna Vee koostöösuhteid oluliste

sidusrühmade, sh finantseerijatega.

Kliimariskide detailsema hindamise plaanime läbi viia 2024. aastal.

Juhtpõhimõtted

Lähtuvalt oluliste mõjude, riskide ja võimaluste analüüsist oleme leidnud, et peame oma tegevuses

pöörama tähelepanu kolmele olulisele teemale — kliimamuutustega kohanemisele ning kliimamuutuste

leevendamisele ja energiakasutusele. Kliimamuutuste leevendamise ja energiakasutuse juures lähtume

juhtpõhimõttest kasutada ressursse, sealhulgas energiat ja vett, jätkusuutlikult. Otsime järjepidevalt uusi

võimalusi, et muuta protsesse keskkonnahoidlikumaks ja tõhusamaks.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Meie kliimamõjude vähendamise plaan on suunatud nii kliimamuutustega kohanemisele kui ka

kliimamõjude vähendamisele. See toetub ettevõtte keskkonnaalasele juhtpõhimõttele kasutada varasid

jätkusuutlikult, muuta oma protsessid tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks ning vältida ja vähendada

saasteainete sattumist keskkonda.

Poliitika katab organisatsiooni enda tegevusi. Poliitika rakendamise eest vastutavad oma töölõigus kõik

organisatsiooni töötajad, sh juhatus.

KLIIMAMÕJUDE VÄHENDAMISE PLAAN

Oma põhitegevuste jätkamiseks kasutame paratamatult ressursse, mis mõjutavad keskkonda.

Kliimamõjude vähendamiseks on Tallinna Vesi koostanud üleminekukava (ei hõlma kliimariskide

hinnangut) ehk kliimamõjude vähendamise plaani, millega seame enesele ambitsioonikad eesmärgid oma

süsiniku jalajälje vähendamiseks. Kliimamõjude vähendamise plaan on leitav ettevõtte kodulehe

alajaotisest Vastutustundlikkus > Süsiniku jalajälg.

Progressi hindamiseks alustasime süsiniku jalajälje mõõtmist, mida teeme alates 2022. aastast iga-

aastaselt, võttes võrdlusaastaks 2020. Tallinna Vee süsiniku jalajälg on arvutatud, järgides rahvusvaheliselt

tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit GHG Protocol Corporate

Accounting and Reporting Standard. Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi (KHG) heitkoguste

hindamist — süsinikdioksiid (CO

), metaan (CH

) dilämmastikoksiid (N

O), fluorosüsivesiniku ühendid

(HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF

) ja lämmastiktrifluoriid (NF

Kõige suuremad KHG heiteallikad on olnud elektrienergia kasutamine ja reoveepuhastuse protsessid.

Sellest lähtuvalt seadsime endale esmaseks eesmärgiks just Tallinna Vee poolt kontrollitud allikatest

(mõjuala 1) ja kaudsetest allikatest (mõjuala 2) tulenevate heitkoguste vähendamise 50% võrra juba

aastaks 2030. Meie protsessidest tulenevalt ei ole reoveepuhastusega seotud kasvuhoonegaaside heidet

võimalik lõplikult nulli viia, mistõttu on vaja leida KHG korvamislahendusi. Mõjualade 1 ja 2 puhul on

ettevõtte eesmärk kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 kraadi. Joonisel on

kujutatud plaan, kuidas kavatseme eesmärgini jõuda. Täpsemad tegevused, mida plaan hõlmab, on

toodud meie kliimamõjude vähendamise plaanis.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Aastaks 2040 püüame saavutada kliimaneutraalsuse kõigis mõjualades. Kliimamõjude vähendamise

plaani on kinnitanud juhatus, andes sellega lubaduse eraldada vajalikud ressursid plaani ellu viimiseks.

Mõjualade 1 ja 2 KHG heite vähendamine 50% võrra on seatud ka üheks ettevõtte strateegiliseks

eesmärgiks.

Pikemaajalised tegevused kliimamõjude vähendamise plaani realiseerimiseks on leitavad plaanist. Plaani

vaatame üle vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kord viie aasta jooksul, seda nii seatud ambitsiooni

kui ka KHG hindamisulatuse osas, ning vajadusel täpsustame ja uuendame ka vajalikke tegevusi. Nimekiri

eesmärkide saavutamiseks vajalikest tegevustest ei ole lõplik ja täieneb aja jooksul sedavõrd, kuidas

arenevad uued tehnoloogiad ning me leiame võimalusi nende abil oma protsesse kliimamõjude

vähendamise aspektist täiustada ja tõhustada. Seetõttu ei ole ka plaani kogumaksumust hinnatud.

Finantsvahendid, millega rakendatakse kliimamõjude vähendamise plaani tegevuste kaupa, on

planeeritud tootmiskuludena jaamade ja võrkude arenduseks.

KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE

Kliimamuutused avaldavad mõju ka meie poolt pakutavatele teenustele. Kliimamuutustest enim

mõjutavad meid pikk põud ja intensiivsed hoovihmad.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Ettevõte toodab 90% joogiveest pinnaveest, mistõttu sõltume väga palju pinnaveevarude kätte-

saadavusest. Selleks, et tagada joogivee tootmiseks piisav hulk toorvett, on rajatud ulatuslik pinnavee-

haare koos kanalite ja veehoidlatega. Veehoidlatega maandame enda jaoks olulist riski ning tagame

vajaliku veevaru olemasolu ka pikalt kestva põua ajal. Lisaks kutsume oma kliente üles, eriti just põuastel

perioodidel, tarbima vett vastutustundlikult ja säästlikult.

Teisalt kaasnevad kliimamuutustega intensiivsemad sajud, mille ajal ei ole võimalik vihmavett piisavalt

kiiresti tänavatelt ära juhtida ja võivad tekkida üleujutused. Näiteks 2023. aasta juulis fikseeriti Harku

ilmajaamas rekordiline kogus, 176,6 mm sademeid, samas kui aastatel 2019–2022 oli juulikuu keskmine

sademete hulk veidi üle 60 mm. Enamik sademeveest juhitakse reoveepuhastusjaama, mille

vastuvõtuvõime on piiratud. Vähendamaks üleujutusi linnas ja reoveepuhasti avariiülevoolude avamist,

on koostöös Tallinna linnaga koostatud lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni arendamise plaan, mille

alusel laiendame järk-järgult sademeveekanalisatsiooni.

Lühiperspektiivis on meil oskused ja teave, mis lubavad valingvihmade saabumist prognoosida, vastavalt

valmistuda ja efektiivselt reageerida. Pikemas plaanis ehitame ja laiendame koostöös kohaliku oma-

valitsusega paduvihmadest tingitud üleujutuste ärahoidmiseks lahkvoolset kanalisatsioonisüsteemi, mis

võimaldab juhtida sademevee otse suublasse ja suunata reoveepuhastusjaama üksnes reovett.

Eesmärgid ja tegevused

Oma eesmärgid oleme seadnud lähtuvalt soovist panustada nii Eesti riiklikes arengukavades (nt Eesti

kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja riiklik energia- ja kliimakava) toodud eesmärkide kui ka Euroopa

Liidu tasandil seatud (nt Euroopa roheline kokkulepe) ja globaalsetest kokkulepetest (nt Pariisi kliima-

kokkulepe) lähtuvate eesmärkide saavutamisse. Eesmärkide seadmise protsessi on kaasatud ettevõtte

osakondade juhid, kellega ühiselt sõnastatakse eesmärgid, mis tuginevad strateegiale, ja lepitakse kokku

tasemed. Väliseid sidusrühmi ei ole kaasatud. Põhjus kliimaeesmärkide seadmiseks pärineb lisaks ka

regulatsioonist tulenevatest nõuetest ning huvigruppide, sh rahastajate ja omanike ootustest.

Tallinna Vees on ettevõtte eesmärgid (sh keskkonna- ja kliimaeesmärgid) otseselt seotud tasustamis-

skeemiga. Nii kõigi töötajate kui ka juhatuse liikmete iga-aastane tulemustasu sõltub lisaks individuaal-

setele eesmärkidele ka ettevõtte aastaeesmärkide täitmisest.

ENERGIAKASUTUS

Suurim osa kasutatud elektrienergiast kulub meie põhitegevuse käigushoidmiseks, see tähendab vee- ja

reoveepuhastusjaamade ning võrkude pumplate tööks. Kuigi oleme aastate jooksul teinud olulisi investee-

ringuid energiatarbimise vähendamiseks, on elektrienergia tarbimine siiski vältimatult ja vahetult seotud

meie põhitegevuse käigushoidmisega. Seda omakorda mõjutavad muutused tarbimises ja tegevus-

piirkondades ning kindlasti ka looduslikud tingimused.

EESMÄRGID:

• Kasutame ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat ja aastaks 2030 asendame

maagaasi taastuvatest allikatest toodetud soojusenergiaga.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

• Toodame hiljemalt 2030. aastast vähemalt 50% kogu vajaminevast elektri- ja soojusenergiast

ettevõttesiseselt. Selleks kasutame reovees sisalduvat energiat (biogaas ja soojus) ning rajame

päikeseparke.

• Vähendame aastaks 2030 soojus- ja elektrienergia tarbimist vähemalt 10% võrreldes 2020.

aastaga.

Oleme eesmärgid seadnud vabatahtlikult, kuid tulevikus võib kindlasti oodata ka kohustuste lisandumist,

eriti mis puudutab reoveepuhastusjaama heiteid. Oskame seda ette näha, sest Euroopa Liidu tasandil on

praegu uuendamisel asulareovee puhastamise direktiiv.

ENERGIATARBIMISE ÜLEVAADE

Allolevast tabelis toodud energiatarbimise all oleme kajastanud nii fossiilsetest kui ka taastuvatest

allikatest pärit elektri, soojuse ja kütuse tarbimist. Fossiilenergia tarbimine hõlmab nii fossiilsetest

allikatest pärit elektri- ja soojusenergia kui ka toornaftal ja naftasaadustel põhineva kütuse tarbimist.

Ädala tn asuva kontorihoones kasutame kaugkütet, mille allikaks on maagaas. Veepuhastusjaamas

toodame soojust oma katlamajas, sisseostetud maagaasist. 2024. aastal on plaanis ühendada vee-

puhastusjaama hooned kaugküttevõrguga, mille soojus toodetakse taastuvkütustest.

Alates 2021. aastast ostame oma elektritarbe katmiseks elektrit, mis on pärit taastuvenergiast ning on

kaetud päritolutunnistustega, mistõttu on vähenenud fossiilenergia tarbimine ja kasvanud taastuvatel

allikatel põhineva ostetud elektri tarbimine. Reoveepuhastusprotsessist eraldatud reoveesette stabiil-

seerimise kõrvalproduktina tekkivat biogaasi kasutame soojusenergia tootmiseks, mida kasutame nii

hoonete kütmiseks kui ka tehnoloogilises protsessis vajamineva soojusenergia saamiseks. Biogaasist

toodetud soojus on kajastatud muuks kui kütuseks kasutatava omatoodetud taastuvenergia tarbimise all.

Alates 2020. aastast oleme suutnud vähendada oma energiatarbimist 4,3% võrra. Taastuvate allikate

osakaal energia kogutarbimises on kasvanud võrreldes 2020. aastaga 23% protsendilt 87% protsendile.

Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

2023

2022

2021

Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine (MWh)

Bensiinikütuse tarbimine, MWh

396

458

379

Diislikütuse tarbimine, MWh

2 963

3 062

2 948

Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine

kokku (MWh)

3 359

3 520

3 327

Maagaasil põhinev kütusetarbimine (MWh)

Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine

(MWh)

Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud elektri tarbimine

(MWh)

41 338

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

2023

2022

2021

Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud/toodetud

soojuse tarbimine (MWh)

4 584

4 637

3 994

Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud/toodetud või

omandatud elektri ja soojuse tarbimine (MWh)

4 584

4 637

45 332

Fossiilenergia tarbimine kokku (MWh)

7 943

8 157

48 659

Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises (%)

Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine (MWh)

Tuumaenergia osakaal energia kogutarbimises (%)

Taastuvatel allikatel (sh biomass) põhineva kütuse

tarbimine (MWh)

Taastuvatel allikatel põhineva ostetud või omandatud

elektri, auru ja jahutuse tarbimine (MWh)

42 034

40 304

Muuks kui kütuseks kasutatava omatoodetud

taastuvenergia tarbimine (biogaas) (MWh)

11 082

11 688

14 223

Taastuvenergia tarbimine kokku (MWh)

53 116

51 992

14 223

Taastuvate allikate osakaal energia kogutarbimises (%)

Energia kogutarbimine (MWh)

61 059

60 149

62 882

2023. aastal liikusime mitmete tegevustega eesmärkide saavutamisele lähemale. Näiteks rajasime ette-

võttesiseselt toodetud energia osakaalu suurendamiseks reoveepuhastusjaama elektri ja soojuse koos-

tootmisjaama. Reoveepuhastusprotsessis reoveesette stabiliseerimise kõrvalproduktina tekkivast bio-

gaasist toodetav elektri- ja soojusenergia kasutatakse täielikult puhasti omatarbeks ning sellega on

võimalik katta kuni 70% puhasti tänasest aasta keskmisest elektrienergia vajadusest. Koostootmisjaamas

on võimalik toota kuni 2248 kW soojust ja 2134 kW elektrit. Koostootmisjaama esimesed katsetused

toimusid 2023. aasta lõpul. Täpsed andmed selle kohta, kui suures ulatuses saame asendada võrguelektri

omatoodanguga, saame anda 2024. aastal, kui katsetused on lõppenud ja koostootmisjaam on püsivalt

töösse võetud. Koos elektrikulude vähenemisega suurendab koostootmisjaam puhasti töökindlust

võimalike elektrikatkestuste korral.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

ELEKTRIENERGIA TARBIMINE AASTATEL 2021–2023, MWH

Üksus

2023

2022

2021

Veepuhastus

10 895

10 787

11 181

Reoveepuhastus

23 055

21 635

21 865

Võrkude pumplad, sh Maardu

7 622

7 159

7 602

Muud

889

721

716

KOKKU

42 461

40 302

41 363

SOOJUSENERGIA TARBIMINE AASTATEL 2021–2023, MWH

Üksus

2023

2022

2021

Veepuhastus

3 202

3 215

3 206

Reoveepuhastus

10 765

11 776

12 092

sh soojusenergia biogaasist

10 655

11 688

11 991

Ädala keskus

1 272

1 334

1 398

KOKKU

15 239

16 325

16 696

Pikemas plaanis on meil plaanis elektritootmise võimekust veelgi kasvatada päikesepaneelide

paigaldamisega. Juba 2024. aastal on planeeritud reoveepuhastusjaama rajada päikesepark võimsusega

u 1,5–1,7 MW. Lisaks on kavandatud tegevused energiatarbe vähendamiseks. Kuivõrd bioloogilise

puhastuse aereerimine on reoveepuhastusjaamas kõige energiakulukam tegevus, planeerime

bioloogilises puhastusetapis paigaldada uued õhupuhurid, mis on energiatarbimise mõistes efektiivsemad

ning aitavad vähendada energiakulu. Samuti on kavandamisel reoveepuhastusprotsessi reaalajas

optimeerimine, milleks on läbi viidud turu-uuring ja toimub hanke ettevalmistamine sobiva partneri

leidmiseks. Reaalajas optimeerimine aitab juhtida puhastusprotsessi senisest efektiivsemalt ning

võimaldab vähendada seeläbi kasutatava energia ja kemikaalide hulka. Optimeerimise tulemusel võiks

kasvuhoonegaaside heide väheneda hinnanguliselt ligi 10%.

KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSED

Kliimaalased eesmärgid keskenduvad ettevõttes eelkõige olulisema mõjuga protsessidele, kus KHG

heitkogused on suured ning ettevõttel on neid võimalik kõige otsesemalt ja suuremal määral vähendada.

• Hiljemalt aastal 2040 on ettevõte kliimaneutraalne. Neutraalsuse saavutamiseks on lisaks KHG

heitkoguste vähendamisele vajalikud ka heite korvamislahendused, näiteks selge ja läbipaistev

heitkoguste kompenseerimine (nn GHG offset) või KHG sidumise tehnoloogiad. Jälgime turu ja

tehnoloogiate arenguid selles vallas ja täidame ambitsioonika eesmärgi esimesel võimalusel.

• Aastaks 2030 vähendame mõjualade 1 ja 2 KHG heitkoguseid vähemalt 50%, võrreldes 2020.

aastaga. Mõjuala 3 puhul rakendame keskkonnahoidliku hanke printsiipe ja muid leevendavaid

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

meetmeid KHG heitkogustele, mida ettevõte saab oma valikutega kõige olulisemal määral

mõjutada.

Kuna kliimamõjude vähendamise plaani panime paika 2022. aastal, oli mõistlik seada esimesed eesmärgid

mitte varem kui aastaks 2030. Planeeritud tegevuste tulemuslikkust summaarse KHG heite vähendamisel

hindame igal aastal ning vajadusel korrigeerime tegevusi ja võetud lähenemist.

Kõiki mõjualasid hõlmava kliimaneutraalsuse saavutamise oleme eesmärgistanud aastaks 2040. Oleme

kliimaeesmärke seades võtnud vastu julge väljakutse, sest pikaajaliste eesmärkide täielikuks

saavutamiseks on vaja lisaks planeeritud tegevustele veel täiendavaid meetmeid ja lahendusi, sh

innovatiivseid tehnoloogiaid, mida koostöös haridus- ja teadusasutustega otsima peame. Näiteks reovee-

puhastusprotsessis käigus eralduv N

O on 298 korda kõrgema globaalse soojenemise potentsiaaliga kui

, kuid see tekib lämmastiku bioloogilise ärastusprotsessi käigus vältimatult kõigis bioloogilise

puhastusetapiga reoveepuhastites. Seega eeldab kliimaneutraalsuse saavutamine kasvavate reostus-

koormuste juures kindlasti uuenduslike tehnoloogiate kaasamist.

Joogi- ja reoveemahtudes me praegu olulisi muutusi tulemas ei näe, kuid prognoosime torustike ehitusega

kaasneva mõjuala 3 KHG heite suurenemist, kuivõrd toruehituses on lähiaastateks planeeritud mahtude

suurenemine.

Suur osa KHG heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisest tuleneb energiatarbimise vähenda-

misest ja ettevõttesisesest taastuvenergia tootmisest, millega vahetatakse välja võrgust ostetav energia.

Kuna Eesti elektrivõrgus on kõrge süsinikuintensiivsus, siis täiendavat taastuvenergiavõimekust luues

vähendame vajadust taastumatutest allikatest toodetud energia järele.

2024 EESMÄRK: Vähendame mõjualade 1 ja 2 kasvuhoonegaaside kogust, võrreldes eelnenud aastaga

(≥ 300 t võrra).

KHG RAPORTEERIMISE PÕHIMÕTTED

Oma kliimamõju arvutamisel oleme lähtunud valdkonna enim kasutatud ning tunnustatud standardist

GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard. Tallinna Vee süsiniku jalajälje hindamis-

ulatusse kaasati aastatel 2020 ja 2022 joogi- ja reoveepuhastuses ning peakontoris tekkinud KHG

heitkogused. Kasvuhoonegaaside protokolli alusel on heitkogused liigitatud kolme valdkonda (mõjualad

1, 2, 3). Mõjuala 1 alla arvestatakse otsene heide, mis pärineb organisatsiooni enda omatud või

kontrollitud heiteallikatest ja tegevustest. Mõjuala 2 alla arvestatakse KHG kaudne heide, mis tuleneb

organisatsiooni poolt sisse ostetud ja tarbitud energiast (elektri- ja soojusenergia), mis on toodetud teises

organisatsioonis. Mõjuala 3 alla arvestatakse muu kaudne heide, mis on põhjustatud organisatsiooni

tegevustest, toodetest ja teenustest (v.a ostetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia tarbimine ehk mõjuala

2 heide), kuid mille KHG heiteallikaid KHG jalajälge hindav organisatsioon ei oma ega kontrolli.

Kasvuhoonegaaside raporteerimisel on Tallinna Vesi oma organisatsiooni piiride määratlemisel lähtunud

tegevuskontrolli põhimõttest — see tähendab, et arvestame kõiki KHG heiteid, mis tulenevad allikatest

või tegevustest, mille üle on ettevõttel kontroll. Tallinna Vee tütarettevõtte Watercom tegevusest

tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused on arvutustesse kaasatud Watercomist sisse ostetud

teenustega seotud heidete ulatuses. Kaalume võimalust hakata edaspidi arvutama kogu Watercomis

tekkinud KHG heidet, mis on ettevõtte tegevuse tagajärjel tekkinud.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Mõjuala 3 jaguneb 15 kategooriaks (8 väärtusahela eelnevates etappides ja 7 väärtusahela järgnevates

etappides). Praeguse seisuga on Tallinna Vesi välja arvutanud mõjuala 3 kategooriate KHG heite

väärtusahela eelnevates etappides. Nende kategooriate puhul on Tallinna Veel kõige suurem võimalus

KHG heite vähendamiseks. Oma mõjuala 3 arvutustes oleme otsustanud keskenduda praegu vaid kõige

olulisematele KHG heidetele. Oleme süsiniku jalajälje arvutamisel arvesse võtnud mõjuala 3 kategooriate

KHG heidet väärtusahela eelnevates etappides, v.a kapitalikaubad ja renditud vara. Kapitalikaupade sisse-

ostmisega põhjustatav heide on võrdluses ettevõtte teiste tegevustega väike ning seetõttu oleme selle

oma arvutustest välja jätnud. Ettevõtte poolt renditud varadest (nt sõidukid) tulenevad heited on juba

arvesse võetud mõjualades 1 ja 2.

Mõjuala 3 kategooriate süsiniku jalajälje mõju täpne hindamine väärtusahela järgnevates etappides võib

olla keerukas ning üldistuste kasutamisel ei ole võimalik heidet täpselt arvutada. Aastal 2024 planeerime

läbi viia mõjuala 3 kategooriate olulisuse hindamise väärtusahela järgnevates etappides, hindamaks

sealsete kõige olulisemate kategooriate KHG koguheidet.

Kus võimalik ning asjakohane, kasutame kliimaministeeriumi süsiniku jalajälje kalkulaatoris toodud

eriheitetegureid. Samuti oleme kasutanud otse tootjate ning tarnijate esitatud andmeid (nt kemikaalid,

materjalid), kui need on olnud meile kättesaadavad. N

O ja CH

heite arvutamisel reoveepuhastuses

oleme lähtunud Viikinmäki reoveepuhastusjaama andmetest. Heitvee keskkonda juhtimise tagajärjel

tekkiva KHG heite arvutamise aluseks oleme võtnud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma IPCC

eriheitetegurid. Ettevõtte suurimad KHG heited pärinevad reovee mehaanilisest ja keemilis-bioloogilisest

puhastusest ning reoveesette kompostimisest.

Tallinna Vesi ei ole arendanud ega osalenud selliste projektide arendamises, mis on seotud süsiniku

sidumisega atmosfäärist ning ei ole ostnud ka kolmandalt osapoolelt süsiniku krediiti, et korvata ettevõtte

tegevusega kaasnevat KHG heidet.

Tagasivaatav

Vahe-eesmärgid ja sihtaastad

Võrdlus-

aasta

2020

2022

2023

2023/

2022

2025

2030

2050

Aastaeesmärk

(%) /

võrdlusaasta

Mõjuala 1 KHG heide

Mõjuala 1 KHG

koguheide (CO

ekvivalent-

tonnides) *

29 996

28 116

28 894

+2,8

N/A

-50%

-100%

N/A

Mõjuala 1 KHG

koguheite osakaal,

mis on seotud heit-

kogustega kauple-

mise reguleeritud

süsteemidega (%)

N/A

Mõjuala 2 KHG heide

Mõjuala 2 KHG

koguheide, asu-

kohapõhine (CO

ekvivalent-

tonnides)

19 817

24 907

25 291*

+1,5

N/A

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Mõjuala 2 KHG

koguheide, turu-

põhine (CO

ekvivalent-

tonnides)

22 763

173

130

-25

N/A

-50%

-100%

N/A

Mõjuala 3 olulised KHG heitkogused

Mõjuala 3 KHG

koguheite

üldkogus (CO

ekvivalent-

tonnides)

8 459

9 130

8 670

-5,0

N/A

1. Ostetud kaubad

ja teenused

5 636

5 923

5 087

-14,1

N/A

2. Kapitalikaubad

(põhivara)

-6,7

N/A

3. Kütuse- ja

energiakasutusega

seotud tegevused

(mis ei kajastu

mõjualades 1 ja 2)

1 920

2 232

2 778

+24,5

N/A

4. Transport ja

turustus

väärtusahela

eelnevates

etappides

N/A

5. Tegevuse käigus

tekkinud jäätmed

650

686

535

-22,0

N/A

6. Ärireisid

-7,7

N/A

7. Töötajate tööle-

ja kojusõit

233

N/A

8. Väärtusahela

eelnevate etappide

renditud varad

N/A

9. Transport

väärtusahela

järgnevates

etappides

N/A

10. Müüdud too-

dete töötlemine

N/A

11. Müüdud too-

dete kasutamine

N/A

12. Müüdud too-

dete käitlemine

olelusringi lõpus

N/A

13. Väärtusahela

järgnevate

etappide renditud

varad

N/A

14. Frantsiisid

N/A

15. Investeeringud

N/A

KHG heide kokku

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

KHG heide kokku

(asukohapõhine)

(CO

ekvivalent-

tonnides)

58 272

62 153

62 855

+1,3

KHG heide kokku

(turupõhine) (CO

ekvivalent-

tonnides)

61 217

37 419

37 694

+0,7

100%

*Arvutamisel on kasutatud 2022. a kogu Eesti elektritarbimise CO

(601,7 g CO

/kWh)

KHG heite mahukus netotulu alusel

2022

2023

% 2023/2022

KHG koguheide (asukohapõhine) netotulu

kohta (CO

-ekvivalenttonn / rahaühik)

0,0011

0,0010

-9

KHG koguheide (turupõhine) netotulu

kohta (CO

-ekvivalenttonn / rahaühik)

0,0007

0,0006

-9

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Reostus

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist "Mõju olulisuse hinnang") on

Tallinna Vee jaoks reostusega seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid ja võimalused.

Veesaaste ja pinnase saastamine: vee- ja pinnasesaastega seotud võimalikud negatiivsed mõjud

tulenevad ärajuhitavast reoveest ja reoveesettest, juhul kui olemasolevate protsesside abil ei suudeta

ärajuhitavat reovett või reoveesetet saasteainetest puhastada.

Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastame Tallinnast ja selle lähiümbrusest jaama juhitud reoveed.

Reovee puhastamine on reostuse ärahoidmise seisukohalt üks olulisemaid tegevusi ja see on üks kahest

põhifunktsioonist, mis vee-ettevõttel on — tagada, et reovesi saab puhastatud ja jõuab ohutult tagasi

keskkonda. Läänemerre juhitava puhastatud heitvee kvaliteet mõjutab otseselt merekeskkonda ning on

seetõttu otseselt ja/või kaudselt oluline aspekt kõikide meie huvigruppide jaoks. Oleme võtnud sihiks

vähendada negatiivset keskkonnamõju, säilitada kõrge kvaliteet ja saavutada tulemused, mis ületavad

Läänemerre juhitavale puhastatud heitveele seatavaid kvaliteedinõudeid.

Ainult nõuetekohaselt puhastatud reovee ja seeläbi piirnormidele vastava heitvee keskkonda juhtimise

eesmärki ohustavad mitmed riskid:

• Suurte paduvihmade korral, kui reoveepuhastusjaama jõuab vett rohkem, kui jaam on võimeline

puhastama, oleme sunnitud kasutama avariiväljalasku ning juhtima keskkonda sademeveega

lahjendatud (vahekorras neli osa sademevett ja üks osa reovett), kuid puhastamata vett.

• Samuti on risk, et reoveekanalisatsioonis tekib ummistus, mistõttu reovesi leiab tee näiteks lahk-

voolsesse sademeveetorustikku, pinnasesse või mõnda kraavi või jõkke, tuues sellega kaasa

keskkonnareostuse.

• Olulise riski toob kaasa asjaolu, et meil on väga palju kliente, kes oma reo- ja/või sademeveed

ühiskanalisatsiooni juhivad. Seetõttu võib juhtuda, et torustikud on ühel või teisel põhjusel valesti

ühendatud ja reovesi on juhitud lahkvoolsesse sademeveesüsteemi, mistõttu reovesi satub

sademevee väljalasu kaudu keskkonda.

