Untitled

AS TALLINNA VESI

Aastaaruanne 2021

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021 

 
 
TEGEVUSARUANNE 
 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE .............................................................................................. 4 
 MEIE ETTEVÕTE ............................................................................................................................... 6 
 2021. aasta tähtsündmused ....................................................................................................... 8 
 STRATEEGIA ................................................................................................................................... 10 
1  Kuidas me loome väärtust ............................................................................................................. 10 
2  Strateegilised eesmärgid 2018-2022 ............................................................................................ 12 
 2021. AASTA TOOTMISTULEMUSED ............................................................................................. 15 
1  Teenuse kvaliteedi tagamine ......................................................................................................... 15 
2  Keskkond ........................................................................................................................................ 18 
3  Eesmärgid: tootmistulemused ...................................................................................................... 23 
4  Meie kliendid .................................................................................................................................. 24 
6  Kogukond ja avalikkus ................................................................................................................... 28 
7  Töötajad .......................................................................................................................................... 30 
8  Töötervishoid ja -ohutus ................................................................................................................ 34 
9  Eesmärgid: töötajad ....................................................................................................................... 36 
 2021. AASTA FINANTSTULEMUSED ............................................................................................. 37 
1  Majanduskeskkond ........................................................................................................................ 37 
2  Koondkasumiaruanne .................................................................................................................... 39 
3  Finantsseisundi aruanne ............................................................................................................... 42 
4  Rahakäive ....................................................................................................................................... 42 
5  Investorid ........................................................................................................................................ 43 
6  Tütarettevõtte Watercom OÜ tegevus ........................................................................................... 47 
7  Eesmärgid: finantstulemused ....................................................................................................... 48 
 HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ..................................................................................................... 49 
1  Hea ühingujuhtimise tava aruanne ............................................................................................... 49 
2  Riskijuhtimisprotsess .................................................................................................................... 61 
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 
 JUHATUSE DEKLARATSIOON ....................................................................................................... 65 
 KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE ................................................................... 66 
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE ........................................................................... 67 
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE .......................................................................... 68 
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE ........................................................... 69 

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

13. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................ 70

14. JUHATUSE JA NÕUKOGU KINNITUS ........................................................................................... 107

15. TASUSTAMISARUANNE................................................................................................................ 108

15. JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED................................................................... 112

LISA 1: GRI SISUREGISTER ................................................................................................................. 115

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

1. JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

2021. aastal kasvatasime investeeringuid oma põhivaradesse uuendades rekordilise mahu vee- ja

reoveevõrku ning võttes kasutusele taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia. Ehkki ettevõtte

tulemused olid ka mullu mõjutatud COVID-19 levikust, on meie professionaalne ja pühendunud

meeskond muutunud oludes kohanenud ning tagab katkematult kõrge kvaliteediga ja

usaldusväärse teenuse klientidele ja tarbijatele.

Suurenenud investeeringumaht

Kestliku infrastruktuuri ja teenuse toimepidevuse huvides oleme võtnud sihiks kasvatada

investeeringuid oma põhivaradesse. 2021. aastal investeerisime oma varadesse ligi 15 miljonit

eurot, suurendades muuhulgas rekonstrueeritavate vee- ja reoveetorustike mahtu 16 kilomeetrini.

Viisime ka ellu mitmeid investeeringuid reoveepuhastusprotsessis, nagu reoveepuhasti

mehaanilise puhastusetapi uuendamine, peapumplasse uue pumba paigaldamine ja

rõhutasanduskaevu rekonstrueerimine. Uuendusi tegime ka püsivalt kõrge joogivee kvaliteedi

hoidmiseks, renoveerides veepumpla Õismäel ja filtreid veepuhastusjaamas.

Tehtud ning eesootavate investeeringutega tagame kõigile meie klientidele kvaliteetse joogivee ja

hoiame looduskeskkonda puhtamana.

Keskkonnahoidlikud protsessid

Lisaks investeeringutele vee- ja reoveevõrku oleme asunud vähendama oma keskkonnamõju,

alustades 2021. aastal ettevõtte CO

jalajälje kaardistamisest. Jalajälje vähendamiseks võtsime

oma hoonetes ja tootmisprotsessis kasutusele 100% taastuvatest allikatest toodetud

elektrienergia.

Tegime ka eeltööd, et rajada 2022. aastal Paljassaare reoveepuhastisse koostootmisjaam, mille abil

on võimalik kasutada reoveepuhastusprotsessis tekkivat biogaasi, et toota 30% puhastusjaamas

vajaminevast elektrist ja 100% soojusenergiast. Seeläbi suurendame nii puhastusjaama

toimepidavust keerulistes oludes kui ka vähendame koormust keskkonnale ja elektrikulusid.

Klientidele täiendava väärtuse pakkumiseks läbi digitaliseerimise alustasime 2021. aastal

kaugloetavate veearvestite paigaldamisega. Tarkade arvestitega muutub veemõõtmine täpsemaks

ja jääb ära veenäitude esitamise vajadus ning saame edaspidi teavitada kliente veeleketest

proaktiivselt. Kogu teeninduspiirkonna planeerime kaugloetavate veearvestitega katta 2026.

aastaks.

Jätkusuutlik finantspositisioon

Tallinna Vee tegevus sõltub väga olulisel määral ümbritsevast keskkonnast. 2021. aastal avaldasid

ettevõtte tulemustele mõju nii muutunud tarbijakäitumine tulenevalt jätkuvast COVID-19 levikust

kui ka suurenenud kulud.

Võrreldes mullusega teenisime suuremat müügitulu, ent kasvanud kulude tõttu vähenes

puhaskasum. Suurimat mõju kuludele avaldas elektri turuhinna tõus, millest tulenevalt kasvas

elektrikulu. Müügitulu tõus tuleneb suuresti tütarettevõtte Watercomi ehitusteenuste müügitulu

kasvust, sest viidi läbi mitmeid suuri torustiku ja tee-ehituse projekte. Aastataguse ajaga võrreldes

vähenes 2021. aastal veeteenuste müügitulu, mida mõjutas nii majutus- ja vabaajaasutuste

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

veetarbimise mahtude muutus kui ka eraklientide tarbimismahtude vähenemine. Tulude

kahanemist tasakaalustasime kulude kokkuhoiuga seal, kus võimalik.

Jätkame ka kehtestatud dividendipoliitikaga.

Püsivalt kõrge joogi- ja heitvee kvaliteet

Ka mullu püsis Tallinna joogivee kvaliteet stabiilselt kõrgel tasemel – 2021. aasta jooksul tarbijate

kraanist võetud veeproovid olid 99,6% vastavad kõigile nõuetele. Eelmisel aastal võtsime tarbija

kraanidest kokku 3058 veeproovi ja neist ei vastanud nõuetele vaid 12. Kvaliteetse kraanivee tagame

tehes järjepidevalt üle kogu teeninduspiirkonna veevõrgu arendus- ja hooldustöid.

Püsivalt kõrget kvaliteeti hoiab ka Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatud heitvesi, mis

vastas ka mullu kõikidele seatud nõuetele. Puhastusprotsessi tõhususe ja heitvee kvaliteedi

hindamiseks jälgime reoainete sisaldust puhastusjaama sisenevas reovees ja sealt väljuvas

heitvees. 2021. aastal andis puhastatud heitvee väga heast tasemest tunnistust erakordselt madal

lämmastiku ja fosfori tase merre suunatavas heitvees.

Väljavaated 2022. aastale

2022. aastal oleme sihiks võtnud jätkata kvaliteetse teenuse pakkumist oma klientidele ja

tarbijatele, hoida ettevõtte jätkusuutlikku finantspositsiooni ning suurendada investeeringuid oma

varadesse. Meie sihiks on kasvatada investeeringuid torustike rekonstrueerimiseks ja

taastuvenergia lahenduste kasutamiseks, et arendada kestlikku infrastruktuuri ja tagada teenuse

toimepidevus.

Plaanime 2022. aastal investeerida põhivarasse suurusjärgus 25 miljonit eurot. Investeeringute

tegemisel järgnevatel aastatel tugineme 2022. aastal Tallinna linnaga koostöös valmiva järgmise 12

aasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ning koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

koostatavale torustike rekonstrueerimise kavale.

Alanud aastal on ka suuremas fookuses protsesside digitaliseerimine ja seda ennekõike läbi

kaugloetavate arvestite paigaldamise klientidele. Jätkumas ja algamas on ka mitmed suured

investeeringuprojektid puhastusjaamades ja torustike rekonstrueerimisel koostöös teiste

kommunikatsioonivaldajate ning Tallinna linnaga, arendamaks pealinna vee- ja

kanalisatsioonivõrku.

Tallinna Vee tütarettevõtte Watercomi jaoks oli 2021. aasta väljapoole Kontserni müüdud teenuste

mahu ja kasumimarginaali osas väga edukas aasta. Oleme optimistlikud selle edu jätkumise osas

ka tulevikus ning usume, et Watercomil on potentsiaali ka olemasolevate ja uute teenuste

arendamiseks.

Soovin tänada kogu Tallinna Vee ja Watercomi pühendunud meeskonda, kolleege Utilitasest ja

Tallinna linnast ning kõiki meie kliente, tarbijaid ja koostööpartnereid pikaajalise ja professionaalse

koostöö eest.

Aleksandr Timofejev

Juhatuse esimees

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

2. MEIE ETTEVÕTE

Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõtja, kes pakub vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pea

kolmandikule Eesti elanikkonnast. Teenindame enam kui 23 900 era- ja äriklienti ning ligi 470

000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades: Maardu linnas, Saue linnas, Harku

alevikus ja Saku vallas. 31. detsembri 2021 seisuga töötas ettevõttes 336 töötajat.

Ülemiste veepuhastusjaam (vasakul) ja Paljassaare reoveepuhastusjaam (paremal)

Ettevõttel on kaks puhastusjaama: Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare

reoveepuhastusjaam. Iga päev puhastame oma jaamades ja suuname veevõrku keskmiselt 68

000 m³ vett ja 133 000 m³ reovett. Tallinna Vee koosseisus tegutsevad ka akrediteeritud vee- ja

heitveelabor.

Tallinna Vesi erastati 2001. aastal. Erastamisel Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingu järgselt

on ettevõttel kohustus tagada teenuste kvaliteet 97 teenustasemel. Tulenevalt Tallinna Vee vee-

ja kanalisatsiooniteenuste osutamise ainuõigusest Tallinnas kuni aastani 2025 on ettevõttel

õigus osutada teenuseid kuni 30.11.2025.

Ühisveevärgisüsteemi kuulub üle 1 200 km veetorustikke, 22 veepumplat ja 46 põhjavee

puurkaevpumplat kokku 93 puurkaevuga. Harju- ja Järvamaal paiknev pinnaveehaare ulatub

umbes 1 800 km

-ni. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üle 1 187 km reoveetorustikke, 520 km

sademeveetorustikke ning 179 kanalisatsiooni- ja sademeveepumplat üle kogu

teeninduspiirkonna.

Tallinna Vee kontsern koosneb kolmest ettevõttest. Tallinna Vee aktsiad on noteeritud Nasdaq

Baltikumi põhinimekirjas. 31. detsembri 2021 seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad

aktsionärid OÜ Utilitas ja Tallinna linn.

2010. aastal moodustas Tallinna Vesi tütarettevõtte Watercom, mille eesmärgiks on pakkuda

teenuseid emaettevõttele ning laiendada pakutavate teenuste valikut ja arendada välja

põhitegevusega mitteseotud teenuseid.

Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub täielikult AS-ile Tallinna Vesi ning selle tulemused on

konsolideeritud kontserni (edaspidi koos Kontsern) tulemustesse. Kontserni struktuur on

püsinud viimastel aastatel suures osas muutumatuna.

Tallinna Veele kuulub ka 100%-line osalus ettevõttes ASTV Green Energy OÜ (asutatud 2021),

mille eesmärk pikemaajalises vaates on pakkuda veeteenuste osutamisel tekkivaid

taaskasutatavaid ressursse toodetena roheenergeetika turul.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

MEIE PEAMISED TOOTED JA TEENUSED

Vee kogumine,

puhastamine ja -

varustus

Vee- ja

kanalisatsiooni-

teenused

Reo- ja sademevee

kogumine, ära-

juhtimine ja

puhastamine

Laboriteenused

Projekteerimis-

teenused

Torustike

ehitamine

Omanikujärelvalve

ja projekti-

juhtimine

Transpordi-

teenused ja tee-

ehitus

MEIE MISSIOON JA VISIOON

Meie kohustus on pakkuda kõrge kvaliteediga joogivett, tagada teenuse katkematus ja koguda

ning puhastada keskkonnasõbralikult reo- ja sademeveed.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

3. 2021. AASTA TÄHTSÜNDMUSED

MUUDATUSED ETTEVÕTTE

AKTSIONÄRIDE SEAS

2021. aasta alguses sõlmiti leping, mille

kohaselt ostsid energiakontsern Utilitas

ja Tallinna linn ettevõtte senise suur-

omaniku United Utilities’e osaluse

Tallinna Vees. See tõi muutusi ja värsket

vaadet ettevõtte juhtimisse nii ettevõtte

nõukogu kui ka juhatuse tasandil.

Seisuga 31.12.2021 omasid ettevõttes

üle 5%-list otseosalust Tallinna linn

(55,06%) ja OÜ Utilitas (20,36%).

INVESTEERINGUD

REOVEEPUHASTUSSE

2021. aastal jõudsime lõpule kümnendi

suurima projektiga, uuendades Paljas-

saare reoveepuhasti kõige esimese ja

tähtsama ehk mehaanilise puhastus-

etapi rajatisi ja seadmeid. Tegemist oli

Tallinna Vee viimaste aastate suurima

investeeringuga reoveepuhastisse kogu-

maksumusega 8,5 miljonit eurot.

Uuendatud seadmed tagavad pea-

linlastele töökindlama ja tõhusama

reoveepuhastuse ning aitavad hoida

Läänemerd puhtamana.

Uuendasime ka linna kanalisatsiooni-

süsteemi kõige olulisemat punkti,

peapumplat, millest voolab läbi kogu

pealinlaste reovesi. Vähendamaks jaama

opereerimisriske paigaldasime pea-

pumplasse uue pumba, mis võimaldab

vastu võtta 5-10% rohkem reovett.

UUENDUSED

VEE- JA KANALISATSIOONIVÕRGUS

2021. aastal rekonstrueerisime 8,3

kilomeetrit vee- ja 7,6 kilomeetrit

kanalisatsioonitorusid. Mahukad ehitus-

tööd toimusid Poska, Sirbi ja Erika

tänaval ning Mustamäe, Kohila ja Musta-

kivi teel. Uuendustööd tagavad töökindla

veevarustussüsteemi suurele hulgale

tallinlastele.

Renoveerimise läbis ka Õismäe pumpla,

kuhu paigaldati koos uuendatud tehno-

loogiaga uued torustikud, kollektor-

süsteem ja lisandus ka võimekus lisada

UV-seadmeid ning täiustus võimalus vee

täiendavaks kloreerimiseks veevõrgus.

KÕRG- JA KUTSEKOOLIDE

STIPENDIUMID

2021. aasta sügisel asusime koostööd

tegema kolme Eesti kõrgkooli – Tallinna

Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnika-

kõrgkooli ja Eesti Maaülikooli – ning

kolme kutsehariduskooli – Tallinna

Tööstushariduskeskuse, Lasnamäe

Mehaanikakooli ja Kopli Ametikooliga.

Koostöö raames toetame stipendiu-

mitega ettevõtte põhitegevusega seotud

erialade aktiivseid õppureid, et tuua

ettevõttesse noort ja tarmukat

järelkasvu.

KESKKONNATEADLIK MÕTTEVIIS

2021. aastal viisime läbi teavitus-

kampaania „Veendumus“, mille käigus

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

said koolinoored võimaluse luua oma

reklaam, et veenda vanemaid, sõpru ja

kaasõpilasi selles, et kraanivett juues

saab teha heateo nii keskkonnale, oma

tervisele kui ka rahakotile.

Lisaks juhtisime erinevate algatuste abil

tähelepanu vee säästmisele ja tegime

avalike joogiveekraanide lisamisega

kraanivee linnaruumis veelgi kätte-

saadavamaks. Koostöös Tallinna linnaga

rajasime 2021. aastal pealinna 12 uut

avalikku veepunkti.

Oleme asunud vähendama keskkonna-

mõju, alustades 2021. aastal ettevõtte

jalajälje kaardistamisest. Võtsime

ka oma hoonetes ja tootmisprotsessis

kasutusele 100% taastuvatest allikatest

toodetud elektrienergia.

KOHALIK KOGUKOND

Ka 2021. aastal jätkasime kogukonna

toetamist, pakkudes oma tuge

mitmetele organisatsioonidele ning

osaledes heategevusprojektides ja

tänuväärsetes ettevõtmistes nagu:

• aastatepikkune koostöö Eesti

Invaspordi Liiduga;

• abi puuetega laste jaoks loodud

Tallinna Lasteaiale Õunake;

• annetus SA-le Lapsepuue ja MTÜ-le

Vaprusehelmed;

• panustamine SPIN-projekti, mille

eesmärk on arendada ja tugevdada

noorte sotsiaalseid ja enese-

juhtimisoskusi ning pakkuda noortele

arenguvõimalusi ja naudingut sportlike

eluviiside kaudu;

• tasuta joogivee pakkumine mitmetel

spordi- ja kogukonnaüritustel, sh

Stamina korraldatud tervisejooksu- ja

kõnnisarja üritustel, Võimlemispeol,

Investeerimisfestivalil, Tallinna Spordi-

ja Noorsooameti korraldatud suvistel

noortefestivalidel ja veel paljudel

teistel üritustel.

WATERCOMI JÄTKUV EDU

Tallinna Vee tütarettevõte Watercom

saavutas 2021. aastal läbi aegade

suurima käibenumbri, parandades see-

juures ka teenuste kasumlikkust võrrel-

des eelneva aastaga. Ettevõtte kasvu

tagas suurenenud tee-ehituse maht –

võideti mitmeid hankeid Tallinna linnas

aga ka jätkuvalt tugev tellimuste portfell

torustike ehituses. Üldine aktiivsus

ehitusturul võimaldas kasutada

Watercomi ressursse täiel määral ning

lõi eeldused ka grupivälise käibe ja

kasumi kasvuks.

2021. aastal alustati ettevalmistustega

mitmete investeeringuprojektide ellu-

viimiseks 2022. aastal, millest olulisim

on tehnika soetamine Ühendkuning-

riigist torustike puhastamiseks jää-

meetodil.

TIPPTASEMEL LABORID

2021. aastal saime taas kinnitust, et

meie laborid pakuvad usaldusväärset ja

professionaalset teenust. Tallinna Vee

laborid osalevad igal aastal mitmetel

Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel labo-

rite pädevuskatsetel. 2021. aastal said

kõik 125 esitatud analüüsitulemust posi-

tiivse hinnangu ehk õnnestusid 100%-

liselt.

Edukas pädevuskatsetes osalemine on

objektiivseim ja sõltumatuim viis oma

analüüsitäpsuse, kvaliteedi ja kompe-

tentsi demonstreerimiseks klientidele ja

akrediteerimisasutusele.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

4. STRATEEGIA

4.1 Kuidas me loome väärtust

Oleme pühendunud sellele, et luua puhta veega parem elu. Töötame väsimatult ja innuga selle

nimel, et saavutada endale seatud sihte ja eesmärke.

Suurettevõttena on Tallinna Veel kogukonnas oluline roll. Peame seisma hea nii oma töötajate,

klientide, tarbijate, investorite, koostööpartnerite ja riigi kui ka keskkonna eest. Suure osa

ettevõtte loodavast majanduslikust väärtusest anname ühel või teisel moel kogukonnale tagasi.

Lisaks elutähtsa teenuse pakkumisele panustab Tallinna Vesi kogukonda näiteks maksude,

teiste organisatsioonidega tehtava koostöö, investeeringute ja dividendide kaudu.

ETTEVÕTTE LOODAV JA JAOTATAV VÄÄRTUS

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

KUIDAS ME LOOME VÄÄRTUST ERINEVATELE HUVIGRUPPIDELE

Ettevõtte peamised huvigrupid on kliendid, laiem kogukond, töötajad, investorid ja

koostööpartnerid.

SOTSIAALSE VÄÄRTUSE LOOMINE

Kliendid

Meie esmane ülesanne on pakkuda oma klientidele kvaliteetset teenust,

millele nad saavad loota ööpäevaringselt. Teadvustame endale oma kohustusi

ja täidame antud lubadusi.

• Ennetame klientide vajadusi, enne kui neist saavad probleemid.

• Kasutame kliendiga suhtlemiseks kaasaegset tehnoloogiat.

• Täidame oma lubadusi.

Töötajad

Väärtustame oma töötajate panust ning püüame kindlustada nende jätkuvat motivatsiooni ja

pühendumust.

Loome töökeskkonna, mis innustab igaüht uuendustele ja kutsub pakkuma kvaliteetset teenust.

• Tööohutus on oluline kõiges, mida teeme.

• Julgustame oma inimesi ennast pidevalt täiendama ja kogemusi vahetama.

• Koolitame ja arendame oma tööjõudu pidevalt.

• Järgime oma väärtusi, milleks on pühendumus, kliendikesksus, meeskonnatöö, loovus ja

proaktiivsus.

Kogukond

Oleme kogukonnas aktiivsed ja otsime võimalusi, et vähendada oma tegevusest tingitud ja

sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

KESKKONDLIKU VÄÄRTUSE LOOMINE

Kvaliteet ja keskkond

Väärtustame looduskeskkonda, milles tegutseme, ning seetõttu kasutame

loodusvarasid kokkuhoidlikult ja otsime pidevalt uusi võimalusi

jätkusuutlikumaks tootmiseks.

• Otsime pidevalt võimalusi oma teenuse täiustamiseks, suurendades tootlikkust ja

rakendades kaasaegseimat tehnoloogiat.

• Vähendame oma ökoloogilist jalajälge, seal kus võimalik.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Keskkonnateadlikkus

Teeme koostööd kohaliku kogukonnaga, edendades keskkonnasõbralikku mõtlemist ja

teadlikkust.

• Vastutustundliku ühiskonna liikmena toetame kohalikke kogukondi.

• Panustame avalikkuse keskkonnateadlikkuse tõstmisse, korraldades seminare,

ekskursioone ja kampaaniaid.

• Toetame ja teeme koostööd ülikoolide ja teadusasutustega.

MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE LOOMINE

Investorid

Meie eesmärk on olla kõigis oma tegemistes aus ja läbipaistev ning anda oma

aktsionäridele õigeaegset ja täpset infot. Kohtleme kõiki huvigruppe võrdselt ja

pingutame üha paremate tulemuste nimel, tagades seejuures jätkusuutlikkuse.

• Kulutame ja investeerime targalt.

• Otsime täiendavaid kasvuvõimalusi.

Koostööpartnerid

Sõlmime ja arendame strateegilisi suhteid koostööpartnerite ja tarnijatega, et täiendavalt

suurendada efektiivsust ja parandada klienditeenindust.

• Kohtleme oma koostööpartnereid õiglaselt.

• Meie tegevusviisid on läbipaistvad ja eetilised.

4.2 Strateegilised eesmärgid 2018-2022

Oleme paika pannud viis strateegilist eesmärki, mis peavad silmas meie erinevate huvigruppide

huve. Selleks, et seatud eesmärgid saavutada, on oluline teha nende huvigruppidega tihedat

koostööd.

Tipptasemel

tootmis-

tulemused

Rahulolevad

kliendid ja

kogukond

Professionaalsed

ja pühendunud

töötajad

Jätkusuutlik

finantstegevus

Watercomi

jätkusuutlik

kasv

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

TIPPTASEMEL TOOTMISTULEMUSED

Ettevõtte prioriteet on jätkuvalt pakkuda oma klientidele usaldusväärset ja kvaliteetset

joogiveeteenust. Peame tagama, et kõik meie tegevused, alates toorvee kogumisest kuni reovee

puhastamiseni, toimuksid kooskõlas rangete keskkonnaalaste õigusaktidega.

Õigeaegsete investeeringute abil hoiame ära suuremaid katkestusi oma tootmisprotsessides,

mis võiksid seada ohtu ettevõtte nõuetelevastavuse ja tuua kaasa märkimisväärse mainekahju.

Kaasaegse tehnoloogia ja töövõtete rakendamine võimaldavad meil tegutseda tõhusamal ja

ohutumal moel.

Selleks, et saavutada tipptasemel tootmistulemusi:

• investeerime õigeaegselt oma varadessse;

• rakendame jätkusuutlikke praktikaid ja parimaid tehnoloogiaid.

RAHULOLEVAD KLIENDID JA KOGUKOND

Tallinna Vesi pakub oma teeninduspiirkonna elanikele elutähtsat teenust. Vastutame katkematu

ja kvaliteetse joogiveeteenuse ning usaldusväärse reovee ärajuhtimisteenuse osutamise eest.

Suurepärane klienditeenindus põhineb kliendi vajaduste täpsel mõistmisel, probleemide

ennetamisel ning kaebuste kiirel ja viisakal lahendamisel. Soovime, et kliendid usaldaksid meid

ja meie pakutavat teenust.

Kliendi rahulolu hoidmiseks peame olema kliendile erinevate suhtluskanalite kaudu

kättesaadavad.

Selleks, et tagada klientide ja kogukonna rahulolu:

• täidame oma lubadusi;

• lihtsustame ja vähendame suhtlusvajadust.

PROFESSIONAALSED JA PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD

Tipptasemel tootmistulemusi ei ole võimalik saavutada ilma pühendunud töötajateta. Töötajad

on meie suurim vara, seetõttu loome keskkonna, milles innukatel ja pühendunud töötajatel oleks

võimalik töötada nii ettevõtteüleste kui igaühe individuaalsete karjäärieesmärkide saavutamise

nimel. Toetame oma töötajate arengut erinevate koolituste ja arenguprogrammide kaudu.

Meie jaoks on ülioluline töötajate ja ettevõtte tegevusega kokku puutuvate inimeste tervise

hoidmine ja ohutuse tagamine. Tööohutus on kesksel kohal kõigis meie tegevustes ning

siinkohal me järeleandmisi ei tee. Kindlustame ohutu töökeskkonna ja tagame, et meie töökohad

ning töövahendid vastavad kehtestatud ohutusnõuetele ja seadustele.

Arvestades ettevõtte töötajate vanuselist struktuuri on meile väga oluline rakendada järelkasvu

planeerimisel süsteemset lähenemist. Usume, et kõige tugevamad on meeskonnad, kus töötab

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

nii uusi kui ka kogenud töötajaid, et säiliks tugev praktiline kogemus ja lisanduks innovaatilisi

ideid.

Julgustame oma töötajaid pidevalt õppima ja end arendama, pakkudes selleks tuge ning

võimalusel ettevõttesiseseid karjäärivõimalusi.

Selleks, et tagada töötajate professionaalsus ja pühendumus:

• loome positiivse tööohutuskultuuri;

• planeerime süsteemselt järelkasvu;

• arendame motiveerivat töökeskkonda.

JÄTKUSUUTLIK FINANTSTEGEVUS

Meie eesmärk on kasvatada ettevõtte väärtust – tagada sobiv dividenditootlus, maksta dividende

ja kasvatada aktsia turuväärtust.

Tootmiskulude katmiseks, investeeringute tegemiseks ja investoritele piisava tulukuse

tagamiseks on olulised nii jätkusuutlik tulude tase kui ka väga hea maksete laekumine

klientidelt.

Aktsionäride ootuste täitmiseks ja investeeringute piisava finantseerimise tagamiseks on

oluline, et ettevõttel oleks tugev kapitalistruktuur.

Selleks, et tagada ettevõtte finantsiline jätkusuutlikkus:

• säilitame jätkusuutliku tulude taseme;

• tagame tugeva kapitalistruktuuri;

• täidame aktsionäride ootusi.

WATERCOMI JÄTKUSUUTLIK KASV

Otsime pidevalt viise, kuidas kasvatada ettevõtte väärtust läbi Watercomi kasvu ning ASTV Green

Energy tegevuse lansseerimisega pakkuda pikemaajalises vaates veeteenuste osutamisel

tekkivaid taaskasutatavaid ressursse toodetena roheenergeetika turul.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

5. 2021. AASTA TOOTMISTULEMUSED

5.1 Teenuse kvaliteedi tagamine

Tagamaks oma klientidele parima kvaliteediga teenust, peame lisaks seadusest tulenevatele

nõuetele täitma 97 teenuse kvaliteeditaset. See kohustus tuleneb Teenuslepingust, mille

ettevõte allkirjastas Tallinna linnaga 2001. aastal. Meie tegevust ja teenuste taset hindab kord

aastas sõltumatu kontrollorgan – Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus –, kellele

esitame igal aastal aruande teenuse kvaliteeditasemete täitmise kohta.

2021. aastal täitis ettevõtte kõik Teenuslepingu poolte vahel kokku lepitud teenuse kvalitee-

ditasemed.

97 teenuse kvaliteeditaseme kõrval on meil lepinguline kohustus tagada vastavus järgnevatele

juhtimissüsteemidele:

• 2001. aastast – ISO 17025 laboratooriumite kvaliteedijuhtimise süsteem;

• 2002. aastast – ISO 9001 kvaliteedijuhtimise süsteem;

• 2003. aastast – ISO 14001 keskkonnajuhtimise süsteem.

Meie keskkonnaalane tegevus ja keskkonnajuhtimise süsteem vastavad rahvusvahelise

keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 ja EL-i keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteemi

(EMAS) määruse nõuetele. Peame väga oluliseks keskkonnaohutust ja oma töötajate turvalisust,

mistõttu oleme vabatahtlikult rakendanud täiendavalt järgnevaid juhtimissüsteeme:

• 2005. aastast – EMAS-määruse kohane keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteem;

• 2007. aastast – OHSAS 18001 töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem ja 2020. aastast ISO

45001 töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem.

Viimastel aastal on ettevõtte tegevus ja juhtimissüsteemid olnud täielikus vastavuses kõikide

kehtivate kvaliteedi-, keskkonna-, tööohutuse- ja töökeskkonnaalaste standardite ja süsteemide

ning seadusandlusest tulenevate nõuetega. Seda vastavust jälgitakse korrapäraselt siseauditite

käigus ja kinnitati ka AS-i Metrosert poolt läbi viidud välisauditil. 2020. aastal kinnitas

Keskkonnaagentuur keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteemi EMAS

registreerimistunnistuse järgnevaks kolmeks aastaks. AS-i Metrosert hinnangul on

juhtimissüsteeme asjakohaselt arendatud ja parendatud ning ettevõtte tegevus on vastavuses

standardites esitatud nõuetega.

KATKEMATU TEENUS

Meie roll on pakkuda oma klientidele ja kogukonnale kvaliteetset teenust, millele saab kindel

olla ööpäevaringselt, 365 päeva aastas. Katkematu teenuse tagamiseks on oluline range

joogiveekvaliteedi kontroll ning kõigi meie toodete ja teenuste ühtlaselt kõrge taseme hoidmine.

Püsiva teenuse tagamist toetab efektiivne veepuhastus ja veevõrgu toimivus, probleemide

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

ennetamine regulaarsete hooldustööde abil ning reovee efektiivne, kiire ja tõrgeteta ärajuhti-

mine ning puhastamine kooskõlas rangete nõuetega.

Oleme kohustatud teavitama oma kliente õigeaegselt plaanilistest töödest, mis võivad teenust

mõjutada. Teavitame kõiki kliente, keda plaanitav katkestus mõjutab, selle toimumisest

vähemalt viis päeva varem. 2021. aastal suutsime selle eesmärgi sajaprotsendiliselt.

Usaldusväärse ja katkematu teenuse tagamiseks jälgime veekatkestuste keskmist kestust. Pin-

gutame pidevalt selle nimel, et tagada oma klientidele katkematu teenus ja viia planeerimata

katkestuste pikkus miinimumini. 2021. aastal ei olnud ühtki planeerimata katkestust, mis oleks

kestnud enam kui 12 tundi. Pikad katkestused põhjustavad klientidele enam ebamugavust,

mistõttu on oluline tagada, et avarii korral katkeks teenus võimalikult lühikeseks ajaks.

Veekatkestuste keskmiseks kestuseks 2021. aastal kujunes 3 tundi ja 18 minutit, mis on

mõnevõrra enam kui eelnenud aastal (2020: 2 tundi ja 56 minutit). Selle põhjustasid mõned

ulatuslikumad avariid veevõrgus.

Veekatkestuse korral võtame kasutusele abinõud, mis leevendavad teenuse katkemisest

põhjustatud ebamugavusi. Veekatkestuste mõju vähendamiseks klientidele jätkasime lisasiibrite

paigaldamise projekti ka 2021. aastal. Samuti võimaldame klientidele vajadusel ajutise

veevarustuse joogiveepaakide näol. Peale selle suutsime 2021. aastal kliente planeerimata

veekatkestustest ette teavitada 98,7% juhtudest (2020: 98,9%).

Investeeringute kavandamisest sõltub suures osas teenuste stabiilne kvaliteet ja majanduslik

jätkusuutlikkus. Selleks, et oma peamisi kohustusi täita, on ettevõtte jaoks väga oluline teostada

nii ennetavat hooldust kui teha ka õigeaegseid investeeringuid infrastruktuuri. Tehtud

investeeringute eesmärk on tagada kestlik infrastruktuur ja teenuse toimepidevus. See mõjutab

otseselt ettevõtte põhinäitajaid nagu kliendirahulolu, lekete osakaal, kanalisatsiooniummistuste

ja veeavariide arv jne.

2021. aastal ulatusid investeeringud meie põhiinfrastruktuuri veepuhastuses 967 tuhande euroni

(2020: 1 430 tuhat eurot), mille hulgast suuremate töödena tõusevad esile Õismäe pumpla

rekonstrueerimine ja filtrite uuendamine veepuhastusjaamas. Reoveepuhastusse investeeriti 3

882 tuhat eurot (2020: 7 436 tuhat eurot), peamiselt jätkusid 2020. aastal alanud projektid, nagu

mehaanilise puhastuse rajatiste ja heitvee rõhutasanduskaevu rekonstrueerimine, pumba

vahetus ja üldehitustööd Paljassaare peapumplas ning aerotankide rekonstrueerimine.

