{
"documentInfo": {
"documentType": "https://xbrl.org/2021/xbrl-json",
"features": {
"xbrl:canonicalValues": true
},
"namespaces": {
"ifrs-full": "http://xbrl.ifrs.org/taxonomy/2021-03-24/ifrs-full",
"iso4217": "http://www.xbrl.org/2003/iso4217",
"scheme": "http://standards.iso.org/iso/17442",
"tallink": "https://www.tallink.com",
"xbrl": "https://xbrl.org/2021",
"xbrli": "http://www.xbrl.org/2003/instance"
},
"taxonomy": [
"https://www.tallink.com/529900QRMWAKKR3L9W75-2022-12-31.xsd"
]
},
"facts": {
"f481": {
"value": "AS Tallink Grupp (ettev\u00f5te) koos t\u00fctarettev\u00f5tetega (kontsern) on Euroopa juhtiv laevandusettev\u00f5te, mis on pakkunud k\u00f5rgetasemelisi minikruiisi-, reisijateveo- ja ro-ro-kaubaveoteenuseid L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjaosas juba \u00fcle 30 aasta.Eesti, Soome, Rootsi ja L\u00e4ti\u00c4ri\u00fching avaldab lisaks majandusaasta auditeeritud aruandele kvartaalseid auditeerimata vahearuandeid. Audiitorteenuse tasu ja audiitori \u00fclesanded on m\u00e4\u00e4ratud kindlaks juhatusega s\u00f5lmitud lepingus. Lepingu kohaselt ei avalikustata audiitorile makstavat tasu ja seda peetakse konfidentsiaalseks. Aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosoleku teates avaldab ettev\u00f5te \u00e4riseadustikus n\u00f5utava teabe, mis ei sisalda audiitorteenuse tasu. Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisad lk-del 51\u2013108 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 RAHAVOOD \u00c4RITEGEVUSEST Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 13 935 -56 576 Korrigeerimised: Amortisatsioon (lisad 14,15) 98 136 95 313 Puhaskasum/-kahjum materiaalse p\u00f5hivara m\u00fc\u00fcgist -34 -494 Neto intressikulu (lisa 5) 24 622 21 843 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12) 90 80 Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest 341 118 Kahjum investeeringutest 0 75 Tulumaks (lisa 6) -1 008 -852 Korrigeerimised 122 147 116 083 Muutused: \u00c4ritegevusega seotud n\u00f5uetes -2 036 -3 918 \u00c4ritegevusega seotud ettemaksetes -1 602 -3 007 Varudes -5 334 -6 513 \u00c4ritegevusega seotud kohustustes 17 415 13 447 Muutused varades ja kohustustes 8 443 9 \u00c4ritegevusest teenitud raha 144 525 59 516 Makstud tulumaks -227 -137 RAHAVOOD \u00c4RITEGEVUSEST KOKKU 144 298 59 379 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara soetamine -203 322 -20 192 Laekumised materiaalse p\u00f5hivara m\u00fc\u00fcgist 2 768 816 Laekunud intressid 215 3 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -200 339 -19 373 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud (lisa 16) 196 290 90 000 Laenude tagasimaksed (lisa 16) -110 055 -14 667 Arvelduskrediidi muutus (lisa 16) -165 -15 556 Rendimaksete tasumine -17 157 -14 903 Makstud intressid -23 516 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine -1 977 -495 Aktsiate emissioon (lisa 20) 0 34 633 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 43 420 59 716 RAHAVOOD KOKKU -12 621 99 722 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 127 556 27 834 Raha ja raha ekvivalentide muutus (lisa 8) -12 621 99 722 Raha ja raha ekvivalendid perioodi l\u00f5pus 114 935 127 556 Lisa 1 \u00dcldine informatsioon AS-i Tallink Grupp (emaettev\u00f5te) ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete (\u00fcheskoos: kontsern) 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastati juhatuse poolt 31. m\u00e4rtsil 2023. Eesti \u00e4riseadustiku n\u00f5uete kohaselt peab juhatuse koostatud majandusaasta aruande, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, heaks kiitma n\u00f5ukogu ja kinnitama aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolek. Aktsion\u00e4ridel on \u00f5igus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning n\u00f5uda uue aruande koostamist. AS Tallink Grupp on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev aktsiaselts asukohaga Sadama 5 Tallinnas. Alates 9. detsembrist 2005 on AS-i Tallink Grupp aktsiad olnud vabalt kaubeldavad Nasdaq Tallinna b\u00f6rsil. Kontserni p\u00f5hitegevusalad on seotud meretranspordiga L\u00e4\u00e4nemerel (reisijate ja kaubavedu), EMTAK 50101 \u2013 s\u00f5itjatevedu merel ja rannavetes, EMTAK 50201 \u2013 kaubavedu merel ja rannavetes, EMTAK 79121 \u2013 reisikorraldaja tegevus. T\u00e4psemalt kirjeldatakse kontserni p\u00f5hitegevust lisas 4 \u201eSegmendiaruandlus\u201d. Seisuga 31. detsember 2022 t\u00f6\u00f6tas kontsernis 4 904 inimest (31. detsember 2021: 4 785 inimest). Lisa 2 Aruande koostamise alused 2.1. Vastavuse kinnitus AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud koosk\u00f5las rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu v\u00f5etud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL). 2.2. Hindamisalused Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, v\u00e4lja arvatud j\u00e4rgmiste finantsseisundi aruande kirjete puhul: \u2022 omakapitaliinstrumendid, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses (lisa 13) \u2022 laevad, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00fcmberhinnatud maksumuses (lisa 14) 2.3. Arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutused Kontsern on j\u00e4rjepidevalt rakendanud k\u00f5igi k\u00e4esolevas raamatupidamise aruandes esitatud perioodide suhtes lisas 3 kirjeldatud arvestusp\u00f5him\u00f5tteid. Erandiks on allpool esitatud muutused. Kontsern on kohaldanud j\u00e4rgmisi uusi standardeid ja standardite muudatusi (sh neist tulenevaid muudatusi teistes standardites), mida tuli esmakordselt rakendada 1. jaanuaril 2022. Oluliste arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutused Kontsern hakkas rakendama allj\u00e4rgnevaid standardite muudatusi alates 1. jaanuarist 2022. Standardi IFRS 3 \u201e\u00c4ri\u00fchendused\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem. Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus l\u00f5ik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuup\u00e4eval kajastada. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 16 \u201eMateriaalsed p\u00f5hivarad\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. IAS 16 muudatustega n\u00f5utakse, et materiaalse p\u00f5hivara objektide vajalikku asukohta ja t\u00f6\u00f6seisundisse viimise jooksul toodetud esemete m\u00fc\u00fcgist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb m\u00f5\u00f5ta vastavalt IAS 2 m\u00f5\u00f5tmisn\u00f5uetele. Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete p\u00f5hivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja t\u00f6\u00f6seisundisse k\u00f5ige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettev\u00f5te muudatusi esmakordselt rakendab, v\u00f5i p\u00e4rast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset m\u00f5ju kajastatakse jaotamata kasumis (v\u00f5i vajaduse korral m\u00f5nel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena k\u00f5nealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik). Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 37 \u201eEraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulutuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks n\u00f5utakse muudatustega ettev\u00f5ttelt k\u00f5igi otseselt lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulude arvesse v\u00f5tmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu t\u00e4itmise kulud h\u00f5lmavad \u2022 nii konkreetse lepingu t\u00e4itmiseks tehtavaid v\u00e4ltimatuid kulutusi kui ka \u2022 osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute t\u00e4itmisega. Ettev\u00f5te rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel t\u00e4itnud k\u00f5iki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuup\u00e4eval). Ettev\u00f5te ei korrigeeri v\u00f5rreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettev\u00f5te muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset m\u00f5ju jaotamata kasumi v\u00f5i vastavalt vajadusele m\u00f5ne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuup\u00e4eval. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju, sest kontsern v\u00f5tab lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulutuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramisel arvesse nii v\u00e4ltimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute t\u00e4itmisega seotud kulusid. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018\u20132020 Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. IFRS-i edasiarendused (2018\u20132020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust: \u2022 IFRS 9 \u201eFinantsinstrumendid\u201c muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas v\u00f5lainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste s\u00f5lmimiseks laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel makstud v\u00f5i saadud tasusid (sisaldades ka laenuv\u00f5tja v\u00f5i laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud v\u00f5i saadud tasusid). \u2022 IFRS 16 \u201eRendilepingud\u201c muudatustega eemaldatakse illustreeriv n\u00e4ide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesm\u00e4rk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv n\u00e4ide. \u2022 IAS 41 \u201eP\u00f5llumajandus\u201c muudatusega kaotatakse n\u00f5ue kasutada p\u00f5llumajandusvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem n\u00f5uti IAS 41-ga, et ettev\u00f5te kasutaks \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei n\u00f5utud maksueelse diskontom\u00e4\u00e4ra kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Seni veel j\u00f5ustumata standardid, t\u00f5lgendused ja avaldatud standardite muudatused Standardi IAS 1 \u201eFinantsaruannete esitamine\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustuste liigitamine l\u00fchi- v\u00f5i pikaajaliseks p\u00f5hineb \u00fcksnes ettev\u00f5tte \u00f5igusel arveldamist aruandeperioodi l\u00f5pus edasi l\u00fckata. Ettev\u00f5tte \u00f5igus l\u00fckata arveldamist edasi v\u00e4hemalt 12 kuud alates aruandekuup\u00e4evast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei m\u00f5juta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettev\u00f5te oma \u00f5igust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustuse tasumiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 1 \u201eFinantsaruannete esitamine\u201c ja IFRS-i rakendusjuhendi nr 2 \u201eOlulisuse \u00fcle otsustamine\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IAS 1 muudatuste eesm\u00e4rk on aidata ettev\u00f5tetel avalikustada arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohta kasulikumat teavet: \u2022 n\u00f5udes ettev\u00f5tetelt vaid oluliste arvestusp\u00f5him\u00f5tete avalikustamist; \u2022 selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude s\u00fcndmuste v\u00f5i tingimustega seotud arvestusp\u00f5him\u00f5tted on samuti ebaolulised ega vaja seet\u00f5ttu avalikustamist, ja \u2022 selgitades, et ka mitte k\u00f5ik oluliste tehingute, muude s\u00fcndmuste v\u00f5i tingimustega seotud arvestusp\u00f5him\u00f5tted ei ole ettev\u00f5tte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite N\u00f5ukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisan\u00e4idet olulisuse m\u00f5iste rakendamise kohta arvestusp\u00f5him\u00f5tete avalikustamisel. Muudatused on koosk\u00f5las m\u00f5iste \u201eolulisus\u201c t\u00e4psustatud m\u00e4\u00e4ratlusega: \u201eTeave arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohta on oluline, kui seda koos ettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega k\u00e4sitledes v\u00f5ib m\u00f5istlikult eeldada, et see m\u00f5jutab otsuseid, mida \u00fcldotstarbelise raamatupidamise aruande p\u00f5hikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad\u201c. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele m\u00f5ju. Standardi IAS 8 \u201eArvestusp\u00f5him\u00f5tted, arvestushinnangute muutused ja vead\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustega v\u00f5etakse kasutusele m\u00f5iste \u201earvestushinnangud\u201c uus m\u00e4\u00e4ratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille m\u00f5\u00f5tmisega kaasneb m\u00e4\u00e4ramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestusp\u00f5him\u00f5tete ja arvestushinnangute vahelist seost: t\u00e4psustatakse, et ettev\u00f5te annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestusp\u00f5him\u00f5ttega kehtestatud eesm\u00e4rki. Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist m\u00f5ju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb k\u00e4sitada hinnangute muutustena, arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutustena v\u00f5i vigadena. Standardi IAS 12 \u201eTulumaks\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasil\u00fckkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustust ning m\u00f5lema suhtes rakendatakse \u00fchesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et k\u00f5nealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad v\u00f5rdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seet\u00f5ttu peavad ettev\u00f5tted kajastama edasil\u00fckkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt k\u00f5rvaldamise eraldise esmasel kajastamisel. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. IAS 1 muudatused \u2013 Kohustuste liigitamine l\u00fchi- v\u00f5i pikaajaliseks, j\u00f5ustumiskuup\u00e4eva edasil\u00fckkamine IAS 1 muudatused kohustuste liigitamise kohta l\u00fchi- ja pikaajaliseks avaldati 2020. aasta jaanuaris esialgse j\u00f5ustumiskuup\u00e4evaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemia t\u00f5ttu otsustati j\u00f5ustumiskuup\u00e4eva \u00fche aasta v\u00f5rra edasi l\u00fckata, et ettev\u00f5tetel oleks rohkem aega muudetud suunistest tulenevate liigitamismuudatuste rakendamiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. IFRS 16 \u201eRendilepingud\u201c muudatused \u2013 Rendikohustus m\u00fc\u00fcgi- ja tagasirendi korral Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt perioodidele alates IFRS 16 rakendamisest. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IFRS 16 \u201eRendid\u201c muudatused m\u00f5jutavad seda, kuidas m\u00fc\u00fcja-rentnik kajastab m\u00fc\u00fcgi- tagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Muudatustega kehtestatakse muutuvatele maksetele uus arvestusmudel. Muudatustega kinnitatakse j\u00e4rgmist Esmasel kajastamisel v\u00f5tab m\u00fc\u00fcja-rentnik m\u00fc\u00fcgi-tagasirendi tehingust tuleneva rendikohustuse m\u00f5\u00f5tmisel arvesse muutuvaid rendimakseid. P\u00e4rast esmast kajastamist rakendab m\u00fc\u00fcja-rentnik rendikohustuse hilisema arvestusega seotud \u00fcldisi n\u00f5udeid selliselt, et ta ei kajasta temale allesj\u00e4\u00e4va kasutus\u00f5igusega seotud kasumit ega kahjumit. M\u00fc\u00fcja-rentnik v\u00f5ib kasutada teistsuguseid l\u00e4henemisviise, mis on koosk\u00f5las uute hilisema m\u00f5\u00f5tmise n\u00f5uetega. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Muud muudatused \u00dclej\u00e4\u00e4nud uutel standarditel, standardite muudatustel ja t\u00f5lgendustel, mis pole veel j\u00f5ustunud, ei ole eeldatavasti olulist m\u00f5ju kontserni raamatupidamise aruandele. 2.4 Arvestusvaluuta ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruande finantsinformatsioon on esitatud eurodes, mis on emaettev\u00f5tte arvestusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes \u00fcmardatuna l\u00e4hima tuhandeni (kui pole m\u00e4rgitud teisiti). 