• Lisaks kaasneb kanalisatsioonivõrgu ja -pumplate opereerimisega risk, et pumplas või torustikul

tekib avarii, mille tagajärjel võib puhastamata reovesi sattuda keskkonda.

Oluliste teemade välja selgitamisel hinnati, et probleemsetest ainetest, väga ohtlikest ainetest ja mikro-

plastist tulenev võimalik vee- ja pinnasesaaste on sõltuv kogutava reovee kvaliteedist ehk nimetatud

saasteainete sisaldusest, ning puhastusprotsess ei ole rajatud neid saasteaineid silmas pidades. Seega on

Tallinna Vee mõju seotud oluliselt väliste teguritega.

Vee- ja pinnasesaaste võimalike mõjudega kaasnevad Tallinna Vee jaoks ka võimalikud riskid, mida on

hinnatud strateegilise riski tasemele. Eelkõige on need riskid ja avalduv finantsmõju seotud kõrgendatud

saastetasudega ning muude mõjude likvideerimisel tekkivate kuludega.

Riskid ja potentsiaalne finantskulu on seotud ka uutest kavandatavatest mikrosaasteainete ja mikroplasti

eemaldamise nõuetest ja vajadusest investeerida uude reoveepuhastustehnoloogiasse. Euroopa Liidu

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

tasandil on uuendamisel asulareovee puhastamise direktiiv. Uute normide kinnitamisel on reovee-

puhastusjaamale potentsiaalselt oodata neljanda puhastusetapi rajamise nõuet, mis võib ettevõtte jaoks

kaasa tuua täiendava investeeringuvajaduse.

Õhusaaste: oluliste teemade hinnangu järgi on õhusaaste vaid informatiivse mõjuga alateema, mis on

seotud eelkõige Watercomi põhitegevuse käigus eralduvate saasteainetega (nt tolm). Õhusaaste ei ole

seotud oluliste riskide ega võimalustega.

Tallinna Vesi ei tegutse suure veeriskiga piirkonnas. Keskkonnariske, nende mõjusid ja võimalusi hinna-

takse kord aastas töörühmas, kuhu kuuluvad ettevõtte eri osakondade juhid. Töörühmas kaardistatakse

riskid, mille realiseerumisel on keskkonnale negatiivne mõju.

Juhtpõhimõtted

Vee- ja pinnasesaastega seonduvate teemade puhul lähtume kogu oma tegevuses järgmisest

põhimõttest: Kaitseme ja väärtustame looduskeskkonda, milles tegutseme. Puhtama keskkonna nimel

püüame jätkuvalt vähendada ja vältida saastet.

Poliitika rakendamise eest vastutavad oma töölõigus kõik organisatsiooni töötajad, sh juhatus. Oma

partneritelt ja töövõtjatelt ootame samuti keskkonnahoidlikku käitumist ja saastamise vältimist.

Eesmärgid ja tegevused

Saastamise vältimisel ja vähendamisel oleme võtnud üldiseks eesmärgiks lähtuda meile keskkonna-

lubadega kehtestatud piirnormidest. See tähendab, et eesmärk katab ettevõtte tegevust määral, mis on

keskkonnalubadega reguleeritud. Peame äärmiselt oluliseks, et kõik meie heited nii õhku kui ka vette

oleksid kooskõlas meile väljastatud keskkonnalubade tingimustega. Seetõttu on keskkonnaloa nõuete

täitmine aasta-aastalt jäänud üheks ettevõtte oluliseks eesmärgiks. Me seirame ja mõõdame keskkonna-

lubades toodud tingimuste, sh reostusnäitajate piirmäärade täitmist. Eesmärk loetakse täidetuks, kui

ettevõte on kalendriaasta jooksul täitnud kõik talle lubadega kehtestatud nõuded.

Keskkonnalubade täpsema sisu ja taustaga, sh piirnormide kehtestamisele eelnenud keskkonnamõjude

hindamisega (juhul, kui seda on tehtud), saab tutvuda riiklikus andmebaasis KOTKAS

, sisestades

otsingusse keskkonnaloa tunnusnumbri. Sidusrühmi nende eesmärkide seadmisesse kaasatud ei ole.

https://kotkas.envir.ee/permits/public_index

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

AS-I TALLINNA VESI TEGEVUST REGULEERIVAD KEHTIVAD KESKKONNAKAITSELOAD

Vee eri-

kasutusloa nr

Kehtiv

kuni

Loaga hõlmatud tegevuse kirjeldus

L.VV/331954

31.12.2030

Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkond

Põhjaveevõtt toimub neljast puurkaevust, mahuga üle 5 m³ ööpäevas.

Reovee kogumine ja juhtimine AS-ile Tallinna Vesi kuuluvasse Paljassaare

reoveepuhastisse.

KL-506050

tähtajatu

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkond, Tallinna

pinnaveehaardesüsteemi rajatiste piirkond Harju ja Järva maakonnas

Pinnaveeressursi reguleerimine Ülemiste–Pirita–Jägala pinnaveesüsteemi

veekogudes, pinnavee võtt Ülemiste järvest, põhjaveevõtt ordoviitsium-

kambriumi, kambrium-vendi ja kvaternaari põhjaveekihtidest Tallinna

ühisveevärgi puurkaevude kaudu, bioloogiliselt puhastatud heitvee

juhtimine süvamerelasu kaudu Tallinna lahte ja mehaaniliselt puhastatud

sademevee juhtimine merre, Mustjõe ojja ja Pääsküla rabasse.

KL-519983

15.09.2024

Vaskjala paisu kalapääs

Veekogusse tahkete ainete paigutamine eesmärgiga rekonstrueerida

kalapääs.

L.VV/328349

tähtajatu

Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkond

Majandus- ja joogivee võtt kambrium-vendi põhjaveekihist Maardu linna,

Kallavere ja Muuga piirkonna veega varustamiseks. Alates 2012. a

novembrist juhitakse kõikide Kallavere ja Maardu ühiskanalisatsiooniga

liitunute heitvesi Tallinna ühiskanalisatsioonisüsteemi.

L.VV/333205

19.08.2024

Ülemiste järve alternatiivveehaarde rajamine

Tahkete ainete uputamine Ülemiste järve, et tagada võimalus võtta vett

vajadusel eeskätt pinnaveesüsteemi veekogudest.

Kompleksluba

KKL-509326

tähtajatu

Paljassaare reoveepuhastusjaam

Reguleerib reoveepuhastusjaama heiteid, bioloogiliselt puhastatud

heitvee juhtimist süvamerelasu kaudu Tallinna lahte

Kõigi keskkonda paisatud saasteainete pealt maksab ettevõte saastetasu. Makstud saastetasude kohta

leiab infot raamatupidamise aruande lisast 17.

LAHKVOOLSE KANALISATSIOONI RAJAMINE

Reovett juhitakse reoveepuhastusjaama mööda ühisvoolset kanalisatsiooni, kuhu suunatakse nii reo- kui

ka sademevesi. Piirkonniti on meie opereeritaval alal ka eraldi sademeveevõrgustik koos sademevee välja-

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

laskudega. Valdav osa vihmaveest jõuab aga endiselt ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu Paljassaare reovee-

puhastusjaama. Valingvihm ja sellega kaasnevad äkiliselt suurenenud sademeveekogused võivad

põhjustada üleujutusi ning kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemi lühiajalist suutmatust vett vastu võtta.

Peale selle võib kaasneda ka reoveepuhastusjaama suutmatus võtta korraga vastu ja/või puhastada

täielikult nii suurt hulka reovett, mis toob kaasa vajaduse avada suuremate kahjude vältimiseks avarii-

väljalasud ja juhtida merre tugevalt lahjendatud reovett. Selliste olukordade ärahoidmiseks jätkame

koostöös linnaga lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni väljaehitamist. 2023. aastal rajasime 0,9 km

lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni.

Lisaks torustike ehitusele tegime koostöös Tallinna linnaga algust ka linnakeskkonda sobivate roheliste

sademeveelahenduste arendamisega. Näiteks 2023. aastal tegelesime projektiga, milles reguleeritava

veesõlme kaudu juhitakse üleujutuste vältimiseks ja Läänemerre juhitava vee kvaliteedi parandamiseks

osa tänavatelt kogutud sademeveest Tondi pargis asuvale tehismärgalale, millel on selitusala ja kaskaad.

Läbi vee viibeaja suurendamise väheneb heljumi hulk ja seeläbi ka makrotoitainete ning teiste

saasteainete sisaldus väljalasku suunatavas sademevees. Märgala (viibetiigi) tõhususe hindamiseks on

selle sisse- ja väljavoolule planeeritud paigaldada mitmesuguseid veekvaliteedi parameetreid reaalajas

mõõtvad seiresüsteemid.

AVARIIOLUKORDADE ENNETAMINE

Reo- ja sademevett juhitakse torustike kaudu pumplate abil. Nii torustikes kui ka pumplates võib ette tulla

avariiolukordi, mistõttu satub reovesi keskkonda. Avariiolukordade ennetamiseks pumplates on kasutusel

kaugjuhtimissüsteem SCADA, mille abil pumplate tööd pidevalt jälgitakse. Side kadumisel pumplaga jätkab

pump tööd viimases režiimis, seni kuni ettevõte tegeleb side taastamisega. Paraku juhtus 2023. aastal

olukord, kus side katkemisele ei reageeritud kohe ning hilisemal reageerimisel selgus, et pumpla

avariirežiim ei olnud käivitunud, mistõttu pumbad seisid, vee nivoo oli kõrge ning reovesi leidis kaevu

kaudu tee Pääsküla jõkke. Teavitasime viivitamata asjaomaseid asutusi ning alustasime asjaolude välja

selgitamist, et edaspidi oleks taoliste sündmuste kordumise võimalus välistatud.

2024 EESMÄRK: Tegutseme täielikus vastavuses keskkonnalubadega.

UMMISTUSTE ENNETAMINE

Lisaks on kanalisatsioonivõrgu seisukorda iseloomustavaks teguriks ummistuste arv. Ummistusi tekitab

peamiselt torudesse kogunev sete või kanalisatsiooni väärkasutus tarbijate poolt. Kuna torustikud on

projekteeritud suurematele vooluhulkadele, siis tänane väiksem veetarbimine toob kaasa vee vooluhulga

ja -kiiruse vähenemise ning ummistuste oht suureneb. Ummistuste üldarvu mõjutab ka opereeritava

kanalisatsioonivõrgu pidev laienemine. Ummistuste arvu torustikes on võimaldanud hoida väiksena

mitmed ennetavad tegevused, nagu näiteks ennetava survepesu läbiviimine. Survepesu teostamiseks

tekitatakse torustikus suur voolukiirus, mis uhub kogu sinna kogunenud sette lähimasse kogumiskaevu.

Seejärel kogutakse sete survepesuauto paaki ja transporditakse Paljassaare reoveepuhastusjaama.

2024 EESMÄRK: Vähendame kanalisatsiooniummistusi võrreldes eelnenud aastaga (< 533).

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

KANALISATSIOONITORUSTIKU RENOVEERIMINE

Lisaks aitab reovee efektiivsele kogumisele kaasa iga-aastane probleemsete kanalisatsioonitorustiku

lõikude renoveerimine. Kanalisatsioonitorustiku uuendamist teostatakse vastavalt Tallinna ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 2023. aastal rekonstrueerisime ja ehitasime 12,4 kilomeetrit reo-

veekanalisatsiooni torustikku.

REOVEEPUHASTUS

Paljassaare reoveepuhasti on mõeldud olmereovee puhastamiseks eeskätt toitainetest nagu lämmastik ja

fosfor. Puhastusmeetodina on kasutusel aktiivmudaprotsess ning kogu puhastusprotsess koosneb

kolmest etapist: mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastus. Lämmastikuärastuse tõhustamiseks on

kasutusel biofilter, mille töö põhineb denitrifitseerivate bakterite toimel. Kompleksloast tulenevalt on

reoveepuhastusjaama süvamerelasule, mille kaudu puhastatud vesi keskkonda tagasi juhitakse,

kehtestatud kvaliteedi piirmäärad.

Pikemas perspektiivis on oodata heitveele kehtivate regulatsioonide täienemist, mis võib kaasa tuua

vajaduse täiendava puhastusetapi rajamiseks ning lisanduvate saasteainete seireks. Näiteks ei piirata

keskkonnalubades praegu mikroplasti ja ravimijääke, sest nende sisalduse mõõtmine ja vähendamine on

teadusuuringute järgus ning ei ole veel seaduste tasandil reguleeritud. Tallinna Vesi ei tekita ega kasuta

mikroplasti ega ravimeid, kuid oleme oma tegevuse spetsiifikast lähtuvalt seotud selle sattumisega

keskkonda. Mikroplasti koguste kohta reovees me andmeid ei kogu ning meie teadmised piirduvad praegu

vaid teadusuuringutega. Küll aga oleme osalenud uuringutes

, milles leiti, et ehkki reoveepuhastid on

mikroplastide oluliseks levikuteeks merekeskkonda, toimivad need ka olulise lõksuna, pidades mitmete

uuringute põhjal kinni 70–99% jaama jõudvatest mikroplasti osakestest. Kusjuures tõenäoliselt suurem

osa sellest jääb reoveesettesse. Kui mikroplastide kohta on kogunenud juba rohkem teadmisi ning

selginevad ka ootused reoveepuhastitele, saame hakata kavandama nii mõõtmiseks kui ka reageerimiseks

vajalikke samme.

Ravimijääkide osas on Euroopa Liidust tulevikus tõenäoliselt oodata reoveepuhastitele suunatud regulat-

sioone, mistõttu oleme juba 2023. aastal alustanud enim levinud ravimijääkide seiramist reovees ja

heitvees.

Reoveepuhastusprotsess on pidev, kuid jaama sisenev reovesi muutub nii saasteainete

kontsentratsioonilt kui ka vee koguselt ja temperatuurilt, mistõttu on kõrgetasemelise eesmärgi

saavutamisel määrav selle protsessi oskuslik juhtimine ja opereerimine. 2022. vastas meie tegevus

kõikidele keskkonnalubades seatud nõuetele. 2023. aastal seevastu esines üks reostusjuhtum, mida

lugesime nõuetele mittevastavuseks ning millest saab täpsemalt lugeda alajaotises „Avariiolukordade

ennetamine“.

Puhastusprotsessi tõhususe ja heitvee kvaliteedi hindamiseks jälgime igapäevaselt saasteainete sisaldust

puhastusjaama sisenevas reovees ja sealt väljuvas heitvees. Selleks võetakse automaatproovivõtjaga

Mikroplasti allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele.

Tallinna Tehnikaülikool 2020

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

proovid ning analüüsitakse neid vastavate meetoditega akrediteeritud laboris. Analüüside tulemused on

äärmiselt vajalik sisend protsessi juhtimiseks ning need on ka aluseks saastetasude arvutamisel.

KESKMISED REOSTUSAINETE KONSENTRATSIOONID PUHASTIST VÄLJUVAS HEITVEES AASTATEL 2021–2023,

VÕRRELDUNA SEADUSEST TULENEVATE MAKSIMUMMÄÄRADEGA

2023

2022

2021

Lubatud piirväärtus

Biokeemiline

hapnikutarve (BHT

mg/l

3,5

3,3

3,5

Keemiline

hapnikutarve (KHT),

mg/l

33,6

125

Heljum, mg/l

Üldfosfor (P

üld

), mg,/l

0,35

0,38

0,35

0,5

Üldlämmastik (N

üld

mg/l

5,7

5,4

5,2

Naftaproduktid, mg/l

0,02

0,01

Nikkel (Ni), µg/l

3,8

3,3

4,1

Vask (Cu), µg/l

2,3

6,4

5,3

Tsink (Zn), µg/l

30,4

29,7

23,1

Plii (Pb), µg/l

0,11

0,13

0,14

Kroom (Cr), µg/l

0,71

0,55

0,63

2023. aastal puhastati Paljassaare reoveepuhastusjaamas kokku 53,1 miljonit m

reovett.

2024 EESMÄRK: Tegutseme täielikus vastavuses keskkonnalubadega.

SEIRE KANALISATSIOONIVÕRGUS

Tagamaks Paljassaare reoveepuhastusjaama saabuva reovee stabiilset reostuskoormust, teostame

Tallinnas ning selle lähipiirkondades objektidelt vastuvõetava reovee regulaarset seiret ja kontrollime

reovee reostusnäitajate vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. 2023. aastal võtsime kokku 1013

(2022: 1065) reoveeproovi objektide reostuskoormuse määramiseks ning 332 (2022: 388) sademevee- ja

muud seireproovi.

Reostusriskide maandamiseks võtame suurema tarbimisega ja/või tegevusalast tulenevalt kõrgema

reostuspotentsiaaliga klientide juurest regulaarselt reoveeproove. Pidev reoveeseire kanalisatsiooni-

võrgus aitab hoida ühiskanalisatsiooni toimivana. Nende proovide analüüsi tulemuste alusel hindame, kas

reovesi vastab kanalisatsiooni juhitavale reoveele määratud piirnormidele, ei kahjusta kanalisatsiooni

toimimist ja on reoveepuhastusjaamas puhastatav. Kõrgenenud reostusnäitajate korral rakendatakse

kliendile saastaja vastutuse põhimõttest lähtuvalt ülenormatiivse reostuse tasu. Kontroll toimib ka

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

distsiplineerivalt ning aitab klientidel oma reovee kvaliteeti paremini juhtida, sest mitmeid saasteained on

reoveest otstarbekas eemaldada selle just tekkekohas.

Näiteks kõrgete polaarsete süsivesinike (rasvad) näitajatega reovesi põhjustab kanalisatsioonis sageli

ummistusi, mille tagajärjel võib reovesi sattuda keskkonda. Samuti on klientide poolt kanaliseeritava

reovee seiramise eesmärgiks tagada, et jaama jõuaks reovesi, mille nõuetele vastavaks puhastamisega

saame hakkama ning Läänemerre jõuab heitvesi, mis vastab kõigile kehtestatud nõuetele.

SADEMEVEE SEIRE JA MIKROBIOLOOGILISED UURINGUD

Keskkonda juhitava sademevee seiret teostame vastavalt keskkonnaloas kehtestatud tingimustele ja

sagedusele, keskmiselt kord kvartalis. Lisaks keskkonnaloas kehtestatud reostusnäitajate piirnormide

järgimise kontrollimisele oleme alates 2020. aastast teostanud ka mikrobioloogilisi uuringuid, mille ees-

märk on veelgi tõhusamalt tuvastada sademeveetorustikule rajatud illegaalseid reoveeühendusi ja seeläbi

vähendada sademeveega suublasse jõudvate saasteainete hulka. Sademevee väljalaskude ja klientide

ühenduste seire võimaldab meil leida valeühendusi, mille kaudu satub lahkvoolsesse sademevee-

kanalisatsiooni reovett. Valesti rajatud ühenduse tuvastamisel korraldame alati viivitamatult selle ümber-

ühendamise reoveekanalisatsiooni. Reovee sattumine lahkvoolsesse sademeveesüsteemi mitmesugustel

põhjustel on sagedasem kui võiks arvata. Seetõttu käivitasime 2023. aasta lõpul koostöös TalTechiga

projekti, mille eesmärk on arendada ettevõttes välja kaasaegne sademevee kvaliteedi seire süsteem, mis

võimaldaks tuvastada reostust reaalajas, leida kiiresti reostuse põhjused ja need operatiivselt kõrvaldada.

KESKMISED SAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONID SUUREMATEST SADEMEVEE VÄLJALASKUDEST AASTATEL

2021–2023, MG/L

Saasteaine

2023

2022

2021

Lubatud piirväärtus

BHT

2,1

2,5

3,5

KHT

19,0

18,3

23,5

125

Naftasaadused

0,04

0,1

üld

3,7

3,5

3,4

üld

0,2

0,3

7,8

7,9

6-9

Heljum

9,2

10,5

14,8

KEMIKAALIÕNNETUSTE VÄLTIMINE

Protsesside optimeerimine on reoveepuhastuses oluline säästliku energia- ja kemikaalikasutuse ning

puhastusefektiivsuse saavutamise seisukohast. Reoveepuhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide ja

energia kulu sõltub jaama siseneva reovee reostusnäitajatest, mida omakorda mõjutavad näiteks

ilmastikuolud. Mida suuremad on saasteainete kontsentratsioonid jaama sisenevas reovees ning mida

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

madalamale on seadusandlusega seatud puhastatud heitvee reostusnäitajate piirmäärad, seda enam

kemikaale kulub reoveepuhastuse protsessis. Kemikaalid, mida reoveepuhastuses kasutame:

• Metanool: metanooli kasutame reoveepuhastusjaamas selleks, et toetada bioloogilise puhastuse

protsessis osalevate bakterite lämmastikuärastust. Metanooli ülima plahvatusohu tõttu oleme

klassifitseeritud ohtlikuks ettevõtteks.

• Koagulandid ja polümeerid: koagulante ja polümeere kasutame reoveepuhastuse protsessis

suurtes kogustes. Koagulandid on mõeldud reovee keemiliseks töötlemiseks, eesmärgiga

eemaldada fosfor. Polümeerid on mõeldud reoveesette omaduste muutmiseks, eesmärgiga

kiirendada vee eraldumist settest.

• Vahutamisvastane aine: vahutamisvastast ainet kasutame vahu eemaldamiseks ja vahutamise

vähendamiseks metaantankides.

Kemikaalide kasutamisega kaasneb paratamatult kemikaaliõnnetuste oht, mida püüame reostuse

vältimiseks oma tegevustega maandada. Näiteks on reoveepuhastusjaamas lekete tuvastamiseks

paigaldatud metanooli-, koagulandi- ja polümeerimahutitesse tasemeeandurid. Andurinäite jälgivad

protsessijuhid ning opereerimismeeskond teostab regulaarselt kontrolli. Kuivõrd metanool on reovee-

puhastuses kõige ohtlikum kemikaal, siis on metanoolijaamas lisaks ka andurid, mis mõõdavad võimaliku

lekke tuvastamiseks metanooli sisaldust õhus. Metanoolimahutid on topeltseinaga, sise- ja välisseina

vahel oleva lahuse kogus on mõõdetav ning selle koguse vähenemine annab samuti märku mahuti lekkest.

Metanooli tarned on alati planeeritud, tarnijateks on kindlad partnerid, kellelt nõuame kindlate

ohutusstandardite täitmist ja ohutusreeglite järgimist. Metanooli mahalaadimise juures viibi alati jaama

esindaja.

Kemikaale vajame ka Ülemiste veepuhastusjaamas, selleks et toota kvaliteetset joogivett. Veepuhastuses

kasutame järgmisi kemikaale:

• Kloor: kloor on efektiivne ja pikaajalise järelmõjuga desinfektant. Kloor on tugeva oksüdeeriva

toimega ning vee mikroorganismidele väga mürgine. Seoses kloori ladustamise ja kasutamisega

oleme klassifitseeritud B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks.

• Osoon: osoon on hea ja kiire oksüdeerija, mis aitab tõhusalt lagundada toorvees leiduvat

orgaanikat ja mikroorganisme ning parandada vee värvust.

• Koagulandid ja polümeerid: koagulandid ja polümeerid on kemikaalid, mida kasutame puhastus-

protsessis suurtes kogustes vesilahustena.

• Naatriumhüpoklorit (NaOCl): NaOCl on efektiivne ja pikaajalise järelmõjuga kemikaal, mida

kasutame peamiselt suvisel ajal joogivee täiendavaks desinfitseerimiseks veepumplates.

Veepuhastusjaamas rakendame õnnetuste (eriti klooriga seonduvate õnnetuste) ärahoidmiseks ja

ohutegurite kontrolli all hoidmiseks mitmeid kaitsemehhanisme. Korraldame ettevõtte töötajatele

regulaarselt koolitusi ja viime läbi õppusi ning teeme järjepidevat koostööd Päästeametiga, et olla valmis

suurõnnetuse korral kiirelt tegutsema. Kloori ladustamise punktid on varustatud dubleeritud anduritega,

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

mis annavad vähimagi lekke kohta kohe teate juhtimiskeskusesse, kus on ööpäev ringi tööl protsessijuht

ning ohu korral käivitatakse neutraliseerimissüsteemid. Ka teised veepuhastusjaamas kasutatavad

kemikaalid on range kontrolli all. Näiteks on osooni tootmise ruum varustatud võimaliku lekke

tuvastamiseks anduritega ning osooni kontsentratsiooni suurenedes õhus lülitatakse generaator kaug-

juhtimise teel välja.

2023. aastal kasutasime vee- ja reoveepuhastuses kokku 6111 tonni mitmesuguseid kemikaale ning

seejuures ei toimunud ühtegi kemikaaliõnnetust, mis võinuks kahjustada inimeste tervist või loodus-

keskkonda.

SETTEKÄITLUS JA REOVEESETE

Reoveesete on väärtuslik toitainete allikas, mille kasutamine põllul ja haljastuseks on lubatud teatud

tingimustel. Sete tekib puhastusprotsessis vältimatult ning moodustab enamuse kõigist ettevõttes

tekkivatest jäätmetest. Seetõttu ei soovi me setet prügilas ladustada, vaid tegeleme selle käitlemisega, et

suunata settesse kogunenud toitained uuesti ringlusesse. Selleks kääritatakse setet esmalt anaeroobses

keskkonnas (metaantankides ehk kääritites), segatakse seejärel freesturbaga ning kääritatakse aeroobselt

lihtaunades. On oluline, et jaamast välja minev kompostitud reoveesete oleks kasutamiseks ohutu -ja

vastaks keskkonnaministri määrusele nr 29. Seetõttu võtame regulaarselt proovid (analüüsides neis

leiduva kuivaine, orgaanilise aine, N

üld

, P

üld

, helmentide munade, Escherichia coli, kaadmiumi, kroomi,

vase, nikli, plii, tsingi ja elavhõbeda sisaldust), mille abil saame hinnata selle kasutussobivust. 2023. aastal

väljastati soovijatele 37 888 tonni stabiliseeritud ja komposteeritud reoveesetet. Väljastatud sete vastas

nii sellele kohalduva määruse kui ka meile väljastatud keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 tingimustele.

REOSTUSE VÄLTIMINE EHITUSTÖÖDEL

Oma taristu uuendamiseks ja arendamiseks korraldame ehitustööde teostaja leidmiseks ka hankeid.

Ehitushangete tingimustes oleme muuhulgas sõnastanud, et objektil on keelatud mistahes keskkonna-

reostuse tekitamine ja keskkonnaseisundi kahjustamine.

Alates 2023. aasta viimasest kvartalist oleme hanketingimuste mõjususe suurendamiseks loonud

võimaluse rakendada keskkonnaalaste rikkumiste eest ka trahvi. Ehkki seni ei ole olnud vajadust trahve

rakendada, juhib selle võimaluse olemasolu tähelepanu sellele, kui oluliseks peame keskkonnaaspekte

oma ehitusobjektidel.

ÕHUSAASTE

Saastega on seotud ka meie tegevusest tulenevad õhuheitmed, mis tekivad vee- ja reoveepuhastus-

jaamas. Õhusaastele on meie tegevusel väike mõju, mistõttu ei ole me seadnud selles valdkonnas

strateegilisi eesmärke, kuid tulenevalt keskkonnalubadega seatud nõudmistest jälgime (ja raporteerime)

oma õhusaasteainete heitkoguseid siiski.

Ettevõttele on väljastatud keskkonnaluba, mis muuhulgas seab piirnormid Ülemiste veepuhastusjaama

saasteallikatele. Piirnormid ja õhku heidetud saasteainete arvutuslikud kogused on toodud järgmises

tabelis:

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

VÄLISÕHU SAASTE VEEPUHASTUSJAAMA SAASTEALLIKATEST AASTATEL 2021–2023, T

Saasteaine

Lubatud

piirväärtus

2023

2022

2021

Lämmastikdioksiid

1,954

0,698

0,894

0,855

Süsinikoksiid

1,846

0,624

0,812

0,801

Lenduvad

orgaanilised ühendid

0,125

0,042

0,056

0,054

Süsinikdioksiid

1688

737,87

736,34

736,28

Vääveldioksiid*

0,004

Tahked osakesed

summaarselt

0,004

0,003

0,002

* Vääveldioksiidi heideti välisõhku alla künniskoguse

Paljassaare reoveepuhastusjaama saasteallikatele kehtib alates 2020. aasta teisest poolest keskkonna-

kompleksluba nr KKL-509326, mis reguleerib õhuheitmeid põletusseadmetelt, liivapüünistelt, eel-

setititelt, aerotankidelt, järelsetitilt ning sette- ja kompostimisväljakutelt. Kõik õhuheitmete kogused on

arvutuslikud. Küll on aga 2024. aastal plaanis täpsemate andmete saamiseks reoveepuhastusjaamas

paigaldada heitgaasiandurid ning hakata reaalajas mõõtma protsessis tekkivaid N

O ja CH

heitkoguseid.