Olulisimad investeeringud vee- ja kanalisatsioonivõrkudesse hõlmasid torustike renoveerimist

Kadaka puiesteel, Poska, Sirbi, Erika ja Kohila tänaval ning Mustamäe ja Mustakivi teel. Vee- ja

kanalisatsioonivõrku tehtud investeeringute kogumaht oli 6 442 tuhat eurot (2020: 5 353 tuhat

eurot). Uute liitumispunktide maksumuseks kujunes 2021. aastal 3 399 tuhat eurot (2020: 3 862

tuhat eurot).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

JOOGIVEE KVALITEET

Tallinna Vesi pakub veeteenust ligi kolmandikule kogu Eesti elanikkonnast. Teadvustame endale

suurt vastutust, mis kaasneb kvaliteetse joogivee toimetamisega iga

tarbijani. Joogivee kvaliteet mõjutab kõigi meie tarbijate, sh

koostööpartnerite ja investorite elukvaliteeti ja tervist, mistõttu on

kvaliteetse vee katkematu jõudmine tarbija kraani meie tegevuse

põhieesmärk. Vee kvaliteedi tagamiseks teostatame torustike läbipesu,

jälgime puhastusjaamast väljuva vee kvaliteeti ning võtame regulaarselt

proove ka tarbija kraanist.

Joogivee kvaliteedile kehtivad ranged seadusest tulenevad nõuded. Kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsi-

meetodid”, mis lähtub Eesti Vabariigi veeseadusest ning Euroopa Liidu joogivee direktiivist

98/83/EÜ. Määrust uuendati 2019. aasta septembris ning muude muudatuste hulgas suurendati

ka jääkkloori piirväärtusi, et vee kvaliteeti veelgi kaitsta.

Lisaks seadusest tulenevatele nõuetele oleme Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingus kokku

leppinud täiendavad kvaliteedinõuded. Vee kvaliteedi osas oleme saavutanud neid nõudeid

ületavad tulemused, mis tagavad kõikide klientide jaoks kvaliteetse joogivee. Kõik

analüüsitulemused on avalikud ning ettevõtte kodulehel huvilistele kättesaadavad.

Veekvaliteedi kontroll toimub vastavalt joogivee kontrollikavale, mis on kinnitatud Terviseameti

poolt. Tallinnas on ligikaudu 120 proovivõtukohta, sealhulgas lasteaiad, koolid ja muud asutused,

mis on jaotatud ühtlaselt üle kogu teeninduspiirkonna. Kontrollikavas on määratletud nii

proovivõtukohad, proovivõtmise sagedus kui ka analüüsitavad parameetrid. Proove võetakse

toorveest (Ülemiste järv koos valgalaga ja põhjavesi), puhastusprotsessist ning tarbija kraanist.

Joogivee kvaliteet Tallinnas püsib kõrgel tasemel – 2021. aastal vastasid kliendi kraanidest

võetud proovid 99,61% ulatuses kõigile nõuetele (2020: 99,71%). 2021. aastal võtsime

teeninduspiirkonnast kokku 3 058 proovi (20210: 3 099). Ühtlaselt kvaliteetse kraanivee tagavad

üle kogu teeninduspiirkonna veevõrgul tehtavad arendus- ja hooldustööd.

Ettevõttel on eraldiseisev laborite üksus, mis on alates 2001. aastast akrediteeritud Eesti

Akrediteerimiskeskuse poolt. Laborite üksus koosneb Ülemiste veepuhastusjaamas asuvast

vee- ja mikrobioloogialaborist ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas paiknevast

heitveelaborist. Veeanalüüse teostatakse ettevõtte vee- ja mikrobioloogialaboris, mis on ühtlasi

üks Eesti suuremaid veelaboreid. Analüüsitulemuste kvaliteedi tagavad nii atesteeritud

proovivõtjad, akrediteeritud kvaliteedijuhtimissüsteem (ISO 17025), kaasaegne aparatuur kui ka

professionaalne personal, kes võimaldab meil pakkuda mitmeid teenuseid ka väljapoole

ettevõtet.

Meie laborid osalevad igal aastal mitmetel Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel laborite

pädevuskatsetel. 2021. aastal said kõik 125 esitatud analüüsitulemust pädevuskatsete

korraldajatelt positiivse hinnangu ehk õnnestusid 100%-liselt. 2021. aastal ja ka varasematel

aastatel saavutatud tulemused annavad kinnitust, et meie laborid pakuvad usaldusväärset ja

professionaalset teenust.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Sõltumatut järelevalvet vee kvaliteedi üle teostavad Terviseameti Põhja Talitus ja Tallinna Vee-

ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus. Laborite tööd kontrollib Eesti Akrediteerimiskeskus.

Meie vee- ja heitveelaborid teostavad aastas umbes 142 000 analüüsi, millest ligikaudu 2/3

moodustavad keemilised ja mikrobioloogilised joogivee analüüsid ning 1/3 keemilised

heitveeanalüüsid.

Vesi

2021

2020

2019

2018

2017

Tarbija kraanist võetud

veeproovide vastavus nõuetele

99,61%

99,71%

99,04%

99,93%

Lekete osakaal veevõrgus

15,00%

12,42%

12,97%

13,71%

13,82%

Keskmine veekatkestuse

kestus kinnistu kohta,

tundides

3,30

2,93

2,99

3,27

3,14

5.2 Keskkond

KESKKONNAALANE NÕUETELEVASTAVUS

Varustame oma kliente puhta joogiveega ning kogume ja puhastame reovee, mille suuname

seejärel ohutult tagasi keskkonda. Hoolime ja hoolitseme looduslike veevarude eest, millest

otseselt sõltume. Seepärast anname endast parima, et kasutada neid varusid säästlikult ning

panustada keskkonna heaolusse.

Oleme kõige reguleeritum vee-ettevõte kogu Eestis. Selleks, et tagada vee-ettevõtete jaoks

kehtestatud keskkonnaalaste nõuete täitmine, peab meie tegevus vastama nii Euroopa Liidu,

riiklike kui ka kohalike omavalitsuste keskkonnaalaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. EL-

i tasandil tähendab see vastavust eelkõige Euroopa Nõukogu vee raamdirektiivile 2000/60/EÜ.

Riiklikul tasandil tuleb tagada vastavus veeseadusele, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seadusele, keskkonnaseadustiku üldosa seadusele, keskkonnavastutuse seadusele, kesk-

konnaseire seadusele, jäätmeseadusele, kemikaaliseadusele ja välisõhu kaitse seadusele ning

nende seaduste alusel kehtestatud alamaktidele. Kohalikul tasandil tuleb meil täita erinevaid

kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud eeskirju ning nõudeid nii Tallinnas kui ka lähivaldades.

Sellest tulenevalt on meie kui ettevõtte igapäevategevuste keskkonnamõju üsna hästi

kaardistatud ja hallatud.

Tegutseme vastavalt meile väljastatud keskkonnalubades sätestatud tingimustele ning järgime

Keskkonnaameti poolt tehtud ettekirjutusi. AS-ile Tallinna Vesi on väljastatud 7 kesk-

konnakaitseluba, mis reguleerivad vee erikasutust, õhku paisatavaid heitmeid ja jäätmekäitlust.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Oma põhitegevuste jätkamiseks kasutame paratamatult ressursse, mis mõjutavad keskkonda.

Ettevõtte põhitegevus sõltub suurel määral elektrienergiast. Püüame muuta

oma energiakasutust tõhusamaks, näiteks kasutades kohaliku

soojusenergia tootmiseks võimalikult palju reoveesette kõrvalsaadusena

tekkivat biogaasi. Välisõhusaaste vähendamiseks keskendume Ülemiste ja

Paljassaare puhastusjaamade katlamajast õhku paisatavate saasteainete,

nagu lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi, lenduvate orgaaniliste ainete ja CO

ehk kasvuhoonegaasi koguste vähendamisele.

Alates 2021. aasta oktoobrist kasutame ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit,

vähendades seeläbi oluliselt ettevõtte süsiniku jalajälge. 2021. aasta kohta valmib ka ettevõtte

kasvuhoonegaaside jalajälje audit, mille alusel koostame 2022. aasta lõpuks kava

keskkonnamõjude veelgi suuremaks vähendamiseks ning mis laetakse üles ettevõtte

koduleheküljele 2022. esimeses pooles.

Täpsem ülevaade meie keskkonnaalastest tulemustest on esitatud ettevõtte

keskkonnaaruandes, mis on leitav Tallinna Vee kodulehelt. 2021. aasta keskkonnaaruanne

valmib 2022. aasta I poolaastal ja lisatakse samuti ettevõtte kodulehele. 2021. aastal ei

tuvastatud ühtegi keskkonnaloa nõuete mittevastavust.

SÄÄSTLIK VEEKASUTUS

Jätkusuutliku teenuse tagamise vältimatu eeldus on piisava toorveevaru ja -kvaliteedi olemasolu

järves. Tallinna elanike joogiveega varustamiseks vajaminev vesi

ammutatakse selle looduslikust keskkonnast. Tallinna Vesi varustab oma

kliente pinna- ja põhjaveeallikatest pärineva joogiveega. Peame oluliseks

kasutada veevarusid säästlikult ja pidevalt suurendada veekasutuse

tõhusust.

Põhjaveevarud on piiratud ning aeglaselt taastuv loodusressurss, mistõttu

oleme vee jätkusuutlikumaks kasutamiseks järkjärgult vähendanud põhjavee osakaalu

joogiveetootmises. Seetõttu tarbib vaid umbes 10% elanikest joogiveeks kohalikku põhjavett ning

90% joogiveest toodetakse pinnaveest. Sel põjusel ei ole ka Ülemiste järv kui tallinlaste põhiline

joogiveeallikas avalikult kasutatav veekogu.

Pinnaveevõtt: 25 850 tuhat m

(2020: 25 241 tuhat m

)

Põhjaveevõtt: 2 954 tuhat m

(2020: 2 734 tuhat m

)

Piisava veevaru olemasolu kindlustamiseks on Ülemiste järvel ulatuslik pinnavee-

haardesüsteem, mille kaudu on ka veevaesel ajal võimalik järve vett juurde juhtida.

Pinnaveehaare hõlmab endas u 1 800 km² suurust ala. 2021. aastal tootis veepuhastusjaam ja

suunas veevõrku keskmiselt 68 000 m

vett päevas (2020: 66 400 m

). See kogus on püsinud

aastate jooksul üsna stabiilsena. Keskmine tarbitav veekogus ühe elaniku kohta ööpäevas

kasvas mõnevõrra ning jõudis Tallinnas ja Sauel (Tallinna Vee põhiteeninduspiirkonnas) 98,6

liitrini (2020: 98,2 l). Võrreldes COVID-eelse perioodiga veedavad inimesed oma vaba aega

rohkem kodus. Äripindadel nagu kontorites, hotellides, spaades ja spordiklubides tarbitakse

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

mõnevõrra vähem vett kui varem, seega võib öelda, et keskmine veetarbimine inimese kohta ei

ole oluliselt muutunud.

Ühe osana oma püüdlustest jätkusuutliku veekasutuse suunas keskendume lekete arvu

vähendamisele veetorustikus. Suur veelekete osakaal tähendab ettevõttele suuremat vee- ja

energiakulu, mille mõju laieneb nii looduskeskkonnale kui ka ettevõtte kasumlikkusele. Seetõttu

on üks meie olulisemaid eesmärke hoida veelekked ehk puhta vee kaod veetorustikus

minimaalsel tasemel. Lekete osakaalu vähendamine torustikus kahandab vajadust vee

ammutamise järele looduslikest veeallikatest ning sellega kaasnevat võimalikku pinnase

erosiooni. Lisaks keskkonnasäästlikkusele vähendab lekete väiksem osakaal ka ettevõtte

kulusid, sest vähenevad puhta vee kaod.

Kui paarikümne aasta eest ületas lekete osakaal 35%, siis 2021. aastal jäi veelekete osakaal

15,00% juurde (2020: 12,42%). Selle põhjuseks oli peamiselt suurem hulk varjatud lekkeid, mille

avastamine võttis kauem aega, ning läbi aasta valitsenud erandlikud ilmastikutingimused.

Lekete vähendamiseks oleme soetanud lekete kiiremat avastamist võimaldavaid seadmeid ja

suurendanud kaugseire osakaalu. Lekete osakaalu aitab vähendada nende võimalikult kiire

avastamine ja likvideerimine ning pidev ennetustöö.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

PUHASTATUD HEITVEE KVALITEET

Lisaks säästlikule veekasutusele on meil oluline roll ka Läänemere-äärse loodus- ja

elukeskkonna parandamisel. Seetõttu kogume kokku ja puhastame reovee, mille suuname

seejärel ohutult tagasi keskkonda. Puhastame Paljassaare reoveepuhastusjaamas Tallinnast ja

selle lähiümbrusest jaama juhitud reoveed. Paljassaare reoveepuhastis on puhastusmeetodina

kasutusel aktiivmudaprotsess ning kogu puhastuprotsess koosneb kolmest etapist:

mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastus. Lämmastikuärastuse tõhustamiseks on

kasutusel biofilter, mille töö põhineb denitritseerivate bakterite toimel.

Merre juhitava puhastatud heitvee kvaliteet mõjutab otseselt

merekeskkonda ning on seetõttu otseselt ja/või kaudselt oluline aspekt

kõikide meie huvigruppide jaoks. Oleme võtnud sihiks vähendada

negatiivset keskkonnamõju, säilitada kõrge kvaliteet ja saavutada

tulemused, mis ületavad Läänemerre juhitavale puhastatud heitveele

seatavaid kvaliteedinõudeid.

2021. aastal puhastasime ja suunasime Läänemerre 48,2 miljonit m

reovett (2020: 52,5 miljonit

Merre juhitava heitvee kvaliteedinõuded on sätestatud õigusaktide ja vee-erikasutusloaga.

Puhastusprotsessi tõhususe ja heitvee kvaliteedi hindamiseks jälgitakse reoainete sisaldust

puhastusjaama sisenevas reovees ja sealt väljuvas heitvees. Heitveelabor analüüsib

reoveepuhastuse erinevatest etappidest võetud proove. Saadud info võimaldab meil täiendavalt

tõhustada puhastusprotsessi ja parandada heitvee kvaliteeti.

Paljassaare reoveepuhastusjaama puhastusprotsessi efektiivsus ületas 2021. aastal

õigusaktides sätestatud nõudeid kõikide näitajate osas:

NÕUE

2021

2020

Bioloogiline hapnikutarve (BHT)

80%

98%

Keemiline hapnikutarve (KHT)

75%

92%

88%

Hõljuvained

90%

97%

98%

Üldlämmastik (N

üld

)

80%

87%

86%

Üldfosfor (P

üld

)

90%

94%

92%

Naftasaadused

75%

98%

90%

Meie tegevus sõltub suurel määral ilmastikuoludest. Näiteks sõltub ilmastikust puhastusjaama

siseneva vee hulk ja kvaliteet, reovee näitajad ning puhastusprotsessides vajamineva

elektrienergia ja kemikaalide kogus. Seetõttu kujutavad äärmuslikud

ilmastikuolud endast suurt väljakutset, sest võivad meie tegevust

märkimisväärselt mõjutada. Kõige olulisemalt mõjutavad ettevõtte

tegevust, aga ka meie huvigruppe (sh töötajaid, kogukonda, kliente ja

avalikkust) sellised ekstreemsed ilmastikuolud nagu näiteks tugevad

valingvihmad. Valingvihm ja sellega kaasnevad äkiliselt suurenenud

sademeveekogused võivad põhjustada üleujutusi ning kanalisatsiooni- ja

sademeveesüsteemi lühiajalist suutmatust vett vastu võtta. Peale selle võib kaasneda ka

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

reoveepuhastusjaama suutmatus võtta korraga vastu ja/või puhastada täielikult nii suurt hulka

reovett. Sellistes olukordades oleme aeg-ajalt sunnitud laskma merre reovett või avama

suuremate kahjude vältimiseks avariiväljalasud ja juhtima merre tugevalt lahjendatud reovett.

2021. aasta jooksul olime 7 korral (2020: 6 korral) sunnitud suuremate kahjude vältimiseks

lühiajaliselt avama peapumpla avariiväljalasu. Neil kordadel juhiti merre kokku 288 tuhat m

(2020: 234 tuhat m

) sademeveega vähemalt vahekorras 1:4 lahjenenud reovett.

Efektiivne opereerimine ja riskide minimeerimine on taoliste olukordade ärahoidmise juures

põhiline. Lisaks sellele jätkub koostöös kohaliku omavalitsusega lahkvoolse kanalisatsiooni-

süsteemi väljaehitamine, mis võimaldab juhtida sademevee otse suublasse ja suunata

reoveepuhastusjaama üksnes reovett.

Järgnevateks aastateks on kavandatud mitmed investeeringud, mille eesmärk on tagada

täiendav töökindlus ja vähendada reostusjuhtumite ohtu tulevikus. 2021. aastal viisime lõpule

Paljassaare reoveepuhastusjaama mehaanilise puhastusetapi rekonstrueerimise.

Suuremahuliste ehitustööde käigus uuendati reoveepuhastuse esimese ja ühtlasi kõige

tähtsama puhastusetapi rajatisi ja seadmeid. Tegemist oli ettevõtte viimase kümnendi suurima

investeeringuga reoveepuhastusse. See võimaldab säilitada merre juhitava heitvee suurepärast

kvaliteeti, hoida Läänemerd puhtana ning tagada pealinlastele töökindel ja tõhus

reoveepuhastus.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Reovesi

2021

2020

2019

2018

2017

Kanalisatsioonitorustike

ummistuste arv

524

463

532

603

654

Kanalisatsioonitorustike

purunemiste arv

103

135

Reoveepuhastusjaamast väljuva

heitvee vastavus

keskkonnanõuetele

100%

5.3 Eesmärgid: tootmistulemused

TOOTMISEESMÄRGID 2021

Reoveepuhastuse investeeringute (põhiprojektid: mehaaniline puhastus,

pumbavahetus, peapumpla šahti rekonstrueerimine) õigeaegne ja ilma

kaasnevate reostusjuhtumiteta teostamine. Indikaator: 0

reostusjuhtumit; põhi-projektid on teostatud õigeaegselt.

Saavutatud

Lekete osakaal veevõrgus. Indikaator: lekete osakaal ≤ 13,00%.

Saavutamata

Keskkonnalubadest tulenevate nõuete täitmine. Indikaator: 0

mittevastavust.

Saavutatud

Veekvaliteet veevõrgus. Indikaator: ≥99,6% ulatuses nõuetelevastav.

Saavutatud

TOOTMISEESMÄRGID 2022

Puhta vee tootmiseks (omatarve) kasutatud vee koguse vähendamine

150 tuhat m

vähem kui 2021. a

946 000 m

Torustike rekonstrueerimine on lõpetatud vastavalt plaanile ja eelarve

piirides

≥ 16 km

Reoveepuhastusjaamas oma elektri tootmine

Koostootmisjaam

on paigaldatud ja

töös

hiljemalt Q4

lõpuks

Veekvaliteet veevõrgus

≥ 99,6%

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

5.4 Meie kliendid

Pakume vee- ja kanalisatsiooniteenuseid enam kui 23 900 lepingulisele kliendile ja ligikaudu

470 000 lõpptarbijale Tallinnas ning selle lähiümbruses. Seega vastutame selle eest, et pea

kolmandikule Eesti elanikest oleks tagatud kindel ja kvaliteetne vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Aastate jooksul on ettevõtte kliendigrupid püsinud suhteliselt muutumatuna.

Hea klienditeenindus põhineb kliendi vajaduste mõistmisel, probleemide ennetamisel ning

asjatundlikul nõustamisel. Samuti on oluline kaebuste kiire ja oskuslik lahendamine ning igas

olukorras kliendile nõustavaks partneriks olemine. Soovime, et kliendid usaldaksid meid ja meie

teenust.

Meie klienditeeninduse vastutustundlikkus väljendub eelkõige kolmes aspektis: proaktiivne

suhtlus, kaebuste ja probleemide pidev jälgimine ning kindlad lubadused seoses teenuse tagamise

ja informatsiooni jagamisega. Meie arenduspõhimõtted keskenduvad ka klientide elu lihtsamaks ja

mugavamaks muutmisele. Sellega seoses soovime uuendada ja automatiseerida olemasolevaid

süsteeme, kuid teisalt toetada neid kliente, kes ei kasuta IT-vahendeid ega mobiiltelefoni.

Klientide rahulolu nimel püüame alati pidada sammu uusimate tehnoloogiatega ja olla valmis

suhtlema erinevate meediakanalite kaudu. 2021. aastal uuendasime oma iseteeninduskeskkonda,

muutmaks seda klientide jaoks veelgi kasutajasõbralikumaks. Samuti tegime ettevalmistusi, et

sulgeda kõik muud veenäidu teatamise kanalid peale meie iseteeninduskeskkonna, selleks et

automatiseerida veenäidu esitamise protsessi ja tagada kiirem suhtlus.

Oleme kehtestanud unikaalse lubaduste süsteemi, mis näeb ette automaatse rahalise

kompensatsiooni maksmist kliendile iga täitmata lubaduse korral. 2021. aastal rikkusime

klientidele antud lubadusi kolmel juhtumil, mis puudutasid 4 klienti (2020: 2 klienti). Kõik lubaduste

rikkumised olid seotud joogiveevarustuse mitteõigeaegse taastamisega pärast plaanilist või

planeerimata veekatkestust.

Samuti alustasime 2021. aastal kaugloetavate veearvestite paigaldamist. Tarkade arvestitega

muutub veemõõtmine täpsemaks ja kaob veenäitude esitamise vajadus. Edaspidi saame teavitada

kliente veeleketest proaktiivselt. Samuti võimaldavad kaugloetavad arvestid teavitada kliente nende

hones tekkinud veeleketest. Kogu teeninduspiirkond on planeeritud katta kaugloetavate

veearvestitega 2026. aastaks.

Eramajad

Korteriühistud

Ärikliendid

Eramajad

Korteriühistud

Ärikliendid

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

MEIE LUBADUSED KLIENTIDELE:

Tagame kvaliteetse joogivee

Joogivee kvaliteedi ja survega seotud probleemidele reageerime hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Hoiame ümbritsevat keskkonda

Ühiskanalisatsiooni ummistused kõrvaldame hiljemalt 12 tunni jooksul.

Vastame klientide pöördumistele kiiresti

Kliendiinfo telefonile saabunud pöördumistele vastame hiljemalt 2 ja e-kirjaga saabunud

pöördumistele hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.

Oleme arvelduses täpsed

Veearvesti ebatäpsuse kahtluse korral teostame ekspertiisi ja väljastame otsuse 2 tööpäeva jooksul.

Ebatäpse arve korral väljastame parandusarve hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Peame kokkulepetest kinni

Planeeritud sulgemiste korral tagame vee lubatud ajal või varem. Avariist tingitud veekatkestuse

korral taastame veevarustuse hiljemalt 12 tunni jooksul. Kui meie spetsialistid on kokku leppinud

kohtumise, jõuame kohale õigeaegselt.

Ettevõtte teenuse kvaliteedile annab üldjuhul tagasisidet kliendi pöördumiste hulk – kliendi jaoks

märkamatult sujuva teenuse puhul väheneb vajadus ettevõttega ühendust võtta. Võrreldes 2020.

aastaga on levinumate küsimustega seotud kliendipäringute koguarv 2021. aastal olnud stabiilne.

Klienditeenindus

2021

2020

2019

2018

2017

Kliendikaebuste arv*

40**/

(181*)

167*

158*

Kliendikontaktide arv

veekvaliteedi teemal

317

323

508

258

219

Kliendikontaktide arv veesurve

teemal

363

359

478

439

298

Kliendikontaktide arv

ummistuste ja sademevee

ärajuhtimise teemadel

948

864

1 047

1 043

1 111

Kirjalikele kontaktidele nõutud

tähtajaks vastamise %***

98,8%

100,0%

99,9%

Täitmata lubaduste arv

141

Kliendirahuolu-uuringu

tulemused (TRI*M indeks)****

Kontaktide arv kliendi kohta

1,03

1,0

0,8

1,0

1,1

Planeerimata veekatkestusest

teavitamine vähemalt 1 tund

enne katkestust

98,70%

98,9%

96,2%

95,2%

98,2%

*Kuni 2018. aastani analüüsiti vaid Tallinna klientidelt saabunud kirjalike kliendikaebuste arvu. 2018. aasta

näitajas sisalduvad nii kirjalikult kui telefoni teel tulnud kaebused, mis on laekunud tervest ettevõtte

tegevuspiirkonnast.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

** Alates 2020. aastast on kaebustena liigitatud vaid need juhtumid, mis on sõltunud ettevõttest. Tärniga *

tähistatud näitajad lähtuvad samast põhimõttest.

*** 2013.-2016. aasta tulemused kajastavad näitajat „Kirjalikele kliendikontaktidele vastamine 2 tööpäeva

jooksul“.

**** 2018. aastast rakendab Tallinna Vesi teistsugust TRI*M indeksi metoodikat, mistõttu ei ole tulemus

varasemate aastatega võrreldav.

KLIENDIRAHUOLU

Peame väga oluliseks süsteemset ning regulaarset tagasiside kogumist oma klientidelt ja

tarbijatelt. See aitab meil saada oma tegevusele õiglast hinnangut ning mõista oma tugevusi, aga

ka nõrku külgi, millele peaksime edaspidi rohkem tähelepanu pöörama.

Meie jaoks on oluline saada regulaarset tagasisidet oma teeninduse kvaliteedile. Seetõttu küsime

klientidelt igakuiselt oma tööle hinnangut. 2021. aastal saime kokku 1 117 kliendilt kogutud

tagasiside põhjal keskmiseks hindeks 4,1 palli 5-palli skaalal. Võrdluseks - 2020. aastal kogusime

tagasisidet 1 139 kliendilt ja siis kujunes meile antud keskmiseks hindeks 4,1 palli 5-palli skaalal.

Rahulolevate klientide osakaal 2021. aastal oli 84%. Lisaks üldhinnangule annab igakuine

tagasisideküsitlus meile head infot kriitiliste juhtumite kohta. 2021. aastal kogusime küsitluse

kaudu 90 avatud küsimust või kommentaari. See annab meile väärtusliku sisendi oma teenuse

kvaliteedi ja äriprotsesside pidevaks ja igapäevaseks täiustamiseks.

Igakuise tagaisideküsitluse kõrval viime igal aastal läbi ka kliendirahulolu-uuringut. Uuringu

põhieesmärk on kaardistada muutused Tallinna Vee kliendisuhete tugevuses ja seda kujundavates

tegurites ning saada klientidelt ja tarbijatelt tagasisidet oma tegevuste tulemuslikkuse kohta. 2021.

aastal osales uuringus 808 klienti ja 468 lõpptarbijat.

Rahulolu mõõtmine toimub uuringufirma poolt välja töötatud kliendisuhte tugevust iseloomustava

TRI*M meetodi alusel, mis võimaldab võrdlust teiste ettevõtetega.

Mudelis vaadeldakse kahte komponenti:

• TRI*M indeks, mis mõõdab kliendisuhte tugevust ja koosneb kahest komponendist: üldine

rahulolu ja ettevõtte eristuvus teistest sarnastest kommunaalteenust pakkuvatest ettevõtetest;

• TRI*M maatriksanalüüs, mis toob välja ettevõtte tugevused ja nõrkused.

Läbiviidud analüüsist ilmnes, et võrreldes eelnevate aastatega on lõpptarbijate hinnangud Tallinna

Veele tõusnud kõigis kliendisegmentides ja lõpptarbijate seas. 2021. aastal läbiviidud uuringu põhjal

kujunes kaalutud keskmiseks TRI*M indeksiks 61. Indeksi kasv tulenes osaliselt asjaolust, et

võrreldes teiste kommunaalsektoritega nagu elekter ja küte, tekitab veeteenuse hind hetkel

märkimisväärselt vähem emotsioone. Ka üldine kliendirahulolu on tõusnud, ulatudes 83%-ni (2020:

81%).

Tugevate kliendisuhete aluseks on kvaliteetne teenus ja katkematu veevarustus. Teenuse

kvaliteedile antavad hinnangud on üldiselt väga kõrged, eriti nende hulgas, kes joovad kraanivett.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Ka vee kvaliteet, selle selgus ja maitse ning torustike puhtus on meie lõpptarbijate silmis olulised

näitajad. Ehkki klientide tagasiside meie teenustele on jätkuvalt hea, näeme vajadust pingutada

saavutatud kliendirahuolu hoidmiseks ja kasvatamiseks läbi pakutavate teenuste kvaliteedi ja

klienditeeninduse parendamise.

KLIENTIDE JA LÕPPTARBIJATE RAHULOLU AASTATEL 2019-2021

Sarnaselt varasemale mõjutasid meie tööd ka 2021. aastal muudatused, mis tulenesid

koroonaviirusega seotud piirangutest, mille tõttu sai toiminguid korda ajada kõige paindlikumalt

digitaalsete kanalite kaudu. Muutunud olukord mõjutas rohkem kliente, kes olid varem harjunud

lepingute ja arveldustega seotud küsimustes klienditeenindusse kohale tulema. Näeme

probleemikäsitlust ja ennetavat teavitustööd klientide suunal esmaste arenduskohtadena.

Jätkame elektroonilise kliendiinfokirja väljaandmist, milles käsitleme teemasid, mille kliendid ise

on regulaarselt ettevõttele antavas tagasisides välja toonud. Jätkame ka klientidele mõeldud

digitaalsete suhtlus- ja infovahetuskanalite arendamist. 2021. aastal valmisid mitmed IT-

arendused, mis suurendavad iseteeninduskeskkonna töökindlust ja mugavust.

5.5 Eesmärgid: kliendid

KLIENDITEENINDUSE EESMÄRGID 2021

≤ 900 korduvat kliendikontakti

Saavutatud

Aasta keskmine üldine kliendirahuolu tase ≥ 81%

Saavutatud

≥ 77% veenäitudest esitatud läbi iseteeninduskanalite

Saavutamata

Kliendikaebuste arv ≤ 50

Saavutatud

KLIENDITEENINDUSE EESMÄRGID 2022

Lõppkliendid Eramukliendid Korteriühistud Muud ärikliendid Keskmine

tulemus

2021 2020 2019

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Korduvate kliendikontaktide arv

≤ 850

Keskmine kliendirahuolu tase

(Kantar Emori poolt laiendatud valimi seas

läbi viidud iga-aastase rahulolu-uuringu põhjal)

> 81%

Kaugloetavate veearvestitega varustatud klientide osakaal

≥ 20%

Liitujate rahulolu tase (Kantar Emori poolt liitumislepingu sõlminud isikute

seas läbi viidud igakuise rahulolu-uuringu põhjal)

> 4,2

5.6 Kogukond ja avalikkus

Peame oluliseks inimesi, kelle elu meie töö mõjutab. Seetõttu toetame oma kogukonda ja võtame

aktiivselt osa kogukonna tegemistest. Meie eesmärk on tõsta elanike keskkonnateadlikkust.

Selleks pakume tasuta keskkonnateemalisi harivaid õppematerjale ja -programme.

SPONSORLUSSTRATEEGIA

Sponsorlusotsuste tegemisel peame silmas järgmisi põhimõtteid:

• Mõjuala. Tallinna Vee sponsorlus keskendub tegevustele ettevõtte põhitegevuspiirkonnas

Tallinnas ja selle lähivaldades.

• Seos põhitegevusega. Panustame projektidesse, mis on tihedalt seotud meie põhitegevusega,

st vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega.

• Töötajate kaasamine. Kaasame Tallinna Vee töötajaid võimalusel ettevõtte

sponsorlustegevusse, et nad oleksid meie algatustega hästi kursis.

• Süsteemne lähenemine ja järjepidevus. Tallinna Vesi toetab järjepidevalt samu valdkondi ja

projekte, et luua sponsorluspõhimõtetesse süsteemsust ja selgust. Otsustusprotsess on

kandidaatidele põhjendatud ja läbipaistev.

Tallinna Vesi toetab peamiselt algatusi, mis on seotud keskkonnahariduse ja kohaliku kogukonnaga

või vähemate võimalustega inimestega.

KESKKONNAHARIDUS

Meie tegevus on tihedalt seotud ühe olulisema loodusressursi – veega. Oleme

teadlikud mõjust, mida me looduskeskkonnale avaldame, ja püüame oma

keskkonnajalajälge vähendada. Oma sponsorlustegevuses pühendume sellele,

et harida kogukonda veega seotud keskkonnaküsimustes ning seeläbi

suurendada noorte teadlikkust.

Kui veel kümnekonna aasta eest, 2011. aastal, jõi kraanivett vaid 48%

elanikkonnast, siis 2021. aasta lõpuks oli kraanivee joojate osakaal 89% (2020: 91%).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

2021. aastal viisime läbi teavituskampaania „Veendumus“, mille käigus said koolinoored võimaluse

luua oma reklaam, et veenda vanemaid, sõpru ja kaasõpilasi selles, et kraanivett juues saab teha

heateo nii keskkonnale, oma tervisele kui ka rahakotile. Meie eesmärk oli tõsta teadlikkust

põhjustest, miks eelistada kraanivett pudeliveele.

Tallinna Vesi koostab ja jaotab õppematerjale lasteaedadele ja koolidele. Tavaliselt pühendavad

meie töötajad igal aastal oma aega, et anda lasteaedades ja koolides külalistunde.

COVID-19 leviku tõttu ei saanud me 2021. aastal läbi viia nii palju keskkonnateadlikkust edendavaid

algatusi, kui kavatsesime. 2021. aastal õnnestus meil korraldada 150 kuulajale kaks veeteemalist

videoseminari. Samuti osalesime oma õppematerjalidega Tallinna Vanalinna Päevadel. Jätkame

oma mitmekülgsete keskkonnateadlikkust edendavate tegevustega niipea, kui see taas

võimalikuks osutub. 2021. aastal valmisid ka digitaalsed harivad videod, mille eesmärk on

edendada keskkonnateadlikkust laste ja noorte seas. Jagame neid materjale lasteaedadele ja

koolidele iseseisvaks kasutamiseks õppetundides.

Tallinna Vesi aitab ka ürituste korraldajatel julgustada oma külastajaid jooma kraanivett, pakkudes

neile sõnumi levitamiseks erinevaid plakateid ja materjale.

KOHALIK KOGUKOND

Tallinna Vesi toetab kogukonnaalgatusi, pakkudes avalikele sündmustele veepaake. 2021. aastal

jätkasime tasuta joogivee pakkumist mitmetel spordi- ja kogukonnaüritustel. Osalesime kokku

enam kui 40 üritusel, sealhulgas näiteks Stamina korraldatud tervisejooksu- ja kõnnisarja üritustel,

Võimemispeol, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti korraldatud noortefestivalidel,

Investeerimisfestivalil ja paljudel teistel üritustel.

Samuti avame koostöös Tallinna linnaga avalikke joogiveekraane nii väli- kui siseruumides, et

muuta kraanivesi avalikus linnaruumis paremini kättesaadavaks. 2021. aastal avasime üle Tallinna

linna 12 uut veekraani, millest 6 paigaldati ratta- ja kõnniteede ning terviseradade äärde. Ettevõte

on seadnud eesmärgiks paigaldada lähiaastatel pealinna veelgi rohkem avalikke veekraane, et

tagada kraanivee kättesaadavus.