2.5. Hinnangute ja otsuste kasutamine Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel koosk\u00f5las standarditega IFRS EL peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kaaluma eeldusi, mis m\u00f5jutavad arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohaldamist ning aruandes kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused v\u00f5ivad hinnangutest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse pidevalt l\u00e4bi. Arvestushinnangute muudatused kajastatakse hinnangu muutmise perioodil ning tulevastel perioodidel, mida muudatus m\u00f5jutab. Otsused Kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohaldamisel on juhtkond langetanud j\u00e4rgmised kaalutletud otsused, millel on k\u00f5ige olulisem m\u00f5ju raamatupidamise aruannetes kajastatud summadele: Rendiperiood Otsus selle kohta, kas kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamise \u00f5igust. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsern s\u00f5lminud nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, \u00fche laohoone, 19 restoranihoone ja viie kaupluse rendilepingu (31. detsember 2021: nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, \u00fche laohoone, 16 restoranihoone ja viie kaupluse). Rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate miinimumrendimaksete kohta vaata l\u00e4hemalt lisast 17. Eelduste ja hinnangute ebakindlus J\u00e4rgmiste eelduste ja hinnangute ebakindlusega kaasneb olulise korrigeerimise risk j\u00e4rgmise majandusaasta jooksul: Laevade \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus \u00dcmberhindamise eesm\u00e4rgil m\u00e4\u00e4ras kontsern kindlaks laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse seisuga 31. detsember 2022. Laevade \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub mitmesugustest asjaoludest, sh valmimisaastast ja mitmetest tehnilistest parameetritest ning laevade hooldusest (st kui palju omanik on laeva hooldusse investeerinud). \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutas kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00dcmberhindlus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Juhtkonna hinnangul ei erinenud laevade r\u00fchma raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 oluliselt laevade \u00f5iglasest v\u00e4\u00e4rtusest. Seep\u00e4rast seisuga 31. detsember 2022 laevade \u00fcmberhindamist ei toimunud. Vt t\u00e4psemalt lisast 3.4 ja lisast 14. Kasutus\u00f5iguse varade hulka kuuluvate ehitiste ja ruumide v\u00e4\u00e4rtuse languse hindamine Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas esineb m\u00e4rke kasutus\u00f5iguse varade hulka kuuluvate hoonete v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kui selliseid m\u00e4rke esineb, viiakse igal aruandekuup\u00e4eval l\u00e4bi v\u00e4\u00e4rtuse languse test. V\u00e4\u00e4rtuse hindamiseks m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks varaobjektide kasutusv\u00e4\u00e4rtus. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit. Vt t\u00e4psemalt lisast 14. Materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea m\u00e4\u00e4ramine Juhtkond on hinnanud materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasulikku eluiga ning l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtust, v\u00f5ttes aluseks \u00e4ritegevuse mahu, sellealased varasemad kogemused ja tulevikuv\u00e4ljavaated. Juhtkonna seisukoht kontserni materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea kohta on avalikustatud vastavalt lisades 3.4 ja 3.5. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langus Kontsern kontrollib firmav\u00e4\u00e4rtuse langust v\u00e4hemalt kord aastas. Selleks on tarvis hinnata nende raha teenivate \u00fcksuste kasutusv\u00e4\u00e4rtust, millele firmav\u00e4\u00e4rtus on jagatud. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks peab juhtkond andma hinnangu raha teeniva \u00fcksuse eeldatavatele tulevastele rahavoogudele ning valima kohase diskontom\u00e4\u00e4ra nende rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse arvestamiseks. Firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 oli 11 066 tuhat eurot (31. detsember 2021: 11 066 tuhat eurot). \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse firmav\u00e4\u00e4rtust lisas 15. Edasil\u00fckkunud tulumaks Edasil\u00fckkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamistel kasutatavate v\u00e4\u00e4rtuste vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise m\u00f5juga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00f5ib kajastada, v\u00f5ttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja v\u00f5imalikku suurust. \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse tulumaksu lisas 6. Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste m\u00fc\u00fcgitehingute puhul, kus ettev\u00f5te annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad t\u00e4iendavate tingimuste t\u00e4itmise korral hiljem kasutada tasuta v\u00f5i soodushinnaga kaupade v\u00f5i teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse m\u00fc\u00fcgikuup\u00e4eva seisuga v\u00f5etakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodit. Vt ka lisa 19. Lisa 3 Olulised arvestusp\u00f5him\u00f5tted Kontserni ettev\u00f5tted on kohaldanud j\u00e4rgmisi arvestusp\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rjepidevalt k\u00f5igi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud perioodide kohta. 3.1. Konsolideerimise alused \u00c4ri\u00fchendused \u00c4ri\u00fchenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja \u00e4ri\u00fchendusi kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga. Omandamise kuup\u00e4ev on kuup\u00e4ev, mil kontsern omandab valitseva m\u00f5ju omandatava \u00fcle. Omandamiste puhul m\u00f5\u00f5dab kontsern firmav\u00e4\u00e4rtust omandamise kuup\u00e4eval j\u00e4rgmiselt: \u2022 \u00fcleantud tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses pluss \u2022 mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss \u2022 etappidena toimuva \u00e4ri\u00fchenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus miinus \u2022 omandatud eristatavate varade ja \u00fclev\u00f5etud kohustuste netosumma (\u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses). Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00dcleantud tasu ei h\u00f5lma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. \u00dcldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00c4ri\u00fchenduse omandamisega seotud kulud (v\u00e4lja arvatud v\u00f5la- v\u00f5i omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad. Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata \u00fcmber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. T\u00fctarettev\u00f5tted T\u00fctarettev\u00f5te on ettev\u00f5te, mille \u00fcle kontsern omab valitsevat m\u00f5ju. Kontsernil on investeerimisobjekti \u00fcle valitsev m\u00f5ju, kui ta on avatud v\u00f5i tal on \u00f5igus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on v\u00f5ime seda sissetulekut m\u00f5jutada v\u00f5imu kaudu investeerimisobjekti \u00fcle ning v\u00f5imu ja tulude vahel on seos. Valitseva m\u00f5ju olemasolu hindamisel v\u00f5etakse arvesse potentsiaalset h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, mida vaadeldaval hetkel on v\u00f5imalik kasutada. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne h\u00f5lmab AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aruandeid. T\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuup\u00e4eva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui t\u00fctarettev\u00f5te kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega v\u00f5rreldes teistsuguseid arvestusp\u00f5him\u00f5tteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel t\u00fctarettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised. T\u00fctarettev\u00f5tted konsolideeritakse soetamise kuup\u00e4evast t\u00e4ielikult. Soetamise kuup\u00e4evaks loetakse kuup\u00e4eva, mil kontsern omandab t\u00fctarettev\u00f5tte \u00fcle valitseva m\u00f5ju. Konsolideerimist j\u00e4tkatakse kuni kuup\u00e4evani, mil kontserni valitsev m\u00f5ju l\u00f5peb. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid. Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud K\u00f5ik kontsernisisesed tehingud, n\u00f5uded ja kohustused ning realiseerimata kasumid kontserni ettev\u00f5tete vahel toimunud tehingutelt elimineeritakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektidega toimunud tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse investeeringu suhtes ulatuses, mis vastab kontserni osalusele investeeringuobjektis. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samamoodi kui realiseerimata kasumid, kuid ainult ulatuses, mille v\u00f5rra pole t\u00f5endeid vara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. 3.2. V\u00e4lisvaluuta V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud Emaettev\u00f5tte arvestusvaluuta ja esitusvaluuta on euro. Kontserni iga ettev\u00f5te m\u00e4\u00e4rab ise oma arvestusvaluuta ning \u00fcksuse raamatupidamise aruannetes kajastatakse kirjed selles arvestusvaluutas. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud arvestatakse \u00fcmber kontserni vastava ettev\u00f5tte arvestusvaluutasse tehingup\u00e4eval kehtinud valuutakursi alusel. Aruandekuup\u00e4eval v\u00e4lisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse \u00fcmber sellel kuup\u00e4eval kehtiva arvestusvaluuta vahetuskursi j\u00e4rgi. Rahaliste varade v\u00f5i kohustustega seotud kursivahedest tekkiv kasum v\u00f5i kahjum on aruandeperioodi alguse arvestusvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi l\u00f5pul kehtiva vahetuskursiga \u00fcmberhinnatud v\u00e4lisvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse vahe. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustused, mida kajastatakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, hinnatakse arvestusvaluutasse \u00fcmber, kasutades nende \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramise kuup\u00e4eval kehtinud valuutakursse. \u00dcmberhindamisel tekkivad kursivahed kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Erandiks on kursivahed, mis tekivad omakapitaliinstrumentide \u00fcmberhindamisel. Selliseid kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. V\u00e4lisvaluutas soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad mitterahalised kirjed hinnatakse \u00fcmber tehingukuup\u00e4eval kehtinud kursiga. V\u00e4lismaised \u00fcksused V\u00e4lismaiste \u00fcksuste varad ja kohustused, sh soetamisel tekkinud firmav\u00e4\u00e4rtus ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse korrigeerimised, arvestatakse aruandekuup\u00e4eva vahetuskurssidega \u00fcmber eurodesse. V\u00e4lismaiste \u00fcksuste tulud ja kulud arvestatakse eurodesse tehingup\u00e4eval kehtinud vahetuskursside alusel. Kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus kursivahede reservina. V\u00e4lismaise \u00fcksuse sellisel v\u00f5\u00f5randamisel, mille tulemusena kaob valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju, kantakse vastava v\u00e4lismaise \u00fcksusega seotud kumulatiivne summa kursivahede reservist v\u00f5\u00f5randamisel tekkinud kasumi v\u00f5i kahjumi osana kasumisse v\u00f5i kahjumisse. Kui kontsern v\u00f5\u00f5randab vaid osa oma osalusest t\u00fctarettev\u00f5ttes, mille koosseisus on v\u00e4lismaine \u00fcksus, ja s\u00e4ilitab valitseva m\u00f5ju, omistatakse vastav proportsionaalne osa kumulatiivsest summast tagasi mittekontrollivale osalusele. 3.3. Finantsinstrumendid Kajastamine ja esmane m\u00f5\u00f5tmine N\u00f5uded ostjate vastu v\u00f5etakse arvele nende tekkimise kuup\u00e4eval. K\u00f5iki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt p\u00e4eval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (v\u00e4lja arvatud juhul, kui tegemist on n\u00f5udega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) v\u00f5i -kohustust m\u00f5\u00f5detakse esmasel kajastamisel \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millele lisatakse, juhul kui vara v\u00f5i kohustust ei kajastata \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara v\u00f5i kohustuse omandamise v\u00f5i emiteerimisega. N\u00f5udeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas. Liigitamine ja hilisem m\u00f5\u00f5tmine Finantsvarad Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarasid nende m\u00f5\u00f5tmise alusel j\u00e4rgmiselt: - korrigeeritud soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad varad - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud v\u00f5lainstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud omakapitaliinstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavad varad Finantsvarasid ei liigitata \u00fcmber p\u00e4rast nende esmast kajastamist, v\u00e4lja arvatud juhul, kui kontsern muudab oma finantsvarade juhtimise \u00e4rimudelit. Sellisel juhul liigitatakse \u00fcmber k\u00f5ik m\u00f5jutatud finantsvarad \u00e4rimudeli muutmisele j\u00e4rgneva aruandeperioodi esimesel p\u00e4eval. Finantsvara m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses kui see vastab m\u00f5lemale j\u00e4rgnevale tingimusele ja seda ei ole m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavaks: - seda hoitakse \u00e4rimudelis, mille eesm\u00e4rk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude saamiseks - selle lepingutingimustest tulenevad kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kuup\u00e4evadel rahavood, mis koosnevad ainult p\u00f5hiosast ja tasumata p\u00f5hiosalt arvestatud intressimaksetest K\u00f5iki finantsvarasid, mida ei liigitata korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavateks, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. See h\u00f5lmab k\u00f5iki tuletisinstrumente. Finantsvarade hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Netokasumeid ja -kahjumeid, sealhulgas intressi- v\u00f5i dividenditulu, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Korrigeeritud soetus- maksumust v\u00e4hendatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tingitud kahjumite v\u00f5rra. Intressitulu, v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning v\u00e4\u00e4rtuse langust kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvara kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustused - liigitamine, hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantskohustusi liigitatakse korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavateks. Finantskohustusust m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, kui see on kauplemiseesm\u00e4rgil soetatud, tuletisinstrumendina k\u00e4sitletav v\u00f5i esmasel kajastamisel sellesse kategooriasse liigitatud. Finantskohustusi, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning netokasumeid- ja kahjumeid, sealhulgas intressikulusid, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Muid finantskohustusi m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Intressikulusid ja v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse samuti kasumis v\u00f5i kahjumis. Kajastamise l\u00f5petamine Finantsvarad Kontsern l\u00f5petab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele l\u00f5pevad v\u00f5i ta annab \u00fcle oma lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab \u00fcle sisuliselt k\u00f5ik finantsvara omandi\u00f5igusega seonduvad riskid ja h\u00fcved, v\u00f5i kui ta ei anna \u00fcle ja tal ei s\u00e4ili sisuliselt k\u00f5iki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja h\u00fcvesid, ent tal ei s\u00e4ili kontrolli vara \u00fcle. Kontsern s\u00f5lmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad \u00fcle, kuid s\u00e4ilitab kas k\u00f5ik v\u00f5i sisuliselt k\u00f5ik \u00fcle antud varadega seonduvad riskid ja h\u00fcved. Sellistel juhtudel ei l\u00f5petata \u00fcleantud vara kajastamist. Finantskohustused Kontsern l\u00f5petab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus m\u00e4\u00e4ratletud kohustus on t\u00e4idetud, t\u00fchistatud v\u00f5i aegunud. Samuti l\u00f5petab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul v\u00f5etakse arvele muudetud tingimustel p\u00f5hinev uus finantskohustus \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas v\u00f5imalikke \u00fcle antud mitterahalisi varasid v\u00f5i v\u00f5etud kohustusi) vahel kasumis v\u00f5i kahjumis. Tasaarvestused Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik \u00f5igus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas v\u00f5i realiseerida vara ning t\u00e4ita kohustuse samaaegselt. Aktsiakapital Lihtaktsiaid loetakse omakapitaliks. Lihtaktsiate ja aktsiaoptsioonide emiteerimisega otseselt seostatavad lisakulud kajastatakse omakapitali v\u00e4hendusena. 