VÄLISÕHU SAASTE REOVEEPUHASTUSJAAMA SAASTEALLIKATEST AASTATEL 2021–2023, T

Saasteaine

Lubatud piirväärtus

2023

2022

2021

Lämmastikdioksiid

4,49

3,6

3,95

4,02

Süsinikoksiid

3,15

2,52

2,76

2,82

Lenduvad

orgaanilised ühendid

14,50

14,35

14,41

14,45

Süsinikdioksiid*

5789,49

4710

5167

5262

Vesiniksulfiid

3,82

3,7

Ammoniaak

79,34

78,5

79,3

Vääveldioksiid

11,98

10,9

11,2

Tahked osakesed

summaarselt

4,35

3,9

3,8

* Biogaasi põletamisel tekkivat CO

kogust ei kaasata organisatsiooni KHG inventuuri, kuna tegemist on biogeenset päritolu

heitega. Siiski raporteeritakse biogeenset päritolu CO

heidet siin KHG inventuurist eraldiseisvalt.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Vee- ja mereressursid

Vee- ja mereressurssidega on Tallinna Vee jaoks seotud kaks olulist alateema alateemat: veetarbimine ja

veevõtt. Veeheitega seotud mõjud, riskid ja võimalused on kajastatud veesaaste ja pinnase saastamise

alateema all ning on raporteeritud Euroopa kestlikkusaruandluse standardi ESRS E2 „Reostus“ kohaselt

(vt alapeatükki „Reostus“).

Veetarbimine: Tallinna Veel on potentsiaalne väärtusahela-ülene positiivne mõju veetarbimisele tänu

järjepidevale veelekete kõrvaldamisele, mis aitab vähendada üldist veetarbimist.

Veevõtt: Tallinna Vee põhitegevus sõltub otseselt suurtes kogustes veevõtust, mistõttu on üheks oluliseks

teemaks veevõtt ning sellest tulenev võimalik mõju veevarude ammendumisele.

Veetarbimisest ega veevõtust ei tulene olulisi riske seoses ressursside kättesaadavusega ning oluliste

teemade hindamisel arvestati, et nimetatud alateemad võivad kaasa tuua vaid üksikute partnerite

kriitikat, mis ei avalda lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis olulist mõju koostöösuhetele.

Juhtpõhimõtted

Jätkusuutliku teenuse tagamise vältimatu eeldus on piisava toorveevaru ja -kvaliteedi olemasolu Ülemiste

järves. Tallinna Vees on vesi nii puhastusprotsessis kui ka torustikes pidevas liikumises ning vett püsivalt

ei hoiustata. Tallinna elanike joogiveega varustamiseks vajaminev vesi ammutatakse selle looduslikust

keskkonnast. Tallinna Vesi varustab oma kliente pinna- ja põhjaveeallikatest pärineva joogiveega,

seejuures ei tegutse ettevõte veeriskile avatud piirkondades. Peame oluliseks kasutada veevarusid

säästlikult ja pidevalt suurendada veekasutuse tõhusust.

Juhtpõhimõte: Kasutame ressursse, sealhulgas energiat ja vett, kogu oma tegevuses jätkusuutlikult.

Otsime järjepidevalt uusi võimalusi, et muuta protsesse keskkonnahoidlikumaks ja tõhusamaks.

Poliitika elluviimise eest vastutavad oma töölõigus kõik organisatsiooni töötajad, sh juhtkond.

Eesmärgid ja tegevused

Veevõttu mõjutavad lisaks protsessijuhtimisele nii elanikkonna tarbimisharjumused, veekadude osakaal

kui ka meie omatarbevee vajadus, mistõttu püüame anda oma panuse veetarbimise vähendamisse nii

otseselt, enda tegevuse kaudu, kui ka veetarbijate teadlikkust tõstes.

VEEVÕTT JA -KASUTUS

Pea 90% meie tarbijatest Tallinnas ja Maardu linnas saavad oma joogivee pinnaveest. Olgugi, et Ülemiste

järv on tallinlaste peamiseks joogiveeallikaks, on järve enda looduslik valgala väike. Veemahu

suurendamiseks ja Tallinna linna vajaduste tagamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mille moodustavad

jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ning neid ühendavad kanalid. Meie veehaardesüsteem

hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ning Soodla, Jägala ja Pirita jõe valgalasid, kogupindalaga u

1800 km

. Kõige olulisemaks veehoidlaks on Ülemiste järv mahuga 15,8 miljonit m

. Ülemiste järve

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

täiendavad veevarud, millega maandame veeressursi otsa lõppemise riski, paiknevad Paunküla veehoidlas

Pirita jõe ülemjooksul (9,9 mln m

) ja Soodla veehoidlas Soodla jõel (7,4 mln m

). Neid veevarusid saame

vajadusel kasutada ka Ülemiste järve kesise veekvaliteedi parandamiseks. Tallinna pinnaveehaarde-

süsteemi veevaru suurus oleneb eelkõige aastasest sademete hulgast.

Pidev ülevaade vooluhulkadest võimaldab meil kasutada veeressursse kõige efektiivsemal viisil.

Veevarude optimaalseks ja täpseks reguleerimiseks oleme kõikidesse hüdrosõlmedesse ehitanud

veemõõdusõlmed, mis võimaldavad mõõta nii kanalitesse juhitud vooluhulki kui ka jõgedesse jäävaid

ökoloogilisi miinimumvooluhulkasid. Mõõtmisi teostame regulaarselt, vastavalt keskkonnaloa nõuetele.

Sanitaarkaitsealasse kuuluvad Ülemiste järv, veehaarderajatised, kaldakindlustusrajatised ja järve

lähiümbruse maa-ala, mis tuleb säilitada looduslikuna.

Pinnaveeallikate veekvaliteeti jälgitakse vastavalt keskkonnakaitseloas kehtestatud kavale. Nõuetele

vastavuse tagamiseks analüüsime üks kord päevas toorvee kvaliteedi näitajaid meie puhastussüsteemi

sissevoolul. Üks kord nädalas kontrollime lämmastiku- ja fosforiühendite ning üldise orgaanilise süsiniku

sisaldust. Lisaks viiakse vastavalt joogiveeallika kontrollikavale ühel korral kuus läbi toorvee süvaanalüüs.

Analüüsi tulemuste põhjal hindame valgalal toimuvaid muutusi ja protsesse ning otsustame järve

veevarude täiendamise üle.

2024 EESMÄRK: Tegutseme täielikus vastavuses keskkonnalubadega.

PINNAVEEKASUTUS ÜLEMISTE JÄRVEST JA VASTAVUS VEE ERIKASUTUSLOALE NR KL-506050 AASTATEL 2021–

2023, MILJONIT M

2023

2022

2021

Pinnaveekasutus Ülemiste järvest

26,34

26,60

25,85

Lubatud maksimumkogus 47,6 miljonit m

Kambrium-vendi ja ordoviitsium-kambriumi veekihist ammutatud joogiveega varustame ligi 10% oma

tarbijatest. Põhjaveega varustame oma tegevuspiirkonnas Saue linna ning Tallinnas Nõmme, Laagri,

Merivälja, Pirita ja Tiskre piirkondi. Põhjaveevõtt 2023. aastal kokku oli 2 654 114 m

(2022: 2 732 375 m

Põhjavett kasutame oluliselt vähem, kui on keskkonnaloaga meile lubatud — selline lähenemine tagab

põhjaveevarude kestlikkuse. Enamik joogiveest on toodetud pinnaveest.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

PÕHJAVEE KASUTUS AASTATEL 2021–2023 JA VÕRDLUS VEE ERIKASUTUSLUBADES KEHTESTATUD

MAKSIMUMKOGUSTEGA, TUHAT M

Veeloa nr

Lubatud max kogus

2023

2022

2021

Tallinn (luba nr KL-506050)

7749,80

2294,7

2367,5

2603,6

Saue (luba nr L.VV/331954)

445

359,3

364,4

350,0

Harku (luba nr L.VV/328381)

0,4

Maardu (luba nr L.VV/328349)

720

1,8

0,2

0,1

OMATARBE VÄHENDAMINE

Samuti püüame leida võimalusi, et oma protsessides veetarvet vähendada. Näiteks 2024. aastal käivitame

projekti, mille tulemusel saame veepuhastusjaamas filtrite uhtevett edaspidi taaskasutada. Hinnanguliselt

hoiame seeläbi kokku 250 000 kuni 350 000 m

puhastatud vett. Reoveepuhastusjaamas plaanime oma-

tarbevee hulka 2024. aastal vähendada, hakates võrede pesuveena kasutama tehnilist vett.

2024 EESMÄRK: Vähendame omatarbevee kogust, võttes reoveepuhastusjaamas võrede pesul kasutusele

tehnilise vee ja korduvkasutades veepuhastusjaamas filtrite uhtevett.

VEE OMATARVE AASTATEL 2021–2023, TUHAT M

2023

2022

2021

Omatarbeks kasutatud vesi

2 636

2 318

2 400

VEEKAOD

Üks meie olulisemaid eesmärke on vähendada pidevalt veekadusid jaotusvõrgus. Lekete arvu

vähendamiseks jälgime igapäevaselt veekadu võrgus ning kõrvaldame lekked esimesel võimalusel. Meie

spetsialistidel on lekete leidmiseks spetsiaalne varustus, mis koos võrgu tsoneerimise ja kauglugemis-

süsteemiga võimaldab võrgus tekkivaid veelekkeid väga kiiresti avastada.

2024 EESMÄRK: Hoiame veekadude osakaalu võrgus alla 14%.

VEEKADUDE OSAKAAL AASTATEL 2021–2023, %

2023

2022

2021

Veekadude osakaal

12,94

16,02

15,10

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

EL TAKSONOOMIAGA HÕLMATUD TEGEVUSED

AS Tallinna Vesi kontserni suhtes jõustub Euroopa Liidu taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamise

kohustus alates 2025. aasta majandusaastast, kui kontsernile rakendub EL kestlikkusaruandluse

direktiivist tulenev aruandluskohustus. Kontsern alustas 2023. aastal aruandluseks ette valmistumist,

analüüsides seda, millises ulatuses on kontserni tegevusalad EL taksonoomias käsitletud ning kaardistades

taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuste kriteeriumid. Selle baasilt toimub 2024. aastal hindamiseks

vajalike andmete kogumine ning finantsarvestussüsteemides tulemusnäitajate arvutamiseks vajalike

muudatuste tegemine.

Vaatamata sellele, et kontsernil puudub käesoleva aruandeaasta kohta EL taksonoomiaga hõlmatud

andmete esitamise kohustus, on kontsern otsustanud vabatahtlikult avalikustada oma EL taksonoomiaga

kooskõlas olevate tegevuste kirjeldused. Alljärgnevalt on kirjeldatud EL taksonoomia kohase aruandluse

üldisi põhimõtteid ja kontserni EL taksonoomias käsitletud tegevusi, välja arvatud käsitletud tegevustega

seotud tulemusnäitajad.

Kontsern teostab kooskõlas olevate tegevuste kriteeriumite analüüsi 2024. aasta jooksul ning plaanib

avalikustada analüüsi tulemused (sh tulemusnäitajad) 2024. aasta majandusaasta aruandes.

ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Euroopa roheleppe eesmärkide elluviimiseks välja töötatud kestlike majandustegevuste klassifitseerimis-

süsteemi ehk taksonoomia eesmärk on soodustada erasektori investeeringuid kestlikesse majandus-

tegevustesse. 2020. aastal vastu võetud taksonoomiamäärus (EL) 2020/852 seab kindlad nõuded ja

tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevustele, mis aitavad kaasa EL keskkonnaeesmärkide

täitmisele. Taksonoomiamäärus ei kohaldu kõikidele majandusvaldkondadele, vaid keskendub suurima

keskkonnamõjuga tegevustele, mille hulgas on veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega

seonduvad tegevused. Taksonoomiamääruse artikkel 9 määratleb kuus keskkonnaeesmärki:

• kliimamuutuste leevendamine;

• kliimamuutustega kohanemine;

• vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

• üleminek ringmajandusele;

• reostuse vältimine ja tõrje;

• elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Taksonoomiamääruse kohaselt peavad aruandluskohuslasest ettevõtted avalikustama taksonoomias

käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas majandustegevuste osakaalu müügitulus, kapitalikuludes ja

tegevuskuludes määruses etteantud tabeli vormis.

Taksonoomias käsitletud suhtarv näitab, millises ulatuses on kontserni müügitulu, kapitalikulud ning

tegevuskulud seotud taksonoomiamäärustes kirjeldatud majandustegevustega, arvestamata seda, kas

antud majandustegevus vastab taksonoomias kehtestatud hindamiskriteeriumitele.

Taksonoomiaga kooskõlas olemiseks peab majandustegevus vastama taksonoomiamääruse alusel vastu

võetud delegeeritud määruses (EL) 2021/2139 ette antud teaduspõhistele hindamiskriteeriumitele,

milleks on tegevusalapõhised tehnilised sõelumiskriteeriumid ning põhimõtte „ei kahjusta oluliselt”

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

kriteeriumid. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt ei tohi majandustegevus takistada teiste

keskkonnaeesmärkide täitmist ning selle hindamiseks on delegeeritud määruses samuti ära toodud

hindamiskriteeriumid. Lisaks peab kontsern oma majandustegevust teostama kooskõlas minimaalsete

sotsiaalsete kaitsemeetmetega. Minimaalsete sotsiaalsete kaitsemeetmete täitmiseks peab

majandustegevus järgima rahvusvahelisi äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid. Kui kontserni

majandustegevus ei vasta kasvõi ühele eelpool mainitud kriteeriumile, siis ei saa seda majandustegevust

lugeda taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

Kontsern avaldab nii taksonoomiaga kooskõlas kui ka taksonoomias käsitletud, kuid mitte kooskõlas

olevate tegevusaladega seotud tulemusnäitajad esmakordselt 2024. aasta majandusaasta aruandes.

KONTSERNI TAKSONOOMIAS KÄSITLETUD MAJANDUSTEGEVUSTE KIRJELDUSED

Taksonoomiamäärusega käsitletavate tegevuste kaardistamisel lähtus kontsern määrustes

(EL) 2021/2139 ja (EL) 2023/2486 välja toodud tegevuste NACE koodidest ning tegevuse kirjeldusest.

Kontserni taksonoomiamääruses käsitletud tegevused on 2023. aastal järgmised:

VEEVARUSTUS (WTR 2.1)

Kontserni põhitegevuseks on vee puhastamine ja -varustus Tallinna, Maardu ja Saue linnas.

Lisaks on antud tegevusalaga seotud alamtegevustena käsitletud määruses (EL) 2021/2139 järgnevad

tegevused: veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine

(CCM 5.1/CCA 5.1) ning veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine (CCM 5.2/CCA 5.2).

ASULAREOVEE PUHASTAMINE (WTR 2.2)

Kontserni põhitegevuseks on reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ja puhastamine Tallinna, Maardu

ja Saue linnas. Ettevõte opereerib ühte reoveepuhastusjaama.

Lisaks on antud tegevusalaga seotud alamtegevustena käsitletud määruses (EL) 2021/2139 järgnevad

tegevused: reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine

(CCM 5.3/CCA 5.3), reovee kogumis- ja puhastussüsteemide uuendamine (CCM 5.4/CCA 5.4), reoveesetete

anaeroobne kääritamine (CCM 5.6/CCA 5.6).

SOOJUS-/JAHUTUS- JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMINE BIOENERGIAST (CCM 4.20/CCA 4.20)

Tallinna reoveepuhastusjaamas reoveesette stabiliseerimise kõrvalproduktina tekkivast biogaasist

toodetav elektri- ja soojusenergia kasutatakse täielikult puhasti omatarbeks.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

SOTSIAALNE TEAVE

Oma töötajaskond

Tallinna Vee jaoks on oluline oma töötajate üldine heaolu ja tööohutus, seetõttu keskendub ettevõtte

strateegia viies põhisuund selgelt töötajate heaolu tagamisele. Strateegia sõnastab, et Tallinna Vesi

väärtustab töötajate rahulolu, investeerib oma töötajatesse ning edendab turvalist ja õiglast

töökeskkonda ja toetab järelkasvu tekkimist, mis tagaks järjepidevuse. Ettevõte pakub keskkonda, milles

teotahtelistel ja pühendunud töötajatel on võimalik töötada nii ettevõtteüleste kui ka igaühe

individuaalsete karjäärieesmärkide saavutamise nimel. Üks strateegia töötajatega seotud põhisuuna

fookustest on juhtimiskvaliteedi tõstmisel ja juhtimisoskuste arendamisel.

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist „Mõju olulisuse hinnang“) on

Tallinna Vee jaoks oma töötajaskonnaga seotud nii olulised mõjud kui ka neist tulenevad riskid ja

võimalused.

Tallinna Vee töötajate tervis ja ohutus on ettevõtte prioriteet. Töötajaskonnast rohkem kui poole

moodustavad kontoritöötajad, kelle töökeskkonna kahjulikud mõjurid on seotud peamiselt vähese

liikumise ja töötamisega arvuti taga. Teiste töötajate puhul on töö sageli seotud kõrgendatud riskiga, mis

tuleneb näiteks töötamisest piiratud ligipääsuga ruumis, kokkupuutest kemikaalidega, töötamisest

eritehnikaga, sügavates kaevudes, kollektorites jne. Potentsiaalne negatiivne mõju töötajate tervisele ja

tööohutusele võib ilmneda sektori riskitaseme tõttu. Samuti võib töö iseloomust tulenevalt kaasneda

negatiivne mõju töötajate vaimsele tervisele.

Strateegiliselt olulised teemad on ka tööhõivekindluse ja piisava töötasu tagamine. Tallinna Vesi saab

suurettevõttena pakkuda stabiilset töökohta märkimisväärsele hulgale inimestest, avaldades sellega

positiivset mõju töötajate heaolule. Õiglase töötasu tagamine on Tallinna Vee jaoks oluline.

Töötajate kaasamine aitab kujundada töökeskkonda ja -tingimusi nii, et need võimaldaksid muuta

mitmeid tööelu puudutavaid aspekte (sh palgatase, tööohutus, töö- ja eraelu tasakaal jne) töötaja jaoks

enam rahuldust pakkuvaks. Kaasamise potentsiaalne positiivne mõju avaldub töötajatelt saadud

tagasiside ja ettepanekute põhjal tehtud olulistes muudatustes, mis suurendavad töötajate heaolu.

Tööaeg ning töö- ja pereelu ühitamine on olulised teemad, millega seotud potentsiaalne negatiivne mõju

võib tuleneda ebaharilikust tööajast, võimalikest ületundidest või suurenenud töökoormusest, mis

mõjutavad töötaja töö- ja eraelu tasakaalu.

Tallinna Vee jaoks on oluline oma töötajate arendamine. Töötajatele pakutavad arenguprogrammid ja

koolitused aitavad toetada töötajate arengut nende karjääriteekonnal.

Tallinna Vees töötab eri vanuses ja mitmest rahvusest töötajaid, kes teevad väga erineva iseloomuga töid.

See annab ettevõttele võimaluse saada kasu erilaadsetest kogemustest ja teadmistest. Mitmekesisuse

tagamine erineva profiiliga töötajate kaasamise näol on potentsiaalse positiivse mõjuga. Sooline tasakaal

on oluline juhatuse ja nõukogu tasandil.

Sidusrühmade, k.a töötajate huvid ja seisukohad on välja toodud alapeatükis „Sidusrühmade ootused“.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Juhtpõhimõtted

Tallinna Vee personalipoliitika minimeerib ülaltoodud riske ja mõjusid oma tegevuskava kaudu.

Personalipoliitika täideviimise eest vastutab organisatsiooni personalijuht ja kõrgeimail juhtimistasandil

juhatus. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena, kes väärtustab oma töötajaid ning on pühendunud

pidevale arengule, usume ja panustame sellesse, et meie meeskonnas töötaksid pühendunud ning

kompetentsed inimesed. Personalipoliitika toob välja järgnevad olulised juhtpõhimõtted:

• Tööohutus. Usume kindlalt, et ühegi tööülesande täitmine ei ole väärt viga saamist. Seetõttu

pühendume turvalise töökeskkonna tagamisele ning kindlustame töötajatele nõuetele ja

vajadustele vastavad töövahendid ning väärtustame ja toetame ettevõttes tervislikke eluviise.

Töökeskkonna alased juhtpõhimõtted leiab ettevõtte kodulehelt.

• Kaasamine. Peame oluliseks, et meie töötajad oleksid kaasatud ettevõtte tegemistesse ning

teadlikud olulistest teemadest, mistõttu tagame asja- ning ajakohase infovoo. Ehkki omaette

poliitikad kõikide protsesside kohta kirjapanduna puuduvad, kaasame mitmeid osapooli nii ette-

võtte seest kui ka väljast.

• Töötajate areng ja järelkasv. Innustame arengut meeskonna sees. Seetõttu anname pühendunud

ja võimekatele töötajatele võimaluse ettevõttesiseseks eneseteostuseks ning karjääriks. Samuti

julgustame töötajaid pidevalt õppima ja arenema, võimaldades neile nende ning ettevõtte

vajadustest lähtuvaid koolitusvõimalusi. Peame oluliseks tagada oma meeskonnale jätkusuutlik

järelkasv. Sellest tulenevalt oleme alates 2021. aastast käivitanud kolmes kutsehariduskoolis ja

kolmes kõrgkoolis oma stipendiumiprogrammi.

• Väärtustamine ja tunnustamine. Tunnustame tulemuslikku ja pühendumusega tehtud tööd, mis

ületab igapäevakohustusi ja ootusi, ning usume, et pühendunud ja kompetentne töötaja on iga

ettevõtte suurim vara. Samuti väärtustame ja tunnustame oma töötajate pikaajalist panust

ettevõttesse.

Tallinna Vee ärieetika koodeksi üks kuuest põhireeglist puudutab inimõiguste ja töötajate õiguste

tagamist.

Me austame iga üksikisiku inimõigusi ega diskrimineeri inimesi nende rassi, nahavärvi, usutunnistuse, soo,

vanuse, sotsiaalse staatuse, perekondliku päritolu, füüsilise või vaimse puude või seksuaalse sättumuse

alusel, ega riku muul moel inimõigusi. Igasugune diskrimineerimine on mitteaktsepteeritav ning me

toetame inimõigusi kindlalt kõikides oma ettevõtmistes. Ettevõte ei kasuta sunnitööd ega lapstööjõudu.

Tallinna Vesi austab ja toetab inimõigusi ja töötajate õigusi, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning

pidades oluliseks soosida ja hoida võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist töökollektiivis ja tööhõives.

Igat üksikisikut austatakse ning koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata tema soost, usutunnistusest,

vanusest vms teguritest.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

TÖÖTAJATE KAASAMISE KANALID JA NEGATIIVSETE MÕJUDE HEASTAMINE

TÖÖTAJATE KAASAMISE KANALID

Kaasamis-

kanal

Kirjeldus, näited

Läbiviimise

regulaarsus

Tagasisidega

arvestamine

Üle-

ettevõtteline

rahulolu-

uuring

Viime töötajate seas läbi

rahuolu-uuringut, et teada

saada, mis on ettevõttes hästi ja

millised valdkonnad vajavad

enam tähelepanu. Hindame

väga töötajate arvamust ja

mõtteid ning nende tagasisidet

ja hinnangut oma tööelule.

Kord aastas

Saadud tagasiside

põhjal loome

tegevuskavad nii

ettevõtte tasandil kui

üksustes

Tipp-

juhtkonna

avatud

koosolekud

Koosolekul vahetatakse infot

töötajate ja juhtkonna vahel

Kord kuus

Vahetu tagasiside

koosolekutel ja

rahulolu-uuringu

kaudu

Osakonna

koosolekud

Vahetus suhtlus osakonna juhi

ja liikmete vahel

Sõltuvalt osakonnast,

tavapäraselt kord

nädalas või kuus

Vahetu pidev

tagasiside koos-

olekutel ja rahulolu-

uuringu kaudu

Suhtlus

vahetu

juhiga

Vahetu juhi rolli tähtsust

tugevdab ettevõttes hea tava

pidada juhi ja otsealluvate vahel

korrapäraseid üks ühele vestlusi

Kord nädalas, paari

nädala tagant või kord

kuus

Suhtlus vahetu juhiga

annab hea võimaluse

jooksvalt töötulemusi

hinnata, tagasisidet

anda ja ka uusi

tegevusi ees-

märgistada

Aasta-

eesmärkide

tutvustamine

Iga uue kalendriaasta alguseks

lepib juhtkond kokku ettevõtte

eesmärgid, mis pannakse kirja

aasta tulemuskaardile. Need

eesmärgid avalikustatakse ja

neid tutvustatakse kõikidele

töötajatele aasta alguses

toimuval koosolekul. Infot

aastaeesmärkide täitmise

hetkeseisu kohta jagatakse

asutusesisestel digiekraanidel.

Toimub iga aasta

alguses, ühtlasi

antakse järgneva

kalendriaasta

jaanuaris ülevaade

eelnenud aastaks

seatud eesmärkide

saavutamisest.

Jooksva aasta

eesmärkide täitmise

hetkeseisu

tutvustatakse

igakuiselt.

Koosolekul saavad

töötajad esitada

täpsustavaid küsimusi

eesmärkide ja nende

täitmise kohta. Terve

aasta jooksul on

töötajatel võimalus

tutvuda

aastaeesmärkide

täitmise hetkeseisuga

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Üle-

ettevõtte-

lised suhtlus-

kanalid

Kuukiri, üleettevõttelised e-

kirjad, siseveeb, digiekraanid,

koduleht, sotsiaalmeedia-

kanalid

Vastavalt vajadusele

Hetkel saame

tagasisidet vahetult ja

korraldatakse

perioodiliselt

tagasisideküsitlusi

Mitme-

sugused

üritused,

koolitused

Töötajatele mõeldud üritusi ja

koolitusi toimub aasta jooksul

mitmeid, sh suvepäevad,

jõulugaala, infopäev, mees-

konnapäev koos Utilitase

organisatsiooniga, veebi-

seminarid, erialased koolitused

Vastavalt vajadusele

Saadame töötajatele

tagasiside-

küsimustikke, samuti

kogume tagasisidet

suuliselt ja kuulame

töötajate arvamusi

Oma murede ja tähelepanekute edastamiseks on töötajatel mitmeid võimalusi:

• Töötajate esmane harjumus on pöörduda mure või tähelepanekutega otsese juhi poole,

personaliosakonda või bürooassistendi poole, sõltuvalt sellest, missugust laadi tähelepanekuga

on tegemist.

• Puhastusjaamadesse ja Ädala kontorisse on paigutatud postkastid, mille kaudu on töötajatel

võimalik edastada oma tähelepanekuid, soovi korral ka anonüümselt.

• Üksikuid tähelepanekuid saadetakse läbi siseveebi, sel juhul reageerib personaliüksus, kes jälgib,

et pöördumistega tegeletaks kohe.

• Mitukümmend aastat on tegutsenud töötajate ametiühing, kelle poole on samuti võimalus

pöörduda nii küsimuste kui ka muredega.

• Samuti on ettevõtte kodulehel asuva vihjeankeedi kaudu võimalik soovi korral anonüümselt

edastada teavet sündmuste kohta, mis töötaja arvates ei ole kooskõlas heade äritavade ja

üldtunnustatud moraalinormidega. Olukordi lahendame juhtumipõhiselt ja heastame samuti

olukorrale individuaalselt lähenedes.