Oleme valinud väikese hulga projekte ja organisatsioone, keda toetame iga-aastaselt annetusega.

Kutsume ka oma töötajaid ühiskonnale tagasi andma, võimaldades meeskondadel pühendada ühe

päeva aastas heategevusele.

2021. aastal jätkasime ka kogukonna toetamist laiemas mõistes, pakkudes oma tuge mitmetele

organisatsioonidele ning osaledes heategevusprojektides ja tänuväärsetes ettevõtmistes nagu:

• aastatepikkune koostöö Eesti Invaspordi Liiduga;

• abi puuetega laste jaoks loodud Tallinna Lasteaiale Õunake;

• annetus SA-le Lapsepuue ja MTÜ-le Vaprusehelmed;

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

• panustamine SPIN-projekti, mille eesmärk on arendada ja tugevdada noorte sotsiaalseid ja

enesejuhtimisoskusi ning pakkuda noortele arenguvõimalusi ja naudingut sportlike eluviiside

kaudu.

5.7 Töötajad

Tallinna Vee missioon on luua puhta veega parem elu. Seda missiooni järgivad oma tööülesandeid

täites kõik meie töötajad. Selleks, et meie töötajad saaksid edukalt ellu viia ettevõtte missiooni,

loome toetava töökeskkonna ja pakume häid töötingimusi. Väärtustame oma töötajaid kõrgelt ja

soovime olla hinnatud tööandja. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena väärtustame ja arendame

oma töötajaid, pakkudes neile uusi väljakutseid ning rakendades samal ajal süsteemselt järelkasvu

planeerimise tegevusi. Poliitikad, millest meeskonna juhtimisel lähtutakse, on leitavad ettevõtte

kodulehel.

2021. aasta lõpu seisuga töötas Tallinna Vees ning tütarettevõttes Watercom ühtekokku 331 inimest

(2020: 333). 96,7% neist töötas täiskoormusega ja 3,3% osakoormusega (2020: vastavalt 95,8% ja

4,2%). Enamik töökohti paiknes Tallinnas.

Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet

selle arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meil töötab erinevas vanuses ja rahvusest

töötajaid, kes teevad väga erineva iseloomuga tööd, mille juures erinevad veel mitmed muudki

tegurid. See tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema

leidlikud ja paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ja kanaleid, nagu näiteks juhtkonna

liikmete kohtumised töötajatega, infotahvlid, kohtumised MS Teams keskkonnas, siseveeb,

infokirjad, meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht.

Meie töötajad on ettevõttele lojaalsed. Pikima staažiga töötaja on olnud ettevõttes 57 aastat (2020:

56 aastat). Ettevõtte töötajate keskmine tööstaaž on 10,7 aastat (2020: 10,4 aastat). Tööjõu voolavus

(omal soovil lahkujate osakaal) suurenes 2021. aastal, tõustes 10,2%-ni (2020: 5,7%). Kõikidelt

ettevõttest omal soovil lahkuvatelt töötajatelt uuritakse nende lahkumise põhjuse kohta. Üks

sagedamini mainitud põhjustest on siinkohal töötajate kasvav mobiilsus, mis seondub näiteks

elukohavahetusega, õpingute alustamisega, tasupakkumistega vms. Tööjõu voolavus oli 17,7%

(2020: 12,3%).

Vaatamata viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena püsinud töötajate arvule on meie töötajate

keskmine vanus suhteliselt kõrge – 46 aastat (2020: 45 aastat). Seetõttu tuleb meil tähelepanu

pöörata nii tööhõivele kui järelkasvu koolitamisele. Kontserni töötajad jagunevad vanuse põhjal

järgmiselt:

Töötajate vanusegrupid

<30-aastased

31-50-aastased

>50-aastased

2021

2020

2021

2020

2021

2020

Juhatus

Tippjuhtkond*

Juhtkond

Kõik töötajad

157

159

125

120

*Sealhulgas juhatus

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

*Sealhulgas juhatus

Võttes arvesse meeskonna mitmekesisust, on eriti oluline järgida võrdse kohtlemise printsiipi nii

töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist.

Tagame töötajate õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on

konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei

diskrimineeritaks tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või

muude asjaolude tõttu. Võrdse kohtlemise tagamiseks oleme sõlminud Veevarustuse ja

Kanalisatsiooni Töötajate Ametiühinguga kollektiivlepingu. Ametiühingusse kuulub küll vähem kui

10% meie töötajatest, kuid lepingus sätestatud kohustused ja hüved laienevad kõikidele meie

töötajatele.

Peaaegu kõigil ettevõtte töötajatel on võimalus teenida iga-aastast tulemustasu.

Tulemustasusüsteem on üles ehitatud selgete ja läbipaistvate põhimõtete alusel ning tasu

väljamaksmine eeldab konkreetseks aastaks töötajale ja ettevõttele seatud, omavahel tasakaalus

olevate eesmärkide saavutamist. Igal aastal lepitakse kokku põhitegevusnäitajate eesmärkides –

2021. aastal sõltus 80% (2020: 80%) tulemustasust ettevõtte eesmärkide saavutamisest ja 20%

(2020: 20%) töötaja enda eesmärkide täitmisest.

Ettevõttel on selge töötasu arvutamise ja maksmise kord ja põhimõtted, mis tagavad läbipaistva ja

süstemaatilise tasustamissüsteemi ning aitavad tõsta töötajate motivatsiooni. 2021. aastal

osalesime Fontese palgaturu-uuringus, et võrrelda meie töötajate töötasusid teiste sarnases

sektoris ja sarnastel ametikohtadel töötavate töötajate palkadega. Tulemused on meile heaks

sisendiks suuna võtmisel.

PÜHENDUMINE MEESKONNAS

Meeskonnatöös on oluline kahesuunaline suhtlus, mistõttu on töötajate tagasisidel ettevõtte

sisekultuuris väga tähtis osa. Sarnaselt varasemate aastatega viisime ka 2021. aastal koostöös

Kantar Emoriga läbi põhjaliku töötajate rahulolu-uuringu, mille eesmärk on koguda oma töötajatelt

tagasisidet. Uuringust selgub, milline on töötajate töörahulolu ja millised on töötajate

väärtushinnangud, mis on ettevõttes hästi ja millised valdkonnad vajavad enam tähelepanu.

Töötajate uuring annab hinnangu sellele, kuidas me oma töötajaid juhime ja missuguseid

töötingimusi neile pakume.

2021. aastal vastas uuringu küsimustikule 91% töötajatest (2020: 88%), mis annab tunnistust

sellest, et töötajad mõistavad nende poolt antava tagasiside olulisust. Töötajate pühendumuse

koondnäitaja ehk TRI*M indeks oli 2021. aastal 61, mis jääb mõnevõrra alla Eesti keskmisele

tasemele (63).

Töötajate

sooline

jagunemine

Koguarv

Naised

Mehed

Naisi/Mehi

2021

2020

2021

2020

2021

2020

2021

2020

Juhatus

33%/67%

Tippjuhtkond*

44%/56%

Juhtkond

43%/57%

44%/56%

Kõik töötajad

331

333

239

241

28%/72%

27%/73%

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

TÖÖTAJATE ARENG JA JÄRELKASV

Töötajate vanuselist struktuuri silmas pidades on meie jaoks ülioluline rakendada järelkasvu

planeerimisel süsteemset lähenemist ja panna paika vastavad tegevuskavad. Jätkuvaks arenguks

ja tulemuste parandamiseks vajame nii ettevõttespetsiifilisi teadmisi kui ka uut energiat

ettevõttesse. Usume, et kõige tugevamad meeskonnad on need, mis on mitmekesised, kus töötab

nii värskete ideedega, äsja kooli lõpetanud inimesi kui suure kogemustepagasiga, vanemaealisi

töötajaid. Töötajate oskustest ja professionaalsusest sõltuvad ettevõtte tulemused.

2021. aastal alustasime Tallinna Vee stipendiumprogrammiga, selleks et suurte teadmistega ja

kogenud töötajate kõrvale astuks noor ja tarmukas järelkasv. Toetame ettevõtte tegevusega seotud

erialade aktiivseid õppureid. Stipendiumprogrammi viisime läbi kolmes kõrgkoolis ja kolmes

kutsekoolis. Valisime koolid ja erialad vastavalt meie ettevõtte vajadustele. Kõrgkoolidest laekus

meile kokku 20 avaldust ja kutsekoolidest 13 avaldust. Välja andsime 8 stipendiumi kõrgkoolidesse

ja 4 kutsekoolidesse.

2021. aastal jätkasime oma õpipoistele ja praktikantidele suunatud järelkasvuprogrammi. See

võimaldab kaasata noori ettevõtte tegemistesse juba õpingute ajal ning pakkuda neile väärtuslikke

töökogemusi ja arenguvõimalusi. Programmi raames läbis meie juures praktika 8 noort, kellest 3

jäid peale praktikaperioodi meie juurde ka edasi tööle.

Lisaks kaardistab iga osakond oma kõrge potentsiaaliga töötajad (talendid), kellele pakutakse

aastaringselt erinevaid, iga-aastase arenguvestluse käigus kokkulepitud arendustegevusi.

Talendijuhtimise eesmärk on motiveerida, kaasata ja hoida oma töötajaid ning innustada neid veelgi

paremale sooritusele.

2021. aasta oli COVID-19 pandeemia tõttu meile kõigile väljakutseks, seda ka uute töötajate

meeskonda värbamise osas. Varasemate aastatega võrreldes võib välja tuua, et kandidaatide arv

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

erinevate ametikohtade värbamise lõikes küll kasvas, kuid sobivate kandidaatide arv sealjuures

vähenes. Seetõttu kujunes värbamisprotsess sageli keerukaks raskuste tõttu sobilike kandidaatide

leidmisel. Järjest keerulisem on leida tööturult insener-tehniliste teadmistega inimesi ja ka

oskustöölisi erinevatele ametikohtadele. Kandideerijate palgaootus liigub tõusvas joones ja kerkib

aina enam ülespoole, mistõttu on raske leida ettevõttesse uue kompetentsiga välist tööjõudu.

Kõikide vabade töökohtade täitmiseks korraldatavad konkursid on avalikud, kuid lisaks sellele

teavitame tööpakkumistest alati ka ettevõttesiseselt. Toetame igati töötajate arengut ja pakume

karjäärivõimalusi ettevõttes. Julgustame oma töötajaid pidevalt arenema ja toetame töötajate

meeskondadevahelist liikumist. Positiivsena võib välja tuua, et sagenenud on ettevõttesisesed

kandideerimised ja valituks osutumised. 2021. aastal leiti järeltulija 26 ametikohale just

ettevõttesiseselt (2020: 7), sealjuures 9 neist liikusid ametipositsioonil järgmisele tasemele.

Kõikide ettevõtte töötajatega (100%) peetakse iga kalendriaasta alguses tulemusvestlused, mille

kindlaks osaks on alati ka töötajate ametialased arenguplaanid. Spetsialistide ja juhtidega viiakse

läbi ka vahevestlusi, mis toimuvad juulis-augustis.

2021. aastal toimus kõige rohkem koolitusi tööohutuse valdkonnas – teemadel nagu töökeskkond-

ja tervis, ohutus erinevatel töödel, esmaabi ja tuleohutus. Tähtsamatest tööohutusalastest

koolitustest võib välja tuua reoveepuhastuse ATEX koolitused ja piiratud ruumis töötamise koolituse

meie töötajatele, kes peavad tööülesandeid täitma piiratud ruumides. Keskmine koolituspäevade

arv 2021. aastal oli 2,28 päeva töötaja kohta (2020: 1,48 päeva). Koolitusi mõjutas jätkuvalt

ülemaailmne olukord, kus COVID-19 tõttu muutusid koolitused veebipõhiseks ja olid seetõttu

töötajatele kergemini kättesaadavad.

2021. aastal jätkasime juhtidele suunatud lühikeste veebikoolituste seeria pakkumisega, kus

teemadeks oli näiteks infoturbe teadlikkuse tõstmine, tööõigus, tulemusvestluste läbiviimine jms.

Samuti keskendusime vaimsele tervisele ja pakkusime läbipõlemise ennetamise ja hea vaimse

tervise hoidmise teemalisi koolitusi. Ka 2021. aasta sügisel toimus juba traditsiooniks saanud

juhtidele suunatud koolituspäev, mida tuntakse juhtide sügiskooli nime all.

Lisaks koolitame ja nõustame oma juhte, et nad oskaksid oma meeskondi tulemuslikult juhtida.

Juhtimisoskuste arendamiseks oleme koostanud ja rakendame „Häid juhtimistavasid“. Uutele

töötajatele ja noortele juhtidele pakume võimalust osa saada juhtidele mõeldud

arenguprogrammist ning vajadusel kasutada juhendajat või mentorit. Koolituspäevade

korraldamisel ja koolitusvõimaluste planeerimisel lähtutakse töötajate koolitusvajadustest.

2021. aastal täiendasime oluliselt oma koolitusvajaduste kogumise praktikat, kaasates protsessi

kõigi üksuste juhid ning jagades koolitused kolmeks ehk ettevõtteülesteks, üksustepõhisteks ja

individuaalseteks koolitusteks. Saadud sisendi põhjal koostasime koolitusplaani, mida jagasime

kõigi töötajatega.

Jätkame ka „Heade pensionilemineku tavade“ ellu rakendamist, mille eesmärgiks on võimalikult

palju pensionileminekuid ette planeerida, tagada teadmiste üleandmine kogenud töötajatelt

noortele töötajatele ja tänada tehtud töö eest. Ametikohtadel, mis eeldavad olulisi, ettevõttespet-

siifilisi teadmisi ja oskusi, töötavad pensionile mineja ja noor spetsialist 2-6 kuud kõrvuti koos. Läbi

vahetu kogemuste ja teadmiste üleandmise uuele töötajale väärtustame lahkuva töötaja kogemusi

ja panustame uue töötaja professionaalsusesse. Pensionileminekuga seoses maksab ettevõte

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

sõltuvalt töötatud aastate arvust pensionile suunduvale töötajale lisaks ka tänuhüvitist. 2021. aastal

läks pensionile kokku 3 töötajat (2020: 3).

Ka 2021. aastal tegime erinevaid toetavaid tegevusi töötajate tervise hoidmiseks koronaviiruse

leviku tingimustes. Nii toetasime võimaluse korral kontoritöötajate kaugtööd. Meie tubli tulemust

kaugtöö rakendamisel tunnustati 2021. aastal ka Kaugtöö Tegija märgisega. Oskustööliste puhul

liikus osa oskustöölisi üle vahetustega tööle, et püsida tervena ja tagada teenuse pakkumine meie

klientidele.

5.8 Töötervishoid ja -ohutus

Tööohutus on meie tegevuse lahutamatu osa ja keskse tähtsusega kõigis meie

tegemistes. Ühegi tööülesande täitmine ei ole väärt viga saamist. Ohutu ja

meeldiv töökeskkond aitab meil tööandjana tagada, et meie töötajad on hoitud

ega riski tööd tehes oma tervise või eluga. Ettevõttes on lisaks 8-liikmelisele

töökeskkonnanõukogule erinevatest üksustest valitud 8 töökeskkonna-

volinikku. Tööohutuse- ja kvaliteedijuhi eestvedamisel korraldatakse

regulaarseid volinike koosolekuid, kus arutatakse kõiki töökeskkonnaga

seotud teemasid. Kõik tegevused kantakse koos vastutaja, tähtaja ja tulemustega kogu ettevõtte

töötajatele nähtavasse tabelisse ning tegevuste täitmist jälgitakse pidevalt. Ülevaade volinike

tõstatatud probleemidest antakse ka töökeskkonnanõukogu koosolekutel.

Meie töökeskkonnaalane tegevus vastab siseriiklikele õigusaktidele ning rahvusvahelise

töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi standardi ISO 45001:2018 nõuetele.

2021. aastal viidi tööohutuse meeskonna poolt läbi 469 auditit (2020: 427). Ehitus- ja

remondiobjektide nõuetelevastavus (vähemalt 96,5% objektidest vastavad nõuetele) on seatud ka

üheks ettevõtte eesmärgiks. 2021. aastal vastas ohutusnõuetele 98,72% auditeeritud objektidest

(2020: 98,08%). Seoses jätkuva COVID-19 kriisiga võttis juhatus novembri alguses vastu otsuse

peatada üldised ettevõttesisesed töökeskkonna ülevaatused. Töökeskkonna ülevaatusi võisid läbi

viia ainult tööohutuse meeskonna liikmed.

Täiendavalt auditeerivad tööohutust töökeskkonnanõukogu liikmed ja juhid, kes viivad auditeid läbi

nii objektidel kui ka tootmisüksustes. Negatiivsete leidude puhul lepitakse kokku

parendustegevustes, mille täitmist kontrollitakse. Selleks võib olla nii täiendav koolitus,

juhendamine, ohutust parandavate töövahendite soetamine kui ka märgistuse lisamine.

Lisaks oma töötajate tööohutuse tagamisele on meile oluline, et ka meie koostööpartnerid ja

alltöövõtjad suhtuksid tööohutusse tõsiselt. Seetõttu teostame regulaarset tööohutuskontrolli ka

oma koostööpartnerite ja alltöövõtjate objektidel.

Töötervishoiu ja -ohutuse hindamisel on üheks peamiseks indikaatoriks tööõnnetuste sageduse

näitaja (TSN), mis iseloomustab vigastustega või >3 kaotatud tööpäevaga lõppenud tööõnnetuste

arvu 100 000 töötunni kohta. TSN-i on ettevõttes arvutatud ja jälgitud alates 2015. aastast ja sellega

on olnud seotud ka üks ettevõtte eesmärkidest. 2021. aastal oli TSN näitaja 0,4 (2020: 0).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

TÖÖÕNNETUSTE KOGUARV

2021. aastal juhtus 2 õnnetust, mille tagajärel pidi töötaja jääma töövõimetuslehele enam kui 3

tööpäevaks(2020:0). Tööõnnetuste ärahoidmiseks julgustame pidevalt oma töötajaid, sealhulgas ka

juhte, märku andma tööohutusega seotud tähelepanekutest ning pöörame tähelepanu info

kogumisele ohuolukordade, ohutusalaste tähelepanekute ja „napikate“ kohta oma töötajatelt. 2021.

aastal laekus töötajatelt kokku 277 sellist tähelepanekut. Saadud info eesmärk on viia läbi

parendustegevusi võimalike õnnetuste ärahoidmiseks tulevikus.

Ohutu töökeskkonna loomisel ning ka selle hoidmisel on võtmeaspektiks töötajate teadlikkus,

mistõttu jätkame panustamist oma ettevõtte töökeskkonna ohutusse. Teadlikkuse tõstmisel on

ülioluline töötajate kaasamine erinevatesse töökeskkonnaga seotud algatustesse ja

ettevõtmistesse. Korraldame infotunde, kus töötajatel on võimalus infot jagada. Arutelude,

trükimaterjalide ja ohutusvideode abil tõstame töötajate ohutusalast teadlikkust. Töötajate

süsteemse kaasamise tulemusel on märgatavalt kasvanud tähelepanelikkus oma töökeskkonna

suhtes, millest tööohutus algabki.

Viime regulaarselt läbi töökeskkonnaalaseid koolitusi. Muude teemade hulgas toimusid2021. aastal

järgmised koolitused:

• esmaabiandjate välja- ja täiendõpe,

• töötajate tuleohutuskoolitus,

• tuletöötegija ohutuskoolitus,

• erinevad kemikaalide ohutut käitlemist puudutavad koolitused,

• piiratud ruumis töötamise koolitus,

• ATEX koolitus.

Kõik eelpool loetletud algatused ja nii mõnedki veel aitavad ettevõttel muuta töökeskkonda töötajate

jaoks ohutumaks ja mugavamaks.

4 4

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

5.9 Eesmärgid: töötajad

TÖÖTAJATEGA SEOTUD EESMÄRGID 2021

Tööõnnetuse sageduse näitaja (välja arvatud vältimatud õnnetused) ≤ 0,2

Saavutamata

Tallinna Vee ja Watercomi objektide nõuetelevastavus lähtuvalt

ohutusauditite tulemustest on vähemalt ≥ 96,5%

Saavutatud

Ohutusalastest tähelepanekutest (nii positiivsed kui negatiivsed) ja

„napikatest“ teatamine ≥ 200

Saavutatud

Töötajate pühendumuse tase (iga-aastase töötajate rahuolu-uuringu

tulemuste põhjal) ≥ 72

Saavutamata

TÖÖTAJATEGA SEOTUD EESMÄRGID 2022

Tööõnnetuste arv

Tallinna Vee ja Watercomi objektide nõuetelevastavus lähtuvalt

ohutusauditite tulemustest

≥ 97%

Töötajate pühendumuse tase

(iga-aastase töötajate rahuolu-uuringu

põhjal)

> 3,9

Atraktiivne tööandja

(Kantar Emori tööandjate maineuuringu põhjal)

Pingereas esimese

25 seas

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

6. 2021. AASTA FINANTSTULEMUSED

6.1 Majanduskeskkond

Kuna Tallinna Vesi tegutseb vaid Eestis, siis mõjutavad ettevõtet peamiselt trendid Eesti

majanduses.

Eesti Panga 2021. aasta majandusülevaate kohaselt on Eesti majandus kriisi madalseisust jõudsalt

toibunud. Püsivhinnas on SKP umbes 5% üle kriisieelse tipu ning jooksevhinnas ligi 11% — see on

Euroopa riikide seas üks kiiremaid taastumisi. Nagu mujalgi, toetab ka Eestis majanduskasvu tugev

nõudlus, mida peegeldab eratarbimise kiire kasv.

2021. aasta III kvartalis, kui kevadisi majandustegevuse piiranguid enam polnud, suurenes tööhõive

jõudsalt. Tööhõive taastumist ennustasid töötundide suurenemine töötaja kohta, tööpakkumiste

kasv ja ettevõtete ootused esimesel poolaastal. Tänu tööhõive suurenemisele kahanes tööpuuduse

määr 2021. aasta II kvartali 6,9%-lt III kvartalis 5,7%-ni. Ka registreeritud töötus hakkas 2021. aasta

III kvartalis kahanema ning võrreldes tipptasemega oli see vähenenud 2021. aasta viimaseks

kvartaliks üle ühe protsendipunkti. Sealjuures jätkus nii III kvartalis kui ka IV kvartali alguses trend,

et uusi töötuid lisandus vähem ja töötusest väljujaid tuli juurde rohkem. Ehkki pandeemia on töötust

suurendanud, on kvalifitseeritud töötajaid endiselt suhteliselt raske leida.

Vaba tööjõu vähenev hulk turul ning suur tunnetatud tööjõupuudus hoogustasid keskmise palga

kasvu. See kiirenes 2021. aasta II kvartali 7,3%-lt III kvartalis 7,8%-ni. Palku tuli tõsta keskmisest

enam neil tegevusaladel, kus neid oli kriisi mõjul langetatud. Muutused keskmises palgas

mõjutavad nii Tallinna Vee tegevuskulusid kui investeeringuid.

Hinnakasv on Eestis 2021. aastal järjest hoogustunud ja muutunud laiapõhjaliseks. Novembris oli

aastane hinnakasv 8,8% ja detsembris 12,2%. Hinnakasvu põhjustas peamiselt energiahindade

kallinemine, mis mõjutab kaudselt ka paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust. Kiire

hinnatõus suletud majandussektoris viitab siiski ka sellele, et järjest enam ettevõtteid seisab

silmitsi tööjõupuudusest tingitud palgasurvega.

Muutused tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksis mõjutavad otseselt nii Tallinna Vee tegevuskulusid

kui ka investeeringuid. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aastal võrreldes

2020. aasta keskmisega 8,3% (2020: 0,4%). Suurim indeksi mõjutaja oli tööjõu kallinemine 3,2%,

lisaks kallinesid ehitusmehhanismide hinnad 0,9% ja ehitusmaterjalide hinnad 9,7%.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

AS-I TALLINNA VESI PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

Põhilised finantsnäitajad

TULEMUSED

miljonites eurodes,

v.a suhtarvud ja aktsia info

2021

2020

2019

2018

2017

Müügitulu

53,29

51,72

63,42

62,78

59,82

Brutokasum

20,58

22,23

33,95

34,19

34,09

Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum

(EBITDA)

25,30

28,07

38,18

32,73

17,04

Ärikasum

18,78

21,78

32,08

26,94

10,87

Ärikasum – põhitegevus

17,52

21,32

31,19

26,22

10,25

Maksustamiseelne kasum

18,40

21,34

31,30

25,95

9,92

Puhaskasum

16,17

16,73

27,76

24,15

7,22

Brutokasumi marginaal %

38,61

42,98

53,53

54,45

56,99

EBITDA marginaal %

47,47

54,27

60,21

52,13

28,49

Ärikasumi marginaal %

35,24

42,12

50,57

42,91

18,16

Maksustamiseelse kasumi marginaal %

34,52

41,27

49,36

41,33

16,59

Puhaskasumi marginaal %

30,33

32,35

43,77

38,47

12,07

Vara puhasrentaablus %

6,32

6,45

10,83

10,10

3,27

Kohustiste osatähtsus koguvarast %

54,94

56,09

56,05

58,85

62,43

Omakapitali puhasrentaablus %

14,20

14,69

25,43

25,61

8,24

Lühajaliste kohustiste kattekordaja

2,83

3,85

5,48

5,36

5,51

Keskmine täiskohaga töötajate arv, aasta lõpu

seisuga

333

332

314

296

300

Aktsia hind, aasta lõpu seisuga

14,48

13,25

11,70

9,60

10,20

Aktsiakapital

12,00

Kasum aktsia kohta

0,81

0,84

1,39

1,21

0,36

Dividend aktsia kohta

n/a*

0,65

1,00

0,75

0,36

Raha ja pangakontode jääk, aasta lõpu seisuga

36,56

44,51

64,78

61,77

44,97

Investeeringud põhivarasse

15,38

19,42

16,09

10,40

9,47

Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum: ärikasum + kulum ja amortisatsioon

Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu

EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu

Ärikasumi marginaal: ärikasum / müügitulu

Maksustamiseelse kasumi marginaal: maksustamiseelne kasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal: puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus: puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustiste osatähtsus koguvarast: kohustised kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus: perioodi puhaskasum / keskmine omakapital kokku

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused

Põhitegevus: veeteenustega seotud tegevused, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine,

ehitusteenused, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

* 2021. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks kinnitatud.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

6.2 Koondkasumiaruanne

MÜÜGITULUD

Kontserni müügitulu 2021. aastal oli 53,29 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

suurenes müügitulu 3,0% ehk 1,58 miljonit eurot. 2021. aasta kaheteistkümne kuu veeteenuste

müügitulu oli 45,05 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2020. aasta sama ajaga 1,6% ehk 0,74

miljonit eurot. Veeteenustest saadud tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool

moodustas kogu Kontserni müügitulust 84,5%, 13,8% tuludest moodustus ehitusteenustest ning

1,7% muudest teenustest. Ehitusteenuste müük on hooajalisem ja vaatamata suurepärastele

tulemustele otsib Kontsern jätkuvalt võimalusi nende teenuste müügist saadavate tulude

säilitamiseks ja kasvatamiseks.

tuhandetes eurodes

31. detsembril lõppenud aasta

Muutus 2021/2020

2021

2020

2019

Euro

Veevarustuse teenus

8 097

8 106

13 781

-9

-0,1%

Reovee ärajuhtimise teenus

12 000

12 048

11 719

-48

-0,4%

Müük eraklientidele kokku

20 097

20 154

25 500

-57

-0,3%

Veevarustuse teenus

7 115

7 209

11 482

-94

-1,3%

Reovee ärajuhtimise teenus

7 299

7 417

9 317

-118

-1,6%

Müük äriklientidele kokku

14 414

14 626

20 799

-212

-1,4%

Veevarustuse teenus

1 631

1 593

1 622

2,4%

Reovee ärajuhtimise teenus

3 422

3 298

3 192

124

3,8%

Sademevee ärajuhtimise teenus

256

291

426

-35

-12,0%

Müük põhitegevuspiirkonna-

välistele klientidele kokku

5 309

5 182

5 241

127

2,5%

Sademevee kogumise ja

puhastamise ning

tuletõrjehüdrantide teenus

4 010

4 588

4 002

-578

-12,6%

Ülenormatiivse reostuse tasu ja

purgimisteenus

1 225

1 250

1 324

-25

-2,0%

Veeteenused kokku

45 055

45 800

56 866

-745

-1,6%

Ehitusteenused

7 328

5 222

5 960

2 106

40,3%

Muud teenused

911

695

597

216

31,1%

MÜÜGITULU KOKKU

53 294

51 717

63 423

1 577

3,0%

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

2021. aastal vähenes põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu 0,3% võrra 20,10 miljoni euroni.

Langus on seotud eraklientide tarbimismahtude vähenemisega, seda peamiselt kortermajade

segmendis, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp.

Äriklientide müügitulu vähenes 1,4% võrra 14,41 miljoni euroni.

Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda suurenes 2,5% ulatudes 5,31 miljoni euroni, seda

mõjutas joogivee- ja reoveeteenuse müügitulude kasv.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise

tulud olid 2021. aasta kaheteistkümne kuuga 4,01 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2020. aasta

sama perioodiga 12,6% ehk 0,57 miljonit eurot, mille põhjustasid peamiselt ligikaudu 14,0% võrra

väiksemad sademevee kogused.

Saadud ülenormatiivse reostuse tasud ja purgimisteenuse tulud vähenesid 2,0% võrra 1,23 miljoni

euroni.

Ehitusteenuste müügitulu oli 7,33 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

40,3% ehk 2,11 miljonit eurot. Tulude kasv oli seotud mitmete 2020. aastal ja 2021. aasta algul

toimunud hangetel võidetud suurte projektidega.

MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM

2021. aasta kaheteistkümne kuu müüdud toodete ja teenuste kulu oli 32,72 miljonit eurot, suurenedes

võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 10,9% ehk 3,22 miljonit eurot.

tuhandetes eurodes

31. detsembril lõppenud aasta

Muutus 2021/2020

2021

2020

2019

Euro

Vee erikasutusõiguse tasu

-1 281

-1 237

-1 219

-44

-3,6%

Kemikaalid

-1 822

-1 567

-1 664

-255

-16,3%

Elekter

-4 612

-3 256

-3 566

-1 356

-41,6%

Saastetasu

-894

-989

-1 089

9,7%

Otsesed tootmiskulud kokku

-8 609

-7 049

-7 538

-1 560

-22,1%

Tööjõukulu

-7 243

-7 247

-6 602

0,1%

Kulum

-5 725

-5 521

-5 421

-204

-3,7%

Ehitusteenused

-5 988

-4 256

-5 096

-1 732

-40,7%

Muud kulud

-5 150

-5 418

-4 814

268

4,9%

Muud müüdud toodete ja teenuste kulud

kokku

-24 106

-22 442

-21 933

-1 664

-7,4%

Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku

-32 715

-29 491

-29 471

-3 224

-10,9%

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) ulatusid 8,61

miljoni euroni, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 22,1% ehk 1,56 miljonit eurot.

Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust:

Kemikaalide kulud suurenesid 16,3% võrra 1,82 miljoni euroni, seda peamiselt keskmiselt 75,3% võrra

kõrgema metanoolihinna tõttu, mida täiendas 4,3% suurem koagulandi kasutus veetootmisprotsessis,

kumbki vastavalt 0,22 miljoni ja 0,02 miljoni euro väärtuses.

Kulutused elektrile kasvasid 41,6% ehk 1,35 miljonit eurot 4,61 miljoni euroni peamiselt keskmiselt

42,0% kõrgema hinna ning 4,2% võrra suurenenud elektritarbimise tõttu.

Saastetasud vähenesid 9,7% ehk 0,09 miljonit eurot, seda peamiselt tänu väiksemale lämmastiku

sisaldusele puhastatud heitvees, mõju kuludele 0,06 miljonit eurot.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja

asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 24,11 miljoni euroni, suurenedes 7,4% ehk 1,66 miljonit

eurot. Muude müüdud toodete ja teenuste kulude muutusi mõjutasid peamiselt 40,7% ehk 1,73 miljoni

euro võrra suuremad ehitusteenustega seotud kulud, mida omakorda tasakaalustasid 0,27 miljoni

euro võrra madalamad muud kulud, mis tulenesid vähenenud varahoolduskuludest.

Kontserni brutokasum oli 2021. aastal 20,58 miljon eurot, vähenedes võrreldes 2020. aasta sama

perioodiga 7,4% ehk 1,65 miljoni euro võrra. Kontserni 2021. aasta ärikasum oli 18,78 miljonit eurot,

vähenedes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes 13,8% ehk 3.01 miljonit eurot. Seda mõjutasid

peamiselt elektri ja kemikaalide osas suurenenud otsesed tootmiskulud ning võimalike kolmandate

osapoolte kahjunõuete eraldise vähendamise peatamine 4. kvartalis.

MUUD ÄRITULUD JA -KULUD

Võrreldes 2020. aasta 4,56 miljoni euro suuruse puhastuluga ulatusid muud äritulud ja -kulud 2021.

aastal 3,10 miljoni euro suuruse puhastuluni. See tulenes peamiselt võimalike kolmandate osapoolte

kahjunõuete eraldise vähendamise peatamisest.

ÄRIKASUM

Eelpool loetletud mõjurite tulemusena oli Kontserni ärikasum 2021. aastal 18,78 miljonit eurot,

vähenedes võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 13,8% ehk 3,01 miljonit eurot, mida mõjutas

peamiselt müügitulude vähenemine põhitegevuspiirkonnas ning langus nii era- kui äriklientide

tarbimises.

FINANTSKULUD

Võrreldes 2020. aasta 0,44 miljoni euro suuruse neto finantskuluga olid Kontserni neto finantskulud

0,38 miljonit eurot. Kulude vähenemise põhjuseks oli võetud laenude madalam intressikulu ning 2020.

aasta novembris lõppenud SWAP-lepingutega seotud kulude puudumine.

Ettevõte maandas ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Intresside SWAP-

lepingud olid sõlmitud 37,5 miljonile eurole ning need lõppesid 2020. aasta novembris, ülejäänud 50,22

miljoni euro suurusel laenusummal on ujuv intress. 2021. aasta lõpuks oli kogu laenujääk, kokku 84,09

miljonit eurot, ujuva intressiga. 2021. aastal oli laenude efektiivne intressimäär 0,40%, mille tulemusel

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

olid intressikulud 0,36 miljonit eurot, 2020. aasta samal perioodil olid vastavad näitajad 0,76% (k.a

SWAP-intressid) ja 0,67 miljonit eurot.

MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM

Kontserni 2021. aasta kaheteistkümne kuu maksustamiseelne kasum oli 18,40 miljonit eurot,

vähenedes võrreldes 2020. aasta sama ajaga 13,8% ehk 2,94 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum oli

2021. aastal 16,17 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2020. aasta sama ajaga 3,4% ehk 0,57 miljonit

eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglasest väärtusest ja võimalike kolmandate osapoolte

kahjunõuete eraldisest tulenevate muutuste mõjud, oleks Kontserni puhaskasum 2021. aastal olnud

12,56 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,3% ehk 0,86 miljonit eurot.

6.3 Finantsseisundi aruanne

2021. aastal investeeris Kontsern põhivarasse 15,38 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2021 oli Kontserni

materiaalse põhivara väärtus 211,55 miljonit eurot, millest enamuse, s.o 167,6 miljonit eurot

moodustavad torustikud (31.12.2020: 162,6 miljonit eurot). Põhivara väärtus kokku oli 212,28 miljonit

eurot (31.12.2020: 203,43 miljonit eurot).

Võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed kahanenud

0,38 miljonit eurot, ulatudes 6,64 miljoni euroni. Muutus on peamiselt seotud vee- ja ehitusteenustega

seotud nõuete vähenemisega ning muude nõuete vähenemisega, vastavalt 0,57 miljonit eurot ja 0,32

miljonit eurot. Nõuete laekumise protsent 99,72% on jätkuvalt kõrge, sarnaselt 2020. detsembri lõpu

vastava näitajaga 99.96%.

Lühiajalised kohustised on võrreldes 2020. aasta lõpuga suurenenud 1,94 miljonit eurot 15,49 miljoni

euroni, peamiselt tulenevalt investeeringutega seotud kohustustest.

Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2020. aasta lõpuga kasvanud 2,68 miljonit eurot

37,24 miljoni euroni.

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete katteks vähenes võrreldes 2020. aasta lõpu

seisuga 3,61 miljonit eurot 6,02 miljoni euroni. Lisainformatsioon eraldise kohta on esitatud

vahearuande lisas nr 14.

Kontserni laenujääk on võrreldes 2020. aasta lõpuga vähenenud 3,63 miljoni euro ehk NIB laenu

tagasimakse võrra 84,09 miljoni euroni. 2019. aasta mais alustas ettevõtte varasema NIB laenu

tagasimakseid, mis toimuvad 11 võrdse poolaastamaksena. Laenude keskmine intressi riskimarginaal

on 0,4%.

Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 54,94%, jäädes vahemikku 54%-65%, mis kajastab

Kontsernile omast omakapitali profiili. 2020. aasta samal perioodil oli kohustiste osatähtsus

koguvarast sarnasel tasemel ehk 56,09%.

6.4 Rahakäive

Seisuga 31.12.2021 oli Kontserni likviidsus üpris tugev. 31.12.2021 seisuga oli Kontserni raha ja

pangakontode jääk 36,56 miljonit eurot, moodustades varadest 14,3% (31.12.2020 seisuga oli sama

näitaja 44,51 miljonit eurot, moodustades varadest 17,4%).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Suurima panuse rahakäibesse annab Kontserni põhitegevus. 2021. aasta kaheteistkümne kuuga oli

Kontserni äritegevuse rahakäive 22,47 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2020. aasta sama

perioodiga 0,15 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni

äritegevuse rahakäibes.

2021. aastal kasutati investeerimistegevuseks 10,80 miljonit eurot, võrreldes 2020. aastal

investeerimistegevuseks kasutatud 13,62 miljoni euroga oli vähenemine 2,82 miljonit eurot.

Investeerimistegevuse rahavoogusid mõjutasid järgnevad tegurid:

• Põhivara investeeringutega seotud rahavood vähenesid võrreldes 2020. aasta sama perioodiga

1,95 miljonit eurot, ulatudes 15,68 miljoni euroni.

• Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid olid võrreldes eelmise aasta sama

perioodiga 0,89 miljoni euro võrra suuremad, ulatudes 2,89 miljoni euroni.

2021. aastal kasutati finantseerimistegevuseks 19,62 miljonit eurot, mis on võrreldes 2020. aasta sama

perioodiga 9,65 miljonit eurot vähem. Muutuse peamiseks põhjuseks oli väiksemad intressi- ja

dividendimaksed, vastavalt 0,26 miljonit ja 7,04 miljonit eurot.

6.5 Investorid

Meie eesmärk on olla äritegevuses läbipaistev ja aus ning anda oma aktsionäridele õigeaegset ja

täpset teavet. Kohtleme kõiki oma aktsionäre võrdselt ja oleme suunatud efektiivsusele, kindlustades

samal ajal ettevõtte jätkusuutlikkuse.

Aktsionärid liikide lõikes seisuga 31. detsember 2021

Aktsiakapitali jaotus omandatud aktsiate arvu järgi seisuga 31. detsember 2021

Aktsionäride arv

2021 (2020)

Aktsionäride %

2021 (2020)

Aktsiate arv

2021 (2020)

aktsiakapitalist

2021 (2020)

1 – 100

7 014 (4 842)

67,7% (58,2%)

208 319 (174 694)

1,0% (0,9%)

101 – 200

1 110 (1 092)

10,7% (13,1%)

168 865 (167 914)

0,8% (0,8%)

55,06%

20,36%

1,98%

15,86%

6,37%

0,36%

Tallinna linn

OÜ Utilitas

Institutsionaalsed

välisinvestorid

Kohalikud erainvestorid

Kohalikud institutsionaalsed

investorid

Eraisikutest välisinvestorid

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

201 – 300

536 (532)

5,2% (6,4%)

138 128 (137 315)

0,7% (0,7%)

301 – 500

524 (562)

5,1% (6,8%)

215 143 (232 736)

1,1% (1,2%)

501 – 1 000

533 (568)

5,1% (6,8%)

399 199(431 077)

2,0% (2,2%)

1 001 – 5 000

508 (571)

4,9% (6,9%)

1 100 532 (1 252 070)

5,5% (6,3%)

5 001 – 10 000

80 (77)

0,8% (0,9%)

591 102 (571 095)

3,0% (2,9%)

10 001 – 50 000

45 (57)

0,4% (0,7%)

911 055 (1 125 283)

4,6% (5,6%)

50 000 +

10 (19)

0,1% (0,2%)

16 267 657 (15 907 816)

81,3% (79,5%)

KOKKU 2021

10 360

100,0%

20 000 000

100,0%

KOKKU 2020

8 320

100,0%

20 000 000

100,0%

Suhtlus investoritega

Tallinna Vesi on börsiettevõtte, mille aktsiad noteeriti Nasdaq Baltikumi põhinimekirjas 1. juunil

2005. Ettevõtte turuväärtus on näitaja, mis annab hea ettekujutuse ettevõtte üldisest väärtusest ja

investorite sellekohastest ootustest. Turuväärtust mõjutavad nii faktorid, mida ettevõttel on

võimalik mõjutada, kui need, mida ettevõte mõjutada ei saa. Turuväärtuse peamised mõjutajad on

kasumlikkus ja kulude kokkuhoid, mis on juhatuse poolt kontrollitavad.

Pidev ja läbipaistev kommunikatsioon on suurepäraste investorsuhete hoidmisel võtmetähtsusega.

Seetõttu jätkame oma eesmärkide, strateegia ja tulemuste regulaarset jagamist investorite, aga ka

kõikide teiste huvigruppidega. Kord kvartalis tutvustame investoritele ettevõtte finantstulemusi ja

korraldame tulemuste tutvustamiseks veebiseminari. Lisaks kohtub ettevõtte juhatus regulaarselt

institutsionaalsete aktsionäride ja võimalike investoritega. Kõigil aktsionäridel on võimalus esitada

ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetele küsimusi nii otse iga-aastasel aktsionäride üldkoosolekul

kui võtta igal ajal ühendust e-kirja või telefoni teel.

Oleme oma investorsuhete programmi nimel tõsist tööd teinud alates Tallinna Börsil noteerimisest

ning kavatseme seda ka tulevikus jätkata. Selleks, et juhatuse tegevus oleks aktsionäride jaoks

läbipaistev, oleme alates 2006. aastast täitnud hea ühingujuhtimise tava standardeid ja sellest

regulaarselt ka aru andnud.

Ettevõtte panust suurepäraste investorsuhete hoidmisesse on tunnustatud ka väljaspool ettevõtet.

DIVIDENDID

Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi

jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide

ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks. 3. Juunil

2021 peetud aktsionäride üldkoosolekul tegi nõukogu ettepaneku maksta 2020. aasta kasumist

välja 0,65 eurot aktsia kohta. Väljamakse moodustab 78% 2020. aasta puhaskasumist aktsia kohta.

Ettepanek kiideti aktsionäride üldkoosolekul heaks ja dividendid maksti välja 29. juunil 2021.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Viimasel viiel aastal on aktsionäridele makstud dividende järgmiselt:

AS Tallinna Vesi sihiks on jaotada aktsionäridele dividende 50%-80% ettevõtte aastakasumist. Igal aastal

otsustatakse väljamakstavate dividendide summa lähtudes AS Tallinna Vesi kasumist,

investeeringuvajadustest, likviidsusest ja pikaajalistest finantseesmärkidest.

AKTSIAHINNA MUUTUSED

Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Baltikumi põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN

EE3100026436.

Seisuga 31. detsember 2021 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid:

• Tallinna linn (55,06%)

• OÜ Utilitas (20,36%)

8. aprillil 2021 omandas AS Tallinna Vesi Tallinna linnalt ühe B-aktsia, nimiväärtusega 60 eurot. 3.

juunil 2021 tühistati B-aktsia.

AS-i Tallinna Vesi aktsiate kohustusliku ülevõtmispakkumise tulemusena otsustasid pakkumise

aktsepteerinud ettevõtte aktsionärid müüa ülevõtjatele kokku 1 083 834 ettevõtte A-aktsiat aktsiat,

mis moodustab ligikaudu 5,42% kõigist ettevõtte A-aktsiatest.

2021. aasta 12 kuuga on välismaiste institutsionaalsete aktsionäride osalus vähenenud 3,03% võrra,

kohalike üksikinvestorite osakaal on vähenenud 1,85% võrra, kohalike institutsionaalsete

investorite osakaal on vähenenud 0,48% ning välismaiste üksikinvestorite osakaal 0,05% võrra.

2021. aasta 4. kvartali lõpus oli pensionifondide osalus võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga

vähenenud 0,10%-le aktsiatest.

Seisuga 31. detsember 2021 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 14,48 eurot, mis on 9,28%

kõrgem võrreldes aasta alguse hinnaga 13,25 eurot (2020. aastal tõusis aktsia hind 13,25%). OMX

Tallinn börsiindeks tõusis 2021. aastal AS-i Tallinna Vesi aktsiahinnast rohkem ehk 48,92% (2020:

tõusis 5,00%).

2021. aasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 22 333 tehingut (2020: 22 812 tehingut), mille käigus

vahetas omanikku 947 tuhat aktsiat ehk 4,7% kõigist aktsiatest (2020: 1 403 tuhat aktsiat ehk 7,0%).

Tehingute käive oli 3,90 miljoni euro võrra väiksem kui 2020. aastal ehk 13,59 miljonit eurot (2020:

17,49 miljonit eurot).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

SULGEMISHIND JA KORRIGEERITUD OMXT

TEHINGUTE KÄIVE

AKTSIA HINNA STATISTIKA

Eurodes

2021

2020

2019

2018

2017

Avamishind

13,25

11,70

9,60

10,20

13,70

Aktsia hind, aasta lõpus

14,48

13,25

11,70

9,60

10,20

Aktsia hind, madalaim

13,50

10,70

9,54

8,52

Aktsia hind, kõrgeim

15,60

13,70

11,95

11,35

14,00

Aktsia hind, keskmine

14,39

12,64

10,98

10,39

12,81

Kaubeldud aktsiaid, tuhat

947

1,403

595

765

1 346

Käive, miljonites eurodes

13,59

17,49

6,48

7,95

16,48

Turuväärtus, miljonites eurodes

290

265

234

192

204

Kasum aktsia kohta

0,81

0,84

1,39

1,21

0,36

Dividend aktsia kohta

n/a*

0,65

1,00

0,75

0,36

Dividend/puhaskasum

n/a*

89%

72%

62%

100%

P/E

17,88

15,77

8,42

7,93

28,33

P/BV

2,5

2,4

2,0

1,9

2,4

P/E = aktsia hind aasta lõpus / kasum aktsia kohta

P/BV = aktsia hind aasta lõpus / omakapital aktsia kohta

Turuväärtus = aktsia hind aasta lõpus * aktsiate arv

2005. aastal börsil noteerimise hind oli 9,25 eurot

* 2021. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks veel kinnitatud

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

6.6 Tütarettevõtte Watercom OÜ tegevus

Watercom asutati AS-i Tallinna Vesi poolt 2010. aastal.

Watercom pakub järgmisi teenuseid:

• torustike ehitus ja projekteerimine;

• teehoiutöödega seotud teenused;

• torustike desinfitseerimine ja projekteerimine;

• projektijuhtimine ja omanikujärelevalve;

• survepesu- ja transporditeenused.

Watercomi tegevus on sertifitseeritud kooskõlas kvaliteedistandarditega ISO 9001:2015, ISO

14001:2015 ja OHSAS 18001:2015.

WATERCOMI PEAMISED EESMÄRGID JA ARENGUSUUNAD JÄRGMISEL AASTAL

2021. aasta kujunes Watercomi jaoks aktiivseks ja edukaks. Watercom saavutas

kontsernivälisele kasumile seatud ambitsioonika eesmärgi ja teenis suurima tulu ettevõtte

senises ajaloos. Kasvu jätkumist oodatakse ka 2022. aastal. 2021. aastal teenis Watercom

kontsernivälistelt tellimustelt ka rohkem tulu kui kunagi varem. See on alati olnud üks

Watercomi põhieesmärkidest ning loodame sarnases tempos jätkata ka 2022. aastal. Suurima

panuse kasvu andis teedeehitus, kus Watercomil õnnestus võita mitu Tallinna linna korraldatud

hanget ja sellega tulusid enam kui kahekordistada.

Väljavaated 2022. aastaks on jätkuvalt positiivsed, lootus on sel aastal leida uusi võimalusi, et

jõuda rekordiliste tulemusteni kontserniväliste müügi- ja kasuminäitajate osas. Ettevõte otsib

jätkuvalt erinevaid võimalusi kasvuks väljaspool Kontserni uute teenuste väljatöötamise ja

käivitamise näol. Alustatud on ettevalmistusi, käivitamaks uut teenust torustike puhastamiseks

uuenduslikul jäämeetodil.

TORUSTIKE RAJAMINE JA TEE-EHITUS

Watercomi olulisimaks tegevusalaks oli 2021. aastal vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine

arendajate, ettevõtete ja era-isikute tellimusel. Sarnaselt varasemate aastatega keskenduti

jõukohastele ehitusprojektidele ja -hangetele Tallinnas ning mujal Eestis. Ka kontserniväline

tee-ehitusturg oli 2021. aastal väga aktiivne ning Watercom teostas peamiselt Tallinnas

mitmeid välistellimustöid. Mõlema teenuse alal õnnestus Watercomil võita mitu hanget

kontsernivälisel turul.

Vaatamata pandeemiale oli 2021. aasta ehitussektori jaoks üsna hea aasta – Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi ning riigi poolt finantseeritavate summade kasvule lisandus kiire kasv

Tallinna ja selle lähiümbruse kinnisvara arenduses, kus mitme projekti algust oli 2020. aastal

lükatud edasi. Ehitusturg on äärmiselt konkurentsitihe, mistõttu tuleb jätkuva kasumlikkuse

nimel tegeleda tõhusa kulude kontrolliga. 2021. aastal õnnestus Watercomil kasvatada

ehitustegevuse kasumimarginaali, jätkuvalt tõhustades kontrolli kulude haldamise üle, ja seda

hoolimata ehitushindade kasvust, mis eeldatavasti jätkub erinevatel põhjustel ka 2022. aastal.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

MUUD TEENUSED

2021. aastal teostas Watercom järelevalveteenust mitmel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni

ehitusel, millest suurim oli 2020. aastal võidetud projekt Türisalus. Samuti keskendub

Watercom järelevalve teostamisele mitme väiksema projekti juures nii Tallinnas kui seda

ümbritsevates lähivaldades. Ka 2022. aastal jätkatakse aktiivset osalemist erinevatel

hankepakkumistel üle Eesti, eesmärgiga hoida ja kasvatada järelevalveteenusest laekuvaid

tulusid.

Survepesu- ja transporditeenuseid osutatakse peamiselt kontsernisiseselt, kuid neid

pakutakse ka välistele klientidele. Tänu ennetavale survepesuprogrammile püsib ummistuste

arv kanalisatsioonitorustikes oluliselt parema kontrolli all.

6.7 Eesmärgid: finantstulemused

FINANTSEESMÄRGID 2021

Watercomi kontserniväline kasum ≥ 0,6 miljonit eurot

Saavutatud

Eelarvestatud amortisatsioonieelse ärikasumi (EBITDA) suurenemine

0.5 miljonit eurot ≥, v.a COVID-19 mõjud ja erakorralised kulud

Saavutatud

FINANTSEESMÄRGID 2022

Watercomi kontserniväline kasum

≥ 0,8 miljonit eurot

Eelarvestatud amortisatsioonieelse ärikasumi (EBITDA) suurenemine,

v.a COVID-19 mõjud ja erakorralised kulud

≥ 0,0 miljonit eurot

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

7. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

7.1 Hea ühingujuhtimise tava aruanne

Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida reguleerivad nii

kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui äriühingu poolt koostatud sisereeglid. Nasdaq Tallinna

börsil noteeritud ettevõtetel on alates 1. jaanuarist 2006 soovituslik täita Finantsinspektsiooni poolt

kinnitatud „Hea ühingujuhtimise tava”. Tallinna Vesi on võtnud endale kohustuse selle tava

põhimõtteid järgida ning on seda kogu 2021. aasta jooksul teinud. Käesolev aruanne lähtub 31.

detsembri 2021 seisuga kehtinud põhimõtetest.

Tallinna Vesi on võtnud ülesandeks järgida kõrgeid hea ühingujuhtimise tava standardeid, mille eest

juhatus ja nõukogu kannavad vastutust aktsionäride ees. Ühingujuhtimise tava ja toimimine on üles

ehitatud nii, et kõik töötajad tegutseksid äriühingu ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Hea

ühingujuhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus, sisekontroll ning riskijuhtimine on peamised

aspektid, mis võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust ning nendes peitub ka

ettevõtte edukuse võti. Tallinna Vee eesmärgiks on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses,

informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes huvigruppidega. Mitmel aastal on Tallinna Vesi

leidnud tunnustust parimate investorsuhete eest Nasdaq Baltikumi börsil.

Alates 2010. aastast kuulub Tallinna Vesi Balti Hea Ühingujuhtimise Instituudi liikmete hulka, mis

edendab häid ühingujuhtimise tavasid Baltikumis.

Investorsuhted ja informatsiooni avalikustamine

Hea ühingujuhtimise tavaga on võimalik tutvuda Tallinna Vee koduleheküljel

https://www.tallinnavesi.ee. Hea ühingujuhtimise tava soovituste nimekiri on lahutamatuks osaks

iga majandusaasta lõpus koostatavast majandusaasta aruandest. Ettevõtte majandusaasta

aruanded on avalikustatud Nasdaq Tallinna börsi kodulehel ning nendega saab tutvuda ka ettevõtte

kodulehel.

Enne kalendriaasta lõppu avaldab Tallinna Vesi Nasdaq Tallinna börsisüsteemi kaudu ja ka Tallinna

Vee kodulehel järgmise aasta finantskalendri, mis sisaldab kvartali ja aasta finantstulemuste

avalikustamise kuupäevi ning aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva.

Lisaks eelnevale avaldab Tallinna Vesi enne aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumist oma

kodulehel järgmise informatsiooni:

• üldkoosoleku kutse;

• taustinformatsioon päevakorra kohta, sh kinnitamisele kuuluv majandusaasta aruanne ja

nõukogu ning sõltumatu audiitori aruanne;

• informatsioon valitava(te) nõukogu liikme(te) ja audiitori kandidaadi kohta;

• aktsiatega esindatud häälte koguarv;

• täiendavate küsimuste päevakorda võtmise ja otsuse eelnõude esitamise kord;

• teabe küsimise kord juhatuselt ettevõtte tegevuse kohta;

• üldkoosolekul osalemiseks vajalike isikut tõendavate dokumentide loetelu, sh volikirja vorm.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Üldkoosolekute otsused ja juhatuse ettekanne avaldatakse vahetult pärast koosolekut Nasdaq

Tallinna börsisüsteemi kaudu. Üldkoosoleku kinnitatud protokoll avaldatakse seitsme päeva

möödumisel üldkoosoleku toimumise päevast. Kogu Nasdaq Tallinna börsisüsteemi kaudu esitatud

dokumentatsioon ja informatsioon on kättesaadav Tallinna Vee kodulehel.

Tallinna Vesi suhtleb korrapäraselt oma suurimate aktsionäride ja potentsiaalsete investoritega.

Ettevõtte aktsionäride informeerimiseks kutsutakse vähemalt ühel korral aastas kokku

aktsionäride üldkoosolek, kus igal aktsionäril on võimalus esitada juhatuse ja nõukogu liikmetele

küsimusi. Juhatus saab oma olemasolevate ja potentsiaalsete investoritega kokku ka väljaspool

üldkoosolekuid, sealhulgas (kuid mitte üksnes) kohtumistel ettevõttes, investoritele korraldatavatel

esitlustel, konverentsidel, jagades informatsiooni veebiseminaridel ja vastates investorite

telefonikõnedele.

Kord kvartalis korraldab Tallinna Vesi Nasdaq Tallinna börsi vahendusel investoritele suunatud

interaktiivseid veebiseminare. Tegemist on virtuaalse konverentsiga, mille käigus annavad ettevõtte

esindajad ülevaate ettevõtte tulemustest. Veebiseminar võimaldab otsesuhtlust ning esitada

küsimusi otse ettevõtte juhatuse liikmetele. Veebiseminari toimumise aeg tehakse teatavaks

Nasdaq Tallinna börsi kaudu ning sellel saavad osaleda kõik huvilised. Kõik veebiseminari

lindistused ja sellel esitatud presentatsioonid avaldatakse nii Nasdaq Tallinna börsil kui ka Tallinna

Vee kodulehel.

Aktsionäride üldkoosolek

Tallinna Vesi on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja

juhatus. Üldkoosolek on Tallinna Vee kõrgeim juhtimisorgan.

Vastavalt äriseadustikule ja hea ühingujuhtimise tavale kutsub Tallinna Vesi nii aktsionäride

korralisi kui erakorralisi üldkoosolekuid kokku, teavitades sellest oma aktsionäre Nasdaq Tallinna

börsi vahendusel ning avaldades koosoleku kutse Tallinna Vee kodulehel. Samuti avaldatakse kutse

ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist.

Üldkoosolekuga seotud teave avaldatakse eesti ja inglise keeles nii ettevõtte koduleheküljel kui ka

börsiteatena. Päevalehes avaldatakse kutse vaid eesti keeles.

Tallinna Vee aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakord kinnitatakse enne

avaldamist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja

hääletamiseks. Üldkoosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud koos vastavate

kommentaaridega päevakorrapunktide osas, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks

ning see, kuidas ja millal teha ettepanekuid uue päevakorrapunkti lisamiseks, avaldatakse koos

üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.

Üldkoosoleku teates ja Tallinna Vee kodulehel selgitatakse aktsionäridele, kelle aktsiatega on

esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, nende eriõigusi koosoleku päevakorrale punktide

lisamiseks. Aktsionäridele selgitatakse hääleõiguse teostamise õigusi nii Tallinna Vee kodulehel

avaldatud üldkoosoleku teates kui ka iga üldkoosoleku alguses.

3. juunil 2021. aastal toimus Tallinna Vee aktsionäride korraline üldkoosolek, kus kinnitati 2020.

aasta majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise otsus ning põhikirja muudatus, millega

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

vähendati aktsiakapitali seoses Seltsi omandis olnud B-aktsia tühistamisega, pikendati kahe

nõukogu liikme volitusi ja valiti audiitor. Juhatus tegi ülevaate ettevõtte üldistest tulemustest. 2021.

aasta aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide osas küsimusi ei esitatud. Samuti ei

tehtud 2021. aastal ühtegi ettepanekut täiendava päevakorrapunkti osas.

Korralise üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik. 2021. aastal juhatas Tallinna Vee korralist

üldkoosolekut Risto Agur, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ning juhatuselt

Tallinna Vee tegevuse kohta küsimuste küsimise korda.

2021. aastal osalesid kõik juhatuse liikmed Tallinna Vee aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Kui

üldkoosolekutel valitakse nõukogu liige või juhtivaudiitor, osaleb kandidaadina üles seatud isik

üldjuhul samuti vastaval üldkoosolekul, välja arvatud erakorralistel aegadel, nagu 2020. aastal.

Selleks, et vältida tarbetuid riske aktsionäride, ettevõtte töötajate, juhatuse ja nõukogu liikmete

tervisele, ei osalenud nõukogu liikmekandidaadid ega audiitorfirma esindaja 2021. aasta

aktsionäride üldkoosolekul.

2021. aastal võimaldas Tallinna Vesi oma aktsionäridel, kes ei soovinud COVID-19-st tingitud

erakorralise olukorra tõttu isiklikult kohal viibida, hääletada üldkoosolekul elektroonilisi vahendeid

kasutades. Elektroonilisel teel hääletamiseks pidi aktsionär täitma hääletussedeli ja allkirjastama

selle digitaalselt (kasutades ID-kaardi, digi-ID või Mobiil-ID rakendust) ning saatma digitaalselt

allkirjastatud hääletussedeli e-kirja teel Tallinna Veele enne üldkoosoleku toimumise päeva.

Aktsionärid, kes hääletasid elektroonilisi vahendeid kasutades, loeti üldkoosolekul osalenuks ja

nende aktsiatega esindatud hääled loeti üldkoosoleku kvoorumi hulka. Elektrooniline hääletamine

on aktsiaseltsi põhikirjaga lubatud.

Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid talle erikontrolli õiguse. Tallinna Vesi ei ole teadlik

aktsionäride poolt sõlmitud hääleõiguse kokkulepete olemasolust.

Vastavalt kuni 18. oktoobrini 2021 kehtinud Tallinna Vee põhikirjale oli Tallinna Veel üks nimeline

eelisaktsia, nominaalväärtusega 60 eurot (B-aktsia). Seoses United Utilitas B. V-le kuulunud

aktsiate müügiga Tallinna linnale ja OÜ-le Utilitas omandas Tallinna Vesi nimetatud B-aktsia, mis

tühistati hiljem 3. juunil 2021 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsusega. Alates 18. oktoobrist

2021 kehtiv aktsiaseltsi põhikiri näeb ette vaid ühte liiki aktsiad. Tallinna Veel on 20 miljonit aktsiat,

iga aktsia annab hääletamisel 1 hääle.

Nõukogu

Nõukogu planeerib Tallinna Vee tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet

juhatuse tegevuse üle. Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest, kes

valitakse kaheks aastaks. 2021. aasta jooksul toimus 5 korralist nõukogu koosolekut ja üks

erakorraline nõukogu koosolek. Nõukogu kinnitas Tallinna Vee 2020. aasta majandusaasta aruande

enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule, vaatas üle

dividendiettepaneku enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule,

samuti vaatas üle Tallinna Vee 2022. aasta eelarve. Nõukogu käsitles oma koosolekutel ka peamisi

ettevõtet puudutavaid riske, samuti regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid küsimusi, aga ka

tootmist, finantsküsimusi, aruandlust, investeeringuid, personaliküsimusi, klienditeenindust,

kliendi- ja töötajate rahuolu ning töötervishoidu ja -ohutust puudutavaid teemasid, COVID-19-st

tingitult ettevõtte jaoks kujunenud olukorda ning teisi tootmis- ja äritegevust puudutavaid küsimusi.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Tavaliselt koosneb nõukogu koosoleku päevakord järgmistest punktidest:

• nõukogu eelmise koosoleku protokolli kinnitamine;

• vajadusel ülevaade nõukogu komiteede poolt käsitletud teemadest;

• juhatuse ettekanne tootmisest, regulatsioonide ja seadustega seonduvatest küsimustest,

finantsteemadest, kommunikatsioonist, personaliküsimustest, töötervishoiust ja -

ohutusest ning kvaliteeti puudutavatest teemadest, põhitegevusega mitteseotud ärist;

• suuremad projektid ja probleemid;

• rahastamisotsused ja -poliitika;

• erakorralised otsused.

Seisuga 31. detsember 2021 koosnes Tallinna Vee nõukogu järgmistest liikmetest:

Tallinna Vesi ei ole nõukogu liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi väljaspool

tavapärast äritegevust ja/või hinnakirjajärgset tehingut.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi,

ametisse nimetamise ja tasustamise ning ühingujuhtimisega seotud küsimustes vastavalt

allpool kirjeldatule.

Auditikomitee ja siseaudit

Auditikomitee on nõukogu alakomitee, mis teostab järelevalvet finantsaruandluse,

auditiprotsesside, sisekontrolli süsteemi, riskijuhtimise ja -hindamise ning seadusandliku ja

regulatiivse vastavuse üle. Auditikomitee lähtub oma tegevuses audiitortegevuse seadusest ning

Finantsinspektsiooni poolt väljastatud juhistest auditikomitee moodustamise ja tööprotsesside

kohta.

Auditikomitee peamised ülesanded on järgmised:

• kvartali- ja aastaaruannete läbivaatamine, sh nõukogu informeerimine finantsaruandlusega

seotud olulistest küsimustest ja sellest, kuidas need küsimused on lahendatud;

• riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhususe jälgimine ning analüüsimine;

• aastaaruande ja audiitorkontrolli ulatuse, protsessi ja tulemuste jälgimine ning

auditiprotsessi efektiivsuse kohta nõukogule aru andmine;

• välisaudiitori sõltumatuse ja objektiivsuse (sh kuidas on objektiivsus tagatud) ning Tallinna

Vee suhtes teostatava tegevuse õiguspärasuse jälgimine ja analüüsimine;

• välisaudiitori töö hindamine igal aastal ning aruande esitamine nõukogule vastava hinnangu

osas;

• ettepaneku tegemine nõukogule välisaudiitori nimetamiseks või tagasinimetamiseks,

vastutamine välisaudiitori teenuse leidmiseks korraldatava hanke ning audiitoritasude

määramise eest;

• siseaudiitori sõltumatuse jälgimine;

• siseaudiitori rolli ulatuse ja efektiivsuse jälgimine, sh auditite aastakava läbivaatamine ja

kinnitamine.

Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes auditikomitee järgmistest nõukogu liikmetest:

Igal nõukogu koosolekul esitletakse nõukogule siseauditi aruanne. Aastatel 2017-2021 osteti

siseauditi teenust sisse Ernst&Young Baltics AS-ilt. Tallinna Vee siseaudiitor annab oma

tegevusest aru otse auditikomiteele.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Ametisse nimetatud välisaudiitoril ja välisaudiitori meeskonna liikmetel ei ole ilma auditikomitee

eelneva nõusolekuta lubatud osutada muid teenuseid peale aastaaruande auditeerimise. 2021.

aastal ei osutanud välisaudiitor Kontsernile muid teenuseid peale raamatupidamise

aastaaruande auditeerimise ning GRI sisuindeksis viidatud GRI standardikohase aruande

kinnitamise 31. detsembril 2020 lõppenud perioodi kohta. 2021. aastal vaatab välisaudiitor üle ka

jätkusuutlikkuse aruannet.

Tallinna Vee põhikirja järgi valitakse välisaudiitor aastaaruande audiitorkontrolli läbiviimiseks

aktsionäride üldkoosoleku poolt. Tallinna Vesi valib välisaudiitori, järgides hankeprotseduuri,

tagamaks teenusele parim võimalik kvaliteedi ja hinna suhe. Audiitorite

kvalifitseerimistingimused on ranged, selleks et saada võimalikult hea kvaliteediga teenus.

Audiitori valiku kinnitavad enne üldkoosolekut ka auditikomitee ning aktsiaseltsi nõukogu. 31.

detsembril 2021 lõppeva perioodi auditeerimiseks viidi 2021. aastal läbi hange. Hanke tulemus

kehtib ka 2022. aasta majandusaasta kohta. 2021. ja 2022. aasta majandusaasta auditeid viib läbi

AS PricewaterhouseCoopers. 2021. aastal maksis Kontsern majandusaasta aruande

auditeerimise eest vastavalt esitatud arvetele auditi tasu 28,1 tuhat eurot (2020: 23,8 tuhat eurot)

ja siseauditi teenuste eest vastavalt esitatud arvetele 45,2 tuhat eurot (2020: 39,0 tuhat eurot).

Vastavalt Tallinna Vee ühingujuhtimise põhimõtetele tuleb juhtivaudiitorit vahetada iga viie aasta

järel, see on kooskõlas ka Finantsinspektsiooni 1. novembril 2013. aastal välja antud juhendiga.

Tallinna Vesi on seda põhimõtet järginud ning hetkel on juhtivaudiitoriks Eva Jansen-Diener.

Auditikomitee aruande alusel hindab nõukogu iga-aastaselt majandusaruande kinnitamise

käigus välisaudiitori töö kvaliteeti ning avaldab kokkuvõtte vastavast hinnangust aktsionäride

korralise üldkoosoleku teates. Välisaudiitor on kohal aktsionäride korralisel üldkoosolekul ning

võtab vajadusel sõna.

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee nõustas 2021. aastal nõukogu jätkuvalt juhtkonna

tasustamise ning juhatuse liikmete kandidaatide küsimuses.

Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes ametisse nimetamise ja tasustamise komitee

järgmistest nõukogu liikmetest:

Nõukogu kinnitab emitendi juhatuse tasustamise põhimõtted ja määrab ametisse nimetamise ja

tasustamise komitee liikmed. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee esitab ettepanekud

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Tallinna Vee tasustamispõhimõtete kohta ning teostab järelevalvet nõukogu poolt kinnitatud

põhimõtete ja väärtpaberituruseaduse nõuete täitmise üle.

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab, et pakutud tasustamispõhimõtted lähtuvad

Tallinna Vee nii lühi- kui pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad seejuures Tallinna Vee

majandustulemusi ja investorite õigustatud huve. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee

tagab, et põhitöö eest saadav tasu ja tulemustasu osakaal oleksid kooskõlas juhatuse liikme

poolt täidetavate kohustustega ning et põhitöö eest saadav tasu moodustaks kogutasust piisava

osa. Kehtivate tulemustasu põhimõtete kohaselt on juhatuse liikmetele ette nähtud tulemustasu

suurusjärgus maksimaalselt 25% nende aastasest brutotasust. Tulemustasu sõltub ettevõtte

aasta finants- ja tootmistulemustest. 2021. aasta eest väljamakstav tulemustasu sõltub 80%

ulatuses ettevõtte tulemustest ning 20% isiklike eesmärkide täitmisest. Kui aastatulemused

jäävad oodatust nõrgemaks, võidakse vastavasisulise otsuse korral tulemustasu mitte välja

maksta.

Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab samuti, et juhatuse liikme valimine on

asjakohane ning et nõukogule esitatud kandidaadil on nõutav taust, haridus ja kogemused.

Ühingujuhtimise komitee

Ühingujuhtimise komitee nõustas 2021. aastal nõukogu jätkuvalt selles, kuidas parandada

Tallinna Vee korporatiivjuhtimist ettevõtte nõukogu ja aktsionäride hüvanguks.

Seisuga 31. detsember 2021 koosnes ühingujuhtimise komitee järgmistest nõukogu liikmetest:

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Tallinna Vee igapäevast tegevust kooskõlas

seaduse ja Tallinna Vee põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult

kõige ratsionaalsemal viisil. Vastavalt käesolev aruande koostamise ajal kehtinud põhikirjale

võib juhatus koosneda kahest kuni viiest liikmest ning juhatus valitakse 5 aastaks. Juhatus

koostab alati nõukogu koosolekute jaoks tegevusaruande, mis saadetakse vastavalt nõukogu

soovile nõukogu liikmetele 10 (kümme) päeva enne koosoleku toimumist. Juhatus koostab ka

hoc

aruandeid nõukogu koosolekute väliselt, kui peab seda vajalikuks ning kui seda soovib

nõukogu esimees.

Nii juhatuse kui nõukogu liikmete puhul on tegemist siseteabe valdajatega, kes on teadlikud

Tallinna Vee siseteabe valdajate reeglitest ning on koos oma lähikondsetega kirjas Kontserni

siseteabe valdajate nimekirjas. Alates 02. juunist 2014 on Tallinna Vee juhatus koosnenud

kolmest liikmest.

Alates 8. novembrist 2021 koosneb juhatus järgmistest liikmetest:

Kõik juhatuse liikmed on ametisse nimetatud Tallinna Vee nõukogu poolt.

Kõigi juhatuse liikmete vastutusi on kirjeldatud alljärgnevalt.

Juhatuse esimehe Aleksandr Timofejevi ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee tegevjuhi

igapäevaseid kohustusi, juhtides ja esindades Tallinna Vett, tagades vastavuse lepingutele ja

seadustele, korraldades juhatuse tööd, koordineerides strateegiate väljatöötamist ja tagades

nende rakendamist.

Juhatuse liikme Kristi Ojakääru ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee finantsdirektori

igapäevaseid tööülesandeid, juhtides ja vastutades Tallinna Vee majandusarvestus- ja

finantstegevuse ning pikaajaliste investeeringute planeerimise ja elluviimise eest.

Juhatuse liikme Tarvi Thombergi tööülesannete hulka kuulub muuhulgas Tallinna Vee

varahaldusdirektori igapäevaste kohustuste täitmine, juhtides ja vastutades Tallinna Vee maa-

aluste vee- ja kanalisatsioonivõrkude igapäevase töö, veemõõdu, klienditeeninduse ja

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

haldustegevuste juhtimise ning Tallinna Vee varadesse tehtavate investeeringute kavandamise ja

elluviimise eest.

Tallinna Vesi on allkirjastanud juhatuse liikme lepingud kõigi juhatuse liikmetega. Tallinna Vesi ei

ole juhatuse liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut väljaspool

põhitegevuse raame.

Juhatuse esimees võib vastavalt Tallinna Vee põhikirjale esindada Tallinna Vett ainuisikuliselt,

teised juhatuse liikmed üksnes koos teise juhatuse liikmega. Igapäevatöö otsuste vastuvõtmiseks

on Tallinna Vee juhatus kehtestanud põhimõtete raamistiku, mille kohaselt on

väiksemasummaliste tehingute sõlmimiseks antud volitused kindlaksmääratud juhtkonna

liikmetele.

Tallinna Vee juhatus tegutseb nii Tallinna Vee kui Watercomi ainuosaniku esindajana.

VÕRDSED VÕIMALUSED JA MITMEKESISUS JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE

VALIMISEL

Valides juhatuse ja nõukogu liikmeid kohustub Tallinna Vesi järgima võrdse kohtlemise

põhimõtteid. Kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu või muude omaduste tõttu.

Efektiivse ja tasakaalustatud juhatuse moodustamise eesmärgil peetakse juhatuse ja nõukogu

liikmeid valides esmatähtsaks kandidaatide kogemust ettevõttes või valdkonna tundmist, ning

nende haridust ja tausta. Meeste ja naiste osakaal juhatuse liikmete hulgas on välja toodud

tegevusaruandes. Nii juhatuse kui nõukogu koosseisus on üks naissoost liige.

VASTAVUS TALLINNA BÖRSI HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA SOOVITUSTELE

Alates 1. jaanuarist 2006 peavad ettevõtted, kelle aktsiad on Eestis reguleeritud turul kaubeldavad,

kirjeldama “täidan või selgitan” põhimõtte kohaselt oma juhtimist hea ühingujuhtimise tava

aruandes ja kinnitama, kas emitent järgib või ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi. Kui

emitent ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi, peab ta aruandes selgitama, miks ta neid

soovitusi ei järgi.

TALLINA VEE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

Tallinna Vesi järgis 2021. aastal valdavat enamikku hea ühingujuhtimise tava soovitustest. Tallinna

Vesi ei järginud teatud soovitusi, mis on toodud allpool koos põhjendusega, miks Tallinna Vesi neid

hetkel ei järgi:

“2.2.7. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved

ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused,

motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis

emitendi veebilehel ning hea ühingujuhtimise tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja

üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise

kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.“

Tallinna Vesi avaldab juhatuse liikmetele makstud tasude kogusumma raamatupidamise

aastaaruande lisas 24 ja käesoleva aastaaruande osaks olevas tasustamisaruandes.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

“3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv

liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla 1 liige vähem kui sõltuvaid liikmeid."

Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest. Aktsionäride lepinguga on

Tallinna linn ja OÜ Utilitas (edaspidi Utilitas) leppinud nõukogu liikmete jaotuses kokku selliselt,

et nõukogusse kuulub kolm Utilitase esindajat, neli Tallinna linna esindajat (mõlemal on õigus

nimetada otse kaks nõukogu liiget ning ülejäänud liikmete osas teha ettepanek aktsionäride

üldkoosolekule) ja kaks esindajat on sõltumatud nõukogu liikmed, kes valitakse nõukogusse

vastavalt Tallinna Börsi reglemendi nõuetele alates ettevõtte aktsiate noteerimisest 2005. aasta

juunis.

INFORMATSIOONI AVALDAMINE

“2.2.2. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise

emitendi nõukogu esimees. Juhatuse liige võib olla emitendiga samasse kontserni kuuluva

emitendi nõukogu esimees.”

Tallinna Vee juhatuse liikmed ei kuulu teiste emitentide juhatustesse ja nõukogudesse.

„2.3.2. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud

isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute

tingimused.“

Nõukogu kinnitab juhatuse tasustamise põhimõtted. 2021. aastal toimusid kõik tehingud Tallinna

Vee ja juhatuse liikmete või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel turutingimustel ning vastav

informatsioon on avaldatud seotud osapoolte aastaaruande lisas nr 24.

“3.2.5. Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse

emitendi hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh

lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved).“

Nõukogu liikme tasu suuruse määras üldkoosolek aastal 2005, kui ettevõtte aktsiad börsil

noteeriti. Nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks määrati 6 396 eurot aastas ning seda ei ole

vahepeal muudetud. Tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja seda makstakse

välja igakuiselt. 2021. aastal ei makstud nõukogu liikmetele lisatasusid ega muid hüvitisi.

“3.2.6. Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu

koosolekutel, siis märgitakse see hea ühingujuhtimise tava aruandes eraldi ära.“

Kokku toimus 2021. aastal kuus nõukogu koosolekut (28. jaanuaril 2021, 2. märtsil 2021, 25.

märtsil 2021, 29. aprillil 2021, 29. juulil 2021 ja 28. oktoobril 2021).

„3.3.2. Nõukogu liikme kandidaat teavitab enne tema valimist teisi nõukogu liikmeid huvide

konflikti olemasolust, selle tekkimisel peale valimist teatab ta sellest viivitamatult. Ärilisest

pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on

seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja

juhatusele.“

Kõik nõukogu liikmed on sellest nõudest teadlikud ning vähemalt üks kord aastas palub Tallinna

Vesi neil uuendada ärihuvide registri andmeid. 2021. aastal ei toimunud väljaspool põhitegevust

Tallinna Vee ja nõukogu liikme või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel äritehinguid.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid müüdi neile sama hinnaga, millega müüakse

teenuseid kõikidele teistele klientidele.

Peatükid „Juhatuse esimehe pöördumine“, „Meie ettevõte“, „Meie tulemused 2021. aastal",

„Strateegia", „2021. aasta tähtsündmused" ja „Hea ühingujuhtimise tava“ moodustavad

tegevusaruande, mis on Tallinna Vee 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruande

lahutamatu osa. Tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Tallinna Vee äritegevuse arengust

ja tulemustest, peamistest riskidest ja kahtlustest.

ÄRIEETIKA

Börsiettevõttena on üks Tallinna Vee prioriteetidest tagada, et ettevõtte

tegevused ning ettevõtte nimel tegutsevate juhtide, ametnike, töötajate või

mistahes kolmandate osapoolte käitumine järgib kõrgeimaid

eetikastandardeid. Tallinna Vesi on võtnud ülesandeks olla oma tegevuses

usaldusväärne koostööpartner kõikide oma huvigruppide jaoks ning anda oma

panus usalduväärse ärikliima loomisesse. Tallinna Vee jaoks on lubamatu

mistahes kujul või vormis esinev korruptsioon. Korruptsiooni ärahoidmiseks

on Tallinna Vesi välja töötanud rea reegleid ja protseduure, mis nõuavad kõikidelt juhtidelt,

töötajatelt ning kõigilt, kes tegutsevad ettevõtte nimel, eetilist käitumist. Ettevõttele on oluline, et

meie tegevus kõikidel tasanditel oleks läbipaistev ning järgiks seadusi ja ärieetika norme.

Vähemalt kord aastas tutvustame neid põhimõtteid oma töötajatele ning viime läbi võimaliku

korruptsiooni ja pettustega seotud riskide hindamise.

Tallinna Vesi on koostanud oma ärieetika koodeksi ning töötanud välja väärkäitumisest

teavitamise korra, et oleks võimalik teavitada juhtumitest või kahtlustest, mil keegi on käitunud

seaduste, eetiliste äritavade või Tallinna Vee ärieetika koodeksi vastaselt.

Ärieetika koodeksi eesmärgiks on sätestada ärikäitumise ja -eetika normid kõikidele Tallinna Vee

juhtidele ja töötajatele. Ärieetika koodeks loob aluse Tallinna Vee äritegevusele,

keskkonnateemadele, inimõigustele ning suhetele Kontserni töötajate ja huvigruppidega. Igale

Kontserni juhile ja töötajale on sõltumata temaga sõlmitud töölepingu tähtajast tutvustatud

ärieetika koodeksit. Ettevõttes on läbi viidud koolitusi, et tagada töötajate kursisolek ärieetika

põhimõtetega ja käitumine koodeksist lähtuvalt. Tallinna Vee tippjuhtkonna liikmed on samuti

osalenud pettust ja andmekaitset puudutavatel koolitustel.

Niipalju, kui on Tallinna Vee võimuses, soovitatakse ja julgustatakse ka oma töövõtjaid ning

koostööpartnereid järgima kogu ärisuhte aluseks olevaid põhimõtteid, mis on sätestatud ärieetika

koodeksis. Tallinna Vesi ei plaani viia koostööpartneritele läbi selleteemalisi koolitusi, ent

julgustab neid omal käel ettevõtte juhtpõhimõtetega tutvuma. Kõik juhtpõhimõtted on leitavad

ettevõtte koduleheküljelt.

Kõikidest ärieetika koodeksi rikkumistest tuleb teavitada koheselt.

Nii töötajad kui Tallinna Veega koostööd tegevad või kolmandad osapooled saavad oma kahtlustest

ebaeetilise käitumise juhtumite kohta teada anda erinevate kanalite kaudu. Kõiki teateid

analüüsitakse sõltumatu koostööpartneri poolt. Teavitamise ja info analüüsimise süsteem tagab

turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja teate tegija soovi korral anonüümsuse. Juhtumitest saab

teavitada interneti, e-kirja, telefoni või otsese pöördumise teel.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

2021. aastal ei tuvastanud Tallinna Vesi ühtegi kinnitust leidnud korruptsiooni- või

pettusejuhtumit.

KOOSTÖÖPARTNERID

Soovime teha enam kui seadused ja lepingud meilt eeldavad. Selleks peame dialoogi ning teeme

koostööd nii oma meeskonnas kui ka erinevate koostööpartneritega. Ühelt poolt jälgime pidevalt

muudatusi seadusandluses ning hoiame oma juhte, kelle igapäevatööd muudatused puudutavad,

nendega kursis. Teisalt peame oluliseks ka ennetavat koostööd, mistõttu osaleme aktiivselt,

peamiselt läbi Eesti Vee-ettevõtete Liidu, õigusaktide väljatöötamisel ja muutmisel. Edendamaks

eetilist ja vastutustundlikku ettevõtlust, teeme koostööd ka mitmete kvaliteedi- ja

keskkonnateadlike ettevõtetega.

Koostöö tarnijatega

Arvestades meie kui vee-ettevõtte tegevuse iseloomu, kuuluvad meie tootmisahelasse teised

teenusepakkujad ja koostööpartnerid, kes aitavad meil tagada oma põhitegevuse toimimist ja

klientidele pakutava teenuse kättesaadavust.

Erinevalt paljudest teistest tootmisettevõtetest on meie tarneahel küllatki lihtne, sest Tallinna Vesi

nii toodab kui ka müüb teenust, ilma et vahel oleks teisi tarnahela lülisid, ja selles ahelas ei ole

toimunud märkimisväärseid muudatusi. Küll aga moodustab ettevõte omakorda tihti olulise lüli

oma klientide tarneahelas ning seetõttu on meile väga oluline, et meie teenus vastaks kõrgetele

kvaliteedinõuetele. Selleks, et see lühike, kuid kõigi meie eludes väga oluline tarneahel töötaks

ilma katkestusteta, on ülioluline meie tarnijate usaldusväärsus. Sel eesmärgil on ettevõttel

mitmetes kriitilistes lülides olemas alternatiivtarnijad, kelle poole võib pöörduda juhul, kui põhilise

lepingupartneriga peaks midagi juhtuma. Meie tarnijate ring kujuneb suuresti pakkumiste või

riigihangete tulemusel, mis annab meile võimaluse sätestada just ettevõtte jaoks olulised

kriteeriumid, millele väljavalitav tarnija peab vastama. Peame väga oluliseks keskkonnaohutust ja

tarnijate töötajate turvalisust.

Meie koostööpartnerid jagunevad kolme suuremasse gruppi: kaubatarnijad, teenuseosutajad ja

ehitustööde teostajad.

Valdavalt on meie tarnijate ring Eesti-keskne, kuid korraldame ka rahvusvahelisi hankeid. Selleks,

et meie tootmistegevus oleks efektiivne ja jätkusuutlik, valime kvaliteetseid tooteid ja investeerime

süsteemide uuendamisse. Ostame sisse erinevaid tugiteenuseid, selleks et meie igapäevane

fookus püsiks põhitegevusel. Väljast ostame sisse näiteks reklaami-, koristus- ja turvateenuseid

ning mitmeid teisi spetsiifilisi teenuseid.

Oma tarnijateringi hoidmiseks sõlmime peamiselt pikaajalisi raamlepinguid, et kindlustada

vastastikune koostöö ning usaldusväärsus. Meie andmebaasis on pidevalt ligikaudu 1 000 tarnijat,

kellega oleme aasta jooksul vähemalt ühel korral koostööd teinud.

Meie jaoks on ühtviisi oluline nii uute tarnijate leidmine kui koostöö parandamine olemasolevate

koostööpartneritega. Hindame pidevalt ja süsteemselt oma koostööd tarnijatega, mis annab

võimaluse kahesuunaliseks suhtluseks olemasolevate koostööpartneritega, võimaldab luua

usaldusväärse tarnijatebaasi ning rakendada tarnijate poolt pakutavat kompetentsi selleks, et

luua ettevõttele lisandväärtust. Tarnijate tegevuse hindamise kõrval küsime tagasisidet ka oma

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

tegevusele, et seeläbi edasi arendada suhteid ja koostööd tarnijatega ning olla ise parem

koostööpartner.

MEIE PÕHIMÕTTED JA KUULUVUS ORGANISATSIOONIDESSE

Peame tähtsaks rääkida kaasa kogukonnas olulistel teemadel ning anda oma panus meie

tegevusega seonduvate valdkondade arengusse ja õigusloome väljatöötamisse. Selleks oleme

liitunud ja olnud asutajaliikmed erinevates ühingutes. Tallinna Vesi on Keskkonnajuhtimise

Assotsiatsiooni ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi asutajaliige, Kvaliteediühingu

kollektiivliige ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige, Eesti Maksumaksjate Liidu, Baltic Institute of

Corporate Governance’i ja teiste organisatsioonide liige.

Meie ülesanne on tagada tarbijatele usaldusväärne joogiveeteenus ning puhastada reo- ja

sademevesi, kasutades selleks keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Seda kohustust peame alati

meeles pidama, nii järjekindlalt ja süsteemselt juhtimisotsuseid langetades kui ka oma

igapäevases äritegevuses. See tähendab, et peame oma juhtimistavades arvestama oma tegevuse

mõjuga ümbritsevale elukeskkonnale ning erinevate huvigruppide ootustega. Ettevõtte juhatus on

kinnitanud järgmised poliitikad ja juhtpõhimõtted, mis seavad raamistiku erinevates valdkondades

tegutsemiseks.

Kõik järgnevad poliitikad ja juhtpõhimõtted on kättesaadavad vähemalt eesti ja inglise keeles ning

on leitavad ettevõtte kodulehel:

• keskkonnalased juhtpõhimõtted;

• kvaliteedialased juhtpõhimõtted;

• töökeskkonna juhtpõhimõtted;

• personalipoliitika;

• vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted.

7.2 Riskijuhtimisprotsess

RISKID JA EBAMÄÄRASUSED

Mitmesugused riskid ja ebamäärasused on iga ettevõtte tegevuse igapäevane osa. Tallinna Vesi

on defineerinud riski kui midagi, mis võib avaldada oluliselt negatiivset mõju ettevõtte sihtide ja

eesmärkide saavutamisele. Riskid võivad tähendada ohte, ebamäärasusi või luhtunud võimalusi,

mis on seotud Tallinna Vee tegevuse või toimingutega kas täna või tulevikus.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Riskijuhtimine on kesksel kohal iga organisatsiooni strateegilises juhtimises.

Ettevaatusprintsiibina hindame ja jälgime pidevalt oma tegevus- ja finantsriske. Kuigi riske ei ole

võimalik täielikult vältida, oleme välja töötanud tõhusa süsteemi nende juhtimiseks. Riskijuhtimist

teostame eesmärgiga mõista, hinnata ja juhtida riske ja ebamäärasusi, et suurendada ettevõtte

üldiste eesmärkide saavutamise tõenäosust ning vähendada ebaõnnestumisi ja ebamäärasusi.

Oleme määratlenud riskijuhtimisprotsessi rollid, kohustused ja koostisosad, mis on ka vastavuses

hädaolukorra seadusega.

Riskijuhtimisprotsess on

integreeritud Tallinna Vee

organisatsioonikultuuri ja

protsessidesse ning toetab

ettevõtte strateegiliste

eesmärkide elluviimist.

Riskijuhtimisprotsess sisaldab

strateegilisi eesmärke, nende

eesmärkide saavutamiseks

vajalikke protsesse, mis peavad

olema efektiivsed, ning struktuure

ja ressursse, mida on seatud

sihtide ja eesmärkide

saavutamisel tarvis kaasata.

PIDEV JÄLGIMINE

Pideva riskijuhtimisprotsessi eesmärk on hinnata, juhtida ja jälgida regulaarselt kõiki peamisi

riske, mis võiksid kahjustada Tallinna Vee eesmärkide saavutamist. Juhatus peab tagama selle,

et töötajad oleksid riskidest teadlikud ning arvestaksid nendega oma igapäevaotsuseid tehes.

Riskidest teavitamine on integreeritud ettevõtte planeerimisprotsessi, riske vaadatakse

regulaarselt üle ja laiendatakse kogu organisatsioonile.

Kord kvartalis antakse ettevõtte nõukogule ja auditikomiteele ülevaade olulistest riskidest koos

nende kontrollimiseks tarvitusele võetud meetmete ning edaspidiseks kavandatud tegevustega

ning võimalike rahaliste mõjudega, seal kus võimalik.

Tallinna Vesi on liigitanud riskid järgmistesse kategooriatesse:

Finantsriskid Tegevusriskid Maineriskid

Õiguslikud ja

regulatiivsed

riskid

Tervise- ja

tööohutusriskid

Keskkonnariskid

Personaliriskid IT-riskid

Organi-

satsioonilised

riskid

Aruandlusriskid

Jätkusuutlikkuse

riskid

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

PEAMISED RISKIVALDKONNAD

KEHTIVAD SEADUSED JA MÄÄRUSED NING NEISSE TEHTAVAD MUUDATUSED

Ettevõtte tegevus on ulatuslikult reguleeritud (hinnaregulatsioon, keskkonda ning tööohutust

puudutavad nõuded). Mittevastavus kehtivatele seadustele ja määrustele võib kaasa tuua

täiendavaid tegevuskulusid ja lisanduvat töökoormust. Kuna paljud seadusemuudatused võivad

kaasa tuua vajaduse suurteks investeeringuteks ja/või suurendada oluliselt tegevuskulusid, siis

tegeleb ettevõte pidevalt seadusandluses tehtavate muudatuste ja seaduseelnõude jälgimisega,

selleks et kavandada oma tegevusi õigeaegselt. Hetkel on Riigikogus menetlemisel ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu.

VÕIMALIKUD KOLMANDATE OSAPOOLTE NÕUDED

12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse Tallinna Vee kassatsioonikaebuse osas vaidluses

Eesti Vabariigi Konkurentsiametiga. Kohus otsustas, et ettevõtte ja Tallinna linna vahel

erastamisel sõlmitud Teenuslepingu tariife puudutav osa ei ole Konkurentsiameti jaoks siduv.

4. detsembril 2018 tegi Konkurentsiamet ettevõtte tariifitaotluse osas negatiivse otsuse. 22.

oktoobril 2019 kinnitas Konkurentsiamet ettevõtte poolt esitatud tariifitaotluse ning alates 1.

detsembrist 2019 jõustusid uued, senisest keskmiselt 20% madalamad tariifid. Ettevõte ei pea end

tarbijate ees vastutavaks, sest on tegutsenud õiguslikel alustel ega ole rikkunud ühtegi seadust.

Seisuga 31. detsember 2021 on kolme eraldiseisva hagi raames esitatud nõudeid kogusummas

8,4 miljonit eurot, suurim hagisumma on 6,9 miljonit eurot. Ettevõte ei võta omaks mistahes

vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi.

Kolmandate osapoolte nõuetest tulenevaid võimalikke kohustusi on kirjeldatud finantsaruande

lisas 14.

HAIGUSPUHANGUD

2019. aasta lõpus teatati Hiinas esmakordselt uute koroonaviiruse COVID-19 juhtudest. 2020.

aastal arenes viirus pandeemiaks ja selle negatiivne mõju kogus hoogu. Pandeemia on avaldanud

ka 2021. aastal negatiivset mõju kontserni tuludele, sest vähenes vee- ja reoveeteenuste tarbimine

era- ja ärisektoris. Võrreldes 2020. aastaga kasvas 2021. aastal kogu müügitulu tulenevalt

ehitusteenuste müügitulu kasvust, ent ei küündinud grupi tulude tasemele Covid-eelsel perioodil,

2019. aastal.

Kontsern on hinnanud ja välja arvutanud pandeemia mõju 2021. aasta tulemustele, seal kus see

on mõistlik, vt lisa 2.

FINANTSTURU TINGIMUSED JA INTRESSIMÄÄRAD

Ettevõtte rahavoogudele ja tegevustulemustele võivad ebasoodsat mõju avaldada muudatused

intressimäärades ja EURIBOR-i tasemes. Finantsriskide juhtimist puudutav informatsioon on

esitatud konsolideeritud aastaaruande lisas 5.

KÜBERKURITEGEVUSE JA/VÕI TERRORISMI OHT

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Ettevõtte ressursid, varad ja infrastruktuur on avatud mitmesugustele ohtudele (olgu

pahatahtlikele või juhuslikele), küberrünnakule ja terrorismile, mis võivad põhjustada

tootmistegevuse katkemist. Vaatame oma süsteemi turvalisust regulaarselt läbi, et teha kindlaks

riskid ja nõrkused, ning võtame kasutusele parendavaid meetmeid, juhul kui see on põhjendatud.

TÖÖTERVISHOID JA -OHUTUS

Tõsised tööohutusega seonduvad riskid kaasnevad tavapäraselt kaevetööde ning ehitus- ja

hooldustöödega. Olenevalt asjaoludest võib see Kontserni jaoks tuua kaasa trahvid õiguspäraste

kohustuste täitmata jätmise eest, kohustuse kanda vastutust kolmandate osapoolte ees ning

mainekahju. Tööohutusega seonduvate vahejuhtumite minimeerimiseks on Kontsernis välja

töötatud vastav protseduuride ja tegevuste kogumik.

VÕIMETUS PUHASTADA REOVETT

Väga tugevate vihmasadude korral tekib oht, et lühikese aja jooksul ei suuda reoveepuhastusjaam

puhastada kogu jaama sisenevat reovett, mis võib põhjustada reostusjuhtumeid. Viimastel

aastatel on see risk olnud madalam. Investeerisime täiendavalt mehaanilisse puhastusetappi, et

antud riski veelgi vähendada.

TOORVEE KVALITEEDI HALVENEMINE

Joogivee põhiline allikas on Ülemiste järv. Aegajalt esineb perioode, mil toorvee kvaliteet on

oodatust halvem. Halvenenud toorvee kvaliteet seab puhastusprotsessi suure surve alla. Lisaks

puhastusprotsessi pidevale jälgimisele ja vajadusel ümber häälestamisele on ettevõttel kavas

mõned täiustused, mis võimaldavad maksimaalselt rakendada alternatiivseid veevarusid.

TUNDLIKU INFO, SISETEABE VÕI ISIKUANDMETE LEKKIMINE

Tallinna Vesi on börsiettevõte ning ehkki konfidentsiaalse informatsiooni vastutustundlik

kaitsmine ja haldamine on ülioluline mistahes ettevõtte puhul, on see veelgi olulisem ühe

börsiettevõtte jaoks. Ettevõte on kaardistanud kõik kogutava informatsiooni, mis isikuandmete

kaitse üldmääruse kohaselt liigitub isikuandmeteks, ning sellele lisaks määratlenud siseteabe.

Tundliku informatsiooni tehniliseks haldamiseks on kehtestatud mitmed kontrolltegevused, peale

selle toimub pidev töötajate koolitamine (koos koolitusele järgneva eksamiga), selleks et tagada

informatsiooni nõuetekohane käsitlemine ja haldamine.

JOOGIVEE KVALITEET

2019. aastal võeti kasutusele uus veekvaliteedi analüüsimeetod Colilert-18. Tegemist on seni

kasutusel olnud membraanmeetodist tundlikuma analüüsimeetodiga, mis mõnel juhul võib

tuvastada kolilaadseid baktereid seal, kus neid varem ei leitud. Ettevõte on tihedalt suhelnud

Terviseametiga ning võtnud tarvitusele meetmeid, et kõiki nõudeid täielikult täita. Joogivee

kvaliteedis ei ole võrreldes eelmiste aastatega muutusi toimunud.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

8. JUHATUSE DEKLARATSIOON

Juhatus deklareerib oma vastutust AS-i Tallinna Vesi (Ettevõte) ning tema tütarettevõtted

Watercom OÜ ja OÜ ASTV Green Energy (edaspidi koos Kontsern) raamatupidamise aastaaruande

lehekülgedel 66 kuni 106 koostamise eest 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud rahvusvaheliste

finantsaruandluse standardite nõudeid, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ning see

annab õiglase ülevaate Kontserni finantsseisundist, majandustegevuse tulemustest ja

rahavoogudest.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt rahvusvahelistele

finantsaruandluse standarditele eeldab juhatuselt hinnangute andmist, mis mõjutavad Kontserni

varasid ja kohustisi seisuga 31. detsember 2021 ning tulusid ja kulusid aruandeperioodil. Need

hinnangud põhinevad aktuaalsel informatsioonil Kontserni seisundist ning kavatsustest ja riskidest

seisuga 31. detsember 2021. Kajastatud majandustehingute lõplikud tulemused võivad erineda

antud hinnangutest.

Konsolideeritud aruande koostamise käigus on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid, mis

mõjutavad Kontserni varade ja kohustiste väärtust, ning mis ilmnesid aruande koostamise

kuupäevani 15. märts 2022.

Juhatuse hinnangul on AS Tallinna Vesi ja tema tütarettevõte jätkuvalt tegutsev majandusüksus.

Nimi Ametinimetus Allkiri Kuupäev

Aleksandr Timofejev Juhatuse esimees 15. märts 2022

Kristi Ojakäär Juhatuse liige 15. märts 2022

Tarvi Thomberg Juhatuse liige 15. märts 2022

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

9. KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes

31. detsember

VARAD

Lisa

2021

2020

KÄIBEVARA

Raha ja raha ekvivalendid

36 559

44 514

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed

6 637

7 019

Varud

702

701

KÄIBEVARA KOKKU

43 898

52 234

PÕHIVARA

Materiaalne põhivara

211 546

202 802

Immateriaalne põhivara

729

629

PÕHIVARA KOKKU

212 275

203 431

VARAD KOKKU

256 173

255 665

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa

421

393

Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa

3 630

Võlad tarnijatele ja muud võlad

7 835

7 085

Ettemaksed

3 604

2 445

LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU

15 490

13 553

PIKAAJALISED KOHUSTISED

Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt

37 241

34 564

Rendikohustised

1 236

1 400

Laenukohustised

80 336

83 978

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte

nõuete katteks

6 018

9 628

Edasilükkunud tulumaks

372

255

Muud võlad

PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU

125 263

129 857

KOHUSTISED KOKKU

140 753

143 410

OMAKAPITAL

Aktsiakapital

12 000

Ülekurss

24 734

Kohustuslik reservkapital

1 278

Jaotamata kasum

77 408

74 243

OMAKAPITAL KOKKU

115 420

112 255

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU

256 173

255 665

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

10. KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

Lisa

2021

2020

Müügitulu

53 294

51 717

Müüdud toodete/teenuste kulu

-32 715

-29 491

BRUTOKASUM

20 579

22 226

Turustuskulud

-462

-433

Üldhalduskulud

-4 438

-4 576

Muud äritulud(+) /-kulud (-)

3 099

4 567

ÄRIKASUM

18 778

21 784

Finantstulud

Finantskulud

-387

-473

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST

18 399

21 342

Dividendide tulumaks

-2 234

-4 610

PERIOODI PUHASKASUM

16 165

16 732

PERIOODI KOONDKASUM

16 165

16 732

Jaotatav kasum:

A-aktsia omanikele

16 165

16 731

B-aktsia omanikule

0,60

Kasum A-aktsia kohta (eurodes)

0,81

0,84

Kasum B-aktsia kohta (eurodes)

600

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

11. KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

Lisa

2021

2020

ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD

Ärikasum

18 778

21 784

Korrigeerimine kulumiga

8,9,18,19

6 520

6 283

Korrigeerimine tuludega liitumistasudest

-510

-542

Muud mitterahalised korrigeerimised

14,19

-3 610

-4 814

Kasum (-)/kahjum (+) põhivara müügist

-29

-14

Äritegevusega seotud käibevara muutus

380

140

Äritegevusega seotud kohustiste muutus

938

-215

RAHAVOOG ÄRITEGEVUSEST

22 467

22 622

INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD

Põhivara soetamine

-13 734

-15 682

Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid,

sh üksikliitumiste rajamistulud

2 892

1 998

Põhivara müügitulu

Saadud intressid

RAHAVOOG INVESTEERIMISTEGEVUSEST

-10 802

-13 617

FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD

Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud,

sh SWAP-intressid

-460

-719

Tasutud kapitalirendi maksed

-408

-555

Tasutud laenud

-3 636

Tasutud dividendid

-12 842

-19 888

Tasutud kinnipeetud tulumaks dividendidelt

-158

-113

Tulumaks dividendidelt

-2 116

-4 355

RAHAVOOG FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

-19 620

-29 266

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS

-7 955

-20 261

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES

44 514

64 775

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS

36 559

44 514

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

12. KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE

tuhandetes eurodes

Aktsiakapital

Ülekurss

Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata

kasum

Omakapital

kokku

31. detsember 2019

12 000

24 734

1 278

77 512

115 524

Dividendid (lisa 21)

- 20 001

Perioodi koondkasum

(lisa 22)

16 732

31. detsember 2020

12 000

24 734

1 278

74 243

112 255

Dividendid (lisa 21)

- 13 000

Perioodi koondkasum

(lisa 22)

16 165

31. detsember 2021

12 000

24 734

1 278

77 408

115 420

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

13. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Vesi (Ettevõte) on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ja

kanalisatsiooniteenust rohkem kui 470 000 elanikule Tallinnas ja mitmes selle naabervallas.

Tulenevalt vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise ainuõigusest Tallinnas kehtib praegune

Teenusleping kuni 30. novembrini 2025.

AS-is Tallinna Vesi olulist mõju omavad aktsionärid on Tallinna linn 55,05%-ga ja OÜ Utilitas 20,3%-

ga ning ülejäänud aktsiad on vabalt kaubeldavad Nasdaq Baltikumi turul, kus AS Tallinna Vesi

noteeriti 1. juunil 2005.

Watercom OÜ (Tütarettevõte) on 2010. aastal Ettevõtte poolt asutatud ettevõte, mille peamisteks

tegevusvaldkondadeks on vee-ettevõtlusega ning vee- ja kanalisatsiooniga seotud

omanikujärelevalve ning ehitusteenused.