3.4. Materiaalne p\u00f5hivara Kajastamine ja m\u00f5\u00f5tmine Materiaalne p\u00f5hivara, v\u00e4lja arvatud laevad, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad v\u00f5imalikud allahindlused. Soetusmaksumus h\u00f5lmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega, sh laenukasutuse kulutused (vt lisa 3.8). Omavalmistatud vara soetusmaksumus sisaldab materjali- ja otseseid t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid ning muid kulusid, mis on otseselt seostatavad vara eesm\u00e4rgip\u00e4rase kasutamise ettevalmistamisega. Kui materiaalse p\u00f5hivaraobjekti eri osadel on erineva pikkusega kasulikud eluead, v\u00f5etakse nad arvele eraldi p\u00f5hivaraobjektidena (oluliste komponentidena). Laevu kajastatakse \u00fcmberhinnatud summas (st \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millest on maha arvatud \u00fcmberhindluse kuup\u00e4eva j\u00e4rel arvestatud amortisatsioon). \u00dcmberhindamisi tehakse piisava sagedusega, nii et raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei erineks oluliselt v\u00e4\u00e4rtusest, mis oleks varal aruandeperioodi l\u00f5pul \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse alusel. \u00dcmberhindamise kuup\u00e4eval asendatakse laevade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcmberhindamise kuup\u00e4eval kehtiva \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtusega ning elimineeritakse akumuleeritud amortisatsioon. \u00dcmberhindamisest tulenev v\u00e4\u00e4rtuse suurenemine kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus laevade \u00fcmberhindluse reservina. \u00dcmberhindamisest tulenev v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine kajastatakse kahjumina, v\u00e4lja arvatud sellise varaobjekti puhul, mille varasemast \u00fcmberhindlusest tekkinud positiivne saldo kajastati varem muus koondkasumis. Sellisel juhul tasaarvestatakse v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine varasemast \u00fcmberhindlusest tekkinud laevade \u00fcmberhindluse reservi positiivse saldo arvelt. Igal aastal kantakse \u00fcmberhindluse reservist jaotamata kasumisse summa, mis moodustub vara \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahest, mis oleks kajastatud vara algse soetusmaksumuse alusel. Vara v\u00f5\u00f5randamisel kantakse selle varaobjektiga seotud \u00fcmberhindluse reservi osa jaotamata kasumisse. Hilisemad kulud Arvelev\u00f5etud materiaalse p\u00f5hivaraga seotud hilisemad v\u00e4ljaminekud (nt m\u00f5ne varaobjekti osade asendamine, kuivdokiremont iga kahe v\u00f5i viie aasta j\u00e4rel) lisatakse varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rusele siis, kui on t\u00e4idetud kajastamiseks vajalikud kriteeriumid, st (a) on t\u00f5en\u00e4oline, et kontsern saab v\u00e4ljaminekuga seotud varast tulevikus majanduslikku kasu ja (b) vara soetusv\u00e4\u00e4rtust saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. Asendatud osad kantakse finantsseisundi aruandest v\u00e4lja. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine l\u00f5petatakse, kui vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rdub tema l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusega. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus p\u00f5hineb laevade hinnangulisel realiseerimisv\u00e4\u00e4rtusel laevade kasuliku eluea l\u00f5pus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 ehitised 5\u201350 aastat \u2022 masinad ja seadmed 3\u201310 aastat \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 muu p\u00f5hivara 2\u20135 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta \u2013 laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori \u00fcldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2\u20135 aastat Materiaalse p\u00f5hivara l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse \u00fcle v\u00e4hemalt iga majandusaasta l\u00f5pus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutov\u00e4\u00e4rtusest. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamine l\u00f5petatakse vara v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5i siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest v\u00f5i v\u00f5\u00f5randamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamise l\u00f5petamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ridadel \u201eMuud \u00e4ritulud\u201d v\u00f5i \u201eMuud \u00e4rikulud\u201d perioodil, mil kajastamine l\u00f5peb. 3.5. Immateriaalne vara Firmav\u00e4\u00e4rtus T\u00fctarettev\u00f5tete soetamisel tekkiv firmav\u00e4\u00e4rtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Edasine m\u00f5\u00f5tmine Firmav\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Uurimis- ja arendusv\u00e4ljaminekud Uurimisv\u00e4ljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. \u00dcksiku arendusprojekti arendusv\u00e4ljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad v\u00f5etakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab n\u00e4idata, (1) et immateriaalse vara kasutus- v\u00f5i m\u00fc\u00fcgik\u00f5lblikuks muutmine on tehniliselt v\u00f5imalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on v\u00f5imalik seda kasutada v\u00f5i m\u00fc\u00fca; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise l\u00f5petamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. P\u00e4rast arendusv\u00e4ljaminekute algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00f5imalikud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist m\u00fc\u00fcgitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti l\u00f5petamisel, kui vara on kasutusvalmis. Kaubam\u00e4rk \u00c4ri\u00fchenduste k\u00e4igus soetatud kaubam\u00e4rgi soetusmaksumus on selle \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus soetamise kuup\u00e4eval. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Muu immateriaalne vara Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) v\u00f5etakse algselt arvele soetusmaksumuses. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud v\u00f5i piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib olla langenud alla tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse, tehakse vara kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse \u00fcle iga majandusaasta l\u00f5pul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas v\u00f5i varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis v\u00f5i -meetodis ning k\u00e4sitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub. Hilisemad v\u00e4ljaminekud Hilisemad v\u00e4ljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmav\u00e4\u00e4rtuse ja tootemarkidega seotud v\u00e4ljaminekud, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. 3.6. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse vara, mida hoitakse renditulu teenimise ja/v\u00f5i turuv\u00e4\u00e4rtuse suurenemise eesm\u00e4rgil, mitte m\u00fc\u00fcgiks tavalise \u00e4ritegevuse k\u00e4igus, kasutamiseks kaupade tarnimisel v\u00f5i teenuste osutamisel v\u00f5i administratiivsetel eesm\u00e4rkidel. Kinnisvarainvesteeringuid m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning selle muutused kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Kui vara kasutuseesm\u00e4rk muutub ning see liigitatakse \u00fcmber materiaalseks p\u00f5hivaraks, siis saab vara \u00f5iglasest v\u00e4\u00e4rtusest \u00fcmberliigitamise kuup\u00e4eva seisuga tema tuletatud soetusmaksumus edaspidise arvestuse tarvis. 3.7. Varud Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses v\u00f5i neto realiseerimisv\u00e4\u00e4rtuses olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisv\u00e4\u00e4rtus on tavap\u00e4rases \u00e4ritegevuses kasutatav hinnanguline m\u00fc\u00fcgihind, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulud. Peamiselt k\u00fctusest ja m\u00fc\u00fcgiks ostetud kaupadest koosnevate varude soetusmaksumus m\u00e4\u00e4ratakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumus sisaldab varude soetamise kulutusi, t\u00f6\u00f6tlemiskulusid ja muid kulusid, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. 3.8. Laenukasutuse kulutused Laenukasutuse kulutused kajastatakse nende tekkimisel kuluna, v.a kulutused, mis on otseselt seostatavad selliste varade ostmise, ehitamise v\u00f5i tootmisega, mille eesm\u00e4rgip\u00e4raseks kasutamiseks v\u00f5i m\u00fc\u00fcmiseks ettevalmistamine v\u00e4ltab pikema perioodi (nt uued laevad). Uute laevade ehitusega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse kuni vara vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4evani vastava vara maksumuse osana. 3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Mittefinantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib t\u00f5endeid mittefinantsvara (v\u00e4lja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasil\u00fckkunud tulumaksu vara) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Juhul kui taolisi t\u00f5endeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse ja piiramatu kasuliku elueaga v\u00f5i veel kasutusse v\u00f5tmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat v\u00e4\u00e4rtust igal aruandekuup\u00e4eval. Vara v\u00f5i v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse kaetav v\u00e4\u00e4rtus on kas selle vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgikulud, v\u00f5i kasutusv\u00e4\u00e4rtus olenevalt sellest, kumb on suurem. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontom\u00e4\u00e4raga, mis v\u00e4ljendab hetke turuhinnanguid raha ajav\u00e4\u00e4rtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara v\u00e4\u00e4rtuse languse testimiseks koondatakse varad v\u00e4ikseimasse varasid h\u00f5lmavasse r\u00fchma, mis loob oma j\u00e4tkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas s\u00f5ltumatud muude varade v\u00f5i varade r\u00fchmade (raha teenivate \u00fcksuste) poolt loodavatest rahavoogudest. V\u00e4\u00e4rtuse languse testimise eesm\u00e4rgil jagatakse \u00e4ri\u00fchenduse k\u00e4igus omandatud firmav\u00e4\u00e4rtus kontserni nendele raha teenivatele \u00fcksustele, mis \u00e4ri\u00fchendusest tekkivast s\u00fcnergiast eeldatavalt kasu saavad. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langust ei t\u00fchistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuup\u00e4eval, kas eksisteerib t\u00f5endeid sellest, et kahjum on v\u00e4henenud v\u00f5i seda enam ei eksisteeri. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse, kui kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse ainult ulatuses, mille v\u00f5rra vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei \u00fcleta raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust, mis oleks kindlaks m\u00e4\u00e4ratud (ilma amortisatsioonita), kui vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud. 3.10. H\u00fcvitised t\u00f6\u00f6tajatele T\u00f6\u00f6tajate l\u00fchiajaliste h\u00fcvitistega seotud kohustusi m\u00f5\u00f5detakse diskonteerimata kujul ja kajastatakse kuluna siis, kui osutatakse h\u00fcvitisega seotud teenust. Kohustus kajastatakse summana, mis eeldatavasti kuulub v\u00e4ljamaksmisele l\u00fchiajalise rahalise preemiaskeemi alusel, kui kontsernil on t\u00f6\u00f6taja m\u00f6\u00f6dunud t\u00f6\u00f6alasest teenistusest tulenev eksisteeriv juriidiline v\u00f5i faktiline kohustus teha selliseid makseid ja kohustust on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. T\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitised kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on selgelt kohustunud t\u00e4itma \u00fcksikasjalikku formaalset kava t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamiseks enne tavap\u00e4rast pensionile j\u00e4\u00e4mise kuup\u00e4eva v\u00f5i pakkuma t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi, et soodustada vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist, ning tal ei ole reaalselt v\u00f5imalik sellest taganeda. Vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist soodustavaid t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on teinud vastava pakkumise, on t\u00f5en\u00e4oline, et see pakkumine vastu v\u00f5etakse, ja pakkumise vastuv\u00f5tjate arvu on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. 3.11. Eraldised Eraldised v\u00f5etakse arvele siis, kui kontsernil on aruandekuup\u00e4evaks toimunud s\u00fcndmusest tulenev kehtiv juriidiline v\u00f5i kontserni tegevusest tingitud kohustus, kui on t\u00f5en\u00e4oline, et kohustuse t\u00e4itmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse ning kui kohustuse summat saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00e4\u00e4rata. Kui raha ajav\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5ju on oluline, siis diskonteeritakse eraldisi, kasutades sellist maksueelset diskontom\u00e4\u00e4ra, mis vastab konkreetse kohustuse riskidele. Eraldistega seotud kulutused, millest on maha arvatud makstud kompensatsioonid, kajastatakse kahjumis. Diskonteerimise korral kajastatakse aja m\u00f6\u00f6dumise t\u00f5ttu toimunud eraldise summa kasv real \u201eFinantskulud\u201d. Kahjulike lepingute eraldis kajastatakse siis, kui kontserni lepinguj\u00e4rgsete kohustuste t\u00e4itmisega kaasnevad v\u00e4ltimatud kulud \u00fcletavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Eraldist m\u00f5\u00f5detakse kas lepingu l\u00f5petamise eeldatava kulu v\u00f5i lepingu j\u00e4tkamise eeldatava netokulu n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Enne eraldise moodustamist kajastab kontsern lepinguga seotud varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi. 3.12. Rendid Lepingu s\u00f5lmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping v\u00f5i sisaldab renti. Leping on rendileping v\u00f5i sisaldab renti, kui see annab \u00f5iguse kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vara kasutust teatava aja jooksul tasu eest kontrollida. Hinnates, kas leping annab \u00f5iguse kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vara kasutust kontrollida, l\u00e4htub kontsern IFRS 16 esitatud rendi m\u00f5istest. Kontsern kui rentnik Rendikomponenti sisaldava lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel. Kinnisvara rendilepingute puhul on kontsern siiski otsustanud rendiga mitteseotud komponente mitte eristada, arvestades nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente \u00fchtse rendikomponendina. Kontsern kajastab kasutus\u00f5iguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuup\u00e4eval. Kasutus\u00f5iguse vara m\u00f5\u00f5detakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast, mida korrigeeritakse rendi alguse kuup\u00e4evaks tehtud ettemaksete v\u00f5rra, tehtud otseste kulutuste v\u00f5rra ning hinnanguliste kulude v\u00f5rra, mis on seotud vara demonteerimise ja teisaldamise v\u00f5i vara v\u00f5i selle asukoha taastamisega. Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutus\u00f5iguse vara amortiseeritakse hiljem lineaarsel meetodil rendi alguskuup\u00e4evast kuni rendiperioodi l\u00f5puni, v\u00e4lja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandi\u00f5igus kontsernile rendiperioodi l\u00f5pus \u00fcle v\u00f5i kui kasutus\u00f5iguse vara j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara v\u00e4ljaostu \u00f5igust. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutus\u00f5iguse vara kogu kasuliku eluea jooksul, mis m\u00e4\u00e4ratakse samadel alustel nagu vastava materiaalse p\u00f5hivara puhul. Lisaks v\u00e4hendatakse kasutus\u00f5iguse vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevate kahjumite v\u00f5rra ja seda korrigeeritakse rendikohustuse teatud \u00fcmberhindamistel. Rendikohustust m\u00f5\u00f5detakse algselt rendisuhte alguskuup\u00e4evaks maksmata rendimaksete n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuses, kasutades diskontom\u00e4\u00e4rana rendi sisemist intressim\u00e4\u00e4ra v\u00f5i kui seda m\u00e4\u00e4ra ei ole v\u00f5imalik kindlaks teha, siis kontserni alternatiivset laenuintressim\u00e4\u00e4ra. \u00dcldjuhul kasutab kontsern diskontom\u00e4\u00e4rana alternatiivset laenuintressim\u00e4\u00e4ra. Kontsern leiab alternatiivse laenuintressim\u00e4\u00e4ra erinevate v\u00e4liste finantseerimisallikate intressim\u00e4\u00e4rade p\u00f5hjal. Saadud sisendeid korrigeeritakse, v\u00f5ttes arvesse renditingimusi ja renditava vara t\u00fc\u00fcpi. Rendikohustuses sisalduvad rendimaksed h\u00f5lmavad j\u00e4rgmist: \u2022 fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed) \u2022 indeksist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rast s\u00f5ltuvad muutuvad rendimaksed, mille algsel kajastamisel l\u00e4htutakse indeksist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rast rendi alguskuup\u00e4eva seisuga \u2022 summad, mis eeldatavasti tasutakse l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtuse garantii alusel \u2022 ostuhind (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab v\u00e4ljaostu\u00f5igust), pikendamisperioodi rendimaksed (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamis\u00f5igust), ning lepingu ennet\u00e4htaegsel l\u00f5petamisel tasumisele kuuluvad trahvid, v.a. juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ei l\u00f5peta lepingut enne t\u00e4htaega Rendikohustust m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. See arvutatakse \u00fcmber siis, kui tulevased rendimaksed muutuvad indeksi v\u00f5i m\u00e4\u00e4ra muutuste t\u00f5ttu, kui muutub l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtuse garantii alusel tasutava summa hinnang v\u00f5i kui kontsern muudab oma hinnangut selle kohta, kas soovitakse kasutada vara v\u00e4ljaostu, rendi pikendamise v\u00f5i l\u00f5petamise \u00f5igust, v\u00f5i kui muutuvad sisuliselt fikseeritud rendimaksed. Kui rendikohustus hinnatakse \u00fcmber eespool loetletud p\u00f5hjustel, tehakse kasutus\u00f5iguse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuses vastav korrigeerimine v\u00f5i kajastatakse rendikohustuse muutuse m\u00f5ju kasumis v\u00f5i kahjumis, kui kasutus\u00f5iguse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4hendatud nullini. Et tulla toime COVID-19 pandeemia r\u00e4nkade m\u00f5judega, pidas kontsern 2021. ja 2022. aastal oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindade rendileandjatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi rendihinna alandamise \u00fcle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel j\u00e4rjepidevalt lihtsustavat erandit k\u00f5igi oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abin\u00f5u kohaldamise tingimustele. Kasutus\u00f5iguse varasid, mis ei vasta kinnisvarainvesteeringute m\u00e4\u00e4ratlusele, kajastab kontsern finantsseisundi aruandes materiaalse p\u00f5hivara koosseisus ning rendikohustusi laenukohustuste koosseisus. L\u00fchiajalised rendid ja v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtusliku vara rendid Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutus\u00f5iguse varasid ning rendikohustusi v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslike varade rentide ning l\u00fchiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimakseid kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Kontsern kui rendileandja Rendikomponenti sisaldava lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile nende suhteliste eraldiseisvate hindade alusel. Kui kontsern on rendileandja, m\u00e4\u00e4rab ta rendi alguses kindlaks, kas rendileping on kapitali- v\u00f5i kasutusrent. Iga rendilepingu liigitamisel hindab kontsern, kas rendilepinguga antakse \u00fcle praktiliselt k\u00f5ik alusvara omandiga seotud riskid ja h\u00fcved. Kui antakse, on tegemist kapitalirendiga. Kui ei anta, on tegemist kasutusrendiga. Selle hinnangu \u00fche osana hindab kontsern ka teatud indikaatoreid (n\u00e4iteks seda, kas rent h\u00f5lmab suuremat osa vara majanduslikust elueast). Kui rendileping sisaldab nii rendikomponenti kui ka rendiga mitteseotud komponenti, rakendab kontsern tasu jaotamisel IFRS 15 arvestusp\u00f5him\u00f5tteid. Kontsern rakendab rendileandja netoinvesteeringu suhtes standardis IFRS 9 esitatud kajastamise l\u00f5petamise ja v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamise n\u00f5udeid. Kontsern anal\u00fc\u00fcsib regulaarselt hinnangulisi garanteerimata l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusi, mida kasutatakse rendileandja brutoinvesteeringu arvutamiseks. Kontsern kajastab kasutusrendi alusel saadud rendimakseid rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna muu m\u00fc\u00fcgitulu koosseisus. 3.13. M\u00fc\u00fcgitulu M\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse kliendiga s\u00f5lmitud lepingus s\u00e4testatud tasu alusel. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgitulu siis, kui kontroll kauba v\u00f5i teenuse \u00fcle on kliendile \u00fcle antud. J\u00e4rgnev annab informatsiooni klientidega s\u00f5lmitud lepingutega v\u00f5etud toimingukohustuste olemuse ja t\u00e4itmise ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja vastava m\u00fc\u00fcgitulu kajastamise p\u00f5him\u00f5tete kohta. M\u00fc\u00fcgitulu kajastamisel peavad lisaks olema t\u00e4idetud j\u00e4rgnevad konkreetsed kriteeriumid: Kauba m\u00fc\u00fck \u2013 m\u00fc\u00fck laevadel ning maismaal asuvates restoranides ja -kauplustes M\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kaubad on tarnitud/k\u00e4tte toimetatud ja klientide poolt nende asukohas, st jaekauplustes, baarides ja restoranides, vastu v\u00f5etud, \u00fcldjuhul sularaha v\u00f5i kaardimakse eest. Piletite ja kaubaveoteenuste m\u00fc\u00fck M\u00fc\u00fcgitulu piletite ja kaubaveoteenuste m\u00fc\u00fcgist kajastatakse teenuse osutamisel. Majandusaasta l\u00f5pul kajastatakse ettemakstud m\u00fc\u00fcgituluna piletite ja kaubaveoteenuse m\u00fc\u00fck, mis on seotud veel v\u00e4ljumata reisidega. Hotellimajutuse m\u00fc\u00fck Hotellimajutuse m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid on tube kasutanud. Majandusaasta l\u00f5pul kajastatakse ettemakstud m\u00fc\u00fcgituluna m\u00fc\u00fcki, mis on seotud veel kasutamata majutusega. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu Kontsern m\u00fc\u00fcb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgituluna kogu paketi m\u00fc\u00fcgist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise m\u00e4\u00e4rata reisipaketi sisu hinna ja valida oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse piletim\u00fc\u00fcgitulu hulgas. Laevade prahitasu Laevade prahtimisest kasutusrendi tingimustes saadav prahitasu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt tuluna. K\u00e4esolevas raamatupidamise aastaaruandes t\u00e4histab termin \u201eprahtimine\u201c rentimist, nagu seda on defineeritud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IFRS 16. Kliendilojaalsusprogramm Kontsern jaotab osa m\u00fc\u00fcgi eest saadud tasust Club One boonuspunktidele. See jaotus p\u00f5hineb suhtelistel eraldiseisvatel m\u00fc\u00fcgihindadel. Lojaalsusprogrammile jaotatud summa kajastatakse edasil\u00fckkunud m\u00fc\u00fcgituluna, mis kajastatakse m\u00fc\u00fcgituluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse v\u00f5i kui kliendi boonuspunktide kasutamine ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline. Edasil\u00fckkunud m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse lepingulise kohustusena. Vt ka lisa 4 ja lisa 18. 3.14. Sihtfinantseerimine ja valitsusepoolne abi Kui on p\u00f5hjendatult kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ja kontsern vastab k\u00f5igile sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele, kajastatakse sihtfinantseerimine algselt ettemakstud tuluna. Kulude sihtfinantseerimist kajastatakse kulu v\u00e4henemisena nendel perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseeringu s\u00fcstemaatiliseks sidumiseks kuludega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette n\u00e4htud. Sihtfinantseering, mis on antud kontsernile vara soetusmaksumuse kompenseerimiseks, kajastatakse vara kasuliku eluea jooksul s\u00fcstemaatiliselt kasumis v\u00f5i kahjumis. Valitsusepoolne abi on valitsuse tegevus, mille eesm\u00e4rk on anda majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavale majandus\u00fcksusele v\u00f5i majandus\u00fcksuste r\u00fchmale. Valitsusepoolne abi kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis kuup\u00e4eval, mil kontsernil tekib \u00f5igus makse saamiseks. 3.15. Finantstulud ja -kulud Finantstulude hulka kuuluvad investeeritud vahenditelt (sh omakapitaliinstrumentidelt) saadud intressitulu, dividenditulu, kasum omakapitaliinstrumentide v\u00f5\u00f5randamisest ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kasum tuletisinstrumentidelt. Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi kajastatavate finantsvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutused, finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise v\u00f5i ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Kursivahedest tekkivad kasumid v\u00f5i kahjumid kajastatakse netosummas. Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkep\u00f5hiselt kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Sisemine intressim\u00e4\u00e4r on m\u00e4\u00e4r, millega hinnangulised tulevased maksed v\u00f5i laekumised finantsvara v\u00f5i -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse t\u00e4pselt finantsvara v\u00f5i -kohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusesse. Sisemise intressim\u00e4\u00e4ra arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, v\u00f5ttes arvesse finantsinstrumendi k\u00f5iki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus h\u00f5lmab k\u00f5iki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressim\u00e4\u00e4ra olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara v\u00f5i -kohustuse soetamise v\u00f5i emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid. Tulu dividendidest kajastatakse kasumis siis, kui kontsernil on tekkinud \u00f5igus dividendide saamiseks. 3.16. Tulumaks Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasil\u00fckkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, v\u00e4lja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud maksum\u00e4\u00e4rade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks h\u00f5lmab ka dividendide v\u00e4ljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt \u201eKontserni ettev\u00f5tted Eestis\u201d. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamisel kasutatava v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu ei kajastata j\u00e4rgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelev\u00f5tmine, mille puhul ei ole tegemist \u00e4ri\u00fchendusega ning mis ei m\u00f5juta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega t\u00fctarettev\u00f5tetesse ning \u00fchiselt kontrollitavatesse ettev\u00f5tetesse ulatuses, mille suhtes on t\u00f5en\u00e4oline, et ajutised erinevused l\u00e4hiajal ei t\u00fchistu. Lisaks ei kajastata edasil\u00fckkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmav\u00e4\u00e4rtuse algsest arvelev\u00f5tmisest. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse aluseks maksum\u00e4\u00e4rad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende t\u00fchistumisel, l\u00e4htudes aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuup\u00e4eval vaadatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara \u00fcle ja v\u00e4hendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised v\u00e4hendamised t\u00fchistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite t\u00f5en\u00e4osus suureneb. Kajastamata edasil\u00fckkunud tulumaksu varad hinnatakse \u00fcmber igal aruandekuup\u00e4eval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud t\u00f5en\u00e4oliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kontserni ettev\u00f5tted Eestis Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele kontserni Eestis registreeritud ettev\u00f5tete, sh emaettev\u00f5tte puhaskasumit tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuga maksustatakse dividendimakseid ning 2023. aastal on tulumaksum\u00e4\u00e4r 14% v\u00f5i 20% (14/86 v\u00f5i 20/80 makstavatest netodividendidest). Kontserni Eestis asuvate ettev\u00f5tete kogu jaotamata kasumi dividendidena v\u00e4ljamaksmisega seotud potentsiaalset maksukohustust finantsseisundi aruandes ei kajastata. Dividendide maksmisega seotud potentsiaalse maksukohustuse suurus s\u00f5ltub dividendide v\u00e4ljamakse ajast, summast ja allikatest. Eestis kehtib dividendide maksustamise kord, mis n\u00e4eb ette madalama tulumaksum\u00e4\u00e4ra 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Madalamat maksum\u00e4\u00e4ra v\u00f5ib rakendada, kui jaotatava kasumi summa ei \u00fcleta ettev\u00f5tte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Jaotatava kasumi osa, mis \u00fcletab seda piirm\u00e4\u00e4ra, maksustatakse j\u00e4tkuvalt 20% tulumaksum\u00e4\u00e4raga. Madalamat maksum\u00e4\u00e4ra saab rakendada dividendidele, mida jaotatakse 2019. aastal v\u00f5i hiljem algavatel aruandeperioodidel. Kuna aga f\u00fc\u00fcsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt tuleb t\u00e4iendavalt kinni pidada 7% tulumaksu, ei v\u00e4henda muudatus f\u00fc\u00fcsilisest isikust aktsion\u00e4ride maksukoormust. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide v\u00e4ljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 21. Kontserni ettev\u00f5tted K\u00fcprosel K\u00fcprose tulumaksuseaduse kohaselt ei ole K\u00fcprosel registreeritud laevandusettev\u00f5tjate puhaskasum ja nende ettev\u00f5tete poolt makstavad dividendid maksustatavad tulumaksuga, kui nende poolt opereeritavad laevad on registreeritud K\u00fcprose laevaregistris ja/v\u00f5i nad ei tegutse K\u00fcprosel. Seega ei esine ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuste vahel, millest v\u00f5iks tuleneda edasil\u00fckkunud tulumaks. Muud kontserni ettev\u00f5tted ja p\u00fcsivad tegevuskohad Vastavalt muude riikide tulumaksuseadustele on ettev\u00f5tte puhaskasum ja kasum p\u00fcsivatest tegevuskohtadest, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseadustes s\u00e4testatud ajutiste ja p\u00fcsivate erinevustega, tasumisele kuuluva tulumaksuga maksustatav nendes riikides, kus kontserni ettev\u00f5tted ja p\u00fcsivad tegevuskohad on registreeritud (vt lisa 6). Tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse l\u00fchiajaliste kohustuste all ja edasil\u00fckkunud tulumaks p\u00f5hivara v\u00f5i pikaajaliste kohustuste all. Alates 1. jaanuarist 2018 j\u00f5ustunud tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt maksustatakse L\u00e4tis 2018. aastal ja j\u00e4rgnevatel perioodidel teenitud kasumit sarnaselt Eestile kasumi jaotamise hetkel. Ettev\u00f5tte tulumaksum\u00e4\u00e4r on 20% (20/80 netosummast). 