AS TALLINNA VESI
Aastaaruanne 2020
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
2
1. JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE .............................................................................................. 4
2. MEIE ETTEVÕTE ............................................................................................................................... 7
3. MEIE TULEMUSED 2020. AASTAL ................................................................................................... 9
3.1 Olulisemad tootmistulemused 2020. aastal ................................................................................... 9
3.2 Olulisemad finantstulemused 2020. aastal .................................................................................. 10
3.3 Aasta tähtsündmused .................................................................................................................... 11
4. STRATEEGIA ................................................................................................................................... 13
4.1 Kuidas me loome väärtust ............................................................................................................. 13
4.2 Strateegilised eesmärgid 2018-2022 ............................................................................................ 15
5. 2020. AASTA TOOTMISTULEMUSED ............................................................................................. 18
5.1 Teenuse kvaliteedi tagamine ......................................................................................................... 18
5.2 Keskkond ........................................................................................................................................ 21
5.3 Eesmärgid: tootmistulemused ...................................................................................................... 26
5.4 Meie kliendid .................................................................................................................................. 27
5.5 Eesmärgid: kliendid ....................................................................................................................... 31
5.6 Kogukond ja avalikkus ................................................................................................................... 31
5.7 Töötajad .......................................................................................................................................... 34
5.8 Töötervishoid ja -ohutus ................................................................................................................ 37
5.9 Eesmärgid: töötajad ....................................................................................................................... 40
6. 2020. AASTA FINANTSTULEMUSED ............................................................................................. 41
6.1 Majanduskeskkond ........................................................................................................................ 41
6.2 Koondkasumiaruanne .................................................................................................................... 43
6.3 Finantsseisundi aruanne ............................................................................................................... 46
6.4 Rahavood ........................................................................................................................................ 47
6.5 Investorid ........................................................................................................................................ 48
6.6 Tütarettevõtte Watercom OÜ tegevus ........................................................................................... 53
6.7 Eesmärgid: finantstulemused ....................................................................................................... 54
7. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ..................................................................................................... 55
7.1 Hea ühingujuhtimise tava aruanne ............................................................................................... 55
7.2 Riskijuhtimisprotsess .................................................................................................................... 69
8. JUHATUSE DEKLARATSIOON ....................................................................................................... 73
9. KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE ................................................................... 74
10. KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE ........................................................................... 75
11. KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE .......................................................................... 76
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
3
12. KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE ........................................................... 77
13. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................ 78
14. JUHATUSE JA NÕUKOGU KINNITUS ........................................................................................... 120
15. JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .................................................................. 121
LISA 1: GRI SISUREGISTER ................................................................................................................. 124
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
4
1. JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE
Nii nagu paljudele ettevõtetele üle maailma, kujunesid 2020. aasta väljakutsed ka Tallinna Veele
ootamatuks – seda COVID-19 puhangu tõttu, mis tähendas ettevõtte töökorralduses mitmeid
muudatusi. Reageerisime muutuvale olukorrale kiiresti ja tagasime teenuse jätkusuutliku
toimimise, kaitstes samal ajal oma töötajaid, kuid meie finantsnäitajad muutusid kriisieelse
perioodiga võrreldes. Vaatamata sellele suutsime mitmetes tootmise ja klienditeenindusega
seotud kvaliteedinäitajates saavutada rekordtulemuse.
UUTMOODI TÖÖKORRALDUS
Selleks, et tagada elutähtsa teenuse katkematu osutamine ning töötajate ohutus, tegime COVID-
19 pandeemia tingimustes nii kevadel kui ka sügisel töökorralduses palju muudatusi.
Kontoritöötajad liikusid kodukontoritesse ning töötajad jaamades ja objektidel asusid tööle
vahetustega. Suhtlus klientide ja teiste osapooltega hakkas võimalusel toimuma digitaalsete
kanalite kaudu. Uus töökorraldus nõudis märkimisväärseid muudatusi – töötajatele
kaugtöövõimaluste loomist ja väljaõpet, täiendavate isikukaitsevahendite ning logistiliste
lahenduste leidmist. Uus olukord nõudis palju kommunikatsiooni muudatuste selgitamisel ja
tuge uue olukorraga toimetulekul.
JÄTKUSUUTLIK FINANTSPOSITSIOON
2020. aasta kujunes finantsiliselt varasematest üsna erinevaks – aasta varasemaga võrreldes
kahanesid nii müügitulu kui ka puhaskasum. Tulemust mõjutasid nii juba 2019. aasta lõpus
kehtima hakanud madalam tariif kui ka viirusest tingitud piirangud, mis vähendasid äriklientide
tarbimist ja seda eriti vaba aja sektoris. Tulude kahanemist tasakaalustasime kulude
kokkuhoiuga seal, kus võimalik. Täpsema ülevaate finantsnäitajatest leiab aruande järgnevatelt
lehekülgedelt.
2020. aastal sõnastasime investoritele selgema tulevikuperspektiivi andmiseks ettevõtte
dividendipoliitika. Vastavalt selle on meie sihiks jaotada aktsionäridele dividende 50%-80%
ettevõtte aastakasumist. Igal aastal otsustatakse väljamakstavate dividendide summa lähtudes
ettevõtte kasumist, investeeringuvajadustest, likviidsusest ja pikaajalistest finantseesmärkidest.
Sarnaselt kontserni põhitegevusalale mõjutas COVID-19 pandeemia ka Tallinna Vee
tütarettevõtte Watercom tulemusi. Tööd jätkusid varem sõlmitud lepingute ja projektide ning
uute, 2020. aastal võidetud hangete ja projektidega nii torustike kui ka teede ehituses. Vaatamata
tulude vähenemisele andis Watercom suurepärase panuse kontserni kasumimarginaali,
suurendades tõhusust ja keskenduses finantsiliselt käimasolevatele projektidele.
Watercomi kui põhitegevusega mitteseotud teenuseid pakkuva tütarettevõtte roll on üha
olulisem, tasakaalustamaks nii vee-ettevõtetele kehtivast regulatsioonist kui ka
majanduskeskkonnas toimuvatest muudatustest tulenevaid mõjusid.
TÕUSUJOONES KVALITEEDINÄITAJAD
Mitmed meie teenuste kvaliteedinäitajad paranesid 2020. aastal oluliselt. Taas kord saavutasime
suurepärased tulemused joogiveeproovide kvaliteedi välisstandarditele vastavuse osas. See
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
5
tähendab, et spetsiaalsed investeeringud veevõrku ja tõhustatud hooldusrežiim, mida ettevõte
hakkas rakendama pärast senisest tundlikuma veekvaliteedi analüüsimeetodi kasutusele
võtmist Eestis, on andnud häid tulemusi.
Et tegutseda tõhusalt ja kasutada veevarusid säästlikult, oleme teinud suuri jõupingutusi,
vähendamaks lekete arvu veevõrgus. Sellest tööst annab tunnistust 2020. aastal saavutatud
lekete osakaal 12,42%, mis on madalaim ettevõtte senises ajaloos. Seda peame tõeliseks
edulooks, sest meie lekete osakaal on võrreldav Euroopa parimate vee-ettevõtete tulemustega.
Alates erastamisest pidevalt kahanenud lekete osakaal näitab, et investeeringud veevõrku on
olnud asjakohased.
Oleme keskkonnateadlikud kõigis oma tegemistes, nii laiemalt oma valgala majandades ja seda
kaitstes kui ka Paljassaare reoveepuhastit opereerides.
Töötame selle nimel, et vähendada katkestusi veevõrgul ja lühendada nende kestvust. 2020.
aastal püsis keskmine veekatkestuse kestvus stabiilsel tasemel. Mullusega võrreldes vähenes
märgatavalt nii kanalisatsioonivõrgu ummistuste kui ka purunemiste arv.
2020. aastal viisime lõpule ja alustasime mitmeid suuri võrkude uuendamis- ja ehitusprojekte.
Alustasime Paljassaare reoveepuhastusjaama mehaanilise puhastusetapi rekonstrueerimist,
mis on ettevõtte viimase kümnendi suurimaid projekte. Mahukas projekt, mille maksumus on
7,6 miljonit eurot, jätkub ka 2021. aastal ning peaks lõplikult valmima 2022. aasta esimese
kvartalis. Rekonstrueeritud reoveepuhastusprotsess on senisest veelgi kvaliteetsem ja
töökindlam.
Viisime lõpule ka mitmeid teisi suuri uuendamisprojekte: rekonstrueerisime Lasnamäe ja
Maardu elanikke veega varustava magistraaltorustiku, uuendasime osaliselt Järvevana tee
veetorustiku, paigaldasime Pirita-Kosel ja Põhja-Tallinnas olevatesse pumplatesse uued
tehnoloogia- ja kaugmõõtmisseadmed. Samuti rekonstrueerisime suure kollektori Kadaka
puiesteel, mille kaudu jõuab Paljassaare reoveepuhastusjaama Saku, Saue, Laagri ja ligi poole
Nõmme linnaosa kinnistute reovesi.
Võrkude uuendamine aitab vähendada võimalikke katkestusi ja nendest tulenevat mõju võrgus
laiemalt. Võrkude uuendamise kõrval teeme pidevalt ka hooldustöid ning tänu möödunud aasta
soojale talvele õnnestus neid teha senisest rohkem.
KASVAV KESKKONNATEADLIKKUS
Iga-aastaselt läbiviidavas kliendirahuolu-uuringus märkis lõppenud aastal 91% lõpptarbijaist, et
kasutab joogiks kraanivett. Tallinna Vesi on kraanivee usaldusväärsuse ja keskkonnateadlikkuse
kasvatamiseks korraldanud järjepidevalt kampaaniaid, teavitustööd meedias ning teinud tihedat
koostööd lasteaedade, koolide ja kohaliku kogukonnaga.
2020. aasta alguses viisime televisioonis, sotsiaalmeedias ja kinodes läbi „Müüdiuputajate“
reklaamikampaania, mille eesmärk oli humoorikas võtmes ilmestada, kuivõrd palju tööd nõuab
joogivee puhastamine ja miks on tähtis vältida prügi sattumist kanalisatsiooni. Jätkasime ka
spordi- ja kogukonnaürituste toetamist tasuta joogivee näol.
Kahjuks pidime koroonaviiruse leviku tõttu edasi lükkama traditsioonilised lahtiste uste päevad
meie jaamades, kuid kavatseme nendega jätkata niipea, kui viirusepiiranguid taas
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
6
lõdvendatakse. Keskkonnateadlikkuse edendamiseks laste ja noorte seas töötame praegu välja
ka audiovisuaalseid materjale.
SUUREPÄRANE KLIENDITEENINDUS
Elutähtsa teenuse pakkujana rohkem kui kolmandikule eestimaalastest on ülioluline, et
hoiaksime klienditeeninduses kõrget taset. Kvaliteetse teenuse tagamise kõrval jälgime pidevalt,
et täidaksime klientidele antud lubadusi, vastaksime päringutele kiiresti ja ennetaksime
võimalikke kaebusi. 2020. aastal suutsime oma lubadusi hästi täita ja eksisime vaid ühel korral.
Igal aastal viib sõltumatu uuringufirma Kantar Emor meie klientide seas läbi ulatusliku rahulolu-
uuringu. 2020. aasta uuringu kohaselt on rahulolu meie teenustega endiselt väga kõrge. Jätkame
selles vallas täienduste tegemist edaspidigi ning püüame seal, kus võimalik, muuta
kliendisuhtlust kaasaegse tehnoloogia abil veelgi paremaks ja lihtsamaks.
VÄLJAVAATED 2021. AASTAKS
Kontserniväliste prognooside kohaselt hakkab koroonapandeemia mõju tänu vaktsiinide välja
töötamisele 2021. aastal järk-järgult pöörduma. Seetõttu oleme optimistlikud, et pikaajalises
vaates taastub ka veeteenuste tarbimine jälle koroonaeelsele tasemele.
Meie fookus on usaldusväärse ja kindla teenuse pakkumisel, jätkame ja alustame mitmeid olulisi
võrkude uuendamisprojekte.
2021. aasta algus on toonud teadaanded kavandatavast omanike muudatusest: sõlmitud on
leping, mille kohaselt ostavad United Utilities’e osaluse Tallinna Vees Tallinna linn ja Utilitas. Kui
see tehing saab lõpule viidud, tutvustavad uued omanikud kindlasti täpsemalt ettevõtte
tulevikuvisioone. Olen aga veendunud, et klientidele suurepärase vee- ja kanalisatsiooniteenuse
osutamine jääb Tallinna Vee kindlaks prioriteediks ka edaspidi.
Ettevõtte tütarettevõte Watercom jätkab teenuste osutamist sobivates sektorites väljaspool
kontserni ning otsib jätkuvalt võimalusi olemasolevate ja uute teenuste arendamiseks. Seetõttu
oleme optimistlikud, et Watercom jätkab pikemas perspektiivis kontsernivälistelt tellimustelt
suurema tulu ja kasumi teenimist.
Lõpetuseks soovin tänada oma kolleege Tallinna Veest, Watercomist ja United Utilities'est ning
kõiki meie kliente, tarnijaid ja koostööpartnereid pikaajalise koostöö eest. Tänu teie toele ja
mõistvale suhtumisele sai ka 2020. aasta kujuneda vaatamata koroonaviirusele edukaks.
Karl Heino Brookes
Juhatuse esimees
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
7
2. MEIE ETTEVÕTE
Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõtja, kes pakub vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pea
kolmandikule Eesti elanikkonnast. Teenindame enam kui 24 600 era- ja äriklienti ning ligi 470
000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades: Maardu linnas, Saue linnas ja Harku
alevikus. 31. detsembri 2020 seisuga töötas ettevõttes 333 töötajat.
Ülemiste veepuhastusjaam (vasakul) ja Paljassaare reoveepuhastusjaam (paremal)
Ettevõttel on kaks puhastusjaama: Ülemiste veepuhastusjaam ja Paljassaare
reoveepuhastusjaam. Iga päev puhastame oma jaamades keskmiselt 66 000 m³ vett ja
130 000 m³ reovett. Tallinna Vee koosseisus tegutsevad ka akrediteeritud vee- ja heitveelabor.
Tallinna Vesi erastati 2001. aastal. Erastamisel Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingu järgselt
on ettevõttel kohustus tagada teenuste kvaliteet 97 teenustasemel. Tulenevalt Tallinna Vee vee-
ja kanalisatsiooniteenuste osutamise ainuõigusest Tallinnas kuni aastani 2025 on ettevõttel
õigus osutada teenuseid kuni 30.11.2025.
Ühisveevärgisüsteemi kuulub üle 1 200 km veetorustikke, 22 veepumplat ja 46 põhjavee
puurkaevpumplat kokku 92 puurkaevuga. Harju- ja Järvamaal paiknev pinnaveehaare ulatub
umbes 1 800 km
2
-ni. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub ligi 1 185 km
reoveekanalisatsioonitorustikke, 507 km sademeveetorustikke ning 177 kanalisatsiooni- ja
sademeveepumplat üle kogu teeninduspiirkonna.
Tallinna Vee kontsern koosneb kahest ettevõttest. Tallinna Vee aktsiad on noteeritud Nasdaq
Baltikumi põhinimekirjas. 31. detsembri 2020 seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad
aktsionärid United Utilities (Tallinn) B.V. ja Tallinna linn.
2010. aastal moodustas Tallinna Vesi tütarettevõtte Watercom, mille eesmärgiks on pakkuda
teenuseid emaettevõttele ning laiendada pakutavate teenuste valikut ja arendada välja
põhitegevusega mitteseotud teenuseid.
Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub täielikult AS-ile Tallinna Vesi ning selle tulemused on
konsolideeritud kontserni (edaspidi koos Kontsern) tulemustesse. Kontserni struktuur on
püsinud viimastel aastatel muutumatuna.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
8
MEIE PEAMISED TOOTED JA TEENUSED
Vee kogumine,
puhastamine ja -
varustus
Vee- ja
kanalisatsiooni-
teenused
Reo- ja sademevee
kogumine, ära-
juhtimine ja
puhastamine
Laboriteenused
Projekteerimis-
teenused
Torustike
ehitamine
Omanikujärelvalve
ja projekti-
juhtimine
Transpordi-
teenused ja tee-
ehitus
MEIE MISSIOON JA VISIOON
Meie kohustus on pakkuda kõrge kvaliteediga joogivett, tagada teenuse katkematus ja koguda
ning puhastada keskkonnasõbralikult reo- ja sademeveed.
MEIE MISSIOON
Loome puhta veega
parema elu!
MEIE VISIOON
Igaüks tahab olla meie
klient, töötaja ja
koostööpartner, sest
oleme Baltimaade juhtiv
vee-ettevõte.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
9
3. MEIE TULEMUSED 2020. AASTAL
3.1 Olulisemad tootmistulemused 2020. aastal
VEE KVALITEET
Vee kvaliteet püsib jätkuvalt väga hea. Kliendi
kraanist võetud veeproovid olid 99,71%
ulatuses vastavuses kõigi kvaliteedinõuetega.
Selle taga on täiendavad investeeringud
veevõrku ja tõhustatud hooldusrežiim, mida
hakati rakendama pärast senisest tundlikuma
veekvaliteedi analüüsimeetodi kasutusele
võtmist Eestis 2019. aastal.
LEKETE OSAKAAL VEEVÕRGUS
Et tegutseda tõhusalt ja kasutada veevarusid
säästlikult, oleme teinud suuri jõupingutusi,
vähendamaks lekete arvu veevõrgus. Sellest
tööst annab tunnistust 2020. aastal
saavutatud lekete osakaal 12,42%, mis on
madalaim ettevõtte senises ajaloos.
KESKMINE VEEKATKESTUSE KESTVUS
TUNDIDES
Töötame selle nimel, et vähendada katkestusi
veevõrgul ja lühendada nende kestvust. 2020.
aastal püsis keskmine veekatkestuse kestvus
stabiilne, jäädes 2 tunni 56 minuti juurde
kinnistu kohta. 2019. aastal oli sama näitaja 2
tundi 59 minutit.
KANALISATSIOONIUMMISTUSTE ARV
Kanalisatsiooniummistuste arv on võrreldes
aasta varasemaga vähenenud 13%. Selle
tulemuse saavutamisele aitas kaasa soe talv,
mis võimaldas teha kanalivõrgul täiendavaid
hooldustöid.
99.93% 99.93% 99.93%
99.04%
99.71%
2016 2017 2018 2019 2020
15.07%
13.82%
13.71%
12.97%
12.42%
2016 2017 2018 2019 2020
3.44
3.14
3.27
2.99
2.56
2016 2017 2018 2019 2020
670
654
603
532
463
2016 2017 2018 2019 2020
ummistuste arv
tundide arv
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
10
3.2 Olulisemad finantstulemused 2020. aastal
MÜÜGITULU
Võrreldes 2019. aastaga vähenes müügitulu
18,5% ehk 11,71 miljonit eurot. Selle taga olid
peamiselt alates 1. detsembrist 2019
kehtima hakanud uued tariifid ja COVID-19
pandeemiast tingitult vähenenud äriklientide
tarbimine, kuivõrd vabaajasektoril tuli
tegutseda vähenenud külastatavuse või
külastajate puudumise tingimustes ning
vähenes ka kontoris töötavate inimeste arv.
BRUTO- JA ÄRIKASUM
Brutokasum vähenes 34,5% ehk 11,73 miljoni
euro võrra 22,23 miljoni euroni. Muudatused
kajastavad kasvanud tööjõukulusid ning muid
müüdud toodete ja teenustega seonduvaid
kulusid, seevastu ehitusteenustega seotud
kulud ning ja elektri- ja saastetasukulud
vähenesid. Suurim brutokasumi langus
tulenes vähenenud müügitulust.
Ärikasum vähenes 32,1% ehk 10,29 miljoni
euro võrra 21,78 miljoni euroni. Langus oli
seotud peamiselt veeteenuste müügist
saadud tulu vähenemisega
põhitegevuspiirkonnas, mis tulenes alates 1.
detsembrist 2019 kehtima hakanud uutest
tariifidest ja vähenenud äriklientide
tarbimisest ning muutusest kolmandate
osapoolte võimalike kahjunõuete jaoks
moodustatud eraldises (rohkem infot
võimalike kolmandate osapoolte
kahjunõuetega seotud eraldise kohta leiab
lisast 15), millele lisandusid täiendavad
juriidilised kulud, tulenevalt ISCID-i otsusest,
mille kohaselt tuli ettevõttel 2019. aastal
tasuda 25% Eesti riigi poolt rahvusvahelise
arbitraažiprotsessi käigus kantud kulutustest.
PUHASKASUM
Puhaskasum vähenes 39,7% ehk 11,03
miljonit eurot 16,73 miljoni euroni. Lisaks juba
kirjeldatud muutustele mõjutasid
puhaskasumit väiksemad finantskulud, mis
olid peamiselt seotud madalamate
intressikuludega.
DIVIDENDI VÄLJAMAKSE AKTSIA KOHTA
2019. aasta puhaskasumist tehtud
dividendiväljamakse suurus oli 1,00 eurot
aktsia kohta, mis teeb 2019. aasta
väljamaksemääraks 72,05%.
58.98
59.82
62.78
63.42
51.72
2016 2017 2018 2019 2020
18.39
7.22
24.15
27.76
16.73
2016 2017 2018 2019 2020
0.9
0.54
0.36
0.75
2016 2017 2018 2019 2020
miljonit eurot
eurot
miljonit eurot
miljonit eurot
1.00
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
11
3.3 Aasta tähtsündmused
KÜMNENDI SUURIM INVESTEERING
2020. aastal alustasime Paljassaare reovee-
puhastusjaama mehaanilise puhastusosa
rekonstrueerimist. Tööde kogumaksumus
on 7,6 miljonit eurot ning selle näol on
tegemist Tallinna Vee viimaste aastate
suurima investeeringuga. Tööde käigus
uuendame reoveepuhastusjaama esimese
puhastusetapi, mille käigus eemaldatakse
reoveest suurem praht, liiv ja rasv. Mahukas
ehitusprojekt jätkub ka 2021. aastal ja on
kulgenud algselt plaanitust kiiremini.
SUURPROJEKTID VEE- JA
KANALISATSIOONI-VÕRGUS
2020. aastal uuendasime 4,7 kilomeetrit
vee-torustikke ja 3,8 kilomeetrit
kanalisatsiooni-torustikke ning teostasime
mitmeid suurprojekte. Töökindlama
veeteenuse tagamiseks toimus kõige
ulatuslikum töö Lasnamäel Punase tänava
piirkonnas, kus rekonstrueeritud
magistraaltorustik kasvatas veevarustus-
kindlust enam kui 100 000 Tallinnas ja
Maardu elaniku jaoks.
Uuendasime osaliselt Järvevana tee
torustiku, mis toob töökindlama vee-
varustuse Mustamäe ja Õismäe piirkonnale.
Pirita-Kosel ja Põhja-Tallinnas olevatesse
pumplatesse paigaldasime uued
tehnoloogia- ja kaugmõõtmisseadmed.
2020. aastal rekonstrueerisime ka suure
kollektori Kadaka puiesteel, mille kaudu
jõuab Paljassaare reoveepuhastusjaama
Saku, Saue, Laagri ja ligi poole Nõmme
linnaosa kinnistute reovesi.
Projekt oli hädavajalik selleks, et pakkuda
neis piirkondades tõrgeteta teenust ka
tulevikus. Tööde ajaks rajati tee kohale
ajutine survetorustik, mis võimaldas hoida
liikluse avatuna. Tegemist oli pikima
maapealse üle-pumpamistorustikuga, mida
Baltimaades seni kasutatud.
KÄTTESAADAV JA USALDUSVÄÄRNE
KRAANIVESI
Selleks, et muuta kraanivesi paremini
kättesaadavaks ka avalikus linnaruumis,
hooldame 8 avalikku joogiveekraani Tallinna
linnas. 2020. aastal alustasime koostööd
Tallinna Sadamaga ning paigaldasime
sadama D-terminalis asuva 5 joogivee-
fontääni juurde kraanivee usaldusväärsust
rõhutava sõnumiga kleebised.
KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE
2020. aasta alguses viisime televisioonis,
sotsiaalmeedias ja kinodes läbi „Müüdi-
uputajate“ reklaamikampaania, mille
eesmärk oli humoorikas võtmes ilmestada,
kuivõrd palju tööd nõuab joogivee
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
12
puhastamine ja miks on tähtis vältida prügi
sattumist kanalisatsiooni.
KOHALIKU KOGUKONNA TOETAMINE
2020. aastal jätkasime ka kogukonna
toetamist laiemas mõistes, pakkudes oma
tuge mitmetele organisatsioonidele ning
osaledes heategevusprojektides ja tänu-
väärsetes ettevõtmistes nagu:
• aastatepikkune koostöö Eesti Invaspordi
Liiduga;
• abi puuetega laste jaoks loodud Tallinna
Lasteaiale Õunake;
• annetus Eesti Vähihaigete Laste Vanemate
Liidule, et toetada raske haigusega
võitlevatele peredele mõeldud
tugiteenuste pakkumist;
• annetus Tallinna Laste Turvakeskusele,
kes saab tänu toetusele tõhusamalt läbi
viia arendutegevusi vanemliku hooleta
laste taastumiseks ja edaspidiseks
toimetulekuks;
• panustamine SPIN-projekti, mille eesmärk
on arendada ja tugevdada noorte
sotsiaalseid ja enesejuhtimisoskusi ning
pakkuda noortele arenguvõimalusi ja
naudingut sportlike eluviiside kaudu;
• tasuta joogivee pakkumine mitmetel
spordi- ja kogukonnaüritustel, sealhulgas
näiteks Stamina korraldatud
tervisejooksu- ja kõnnisarja üritustel,
Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede
Liidu perepäeval, Tallinna Spordi- ja
Noorsooameti korraldatud suvistel
noortefestivalidel, investeerimisfestivalil ja
paljudel teistel üritustel.
WATERCOMI JÄTKUV EDU
Tallinna Vee tütarettevõte Watercom soetas
2020. aastal uut tehnikat tööde veelgi
efektiivsemaks läbiviimiseks. Maikuust võeti
kasutusele uus eritellimusel valmistatud
Scania survepesuauto, mille abil saab
tõhusalt puhastada reoveetorustikke, kaeve
ja pumplaid. Lisaks võeti kasutusele uued
ekskavaatorid, mis toimivad efektiivselt nii
veeavariide kõrvaldamisel kui ehitustöödel.
2020. aastal tõi Watercom turule uue
teenuse – torustike desinfitseerimise.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
13
4. STRATEEGIA
4.1 Kuidas me loome väärtust
Oleme pühendunud sellele, et luua puhta veega parem elu. Töötame väsimatult ja innuga selle
nimel, et saavutada endale seatud sihte ja eesmärke.
Suurettevõttena on Tallinna Veel kogukonnas oluline roll. Peame seisma hea nii oma töötajate,
klientide, tarbijate, investorite, koostööpartnerite ja riigi kui ka keskkonna eest. Suure osa
ettevõtte loodavast majanduslikust väärtusest anname ühel või teisel moel kogukonnale tagasi.
Lisaks elutähtsa teenuse pakkumisele panustab Tallinna Vesi kogukonda näiteks maksude,
teiste organisatsioonidega tehtava koostöö, investeeringute ja dividendide kaudu.
ETTEVÕTTE LOODAV JA JAOTATAV VÄÄRTUS
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
14
KUIDAS ME LOOME VÄÄRTUST ERINEVATELE HUVIGRUPPIDELE
Ettevõtte peamised huvigrupid on kliendid, laiem kogukond, töötajad, investorid ja
koostööpartnerid.
SOTSIAALSE VÄÄRTUSE LOOMINE
Kliendid
Meie esmane ülesanne on pakkuda oma klientidele kvaliteetset teenust,
millele nad saavad loota ööpäevaringselt. Teadvustame endale oma kohustusi
ja täidame antud lubadusi.
• Ennetame klientide vajadusi, enne kui neist saavad probleemid.
• Kasutame kliendiga suhtlemiseks kaasaegset tehnoloogiat.
• Täidame oma lubadusi.
Töötajad
Väärtustame oma töötajate panust ning püüame kindlustada nende jätkuvat motivatsiooni ja
pühendumust.
Loome töökeskkonna, mis innustab igaüht uuendustele ja kutsub pakkuma kvaliteetset teenust.
• Tööohutus on oluline kõiges, mida teeme.
• Julgustame oma inimesi ennast pidevalt täiendama ja kogemusi vahetama.
• Koolitame ja arendame oma tööjõudu pidevalt.
• Järgime oma väärtusi, milleks on pühendumus, kliendikesksus, meeskonnatöö, loovus ja
proaktiivsus.
Kogukond
Oleme kogukonnas aktiivsed ja otsime võimalusi, et vähendada oma tegevusest tingitud ja
sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid.
KESKKONDLIKU VÄÄRTUSE LOOMINE
Kvaliteet ja keskkond
Väärtustame looduskeskkonda, milles tegutseme, ning seetõttu kasutame
loodusvarasid kokkuhoidlikult ja otsime pidevalt uusi võimalusi
jätkusuutlikumaks tootmiseks.
• Otsime pidevalt võimalusi oma teenuse täiustamiseks, suurendades tootlikkust ja
rakendades kaasaegseimat tehnoloogiat.
• Vähendame oma ökoloogilist jalajälge, seal kus võimalik.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
15
Keskkonnateadlikkus
Teeme koostööd kohaliku kogukonnaga, edendades keskkonnasõbralikku mõtlemist ja
teadlikkust.
• Vastutustundliku ühiskonna liikmena toetame kohalikke kogukondi.
• Panustame avalikkuse keskkonnateadlikkuse tõstmisse, korraldades seminare,
ekskursioone ja kampaaniaid.
• Toetame ja teeme koostööd ülikoolide ja teadusasutustega.
MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE LOOMINE
Investorid
Meie eesmärk on olla kõigis oma tegemistes aus ja läbipaistev ning anda oma
aktsionäridele õigeaegset ja täpset infot. Kohtleme kõiki huvigruppe võrdselt ja
pingutame üha paremate tulemuste nimel, tagades seejuures jätkusuutlikkuse.
• Kulutame ja investeerime targalt.
• Otsime täiendavaid kasvuvõimalusi.
Koostööpartnerid
Sõlmime ja arendame strateegilisi suhteid koostööpartnerite ja tarnijatega, et täiendavalt
suurendada efektiivsust ja parandada klienditeenindust.
• Kohtleme oma koostööpartnereid õiglaselt.
• Meie tegevusviisid on läbipaistvad ja eetilised.
4.2 Strateegilised eesmärgid 2018-2022
Oleme paika pannud viis strateegilist eesmärki, mis peavad silmas meie erinevate huvigruppide
huve. Selleks, et seatud eesmärgid saavutada, on oluline teha nende huvigruppidega tihedat
koostööd.
Tipptasemel
tootmis-
tulemused
Rahulolevad
kliendid ja
kogukond
Professionaalsed
ja pühendunud
töötajad
Jätkusuutlik
finantstegevus
Watercomi
jätkusuutlik
kasv
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
16
TIPPTASEMEL TOOTMISTULEMUSED
Ettevõtte prioriteet on jätkuvalt pakkuda oma klientidele usaldusväärset ja kvaliteetset
joogiveeteenust. Peame tagama, et kõik meie tegevused, alates toorvee kogumisest kuni reovee
puhastamiseni, toimuksid kooskõlas rangete keskkonnaalaste õigusaktidega.
Õigeaegsete investeeringute abil hoiame ära suuremaid katkestusi oma tootmisprotsessides,
mis võiksid seada ohtu ettevõtte nõuetelevastavuse ja tuua kaasa märkimisväärse mainekahju.
Kaasaegse tehnoloogia ja töövõtete rakendamine võimaldavad meil tegutseda tõhusamal ja
ohutumal moel.
Selleks, et saavutada tipptasemel tootmistulemusi:
• investeerime õigeaegselt oma varadessse;
• rakendame jätkusuutlikke praktikaid ja parimaid tehnoloogiaid.
RAHULOLEVAD KLIENDID JA KOGUKOND
Tallinna Vesi pakub oma teeninduspiirkonna elanikele elutähtsat teenust. Vastutame katkematu
ja kvaliteetse joogiveeteenuse ning usaldusväärse reovee ärajuhtimisteenuse osutamise eest.
Suurepärane klienditeenindus põhineb kliendi vajaduste täpsel mõistmisel, probleemide
ennetamisel ning kaebuste kiirel ja viisakal lahendamisel. Soovime, et kliendid usaldaksid meid
ja meie pakutavat teenust.
Kliendi rahulolu hoidmiseks peame olema kliendile erinevate suhtluskanalite kaudu
kättesaadavad.
Selleks, et tagada klientide ja kogukonna rahulolu:
• täidame oma lubadusi;
• lihtsustame ja vähendame suhtlusvajadust.
PROFESSIONAALSED JA PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD
Tipptasemel tootmistulemusi ei ole võimalik saavutada ilma pühendunud töötajateta. Töötajad
on meie suurim vara, seetõttu loome keskkonna, milles innukatel ja pühendunud töötajatel oleks
võimalik töötada nii ettevõtteüleste kui igaühe individuaalsete karjäärieesmärkide saavutamise
nimel. Toetame oma töötajate arengut erinevate koolituste ja arenguprogrammide kaudu.
Meie jaoks on ülioluline töötajate ja ettevõtte tegevusega kokku puutuvate inimeste tervise
hoidmine ja ohutuse tagamine. Tööohutus on kesksel kohal kõigis meie tegevustes ning
siinkohal me järeleandmisi ei tee. Kindlustame ohutu töökeskkonna ja tagame, et meie töökohad
ning töövahendid vastavad kehtestatud ohutusnõuetele ja seadustele.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
17
Arvestades ettevõtte töötajate vanuselist struktuuri on meile väga oluline rakendada järelkasvu
planeerimisel süsteemset lähenemist. Usume, et kõige tugevamad on meeskonnad, kus töötab
nii uusi kui ka kogenud töötajaid, et säiliks tugev praktiline kogemus ja lisanduks innovaatilisi
ideid.
Julgustame oma töötajaid pidevalt õppima ja end arendama, pakkudes selleks tuge ning
võimalusel ettevõttesiseseid karjäärivõimalusi.
Selleks, et tagada töötajate professionaalsus ja pühendumus:
• loome positiivse tööohutuskultuuri;
• planeerime süsteemselt järelkasvu;
• arendame motiveerivat töökeskkonda.
JÄTKUSUUTLIK FINANTSTEGEVUS
Meie eesmärk on kasvatada ettevõtte väärtust – tagada sobiv dividenditootlus, maksta dividende
ja kasvatada aktsia turuväärtust.
Tootmiskulude katmiseks, investeeringute tegemiseks ja investoritele piisava tulukuse
tagamiseks on olulised nii jätkusuutlik tulude tase kui ka väga hea maksete laekumine
klientidelt.
Aktsionäride ootuste täitmiseks ja investeeringute piisava finantseerimise tagamiseks on
oluline, et ettevõttel oleks tugev kapitalistruktuur.
Selleks, et tagada ettevõtte finantsiline jätkusuutlikkus:
• säilitame jätkusuutliku tulude taseme;
• tagame tugeva kapitalistruktuuri;
• täidame aktsionäride ootusi.
WATERCOMI JÄTKUSUUTLIK KASV
Otsime pidevalt viise, kuidas kasvatada ettevõtte väärtust läbi Watercomi kasvu.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
18
5. 2020. AASTA TOOTMISTULEMUSED
5.1 Teenuse kvaliteedi tagamine
Tagamaks oma klientidele parima kvaliteediga teenust, peame lisaks seadusest tulenevatele
nõuetele täitma 97 teenuse kvaliteeditaset. See kohustus tuleneb Teenuslepingust, mille
ettevõte allkirjastas Tallinna linnaga 2001. aastal. Meie tegevust ja teenuste taset hindab kord
aastas sõltumatu kontrollorgan – Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus –, kellele
esitame igal aastal aruande teenuse kvaliteeditasemete täitmise kohta.
2020. aastal täitis ettevõtte kõik Teenuslepingu poolte vahel kokku lepitud teenuse kvalitee-
ditasemed.
97 teenuse kvaliteeditaseme kõrval on meil lepinguline kohustus tagada vastavus järgnevatele
juhtimissüsteemidele:
• 2001. aastast – ISO 17025 laboratooriumite kvaliteedijuhtimise süsteem;
• 2002. aastast – ISO 9001 kvaliteedijuhtimise süsteem;
• 2003. aastast – ISO 14001 keskkonnajuhtimise süsteem.
Meie keskkonnaalane tegevus ja keskkonnajuhtimise süsteem vastavad rahvusvahelise
keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 ja EL-i keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteemi
(EMAS) määruse nõuetele. Peame väga oluliseks keskkonnaohutust ja oma töötajate turvalisust,
mistõttu oleme vabatahtlikult rakendanud täiendavalt järgnevaid juhtimissüsteeme:
• 2005. aastast – EMAS-määruse kohane keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteem;
• 2007. aastast – OHSAS 18001 töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem.