ASTV Green Energy OÜ (Tütarettevõte) on 2021. aastal Ettevõtte poolt omandatud ettevõte, mille

peamiseks tegevusvaldkonnaks on gaasitootmine. Tegemist on alustava ettevõttega ning aktiivset

majandustegevust ei ole toimunud.

Ettevõte ja Tütarettevõtted koos moodustavad kontserni (Kontsern).

Kontaktandmed:

Nimi

AS Tallinna Vesi

Watercom OÜ

ASTV Green Energy OÜ

Äriregistri kood

10257326

11944939

16101654

KMKR

EE100060979

EE101374619

Aadress

Ädala 10, 10614 Tallinn

Telefon

62 62 200

62 62 620

62 62 200

Faks

62 62 300

E-post

tvesi@tvesi.ee

watercom@watercom.eu

greenenergy@tvesi.ee

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

LISA 2. KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

(edaspidi Raamatupidamise aastaaruanne) koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud

arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud aastate puhul, välja

arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste

finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu (EL) poolt (edaspidi IFRS).

Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud tuletisinstrumendid, mis

on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande, nagu on kirjeldatud

arvestuspõhimõtetes.

Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on AS-i Tallinna Vesi juhatuse poolt

kinnitatud avaldamiseks 15. märtsil 2022. aastal. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule kuulub

aastaaruanne kinnitamisele AS-i Tallinna Vesi nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks

kiita ning nõuda uue aruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt IFRS-le nõuab oluliste juhtkonnapoolsete

otsuste tegemist. Samuti tuleb juhatusel kasutada oma otsustusõigusi Kontserni

arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis nõuavad tõsisemat ja keerukamat

otsustusprotsessi, või kus eeldused ja hinnangud omavad märkimisväärset mõju konsolideeritud

raamatupidamise aastaaruandele, on toodud lisas 4.

Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel

kogemusel ja muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise

kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised.

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Uued standardid või tõlgendused, mida Kontsern on rakendanud esmakordselt 1. jaanuaril 2021

alanud aruandlusperioodile, ei oma olulist mõju.

Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” - IAS 1 muudatused rakendub 1. jaanuaril 2023 või

hiljem algavatele aruandeperioodidele). Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused

liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest.

Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi

arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta

õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta

kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab

aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui

tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast

aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui

laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused

selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda

omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku

kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende

instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina

omakapitaliinstrumendis.

Muudel uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist

mõju Kontsernile.

Konsolideerimispõhimõtted ja tütarettevõtete kajastamine

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib

majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale

kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.

Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni

selle lõppemiseni.

Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtte finantsnäitajad.

Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning

realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on

elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Ema- ja Tütarettevõte

kasutavad samasuguseid arvestuspõhimõtteid. Vajadusel on Tütarettevõtte arvestuspõhimõtteid

muudetud kindlustamaks vastavust Kontserni arvestuspõhimõtetele.

Ettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringut Tütarettevõttesse

soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).

Välisvaluuta

Arvestus- ja esitusvaluuta

2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes.

Aruanne on koostatud eurodes ümardatuna lähima tuhandeni, v.a kui ei ole eraldi viidatud mõnele

teisele mõõtühikule.

Välisvaluutas toimunud tehingute ning välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustiste kajastamine

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (Emaettevõtte ja Eestis

asuva Tütarettevõtte arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on

aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid.

Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud),

hinnatakse aruande kuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruande kuupäeval kehtivate Euroopa

Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -

kahjumid esitatakse aruandeperioodi koondkasumiaruandes.

Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustised on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks

loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse 12 kuu jooksul järgmisel majandusaastal või

Kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

maksetähtaeg saabub pärast aruandekuupäeva järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt

tasutakse järgmisel majandusaastal või Kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad

ja kohustised on näidatud pikaajalistena.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes ja rahakäibe aruandes koosnevad rahast kassas

ja pangakontodel ning kõrge likviidsusega riskivabadest ja lühiajalistest pangadeposiitidest, mille

tähtaeg on kuni 3 kuud.

Äritegevuse rahavoogusid kajastatakse kaudsel meetodil, kusjuures kasumit või kahjumit

korrigeeritakse mõjudega, mis tulenevad mitterahalistest tehingutest, varasematest või tulevastest

äritegevusega seotud ettemaksetest või viitvõlgadest, ning investeerimis- või finantseerimistegevuse

rahavoogudega seotud sissetulekutest või väljaminekutest. Investeerimis- või

finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsesel meetodil.

Finantsvarad

Klassifitseerimine

Kontserni kõik finantsvarad on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuses

mõõtmiskategooriasse. Klassifitseerimine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel

ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk

kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele

lõppevad või antakse üle ja kui Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud

tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul,

mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. (Õiglases väärtuses

muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna

kasumiaruandes.)

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning

finantsvara lepingulistest rahavoogudest.

Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse

mõõtmiskategooriasse.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja

tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest

varadest saadav intressitulu kajastatakse tuluna sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise

lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum koondkasumiaruandes real “Muud äritulud(+)/-

kulud(-)“. Krediidikahjumid kajastatakse samuti kasumiaruandes real “Muud äritulud(+)/-kulud(-)“.

Seisuga 31. detsember 2021 ja 2020 olid Kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud selles

kategoorias.

Omakapitaliinstrumendid

Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Väärtuse langus

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat

krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub

sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat,

mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii)

aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud

informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste

majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent,

rakendab Kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust

nõuete maksetähtaja jooksul oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern

kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest

aegumiste perioodidest.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,

mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo- ning teistest otsestest väljaminekutest,

millest on maha arvatud toetused ja allahindlused.

Varude kuludesse kandmisel on kasutatud FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi

aruandes lähtudes sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.

Neto realiseerimisväärtuseks on müügihind, millest on maha arvatud müügikulutused.

Müügiootel varad

Müügiootel varadeks loetakse materiaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu

jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse

müügiks nende õiglase väärtusega realistliku hinna eest.

Müügiootel varad kajastatakse finantsseisundi aruandes käibevarana ning nende amortiseerimine

lõpetati vara ümberkvalifitseerimise hetkel. Müügiootel varad kajastatakse kas bilansilises

jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille

eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi

aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalik väärtuse

langus.

Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud

järgmised tingimused:

• varaobjekt on Kontserni poolt kontrollitav;

• on tõenäoline, et Kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;

• objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Litsentsid

Immateriaalse varana kajastatakse arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa.

Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste

tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Kontserni poolt kontrollitavad ning mille

kasutamisest loodetakse saada tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.

Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega

otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse

koondkasumiaruandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea

jooksul, mille pikkus on kuni 10 aastat.

Muu immateriaalne põhivara

Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui

on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara

amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 10 aastat.

Ostetud põhivarade soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja

paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid, sh sisemisi

tööjõukulusid. Tööjõukulud kapitaliseeritakse töötaja tunnihindega töötundide arvu alusel, mis olid

vajalikud vastava vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta nii, et seda on võimalik kasutada

juhtkonna poolt ettenähtud viisil. Tunnihinnad on arvutatud individuaalselt iga töötaja kohta ning

koosneb lisaks palgakuludele töötajaga seotud muudest otsestest kuludest.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest,

amortiseeritakse osad iseseisvate põhivaraobjektidena.

Võetud finantskohustistega seotud kulutused, mis on otseselt seotud põhivarade omandamise,

ehituse või tekkimisega, kapitaliseeritakse põhivara koosseisus.

Põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele

eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et Kontsern saab tulevikus varaobjektist majanduslikku

kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või

proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud

kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil

vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Rakendatavad amortisatsioonimäärad on järgmised:

• hooned 1,25-2,0% aastas;

• rajatised 1,0-8,33% aastas;

• masinad ja seadmed 3,33-50% aastas;

• tööriistad, sisseseade jm 10-20% aastas;

• litsentsid ja muu immateriaalne põhivara 10-33% aastas.

Erandjuhtudel võivad amortisatsioonimäärad erineda ülaltoodust, kui ilmneb, et põhivara kasulik

eluiga erineb oluliselt vara grupile kehtestatud normist.

Põhivara eeldatavat järelejäänud kasulikku eluiga vaadatakse üle aastainventuuri käigus, hilisemate

kulutuste arvelevõtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik

eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu

muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mida rakendatakse edasiulatuvalt, mille

tulemusena muutub järgmistel perioodidel varalt arvestatav kulum. Varad hinnatakse alla nende

kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem bilansilisest jääkväärtusest.

Põhivara müügist saadud kasumite ja kahjumite leidmiseks lahutatakse müügitulust müüdud varade

jääkväärtus.Vastavad kasumid ja kahjumid on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Muud

äritulud (+)/-kulud (-)“.

Vara väärtuse langus

Amortiseeritavate varade ning piiramatu kasutuseaga varade (maa) puhul hinnatakse vara väärtuse

võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused

viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Kasutusele võtmata immateriaalse põhivara

kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, mille käigus võrreldakse nende kaetavat väärtust

bilansilise jääkväärtusega.

Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem

bilansilisest jääkväärtusest. Vara kaetav väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast:

• vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused;

• vara kasutusväärtus.

Kui vara õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused, pole võimalik määrata, siis

loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse varade

tulevikus genereeritavate rahavoogude hinnanguliste nüüdisväärtustena.

Varade väärtuse langust võidakse hinnata kas üksiku vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse)

kohta. Varade väärtuse languse hindamise eesmärgil loetakse Kontserni üheks raha genereerivaks

üksuseks, kuna see on madalaim tase, mille jaoks on rahavood eraldi identifitseeritavad. Kahjum

väärtuse langusest kajastatakse koheselt koondkasumiaruandes kuluna. Mittefinantsvarad, mille

väärtust on alla hinnatud, vaadatakse võimalikuks väärtuse languse tagasi hindamiseks üle igal

aruandekuupäeval.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Kui väärtuse hindamise tulemusena selgub, et vara või raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on

tõusnud, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis oleks kujunenud, kui vara väärtuse

langust poleks eelnevatel aastatel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta

koondkasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

Finantskohustised

Finantskohustised jagunevad järgmistesse kategooriatesse: (a) finantskohustused, mida

kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (tuletisinstrumendid), (b)

finantskohustused, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantskohustisteks loetakse võlgu tarnijatele, viitvõlgu, võetud laene ja muid lühi- ja pikaajalisi

võlakohustisi ja tuletisinstrumente. Finantskohustised (v.a tuletisinstrumendid) võetakse algselt

arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulu. Edasine kajastamine toimub

korrigeeritud soetusmaksumuses.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas

summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad

algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades

järgnevatel perioodidel kohustiselt, intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Kohustised on kajastatud lühiajaliste kohustistena, v.a need, mille osas on Kontsernil tingimusteta

õigus lükata kohustise täitmist edasi pikemale perioodile kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentide osas kasutab Kontsern intressimäära SWAP-lepinguid, et maandada

intressimäärade kõikumistest tulenevaid riske. Tuletisinstrumente kajastatakse algselt

tuletisinstrumentide lepingu sõlmimise päeva õiglases väärtuses ning edasiselt hinnatakse nende

väärtus ümber nende õiglasele väärtusele, kajastades muutust kasumis või kahjumis. Kui õiglane

väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrumenti varana, kui negatiivne, siis kohustisena.

Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajaliste varade või kohustistena juhul kui on tõenäoline, et need

tasutakse järgmise 12 kuu jooksul; muul juhul kajastatakse neid pikaajalistena.

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse

aruandeperioodi koondkasumiaruandes. Tuletisinstrumentide müügist saadud kasum või kahjum

kajastatakse samuti koondkasumiaruandes.

Dividendi tulumaks Eestis

Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu mitte teenitud,

vaid jaotatud kasumilt. Tulumaksuseaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt väljamakstud

dividendid ja muud kasumi jaotused tulumaksuga olenemata saajast. Aastal 2021 oli maksumäär

20/80 väljamakstud dividendi summalt (2020: 20/80). Lisaks oli alates 2019. aastast võimalik

rakendada dividendide maksmisel maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab rakendada

kolme eelneva aasta maksustatud dividendimaksete keskmise summa ulatuses. Kolme aasta

dividendimaksete keskmise summa arvutamisel on 2019. aasta esimene arvesse võetav aasta.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust Kontserni vaba

omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide

väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja koondkasumiaruandes

tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise

perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu

tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaksukohustus tekib kontserni jaoks Eestis tegutsevast tütarettevõttest. Kuna

tütarettevõttest saadavate dividendimaksete kohta puudub fikseeritud poliitika, on kontsern

otsustanud mõõta võimalikest dividendidest tulenevat edasilükkunud tulumaksukohustust

tütarettevõtte aruandekuupäevaks kogunenud kasumi ulatuses. Kontsern mõõdab edasilükkunud

tulumaksukohustust, kasutades aruandekuupäeval kehtivaid maksumäärasid.

Hüvitised töötajatele

Töötajate lühiajalised hüvitised

Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad töötasu ja sotsiaalmaksusid, töölepingu ajutise

peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et

töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd

tegi ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja

tööd tegi. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi pensionifondi. Kontsernil puudub juriidiline või

faktiline eksisteeriv kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensioni- või muid sarnaseid

makseid.

Töösuhte lõpetamise hüvitised

Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida makstakse, kui Kontsern otsustab lõpetada

töösuhte töötajaga enne tavapärast pensionilejäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda

vabatahtlikult või töötaja ja tööandja kokkuleppel, saades vastutasuks kokkulepitud hüvitised.

Kontsern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi kohustisena ja kuluna ainult siis, kui Kontsern on

selgelt kohustunud pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt

lahkumist.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes juhul, kui: Kontsernil on eelnevate sündmuste

tagajärjel tekkinud seaduslikul või lepingulisel alusel põhinev kohustus; on tõenäoline, et kohustuse

täitmine nõuab ressurssidest loobumist; ning summa maksumust on võimalik usaldusväärselt

hinnata. Põhitegevusest tuleneva tulevase kahjumi jaoks eraldisi ei kajastata.

Eraldisena on kajastatud eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks ja Kontserni enda

poolt osutatud ehitusteenustele antud garantii, mis on vajalik aruandekuupäevaks müüdud

teenustega seotud garantiikohustuse rahuldamiseks. Ehitusteenustele antud garantiist tulenev

kohustis on kajastatud finantsseisundi aruandes lühi- ja pikaajalisena vastavalt garantiiperioodi

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

pikkusele ja võimaliku realiseerumise ajale. Eraldised on kajastatud Kontserni juhtkonna parima

hinnangu alusel ja nende tehingute tegelikud kulud võivad erineda antud hinnangutest.

Tingimuslike kohustistena on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades lubadused,

garantiid ja muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline

või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis

teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks.

Aktsiakapital

Aktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Vastavalt põhikirjale on Kontsernil üks liik aktsiad: A-

aktsiad nimiväärtusega 0,60 eurot aktsia.

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt Äriseadustiku nõuetele on aruandes kajastatud kohustuslik reservkapital, mis

moodustatakse puhaskasumist tehtavatest eraldistest. Iga-aastase eraldise suurus peab olema

vähemalt 5% aruandeaasta kinnitatud puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 10%

sissemakstud aktsiakapitali suurusest. Kuna Kontserni reservkapital on saavutanud nõutud taseme,

ei suurendata enam reservkapitali puhaskasumi arvelt.

Reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole

võimalik katta kontserni vabast omakapitalist, samuti Kontserni aktsiakapitali suurendamiseks.

Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Rent

Kontsern kui rentnik

Lepingu sõlmimisel hindab Kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet.

Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida

kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.

Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu

võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja

rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust

ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab

kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude

muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab

mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata

mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab

rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutusõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustise rendiperioodi alguse seisuga.

Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutusõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse

rendiperioodi alguse seisuga. Kasutussõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

• rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;

• kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud

rendistiimulid;

• kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;

• rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega,

selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes real “Materiaalne

põhivara”.

Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete

nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on

võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab

rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases

majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et

omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on Kontsern:

• kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on

korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu

saamise hetkest;

• selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on

korrigeeritud Kontserni krediidiriskiga;

• korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik,

alusvaluuta ja tagatised.

Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed

järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi

alguseks tasutud:

• fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;

• muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks

kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis

sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed,

intressi viitemääraga (nt EURIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad

maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed;

• summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;

• ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja

• rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi

kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.

Rendileping võib sisaldada rendikomponenti ning ühte või mitut täiendavat rendiga mitteseotud

komponenti. Praktilise abinõuna on Kontsern otsustanud mitte eraldada rendiga mitteseotud

komponente rendikomponentidest ning arvestada selle asemel kõiki rendikomponente ja kaasnevaid

rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina vastavalt alusvara liigile.

Edasine mõõtmine

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse

mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks

olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest

tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise

ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle

rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud,

et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit

alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik

kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku

eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:

• suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;

• vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja

• hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu

muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.

Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär

igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik

kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise

hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.

Kui muutuvad rendimaksed, siis võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab

rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui

aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel

ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud

diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

• muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud

rendiperioodi põhjal; või

• muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need

vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks

järgmistest olukordadest:

• muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel.

Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel

tasumisele kuuluvate summade muutusele.

• tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava

indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus

pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt

kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st

jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud

rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik

muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud

muutuvate intressimäärade muutusest.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui:

• muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara

kasutamisõiguse, ja

• rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida

on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.

Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute (välja arvatud

sõidukite pikaajalised rendilepingud, mille rendiperiood lõppeb 12 kuu jooksul) ja selliste

rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste

rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna

kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või

lühem. Väikese väärtusega varade hulgas on kinnisvara.

Müügitulu kliendilepingutelt

Müügitulu on tulu, mis tekib Kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse

tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Kontsernil on õigus saada lubatud teenuste kliendile

üleandmise eest, millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern

kajastab müügitulu siis, kui kontroll teenuse üle antakse üle kliendile.

Kontsern osutab lepingute alusel vee, reo- ja sademetevee, tuletõrjehüdrantide ja muid seotud

teenuseid fikseeritud hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid

osutatakse tegelike tarnitud ühikute alusel.

Veevärgisüsteemidega liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse määramise aluseks on

võrguga liitumiseks ehitatava vara maksumus. Kontserni juhtkond on jõudnud järeldusele, et

liitumistasud ei kujuta endast veevärgiteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega

ei kajastata müügitulu liitumistasudelt koheselt, vaid teenuse osutamiseks vajalike varade eeldatava

keskmise kasuliku eluea jooksul, milleks on 75 aastat. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse

finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena real „Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt“.

Müügitulu ehituslepingutelt kajastatakse teenuse osutamise perioodi jooksul vastavalt tegelikult

osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks suhtena kogu lepingu mahtu. Kontserni jaoks puudub

varal üldjuhul alternatiivne kasutus tulenevalt lepingutingimustest. Õigus saada tasu tekib

lepinguperioodi jooksul sõltumata omandiõiguse üleandmisest kliendile.

Hinnangud müügitulu, kulude ja lepingu täitmise ulatuse osas vaadatakse üle kui tingimused

muutuvad. Selle tulemusena tekkinud suurenemised või vähenemised hinnangulises müügitulus või

kuludes kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, kui tingimused, mis põhjustasid ülevaatamise,

said juhtkonnale teatavaks.

Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt maksegraafikule. Juhul,

kui Kontserni poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, siis kajastatakse lepinguline vara.

Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, siis kajastatakse lepinguline kohustus.

Juhul kui leping sisaldab tunnipõhist tasu, siis kajastatakse müügitulu summas, mille osas Kontsernil

on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid igakuiselt ja tasu kuulub maksmisele arve

esitamise hetkel.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Ühest ja samast lepingust tulenev lepinguline vara ja lepinguline kohustus kajastatakse

finantsaruandes neto summana.

Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga

tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.

Finantseerimise komponent

Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja

kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Kontsern

tehinguhinda.

Puhaskasum aktsia kohta

Puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise

emiteeritud aktsiate arvuga. Kontsernil ei ole instrumente, mis omavad lahustavat mõju

puhaskasumile aktsia kohta.

Segmendiaruandlus

Tegevussegment on Kontserni osa, mis oma majandustegevusega võib teenida tulusid ja kanda

kulusid; mille tegevuse tulemused vaatab regulaarselt läbi Kontserni juhatus, et hinnata segmendi

tegevuse tulemusi ning mille kohta on olemas eraldi finantsteave. Segmentide kohta info

avalikustamisel lähtutakse kontserni sisemises arvestuses ja aruandluses kasutatavatest

organisatsiooni struktuuriüksuste grupeerimispõhimõtetest.

LISA 3. COVID-19 MÕJUD

2019. aasta lõpus teatati Hiinas esmakordselt uue koroonaviiruse COVID-19 juhtudest. 2020. aastal

arenes viirus pandeemiaks ja selle negatiivne mõju kogus hoogu. Muude tegurite hulgas on

pandeemia avaldanud 2021. aastal negatiivset mõju ka kontserni tuludele, vähenenud on nii

erasektori kui ka ärisektori tarbimine, mis tuleneb inimeste liikumisest tagasi kontorisse, samal ajal

kui vaba-aja sektorile on endiselt rakendatud piiranguid. Suurenenud on tulud ehitustegevusest, kuid

ehitustulude suurenemise põhjuseks ei saa tuua pandeemiat. Kontserniväliste prognooside kohaselt

hakkab koroonapandeemia mõju 2022. aastal järk-järgult pöörduma. Seetõttu oleme optimistlikud,

et pikaajalises vaates taastub ka veeteenuste tarbimine jälle koroonaeelsele tasemele.

Kontsern on hinnanud ja välja arvutanud pandeemia mõju 2021. aasta tulemustele, seal kus see on

mõistlik:

• Seoses äriklientide ja eraklientide tarbimise vähenemisega on Kontserni veeteenuste

müügitulu väiksem 0,74 miljonit eurot.

• Kulud, mis on tehtud seoses pandeemiaga töökorralduse organiseerimiseks ning töötajate

turvalisuse tagamiseks, ulatusid 28 tuhande euroni.

COVID-19 mõjuna on nõudeid alla hinnatud 148 tuhande euro võrra.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

LISA 4. OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD

Kontsern kasutab eeldusi ja hinnanguid, mis puudutavad tuleviku sündmusi. Raamatupidamislikud

hinnangud, juba oma olemuselt, ühtivad harva tegelike tulemustega täpselt. Eeldused ja hinnangud,

mis võivad kaasa tuua märkimisväärse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse korrigeerimise

järgneval aruandeperioodil, on toodud allpool:

• Kontserni juhtkond on koostanud hinnangud eeldatavate krediidikahjumite kohta tuginedes

parimale olemasolevale teabele minevikusündmuste, hetke olukorra ja Covid-19 puhanguga

seotud makromajanduse prognooside osas. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks

rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise

perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad 31. detsembrile 2021 eelnenud 24

kuu maksedistsipliinil ning nendel perioodidel tekkinud krediidikahjumitel. Mineviku

kahjumäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tulevikuinformatsiooni

makromajanduslike faktorite kohta, mis mõjutavad ostjate võimet nõuete tasumiseks.

Kontserni hinnangul on kõige relevantsemad näitajad SKP ja töötuse määr Eestis, kus

Kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, ning seega korrigeerib mineviku kahjumäärasid

vastavalt oodatavatele muutustele nendes näitajates. Seisuga 31. detsember 2021 hindab

Kontserni juhtkond Covid-19 puhanguga seotud oodatavaks krediidikahjumiks 148 tuhat

eurot. Eeldatavad krediidikahjumid hinnatakse ümber vastavalt olukorra edasisele arengule.

• Juhtkonna hinnang kolmandate osapoolte võimalike kahjunõuete osas tugineb maksimaalsel

erinevusel Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifidega arvutatud tulude ja Ettevõtte poolse

hinnangu vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele. Vastavalt seadusele kehtis

Teenuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind kuni Konkurentsiamet on kehtestanud

uue veeteenuse hinna ja Ettevõte on neid seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on

tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea Ettevõte end klientide

ees vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud tariifidega, mis kehtisid enne uute

Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist.

Võimalike maksete diskonteerimata suurus, juhul kui kohus peaks klientide võimalikke

nõudeid tunnistama, ulatub 12,0 miljoni euroni (31. detsember 2020: 24,1 miljonit eurot). See

prognoos märgib maksimaalset vahet Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifide ja Ettevõtte

poolse hinnangu vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele, viimase 12 kuu (31.

detsember 2020: 24 kuud) kohta, mis on võimalike nõuete ligikaudne järelejäänud

aegumistähtaeg.

Seisuga 31. detsember 2021 on esitatud põhinõudeid kogusummas 8,5 miljonit eurot kolme

hagi raames, ühes hagis on lisaks põhinõudele esitatud viivise nõue summas 3,2 miljonit

eurot. Ettevõtte juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike

kohustuste suuruseks 6,0 miljonit eurot (31. detsember 2020: 9,6 miljonit eurot) ning on

konservatiivsuse printsiibist lähtudes peatanud eraldise vähendamise. Ettevõte on käitunud

alati õiguspäraselt, rakendades vastavalt kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi tariife ning

nõuete esitamiseks. Ettevõtte hinnangul alust ei ole, seega Ettevõte ei võta omaks mistahes

vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi. Vaata ka lisa 14.

• Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga määratakse lähtuvalt juhtkonna

hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Hinnangute tulemused on kajastatud

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

lisa 2 lõigus „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“, informatsioon bilansiliste väärtuste

kohta on esitatud lisades 8 ja 9.

Seisuga 31. detsember 2021 omas Kontsern põhivara jääkmaksumuses 212 miljonit eurot

(2020: 203 miljonit eurot), aruandeperioodi kulum oli 6,5 miljonit eurot (2020: 6,3 miljonit

eurot). Kui amortisatsioonimäärad väheneksid/suureneksid 5 % võrra suureneks/ väheneks

aruandeperioodi kulum vastavalt 325 tuhat eurot (2020: 315 tuhat eurot).

LISA 5. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

FINANTSRISKI TEGURID

Oma äritegevuses on Kontsern avatud erinevatele finantsriskidele: tururisk (hõlmab valuutariski,

hinnariski, rahavoogude intressimäära riski ja õiglase väärtuse intressimäära riski), krediidirisk ja

likviidsusrisk. Kontserni finantsriskide juhtimine keskendub finantsturgude ettearvamatusele ja otsib

võimalusi vähendada võimalikku negatiivset mõju kontserni finantstulemustele. Kontsern kasutab

teatavate riskide maandamiseks tuletisinstrumente.

Kontserni finantsriske juhitakse finantsosakonna poolt juhatuse kontrolli ja järelevalve all.

Finantsosakond määratleb, hindab ja juhib finantsriske koostöös Kontserni tootmisüksustega.

Tururisk

Valuutarisk

Valuutarisk tekib, kui tulevased äritehingud või kajastatud varad või kohustused on kajastatud

valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta. Kontserni valuutarisk on seotud välisvaluutas

teostatavate ostude ning omatavate rahaliste vahenditega.

Suurem osa kontserni ostudest teostatakse eurodes. Teistes valuutades teostatud ostude osakaal

2021. aastal oli 0,0% (2020: 0,0%). Tulenevalt välisvaluutades teostatavate tehingute väikesest

osakaalust ei ole Kontsern rakendanud eraldi meetmeid selle riski vähendamiseks.

Seisuga 31. detsember 2021 oli Kontserni pangakontodel (sh tähtajalised deposiidid) olevate rahaliste

vahendite saldo kokku 36 559 tuhat eurot (31. detsember 2020: 44 514 tuhat eurot), millest ükski

summa ei olnud välisvaluutas (31. detsember 2020: ükski summa ei olnud välisvaluutas). Kontserni

muudest finantsvaradest ja finantskohustustest ei tulenenud muid olulisi valuutariske.

Lähtuvalt eelnevast hindab Kontsern oma valuutariski taset madalaks.

Hinnarisk

Kontsernil puudub finantsinstrumentidest tulenev hinnarisk, kuna tal puuduvad investeeringud

omakapitaliinstrumentidesse.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Rahavoogude intressimäära risk ja õiglase väärtuse intressimäära risk

Õiglase väärtuse intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus kõigub tulevikus

turuintressimäärade muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk on risk, et muutuva

intressimääraga finantskohustuste finantskulud suurenevad kui turuintressimäärad muutuvad.

Ujuvate intressimääradega võetud laenukohustused (lisa 10) avavad Kontserni rahavoogude

intressimäära riskile. Selleks, et maandada rahavoogude intressimäära riski, on Kontsern sõlminud

ujuvast-fikseerituks intressimäära SWAP-lepinguid. SWAP lepingud lõppesid 2020. aasta novembris

ning uusi SWAP-lepinguid Kontsern ei sõlminud. Kontserni intressimäära risk tuleneb peamiselt

pikaajalistest laenukohustustest ning negatiivse EURIBOR-i tingimustes ka SWAP-lepingute

ebaefektiivsusest riskimaandamisinstrumendina.

Aruandeperioodi lõpul oli Kontsernil järgmised ujuva intressimääraga laenukohustused:

31. detsember 2021

31. detsember 2020

Efektiivne

intressimäär

Saldo

tuhandetes

eurodes

Efektiivne

intressimäär

Saldo

tuhandetes

eurodes

Pikaajalised laenukohustused

0,40%

84 091

0,453%

87 727

Neto avatus rahavoogude

intressimäära riskile juhul

kui Euribor > 0

46 591

50 227

Neto avatus rahavoogude

intressimäära riskile juhul kui

Euribor < 0

37 500

Kontserni kasum on tundlik kõrgemate/madalamate laenude ning intressimäära SWAP-ide

intressikuludele intressimäärade muutuste tulemusena.

Mõju kasumile

tuhandetes eurodes

2021

2020

Intressimäärad- kasv 50 baaspunkti võrra*

-191

-141

Intressimäärad- vähenemine 50 baaspunkti võrra*

-46

*Muude muutujate samaks jäädes

Kuna kõiki instrumente kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, siis ei omaks

turuintressimäärade muutus mõju Kontserni finantsaruannetele.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahjumit, mis võib tekkida kui vastaspool ei suuda täita oma

lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud rahalised vahendid pangakontodel ja deposiitides,

finantsvarad õiglases väärtuses muutuse kajastamisega läbi kasumi ja kahjumi, nõuded ostjate vastu

ja muud nõuded.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Vastavalt Kontserni riskijuhtimise põhimõtetele on Kontserni lühiajalisi vabasid rahalisi vahendeid

lubatud hoiustada ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel ja üleöö- ja tähtajalistes

deposiitidel. Tähtajaliste deposiitide sõlmimisel kasutatakse vähemalt pikaajalist Baa1

krediidireitingut (Moody’s) omavaid osapooli. Seisuga 31. detsember 2021 Kontsernil tähtajalisi

deposiite ei olnud. Seisuga 31. detsember 2020 oli 100% Kontserni tähtajalistest deposiitidest

deponeeritud A3 reitingust kõrgemat reitingut omava osapoole juures.

Kontsern jälgib ka EBA (European Banking Authority) soovitusi seoses pankade rekapitaliseerimise

nõuetega ja tähtajaliste deposiitide avamine toimub ainult pankades, milledel pole kapitaliseerimise

puudujääke.

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad lähtudes

krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad

põhinevad 31. detsembrile 2019 eelnenud 24 kuu maksedistsipliinil ning nendel perioodidel tekkinud

krediidikahjumitel. Mineviku kahjumäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning

tulevikuinformatsiooni makromajanduslike faktorite kohta, mis mõjutavad ostjate võimet nõuete

tasumiseks. Kontserni hinnangul on kõige relevantsemad näitajad SKP ja töötuse määr Eestis, kus

Kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, ning seega korrigeerib mineviku kahjumäärasid vastavalt

oodatavatele muutustele nendes näitajates. Ülalkirjeldatud põhimõtete alusel arvutati nõuete

allahindlus 31. detsembril 2021:

maksetähtaeg tulevikus 0,15%;

1 kuni 30 päeva üle maksetähtaja 59,53%

31 kuni 60 päeva üle maksetähtaja 87,89%

61 kuni 90 päeva üle maksetähtaja 100%;

91 kuni 180 päeva üle maksetähtaja 100%;

181 kuni 360 päeva üle maksetähtaja 100%;

üle 360 päeva üle maksetähtaja 100%.

Raha ja raha ekvivalentidele rakenduvad väärtuse languse kajastamise nõuded vastavalt IFRS-ile 9,

väärtuse langust seisuga 31. detsember 2021 ei tuvastatud.

Kontserni toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas Kontserni sisemiste protseduuridega.

Vähendamaks ostjatelt laekumata arvetega seotud krediidiriski, jälgitakse järjepidevalt klientide

maksedistsipliini. Ületähtaegsete võlgade korral kontakteerub klientidega arvelduste osakond. 2021.

aasta detsembri lõpu seisuga oli 1 klient (31. detsember 2020: 1 klient), kelle laekumata arved (lisa

7) ületasid 5% kogu ostjatelt laekumata arvetest. Aruande koostamise kuupäevaks on nimetatud

nõuded laekunud.

Finantsvarad

tuhandetes eurodes

Tähtaja ületanud

Saldo

Tähtajas

Kuni 60 päeva a

Üle 60 päeva

Allahindlus

seisuga 31. detsember 2021

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6)

36 559

Nõuded ostjate vastu (lisa 7)

6 341

5 766

480

-536

Ärikliendid

3 466

2 980

423

-459

Erakliendid

2 875

2 785

-78

Kokku

42 900

48 090

480

-536

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

seisuga 31. detsember 2020

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6)

44 514

Nõuded ostjate vastu (lisa 7)

6 848

5 905

518

896

-471

Ärikliendid

3 965

3 090

488

815

-428

Erakliendid

2 883

2 815

-43

Viitlaekumised

Kokku

51 365

50 422

518

896

-471

Kontserni maksimaalne krediidirisk võrdub finantsvarade bilansilise maksumusega ja selle taset

hinnatakse madalaks.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et Kontsern ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite

või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Kontsernil ei jätku piisavalt

vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks

ja/või deklareeritud dividendide maksmiseks.

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes*

tuhandetes eurodes

Kuni 1

kuu

1 - 3

kuud

3 - 12

kuud

1 - 5

aastat

Üle 5

aasta

Kokku

seisuga 31. detsember 2021

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 11)

4 129

107

4 239

Laenukohustised

3 636

55 455

25 000

84 091

Rendikohustised

323

1 423

1 855

Kokku

4 166

179

3 963

56 878

25 000

90 185

seisuga 31. detsember 2020

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 11)

2 321

1 185

213

3 719

Laenukohustised

3 636

55 520

28 571

87 727

Kapitalirendikohustised

294

1 409

1 814

Kokku

2 356

1 261

3 930

57 142

28 571

93 260

*Diskonteerimata summades

Likviidsusriski juhtimisel on Kontsern võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisava hulga rahaliste

vahendite ja lühiajaliste deposiitide olemasolu, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal

ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on Kontserni igapäevase likviidsusriski

juhtimise olulised osad.