Mure või tähelepaneku kättesaamisele järgnev protsess võib olla erinev, sõltudes konkreetsest tähele-

panekust, kuid kõiki pöördumisi lahendavad esmalt otsesed juhid või personalitöötajad, kaasates

vajadusel juhatuse. Olemasolev protsess on toiminud hästi ja kuna tähelepanekuid tuleb pigem vähe ja

üksikuid, siis ei ole seni loodud süsteemsemat protsessi ega hinnatud eraldi meetmete tõhusust. Ettevõte

lähtub kanalite tagamisel põhimõttest, et pakutud kanalit võib pidada tõhusaks, kui selle kaudu edastatud

mured saavad lahendatud mõistliku aja jooksul.

Kõik loetletud kanalid on loodud organisatsiooni töötajate poolt ja on kättesaadavad kõikidele töötajatele.

Kanalite arvukus tuleneb soovist luua võimalus edastada informatsiooni kõigile töötajatele, sõltumata

nende füüsilisest töökohast.

TEGEVUSSUUNAD JA EESMÄRGID

Tallinna Vesi on loonud selged tegevussuunad, mis on seotud ettevõtte strateegia elluviimisega.

• Organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri arendamine. Juhtimisoskuste arendamine mängib organi-

satsiooni kujundamisel keskset rolli.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

JUHTIMISKVALITEEDIGA SEOTUD EESMÄRK

Eesmärgi nimetus

Eesmärk aasta algusest

Tulemus 2023. a lõpus

Juhtimiskvaliteedi tase

(töötajate rahuolu-

uuringu põhjal), 6-palli

skaalal

≥ 5 palli

≥ 5,1 palli

Töötajatelt saadud tagasiside aitab langetada olulisi otsuseid ning töötajate kaasamine aitab töötajatel

mõista otsuste tagamaid ning otsustega seotud muudatuste vajalikkust. Konkreetsed kaasamiskanalid

tagasiside edastamiseks on välja toodud eespool. Kaasame töötajaid ka organisatsiooni arendamise

sisulistesse tegevustesse. Näiteks 2023. aasta veebruaris said kõik töötajad kaasa rääkida Tallinna Vee

uute väärtuste sõnastamisel. Lisaks kutsume töötajaid kaasa lööma ettevõtte kuvandi loomises (nt

tutvustades ettevõtet messidel) ja heategevuslikes ettevõtmistes (nt osaledes liikuma kutsuvates

sammukampaaniates, millega kogume annetusi mitmetele abivajajatele).

Väärtuspakkumise tugevdamine töötajale. Peame pakkuma ahvatlevat ja konkurentsivõimelist

kompensatsioonipaketti.

Selleks, et võimaldada õiglast töötasu, osaleme igal aastal Fontese palgauuringus ning jälgime ka

Statistikaameti poolt avaldatavat palgainfot, mille alusel korrigeerime igal aastal oma töötajate

töötasusid.

Üldise tervisealase teadlikkuse tõstmiseks korraldame kord aastas tervisekuud, mille raames kutsume

rääkima huvitavaid külalisesinejaid ja tutvustame uusi võimalusi, kuidas hoida ja parandada oma tervist.

Tervise hoidmiseks oleme töötajatele loonud võimalused sportimiseks ettevõtte oma spordi- ja

jõusaalides. Samuti võimaldame inimestel võtta nädala jagu lisapuhkust talvekuudel ning toetame

meeskonnasporti. Alates 2022. aastast pakume oma töötajatele Confido tervisekindlustust, mis

võimaldab tööandja kaudu hüvitada erameditsiiniasutuste ja riiklike haiglate teenuseid.

Töö- ja pereelu ühitamiseks anname esimese koolipäeva puhul septembris vaba päeva kõigile 1.-4 klassi

minevate laste vanematele, samuti pakume tasustatud vabu päevi abiellumise, matuste ja lapse sünni

korral.

Töötajate arengu toetamiseks koostame igal aastal töötajate arenguvestluste põhjal koolitusplaani, mille

järgi korraldame aasta jooksul mitmesuguseid koolitusi. Samuti toimuvad koolitused väljaspool

koolitusplaani. Toetame ettevõtte töötajaid, kes töötamise kõrvalt õpivad kutse- või kõrgkoolis,

omatöötaja stipendiumiga. Lisaks kaardistab iga osakond oma suure potentsiaaliga töötajad (talendid),

kellele pakutakse aasta ringi mitmesuguseid, iga-aastase arenguvestluse käigus kokku lepitud tegevusi.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

KOOLITUSE MÕÕDIKUD

Mõõdik

2023

2022

2021

Koolitustel osalenute arv

357

224

n/a

...mehed

241

143

n/a

...naised

116

n/a

...juhid

n/a

...spetsialistid

177

109

n/a

...oskustöölised

108

n/a

Korrapärasel töötulemuste

hindamisel osalenud

töötajate arv

n/a

...mehed

n/a

...naised

n/a

Koolitusel osalenute

osakaal kogu

töötajaskonnast

99%

65%

n/a

Keskmine koolituspäevade

arv töötaja kohta

4,2

2,39

2,28

TÖÖ- JA ERAELU TASAKAALU NING TASUSTAMISE MÕÕDIKUD

Mõõdik

2023

2022

2021

Vanemapuhkuse õigusega töötajate

arv, sh sooline jaotus, osakaal kogu

töötajaskonnast

N/A

...mehed

N/A

...osakaal töötajaskonnast

N/A

...naised

N/A

...osakaal töötajaskonnast

N/A

Vanemapuhkusel viibivate töötajate

arv, sh sooline jaotus, osakaal kogu

töötajaskonnast

...mehed

...osakaal töötajaskonnast

0,5%

0,0%

0,3%

...naised

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

...osakaal töötajaskonnast

1,6%

2,0%

3,3%

Sooline palgalõhe, sh töö-

kategooriate või muude segmentide

alusel

N/A

Kõrgeima palgaga töötaja aastase

kogutöötasu ja kõigi töötajate

aastase mediaantöötasu (v.a

kõrgeima palgaga töötaja) suhe

N/A

• Järelkasvu kavandamine. Järelkasvu kavandamine tagab oluliste ametikohtade ja vastutuse sujuva

üleandmise. Anname pühendunud ja võimekatele töötajatele võimaluse ettevõttesiseseks enese-

teostuseks.

Alustasime 2021. aasta sügisel Tallinna Vee omatöötaja stipendiumi programmiga ning jätkame seda ka

edaspidi. 2023. aastal olime praktikakohaks 23 praktikandile (13 neidu ja 10 noormeest), kellest kolm

jätkasid meie juures töötamist ka peale praktikaperioodi.

• Tallinna Vesi seab tähtsale kohale töötajate rahulolu, rakendades selleks mitmesuguseid

vahendeid.

Töötajate rahulolu-uuringu tulemuste põhjal koostatakse tegevuskavad ning rakendatakse algatusi

probleemide lahendamiseks ja töötajate heaolu parandamiseks.

Töötajate rahulolu oma tööga aitab hoida tunnustamine. Ühe osana töötajate tunnustamisest oleme sisse

seadnud tööjuubilaride meelespidamise. Samuti toimub ettevõtte iga-aastasel jõulugaalal aasta parimate

töötajate tunnustamine mitmes kategoorias, auhinnaga kaasneb ka rahaline preemia. Lisaks sellele on

võimalik kõikidel töötajatel läbi ettevõtte siseveebi tunnustada ja tänada kolleegi, kes saab ettevõttelt

tänutäheks kaardi ja šokolaadi.

TÖÖTAJATE RAHULOLU MÕÕDIKUD

Eesmärgi nimetus

Eesmärk aasta algusest

Tulemus 2023. a lõpus

Töötajate pühendumuse tase

(TRI*M indeks töötajate

rahuolu-uuringu põhjal)

≥ 69 punkti

69 punkti

Osakondadevaheline koostöö

(töötajate rahuolu-uuringu

põhjal), 6-palli skaalal

≥ 4,7 palli

4,3 palli

Mitmekesisuse ja soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks ei ole Tallinna Vees välja töötatud otseseid

meetmeid. Seda teemat katab Tallinna Vee ärieetika koodeks, mis sedastab, et ettevõte järgib võrdse

kohtlemise põhimõtet ning peab oluliseks soosida ja hoida võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist

töökollektiivis ja tööhõives. Igat üksikisikut austatakse ning koheldakse õiglaselt ja võrdselt, sõltumata

tema soost, usutunnistusest, vanusest vms teguritest.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

TÖÖTAJATE MITMEKESISUSE MÕÕDIKUD

Mõõdik

2023

2022

2021

Tippjuhtkonna sooline jaotus

...mehed

...meeste osakaal

55%

67%

55%

...naised

...naiste osakaal

45%

33%

45%

Palgatöötajate

ealine jaotus

362

345

331

...alla 30-aastased

... osakaal

13%

14%

15%

...31-50-aastased

187

167

157

...osakaal

52%

48%

47%

...üle 50-aastased

129

130

125

...osakaal

36%

38%

Puuetega töötajate arv

...mehed

...naised

TÖÖGA SEOTUD JUHTUMID JA KAEBUSED NING INIMÕIGUSTELE AVALDUV TÕSINE MÕJU

Mõõdik

2023

2022

2021

Eesmärk

Diskrimineerimisjuhtumite

arv, sh ahistamisjuhtumite

koguarv

• Ohutus on oluline aspekt meie igapäevases tegevuses. Seame esikohale oma töötajate ohutuse

ning edendame turvalist töökeskkonda ja ohutuid töövõtteid.

Meie strateegilistes eesmärkides on positiivne tööohutuskultuur eraldi välja toodud ja oleme endale ees-

märgiks võtnud tööõnnetuste nulltaseme saavutamise.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

TÖÖOHUTUSEGA SEOTUD EESMÄRGID

Eesmärgi nimetus

Eesmärk aasta algusest

Tulemus 2023. a lõpu

seisuga

Tööõnnetuste arv

Tööohutusmõõdiku (TOM) näit Tallinna

Vee ja Watercomi objektidel

≥ 90%

95,57%

Tööohutus on meie tegevuse lahutamatu osa ja keskse tähtsusega kõigis meie tegemistes. Ühegi

tööülesande täitmine ei ole väärt viga saamist. Ohutu ja meeldiv töökeskkond aitab meil tööandjana

tagada, et meie töötajad on hoitud ega riski tööd tehes oma tervise või eluga. Meie töökeskkonnaalane

tegevus vastab riiklikele õigusaktidele ning rahvusvahelise töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi

standardi ISO 45001:2018 nõuetele. Ehitus- ja remondiobjektide nõuetele vastavus on iga-aastaselt

seatud ka üheks ettevõtte eesmärgiks.

Ettevõttes korraldab tööohutust töötervishoiu- ja ohutuse osakond, kuhu kuulub tööohutusjuht ja

tööohutusspetsialist. Lisaks neile tegutseb ettevõttes 10-liikmeline töökeskkonnanõukogu ja eri üksustest

valitud 18 töökeskkonnavolinikku. Täiendavalt kontrollivad tööohutust töökeskkonnanõukogu liikmed ja

juhid, kes viivad kontrolle läbi nii objektidel kui ka tootmisüksustes. Negatiivsete leidude puhul lepitakse

kokku parendustegevustes, milleks võib olla nii täiendav koolitus, juhendamine, ohutust parandavate

töövahendite soetamine kui ka märgistuse lisamine. Kokkulepitud tegevuste täitmist kontrollitakse.

2023. aastal viidi läbi kokku 579 tööohutuskontrolli, neist 440 objektidel ja 139 töökohal. 2023. aastal

juhtus üks tööõnnetus, mille tagajärjel pidi töötaja jääma töövõimetuslehele enam kui 3 tööpäevaks.

Tööõnnetuste ennetamiseks julgustame pidevalt oma töötajaid, sealhulgas ka juhte, märku andma

tööohutusega seotud tähelepanekutest ning pöörame tähelepanu info kogumisele ohuolukordade,

ohutusalaste tähelepanekute ja „napikate“ kohta oma töötajatelt. 2023. aastal laekus juhtidelt TOM

kontrollide kaudu 574 tähelepanekut ja töötajatelt otse töötervishoiu ja -ohutuse osakonda 30 tähele-

panekut. Saadud info põhjal viime läbi parendustegevusi võimalike õnnetuste ärahoidmiseks tulevikus.

Ohutu töökeskkonna loomisel ning ka selle hoidmisel on võtmeaspektiks töötajate teadlikkus ja

korrapärased tööohutuskontrollid. Viime regulaarselt läbi töökeskkonnaalaseid koolitusi. Teiste seas

toimusid 2023. aastal esmaabiandjate välja- ja täiendõpe, töötajate tuleohutuskoolitus, elektriohutuse

koolitus, piiratud ruumis töötamise koolitus, tõstetööde koolitus, liiklusohutuse koolitus ja kemikaali-

ohutuse koolitus.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

TERVISHOIU JA OHUTUSEGA SEOTUD MÕÕDIKUD

Mõõdik

2023

2022

2021

Eesmärk

Töötervishoiu ja tööohutuse

juhtimissüsteemiga kaetud töötajate

osakaal

100%

Tööga seotud surmajuhtumite arv

Registreeritud tööõnnetuste arv

Registreeritud tööõnnetuste määr

N/A

Registreeritud tööga seotud

tervisehäirete arv

Ettevõtja töötajatega toimunud

tööõnnetuste jms juhtumite tõttu

kaotatud tööpäevade arv

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

TÖÖTAJATEGA SEOTUD MÕÕDIKUD

Mõõdik

2023

2022

2021

Töötajate või täistööajale

taandatud töötajate arv

362

345

331

...mehed

256

248

239

...naised

106

...alla 30-aastased

...31-50-aastased

187

167

157

...üle 50-aastased

129

130

125

Täistööajaga töötajate arv

(FTE)

349,35

333,325

313,05

Aasta jooksul lahkunud

töötajate arv

Tööjõu vabatahtliku voolavuse

määr

7,9%

7,7%

10%

Tööjõu koguvoolavus ilma

praktikantideta

15%

18,7%

16,9%

Tööjõu voolavuse määr

(koguvoolavus, sh

praktikandid)

19,8%

23,7%

17,7%

Kollektiivlepinguga hõlmatud

palgatöötajate osakaal

100%

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Töötajad väärtusahelas

Ohutus on oluline aspekt meie igapäevases tegevuses. Seame esikohale nii oma töötajate, klientide kui ka

partnerite ohutuse. Edendame turvalist töökeskkonda ja ohutuid töövõtteid ning ootame seda ka oma

partneritelt.

Väärtusahela töötajate puhul keskendume ainult ehitus- ja remonttööde teostajatele, kes töötavad

Tallinna Vee või tütarettevõtte Watercomiga otseselt seotud objektidel. Neid saame kõige otsesemalt

mõjutada täiendavate lepingunõuete ja kohapealse tööohutuskontrolli kaudu.

Väärtusahela töötajate seas on suurim mõju seotud töövõtjate poolt ehitus- ja remonttöid teostavate

töötajatega, kuna ehitussektor on üks suurema tööõnnetusriskiga sektoreid. Tööinspektsiooni koostatud

2022. aasta töökeskkonna ülevaate järgi on ehitus kaubanduse ja metallitööstuse järel kolmas suurima

registreeritud tööõnnetuste arvuga tegevusala. Tulenevalt asjaolust, et pakume elutähtsat teenust, on

ehitustööd tihti kiireloomulised. Tuleb ette olukordi, kus peab töötama öösiti või tiheda autoliiklusega

tänaval, mis omakorda suurendab tööõnnetusse sattumise tõenäosust. Ehitussektoris on palju ka

riigikeelt mitte valdavaid töötajaid ja võõrtööjõudu, mistõttu on see grupp ka negatiivsetele mõjudele

vastuvõtlikum.

Väärtusahelas on meie jaoks kõige suuremad riskid seotud Tallinna Vee ja Watercomi poolt tellitud ehitus-

objektidel juhtuvate tööõnnetustega. Suuremate tööõnnetustega kaasneb mainekahju ja koostöösuhete

halvenemine. Selleks, et neid riske minimeerida, paneme väga suurt rõhku tööohutusnõuete järgimisele.

Oluliste teemade hindamise järgi on Tallinna Vee jaoks väärtusahela töötajatega seonduvate mõjude,

riskide ja võimalustega seotud oluline alateema väärtusahela töötajate töötingimused.

Potentsiaalne negatiivne mõju võib tekkida väärtusahela töötajatele antud ülesannete täitmiseks mitte-

vastavatest töötingimustest (nt tööaeg, piisav töötasu, töötajate kaasamine jt) ning selle võimaliku mõju

leevendamiseks vajalike meetmete puudumisest. Negatiivse mõju ilmnemisel võib kaasneda negatiivne

meedia tähelepanu või mõne eksperdi või partneri kriitika, mis võib põhjustada mõningase mainelanguse.

Juhtpõhimõtted

Tööohutus on meie tegevuse lahutamatu osa. See on keskse tähtsusega kõigis meie tegemistes ning me

ei tee selles osas järeleandmisi. Soovime tagada oma klientidele, töötajatele ja koostööpartneritele

turvalise keskkonna, edendades ohutut töökultuuri. Ettevõte on koostanud tööohutusalased

juhtpõhimõtted (leitav kodulehe alajaotisest Ettevõttest > Juhtimispõhimõtted > Töökeskkonna

juhtpõhimõtted) ja ärieetika koodeksi (leitav kodulehe jaotisest Eetilised äritavad), mida rakendame

kõigile lepingulistele koostööpartneritele. Tagamaks, et meie koostööpartner käitub eetiliselt, rakendame

hankeprotsessis täiendavaid kontrollmeetmeid, mis on toodud peatükis „Juhtimisalane teave“.

KAASAMISKANALID JA NEGATIIVSETE MÕJUDE HEASTAMINE

Koostööpartnerite puhul suhtleme eelkõige ettevõtte esindaja või projektijuhiga. Reeglina algab suhtlus

projekti avakoosolekuga, kus selgitame meie poliitikaid ning ohutus-, keskkonna- ja kvaliteedinõudeid.

Olenevalt projekti kestusest või keerukusastmest lepitakse kokku ka korraliste kohtumiste ajakava.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Täiendavalt viime igal aasta läbi ehitusega seotud partneritele suunatud teabepäevi. Selliste kohtumiste

ja teabepäevade eesmärk on selgitada partneritele meie ettevõtte tööohutusega seotud põhimõtteid ja

nõudeid, selleks et koostööprojektid sujuksid tõrgeteta ja kõik saaksid nõuetest üheselt aru.

Selleks, et negatiivsed mõjud meie ehitusobjektidel oleksid minimaalsed, oleme välja töötanud mitmeid

abinõusid:

• Viime läbi tööohutuskontrolli töövõtja objektil. Kontrolli teostame kõigil Tallinna Vee ja

Watercomi poolt tellitud ehitustööde objektidel ja selle eesmärk on veenduda, et töövõtjad

tagavad oma töötajatele asjakohased isikukaitsevahendid ja ohutud töövõtted.

• Kõigil meie koostööpartneritel või nende töötajatel on võimalus anda tagasisidet või edastada

kriitikat, soovi korral anonüümselt ettevõtte kodulehel oleva vihjeankeedi kaudu, mille leiab

alajaotisest Eetilised äritavad. See teave jõuab vahetult siseaudiitorini, kes on ettevõtte

juhtkonnast eraldi seisev isik ning suhtleb otse ettevõtte nõukoguga. Samuti on kodulehelt

võimalik leida nõukogu auditikomitee esimehe kontaktid, juhul kui vihje iseloom on selline, mis

nõuab kõrgema juhtorgani sekkumist.

Eesmärgid ja mõõdikud

Tagamaks, et töövõtjad täidavad lepingu üldtingimustes seatud tööohutusnõudeid, viivad meie

objektijuhid ja tööohutuse osakond läbi tööohutuskontrolle, kasutades TOM meetodit. Tööohutuse

mõõtmine ehk TOM (Skandinaavias tuntud kui TR -mittari, ingl TR Indicator) on meetod, mis hindab

tööohutuse taset, kasutades detailseid kontrollnimekirju. Need nimekirjad hõlmavad mitmeid ohutus-

aspekte, nagu töövõtete ohutus, kaitsevahendite kasutamine ja ohualade märgistamine. TOM meetod

keskendub andmete kogumisele ja analüüsimisele pikema aja jooksul. See aitab jälgida ohutuses

toimuvaid trende ja tuvastada potentsiaalseid riskikohti, võimaldades järjepidevat ohutuse parandamist.

TÖÖOHUTUSEGA SEOTUD EESMÄRK

Eesmärgi nimetus

Eesmärk aasta algusest

Tulemus 2023. a lõpus

Tööohutusmõõdiku (TOM)

näit töövõtjate poolt

teostatavatel

ehitusobjektidel

Vähemalt 90%

95,6%

VÄÄRTUSAHELA TÖÖTAJATEGA SEOTUD TÖÖOHUTUSKONTROLLIDE ARV

Mõõdik

2023

2022

2021

TOM kontrollide arv

112

n/a

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

• Kuna tööohutus on meile läbivalt oluline teema, siis viime igal aastal läbi koostööpartneritele

suunatud infopäevi, et selgitada meiepoolseid nõudeid ja tekitada arutelu veelgi parema töö-

keskkonna loomiseks. 2023. aastal osales 16.06.2023 toimunud teabepäeval 50 inimest 23 ette-

võttest ja 10.10.2023 toimunud teabepäeval 31 inimest 8 ettevõttest.

• Oleme aruandeaasta jooksul üle vaadanud ja oluliselt täiendanud ehitustööde teostamise lepingu

üldtingimusi tööohutuse osas. Kõigile ehitus- ja remonttööde teostamiseks sõlmitavatele

lepingutele lisame juurde kohustusliku lepingulisa ohutusnõuete täitmise kohta. Juhul kui

töövõtja ei täida tööohutuse nõudeid, on meil õigus tööd peatada ja nõuda leppetrahvi tasumist.

Sanktsioonide eesmärk on motiveerida töövõtjaid tõsiselt suhtuma oma töötajate ohutusse.

Selleks peab töövõtja koostama iga objekti kohta tööohutusplaani. See on oluline dokument,

milles hinnatakse mitmesuguseid tööohutusega seotud riske ja nende leevendamiseks võetavaid

meetmeid. Töid ei tohi alustada enne, kui plaani on kinnitatud nii tellija kui ka töövõtja.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Mõjutatud kogukonnad

Tallinna Vee jaoks on strateegiliselt oluline võimaldada linnakeskkonna kestlikku arengut, arendades välja

rohelist linnaruumi.

Oluliste teemade hindamise järgi on Tallinna Vee jaoks oluline mõjukoht panus kogukonda. Peamiselt

mõjutab Tallinna Vesi kogukonda positiivselt, rajades koostöös Tallinna linnaga avalikke joogiveekraane,

millest on võimalik tasuta oma joogiveepudelit täita või lemmiklooma janu kustutada. Samuti pakub

ettevõte suurtele üritustele tasuta veepaake. Tallinna Vesi toetab kogukonda keskkonnateadlikkuse

kasvatamise kaudu, käies tutvustamas keskkonnateemasid haridusasutustes, ettevõtetes ja

kogukonnaüritustel.

Juhtpõhimõtted

Peame oluliseks inimesi, kelle elu meie töö mõjutab. Seetõttu toetame oma kogukonda ja võtame

aktiivselt osa kogukonna tegemistest, mis otseselt või kaudselt seonduvad meie põhitegevusega. Peame

tähtsaks tõsta elanike keskkonnateadlikkust, pakkudes võimalusi pudelivee asendamiseks kraaniveega.

KAASAMISKANALID JA NEGATIIVSETE MÕJUDE HEASTAMINE

Kogukonnaliikmed saavad oma murede ja küsimustega pöörduda ettevõtte poole otse ametlike suhtlus-

kanalite kaudu (posti teel, telefonitsi, e-posti vahendusel). Kõik kirjad ja kõned registreeritakse ja neile

vastatakse samamoodi nagu ettevõtte lepinguliste klientide pöördumistele. Lisaks saavad kogukonna-

liikmed teavet ja mõtteid jagada ettevõtte kodulehe või sotsiaalmeediakontode kaudu (Facebook,

Instagram, LinkedIn).

Soovi korral on igal kogukonnaliikmel võimalus anda tagasisidet või edastada kriitikat anonüümselt:

• Selleks saab täita ettevõtte kodulehel oleva vihjeankeedi, mille leiab alajaotisest Eetilised

äritavad. Ankeedi kaudu sisestatud teave jõuab vahetult siseaudiitorini, kes on ettevõtte

juhtkonnast eraldi seisev isik ning suhtleb otse ettevõtte nõukoguga.

• Samuti on kodulehelt võimalik leida nõukogu auditikomitee esimehe kontaktid, juhul kui vihje

iseloom on selline, mis nõuab kõrgema juhtorgani sekkumist.

Kuna väga suur osa Tallinna Vee tegevusest on reguleeritud keskkonnalubade ja õigusaktidega, siis saab

iga kogukonnaliige võimalikest probleemidest või kahtlustest teavitada ka otse Keskkonnaametit,

Terviseametit või kohalikku omavalitsust, kes omakorda teostavad järelevalvet ettevõtte tegevuse üle.

Eesmärgid ja mõõdikud

Tallinna Vesi on kogukonna toetamiseks välja töötanud sponsorlusstrateegia, mille põhimõtete alusel

viiakse ellu sponsorlustegevusi:

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

• Mõjuala. Tallinna Vee sponsorlus keskendub tegevustele ettevõtte põhitegevuspiirkonnas

Tallinnas ja selle lähivaldades.

AVALIKE VEEKRAANIDE JA VEEPAAGI LAENUTUSTE ARV

Mõõdik

Tulemus 2023. a lõpus

Avalike veekraanide arv

Veepaagi laenutuste arv

Et puhas joogivesi on eluks hädavajalik ja see peaks olema kõigile lihtsasti ja soodsalt kättesaadav, siis

oleme koostöös Tallinna linnaga alates 2021. aastast rajanud üle terve Tallinna nii väli- kui siseruumidesse

mitmeid joogiveekraane. 2023. aastal lisandus 3 uut veekraani, mis paigaldati ratta- ja kõnniteede ning

terviseradade äärde. Nii oli 2023. aasta suvehooajal avatud ühtekokku 41 avalikku joogiveekraani üle

terve pealinna.

• Seos põhitegevusega. Panustame projektidesse, mis on tihedalt seotud meie põhitegevusega, st

vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega.

EKSKURSIOONIDEL JA HARIDUSLIKES TUNDIDES OSALENUTE ARV

Eesmärgi nimetus

Eesmärk aasta algusest

Tulemus 2023. a lõpus

Tallinna Vee korraldatud

keskkonnahoidlikes ettevõtmistes

osalenute arv

1500

2667

Kogukonna keskkonnateadlikkuse suurendamine on meie jaoks äärmiselt oluline. See tagab loodus-

ressursside säästliku kasutamise ja aitab ka tarbijal kulusid kokku hoida, näiteks asendades pudelivee

kraaniveega. Selleks, et suurendada kogukonna keskkonnateadlikust, pakub Tallinna Vesi oma kodulehel

tasuta keskkonnateemalisi harivaid õppematerjale ja viib läbi veeteemalisi tunde haridusasutustes ning

ettevõtetes. Tallinna Vesi toetab spordi- ja kogukonnaüritusi. Lisaks korraldab ettevõte oma puhastus-

jaamades ekskursioone ja avatud uste päevi, et seeläbi viia teadmisi keskkonnast kogukonnaliikmeteni.

Eesmärgiks oleme seadnud, et aastas osaleb meie läbi viidud vestlusringides ja ekskursioonidel vähemalt

1500 inimest.

• Süsteemne lähenemine ja järjepidevus. Tallinna Vesi toetab järjepidevalt samu valdkondi ja

projekte, et luua sponsorluspõhimõtetesse süsteemsust ja selgust. Otsustusprotsess on

kandidaatidele põhjendatud ja läbipaistev.

Tallinna Vesi toetab peamiselt algatusi, mis on seotud keskkonnaharidusega ja suunatud kohalikule

kogukonnale või vähemate võimalustega inimestele. 2023. aastal aitas Tallinna Vesi kaasa

keskkonnaharidust edendava jätkusuutlikkuse festivali Impact Day ja investeerimisfestivali toimumisele

ning kogukonnasündmuste, nagu XIII noorte laulu- ja tantsupidu, Tallinna vanalinna päevad, Tallinna

merepäevad, Kalamaja päevad, Tallinna linnaruumifestival, Põhja-Tallinna jaanipäev, KopliFest ja Uue

Maailma tänavafestival, teostumisele. Samuti panime õla alla mitme sportliku sündmuse, nagu 51.