Viimastel aastal on ettevõtte tegevus ja juhtimissüsteemid olnud täielikus vastavuses kõikide
kehtivate kvaliteedi-, keskkonna-, tööohutuse- ja töökeskkonnaalaste standardite ja süsteemide
ning seadusandlusest tulenevate nõuetega. Seda vastavust jälgitakse korrapäraselt siseauditite
käigus ja kinnitati ka AS-i Metrosert poolt läbi viidud välisauditil. Ühtlasi kinnitas
Keskkonnaagentuur keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteemi EMAS
registreerimistunnistuse järgmiseks kolmeks aastaks.
AS-i Metrosert hinnangul on juhtimissüsteeme asjakohaselt arendatud ja parendatud ning
ettevõtte tegevus on vastavuses standardites esitatud nõuetega.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
19
KATKEMATU TEENUS
Meie roll on pakkuda oma klientidele ja kogukonnale kvaliteetset teenust, millele saab kindel
olla ööpäevaringselt, 365 päeva aastas. Katkematu teenuse tagamiseks on oluline range
joogiveekvaliteedi kontroll ning kõigi meie toodete ja teenuste ühtlaselt kõrge taseme hoidmine.
Püsiva teenuse tagamist toetab efektiivne veepuhastus ja veevõrgu toimivus, probleemide
ennetamine regulaarsete hooldustööde abil ning reovee efektiivne, kiire ja tõrgeteta ärajuhti-
mine ning puhastamine kooskõlas rangete nõuetega.
Meie eesmärk on täita igal aastal kõik Teenuslepingus sätestatud 97 teenustaset. 2020. aastal
täitis ettevõte kõik Teenuslepingu poolte vahel kokku lepitud teenuse kvaliteeditasemed. Oleme
kohustatud teavitama oma kliente õigeaegselt plaanilistest töödest, mis võivad teenust
mõjutada. Teavitame kõiki kliente, keda plaanitav katkestus mõjutab, selle toimumisest
vähemalt viis päeva varem. 2020. aastal suutsime täita seda eesmärki sajaprotsendiliselt.
Üks kehtestatud teenustasemetest määrab planeerimata veekatkestuse pikima lubatava
kestvuse. Seetõttu pingutame pidevalt selle nimel, et tagada oma klientidele katkematu teenus
ja viia planeerimata katkestuste pikkus miinimumini. Eelmisel aastal ei olnud ühtki planeerimata
katkestust, mis oleks kestnud enam kui 12 tundi. Seadsime 2020. aastal endale eesmärgiks, et
87% avariilistest veekatkestustest kestaksid vähem kui viis tundi. Pikad katkestused põhjustavad
klientidele enam ebamugavust, mistõttu on oluline tagada, et avarii korral katkeks teenus
võimalikult lühikeseks ajaks. Suutsime ka selle eesmärgi täita – 91% katkestustest kestsid
vähem kui viis tundi. Veekatkestuste keskmiseks kestvuseks 2020. aastal kujunes 2 tundi ja 56
minutit (2019: 2 tundi ja 59 minutit).
Veekatkestuse korral võtame kasutusele abinõud, mis leevendavad teenuse katkemisest
põhjustatud ebamugavusi. Näiteks võimaldame klientidele vajadusel ajutise veevarustuse
joogiveepaakide näol. Peale selle suutsime 2020. aastal kliente planeerimata veekatkestustest
ette teavitada 98,9% juhtudest (2019: 96,2%).
Investeeringute kavandamisest sõltub suures osas teenuste stabiilne kvaliteet ja majanduslik
jätkusuutlikkus. Selleks, et oma peamisi kohustusi täita, on ettevõtte jaoks väga oluline teostada
nii ennetavat hooldust kui teha ka õigeaegseid investeeringuid infrastruktuuri. Samuti mõjutavad
tehtud investeeringud otseselt ettevõtte põhinäitajaid nagu kliendirahulolu, lekete osakaal,
kanalisatsiooniummistuste ja veeavariide arv jne.
2020. aastal ulatusid investeeringud meie põhiinfrastruktuuri veepuhastuses 1 430 tuhande
euroni (2019: 1 548 tuhat eurot), mille hulgast suuremate töödena tõusevad esile
veepuhastusjaama A-hoone majasiseste torustike ja Kolde puiesteel asuva pumpla
rekonstrueerimine. Reoveepuhastusse investeeriti 7 436 tuhat eurot (2019: 603 tuhat eurot),
sealhulgas on mehaanilise puhastuse ja heitvee rõhutasanduskaevu rekonstrueerimine ning
Paljassaare peapumpla pumba vahetus. Olulisimad investeeringud hõlmasid vee- ja
kanalisatsioonivõrkude reonoveerimist Kadaka puiesteel, Punasel tänaval ja Järvevana teel.
Vee- ja kanalisatsioonivõrku tehtud investeeringute kogumaht oli 5 353 tuhat eurot (2019: 5 142
tuhat eurot). Uute liitumispunktide maksumuseks kujunes 2020. aastal 3 862 tuhat eurot (2019:
8 031 tuhat eurot).
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
20
JOOGIVEE KVALITEET
Tallinna Vesi pakub veeteenust ligi kolmandikule kogu Eesti elanikkonnast.
Teadvustame endale suurt vastutust, mis kaasneb kvaliteetse joogivee
toimetamisega iga tarbijani. Joogivee kvaliteet mõjutab kõigi meie tarbijate,
sh koostööpartnerite ja investorite elukvaliteeti ja tervist, mistõttu on
kvaliteetse vee katkematu jõudmine tarbija kraani meie tegevuse
põhieesmärk. Vee kvaliteedi tagamiseks teostatame torustike läbipesu,
jälgime puhastusjaamast väljuva vee kvaliteeti ning võtame regulaarselt
proove ka tarbija kraanist.
Joogivee kvaliteedile kehtivad ranged seadusest tulenevad nõuded. Kvaliteet peab vastama
sotsiaalministri määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsi-
meetodid”, mis lähtub Eesti Vabariigi veeseadusest ning Euroopa Liidu joogivee direktiivist
98/83/EÜ. Määrust uuendati 2019. aasta septembris ning muude muudatuste hulgas suurendati
ka jääkkloori piirväärtusi, et vee kvaliteeti veelgi kaitsta.
Lisaks seadusest tulenevatele nõuetele oleme Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingus kokku
leppinud täiendavad kvaliteedinõuded. Vee kvaliteedi osas oleme saavutanud neid nõudeid
ületavad tulemused, mis tagavad kõikide klientide jaoks kvaliteetse joogivee. Kõik
analüüsitulemused on avalikud ning ettevõtte kodulehel huvilistele kättesaadavad.
Veekvaliteedi kontroll toimub vastavalt joogivee kontrollikavale, mis on kinnitatud Terviseameti
poolt. Tallinnas on ligikaudu 120 proovivõtukohta, sealhulgas lasteaiad, koolid ja muud asutused,
mis on jaotatud ühtlaselt üle kogu teeninduspiirkonna. Kontrollikavas on määratletud nii
proovivõtukohad, proovivõtmise sagedus kui ka analüüsitavad parameetrid. Proove võetakse
toorveest (Ülemiste järv koos valgalaga ja põhjavesi), puhastusprotsessist ning tarbija kraanist.
Joogivee kvaliteet Tallinnas püsib väga hea. 2020. aastal võtsime teeninduspiirkonnast kokku
3 099 proovi (2019: 3 006). Kui aasta varem vastas tarbija kraanist võetud joogivee proovidest
kvaliteednõuetele 99,04% proovidest, siis 2020. aastal jõudis see kvaliteedinäitaja 99,71%
tasemele. See tähendab, et täiendavad investeeringud veevõrku ja tõhustatud hooldusrežiim,
mida hakkasime rakendama pärast senisest tundlikuma veekvaliteedi analüüsimeetodi
kasutusele võtmist, on andnud häid tulemusi.
Viimaste aastate jooksul on Tallinna Vesi teinud täiendusi oma veevõrku ning parandanud selle
hooldussüsteemi tõhusust, et tagada ühtlaselt kvaliteetne joogiveevarustus.
Ettevõttel on eraldiseisev laborite üksus, mis on alates 2001. aastast akrediteeritud Eesti
Akrediteerimiskeskuse poolt. Laborite üksus koosneb Ülemiste veepuhastusjaamas asuvast
vee- ja mikrobioloogialaborist ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas paiknevast
heitveelaborist. Veeanalüüse teostatakse ettevõtte vee- ja mikrobioloogialaboris, mis on ühtlasi
üks Eesti suuremaid veelaboreid. Analüüsitulemuste kvaliteedi tagavad nii atesteeritud
proovivõtjad, akrediteeritud kvaliteedijuhtimissüsteem (ISO 17025) kui ka kaasaegne aparatuur
ja professionaalne personal. Muuhulgas pakuvad laborid teenuseid ka väljapoole ettevõtet.
Sõltumatut järelevalvet vee kvaliteedi üle teostavad Terviseameti Põhja Talitus ja Tallinna Vee-
ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus. Laborite tööd kontrollib Eesti Akrediteerimiskeskus.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
21
Meie vee- ja heitveelaborid teostavad aastas umbes 150 000 analüüsi, millest ligikaudu 2/3
moodustavad keemilised ja mikrobioloogilised joogivee analüüsid ning 1/3 keemilised
heitveeanalüüsid.
Vesi
2020
2019
2017
2016
2015
Tarbija kraanist võetud
veeproovide vastavus nõuetele
99,71%
99,04%
99,93%
99,93%
99,93%
Lekete osakaal veevõrgus
12,42%
12,97%
13,71%
13,82%
15,07%
Keskmine veekatkestuse
kestvus kinnistu kohta,
tundides
2,93
2,99
3,27
3,14
3,44
5.2 Keskkond
KESKKONNAALANE NÕUETELEVASTAVUS
Varustame oma kliente puhta joogiveega ning kogume ja puhastame reovee, mille suuname
seejärel ohutult tagasi keskkonda. Hoolime ja hoolitseme looduslike veevarude eest, millest
otseselt sõltume. Seepärast anname endast parima, et kasutada neid varusid säästlikult ning
panustada keskkonna heaolusse.
Oleme kõige reguleeritum vee-ettevõte kogu Eestis. Selleks, et tagada vee-ettevõtete jaoks
kehtestatud keskkonnaalaste nõuete täitmine, peab meie tegevus vastama nii Euroopa Liidu,
riiklike kui ka kohalike omavalitsuste keskkonnaalaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. EL-
i tasandil tähendab see vastavust eelkõige Euroopa Nõukogu vee raamdirektiivile 2000/60/EÜ.
Riiklikul tasandil tuleb tagada vastavus veeseadusele, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seadusele, keskkonnaseadustiku üldosa seadusele, keskkonnavastutuse seadusele, kesk-
konnaseire seadusele, jäätmeseadusele, kemikaaliseadusele ja välisõhu kaitse seadusele ning
nende seaduste alusel kehtestatud alamaktidele. Kohalikul tasandil tuleb meil täita erinevaid
kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud eeskirju ning nõudeid nii Tallinnas kui ka lähivaldades.
Sellest tulenevalt on meie kui ettevõtte igapäevategevuste keskkonnamõju üsna hästi
kaardistatud ja hallatud.
Tegutseme vastavalt meile väljastatud keskkonnalubades sätestatud tingimustele ning järgime
Keskkonnaameti poolt tehtud ettekirjutusi. AS-ile Tallinna Vesi on väljastatud järgmised kesk-
konnaload:
• 4 vee-erikasutusluba;
• 1 jäätmeluba;
• 1 välisõhu saasteluba.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
22
Oma põhitegevuste jätkamiseks kasutame paratamatult ressursse, mis
mõjutavad keskkonda. Ettevõtte põhitegevus sõltub suurel määral
elektrienergiast. Püüame muuta oma energiakasutust tõhusamaks, näiteks
kasutades kohaliku soojusenergia tootmiseks võimalikult palju reoveesette
kõrvalsaadusena tekkivat biogaasi. Välisõhusaaste vähendamiseks
keskendume Ülemiste ja Paljassaare puhastusjaamade katlamajast õhku
paisatavate saasteainete, nagu lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi, lenduvate
orgaaniliste ainete ja CO
2
ehk kasvuhoonegaasi koguste vähendamisele.
Täpsem ülevaade meie keskkonnaalastest tulemustest on esitatud ettevõtte
keskkonnaaruandes, mis on leitav Tallinna Vee kodulehelt. 2020. aasta keskkonnaaruanne
valmib 2021. aasta I poolaastal ja lisatakse samuti ettevõtte kodulehele.
2020. aastal ei
tuvastatud ühtegi keskkonnaloa nõuete mittevastavust.
SÄÄSTLIK VEEKASUTUS
Jätkusuutliku teenuse tagamise vältimatu eeldus on piisava toorveevaru ja
-kvaliteedi olemasolu järves. Tallinna elanike joogiveega varustamiseks
vajaminev vesi ammutatakse selle looduslikust keskkonnast. Tallinna Vesi
varustab oma kliente pinna- ja põhjaveeallikatest pärineva joogiveega.
Peame oluliseks kasutada veevarusid säästlikult ja pidevalt suurendada
veekasutuse tõhusust.
Põhjaveevarud on piiratud ning aeglaselt taastuv loodusressurss, mistõttu oleme vee
jätkusuutlikumaks kasutamiseks järkjärgult vähendanud põhjavee osakaalu joogiveetootmises.
Seetõttu tarbib vaid umbes 10% elanikest joogiveeks kohalikku põhjavett ning 90% joogiveest
toodetakse pinnaveest. Sel põjusel ei ole ka Ülemiste järv kui tallinlaste põhiline joogiveeallikas
avalikult kasutatav veekogu.
Pinnaveevõtt: 25 241 tuhat m
3
(2019: 25 000 tuhat m
3
)
Põhjaveevõtt: 2 734 tuhat m
3
(2019: 2 680 tuhat m
3
)
Piisava veevaru olemasolu kindlustamiseks on Ülemiste järvel ulatuslik pinnavee-
haardesüsteem, mille kaudu on ka veevaesel ajal võimalik järve vett juurde juhtida. 2020. aastal
tootis veepuhastusjaam keskmiselt 66 400 m
3
vett päevas (2019: 65 733 m
3
). See kogus on
püsinud aastate jooksul üsna stabiilsena. Keskmine tarbitav veekogus ühe elaniku kohta
ööpäevas kasvas 2020. aastal mõnevõrra seoses sellega, et inimesed töötasid rohkem kodus, ja
jõudis Tallinnas ja Sauel (Tallinne vee põhiteeninduspiirkonnas) 98,2 liitrini.
Ühe osana oma püüdlustest jätkusuutliku veekasutuse suunas keskendume lekete arvu
vähendamisele veetorustikus. Suur veelekete osakaal tähendab ettevõttele suuremat vee- ja
energiakulu, mille mõju laieneb nii looduskeskkonnale kui ka ettevõtte kasumlikkusele. Seetõttu
on üks meie olulisemaid eesmärke hoida veelekked ehk puhta vee kaod veetorustikus
minimaalsel tasemel. Lekete osakaalu vähendamine torustikus kahandab vajadust vee
ammutamise järele looduslikest veeallikatest ning sellega kaasnevat võimalikku pinnase
erosiooni. Lisaks keskkonnasäästlikkusele vähendab lekete väiksem osakaal ka ettevõtte
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
23
kulusid, sest vähenevad puhta vee kaod. See omakorda mõjutab nii otseselt kui kaudselt meie
töötajaid, investoreid, kliente, avalikku sektorit kui ka kogukonda.
Kui paarikümne aasta eest ületas lekete osakaal 35%, siis 2020. aastal jäi veelekete osakaal
12,42% juurde (2019: 12,97%). See on parim tulemus ettevõtte ajaloos. Lekete osakaal on
vähenenud tänu järjepidevatele pingutustele veevarude säästliku ning väiksemate kadudega
kasutamise suunas. Selle tulemuse saavutamiseks oleme soetanud lekete kiiremat avastamist
võimaldavaid uusi seadmeid ja suurendanud kaugseire osakaalu. Lekete osakaalu aitab
vähendada nende võimalikult kiire avastamine ja likvideerimine ning pidev ennetustöö.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
24
PUHASTATUD HEITVEE KVALITEET
Lisaks säästlikule veekasutusele oleme seadnud sihiks parandada ka Läänemere-äärset
loodus- ja elukeskkonda. Seetõttu kogume kokku ja puhastame reovee, mille suuname seejärel
ohutult tagasi keskkonda. Puhastame Paljassaare reoveepuhastusjaamas Tallinnast ja selle
lähiümbrusest jaama juhitud reoveed. Paljassaare reoveepuhastis on puhastusmeetodina
kasutusel aktiivmudaprotsess ning kogu puhastuprotsess koosneb kolmest etapist:
mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastus. Lämmastikuärastuse tõhustamiseks on
kasutusel biofilter, mille töö põhineb denitritseerivate bakterite toimel.
Merre juhitava puhastatud heitvee kvaliteet mõjutab otseselt
merekeskkonda ning on seetõttu otseselt ja/või kaudselt oluline aspekt
kõikide meie huvigruppide jaoks. Oleme võtnud sihiks vähendada
negatiivset keskkonnamõju, säilitada kõrge kvaliteet ja saavutada
tulemused, mis ületavad Läänemerre juhitavale puhastatud heitveele
seatavaid kvaliteedinõudeid.
2020. aastal puhastasime ja suunasime Läänemerre 52,5 miljonit m
3
reovett (2019: 49,7 miljonit
m
3
).
Merre juhitava heitvee kvaliteedinõuded on sätestatud õigusaktide ja vee-erikasutusloaga.
Puhastusprotsessi tõhususe ja heitvee kvaliteedi hindamiseks jälgitakse reoainete sisaldust
puhastusjaama sisenevas reovees ja sealt väljuvas heitvees. Heitveelabor analüüsib
reoveepuhastuse erinevatest etappidest võetud proove. Saadud info võimaldab meil täiendavalt
tõhustada puhastusprotsessi ja parandada heitvee kvaliteeti.
Paljassaare reoveepuhastusjaama puhastusprotsessi efektiivsus ületas 2020. aastal
õigusaktides sätestatud nõudeid kõikide näitajate osas:
NÕUE
2020
2019
Bioloogiline hapnikutarve (BHT)
80%
98%
97%
Keemiline hapnikutarve (KHT)
75%
88%
91%
Hõljuvained
90%
98%
97%
Üldlämmastik (N
üld
)
80%
86%
85%
Üldfosfor (P
üld
)
80%
92%
92%
Naftasaadused
75%
90%
85%
Meie tegevus sõltub suurel määral ilmastikuoludest. Näiteks sõltub ilmastikust puhastusjaama
siseneva vee hulk ja kvaliteet, reovee näitajad ning puhastusprotsessides vajamineva
elektrienergia ja kemikaalide kogus. Seetõttu kujutavad äärmuslikud ilmastikuolud endast suurt
väljakutset, sest võivad meie tegevust märkimisväärselt mõjutada. Kõige olulisemalt mõjutavad
ettevõtte tegevust, aga ka meie huvigruppe (sh töötajaid, kogukonda, kliente ja avalikkust)
sellised ekstreemsed ilmastikuolud nagu näiteks tugevad valingvihmad. Valingvihm ja sellega
kaasnevad äkiliselt suurenenud sademeveekogused võivad põhjustada üleujutusi ning
kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemi lühiajalist suutmatust vett vastu võtta. Peale selle võib
kaasneda ka reoveepuhastusjaama suutmatus võtta korraga vastu ja/või puhastada täielikult nii
suurt hulka reovett. Sellistes olukordades oleme aeg-ajalt sunnitud laskma merre reovett või
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
25
avama suuremate kahjude vältimiseks avariiväljalasud ja juhtima merre tugevalt lahjendatud
reovett.
2020. aasta jooksul olime 6 korral (2019: 3 korral) sunnitud suuremate kahjude vältimiseks
lühiajaliselt avama peapumpla avariiväljalasu. Neil kordadel juhiti merre kokku 234 124 m
3
(2019: 80 135 m
3
) sademeveega vähemalt vahekorras 1:4 lahjenenud reovett.
Efektiivne opereerimine ja riskide minimeerimine on taoliste olukordade
ärahoidmise juures põhiline. Lisaks sellele jätkub koostöös kohaliku
omavalitsusega lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine, mis
võimaldab juhtida sademevee otse suublasse ja suunata reoveepuhastus-
jaama üksnes reovett.
Järgnevateks aastateks on kavandatud mitmed investeeringud, mille eesmärk on tagada
täiendav töökindlus ja vähendada reostusjuhtumite ohtu tulevikus. 2020. aastal alustas ettevõte
Paljassaare reoveepuhastusjaama mehaanilise puhastusetapi rekonstrueerimist. Tegemist on
ettevõtte viimase kümnendi ühe suurema projektiga, mis jätkub ka 2021. aastal. Tänaseks on
mahukas projekt ajakavast eest ning peaks valmima 2022. aasta alguses. Rekonstrueeritud
reoveepuhastusprotsess on senisest veelgi kvaliteetsem ja töökindlam.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
26
Reovesi
2020
2019
2018
2017
2016
Kanalisatsioonitorustike
ummistuste arv
463
532
603
654
670
Kanalisatsioonitorustike
purunemiste arv
80
103
88
135
107
Reoveepuhastusjaamast väljuva
heitvee vastavus
keskkonnanõuetele
100%
100%
100%
100%
100%
5.3 Eesmärgid: tootmistulemused
TOOTMISEESMÄRGID 2020
Ükski Teenuslepingus sätestatud teenustase ei ole jäänud täitmata
Saavutatud
Lekete osakaal veevõrgus on ≤13,75%
Saavutatud
100%-line vastavus vee-erikasutuslubadest tulenevatele nõuetele
Saavutatud
≥87% veekatkestustest kestab ≤5 tundi
Saavutatud
TOOTMISEESMÄRGID 2021
Reoveepuhastuse investeeringute (põhiprojektid: mehaaniline puhastus,
pumbavahetus, peapumpla šahti rekonstrueerimine) õigeaegne ja ilma
kaasnevate reostusjuhtumiteta teostamine
0 reostus-
juhtumit; põhi-
projektid
teostatud
õigeaegselt
Lekete osakaal veevõrgus
≤13,00%
Vee-erikasutuslubadest tulenevate nõuete rikkumiste arv
0
Veekvaliteet veevõrgus
≥99,6%
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
27
5.4 Meie kliendid
Pakume vee- ja kanalisatsiooniteenuseid enam kui 24 600 lepingulisele kliendile ja ligikaudu
470 000 lõpptarbijale Tallinnas ning selle lähiümbruses. Seega vastutame selle eest, et pea
kolmandikule Eesti elanikest oleks tagatud kindel ja kvaliteetne vee- ja kanalisatsiooniteenus.
Aastate jooksul on ettevõtte kliendigrupid püsinud suhteliselt muutumatuna.
Hea klienditeenindus põhineb kliendi vajaduste mõistmisel, probleemide ennetamisel ning
asjatundlikul nõustamisel. Samuti on oluline kaebuste kiire ja oskuslik lahendamine ning igas
olukorras kliendile nõustavaks partneriks olemine. Soovime, et kliendid usaldaksid meid ja meie
teenust.
Meie klienditeeninduse vastutustundlikkus väljendub eelkõige kolmes aspektis: proaktiivne
suhtlus, kaebuste ja probleemide pidev jälgimine ning kindlad lubadused seoses teenuse tagamise
ja informatsiooni jagamisega.
Oleme kehtestanud unikaalse lubaduste süsteemi, mis näeb ette automaatse rahalise
kompensatsiooni maksmist kliendile iga täitmata lubaduse korral. 2020. aastal rikkusime
klientidele antud lubadusi vaid ühel juhtumil, mis puudutas 2 klienti (2019: 141 klienti). Tegemist oli
avariitelefoni liini rikkega, mistõttu ei jõudnud me piisavalt kiiresti ummistust likvideerima.
Analüüsisime juhtumit põhjalikult, tegime protseduuris täiendusi ja tasusime klientidele ka lubatud
kompensatsiooni.
Eramajad
Korteriühistud
Ärikliendid
Eramajad
Korteriühistud
Ärikliendid
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
28
MEIE LUBADUSED KLIENTIDELE:
Tagame kvaliteetse joogivee
Joogivee kvaliteedi ja survega seotud probleemidele reageerime hiljemalt järgmisel tööpäeval.
Hoiame ümbritsevat keskkonda
Ühiskanalisatsiooni ummistused kõrvaldame hiljemalt 12 tunni jooksul.
Vastame klientide pöördumistele kiiresti
Kliendiinfo telefonile saabunud pöördumistele vastame hiljemalt 2 ja e-kirjaga saabunud pöördumistele
hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.
Oleme arvelduses täpsed
Veearvesti ebatäpsuse kahtluse korral teostame ekspertiisi ja väljastame otsuse 2 tööpäeva jooksul. Ebatäpse
arve korral väljastame parandusarve hiljemalt järgmisel tööpäeval.
Peame kokkulepetest kinni
Planeeritud sulgemiste korral tagame vee lubatud ajal või varem. Avariist tingitud veekatkestuse korral
taastame veevarustuse hiljemalt 12 tunni jooksul. Kui meie spetsialistid on kokku leppinud kohtumise,
jõuame kohale õigeaegselt.
Ettevõtte teenuse kvaliteedile annab üldjuhul tagasisidet kliendi pöördumiste hulk – kliendi jaoks
märkamatult sujuva teenuse puhul väheneb vajadus ettevõttega ühendust võtta. Seetõttu on positiivne trend,
et levinumates küsimustes ehk vee kvaliteedi, surve ja ummistuste teemadel on kliendid meie poole 2020.
aastal pöördunud veerandi võrra vähem kui aasta varem.
Klienditeenindus
2020
2019
2018
2017
2016
Kliendikaebuste arv*
40**/
181
167*
158*
36
45
Kliendikontaktide arv
veekvaliteedi teemal
323
508
258
219
166
Kliendikontaktide arv veesurve
teemal
359
478
439
298
339
Kliendikontaktide arv
ummistuste ja sademevee
ärajuhtimise teemadel
864
1 047
1 043
1 111
1 190
Kirjalikele kontaktidele nõutud
tähtajaks vastamise %***
100,0%
100,0%
100,0
%
99,9%
99,5%
Täitmata lubaduste arv
2
141
33
5
4
Kliendirahuolu-uuringu
tulemused (TRI*M indeks)****
54
54
53
90
94
Kontaktide arv kliendi kohta
1,0
0,8
1.0
1.1
1.3
Planeerimata veekatkestusest
teavitamine vähemalt 1 tund
enne katkestust
98,9%
96,2%
95,2%
98,2%
98,8%
*Kuni 2018. aastani analüüsiti vaid Tallinna klientidelt saabunud kirjalike kliendikaebuste arvu. 2018. aasta
näitajas sisalduvad nii kirjalikult kui telefoni teel tulnud kaebused, mis on laekunud tervest ettevõtte
tegevuspiirkonnast.
** Alates 2020. aastast on kaebustena liigitatud vaid need juhtumid, mis on sõltunud ettevõttest. Tärniga *
tähistatud näitajad lähtuvad samast põhimõttest.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
29
*** 2013.-2016. aasta tulemused kajastavad näitajat „Kirjalikele kliendikontaktidele vastamine 2 tööpäeva
jooksul“.
**** 2018. aastast rakendab Tallinna Vesi teistsugust TRI*M indeksi metoodikat, mistõttu ei ole tulemus
varasemate aastatega võrreldav.
KLIENDIRAHUOLU
Peame väga oluliseks süsteemset ning regulaarset tagasiside kogumist oma klientidelt ja
tarbijatelt. See aitab meil saada oma tegevusele õiglast hinnangut ning mõista oma tugevusi, aga
ka nõrku külgi, millele peaksime edaspidi rohkem tähelepanu pöörama.
Uuringu põhieesmärk on kaardistada muutused Tallinna Vee kliendisuhete tugevuses ja seda
kujundavates tegurites ning saada klientidelt ja tarbijatelt tagasisidet oma tegevuste
tulemuslikkuse kohta. Uuringule vastas 923 klienti ja 486 lõpptarbijat.
Rahulolu mõõtmine toimub uuringufirma poolt välja töötatud kliendisuhte tugevust iseloomustava
TRI*M meetodi alusel, mis võimaldab võrdlust teiste ettevõtetega. Mudelis vaadeldakse kahte
komponenti:
• TRI*M indeks, mis mõõdab kliendisuhte tugevust ja koosneb kahest komponendist: üldine
rahulolu ja ettevõtte eristuvus teistest sarnastest kommunaalteenust pakkuvatest ettevõtetest;
• TRI*M maatriksanalüüs, mis toob välja ettevõtte tugevused ja nõrkused.
Läbiviidud analüüsist ilmnes, et võrreldes eelnevate aastatega on lõpptarbijate hinnangud Tallinna
Veele tõusnud, kuid äriklientide hinnangud mõnevõrra langenud. Eri segmentide keskmine
kliendisuhete tugevuse indeks on jäänud stabiilseks ja näitab jätkuvalt väga tugevat taset. Seega on
Tallinna Vee teenuse kvaliteedile ja teeninduse tasemele antavad hinnangud kliendirühmade
tervikvaates püsinud läbi aastate ühtlaselt kõrged. Üldine rahulolu Tallinna Vee teenustega jääb
kõigis kliendigruppides kõrgele tasemele vahemikus 98-109 punkti ning erinevates segmentides on
78-85% vastanutest teenustega rahul.
Lõpptarbijate segmendis on näha hinnangute tõusutendentsi. Eramukliendid paistavad silma kõige
kõrgema üldise rahuloluga. Võrreldes eelmise aastaga tõusid hinnangud probleemikäsitlusele.
Äriklientide seas rahulolu probleemikäsitlusega mõnevõrra langes, sealhulgas enim
korteriühistute esindajate seas.
Vastuste kohaselt on paremaks muutunud veeteenuse hinna-kvaliteedi suhe, mis on positiivne
muutus kõigis segmentides.
2021. aastaks oleme seadnud endale eesmärgi, et üldist rahulolu kajastavale küsimusele vastab
keskmiselt rohkem kui 81% klientidest, et nad on Tallinna Vee teenustega kas täiesti rahul või
enamasti rahul (2020: 80,6%).
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
30
KLIENTIDE JA LÕPPTARBIJATE RAHULOLU AASTATEL 2018-2020
Tugevate kliendisuhete aluseks on kvaliteetne teenus ja katkematu veevarustus. Teenuse
kvaliteedile antavad hinnangud on üldiselt väga kõrged, eriti nende hulgas, kes joovad kraanivett.
Kraanivett kasutab joogiveena, kas otse kraanist või pärast filtreerimist, 91 % vastanutest (2019:
90%). Sarnaselt eelnevate aastatega on kraaniveega seotud üleskutsed „Joo kraanivett“,
„Kraanivesi on joogivesi“ vms märgatud kõigis segmentides ning see on aastate jooksul kaasa
toonud ka muutused tarbijate igapäevaharjumustes.
Ehkki klientide tagasiside meie teenustele on jätkuvalt hea, näeme vajadust pingutada saavutatud
kliendirahuolu hoidmiseks ja kasvatamiseks läbi pakutavate teenuste kvaliteedi ja kliendi-
teeninduse parendamise.
2020. aastal mõjutasid meie tööd ka muudatused, mis tulenesid koroonaviirusega seotud
piirangutest, mille tõttu sai toiminguid korda ajada kõige paindlikumalt digitaalsete kanalite kaudu.
Muutunud olukord mõjutas rohkem kliente, kes olid varem harjunud lepingute ja arveldustega
seotud küsimustes klienditeenindusse kohale tulema. See suurendas korduvsuhtluste arvu ja vajas
klientide poolt harjumist. Näeme probleemikäsitlust ja ennetavat teavitustööd klientide suunal
esmaste arenduskohtadena.
Kolm-neli korda aastas jätkame elektroonilise kliendiinfokirja väljaandmist, milles käsitleme
teemasid, mille kliendid ise on regulaarselt ettevõttele antavas tagasisides välja toonud. Jätkame
ka klientide jaoks digitaalsete suhtlus- ja infovahetuskanalite arendamist. Täiustame pidevalt
iseteeninduskeskkonda, et suurendada klientide osakaalu, kes kasutavad elektroonilisi kanaleid.
2021. aastal on valmimas mitmed IT-arendused, mis iseteeninduskeskkonna töökindlust ja
mugavust veelgi suurendavad.
Meie jaoks on oluline saada lisaks iga-aastasele kliendirahulolu-uuringule ka jooksvat tagasisidet
oma teeninduse kvaliteedile. Seetõttu küsime klientidelt igakuiselt oma tööle hinnangut ning 2020.
aastal saime koondhinnanguks 4,1 palli 5-palli süsteemis.
61
53
50
51
54
57
55
49
55
54
55
52 52
53 53
0
10
20
30
40
50
60
70
Lõppkliendid Eramukliendid Korteriühistud Muud ärikliendid Keskmine
tulemus
2020 2019 2018
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
31
5.5 Eesmärgid: kliendid
KLIENDITEENINDUSE EESMÄRGID 2020
≤ 950 korduvat kliendikontakti
Saavutatud
Aasta keskmine üldine kliendirahuolu tase ≥ 80
Saavutatud
≥ 77% veenäitudest esitatud läbi iseteeninduskanalite
Saavutamata
Kliendilubaduste rikkumise juhtumite arv (5 kliendilubadust) ≤ 5
Saavutatud
KLIENDITEENINDUSE EESMÄRGID 2021
Korduvate kliendikontaktide arv
≤ 900
Aasta keskmine üldine kliendirahuolu tase
> 81%
Läbi iseteeninduskanalite esitatud veenäitude osakaal %
≥ 77%
Kliendikaebuste arv
≤ 50
5.6 Kogukond ja avalikkus
Peame oluliseks inimesi, kelle elu meie töö mõjutab. Seetõttu toetame kogukonda, kellele oma
teenuseid pakume, ja võtame aktiivselt osa kogukonna tegemistest.
Meie eesmärk on tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Selleks pakume tasuta keskkonnateemalisi
harivaid õppematerjale ja -programme.
SPONSORLUSSTRATEEGIA
Sponsorlusotsuste tegemisel peame silmas järgmisi põhimõtteid:
•
Mõjuala. Tallinna Vee sponsorlus keskendub tegevustele ettevõtte põhitegevuspiirkonnas
Tallinnas ja selle lähivaldades.
•
Seos põhitegevusega. Panustame projektidesse, mis on tihedalt seotud meie põhitegevusega,
st vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega.
•
Töötajate kaasamine. Kaasame Tallinna Vee töötajaid võimalusel ettevõtte
sponsorlustegevusse, et nad oleksid meie algatustega hästi kursis.
•
Süsteemne lähenemine ja järjepidevus. Tallinna Vesi toetab järjepidevalt samu valdkondi ja
projekte, et luua sponsorluspõhimõtetesse süsteemsust ja selgust. Otsustusprotsess on
kandidaatidele põhjendatud ja läbipaistev.
Tallinna Vesi toetab peamiselt algatusi, mis on seotud keskkonnahariduse ja kohaliku kogukonnaga
või vähemate võimalustega inimestega.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
32
KESKKONNAHARIDUS
Meie tegevus on tihedalt seotud ühe olulisema loodusressursi – veega. Oleme
teadlikud mõjust, mida me looduskeskkonnale avaldame, ja püüame oma
keskkonnajalajälge vähendada. Oma sponsorlustegevuses pühendume sellele,
et harida kogukonda veega seotud keskkonnaküsimustes ning seeläbi
suurendada noorte teadlikkust.
Kui veel kümnekonna aasta eest, 2011. aastal, jõi kraanivett vaid 48%
elanikkonnast, siis 2020. aasta lõpuks on kraanivee joojate osakaal kasvanud 91%-ni (2019: 90%).
2020. aasta alguses viisime televisioonis, sotsiaalmeedias ja kinodes läbi „Müüdiuputajate“
reklaamikampaania, mille eesmärk oli humoorikas võtmes ilmestada, kuivõrd palju tööd nõuab
joogivee puhastamine ja miks on tähtis vältida prügi sattumist kanalisatsiooni.
Tallinna Vesi koostab ja jaotab õppematerjale lasteaedadele ja koolidele. Tavaliselt pühendavad
meie töötajad igal aastal oma aega, et anda lasteaedades ja koolides külalistunde. COVID-19
piirangute tõttu ei saanud me 2020. aastal läbi viia nii palju keskkonnateadlikkust edendavaid
algatusi, kui kavatsesime. Märtsi keskpaigaks õnnestus meil korraldada üks ekskursioon
veepuhastusjaamas ja anda 240 lapsele veeteemalisi külalistunde, samuti osalesime oma
õppematerjalidega Uue Maailma Tänavafestivalil. Jätkame oma mitmekülgsete
keskkonnateadlikkust edendavate tegevustega niipea, kui see taas võimalikuks osutub. Samuti
kavatseme arendada digitaalseid harivaid videoid, mille eesmärk on edendada
keskkonnateadlikkust laste ja noorte seas.