Kapitali juhtimine

Kapitali juhtimisel on Kontserni eesmärk tagada Kontserni võime jätkata tegutseva

majandusüksusena, olla kooskõlas nõukogu poolt kinnitatud äriplaani kapitalistruktuuriga ja

pikaajaliste laenulepingutega, mis kehtestavad ettevõtte omakapitali miinimummääraks 35%

koguvaradest.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Kontsern kasutab kapitali jälgimiseks omakapitali suhtarvu, mis arvutatakse jagades netovõla

kogukapitaliga. Netovõlg arvutatakse lahutades võlakohustustest (lisa 10; sealhulgas lühi- ja

pikaajalised võlakohustused nagu see on näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes) raha ja

raha ekvivalendid (lisa 6). Kogukapital arvutatakse omakapitali ja netovõla summana, nagu see on

näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes.

seisuga 31. detsember

tuhandetes eurodes

2021

2020

Võlakohustused

85 623

89 402

Raha

-36 559

-44 514

Netovõlg

49 064

44 888

Omakapital

115 420

112 255

Kogukapital

164 484

157 144

Netovõlg / kogukapital

29,8%

28,5%

Varad

256 173

255 665

Omakapital / varad

45,1%

43,9%

Õiglase väärtuse hinnang

Raha ja raha ekvivalentide, laekumata arvete, muude pikaajaliste nõuete, lühiajaliste võlakohustuste

ja tarnijatele tasumata arvete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende finantsseisundi aruandes

kajastatud väärtusest kuna nende realiseerumine toimub 12 kuu jooksul või nende kajastamine

toimus aruandekuupäevale lähedasel ajavahemikul.

Andmaks indikatsiooni õiglase väärtuse määramisel kasutatavatest sisenditest, on Kontsern

klassifitseerinud oma finantsinstrumendid kolmele tasemele vastavalt raamatupidamisstandardite

nõuetele.

Tase 1: Aktiivsel turul kaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus põhineb noteeritud

turuhinnal aruandeperioodi lõpus. Noteeritud turuhind, mida kasutatakse, on hetke pakkumishind.

Seisuga 31. detsember 2021 ja 2020 ei olnud Kontsernil finantsinstrumente, mis kuuluksid tasemele

Tase 2: Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse

kasutades hindamistehnikaid, mis maksimeerivad jälgitava turuinfo kasutamise, kus see on võimalik,

ja toetuvad nii vähe kui võimalik ettevõtte eeldustele. Kui kõik instrumendi õiglase väärtuse jaoks

vajalikud olulised sisendid on jälgitavad, on instrumendi tase 2.

Tase 3: Kui üks või rohkem olulisi sisendeid ei põhine jälgitaval turuinfol, siis on instrumendi tase 3.

Seisuga 31. detsember 2021 olid kõik Kontserni pikaajalised võlakohustused ujuvate

intressimääradega. Pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused põhinevad diskonteeritud

rahavoogudel kasutades intressimäära 0,45% (2020: 1,02%) ja kuuluvad õiglase väärtuse hierarhia

tasemele 3. Seisuga 31. detsember 2021 on Kontserni pikaajaliste võlakohustuste õiglane väärtus

775 tuhat eurot väiksem nende finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest (31. detsember 2020:

2 994 tuhat eurot väiksem).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

LISA 6. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

31. detsember

tuhandetes eurodes

2021

2020

Raha ja pangakontod

36 559

20 514

Lühiajalised deposiidid

24 000

Raha ja raha ekvivalendid kokku

36 559

44 514

LISA 7. NÕUDED OSTJATE VASTU, VIITLAEKUMISED JA ETTEMAKSED

31. detsember

tuhandetes eurodes

2021

2020

Ostjatelt laekumata arved

6 341

6 848

Ebatõenäoliselt laekuvad arved

-536

-471

Nõuded ostjate vastu kokku

5 805

6 377

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi alguses

-471

-428

Perioodi jooksul laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud

nõuded

Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded

-88

-65

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi lõpus

-536

-471

Perioodi jooksul tehtud nõuete allahindlused on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Muud

äritulud (+) /-kulud (-)“. Nõuete vanuselise analüüsi kohta (sh nõuded üle tähtaja) vt lisa 5.

31. detsember

tuhandetes eurodes

2021

2020

Intressi nõuded

Muud viitlaekumised

523

368

Tulevaste perioodide ettemakstud kulud

309

271

Viitlaekumised ja ettemaksed kokku

832

642

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed kokku 6 637 7 019

Kontserni käibevara (sh nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja varud) summas 6 058 tuhat eurot (31.

detsember 2020: 7 240 tuhat eurot) on panditud pangalaenude tagatisena (lisa 10), kommertspandi

osana.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

LISA 8. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes

Maa ja

ehitised

Rajatised

Masinad

seadmed

Lõpetamata

materiaalsed

varad

Kasutus-

õiguse

varad

Lõpetamata

kasutusõigu

se varad

Materiaalsed

põhivarad

kokku

31. detsember 2019

Soetusmaksumus

26 688

229 228

48 552

2 456

2 493

309 418

Akumuleeritud

kulum

-7 385

-73 805

-37 486

-1 115

-119 791

Jääkmaksumus

19 303

155 423

11 066

2 456

1 378

189 627

Perioodil 1. jaanuar 2020 - 31. detsember 2020 toimunud liikumised

Soetamine

18 336

951

19 287

Põhivara maha-

kandmine ja müük

jääkväärtuses

-23

Reklassifitseerimine

191

10 682

1 418

-11 993

629

-952

-25

Arvestuslik kulum

-296

-3 536

-2 013

-219

-6 064

31. detsember 2020

Soetusmaksumus

26 875

239 412

49 029

8 799

2 793

326 908

Akumuleeritud

kulum

-7 677

-76 843

-38 558

-1 028

-124 106

Jääkmaksumus

19 198

162 569

10 471

8 799

1 765

202 802

Perioodil 1. jaanuar 2021 - 31. detsember 2021 toimunud liikumised

Soetamine

14 782

289

15 071

Põhivara maha-

kandmine ja müük

jääkväärtuses

-16

Reklassifitseerimine

158

8 846

2 252

-11 529

289

-289

Arvestuslik kulum

-291

-3 800

-1 852

-368

-6 311

31. detsember 2021

Soetusmaksumus

27 033

247 613

50 819

12 052

2 950

340 467

Akumuleeritud

kulum

-7 968

-79 998

-39 675

-1 280

-128 921

Jääkmaksumus

19 065

162 615

11 144

12 052

1 670

211 546

Põhivara on maha kantud juhul, kui selle seisukord ei võimalda edasist kasutamist tootmistegevuse

eesmärgil. Kontsern on muutnud materiaalse põhivara lisa esitusviisi võrreldes viimase

aastaaruandega. Varasemalt eraldiseisvana esitatud veerg „Muu inventar“ sisaldub nüüd veeru

„Masinad ja seadmed“ hulgas. Kasutusõiguse vara vastab oma olemuselt masinate ja seadmete

varaklassi definitsioonile.

Kontserni põhivara jääkmaksumuses 11 084 tuhat eurot (31. detsember 2020: 10 585 tuhat eurot) on

panditud kommertspandi tagatisena (lisa 10). Kontserni põhivaradele (maa ja ehitised)

jääkmaksumuses 29 133 tuhat eurot (31. detsember 2020: 29 730 tuhat eurot) on pangalaenude

tagatiseks seatud hüpoteek (lisa 10).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Kontsern on aasta jooksul kapitaliseerinud laenukasutuskulusid põhivaradesse summas 32 tuhat

eurot (2020: 23 tuhat eurot). Laenukasutuskulusid kapitaliseeriti nende laenu kaalutud keskmise

määra alusel, mis moodustab 0,40% (2020: 0,45%).

LISA 9. IMMATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes

Litsentsid ja

arenguvälja-

minekud

Lõpetamata

immateriaal-

sed varad

Immateriaalsed

põhivarad kokku

31. detsember 2019

Soetusmaksumus

4 463

4 474

Akumuleeritud kulum

-3 764

Jääkmaksumus

699

710

Perioodil 01. jaanuar 2020 - 31. detsember 2020 toimunud liikumised

Soetamine

138

Reklassifitseerimine

119

-119

Arvestuslik kulum

-219

31. detsember 2020

Soetusmaksumus

4 582

4 612

Akumuleeritud kulum

-3 983

Jääkmaksumus

599

629

Perioodil 01. jaanuar 2021 - 31. detsember 2021 toimunud liikumised

Soetamine

309

Reklassifitseerimine

250

-250

Arvestuslik kulum

-209

31. detsember 2021

Soetusmaksumus

4 831

4 920

Akumuleeritud kulum

-4 191

Jääkmaksumus

640

729

LISA 10. VÕLAKOHUSTUSED

tuhandetes eurodes

31. detsember

Lühiajalised kohustised

2021

2020

Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa

421

393

Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa

3 630

Pikaajalised kohustised

Rendikohustised

1 236

1 400

Laenukohustised

80 336

83 978

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Pangalaenud

tuhandetes eurodes

Saldo

Effektiivne intressimäär

seisuga 31. detsember 2021

Rendikohustised

1 657

1,11%-1,86%

Ujuva intressimääraga laenud

(baasintress 6-kuu Euribor)

83 966

0,07%-0,95%

seisuga 31. detsember 2020

Rendikohustised

1 793

1,08%-1,77%

Ujuva intressimääraga laenud

(baasintress 6-kuu Euribor)

87 608

0,11%-0,95%

Seisuga 31. detsember 2021 kehtivad Kontserni laenulepingud kuuluvad tagastamisele järgmiselt.

Esimene laenuleping summas 37,5 miljonit eurot, mille lõpptähtaeg on 2022. aasta septembris,

refinantseeritakse uute investeeringute jaoks. Teine laenuleping summas 20 miljonit eurot

tagastatakse üheteistkümne võrdse poolaastase maksega perioodil 2019 mai kuni 2024 mai. Kolmas

laenuleping summas 37,5 miljonit eurot tagastatakse 21 võrdse poolaastase maksega perioodil 2024

november kuni 2034 november.

Netovõla liikumine

Netovõlg

31. detsember

tuhandetes eurodes

2021

2020

Raha ja raha ekvivalendid

36 559

44 514

Laenukohustised

-83 966

-87 608

Rendikohustised

-1 657

-1 793

Netovõlg kokku

-49 064

-44 888

Raha ja raha ekvivalendid

36 559

44 514

Koguvõlg – ujuva intressimääraga

-85 623

-89 401

Netovõlg kokku

-49 064

-44 888

Kohustised

finantseerimistegevusest

Muud varad

tuhandetes eurodes

Laenud

Rendid

Kokku

Raha ja raha

ekvivalendid

Kokku

Netovõlg seisuga 31. detsember 2020

-91 223

-1 316

-92 539

64 775

-27 764

Rahavoog

3 636

555

4 191

-20 261

-16 070

Lisandumised –kapitalirendid

-1 037

Muud muutused

-22

-17

Netovõlg seisuga 31. detsember 2021

-87 609

-1 793

-89 402

44 514

-44 888

Rahavoog

3 636

408

4 044

-7 955

-3 911

Lisandumised – rendid

-288

Muud muutused

Netovõlg seisuga 31. detsember 2021

-83 966

-1 657

-85 623

36 559

-49 064

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Muud muutused sisaldavad mitterahalisi liikumisi, sh laenu finantseerimise kulud, mis kajastatakse

finantskuluna laenuperioodi jooksul, ning rendilepingute ennetähtaegsed lõpetamised.

Pangalaenude tagatised ja panditud vara

Tagatise bilansiline väärtus

tuhandetes eurodes

31. detsember

Tagatise liik

Tagatisvara nimetus ja asukoht

2021

2020

Kommertspant

Ettevõtte vallasvara (lisa 7, 8)

17 142

17 825

Hüpoteek

Kinnisvarad Paljassaare põik 14 ja

Järvevana tee 3, Tallinn, Eesti (lisa 8)

29 133

29 730

LISA 11. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

Võlad tarnijatele - tegevuskulud

2 876

1 666

Võlad tarnijatele - investeeringud

2 007

1 502

Võlad seotud osapooltele (lisa 25)

185

Võlad töötajatele

1 360

1 521

Intressivõlad

Muud viitvõlad

114

Garantiieraldis

213

Maksuvõlad, sh:

Tulumaks

215

206

Käibemaks

105

634

Vee erikasutusõiguse tasu

327

318

Saastetasu

300

202

Sotsiaalkindlustusmaks

415

402

Muud maksud

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku

7 835

7 085

LISA 12. TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni

esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahvid.

Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata

ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

Kontserni vaba omakapital seisuga 31. detsember 2021 moodustas 77 408 tuhat eurot (31. detsember

2020: 74 243 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneks kogu

jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 18 327 tuhat eurot (2020: 17 334 tuhat eurot),

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

rakendades madalamat maksumäära, mida on võimalik dividendimaksetele alates 2019. aastast

rakendada. Vaata ka lisa 2.

LISA 13. ETTEMAKSED

31. detsember

tuhandetes eurodes

2021

2020

Ostjate ettemaksed veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuste eest

739

Liitumiste eest saadud ettemaksed

2 865

2 354

Ettemaksed kokku

3 604

2 445

LISA 14. ERALDIS VÕIMALIKE KOLMANDATE OSAPOOLTE NÕUETE KATTEKS

12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse AS-i Tallinna Vesi kassatsioonkaebuse osas, mis

puudutab tariifivaidlust Konkurentsiametiga. Kohus leidis, et Konkurentsiamet ei pea järgima

Ettevõtte erastamisel sõlmitud Teenuslepingus sisalduvat kokkulepet veeteenuse hindade kohta.

Edaspidi reguleerib veeteenuse hinda Konkurentsiamet.

Vastavalt seadusele kehtis Teenuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind kuni Konkurentsiamet

on kehtestanud uue veeteenuse hinna ja Ettevõte on neid seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte

on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest. Seetõttu ei pea Ettevõte end klientide ees

vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud tariifidega, mis kehtisid enne uute

Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist.

18. oktoobril 2019 kooskõlastas Konkurentsiamet Ettevõtte poolt sama aasta septembris esitatud

tariifitaotluse. Uued veeteenuste hinnad rakendusid alates 1. detsembrist 2019. Ettevõtte

põhitegevuspiirkonnas langesid hinnad erakliendile keskmiselt 27% ja ärikliendile keskmiselt 15%.

Võimalike maksete diskonteerimata suurus, juhul kui kohus peaks klientide võimalikke nõudeid

tunnistama, ulatub 12,0 miljoni euroni (31. detsember 2020: 24,1 miljonit eurot). See prognoos

märgib maksimaalset vahet Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifide ja Ettevõtte poolse hinnangu

vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele, viimase 12 kuu (31. detsember 2020: 24 kuud) kohta,

mis on võimalike nõuete ligikaudne järelejäänud aegumistähtaeg.

Seisuga 31. detsember 2021 on esitatud põhinõudeid kogusummas 8,5 miljonit eurot kolme hagi

raames, ühes hagis on lisaks põhinõudele esitatud viivise nõue summas 3,2 miljonit eurot. Ettevõtte

juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike kohustuste suuruseks 6,0

miljonit eurot (31. detsember 2020: 9,6 miljonit eurot) ning on konservatiivsuse printsiibist lähtudes

peatanud eraldise vähendamise. Ettevõte on käitunud alati õiguspäraselt, rakendades vastavalt

kehtivale õigusele kehtestatud õiglasi tariife ning nõuete esitamiseks. Ettevõtte hinnangul alust ei

ole, seega Ettevõte ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

LISA 15. AKTSIAKAPITAL

Seisuga 31. detsember 2021 oli aktsiakapital nimiväärtuses 12 000 000 (kaksteist miljonit) eurot, mis

jagunes 20 000 000 (kahekümneks miljoniks) 0,60 (kuuekümne eurosendi) nimiväärtusega aktsiaks.

Iga aktsia annab selle omanikule Seltsi aktsionäride üldkoosolekul 1 (ühe) hääle ja õiguse osaleda

Seltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel,

samuti muud seaduses ja Seltsi põhikirjas sätestatud õigused.

Aktsiate emiteerimine ja tagasiostmine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses vastavalt põhikirjas

määratud põhimõtetele, juhatusel sellekohased erivolitused puuduvad.

Seisuga 31. detsember 2021 omasid OÜ Utilitas 4 072 352 (20,3%) aktsiat ja Tallinna linn

11 011 482 (55,05%) aktsiat ning 4 916 166 aktsiat oli vabas ringluses. Teised otsesed aktsionärid

omasid seisuga 31. detsember 2021 igaüks vähem kui 5% aktsiaid.

Seisuga 31. detsember 2021 ja 2020 ei omanud nõukogu ega juhatuse liikmed ettevõtte aktsiaid.

Väljakuulutatud ja väljamakstud dividendid on näidatud lisas 21.

Tingimuslik tulumaks jaotamata kasumilt väljamakstavatele dividendidele on näidatud lisas 11.

LISA 16. SEGMENDIARUANDLUS

Vastavalt standardi IFRS 8 "Segmendiaruandlus" põhimõtetele on kohustus esitada eraldi

informatsiooni tegevussegmendi kohta, kui selle segmendi müügitulu, kasum/kahjum või varade

maht on suurem kui 10% kõikide segmentide vastava näitaja kogusummast.

Kontsern on ärisegmendid määratlenud põhinedes kõrgema äriotsustaja poolt regulaarselt

strateegiliste otsuste tegemiseks kasutatavale aruandlusele. Kõrgem äriotsustaja jälgib Kontserni

äritegevust tegevusvaldkonna põhiselt. Eristatakse kolme segmenti: veeteenused, ehitusteenused ja

muud teenused.

Veeteenused: veevarustuse, reovee ärajuhtimise, sademevee kogumise ja puhastamise ning

tuletõrjehüdrantide teenus, ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus.

Ehitusteenused: Watercom poolt osutatavad ehitusteenused. Ehitusteenused on klassifitseeritud

eraldiseisvaks segmendiks, sest selle müügitulu moodustab enam kui 10% kõikide segmentide

müügitulust kokku.

Muud teenused: teehoiutööd, survepesu- ja transporditeenused, projektijuhtimise ja

omanikujärelevalve teenused ning muud teenused. Muud tegevusalad on Kontserni finantstulemuste

seisukohalt väheolulised ning ükski neist ei moodusta aruandluse mõistes eraldiseisvat segmenti.

Kõrgem äriotsustaja hindab tegevussegmentide tulemust segmendi müügitulu (segmendiväline ja

segmentidevaheline müügitulu) ja brutokasumi alusel. Segmentidevahelised tehingud toimuvad

turutingimustel.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

tuhandetes eurodes

Veeteenused

Ehitus-

teenused

Muud

teenused

Segmentide-

vahelised

tehingud

Segmendid

kokku

1. jaanuar 2021 - 31. detsember 2021

Kontserniväline müük

45 056

7 327

911

53 294

Segmentidevaheline müük

1 672

3 633

-5 307

Segmendi müügitulu kokku

45 058

8 999

4 544

-5 307

53 294

Segmendi brutokasum

18 945

626

1 570

-562

20 579

Jagamatud kulud:

Turustus- ja üldhalduskulud

-4 900

Muud äritulud ja -kulud

3 099

Ärikasum

18 778

1. jaanuar 2020 - 31. detsember 2020

Kontserniväline müük

45 800

5 222

695

51 717

Segmentidevaheline müük

3 481

3 421

-6 903

Segmendi müügitulu kokku

45 801

8 703

4 116

-6 903

51 717

Segmendi brutokasum

19 614

409

2 768

-565

22 226

Jagamatud kulud:

Turustus- ja üldhalduskulud

-5 009

Muud äritulud ja -kulud

4 567

Ärikasum

21 784

Müügitulu tegevusalade lõikes

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2 020

Veeteenused

Veevarustuse teenus

8 097

8 106

Reovee ärajuhtimise teenus

12 000

12 048

Müük eraklientidele kokku

20 097

20 154

Veevarustuse teenus

7 115

7 209

Reovee ärajuhtimise teenus

7 299

7 417

Müük äriklientidele kokku

14 414

14 626

Veevarustuse teenus

1 631

1 593

Reovee ärajuhtimise teenus

3 422

3 298

Sademevee ärajuhtimise teenus

256

291

Müük teeninduspiirkonnavälistele klientidele kokku

5 309

5 182

Sademevee kogumise ja puhastamise ning

tuletõrjehüdrantide teenus

4 010

4 588

Ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus

1 225

1 250

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

Veeteenused kokku

45 055

45 800

Ehitusteenused

7 328

5 222

Muud teenused

911

695

Müügitulu kokku

53 294

51 717

100% Kontserni müügitulust teeniti Eesti Vabariigis.

LISA 17. TÖÖJÕUKULUD

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

Töötasu (lisa 18)

-7 381

-7 417

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustus (lisa 18)

-2 496

-2 509

Tööjõukulud kokku

-9 877

-9 926

Keskmine töötajate arv

333

332

LISA 18. MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE-, TURUSTUS- JA ÜLDHALDUSKULUD

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

Müüdud toodete ja teenuste kulu

Vee erikasutusõiguse tasu

-1 281

-1 237

Kemikaalid

-1 822

-1 567

Elekter

-4 612

-3 256

Saastetasu

-894

-989

Tööjõukulud (lisa 17)

-7 243

-7 247

Kulum

-5 725

-5 521

Ehitusteenused

-5 988

-4 256

Muud kulud

-5 150

-5 418

Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku

-32 715

-29 491

Turustuskulud

Tööjõukulud (lisa 17)

-398

-370

Muud turustuskulud

-64

-63

Turustuskulud kokku

-462

-433

Üldhalduskulud

Tööjõukulud (lisa 17)

-2 236

-2 309

Kulum

-320

-333

Muud üldhalduskulud

-1 882

-1 934

Üldhalduskulud kokku

-4 438

-4 576

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

LISA 19. MUUD ÄRITULUD JA -KULUD

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

Üksikliitumiste rajamistulud

510

542

Liitumispunktide kulum

-475

-429

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu (-)/kulu vähenemine (+)

-84

-64

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks (lisa 14)

3 610

4 814

Muud äritulud (+)/-kulud (-)

-462

-296

Muud äritulud ja -kulud kokku

3 099

4 567

LISA 20. FINANTSTULUD JA -KULUD

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

Intressitulud

Intressikulud, laen ja rent

-360

-487

Intressikulud, SWAP

-185

SWAP-i õiglase väärtuse suurenemine (+)/vähenemine (-)

221

Muud finantstulud (+)/-kulud (-)

-27

-22

Muud finantstulud (+)/-kulud (-)

-379

-442

LISA 21. DIVIDENDID

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

Perioodil väljakuulutatud dividendid

13 000

20 001

Perioodil väljamakstud dividendid

12 842

19 888

Kinnipeetud tulumaks dividendidelt

158

113

Tulumaks väljamakstud dividendidelt

2 116

4 355

Välja kuulutatud dividend aktsia kohta:

Dividend A-aktsia kohta (eurodes)

0,65

1,00

Dividend B-aktsia kohta (eurodes)

600

Dividendide tulumaksumäär 2021. aastal oli 20/80 (2020: 20/80), kuid eelneva kolme aasta

maksustatud dividendimaksete keskmise summa ulatuses rakendub maksumäär 14/86. Kolme

aasta dividendimaksete keskmise summa arvutamisel on 2019. aasta esimene arvesse võetav aasta.

Füüsilisest isikust aktsionäridele välja makstud madalama maksumääraga dividendidelt peetakse

täiendavalt kinni 7% tulumaksu.

Tulevaste perioodide tulumaksukulu ja kohustus 2021. aastaks on 117 tuhat eurot ja see on arvutatud

tütarettevõtte jaotatava kasumi põhjal seisuga 31.12.2021 (2020: 255 tuhat eurot).

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

100

LISA 22. KASUM AKTSIA KOHTA

31. detsembril lõppenud aasta

2021

2020

Aruandeperioodi jaotamata kasum, millest on

lahutatud B-aktsia dividendi eelisõigused (tuhandetes

eurodes)

16 165

16 731

Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tükkides)

20 000 000

Kasum A-aktsia kohta (eurodes)

0,81

0,84

Kasum B-aktsia kohta (eurodes)

600

31. detsembril 2021 ja 2020 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta võrdne

kasumiga aktsia kohta.

LISA 23. RENDID

Rendilepingud, kus Kontsern tegutseb rentnikuna, on sõidukite, kinnisvara ja IT-seadmete rendid.

Kõikide rendilepingute alusvaluutaks on euro. Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile.

31. detsembril

lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

Intressikulu rendikohustistelt

Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu

Väikese väärtusega rentidega seotud kulu

2021. aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 437 tuhat eurot (2020: 589 tuhat

eurot).

Informatsiooni kasutusõiguse vara amortisatsioonikulu, lisandumiste ja jääkväärtuse kohta vaata

lisast 8. Rendikohustiste lunastustähtaja analüüs on esitatud lisas 5.

Seisuga 31. detsember 2021 oli Kontsern sõlminud 2022. aastal jõustuvaid rendilepinguid summas 1

061 tuhat eurot (2020: 926 tuhat eurot).

Rendilepingud, kus Kontsern tegutseb rendileandjana, on kõik kinnisvara rendid. Kõik rendilepingud

klassifitseeruvad kasutusrendilepinguteks. Kõikide kasutusrendilepingute alusvaluutaks on euro.

Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu kasutusrendist oli 149 tuhat eurot (2020: 140 tuhat

eurot). Kontserni hinnangul on renditulu ning renditavate varade osakaal koguvarast ebaolulised.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

101

LISA 24. SEOTUD OSAPOOLED

Tehinguteks seotud osapooltega loetakse tehinguid nõukogu ja juhatuse liikmetega, nende

lähikondsetega ja ettevõtetega, milles nad omavad kontrolli või olulist mõju ning tehinguid olulist

mõju omavate aktsionäridega.

Perioodil 01.01.2021 – 31.03.2021 oli seotud osapooleks United Utilites (Tallinn) B.V., kes asendus

alates 01.04.2021 Utilitas OÜ-ga. Vastavalt on kajastatud saldod ja tehingud.

Dividendide maksed on näidatud omakapitali liikumise aruandes.

Olulist mõju omavad aktsionärid

Saldod kontserni finantsseisundi aruandes

tuhandetes eurodes

31. detsember

2021

2020

Nõuded ostjate vastu

129

1 390

Ostjate ettemaksed

575

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 11)

186

Tehingud

tuhandetes eurodes

31. detsembril lõppenud aasta

2021

2020

Müügitulu (lisa 16)

4 855

4 588

Soojusenergia ost

Juhtimis- ja konsultatsiooniteenuse ost 583

736

Tasud kontserni juhatuse ja nõukogu liikmetele

tuhandetes eurodes (ilma sotsiaalmaksuta)

31. detsembril lõppenud aasta

2021

2020

Juhatuse liikmed

220

213

Nõukogu liikmed

Juhtkonna võtmeisikutena on käsitletud Kontserni juhatuse ja nõukogu liikmeid, kellele on

arvestatud ainult ülalnimetatud lepingulisi palgatasusid. Lisaks sellele on juhatuse liikmed

piiriüleste töötajatena saanud otse neile makstud tasusid ka United Utilities (Tallinn) B.V. gruppi

kuuluvatelt ettevõtetelt. Vastavad kompensatsioonid on kajastatud real „Juhtimis- ja

konsultatsiooniteenuse ost“.

Potentsiaalne palgakulu kohustis oleks kuni 150 tuhat eurot (ilma sotsiaalmaksuta) kui nõukogu

peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed.

Kontserni juhatuse ega nõukogu liikmed ei oma üle 5% osalust üheski kontserniga olulistes äri- ja

või koostöösuhetes olevas ettevõttes.

Seotud osapooltele kuuluvate kontserni aktsiate info on toodud lisades 15 ja 26. Makstud dividendid

on toodud lisas 21.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

102

LISA 25. TÜTARETTEVÕTTED

Osalus (%) 31. detsember

2021

2020

Tütarettevõte

Asukohamaa

Tegevusala

Watercom OÜ

Tallinn, Eesti

Ehitus- ja muude

kõrvalteenuste osutamine

100

AS Tallinna Vesi asutas Watercom OÜ 25.05.2010.

ASTV Green Energy OÜ Tallinn, Eesti Gaasitootmine 100

AS Tallinna Vesi omandas ASTV Green Energy OÜ 28.01.2021. Omandati äsja asutatud ettevõte,

ostuhinna ja omandatud varade vahel erinevust ei eksisteeri.

LISA 26. LISAINFORMATSIOON KONTSERNI EMAETTEVÕTTE KOHTA

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

lisades avaldada konsolideeriva üksuse (Emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased

aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid,

mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete

kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes,

mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27

„Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded“ nõuetele.

Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud

raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete, ühisettevõtete ja

sidusettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse

langusest tekkinud allahindlused.

Emaettevõtte eraldiseisvad aruanded

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele

väljamakseid, leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud

aktsiakapital, ülekurss ja reservid.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

103

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes

31. detsember

VARAD

2021

2020

KÄIBEVARA

Raha ja raha ekvivalendid kokku

34 907

42 878

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed

5 203

6 195

Nõuded emaettevõttele

127

316

Nõuded tütarettevõtjale

Varud

676

680

KÄIBEVARA KOKKU

40 965

50 118

PÕHIVARA

Investeering tütarettevõtjasse

527

Materiaalne põhivara

217 448

208 060

Immateriaalne põhivara

639

597

PÕHIVARA KOKKU

218 614

209 184

VARAD KOKKU

259 579

259 302

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa

182

169

Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa

3 630

Võlad tarnijatele ja muud võlad

6 333

5 676

Võlad emaettevõtjale

Võlad tütarettevõtjale

990

1 092

Ostjate ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud

3 558

2 443

LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU

14 717

13 010

PIKAAJALISED KOHUSTISED

Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt

37 241

34 564

Rendikohustised

320

301

Laenukohustised

80 336

83 978

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks

6 018

9 628

Muud võlad

PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU

123 932

128 485

KOHUSTISED KOKKU

138 649

141 495

OMAKAPITAL

Aktsiakapital

12 000

Ülekurss

24 734

Kohustuslik reservkapital

1 278

Jaotamata kasum

82 918

79 795

OMAKAPITAL KOKKU

120 930

117 807

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU

259 579

259 302

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

104

KOONDKASUMIARUANNE

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

Müügitulu

45 676

46 300

Müüdud toodete/teenuste kulud

-26 206

-24 788

BRUTOKASUM

19 470

21 512

Turustuskulud

-462

-433

Üldhalduskulud

-4 262

-4 345

Muud äritulud (+)/-kulud (-)

3 157

4 585

ÄRIKASUM

17 903

21 319

Finantstulud

580

Finantskulud

-341

-5

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST

18 142

21 344

Dividendide tulumaks

-2 019

-4 282

PUHASKASUM

16 123

17 062

KOONDKASUM

16 123

17 062

Jaotatav kasum:

A-aktsia omanikele

16 123

17 061

B-aktsia omanikule

0,60

Kasum A-aktsia kohta (eurodes)

0,81

0,85

Kasum B-aktsia kohta (eurodes)

600

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

105

RAHAVOOGUDE ARUANNE

31. detsembril lõppenud aasta

tuhandetes eurodes

2021

2020

ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD

Ärikasum

17 903

21 319

Korrigeerimine kulumiga

6 343

6 109

Korrigeerimine tuludega liitumistasudest

-510

-542

Muud mitterahalised korrigeerimised

-3 610

-4 814

Kasum(-)/kahjum(+) põhivara müügist

-21

Äritegevusega seotud käibevara muutus

1 236

-527

Äritegevusega seotud kohustiste muutus

714

RAHAVOOG ÄRITEGEVUSEST

22 055

21 565

INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD

Põhivara soetamine

-14 259

-16 059

Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid,

sh üksikliitumiste rajamistulud

2 878

1 998

Põhivara müügitulu

Saadud intressid

RAHAVOOG INVESTEERIMISTEGEVUSEST

-11 347

-14 026

FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD

Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud,

sh SWAP-intressid

-403

-736

Tasutud kapitalirendi maksed

-222

-167

Tasutud laenud

-3 636

Saadud dividendid

600

450

Tasutud dividendid

-12 841

-19 888

Makstud kinnipeetud tulumaks dividendidelt

-158

-113

Tulumaks dividendidelt

-2 019

-4 282

RAHAVOOG FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

-18 679

-28 372

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS

-7 971

-20 833

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES

42 878

63 711

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS

34 907

42 878

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

106

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

tuhandetes eurodes

Aktsia-

kapital

Ülekurss

Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata

kasum

Omakapital

kokku

31. detsember 2019

12 000

24 734

1 278

82 734

120 746

Dividendid

-20 001

Perioodi koondkasum

17 062

31. detsember 2020

12 000

24 734

1 278

79 795

117 807

Valitseva ja olulise mõju all

olevate osaluste bilansiline

väärtus

-527

Valitseva ja olulise mõju all

olevate osaluste väärtus

arvestatuna kapitaliosaluse

meetodil

Korrigeeritud

konsolideerimata omakapital

31. detsember 2020

12 000

24 734

1 278

79 795

117 280

31. detsember 2020

12 000

24 734

1 278

79 795

117 807

Dividendid

-13 000

Perioodi koondkasum

16 123

31. detsember 2021

12 000

24 734

1 278

82 918

120 930

Valitseva ja olulise mõju all

olevate osaluste bilansiline

väärtus

-527

Valitseva ja olulise mõju all

olevate osaluste väärtus

arvestatuna kapitaliosaluse

meetodil

Korrigeeritud

konsolideerimata omakapital

31. detsember 2021

12 000

24 734

1 278

82 918

120 403

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

107

14. JUHATUSE JA NÕUKOGU KINNITUS

Juhatus on 15. märtsil 2022. aastal koostanud AS-i Tallinna Vesi tegevusaruande ning

raamatupidamise aastaaruande. AS-i Tallinna Vesi nõukogu on läbi vaadanud juhatuse poolt esitatud

majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja

sõltumatu audiitori järeldusotsusest, ning on 15. märtsil 2022. aastal majandusaasta aruande

aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks oma protokollilise otsusega heaks kiitnud.