Ülemiste järvejooks ja IRONMAN, toimumisele. 2023. aastal toetasime järgmisi organisatsioone: Tallinna

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

lasteaed Õunake, Tallinna Ristiku Põhikool, Eesti Invaspordi Liit, SA Agrenska Fond, Autismikool, Põhja-

Eesti Pimedate Ühing, Tallinna Naiste Kriisikodu ja Toidupank.

Tarbijad ja lõppkasutajad

Pakume vee- ja kanalisatsiooniteenuseid enam kui 24 900 lepingulisele kliendile ja ligikaudu 470 000 lõpp-

tarbijale Tallinnas ning selle lähiümbruses. Seega vastutame selle eest, et rohkem kui kolmandikule Eesti

elanikest oleks tagatud kindel ning kvaliteetne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Tallinna Vee strateegia põhisuunad on tugevalt seotud kliendile kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooniteenuse

pakkumisega. Tallinna Vee strateegia toob klientide ja lõpptarbijate jaoks välja järgmised põhisuunad:

• Võimaldame linnakeskkonna kestlikku arengut, pakkudes kvaliteetseid veeteenuseid, olles

teerajajaks kaasaegsete sademeveelahenduste rakendamisel ja arendades välja rohelist linna-

ruumi. Ühendame kliendid elutähtsa veetaristuga ja pakume suurepärast kliendikogemust,

kasutades nutikaid lahendusi ja digitaalseid teeninduskanaleid.

• Hoiame hinnad kliendi jaoks taskukohased, parandades oma tõhusust pidevalt kaasaegsete

tehnoloogiate, digitaliseerimise ja automatiseerimise teel.

Oluliste teemade hindamise järgi on Tallinna Vee jaoks klientide ja lõpptarbijatega seonduvate mõjude,

riskide ja võimalustega seotud olulised alateemad.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tagamisel on oluline joogivee terviseohutus ja kvaliteet, teenuse

kättesaadavus ning teenuse hind. Tallinna Vee jaoks on põhiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi

tagamine kõige suurema mõjuga ja majanduslikult olulisim, kuna see seondub kõige otsesemalt ettevõtte

põhitegevusega. Pideva kättesaadavuse tagamise näol elutähtsale teenusele, st joogiveega varustamisele,

on Tallinna Veel positiivne mõju klientide ja lõpptarbijate huvidele. Potentsiaalset negatiivset mõju võib

avaldada kliendi tervisele joogivee kvaliteedi halvenemine, üldine kättesaadavuse vähenemine ja teenuse

hinna tõus.

Oluliste teemade välja selgitamisel hinnati, et teabevahetus on seotud võimaliku negatiivse mõjuga, kui

Tallinna Vee teenuse kättesaadavuse või häiretega seotud teave ei jõua õigel ajal kliendi ja lõpptarbijani,

mis on klientide ja lõpptarbijate rahulolu seisukohast ülioluline.

Tallinna Vee valduses on märkimisväärne hulk kliendiandmeid ning see puudutab kõiki kliente ja

lõpptarbijaid, kuna eraelu puutumatuse rikkumisega kaasneb võimalik negatiivne mõju. Andmekaitse-

seaduse järgimine annab õiguslikud tagatised, mis aitavad rahvusvaheliste inimõigusalaste seaduste

rikkumist vältida. Samas andmelekke puhul võib võimalik negatiivne mõju olla suur.

Negatiivsete mõjude korral võivad tekkida maineriskid, näiteks läbi lokaalse negatiivse meediahuvi, mis

võib tuua kaasa mõnetise maine languse. Kaasneda võib mõningane kriitika ametiasutustelt. Sidus-

rühmade, k.a klientide ja lõpptarbijate huvid ja seisukohad on välja toodud alapeatükis „Sidusrühmade

ootused“.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Juhtpõhimõtted

Tallinna Vee roll on pakkuda kliendile teenust, millele ta saab kindel olla ööpäevaringselt, 365 päeva

aastas. Me teame oma vastutust ega pelga anda lubadusi selle teenuse pakkumisel ja võtta vastutust

nende täitmise eest.

Hea klienditeenindus põhineb kliendi vajaduste mõistmisel, proaktiivsel tegutsemisel ning asjatundlikul ja

personaalsel nõustamisel. Probleemide korral on oluline kliendi sisuline aitamine, kursishoidmine ja

lubadustest kinnipidamine. Soovime, et kliendid usaldaksid meid ja meie teenust.

Klientide ja lõpptarbijate suhete eest vastutavad juhtkonnas kliendikogemuse juht ja juhatuses

varahaldusdirektor.

2023. aastal võtsime tööle võtmekliendihalduri, kelle halduses on 56 võtmeklienti ning kelle roll on kliendi-

suhte ja oma klientide pöördumiste haldamine. See võimaldab pakkuda võtmeklientidele personaalsemat

ja kvaliteetsemat teenindust.

2023. aastal lõime ka uue ametikoha teeninduskvaliteedi juhi näol, kelle roll on analüüsida koostöös vald-

kondade esindajatega pöördumiste, eriti kaebuste algpõhjusi. Vajadusel suhtleb teeninduskvaliteedi juht

klientidega, täpsustamaks rahuolematuse põhjusi ja küsimaks otsest tagasisidet. Analüüsi tulemusel

tehakse kokkulepped töökorralduse ja süsteemide parendamiseks.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine toimub ranges vastavuses veemajandust reguleerivate õigus-

aktide ning kohaliku omavalitsusega sõlmitud halduslepingus kokku lepitud teenuste kvaliteedi nõuetega.

Kliendilepingute korrektseks täitmiseks kogutakse ja säilitatakse andmeid vastavalt Tallinna Vee ja

Watercomi juhatuse 25.05.2018 otsusega kinnitatud privaatsuspoliitikale, mis on kõigile kättesaadav ja

leitav Tallinna Vee kodulehel jaotisest Privaatsuspoliitika.

Tallinna Vesi ja Tallinna Linn leppisid halduslepinguga kokku klientidele antavad lubadused ja tähtajad,

mis on terves ulatuses toodud ettevõtte kodulehel alajaotises Kliendile > Tallinna Vee lubadused

kliendile:

• Tagame ööpäevaringselt kvaliteetse joogivee

• Hoiame ümbritsevat keskkonda, kõrvaldades kanalisatsiooniummistused esimesel võimalusel

• Hoolitseme veevarustuse tagamise eest ning teavitame kliente aegsasti võimalikest katkestustest

• Oleme täpsed arvete koostamisel ja veearvestite hooldamisel

• Käsitleme klientide infopäringuid kiiresti ning oleme kaebuste lahendamisel põhjalikud

KLIENTIDE JA LÕPPTARBIJATE KAASAMISE KANALID JA NEGATIIVSETE MÕJUDE HEASTAMINE

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

KLIENTIDE JA LÕPPTARBIJATE KAASAMISE KANALID

Kaasamiskanal

Kirjeldus, näited

Läbiviimise

regulaarsus

Tagasisidega arvestamine

Kontaktipõhised

tagasiside-

küsitlused

Küsime tagasisidet

pöördumise

lahendamise

kvaliteedile. Igas kuus

küsime tagasisidet

keskmiselt 900 kliendilt

ning küsitlusele vastab

neist u 10%.

Kord kuus

Kui klient annab tagasiside, et ei

jäänud rahule pöördumise

lahendamisega või pigem jäi rahule

(hinded 1–3), analüüsime iga

tagasiside tausta põhjalikult ning

teeme järeldused, vältimaks

sarnaste põhjuste kordumist ning

leidmaks võimalusi tulemuste

parandamiseks.

Kliendirahulolu-

uuring

Põhieesmärk on välja

tuua muutused kliendi-

suhete üldises tugevuses

ning hinnata aastase

tegevuse tulemusi kõigis

kliendisuhte seisukohalt

olulistes valdkondades.

Uuring viiakse läbi

järgmistes sihtrühmades:

Tallinna piirkonna

kliendid – kokku 500

vastajat:

250 eramuklienti,

100 korteriühistut,

150 muud äriklienti.

Tallinna lõpptarbijad –

400 vastajat. Vastajad

jaotuvad linnaosade vahel

vastavalt linnaosade

tegelikule osakaalule.

Maardu ja Muuga

piirkonna kliendid –

kokku 100 intervjuud.

Kord aastas

Pärast uuringutulemuste saabumist

analüüsime muutusi antud

hinnangutes, vaatame üle kõik

vabad vastused ning otsustame

vajalikud jätkutegevused,

mõjutamaks edasisi tulemusi

positiivses suunas.

Iga-aastases uuringus küsime muu

hulgas tagasisidet rahulolule

teenindus- ja teavituskanalitega

ning teenuse kvaliteediga.

Ettevõttevälised

infokanalid

Kord kvartalis saadame

eraklientidele infokirja

eesmärgiga teavitada

kliente olulistest

arendustest ja

muudatustest Tallinna

Vees ning jagada teavet,

mis aitaks vähendada

klientide vajadust

Kord kvartalis

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

pöörduda ettevõtte

poole.

Saadame klientidele kirju,

mis informeerivad

toimuvatest

muudatustest (nt vee-

teenuse hind) e-posti

vahendusel või posti teel

lähtuvalt kliendi

eelistusest.

Võimalikud kanalid on nt

e-kirjad, SMS-teavitused,

kvartaalsed infokirjad,

pressiteated ja uudised

ettevõtte kodulehel.

Vastavalt

vajadusele

Kõiki esitatud kaebusi ja ettepanekuid käsitleme põhjalikult lähtuvalt kodulehel alajaotises Kliendile >

Tallinna Vee lubadused kliendile toodud tähtaegadest, aga võimalusel kiiremini. Kaebustega

tegelemiseks on Tallinna Vesi välja töötanud põhimõtted ja töökorralduse juhendi:

• Analüüsime kaebusi eesmärgiga tuvastada algpõhjused, vältimaks sarnaste põhjuste kordumist

ning leidmaks võimalusi tulemuste parandamiseks.

• Lisaks kaebustele analüüsime ja tegeleme klientide ning lõpptarbijate tagasisidega, mida saame

kord aastas läbi viidavast kliendirahulolu-uuringust ja igakuisest kontaktipõhisest küsitlusest.

Tallinna Vees on kehtestatud väärkäitumisest teavitamise kord, et oleks võimalik teavitada juhtumitest

või kahtlustustest, mil keegi on käitunud seaduste, eetiliste äritavade või Tallinna Vee ärieetika koodeksi

vastaselt. Selleks on kodulehel jaotises Eetilised äritavad toodud võimalus soovi korral anonüümse vihje

andmiseks.

Tegevussuunad ja eesmärgid

TEENUSE KÄTTESAADAVUS JA KVALITEET

Katkematu teenuse tagamiseks on oluline range kontroll joogivee kvaliteedi üle, kuna see mõjutab kõigi

tarbijate elukvaliteeti ja tervist. Joogivee kvaliteedi tagamiseks teostame torustike hooldust, jälgime

puhastusjaamast ja veepumplatest väljuva vee kvaliteeti ning võtame regulaarselt proove ka tarbija

kraanist. Veekvaliteedi kontroll toimub vastavalt joogivee kontrollikavadele, mille on kinnitanud

Terviseamet. Tallinnas on ligikaudu 120 proovivõtukohta, sealhulgas lasteaiad, koolid ja muud asutused,

mis on jaotatud ühtlaselt üle kogu teeninduspiirkonna. Kõik analüüsitulemused on avalikud ning leitavad

Terviseameti infosüsteemist, lisaks on veepuhastusjaamast väljuva joogivee analüüsi tulemused leitavad

ettevõtte kodulehel.

Ühe osana oma püüdlustest jätkusuutliku veekasutuse suunas keskendume lekete arvu vähendamisele

veetorustikus. Lisaks võivad suuremad avariid kaasa tuua muutusi veekvaliteedis. Joogivee kvaliteedi

tagamiseks kasutame kloori, mille lõhn ja maitse võib osale tarbijatest tunduda ka ebameeldivana.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Torustike purunemise ennetamiseks teeme süsteemis pidevat seiret, viime läbi ennetavaid hooldustöid

ja rekonstrueerime torustikke. Selleks, et torustikud saaksid õigeaegselt välja vahetatud, oleme koostöös

Tallinna Tehnikaülikooliga koostanud vastava mudeli, mis võtab arvesse mitmesuguseid näitajaid (nt toru

vanus ja materjal, probleemide arv konkreetses lõigus, teekatete asendamise ajakava jms).

Veel on riskide maandamiseks veepuhastusjaamas varugeneraator ja reservkütusemahuti. Reovee-

puhastusjaama on rajatud elektri ja soojuse koostootmisjaam ning pumplate tarbeks on kasutada

mobiilsed elektrigeneraatorid. Piirkondlikult olulised pumplad on varustuskindluse suurendamiseks

varustatud kahe- või kolmepoolse elektritoitega. Kuna olemasolevate mobiilsete generaatoritega ei suuda

me ära katta kõikide pumplate energiavajadust, siis oleme kaardistanud 27 olulisemat objekti, kuhu

hiljemalt aastaks 2025 soetame statsionaarsed generaatorid. Samuti on mõlemasse puhastusjaama

kavandamisel päikeseelektrijaamad — 2024. aastal reoveepuhastusjaama ja 2025. aastal veepuhastus-

jaama.

Oluline positiivne mõju kliendile kaasneb kaugloetavate veearvestite paigaldamisega. Ettevõte asendab

kõikide oma teeninduspiirkonna klientide veearvestid kaugloetavatega hiljemalt 2026. aastaks. Koos nuti-

arvestiga kaob kliendil vajadus veenäitusid esitada ning see tagab ka täpsema arveldamise. Lisaks

tarbimisandmetele edastab kaugloetav arvesti infot rikete ja vee väärkasutamise kohta, võimaldades vee-

ettevõttel jälgida oma veevõrku tõhusamalt ja tuvastada veelekkeid nii enda kui ka kliendi torudel, mis

omakorda aitab hoida kokku puhast vett ning vee puhastamiseks kuluvaid ressursse.

Selleks, et tagada tarbijatele teenuse pidev kättesaadavus, sh kriiside ajal, oleme vastavalt oma riski-

hinnangutele koostanud kriisiplaanid. Kriisiplaanides oleme läbi mõelnud võimalikud kriisistsenaariumid

ning ette näinud konkreetsed tegevused ja ressursid kriisi lahendamiseks või selle mõjude

minimeerimiseks. Selleks, et kriisi lahendamine oleks kiire ja tõhus, viime igal aastal läbi kriisiõppusi. 2023.

aastal toimus 6 kriisiõppust.

TEABEVAHETUS

Oleme klientide ja lõpptarbijatega suhtlemiseks välja töötanud teenindusstandardi ning koostanud töö-

korraldust käsitlevad juhendid pöördumiste lahendamiseks, mis võimaldavad luua ühtset arusaama

klientide teenindamisel. Tegeleme pidevalt kontaktikeskuse töötajate kompetentside arendamisega, et

oskaksime võimalikult palju pöördumisi lahendada juba esimese kontakti käigus.

2024. aastal soovime parendada klientide suhtlemisvõimalusi ning kontaktandmete uuendamist ise-

teeninduse vahendusel. Samuti on soov hakata iseteeninduses kuvama rohkem infot veeteenuse

tarbimise kohta klientidele, kellele on paigaldatud kaugloetav veearvesti.

ANDMEKAITSE

Kogume klientide andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik klientidega sõlmitud lepingute täitmiseks ning

töötleme neid moel, mis välistab andmete õigustamatu kasutamise. Tallinna Vesi ei profileeri oma kliente

ega töötle nende isikuandmeid automatiseeritult. Edastades kliendiandmeid lepingute täitmise taga-

miseks kolmandatele isikutele, avaldame need ettevõtted kliendiandmete volitatud töötlejatena oma

kodulehel. Tallinna Vee kodulehel on avaldatud ka meie andmekaitsespetsialisti kontaktandmed, kellega

on võimalik ühendust võtta mistahes andmekaitsega seotud küsimustes.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

KLIENTIDEGA SEOTUD MÕÕDIKUD

Mõõdik

2023

2022

2021

Eesmärk 2023

Kliendikaebuste arv

1070

1215**

31*

≤ 1090

Kliendikontaktide arv

veekvaliteedi teemal

263

289

317

308

Kliendikontaktide arv veesurve

teemal

235

221

363

335

Kliendikontaktide arv

ummistuste ja sademevee

ärajuhtimise teemal

806

801

948

814

Kirjalikele kontaktidele nõutud

tähtajaks vastamise osakaal

97,9%

97,3%

99,9%

100%

Täitmata lubaduste arv

Kliendirahuolu-uuringu

tulemused (TRI*M indeks)

≥ 62

Planeerimata veekatkestusest

teavitamine vähemalt 1 tund

enne katkestust

99,9%

97,6%

98,9%

n/a

* 2021 liigitati kaebustena vaid need juhtumid, mis sõltusid ettevõttest.

** Alates 2022. aastast käsitletakse kaebustena kõiki kliendi rahulolematusele viitavaid pöördumisi.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

JUHTIMISALANE TEAVE

Äriline käitumine

Oluliste teemade hindamise järgi (vt hindamise metoodikat alapeatükist Mõju olulisuse hinnang) on

Tallinna Vee jaoks juhtimisega seonduvate mõjude, riskide ja võimalustega seotud olulised alateemad:

• äriline käitumine,

• suhted tarnijatega.

Ärilise käitumise teema all analüüsitakse ettevõtte jaoks oluliste teemade välja selgitamisel hinnatud

mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud ettevõtte kultuuri, rikkumisest teavitajate kaitse, poliitilise

aktiivsuse ning korruptsioonivastase käitumisega.

Mõjude vaates hinnati, kas tulenevalt ettevõtte ärilisest käitumisest võivad avalduda sotsiaalsed ja

keskkonnamõjud. Selgitati välja, et võimalik negatiivne mõju on minimaalne ning ärilise käitumise teema

on olulisem riskide maandamise aspektist.

Tarneahela juhtimise all hinnati, millised võivad olla sotsiaalse ja keskkonnamõju tagajärjed, kui tarne-

ahela juhtimine on ebapiisav. Võimalik negatiivne mõju võib kaasneda, kui tarneahela partneritele seatud

kestlikkusalased tingimused on ebapiisavad mõju ennetamiseks või kui partnerid ei täida lepingu-

tingimusi. Mõjuga kaasnevad keskmised riskid, mis on seotud lühiajalise maine langusega. Alateema ei

mõjuta Tallinna Vee koostöösuhteid pikas perspektiivis.

Konkreetseid väärtusahela töötajatega seotud mõjusid, riske ja võimalusi hinnati alapeatükis „Töötajad

väärtusahelas“.

Juhtpõhimõtted

ÄRILINE KÄITUMINE

Ärilise käitumisega seotud küsimustes on ettevõtte juhatuse 17.05.2017 otsusega kinnitatud ärieetika

koodeks, mis on leitav ettevõtte kodulehe jaotisest Eetilised äritavad. Tegemist on vabatahtlikult

täitmiseks võetud suunistega, mille valdkonnad on osaliselt reguleeritud ka riiklike õigusaktide, ÜRO

inimõigusi arvestava vastutustundliku ettevõtluse suuniste, ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ning

OECD suunistega vastutustundliku äritegevuse kohta. Nn EL vilepuhumise direktiivi Eesti õigusesse

ülevõtmise järgselt 2024. aastal on ettevõttel plaanis oma ärieetika koodeksit oluliselt täiendada.

SUHTED TARNIJATEGA

Selleks, et meie eludes väga oluline tarneahel töötaks ilma katkestusteta, on ülioluline meie tarnijate

usaldusväärsus. Sel eesmärgil on ettevõttel mitmes kriitilises lülis olemas alternatiivtarnijad, kelle poole

võib pöörduda juhul, kui põhilise lepingupartneriga peaks midagi juhtuma. Tallinna Vesi on riigihangete

seaduse mõistes võrgustikusektori hankija ning lähtub asjade, teenuste ja ehitustööde ostmisel riigi-

hangete seaduses võrgustikusektorile kehtestatud piirmääradest ning tingimustest.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Tallinna Vee ootus on, et ettevõtte ärieetika koodeksi nõudeid täidetakse ka tema tarnijate ja koostöö-

partnerite poolt, kellele tehakse vastav ootus teatavaks ning ärieetika koodeks kättesaadavaks lepingu

sõlmimisel. Võrgustikusektori hankijana tuleb Tallinna Veel suuremad ostud ja töövõtud hankida

riigihanke regulatsiooni kohaselt ja riigihangete registri kaudu, mis tagab nii hanke osapoolte kui ka hanke-

protsessi suurema läbipaistvuse.

Tarneahela kestlikkusmõju juhtimiseks peame hangete läbiviimisel oluliseks keskkonnahoidlike

lahenduste eelistamist ja tarnijate töötajate turvalisust.

Eesmärgid ja tegevused

ÄRILINE KÄITUMINE

Ettevõttes selgitatakse regulaarselt ärieetika koodeksi normide sisu, sealhulgas viiakse kord aastas läbi

sellekohane koolitus. Tallinna Vee töötajad ja juhid on kohustatud vältima huvide konflikti oma isiklike ja

ettevõtte eesmärkide vahel. Nii näiteks peavad kõik hankeprotsessis osalevad isikud teavitama

viivitamatult võimalikust huvide konfliktist ettevõtte juhatust või ettevõtte hanke- või õigusosakonna

juhti, samuti tuleb neil kord aastas deklareerida endaga seotud isikute ring ning kinnitada huvide konflikti

puudumist.

Igast olukorrast, millega kaasneb ärieetika koodeksi rikkumine, tuleb kohe teatada väärkäitumisest

teavitamise korras toodud kanalite kaudu ja/või isikutele (nimetatud kord on kinnitatud Tallinna Vee

juhatuse 17.05.2017 otsusega ning on leitav ettevõtte kodulehe jaotisest Eetilised äritavad). Ettevõte

reageerib ärieetika koodeksis toodud nõuete rikkumistele viivitamatult, kohaldades vajadusel distsipli-

naarkaristusi, lõpetades erakorraliselt töö- või töövõtulepingu ning algatades süütegude tuvastamisel

ametliku menetluse. 2023.a. ühtki väärkäitumisest teavitust ei esitatud.

Kohtuvaidluste ennetamine ja ametkondade poolt algatatud järelevalvemenetluste arv oli 2023. aasta

individuaalsete eesmärkidega seatud juhatuse liikmetele ja õigusvaldkonna juhile.

EESMÄRK: Ettevõte on seadnud eesmärgiks hoida väärkäitumise juhtumite arv miinimumis, rakendades

selleks üksikasjalikke järelevalvemeetmeid ning tõstes asjakohaste koolituste kaudu nii oma töötajate kui

ka tarnijate ja koostööpartnerite teadlikkust. Ka väärkäitumisest teavitamise korda on ettevõttel plaanis

nn EL vilepuhumise direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise järgselt täiendada.

POLIITILINE MÕJU JA LOBITÖÖ

Lobitegevus veemajanduse jaoks oluliste seadusandlike algatuste osas toimub üksnes koostöös Eesti Vee-

ettevõtjate Liiduga. Kohalike omavalitsustega, kellega Tallinna Vesi on sõlminud halduslepingu

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste pakkumiseks, toimub suhtlus kõigi volikogudes esindatud

poliitiliste parteidega võrdsetel alustel, s.t ettevõte tutvustab temaga seotud eelnõude menetlemiseks

vajalikku taustinfot kõigile huvigruppidele üheaegselt ning samas mahus. Tallinna Vesi ei ole otseselt ega

kaudselt teinud rahalisi või mitterahalisi poliitilisi toetusi.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

SUHTED TARNIJATEGA

Arvestades Tallinna Vee kui vee-ettevõtte tegevuse iseloomu, kuuluvad ettevõtte tootmisahelasse teised

teenusepakkujad ja koostööpartnerid, kes aitavad meil tagada oma põhitegevuse toimimist ja klientidele

pakutava teenuse kättesaadavust.

Meie jaoks on ühtviisi oluline nii leida uusi tarnijaid kui ka parendada koostööd olemasolevate koostöö-

partneritega. Hindame pidevalt ja süsteemselt oma koostööd tarnijatega, mis annab võimaluse kahe-

suunaliseks suhtluseks olemasolevate koostööpartneritega, võimaldab luua usaldusväärse tarnijabaasi

ning rakendada tarnijate poolt pakutavat kompetentsi selleks, et luua ettevõttele lisandväärtust. Tarnijate

tegevuse hindamise kõrval küsime tagasisidet ka oma tegevusele, et seeläbi edasi arendada suhteid ja

koostööd tarnijatega ning olla ise parem koostööpartner. Tallinna Vee ja tarnijate vaheliste ärisuhete

vastastikuse hindamise protsess on jagatud kaheks etapiks: Tallinna Vee antav hinnang koostööpartnerite

tegevusele ja koostööpartnerite hinnang Tallinna Vee tegevusele. Hinnatavate partnerite valik tehakse

kulude ja partneri poolt kriitilises aspektis pakutavate asjade, teenuste või tööde põhjal.

2023. aastal hindasid Tallinna Vee üksused kokku 98 tarnijat, hinnanguid anti kuues kategoorias viie punkti

skaalal.

Kategooria

Keskmine hinne

Usaldusväärsus – lepingu tähtaegadest ja tingimustest

kinnipidamine

4,13

Asjaajamise korrektsus – kontaktisiku töö efektiivsus, dokumentide

vormistamise korrektsus

4,02

Kvaliteet – vigade puudumine, nõutava dokumentatsiooni

olemasolu ja korrektsus

4,15

Koostöövalmidus, proaktiivsus – kontaktisiku kättesaadavus,

valmisolek lahendada probleeme, efektiivne ja operatiivne

tegutsemine. Töövõtja poolt ettepanekute tegemine töö (ehitus)

paremaks korraldamiseks/ sujumiseks. Suutlikkus näha ette tekkida

võivaid takistusi.

4,21

Tööohutus – tööohutusnõuetele vastavus, tööõnnetuste ja

tööohutusnõuete rikkumise juhtumite esinemine, ohutuskaartide

olemasolu

4,66

Keskkonnakaitse – keskkonnakaitsenõuete eiramise juhtumite

esinemine ning keskkonnaohutus ja -sõbralikkus

4,83

Hindamise tulemused näitavad, et Tallinna Vee hinnang koostööpartnerite tegevusele on hea:

• töö teostamise tähtaegades on hilinemisi alla 7 kalendripäeva või muudes lepinguga (või töö-

protokollidega) määratud tähtaegades kuni 3 kalendripäeva;

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

• dokumentide vormistamisel ja/või töö koordineerimisel on vähesel määral eksimusi, mis

parandatakse kiiresti, tekitamata häireid tellija toimingutes ja protsessides;

• asja, teenuse või töö üleandmisel ja vastuvõtmisel esinevad võimalikud puudused ei mõjuta tellija

toiminguid ega põhiprotsesse ning puudused on kõrvaldatud määratud tähtajaks;

• tarnija kontaktisik reageerib kahe tööpäeva jooksul, võimalik lahendustega viivitamine ei tekita

tellijale probleeme;

• tellija poolt on esitatud märkusi nõuete järgimiseks, neid on aktsepteeritud ja tegevused

korrigeeritud.

Tarnijate hindamise valimisse kuulunud ettevõtjad hindasid Tallinna Vee organisatsioonikultuuri kaheksas

kategoorias. Valimis olnud 98 tarnijast edastas oma hinnangu 43 ettevõtet, hinnanguid anti kaheksas

kategoorias kuue punkti skaalal.

Kategooria

Keskmine hinne

Partneri olulisus

5,1

Kas Tallinna Vesi näitab üles huvi pikaajaliseks koostööks?

5,1

Kas Tallinna Vesi küsib soovitusi ja võimalusel ka arvestab

nendega?

4,8

Kas Tallinna Vesi arvestab teie vajadusi ning on valmis pidama läbi-

rääkimisi lepingutingimuste osas, et leida mõlemaid osapooli

rahuldav tulemus?

4,8

Kas Tallinna Vesi otsib aktiivselt uusi võimalusi, propageerib ja

rakendab uusi töövõtteid ning on aldis innovaatilistele ideedele?

4,8

Kas Tallinna Vee struktuur ja protsessid on efektiivsed ning

nendega on lihtsam toime tulla kui teiste partneri omadega?