Tallinna Vesi aitab ka ürituste korraldajatel julgustada oma külastajaid jooma kraanivett, pakkudes
neile sõnumi levitamiseks erinevaid plakateid ja materjale. 2020. aastal jätkasime tasuta joogivee
pakkumist mitmetel spordi- ja kogukonnaüritustel, sealhulgas näiteks Stamina korraldatud
tervisejooksu- ja kõnnisarja üritustel, Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu perepäeval,
Tallinna Spordi- ja Noorsooameti korraldatud noortefestivalidel, investeerimisfestivalil ja paljudel
teistel üritustel.
KOHALIK KOGUKOND
Tallinna Vesi toetab kogukonnaalgatusi, pakkudes avalikele sündmustele veepaake. Samuti avab
ettevõte koostöös Tallinna linnaga avalikke joogiveekraane nii väli- kui siseruumides, et muuta
kraanivesi avalikus linnaruumis paremini kättesaadavaks. Oleme valinud väikese hulga projekte ja
organisatsioone, keda toetame iga-aastaselt annetusega. Kutsume ka oma töötajaid ühiskonnale
tagasi andma, võimaldades meeskondadel pühendada ühe päeva aastas heategevusele.
2020. aastal jätkasime ka kogukonna toetamist laiemas mõistes, pakkudes oma tuge mitmetele
organisatsioonidele ning osaledes heategevusprojektides ja tänuväärsetes ettevõtmistes nagu:
• aastatepikkune koostöö Eesti Invaspordi Liiduga;
• abi puuetega laste jaoks loodud Tallinna Lasteaiale Õunake;
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
33
• annetus Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule, et toetada raske haigusega võitlevatele
peredele mõeldud tugiteenuste pakkumist;
• annetus Tallinna Laste Turvakeskusele, kes saab tänu toetusele tõhusamalt läbi viia
arendutegevusi vanemliku hooleta laste taastumiseks ja edaspidiseks toimetulekuks;
• panustamine SPIN-projekti, mille eesmärk on arendada ja tugevdada noorte sotsiaalseid ja
enesejuhtimisoskusi ning pakkuda noortele arenguvõimalusi ja naudingut sportlike eluviiside
kaudu.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
34
5.7 Töötajad
Tallinna Vee missioon on luua puhta veega parem elu. Seda missiooni järgivad oma tööülesandeid
täites kõik meie töötajad. Meie kõige tähtsam töö on pakkuda oma klientidele teenust, mis vastab
kõrgetele kvaliteedinõuetele. Selleks, et meie töötajad saaksid edukalt ellu viia ettevõtte missiooni,
loome toetava töökeskkonna ja pakume häid töötingimusi. Väärtustame oma töötajaid kõrgelt ja
püüame olla hinnatud tööandja. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena väärtustame ja arendame
oma töötajaid, pakkudes neile uusi väljakutseid ning rakendades samal ajal süsteemselt järelkasvu
planeerimise tegevusi. Poliitikad, millest meeskonna juhtimisel lähtutakse, on leitavad ettevõtte
kodulehel.
2020. aasta lõpu seisuga töötas Tallinna Vees ning tütarettevõttes Watercom ühtekokku 333 inimest
(2019: 325). 95,8% neist töötas täiskoormusega ja 4,2% osakoormusega (2019: vastavalt 96,6% ja
3,4%). Enamik töökohti paiknes Tallinnas.
Selleks, et töötajad osaleksid ettevõtte tegevuses, kaasame neid otsustusprotsessi. Usume, et
töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet selle
arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meil töötab erinevas vanuses ja rahvusest töötajaid,
kes teevad väga erineva iseloomuga tööd, mille juures erinevad veel mitmed muudki tegurid. See
tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema leidlikud ja
paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ja kanaleid, nagu näiteks juhtkonna liikmete
kohtumised töötajatega, infotahvlid, kohtumised MS Teams keskkonnas, siseveeb, infokirjad,
meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht.
Meie töötajad on ettevõttele lojaalsed. Pikima staažiga töötaja on olnud ettevõttes 56 aastat (2019:
55,2 aastat). Ettevõtte töötajate keskmine tööstaaž on 10,4 aastat (2019: 10,3 aastat). Tööjõu
voolavus (omal soovil lahkujate osakaal) vähenes 2020. aastal märkimisväärselt, langedes 5,7%-ni
(2019: 9,3%). Kõikidelt ettevõttest omal soovil lahkuvatelt töötajatelt uuritakse nende lahkumise
põhjuse kohta. Üks sagedamini mainitud põhjustest on siinkohal töötajate kasvav mobiilsus, mis
seondub näiteks elukohavahetusega, õpingute alustamisega vms. Tööjõu voolavus oli 12,3% (2019:
16,8%).
Vaatamata viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena püsinud töötajate arvule on meie töötajate
keskmine vanus suhteliselt kõrge – 45 aastat (2019: 45 aastat). Seetõttu tuleb meil tähelepanu
pöörata nii tööhõivele kui järelkasvu koolitamisele. Kontserni töötajad jagunevad vanuse põhjal
järgmiselt:
Töötajate vanusegrupid
<30-aastased
31-50-aastased
>50-aastased
2020
2019
2020
2019
2020
2019
Juhatus
0
0
2
2
1
1
Tippjuhtkond*
0
0
8
8
1
1
Juhtkond
0
1
28
24
4
4
Kõik töötajad
54
57
159
152
120
116
*Sealhulgas juhatus
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
35
*Sealhulgas juhatus
Võttes arvesse meeskonna mitmekesisust, on eriti oluline järgida võrdse kohtlemise printsiipi nii
töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist.
Teadvustame ja hindame oma töötajaskonna mitmekesisust ning tagame töötajate õiglase ja võrdse
kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja
teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineeritaks tema ea, soo, usu, päritolu,
puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu. Võrdse kohtlemise
tagamiseks oleme sõlminud Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Töötajate Ametiühinguga kollektiiv-
lepingu. Ametiühingusse kuulub küll vähem kui 10% meie töötajatest, kuid lepingus sätestatud
kohustused ja hüved laienevad kõikidele meie töötajatele.
Peaaegu kõigil ettevõtte töötajatel on võimalus teenida iga-aastast tulemustasu.
Tulemustasusüsteem on üles ehitatud väga selgete ja läbipaistvate põhimõtete alusel ning tasu
väljamaksmine eeldab konkreetseks aastaks töötajale ja ettevõttele seatud, omavahel tasakaalus
olevate eesmärkide saavutamist. Igal aastal lepitakse kokku põhitegevusnäitajate eesmärkides –
2020. aastal sõltus 80% (2019: 80%) tulemustasust ettevõtte eesmärkide saavutamisest ja 20%
(2019: 20%) töötaja enda eesmärkide täitmisest.
PÜHENDUMINE MEESKONNAS
Meeskonnatöös on oluline kahesuunaline suhtlus, mistõttu on töötajate tagasisidel ettevõtte
sisekultuuris väga tähtis osa. Aastast 2009 oleme igal aastal koostöös Kantar Emoriga läbi viinud
põhjalikku töötajate rahulolu-uuringut, mille eesmärk on koguda oma töötajatelt ausat tagasisidet.
Töötajate uuring annab hinnangu sellele, kuidas me oma töötajaid juhime ja missuguseid
töötingimusi neile pakume. 2020. aastal otsustasime Kantar Emori rahulolu-uuringut edaspidi läbi
viia üle aasta ning vahepealsel ajal mõõdame töötajate rahulolu lühema pulsi-uuringu abil. 2020.
aastal vastas uuringu küsimustikule 88% töötajatest (2019: 96%), mis annab tunnistust sellest, et
töötajad mõistavad nende poolt antava tagasiside olulisust. Pulsi-uuringus kasutasime
esmakordselt varasema TRI*M indeksi asemel töötajate rahulolu koondindeksit.
Rahulolu koondindeksi mõõtmisel oli meie ettevõtteülene eesmärk 5-palli skaalal 3,8. Mõõtmise
tulemusena saime aga tulemuseks 4,06.
TÖÖTAJATE ARENG JA JÄRELKASV
Töötajate vanuselist struktuuri silmas pidades on meie jaoks ülioluline rakendada järelkasvu
planeerimisel süsteemset lähenemist ja panna paika vastavad tegevuskavad. Jätkuvaks arenguks
ja tulemuste parandamiseks vajame nii ettevõttespetsiifilisi teadmisi kui ka uut energiat
Töötajate
sooline
jagunemine
Koguarv
Naised
Mehed
Naisi/Mehi
2020
2019
2020
2019
2020
2019
2020
2019
Juhatus
3
3
1
1
2
2
33%/67%
33%/67%
Tippjuhtkond*
9
9
4
5
5
4
44%/56%
56%/44%
Juhtkond
32
29
14
13
18
16
44%/56%
45%/55%
Kõik töötajad
333
325
92
89
241
236
28%/72%
27%/73%
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
36
ettevõttesse. Usume, et kõige tugevamad meeskonnad on need, mis on mitmekesised, kus töötab
nii värskete ideedega, äsja kooli lõpetanud inimesi kui suure kogemustepagasiga, vanemaealisi
töötajaid. Töötajate oskustest ja professionaalsusest sõltuvad ettevõtte tulemused.
2020. aasta oli COVID-19 viiruse tõttu meile kõigile väljakutseks, seda ka uute töötajate meeskonda
värbamise osas. Varasemate aastatega võrreldes võib välja tuua, et kandidaatide arv erinevate
ametikohtade värbamise lõikes küll kasvas, kuid sobivate kandidaatide arv sealjuures vähenes.
Seega oli värbamisprotsess väljakutseterohke raskuste tõttu sobilike kandidaatide leidmisel. Oli ka
konkursse, kus kandidaate oli varasemate aastatega võrreldes vähem.
Kõikide vabade töökohtade täitmiseks korraldatavad konkursid on avalikud, kuid lisaks sellele
teavitame tööpakkumistest alati ka ettevõttesiseselt. Toetame igati töötajate arengut ja pakume
karjäärivõimalusi ettevõttes. Julgustame oma töötajaid pidevalt arenema ja toetame töötajate
meeskondadevahelist liikumist. 2020. aastal leiti järeltulija 7 ametikohale just ettevõttesiseselt
(2019: 19), mis on hea tulemus. Kõikide ettevõtte töötajatega (100%) peetakse iga kalendriaasta
alguses tulemusvestlused, mille kindlaks osaks on alati ka töötajate ametialased arenguplaanid.
Spetsialistide ja juhtidega viiakse läbi ka vahevestlusi juulis-augustis. Julgustame oma töötajaid
pidevalt õppima ja arenema ning püüame selleks leida nii inimeste endi kui ettevõtte vajadustest
lähtuvaid arenguvõimalusi.
2020. aastal toimus kõige rohkem koolitusi tööohutuse valdkonnas – teemadel nagu töökeskkond-
ja tervis, ohutus erinevatel töödel, esmaabi ja tuleohutus. Olulised olid ka erinevad juhtimisalased
koolitused ja erialased koolitused spetsialistidele. Keskmine koolituspäevade arv 2020. aastal oli
1,48 päeva töötaja kohta (2019: 2,8 päeva, 2018: 1,9 päeva). Koolitustele mõjus kindlasti
ülemaailmne olukord, kus COVID-19 tõttu pidid koolitajad koolituste korraldamise veebipõhiseks
muutma ja ka ettevõttel tuli uue olukorraga kohaneda. Suurematest tööohutusalastest koolitustest
toimus 2020. aastal veepuhastusjaama töötajatele suunatud kloori ohtude ja ohutuse koolitus.
Samuti uuendasime paljude töötajate tuletöö tunnistusi (seda nii kontaktõppe vormis kui ka juba
veebipõhise koolitusena). E-õppe vormis said koolitatud ka ettevõtte värskelt valitud
töökeskkonnaspetsialistid ning kõik oma töös ohtlike kemikaalide ja biotsiididega kokku puutuvad
töötajad läbisid veebikoolituse kemikaaliohutuses. Püüdsime jätkata ka 2019. alustatud eesti ja
vene keele kursustega, mille kahjuks COVID-19 siiski pausile pani. 2020. aastal alustasime ka
lühiseminaride programmiga, mis on suunatud juhtide arendamisele, kus esimeseks koolituse
teemaks oli meeskonnatunde tekitamine kaugtöö tingimustes.
Lisaks koolitame ja nõustame oma juhte, et nad oskaksid oma meeskondi tulemuslikult juhtida.
Juhtimisoskuste arendamiseks oleme koostanud ja rakendame „Häid juhtimistavasid“. Uutele
töötajatele pakume võimalust osa saada juhtidele mõeldud arenguprogrammist ning vajadusel
kasutada juhendajat või mentorit. Vaatamata töötamisele kaugtöö vormis toimus ka 2020. aastal
sisekoolitusi (25% sise-
vs
75% väliskoolitusi). Küll vähem kui varasemalt, aga meie oma tööohutuse
osakond koolitas usinasti töötajaid erinevate ohutusnõuete osas. Koolituspäevade korraldamisel ja
koolitusvõimaluste planeerimisel ei tehta otsuseid töötajate soo või vanuse põhjal, vaid koolitusi
pakutakse töötajatele nende koolitusvajaduse alusel.
2020. aastal jätkasime oma õpipoistele ja praktikantidele suunatud järelkasvuprogrammi. See
võimaldab kaasata noori ettevõtte tegemistesse juba õpingute ajal ning pakkuda neile väärtuslikke
töökogemusi ja arenguvõimalusi Eesti suurimas vee-ettevõttes. Programmi kaudu on ettevõttes töö
leidnud 6 uut noort spetsialisti ja oskustöölist.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
37
Iga osakond kaardistab oma kõrge potentsiaaliga töötajad (talendid), kellele pakutakse
aastaringselt erinevaid, iga-aastase arenguvestluse käigus kokkulepitud arendustegevusi.
Talendijuhtimise eesmärk on motiveerida, kaasata ja hoida oma töötajaid ning innustada neid veelgi
paremale sooritusele.
Ettevõttel on selge töötasu arvutamise ja maksmise kord ja põhimõtted, mis tagavad läbipaistva ja
süstemaatilise tasustamissüsteemi ning aitavad tõsta töötajate motivatsiooni.
Jätkame ka „Heade pensionilemineku tavade“ ellu rakendamist, mille eesmärgiks on võimalikult
palju pensionileminekuid ette planeerida, tagada teadmiste üleandmine kogenud töötajatelt
noortele töötajatele ja tänada tehtud töö eest. Ametikohtadel, mis eeldavad olulisi, ettevõttespet-
siifilisi teadmisi ja oskusi, töötavad pensionile mineja ja noor spetsialist 2-6 kuud kõrvuti koos. Läbi
vahetu kogemuste ja teadmiste üleandmise uuele töötajale väärtustame lahkuva töötaja kogemusi
ja panustame uue töötaja professionaalsusesse. Pensionileminekuga seoses maksab ettevõte
sõltuvalt töötatud aastate arvust pensionile suunduvale töötajale lisaks ka tänuhüvitist. 2020. aastal
läks pensionile kokku 3 töötajat (2019: 6).
Aasta oli keeruline seoses koroonaviiruse levikuga. Selleks, et saaksime oma teenust tõrgeteta
pakkuda, tegime erinevaid toetavaid tegevusi töötajate tervise hoidmiseks. Üheks olulisemaks võib
pidada töö ümberkorraldamist, mis kontoris töötavate inimestele tähendas kaugtööle üleminekut,
mis omakorda tõi kaasa muutunud kommunikatsiooniviisid ja töökorralduse. Kaugtöö osas
sõnastati ka kaugtöö reeglid ning hinnati kaugtööga kaasnevad riskid. Oskustööliste puhul liikus
osa oskustöölisi üle vahetustega tööle, et püsida tervena ja tagada teenuse pakkumine meie
klientidele. Lisaks pakkusime transporti tööle ja koju tagasi jõudmiseks, korraldasime ümber
toitlustuse ja pakkusime isikukaitsevahendeid. Töötajate kaasamiseks toimusid koosolekud MS
Teams keskkonnas, video teel anti ülevaade ettevõtte tegevusest ja korraldati veebitreeninguid.
Meenutasime töötajatele, kui oluline on oma tervist hoida ja pakkusime suuremat paindlikkust
Stebby kasutamisel.
5.8 Töötervishoid ja -ohutus
Tööohutus on meie tegevuse lahutamatu osa ja keskse tähtsusega kõigis meie tegemistes. Ühegi
tööülesande täitmine ei ole väärt viga saamist. Ohutu ja meeldiv töökeskkond aitab meil tööandjana
tagada, et meie töötajad oleksid hoitud ega riskiks tööd tehes oma tervise või
eluga. Samas on töökeskkond oluline ka Tallinna Vee tööandjabrändi
vaatepunktist – soovime olla hinnatud tööandja, kelle juurde inimesed
hommikul rõõmuga tööle tulevad, teades, et neile on tagatud kõik vajalik
turvaliseks ja meeldivaks tööpäevaks. See valdkond on pidevalt arenev ja
seetõttu ei saa tööandjad mugavaks muutuda – jätkuvalt on vaja mõelda, mida
saaks teha paremini.
Ettevõttes on lisaks 10-liikmelisele töökeskkonnanõukogule erinevatest üksustest valitud 10
töökeskkonnavolinikku. Tööohutuse- ja kvaliteedijuhi eestvedamisel korraldatakse regulaarseid
volinike koosolekuid, kus arutatakse kõiki töökeskkonnaga seotud teemasid. Kõik tegevused
kantakse koos vastutaja, tähtaja ja tulemustega kogu ettevõtte töötajatele nähtavasse tabelisse ning
tegevuste täitmist jälgitakse pidevalt. Ülevaade volinike tõstatatud probleemidest antakse ka
töökeskkonnanõukogu koosolekutel. Soovime senisest enam tugevdada nii töökeskkonnavolinike
kui ka töökeskkonnanõukogu liikmete rolli ja mõju ettevõttes.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
38
Meie töökeskkonnaalane tegevus vastab siseriiklikele õigusaktidele ning rahvusvahelise
töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi standardi ISO 45001:2018 nõuetele. 2020. aastal viidi
tööohutuse meeskonna poolt läbi 427 auditit (2019: 449). Ehitus- ja remondiobjektide
nõuetelevastavus (vähemalt 96% objektidest vastavad nõuetele) on seatud ka üheks ettevõtte
eesmärgiks. 2020. aastal vastas ohutusnõuetele 98,08% auditeeritud objektidest (2019: 97,12%).
Seoses jätkuva COVID-19 kriisiga võttis juhatus novembri alguses vastu otsuse peatada üldised
sisekontrollid. Sisekontrolle võisid läbi viia ainult töökeskkonna meeskonna liikmed.
Täiendavalt auditeerivad tööohutust töökeskkonnanõukogu liikmed ja juhid, kes viivad auditeid läbi
nii objektidel kui ka tootmisüksustes. Negatiivsete leidude puhul lepitakse kokku
parendustegevustes, mille täitmist kontrollitakse. Selleks võib olla nii täiendav koolitus,
juhendamine, ohutust suurendavate töövahendite soetamine kui märgistuse lisamine.
Lisaks oma töötajate tööohutuse tagamisele on meile oluline, et ka meie koostööpartnerid ja
alltöövõtjad suhtuksid tööohutusse tõsiselt. Soovime olla neile sellel alal eeskujuks. Seetõttu
teostame regulaarset tööohutuskontrolli ka oma koostööpartnerite ja alltöövõtjate objektidel.
Töötervishoiu ja -ohutuse hindamisel on üheks peamiseks indikaatoriks tööõnnetuste sageduse
näitaja (TSN), mis iseloomustab vigastustega või >3 kaotatud tööpäevaga lõppenud tööõnnetuste
arvu 100 000 töötunni kohta. TSN-i on ettevõttes arvutatud ja jälgitud alates 2015. aastast ja sellega
on olnud seotud ka üks ettevõtte eesmärkidest. 2020. aastal oli TSN näitaja 0 (2019: 0,36).
TÖÖÕNNETUSTE KOGUARV
2020. aastal ei registreeritud ühtegi rasket tööõnnetust (2019: 5). Siiski kavatseme tulevikus
tegutseda tõhusamalt väiksemate õnnetuste ärahoidmisel ning pöörame erilist tähelepanu
ohutusalaste tähelepanekute ning info kogumisele ohuolukordade ja „napikate“ kohta oma
töötajatelt. Selliseid tähelepanekuid saime 2020. aastal töötajatelt kokku 79 (2019: 219). Saadud info
eesmärk on viia läbi parendustegevusi võimalike õnnetuste ärahoidmiseks tulevikus.
2020. aastal laekunud tähelepanekute arv oli varasemast oluliselt väiksem, kuna enamik töötajaid
tegi seoses koroonaviiruse levikuga kaugtööd.
Selleks, et vähendada võimalikke riske, jätkame panustamist ettevõtte töökeskkonna ohutusse.
Ohutu töökeskkonna loomisel ning ka selle hoidmisel on võtmeaspektiks kahtlemata töötajate
teadlikkus. Teadlikkuse tõstmisel on ülioluline töötajate kaasamine erinevatesse töökeskkonnaga
seotud algatustesse ja ettevõtmistesse. Korraldame infotunde, kus töötajatel on võimalus infot
jagada. Arutelude, trükimaterjalide ja ohutusvideode abil püüame tõsta töötajate ohutusalast
1
4 4
5
0
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
39
teadlikkust. Töötajate süsteemse kaasamise tulemusel on märgatavalt kasvanud tähelepanelikkus
oma töökeskkonna suhtes, millest tööohutus algabki.
Regulaarselt viime läbi töökeskkonnaalaseid koolitusi. Muude teemade hulgas toimusid 2020.
aastal järgmised koolitused:
• esmaabiandjate välja- ja täiendõpe,
• töötajate tuleohutusalane koolitus,
• ohutuse tagamine tuleohutustöödel,
• erinevad kemikaalidega töötamise alased koolitused,
• erinevad elektriohutusalased koolitused,
• töökeskkonnavolinike väljaõppe koolitused,
• ehitusplatsi koordinaatori koolitused,
• evakuatsiooniõppused,
• veetorustike desinfitseerimise, isikliku hügieeni ja ohutusmeetmete alane koolitus.
Viisime 2020. aastal läbi veel muidki tööohutuse ja -keskkonna täiustamisele suunatud tegevusi.
Kõik eelpool loetletud algatused ja nii mõnedki veel aitavad ettevõttel muuta töökeskkonda töötajate
jaoks ohutumaks ja mugavamaks.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
40
5.9 Eesmärgid: töötajad
TÖÖTAJATEGA SEOTUD EESMÄRGID 2020
Tööõnnetuse sageduse näitaja (välja arvatud vältimatud õnnetused) ≤ 0,2
Saavutatud
Tallinna Vee ja Watercomi objektide nõuetelevastavus lähtuvalt
ohutusauditite tulemustest on vähemalt ≥ 95%
Saavutatud
Ohutusalastest tähelepanekutest (nii positiivsed kui negatiivsed) ja
„napikatest“ teatamine ≥200
Saavutamata
Töötajate pühendumuse tase (iga-aastase töötajate rahuolu-uuringu
tulemuste põhjal) ≥ 72
N/A*Pulsi-uuringu
indeks 4,1
TÖÖTAJATEGA SEOTUD EESMÄRGID 2021
Tööõnnetuste sageduse näitaja
≤ 0,2
Tallinna Vee ja Watercomi objektide nõuetelevastavus lähtuvalt
ohutusauditite tulemustest
≥ 96,5%
Ohutusalastest tähelepanekutest (nii positiivsed kui ka negatiivsed) ja
„napikatest“ teatamine
≥ 200**
Töötajate pühendumuse tase (üle-aastase töötajate rahuolu-uuringu
tulemuste põhjal)
≥ 72
*2020. aastal on läbi viidud uuring uue, Pulsi-metoodika alusel ning tulemuseks on rahulolu
koondindeks 4,1 palli. Edaspidi toimub üle aasta põhjalikum TRI*M metoodikal uuring ja vahe-
aastatel lühem Pulsi-uuring. Taoline lähenemine võimaldab saada optimaalselt ja pidevalt värsket
infot ning tegevusplaani tõhusamalt ellu viia.
** Vaadatakse uuesti üle 2021. aasta 1 kvartalis.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
41
6. 2020. AASTA FINANTSTULEMUSED
6.1 Majanduskeskkond
Kuna Tallinna Vesi tegutseb vaid Eestis, siis mõjutavad ettevõtet peamiselt trendid Eesti
majanduses.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2020.
aasta esimeses pooles pandeemiast tingituna oodatust märksa aeglasemalt ehk 3,9%.
Sisemajanduse koguprodukti mõjutas peamiselt sisenõudlus ning järsult kahanenud eskport.
Oodatav reaalne SKP 2020. aastal on 3% (-5,5% reaalkasv). Langus on seotud pandeemiaga, mille
tõttu teatud teenuseid ei osutata ega tarbita, samuti on investeeringud üldiselt vähenenud. Aastatel
2021-2023 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3,3% aastas.
Majanduskasvu prognoos aastateks 2019-2024 (%)
2019
2020
2021
2022
2023
2024
1. SKP reaalkasv
5,0
-5,5
4,5
3,5
3,0
2,3
2. SKP nominaalkasv
8,4
-5,6
6,4
6,0
5,8
4,6
2a. SKP jooksevhindades
(miljardit eurot)
28,1
26,5
28,2
29,9
31,7
33,1
*Allikas: Rahandusministeeriumi prognoos 2020. aasta suvel
Inflatsioon peatus 2020. aastal 2,3% juures. COVID-19 kriisi mõju tõttu hakkas THI 2020. aasta
aprillis langema -1% kuus. COVID-19 juhtude arvu taastuva kasvu tõttu augustis jäi THI 3. ja 4.
kvartalis madalaks ning aasta kokkuvõttes langes THI 2020. aastal 0,4%. 2021. aastal alguses
eeldatakse THI kasvu ning aasta lõpuks jõudmist 1,4% tasemele.
Muutused tarbijahinna- ja ehitushinnaindeksis mõjutavad otseselt nii Tallinna Vee tegevuskulusid
kui ka investeeringuid. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine ehitushinna indeks võrreldes
2019. aastaga 0,4% (2019: 1,9%). Enim mõjutasid indeksi kasvu 0,1%-line palgakasv ning
ehitusseadmete ja ehitusmaterjalide kallinemine, vastavalt 1,5% ja 0,5% võrra.
Tallinna Vee jaoks on olulised ka muutused tööturul. Tööturu olukorda mõjutas tugevalt kriis,
langust leevendas pisut valitsuse kehtestatud töötasu hüvitiste maksmise süsteem.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt püsis töötus 7,6% ringis. Suurim
töötuse kasv toimus vabaajasektoris ning ehitus- ja kaubandussektoris. Ehkki pandeemia on töötust
suurendanud, on kvalifitseeritud töötajaid endiselt suhteliselt raske leida. Vaatamata COVID-19
kriisile kasvas nominaalpalk Statistikaameti andmetel 2020. aasta esimese kolme kvartali jooksul
ligikaudu 3% ning 2021. aastal oodatakse kogu Eestis väikest nominaalkasvu, mis mõjutab Tallinna
Vee kasumlikkust. Muutused keskmises palgas mõjutavad nii tegevuskulusid kui investeeringuid.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
42
AS-I TALLINNA VESI PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD
Põhilised finantsnäitajad
TULEMUSED
miljonites eurodes,
v.a suhtarvud ja aktsia info
2020
2019
2018
2017
2016
Müügitulu
51,72
63,42
62,78
59,82
58,98
Brutokasum
22,23
33,95
34,19
34,09
33,26
Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum
(EBITDA)
28,07
38,18
32,73
17,04
31,03
Ärikasum
21,78
32,08
26,94
10,87
24,63
Ärikasum – põhitegevus
21,32
31,19
26,22
10,25
24,46
Maksustamiseelne kasum
21,34
31,30
25,95
9,92
22,89
Puhaskasum
16,73
27,76
24,15
7,22
18,39
Brutokasumi marginaal %
42,98
53,53
54,45
56,99
56,39
EBITDA marginaal %
54,27
60,21
52,13
28,49
52,61
Ärikasumi marginaal %
42,12
50,57
42,91
18,16
41,75
Maksustamiseelse kasumi marginaal %
41,27
49,36
41,33
16,59
38,81
Puhaskasumi marginaal %
32,35
43,77
38,47
12,07
31,18
Vara puhasrentaablus %
6,45
10,83
10,10
3,27
8,70
Kohustiste osatähtsus koguvarast %
56,09
56,05
58,85
62,43
58,15
Omakapitali puhasrentaablus %
14,69
25,43
25,61
8,24
20,62
Lühajaliste kohustiste kattekordaja
3,85
5,48
5,36
5,51
3,91
Keskmine täiskohaga töötajate arv, aasta lõpu
seisuga
332
314
296
300
301
Aktsia hind, aasta lõpu seisuga
13,25
11,70
9,60
10,20
13,80
Aktsiakapital
12,00
12,00
12,00
12,00
12,00
Kasum aktsia kohta
0,84
1,39
1,21
0,36
0,92
Dividend aktsia kohta
n/a*
n/a
*
0,75
0,36
0,54
Raha ja pangakontode jääk, aasta lõpu seisuga
44,51
64,78
61,77
44,97
33,99
Investeeringud põhivarasse
19,42
16,09
10,40
9,47
14,95
Kulumi- ja amortisatsioonieelne ärikasum: ärikasum + kulum ja amortisatsioon
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
Ärikasumi marginaal: ärikasum / müügitulu
Maksustamiseelse kasumi marginaal - maksustamiseelne kasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum / müügitulu
Vara puhasrentaablus: puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku
Kohustiste osatähtsus koguvarast: kohustised kokku / vara kokku
Omakapitali puhasrentaablus: perioodi puhaskasum / keskmine omakapital kokku
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused
Põhitegevus: veeteenustega seotud tegevused, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine,
ehitusteenused, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
* 2020. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks kinnitatud.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
43
6.2 Koondkasumiaruanne
MÜÜGITULUD
Tallinna Vee tariifid püsisid külmutatuna 2010. aasta tasemel kuni 1. detsembrini 2019, sest
Konkurentsiamet kinnitas Tallinna Vee uued tariifid 18. oktoobril 2019. Lisainformatsioon tariifide
kohta on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 15 ja 2020. aasta
kvartaliaruannetes. Seega tulenesid muutused põhitegevusest ehk veevarustuse ja reovee
ärajuhtimise teenuste müügist saadud tuludes madalamatest tariifidest ning koroonaviirusest
tulenenud muutustest klientide tarbimisharjumustes, mis põhjustas erasektori tarbimise kasvu
ning ärisektori tarbimise vähenemist. Põhitegevuspiirkonnas langesid hinnad erakliendile
keskmiselt 27% ja ärikliendile keskmiselt 15%. Tuginedes Eesti makromajanduslikule ettevaatele,
eeldame lühiajalist tarbimise vähenemist ka 2021. aasta esimeses pooles. Ettevõte ei näe
kaugemas tulevikus veeteenuste tarbimises drastilisti muutusi.
2020. aasta Kontserni müügitulu oli 51,72 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
kahanes müügitulu 18,5% ehk 11,71 miljonit eurot. Veeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas
kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 88,6%, 10,1% tuludest moodustus
ehitusteenustest ning 1,3% muudest teenustest . Ehitusteenuste osutamisest laekuvad tulud on
sesoonsemad ning kontsern otsib jätkuvalt võimalusi, et neid tulusid hoida ning kasvatada.
tuhandetes eurodes
31. detsembril lõppenud aasta
Muutus 2020/2019
2020
2019
2018
eurodes
%
Veevarustuse teenus
8 106
13 781
14 179
-5 675
-41,2%
Reovee ärajuhtimise teenus
12 048
11 719
11 586
329
2,8%
Müük eraklientidele kokku
20 154
25 500
25 765
-5 346
-21,0%
Veevarustuse teenus
7 209
11 482
11 733
-4 273
-37,2%
Reovee ärajuhtimise teenus
7 417
9 317
9 513
-1 900
-20,4%
Müük äriklientidele kokku
14 626
20 799
21 246
-6 173
-29,7%
Veevarustuse teenus
1 593
1 622
1 465
-29
-1,8%
Reovee ärajuhtimise teenus
3 298
3 193
2 893
105
3,3%
Sademevee ärajuhtimise teenus
291
426
322
-135
-31,7%
Müük põhitegevuspiirkonna-välistele
klientidele kokku
5 181
5 241
4 680
-60
-1,1%
Sademevee kogumise ja
puhastamise ning tuletõrje-
hüdrantide teenus
4 588
4 002
3 562
586
14,6%
Ülenormatiivse reostuse tasu ja
purgimisteenus
1 250
1 324
960
-74
-5,6%
Veeteenused kokku
45 800
56 866
56 213
-11 066
-19,5%
Ehitusteenused
5 222
5 960
5 950
-738
-12,4%
Muud teenused
695
597
617
98
16,4%
MÜÜGITULU KOKKU
51 717
63 423
62 780
-11 706
-18,5%
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
44
2020. aasta kaheteist kuu veeteenuste müügitulu oli 45,80 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2019.
aasta sama ajaga 19,5% ehk 11,07 miljonit eurot, tulenevalt tariifimuudatusest ja järgmistest
muutustest müügimahtudes:
• Eraklientide müügitulu vähenes 21,0% võrra 20,15 miljoni euroni. Langus on peamiselt seotud
alates 01.12.2019 rakendunud uute veeteenuste 27% madalamate tariifidega, samas kui
tarbimismahud kasvasid 5,2%, mõjuga tuludele vastavalt -6,67 miljonit eurot ja +1,33 miljonit
eurot. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajade segmendiga, mis
on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp, lisaks kasvas eramajade grupi tarbimine.
• Äriklientide müügitulu põhitegevuspiirkonnas vähenes 29,7% võrra 14,63 miljoni euroni. Ka
äriklientide segmendis on müügitulude langus peamiselt seotud alates 01.12.2019 rakendunud
uute 15% madalamate veeteenuste tariifidega, samuti langesid tarbimismahud 18,5% mõjuga
tuludele vastavalt -2,31 miljonit eurot ja -3,86 miljonit eurot. Äriklientide müügitulu langus on
põhjustatud langusest kõikides ärisegmentides. Ärikliendid on mõjutatud pandeemiast, mille
tõttu hotellid, spad ja meelelahutusasutused on toiminud väiksema külastajate arvuga ning
vähem inimesi töötas ka kontorites.
• Põhitegevuspiirkonnaväliste klientide müük vähenes 1,1% ulatudes 5,18 miljoni euroni, olles
mõjutatud madalamatest joogivee- ja sademevee müügituludest ning veidi suurenenud
reoveeteenuse müügituludest. Väliste tulude langus oli samuti peamiselt mõjutatud tariifide
muudatusest, mida tasakaalustasid suurenenud joogivee ja sademevee tarbimismahud.
• Põhitegevuspiirkonna
sademevee kogumise ja puhastamise ning tuletõrjehüdrantide teenuste
tulud kasvasid 14,6% võrra 4,58 miljoni euroni. Selle taga olid ligikaudu 10% võrra suuremad
sademevee kogused, mida omakorda tasakaalustasid osaliselt madalamad kulud m
3
kohta.
• Ülenormatiivse reostuse tasudest ja purgimisteenusest saadavad tulud kahanesid 5,6% võrra
1,25 miljoni euroni.
MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM
Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 29,49 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2019. aasta sama
perioodiga 0,1% ehk 0,02 miljonit eurot.
tuhandetes eurodes
31. detsembril lõppenud aasta
Muutus 2020/2019
2020
2019
2018
eurodes
%
Vee erikasutusõiguse tasu
-1 237
-1 219
-1 187
-18
-1,5%
Kemikaalid
-1 567
-1 664
-1 744
97
5,8%
Elekter
-3 256
-3 566
-2 849
310
8,7%
Saastetasu
-989
-1 089
-963
100
9,2%
Otsesed tootmiskulud kokku
-7 049
-7 538
-6 743
489
6,5%
Tööjõukulu
-7 247
-6 602
-6 283
-645
-9,8%
Kulum
-5 521
-5 420
-5 177
-101
-1,9%
Ehitusteenused
-4 256
-5 096
-5 204
840
16,5%
Muud kulud
-5 418
-4 814
-5 187
-604
-12,5%
Muud müüdud toodete ja teenuste kulud
kokku
-22 442
-21 932
-21 851
-510
-2,3%
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku
-29 491
-29 470
-28 594
-21
-0,1%
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
45
Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) ulatusid 7,05
miljoni euroni, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,5% ehk 0,49 miljonit eurot.
Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust:
• Vee erikasutusõiguse tasud kasvasid 1,5% võrra 1,24 miljoni euroni, peamiselt tänu
suurematele ammutatud vee kogustele veepuhastusprotsessis.