Nimi Ametinimetus Allkiri

Aleksandr Timofejev Juhatuse esimees

Tarvi Thomberg Juhatuse liige

Kristi Ojakäär Juhatuse liige

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

108

15. TASUSTAMISARUANNE

Sissejuhatus

AS-i Tallinna Vesi (edaspidi ASTV või Ettevõte) tasustamisaruanne on koostatud ASTV juhatuse

liikmetele aastatel 2017-2021 arvestatud tasude kohta vastavalt väärtpaberituru seaduse §-s 135

sätestatud nõuetele ning vastavalt väärtpaberituru seaduse § 135

nõuetele koostatud ASTV

tasustamispõhimõtteid silmas pidades.

AS-i Tallinna Vesi juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted on koostatud 2021. aastal ning kinnitatud

Nõukogu poolt jaanuaris 2022. Tasustamise üldpõhimõtted lähtuvad ASTV pikaajalistest

eesmärkidest, arvestades sealjuures ettevõtte majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate

õigustatud huve, samuti konkreetse juhatuse liikme tööülesannetest, tema tegevusest ametikohal,

kogu juhatuse tegevusest, samuti ASTV tulevikuplaanidest ning olukorrast juhtide töö- ja palgaturul,

eesmärgiga aidata ellu viia ettevõtte strateegiat ning tagada pikaajaliste huvide kestlikkus.

Enne tasustamispõhimõtete heaks kiitmist nõukogu koosolekul jaanuaris 2022, lähtuti juhtkonna

tasustamisel äriseadustiku § 314 lõikest 1, mille kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava

tasu suurus ja maksmise kord nõukogu otsusega.

Sama § lg 2 kohaselt on nõukogu juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede

suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel taganud, et juhatuse liikmele ASTV

poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ASTV

majandusliku olukorraga.

Äriseadustiku § 314 lg 3 kohaselt, kui ASTV majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse

liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv

võimaldamine oleks ASTVi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ASTV nõuda tasude ja muude hüvede

vähendamist. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral

õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.

Nõukogu juurde on moodustatud kolmeliikmeline ametisse nimetamise ja tasustamise komitee

(edaspidi Komitee), kes tagab, et pakutud tasustamispõhimõtted lähtuvad AS-i Tallinna Vesi nii lühi-

kui pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad seejuures AS-i Tallinna Vesi majandustulemusi ja

investorite õigustatud huve.

Nõukogu komiteede protseduuri kohaselt teeb tasustamise ja ametisse nimetamise komitee

(edaspidi Komitee) ettepaneku nõukogule juhatuse liikmete tasu ja muude finantssoodustuste

määramiseks arvestades, et ASTV tasustab juhatuse liikmeid õiglaselt ja vastutustundlikult võttes

arvesse tasustamise põhimõtetes toodud kriteeriume. Juhatuse tasustamise alused vaatab Komitee

läbi vähemalt kord aastas.

Komitee tagab, et põhitöö eest saadav tasu ja tulemustasu osakaal oleksid kooskõlas juhatuse liikme

poolt täidetavate kohustustega ning põhitöö eest saadav tasu moodustaks kogutasust piisava osa.

Tasustamise üldpõhimõtted

Tasustamise üldpõhimõtted lähtuvad ASTV pikaajalistest eesmärkidest, arvestades sealjuures ASTV

majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve, samuti konkreetse juhatuse

liikme tööülesannetest, tema tegevusest ametikohal, kogu juhatuse tegevusest, samuti ASTV

tulevikuplaanidest ning juhtide töö- ning palgaturu tingimustest tööturul.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

109

Juhatuse liikme töötasu määramise alused ja põhimõtted

• Põhipalga osakaal töötasus on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega;

• Põhipalk moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajadusel korral jätta

tulemustasu määramata või välja maksmata;

• Põhipalk on selline, mis motiveerib juhatuse liiget tegutsema ASTV parimates huvides ja mille

tulemusel juhatuse liige hoidub tegutsemisest enda või kolmandate isikute huvides;

• Juhatuse liikme põhipalga määramisel võetakse arvesse juhatuse liikme eelnevat

töökogemust ning sarnase ametikoha ja vastutusega tippjuhtide tasustamist tööturul;

• Juhatuse liikme põhipalk on määratud juhatuse liikme lepingus ning seda makstakse

igakuiselt.

• Põhipalga muutmise sisendiks on olukord töö – ja palgaturul. Pärast Komitee ettepanekul

tehtud nõukogu otsust võidakse korrigeerida põhipalka lähtuvalt töö -ja palgaturu olukorrast

kalendriaasta jooksul kokkulepitud kuupäevast alates.

• Kui esinevad tasustamise põhimõtete sissejuhatuses toodud asjaolud, siis vähendatakse

juhatuse liikme palka Komitee ettepanekul tehtud nõukogu otsuse alusel. Otsust tuleb

põhjendada.

Juhatuse liikme tulemustasu määramise alused ja põhimõtted

• Tulemustasu osakaal on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega;

• Tulemustasu maksimaalne summa moodustab 25% juhatuse liikme aastasest bruto

põhipalgast;

• Tulemustasu on selline, mis motiveerib juhatuse liiget tegutsema ASTV parimates huvides ja

mille tulemusel juhatuse liige hoidub tegutsemisest enda või kolmandate isikute huvides;

• Tulemustasu makstakse selle maksmisele eelneva kalendriaasta tulemuste pinnal ning

järgneva kalendriaasta motivatsioonitasuna, välja arvatud, kui tulemustasu makse tehakse

lahkuvale juhatuse liikmele. Makse tehakse pärast majandusaasta tulemuste kinnitamist,

reeglina märtsi keskpaigas.

• Juhatuse liikme tulemustasu arvestamisel juhindutakse:

- 80 % ulatuses tulemustasu maksmisele eelneva aasta ASTV finants- ja tootmistulemustest,

ASTVle nõukogu poolt juhatuse liikmele seatud eesmärkidest ja nende täitmisest;

- 20% ulatuses juhatuse liikme isiklike eesmärkide täitmisest.

Vastavad eesmärgid vaadatakse üle jaanuaris ning kinnitatakse Komitee poolt.

Tulemustasu väljamaksmise kinnitab Komitee. Väljamakse toimub märtsis. Juhul, kui käesolevas

punktis nimetatud tulemused ei täida seatud eesmärke, võib Komitee otsustada juhatuse liikmele

tulemustasu mitte välja maksta.

Juhatuse liikme tööga kaasnevate hüvede ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted

• Ametiauto

• Lahkumishüvitis:

- Juhatuse liikme lahkumishüvitise suurus on tema 6 kuu põhipalk, kui juhatuse liige

kutsutakse tagasi temast sõltumatutel põhjustel või kui juhatuse liige avaldab soovi

teenistuses lahkuda seoses ASTV poolse lepingu rikkumisega ja rikkumist mõistliku aja

jooksul pärast vastava teate saatmist ei parandatud.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

110

- Lahkumishüvitist ei maksta, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi temapoolse lepingu

rikkumise tõttu, sh on ta kas tekitanud ASTVle kahju, on tema vastu kaotatud usaldus, samuti

kui teda karistati kriminaalkorras.

- Juhatuse liikme lahkumishüvitise suurus on tema 3 kuu põhipalk, kui ta kutsutakse tagasi

tema tervisliku seisundi tõttu, kus ta ei ole olnud suuteline oma kohustusi täitma kolm kuud

ja enam;

- Juhatuse liikme lepingu lõppemisel kuulub väljamaksmisele tasustamise põhimõtete punktis

“Juhatuse liikme tulemustasu määramise alused ja põhimõtted” nimetatud tulemustasu.

Kohalduvad eelnimetatud punktis toodud reeglid. Lahkuva juhatuse liikme tulemustasu

arvestatakse proportsionaalselt tema poolt eelmisel kalendriaastal töötatud ajaga.

Juhatuse liikme aktsiatega, aktsiaoptsioonidega või muude sarnaste õigustega tasustamise alused

ja põhimõtted

Ettevõte ei paku juhatuse liikmetele tasu aktsiates, aktsiaoptsioonides või muude sarnaste õiguste

(nt pikaajaliste preemiasüsteemide jmt) näol.

2021. aastal arvestatud tasud:

Juht

Ameti-

positsioon

Ametisse

nimetamise

kuupäev

Põhipalk

’000

EUR

Tulemus-

tasu

’000 EUR

Kokku

’000

EUR

Põhipalga

osakaal

kogu

töötasus %

Tulemus-

tasu

osakaal

kogu

töötasus %

Aleksandr

Timofejev

Juhatuse

esimees,

tegevjuht

09.09.2007

93,59

20,11

113,70

82,3%

17,7%

Kristi Ojakäär

Juhatuse liige,

finantsjuht

01.01.2020

86,18

20,11

106,28

81,1%

18,9%

Tarvi Thomberg

Juhatuse liige,

varahalduse

juht

08.11.2021

13,30

0,00

13,30

100,0%

0,0%

Aasta

2017

2018

2019

2020

2021

A. Timofejev tasu muutus

-6,5%

+5,3%

+6,7%

+9,5%

+1,8%

K. Ojakäär tasu muutus

+24,0%

T. Thomberg tasu muutus

Riina Käi tasu muutus

-2,2%

+6,2%

+14,3%

-85,6%

Äriühingu töötajate täistööaja keskmise tasu

muutus

0,1%

+5,9%

+3,6%

+2,6%

+3,8%

Äriühingu tulemuslikkuse muutus

(puhaskasum)

-62,5%

+240,3%

+15,5%

-39,7%

-5,5%

Tulemuslikkuse kriteeriumite kohaldamine ning ühildumine ettevõtte pikaajaliste eesmärkidega

Juhatuse liikmetele makstud põhipalk ja tulemustasu on kooskõlas eespool kirjeldatud ettevõtte

tasustamispõhimõtetega ning ühtegi erandit tasustamisel tehtud ei ole.

2020. aasta tulemustasu maksmine juhatuse liikmetele tugines ettevõtte eesmärkide täitmisele,

nagu näiteks amortisatsioonieelne kasum (EBIDTA), vee kvaliteet veevõrgus, kliendirahulolu,

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

111

töötajate rahulolu. Juhatuse liikme 2020. aasta tulemustasu olenes ka juhatuse liikmele ettevõtte

nõukogu poolt seatud individuaalsete eesmärkide täitmisest.

Igal juhatuse liikmel on vastutada oma valdkond, millest tulenevalt sätestatakse individuaalsed

eesmärgid. Seatud individuaalsed eesmärgid on nii finantsilised kui ka mitte-finantsilised, need

toetavad ettevõtte pikaajalisi eesmärke ning aitavad tagada tulemuste saavutamist. Finantsilised

eesmärgid on seatud silmas pidades ettevõtte spetsiifilisi tegevusnäitajaid. Need näitajad annavad

aktsionäridele õige ja kõikehõlmava ülevaate ettevõtte seisust ja arengust ning on sisendiks

investeerimisotsustele.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

112

15. JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED

Meie sotsiaalse vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse aruande peatükk on koostatud vastavalt

Global Reporting Initiative’i (GRI standardid) jätkusuutlikkuse aruandlusstandardile. GRI standardi

kohaselt on võimalik esitada - sõltuvalt aruande detailsusest - kas ’kõikehaarav’ (

comprehensive

)

või ’põhinõutele vastav’ (

core

) aruanne. Võttes arvesse ettevõtte suurust ja tegevuse ulatust

globaalses kontekstis, on sobivam neist kahest ’põhinõuetele vastav’ ehk aruanne, mis kirjeldab

ettevõtte profiili, huvigruppe ja põhimõtteid ning juhtimisviisi ja peamisi tegevusnäitajaid.

Ettevõte jätkab oluliste teemade mõju ja tulemuste mõõtmist mitmete erinevate näitajate põhjal.

Võrreldes 2020. aasta aruandega ei ole GRI indeksisse märkimisväärseid muudatusi tehtud ning

2020. aastal sisse toodud indikaatorid on kasutusel ka käesolevas aruandes. Võrreldes eelmise

aruandega ei ole toimunud suuremaid muudatusi ettevõtte tegevustes, mõjudes, praktikates ega

fookustes.

Sarnaselt möödunud aastaga ei olnud mõnede oluliste teemade kirjeldamiseks GRI standardis

ette nähtud andmed ettevõtte tegevuse kirjeldamiseks piisavad. Seetõttu on aruandes lisaks GRI

andmetele esitatud ka mõned ettevõttespetsiifilised tulemusnäitajad. Need näitajad on GRI

indeksis toodud ilma GRI koodita.

Aruande sisu määratlemine

Aruande sisu määratlemisel lähtuti huvigruppide kaasamise, jätkusuutlikkuse, olulisuse ja

terviklikkuse põhimõtetest. Sisu määratlemiseks ning oluliste teemade leidmiseks arutati mitmes

juhtkonnaliikmetest koosnevas töögrupis läbi ettevõtet puudutavad keskkonna-, majandus- ja

sotsiaalvaldkonna teemad ning sõnastati üheskoos ettevõtte jätkusuutlikkuse ja huvigruppidele

avalduva mõju seisukohalt olulised teemad. Sealjuures võeti arvesse ettevõtte väärtusi ja

eesmärke ning väliseid mõjusid, mis tulenevad seadusandlusest, turusituatsioonist ja

looduskeskkonnast. Lisaks arvestati aruande sisu määratlemisel väikeinvestoritelt saadud

tagasisidet.

Leitud teemade olulisust hinnati nii huvigruppide kui ka ettevõtte perspektiivist, võttes arvesse

huvigruppidelt saadud infot, ettevõtte töötajatelt ja klientidelt kogutud tagasisidet ning

aktsionäride ja koostööpartneritega suheldes kogutud informatsiooni. Pärast olulisuse hindamist

ühtlustati kõik leitud teemad vastavalt GRI standardile.

Olulisena määratleti järgmised teemad:

• majandustulemused,

• kaudne majandusmõju,

• korruptsiooni tõkestamine,

• vesi [AS Tallinna Vesi: säästlik veekasutus],

• puhastatud heitvesi ja jäätmed [AS Tallinna Vesi: puhastatud heitvee kvaliteet],

• keskkonnaalane nõuetelevastavus,

• tööhõive,

• töötervishoid ja -ohutus,

• koolitus ja haridus [AS Tallinna Vesi: töötajate areng ja järelkasv],

• kohalik kogukond,

• turundus ja kaubamärk [AS Tallinna Vesi: vastutustundlik klienditeenindus],

• sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine [AS Tallinna Vesi: teenuste kvaliteedi tagamine].

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

113

Mõjusid, mis muudavad teemad ettevõtte jaoks oluseks, on nii organisatsioonisiseseid kui ka

ettevõtteväliseid, mistõttu mõjutavad kõik olulised teemad kas otseselt või kaudselt ka

organisatsiooni ja selle huvigruppe. Mõjusid ja nende haldamist on lähemalt kirjeldatud iga teema

juures. Juhtimise efektiivsust hinnatakse võrdluses ettevõtte strateegiliste ja aastaeesmärkidega.

Lisaks saame tagasisidet nii töötajate kui klientide seas läbiviidavatest rahuolu-uuringutest, mis

peegeldavad meie juhtimist puudutavaid arvamusi.

Aruande eesmärk on anda ülevaade AS-i Tallinna Vesi ja Watercom OÜ 2021. aasta tegevustest ja

tulemustest, mis puudutab jätkusuutlikku arengut nii majanduslikus ja keskkondlikus kui ka

sotsiaalvallas. Selleks, et asetada oma tegevused laiemasse jätkusuutlikkuse konteksti, oleme

oma tegevused sidunud Säästva arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja selle 17 säästva arengu

eesmärgiga (SDG). AS Tallinna Vesi panustab järgmiste ÜRO säästva arengu eesmärkide

täitmisesse:

Illustreerimaks seda, kuidas meie tegevused aitavad kaasa mitmete säästva arengu eesmärkide

saavutamisele, mis on riigi tasandil Eestis oluliseks hinnatud, oleme sidunud vastavad säästva

arengu eesmärgid meie jaoks oluliste teemadega. Kõik olulised teemad aruandes, mille juures on

SDG märge, toetavad selle konkreetse SDG saavutamist. Kõik säästva arengu eesmärgid koos

nende konkreetsemate sihtmärkidega on leitavad aadressil www.un.org/sustainabledevelopment.

Huvigruppide kaasamine

Meie tegevus mõjutab paljusid inimesi. Soovime olla usaldusväärne koostööpartner oma klientide,

investorite, töötajate ning kogukonna esindajate jaoks, mistõttu võtame juhtimisotsustes

teadlikult arvesse oma tegevuse mõju ümbritsevale elukeskkonnale ning haakumist huvigruppide

huvidega.

Mõistame oma tegevuse mõju ümbritsevale elukeskkonnale ning peame seetõttu oluliseks, et

meie tegevus haakuks erinevate sidusgruppide huvidega. Ettevõtte arengu perspektiive silmas

pidades oleme kaardistanud oma huvigrupid vastavalt sellele, keda meie tegevus ja otsused enim

mõjutavad. Huvigruppide rahulolu on meie jaoks tähtis, mistõttu on oluline hoida nendega pidevat

ühendust ja dialoogi. Peamiste huvigruppide hulka, kellelt saame tagasisidet uuringute ning

vahetu suhtluse ja kaasamise kaudu, kuuluvad meie töötajad, kliendid, koostööpartnerid,

aktsionärid ja investorid, aga ka kohalikud omavalitsused ja kogukond. Nende tagasiside on

tugevalt mõjutanud käesoleva aruande sisu ja meie jaoks olulisi teemasid ning olnud aluseks

ettevõtte eesmärkide seadmisel.

Ettevõte kogub regulaarselt tagasisidet oma klientidelt, viies läbi rahuolu-uuringuid. Need

uuringud annavad meile väärtuslikku infot ja sisendit meie klientide vajaduste kohta. Samuti

võtame osa kogukonna tegemistest, et neil teemadel veelgi enam kasulikku teavet koguda.

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

114

Investoritele korraldame korrapäraselt silmast-silma kohtumisi ja esitlusi. Kord kvartalis kutsub

ettevõte oma investorid osalema veebiseminaril, et esitleda ettevõtte tulemusi ja pakkuda

võimalust küsimuste esitamiseks.

Ka oma töötajatelt küsime regulaarselt tagasisidet. Sellele järgnevad muudatused protsessides,

mille eesmärk on edaspidi tõsta töötajate rahuolu.

Soovime olla usaldusväärne koostööpartner oma huvigruppide jaoks, mistõttu avaldame

regulaarselt teavet oma tegevuse, finants- ja tootmistulemuste ning finantsseisu kohta. Peame

väga oluliseks anda oma tegevuse kohta nii ennetavalt kui vajadusepõhiselt õigeaegset,

usaldusväärset ning selget informatsiooni. Meie tegevusel on väga oluline mõju nii inimestele kui

keskkonnale, seetõttu on vastutustundlik kommunikatsioon nii meie kui ka meie erinevate

huvigruppide jaoks väga oluline. Võttes arvesse, et meie huvigruppide ootused meile on erinevad,

on oluline, et kommunikatsioon võtaks arvesse erinevaid aspekte ja leiaks nende ootuste vahel

tasakaalu. Seepärast on usaldusväärsel ja läbipaistval kommunikatsioonil väga vastutusrikas roll

ettevõtte maine kujunemisel.

Koostöö kohalike omavalitsuste ja valitsusega

Soovime olla heaks koostööpartneriks nii riiklikele kui kohalikele omavalitsusasutustele.

Kohtume regulaarselt Tallinna linna esindajatega, et arutada päevakajalisi teemasid ja probleeme

ning otsida üheskoos optimaalsemaid viise, kuidas veelgi parandada meie põhitegevuspiirkonnas

klientidele ja tarbijatele pakutavat teenust. Samuti soovime aktiivselt osaleda meie tegevust

puudutavate valdkondade arendamisel ja neid reguleerivate seaduste ettevalmistamisel. Meie

vastava ala spetsialistid on alati nõus ja valmis abistama, jagades konkreetset valdkonda

puudutavaid teadmisi.

AS-I TALLINNA VESI ÜKSUSTE ASUKOHAD

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

115

LISA 1: GRI SISUREGISTER

Standard

Avalikustatav teave

Lehekülje numbrid

ÜLDOSA

GRI 102:

Üldine avalikustatav

teave 2016

Organisatsiooni profiil

102-1 Ettevõtte nimi

AS Tallinna Vesi

102-2 Peamised tegevused,

kaubamärgid, tooted ja/või

teenused

lk 6-7

102-3 Peakontori asukoht

lk 114

102-4 Ettevõtte tegevuskohad

lk 6

102-5 Omandisuhte iseloom ja

õiguslik vorm

lk 6

102-6 Riigid, kus ettevõte tegutseb

lk 6

102-7 Ettevõtte suurus

lk 6-7

102-8 Tööjõu struktuur

lk 30-34 Töötajad

102-9 Tarneahela kirjeldus

lk 60-61 Koostöö tarnijatega

102-10 Olulised muudatused

organisatsioonis ja selle

tarneahelas

lk 6-7, lk 63, lk 101

102-11 Ettevaatusabinõude

rakendamine

lk 61-64 Riskijuhtimisprotsess

102-12 Osalemine välistes

algatustes

lk 28-30 Kogukond ja avalikkus

lk 61 Meie põhimõtted ja

kuuluvus organisatsioonidesse

102-13 Liikmelisus ja kuuluvus

organisatsioonidesse

lk 61 Meie põhimõtted ja

kuuluvus organisatsioonidesse

Strateegia

102-14 Juhatuse esimehe

pöördumine

lk 4-5 Juhatuse esimehe

pöördumine

Eetika

102-16 Väärtused, põhimõtted,

standardid ja käitumistavad

lk 11-12 Kuidas me loome

väärtust erinevatele

huvigruppidele

lk 61 Meie põhimõtted ja

kuuluvus organisatsioonidesse

Ühingujuhtimine

102-18 Juhtimisstruktuur

lk 56-57 Juhatus

Huvigruppide kaasamine

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

116

102-40 Huvigruppide nimekiri

lk 11-12 Kuidas me loome

väärtust erinevatele

huvigruppidele

102-41 Kollektiivlepingud

lk 31

102-42 Huvigruppide

kaardistamine ja valik

lk 113-114 Huvigruppide

kaasamine

102-43 Huvigruppide kaasamise

põhimõtted

lk 113-114 Huvigruppide

kaasamine

Spetsiaalselt selle aruande

ettevalmistamisel huvigruppe

kaasatud ei ole, kuid sisendit

erinevate huvigruppide jaoks

oluliste teemade kohta on

kogutud kogu aasta vältel

kohtumiste ja küsitluste kaudu.

102-44 Olulisemad tõstatatud

teemad ja murekohad

lk 112-114 Jätkusuutlikkuse

aruandluse põhimõtted

Oluliste teemade kohta loe

lähemalt lk 15-36

Tootmistulemused

Aruandluspõhimõtted

102-45 Finantsaruandes hõlmatud

üksused

lk 6

102-46 Aruande sisu ja teemade

ulatuse määratlemine

lk 112-113 Aruande sisu

määratlemine

102-47 Oluliste teemade loetelu

lk 112-113 Aruande sisu

määratlemine

102-48 Avalikustatava teabe

korrigeerimine

lk 112-114 Jätkusuutlikkuse

aruandluse põhimõtted

102-49 Muutused aruandluses

lk 112-114 Jätkusuutlikkuse

aruandluse põhimõtted

102-50 Aruandlusperiood

01.01.2021-31.12.2021

102-51 Viimase aruande

avaldamise kuupäev

27.03.2021

102-52 Aruandlustsükkel

Aruanne koostatakse iga-

aastaselt. GRI juhistele vastavat

aruannet on koostatud alates

aastast 2012. Kõik varasemad

aruanded on kättesaadavad AS-

i Tallinna Vesi kodulehel.

102-53 Aruannet puudutavate

küsimuste kontakt

tvesi@tvesi.ee

102-54 Aruande vastavus GRI

Standardile

Käesolev aruanne järgib

rahvusvahelist Global Reporting

Initiative (GRI) standardit ja on

koostatud vastavalt standardi

põhinõuetele ('In accordance -

Core' tase)

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

117

102-55 GRI sisukord

Lisa 1

102-56 Väline kinnitus

Vaata lähemalt peatükist

„SÕLTUMATU AUDIITORI

PIIRATUD KINDLUSTANDVA

TÖÖVÕTU ARUANNE“

Jätkusuutlikkuse aruande

audiitorkontrolli on läbi viinud

AS PricewaterhouseCoopers

kooskõlas rahvusvahelise

kindlustandvate töövõttude

standardiga (Eesti) 3000

“Kindlustandvad töövõtud, mis

on muud kui möödunud

perioodide

finantsinformatsiooni auditid või

ülevaatused" (ISAE 3000).

Audiitorfirma teostas piiratud

kindlustandva töövõtu.

OLULISED TEEMAD

Oluline teema: Majandustulemused

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 10-14 Strateegia

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 10-14 Strateegia

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 10-14 Strateegia

GRI 201:

Majandustulemused

2016

201-1 Ettevõtte loodav ja jaotatav

väärtus

Loodud majanduslik väärtus:

53,4 mln

€

Ostud tarnijatelt: 40,4 mln

€

Makstud keskkonnatasud: 2,2

mln

€

Investeeringud

keskkonnateadlikkusse ja

kogukonda: 0,1 mln

€

Tasutud maksud: 7,6 mln

€

Töötajate palgad ja soodustused

(sh maksud): 9,9 mln

€

Makstud dividendid: 13,0 mln

€

Maksed kapitali pakkujatele: 0,4

mln

€

lk 10 Ettevõtte loodav ja jaotatav

väärtus

Oluline teema: Kaudne majandusmõju

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 10-14 Strateegia

lk 15-16 Katkematu teenus

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 10-14 Strateegia

lk 15-16 Katkematu teenus

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

118

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 10-14 Strateegia

lk 15-16 Katkematu teenus

GRI 203:

Kaudsed

majanduslikud

mõjud 2016

203-1 Infrastruktuuri

investeeringud ja toetatud

teenused

Veepuhastus: 967 tuhat

€

Reoveepuhastus: 3 882 tuhat

€

Vee- ja kanalisatsioonivõrgud

kokku: 6 442 tuhat

€

Loe lähemalt lk 15-16

Katkematu teenus

Oluline teema: Korruptsiooni tõkestamine

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 10-14 Strateegia

lk 59-60 Ärieetika

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 10-14 Strateegia

lk 59-60 Ärieetika

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 10-14 Strateegia

lk 59-60 Ärieetika

GRI 205:

Korruptsiooni

tõkestamine 2016

205-3 Korruptsioonijuhtimid ja

järgnenud tegevused

2021. aastal ei tuvastanud AS

Tallinna Vesi ühtegi kinnitust

leidnud korruptsiooni- või

pettusejuhtumit.

lk 59-60 Ärieetika

Oluline teema: Vesi (AS Tallinna Vesi: Säästlik veekasutus)

Säästva arengu eesmärk nr 6: Tagada kõikidele joogivesi ja

kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 19-20 Säästlik veekasutus

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 19-20 Säästlik veekasutus

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 19-20 Säästlik veekasutus

GRI 303:

Vesi 2016

303-1 Veevõtt erinevatest

allikatest

Pinnavesi: 25 850 tuhat m

Põhjavesi: 2 954 tuhat m

lk 19-20 Säästlik veekasutus

pole kohaldatav

Kaod veevõrgus ehk lekete

osakaal (%)

15,00%

lk 19-20 Säästlik veekasutus

Oluline teema: Heitvesi ja jäätmed (AS Tallinna Vesi: Heitvee kvaliteet)

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

119

Säästva arengu eesmärk nr 13: Võtta kiiresti kasutusele meetmeid

kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks

Säästva arengu eesmärk nr 14: Kaitsta ja kasutada säästvalt

ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev

areng

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 21-22 Puhastatud heitvee

kvaliteet

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 21-22 Puhastatud heitvee

kvaliteet

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 21-22 Puhastatud heitvee

kvaliteet

GRI 306:

Heitvesi ja jäätmed

2016

306-1 Heitvee kvaliteet ja suubla

Suubla: Läänemeri

Puhastatud reovesi: 48,20 mln

Sademeveega lahjendatud

reovesi: 288 th m

Puhastustõhusus:

Bioloogiline hapnikutarve (BHT)

98%,

Keemiline hapnikutarve (KHT)

92%,

Hõljuvained 97%,

Üldlämmastik (N

üld

) 87%,

Üldfosfor (P

üld

) 94%,

Naftasaadused 98%

lk 21-22 Puhastatud heitvee

kvaliteet

pole kohaldatav

Avariiväljalasu kasutamine

7 korda

lk 21-22 Puhastatud heitvee

kvaliteet

Oluline teema: Keskkonnaalane nõuetelevastavus

Säästva arengu eesmärk nr 12: Tagada säästev tarbimine ja

tootmine

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 18-19 Keskkonnaalane

nõuetelevastavus

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 18-19 Keskkonnaalane

nõuetelevastavus

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

120

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 18-19 Keskkonnaalane

nõuetelevastavus

GRI 307:

Keskkonnaalane

nõuetelevastavus

2016

307-1 Mittevastavused

keskkonnanõuetele ja

regulatsioonidele

2021. aastal ei tuvastanud

Ettevõte ühtegi mittevastavust

keskkonnaalastele

õigusnormidele.

lk. 18-19 Keskkonnaalane

nõuetelevastavus

Oluline teema: Tööhõive

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 30-34 Töötajad

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 30-34 Töötajad

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 30-34 Töötajad

GRI 401:

Tööhõive 2016

401-1 Uute töötajate värbamine ja

töötajate voolavus

Vabatahtlik tööjõuvoolavus

10,2%

Tööjõuvoolavus kokku 17,7%

lk 30-34 Töötajad

pole kohaldatav

Töötajate pühendumus (TRI*M

indeks), osaliselt GRI 102-44

Töötajate pühendumus (TRI*M

indeks) 61

lk 31-32 Pühendumine

meeskonnas

Oluline teema: Töötervishoid ja -ohutus

Säästva arengu eesmärk nr 8: Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja

säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele

inimväärne töö

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 34-35 Töötervishoid ja -

ohutus

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 34-35 Töötervishoid ja -

ohutus

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 34-35 Töötervishoid ja -

ohutus

GRI 403:

Töötervishoid ja -

ohutus 2016

403-2 Vigastuste tüübid ja

sagedus, kutsehaigused, kaotatud

päevad, tööga seotud surmade arv

TSN 0,4

Tööõnnetuste koguarv: 2

lk 34-35 Töötervishoid ja -

ohutus

pole kohaldatav

Ohutusauditid

2021. a viidi läbi kokku 469

tööohutusauditit.

98,72% auditeeritud objektidel

täideti kõiki ohutusnõudeid.

lk 34-35 Töötervishoid ja -

ohutus

Oluline teema: Koolitus ja haridus (AS Tallinna Vesi: Töötajate areng ja järelkasv)

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

121

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 32-34 Töötajate areng ja

järelkasv

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 32-34 Töötajate areng ja

järelkasv

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 32-34 Töötajate areng ja

järelkasv

GRI 404:

Koolitus ja haridus

2016

404-1 Keskmine koolitustundide

arv töötaja kohta aastas

2,28 (8-tunnist) koolituspäeva

lk 32-34 Töötajate areng ja

järelkasv

404-2 Programmid töötajate

oskuste arendamiseks ja

ülemineku toetamiseks

lk 32-34 Töötajate areng ja

järelkasv

404-3 Töötajate osakaal, kellega

viiakse regulaarselt läbi tulemus-

ja arenguvestlusi

100%

lk 32-34 Töötajate areng ja

järelkasv

Oluline teema: Kohalik kogukond

SD Goal 12: Tagada säästev tarbimine ja tootmine

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 28-30 Kogukond ja avalikkus

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 28-30 Kogukond ja avalikkus

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 28-30 Kogukond ja avalikkus

pole kohaldatav

Kogukonna liikmete arv, kes

joovad kraanivett (%)

Lk 28 Keskkonnaharidus (89%)

Laste arv, kes osalesid vee- ja

keskkonnateemalistes tundides

Lk 28-29 Keskkonnaharidus (0

last)

Ekskursioonide arv vee- ja

reoveepuhastusjaamas (välja

arvatud avatud uste päevad)

Lk 28-29 Keskkonnaharidus (0)

Oluline teema: Turundus ja kaubamärk (AS Tallinna Vesi: vastutustundlik klienditeenindus)

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk 24-28 Meie kliendid

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk 24-28 Meie kliendid

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk 24-28 Meie kliendid

GRI 417:

Turundus ja

märgistamine 2016

417-2 Tooteinfot ja -märgistust

puudutavad mittevastavused

3 mittevastavust (meie poolt

vabatahtlikult klientidele antud

lubaduste rikkumised)

lk 25 Meie kliendid

AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2021

122

pole kohaldatav

Kirjalikud kliendikaebused

Kaebuste koguarv: 31

lk 25 Meie kliendid

pole kohaldatav

Kliendirahulolu mõõdetuna TRI*M

indeksiga ja igakuine

klienditagasiside (5-punkti

skaalal)

TRI*M: 61

Igakuine klienditagasiside

hinnang: 4,2 palli

lk 26-27 Kliendirahulolu

pole kohaldatav

Planeerimata veekatkestustest

teavitamine (% kõigist

planeerimata veekatkestustest)

Klienti teavitatud 98,70%

juhtudest

lk 25 Meie kliendid

Oluline teema: Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine [AS Tallinna Vesi: Teenuse kvaliteedi

tagamine]

Säästva arengu eesmärk nr 3: Tagada kõikidele vanuserühmadele

hea tervis ja heaolu

GRI 103:

Juhtimisviisi

kirjeldus 2016

103-1 Aruande ulatus ja piirid

lk. 15-18 Teenuse kvaliteedi

tagamine

103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle

komponendid

lk. 15-18 Teenuse kvaliteedi

tagamine

103-3 Juhtimispõhimõtete

hindamine

lk. 15-18 Teenuse kvaliteedi

tagamine

GRI 419:

Sotsiaalmajanduslik

nõuetelevastavus

2016

419-1 Mittevastavus

sotsiaalmajanduslikele nõuetele

2021. aastal ei tuvastanud

Ettevõte ühtegi mittevastavust.

lk 15-18 Teenuse kvaliteedi

tagamine

pole kohaldatav

Vee kvaliteet (% tarbijate kraanist

võetud proovidest, mis vastavad

kõigile joogiveele kehtivatele

nõuetele)

99,61%

lk 17-18 Joogivee kvaliteet

pole kohaldatav

Mittevastavused Teenuslepinguga

(sh katkestused, mis kestavad

rohkem kui 12 tundi)

0 mittevastavust

lk 15-16 Katkematu teenus

pole kohaldatav

Keskmine katkestuse kestvus

Keskmine katkestus kestis 3,30

tundi (s.o 3 tundi ja 18 minutit)

lk 15-16 Katkematu teenus