4,7

Kas Tallinna Vee töötajad on avatud ja huvitatud leidma lahendusi,

mis teenivad parimal võimalikul viisil mõlema ettevõtte strateegilisi

ärivajadusi?

5,0

Kas Tallinna Vees tegeldakse küsimuste ja probleemidega

põhjalikult?

5,0

2023. aastal viis Tallinna Vesi läbi 78 riigihanke piirmäära ületavat hanget. Hangete tulemusena sõlmitud

lepingute mahust 61% moodustasid ehitustööd, 33% asjade ostmine ning 6% teenuste ostmine (sõlmitud

lepingute kogumahud vastavalt 20 miljonit eurot, 11 miljonit eurot ja 2 miljonit eurot, sh raamlepingud).

Keskmiselt esitati ühes hankes 2,9 pakkumust. Lisaks viis Tallinna Vesi läbi enam kui 64 väikehanget ehk

alla riigihangete seaduses sätestatud võrgustikusektori piirmäära jäänud hanget.

2023. aastal läbi viidud hangetest 11 hankes rakendasime keskkonnahoidlikke meetmeid, mille eesmärk

oli vähendada ehitustööde teostamise käigus keskkonnamõjusid ning vältida saastatust.

EESMÄRK: 2024. aastal planeerime suurendada keskkonnahoidlike hangete osakaalu ja viia hangetesse

sisse ärilise käitumise tüüptingimused, mis järgivad ettevõtte sellekohaseid poliitikaid. Hangete ette

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

valmistamisel kaardistame võimalused keskkonnahoidlike lahenduste valikuks ning lisame keskkonna-

hoidlikke kriteeriume hanke tehnilisse kirjeldusse ning vastavus-, hindamis-, kvalifitseerimis- ja lepingu-

tingimustesse. Võimalusel kasutame pakkumuste hindamisel olelusringi kulude põhist hindamis-

metoodikat.

Kontsernis on siseprotseduuridega sätestatud maksetähtajad, mis sõltuvad tasutava summa suurusest

ning arveid tasutakse vastavalt lepingus kokku lepitud tähtaegadele.

Näitaja

2023

2022

Eesmärk (kui on)

Keskmine aeg* arve tasumiseks,

päevades

Arve tasutakse vastavalt

lepingus kokku lepitud

maksetähtaegadele

Kuni 1000 € arved

14 päeva

1001 – 14 999 € arved

21 päeva

üle 15 000 € arved

28 päeva

Tüüpiliste tingimustega kooskõlas

maksed, %

99%

Hilinenud maksetega seotud

pooleliolevate kohtumenetluste arv

*Aeg, mis kulub arve tasumiseks alates kuupäevast, mil hakatakse arvutama maksetähtaega.

Arvete maksetähtajad

7 päeva 10 päeva 14 päeva 21 päeva 28 päeva

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida reguleerivad nii kehtivad

seadused, äriühingu põhikiri kui äriühingu poolt koostatud sisereeglid. Nasdaq Tallinna börsil noteeritud

ettevõtetel on alates 1. jaanuarist 2006 soovituslik täita Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud „Hea

ühingujuhtimise tava”. Tallinna Vesi on võtnud endale kohustuse selle tava põhimõtteid järgida ning on

seda kogu 2023. aasta jooksul teinud. Käesolev aruanne lähtub 31. detsembri 2023 seisuga kehtinud

põhimõtetest.

Tallinna Vesi on võtnud ülesandeks järgida kõrgeid hea ühingujuhtimise tava standardeid, mille eest

vastutavad aktsionäride ees juhatus ja nõukogu. Ühingujuhtimise tava ja toimimine on üles ehitatud nii,

et kõik töötajad tegutseksid äriühingu ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Hea ühingujuhtimise tava,

läbipaistvus, jätkusuutlikkus, sisekontroll ning riskijuhtimine on peamised aspektid, mis võimaldavad luua

ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust ning nendes peitub ka ettevõtte edukuse võti. Tallinna Vee

eesmärgiks on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes

huvigruppidega. Mitmel aastal on Tallinna Vesi leidnud tunnustust parimate investorsuhete eest Nasdaq

Balti börsidel.

Alates 2010. aastast on Tallinna Vesi Balti riikides häid ühingujuhtimise tavasid edendava Balti Hea

Ühingujuhtimise Instituudi liige.

INVESTORSUHTED JA INFORMATSIOONI AVALIKUSTAMINE

Hea ühingujuhtimise tavaga on võimalik tutvuda Tallinna Vee koduleheküljel alajaotises Ettevõttest >

Juhtimispõhimõtted > Hea ühingujuhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava soovituste nimekiri on

lahutamatuks osaks iga majandusaasta lõpus koostatavast majandusaasta aruandest. Ettevõtte

majandusaasta aruanded on avalikustatud Nasdaq Tallinna börsi kodulehel ning nendega saab tutvuda ka

ettevõtte kodulehel.

Enne kalendriaasta lõppu avaldab Tallinna Vesi Nasdaq Tallinna börsi süsteemi kaudu ja ka Tallinna Vee

kodulehel järgmise aasta finantskalendri, mis sisaldab kvartali ja aasta finantstulemuste avalikustamise

kuupäevi ning aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva.

Lisaks eelnevale avaldab Tallinna Vesi enne aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumist oma kodulehel

järgmise informatsiooni:

• üldkoosoleku kutse;

• taustinformatsioon päevakorra kohta, sh kinnitamisele kuuluv majandusaasta aruanne ja

nõukogu ning sõltumatu audiitori aruanne;

• informatsioon valitava(te) nõukogu liikme(te) ja audiitori kandidaadi kohta;

• aktsiatega esindatud häälte koguarv;

• täiendavate küsimuste päevakorda võtmise ja otsuse eelnõude esitamise kord;

• juhatuselt ettevõtte tegevuse kohta teabe küsimise kord;

• üldkoosolekul osalemiseks vajalike isikut tõendavate dokumentide loetelu, sh volikirja vorm.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Üldkoosolekute otsused ja juhatuse ettekanne avaldatakse vahetult pärast koosolekut Nasdaq Tallinna

börsi süsteemi kaudu. Üldkoosoleku kinnitatud protokoll avaldatakse seitsme päeva möödumisel üldkoos-

oleku toimumise päevast. Kogu Nasdaq Tallinna börsi süsteemi kaudu esitatud dokumentatsioon ja

informatsioon on kättesaadav Tallinna Vee kodulehel.

Tallinna Vesi suhtleb korrapäraselt oma suurimate aktsionäride ja potentsiaalsete investoritega. Ettevõtte

aktsionäride informeerimiseks kutsutakse vähemalt ühel korral aastas kokku aktsionäride üldkoosolek,

kus igal aktsionäril on võimalus esitada juhatuse ja nõukogu liikmetele küsimusi. Juhatus saab oma

olemasolevate ja potentsiaalsete investoritega kokku ka väljaspool üldkoosolekuid, sealhulgas

kohtumistel ettevõttes, investoritele korraldatavatel esitlustel, konverentsidel, jagades informatsiooni

veebiseminaridel ja vastates investorite telefonikõnedele.

Kord kvartalis korraldab Tallinna Vesi Nasdaq Tallinna börsi vahendusel investoritele suunatud inter-

aktiivseid veebiseminare. Tegemist on virtuaalse konverentsiga, mille käigus annavad ettevõtte esindajad

ülevaate ettevõtte tulemustest. Veebiseminar võimaldab otsesuhtlust ning esitada küsimusi otse ette-

võtte juhatuse liikmetele. Veebiseminari toimumise aeg tehakse teatavaks Nasdaq Tallinna börsi kaudu

ning sellel saavad osaleda kõik huvilised. Kõik veebiseminari lindistused ja sellel esitatud presentatsioonid

avaldatakse nii Nasdaq Tallinna börsil kui ka Tallinna Vee kodulehel.

AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK

Tallinna Vesi on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üld-

koosolek on Tallinna Vee kõrgeim juhtimisorgan.

Vastavalt äriseadustikule ja hea ühingujuhtimise tavale kutsub Tallinna Vesi nii aktsionäride korralisi kui

korralisi üldkoosolekuid kokku, teavitades sellest oma aktsionäre Nasdaq Tallinna börsi vahendusel ning

avaldades koosoleku kutse Tallinna Vee kodulehel. Samuti avaldatakse kutse ühes üleriigilise levikuga

päevalehes vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist. Üldkoosolekuga seotud teave avaldatakse

eesti ja inglise keeles nii ettevõtte koduleheküljel kui ka börsiteatena. Päevalehes avaldatakse kutse vaid

eesti keeles.

Tallinna Vee aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakord kinnitatakse enne

avaldamist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja hääletamiseks. Üld-

koosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta koos vastavate

kommentaaridega, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks ning see, kuidas ja millal teha ette-

panekuid uue päevakorrapunkti lisamiseks, avaldatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.

Üldkoosoleku teates ja Tallinna Vee kodulehel selgitatakse aktsionäridele, kelle aktsiatega on esindatud

vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, nende eriõigusi koosoleku päevakorrale punktide lisamiseks.

Aktsionäridele selgitatakse hääleõiguse teostamise õigusi nii Tallinna Vee kodulehel avaldatud üld-

koosoleku teates kui ka iga üldkoosoleku alguses.

1. juunil 2023 toimus Tallinna Vee aktsionäride korraline üldkoosolek, kus kinnitati 2022. aasta majandus-

aasta aruanne ja kasumi jaotamise otsus, kutsuti tagasi nõukogu liige Allar Jõks ning valiti uueks nõukogu

liikmeks Gerli Kivisoo ning nimetati ettevõtte audiitoriks 2023. ja 2024. aastal AS Pricewaterhouse-

Coopers. Lisaks tegi juhatus ülevaate ettevõtte üldistest tulemustest. 2023. aasta aktsionäride korralise

üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta küsimusi ei esitatud. Samuti ei tehtud 2023. aastal ühtegi

ettepanekut täiendava päevakorrapunkti lisamiseks.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Korralise üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik. 2023. aastal juhatas Tallinna Vee korralist üld-

koosolekut Risto Agur, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ning juhatuselt Tallinna Vee

tegevuse kohta teabe küsimise korda.

2023. aastal osalesid kõik juhatuse liikmed Tallinna Vee aktsionäride korralisel üldkoosolekul.

2023. aastal võimaldas Tallinna Vesi oma aktsionäridel hääletada üldkoosolekul ka isiklikult kohal

viibimata, elektroonilisi vahendeid kasutades. Elektroonilisel teel hääletamiseks pidi aktsionär täitma

hääletussedeli ja allkirjastama selle digitaalselt (kasutades ID-kaardi, digi-ID või Mobiil-ID rakendust) ning

saatma digitaalselt allkirjastatud hääletussedeli e-kirja teel Tallinna Veele enne üldkoosoleku toimumise

päeva. Aktsionärid, kes hääletasid elektroonilisi vahendeid kasutades, loeti üldkoosolekul osalenuks ja

nende aktsiatega esindatud hääled loeti üldkoosoleku kvoorumi hulka. Elektrooniline hääletamine on

aktsiaseltsi põhikirjaga lubatud.

Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid talle erikontrolli õiguse. Tallinna Vesi ei ole teadlik

aktsionäride poolt sõlmitud hääleõiguse kokkulepete olemasolust.

Alates 18. oktoobrist 2021 kehtiv aktsiaseltsi põhikiri näeb ette vaid ühte liiki aktsiad (A-aktsiad). Tallinna

Veel on 20 miljonit aktsiat, iga aktsia annab hääletamisel ühe (1) hääle.

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib Tallinna Vee tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse

tegevuse üle. Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest, kes valitakse kolmeks

aastaks. 2023. aasta jooksul toimus viis korralist nõukogu koosolekut. Nõukogu kinnitas Tallinna Vee

2022. aasta majandusaasta aruande enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üld-

koosolekule, vaatas üle dividendiettepaneku enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele

üldkoosolekule ning samuti vaatas üle Tallinna Vee 2024. aasta eelarve. Nõukogu käsitles oma koos-

olekutel ka peamisi ettevõtet puudutavaid riske, samuti regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid

küsimusi, aga ka tootmist, finantsküsimusi, aruandlust, investeeringuid, personaliküsimusi, kliendi-

teenindust, kliendi- ja töötajate rahuolu ning töötervishoidu ja -ohutust puudutavaid teemasid ning teisi

tootmis- ja äritegevusega seotud küsimusi.

Tavaliselt koosneb nõukogu koosoleku päevakord järgmistest punktidest:

• nõukogu eelmise koosoleku protokolli kinnitamine;

• vajadusel ülevaade nõukogu komiteede poolt käsitletud teemadest;

• juhatuse ettekanne tootmisest, regulatsioonide ja seadustega seonduvatest küsimustest, finants-

teemadest, kommunikatsioonist, personaliküsimustest, töötervishoiust ja -ohutusest ning

kvaliteeti puudutavatest teemadest, põhitegevusega mitteseotud ärist;

• suuremad projektid ja probleemid;

• rahastamisotsused ja -poliitika;

• erakorralised otsused.

Seisuga 31. detsember 2023 koosnes Tallinna Vee nõukogu järgmistest liikmetest:

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

Tallinna Vesi ei ole nõukogu liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut

väljaspool tavapärast äritegevust ja/või hinnakirja.

Nõukogu on ettevõttes moodustanud kolm komiteed: auditikomitee, ametisse nimetamise ja

tasustamise komitee ning ühingujuhtimise komitee, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi,

ametisse nimetamise ja tasustamise ning ühingujuhtimisega seotud küsimustes vastavalt allpool

kirjeldatule. Ettevõtte nõukogu 26.10.2023 otsusega on alates 01.01.2024 ühingujuhtimise komitee

ülesanded viidud auditikomitee alla ning ettevõtte nõukogu jätkab kahe komiteega.

AUDITIKOMITEE

Auditikomitee on nõukogu alakomitee, mis teostab järelevalvet finantsaruandluse, auditiprotsesside,

sisekontrolli süsteemi, riskijuhtimise ja -hindamise ning seadusandliku ja regulatiivse vastavuse üle.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

100

Auditikomitee lähtub oma tegevuses audiitortegevuse seadusest ning Finantsinspektsiooni poolt

väljastatud juhistest auditikomitee moodustamise ja tööprotsesside kohta.

Auditikomitee peamised ülesanded on järgmised:

• kvartali- ja aastaaruannete läbivaatamine, sh nõukogu informeerimine finantsaruandlusega

seotud olulistest küsimustest ja sellest, kuidas need küsimused on lahendatud;

• riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhususe jälgimine ning analüüsimine;

• aastaaruande ja audiitorkontrolli ulatuse, protsessi ja tulemuste jälgimine ning auditiprotsessi

efektiivsuse kohta nõukogule aru andmine;

• välisaudiitori sõltumatuse ja objektiivsuse (sh kuidas on objektiivsus tagatud) ning Tallinna Vee

suhtes teostatava tegevuse õiguspärasuse jälgimine ja analüüsimine;

• välisaudiitori töö hindamine igal aastal ning aruande esitamine nõukogule vastava hinnangu

kohta;

• ettepaneku tegemine nõukogule välisaudiitori nimetamiseks või tagasinimetamiseks,

vastutamine välisaudiitori teenuse leidmiseks korraldatava hanke ning audiitoritasude

määramise eest;

• siseaudiitori sõltumatuse jälgimine;

• siseaudiitori rolli ulatuse ja efektiivsuse jälgimine, sh auditite aastakava läbivaatamine ja

nõukogule kinnitamiseks esitamine.

Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes auditikomitee järgmistest nõukogu liikmetest:

Igal nõukogu koosolekul esitletakse nõukogule siseauditi aruannet. Tallinna Vee siseaudiitor annab

oma tegevusest aru otse auditikomiteele.

Ametisse nimetatud välisaudiitoril ja välisaudiitori meeskonna liikmetel ei ole ilma auditikomitee

eelneva nõusolekuta lubatud osutada muid teenuseid peale aastaaruande auditeerimise. 2023. aastal

ei osutanud välisaudiitor kontsernile muid teenuseid peale raamatupidamise aastaaruande audi-

teerimise.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

101

Tallinna Vee põhikirja järgi valitakse välisaudiitor aastaaruande audiitorkontrolli läbiviimiseks

aktsionäride üldkoosoleku poolt. Tallinna Vesi valib välisaudiitori, järgides hankeprotseduuri, tagamaks

teenusele parim võimalik kvaliteedi ja hinna suhe. Audiitorite kvalifitseerimistingimused on ranged,

selleks et leida parim teenus turul pakutavate seast. Audiitori valiku kinnitavad enne üldkoosolekut ka

auditikomitee ning ettevõtte nõukogu. 31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2022 lõppeva perioodi

auditeerimiseks viidi 2021. aastal läbi hange, mille tulemusel sõlmiti hankeleping välisaudiitori

teenuste osutamiseks AS-iga PricewaterhouseCoopers. Hankelepingu kohaselt oli võimalik välis-

audiitoriga sõlmitud lepingut kaheks aastaks pikendada. Sellekohase ettepaneku juhatus 01.06.2023

aktsionäride korralisele üldkoosolekule ka tegi, ning aktsionärid kinnitasid ettevõtte välisaudiitoriks ka

aastateks 2023 ja 2024 AS-i PricewaterhouseCoopers. 2023. aasta majandusaasta aruande

auditeerimise kulu oli 48 tuhat eurot ja tütarettevõtte majandusaasta aruande auditeerimise kulu oli

5 tuhat eurot, muude teenuste kulu 1 tuhat eurot. Vastavalt Tallinna Vee ühingujuhtimise

põhimõtetele tuleb juhtivaudiitorit vahetada iga viie aasta järel, see on kooskõlas ka Finants-

inspektsiooni 1. novembril 2013 välja antud juhendiga. Tallinna Vesi on seda põhimõtet järginud ning

hetkel on juhtivaudiitoriks Janno Hermanson.

Auditikomitee aruande alusel hindab nõukogu iga-aastaselt majandusaruande kinnitamise käigus

välisaudiitori töö kvaliteeti ning avaldab kokkuvõtte vastavast hinnangust aktsionäride korralise üld-

koosoleku teates. Välisaudiitor on kohal aktsionäride korralisel üldkoosolekul ning võtab vajadusel

sõna.

AMETISSE NIMETAMISE JA TASUSTAMISE KOMITEE

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee nõustas 2023. aastal nõukogu jätkuvalt juhtkonna

tasustamise ning juhatuse liikmekandidaatide küsimuses.

Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes ametisse nimetamise ja tasustamise komitee järgmistest

nõukogu liikmetest:

Nõukogu kinnitab ettevõtte juhatuse tasustamise põhimõtted ja määrab ametisse nimetamise ja

tasustamise komitee liikmed. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee esitab ettepanekud

Tallinna Vee tasustamispõhimõtete kohta ning teostab järelevalvet nõukogu poolt kinnitatud põhi-

mõtete ja väärtpaberituru seaduse nõuete täitmise üle.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

102

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab, et pakutud tasustamispõhimõtted lähtuvad

Tallinna Vee nii lühi- kui pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad seejuures ettevõtte majandus-

tulemusi ja investorite õigustatud huve. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab, et põhitöö

eest saadav tasu ja tulemustasu osakaal oleksid kooskõlas juhatuse liikme poolt täidetavate

kohustustega ning et põhitöö eest saadav tasu moodustaks kogutasust piisava osa. Kehtivate tulemus-

tasu põhimõtete kohaselt on juhatuse liikmetele ette nähtud tulemustasu suurusjärgus maksimaalselt

25% nende aastasest brutotasust. Tulemustasu sõltub ettevõtte aasta finants- ja tootmistulemustest.

2023. aasta eest väljamakstav tulemustasu sõltub 80% ulatuses ettevõtte tulemustest ning 20%

individuaalsete eesmärkide täitmisest. Kui aastatulemused jäävad oodatust nõrgemaks, võidakse

vastavasisulise otsuse korral tulemustasu mitte välja maksta.

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab samuti, et juhatuse liikme valimine on asjakohane

ning et nõukogule esitatud kandidaadil on nõutav taust, haridus ja kogemused.

ÜHINGUJUHTIMISE KOMITEE

Ühingujuhtimise komitee nõustas 2023. aastal nõukogu jätkuvalt selles, kuidas parandada Tallinna

Vee korporatiivjuhtimist ettevõtte nõukogu ja aktsionäride hüvanguks.

Ettevõtte nõukogu 26.10.2023 otsusega on alates 01.01.2024 ühingujuhtimise komitee ülesanded

viidud auditikomitee alla ning ühingujuhtimise komitee tegevus eraldiseisvalt on lõpetatud.

Seisuga 31. detsember 2023 koosnes ühingujuhtimise komitee järgmistest nõukogu liikmetest:

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

103

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Tallinna Vee igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja

Tallinna Vee põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige ratsio-

naalsemal viisil. Vastavalt käesolev aruande koostamise ajal kehtinud põhikirjale võib juhatus

koosneda kahest kuni kolmest liikmest ning juhatus valitakse viieks (5) aastaks. Juhatus koostab alati

nõukogu koosolekute jaoks tegevusaruande, mis saadetakse vastavalt nõukogu soovile nõukogu

liikmetele (kümme (10) päeva enne koosoleku toimumist. Juhatus koostab ka ad hoc aruandeid

nõukogu koosolekute väliselt, kui peab seda vajalikuks ning kui seda soovib nõukogu esimees.

Nii juhatuse kui ka nõukogu liikmete puhul on tegemist siseteabe valdajatega, kes on teadlikud Tallinna

Vee siseteabe valdajate reeglitest ning on koos oma lähikondsetega kirjas kontserni siseteabe valdajate

nimekirjas.

2023. aastal ettevõtte juhatuse koosseisus muudatusi ei toimunud ning see jätkas tööd endises

koosseisus, koosnedes järgmistest liikmetest:

Kõik juhatuse liikmed on ametisse nimetatud Tallinna Vee nõukogu poolt.

Kõigi juhatuse liikmete vastutusi on kirjeldatud alljärgnevalt.

Juhatuse esimehe Aleksandr Timofejevi ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee tegevjuhi iga-

päevaseid kohustusi, juhtida ja esindada Tallinna Vett, tagada vastavus lepingutele ja seadustele,

korraldada juhatuse tööd, koordineerida strateegiate väljatöötamist ning tagada nende rakendamine.

Juhatuse liikme Taavi Grööni ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee finantsdirektori iga-

päevaseid kohustusi, juhtida ja vastutada Tallinna Vee majandusarvestus- ja finantstegevuse ning pika-

ajaliste investeeringute planeerimise ja elluviimise eest.

Juhatuse liikme Tarvi Thombergi tööülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee varahaldusdirektori

igapäevaseid kohustusi, juhtida ja vastutada Tallinna Vee maa-aluste vee- ja kanalisatsioonivõrkude

igapäevase töö, veemõõdu, klienditeeninduse ja haldustegevuste juhtimise ning Tallinna Vee

varadesse tehtavate investeeringute kavandamise ja elluviimise eest.

Tallinna Vesi on allkirjastanud juhatuse liikme lepingud kõigi juhatuse liikmetega. Tallinna Vesi ei

ole juhatuse liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut väljaspool

tavapärast äritegevust ja/või hinnakirja.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

104

Juhatuse esimees võib vastavalt Tallinna Vee põhikirjale esindada Tallinna Vett ainuisikuliselt, teised

juhatuse liikmed üksnes koos teise juhatuse liikmega. Jooksvate otsuste vastuvõtmiseks on Tallinna

Vee juhatus kehtestanud põhimõtete raamistiku, mille kohaselt on väiksemasummaliste tehingute

sõlmimiseks antud volitused kindlaksmääratud juhtkonna liikmetele.

Tallinna Vee juhatus tegutseb ka AS-i Tallinna Vesi kui Watercomi ainuosaniku esindajana.

VÕRDSED VÕIMALUSED JA MITMEKESISUS JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE VALIMISEL

Juhatuse ja nõukogu liikmeid valides kohustub Tallinna Vesi järgima võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu või muude omaduste tõttu. Efektiivse ja tasa-

kaalustatud juhatuse moodustamise eesmärgil peetakse juhatuse ja nõukogu liikmeid valides esma-

tähtsaks kandidaatide kogemust ettevõttes või valdkonna tundmist ning nende haridust ja tausta.

Mees- ja naisliikmete osakaal juhatuses on välja toodud tegevusaruandes.

VASTAVUS TALLINNA BÖRSI HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA SOOVITUSTELE

Alates 1. jaanuarist 2006 peavad ettevõtted, kelle aktsiad on Eestis reguleeritud turul kaubeldavad,

kirjeldama „täidan või selgitan” põhimõtte kohaselt oma juhtimist hea ühingujuhtimise tava aruandes

ja kinnitama, kas emitent järgib või ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi. Kui emitent ei järgi hea

ühingujuhtimise tava soovitusi, peab ta aruandes selgitama, miks ta neid soovitusi ei järgi.

TALLINA VEE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

Tallinna Vesi järgis 2023. aastal valdavat enamikku hea ühingujuhtimise tava soovitustest. Tallinna Vesi

ei järginud teatud soovitusi, mis on toodud allpool koos põhjendusega, miks ettevõte neid hetkel ei

järgi:

„2.2.7. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning

preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad

tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning

hea ühingujuhtimise tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need

väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva

seisuga.“

Tallinna Vesi avaldab juhatuse liikmetele makstud tasude kogusumma lisas 23 ja käesoleva aasta-

aruande osaks olevas tasustamisaruandes.

„3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv

liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid.“

Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest. Aktsionäride lepinguga on

Tallinna linn ja OÜ Utilitas (edaspidi Utilitas) leppinud nõukogu liikmete jaotuses kokku selliselt, et nõu-

kogusse kuulub kolm Utilitase esindajat, neli Tallinna linna esindajat (mõlemal on õigus nimetada otse

kaks nõukogu liiget ning ülejäänud liikmete osas teha ettepanek aktsionäride üldkoosolekule) ja kaks

esindajat on sõltumatud nõukogu liikmed, kes valitakse nõukogusse vastavalt Tallinna Börsi

reglemendi nõuetele alates ettevõtte aktsiate noteerimisest 2005. aasta juunis.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

105

INFORMATSIOONI AVALDAMINE

„2.2.2. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise emitendi

nõukogu esimees. Juhatuse liige võib olla emitendiga samasse kontserni kuuluva emitendi nõukogu

esimees.”

Tallinna Vee juhatuse liikmed ei kuulu teiste emitentide juhatustesse ega ole ka nõukogu esimehed.

„2.3.2. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud

isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused.“

Nõukogu kinnitab juhatuse tasustamise põhimõtted. 2023. aastal toimusid kõik tehingud Tallinna Vee

ja juhatuse liikmete või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel turutingimustel ning vastav

informatsioon on avaldatud lisas 24.

„3.2.5. Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi

hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud

makstavad hüved).“

Nõukogu liikme tasu suuruse määras üldkoosolek aastal 2005, kui ettevõtte aktsiad börsil noteeriti.

Nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks määrati 6396 eurot aastas ning seda ei ole vahepeal

muudetud. Tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja seda makstakse välja igakuiselt.

2023. aastal ei makstud nõukogu liikmetele lisatasusid ega muid hüvitisi.

„3.2.6. Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu koosolekutel,

siis märgitakse see hea ühingujuhtimise tava aruandes eraldi ära.“

Kokku toimus 2023. aastal viis nõukogu koosolekut (26. jaanuaril 2023, 30. märtsil 2023, 27. aprillil

2023, 27. juulil 2023 ja 26. oktoobril 2023). Ainsana puudus enam kui pooltelt nõukogu koosolekult

(viiest kolmel) nõukogu liige Niall Patrick Mills.

„3.3.2. Nõukogu liikme kandidaat teavitab enne tema valimist teisi nõukogu liikmeid huvide konflikti

olemasolust, selle tekkimisel peale valimist teatab ta sellest viivitamatult. Ärilisest pakkumisest, mis

tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi

majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele.“

Kõik nõukogu liikmed on sellest nõudest teadlikud ning vähemalt üks kord aastas palub Tallinna Vesi

neil uuendada ärihuvide registri andmeid. 2023. aastal ei toimunud väljaspool põhitegevust Tallinna

Vee ja nõukogu liikme või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel äritehinguid. Vee- ja kanalisat-

siooniteenuseid müüdi neile sama hinnaga, millega müüakse teenuseid kõikidele teistele klientidele.