• Kemikaalikulud vähenesid 5,8% võrra 1,57 miljoni euroni, seda peamiselt tänu keskmiselt 28%
võrra madalamale metanoolihinnale, mida täiendasid vähenenud lämmastiku ja fosfori
eemaldamiseks kasutatava metanooli ja polümeeri kogused reoveepuhastusprotsessis, mille
mõjud kuludele olid vastavalt 0,13 miljonit eurot ja 0,03 miljonit eurot.
Reoveepuhastusprotsessi kulude langust tasakaalustas osaliselt suurenenud koagulandi
kasutus veepuhastusprotsessis, mille mõju kuludele oli 0,07 miljonit eurot
• Elektrikulud vähenesid 8,7% ehk 0,31 miljonit eurot 3,25 miljoni euroni peamiselt tänu 9,2%
madalamale hinnale ning reoveepuhastusjaamas vähenenud elektri tarbimisele.
Muud müüdud toodete ja teenuste kulud (tööjõukulud, kulum, ehitussteenuste kulud ning muud
müüdud toodete ja teenuste kulud) ulatusid 22,44 miljoni euroni, suurenedes 2,3% ehk 0,51 miljonit
eurot. Muude müüdud toodete ja teenuste kulude muutusi mõjutasid peamiselt eelpool 4. kvartali
tulemuste juures nimetatud põhjustel 12,5% võrra kõrgemad muud müüdud toodete ja teenuste
kulud, mis ulatusid 5,42 miljoni euroni, ning 9,8% võrra suurenenud tööjõukulud, mis ulatusid 7,25
miljoni euroni. Suurenenud kulusid täiendasid 16,5% võrra madalamad ehitusteenustega seotud
kulud, mis ulatusid 4,25 miljoni euroni.
Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli kontserni brutokasum 2020. aastal 22,23 miljonit eurot,
vähenedes võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 34,5% ehk 11,73 miljoni euro võrra.
TURUSTUS- JA ÜLDHALDUSKULUD, MUUD ÄRITULUD JA -KULUD
Turustus- ja üldhalduskulud olid 5,01 miljonit eurot, vähenedes 17,6% ehk 1,07 miljonit eurot. Selle
muutuse taga olid peamiselt täiendavad juriidilised kulud 2019. aastal, tulenevalt ISCID-i otsusest,
mille kohaselt tuli ettevõttel tasuda 25% Eesti riigi poolt rahvusvahelise arbitraažiprotsessi käigus
kantud kulutustest.
Võrreldes 2019. aasta 4,20 miljoni euro suuruse neto ärikuluga ulatusid muud äritulud ja -kulud
2020. aastal 4,57 miljoni euro suuruse neto ärituluni. See tulenes peamiselt suurematest
liitumistasudest võrreldes 2019. aastaga vastavalt 0,54 miljonit eurot ja 0,39 miljonit eurot ning veidi
kõrgemast positiivsest muudatusest eraldises, mis moodustati võimalike kolmandate osapoolte
kahjunõuete tarvis, juhuks kui kohus peaks neid tunnustama. 2019. aastal oli vastav muudatus
eraldises 4,63 miljonit eurot ning 2020. aastal 4,81 miljonit eurot. Nimetatud hinnanguline summa
peegeldab maksimaalset erinevust Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifidega arvutatud tulude
ja Ettevõtte poolse hinnangu vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele. Vastavalt seadusele
kehtis Teenuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind kuni Konkurentsiamet on kehtestanud
uue veeteenuse hinna ja Ettevõte on neid seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on tegutsenud
heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest . Seetõttu ei pea Ettevõte end klientide ees vastutavaks
mistahes nõuete suhtes, mis on seotud tariifidega, mis kehtisid enne uute Konkurentsiameti poolt
heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist. Lisainformatsioon on esitatud konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande lisas 15.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
46
ÄRIKASUM
Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus kontserni ärikasum 2020. aastal 21,78 miljoni euroni,
vähenedes aastaga 32,1% ehk 10,29 miljonit eurot, olles peamiselt mõjutatud põhitegevuspiirkonna
madalamatest veeteenuste müügituludest, mida omakorda mõjutas tariifide langus alates
01.12.2019 ning äriklientide tarbimise langus.
FINANTSKULUD
Kontserni neto finantskulud olid 0,44 miljonit eurot, võrreldes 2019. aasta kaheteist kuu 0,77 miljoni
euro suuruse neto finantskuluga. Kulude vähenemise peamiseks põhjuseks oli madalam
intressikulu ning suurem positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga, mille mõjud olid vastavalt 0,48 miljonit eurot ja 0,18 miljonit eurot.
Ettevõte on maandanud ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest on
SWAP-lepingud sõlmitud 37,5 miljonile eurole ning need lõppesid 2020. aasta novembris, ülejäänud
50,22 miljoni euro suurusel laenusummal on ujuv intress. 2020. aasta lõpuks on kogu laenujääk,
kokku 87,72 miljonit eurot ujuva intressiga. 2020. aastal oli laenude efektiivne intressimäär (k.a
SWAP-intressid) 0,76%, mille tulemusel olid intressikulud 0,67 miljonit eurot, 2019. aasta samal
perioodil olid vastavad näitajad 1,02% ja 0,95 miljonit eurot.
MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM
Kontserni maksustamiseelne kasum 2020. aastal oli 21,34 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2019.
aasta sama ajaga 31,8% ehk 9,96 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum oli 2020. aasta kaheteist
kuuga 16,73 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2019. aasta sama ajaga 39,7% ehk 11,03 miljonit
eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtusest ja võimalike kolmandate osapoolte
kahjunõuete eraldisest tulenevate muutuste mõjud, oleks Kontserni puhaskasum 2020. aasta
kaheteist kuuga olnud 11,70 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
49,1% ehk 11,28 miljonit eurot.
6.3 Finantsseisundi aruanne
Kontserni likviidsus on jätkuvalt tugev: 2020. aasta lõpus oli raha ja pangakontode jääk 44,51 miljonit
eurot, moodustades varadest 17,4% (31.12.2019 seisuga oli näitaja 64,78 miljonit eurot,
moodustades varadest 24,6%).
19,42 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2020 oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 201,07 miljonit
eurot ning põhivara väärtus kokku 203,43 miljonit eurot (31.12.2019 vastavalt 189,63 miljonit ja
190,34 miljonit eurot).
Võrreldes 2019. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed
kahanenud 0,22 miljonit eurot, ulatudes 7,02 miljoni euroni. Muutus on peamiselt seotud
madalamate vee- ja ehitusteenustega seotud nõuetega ning madalamate viitlaekumistega,
vastavalt 0,44 miljonit eurot, 0,06 miljonit eurot. Nõuete laekumise protsent 99,55% on jätkuvalt
kõrge, 2019. detsembri lõpus oli vastav näitaja 99.73%.
Lühiajalised kohustised on võrreldes 2019. aasta lõpuga suurenenud 0,31 miljonit eurot 13,55
miljoni euroni.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
47
Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2019. aasta lõpuga kasvanud 3,49 miljonit
eurot 34,56 miljoni euroni.
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte kahjunõuete katteks vähenes võrreldes 2019. aasta lõpu
seisuga 4,81 miljonit eurot 9,63 miljoni euroni 4. kvartali Muude äritulude ja kulude juures toodud
põhjustel. Lisainformatsioon eraldise kohta on esitatud lisas nr 15.
Kontserni laenujääk on vähenenud, ulatudes 87,72 miljoni euroni. 2019. aasta mais alustas ettevõtte
varasema NIB laenu tagasimakseid, mis toimuvad 11 võrdse poolaasta maksena. Laenude
keskmine intressi riskimarginaal on 0,66%.
Edasilükkunud tulumaksukohustis kajastatakse vastavalt juunis 2020 vastu võetud IFRS
Tõlgenduskomitee päevakorra otsusele, mille kohaselt tuleb tulumaks kajastada jaotamata kasumi
osas kasumi tekkimise perioodil, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et kasumit ei jaotata
lähitulevikus edasi emaettevõttele (IAS 12.39-40).
AS Tallinna Vesi on hinnanud IFRS tõlgenduskomitee päevakorra otsuse võimalikku mõju oma
finantsaruannetele ja on jõudnud järeldusele, et mõju ei ole oluline ning kajastab edasilükkunud
tulumaksu oma 2020. aasta finantsaruannetes, tegemata korrigeerimisi möödunud
aruandlusperioodidesse.
Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 56,09%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab
Kontsernile omast omakapitali profiili. 2019. aasta samal perioodil oli kohustiste osatähtsus
koguvarast 56,05%.
6.4 Rahavood
Seisuga 31.12.2020 oli Kontserni likviidsus tugev. 2020. aasta detsembri lõpu seisuga oli Kontserni
raha ja pangakontode jääk 44,51 miljonit eurot, moodustades varadest 17,4% (31.12.2019 seisuga
oli näitaja 64,78 miljonit eurot, moodustades varadest 24,6%).
Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2020. aasta kaheteist kuuga oli
Kontserni äritegevuse rahakäive 22,62 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2019. aasta sama
perioodiga 11,40 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni
äritegevuse rahakäibes.
2020. aasta kaheteist kuuga kasutati investeerimistegevuseks 13,62 miljonit eurot, võrreldes 2019.
aastal investeerimistegevuseks kasutatud 7,37 miljoni euroga oli suurenemine 6,25 miljonit eurot.
Investeerimistegevuse rahavoogusid mõjutasid järgnevad tegurid:
• Põhivara investeeringutega seotud rahavood suurenesid võrreldes 2019. aasta sama
perioodiga 5,24 miljonit eurot, ulatudes 15,68 miljoni euroni.
• Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid olid võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga 1,01 miljoni euro võrra madalamad, ulatudes 1,99 miljoni euroni.
2020. aasta kaheteist kuuga kasutati finantseerimistegevuseks 29,26 miljonit eurot, mis on
võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 5,62 miljonit eurot suurem. Muutuse peamiseks põhjuseks
oli suurem dividendide väljamakse, mida tasakaalustasid vähenenud intressimaksed, vastavalt
+4,92 miljonit eurot ja -0,34 miljonit eurot.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
48
6.5 Investorid
Meie eesmärk on olla äritegevuses läbipaistev ja aus ning anda oma aktsionäridele õigeaegset ja
täpset teavet. Kohtleme kõiki oma aktsionäre võrdselt ja oleme suunatud efektiivsusele,
kindlustades samal ajal ettevõtte jätkusuutlikkuse.
Aktsionärid liikide lõikes seisuga 31. detsember 2020
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
49
Aktsiakapitali jaotus omandatud aktsiate arvu järgi seisuga 31. detsember 2020
Aktsionäride arv
2020 (2019)
Aktsionäride %
2020 (2019)
Aktsiate arv
2020 (2019)
%
aktsiakapitalist
2020 (2019)
1 – 100
4 842 (2 334)
58,2% (42,5%)
174 694 (112 845)
0,9% (0,6%)
101 – 200
1 092 (925)
13,1% (16,8%)
167 914 (144 317)
0,8% (0,7%)
201 – 300
532 (480)
6,4% (8,7%)
137 315 (124 541)
0,7% (0,6%)
301 – 500
562 (497)
6,8% (9,0%)
232 736 (206 321)
1,2% (1,0%)
501 – 1 000
568 (539)
6,8% (9,8%)
431 077 (405 505)
2,2% (2,0%)
1 001 – 5 000
571 (558)
6,9% (10,2%)
1 252 070 (1 205 173)
6,3% (6,0%)
5 001 – 10 000
77 (82)
0,9% (1,5%)
571 095 (598 039)
2,9% (3,0%)
10 001 – 50 000
57 (59)
0,7% (1,1%)
1 125 283 (1 167 807)
5,6% (5,8%)
50 000 +
19 (19)
0,2% (0,3%)
15 907 816 (16 035 452)
79,5% (80,2%)
KOKKU 2020
8 320
100,0%
20 000 000
100,0%
KOKKU 2019
5 493
100,0%
20 000 000
100,0%
SUHTLUS INVESTORITEGA
Tallinna Vesi on börsiettevõtte, mille aktsiad noteeriti Nasdaq Baltikumi põhinimekirjas 1. juunil
2005. Ettevõtte turuväärtus on näitaja, mis annab hea ettekujutuse ettevõtte üldisest väärtusest ja
investorite sellekohastest ootustest. Turuväärtust mõjutavad nii faktorid, mida ettevõttel on
võimalik mõjutada, kui need, mida ettevõte mõjutada ei saa. Turuväärtuse peamised mõjutajad on
kasumlikkus ja kulude kokkuhoid, mis on juhatuse poolt kontrollitavad.
18. oktoobril 2019 kinnitas Konkurentsiamet uued veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid,
mida Tallinna Vesi hakkas rakendama alates 1. detsembrist 2019. Nende tulemusel langesid
teenuste hinnad eraklientidele keskmiselt 27% ja äriklientidele keskmiselt 15%. Tariifide muutus
mõjutaski enim meie 2020. aastal vähenenud tuludevoogu, sellele lisandusid COVID-19
pandeemiast tulenevalt kasvanud tarbimine eraklientide seas ja väljaspool põhitegevuspiirkonda
ning vähenenud tarbimine äriklientide seas. Sarnaselt 2019. aastaga otsisime uusi võimalusi, et
kasvatada oma põhitegevusega mitteseotud tulusid, see tähendab ehitusteenustega seotud tulusid,
kuid pandeemial oli negatiivne mõju ka sellele tuludevoole.
Pidev ja läbipaistev kommunikatsioon on suurepäraste investorsuhete hoidmisel võtmetähtsusega.
Seetõttu jätkame oma eesmärkide, strateegia ja tulemuste regulaarset jagamist investorite, aga ka
kõikide teiste huvigruppidega. Kord kvartalis tutvustame investoritele ettevõtte finantstulemusi ja
korraldame tulemuste tutvustamiseks veebiseminari. Lisaks kohtub ettevõtte juhatus regulaarselt
institutsionaalsete aktsionäride ja võimalike investoritega. Kõigil aktsionäridel on võimalus esitada
ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetele küsimusi iga-aastasel aktsionäride üldkoosolekul.
Oleme oma investorsuhete programmi nimel tõsist tööd teinud alates Tallinna Börsil noteerimisest
ning kavatseme seda ka tulevikus jätkata. Selleks, et juhatuse tegevust aktsionäride jaoks veelgi
läbipaistvamaks muuta, oleme alates aastast 2006 täitnud hea ühingujuhtimise tava standardeid ja
sellest regulaarselt ka aru andnud.
Ettevõtte panust suurepäraste investorsuhete hoidmisesse on tunnustatud ka väljaspool ettevõtet.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
50
DIVIDENDID
Dividendikohustust ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi
jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.
2020. aastal kinnitas AS-i Tallinna Vesi nõukogu uue dividendipoliitika, mis on avaldatud ka ettevõtte
kodulehel. Selle kohaselt on AS-i Tallinna Vesi sihiks jaotada aktsionäridele dividende 50%-80%
ettevõtte aastakasumist. Igal aastal otsustatakse väljamakstavate dividendide summa lähtudes
ettevõtte kasumist, investeeringuvajadustest, likviidsusest ja pikaajalistest finantseesmärkidest.
Aktsionäride üldkoosolekul, mis toimus 28. mail 2020, kinnitati 1,00 euro suurune dividendimakse
aktsia kohta ja kiideti heaks otsus maksta välja 2019. aasta puhaskasumist dividendid kogusummas
20,0 miljonit eurot, mis moodustab 72% 2019. aasta puhaskasumist.
Dividendid maksti aktsionäridele välja 26. juunil 2020. Viimasel viiel aastal on aktsionäridele
makstud dividende järgmiselt:
18,001
10,801
7,201
15,001
20,001
0.90
0.54
0.36
0.75
1.00
0.00
0.20
0.40
0.60
0.80
1.00
1.20
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
2016 2017 2018 2019 2020
Dividendi väljamakse Dividendid aktsia kohta
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
51
AKTSIAHINNA MUUTUSED
Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Baltikumi põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN
EE3100026436.
Seisuga 31. detsember 2020 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid
United Utilities (Tallinn) B.V. (35,3%) ja Tallinna linn (34,7%).
2020. aasta jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2019. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi
stabiilsena. 2020. aasta lõpus oli pensionifondide osalus 0,69% kogu aktsiatest, võrreldes 0,97%
osalusega 2019. aasta lõpus.
Seisuga 31. detsember 2020 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 13,25 eurot, mis on 13,25%
kõrgem võrreldes aasta alguse hinnaga 11,70 eurot (2019. aastal tõusis aktsia hind aasta alguse
avamishinnalt 9,6 eurot aasta lõpuks 21,88%). OMX Tallinn börsiindeks tõusis 2020. aastal AS-i
Tallinna Vesi aktsiahinnast vähem ehk 5,00% (2019: tõusis 10,05%).
2020. aasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 22 812 tehingut (2019: 3 996 tehingut), mille käigus
vahetas omanikku 1 403 tuhat aktsiat ehk 7,0% kogu aktsiatest (2019: 595 tuhat aktsiat ehk 3,0%).
Tehingute käive oli 11,01 miljoni euro võrra suurem kui 2019. aastal ehk 17,49 miljonit eurot (2019:
6,48 miljonit eurot).
SULGEMISHIND JA KORRIGEERITUD OMXT
VS
TEHINGUTE KÄIVE
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
52
AKTSIA STATISTIKA
eurodes
2020
2019
2018
2017
2016
Avamishind
11,70
9,60
10,20
13,70
13,80
Aktsia hind, aasta lõpus
13,25
11,70
9,60
10,20
13,80
Aktsia hind, madalaim
10,70
9,54
9,54
8,52
13,30
Aktsia hind, kõrgeim
13,70
11,95
11,35
14,00
15,10
Aktsia hind, keskmine
12,64
10,98
10,39
12,81
14,12
Kaubeldud aktsiaid, tuhat
1,403
595
765
1 346
1 048
Käive, miljonites eurodes
17,49
6,48
7,95
16,48
14,71
Turuväärtus, miljonites eurodes
265
234
192
204
276
Kasum aktsia kohta
0,84
1,39
1,21
0,36
0,92
Dividend aktsia kohta
n/a*
1,00
0,75
0,36
0,54
Dividend/puhaskasum
n/a*
72%
62%
100%
58%
P/E
15,77
8,42
7,93
28,33
15,00
P/BV
2,4
2,0
1,9
2,4
3,1
P/E = aktsia hind aasta lõpus / kasum aktsia kohta
P/BV = aktsia hind aasta lõpus / omakapital aktsia kohta
Turuväärtus = aktsia hind aasta lõpus * aktsiate arv
2005. aastal börsil noteerimise hind oli 9,25 eurot
* 2020. aasta dividendid ei ole aruande esitamise ajaks veel kinnitatud
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
53
6.6 Tütarettevõtte Watercom OÜ tegevus
Watercom asutati Tallinna Vesi poolt 2010. aastal.
Watercom pakub järgmisi teenuseid:
• torustike ehitus ja projekteerimine;
• teehoiutöödega seotud teenused;
• projektijuhtimine ja omanikujärelevalve;
• survepesu- ja transporditeenused.
Watercomi tegevus on sertifitseeritud kooskõlas kvaliteedistandarditega ISO 9001:2015, ISO
14001:2015 ja OHSAS 18001:2015.
WATERCOMI PEAMISED EESMÄRGID JA ARENGUSUUNAD JÄRGMISEL AASTAL
2020. aasta kujunes Watercomi jaoks aktiivseks ja edukaks, vaatamata üldist majanduskliimat
mõjutanud pandeemiale. Ehkki kontsernivälisele kasumile seatud ambitsioonikat eesmärki ei
saavutatud, oodatakse siiski ka 2021. aastal kasvu jätkumist. 2020. aastal ei suutnud Watercom
teenida kontsernivälistelt tellimustelt suuremat tulu, küll aga teeniti suuremat kasumit ja seda
rohkem kui kunagi varem. See on alati olnud üks Watercomi põhieesmärkidest ning loodame
sarnases tempos jätkata ka 2021. aastal.
2020. aastal käivitas Watercom edukalt uue torude desinfitseerimise teenuse, mida pakutakse
nii kontserni siseselt kui ka välisklientidele. Samuti tegi Watercom suurima investeeringu
pärast ettevõtte asutamist, ostes transpordiosakonda uue survepesumasina ja 4 uut
ekskavaatorit, mis võimaldavad töötada veelgi efektiivsemalt ja kasvatada tulusid.
Väljavaated 2021. aastaks on jätkuvalt positiivsed, lootus on sel aastal leida uusi võimalusi, et
jõuda vaatamata tänasele majandusolukorrale rekordiliste tulemusteni kontserniväliste
müügi- ja kasuminäitajate osas. Watercom otsib jätkuvalt erinevaid võimalusi kasvuks
väljaspool kontserni uute teenuste väljatöötamise ja käivitamise näol.
TORUSTIKE RAJAMINE JA TEE-EHITUS
Watercomi olulisimaks tegevusalaks oli
2020. aastal vee- ja kanalisatsioonitorustike
rajamine arendajate, ettevõtete ja era-
isikute tellimusel. Torustike ehitus toimub
Veemehe kaubamärgi all. Sarnaselt vara-
semate aastatega keskenduti ka 2020.
aastal jõukohastele ehitusprojektidele ja -
hangetele Tallinnas ning mujal Eestis.
Watercom võitis mitu hanget kontserni-
välisel turul.
Vaatamata pandeemiale oli 2020. aasta ehitussektori jaoks üsna hea aasta – Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondi ning riigi poolt finantseeritavate summade kasvu tasakaalustas tagasilöök
Tallinna ja selle lähiümbruse kinnisvara arenduses, kus mitme projekti algus lükati edasi.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
54
Ehitusturg on endiselt äärmiselt konkurentsitihe, mistõttu tuleb jätkuva kasumlikkuse nimel
tegeleda tõhusa kulude kontrolliga. 2020. aastal õnnestus Watercomil kasvatada
ehitustegevuse kasumimarginaali, tõhustades kontrolli ja hallates paremini kulusid. Ehkki
ehitusturg oli 2020. aastal aktiivne, ei ole endiselt selge, kuidas mõjutab pandeemia
kinnisvaraturgu ja eriti arendajate finantsolukorda, kuna oleme märganud pärast pandeemia
puhkemist 2020. aasta 2. kvartalis märke langustrendist nõudluses. Olukord peaks pisut
leevenema 2021. aastal, kui mõned arendajad ja peatöövõtjad oma vahepeal külmutatud
projektid taas käima lükkavad, kuid ehitusturg ei normaliseeru ilmselt enne 2022. aastat.
2020. aastal aktiveerus kontserniväline tee-ehituse turg ning Watercom, võitnud hankeid,
teostas Tallinnas ja seda ümbitsevates lähivaldades mitmeid teetöid.
MUUD TEENUSED
2020. aastal viis Watercom läbi mitu projekti järelevalveteenuse pakkumiseks ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni rajamisel Türisalus ja Vändras, mis võideti 2019. aastal. Samuti keskendub
Watercom järelevalve teostamisele mitme väiksema projekti juures nii Tallinnas kui seda
ümbritsevates lähivaldades. Ka 2021. aastal jätkatakse aktiivset osalemist erinevatel
hankepakkumistel üle Eesti, eesmärgiga hoida ja kasvatada järelevalveteenusest laekuvaid
tulusid.
Survepesu- ja transporditeenuseid pakutakse peamiselt kontsernisiselselt, kuid need on
kättesaadavad ka välistele klientidele. Tänu ennetavale survepesuprogrammile püsib
ummistuste arv kanalisatsioonitorustikes oluliselt parema kontrolli all. 2020. aastal investeeris
Watercom uutesse masinatesse, mis võimaldavad pakkuda teenuseid senisest tõhusamalt ning
suurendada survepesu- ja transporditeenustest laekuvaid tulusid.
6.7 Eesmärgid: finantstulemused
FINANTSEESMÄRGID 2020
Watercomi kontserniväline kasum ≥ 0,67 miljonit eurot
Saavutamata
Kokkuhoid võrreldes 2019 eelarvega ≥ 0,25 miljonit eurot
Saavutatud
FINANTSEESMÄRGID 2021
Watercomi kontserniväline kasum
≥ 0,60 miljonit eurot
Eelarvestatud amortisatsioonieelse ärikasumi (EBITDA) suurenemine,
v.a.COVID-19 mõjud ja erakorralised kulud
≥ 0,5 miljonit eurot
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
55
7. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
7.1 Hea ühingujuhtimise tava aruanne
Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida reguleerivad nii
kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui äriühingu poolt koostatud sisereeglid. Nasdaq Tallinna
börsil noteeritud ettevõtetel on alates 1. jaanuarist 2006 soovituslik täita Finantsinspektsiooni poolt
kinnitatud „Hea ühingujuhtimise tava”. Tallinna Vesi on võtnud endale kohustuse selle tava
põhimõtteid järgida ning on seda kogu 2020. aasta jooksul teinud. Käesolev aruanne 31. detsembri
2020 seisuga kehtinud põhimõtetest.
Tallinna Vesi on võtnud ülesandeks järgida kõrgeid hea ühingujuhtimise tava standardeid, mille eest
juhatus ja nõukogu kannavad vastutust aktsionäride ees. Ühingujuhtimise tava ja toimimine on üles
ehitatud nii, et kõik töötajad tegutseksid äriühingu ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Ettevõtte
edukuse võti peitub heas ärijuhtimise tavas, sisekontrollis ja riskijuhtimises. Hea ühingujuhtimise
tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus, sisekontroll ning riskijuhtimine on peamised aspektid, mis
võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust. Tallinna Vee eesmärgiks on olla
läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes
huvigruppidega. Parimate investorsuhete eest on Tallinna Vett tunnustatud Nasdaq Baltikumi börsi
poolt mitmel aastal.
Alates 2010. aastast kuulub Tallinna Vesi Balti Hea Ühingujuhtimise Instituudi liikmete hulka, mis
edendab häid ühingujuhtimise tavasid Baltikumis.
Investorsuhted ja informatsiooni avalikustamine
Hea ühingujuhtimise tavaga on võimalik tutvuda Tallinna Vee koduleheküljel
https://www.tallinnavesi.ee. Hea ühingujuhtimise tava soovituste nimekiri on lahutamatuks osaks
iga majandusaasta lõpus koostatavast majandusaasta aruandest. Ettevõtte majandusaasta
aruanded on avalikustatud Nasdaq Tallinna börsi kodulehel ning nendega saab tutvuda ka ettevõtte
kodulehel.
Enne kalendriaasta lõppu avaldab Tallinna Vesi Nasdaq Tallinna börsisüsteemi kaudu järgmise
aasta finantskalendri, mis sisaldab kvartali ja aasta finantstulemuste avalikustamise kuupäevi ning
aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva. Kogu Nasdaq Tallinna börsi kaudu
avaldatud informatsioon on börsil avaldamisele järgnevalt kättesaadav ka Tallinna Vee kodulehel.
Lisaks eelnevale avaldab Tallinna Vesi enne aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumist oma
kodulehel järgmise informatsiooni:
• üldkoosoleku kutse;
• taustinformatsioon päevakorra kohta, sh kinnitamisele kuuluv majandusaasta aruanne ja
nõukogu ning sõltumatu audiitori aruanne;
• informatsioon valitava(te) nõukogu liikme(te) ja audiitori kandidaadi kohta;
• aktsiatega esindatud häälte koguarv ja häälte arv aktsia liikide kaupa;
• täiendavate küsimuste päevakorda võtmise ja otsuse eelnõude esitamise kord;
• Tallinna Vee tegevuse kohta juhatuselt teabe küsimise kord;
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
56
• üldkoosolekul osalemiseks vajalike isikut tõendavate dokumentide loetelu, sh volikirja vorm.
Üldkoosolekute otsused ja juhatuse ettekanne avaldatakse vahetult pärast koosolekut Nasdaq
Tallinna börsisüsteemi kaudu. Üldkoosoleku kinnitatud protokoll avaldatakse seitsme päeva
möödumisel üldkoosoleku toimumise päevast. Kogu Nasdaq Tallinna börsisüsteemi kaudu esitatud
dokumentatsioon ja informatsioon on kättesaadav Tallinna Vee kodulehel.
Tallinna Vesi suhtleb korrapäraselt oma suurimate aktsionäride ja potentsiaalsete investoritega.
Ettevõtte aktsionäride informeerimiseks kutsutakse vähemalt ühel korral aastas kokku
aktsionäride üldkoosolek, kus igal aktsionäril on võimalus esitada juhatuse ja nõukogu liikmetele
küsimusi. Juhatus saab oma olemasolevate ja potentsiaalsete investoritega kokku ka väljaspool
üldkoosolekuid, sealhulgas (kuid mitte üksnes) kohtumistel ettevõttes, investoritele korraldatavatel
esitlustel, konverentsidel, jagades informatsiooni veebiseminaridel ja vastates investorite
telefonikõnedele.
Kord kvartalis korraldab Tallinna Vesi Nasdaq Tallinna börsi vahendusel investoritele suunatud
interaktiivseid veebiseminare. Tegemist on virtuaalse konverentsiga, mille käigus annavad ettevõtte
esindajad ülevaate ettevõtte tulemustest. Veebiseminar võimaldab otsesuhtlust ning esitada
küsimusi otse ettevõtte juhatuse liikmetele. Veebiseminari toimumise aeg tehakse teatavaks
Nasdaq Tallinna börsi kaudu ning sellel saavad osaleda kõik huvilised. Kõik veebiseminari
lindistused ja sellel esitatud presentatsioonid avaldatakse nii Nasdaq Tallinna börsil kui ka Tallinna
Vee kodulehel.
Aktsionäride üldkoosolek
Tallinna Vesi on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja
juhatus. Üldkoosolek on Tallinna Vee kõrgeim juhtimisorgan.
Vastavalt äriseadustikule ja hea ühingujuhtimise tavale kutsub Tallinna Vesi nii aktsionäride
korralisi kui erakorralisi üldkoosolekuid kokku, teavitades sellest oma aktsionäre Nasdaq Tallinna
börsi vahendusel ning avaldades koosoleku kutse Tallinna Vee kodulehel. Samuti avaldatakse kutse
ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist.
Üldkoosolekuga seotud teave avaldatakse eesti ja inglise keeles nii ettevõtte koduleheküljel kui ka
börsiteatena. Päevalehes avaldatakse kutse vaid eesti keeles.
Tallinna Vee aktsionäride korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute päevakord kinnitatakse enne
avaldamist nõukogu poolt, kes ühtlasi esitab üldkoosolekule teemasid arutamiseks ja
hääletamiseks. Üldkoosoleku päevakorrapunktid, nõukogu ettepanekud koos vastavate
kommentaaridega päevakorrapunktide osas, protseduurilised juhised üldkoosolekul osalemiseks
ning see, kuidas ja millal teha ettepanekuid uue päevakorrapunkti lisamiseks, avaldatakse koos
üldkoosoleku kokkukutsumise teatega.
Üldkoosoleku teates ja Tallinna Vee kodulehel selgitatakse aktsionäridele, kelle aktsiatega on
esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, nende eriõigusi koosoleku päevakorrale punktide
lisamiseks. Aktsionäridele selgitatakse hääleõiguse teostamise õigusi nii Tallinna Vee kodulehel
avaldatud üldkoosoleku teates kui ka iga üldkoosoleku alguses.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
57
28. mail 2020. aastal toimus Tallinna Vee aktsionäride korraline üldkoosolek, kus kinnitati 2019.
aasta majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise otsus, pikendati kolme nõukogu liikme volitusi
ja valiti audiitor. Juhatus tegi ülevaate tegevusnäitajatest, edusammudest töökeskkonna- ja
ohutuse valdkonnas ning tootmis- ja finantstulemustest. 2020. aasta aktsionäride korralise
üldkoosoleku päevakorrapunktide osas küsimusi ei esitatud. Samuti ei tehtud 2020. aastal ühtegi
ettepanekut täiendava päevakorrapunkti osas.
Korralise üldkoosoleku juhataja on sõltumatu isik. 2020. aastal juhatas Tallinna Vee korralist
üldkoosolekut Urmas Volens, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ning juhatuselt
Tallinna Vee tegevuse kohta küsimuste küsimise korda.
2020. aastal osalesid kõik juhatuse liikmed Tallinna Vee aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Kui
üldkoosolekutel valitakse nõukogu liige või juhtivaudiitor, osaleb kandidaadina üles seatud isik
üldjuhul samuti vastaval üldkoosolekul, välja arvatud erakorralistel aegadel, nagu 2020. aastal.
Seetõttu, selleks, et vältida tarbetuid riske aktsionäride, ettevõtte töötajate, juhatuse ja nõukogu
liikmete tervisele, ei osalenud nõukogu liikmekandidaadid ega audiitorfirma esindaja 2020. aasta
aktsionäride üldkoosolekul.
2020. aastal võimaldas Tallinna Vesi oma aktsionäridel, kes ei soovinud COVID-19-st tingitud
erakorralise olukorra tõttu isiklikult kohal viibida, hääletada üldkoosolekul elektroonilisi vahendeid
kasutades. Elektroonilisel teel hääletamiseks pidi aktsionär täitma hääletussedeli ja allkirjastama
selle digitaalselt (kasutades ID-kaardi, digi-ID või Mobiil-ID rakendust) ning saatma digitaalselt
allkirjastatud hääletussedeli e-kirja teel Tallinna Veele enne üldkoosoleku toimumise päeva.
Aktsionärid, kes hääletasid elektroonilisi vahendeid kasutades, loeti üldkoosolekul osalenuks ja
nende aktsiatega esindatud hääled loeti üldkoosoleku kvoorumi hulka. Elektrooniline hääletamine
on aktsiaseltsi põhikirjaga lubatud.
Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid talle erikontrolli õiguse. Tallinna Vesi ei ole teadlik
aktsionäride poolt sõlmitud hääleõiguse kokkulepete olemasolust.
Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale on Tallinna Vesi väljastanud ühe nimelise eelisaktsia, mille
nominaalväärtus on 60 eurot (B-aktsia). B-aktsia annab selle omanikule õiguse osaleda
aktsionäride üldkoosolekutel, kasumi jagamisel ning Tallinna Vee tegevuse lõpetamisel alles jääva
vara jaotamisel, samuti kaasnevad teised seadusest ja Tallinna Vee põhikirjast tulenevad õigused.
B-aktsia annab selle omanikule eelisõiguse dividendile kokkulepitud summas 600 eurot. B-aktsia
annab selle omanikule üldkoosolekul 1 (ühe) hääle (hääleõiguse piirang) Tallinna Vee põhikirja
muutmise otsustamisel; Tallinna Vee aktsiakapitali suurendamisel või vähendamisel;
vahetusvõlakirjade väljaandmisel; Tallinna Vee poolt oma aktsiate omandamisel; Tallinna Vee
ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamisel ja ettevõtte
tegevusega seotud küsimuste otsustamisel, mis ei ole vastavalt seadusele üldkoosoleku
ainupädevuses. Ettevõttel on 20 miljonit A-aktsiat, iga aktsia annab hääletamisel 1 hääle.
Nõukogu
Nõukogu planeerib Tallinna Vee tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet
juhatuse tegevuse üle. Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest, kes
valitakse kaheks aastaks. 2020. aasta jooksul toimus 5 korralist nõukogu koosolekut ja üks
erakorraline nõukogu koosolek. Nõukogu kinnitas Tallinna Vee 2019. aasta majandusaasta aruande
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
58
enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule, vaatas üle
dividendiettepaneku enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule,
samuti vaatas üle Tallinna Vee 2020. aasta eelarve. Nõukogu käsitles oma koosolekutel ka peamisi
riske, mis ettevõtet puudutavad. Samuti regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid küsimusi, aga
ka tootmist, finantsküsimusi, aruandlust, investeeringuid, personaliküsimusi, klienditeenindust,
kliendi- ja töötajate rahuolu ning töötervishoidu ja -ohutust puudutavaid teemasid, põhitegevusega
mitteseotud äri arendamise võimalusi, COVID-19-st tingitult ettevõtte jaoks kujunenud olukorda
ning teisi tootmis- ja äritegevust puudutavaid küsimusi.
Tavaliselt koosneb nõukogu koosoleku päevakord järgmistest punktidest:
• nõukogu eelmise koosoleku protokolli kinnitamine;
• vajadusel ülevaade nõukogu komiteede poolt käsitletud teemadest;
• juhatuse ettekanne tootmisest, regulatsioonide ja seadustega seonduvatest küsimustest,
finantsteemadest, kommunikatsioonist, personaliküsimustest, töötervishoiust ja -
ohutusest ning kvaliteeti puudutavatest teemadest, põhitegevusega mitteseotud ärist;
• suuremad projektid ja probleemid;
• rahastamisotsused ja -poliitika;
• erakorralised otsused.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
59
Aruande koostamise ajal koosnes Tallinna Vee nõukogu järgmistest liikmetest:
Tallinna Vesi ei ole nõukogu liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut.
Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi,
ametisse nimetamise ja tasustamise ning ühingujuhtimisega seotud küsimustes vastavalt
allpool kirjeldatule.
Auditikomitee ja siseaudit
Auditikomitee on nõukogu alakomitee, mis teostab järelevalvet finantsaruandluse,
auditiprotsesside, sisekontrolli süsteemi, riskijuhtimise ja -hindamise ning seadusandliku ja
regulatiivse vastavuse üle. Auditikomitee lähtub oma tegevuses audiitortegevuse seadusest ning
Finantsinspektsiooni poolt väljastatud juhistest auditikomitee moodustamise ja tööprotsesside
kohta.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
60
Auditikomitee peamised ülesanded on järgmised:
• kvartali- ja aastaaruannete läbivaatamine, sh nõukogu informeerimine finantsaruandlusega
seotud olulistest küsimustest ja sellest, kuidas need küsimused on lahendatud;
• riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhususe jälgimine ning analüüsimine;
• aastaaruande ja audiitorkontrolli ulatuse, protsessi ja tulemuste jälgimine ning
auditiprotsessi efektiivsuse kohta nõukogule aru andmine;
• välisaudiitori sõltumatuse ja objektiivsuse (sh kuidas on objektiivsus tagatud) ning Tallinna
Vee suhtes teostatava tegevuse õiguspärasuse jälgimine ja analüüsimine;
• välisaudiitori töö hindamine igal aastal ning aruande esitamine nõukogule vastava hinnangu
osas;
• ettepaneku tegemine nõukogule välisaudiitori nimetamiseks või tagasinimetamiseks,
vastutamine välisaudiitori teenuse leidmiseks korraldatava hanke ning audiitoritasude
määramise eest;
• siseaudiitori sõltumatuse jälgimine;
• siseaudiitori rolli ulatuse ja efektiivsuse jälgimine, sh auditite aastakava läbivaatamine ja
kinnitamine.
Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes auditikomitee järgmistest nõukogu liikmetest:
Igal nõukogu koosolekul esitletakse nõukogule siseauditi aruanne. Aastatel 2017-2020 osteti
siseauditi teenust sisse Ernst&Young Baltics AS-ilt. Tallinna Vee siseaudiitor annab oma
tegevusest aru otse auditikomiteele.
Ametisse nimetatud välisaudiitoril ja välisaudiitori meeskonna liikmetel ei ole ilma auditikomitee
eelneva nõusolekuta lubatud osutada muid teenuseid peale aastaaruande auditeerimise. 2020.
aastal ei osutanud välisaudiitor kontsernile muid teenuseid peale raamatupidamise
aastaaruande auditeerimise ning GRI sisuindeksis viidatud GRI standardikohase aruande
kinnitamise 31. detsembril 2020 lõppenud perioodi kohta. 2020. aastal auditeerib välisaudiitor ka
sotsiaalse vastutustundlikkuse ja säästva arengu aruannet.
Tallinna Vee põhikirja järgi valitakse välisaudiitor aastaaruande audiitorkontrolli läbiviimiseks
aktsionäride üldkoosoleku poolt. Tallinna Vesi valib välisaudiitori, järgides hankeprotseduuri,
tagamaks teenusele parim võimalik kvaliteedi ja hinna suhe. Audiitorite
kvalifitseerimistingimused on ranged, selleks et saada võimalikult hea kvaliteediga teenus.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
61
Audiitori valiku kinnitavad enne üldkoosolekut ka auditikomitee ning aktsiaseltsi nõukogu. 31.
detsembril 2021 lõppeva perioodi auditeerimiseks viiakse hange läbi 2021. aastal. 2020. aastal
maksis kontsern majandusaasta aruande auditeerimise eest vastavalt esitatud arvetele auditi
tasu 23,8 tuhat eurot (2019: 17,7 tuhat eurot) ja siseauditi teenuste eest vastavalt esitatud
arvetele 39,0 tuhat eurot (2019: 29 tuhat eurot). Vastavalt Tallinna Vee ühingujuhtimise
põhimõtetele tuleb juhtivaudiitorit vahetada iga viie aasta järel, see on kooskõlas ka
Finantsinspektsiooni 1. novembril 2013. aastal välja antud juhendiga. Tallinna Vesi on seda
põhimõtet järginud ning hetkel on juhtivaudiitoriks Eva Jansen-Diener.
Auditikomitee aruande alusel hindab nõukogu iga-aastaselt majandusaruande kinnitamise
käigus välisaudiitori töö kvaliteeti ning avaldab kokkuvõtte vastavast hinnangust aktsionäride
korralise üldkoosoleku teates. Välisaudiitor on kohal aktsionäride korralisel üldkoosolekul ning
võtab vajadusel sõna.
Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee
Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee nõustas 2020. aastal nõukogu jätkuvalt juhtkonna
tasustamise ning juhatuse liikmete kandidaatide küsimuses.
Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes ametisse nimetamise ja tasustamise komitee
järgmistest nõukogu liikmetest:
Nõukogu kinnitab emitendi juhatuse tasustamise põhimõtted ja määrab ametisse nimetamise ja
tasustamise komitee liikmed. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee esitab ettepanekud
Tallinna Vee tasustamispõhimõtete kohta ning teostab järelevalvet nõukogu poolt kinnitatud
põhimõtete ja väärtpaberituruseaduse nõuete täitmise üle.
Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab, et pakutud tasustamispõhimõtted lähtuvad
Tallinna Vee nii lühi- kui pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad seejuures Tallinna Vee
majandustulemusi ja investorite õigustatud huve. Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee
tagab, et põhitöö eest saadav tasu ja tulemustasu osakaal oleksid kooskõlas juhatuse liikme
poolt täidetavate kohustustega ning et põhitöö eest saadav tasu moodustaks kogutasust piisava
osa. Kehtivate tulemustasu põhimõtete kohaselt on juhatuse liikmetele ette nähtud tulemustasu
suurusjärgus maksimaalselt 25% nende aastasest brutotasust. Tulemustasu sõltub ettevõtte
aasta finants- ja tootmistulemustest. 2020. aasta eest väljamakstav tulemustasu sõltub 80%
ulatuses ettevõtte tulemustest ning 20% isiklike eesmärkide täitmisest. Kui aastatulemused
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
62
jäävad oodatust nõrgemaks, võidakse vastavasisulise otsuse korral tulemustasu mitte välja
maksta.
Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee tagab samuti, et juhatuse liikme valimine on
asjakohane ning et nõukogule esitatud kandidaadil on nõutav taust, haridus ja kogemused.
Ühingujuhtimise komitee
Ühingujuhtimise komitee nõustas 2020. aastal nõukogu jätkuvalt selles, kuidas parandada
Tallinna Vee korporatiivjuhtimist ettevõtte nõukogu ja aktsionäride hüvanguks.
Käesoleva aruande koostamise ajal koosnes ühingujuhtimise komitee järgmistest nõukogu
liikmetest:
Juhatus
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Tallinna Vee igapäevast tegevust kooskõlas
seaduse ja Tallinna Vee põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult
kõige ratsionaalsemal viisil. Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda kahest kuni viiest
liikmest. Juhatus valitakse 3 (kolmeks) aastaks. Juhatus koostab alati nõukogu koosolekute
jaoks tegevusaruande, mis saadetakse vastavalt äriseadustiku nõuetele nõukogu liikmetele 1
(üks) nädal enne koosoleku toimumist. Juhatus koostab ka
ad hoc
aruandeid nõukogu
koosolekute väliselt, kui peab seda vajalikuks ning kui seda soovib nõukogu esimees.
Nii juhatuse kui nõukogu liikmete puhul on tegemist siseteabe valdajatega, kes on teadlikud
Tallinna Vee siseteabe valdajate reeglitest ning on koos oma lähikondsetega kirjas kontserni
siseteabe valdajate nimekirjas. Alates 02. juunist 2014 on Tallinna Vee juhatus koosnenud
kolmest liikmest.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
63
Alates 1. jaanuarist 2020 on liikmed järgmised:
Kõik juhatuse liikmed on ametisse nimetatud Tallinna Vee nõukogu poolt.
Kõigi juhatuse liikmete vastutusi on kirjeldatud alljärgnevalt.
Juhatuse esimehe Karl Heino Brookes’i ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee tegevjuhi
igapäevaseid kohustusi, juhtides ja esindades Tallinna Vett, tagades vastavuse lepingutele ja
seadustele, korraldades juhatuse tööd, koordineerides strateegiate väljatöötamist ja tagades
nende rakendamist.
Juhatuse liikme Aleksandr Timofejevi tööülesannete hulka kuulub muuhulgas Tallinna Vee
tootmisdirektori igapäevaste kohustuste täitmine, juhtides ja vastutades puhastusjaamade töö
ning Tallinna Vee vee- ja kanalisatsioonivõrkude igapäevase töö juhtimise ning suhtluse eest
välispartneritega.
Juhatuse liikme Kristi Ojakääru ülesanneteks on muuhulgas täita Tallinna Vee finantsdirektori
igapäevaseid tööülesandeid, juhtides ja vastutades Tallinna Vee majandusarvestus- ja
finantstegevuse ning pikaajaliste investeeringute planeerimise ja elluviimise eest.
Tallinna Vesi on allkirjastanud juhatuse liikme lepingud kõigi juhatuse liikmetega. Tallinna Vesi ei
ole juhatuse liikmete ega nendega seotud osapooltega teinud ühtegi tehingut väljaspool
põhitegevuse raame.
Juhatuse esimees võib vastavalt Tallinna Vee põhikirjale esindada Tallinna Vett ainuisikuliselt,
teised juhatuse liikmed ühiselt. Igapäevatöö otsuste vastuvõtmiseks on Tallinna Vee juhatus
kehtestanud põhimõtete raamistiku, mille kohaselt on väiksemasummaliste tehingute
sõlmimiseks antud volitused kindlaksmääratud juhtkonna liikmetele.
Tallinna Vee juhatus tegutseb nii Tallinna Vee kui Watercom ainuosaniku esindajana.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
64
VÕRDSED VÕIMALUSED JA MITMEKESISUS JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE
VALIMISEL
Valides juhatuse ja nõukogu liikmeid kohustub Tallinna Vesi järgima võrdse kohtlemise
põhimõtteid. Kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu või muude omaduste tõttu.
Efektiivse ja tasakaalustatud juhatuse moodustamise eesmärgil peetakse juhatuse ja nõukogu
liikmeid valides esmatähtsaks kandidaatide kogemust ettevõttes või valdkonna tundmist, ning
nende haridust ja tausta. Meeste ja naiste osakaal juhatuse liikmete hulgas on välja toodud
tegevusaruandes. Nii juhatuse kui nõukogu koosseisus on üks naissoost liige.
VASTAVUS TALLINNA BÖRSI HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA SOOVITUSTELE
Alates 1. jaanuarist 2006 peavad ettevõtted, kelle aktsiad on Eestis reguleeritud turul kaubeldavad,
kirjeldama “täidan või selgitan” põhimõtte kohaselt oma juhtimist hea ühingujuhtimise tava
aruandes ja kinnitama, kas emitent järgib või ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi. Kui
emitent ei järgi hea ühingujuhtimise tava soovitusi, peab ta aruandes selgitama, miks ta neid
soovitusi ei järgi.
TALLINA VEE VASTAVUSE DEKLARATSIOON
Tallinna Vesi järgis 2020. aastal valdavat enamikku hea ühingujuhtimise tava soovitustest. Tallinna
Vesi ei järginud teatud soovitusi, mis on toodud allpool koos põhjendusega, miks Tallinna Vesi neid
hetkel ei järgi:
“2.2.3. Juhatuse tasustamise alused on selged ja läbipaistvad. Nõukogu arutab ja vaatab
korrapäraselt üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse tasustamise otsustamisel lähtub
nõukogu hinnangust juhatuse liikmete tegevusele. Juhatuse liikmete tegevuse hindamisel võtab
nõukogu eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid, tema tegevust, kogu
juhatuse tegevust, samuti emitendi majanduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja
tulevikusuundi võrdluses samasse majandussektorisse kuuluvate äriühingute samade
näitajatega.”
Tallinna Vee erastamisel 2001. aastal sõlmitud kokkulepped nägid ette, et United Utilities
International Ltd. hakkab ettevõttele osutama tasu eest teatud tehnilisi ja vara haldamise
teenuseid ning võimaldab Tallinna Veel kasutada osa oma personali ettevõtte tegevuse
korraldamiseks ja juhtimiseks. Vastavalt kokkuleppele määrab United Utilities International Ltd.
ainuisikuliselt oma töötajatega seotud töötundide arvu, hüvitiste määrad ja muud asjaolud.
Seetõttu ei aruta ega vaata nõukogu ka regulaarselt üle vastava juhatuse liikme tasustamise
aluseid.
“2.2.7. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved
ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused,
motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis
emitendi veebilehel ning hea ühingujuhtimise tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja
üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise
kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.“
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
65
Tallinna Vesi avaldab juhatuse liikmetele makstud tasude kogusumma raamatupidamise
aastaaruande lisas 25. Samas on ettevõte seisukohal, et üksikisiku palgatingimuste puhul on
tegemist tundliku informatsiooniga, mille avaldamine ei annaks aktsionäridele lisandväärtust.
“3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv
liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla 1 liige vähem kui sõltuvaid liikmeid."
Vastavalt Tallinna Vee põhikirjale koosneb nõukogu üheksast liikmest. Aktsionäride lepinguga on
Tallinna linn ja United Utilities (Tallinn) B.V. (edaspidi UUTBV) leppinud nõukogu liikmete jaotuses
kokku selliselt, et nõukogusse kuulub neli UUTBV esindajat, kolm Tallinna linna esindajat ja kaks
esindajat on sõltumatud nõukogu liikmed, kes valitakse nõukogusse vastavalt Tallinna Börsi
reglemendi nõuetele alates ettevõtte aktsiate noteerimisest 2005. aasta juunis.
INFORMATSIOONI AVALDAMINE
“2.2.2. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise
emitendi nõukogu esimees. Juhatuse liige võib olla emitendiga samasse kontserni kuuluva
emitendi nõukogu esimees.”
Tallinna Vee juhatuse liikmed ei kuulu teiste emitentide juhatustesse ja nõukogudesse.
„2.3.2. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud
isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute
tingimused.“
Nõukogu kinnitab juhatuse tasustamise põhimõtted. 2020. aastal toimusid kõik tehingud Tallinna
Vee ja juhatuse liikmete või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel turutingimustel ning vastav
informatsioon on avaldatud seotud osapoolte aastaaruande lisas.
“3.2.5. Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse
emitendi hea ühingujuhtimise tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh
lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved).“
Nõukogu liikme tasu suuruse määras üldkoosolek aastal 2005, kui ettevõtte aktsiad börsil
noteeriti. Nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks määrati 6 391 eurot aastas ning seda ei ole
vahepeal muudetud. Tasu on makstud viiele liikmele üheksast. Nõukogu liikme tasu ei maksta
UUTBV esindajatele. Tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja seda makstakse
välja igakuiselt. 2020. aastal ei makstud nõukogu liikmetele lisatasusid ega muid hüvitisi.
“3.2.6. Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu
koosolekutel, siis märgitakse see hea ühingujuhtimise tava aruandes eraldi ära.“
Kokku toimus 2020. aastal 5 nõukogu koosolekut (30. jaanuaril 2020, 26. märtsil 2020, 23. aprillil
2020, 30. juulil 2020, 29. oktoobril 2020 ja 9. detsembril 2020).
• 30. jaanuaril 2020 osalesid nõukogu koosolekul Simon Gardiner, Martin Padley, Brendan
Murphy, Keith Haslett, Priit Rohumaa, Toivo Tootsen, Priit Lello ja Katrin Kendra.
• 26. märtsil 2020 osalesid nõukogu koosolekul Simon Gardiner, Martin Padley, Brendan
Murphy, Keith Haslett, Priit Rohumaa, Allar Jõks ja Priit Lello.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
66
• 23. aprillil 2020 osalesid nõukogu koosolekul Simon Gardiner, Martin Padley, Brendan
Murphy, Keith Haslett, Priit Rohumaa, Toivo Tootsen, Allar Jõks, Priit Lello ja Katrin
Kendra.
• 30. juulil 2020 osalesid nõukogu koosolekul Simon Gardiner, Martin Padley, Brendan
Murphy, Priit Rohumaa, Toivo Tootsen, Allar Jõks, Priit Lello ja Katrin Kendra.
• 29. oktoobril 2020 osalesid nõukogu koosolekul Simon Gardiner, Martin Padley, Brendan
Murphy, Thomas Lissett, Toivo Tootsen, Priit Lello ja Katrin Kendra.
• 9. detsembril 2020 osalesid nõukogu koosolekul Simon Gardiner, Martin Padley, Brendan
Murphy, Thomas Lissett, Toivo Tootsen, Allar Jõks, Priit Lello ja Katrin Kendra.
Eelnevat arvesse võttes osalesid Simon Gardiner, Martin Padley, Brendan Murphy, Keith Haslett
(kuni 30. augustini 2020), Thomas Lissett (alates 1. septembrist 2020) ja Priit Lello kõigil nõukogu
koosolekutel. Allar Jõks osales 60% koosolekutest ega osalenud kahel koosolekul seoses muude
kohustustega. Katrin Kendra osales 60% koosolekutest ega osalenud kahel koosolekul seoses
muude kohustustega. Mõlemad tutvusid kõigi puudutud koosolekuid puudutavate materjalidega.
„3.3.2. Nõukogu liikme kandidaat teavitab enne tema valimist teisi nõukogu liikmeid huvide
konflikti olemasolust, selle tekkimisel peale valimist teatab ta sellest viivitamatult. Ärilisest
pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on
seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja
juhatusele.“
Kõik nõukogu liikmed on sellest nõudest teadlikud ning vähemalt üks kord aastas palub Tallinna
Vesi neil uuendada ärihuvide registri andmeid. 2020. aastal ei toimunud väljaspool põhitegevust
Tallinna Vee ja nõukogu liikme või nendega seotud isikute või ettevõtete vahel äritehinguid.
Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid müüdi neile sama hinnaga, millega müüakse
teenuseid kõikidele teistele klientidele.
Peatükid „Juhatuse esimehe pöördumine“, „Meie ettevõte“, „Meie tulemused 2020. aastal",
„Strateegia", „2020. aasta tootmistulemused", „2020. aasta finantstulemused" ja „Hea
ühingujuhtimise tava“ moodustavad tegevusaruande, mis on Tallinna Vee 31. detsembril 2020
lõppenud majandusaasta aruande lahutamatu osa. Tegevusaruanne annab õige ja õiglase
ülevaate Tallinna Vee äritegevuse arengust ja tulemustest, peamistest riskidest ja kahtlustest.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
67
ÄRIEETIKA
Börsiettevõttena on üks Tallinna Vee prioriteetidest tagada, et ettevõtte
tegevused ning ettevõtte nimel tegutsevate juhtide, ametnike, töötajate või
mistahes kolmandate osapoolte käitumine järgib kõrgeimaid
eetikastandardeid. Tallinna Vesi on võtnud ülesandeks olla oma tegevuses
usaldusväärne koostööpartner kõikide oma huvigruppide jaoks ning anda oma
panus usalduväärse ärikliima loomisesse. Tallinna Vee jaoks on lubamatu
mistahes kujul või vormis esinev korruptsioon. Korruptsiooni ärahoidmiseks
on Tallinna Vesi välja töötanud rea reegleid ja protseduure, mis nõuavad kõikidelt juhtidelt,
töötajatelt ning kõigilt, kes tegutsevad ettevõtte nimel, eetilist käitumist. Ettevõttele on oluline, et
meie tegevus kõikidel tasanditel oleks läbipaistev ning järgiks seadusi ja ärieetika norme.
Vähemalt kord aastas tutvustame neid põhimõtteid oma töötajatele ning viime läbi võimaliku
korruptsiooni ja pettustega seotud riskide hindamise.
2017. aastal uuendas Tallinna Vesi oma ärieetika koodeksit ning töötas välja väärkäitumisest
teavitamise korra, et oleks võimalik teavitada juhtumitest või kahtlustest, mil keegi on käitunud
seaduste, eetiliste äritavade või Tallinna Vee ärieetika koodeksi vastaselt.
Ärieetika koodeksi eesmärgiks on sätestada ärikäitumise ja -eetika normid kõikidele Tallinna Vee
juhtidele ja töötajatele. Ärieetika koodeks loob aluse Tallinna Vee äritegevusele,
keskkonnateemadele, inimõigustele ning suhetele kontserni töötajate ja huvigruppidega. Igale
kontserni juhile ja töötajale on sõltumata temaga sõlmitud töölepingu tähtajast tutvustatud
ärieetika koodeksit. Ettevõttes on läbi viidud regulaarseid koolitusi nii eesti kui vene keeles, et
tagada töötajate kursisolek ärieetika põhimõtetega ja käitumine koodeksist lähtuvalt. Tallinna Vee
tippjuhtkonna liikmed on samuti osalenud pettust ja andmekaitset puudutavatel koolitustel.
Niipalju, kui on Tallinna Vee võimuses, soovitatakse ja julgustatakse ka oma töövõtjaid ning
koostööpartnereid järgima kogu ärisuhte aluseks olevaid uusi ja juba olemasolevaid põhimõtteid,
mis on sätestatud ärieetika koodeksis. Tallinna Vesi ei plaani viia koostööpartneritele läbi
selleteemalisi koolitusi, ent julgustab neid omal käel ettevõtte juhtpõhimõtetega tutvuma. Kõik
juhtpõhimõtted on leitavad ettevõtte koduleheküljelt.
Kõikidest ärieetika koodeksi rikkumistest tuleb teavitada koheselt.
Nii töötajad kui Tallinna Veega koostööd tegevad või kolmandad osapooled saavad oma kahtlustest
ebaeetilise käitumise juhtumite kohta teada anda erinevate kanalite kaudu. Kõiki teateid
analüüsitakse sõltumatu koostööpartneri poolt. Teavitamise ja info analüüsimise süsteem tagab
turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja teate tegija soovi korral anonüümsuse. Juhtumitest saab
teavitada interneti, e-kirja, telefoni või otsese pöördumise teel.
2020. aastal ei tuvastanud Tallinna Vesi ühtegi kinnitust leidnud korruptsiooni- või
pettusejuhtumit.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
68
KOOSTÖÖPARTNERID
Soovime teha enam kui seadused ja lepingud meilt eeldavad. Selleks peame dialoogi ning teeme
koostööd nii oma meeskonnas kui ka erinevate koostööpartneritega. Ühelt poolt jälgime pidevalt
muudatusi seadusandluses ning hoiame oma juhte, kelle igapäevatööd muudatused puudutavad,
nendega kursis. Teisalt peame oluliseks ka ennetavat koostööd, mistõttu osaleme aktiivselt,
peamiselt läbi Eesti Vee-ettevõtete Liidu, õigusaktide väljatöötamisel ja muutmisel. Edendamaks
eetilist ja vastutustundlikku ettevõtlust, teeme koostööd ka mitmete kvaliteedi- ja
keskkonnateadlike ettevõtetega.
Koostöö tarnijatega
Tallinna Vesi on teenusepakkuja. Arvestades meie kui vee-ettevõtte tegevuse iseloomu, kuuluvad
meie tootmisahelasse teised teenusepakkujad ja koostööpartnerid, kes aitavad meil tagada oma
põhitegevuse toimimist ja klientidele pakutava teenuse kättesaadavust.
Erinevalt paljudest teistest tootmisettevõtetest on meie tarneahel küllatki lihtne, sest Tallinna Vesi
nii toodab kui ka müüb teenust, ilma et vahel oleks teisi tarnahela lülisid, ja selles ahelas ei ole
toimunud märkimisväärseid muudatusi. Küll aga moodustab ettevõte omakorda tihti olulise lüli
oma klientide tarneahelas ning seetõttu on meile väga oluline, et meie teenus vastaks kõrgetele
kvaliteedinõuetele. Selleks, et see lühike, kuid kõigi meie eludes väga oluline tarneahel töötaks
ilma katkestusteta, on ülioluline meie tarnijate usaldusväärsus. Sel eesmärgil on ettevõttel
mitmetes kriitilistes lülides olemas alternatiivtarnijad, kelle poole võib pöörduda juhul, kui põhilise
lepingupartneriga peaks midagi juhtuma. Meie tarnijate ring kujuneb suuresti hangete tulemusel,
mis annab meile võimaluse sätestada just ettevõtte jaoks olulised kriteeriumid, millele väljavalitav
tarnija peab vastama. Peame väga oluliseks keskkonnaohutust ja tarnijate töötajate turvalisust.
Meie koostööpartnerid jagunevad kolme suuremasse gruppi: kaubatarnijad, teenuseosutajad ja
ehitustööde teostajad.
Valdavalt on meie tarnijate ring Eesti-keskne, kuid korraldame ka rahvusvahelisi hankeid. Selleks,
et meie tootmistegevus oleks efektiivne ja jätkusuutlik, valime kvaliteetseid tooteid ja investeerime
süsteemide uuendamisse. Ostame sisse erinevaid tugiteenuseid, selleks et meie igapäevane
fookus püsiks põhitegevusel. Väljast ostame sisse näiteks reklaami-, koristus- ja turvateenuseid
ning mitmeid teisi spetsiifilisi teenuseid.
Samuti tagab meie tütarettevõte Watercom, et kõik ehitustööd oleksid teostatud korrektselt ja
õigeaegselt, kaasates abijõude väljastpoolt, kui see on vajalik ja majanduslikult põhjendatud. Oma
tarnijateringi hoidmiseks sõlmime pikaajalisi lepinguid, et kindlustada vastastikune koostöö ning
usaldusväärsus. Meie andmebaasis on pidevalt ligikaudu 1 000 tarnijat, kellega oleme aasta
jooksul vähemalt ühel korral koostööd teinud.
Meie jaoks on ühtviisi oluline nii uute tarnijate leidmine kui koostöö parandamine olemasolevate
koostööpartneritega. Hindame pidevalt ja süsteemselt oma koostööd tarnijatega, mis annab
võimaluse kahesuunaliseks suhtluseks olemasolevate koostööpartneritega, võimaldab luua
usaldusväärse tarnijatebaasi ning rakendada tarnijate poolt pakutavat kompetentsi selleks, et
luua ettevõttele lisandväärtust. Tarnijate tegevuse hindamise kõrval küsime tagasisidet ka oma
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
69
tegevusele, et seeläbi edasi arendada suhteid ja koostööd tarnijatega ning olla ise parem
koostööpartner.
MEIE PÕHIMÕTTED JA KUULUVUS ORGANISATSIOONIDESSE
Peame tähtsaks rääkida kaasa kogukonnas olulistel teemadel ning anda oma panus meie
tegevusega seonduvate valdkondade arengusse ja õigusloome väljatöötamisse. Selleks oleme
liitunud ja olnud asutajaliikmed erinevates ühingutes. Tallinna Vesi on Keskkonnajuhtimise
Assotsiatsiooni ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi asutajaliige, Kvaliteediühingu
kollektiivliige ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige, Eesti Maksumaksjate Liidu, Baltic Institute of
Corporate Governance’i ja teiste organisatsioonide liige.
Meie ülesanne on tagada tarbijatele usaldusväärne joogiveeteenus ning puhastada reo- ja
sademevesi, kasutades selleks keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Seda kohustust peame alati
meeles pidama, nii järjekindlalt ja süsteemselt juhtimisotsuseid langetades kui ka oma
igapäevases äritegevuses. See tähendab, et peame oma juhtimistavades arvestama oma tegevuse
mõjuga ümbritsevale elukeskkonnale ning erinevate huvigruppide ootustega. Ettevõtte juhatus on
kinnitanud järgmised poliitikad ja juhtpõhimõtted, mis seavad raamistiku erinevates valdkondades
tegutsemiseks.
Kõik järgnevad poliitikad ja juhtpõhimõtted on kättesaadavad vähemalt eesti ja inglise keeles ning
on leitavad ettevõtte kodulehel:
• keskkonnalased juhtpõhimõtted;
• kvaliteedialased juhtpõhimõtted;
• töökeskkonna juhtpõhimõtted;
• personalipoliitika;
• vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted.
7.2 Riskijuhtimisprotsess
RISKID JA EBAMÄÄRASUSED
Mitmesugused riskid ja ebamäärasused on iga ettevõtte tegevuse igapäevane osa. Tallinna Vesi
on defineerinud riski kui midagi, mis võib avaldada oluliselt negatiivset mõju ettevõtte sihtide ja
eesmärkide saavutamisele. Riskid võivad tähendada ohte, ebamäärasusi või luhtunud võimalusi,
mis on seotud Tallinna Vee tegevuse või toimingutega kas täna või tulevikus.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
70
Riskijuhtimine on kesksel kohal iga organisatsiooni strateegilises juhtimises.
Ettevaatusprintsiibina hindame ja jälgime pidevalt oma tegevus- ja finantsriske. Kuigi riske ei ole
võimalik täielikult vältida, oleme välja töötanud tõhusa süsteemi nende juhtimiseks. Riskijuhtimist
teostame eesmärgiga mõista, hinnata ja juhtida riske ja ebamäärasusi, et suurendada ettevõtte
üldiste eesmärkide saavutamise tõenäosust ning vähendada ebaõnnestumisi ja ebamäärasusi.
Oleme määratlenud riskijuhtimisprotsessi rollid, kohustused ja koostisosad, mis on ka vastavuses
hädaolukorra seadusega.
Riskijuhtimisprotsess on
integreeritud Tallinna Vee
organisatsioonikultuuri ja
protsessidesse ning toetab
ettevõtte strateegiliste
eesmärkide elluviimist.
Riskijuhtimisprotsess sisaldab
strateegilisi eesmärke, nende
eesmärkide saavutamiseks
vajalikke protsesse, mis peavad
olema efektiivsed, ning struktuure
ja ressursse, mida on seatud
sihtide ja eesmärkide
saavutamisel tarvis kaasata.
PIDEV JÄLGIMINE
Pideva riskijuhtimisprotsessi eesmärk on hinnata, juhtida ja jälgida regulaarselt kõiki peamisi
riske, mis võiksid kahjustada Tallinna Vee eesmärkide saavutamist. Juhatus peab tagama selle,
et töötajad oleksid riskidest teadlikud ning arvestaksid nendega oma igapäevaotsuseid tehes.
Riskidest teavitamine on integreeritud ettevõtte planeerimisprotsessi, riske vaadatakse
regulaarselt üle ja laiendatakse kogu organisatsioonile.
Kord kvartalis antakse ettevõtte nõukogule ja auditikomiteele ülevaade olulistest riskidest koos
nende kontrollimiseks tarvitusele võetud meetmete ning edaspidiseks kavandatud tegevustega
ning võimalike rahaliste mõjudega, seal kus võimalik.
Tallinna Vesi on liigitanud riskid järgmistesse kategooriatesse:
Finantsriskid Tegevusriskid Maineriskid
Õiguslikud ja
regulatiivsed
riskid
Tervise- ja
tööohutusriskid
Keskkonnariskid
Personaliriskid IT-riskid
Organi-
satsioonilised
riskid
Aruandlusriskid
Jätkusuutlikkuse
riskid
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
71
PEAMISED RISKIVALDKONNAD
KEHTIVAD SEADUSED JA MÄÄRUSED NING NEISSE TEHTAVAD MUUDATUSED
Ettevõtte tegevus on ulatuslikult reguleeritud (hinnaregulatsioon, keskkonda ning tööohutust
puudutavad nõuded). Mittevastavus kehtivatele seadustele ja määrustele võib kaasa tuua
täiendavaid tegevuskulusid ja lisanduvat töökoormust. Kuna paljud seadusemuudatused võivad
kaasa tuua vajaduse suurteks investeeringuteks ja/või suurendada oluliselt tegevuskulusid, siis
tegeleb ettevõte pidevalt seadusandluses tehtavate muudatuste ja seaduseelnõude jälgimisega,
selleks et kavandada oma tegevusi õigeaegselt. Hetkel jätkuvad arutelud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse muutmiseks.
VÕIMALIKUD KOLMANDATE OSAPOOLTE NÕUDED
12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse Tallinna Vee kassatsioonikaebuse osas vaidluses
Eesti Vabariigi Konkurentsiametiga. Kohus otsustas, et ettevõtte ja Tallinna linna vahel
erastamisel sõlmitud Teenuslepingu tariife puudutav osa ei ole Konkurentsiameti jaoks siduv.
4. detsembril 2018 tegi Konkurentsiamet ettevõtte tariifitaotluse osas negatiivse otsuse. 22.
oktoobril 2019 kinnitas Konkurentsiamet ettevõtte poolt esitatud tariifitaotluse ning alates 1.
detsembrist 2019 jõustusid uued, senisest keskmiselt 20% madalamad tariifid. Ettevõte ei pea end
tarbijate ees vastutavaks, sest on tegutsenud õiguslikel alustel ega ole rikkunud ühtegi seadust.
Seisuga 31. detsember 2020 on esitatud nõudeid kogusummas 1,1 miljonit eurot ühe hagi raames.
Ettevõte ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi.
Kolmandate osapoolte nõuetest tulenevaid võimalikke kohustusi on kirjeldatud finantsaruande
lisas 15.
HAIGUSPUHANGUD
2019. aasta lõpus teatati Hiinas esmakordselt uute koroonaviiruse COVID-19 juhtudest. 2020.
aastal arenes viirus pandeemiaks ja selle negatiivne mõju kogus hoogu. Muude tegurite hulgas on
pandeemia avaldanud 2020. aastal negatiivset mõju ka kontserni tuludele, kasvanud on küll
erasektori vee- ja reoveeteenuste tarbimine, kuid vähenenud on ärisektori tarbimine ja tulud
ehitustegevusest.
Kontsern on hinnanud ja välja arvutanud pandeemia mõju 2020. aasta tulemustele, seal kus see
on mõistlik, vt lisa 2.
FINANTSTURU TINGIMUSED JA INTRESSIMÄÄRAD
Ettevõtte rahavoogudele ja tegevustulemustele võivad ebasoodsat mõju avaldada muudatused
intressimäärades ja EURIBORi tasemes. Finantsriskide juhtimist puudutav informatsioon on
esitatud konsolideeritud aastaaruande lisas 5.
KÜBERKURITEGEVUSE JA/VÕI TERRORISMI OHT
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
72
Ettevõtte ressursid, varad ja infrastruktuur on avatud mitmesugustele ohtudele (olgu
pahatahtlikele või juhuslikele), küberrünnakule ja terrorismile, mis võivad põhjustada
tootmistegevuse katkemist. Vaatame oma süsteemi turvalisust regulaarselt läbi, et teha kindlaks
riskid ja nõrkused, ning võtame kasutusele parendavaid meetmeid, juhul kui see on põhjendatud.
TÖÖTERVISHOID JA -OHUTUS
Tööohutusega seonduvad riskid kaasnevad tavapäraselt kaevetööde ning ehitus- ja
hooldustöödega. Olenevalt asjaoludest võib see kontserni jaoks tuua kaasa trahvid õiguspäraste
kohustuste täitmata jätmise eest, kohustuse kanda vastutust kolmandate osapoolte ees ning
mainekahju. Tööohutusega seonduvate vahejuhtumite minimeerimiseks on kontsernis välja
töötatud vastav protseduuride ja tegevuste kogumik.
VÕIMETUS PUHASTADA REOVETT
Väga tugevate vihmasadude korral tekib oht, et lühikese aja jooksul ei suuda reoveepuhastusjaam
puhastada kogu jaama sisenevat reovett, mis võib põhjustada reostusjuhtumeid. Viimastel
aastatel on see risk olnud madalam. Käimas on täiendavad investeeringud mehaanlisse
puhastusse, et antud riski veelgi vähendada.
TOORVEE KVALITEEDI HALVENEMINE
Joogivee põhiline allikas on Ülemiste järv. Aegajalt esineb perioode, mil toorvee kvaliteet on
oodatust halvem. Halvenenud toorvee kvaliteet seab puhastusprotsessi suure surve alla. Lisaks
puhastusprotsessi pidevale jälgimisele ja vajadusel ümber häälestamisele on ettevõttel kavas
mõned täiustused, mis võimaldavad maksimaalselt rakendada alternatiivseid veevarusid.
TUNDLIKU INFO, SISETEABE VÕI ISIKUANDMETE LEKKIMINE
Tallinna Vesi on börsiettevõte ning ehkki konfidentsiaalse informatsiooni vastutustundlik
kaitsmine ja haldamine on ülioluline mistahes ettevõtte puhul, on see veelgi olulisem ühe
börsiettevõtte jaoks. Ettevõte on kaardistanud kõik kogutava informatsiooni, mis isikuandmete
kaitse üldmääruse kohaselt liigitub isikuandmeteks, ning sellele lisaks määratlenud siseteabe.
Tundliku informatsiooni tehniliseks haldamiseks on kehtestatud mitmed kontrolltetegevused,
peale selle toimub pidev töötajate koolitamine, selleks et tagada informatsiooni nõuetekohane
käsitlemine ja haldamine.