Tallinna Vee 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta aruande lahutamatu osa moodustavad:

„Tegevusaruanne”, „Kestlikkusaruanne”, „Konsolideeritud raamatupidamise aruanne” ja „Tasustamis-

aruanne”. Tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Tallinna Vee äritegevuse arengust ja

tulemustest, peamistest riskidest ja ebamäärasustest.

ÄRIEETIKA

Börsiettevõttena on üks Tallinna Vee prioriteetidest tagada, et ettevõtte tegevused ning ettevõtte

nimel tegutsevate juhtide, ametnike, töötajate või mistahes kolmandate osapoolte käitumine järgib

kõrgeimaid eetikastandardeid. Tallinna Vesi on võtnud ülesandeks olla oma tegevuses usaldusväärne

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

106

koostööpartner kõikide oma huvigruppide jaoks ning anda oma panus usaldusväärse ärikliima

loomisesse. Tallinna Vee jaoks on lubamatu mistahes kujul või vormis esinev korruptsioon.

Korruptsiooni ärahoidmiseks on Tallinna Vesi välja töötanud rea reegleid ja protseduure, mis nõuavad

kõikidelt juhtidelt, töötajatelt ning kõigilt, kes tegutsevad ettevõtte nimel, eetilist käitumist.

Ettevõttele on oluline, et meie tegevus kõikidel tasanditel oleks läbipaistev ning järgiks seadusi ja

ärieetika norme. Vähemalt kord aastas tutvustame neid põhimõtteid oma töötajatele ning viime läbi

võimaliku korruptsiooni ja pettustega seotud riskide hindamise.

Tallinna Vesi on koostanud oma ärieetika koodeksi ning töötanud välja väärkäitumisest teavitamise

korra, et oleks võimalik teavitada juhtumitest või kahtlustest, mil keegi on käitunud seaduste, eetiliste

äritavade või Tallinna Vee ärieetika koodeksi vastaselt.

Ärieetika koodeksi eesmärgiks on sätestada ärikäitumise ja -eetika normid kõikidele Tallinna Vee

juhtidele ja töötajatele. Ärieetika koodeks loob aluse Tallinna Vee äritegevusele, keskkonna ja inim-

õigustega seotud teemadele ning suhetele kontserni töötajate ja huvigruppidega. Igale kontserni juhile

ja töötajale on sõltumata temaga sõlmitud töölepingu tähtajast tutvustatud ärieetika koodeksit.

Ettevõttes on läbi viidud koolitusi, et tagada töötajate kursisolek ärieetika põhimõtetega ja käitumine

koodeksist lähtuvalt.

Niipalju, kui on Tallinna Vee võimuses, soovitatakse ja julgustatakse ka oma töövõtjaid ning koostöö-

partnereid järgima kogu ärisuhte aluseks olevaid põhimõtteid, mis on sätestatud ärieetika koodeksis.

Tallinna Vesi ei plaani viia koostööpartneritele läbi selleteemalisi koolitusi, ent julgustab neid omal käel

ettevõtte juhtpõhimõtetega tutvuma. Kõik juhtpõhimõtted on leitavad ettevõtte koduleheküljelt.

Kõikidest ärieetika koodeksi rikkumistest tuleb teavitada kohe.

Nii töötajad kui Tallinna Veega koostööd tegevad või kolmandad osapooled saavad oma kahtlustest

ebaeetilise käitumise juhtumite kohta teada anda mitmete kanalite kaudu. Kõiki teateid analüüsitakse

sõltumatu kolmanda isiku poolt. Teavitamise ja info analüüsimise süsteem tagab turvalisuse,

konfidentsiaalsuse ja teate tegija soovi korral anonüümsuse. Juhtumitest saab teavitada ettevõtte

kodulehe kaudu, e-kirja või otsepöördumise teel.

2023. aastal ei tuvastanud Tallinna Vesi ühtegi kinnitust leidnud korruptsiooni- või pettusejuhtumit.

KOOSTÖÖPARTNERID

Soovime teha enam kui seadused ja lepingud meilt eeldavad. Selleks peame dialoogi ning teeme koos-

tööd nii oma meeskonnas kui ka mitmete koostööpartneritega. Ühelt poolt jälgime pidevalt muudatusi

seadusandluses ning hoiame oma juhte, kelle igapäevatööd muudatused puudutavad, nendega kursis.

Teisalt peame oluliseks ka ennetavat koostööd, mistõttu osaleme aktiivselt, peamiselt läbi Eesti Vee-

ettevõtete Liidu, õigusaktide väljatöötamisel ja muutmisel. Edendamaks eetilist ja vastutustundlikku

ettevõtlust, teeme koostööd ka mitmete kvaliteedi- ja keskkonnateadlike ettevõtetega.

KOOSTÖÖ TARNIJATEGA

Arvestades meie kui vee-ettevõtte tegevuse iseloomu, kuuluvad meie tootmisahelasse teised teenuse-

pakkujad ja koostööpartnerid, kes aitavad meil tagada oma põhitegevuse toimimist ja klientidele

pakutava teenuse kättesaadavust.

Erinevalt paljudest teistest tootmisettevõtetest on meie tarneahel küllatki lihtne, sest Tallinna Vesi nii

toodab kui ka müüb teenust, ilma et vahel oleks teisi tarnahela lülisid, ja selles ahelas ei ole toimunud

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

107

märkimisväärseid muudatusi. Küll aga moodustab ettevõte omakorda tihti olulise lüli oma klientide

tarneahelas ning seetõttu on meile väga oluline, et meie teenus vastaks kõrgetele kvaliteedinõuetele.

Selleks, et see lühike, kuid kõigi meie eludes väga oluline tarneahel töötaks ilma katkestusteta, on üli-

oluline, et meie tarnijad oleksid usaldusväärsed. Sel eesmärgil on ettevõttel mitmetes kriitilistes lülides

olemas alternatiivtarnijad, kelle poole võib pöörduda juhul, kui põhilise lepingupartneriga peaks

midagi juhtuma. Meie tarnijate ring kujuneb suuresti pakkumiste või riigihangete tulemusel, mis annab

meile võimaluse sätestada just ettevõtte jaoks olulised kriteeriumid, millele väljavalitav tarnija peab

vastama. Peame väga oluliseks keskkonnaohutust ja tarnijate töötajate turvalisust.

Meie koostööpartnerid jagunevad kolme suuremasse gruppi: kaubatarnijad, teenuseosutajad ja

ehitustööde teostajad.

Valdavalt on meie tarnijate ring Eesti-keskne, kuid korraldame ka rahvusvahelisi hankeid. Selleks, et

meie tootmistegevus oleks efektiivne ja jätkusuutlik, valime kvaliteetseid tooteid ja investeerime

süsteemide uuendamisse. Ostame sisse mitmesuguseid tugiteenuseid, selleks et meie igapäevane

fookus saaks püsida põhitegevusel. Väljast ostame sisse näiteks reklaami-, koristus- ja turvateenuseid

ning mitmeid teisi spetsiifilisi teenuseid.

Oma tarnijate ringi hoidmiseks sõlmime peamiselt pikaajalisi raamlepinguid, et kindlustada

vastastikune koostöö ning usaldusväärsus. Meie andmebaasis on pidevalt ligikaudu 1000 tarnijat,

kellega oleme aasta jooksul vähemalt ühel korral koostööd teinud.

Meie jaoks on ühtviisi oluline nii uute tarnijate leidmine kui ka koostöö parandamine olemasolevate

koostööpartneritega. Hindame pidevalt ja süsteemselt oma koostööd tarnijatega, mis annab

võimaluse kahesuunaliseks suhtluseks olemasolevate koostööpartneritega, võimaldab luua usaldus-

väärse tarnijabaasi ning rakendada tarnijate poolt pakutavat kompetentsi selleks, et luua ettevõttele

lisandväärtust. Tarnijate tegevuse hindamise kõrval küsime tagasisidet ka oma tegevusele, et seeläbi

edasi arendada suhteid ja koostööd tarnijatega ning olla ise parem koostööpartner.

MEIE PÕHIMÕTTED JA KUULUVUS ORGANISATSIOONIDESSE

Peame tähtsaks rääkida kaasa kogukonnas olulistel teemadel ning anda oma panus meie tegevusega

seonduvate valdkondade arengusse ja õigusloome väljatöötamisse. Selleks oleme liitunud ja olnud

asutajaliikmed mitmetes ühingutes. Tallinna Vesi on Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ja Vastutus-

tundliku Ettevõtluse Foorumi asutajaliige, Kvaliteediühingu kollektiivliige ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu

liige, Eesti Maksumaksjate Liidu, Balti Hea Ühingujuhtimise Instituudi ja teiste organisatsioonide liige.

Meie ülesanne on tagada tarbijatele usaldusväärne joogiveeteenus ning puhastada reo- ja sademevesi,

kasutades selleks keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Seda kohustust peame alati meeles pidama, nii

järjekindlalt ja süsteemselt juhtimisotsuseid langetades kui ka oma igapäevases äritegevuses. See

tähendab, et peame oma juhtimistavades arvestama oma tegevuse mõjuga ümbritsevale elu-

keskkonnale ning mitmete huvigruppide ootustega. Ettevõtte juhatus on kinnitanud järgmised

poliitikad ja juhtpõhimõtted, mis seavad raamistiku eri valdkondades tegutsemiseks.

Kõik järgnevad poliitikad ja juhtpõhimõtted on kättesaadavad vähemalt eesti ja inglise keeles ning on

leitavad ettevõtte kodulehel:

• Keskkonnalased juhtpõhimõtted

• Kvaliteedialased juhtpõhimõtted

• Töökeskkonna juhtpõhimõtted

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

108

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE

AASTAARUANNE

JUHATUSE DEKLARATSIOON

Juhatus deklareerib oma vastutust AS-i Tallinna Vesi (ettevõte) ning tema tütarettevõtete

Watercom OÜ ja OÜ ASTV Green Energy (edaspidi kõik koos kontsern) konsolideeritud raamatu-

pidamise aastaaruande 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta kohta lehekülgedel 108 kuni 146.

Juhtkonna parima teadmise kohaselt annab seisuga 31. detsember 2023 vastavalt Euroopa Liidu poolt

vastu võetud ja kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele koostatud konsoli-

deeritud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate ettevõtte varadest, kohustistest, finants-

seisundist, kasumist ja rahavoogudest.

Tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate ettevõtte äritegevuse arengust ja tulemustest ning

finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja ebamäärasuste kirjeldust.

Olulised tehingud seotud osapooltega avaldatakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

Konsolideeritud aastaaruande koostamise käigus on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid, mis

mõjutavad kontserni varade ja kohustiste väärtust ja mis ilmnesid aruande koostamise kuupäevani

15. märts 2024.

Juhatuse hinnangul on AS Tallinna Vesi ja tema tütarettevõtted jätkuvalt tegutsev majandusüksus.

Nimi Ametinimetus Allkiri Kuupäev

Aleksandr Timofejev Tegevjuht,

juhatuse esimees 15. märts 2024

Taavi Gröön Finantsdirektor,

juhatuse liige 15. märts 2024

Tarvi Thomberg Varahaldusdirektor,

juhatuse liige 15. märts 2024

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

109

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI

ARUANNE

tuhandetes eurodes

31. detsember

VARAD

Lisa

2023

2022

KÄIBEVARA

Raha ja raha ekvivalendid

14 736

12 650

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed

8 608

8 989

Varud

1 137

1 197

KÄIBEVARA KOKKU

24 481

22 836

PÕHIVARA

Materiaalne põhivara

256 108

229 869

Immateriaalne põhivara

1 293

688

PÕHIVARA KOKKU

257 401

230 557

VARAD KOKKU

281 882

253 393

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

Rendikohustised

697

883

Laenukohustised

3 594

3 630

Võlad tarnijatele ja muud võlad

10 886

10 225

Ettemaksed

3 604

3 749

LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU

18 781

18 487

PIKAAJALISED KOHUSTISED

Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt

44 653

39 150

Rendikohustised

1 892

1 607

Laenukohustised

92 835

76 708

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte

nõuete katteks

6 018

Edasilükkunud tulumaks

505

496

Muud võlad

128

101

PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU

146 031

124 080

KOHUSTISED KOKKU

164 812

142 567

OMAKAPITAL

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

110

Aktsiakapital

12 000

Ülekurss

24 734

Kohustuslik reservkapital

1 278

Jaotamata kasum

79 058

72 814

OMAKAPITAL KOKKU

117 070

110 826

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU

281 882

253 393

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

111

KONSOLIDEERITUD

KOONDKASUMIARUANNE

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

Lisa

2023

2022

Müügitulu

61 141

54 558

Müüdud toodete/teenuste kulu

-37 074

-37 660

BRUTOKASUM

24 067

16 898

Turustuskulud

-818

-703

Üldhalduskulud

-5 278

-4 399

Muud äritulud (+) /-kulud (-)

-621

-476

ÄRIKASUM

17 350

11 320

Finantstulud

119

Finantskulud

-3 263

-682

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST

14 206

10 646

Dividendide tulumaks

-1 362

-2 240

PERIOODI PUHASKASUM

12 844

8 406

PERIOODI KOONDKASUM

12 844

8 406

Jaotatav kasum:

A-aktsia omanikele

12 844

8 406

Kasum A-aktsia kohta (eurodes)

0,64

0,42

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

112

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE

ARUANNE

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

Lisa

2023

2022

ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD

Ärikasum

17 350

11 320

Korrigeerimine kulumiga

7,8,17,18

8 055

6 817

Korrigeerimine tuludega liitumistasudest

-604

-544

Muud mitterahalised korrigeerimised

13,18

-16

Kasum (-) / kahjum (+) põhivara müügist

-34

-32

Äritegevusega seotud käibevara muutus

430

-2 841

Äritegevusega seotud kohustiste muutus

-667

309

RAHAVOOG ÄRITEGEVUSEST

24 514

15 029

INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD

Põhivara soetamine

-28 885

-20 701

Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid,

sh tulud üksikliitumiste rajamisest

2 535

1 593

Põhivara müügitulu

Saadud intressid

119

RAHAVOOG INVESTEERIMISTEGEVUSEST

-26 194

-19 046

FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD

Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud

-3 413

-616

Tasutud kapitalirendi maksed

-1 233

-524

Saadud laenud

57 500

Tasutud laenud

-41 136

-3 636

Tasutud dividendid

-6 515

-12 835

Tasutud kinnipeetud tulumaks dividendidelt

-85

-165

Tulumaks dividendidelt

-1 352

-2 116

RAHAVOOG FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

3 766

-19 892

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS

2 086

-23 909

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

113

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES

12 650

36 559

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS

14 736

12 650

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

114

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI

MUUTUSE ARUANNE

tuhandetes eurodes

Aktsiakapital

Ülekurss

Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata

kasum

Omakapital

kokku

31. detsember 2021

12 000

24 734

1 278

77 408

115 420

Dividendid (lisa 20)

- 13 000

Perioodi koondkasum

(lisa 21)

8 406

31. detsember 2022

12 000

24 734

1 278

72 814

110 826

Dividendid (lisa 20)

- 6 600

Perioodi koondkasum

(lisa 21)

12 844

31. detsember 2023

12 000

24 734

1 278

79 058

117 070

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

115

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE

AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1. Üldine informatsioon

AS Tallinna Vesi (ettevõte) on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ja kanalisatsiooniteenust

ligi 470 000 elanikule Tallinnas ja mitmes selle naabervallas. Tulenevalt vee- ja kanalisatsiooniteenuste

osutamise ainuõigusest Tallinnas kehtib praegune Teenusleping kuni 30. novembrini 2032.

AS-is Tallinna Vesi olulist mõju omavad aktsionärid on Tallinna linn 55,05 protsendiga ja OÜ Utilitas

20,3 protsendiga. Ülejäänud aktsiad on vabalt kaubeldavad Nasdaq Balti börsidel, kus AS-i Tallinna Vesi

aktsiad noteeriti 1. juunil 2005.

Watercom OÜ (tütarettevõte) on 2010. aastal emaettevõtte poolt asutatud ettevõte, mille peamisteks

tegevusvaldkondadeks on vee-ettevõtlusega ning vee- ja kanalisatsiooniga seotud omanikujärelevalve

ning ehitusteenused.

ASTV Green Energy OÜ (tütarettevõte) on 2021. aastal emaettevõtte poolt omandatud ettevõte, mille

peamiseks tegevusvaldkonnaks on gaasitootmine. Tegemist on seisva ettevõttega ning aktiivset

majandustegevust ei ole toimunud.

Ettevõte ja tütarettevõtted koos moodustavad kontserni (kontsern).

KONTAKTANDMED: Nimi AS Tallinna Vesi Watercom OÜ ASTV Green Energy OÜ Äriregistri kood 10257326 11944939 16101654 KMKR EE100060979 EE101374619 - Aadress Ädala 10, 10614 Tallinn Ädala 10, 10614 Tallinn Ädala 10, 10614 Tallinn Telefon 62 62 200 62 62 620 62 62 200 Faks 62 62 300 62 62 300 62 62 300 E-post tvesi@tvesi.ee watercom@watercom.eu greenenergy@tvesi.ee

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

116

Lisa 2. Kasutatud arvestuspõhimõtted

Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

(edaspidi raamatupidamise aastaaruanne) koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestus-

põhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikide aruandes esitatud aastate puhul, välja arvatud juhul,

kui on kirjeldatud teisiti.

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse

standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu (EL) poolt (edaspidi IFRS).

Aruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on AS-i Tallinna Vesi juhatuse poolt kinnitatud avaldamiseks

15. märtsil 2024. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule kuulub aastaaruanne kinnitamisele AS-i

Tallinna Vesi nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku poolt. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt

koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt IFRS-le nõuab oluliste juhtkonnapoolsete

otsuste tegemist. Samuti tuleb juhatusel kasutada oma otsustusõigusi kontserni arvestuspõhimõtete

rakendamisel. Valdkonnad, mis nõuavad tõsisemat ja keerukamat otsustusprotsessi, või kus eeldused

ja hinnangud omavad märkimisväärset mõju raamatupidamise aastaaruandele, on toodud lisas 3.

Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel

kogemusel ja muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise

kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised.

UUTE VÕI MUUDETUD STANDARDITE JA TÕLGENDUSTE RAKENDAMINE

Uued standardid, standardite muudatused või tõlgendused, mida kontsern on 1. jaanuaril 2023 alanud

aruandlusperioodile rakendanud esmakordselt, ei oma kontsernile olulist mõju.

Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju

Kontsernile.

KONSOLIDEERIMISPÕHIMÕTTED JA TÜTARETTEVÕTETE KAJASTAMINE

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib

majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale

kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.

Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni

selle lõppemiseni.

Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtte finantsnäitajad.

Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning

realiseerumata kasumid ja kahjumid on raamatupidamise aastaaruandes elimineeritud, samuti on

elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud sel juhul, kui kahjumit ei saa katta. Ema- ja

tütarettevõte kasutavad samasuguseid arvestuspõhimõtteid. Vajadusel on tütarettevõtte arvestus-

põhimõtteid muudetud, kindlustamaks vastavust kontserni arvestuspõhimõtetele.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

117

Ettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringut tütarettevõttesse soetus-

maksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).

VÄLISVALUUTA

Arvestus- ja esitusvaluuta

2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes.

Aruanne on koostatud eurodes ümardatuna lähima tuhandeni, v.a kui ei ole eraldi viidatud mõnele

teisele mõõtühikule.

Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustised on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse

varad, mis eeldatavasti realiseeritakse 12 kuu jooksul järgmisel majandusaastal või kontserni

tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg

saabub pärast aruandekuupäeva järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse

järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad ja kohustised

on näidatud pikaajalistena.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes ja rahakäibe aruandes koosnevad rahast panga-

kontodel ning kõrge likviidsusega riskivabadest ja lühiajalistest pangadeposiitidest, mille tähtaeg on

kuni kolm kuud.

Äritegevuse rahavoogusid kajastatakse kaudsel meetodil, kusjuures kasumit või kahjumit

korrigeeritakse mõjudega, mis tulenevad mitterahalistest tehingutest, varasematest või tulevastest

äritegevusega seotud ettemaksetest või viitvõlgadest, ning investeerimis- või finantseerimistegevuse

rahavoogudega seotud sissetulekutest või väljaminekutest. Investeerimis- või finantseerimistegevuse

rahavoogusid kajastatakse otsesel meetodil.

FINANTSVARAD

Klassifitseerimine

Kontserni kõik finantsvarad on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmis-

kategooriasse. Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning raha-

voogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk

kuupäeval, mil kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele

lõppevad või antakse üle ja kui kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

118

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud,

mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning

finantsvara lepingulistest rahavoogudest.

Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmis-

kategooriasse.

Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja

tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest

varadest saadav intressitulu kajastatakse tuluna sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise

lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum koondkasumiaruandes real „Muud äritulud (+)

/ -kulud (-)„. Krediidikahjumid kajastatakse samuti kasumiaruandes real „Muud äritulud (+)

/ -kulud (-)“. Seisuga 31. detsember 2023 ja 2022 olid kõik kontserni finantsvarad klassifitseeritud

sellesse kategooriasse.

Väärtuse langus

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat

krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest,

kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat,

mille määramisel hinnatakse mitmeid erinevaid võimalikke tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii)

aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud

informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandus-

tingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent,

rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust

nõuete maksetähtaja jooksul oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern

kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus nõuetele arvutatakse erinevatest aegumis-

perioodidest lähtudes.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Varude kuludesse kandmisel on kasutatud

FIFO meetodit.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille

eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes

soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalik väärtuse langus.

Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised

tingimused:

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

119

• varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav;

• on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;

• objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Litsentsid

Immateriaalse varana kajastatakse arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvuti-

tarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tark-

varaobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest

loodetakse saada tulevast majanduslikku kasu kauem kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvuti-

tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi.

Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena. Arvuti-

tarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 10 aastat.

Muu immateriaalne põhivara

Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on

võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara

amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 10 aastat.

Ostetud põhivarade soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja

paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid, sh sisemisi

tööjõukulusid. Tööjõukulud kapitaliseeritakse töötaja tunnihinna ja töötundide alusel, mis olid

vajalikud vastava vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta nii, et seda on võimalik kasutada

juhtkonna poolt ettenähtud viisil. Tunnihind arvutatakse iga töötaja kohta individuaalselt ning see

koosneb lisaks palgakuludele töötajaga seotud muudest otsestest kuludest.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, amortiseeritakse

osad iseseisvate põhivaraobjektidena.

Võetud finantskohustistega seotud kulutused, mis on otseselt seotud põhivarade omandamise,

ehituse või tekkimisega, kapitaliseeritakse põhivara koosseisus.

Põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele

eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab tulevikus varaobjektist majanduslikku

kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või

proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud

kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena.

Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil

vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Rakendatavad aastased amortisatsioonimäärad on järgmised:

• hooned: 1,25–2,0%;

• rajatised: 1,0–8,33%;

• masinad ja seadmed: 3,33–50%;

• litsentsid ja muu immateriaalne põhivara: 10–33%.

Erandjuhtudel võivad amortisatsioonimäärad erineda ülaltoodust, kui ilmneb, et põhivara kasulik

eluiga erineb oluliselt vara grupile kehtestatud normist.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

120

Finantskohustised

Finantskohustised jagunevad järgmistesse kategooriatesse: (a) finantskohustused, mida kajastatakse

õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (tuletisinstrumendid); (b) finantskohustused, mida

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantskohustisteks loetakse võlgu tarnijatele, viitvõlgu, võetud laene ja muid lühi- ja pikaajalisi

võlakohustisi ja tuletisinstrumente. Finantskohustised (v.a tuletisinstrumendid) võetakse algselt arvele

õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulu. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud

soetusmaksumuses.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal-

väärtusega, mistõttu neid kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas.

Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt

arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades

järgnevatel perioodidel kohustiselt intressikulu, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Kohustised on kajastatud lühiajaliste kohustistena, v.a need, mille osas on kontsernil tingimusteta õigus

lükata kohustise täitmist edasi pikemale perioodile kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Dividendi tulumaks Eestis

Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu mitte teenitud,

vaid jaotatud kasumilt. Tulumaksuseaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt väljamakstud

dividendid ja muud kasumi jaotused tulumaksuga olenemata saajast. Aastal 2023 oli maksumäär 20/80

väljamakstud dividendi summalt (2022: 20/80). Lisaks oli alates 2019. aastast võimalik rakendada

dividendide maksmisel maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab rakendada kolmel eelneval

aastal maksustatud dividendimaksete keskmise summa ulatuses. Kolme aasta dividendimaksete

keskmise summa arvutamisel on 2020. aasta esimene arvesse võetav aasta.

Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust kontserni vaba omakapitali

suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide väljamaksmisega

kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna

samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja

kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide

väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaksukohustus tekib kontserni jaoks Eestis tegutsevast tütarettevõttest. Kuna

tütarettevõttest saadavate dividendimaksete kohta puudub fikseeritud poliitika, on kontsern

otsustanud mõõta võimalikest dividendidest tulenevat edasilükkunud tulumaksukohustust tütar-

ettevõtte aruandekuupäevaks kogunenud kasumi ulatuses. Kontsern mõõdab edasilükkunud tulu-

maksukohustust, kasutades aruandekuupäeval kehtivaid maksumäärasid.

ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes juhul, kui kontsernil on eelnevate sündmuste

tagajärjel tekkinud seaduslikul või lepingulisel alusel põhinev kohustus, kui on tõenäoline, et kohustuse

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

121

täitmine nõuab ressurssidest loobumist, ning kui summa maksumust on võimalik usaldusväärselt

hinnata. Põhitegevusest tuleneva tulevase kahjumi jaoks eraldisi ei kajastata.

Eraldisena on kajastatud eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks ja kontserni enda

poolt osutatud ehitusteenustele antud garantii, mis on vajalik aruandekuupäevaks müüdud teenustega

seotud garantiikohustuse rahuldamiseks. Ehitusteenustele antud garantiist tulenev kohustis on

kajastatud finantsseisundi aruandes lühi- ja pikaajalisena vastavalt garantiiperioodi pikkusele ja

võimaliku realiseerumise ajale. Eraldised on kajastatud kontserni juhtkonna parima hinnangu alusel ja

nende tehingute tegelikud kulud võivad erineda antud hinnangutest.

Tingimuslike kohustistena on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades lubadused,

garantiid ja muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline

või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis

teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks. Vaata ka lisa 11.

AKTSIAKAPITAL

Aktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Vastavalt põhikirjale on kontsernil üht liiki aktsiad: A-

aktsiad nimiväärtusega 0,60 eurot aktsia.

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustiku nõuetele on aruandes kajastatud kohustuslik reservkapital, mis moodustatakse

puhaskasumist tehtavatest eraldistest. Iga-aastase eraldise suurus peab olema vähemalt 5% aruande-

aasta kinnitatud puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 10% sissemakstud aktsiakapitali

suurusest. Kuna kontserni reservkapital on saavutanud nõutud taseme, ei suurendata reservkapitali

enam puhaskasumi arvelt.

Reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole

võimalik katta kontserni vabast omakapitalist, samuti kontserni aktsiakapitali suurendamiseks. Reserv-

kapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

RENT

Kontsern kui rentnik

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet.

Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida

kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutusõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustist rendiperioodi alguse seisuga.

Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutusõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendi-

perioodi alguse seisuga. Kasutussõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:

• rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;

• kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud

rendistiimulid;

• kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

122

• rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega,

selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.

• Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes real „Materiaalne

põhivara”.

Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete

nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on

võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik

rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases

majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et

omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute (välja arvatud

sõidukite pikaajalised rendilepingud, mille rendiperiood lõppeb 12 kuu jooksul) ja selliste rendi-

lepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendi-

lepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumi-

aruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem.

Väikese väärtusega varade hulgas on kinnisvara.

Müügitulu kliendilepingutelt

Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehingu-

hinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud teenuste kliendile üle-

andmise eest, millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern

kajastab müügitulu siis, kui kontroll teenuse üle antakse üle kliendile.

Kontsern osutab lepingute alusel vee-, reo- ja sademevee, tuletõrjehüdrantide ja muid seotud teenuseid

fikseeritud hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse,

tegelike tarnitud ühikute alusel.