JOOGIVEE KVALITEET
2019. aastal võeti kasutusele uus veekvaliteedi analüüsimeetod Colilert-18. Tegemist on seni
kasutusel olnud membraanmeetodist tundlikuma analüüsimeetodiga, mis mõnel juhul võib
tuvastada kolilaadseid baktereid seal, kus neid varem ei leitud. Ettevõte on tihedalt suhelnud
Terviseametiga ning võtnud tarvitusele meetmeid, et kõiki nõudeid täielikult täita. Joogivee
kvaliteedis ei ole võrreldes eelmiste aastatega muutusi toimunud.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
73
8. JUHATUSE DEKLARATSIOON
Juhatus deklareerib oma vastutust AS-i Tallinna Vesi (Ettevõte) ja tema tütarettevõtte Watercom
OÜ (edaspidi koos Kontsern) raamatupidamise aastaaruande lehekülgedel 74 kuni 119 koostamise
eest 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta kohta.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud rahvusvaheliste
finantsaruandluse standardite nõudeid, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ning see
annab õiglase ülevaate Kontserni finantsseisundist, majandustegevuse tulemustest ja
rahavoogudest.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele eeldab juhatuselt hinnangute andmist, mis mõjutavad kontserni
varasid ja kohustisi seisuga 31. detsember 2020 ning tulusid ja kulusid aruandeperioodil. Need
hinnangud põhinevad aktuaalsel informatsioonil Kontserni seisundist ning kavatsustest ja riskidest
seisuga 31. detsember 2020. Kajastatud majandustehingute lõplikud tulemused võivad erineda
antud hinnangutest.
Konsolideeritud aruande koostamise käigus on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid, mis
mõjutavad kontserni varade ja kohustiste väärtust, ning mis ilmnesid aruande koostamise
kuupäevani 15. märtsil 2021.
Juhatuse hinnangul on AS Tallinna Vesi ja tema tütarettevõte jätkuvalt tegutsev majandusüksus.
Nimi Ametinimetus Allkiri Kuupäev
Karl Heino Brookes Juhatuse esimees 15. märts 2021
Aleksandr Timofejev Juhatuse liige 15. märts 2021
Kristi Ojakäär Juhatuse liige 15. märts 2021
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
74
9. KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
tuhandetes eurodes
31. detsember
VARAD
Lisa
2020
2019
KÄIBEVARA
Raha ja raha ekvivalendid
6
44514
64 775
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed
7
7 019
7 239
Varud
701
504
KÄIBEVARA KOKKU
52 234
72 518
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara
9
202 802
189 627
Immateriaalne põhivara
10
629
710
PÕHIVARA KOKKU
203 431
190 337
VARAD KOKKU
255 665
262 855
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa
11
393
352
Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa
11
3 630
3 631
Võlad tarnijatele ja muud võlad
12
7 085
6 718
Tuletisinstrumendid
8
0
221
Ettemaksed
14
2 445
2 323
LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU
13 553
13 245
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt
34 564
31 070
Rendikohustised
11
1 400
964
Laenukohustised
11
83 978
87 592
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte
nõuete katteks
15
9 628
14 442
Edasilükkunud tulumaks
255
0
Muud võlad
32
18
PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU
129 857
134 086
KOHUSTISED KOKKU
143 410
147 331
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
16
12 000
12 000
Ülekurss
24 734
24 734
Kohustuslik reservkapital
1 278
1 278
Jaotamata kasum
74 243
77 512
OMAKAPITAL KOKKU
112 255
115 524
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU
255 665
262 855
Lisad lehekülgedel 78 kuni 119 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
75
10. KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
Lisa
2020
2019
Müügitulu
17
51 717
63 423
Müüdud toodete/teenuste kulu
19
-29 491
-29 470
BRUTOKASUM
22 226
33 953
Turustuskulud
19
433
-390
Üldhalduskulud
19
-4 576
5 689
Muud äritulud(+) /-kulud (-)
20
4 567
4 201
ÄRIKASUM
21 784
32 075
Finantstulud
21
31
38
Finantskulud
21
473
809
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
21 342
31 304
Dividendide tulumaks
22
-4 610
-3 544
PERIOODI PUHASKASUM
16 732
27 760
PERIOODI KOONDKASUM
16 732
27 760
Jaotatav kasum:
A-aktsia omanikele
16 731
27 759
B-aktsia omanikule
0,60
0,60
Kasum A-aktsia kohta (eurodes)
23
0,84
1,39
Kasum B-aktsia kohta (eurodes)
23
600
600
Lisad lehekülgedel 78 kuni 119 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
76
11. KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
Lisa
2020
2019
ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD
Ärikasum
21 784
32 075
Korrigeerimine kulumiga
9,10,19,20
6 283
6 109
Korrigeerimine tuludega liitumistasudest
20
542
389
Muud mitterahalised korrigeerimised
15, 20
-4 814
-4 624
Kasum (-)/kahjum (+) põhivara müügist
14
138
Äritegevusega seotud käibevara muutus
140
391
Äritegevusega seotud kohustiste muutus
215
318
RAHAVOOG ÄRITEGEVUSEST
22 622
34 018
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Põhivara soetamine
-15 682
10 441
Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid,
sh üksikliitumiste rajamistulud
1 998
3 010
Põhivara müügitulu
32
24
Saadud intressid
35
36
RAHAVOOG INVESTEERIMISTEGEVUSEST
-13 617
-7 371
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud,
sh SWAP-intressid
719
1 056
Tasutud kapitalirendi maksed
555
404
Saadud laenud
11
0
37 500
Tasutud laenud
11
-3 636
-41 136
Tasutud dividendid
22
-19 888
-14 965
Tasutud kinnipeetud tulumaks dividendidelt
22
113
36
Tulumaks dividendidelt
22
-4 355
-3 544
RAHAVOOG FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
-29 266
-23 641
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS
-20 261
3 006
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES
6
64 775
61 769
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS
6
44 514
64 775
Lisad lehekülgedel 78 kuni 119 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
77
12. KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE
tuhandetes eurodes
Aktsiakapital
Ülekurss
Kohustuslik
reservkapital
Jaotamata
kasum
Omakapital
kokku
31. detsember 2018
12 000
24 734
1 278
64 753
102 765
Dividendid (lisa 22)
0
0
0
- 15 001
-15 001
Perioodi koondkasum
(lisa 23)
0
0
0
27 760
27 760
31. detsember 2019
12 000
24 734
1 278
77 512
115 524
Dividendid (lisa 22)
0
0
0
- 20 001
- 20 001
Perioodi koondkasum
(lisa 23)
0
0
0
16 732
16 732
31. detsember 2020
12 000
24 734
1 278
74 243
112 255
Lisad lehekülgedel 78 kuni 119 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
78
13. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
LISA 1. ÜLDINE INFORMATSIOON
AS Tallinna Vesi (Ettevõte) on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ja kanalisatsiooni-
teenust rohkem kui 470 000 elanikule Tallinnas ja mitmes selle naabervallas. Tulenevalt vee- ja
kanalisatsiooniteenuste osutamise ainuõigusest Tallinnas kehtib praegune Teenusleping kuni 30.
novembrini 2025.
AS-is Tallinna Vesi olulist mõju omavad aktsionärid on United Utilities Tallinn B.V. 35,3%-ga ja
Tallinna linn 34,7%-ga, ülejäänud 30% aktsiatest on vabalt kaubeldavad Nasdaq Baltikumi turul,
kus AS Tallinna Vesi noteeriti 1. juunil 2005.
Watercom OÜ (Tütarettevõte) on 2010. aastal Ettevõtte poolt asutatud ettevõte, mille peamisteks
tegevusvaldkondadeks on vee-ettevõtlusega ning vee- ja kanalisatsiooniga seotud
omanikujärelevalve ning ehitusteenused. Ettevõte ja Tütarettevõte koos moodustavad kontserni
(Kontsern).
Kontaktandmed:
Nimi
AS Tallinna Vesi
Watercom OÜ
Äriregistri kood
10257326
11944939
KMKR
EE100060979
EE101374619
Aadress
Ädala 10, 10614 Tallinn
Ädala 10, 10614 Tallinn
Telefon
62 62 200
62 62 620
Faks
62 62 300
62 62 300
E-post
tvesi@tvesi.ee
watercom@watercom.eu
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
79
LISA 2. KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED
Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
(edaspidi Raamatupidamise aastaaruanne) koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud
arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud aastate puhul, välja
arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.
Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste
finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu (EL) poolt (edaspidi IFRS).
Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud tuletisinstrumendid, mis
on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande, nagu on kirjeldatud
arvestuspõhimõtetes.
Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on AS-i Tallinna Vesi juhatuse poolt
kinnitatud avaldamiseks 15. märtsil 2021. aastal. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule kuulub
aastaaruanne kinnitamisele AS-i Tallinna Vesi nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku poolt.
Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks
kiita ning nõuda uue aruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt IFRS-le nõuab oluliste juhtkonnapoolsete
otsuste tegemist. Samuti tuleb juhatusel kasutada oma otsustusõigusi Kontserni
arvestuspõhimõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis nõuavad tõsisemat ja keerukamat
otsustusprotsessi, või kus eeldused ja hinnangud omavad märkimisväärset mõju konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandele, on toodud lisas 4.
Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel
kogemusel ja muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise
kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised.
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Kontsern on järgmisi standardeid rakendanud esmakordselt 1. jaanuaril 2020 alanud
aruandlusperioodile:
IAS 12 Tulumaks
Kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 12 paragrahvidega 52A ja 57A ei kajastata
aruannetes tulumaksu kulu ega kohustust enne, kui dividendid on välja kuulutatud. Eestis on seda
arvestuspõhimõtet rakendatud järjekindlalt kogu kontserni jaotamata kasumi suhtes, sõltumata
sellest, kas kasum on kogunenud emaettevõttes või tütarettevõttes.
Juunis 2020 tegi IFRS Tõlgenduskomitee päevakorra otsuse, milles järeldas, et standardi IAS 12
paragrahvides 52A ja 57A sätestatud põhimõtet kohaldatakse ainult emaettevõttes kogunenud
jaotamata kasumi suhtes ega kohaldata tütarettevõtetes kogunenud jaotamata kasumi suhtes. Selle
asemel tuleks tütarettevõtete jaotamata kasumi puhul järgida standardi IAS 12 paragrahvides 39-40
kirjeldatud põhimõtteid, märkides, et tulumaksu kajastatakse jaotamata kasumi osas kasumi
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
80
tekkimise perioodil, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et kasumit ei jaotata lähitulevikus edasi
emaettevõttele.
Kontsern on hinnanud IFRS tõlgenduskomitee päevakorra otsuse mõju oma finantsaruannetele ning
on kajastanud edasilükkunud tulumaksukohustuse mõju kogu tütarettevõtte jaotamata kasumi
suhtes kogusummas 255 tuhat eurot. Võttes arvesse, et käesoleva finantsaruande kontekstis ei ole
selle summa mõju oluline, ei ole varasemaid aruandlusperioode korrigeeritud ega kolmandat
bilanssi esitatud, vaid edasilükkunud tulumaksukohustuse kogumõju on kajastatud 2020. aasta
finantsaruandes. Täiendav info on lisas 22.
Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendus 1. jaanuaril 2020 või hiljem
algavatele aruandeperioodidele). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki
mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuste raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt
kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandluses, näiteks
juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus ja mõõtmise ebakindlus.
Olulisuse mõiste – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendus 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele
aruandeperioodidele). Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet
rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on
täiendatudmõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on olulisuse mõiste kõikides IFRS
standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, valesti avaldamine või varjamine
võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete
peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad.
Muudel uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist
mõju Kontsernile.
Konsolideerimispõhimõtted ja tütarettevõtete kajastamine
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib
majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale
kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.
Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni
selle lõppemiseni.
Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtte finantsnäitajad.
Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning
realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on
elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Ema- ja Tütarettevõte
kasutavad samasuguseid arvestuspõhimõtteid. Vajadusel on Tütarettevõtte arvestuspõhimõtteid
muudetud kindlustamaks vastavust Kontserni arvestuspõhimõtetele.
Ettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringut Tütarettevõttesse
soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).
Välisvaluuta
Arvestus- ja esitusvaluuta
2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
81
Aruanne on koostatud eurodes ümardatuna lähima tuhandeni, v.a kui ei ole eraldi viidatud mõnele
teisele mõõtühikule.
Välisvaluutas toimunud tehingute ning välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustiste kajastamine
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (Emaettevõtte ja Eestis
asuva Tütarettevõtte arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on
aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid.
Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud),
hinnatakse aruande kuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruande kuupäeval kehtivate Euroopa
Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -
kahjumid esitatakse aruandeperioodi koondkasumiaruandes.
Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustised on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks
loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse 12 kuu jooksul järgmisel majandusaastal või
Kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille
maksetähtaeg saabub pärast aruandekuupäeva järgmise majandusaasta jooksul või mis tõenäoliselt
tasutakse järgmisel majandusaastal või Kontserni tavapärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad
ja kohustised on näidatud pikaajalistena.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes ja rahakäibe aruandes koosnevad rahast kassas
ja pangakontodel ning kõrge likviidsusega riskivabadest ja lühiajalistest pangadeposiitidest, mille
tähtaeg on kuni 3 kuud.
Äritegevuse rahavoogusid kajastatakse kaudsel meetodil, kusjuures kasumit või kahjumit
korrigeeritakse mõjudega, mis tulenevad mitterahalistest tehingutest, varasematest või tulevastest
äritegevusega seotud ettemaksetest või viitvõlgadest, ning investeerimis- või finantseerimistegevuse
rahavoogudega seotud sissetulekutest või väljaminekutest. Investeerimis- või
finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsesel meetodil.
Finantsvarad
Klassifitseerimine
Kontserni kõik finantsvarad on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuses
mõõtmiskategooriasse. Klassifitseerimine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel
ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk
kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele
lõppevad või antakse üle ja kui Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
82
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud
tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul,
mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. (Õiglases väärtuses
muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna
kasumiaruandes.)
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning
finantsvara lepingulistest rahavoogudest.
Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse
mõõtmiskategooriasse.
Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja
tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest
varadest saadav intressitulu kajastatakse tuluna sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise
lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum koondkasumiaruandes real “Muud äritulud(+) /-
kulud(-)“. Krediidikahjumid kajastatakse samuti kasumiaruandes real “Muud äritulud(+) /-kulud(-)“.
Seisuga 31. detsember 2020 ja 2019 olid Kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud selles
kategoorias.
Omakapitaliinstrumendid
Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Väärtuse langus
Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat
krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub
sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat,
mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii)
aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud
informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste
majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent,
rakendab Kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust
nõuete maksetähtaja jooksul oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern
kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest
aegumiste perioodidest.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
83
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,
mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo- ning teistest otsestest väljaminekutest,
millest on maha arvatud toetused ja allahindlused.
Varude kuludesse kandmisel on kasutatud FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi
aruandes lähtudes sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Neto realiseerimisväärtuseks on müügihind, millest on maha arvatud müügikulutused.
Müügiootel varad
Müügiootel varadeks loetakse materiaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu
jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse
müügiks nende õiglase väärtusega realistliku hinna eest.
Müügiootel varad kajastatakse finantsseisundi aruandes käibevarana ning nende amortiseerimine
lõpetati vara ümberkvalifitseerimise hetkel. Müügiootel varad kajastatakse kas bilansilises
jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille
eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi
aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalik väärtuse
langus.
Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud
järgmised tingimused:
• varaobjekt on Kontserni poolt kontrollitav;
• on tõenäoline, et Kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
• objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Litsentsid
Immateriaalse varana kajastatakse arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa.
Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste
tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Kontserni poolt kontrollitavad ning mille
kasutamisest loodetakse saada tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.
Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega
otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse
koondkasumiaruandes kuludena. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea
jooksul, mille pikkus on kuni 10 aastat.
Muu immateriaalne põhivara
Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui
on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara
amortiseeritakse lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 10 aastat.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
84
Ostetud põhivarade soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja
paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid, sh sisemisi
tööjõukulusid. Tööjõukulud kapitaliseeritakse töötaja tunnihindega töötundide arvu alusel, mis olid
vajalikud vastava vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta nii, et seda on võimalik kasutada
juhtkonna poolt ettenähtud viisil. Tunnihinnad on arvutatud individuaalselt iga töötaja kohta ning
koosneb lisaks palgakuludele töötajaga seotud muudest otsestest kuludest.
Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest,
amortiseeritakse osad iseseisvate põhivaraobjektidena.
Võetud finantskohustistega seotud kulutused, mis on otseselt seotud põhivarade omandamise,
ehituse või tekkimisega, kapitaliseeritakse põhivara koosseisus.
Põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele
eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et Kontsern saab tulevikus varaobjektist majanduslikku
kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent või
proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud
kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena.
Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil
vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
Rakendatavad amortisatsioonimäärad on järgmised:
• hooned 1,25-2,0% aastas;
• rajatised 1,0-8,33% aastas;
• masinad ja seadmed 3,33-50% aastas;
• tööriistad, sisseseade jm 10-20% aastas;
• litsentsid ja muu immateriaalne põhivara 10-33% aastas.
Erandjuhtudel võivad amortisatsioonimäärad erineda ülaltoodust, kui ilmneb, et põhivara kasulik
eluiga erineb oluliselt vara grupile kehtestatud normist.
Põhivara eeldatavat järelejäänud kasulikku eluiga vaadatakse üle aastainventuuri käigus, hilisemate
kulutuste arvelevõtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik
eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu
muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mida rakendatakse edasiulatuvalt, mille
tulemusena muutub järgmistel perioodidel varalt arvestatav kulum. Varad hinnatakse alla nende
kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem bilansilisest jääkväärtusest.
Põhivara müügist saadud kasumite ja kahjumite leidmiseks lahutatakse müügitulust müüdud varade
jääkväärtus.Vastavad kasumid ja kahjumid on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Muud
äritulud (+)/-kulud (-)“.
Vara väärtuse langus
Amortiseeritavate varade ning piiramatu kasutuseaga varade (maa) puhul hinnatakse vara väärtuse
võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused
viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Kasutusele võtmata immateriaalse põhivara
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
85
kaetavat väärtust kontrollitakse kord aastas, mille käigus võrreldakse nende kaetavat väärtust
bilansilise jääkväärtusega.
Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem
bilansilisest jääkväärtusest. Vara kaetav väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast:
• vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused;
• vara kasutusväärtus.
Kui vara õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused, pole võimalik määrata, siis
loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse varade
tulevikus genereeritavate rahavoogude hinnanguliste nüüdisväärtustena.
Varade väärtuse langust võidakse hinnata kas üksiku vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse)
kohta. Varade väärtuse languse hindamise eesmärgil loetakse Kontserni üheks raha genereerivaks
üksuseks, kuna see on madalaim tase, mille jaoks on rahavood eraldi identifitseeritavad. Kahjum
väärtuse langusest kajastatakse koheselt koondkasumiaruandes kuluna. Mittefinantsvarad, mille
väärtust on alla hinnatud, vaadatakse võimalikuks väärtuse languse tagasi hindamiseks üle igal
aruandekuupäeval.
Kui väärtuse hindamise tulemusena selgub, et vara või raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on
tõusnud, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis oleks kujunenud, kui vara väärtuse
langust poleks eelnevatel aastatel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta
koondkasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.
Finantskohustised
Finantskohustised jagunevad järgmistesse kategooriatesse: (a) finantskohustused, mida
kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (tuletisinstrumendid), (b)
finantskohustused, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Finantskohustisteks loetakse võlgu tarnijatele, viitvõlgu, võetud laene ja muid lühi- ja pikaajalisi
võlakohustisi ja tuletisinstrumente. Finantskohustised (v.a tuletisinstrumendid) võetakse algselt
arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulu. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas
summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad
algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades
järgnevatel perioodidel kohustiselt, intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
Kohustised on kajastatud lühiajaliste kohustistena, v.a need, mille osas on Kontsernil tingimusteta
õigus lükata kohustise täitmist edasi pikemale perioodile kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.
Tuletisinstrumendid
Tuletisinstrumentide osas kasutab Kontsern intressimäära SWAP-lepinguid, et maandada
intressimäärade kõikumistest tulenevaid riske. Tuletisinstrumente kajastatakse algselt
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
86
tuletisinstrumentide lepingu sõlmimise päeva õiglases väärtuses ning edasiselt hinnatakse nende
väärtus ümber nende õiglasele väärtusele, kajastades muutust kasumis või kahjumis. Kui õiglane
väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrumenti varana, kui negatiivne, siis kohustisena.
Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajaliste varade või kohustistena juhul kui on tõenäoline, et need
tasutakse järgmise 12 kuu jooksul; muul juhul kajastatakse neid pikaajalistena.
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse
aruandeperioodi koondkasumiaruandes. Tuletisinstrumentide müügist saadud kasum või kahjum
kajastatakse samuti koondkasumiaruandes.
Dividendi tulumaks Eestis
Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu mitte teenitud,
vaid jaotatud kasumilt. Tulumaksuseaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt väljamakstud
dividendid ja muud kasumi jaotused tulumaksuga olenemata saajast. Aastal 2020 oli maksumäär
20/80 väljamakstud dividendi summalt (2019: 20/80). Lisaks on alates 2019. aastast võimalik
rakendada dividendide maksmisel maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab rakendada
kolme eelneva aasta maksustatud dividendimaksete keskmise summa ulatuses. Kolme aasta
dividendimaksete keskmise summa arvutamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta.
Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust Kontserni vaba
omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide
väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja koondkasumiaruandes
tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise
perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu
tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Edasilükkunud tulumaks
Edasilükkunud tulumaksukohustus tekib kontserni jaoks Eestis tegutsevast tütarettevõttest. Kuna
tütarettevõttest saadavate dividendimaksete kohta puudub fikseeritud poliitika, on kontsern
otsustanud mõõta võimalikest dividendidest tulenevat edasilükkunud tulumaksukohustust
tütarettevõtte aruandekuupäevaks kogunenud kasumi ulatuses. Kontsern mõõdab edasilükkunud
tulumaksukohustust, kasutades aruandekuupäeval kehtivaid maksumäärasid.
Hüvitised töötajatele
Töötajate lühiajalised hüvitised
Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad töötasu ja sotsiaalmaksusid, töölepingu ajutise
peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et
töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd
tegi ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja
tööd tegi. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi pensionifondi. Kontsernil puudub juriidiline või
faktiline eksisteeriv kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensioni- või muid sarnaseid
makseid.
Töösuhte lõpetamise hüvitised
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
87
Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüvitised, mida makstakse, kui Kontsern otsustab lõpetada
töösuhte töötajaga enne tavapärast pensionilejäämise kuupäeva või kui töötaja otsustab töölt lahkuda
vabatahtlikult või töötaja ja tööandja kokkuleppel, saades vastutasuks kokkulepitud hüvitised.
Kontsern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi kohustisena ja kuluna ainult siis, kui Kontsern on
selgelt kohustunud pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt
lahkumist.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes juhul, kui: Kontsernil on eelnevate sündmuste
tagajärjel tekkinud seaduslikul või lepingulisel alusel põhinev kohustus; on tõenäoline, et kohustuse
täitmine nõuab ressurssidest loobumist; ning summa maksumust on võimalik usaldusväärselt
hinnata. Põhitegevusest tuleneva tulevase kahjumi jaoks eraldisi ei kajastata.
Eraldisena on kajastatud eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks ja Kontserni enda
poolt osutatud ehitusteenustele antud garantii, mis on vajalik aruandekuupäevaks müüdud
teenustega seotud garantiikohustuse rahuldamiseks. Ehitusteenustele antud garantiist tulenev
kohustis on kajastatud finantsseisundi aruandes lühi- ja pikaajalisena vastavalt garantiiperioodi
pikkusele ja võimaliku realiseerumise ajale. Eraldised on kajastatud Kontserni juhtkonna parima
hinnangu alusel ja nende tehingute tegelikud kulud võivad erineda antud hinnangutest.
Tingimuslike kohustistena on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades lubadused,
garantiid ja muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline
või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis
teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks.
Aktsiakapital
Aktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Vastavalt põhikirjale on Kontsernil kahte liiki aktsiad:
A-aktsiad nimiväärtusega 0,60 eurot aktsia kohta ja üks eelisaktsia B-aktsia nimiväärtusega 60
eurot aktsia kohta.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Äriseadustiku nõuetele on aruandes kajastatud kohustuslik reservkapital, mis
moodustatakse puhaskasumist tehtavatest eraldistest. Iga-aastase eraldise suurus peab olema
vähemalt 5% aruandeaasta kinnitatud puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 10%
sissemakstud aktsiakapitali suurusest. Kuna Kontserni reservkapital on saavutanud nõutud taseme,
ei suurendata enam reservkapitali puhaskasumi arvelt.
Reservkapitali võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole
võimalik katta kontserni vabast omakapitalist, samuti Kontserni aktsiakapitali suurendamiseks.
Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Rent
Kontsern kui rentnik
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
88
Lepingu sõlmimisel hindab Kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet.
Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida
kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.
Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu
võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja
rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust
ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab
kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude
muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab
mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata
mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab
rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.
Esmane mõõtmine
Rentnik kajastab kasutusõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustise rendiperioodi alguse seisuga.
Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutusõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse
rendiperioodi alguse seisuga. Kasutussõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:
• rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
• kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud
rendistiimulid;
• kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
• rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega,
selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.
Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes real “Materiaalne
põhivara”.
Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete
nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on
võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab
rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases
majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et
omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.
Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on Kontsern:
• kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on
korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu
saamise hetkest;
• selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on
korrigeeritud Kontserni krediidiriskiga;
• korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik,
alusvaluuta ja tagatised.
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed
järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi
alguseks tasutud:
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
89
• fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
• muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks
kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis
sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed,
intressi viitemääraga (nt EURIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad
maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed;
• summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
• ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja
• rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi
kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.
Rendileping võib sisaldada rendikomponenti ning ühte või mitut täiendavat rendiga mitteseotud
komponenti. Praktilise abinõuna on Kontsern otsustanud mitte eraldada rendiga mitteseotud
komponente rendikomponentidest ning arvestada selle asemel kõiki rendikomponente ja kaasnevaid
rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina vastavalt alusvara liigile.
Edasine mõõtmine
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse
mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks
olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest
tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise
ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle
rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud,
et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit
alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik
kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku
eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
• suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
• vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
• hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu
muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär
igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik
kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise
hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.
Kui muutuvad rendimaksed, siis võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab
rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui
aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel
ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud
diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
• muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud
rendiperioodi põhjal; või
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
90
• muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need
vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks
järgmistest olukordadest:
• muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel.
Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel
tasumisele kuuluvate summade muutusele.
• tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava
indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus
pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt
kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st
jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud
rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik
muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud
muutuvate intressimäärade muutusest.
Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui:
• muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara
kasutamisõiguse, ja
• rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida
on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.
Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute (välja arvatud
sõidukite pikaajalised rendilepingud, mille rendiperiood lõppeb 12 kuu jooksul) ja selliste
rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste
rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna
kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või
lühem. Väikese väärtusega varade hulgas on kinnisvara.
Müügitulu kliendilepingutelt
Müügitulu on tulu, mis tekib Kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse
tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Kontsernil on õigus saada lubatud teenuste kliendile
üleandmise eest, millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern
kajastab müügitulu siis, kui kontroll teenuse üle antakse üle kliendile.
Kontsern osutab lepingute alusel vee, reo- ja sademetevee, tuletõrjehüdrantide ja muid seotud
teenuseid fikseeritud hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid
osutatakse tegelike tarnitud ühikute alusel.
Veevärgisüsteemidega liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse määramise aluseks on
võrguga liitumiseks ehitatava vara maksumus. Kontserni juhtkond on jõudnud järeldusele, et
liitumistasud ei kujuta endast veevärgiteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega
ei kajastata müügitulu liitumistasudelt koheselt, vaid teenuse osutamiseks vajalike varade eeldatava
keskmise kasuliku eluea jooksul, milleks on 75 aastat. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse
finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena real „Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt“.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
91
Müügitulu ehituslepingutelt kajastatakse teenuse osutamise perioodi jooksul vastavalt tegelikult
osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks suhtena kogu lepingu mahtu. Kontserni jaoks puudub
varal üldjuhul alternatiivne kasutus tulenevalt lepingutingimustest. Õigus saada tasu tekib
lepinguperioodi jooksul sõltumata omandiõiguse üleandmisest kliendile.
Hinnangud müügitulu, kulude ja lepingu täitmise ulatuse osas vaadatakse üle kui tingimused
muutuvad. Selle tulemusena tekkinud suurenemised või vähenemised hinnangulises müügitulus või
kuludes kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, kui tingimused, mis põhjustasid ülevaatamise,
said juhtkonnale teatavaks.
Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt maksegraafikule. Juhul,
kui Kontserni poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, siis kajastatakse lepinguline vara.
Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, siis kajastatakse lepinguline kohustus.
Juhul kui leping sisaldab tunnipõhist tasu, siis kajastatakse müügitulu summas, mille osas Kontsernil
on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid igakuiselt ja tasu kuulub maksmisele arve
esitamise hetkel.
Ühest ja samast lepingust tulenev lepinguline vara ja lepinguline kohustus kajastatakse
finantsaruandes neto summana.
Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga
tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.
Finantseerimise komponent
Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja
kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Kontsern
tehinguhinda.
Puhaskasum aktsia kohta
Puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise
emiteeritud aktsiate arvuga. Kontsernil ei ole instrumente, mis omavad lahustavat mõju
puhaskasumile aktsia kohta.
Segmendiaruandlus
Tegevussegment on Kontserni osa, mis oma majandustegevusega võib teenida tulusid ja kanda
kulusid; mille tegevuse tulemused vaatab regulaarselt läbi Kontserni juhatus, et hinnata segmendi
tegevuse tulemusi ning mille kohta on olemas eraldi finantsteave. Segmentide kohta info
avalikustamisel lähtutakse kontserni sisemises arvestuses ja aruandluses kasutatavatest
organisatsiooni struktuuriüksuste grupeerimispõhimõtetest.
LISA 3. COVID-19 MÕJUD
2019. aasta lõpus teatati Hiinas esmakordselt uue koroonaviiruse COVID-19 juhtudest. 2020. aastal
arenes viirus pandeemiaks ja selle negatiivne mõju kogus hoogu. Muude tegurite hulgas on
pandeemia avaldanud 2020. aastal negatiivset mõju ka kontserni tuludele, kasvanud on küll
erasektori vee- ja reoveeteenuste tarbimine, kuid vähenenud on ärisektori tarbimine ja tulud
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
92
ehitustegevusest. Kontserniväliste prognooside kohaselt hakkab koroonapandeemia mõju 2021.
aastal järk-järgult pöörduma. Seetõttu oleme optimistlikud, et pikaajalises vaates taastub ka
veeteenuste tarbimine jälle koroonaeelsele tasemele.
Kontsern on hinnanud ja välja arvutanud pandeemia mõju 2020. aasta tulemustele, seal kus see on
mõistlik:
- Seoses äriklientide tarbimise vähenemise ning eraklientide tarbimise suurenemisega
on Kontserni müügitulu väiksem 2,53 miljonit eurot.
- Kulud, mis on tehtud seoses pandeemiaga töökorralduse organiseerimiseks ning
töötajate turvalisuse tagamiseks ulatusid 88 tuhande euroni.
- COVID-19 mõjuna on nõudeid alla hinnatud 60 tuhande euro võrra.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
93
LISA 4. OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD
Kontsern kasutab eeldusi ja hinnanguid, mis puudutavad tuleviku sündmusi. Raamatupidamislikud
hinnangud, juba oma olemuselt, ühtivad harva tegelike tulemustega täpselt. Eeldused ja hinnangud,
mis võivad kaasa tuua märkimisväärse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse korrigeerimise
järgneval aruandeperioodil, on toodud allpool:
• Juhtkonna hinnang kolmandate osapoolte võimalike kahjunõuete osas tugineb maksimaalsel
erinevusel Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifidega arvutatud tulude ja Ettevõtte poolse
hinnangu vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele. Vastavalt seadusele kehtis
Teenuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind kuni Konkurentsiamet on kehtestanud
uue veeteenuse hinna ja Ettevõte on neid seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte on
tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest . Seetõttu ei pea Ettevõte end klientide
ees vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud tariifidega, mis kehtisid enne uute
Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist.
Võimalike maksete diskonteerimata suurus, juhul kui kohus peaks klientide võimalikke
nõudeid tunnistama, ulatub 24,1 miljoni euroni (31. detsember 2019: 36,1 miljonit eurot). See
prognoos märgib maksimaalset vahet Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifide ja Ettevõtte
poolse hinnangu vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele, viimase 24 kuu (31.
detsember 2019: 36 kuud) kohta, mis on võimalike nõuete ligikaudne järelejäänud
aegumistähtaeg. Ettevõtte juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral
võimalike kohustuste suuruseks 9,6 miljonit eurot (31. detsember 2019: 14,4 miljonit eurot).
Seisuga 31. detsember 2020 on esitatud nõudeid kogusummas 1,1 miljonit eurot ühe hagi
raames. Ettevõte ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses tagasi. Vaata
ka lisa 15.
• Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga määratakse lähtuvalt juhtkonna
hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Hinnangute tulemused on kajastatud
lisa 2 lõigus „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“, informatsioon bilansiliste väärtuste
kohta on esitatud lisades 9 ja 10.
Seisuga 31. detsember 2020 omas Kontsern põhivara jääkmaksumuses 203 miljonit eurot
(2019: 190 miljonit eurot), aruandeperioodi kulum oli 6,3 miljonit eurot (2019: 6,1 miljonit
eurot). Kui amortisatsioonimäärad väheneksid/suureneksid 5 % võrra suureneks/ väheneks
aruandeperioodi kulum vastavalt 315 tuhat eurot (2019: 305 tuhat eurot).
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
94
LISA 5. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE
FINANTSRISKI TEGURID
Oma äritegevuses on Kontsern avatud erinevatele finantsriskidele: tururisk (hõlmab valuutariski,
hinnariski, rahavoogude intressimäära riski ja õiglase väärtuse intressimäära riski), krediidirisk ja
likviidsusrisk. Kontserni finantsriskide juhtimine keskendub finantsturgude ettearvamatusele ja otsib
võimalusi vähendada võimalikku negatiivset mõju kontserni finantstulemustele. Kontsern kasutab
teatavate riskide maandamiseks tuletisinstrumente.
Kontserni finantsriske juhitakse finantsosakonna poolt juhatuse kontrolli ja järelevalve all.
Finantsosakond määratleb, hindab ja juhib finantsriske koostöös Kontserni tootmisüksustega.
Tururisk
Valuutarisk
Valuutarisk tekib, kui tulevased äritehingud või kajastatud varad või kohustused on kajastatud
valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta. Kontserni valuutarisk on seotud välisvaluutas
teostatavate ostude ning omatavate rahaliste vahenditega.
Suurem osa kontserni ostudest teostatakse eurodes. Teistes valuutades teostatud ostude osakaal
2020. aastal oli 0,0% (2019: 0,2%). Tulenevalt välisvaluutades teostatavate tehingute väikesest
osakaalust ei ole Kontsern rakendanud eraldi meetmeid selle riski vähendamiseks.
Seisuga 31. detsember 2020 oli Kontserni pangakontodel (sh tähtajalised deposiidid) olevate rahaliste
vahendite saldo kokku 44 514 tuhat eurot (31. detsember 2019: 64 775 tuhat eurot), millest ükski
summa ei olnud välisvaluutas (31. detsember 2019: ükski summa ei olnud välisvaluutas). Kontserni
muudest finantsvaradest ja finantskohustustest ei tulenenud muid olulisi valuutariske.
Lähtuvalt eelnevast hindab Kontsern oma valuutariski taset madalaks.
Hinnarisk
Kontsernil puudub finantsinstrumentidest tulenev hinnarisk, kuna tal puuduvad investeeringud
omakapitaliinstrumentidesse.
Rahavoogude intressimäära risk ja õiglase väärtuse intressimäära risk
Õiglase väärtuse intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus kõigub tulevikus
turuintressimäärade muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk on risk, et muutuva
intressimääraga finantskohustuste finantskulud suurenevad kui turuintressimäärad muutuvad.
Ujuvate intressimääradega võetud laenukohustused (lisa 11) avavad Kontserni rahavoogude
intressimäära riskile. Selleks, et maandada rahavoogude intressimäära riski, on Kontsern sõlminud
ujuvast-fikseerituks intressimäära SWAP-lepinguid (lisa 8). Kontserni intressimäära risk tuleneb
peamiselt pikaajalistest laenukohustustest ning negatiivse EURIBOR-i tingimustes ka SWAP-
lepingute ebaefektiivsusest riskimaandamisinstrumendina.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
95
Aruandeperioodi lõpul oli Kontsernil järgmised ujuva intressimääraga laenukohustused ning SWAP-
lepingud:
31.detsember 2020
31.detsember 2019
Efektiivne
intressimäär
Saldo
tuhandetes
eurodes
Efektiivne
intressimäär
Saldo
tuhandetes
eurodes
Pikaajalised
laenukohustused
0,453%
82 727
0,542%
91 221
Intressimäära SWAP-id
(nominaalväärtuses)
-
0
0,3%
37 500
Neto avatus rahavoogude
intressimäära riskile juhul
kui Euribor>0
50 227
53 721
Neto avatus rahavoogude
intressimäära riskile juhul kui
Euribor<0
37 500
37 500
Kontserni kasum on tundlik kõrgemate/madalamate laenude ning intressimäära SWAP-ide
intressikuludele intressimäärade muutuste tulemusena.
Mõju kasumile
tuhandetes eurodes
2020
2019
Intressimäärad- kasv 50 baaspunkti võrra*
-46
-37
Intressimäärad- vähenemine 50 baaspunkti võrra*
-141
-195
*Muude muutujate samaks jäädes
Üleöö- ja tähtajalised deposiidid on fikseeritud intressimääraga ja avavad seetõttu Kontserni õiglase
väärtuse intressimäära riskile. Kuna kõiki neid instrumente kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil, siis ei omaks turuintressimäärade muutus mõju Kontserni
finantsaruannetele.
Krediidirisk
Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahjumit, mis võib tekkida kui vastaspool ei suuda täita oma
lepingulisi kohustusi. Krediidiriskile on avatud rahalised vahendid pangakontodel ja deposiitides,
finantsvarad õiglases väärtuses muutuse kajastamisega läbi kasumi ja kahjumi, nõuded ostjate vastu
ja muud nõuded.
Vastavalt Kontserni riskijuhtimise põhimõtetele on Kontserni lühiajalisi vabasid rahalisi vahendeid
lubatud hoiustada ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel ja üleöö- ja tähtajalistes
deposiitidel. Tähtajaliste deposiitide sõlmimisel kasutatakse vähemalt pikaajalist Baa1
krediidireitingut (Moody’s) omavaid osapooli. Seisuga 31. detsember 2020 oli 100% Kontserni
tähtajalistest deposiitidest deponeeritud A3 reitingust kõrgemat reitingut omava osapoole juures (31.
detsember 2019: 100% kõrgem kui A3).
Kontsern jälgib ka EBA (European Banking Authority) soovitusi seoses pankade rekapitaliseerimise
nõuetega ja tähtajaliste deposiitide avamine toimub ainult pankades, milledel pole kapitaliseerimise
puudujääke.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
96
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad lähtudes
krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad
põhinevad 31. detsembrile 2020 eelnenud 24 kuu maksedistsipliinil ning nendel perioodidel tekkinud
krediidikahjumitel. Mineviku kahjumäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning
tulevikuinformatsiooni makromajanduslike faktorite kohta, mis mõjutavad ostjate võimet nõuete
tasumiseks. Kontserni hinnangul on kõige relevantsemad näitajad SKP ja töötuse määr Eestis, kus
Kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, ning seega korrigeerib mineviku kahjumäärasid vastavalt
oodatavatele muutustele nendes näitajates. Ülalkirjeldatud põhimõtete alusel arvutati nõuete
allahindlus 31. detsembril 2020:
maksetähtaeg tulevikus 0,01%;
61 kuni 90 päeva üle maksetähtaja 10%;
91 kuni 180 päeva üle maksetähtaja 30%;
181 kuni 360 päeva üle maksetähtaja 70%;
üle 360 päeva üle maksetähtaja 100%.
Kuigi raha ja raha ekvivalentidele rakenduvad väärtuse languse kajastamise nõuded vastavalt IFRS-
ile 9, oli tuvastatud väärtuse languse kahjum 31. detsembri 2020 seisuga ebaoluline.
Kontserni toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas Kontserni sisemiste protseduuridega.
Vähendamaks ostjatelt laekumata arvetega seotud krediidiriski, jälgitakse järjepidevalt klientide
maksedistsipliini. Ületähtaegsete võlgade korral kontakteerub klientidega arvelduste osakond. 2020.
aasta detsembri lõpu seisuga oli 1 klient (31. detsember 2019: 2 klient), kelle laekumata arved (lisa
7) ületasid 5% kogu ostjatelt laekumata arvetest. Aruande koostamise kuupäevaks on nimetatud
nõuded laekunud.
Finantsvarad
tuhandetes eurodes
Tähtaja ületanud
Saldo
Tähtajas
Kuni 60 päeva a
Üle 60 päeva
Allahindlus
seisuga 31. detsember 2020
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6)
44 514
44 514
0
0
0
Nõuded ostjate vastu (lisa 7)
6 848
5 905
518
896
-471
Ärikliendid
3 965
3 090
489
815
-428
Erakliendid
2 883
2 815
30
81
-43
Viitlaekumised
3
3
0
0
0
Kokku
51 365
50 422
518
896
-471
seisuga 31. detsember 2019
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6)
64 775
64 775
0
0
0
Nõuded ostjate vastu (lisa 7)
6 820
6 665
118
465
-428
Ärikliendid
3 933
3 852
66
415
-400
Erakliendid
2 887
2 813
52
50
-28
Viitlaekumised
7
7
0
0
0
Kokku
71 602
71 447
118
465
-428
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
97
Kontserni maksimaalne krediidirisk võrdub finantsvarade bilansilise maksumusega ja selle taset
hinnatakse madalaks.
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et Kontsern ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite
või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Kontsernil ei jätku piisavalt
vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks
ja/või deklareeritud dividendide maksmiseks.
Finantskohustused maksetähtaegade lõikes*
tuhandetes eurodes
Kuni 1
kuu
1 - 3
kuud
3 - 12
kuud
1 - 5
aastat
Üle 5
aasta
Kokku
seisuga 31. detsember 2020
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12)
2 321
1 185
0
213
0
3 719
Tuletisinstrumendid (lisa 8)
0
0
0
0
0
0
Laenukohustised
0
0
3 636
55 520
28 571
87 727
Rendikohustised
35
76
294
1 409
0
1 814
Kokku
2 356
1 261
3 930
57 142
28 571
93 260
seisuga 31. detsember 2019
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12)
3 149
168
31
0
0
3 348
Tuletisinstrumendid (lisa 8)
221
0
0
0
0
221
Laenukohustised
0
102
3 979
52 997
36 251
93 329
Kapitalirendikohustised
34
65
265
1 028
0
1 392
Kokku
3 404
335
4 275
54 025
36 251
98 290
*Diskonteerimata summades
Likviidsusriski juhtimisel on Kontsern võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisava hulga rahaliste
vahendite ja lühiajaliste deposiitide olemasolu, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal
ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on Kontserni igapäevase likviidsusriski
juhtimise olulised osad.
Kapitali juhtimine
Kapitali juhtimisel on Kontserni eesmärk tagada Kontserni võime jätkata tegutseva
majandusüksusena, olla kooskõlas nõukogu poolt kinnitatud äriplaani kapitalistruktuuriga ja
pikaajaliste laenulepingutega, mis kehtestavad ettevõtte omakapitali miinimummääraks 35%
koguvaradest.
Kontsern kasutab kapitali jälgimiseks omakapitali suhtarvu, mis arvutatakse jagades netovõla
kogukapitaliga. Netovõlg arvutatakse lahutades võlakohustustest (lisa 11; sealhulgas lühi- ja
pikaajalised võlakohustused nagu see on näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes) raha ja
raha ekvivalendid (lisa 6). Kogukapital arvutatakse omakapitali ja netovõla summana, nagu see on
näidatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
98
seisuga 31. detsember
tuhandetes eurodes
2020
2019
Võlakohustused
89 402
92 539
Raha
-44 514
-64 775
Netovõlg
44 888
27 764
Omakapital
112 256
115 524
Kogukapital
157 144
143 288
Netovõlg / kogukapital
28,5%
19,4%
Varad
255 665
262 855
Omakapital / varad
43,9%
43,9%
Õiglase väärtuse hinnang
Raha ja raha ekvivalentide, laekumata arvete, muude pikaajaliste nõuete, lühiajaliste võlakohustuste
ja tarnijatele tasumata arvete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende finantsseisundi aruandes
kajastatud väärtusest kuna nende realiseerumine toimub 12 kuu jooksul või nende kajastamine
toimus aruandekuupäevale lähedasel ajavahemikul.
Andmaks indikatsiooni õiglase väärtuse määramisel kasutatavatest sisenditest, on Kontsern
klassifitseerinud oma finantsinstrumendid kolmele tasemele vastavalt raamatupidamisstandardite
nõuetele.
Tase 1: Aktiivsel turul kaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus põhineb noteeritud
turuhinnal aruandeperioodi lõpus. Noteeritud turuhind, mida kasutatakse, on hetke pakkumishind.
Seisuga 31. detsember 2020 ja 2019 ei olnud Kontsernil finantsinstrumente, mis kuuluksid tasemele
1.
Tase 2: Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse
kasutades hindamistehnikaid, mis maksimeerivad jälgitava turuinfo kasutamise, kus see on võimalik,
ja toetuvad nii vähe kui võimalik ettevõtte eeldustele. Kui kõik instrumendi õiglase väärtuse jaoks
vajalikud olulised sisendid on jälgitavad, on instrumendi tase 2.
Tase 3: Kui üks või rohkem olulisi sisendeid ei põhine jälgitaval turuinfol, siis on instrumendi tase 3.
Seisuga 31. detsember 2020 olid kõik Kontserni pikaajalised võlakohustused ujuvate
intressimääradega. Pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused põhinevad diskonteeritud
rahavoogudel kasutades intressimäära 1,02% (2019: 1,02%) ja kuuluvad õiglase väärtuse hierarhia
tasemele 3. Seisuga 31. detsember 2020 on Kontserni pikaajaliste võlakohustuste õiglane väärtus 2
994 tuhat eurot väiksem nende finantsseisundi aruandes kajastatud väärtusest (31. detsember 2019:
2 787 tuhat eurot väiksem).
Õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumentid (intressimäära SWAP-lepingud, lisa 8) kuuluvad
õiglase väärtuse hierarhia tasemele 2. Intressimäära SWAP-lepingute õiglane väärtus on leitud
oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväärtusena tuginedes turul vaadeldavatel intressikõveratel.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
99
LISA 6. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID
31. detsember
tuhandetes eurodes
2020
2019
Raha ja pangakontod
20 514
43 175
Lühiajalised deposiidid
24 000
21 600
Raha ja raha ekvivalendid kokku
44 514
64 775
LISA 7. NÕUDED OSTJATE VASTU, VIITLAEKUMISED JA ETTEMAKSED
31. detsember
tuhandetes eurodes
2020
2019
Ostjatelt laekumata arved
6 848
7 248
Ebatõenäoliselt laekuvad arved
-471
-428
Nõuded ostjate vastu kokku
6 377
6 820
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi alguses
-428
-450
Perioodi jooksul laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud
nõuded
22
37
Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded
-65
-15
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi lõpus
-471
-428
Perioodi jooksul tehtud nõuete allahindlused on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Muud
äritulud (+) /-kulud (-)“. Nõuete vanuselise analüüsi kohta (sh nõuded üle tähtaja) vt lisa 5.
31. detsember
tuhandetes eurodes
2020
2019
Intressi nõuded
3
7
Muud viitlaekumised
368
107
Tulevaste perioodide ettemakstud kulud
271
304
Viitlaekumised ja ettemaksed kokku
642
418
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed kokku 7 019 7 238
Kontserni käibevara (sh nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja varud) summas 7 240 tuhat eurot (31.
detsember 2019: 6 595 tuhat eurot) on panditud pangalaenude tagatisena (lisa 11), kommertspandi
osana.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
100
LISA 8. TULETISINSTRUMENDID
31. detsember
tuhandetes eurodes
2020
2019
Lühiajalised kohustised
SWAP-lepingute lühiajaline osa
0
221
Lepingute jõustumise kuupäev
juuni 2015
Lepingute lõppemise kuupäev
november 2020
Lepingute nominaalsumma
37 500
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
101
LISA 9. MATERIAALNE PÕHIVARA
tuhandetes eurodes
Maa ja
ehitised
Rajatised
Masinad
ja
seadmed
Lõpetamata
materiaalsed
varad
Kasutus-
õiguse
varad
Lõpetamata
kasutusõigu
se varad
Materiaalsed
põhivarad
kokku
31. detsember 2018
Soetusmaksumus
26 500
215 059
49 933
3 199
0
0
294 691
Akumuleeritud
kulum
-7 114
-70 993
-37 399
0
0
0
-115 506
Jääkmaksumus
19 386
144 066
12 534
3 199
0
0
179 185
Perioodil 1. jaanuar 2019 - 31. detsember 2019 toimunud liikumised
Reklassifitseerimine
01.01.2019 (IFRS 16)
0
0
-823
-26
1 525
26
702
Soetamine
0
0
0
15 606
0
237
15 843
Põhivara maha-
kandmine ja müük
jääkväärtuses
-7
-130
-20
0
-37
0
-194
Reklassifitseerimine
245
14 829
1 245
-16 323
262
-262
-4
Arvestuslik kulum
-321
-3 342
-1 870
0
-372
0
-5 905
31. detsember 2019
Soetusmaksumus
26 688
229 228
48 552
2 456
2 493
1
309 418
Akumuleeritud
kulum
-7 385
-73 805
-37 486
0
-1 115
0
-119 791
Jääkmaksumus
19 303
155 423
11 066
2 456
1 378
1
189 627
Perioodil 1. jaanuar 2020 - 31. detsember 2020 toimunud liikumised
Soetamine
0
0
0
18 336
0
951
19 287
Põhivara maha-
kandmine ja müük
jääkväärtuses
0
0
0
0
-23
0
-23
Reklassifitseerimine
191
10 682
1 418
-11 993
629
-952
-25
Arvestuslik kulum
-296
-3 536
-2 013
0
-219
0
-6 064
31. detsember 2020
Soetusmaksumus
26 875
239 412
49 029
8 799
2 793
0
326 908
Akumuleeritud
kulum
-7 677
-76 843
-38 558
0
-1 028
0
-124 106
Jääkmaksumus
19 198
162 569
10 471
8 799
1 765
0
202 802
Põhivara on maha kantud juhul, kui selle seisukord ei võimalda edasist kasutamist tootmistegevuse
eesmärgil. Kontsern on muutnud materiaalse põhivara lisa esitusviisi võrreldes viimase
aastaaruandega. Varasemalt eraldiseisvana esitatud veerg „Muu inventar“ sisaldub nüüd veeru
„Masinad ja seadmed“ hulgas. Kasutusõiguse vara vastab oma olemuselt masinate ja seadmete
varaklassi definitsioonile.
Kontserni põhivara jääkmaksumuses 10 585 tuhat eurot (31. detsember 2019: 11 393 tuhat eurot) on
panditud kommertspandi tagatisena (lisa 11). Kontserni põhivaradele (maa ja ehitised)
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
102
jääkmaksumuses 29 730 tuhat eurot (31. detsember 2019: 30 016 tuhat eurot) on pangalaenude
tagatiseks seatud hüpoteek (lisa 11).
Kontsern on aasta jooksul kapitaliseerinud laenukasutuskulusid põhivaradesse summas 23 tuhat
eurot (2019: 21 tuhat eurot). Laenukasutuskulusid kapitaliseeriti nende laenu kaalutud keskmise
määra alusel, mis moodustab 0,45% (2019: 0,75%).
LISA 10. IMMATERIAALNE PÕHIVARA
tuhandetes eurodes
Litsentsid ja
arenguvälja-
minekud
Lõpetamata
immateriaal-
sed varad
Immateriaalsed
põhivarad kokku
31. detsember 2018
Soetusmaksumus
4 206
50
4 256
Akumuleeritud kulum
-3 591
0
-3 591
Jääkmaksumus
615
50
665
Perioodil 01. jaanuar 2019 - 31. detsember 2019 toimunud liikumised
Soetamine
0
249
249
Reklassifitseerimine
288
-288
0
Arvestuslik kulum
-204
0
-204
31. detsember 2019
Soetusmaksumus
4 463
11
4 474
Akumuleeritud kulum
-3 764
0
-3 764
Jääkmaksumus
699
11
710
Perioodil 01. jaanuar 2020 - 31. detsember 2020 toimunud liikumised
Soetamine
0
138
138
Reklassifitseerimine
119
-119
0
Arvestuslik kulum
-219
0
-219
31. detsember 2020
Soetusmaksumus
4 582
30
4 612
Akumuleeritud kulum
-3 983
0
-3 983
Jääkmaksumus
599
30
629
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
103
LISA 11. VÕLAKOHUSTUSED
tuhandetes eurodes
31. detsember
Lühiajalised kohustised
2020
2019
Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa
393
352
Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa
3 630
3 631
Pikaajalised kohustised
Rendikohustised
1 400
964
Laenukohustised
83 978
87 592
Pangalaenud
tuhandetes eurodes
Saldo
Effektiivne intressimäär
seisuga 31. detsember 2020
Rendikohustised
1 793
1,08%-1,77%
Ujuva intressimääraga laenud
(baasintress 6-kuu Euribor)
87 608
0,11%-0,95%
seisuga 31. detsember 2019
Rendikohustised
1 316
0,89%-1,86%
Ujuva intressimääraga laenud
(baasintress 6-kuu Euribor)
91 221
0,30%-1,02%
Seisuga 31. detsember 2020 kehtivad Kontserni laenulepingud kuuluvad tagastamisele järgmiselt.
Esimene laenuleping summas 37,5 miljonit eurot tagastatakse 2022. aasta septembris (31.
detsember 2019: 2022. aasta septembris). Teine laenuleping summas 20 miljonit eurot tagastatakse
üheteistkümne võrdse poolaastase maksega perioodil 2019 mai kuni 2024 mai (31. detsember 2019:
2019 mai kuni 2024 mai). Kolmas laenuleping summas 37,5 miljonit eurot tagastatakse 21 võrdse
poolaastase maksega perioodil 2024 november kuni 2034 november.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
104
Netovõla liikumine
Netovõlg
31. detsember
tuhandetes eurodes
2020
2019
Raha ja raha ekvivalendid
44 514
64 775
Laenukohustised
-87 608
-91 223
Rendikohustised
-1 793
-1 316
Netovõlg kokku
-44 888
-27 764
Raha ja raha ekvivalendid
44 514
64 775
Koguvõlg – ujuva intressimääraga
-89 401
-92 539
Netovõlg kokku
-44 888
-27 764
Kohustised
finantseerimistegevusest
Muud varad
tuhandetes eurodes
Laenud
Rendid
Kokku
Raha ja raha
ekvivalendid
Kokku
Netovõlg seisuga 31. detsember 2019
-94 927
-1 518
-96 445
61 769
-34 676
Rahavoog
3 636
404
4 040
3 006
7 046
Lisandumised – kapitalirendid
0
-239
-239
0
-239
Muud muutused
68
37
105
0
105
Netovõlg seisuga 31. detsember 2020
-91 223
-1 316
-92 539
64 775
-27 764
Rahavoog
3 636
555
4 191
-20 261
-16 070
Lisandumised – rendid
0
-1037
-1 037
0
-1 037
Muud muutused
-22
5
-17
0
-17
Netovõlg seisuga 31. detsember 2020
-87 609
-1 793
-89 402
44 514
-44 888
Muud muutused sisaldavad mitterahalisi liikumisi, sh laenu finantseerimise kulud, mis kajastatakse
finantskuluna laenuperioodi jooksul, ning rendilepingute ennetähtaegsed lõpetamised.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
105
Pangalaenude tagatised ja panditud vara
Tagatise bilansiline väärtus
tuhandetes eurodes
31. detsember
Tagatise liik
Tagatisvara nimetus ja asukoht
2020
2019
Kommertspant
Ettevõtte vallasvara (lisa 7, 9)
17 825
17 988
Hüpoteek
Kinnisvarad Paljassaare põik 14 ja Järvevana
tee 3, Tallinn, Eesti (lisa 9)
29 730
30 016
LISA 12. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
Võlad tarnijatele - tegevuskulud
1 666
2 287
Võlad tarnijatele - investeeringud
1 502
768
Võlad seotud osapooltele (lisa 25)
185
184
Võlad töötajatele
1 521
1 261
Intressivõlad
66
78
Muud viitvõlad
114
110
Garantiieraldis
213
70
Maksuvõlad, sh:
Tulumaks
206
196
Käibemaks
634
697
Vee erikasutusõiguse tasu
318
314
Saastetasu
202
302
Sotsiaalkindlustusmaks
402
394
Muud maksud
56
58
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku
7 085
6 718
LISA 13. TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni
esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahvid.
Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata
ettevõttele olulise täiendava maksusumma.
Kontserni vaba omakapital seisuga 31. detsember 2020 moodustas 74 243 tuhat eurot (2019: 77 512
tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneks kogu jaotamata
kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 17 334 tuhat eurot (2019: 18 733 tuhat eurot), rakendades
madalamat maksumäära, mida on võimalik dividendimaksetele alates 2019. aastast rakendada.
Vaata ka lisa 2.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
106
LISA 14. ETTEMAKSED
31. detsember
tuhandetes eurodes
2020
2019
Ostjate ettemaksed veevarustuse ja reovee
ärajuhtimise teenuste eest
91
132
Ettemaksed põhivara eest
0
4
Liitumiste eest saadud ettemaksed
2 354
2 187
Ettemaksed kokku
2 445
2 323
LISA 15. ERALDIS VÕIMALIKE KOLMANDATE OSAPOOLTE NÕUETE KATTEKS
12. detsembril 2017 langetas Riigikohus otsuse AS-i Tallinna Vesi kassatsioonkaebuse osas, mis
puudutab tariifivaidlust Konkurentsiametiga. Kohus leidis, et Konkurentsiamet ei pea järgima
Ettevõtte erastamisel sõlmitud Teenuslepingus sisalduvat kokkulepet veeteenuse hindade kohta.
Edaspidi reguleerib veeteenuse hinda Konkurentsiamet.
Vastavalt seadusele kehtis Teenuslepingu alusel kehtestatud veeteenuse hind kuni Konkurentsiamet
on kehtestanud uue veeteenuse hinna ja Ettevõte on neid seadusega kooskõlas rakendanud. Ettevõte
on tegutsenud heas usus ja lähtudes õigusaktide nõuetest . Seetõttu ei pea Ettevõte end klientide ees
vastutavaks mistahes nõuete suhtes, mis on seotud tariifidega, mis kehtisid enne uute
Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide nõuetekohast rakendamist.
18. oktoobril 2019 kooskõlastas Konkurentsiamet Ettevõtte poolt sama aasta septembris esitatud
tariifitaotluse. Uued veeteenuste hinnad rakendusid alates 1. detsembrist 2019. Ettevõtte
põhitegevuspiirkonnas langesid hinnad erakliendile keskmiselt 27% ja ärikliendile keskmiselt 15%.
Võimalike maksete diskonteerimata suurus, juhul kui kohus peaks klientide võimalikke nõudeid
tunnistama, ulatub 24,1 miljoni euroni (31. detsember 2019: 36,1 miljonit eurot). See prognoos
märgib maksimaalset vahet Teenuslepingu alusel kehtestatud tariifide ja Ettevõtte poolse hinnangu
vahel, reservatsiooniga võimalikule kõikumisele, viimase 24 kuu (31. detsember 2019: 36 kuud) kohta,
mis on võimalike nõuete ligikaudne järelejäänud aegumistähtaeg.
Ettevõtte juhatus on hinnanud kohtu poolt nõuete rahuldamise korral võimalike kohustuste
suuruseks 9,6 miljonit eurot (31. detsember 2019: 14,4 miljonit eurot). Seisuga 31. detsember 2020
on esitatud nõudeid kogusummas 1,1 miljonit eurot ühe hagi raames. Aruande koostamise kuupäeva
seisuga on esitatud täiendav nõue summas 384 tuhat eurot ühe hagi raames (vt ka lisa 27). Ettevõte
ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab need täies ulatuses tagasi.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
107
LISA 16. AKTSIAKAPITAL
Seisuga 31. detsember 2020 oli aktsiakapital nimiväärtuses 12 000 060 (kaksteist miljonit
kuuskümmend) eurot, mis jagunes 20 000 000 (kahekümneks miljoniks) 0,60 (kuuekümne eurosendi)
nimiväärtusega A-aktsiaks ja 1 (üheks) 60 (kuuekümne) euroseks eelisaktsiaks (B-aktsia).
B-aktsia annab aktsionärile vetoõiguse järgmiste küsimuste otsustamisel: põhikirja muutmine,
aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmine, oma aktsiate
omandamine, AS Tallinna Vesi tegevuse lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise
otsustamine, juhatuse või nõukogu nõudel teiste AS Tallinna Vesi tegevusega seotud küsimuste
otsustamine, mis ei ole antud seadusega Üldkoosoleku ainupädevusse. B-aktsia andis 2020. aastal
ja 2019. aastal aktsionärile eelisõiguse saada dividende kokkulepitud summas 600 (kuussada) eurot.
Aktsiate emiteerimine ja tagasiostmine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses vastavalt põhikirjas
määratud põhimõtetele, juhatusel sellekohased erivolitused puuduvad.
Seisuga 31. detsember 2020 ja 2019 omasid United Utilities (Tallinn) B.V. 7 060 870 (35,3%) A-aktsiat
ja Tallinna linn 6 939 130 (34,7%) A-aktsiat ja ühte B-aktsiat, 6 000 000 aktsiat on vabas ringluses.
Teised otsesed aktsionärid omasid seisuga 31. detsember 2020 ja 2019 igaüks vähem kui 5% aktsiaid.
Seisuga 31. detsember 2020 ei omanud nõukogu ega juhatuse liikmed ettevõtte aktsiaid (31.
detsember 2019: Riina Käi omas 100 aktsiat). Väljakuulutatud ja väljamakstud dividendid on näidatud
lisas 22.
Tingimuslik tulumaks jaotamata kasumilt väljamakstavatele dividendidele on näidatud lisas 13.
LISA 17. SEGMENDIARUANDLUS
Vastavalt standardi IFRS 8 "Segmendiaruandlus" põhimõtetele on kohustus esitada eraldi
informatsiooni tegevussegmendi kohta, kui selle segmendi müügitulu, kasum/kahjum või varade
maht on suurem kui 10% kõikide segmentide vastava näitaja kogusummast.
Kontsern on ärisegmendid määratlenud põhinedes kõrgema äriotsustaja poolt regulaarselt
strateegiliste otsuste tegemiseks kasutatavale aruandlusele. Kõrgem äriotsustaja jälgib Kontserni
äritegevust tegevusvaldkonna põhiselt. Eristatakse kolme segmenti: veeteenused, ehitusteenused ja
muud teenused.
Veeteenused: veevarustuse, reovee ärajuhtimise, sademevee kogumise ja puhastamise ning
tuletõrjehüdrantide teenus, ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus.
Ehitusteenused: Watercom poolt osutatavad ehitusteenused. Ehitusteenused on klassifitseeritud
eraldiseisvaks segmendiks, sest selle müügitulu moodustab enam kui 10% kõikide segmentide
müügitulust kokku.
Muud teenused: teehoiutööd, survepesu- ja transporditeenused, projektijuhtimise ja
omanikujärelevalve teenused ning muud teenused. Muud tegevusalad on Kontserni finantstulemuste
seisukohalt väheolulised ning ükski neist ei moodusta aruandluse mõistes eraldiseisvat segmenti.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
108
Kõrgem äriotsustaja hindab tegevussegmentide tulemust segmendi müügitulu (segmendiväline ja
segmentidevaheline müügitulu) ja brutokasumi alusel. Segmentidevahelised tehingud toimuvad
turutingimustel.
tuhandetes eurodes
Veeteenused
Ehitus-
teenused
Muud
teenused
Segmentide-
vahelised
tehingud
Segmendid
kokku
1. jaanuar 2020 - 31. detsember 2020
Kontserniväline müük
45 800
5 222
695
0
51 717
Segmentidevaheline müük
1
3 481
3 421
-6 903
0
Segmendi müügitulu kokku
45 801
8 703
4 116
-6 903
51 717
Segmendi brutokasum
19 614
409
2 768
-565
22 226
Jagamatud kulud:
Turustus- ja üldhalduskulud
-5 009
Muud äritulud ja -kulud
4 567
Ärikasum
21 784
1. jaanuar 2019 - 31. detsember 2019
Kontserniväline müük
56 866
5 960
597
0
63 423
Segmentidevaheline müük
1
2 740
3 399
-6 140
0
Segmendi müügitulu kokku
56 867
8 700
3 996
-6 140
63 423
Segmendi brutokasum
32 982
329
1 253
-611
33 953
Jagamatud kulud:
Turustus- ja üldhalduskulud
-6 079
Muud äritulud ja -kulud
4 201
Ärikasum
32 075
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
109
Müügitulu tegevusalade lõikes
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2 019
Veeteenused
Veevarustuse teenus
8 106
13 781
Reovee ärajuhtimise teenus
12 048
11 719
Müük eraklientidele kokku
20 154
25 500
Veevarustuse teenus
7,209
11 482
Reovee ärajuhtimise teenus
7,417
9 317
Müük äriklientidele kokku
14 626
20 799
Veevarustuse teenus
1,593
1 622
Reovee ärajuhtimise teenus
3,298
3 193
Sademevee ärajuhtimise teenus
291
426
Müük teeninduspiirkonnavälistele klientidele kokku
5 182
5 241
Sademevee kogumise ja puhastamise ning
tuletõrjehüdrantide teenus
4 588
4 002
Ülenormatiivse reostuse tasu ja purgimisteenus
1 250
1 324
Veeteenused kokku
45 800
56 866
Ehitusteenused
5 222
5 960
Muud teenused
695
597
Müügitulu kokku
51 717
63 423
100% Kontserni müügitulust teeniti Eesti Vabariigis.
LISA 18. TÖÖJÕUKULUD
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
Töötasu (lisa 19)
-7 417
-6 762
Sotsiaalmaks ja töötuskindlustus (lisa 19)
-2 509
-2 286
Tööjõukulud kokku
-9 926
-9 048
Keskmine töötajate arv
332
321
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
110
LISA 19. MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE-, TURUSTUS- JA ÜLDHALDUSKULUD
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
Müüdud toodete ja teenuste kulu
Vee erikasutusõiguse tasu
-1 237
-1 219
Kemikaalid
-1 567
-1 664
Elekter
-3 256
-3 566
Saastetasu
-989
-1 089
Tööjõukulud (lisa 18)
-7 247
-6 602
Kulum
-5 521
-5 420
Ehitusteenused
-4 256
-5 096
Muud kulud
-5 418
-4 814
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku
-29 491
-29 470
Turustuskulud
Tööjõukulud (lisa 18)
-370
-318
Muud turustuskulud
-63
-72
Turustuskulud kokku
-433
-390
Üldhalduskulud
Tööjõukulud (lisa 18)
-2,309
-2 128
Kulum
-333
-335
Muud üldhalduskulud
-1,934
-3 226
Üldhalduskulud kokku
-4,576
-5 689
LISA 20. MUUD ÄRITULUD JA -KULUD
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
Üksikliitumiste rajamistulud
542
389
Liitumispunktide kulum
-429
-354
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu (-)/kulu vähenemine (+)
-64
20
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks (lisa 15)
4 814
4 626
Muud äritulud (+)/-kulud (-)
-296
-480
Muud äritulud ja -kulud kokku
4 567
4 201
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
111
LISA 21. FINANTSTULUD JA -KULUD
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
Intressitulud
31
38
Intressikulud, laen ja rent
-487
-714
Intressikulud, SWAP
-185
-230
SWAP-i õiglase väärtuse suurenemine (+)/vähenemine (-)
221
159
Muud finantstulud (+)/-kulud (-)
-22
-24
Muud finantstulud (+)/-kulud (-)
-442
-771
LISA 22. DIVIDENDID
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
Perioodil väljakuulutatud dividendid
20,001
15 001
Perioodil väljamakstud dividendid
19,888
14 965
Kinnipeetud tulumaks dividendidelt
113
36
Tulumaks väljamakstud dividendidelt
-4 355
-3 544
Välja kuulutatud dividend aktsia kohta:
Dividend A-aktsia kohta (eurodes)
0,75
0,75
Dividend B-aktsia kohta (eurodes)
600
600
Dividendide tulumaksumäär 2020. aastal on 20/80, kuid eelneva kolme aasta maksustatud
dividendimaksete keskmise summa ulatuses rakendub maksumäär 14/86. Kolme aasta
dividendimaksete keskmise summa arvutamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta.
Füüsilisest isikust aktsionäridele välja makstud madalama maksumääraga dividendidelt peetakse
täiendavalt kinni 7% tulumaksu. 2019. aastal oli dividendide tulumaksumäär 20/80.
Tulevaste perioodide tulumaksukulu ja kohustus 2020. aastaks on 255 tuhat eurot ja see on arvutatud
tütarettevõtte jaotatava kasumi põhjal seisuga 31.12.2020.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
112
LISA 23. KASUM AKTSIA KOHTA
31. detsembril lõppenud aasta
2020
2019
Aruandeperioodi jaotamata kasum, millest on
lahutatud B-aktsia dividendi eelisõigused (tuhandetes
eurodes)
16 731
27 759
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tükkides)
20 000 000
20 000 000
Kasum A-aktsia kohta (eurodes)
0,84
1,39
Kasum B-aktsia kohta (eurodes)
600
600
31. detsembril 2020 ja 2019 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta võrdne
kasumiga aktsia kohta.
LISA 24. RENDID
Rendilepingud, kus Kontsern tegutseb rentnikuna, on sõidukite, kinnisvara ja IT-seadmete rendid.
Kõikide rendilepingute alusvaluutaks on euro. Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile.
31. detsembril lõppenud
aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
Intressikulu rendikohustistelt
24
19
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu
10
15
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu
1
1
2020. aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 589 tuhat eurot (2019: 438 tuhat
eurot).
Informatsiooni kasutusõiguse vara amortisatsioonikulu, lisandumiste ja jääkväärtuse kohta vaata
lisast 9. Rendikohustiste lunastustähtaja analüüs on esitatud lisas 5.
Seisuga 31. detsember 2020 oli Kontsern sõlminud 2021. aastal jõustuvaid rendilepinguid summas
926 tuhat eurot (2019: 825 tuhat eurot).
Rendilepingud, kus Kontsern tegutseb rendileandjana, on kõik kinnisvara rendid. Kõik rendilepingud
klassifitseeruvad kasutusrendilepinguteks. Kõikide kasutusrendilepingute alusvaluutaks on euro.
Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu kasutusrendist oli 140 tuhat eurot (2019: 73 tuhat
eurot). Kontserni hinnangul on renditulu ning renditavate varade osakaal koguvarast ebaolulised.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
113
LISA 25. SEOTUD OSAPOOLED
Tehinguteks seotud osapooltega loetakse tehinguid nõukogu ja juhatuse liikmetega, nende
lähikondsetega ja ettevõtetega, milles nad omavad kontrolli või olulist mõju ning tehinguid olulist
mõju omavate aktsionäridega. Dividendide maksed on näidatud omakapitali liikumise aruandes.
Olulist mõju omavad aktsionärid
Saldod kontserni finantsseisundi aruandes
tuhandetes eurodes
31. detsember
2020
2019
Ostjatelt laekumata arved
1 390
531
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12)
185
184
Tehingud
tuhandetes eurodes
31. detsembril lõppenud aasta
2020
2019
Müügitulu (lisa 17)
4 588
4 002
Juhtimis- ja konsultatsiooniteenuse ost
736
991
Tasud kontserni juhatuse ja nõukogu liikmetele
tuhandetes eurodes (ilma sotsiaalmaksuta)
31. detsembril lõppenud aasta
2020
2019
Juhatuse liikmed
213
213
Nõukogu liikmed
32
32
Juhtkonna võtmeisikutena on käsitletud Kontserni juhatuse ja nõukogu liikmeid, kellele on
arvestatud ainult ülalnimetatud lepingulisi palgatasusid. Lisaks sellele on juhatuse liikmed
piiriüleste töötajatena saanud otse neile makstud tasusid ka United Utilities (Tallinn) B.V. gruppi
kuuluvatelt ettevõtetelt. Vastavad kompensatsioonid on kajastatud real „Juhtimis- ja
konsultatsiooniteenuse ost“.
Potentsiaalne palgakulu kohustis oleks kuni 90 tuhat eurot (ilma sotsiaalmaksuta) kui nõukogu peaks
välja vahetama kõik juhatuse liikmed.
Kontserni juhatuse ega nõukogu liikmed ei oma üle 5% osalust üheski kontserniga olulistes äri- ja
või koostöösuhetes olevas ettevõttes.