Veevärgisüsteemidega liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse määramise aluseks on

võrguga liitumiseks ehitatava vara maksumus. Kontserni juhtkond on jõudnud järeldusele, et liitumis-

tasud ei kujuta endast veevärgiteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei

kajastata müügitulu liitumistasudelt koheselt, vaid teenuse osutamiseks vajalike varade eeldatava

keskmise kasuliku eluea jooksul, milleks on 75 aastat. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse

finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena real „Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt“.

Müügitulu ehituslepingutelt kajastatakse teenuse osutamise perioodi jooksul vastavalt tegelikult

osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks suhtena kogu lepingu mahtu. Kontserni jaoks puudub varal

üldjuhul tulenevalt lepingutingimustest alternatiivne kasutus. Õigus saada tasu tekib lepinguperioodi

jooksul, sõltumata omandiõiguse üleandmisest kliendile.

Hinnangud müügitulu, kulude ja lepingu täitmise ulatuse osas vaadatakse üle, kui tingimused muutuvad.

Selle tulemusena tekkinud suurenemised või vähenemised hinnangulises müügitulus või kuludes

kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, kui tingimused, mis põhjustasid ülevaatamise, said juht-

konnale teatavaks.

Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt maksegraafikule. Juhul,

kui kontserni poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, kajastatakse lepinguline vara. Juhul,

kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, kajastatakse lepinguline kohustus.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

123

Juhul kui leping sisaldab tunnipõhist tasu, kajastatakse müügitulu summas, mille osas kontsernil on

õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid igakuiselt ja tasu kuulub maksmisele arve esitamise

hetkel.

Ühest ja samast lepingust tulenev lepinguline vara ja lepinguline kohustus kajastatakse finantsaruandes

netosummana.

Juhul kui lepingus on muutuv tasu, kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline,

et seda hiljem ei tühistata.

Finantseerimise komponent

Kontsernil puuduvad lepingud, mille kohaselt oleks periood kliendile lubatud kaupade või teenuste

üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern

tehinguhinda.

Puhaskasum aktsia kohta

Puhaskasum aktsia kohta leidmiseks jagatakse aruandeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise

emiteeritud aktsiate arvuga. Kontsernil ei ole instrumente, mis omavad lahustavat mõju puhas-

kasumile aktsia kohta.

Lisa 3. Olulised raamatupidamishinnangud

Kontsern kasutab eeldusi ja hinnanguid, mis puudutavad tulevikusündmusi. Raamatupidamislikud

hinnangud juba oma olemuselt ühtivad harva täpselt tegelike tulemustega. Eeldused ja hinnangud, mis

võivad kaasa tuua märkimisväärse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse korrigeerimise järgneval

aruandeperioodil, on toodud allpool:

• Kontserni juhtkond on koostanud hinnangud eeldatavate krediidikahjumite kohta, tuginedes

parimale olemasolevale teabele minevikusündmuste ja hetkeolukorraga seotud makro-

majanduse prognooside kohta. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded

ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad

krediidikahjumi määrad põhinevad 31. detsembrile 2023 eelnenud 24 kuu maksedistsipliinil

ning nendel perioodidel tekkinud krediidikahjumitel. Mineviku kahjumäärasid on korrigee-

ritud, et kajastada jooksvat ning tulevast informatsiooni makromajanduslike faktorite kohta,

mis mõjutavad ostjate võimet nõudeid tasuda. Kontserni hinnangul on kõige relevantsemad

näitajad SKP ja töötuse määr Eestis, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, ning seega

korrigeerib mineviku kahjumäärasid vastavalt oodatavatele muutustele nendes näitajates.

Seisuga 31. detsember 2023 hindab kontserni juhtkond majandusolukorraga seonduvaks

oodatavaks krediidikahjumiks 162 tuhat eurot.

• Juhtkonna hinnang kolmandate osapoolte võimalike kahjunõuete osas tugineb maksimaalsel

erinevusel Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifidega arvutatud tulude ja ettevõttepoolse

hinnangu vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele. Vastavalt seadusele kehtis Teenus-

lepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind seni, kuni Konkurentsiamet on kehtestanud uue

veeteenuse hinna, ja ettevõte on neid hindu seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on

tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea ettevõte end klientide

ees vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud enne uute, Konkurentsiameti poolt

heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist kehtinud tariifidega.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

124

Seisuga 31. detsember 2023 on esitatud nelja hagi raames nõudeid summas 13,6 miljonit eurot

(lisandub ühe hagi raames esitatud viivisenõue summas 5,4 miljonit eurot). Ettevõtte juhatus on

hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike kohustuste suuruseks 6,0 miljonit eurot

(31. detsember 2022: 6 miljonit eurot) ning on konservatiivsuse printsiibist lähtudes peatanud eraldise

vähendamise. Ettevõte on käitunud alati õiguspäraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele

kehtestatud õiglasi tariife ning nõuete esitamiseks ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega ettevõte ei

võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi. Vaata ka lisa 13.

• Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga määratakse lähtuvalt juhtkonna

hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Hinnangute tulemused on kajastatud lisa

2 lõigus „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“, informatsioon bilansiliste väärtuste kohta

on esitatud lisades 7 ja 8.

Seisuga 31. detsember 2023 omas kontsern materiaalset põhivara jääkmaksumuses 256 miljonit eurot

(2022: 230 miljonit eurot), aruandeperioodi kulum oli 7,7 miljonit eurot (2022: 6,8 miljonit eurot). Kui

amortisatsioonimäärad väheneksid/suureneksid 5% võrra, suureneks/väheneks aruandeperioodi

kulum vastavalt 385 tuhat eurot (2022: 340 tuhat eurot).

Lisa 4. Finantsriskide juhtimine

FINANTSRISKI TEGURID

Oma äritegevuses on Kontsern avatud erinevatele finantsriskidele: tururisk (hõlmab valuutariski,

hinnariski, rahavoogude intressimäära riski ja õiglase väärtuse intressimäära riski), krediidirisk ja

likviidsusrisk. Kontserni finantsriskide juhtimine keskendub finantsturgude ettearvamatusele ja otsib

võimalusi vähendada võimalikku negatiivset mõju kontserni finantstulemustele.

Kontserni finantsriske juhitakse finantsosakonna poolt juhatuse kontrolli ja järelevalve all. Finants-

osakond määratleb, hindab ja juhib finantsriske koostöös kontserni tootmisüksustega.

TURURISK

VALUUTARISK

Valuutarisk tekib, kui tulevased äritehingud või kajastatud varad või kohustused on kajastatud

valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta. Kontserni valuutarisk on seotud välisvaluutas

teostatavate ostude ning omatavate rahaliste vahenditega.

Suurem osa kontserni ostudest teostatakse eurodes. Teistes valuutades teostatud ostude osakaal

2023. aastal oli 0,0% (2022: 0,0%). Tulenevalt välisvaluutades teostatavate tehingute väikesest osa-

kaalust ei ole kontsern rakendanud eraldi meetmeid selle riski vähendamiseks.

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontserni pangakontodel (sh tähtajalised deposiidid) olevate rahaliste

vahendite saldo kokku 14 736 tuhat eurot (31. detsember 2022: 12 650 tuhat eurot), millest ükski

summa ei olnud välisvaluutas (31. detsember 2022: ükski summa ei olnud välisvaluutas). Kontserni

muudest finantsvaradest ja finantskohustustest ei tulenenud muid olulisi valuutariske.

Lähtuvalt eelnevast hindab kontsern oma valuutariski taset madalaks.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

125

HINNARISK

Kontsernil puudub finantsinstrumentidest tulenev hinnarisk, kuna tal puuduvad investeeringud oma-

kapitaliinstrumentidesse.

RAHAVOOGUDE INTRESSIMÄÄRA RISK JA ÕIGLASE VÄÄRTUSE INTRESSIMÄÄRA RISK

Õiglase väärtuse intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus kõigub tulevikus

turuintressimäärade muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk on risk, et muutuva intressi-

määraga finantskohustuste finantskulud suurenevad, kui turuintressimäärad muutuvad.

Ujuvate intressimääradega võetud laenukohustused (lisa 9) avavad kontserni rahavoogude intressi-

määra riskile. Juhatus hindab intressimäära riski ulatust ning võimalikke maandamismeetmeid

kvartaalselt ning tulenevalt hinnangutest otsustab SWAP-lepingute sõlmimise vajaduse.

Aruandeperioodi lõpul olid kontsernil järgmised ujuva intressimääraga laenukohustused:

intressimäär

31. detsember 2023 31. detsember 2022 Efektiivne Saldo Efektiivne Saldo intressimäär tuhandetes tuhandetes eurodes eurodes Pikaajalised laenukohustused 4,45% 96 818 2,68% 80 455 Neto avatus rahavoogude intressimäära riskile, juhul kui Euribor > 0 96 818 42 955 Neto avatus rahavoogude intressimäära riskile, juhul kui Euribor < 0 0 37 500

Kontserni kasum on tundlik kõrgemate/madalamate laenude ning intressimäära muutuste

tulemusena.

Mõju kasumile tuhandetes eurodes 2023 2022 Intressimäärad – kasv 50 baaspunkti võrra* -345 -223 Intressimäärad – vähenemine 50 baaspunkti võrra* 345 88

*Muude muutujate samaks jäädes

Kuna kõiki instrumente kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, siis ei omaks turu-

intressimäärade muutus mõju kontserni finantsaruannetele.

KREDIIDIRISK

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahjumit, mis võib tekkida, kui vastaspool ei suuda täita oma

lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud rahalised vahendid pangakontodel ja deposiitides,

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

126

finantsvarad õiglases väärtuses muutuse kajastamisega läbi kasumi ja kahjumi, nõuded ostjate vastu

ja muud nõuded.

Vastavalt kontserni riskijuhtimise põhimõtetele on kontserni lühiajalisi vabasid rahalisi vahendeid

lubatud hoiustada ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel ja üleöö- ja tähtajalistel

deposiitidel. Tähtajaliste deposiitide sõlmimisel kasutatakse vähemalt pikaajalist Baa1 krediidireitingut

(Moody’s) omavaid osapooli. Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil tähtajalisi deposiite kogu-

summas 5 miljonit eurot (31.12.2022 tähtajalisi deposiite ei olnud).

Kontsern jälgib ka EBA (European Banking Authority) soovitusi seoses pankade rekapitaliseerimise

nõuetega ja tähtajaliste deposiitide avamine toimub ainult pankades, mille kapitaliseerimises ei esine

puudujääke.

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad lähtudes

krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad

põhinevad 31. detsembrile 2023 eelnenud 24 kuu maksedistsipliinil ning nendel perioodidel tekkinud

krediidikahjumitel. Mineviku kahjumäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tuleviku-

informatsiooni makromajanduslike faktorite kohta, mis mõjutavad ostjate võimet nõudeid tasuda.

Kontserni hinnangul on kõige relevantsemad näitajad SKP ja töötuse määr Eestis, kus Kontsern müüb

oma kaupu ja teenuseid, ning seega korrigeerib mineviku kahjumäärasid vastavalt oodatavatele

muutustele nendes näitajates. Ülalkirjeldatud põhimõtete alusel arvutati nõuete allahindlus

31. detsembril 2023:

maksetähtaeg tulevikus 0,18%;

1 kuni 30 päeva üle maksetähtaja 62,08%

31 kuni 60 päeva üle maksetähtaja 92,61%

61 kuni 90 päeva üle maksetähtaja 100%;

91 kuni 180 päeva üle maksetähtaja 100%;

181 kuni 360 päeva üle maksetähtaja 100%;

üle 360 päeva üle maksetähtaja 100%.

Raha ja raha ekvivalentide väärtuse languse kajastamisele rakenduvad nõuded vastavalt IFRS 9-le,

väärtuse langust seisuga 31. detsember 2023 ei tuvastatud.

Kontserni toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas kontserni siseprotseduuridega. Vähendamaks

ostjatelt laekumata arvetega seotud krediidiriski, jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini.

Tähtaega ületanud võlgade korral kontakteerub klientidega arvelduste osakond. 2023. aasta detsembri

lõpu seisuga oli kolm klienti (31. detsember 2022: üks klient), kelle laekumata arved (lisa 6) ületasid

5% kogu ostjatelt laekumata arvetest. Aruande koostamise kuupäevaks on nõuded nende kolme

kliendi vastu laekunud.

Finantsvarad Tähtaja ületanud tuhandetes eurodes Saldo Tähtajas Kuni 60 päeva a Üle 60 päeva Allahindlus seisuga 31. detsember 2023 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 5) 14 736 14 736 0 0 0 Nõuded ostjate vastu (lisa 6) 8 155 7 501 152 502 -473 Ärikliendid 4 589 4 068 116 405 -345

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

127

Erakliendid 3 566 3 433 37 97 -128 22 Kokku 891 22 237 152 502 - 473 seisuga 31. detsember 2022 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 5) 12 650 12 650 0 0 0 Nõuded ostjate vastu (lisa 6) 8 394 7 454 464 476 -549 Ärikliendid 4 964 4 144 414 406 -440 Erakliendid 3 430 3 310 51 69 -110 Kokku 21 044 20 104 464 476 -549

Kontserni maksimaalne krediidirisk võrdub finantsvarade bilansilise maksumusega ja selle taset

hinnatakse madalaks.

LIKVIIDSUSRISK

Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite

või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui kontsernil ei jätku piisavalt vahendeid

võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks ja/või deklaree-

ritud dividendide maksmiseks.

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes* Kuni 1 1–3 3–12 1–5 Üle 5 tuhandetes eurodes kuu kuud kuud aastat aasta Kokku seisuga 31. detsember 2023 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 10) 6 668 0 0 0 0 6 668 Laenukohustised 0 0 3 604 51 786 41 429 96 818 Rendikohustised 60 119 518 1892 60 119 Kokku 6 728 119 4 122 53 678 41 489 103 605 seisuga 31. detsember 2022 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 10) 6 358 0 0 0 0 6 358 Laenukohustised 0 0 3 636 51 818 25 000 80 455 Kapitalirendikohustised 118 236 575 1 776 0 2 705 Kokku 6 476 236 4 211 53 594 25 000 89 518

*Diskonteerimata summades

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

128

Likviidsusriski juhtimisel on kontsern võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisava hulga rahaliste

vahendite ja lühiajaliste deposiitide olemasolu, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal

ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on kontserni igapäevase likviidsusriski juhtimise

olulised osad.

KAPITALI JUHTIMINE

Kapitali juhtimisel on kontserni eesmärk tagada kontserni võime jätkata tegutseva majandusüksusena,

olla kooskõlas nõukogu poolt kinnitatud äriplaani kapitalistruktuuriga ja pikaajaliste laenulepingutega,

mis kehtestavad ettevõtte omakapitali miinimummääraks 35% koguvaradest.

Kontsern kasutab kapitali jälgimiseks omakapitali suhtarvu, mis saadakse netovõla jagamisel kogu-

kapitaliga. Netovõlg arvutatakse lahutades võlakohustustest (lisa 9; sealhulgas lühi- ja pikaajalised

võlakohustused, nagu see on näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes) raha ja raha

ekvivalendid (lisa 5). Kogukapital arvutatakse omakapitali ja netovõla summana, nagu see on näidatud

konsolideeritud finantsseisundi aruandes.

seisuga 31. detsember tuhandetes eurodes 2023 2022 Võlakohustused 99 018 82 828 Raha -14 736 -12 650 Netovõlg 84 282 70 178 Omakapital 117 070 110 826 Kogukapital 201 352 181 004 Netovõlg / kogukapital 41,8% 38,7% Varad 281 882 253 393 Omakapital / varad 41,5% 43,7%

ÕIGLASE VÄÄRTUSE HINNANG

Raha ja raha ekvivalentide, laekumata arvete, muude pikaajaliste nõuete, lühiajaliste võlakohustuste

ja tarnijatele tasumata arvete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende finantsseisundi aruandes

kajastatud väärtusest, kuna nende realiseerumine toimub 12 kuu jooksul või nende kajastamine

toimus aruandekuupäevale lähedasel ajavahemikul.

Andmaks indikatsiooni õiglase väärtuse määramisel kasutatavatest sisenditest, on kontsern

klassifitseerinud oma finantsinstrumendid raamatupidamisstandardite nõuetest lähtudes kolmele

tasemele.

Tase 1. Aktiivsel turul kaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus põhineb noteeritud turu-

hinnal aruandeperioodi lõpus. Noteeritud turuhind, mida kasutatakse, on hetke pakkumishind. Seisuga

31. detsember 2023 ja 2022 ei olnud kontsernil finantsinstrumente, mis kuuluksid tasemele 1.

Tase 2. Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse kasutades

hindamistehnikaid, mis maksimeerivad jälgitava turuinfo kasutamise, kus see on võimalik, ja toetuvad

nii vähe kui võimalik ettevõtte eeldustele. Kui kõik instrumendi õiglase väärtuse jaoks vajalikud olulised

sisendid on jälgitavad, on instrumendi tase 2.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

129

Tase 3. Kui üks või rohkem olulist sisendit ei põhine jälgitaval turuinfol, on instrumendi tase 3.

Seisuga 31. detsember 2023 olid kõik kontserni pikaajalised võlakohustused ujuvate intressi-

määradega. Pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused põhinevad diskonteeritud rahavoogudel

kasutades intressimäära 4,45% (2022: 2,67%) ja kuuluvad õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3.

Seisuga 31. detsember 2023 on kontserni pikaajaliste võlakohustuste õiglane väärtus 1224 tuhat eurot

suurem nende finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest (31. detsember 2022: 481 tuhat eurot

väiksem). Vaata ka lisa 22.

Lisa 5. Raha ja raha ekvivalendid

31. detsember tuhandetes eurodes 2023 2022 Raha ja pangakontod (lisa 4) 14 736 12 650 Raha ja raha ekvivalendid kokku 14 736 12 650

Lisa 6. Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed

31. detsember tuhandetes eurodes 2023 2022 Ostjatelt laekumata arved 8 155 8 394 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -473 -549 Nõuded ostjate vastu kokku 7 682 7 845 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi alguses -549 -536 Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded/ allahindluste tühistamine (-/+) 76 -13 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi lõpus -473 -549

Perioodi jooksul tehtud nõuete allahindlused on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Muud äri-

tulud (+) /-kulud (-)“. Nõuete vanuselise analüüsi kohta (sh nõuded üle tähtaja) vt lisa 4.

31. detsember tuhandetes eurodes 2023 2022 Muud viitlaekumised 546 802 Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 380 342 Viitlaekumised ja ettemaksed kokku 926 1 144 Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed kokku 8 608 8 989

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

130

Lisa 7. Materiaalne põhivara

Masinad Lõpetamata Kasutus-Lõpetamata Materiaalsed Maa ja Rajatised ja materiaalsed õiguse kasutus-põhivarad ehitised tuhandetes eurodes seadmed varad varad õiguse varad kokku 31. detsember 2021 Soetusmaksumus 27 033 247 613 50 819 12 052 2 950 0 340 467 Akumuleeritud kulum -7 968 -79 998 -39 675 0 -1 280 0 -128 921 Jääkmaksumus 19 065 162 615 11 144 12 052 1 670 0 211 546 Perioodil 1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2022 toimunud liikumised Soetamine 0 0 0 24 361 0 560 24 921 Põhivara maha- kandmine ja müük jääkväärtuses 0 0 -21 0 -6 0 -27 Ümberliigitamine 584 22 973 6 705 -30 262 560 -560 0 Arvestuslik kulum -293 -3 889 -1 962 0 -427 0 -6 571 31. detsember 2022 Soetusmaksumus 27 618 269 144 54 526 6 151 3 433 0 360 872 Akumuleeritud kulum -8 262 -82 445 -38 660 0 -1 636 0 -131 003 Jääkmaksumus 19 356 186 699 15 866 6 151 1 797 0 229 869 Perioodil 1. jaanuar 2023 – 31. detsember 2023 toimunud liikumised Soetamine 0 0 0 32 885 0 1 099 33 984 Põhivara maha- kandmine ja müük jääkväärtuses 0 -2 -40 0 -6 0 -48 Ümberliigitamine 505 23 733 5 043 -30 011 1 850 -1 099 21 Arvestuslik kulum -319 -4 387 -2 465 0 -548 0 -7 719 31. detsember 2023 Soetusmaksumus 28 121 292 134 57 446 9 025 4 743 0 391 469 Akumuleeritud kulum -8 579 -86 091 -39 041 0 -1 650 0 -135 361 19 542 206 043 18 405 9 025 3 093 0 256 108 Jääkmaksumus (lisa 3)

Kasutusõiguse vara vastab oma olemuselt masinate ja seadmete varaklassi definitsioonile.

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni põhivara jääkmaksumuses 16 838 tuhat eurot panditud

kommertspandi tagatisena (lisa 9) ja kontserni põhivaradele (maa ja ehitised) jääkmaksumuses

35 063 tuhat eurot oli pangalaenude tagatiseks seatud hüpoteek (lisa 9).

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

131

Seisuga 31. detsember 2023, seoses uute laenulepingute sõlmimisega ning olemasolevate

muudatusega, ei ole laenud tagatud kommertspandiga ega hüpoteekidega.

Kontsern on aasta jooksul kapitaliseerinud laenukasutuskulusid põhivaradesse summas 442 tuhat

eurot (2022: 38 tuhat eurot). Laenukasutuskulusid kapitaliseeriti nende laenu kaalutud keskmise

määra alusel, mis moodustab 5,00% (2022: 0,85%) (lisa 22).

Olulisemad lepingud põhivarainvesteeringute soetamiseks, mis aruandekuupäeva seisuga ei ole

kajastatud kohustistena, olid summas 2437 tuhat eurot (31. detsember 2022: 6463 tuhat eurot).

Siduvaks kohustuseks on reoveepuhastusjaama territooriumile ehitatava energia koostootmisjaama

ehitus summas 2437 tuhat eurot. Vt ka lisa 11.

Lisa 8. Immateriaalne põhivara

Litsentsid ja Lõpetamata arenguvälja-immateriaal- Immateriaalsed tuhandetes eurodes minekud sed varad põhivarad kokku 31. detsember 2021 Soetusmaksumus 4 831 89 4 920 Akumuleeritud kulum -4 191 0 -4 191 Jääkmaksumus 640 89 729 Perioodil 01. jaanuar 2022 – 31. detsember 2022 toimunud liikumised Soetamine 0 205 205 Reklassifitseerimine 203 -203 0 Arvestuslik kulum -246 0 -246 31. detsember 2022 Soetusmaksumus 5 023 91 5 114 Akumuleeritud kulum -4 426 6880 -4 426 Jääkmaksumus 597 91 Perioodil 01. jaanuar 2023 – 31. detsember 2023 toimunud liikumised Soetamine 0 942 942 Reklassifitseerimine 519 -519 0 Arvestuslik kulum -336 0 -336 31. detsember 2023 Soetusmaksumus 5 400 514 5 914 Akumuleeritud kulum -4 621 0 -4 621 Jääkmaksumus (lisa 3) 779 514 1 293

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

132

Olulisem leping põhivarainvesteeringu soetamiseks, mis aruandekuupäeva seisuga ei ole kajastatud

kohustisena, on summas 456 tuhat eurot (31. detsember 2022: 492 tuhat eurot). Siduv kohustus on

majandustarkvara programmi uuendus. Vt ka lisa 11.

Lisa 9. Võlakohustised

tuhandetes eurodes 31. detsember Lühiajalised kohustised 2023 2022 Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa 697 883 Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa 3 594 3 630 Pikaajalised kohustised Rendikohustised 1 892 1 607 Laenukohustised 92 835 76 708

Pangalaenud tuhandetes eurodes Saldo Efektiivne intressimäär seisuga 31. detsember 2023 Rendikohustised 2 589 1,7%–6,88% Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor) 96 429 4,6% -5,0% seisuga 31. detsember 2022 Rendikohustised 2 490 0.7%–3.83% Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor) 80 338 2.15%–3.02%

Seisuga 31. detsember 2023 kehtivad kontserni laenulepingud kuuluvad tagastamisele järgnevalt

kirjeldatud viisil. Esimene laenuleping summas 37,5 miljonit eurot, mille lõpptähtaeg oli 2024. aasta

septembris, refinantseeriti 2023. aastal uue tagastustähtajaga mais 2028. Teine laenuleping summas

20 miljonit eurot tagastatakse üheteistkümne võrdse poolaastamaksega perioodil 2019 mai kuni 2024

mai, tasumata on viimane makse. Kolmas laenuleping summas 37,5 miljonit eurot tagastatakse 21

võrdse poolaastamaksega perioodil november 2024 kuni november 2034. 2023. aasta juunis sõlmiti

uus laenuleping summas 40 miljonit eurot, millest 2023. aastal võeti kasutusele 20 miljonit eurot.

Laenud on tagatiseta. Laenude tähtaegne jaotus on toodud lisas 4.

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

133

Netovõla liikumine Netovõlg 31. detsember tuhandetes eurodes 2023 2022 Raha ja raha ekvivalendid 14 736 12 650 Laenukohustised -96 429 -80 338 Rendikohustised -2 589 -2 490 Netovõlg kokku -84 282 -70 178 Raha ja raha ekvivalendid 14 736 12 650 Koguvõlg – ujuva intressimääraga -99 018 -82 828 Netovõlg kokku -84 282 -70 178

Kohustised finantseerimistegevusest Muud varad Raha ja raha tuhandetes eurodes Laenud Rendid Kokku ekvivalendid Kokku Netovõlg seisuga 31. detsember 2021 -83 966 -1 657 -85 623 36 559 -49 064 Rahavoog 3 636 525 4 161 -23 909 -19 748 Lisandumised – kapitalirendid 0 -1 294 -1 294 0 -1 294 Muud muutused -8 -64 -72 0 -72 Netovõlg seisuga 31. detsember 2022 -80 338 -2 490 -82 828 12 650 -70 178 Rahavoog -16 364 1 233 -15 131 2 086 -13 045 Lisandumised – rendid 0 -1 332 -1 332 0 -1 332 Muud muutused 273 0 273 0 273 Netovõlg seisuga 31. detsember 2023 -96 429 -2 589 -99 018 14 736 -84 282

Muud muutused sisaldavad mitterahalisi liikumisi, sh laenu finantseerimise kulud, mis kajastatakse

finantskuluna laenuperioodi jooksul, ning rendilepingute ennetähtaegsed lõpetamised. Vaata ka

lisa 3 ja 4.

Lisa 10. Võlad tarnijatele ja muud võlad

31. detsembril lõppenud aasta tuhandetes eurodes 2023 2022 Võlad tarnijatele – tegevuskulud 2 281 3 566 Võlad tarnijatele – investeeringud 4 367 3 468 Võlad seotud osapooltele (lisa 23) 20 61 Võlad töötajatele 1 917 1 522

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

134

Intressivõlad 414 128 Muud viitvõlad 89 71 Garantiieraldis 76 76 Maksuvõlad, sh: Tulumaks 319 265 Käibemaks 78 20 Vee erikasutusõiguse tasu 317 321 Saastetasu 324 156 Sotsiaalkindlustusmaks 600 502 Muud maksud 84 69 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 10 886 10 225

Lisa 11. Tingimuslikud kohustused

Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni

esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahvid.

Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ette-

võttele olulise täiendava maksusumma.

Kontserni vaba omakapital seisuga 31. detsember 2023 moodustas 79 058 tuhat eurot

(31. detsember 2022: 72 814 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis

kaasneks kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 19 267 tuhat eurot (2022: 17

397 tuhat eurot), rakendades madalamat maksumäära, mida on võimalik dividendimaksetele alates

2019. aastast rakendada. Vaata ka lisa 2.

Kontsern on tulevikukohustustena sõlminud lepinguid materiaalse ja immateriaalse põhivara

soetamiseks. Nimetatud investeerimiskohustuste täpsem info on esitatud lisades 7 ja 8.

Lisa 12. Ettemaksed

31. detsember tuhandetes eurodes 2023 2022 Ostjate ettemaksed veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest 228 156 Liitumiste eest saadud ettemaksed 3 375 3 593 Ettemaksed kokku 3 603 3 749

AS TALLINNA VESI aastaaruanne 2023

135

Lisa 13. Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks

12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse AS-i Tallinna Vesi kassatsioonkaebuse osas, mis

puudutab tariifivaidlust Konkurentsiametiga. Kohus leidis, et Konkurentsiamet ei pea järgima Ettevõtte

erastamisel sõlmitud Teenuslepingus sisalduvat kokkulepet veeteenuse hindade kohta. Edaspidi