Seotud osapooltele kuuluvate kontserni aktsiate info on toodud lisades 16 ja 27. Makstud dividendid
on toodud lisas 22.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
114
LISA 26. TÜTARETTEVÕTTED
Osalus (%) 31. detsember
2020
2019
Tütarettevõte
Asukohamaa
Tegevusala
Watercom OÜ
Tallinn, Eesti
Ehitus- ja muude kõrvalteenuste
osutamine
100
100
AS Tallinna Vesi asutas Watercom OÜ 25. mail 2010.
LISA 27. SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA
Uus tütarettevõte
AS Tallinna Vesi omandas 28.01.2021 Eesti Vabariigis 100%-lise osaluse ettevõtjas ärinimega ASTV
Green Energy OÜ. Ettevõtte põhitegevusala on gaasitootmine. Tegemist on alustava ettevõttega ning
aktiivset majandustegevust ei ole toimunud.
Ettevõtte omandamisega soovitakse pikemaajalises vaates pakkuda veeteenuste osutamisel
tekkivaid taaskasutatavaid ressursse toodetena roheenergeetika turul. Üks tulevikuperspektiiv on
siseneda biometaani tootmise turule, kuid erinevaid võimalusi analüüsitakse ka laiemalt.
Muutused aktsionäride struktuuris
3. veebruaril 2021, Tallinna Linn ja United Utilities (Tallinn) B.V. teavitasid AS Tallinna Vesi, et Tallinna
Linn, United Utilities (Tallinn) B.V., United Utilities PLC ja Osaühing Utilitas sõlmivad aktsiate
müügilepingu, mille kohaselt United Utilities (Tallinn) B.V. müüb kokku 7,060,870 AS Tallinna Vesi A-
aktsiat võrdsetes osades Tallinna Linnale ja Osaühingule Utilitas hinnaga 14,20 eurot aktsia
(“Tehing”). Tehingu tulemusel kuulub Tallinna Linnale 10 469 565 AS Tallinna Vesi A-aktsiat ja 1 B-
aktsia (mis esindavad 52,35% AS Tallinna Vesi aktsiakapitalist) ja Osaühingule Utilitas kuulub 3 530
435 AS Tallinna Vesi A- aktsiat (mis esindavad 17.65% AS Tallinna Vesi aktsiakapitalist).
11.02.2021 toimunud Tallinna Linnavolikogu istungil kiideti AS-i Tallinna Vesi aktsiate omandamine
ja seejärel AS-i Tallinna Vesi aktsionäridele aktsiate kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemine
heaks. Konkurentsiamet tegi 09.03.2021 otsuse, millega andis Tallinna Linnale ja Osaühingule
Utilitas loa ühise valitseva mõju omandamiseks AS-i Tallinna Vesi üle. Pooled planeerivad tehingu
lõpule viia 31. märtsil 2021.
Pärast omandamistehingu lõpuleviimist ja Finantsinspektsioonilt vastavate kooskõlastuste saamist
teevad Tallinna Linn ja Osaühing Utilitas ühise kohustusliku ülevõtmispakkumise AS Tallinna Vesi
vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate osas. Ülevõtmispakkumise tingimused avaldatakse pärast
seda, kui Finantsinspektsioon on need kooskõlastanud.
AS Tallinna Vesi juhatuse hinnangul ei oma müügilepingu sõlmimine ettevõtte äritegevusele ega
majandustulemustele otsest olulist mõju, kuna ettevõte jätkab tavapärast majandustegevust ning
muudatusi müügileping teenuse osutamisesse ei too.
AS Tallinna Vesi juhatus edastab aktsionäridele otsuste eelnõud otsuste vastuvõtmiseks koosolekut
kokku kutsumata vastavalt äriseadustiku §-le 299
1
.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
115
Nõukogu poolt kinnitatud juhatuse ettepanekud vastu võetavate otsuste osas 01.04.2021 on
järgmised:
Kutsuda Seltsi nõukogust tagasi nõukogu liige hr Simon Roger Gardiner. Simon Roger Gardiner’i
volitused lõppevad 31. märtsil 2021.
Kutsuda Seltsi nõukogust tagasi nõukogu liige hr Martin Padley. Martin Padley’i volitused lõppevad
31. märtsil 2021.
Valida hr Mart Mägi Seltsi nõukogu liikmeks alates 1. aprillist 2021 põhikirjajärgseks ametiajaks.
Valida hr Robert Kitt Seltsi nõukogu liikmeks alates 1. aprillist 2021 põhikirjajärgseks ametiajaks.
Muuta Seltsi põhikirja ja kehtestada see uues aktsionäridele esitatud redaktsioonis.
Põhikirja uus redaktsioon on kättesaadav Seltsi kodulehel, alajaotuses „Investor->Aktsionäride
otsuste vastuvõtmine->[…]->Põhikirja projekt".
Anda Seltsile nõusolek ühe B-aktsia omandamiseks Tallinna Linnalt, nimiväärtusega 60
(kuuskümmend) eurot ja tasuda selle eest Tallinna Linnale 60 (kuuskümmend) eurot. Omandamine
viia läbi hiljemalt 1. maiks 2021.
Kolmandate osapoolte nõue
Aruande kuupäeva järgselt on ettevõttele esitatud nõue summas 384 tuhat eurot ühe hagi raames
seoses tariifidega, mis kehtisid enne uute Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud tariifide
nõuetekohast rakendamist. Ettevõte ei võta omaks mistahes vastutust ja lükkab selle täies ulatuses
tagasi. Vt lisa 15.
LISA 28. LISAINFORMATSIOON KONTSERNI EMAETTEVÕTTE KOHTA
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lisades avaldada konsolideeriva üksuse (Emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased
aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid,
mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete
kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes,
mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27
„Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded“ nõuetele.
Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud
raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete, ühisettevõtete ja
sidusettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse
langusest tekkinud allahindlused.
Emaettevõtte eraldiseisvad aruanded
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele
väljamakseid, leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud
aktsiakapital, ülekurss ja reservid.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
116
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
tuhandetes eurodes
31. detsember
VARAD
2020
2019
KÄIBEVARA
Raha ja raha ekvivalendid kokku
42 878
63 711
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed
6 195
6 047
Nõuded emaettevõttele
316
0
Nõuded tütarettevõtjale
49
46
Varud
680
502
KÄIBEVARA KOKKU
50 118
70 306
PÕHIVARA
Investeering tütarettevõtjasse
527
527
Materiaalne põhivara
208 060
195 071
Immateriaalne põhivara
597
708
PÕHIVARA KOKKU
209 184
196 306
VARAD KOKKU
259 302
266 612
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa
169
189
Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa
3 630
3 630
Võlad tarnijatele ja muud võlad
5 676
4 932
Tuletisinstrumendid
0
221
Võlad tütarettevõtjale
1 092
1 052
Ostjate ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud
2 443
2 321
LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU
13 010
12 345
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt
34 564
31 070
Rendikohustised
301
415
Laenukohustised
83 978
87 592
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks
9 628
14 442
Muud võlad
14
0
PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU
128 485
133 519
KOHUSTISED KOKKU
141 495
145 866
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
12 000
12 000
Ülekurss
24 734
24 734
Kohustuslik reservkapital
1 278
1 278
Jaotamata kasum
79 795
82 734
OMAKAPITAL KOKKU
117 807
120 748
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU
259 302
266 612
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
117
KOONDKASUMIARUANNE
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
Müügitulu
46 300
57 288
Müüdud toodete/teenuste kulud
-24 788
-23 955
BRUTOKASUM
21 512
33 333
Turustuskulud
-433
-391
Üldhalduskulud
-4 345
-5 450
Muud äritulud (+)/-kulud (-)
4 585
4 263
ÄRIKASUM
21 319
31 755
Finantstulud
30
38
Finantskulud
-5
-98
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
21 344
31 695
Dividendide tulumaks
-4 282
-3 388
PUHASKASUM
17 062
28 307
KOONDKASUM
17 062
28 307
Jaotatav kasum:
A-aktsia omanikele
17 061
28 306
B-aktsia omanikule
0,60
0,60
Kasum A-aktsia kohta (eurodes)
0,85
1,42
Kasum B-aktsia kohta (eurodes)
600
600
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
118
RAHAVOOGUDE ARUANNE
31. detsembril lõppenud aasta
tuhandetes eurodes
2020
2019
ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD
Ärikasum
21 319
31 755
Korrigeerimine kulumiga
6 109
5 972
Korrigeerimine tuludega liitumistasudest
-542
-389
Muud mitterahalised korrigeerimised
-4 814
-4 624
Kasum(-)/kahjum(+) põhivara müügist
0
137
Äritegevusega seotud käibevara muutus
-527
506
Äritegevusega seotud kohustiste muutus
20
328
RAHAVOOG ÄRITEGEVUSEST
21 565
33 685
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Põhivara soetamine
-16 059
-10 995
Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid,
sh üksikliitumiste rajamistulud
1 998
3 010
Põhivara müügitulu
0
25
Saadud intressid
35
36
RAHAVOOG INVESTEERIMISTEGEVUSEST
-14 026
-7 927
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud,
sh SWAP-intressid
-736
-1 045
Tasutud kapitalirendi maksed
-167
-209
Võetud laenud
0
37 500
Tasutud laenud
-3 636
-41 136
Saadud dividendid
450
700
Tasutud dividendid
-19 888
-14 965
Makstud kinnipeetud tulumaks dividendidelt
-113
-36
Tulumaks dividendidelt
-4 282
-3 388
RAHAVOOG FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
-28 372
-22 579
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS
-20 833
3 182
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES
63 711
60 529
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS
42 878
63 711
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
119
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
tuhandetes eurodes
Aktsia-
kapital
Ülekurss
Kohustuslik
reservkapital
Jaotamata
kasum
Omakapital
kokku
31. detsember 2018
12 000
24 734
1 278
69 428
107 440
Dividendid
0
0
0
-15 001
-15 001
Perioodi koondkasum
0
0
0
28 307
28 307
31. detsember 2019
12 000
24 734
1 278
82 734
120 746
Valitseva ja olulise mõju all
olevate osaluste bilansiline
väärtus
0
0
0
0
-527
Valitseva ja olulise mõju all
olevate osaluste väärtus
arvestatuna kapitaliosaluse
meetodil
0
0
0
0
0
Korrigeeritud
konsolideerimata omakapital
31. detsember 2019
12 000
24 734
1 278
82 734
120 219
31. detsember 2019
12 000
24 734
1 278
82 734
120 746
Dividendid
0
0
0
-20 001
-20 001
Perioodi koondkasum
0
0
0
17 062
17 062
31. detsember 2020
12 000
24 734
1 278
79 795
117 807
Valitseva ja olulise mõju all
olevate osaluste bilansiline
väärtus
0
0
0
0
-527
Valitseva ja olulise mõju all
olevate osaluste väärtus
arvestatuna kapitaliosaluse
meetodil
0
0
0
0
0
Korrigeeritud
konsolideerimata omakapital
31. detsember 2020
12 000
24 734
1 278
79 795
117 280
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
120
14. JUHATUSE JA NÕUKOGU KINNITUS
Juhatus on 15. märtsil 2021. aastal koostanud AS-i Tallinna Vesi tegevusaruande ning
raamatupidamise aastaaruande. AS-i Tallinna Vesi nõukogu on läbi vaadanud juhatuse poolt esitatud
majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja
sõltumatu audiitori järeldusotsusest, ning on 25. märtsil 2021. aastal majandusaasta aruande
aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks oma protokollilise otsusega heaks kiitnud.
Nimi Ametinimetus Allkiri
Karl Heino Brookes Juhatuse esimees
Aleksandr Timofejev Juhatuse liige
Kristi Ojakäär Juhatuse liige
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
121
15. JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED
Meie sotsiaalse vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse aruande peatükk on koostatud vastavalt
Global Reporting Initiative’i (GRI standardid) jätkusuutlikkuse aruandlusstandardile. GRI standardi
kohaselt on võimalik esitada - sõltuvalt aruande detailsusest - kas ’kõikehaarav’ (
comprehensive
)
või ’põhinõutele vastav’ (
core
) aruanne. Võttes arvesse ettevõtte suurust ja tegevuse ulatust
globaalses kontekstis, on sobivam neist kahest ’põhinõuetele vastav’ ehk aruanne, mis kirjeldab
ettevõtte profiili, huvigruppe ja põhimõtteid ning juhtimisviisi ja peamisi tegevusnäitajaid.
Ettevõte jätkab oluliste teemade mõju ja tulemuste mõõtmist mitmete erinevate näitajate põhjal.
Võrreldes 2019. aasta aruandega ei ole GRI indeksisse märkimisväärseid muudatusi tehtud ning
2019. aastal sisse toodud indikaatorid on kasutusel ka käesolevas aruandes. Võrreldes eelmise
aruandega ei ole toimunud suuremaid muudatusi ettevõtte tegevustes, mõjudes, praktikates ega
fookustes.
Sarnaselt möödunud aastaga ei olnud mõnede oluliste teemade kirjeldamiseks GRI standardis
ette nähtud andmed ettevõtte tegevuse kirjeldamiseks piisavad. Seetõttu on aruandes lisaks GRI
andmetele esitatud ka mõned ettevõttespetsiifilised tulemusnäitajad. Need näitajad on GRI
indeksis toodud ilma GRI koodita.
Aruande sisu määratlemine
Aruande sisu määratlemisel lähtuti huvigruppide kaasamise, jätkusuutlikkuse, olulisuse ja
terviklikkuse põhimõtetest. Sisu määratlemiseks ning oluliste teemade leidmiseks moodustati
2017. aastal mitu juhtkonnaliikmetest koosnevat töögruppi, kus arutati läbi ettevõtet puudutavad
keskkonna-, majandus- ja sotsiaalvaldkonna teemad ning sõnastati üheskoos ettevõtte
jätkusuutlikkuse ja huvigruppidele avalduva mõju seisukohalt olulisi teemasid. Sealjuures võeti
arvesse ettevõtte väärtusi ja eesmärke ning väliseid mõjusid, mis tulenevad seadusandlusest,
turusituatsioonist ja looduskeskkonnast. Lisaks arvestati aruande sisu määratlemisel
väikeinvestoritelt saadud tagasisidet.
Leitud teemade olulisust hinnati nii huvigruppide kui ka ettevõtte perspektiivist, võttes arvesse
huvigruppidelt saadud infot, ettevõtte töötajatelt ja klientidelt kogutud tagasisidet ning
aktsionäride ja koostööpartneritega suheldes kogutud informatsiooni. Pärast olulisuse hindamist
ühtlustati kõik leitud teemad vastavalt GRI standardile.
Olulisena määratleti järgmised teemad:
• majandustulemused,
• kaudne majandusmõju,
• korruptsiooni tõkestamine,
• vesi [AS Tallinna Vesi: säästlik veekasutus],
• puhastatud heitvesi ja jäätmed [AS Tallinna Vesi: puhastatud heitvee kvaliteet],
• keskkonnaalane nõuetelevastavus,
• tööhõive,
• töötervishoid ja -ohutus,
• koolitus ja haridus [AS Tallinna Vesi: töötajate areng ja järelkasv],
• kohalik kogukond,
• turundus ja kaubamärk [AS Tallinna Vesi: vastutustundlik klienditeenindus],
• sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine [AS Tallinna Vesi: teenuste kvaliteedi tagamine].
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
122
Mõjusid, mis muudavad teemad ettevõtte jaoks oluseks, on nii organisatsioonisiseseid kui ka
ettevõtteväliseid, mistõttu mõjutavad kõik olulised teemad kas otseselt või kaudselt ka
organisatsiooni ja selle huvigruppe. Mõjusid ja nende haldamist on lähemalt kirjeldatud iga teema
juures. Juhtimise efektiivsust hinnatakse võrdluses ettevõtte strateegiliste ja aastaeesmärkidega.
Lisaks saame tagasisidet nii töötajate kui klientide seas läbiviidavatest rahuolu-uuringutest, mis
peegeldavad meie juhtimist puudutavaid arvamusi.
Aruande eesmärk on anda ülevaade AS-i Tallinna Vesi ja Watercom OÜ 2020. aasta tegevustest ja
tulemustest, mis puudutab jätkusuutlikku arengut nii majanduslikus ja keskkondlikus kui ka
sotsiaalvallas. Selleks, et asetada oma tegevused laiemasse jätkusuutlikkuse konteksti, oleme
oma tegevused sidunud
Säästva arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja selle 17 säästva arengu
eesmärgiga (SDG). AS Tallinna Vesi panustab järgmiste ÜRO säästva arengu eesmärkide
täitmisesse:
Illustreerimaks seda, kuidas meie tegevused aitavad kaasa mitmete säästva arengu eesmärkide
saavutamisele, mis on riigi tasandil Eestis oluliseks hinnatud, oleme sidunud vastavad säästva
arengu eesmärgid meie jaoks oluliste teemadega. Kõik olulised teemad aruandes, mille juures on
SDG märge, toetavad selle konkreetse SDG saavutamist. Kõik säästva arengu eesmärgid koos
nende konkreetsemate sihtmärkidega on leitavad aadressil www.un.org/sustainabledevelopment.
Huvigruppide kaasamine
Meie tegevus mõjutab paljusid inimesi. Soovime olla usaldusväärne koostööpartner oma klientide,
investorite, töötajate ning kogukonna esindajate jaoks, mistõttu võtame juhtimisotsustes
teadlikult arvesse oma tegevuse mõju ümbritsevale elukeskkonnale ning haakumist huvigruppide
huvidega.
Mõistame oma tegevuse mõju ümbritsevale elukeskkonnale ning peame seetõttu oluliseks, et
meie tegevus haakuks erinevate sidusgruppide huvidega. Ettevõtte arengu perspektiive silmas
pidades oleme kaardistanud oma huvigrupid vastavalt sellele, keda meie tegevus ja otsused enim
mõjutavad. Huvigruppide rahulolu on meie jaoks tähtis, mistõttu on oluline hoida nendega pidevat
ühendust ja dialoogi. Peamiste huvigruppide hulka, kellelt saame tagasisidet uuringute ning
vahetu suhtluse ja kaasamise kaudu, kuuluvad meie töötajad, kliendid, koostööpartnerid,
aktsionärid ja investorid, aga ka kohalikud omavalitsused ja kogukond. Nende tagasiside on
tugevalt mõjutanud käesoleva aruande sisu ja meie jaoks olulisi teemasid ning olnud aluseks
ettevõtte eesmärkide seadmisel.
Ettevõte kogub regulaarselt tagasisidet oma klientidelt, viies läbi rahuolu-uuringuid. Need
uuringud annavad meile väärtuslikku infot ja sisendit meie klientide vajaduste kohta. Samuti
võtame osa kogukonna tegemistest, et neil teemadel veelgi enam kasulikku teavet koguda.
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
123
Investoritele korraldame korrapäraselt silmast-silma kohtumisi ja esitlusi. Kord kvartalis kutsub
ettevõte oma investorid osalema veebiseminaril, et esitleda ettevõtte tulemusi ja pakkuda
võimalust küsimuste esitamiseks.
Ka oma töötajatelt küsime regulaarselt tagasisidet. Sellele järgnevad muudatused protsessides,
mille eesmärk on edaspidi tõsta töötajate rahuolu.
Soovime olla usaldusväärne koostööpartner oma huvigruppide jaoks, mistõttu avaldame
regulaarselt teavet oma tegevuse, finants- ja tootmistulemuste ning finantsseisu kohta. Peame
väga oluliseks anda oma tegevuse kohta nii ennetavalt kui vajadusepõhiselt õigeaegset,
usaldusväärset ning selget informatsiooni. Meie tegevusel on väga oluline mõju nii inimestele kui
keskkonnale, seetõttu on vastutustundlik kommunikatsioon nii meie kui ka meie erinevate
huvigruppide jaoks väga oluline. Võttes arvesse, et meie huvigruppide ootused meile on erinevad,
on oluline, et kommunikatsioon võtaks arvesse erinevaid aspekte ja leiaks nende ootuste vahel
tasakaalu. Seepärast on usaldusväärsel ja läbipaistval kommunikatsioonil väga vastutusrikas roll
ettevõtte maine kujunemisel.
Koostöö kohalike omavalitsuste ja valitsusega
Soovime olla heaks koostööpartneriks nii riiklikele kui kohalikele omavalitsusasutustele.
Kohtume regulaarselt Tallinna linna esindajatega, et arutada päevakajalisi teemasid ja probleeme
ning otsida üheskoos optimaalsemaid viise, kuidas veelgi parandada meie põhitegevuspiirkonnas
klientidele ja tarbijatele pakutavat teenust. Samuti soovime aktiivselt osaleda meie tegevust
puudutavate valdkondade arendamisel ja neid reguleerivate seaduste ettevalmistamisel. Meie
vastava ala spetsialistid on alati nõus ja valmis abistama, jagades konkreetset valdkonda
puudutavaid teadmisi.
AS-I TALLINNA VESI ÜKSUSTE ASUKOHAD
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
124
LISA 1: GRI SISUREGISTER
Standard
Avalikustatav teave
Lehekülje numbrid
ÜLDOSA
GRI 102:
Üldine avalikustatav
teave 2016
Organisatsiooni profiil
102-1 Ettevõtte nimi
AS Tallinna Vesi
102-2 Peamised tegevused,
kaubamärgid, tooted ja/või
teenused
lk 7-8
102-3 Peakontori asukoht
lk 123
102-4 Ettevõtte tegevuskohad
lk 7
102-5 Omandisuhte iseloom ja
õiguslik vorm
lk 7
102-6 Riigid, kus ettevõte tegutseb
lk 7
102-7 Ettevõtte suurus
lk 7, lk 10
102-8 Tööjõu struktuur
lk 34-37 Töötajad
102-9 Tarneahela kirjeldus
lk 68-69 Koostöö tarnijatega
102-10 Olulised muudatused
organisatsioonis ja selle
tarneahelas
lk 7, lk 71, lk 113
102-11 Ettevaatusabinõude
rakendamine
lk 69-72 Riskijuhtimisprotsess
102-12 Osalemine välistes
algatustes
lk 32-33 Kogukond ja avalikkus
lk 69 Meie põhimõtted ja
kuuluvus organisatsioonidesse
102-13 Liikmelisus ja kuuluvus
organisatsioonidesse
lk 69 Meie põhimõtted ja
kuuluvus organisatsioonidesse
Strateegia
102-14 Juhatuse esimehe
pöördumine
lk 4-6 Juhatuse esimehe
pöördumine
Eetika
102-16 Väärtused, põhimõtted,
standardid ja käitumistavad
lk 14-15 Kuidas me loome
väärtust erinevatele
huvigruppidele
lk 69 Meie põhimõtted ja
kuuluvus organisatsioonidesse
Ühingujuhtimine
102-18 Juhtimisstruktuur
lk 62-63 Juhatus
Huvigruppide kaasamine
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
125
102-40 Huvigruppide nimekiri
lk 14-15 Kuidas me loome
väärtust erinevatele
huvigruppidele
102-41 Kollektiivlepingud
lk 35
102-42 Huvigruppide
kaardistamine ja valik
lk 122-123 Huvigruppide
kaasamine
102-43 Huvigruppide kaasamise
põhimõtted
lk 122-123 Huvigruppide
kaasamine
Spetsiaalselt selle aruande
ettevalmistamisel huvigruppe
kaasatud ei ole, kuid sisendit
erinevate huvigruppide jaoks
oluliste teemade kohta on
kogutud kogu aasta vältel
kohtumiste ja küsitluste kaudu.
102-44 Olulisemad tõstatatud
teemad ja murekohad
lk 121-123 Jätkusuutlikkuse
aruandluse põhimõtted
Oluliste teemade kohta loe
lähemalt lk 18-40
Tootmistulemused
Aruandluspõhimõtted
102-45 Finantsaruandes hõlmatud
üksused
lk 7
102-46 Aruande sisu ja teemade
ulatuse määratlemine
lk 121-122 Aruande sisu
määratlemine
102-47 Oluliste teemade loetelu
lk 121-122 Aruande sisu
määratlemine
102-48 Avalikustatava teabe
korrigeerimine
lk 121-123 Jätkusuutlikkuse
aruandluse põhimõtted
102-49 Muutused aruandluses
lk 121-123 Jätkusuutlikkuse
aruandluse põhimõtted
102-50 Aruandlusperiood
01.01.2020-31.12.2020
102-51 Viimase aruande
avaldamise kuupäev
27.03.2020
102-52 Aruandlustsükkel
Aruanne koostatakse iga-
aastaselt. GRI juhistele vastavat
aruannet on koostatud alates
aastast 2012. Kõik varasemad
aruanded on kättesaadavad AS-
i Tallinna Vesi kodulehel.
102-53 Aruannet puudutavate
küsimuste kontakt
tvesi@tvesi.ee
102-54 Aruande vastavus GRI
Standardile
Käesolev aruanne järgib
rahvusvahelist Global Reporting
Initiative (GRI) standardit ja on
koostatud vastavalt standardi
põhinõuetele ('In accordance -
Core' tase)
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
126
102-55 GRI sisukord
Lisa 1
102-56 Väline kinnitus
Vaata lähemalt peatükist
„SÕLTUMATU AUDIITORI
PIIRATUD KINDLUSTANDVA
TÖÖVÕTU ARUANNE“
Jätkusuutlikkuse aruande
audiitorkontrolli on läbi viinud
AS PricewaterhouseCoopers
kooskõlas rahvusvahelise
kindlustandvate töövõttude
standardiga (Eesti) 3000
“Kindlustandvad töövõtud, mis
on muud kui möödunud
perioodide
finantsinformatsiooni auditid või
ülevaatused" (ISAE 3000).
Audiitorfirma teostas piiratud
kindlustandva töövõtu.
OLULISED TEEMAD
Oluline teema: Majandustulemused
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 13-17 Strateegia
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 13-17 Strateegia
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 13-17 Strateegia
GRI 201:
Majandustulemused
2016
201-1 Ettevõtte loodav ja jaotatav
väärtus
Loodud majanduslik väärtus:
52,0 mln
€
Ostud tarnijatelt: 44,5 mln
€
Makstud keskkonnatasud: 2,2
mln
€
Investeeringud
keskkonnateadlikkusse ja
kogukonda: 0,1 mln
€
Tasutud maksud: 9,4 mln
€
Töötajate palgad ja soodustused
(sh maksud): 10,0 mln
€
Makstud dividendid: 20,0 mln
€
Maksed kapitali pakkujatele: 0,7
mln
€
lk 13 Ettevõtte loodav ja jaotatav
väärtus
Oluline teema: Kaudne majandusmõju
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 13-17 Strateegia
lk 19 Katkematu teenus
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 13-17 Strateegia
lk 19 Katkematu teenus
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
127
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 13-17 Strateegia
lk 19 Katkematu teenus
GRI 203:
Kaudsed
majanduslikud
mõjud 2016
203-1 Infrastruktuuri
investeeringud ja toetatud
teenused
Veepuhastus: 1 430 tuhat
€
Reoveepuhastus: 7 436 tuhat
€
Vee- ja kanalisatsioonivõrgud
kokku: 5 353 tuhat
€
Loe lähemalt lk 19 Katkematu
teenus
Oluline teema: Korruptsiooni tõkestamine
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 13-17 Strateegia
lk 67 Ärieetika
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 13-17 Strateegia
lk 67 Ärieetika
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 13-17 Strateegia
lk 67 Ärieetika
GRI 205:
Korruptsiooni
tõkestamine 2016
205-3 Korruptsioonijuhtimid ja
järgnenud tegevused
2020. aastal ei tuvastanud AS
Tallinna Vesi ühtegi kinnitust
leidnud korruptsiooni- või
pettusejuhtumit.
lk 67 Ärieetika
Oluline teema: Vesi (AS Tallinna Vesi: Säästlik veekasutus)
Säästva arengu eesmärk nr 6: Tagada kõikidele joogivesi ja
kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 22-23 Säästlik veekasutus
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 22-23 Säästlik veekasutus
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 22-23 Säästlik veekasutus
GRI 303:
Vesi 2016
303-1 Veevõtt erinevatest
allikatest
Pinnavesi: 25 241 tuhat m
3
Põhjavesi: 2 734 tuhat m
3
lk 22-23 Säästlik veekasutus
pole kohaldatav
Kaod veevõrgus ehk lekete
osakaal (%)
12,42%
lk 22-23 Säästlik veekasutus
Oluline teema: Heitvesi ja jäätmed (AS Tallinna Vesi: Heitvee kvaliteet)
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
128
Säästva arengu eesmärk nr 13: Võtta kiiresti kasutusele meetmeid
kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks
Säästva arengu eesmärk nr 14: Kaitsta ja kasutada säästvalt
ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev
areng
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 24-25 Puhastatud heitvee
kvaliteet
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 24-25 Puhastatud heitvee
kvaliteet
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 24-25 Puhastatud heitvee
kvaliteet
GRI 306:
Heitvesi ja jäätmed
2016
306-1 Heitvee kvaliteet ja suubla
Suubla: Läänemeri
Puhastatud reovesi: 52,5 mln
m
3
Sademeveega lahjendatud
reovesi: 234 124 m
3
Puhastustõhusus:
Bioloogiline hapnikutarve (BHT)
98%,
Keemiline hapnikutarve (KHT)
88%,
Hõljuvained 98%,
Üldlämmastik (N
üld
) 86%,
Üldfosfor (P
üld
) 92%,
Naftasaadused 90%
lk 24-25 Puhastatud heitvee
kvaliteet
pole kohaldatav
Avariiväljalasu kasutamine
6 korda
lk 24-25 Puhastatud heitvee
kvaliteet
Oluline teema: Keskkonnaalane nõuetelevastavus
Säästva arengu eesmärk nr 12: Tagada säästev tarbimine ja
tootmine
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 21-22 Keskkonnaalane
nõuetelevastavus
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 21-22 Keskkonnaalane
nõuetelevastavus
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
129
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 21-22 Keskkonnaalane
nõuetelevastavus
GRI 307:
Keskkonnaalane
nõuetelevastavus
2016
307-1 Mittevastavused
keskkonnanõuetele ja
regulatsioonidele
2020. aastal ei tuvastanud
Ettevõte ühtegi mittevastavust
keskkonnaalastele
õigusnormidele.
lk. 21-22 Keskkonnaalane
nõuetelevastavus
Oluline teema: Tööhõive
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 34-37 Töötajad
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 34-37 Töötajad
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 34-37 Töötajad
GRI 401:
Tööhõive 2016
401-1 Uute töötajate värbamine ja
töötajate voolavus
Vabatahtlik tööjõuvoolavus 5,7%
Tööjõuvoolavus kokku 12,3%
lk 34-37 Töötajad
pole kohaldatav
Töötajate pühendumus (TRI*M
indeks), osaliselt GRI 102-44
2020. a mõõdeti töötajate
rahulolu pulsi-uuringuga.
Ettevõtte tulemus oli 4,06
lk 35 Pühendumine
meeskonnas
Oluline teema: Töötervishoid ja -ohutus
Säästva arengu eesmärk nr 8: Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja
säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele
inimväärne töö
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 37-40 Töötervishoid ja -
ohutus
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 37-40 Töötervishoid ja -
ohutus
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 37-40 Töötervishoid ja -
ohutus
GRI 403:
Töötervishoid ja -
ohutus 2016
403-2 Vigastuste tüübid ja
sagedus, kutsehaigused, kaotatud
päevad, tööga seotud surmade arv
TSN 0,0
Tööõnnetuste koguarv: 0
lk 37-40 Töötervishoid ja -
ohutus
pole kohaldatav
Ohutusauditid
2020. a viidi läbi kokku 427
tööohutusauditit.
98,08% auditeeritud objektidel
täideti kõiki ohutusnõudeid.
lk 37-40 Töötervishoid ja -
ohutus
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
130
Oluline teema: Koolitus ja haridus (AS Tallinna Vesi: Töötajate areng ja järelkasv)
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 35-37 Töötajate areng ja
järelkasv
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 35-37 Töötajate areng ja
järelkasv
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 35-37 Töötajate areng ja
järelkasv
GRI 404:
Koolitus ja haridus
2016
404-1 Keskmine koolitustundide
arv töötaja kohta aastas
1,48 (8-tunnist) koolituspäeva
lk 35-37 Töötajate areng ja
järelkasv
404-2 Programmid töötajate
oskuste arendamiseks ja
ülemineku toetamiseks
lk 35-37 Töötajate areng ja
järelkasv
404-3 Töötajate osakaal, kellega
viiakse regulaarselt läbi tulemus-
ja arenguvestlusi
100%
lk 35-37 Töötajate areng ja
järelkasv
Oluline teema: Kohalik kogukond
SD Goal 12: Tagada säästev tarbimine ja tootmine
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 31-33 Kogukond ja avalikkus
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 31-33 Kogukond ja avalikkus
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 31-33 Kogukond ja avalikkus
pole kohaldatav
Kogukonna liikmete arv, kes
joovad kraanivett (%)
Lk 32 Keskkonnaharidus (91%)
Laste arv, kes osalesid vee- ja
keskkonnateemalistes tundides
Lk 32 Keskkonnaharidus (240
last)
Ekskursioonide arv vee- ja
reoveepuhastusjaamas (välja
arvatud avatud uste päevad)
Lk 32 Keskkonnaharidus (1)
Oluline teema: Turundus ja kaubamärk (AS Tallinna Vesi: vastutustundlik klienditeenindus)
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk 27-31 Meie kliendid
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk 27-31 Meie kliendid
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk 27-31 Meie kliendid
AS-i Tallinna Vesi aastaaruanne 2020
131
GRI 417:
Turundus ja
märgistamine 2016
417-2 Tooteinfot ja -märgistust
puudutavad mittevastavused
2 mittevastavust (meie poolt
vabatahtlikult klientidele antud
lubaduste rikkumised)
lk 27 Meie kliendid
pole kohaldatav
Kirjalikud kliendikaebused
Kaebuste koguarv: 181
lk 28 Meie kliendid
pole kohaldatav
Kliendirahulolu mõõdetuna TRI*M
indeksiga ja igakuine
klienditagasiside (5-punkti
skaalal)
TRI*M: 54
Igakuine klienditagasiside
hinnang: 4,1 palli
lk 29-30 Kliendirahulolu
pole kohaldatav
Planeerimata veekatkestustest
teavitamine (% kõigist
planeerimata veekatkestustest)
Klienti teavitatud 98,9%
juhtudest
lk 28 Meie kliendid
Oluline teema: Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine [AS Tallinna Vesi: Teenuse kvaliteedi
tagamine]
Säästva arengu eesmärk nr 3: Tagada kõikidele vanuserühmadele
hea tervis ja heaolu
GRI 103:
Juhtimisviisi
kirjeldus 2016
103-1 Aruande ulatus ja piirid
lk. 18-21 Teenuse kvaliteedi
tagamine
103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle
komponendid
lk. 18-21 Teenuse kvaliteedi
tagamine
103-3 Juhtimispõhimõtete
hindamine
lk. 18-21 Teenuse kvaliteedi
tagamine
GRI 419:
Sotsiaalmajanduslik
nõuetelevastavus
2016
419-1 Mittevastavus
sotsiaalmajanduslikele nõuetele
2020. aastal ei tuvastanud
Ettevõte ühtegi mittevastavust.
lk 18-21 Teenuse kvaliteedi
tagamine
pole kohaldatav
Vee kvaliteet (% tarbijate kraanist
võetud proovidest, mis vastavad
kõigile joogiveele kehtivatele
nõuetele)
99,71%
lk 20-21 Joogivee kvaliteet
pole kohaldatav
Mittevastavused Teenuslepinguga
(sh katkestused, mis kestavad
rohkem kui 12 tundi)
0 mittevastavust
lk 19 Katkematu teenus
pole kohaldatav
Keskmine katkestuse kestvus
Keskmine katkestus kestis 2,93
tundi (s.o 2 tundi ja 56 minutit)
lk 19 Katkematu teenus
5493000M6TVS2X0KWC972020-01-012020-12-315493000M6TVS2X0KWC972020-12-315493000M6TVS2X0KWC972019-12-315493000M6TVS2X0KWC972019-01-012019-12-315493000M6TVS2X0KWC972018-12-315493000M6TVS2X0KWC972018-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972018-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972018-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972018-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMember5493000M6TVS2X0KWC972019-01-012019-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972019-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972019-01-012019-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972019-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972019-01-012019-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972019-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972019-01-012019-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMember5493000M6TVS2X0KWC972019-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMember5493000M6TVS2X0KWC972020-01-012020-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972020-12-31ifrs-full:IssuedCapitalMember5493000M6TVS2X0KWC972020-01-012020-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972020-12-31ifrs-full:SharePremiumMember5493000M6TVS2X0KWC972020-01-012020-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972020-12-31ifrs-full:StatutoryReserveMember5493000M6TVS2X0KWC972020-01-012020-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMember5493000M6TVS2X0KWC972020-12-31ifrs-full:RetainedEarningsMemberiso4217:EURiso4217:EURxbrli:sharesAS Tallinna VesiEstoniaPublic Limited CompanyEstoniaÄdala 10, Tallinn 10614, EstoniaTallinn, EstoniaWater ServicesCity of Tallinn, United Utilites, private investorsCity of Tallinn, United Utilites, private investorsN/A