3.17. Aktsiakasum Kontsern esitab andmed lihtaktsiate tava- ja lahustatud aktsiakasumi (EPS) kohta. Tavaaktsiakasumi arvutamiseks jagatakse emaettev\u00f5tte lihtaktsion\u00e4ridele kuuluv majandusaasta kasum v\u00f5i kahjum majandusaasta jooksul k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Lahustatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsion\u00e4ridele kuuluvat majandusaasta kasumit v\u00f5i kahjumit ning k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu k\u00f5igist lahjendavatest potentsiaalsetest lihtaktsiatest (t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5imaldatud aktsiaoptsioonidest) tuleneva m\u00f5juga. 3.18. Segmendiaruandlus Kontsern m\u00e4\u00e4ratleb ja esitab tegevussegmente kontserni juhatusele (kes on \u00e4ritegevust puudutavate otsuste langetaja) esitatava sisemise informatsiooni alusel. Tegevussegment on kontserni osa, mis oma majandustegevusega v\u00f5ib teenida m\u00fc\u00fcgitulusid ja kanda kulusid (sealhulgas m\u00fc\u00fcgitulusid ja kulusid, mis on seotud kontserni teiste osadega s\u00f5lmitud tehingutega). K\u00f5igi tegevussegmentide, mille kohta on olemas eraldi finantsteave, \u00e4ritulemused vaatab regulaarselt l\u00e4bi kontserni juhatus, et v\u00f5tta vastu otsused segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi majandustulemusi. Segment on kontserni eristatav \u00fcksus, mis tegeleb kas toodete valmistamise v\u00f5i teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas (geograafiline segment) v\u00f5i omavahel seotud toodete valmistamise v\u00f5i teenuste osutamisega (\u00e4risegment) ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste segmentide riskidest ja rentaablusest. Segmendiaruandlus esitatakse kontserni geograafiliste segmentide (liinide) kaupa. Segmentidevahelises hinnakujunduses l\u00e4htutakse turuv\u00e4\u00e4rtusele vastavatest hindadest. Segmendi kulu on segmendi \u00e4ritegevusest tulenev otseselt segmendiga seostatav kulu ja see osa kontserni kuludest, mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada, sealhulgas kulud, mis on seotud m\u00fc\u00fcgiga kontserniv\u00e4listele klientidele, ja kulud, mis on seotud tehingutega kontserni muude segmentidega. Segmendi kulu ei h\u00f5lma \u00fcldhalduskulusid, intressikulu, tulumaksukulu ega muid kulusid, mis tekivad kontserni tasandil ja on seotud kontserni kui tervikuga. Kontserni tasandil segmendi eest kantud kulud jagatakse segmendile p\u00f5hjendatud alustel, kui kulud on seotud segmendi \u00e4ritegevusega ja neid saab otseselt seostada segmendiga v\u00f5i segmendile jagada. Juhatusele esitatavate segmendi tulemuste hulka arvatakse nii otseselt segmendiga seostatavad tulemused kui ka tulemused, mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varad on \u00e4ritegevuses kasutatavad varad, mida segment oma \u00e4ritegevuses kasutab ja mida saab otseselt segmendiga seostada v\u00f5i p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varade hulka ei kuulu varad, mida kasutatakse kontserni \u00fcldvajadusteks v\u00f5i peakontori jaoks v\u00f5i mida ei saa otseselt segmendile jagada. Segmendi varade hulka kuuluvad ka \u00e4ritegevuses kasutatavad varad, mida kasutavad \u00fchiselt kaks v\u00f5i enam segmenti, kui on olemas p\u00f5hjendatud alus varade jagamiseks. Segmendi kohustused on kohustused, mis tulenevad segmendi \u00e4ritegevusest ja mida saab otseselt segmendiga seostada v\u00f5i mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Kulud, varad ning kohustused, mis ei ole segmendiga otseselt seotud v\u00f5i mida ei saa segmendile jagada, kajastatakse kontserni jagamatute kulude, varade ja kohustustena. Segmendi investeeringud h\u00f5lmavad majandusaasta k\u00f5iki kulusid, mis on seotud materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara (v.a firmav\u00e4\u00e4rtus) soetamisega. 3.19. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramine Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamisp\u00f5him\u00f5tted n\u00f5uavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramist. \u00d5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks m\u00f5\u00f5tmise ja/v\u00f5i avalikustamise eesm\u00e4rgil, kasutades j\u00e4rgmisi meetodeid. T\u00e4iendavat teavet \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel aluseks v\u00f5etud eelduste kohta leiab vastavat vara v\u00f5i kohustust k\u00e4sitlevast lisast. Vara v\u00f5i kohustuse \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutab kontsern j\u00e4lgitavaid turuandmeid nii palju kui v\u00f5imalik. \u00d5iglased v\u00e4\u00e4rtused on liigitatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, l\u00e4htudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest. \u2022 1. tase: identsete varade v\u00f5i kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel \u2022 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara v\u00f5i kohustuse kohta j\u00e4lgitavad kas otse (st hindadena) v\u00f5i kaudselt (st on tuletatud hindadest) \u2022 3. tase: vara v\u00f5i kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei p\u00f5hine j\u00e4lgitavatel turuandmetel (mittej\u00e4lgitavad sisendid) Laevad (3. tase) Laevade turuv\u00e4\u00e4rtus on hinnangul p\u00f5hinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuup\u00e4eval minema \u00fcle tehingut sooritada soovivalt m\u00fc\u00fcjalt tehingut sooritada soovivale ostjale s\u00f5ltumatus ja v\u00f5rdsetel alustel toimuvas tehingus peale k\u00f5igile n\u00f5uetele vastavat m\u00fc\u00fcgitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutab kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse arvutamisel kasutatakse hindajate m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse ja stressitingimustes toimuva m\u00fc\u00fcgi korral m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse kaalutud keskmist. \u00dcmberhindamist ei tehta, kui arvutatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahe on ebaoluline. \u00dcmberhindluse sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Immateriaalne vara (3. tase) \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud patentide ja kaubam\u00e4rkide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud kliendisuhete \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse p\u00e4rast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate k\u00f5igi muude varade \u00f5iglane tootlus. Muude immateriaalsete varade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast m\u00fc\u00fcgist. Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase) Avalikustamise eesm\u00e4rgil kindlaks m\u00e4\u00e4ratav \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus arvutatakse tulevaste p\u00f5hisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuup\u00e4eva intressi turum\u00e4\u00e4raga. 3.20. Emaettev\u00f5tte konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse emaettev\u00f5tte konsolideerimata p\u00f5hiaruanded (st koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, \u00fcheskoos: p\u00f5hiaruanded) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. AS-i Tallink Grupp konsolideerimata p\u00f5hiaruanded on esitatud lisas 28 \u201eEmaettev\u00f5tte p\u00f5hiaruanded\u201d. Need aruanded on koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega samu arvestusp\u00f5him\u00f5tteid ja hindamisaluseid kasutades, v\u00e4lja arvatud t\u00fctarettev\u00f5tetesse tehtud investeeringute puhul, mis on emaettev\u00f5tte konsolideerimata p\u00f5hiaruannetes kajastatud soetusmaksumuses. Lisa 4 Segmendiaruandlus Kontserni tegevusvaldkondade korraldamine ja juhtimine toimub eraldi vastavalt eri turgude olemusele. Seisuga 31. detsember 2022 olid kontserni \u00e4risegmendid j\u00e4rgmised: \u2022 Eesti - Soome liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva) \u2022 Eesti - Rootsi liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva) \u2022 L\u00e4ti - Rootsi liin: 0 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 1 \u2022 Soome - Rootsi liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva) \u2022 Muu segment - kontserni v\u00e4ljaprahitud laevad: 6 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 2 - kontserni laevade tulevane prahtimine: 0 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 3 - Eestis asuvad hotellid: 3 hotelli (31. detsember 2021: 3 hotelli) - L\u00e4tis asuvad hotellid: 1 hotell, avatakse taas 2023. aasta kevadel (31. detsember 2021: 1 hotell, tegevus peatatud) - Eestis asuvad kauplused: 5 kauplust (31. detsember 2021: 5 kauplust) - veebipood: 1 pood (31. detsember 2021: 1 pood) - Eestis asuvad restoranid: 10 restorani (31. detsember 2021: 8 restorani) - L\u00e4tis asuvad restoranid: 5 restorani (31. detsember 2021: 3 restorani) - Leedus asuvad restoranid: 5 restorani (31. detsember 2021: 5 restorani) 1 Peale selle sisaldab muu segment n\u00fc\u00fcd ka tulusid ja kulusid, mida varem h\u00f5lmas L\u00e4ti-Rootsi liinide geograafiline segment, kuna L\u00e4ti-Rootsi liini 2022. aastal ei teenindatud ja need summad ei \u00fcleta olulisuse k\u00fcnnist. 2 Kuna laevade prahtimine ei ole kontserni p\u00f5hitegevus, kajastatakse v\u00e4lja prahitud laevu muus segmendis. 3 Selles kategoorias seisuga 31. detsember 2021 n\u00e4idatud laev on \u00fcks 6 laevast, mis on seisuga 31. detsember 2022 v\u00e4lja prahitud. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud 31. detsembril 2022 ja 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud majandusaasta andmed kontserni m\u00fc\u00fcgitulu ja kasumi ning teatud varade ja kohustuste kohta avalikustatavate segmentide kaupa. Geograafilised segmendid \u2013 vara asukoha alusel 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Eesti-Soome liinid Eesti-Rootsi liinid Soome-Rootsi liinid Muu Segmentide- vaheline elimineerimine Kokku 2022 M\u00fc\u00fck kontserniv\u00e4listele klientidele 277 806 76 835 274 314 142 432 0 771 387 Segmentidevaheline m\u00fc\u00fck 0 0 0 4 997 -4 997 0 M\u00fc\u00fcgitulu 277 806 76 835 274 314 147 429 -4 997 771 387 Segmendi tulem 51 664 -10 997 -941 34 948 0 74 674 Jagamatud kulud -37 001 Finantskulud/-tulud kokku -24 656 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -90 Kasum/-kahjum enne tulumaksu 12 927 Tulumaks 1 008 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 13 935 Segmendi varad 570 069 157 184 317 380 511 676 -462 1 555 847 Jagamatud varad 135 795 Varad 1 691 642 Segmendi kohustused 28 657 9 843 54 194 128 257 -462 220 489 Jagamatud kohustused 764 222 Kohustused 984 711 Investeeringud segmendi materiaalsesse p\u00f5hivarasse 255 101 4 829 2 295 9 327 0 271 552 jagamatusse materiaalsesse p\u00f5hivarasse -70 680 segmendi immateriaalsesse varasse 40 0 103 698 0 841 jagamatusse immateriaalsesse varasse 1 609 Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon 15 869 9 890 23 640 36 696 0 86 095 Jagamatu materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon 5 121 Immateriaalse vara amortisatsioon 559 259 563 336 0 1 717 Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon 5 203 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Eesti-Soome liinid Eesti-Rootsi liinid Soome-Rootsi liinid Muu Segmentide- vaheline elimineerimine Kokku 2021 M\u00fc\u00fck kontserniv\u00e4listele klientidele 184 529 49 065 158 697 84 646 0 476 937 Segmentidevaheline m\u00fc\u00fck 0 0 0 874 -874 0 M\u00fc\u00fcgitulu 184 529 49 065 158 697 85 520 -874 476 937 Segmendi tulem 11 962 -7 025 -15 587 3 043 0 -7 607 Jagamatud kulud -29 424 Finantskulud/-tulud kokku -21 887 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -80 Kasum/-kahjum enne tulumaksu -58 998 Tulumaks 2 422 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -56 576 Segmendi varad 401 055 252 227 445 329 257 471 -125 1 355 957 Jagamatud varad 229 958 Varad 1 585 915 Segmendi kohustused 29 809 8 298 61 865 112 329 -125 212 176 Jagamatud kohustused 681 223 Kohustused 893 399 Investeeringud segmendi materiaalsesse p\u00f5hivarasse 2 890 519 6 362 6 360 0 16 131 jagamatusse materiaalsesse p\u00f5hivarasse 1 278 segmendi immateriaalsesse varasse 0 12 23 773 0 808 jagamatusse immateriaalsesse varasse 1 975 Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon 18 322 11 127 22 884 30 389 0 82 722 Jagamatu materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon 5 668 Immateriaalse vara amortisatsioon 692 264 388 331 0 1 675 Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon 5 248 M\u00fc\u00fcgitulu teenuste ja kaupade kaupa Lepingutest tulenevad saldod J\u00e4rgmises tabelis on esitatud teave klientidega s\u00f5lmitud lepingutest tulenevate n\u00f5uete, varade ja kohustuste kohta. Lepingulised kohustused on tekkinud klientide ettemaksetest ja lojaalsusprogrammi lunastamata boonuspunktidest. Boonuspunkte kajastatakse m\u00fc\u00fcgituluna siis, kui kliendid neid lunastavad. See peaks toimuma j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Liinid 2022 Muu 2022 Kokku 2022 Liinid 2021 Muu 2021 Kokku 2021 M\u00fc\u00fcgitulu kliendilepingutest M\u00fc\u00fck laevades ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes 323 958 54 205 378 163 188 762 44 614 233 376 Piletim\u00fc\u00fck 191 920 0 191 920 99 094 0 99 094 Kaubaveoteenuse m\u00fc\u00fck 103 183 0 103 183 94 763 0 94 763 Majutuse m\u00fc\u00fck 0 11 325 11 325 0 3 367 3 367 Muu 3 573 11 094 14 667 5 234 6 387 11 621 M\u00fc\u00fcgitulu kliendilepingutest kokku 622 634 76 624 699 258 387 853 54 368 442 221 M\u00fc\u00fcgitulu muudest allikatest Tulu laevade prahtimisest 0 65 808 65 808 0 30 278 30 278 Muu 6 321 0 6 321 4 438 0 4 438 M\u00fc\u00fcgitulu muudest allikatest kokku 6 321 65 808 72 129 4 438 30 278 34 716 Kontserni m\u00fc\u00fcgitulu kokku 628 955 142 432 771 387 392 291 84 646 476 937 Tuhandetes eurodes 31. detsember 2022 31. detsember 2021 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded 31 380 29 298 Kliendilepingu kohustused Club One boonuspunktid 7 016 6 360 Ettemakstud m\u00fc\u00fcgitulu 37 206 15 374 Kliendilepingu kohustused kokku 44 222 21 734 Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud \u00dcldhalduskulud M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude, m\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulude ja \u00fcldhalduskulude koosseisus kajastatud personalikulude jaotus Aruandeperioodil kajastati m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude v\u00e4hendusena sihtfinantseerimine summas 32 519 tuhat eurot, mis oli seotud Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste t\u00f6\u00f6tasudega (2021: 26 719 tuhat eurot). Sihtfinantseeringu saamine tuleneb seadusest. Aruandeperioodil COVID-19-ga seotud abi ei saadud (2021: 411 tuhat eurot). Eesti T\u00f6\u00f6tukassa maksis 2021. aastal otse t\u00f6\u00f6tajatele veel 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud h\u00fcvitist, vt ka lisa 22. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 M\u00fc\u00fcdud kaupade kulud -160 556 -110 451 Sadama- ja stividoritasud -77 198 -62 998 K\u00fctusekulud -144 141 -72 234 Personalikulud -120 018 -86 101 Laevade opereerimiskulud -51 607 -34 363 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -85 894 -82 394 Reisipakettide kulud -6 155 -1 529 Muud kulud -12 348 -5 212 M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud kokku -657 917 -455 282 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Reklaamikulud -14 811 -8 320 Personalikulud -19 580 -16 770 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -1 918 -2 003 Muud kulud -2 487 -2 169 M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud kokku -38 796 -29 262 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Personalikulud -23 255 -21 175 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -10 324 -10 916 Muud kulud -13 976 -13 542 \u00dcldhalduskulud kokku -47 555 -45 633 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgakulud -148 934 -114 661 Sihtfinantseerimine 32 519 27 130 Sotsiaalmaksukulud -44 592 -34 072 Koolituskulud -549 -608 Muud personalikulud -1 297 -1 835 Personalikulud kokku -162 853 -124 046 Sihtfinantseerimisega seotud n\u00f5uded on kajastatud lisas 9. Kontserni t\u00f6\u00f6tajate keskmine arv ja jaotus t\u00f6\u00f6suhte liikide kaupa on esitatud j\u00e4rgmises tabelis. Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud Lisa 6 Tulumaks Tulumaks koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasil\u00fckkunud tulumaksust. Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Singapuri t\u00fctarettev\u00f5tted ning Poola filiaal Vastavalt Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa, Singapuri ja Poola tulumaksuseadusele on ettev\u00f5tte puhaskasum, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseaduses s\u00e4testatud ajutiste ja p\u00fcsivate erinevustega, maksustatav tulumaksuga Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Poolas ja Singapuris. Seisuga 31. detsember 2022 oli maksum\u00e4\u00e4r Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris (31. detsember 2021: Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris). 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta 2022 2021 T\u00f6\u00f6lepingu alusel t\u00f6\u00f6tavad isikud 4 780 3 749 T\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel t\u00f6\u00f6tavad isikud 238 605 Juhatuse liikmed 5 6 Keskmine t\u00f6\u00f6tajate arv kokku 5 023 4 360 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Puhaskasum valuutakursi muutustest 0 31 Tulu muudelt finantsvaradelt 215 3 Finantstulud kokku 215 34 Puhaskahjum valuutakursi muutustest -34 0 Kulu muudelt finantsvaradelt 0 -75 Intressikulu finantskohustustelt, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses -22 447 -19 424 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 -2 422 Finantskulud kokku -24 871 -21 921 Finantstulud ja -kulud kokku -24 656 -21 887 Tulumaksukulu Kontserni 31. detsembril l\u00f5ppenud majandusaasta tulumaksukulu p\u00f5hikomponendid on j\u00e4rgmised: Tegeliku maksum\u00e4\u00e4ra v\u00f5rdlus Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused Venemaa, Saksamaa, Soome, Rootsi, Poola ja Singapuri seaduste kohaselt on maksuarvestuses lubatud kasutada k\u00f5rgemaid amortisatsioonim\u00e4\u00e4rasid ning sellega maksude maksmist edasi l\u00fckata. Edasil\u00fckkamisi kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu kohustusena. Soome ja Rootsi t\u00fctarettev\u00f5tetel on ka edasikantavad maksukahjumid, mis v\u00f5etakse arvesse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara arvutamisel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tulenevad j\u00e4rgnevast 1 Edasil\u00fckkunud tulumaksu varana on kajastatud edasikantud maksukahjumeid summas 22 799 tuhat eurot (2021: 23 029 tuhat eurot) Soomes ja summas 1 076 tuhat eurot (2021: 1 429 tuhat eurot) Rootsis. Kajastatud Soome maksukahjumid aeguvad aastatel 2028\u20132032 (2021: 2027\u20132031), Rootsi maksukahjumitel aegumist\u00e4htaega ei ole. Hindamisebakindluse t\u00f5ttu ei ole kajastatud Soome t\u00fctarettev\u00f5tte enne 2028. aastat aeguvaid maksukahjumeid. Seisuga 31. detsember 2022 ulatusid sellised kajastamata maksukahjumid 161 814 tuhande euroni (31. detsember 2021: 192 598 tuhande euroni). 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Soome t\u00fctarettev\u00f5tted -178 -190 Muud t\u00fctarettev\u00f5tted 1 -8 Eesti t\u00fctarettev\u00f5tted ja emaettev\u00f5te 1 185 1 050 Aruandeperioodi tulumaksukulu 1 008 852 Rootsi t\u00fctarettev\u00f5tted -353 225 Soome t\u00fctarettev\u00f5tted 353 1 345 Edasil\u00fckkunud tulumaksu kulu 0 1 570 Tulumaksukulu kokku 1 008 2 422 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 % 2021 % Kasum/kahjum enne tulumaksu 12 927 -58 998 V\u00e4lisriikides tasumisele kuuluva tulumaksu kulu 1 008 7,80% 852 -1,44% Kajastatud maksukahjumi muutus -583 -4,51% 987 -1,67% Ajutiste erinevuste muutus 583 4,51% 583 -0,99% Tulumaksukulu 1 008 7,80% 2 422 -4,10% Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes Varad 2022 Kohustused 2022 Varad 2021 Kohustused 2021 Edasikantud maksukahjum\u00b9 23 875 0 24 458 0 Immateriaalne vara 0 -2 035 0 -2 618 Tulumaksuvarad/-kohustused 23 875 -2 035 24 458 -2 618 Varade ja kohustuste tasaarvestus -2 035 2 035 -2 618 2 618 Tulumaksuvarad 21 840 0 21 840 0 Kontsern on edasil\u00fckkunud tulumaksu varasid kajastanud summas, mille ulatuses edasikantud maksukahjumeid tulevaste prognoositavate maksustavate kasumitega tasaarvestatakse. Hinnangute aluseks on Soome tegevusvaldkondade \u00e4riplaan aastaks 2023 ja j\u00e4rgnevateks perioodideks. Arvutustes kasutatud Soome tegevusvaldkondade m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4r aastatel 2023\u20132032 oli 1\u2013 7% ja kulude kasvum\u00e4\u00e4r oli 1,0\u20137,1% (31. detsember 2021: aastatel 2023\u20132031 oli Soome tegevusvaldkondade m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4r 1\u20139% ja kulude kasvum\u00e4\u00e4r 0,6\u20135,5%). Kajastatud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00e4\u00e4rtuse tundlikkus prognoositud tulevaste maksustavate kasumite peamiste eelduste suhtes on j\u00e4rgmine: 1) aastate 2023-2032 m\u00fc\u00fcgitulu keskmise kasvum\u00e4\u00e4ra muutus +/-10 protsendipunkti muudaks kajastatud maksuvarade v\u00e4\u00e4rtust vastavalt +1 855 tuhande euro/-3 254 tuhande euro v\u00f5rra; 2) aastate 2023\u20132032 keskmiste \u00e4rikulude kasvum\u00e4\u00e4ra +/-5-protsendipunktine muutus m\u00fc\u00fcgitulu suhtes muudaks kajastatud maksuvarade v\u00e4\u00e4rtust vastavalt -4 061 tuhande euro/+1 855 tuhande euro v\u00f5rra. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varade ja kohustuste muutus Lisa 7 Aktsiakasum Aktsiakasumi arvutamiseks jagatakse lihtaktsion\u00e4ridele kuuluv majandusaasta puhaskasum v\u00f5i -kahjum majandusaasta jooksul k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes Saldo 2022 Kajastatud 2022 kasumis Saldo 2021 Edasikantud maksukahjum 23 875 0 24 458 Immateriaalne vara -2 035 0 -2 618 Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad 21 840 0 21 840 Seisuga 31. detsember, tuhandetes 2022 2021 Emiteeritud aktsiad 743 569 743 569 K\u00e4ibelolevad aktsiad 743 569 743 569 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Majandusaasta jooksul k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv (tuhandetes) 743 569 694 444 Emaettev\u00f5tte omanikele kuuluv puhaskahjum 13 935 -56 576 Aktsiakasum (eurodes) 0,019 -0,081 Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid Raha pangas teenib muutuva intressim\u00e4\u00e4raga intressi, intressiarvestus on p\u00e4evap\u00f5hine. 2022. aastal j\u00e4id intressid vahemikku 0,00-1,75%, sh l\u00fchiajalistel hoiustel (2021: 0,00-0,01%). L\u00fchiajalised hoiused on \u00fcle\u00f6\u00f6hoiused t\u00e4htajaga 1. jaanuar 2023. Kontserni valuutariskid on avalikustatud lisas 25. Lisa 9 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded Aruandeperioodil kanti kulusse ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvaid ja lootusetuid n\u00f5udeid ostjate vastu summas 153 tuhat eurot (2021: 99 tuhat eurot). Kontserni n\u00f5uete (v\u00e4lja arvatud sihtfinantseerimisega seotud n\u00f5uete) krediidi- ja valuutariskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave sihtfinantseerimise kohta on esitatud lisas 5. Lisa 10 Ettemaksed Ettemakstud kulud koosnevad peamiselt ettemakstud kindlustusmaksetest. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Sularaha pangas ja kassas 42 883 127 380 Raha teel 411 176 L\u00fchiajalised hoiused 71 641 0 Raha ja raha ekvivalendid kokku 114 935 127 556 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 N\u00f5uded ostjate vastu 20 384 15 763 Ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvate n\u00f5uete allahindlus -481 -468 Sihtfinantseerimine 9 123 9 806 N\u00f5uded seotud osapoolte vastu 43 69 Muud n\u00f5uded 2 311 4 128 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded kokku 31 380 29 298 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Ettemakstud kulud 6 462 7 606 Maksude ettemaksed 2 917 4 318 Ettemaksed kokku 9 379 11 924 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Maksude ettemaksed K\u00e4ibemaks 2 049 1 504 Muud ettemaksed 868 2 814 Maksude ettemaksed kokku 2 917 4 318 Lisa 11 Varud K\u00fctusehinna risk Kontsern on avatud k\u00fctusehinna riskile, kuna osa k\u00fctusest laevade tarvis ostetakse turuhinnaga. Seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 ei olnud kontsernil \u00fchtki j\u00f5usolevat k\u00fctusehinda puudutavat tuletisinstrumentide lepingut. Vt t\u00e4iendavalt lisa 25. Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil 34% osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektis Tallink Takso AS, mille asukohariik on Eesti (seisuga 31. detsember 2021: 34%). Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekti Tallink Takso AS-i p\u00f5hin\u00e4itajad on esitatud all. N\u00e4itajad 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta on auditeerimata (Tallink Takso AS-il puudub auditeerimiskohustus). Arvandmed kajastavad k\u00f5iki sidusettev\u00f5tte varasid ja kohustusi ning tulemit. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Tooraine (peamiselt k\u00fctus) 4 681 4 707 M\u00fc\u00fcgiks ostetud kaubad 35 284 29 924 Varud kokku 39 965 34 631 Tuhandetes eurodes 2022 2021 Investeeringud majandusaasta alguses 165 245 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum -90 -80 Investeeringud majandusaasta l\u00f5pus 75 165 Tuhandetes eurodes K\u00e4ibevara P\u00f5hivara Vara kokku L\u00fchiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Seisuga 31. detsember 2022 293 267 560 325 14 339 Seisuga 31. detsember 2021 419 341 760 221 55 276 Tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgitulud Kulud Kahjum Omakapital 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta 2 353 2 281 -271 221 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta 2 173 2 352 -179 484 Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed Lisa 14 Materiaalne p\u00f5hivara 1 Ostud ja parendused ning \u00fcmberliigitamine h\u00f5lmavad MyStari \u00fcleandmist kogumaksumusega 252 027 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Omakapitaliinstrumendid 177 177 Muud n\u00f5uded 332 378 Ettemakstud kulud 3 113 0 Muud finantsvarad kokku 3 622 555 Tuhandetes eurodes Maa ja ehitised Laevad\u00b9 Masinad ja seadmed Kasutus- \u00f5iguse varad Pooleliolev p\u00f5hivara Kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 1 582 1 082 535 50 472 108 809 79 955 1 323 353 Ostud ja parendused 1 388 175 893 7 152 8 245 16 362 209 040 \u00dcmberliigitamine 0 87 152 5 892 0 -92 967 77 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine 0 -2 587 -159 -222 0 -2 968 Aruandeperioodi amortisatsioon -185 -55 278 -15 425 -20 328 0 -91 216 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 2 785 1 287 715 47 932 96 504 3 350 1 438 286 Seisuga 31. detsember 2022 Raamatupidamislik brutomaksumus 10 065 1 908 961 131 139 156 638 3 350 2 210 153 Akumuleeritud amortisatsioon -7 280 -621 246 -83 207 -60 134 0 -771 867 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 1 477 1 134 564 54 483 94 738 78 223 1 363 485 Ostud ja parendused 259 -398 6 334 35 372 11 239 52 806 \u00dcmberliigitamine 140 3 443 5 924 0 -9 507 0 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine 0 0 -509 -4 054 0 -4 563 Aruandeperioodi amortisatsioon -294 -55 074 -15 760 -17 247 0 -88 375 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 1 582 1 082 535 50 472 108 809 79 955 1 323 353 Seisuga 31. detsember 2021 Raamatupidamislik brutomaksumus 8 677 1 653 461 119 577 151 997 79 955 2 013 667 Akumuleeritud amortisatsioon -7 095 -570 926 -69 105 -43 188 0 -690 314 Kasutus\u00f5iguse varade jagunemine vastavalt materiaalse p\u00f5hivara klassidele Kasutus\u00f5iguse varade v\u00e4\u00e4rtuse languse testimine Kontserni kasutus\u00f5iguse varasid m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeperioodi l\u00f5pus hindab kontsern, kas esineb m\u00e4rke v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Seisuga 31. detsember 2022 testiti diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades tegutsevate hotellide kasutus\u00f5iguse rendivarade kaetavat v\u00e4\u00e4rtust (bilansiline j\u00e4\u00e4kmaksumus 68 364 tuhat eurot), et tuvastada v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtuse langus. Testimiseks kasutas kontsern 2023. aasta \u00fcksikasjalikku eelarvet, eeldades kiiret taastumist p\u00e4rast COVID-19 pandeemia l\u00f5ppu, ning aastate 2024\u20132032 strateegilist prognoosi m\u00fc\u00fcgitulu, kulude ja investeerimistegevuse kohta (2021: \u00fcksikasjalik eelarve 2022. aastaks ja strateegiline prognoos aastateks 2023\u20132031). Aastate 2024\u2013 2032 arvutustes kasutati Eesti hotellide kombineeritud m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4ra 1,7%\u20137,3% ja \u00e4rikulude kasvu kombineeritud m\u00e4\u00e4ra 2,5%\u201314,3% (2021: aastate 2023\u20132031 m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4r 3,0%\u201322,4% ja \u00e4rikulude kasvu m\u00e4\u00e4r 1,7%\u20138,5%). Aastatel 2023\u20132024 arvutati kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks 10,0% ja aastatel 2025\u20132032 7,03% (2021: 10,0% aastateks 2022\u20132023 ja 6,31% aastateks 2024\u20132031). L\u00e4ti hotell peaks prognoosi j\u00e4rgi uuesti avatama 2023. aasta aprillis; testperioodil 2024\u20132030 kasutatud m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4r oli 1,7%\u201326,3% ja \u00e4rikulude kasvu m\u00e4\u00e4r 2,7%\u20138,8%. L\u00e4ti hotelli puhul kasutati aastatel 2023\u20132024 kapitali kaalutud keskmist hinda 10,0% ja aastatel 2025\u20132030 7,48%. V\u00e4\u00e4rtuse langus kajastatakse juhul, kui varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Juhtkonna hinnangul ei olnud varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse vahel 31. detsembri 2022. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2021. aasta seisuga) olulisi erinevusi. Tuhandetes eurodes Ehitised ja ruumid Masinad ja seadmed Kasutus\u00f5iguse varad kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Lisandumised 7 548 697 8 245 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -184 -38 -222 Aruandeperioodi amortisatsioon -19 997 -331 -20 328 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 95 707 797 96 504 Seisuga 31. detsember 2022 Raamatupidamislik brutomaksumus 154 910 1 728 156 638 Akumuleeritud amortisatsioon -59 203 -931 -60 134 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Ostud ja parendused 35 159 213 35 372 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -4 019 -35 -4 054 Aruandeperioodi amortisatsioon -16 902 -345 -17 247 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Seisuga 31. detsember 2021 Raamatupidamislik brutomaksumus 150 576 1 421 151 997 Akumuleeritud amortisatsioon -42 236 -952 -43 188 Laevade \u00fcmberhindlus Kontserni laevu kajastatakse \u00fcmberhinnatud summas, mis m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks aruandeperioodi l\u00f5pus m\u00f5\u00f5detud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse alusel. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutas kontsern kolme s\u00f5ltumatut hindajat. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutati turuinfole tuginevaid, peamiselt mittej\u00e4lgitavaid sisendeid (\u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia 3. tase). Prahitud laevade puhul v\u00f5tab kontserni juhtkond vajaduse korral arvesse ka eeldatavaid rahavoogusid. J\u00e4rgmises tabelis on kajastatud laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutatud hindamistehnikad ning olulised mittej\u00e4lgitavad sisendid. Hindamistehnika Olulised mittej\u00e4lgitavad sisendid Turuv\u00f5rdluse metoodika, kulumeetod: S\u00f5ltumatud hindajad kasutavad m\u00f5lemat meetodit, tehes turuvaatlusi ja uurides samasuguste kasutatud laevade m\u00fc\u00fcgitehinguid ning anal\u00fc\u00fcsides \u00fcldist n\u00f5udlust konkreetse laeva j\u00e4rele maailma eri paikades. Lisaks vaatavad hindajad, kui palju laeva ehitamine maksma l\u00e4ks, arvates sellest maha p\u00f5hjendatud amortisatsioonikulu, ning missugused on samasuguste uute laevade ehitushinnad. Samasuguste laevade m\u00fc\u00fcgihinnad Konkreetsete laevade n\u00f5udluse tase Laevade ehitushinnad Laevade hooldus- ja remondit\u00f6\u00f6de programm \u00dcmberhindamiste sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest, mida hinnatakse iga majandusaasta l\u00f5pus. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, tehakse uus \u00fcmberhindlus. Juhtkonna hinnangul ei olnud seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahel olulisi erinevusi. Viimastel aastatel laevade opereerimist m\u00f5jutanud pandeemia ja Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu ei ole turg likviidne ning sellise tonnaa\u017eiga laevade segmendis tehakse tehinguid v\u00e4ga v\u00e4he. Seet\u00f5ttu tuleb hindamist k\u00e4sitada ebakindlana. S\u00f5ltuvalt sellest, kuidas olukord muutub ja millal reisijatevedu t\u00e4ielikult taastub, korrigeeritakse hindamistulemusi l\u00fchiajalises perspektiivis. Juhtkonna hinnangul on seda liiki vara ostjatel \u00fcldjuhul pikaajalised kavatsused ja plaane tehakse 20\u201330 aastaks ette, mist\u00f5ttu v\u00f5imalikke turuk\u00f5ikumisi tuleb vaadelda ajutistena. Kui laevade v\u00e4\u00e4rtust oleks m\u00f5\u00f5detud soetusmaksumuses, oleksid nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtused olnud j\u00e4rgmised: Seoses iga-aastase \u00fclekandmisega \u00fcmberhindluse reservist jaotamata kasumisse (\u00fcle kantakse vara \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning vara algsel soetusmaksumusel p\u00f5hineva amortisatsiooni vahe) v\u00e4hendati seisuga 31. detsember 2022 \u00fcmberhindluse reservi 2 047 tuhande euro v\u00f5rra (2021: 2 047 tuhande euro v\u00f5rra) ning jaotamata kasumit suurendati sama summa v\u00f5rra. Seisuga 31. detsember 2022 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 2 031 631 Akumuleeritud amortisatsioon -777 280 Raamatupidamislik netomaksumus 1 254 351 Seisuga 31. detsember 2021 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 1 778 543 Akumuleeritud amortisatsioon -731 419 Raamatupidamislik netomaksumus 1 047 124 Seisuga 31. detsember 2022 olid kontserni pangalaenude tagatiseks seatud esimese ja teise j\u00e4rjekoha h\u00fcpoteegid laevadele raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusega 1 267 423 tuhat eurot (2021: 1 060 950 tuhat eurot). Vt ka lisa 16. Laeva kasuliku eluea muudatus 2022. aasta jooksul viis kontsern l\u00e4bi oma laevade kasuliku eluea hindamise. L\u00e4htudes kasutusintensiivsuse, regulaarse hoolduse ja investeeringute anal\u00fc\u00fcsist, j\u00e4reldas kontsern, et laeva Megastar hinnangulist kasulikku eluiga saab 5 aasta v\u00f5rra pikendada. Selle tulemusena pikendati kontserni laeva Megastar eeldatavat kasulikku eluiga 35 aastalt 40 aastani; laeva hinnanguline l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus j\u00e4i samaks. Selle muudatuse t\u00f5ttu v\u00e4henes 2022. aasta amortisatsioonikulu 803 tuhande euro v\u00f5rra. Lepingulised kohustused Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks s\u00f5lmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot. MyStar anti \u00fcle 2022. aasta detsembris. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud kontsernil lepingulisi kohustusi. Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse p\u00f5hivara soetamiseks s\u00f5lmitud lepingulisi kohustusi. Lisa 15 Immateriaalne vara Immateriaalse vara grupid 1 Firmav\u00e4\u00e4rtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti\u2013Soome liinide segmendiga. Eesti\u2013Soome liinidega seotud firmav\u00e4\u00e4rtuse languse testis kasutati kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutusv\u00e4\u00e4rtust. Juhtkond arvutas kasutusv\u00e4\u00e4rtuse viie aasta fikseeritud rahavoogude p\u00f5hjal, kasutades diskontom\u00e4\u00e4ra 7,60% (2021: 6,54%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. Tuhandetes eurodes Firmav\u00e4\u00e4rtus\u00b9 Kaubam\u00e4rk\u00b2 Muu\u00b3 L\u00f5petamata varad Kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Ostud ja parendused 0 0 167 2 360 2 527 \u00dcmberliigitamine 0 0 2 456 -2 533 -77 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 004 0 -6 920 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 11 066 10 174 10 045 538 31 823 Seisuga 31. detsember 2022 Soetusmaksumus 11 066 58 288 44 071 538 113 963 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -48 114 -34 026 0 -82 140 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 11 066 16 006 12 829 547 40 448 Ostud ja parendused 0 0 725 2 058 2 783 \u00dcmberliigitamine 0 0 1 894 -1 894 0 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 022 0 -6 938 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Seisuga 31. detsember 2021 Soetusmaksumus 11 066 58 288 41 699 711 111 764 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -45 198 -30 273 0 -75 471 2 Seoses Silja Oy Ab omandamisega 2006. aastal v\u00f5eti arvele kaubam\u00e4rk v\u00e4\u00e4rtusega 58 288 tuhat eurot. Kaubam\u00e4rgi \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus omandamise kuup\u00e4eval m\u00e4\u00e4rati kindlaks litsentsitasu meetodil. Seisuga 31. detsember 2022 oli kaubam\u00e4rgi j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud amortisatsiooniperiood 3,5 aastat. Seisuga 31. detsember 2022 viidi l\u00e4bi kaubam\u00e4rgi kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Testimisel kasutatud mudeli j\u00e4rgi vaadeldi m\u00fc\u00fcgitulu l\u00fchiajalisel taastumise etapil ja pikaajalisel stabiilse kasvu etapil. P\u00e4rast taastumist kasutati keskmist aastast m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4ra 1,6% (2021: 1,5%), litsentsitasu m\u00e4\u00e4ra 2,25% (2021: 2,25%) ja omakapitali diskontom\u00e4\u00e4ra 11,2% (2021: kaalutud keskmine kapitali hind 9,0%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. 3 Muud immateriaalsed varad koosnevad peamiselt litsentsidest ja IT-tarkvara arenduskuludest. Litsentsid on piiratud kasuliku elueaga ning neid amortiseeritakse 5 kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalsete varade amortisatsioon kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude, turunduskulude ja \u00fcldhalduskulude koosseisus. Lisa 16 Intressikandvad v\u00f5lakohustused 1 Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselev\u00f5tuga. \u00b2 Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil \u00f5igus kasutada arvelduskrediiti kuni 135 000 tuhat eurot (2021: 135 000 tuhat eurot). Arvelduskrediitide tagatiseks on seatud kommertspant 20 204 tuhat eurot (2021: 20 204 tuhat eurot) ja laevah\u00fcpoteegid (vt lisa 14). Seisuga 31. detsember 2022 oli kasutuses olevate arvelduskrediitide saldo 15 tuhat eurot (2021: 180 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli AS Tallink Grupp seoses laevu omavatele t\u00fctarettev\u00f5tetele ja ettev\u00f5ttele Tallink Silja OY antud laenudega andnud laenutagatisi pankadele Nordea Bank Plc, KfW IPEX-Bank GmbH ja P\u00f5hjamaade Investeerimispank. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus 404 462 tuhat eurot (2021: 247 159 tuhat eurot; garantiid anti pankadele Nordea Bank Plc, Danske Bank A/S ja Nordic Investment Bank). Laevu omavad t\u00fctarettev\u00f5tted on seoses AS-ile Tallink Grupp antud laenudega andnud laenutagatisi Nordea Bank Finland Plc-le, Swedbank AS-ile ja SA KredEx-ile. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus 341 865 tuhat eurot (31. detsember 2021: 416 067 tuhat eurot). Laenude esmaseks tagatiseks on v\u00e4lismaistele t\u00fctarettev\u00f5tetele kuuluvad laevad ja t\u00fctarettev\u00f5tete aktsiatele seatud pant. Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2023-2024 6.30% 67 10 77 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2023-2033 2.18-2.42% 20 958 86 137 107 095 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 15 0 15 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2023-2034 EURIBOR+2.68% 144 009 602 318 746 327 V\u00f5lakohustused kokku 165 049 688 465 853 514 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2022-2023 5.67% 73 43 116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2022-2033 2.18-2.25% 16 488 99 915 116 403 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 180 0 180 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2022-2029 EURIBOR+2.47% 227 695 435 531 663 226 V\u00f5lakohustused kokku 244 436 535 489 779 925 Kontsern on andnud vastugarantiid kommertspankadele, kes on kontserni \u00fcksuste kasuks v\u00e4ljastanud garantiid mitmele valitsusasutusele, et tagada kontserni igap\u00e4evane \u00e4ritegevus. Seisuga 31. detsember 2022 oli garantiide kogusumma 7 132 tuhat eurot (2021: 5 763 tuhat eurot). Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja juhtkonna hinnangute kohaselt ei muutu eeldatavasti \u00fckski neist tegelikuks kohustuseks. Pankadega s\u00f5lmitud laenulepingutes on kontsern n\u00f5ustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. 2022. aasta jooksul, ja seisuga 31. detsember 2022, t\u00e4itis kontsern k\u00f5iki pankadega kokku lepitud eritingimusi. Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Lisa 17 Rendid Kontsern kui rentnik Kontsern rendib hotelli- ja kontorihooneid, lao-, restorani- ja kauplusepindasid. Rendiperiood on enamasti fikseeritud ja kontsernil on v\u00f5imalik rendilepingut pikendada. M\u00f5nel juhul t\u00f5useb rendimakse igal aastal, m\u00f5ne rendilepinguga on ette n\u00e4htud tegevuse tulemustest s\u00f5ltuvad t\u00e4iendavad rendimaksed. Kasutus\u00f5iguse varad Kasutus\u00f5iguse varasid kajastatakse materiaalse p\u00f5hivara koosseisus. Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud summad 1 Et tulla toime COVID-19 pandeemia r\u00e4nkade m\u00f5judega, pidas kontsern 2021. aastal oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindade rendileandjatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi rendihinna alandamise \u00fcle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel j\u00e4rjepidevalt lihtsustavat erandit k\u00f5igi oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abin\u00f5u kohaldamise tingimustele. Tuhandetes eurodes Ehitised ja ruumid Masinad ja seadmed Kasutus\u00f5iguse varad kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Lisandumised 7 548 697 8 245 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -184 -38 -222 Aruandeperioodi amortisatsioon -19 997 -331 -20 328 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 95 707 797 96 504 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Lisandumised 35 159 213 35 372 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -4 019 -35 -4 054 Aruandeperioodi amortisatsioon -16 902 -345 -17 247 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta Tuhandetes eurodes Aruandeperioodi amortisatsioon -20 328 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 COVID-19 seotud rendiallahindlused\u00b9 62 L\u00fchiajalised ja v\u00e4ikevahendite rendid -1 434 Rendikulu vastavalt IFRS 16-le -24 090 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta Tuhandetes eurodes Aruandeperioodi amortisatsioon -17 247 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 422 COVID-19 seotud rendiallahindlused\u00b9 2 083 L\u00fchiajalised ja v\u00e4ikevahendite rendid -1 034 Rendikulu vastavalt IFRS 16-le -18 620 Kontsern kui rendileandja Laevade prahtimisest teenis kontsern 2022. aastal tulu 65 808 tuhat eurot (2021: 30 278 tuhat eurot). Mittekatkestatavate lepingute alusel makstavad minimaalsed prahtimismaksed on j\u00e4rgmised: K\u00f5ik kontserni prahilepingud p\u00f5hinevad BIMCO (Baltic and International Maritime Conference) meeskonnata laeva standardprahilepingul ja BIMCO t\u00e4htajalisel prahilepingul. Lisa 18 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad Kontserni v\u00f5lgadega (v\u00e4lja arvatud maksukohustused ja muud viitv\u00f5lad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 < 1 aasta 74 990 18 281 2. aasta 15 629 12 045 3. aasta 2 640 12 078 4. aasta 0 2 640 Kokku 93 259 45 044 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 V\u00f5lad tarnijatele 38 309 42 174 Muud v\u00f5lad 2 304 2 247 V\u00f5lad t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele 19 638 19 997 Intressiv\u00f5lad 3 527 3 269 Maksukohustused 16 592 17 166 Muud viitv\u00f5lad 6 564 6 834 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad kokku 86 934 91 687 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgaga seotud maksud 11 818 14 429 Aktsiisid 1 239 1 331 K\u00e4ibemaks 3 535 1 406 Maksukohustused kokku 16 592 17 166 Lisa 19 Ettemakstud tulud Kontsern kajastab lunastamata Club One boonuspunktidega seonduvat kohustust v\u00f5ttes aluseks boonuspunktide eest saadavate teenuste v\u00e4\u00e4rtuse ja teenuste lunastamiseks vajalike Club One boonuspunktide keskmise arvu, arvestades ka klientide poolt Club One boonuspunktide kasutamise senist statistikat ning boonuspunktide aegumist\u00e4htaegu. Arvestused tehakse iga segmendi kohta ja ettemakstud tulusid kajastatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodi alusel. 1 Ettemakstud m\u00fc\u00fcgitulu h\u00f5lmab laevade prahtimisega seotud ettemakseid 2023. aasta jooksul. Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid Vastavalt emaettev\u00f5tte p\u00f5hikirjale on lihtaktsiate maksimaalne arv 2 400 000 000. Iga aktsia annab aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul \u00fche h\u00e4\u00e4le. Omandi\u00f5iguse \u00fclemineku teel soetatud aktsiad annavad \u00f5iguse \u00fcldkoosolekul osalemiseks ja h\u00e4\u00e4letamiseks ainult siis, kui omandi\u00f5iguse \u00fcleminek on registreeritud Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberite keskregistris ajaks, mil m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks \u00fcldkoosolekul osalema \u00f5igustatud aktsion\u00e4ride ring. Lihtaktsiad annavad omanikele k\u00f5ik Eesti \u00e4riseadustikus s\u00e4testatud \u00f5igused, milleks on \u00f5igus osaleda aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi l\u00f5petamisel allesj\u00e4\u00e4nud vara jaotamisel; \u00f5igus saada juhatuselt \u00e4ri\u00fchingu tegevuse kohta teavet; ees\u00f5igus m\u00e4rkida uusi aktsiaid aktsiakapitali suurendamisel (aktsiaid saab m\u00e4rkida proportsionaalselt aktsion\u00e4rile kuuluvate aktsiate nimiv\u00e4\u00e4rtuse summaga) jne. Ajavahemikul 18. august \u2013 1. september 2021 korraldas emaettev\u00f5te uute aktsiate avaliku pakkumise. V\u00e4ljalaskehind oli 0,47 eurot aktsia kohta. Pakkumise tulemusena jaotati investoritele kokku 73 687 024 uut aktsiat. Aktsiakapitali suurendati 34 633 tuhande euro v\u00f5rra. AS-il Tallink Grupp on 743 569 064 (31. detsember 2021: 743 569 064) nimiv\u00e4\u00e4rtuseta registreeritud aktsiat. Iga aktsia arvestuslik v\u00e4\u00e4rtus on 0,47 eurot (31. detsember 2021: 0,47 eurot). Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Club One boonuspunktid 7 016 6 360 Ettemakstud m\u00fc\u00fcgitulu\u00b9 37 206 15 374 Ettemakstud tulud kokku 44 222 21 734 Seisuga 31. detsember, tuhandetes 2022 2021 Emiteeritud ja t\u00e4ielikult makstud aktsiate arv 743 569 743 569 Aktsiate arv kokku 743 569 743 569 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Aktsiakapital (lubatud ja registreeritud) 349 477 349 477 Aktsiakapital kokku 349 477 349 477 \u00dclekurss 663 663 \u00dclekurss kokku 663 663 Reservid Kursivahede reserv Kursivahede reservi koondatakse k\u00f5ik v\u00e4lisvaluuta kursivahed, mis tekivad v\u00e4lismaiste majandus\u00fcksuste raamatupidamise aruannete \u00fcmberarvestamisel nende arvestusvaluutast emaettev\u00f5tte esitusvaluutasse. Laevade \u00fcmberhindluse reserv Laevade \u00fcmberhindluse reserv moodustatakse seoses laevade \u00fcmberhindamisega. Laeva v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5ib laeva \u00fcmberhindluse reservi arvata otse jaotamata kasumisse. Teatud osa \u00fcmberhindlusest v\u00f5ib jaotamata kasumisse arvata ka ajal, mil kontsern laeva kasutab. Sellisel juhul moodustub jaotamata kasumisse kantav summa laeva \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning laeva soetusmaksumusel p\u00f5hineva amortisatsiooni vahest. Kontsern kasutab viimati nimetatud v\u00f5imalust. Kohustuslik reservkapital Kohustuslik reservkapital moodustakse vastavalt Eesti \u00e4riseadustiku n\u00f5uetele. Reservkapitali moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Reservkapitali tuleb kanda v\u00e4hemalt 1/20 puhaskasumist, kuni kohustuslik reservkapital moodustab v\u00e4hemalt 1/10 ettev\u00f5tte aktsiakapitalist. Reservkapitali v\u00f5ib kasutada kahjumite katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tohi teha v\u00e4ljamakseid omanikele. Dividendid Tulenevalt halvenenud tegevuskeskkonnast ning ettev\u00f5tte pikaajalisi huve silmas pidades otsustas aktsion\u00e4ride 9. juunil 2022 toimunud \u00fcldkoosolek 2022. aastal dividende mitte maksta. Dividende ei makstud ka 2021. aastal. Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande v\u00e4lised siduvad kohustused Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised teenistussuhte l\u00f5petamisel Kontserni n\u00f5ukogu poolt teenistuslepingu l\u00f5petamise korral on juhatuse liikmetel \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (2021: 1 461 tuhat eurot), vaata lisa 23. Dividendide tulumaks Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 290 428 tuhat eurot (2021: 274 446 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli maksimaalne v\u00f5imalik tulumaksukohustus, mis tekiks kogu jaotamata kasumi v\u00e4ljamaksmisel, 58 086 tuhat eurot (2021: 54 889 tuhat eurot). Maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud v\u00e4ljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksum\u00e4\u00e4ra ning l\u00e4htutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi \u00fcletada jaotamata kasumi j\u00e4\u00e4ki seisuga 31. detsember 2022 (2021: 31. detsember 2021). Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Kursivahede reserv 840 360 Laevade \u00fcmberhindluse reserv 33 364 35 411 Kohustuslik reservkapital 32 159 32 159 Reservid kokku 66 363 67 930 Muud \u00e4ritulud 2021. aastal maksis Eesti T\u00f6\u00f6tukassa otse t\u00f6\u00f6tajatele 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud h\u00fcvitist. 2022. aastal Eesti T\u00f6\u00f6tukassa pandeemiaga seotud h\u00fcvitist otse t\u00f6\u00f6tajatele ei maksnud. 2022. aastal sai kontsern COVID-19-ga mitteseotud abi 32 519 tuhat eurot (2021: 26 719 tuhat eurot), mis arvati maha m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kuludest (vt lisa 5). COVID-19-ga seotud abi 2022. aastal m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kuludes ei kajastunud (2021: 411 tuhat eurot). 2020. aasta teises kvartalis kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatuse, millega vabastati laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistk\u00fcmneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest Eestis ja alates 2021. aasta aprillist v\u00e4hendati veeteetasu 12 kuuks 50% v\u00f5rra. Veeteetasu maksmise kohustusest vabastamise ja veeteetasu v\u00e4hendamise m\u00f5ju 2022. aastal oli kokku 2 134 tuhat eurot (2021: 2 800 tuhat eurot). COVID-19 olukorra p\u00f5hjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati kontserni ettev\u00f5tetel maksude tasumist ajatada. Ajatatud maksukohustus ulatus 2022. aasta l\u00f5pu seisuga 55 tuhande euroni (2021: 1 825 tuhande euroni) ja see tasutakse 2023. aasta kevadeks. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Valitsusepoolne abi Eesti 0 1 174 Soome 3 448 5 127 Rootsi -135 5 896 Saksamaa 13 74 L\u00e4ti 0 500 Kokku valitsusepoolne abi 3 326 12 771 Muud \u00e4ritulud 7 545 3 565 Kokku muud tulud 10 871 16 336 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega K\u00e4esolevas raamatupidamise aastaaruandes loetakse osapooled seotuks, kui \u00fchel on valitsev m\u00f5ju teise \u00fcle v\u00f5i oluline m\u00f5ju teise finants- v\u00f5i tegevusotsuste \u00fcle. Iga v\u00f5imalikku seotud osapoolte vahelist suhet k\u00e4sitledes hindab ettev\u00f5te suhte sisu, mitte \u00fcksnes selle \u00f5iguslikku vormi. Seotud osapool on f\u00fc\u00fcsiline isik v\u00f5i ettev\u00f5te, kes on kontserniga seotud sellisel m\u00e4\u00e4ral, et nendevahelised tehingud v\u00f5ivad toimuda tingimustel, mis ei ole v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed turutingimustel toimunud tehingute tingimustega. Isik v\u00f5i selle isiku l\u00e4hedane pereliige (st pereliige, keda v\u00f5ib seostada olulise m\u00f5juga, nt abikaasa, elukaaslane v\u00f5i laps) on ettev\u00f5tte seotud osapool, kui: - see isik on ettev\u00f5tte v\u00f5i selle emaettev\u00f5tte juhtkonna liige (st isik, kellel on otseselt v\u00f5i kaudselt volitused ettev\u00f5tte tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning kes kannab selle eest vastutust) v\u00f5i - sellel isikul on valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju ettev\u00f5tte \u00fcle (nt osaluse kaudu) Teine ettev\u00f5te on ettev\u00f5ttega seotud osapool, kui kehtib m\u00f5ni allpool loetletud tingimus: - teine ettev\u00f5te ja ettev\u00f5te on \u00fchise kontrolli all (st nad kuuluvad samasse kontserni v\u00f5i neid kontrollib sama isik (v\u00f5i selle isiku l\u00e4hedane pereliige)) - \u00fcks ettev\u00f5te on kolmanda osapoole (see v\u00f5ib olla nii ettev\u00f5te kui ka f\u00fc\u00fcsiline isik) valitseva m\u00f5ju all ja teine on selle kolmanda osapoole olulise m\u00f5ju all (kui kolmas osapool on f\u00fc\u00fcsiline isik, siis kas selle isiku v\u00f5i tema l\u00e4hedase pereliikme olulise m\u00f5ju all) - teine ettev\u00f5te omab ettev\u00f5tte \u00fcle valitsevat v\u00f5i olulist m\u00f5ju - teine ettev\u00f5te on ettev\u00f5tte valitseva v\u00f5i olulise m\u00f5ju all - ettev\u00f5tte emaettev\u00f5tte juhtkonna liige (v\u00f5i tema l\u00e4hedane pereliige) omab teise ettev\u00f5tte \u00fcle valitsevat v\u00f5i olulist m\u00f5ju - teise ettev\u00f5tte juhtkonda (v\u00f5i nende l\u00e4hedaste pereliikmete hulka) kuulub isikuid, kellel on ettev\u00f5tte \u00fcle valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju Kontsern on teinud seotud osapooltega tehinguid ning kontserni saldod seotud osapooltega on j\u00e4rgmised. 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt N\u00f5uded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna v\u00f5tmeisikute poolt kontrollitavad ettev\u00f5tted 823 22 912 43 94 005 Sidusettev\u00f5tted 9 142 0 14 Kokku 832 23 054 43 94 019 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt N\u00f5uded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna v\u00f5tmeisikute poolt kontrollitavad ettev\u00f5tted 2 117 24 205 68 100 137 Sidusettev\u00f5tted 1 128 1 11 Kokku 2 118 24 333 69 100 148 Aruandeperioodil osteti seotud osapooltelt j\u00e4rgmisi kaupu ja teenuseid: Juhtkonna v\u00f5tmeisikutele makstud tasud AS-i Tallink Grupp juhatuse ja n\u00f5ukogu liikmeid loetakse juhtkonna v\u00f5tmeisikuteks. Juhtkonna v\u00f5tmeisikutele maksti 2022. aastal tasu 1 600 tuhat eurot (2021: 2 441 tuhat eurot). Juhatuse liikmetel on \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele, kui nende teenistussuhte l\u00f5petab kontserni n\u00f5ukogu. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (31. detsember 2021: 1 461 tuhat eurot). Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised on esitatud ilma sotsiaalmaksuta. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Rendid 15 815 13 153 K\u00fctus ja elekter 5 185 8 818 Muud kaubad ja teenused 2 054 2 362 Kaubad ja teenused kokku 23 054 24 333 Lisa 24 Kontserni ettev\u00f5tted 1 \u00c4ritegevus puudubKontserni ettev\u00f5tted Osalus seisuga 31. detsember 2022 Osalus seisuga 31. detsember 2021 Asukohariik Emaettev\u00f5te Baan Thai O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hansaliin O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hansatee Kinnisvara O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hera Salongid O\u00dc 100% 100% Eesti TLG Hotell O\u00dc HT Laevateenindus O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS HT Meelelahutus O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS LNG Shipmanagement O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Mare Catering O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Baltic AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Duty Free AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Fast Food O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Scandinavian AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Travel Club O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS TLG Hotell O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS TLG Stividor O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Baltic SF VII Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Baltic SF VIII Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Baltic SF IX Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Hansalink Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Autoexpress Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Fast Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Hansaway Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink High Speed Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Sea Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Superfast Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Victory Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallinn - Helsinki Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallinn Swedish Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS HTG Stevedoring OY 100% 100% Soome Tallink Grupp AS Tallink Silja OY 100% 100% Soome Tallink Scandinavian AS Sally AB 100% 100% Soome Tallink Silja OY Tallink Silja GMBH 100% 100% Saksamaa Tallink Silja OY Tallink Latvija AS 100% 100% L\u00e4ti Tallink Grupp AS BK Properties SIA 100% 100% L\u00e4ti Tallink Latvija AS HT Shipmanagement SIA 100% 100% L\u00e4ti HT Laevateenindus O\u00dc TLG Hotell Latvija SIA 100% 100% L\u00e4ti TLG Hotell O\u00dc Tallink Fast Food Latvia SIA 100% 100% L\u00e4ti Tallink Fast Food O\u00dc Tallink Fast Food Lithuania UAB 100% 100% Leedu Tallink Fast Food O\u00dc Tallink-Ru OOO\u00b9 100% 100% Venemaa Tallink Grupp AS Tallink Asia Pte. Ltd 100% 100% Singapur Tallink Grupp AS Tallink Silja AB 100% 100% Rootsi Tallink Grupp AS Ingleby (1699) Ltd. 100% 100% \u00dchendkuningriik Tallink Grupp AS Lisa 25 Finantsriskide juhtimine \u00dclevaade Kontsern on seoses finantsinstrumentide kasutamisega avatud j\u00e4rgmistele riskidele: \u2022 krediidirisk \u2022 likviidsusrisk \u2022 tururisk J\u00e4rgnevalt kirjeldatakse iga riski eraldi, k\u00e4sitledes kontserni eesm\u00e4rke, p\u00f5him\u00f5tteid ja protseduure riskide m\u00f5\u00f5tmisel ja juhtimisel ning antakse \u00fclevaade kontserni kapitalijuhtimisest. \u00dcldvastutus kontserni riskide juhtimise raamistiku kujundamise ja j\u00e4relevalve eest lasub juhatusel. Kontserni finantsdivisjon vastutab riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja j\u00e4lgimise eest. Kontserni riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tted on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud selleks, et tuvastada ja anal\u00fc\u00fcsida riske, mis v\u00f5ivad kontserni ohustada, kehtestada vajalikud riskide piirid ja kontrollimehhanismid ning j\u00e4lgida riske ja kehtestatud piiridest kinnipidamist. Riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tteid ja s\u00fcsteeme vaadatakse regulaarselt \u00fcle, et kohandada neid vastavalt turutingimuste ning kontserni tegevuse muutustele. Krediidirisk Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern v\u00f5ib kanda, kui vastaspool j\u00e4tab oma finantskohustused t\u00e4itmata. Krediidiriski peamised allikad on n\u00f5uded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu t\u00f5ttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline. Maksimaalne krediidirisk aruandekuup\u00e4eva seisuga oli j\u00e4rgmine: Kontserni n\u00f5uetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni m\u00f5jutab peamiselt iga kliendi erip\u00e4ra. Krediidiriski j\u00e4lgimiseks on kliendid jaotatud r\u00fchmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. R\u00fchmitamisel l\u00e4htutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilise isikuga, reisib\u00fcrooga v\u00f5i krediidilimiidiga kliendiga, samuti v\u00f5etakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, makset\u00e4htaegu ja varasemaid makseraskusi. N\u00f5uded ostjate vastu on p\u00f5hiliselt seotud reisib\u00fcroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv v\u00e4hendab n\u00f5uetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni. Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidiv\u00f5imet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad m\u00f5ned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidiv\u00f5ime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 114 935 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded (lisad 9, 13) 22 589 19 870 Kokku 137 524 147 426 Standardi IFRS 9 kohaselt m\u00f5\u00f5dab kontsern n\u00f5uete v\u00e4\u00e4rtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse t\u00e4htaja vahemikku j\u00e4\u00e4vate n\u00f5uete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse \u00fcmber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel. N\u00f5uete struktuur t\u00e4htp\u00e4eva j\u00e4rgi oli aruandekuup\u00e4eva seisuga j\u00e4rgmine: Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente k\u00f5rge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB v\u00f5i k\u00f5rgem reiting) panganduskontsernides. Likviidsusrisk Likviidsusrisk t\u00e4hendab seda, et kontsern ei pruugi olla v\u00f5imeline oma finantskohustuste \u00f5igeaegseks t\u00e4itmiseks. Kontserni p\u00f5him\u00f5te likviidsuse juhtimisel on nii tava- kui ka keerulises olukorras alati tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste t\u00e4htaegseks t\u00e4itmiseks ilma vastuv\u00f5etamatuid kahjumeid kandmata ning kontserni mainet kahjustamata. Kontserni madal l\u00fchiajaliste kohustuste kattekordaja kajastab tavap\u00e4rast \u00e4ritegevust. Suur osa m\u00fc\u00fcgist toimub ettemaksete, pangakaardi- v\u00f5i sularahamaksete alusel, seega on rahavahetuse ts\u00fckkel negatiivne ja \u00fcldiselt saab kontsern m\u00fc\u00fcgist saadava raha enne, kui ta peab ise oma varustajatele maksma. Kontserni eesm\u00e4rk on hoida tasakaalu finantseerimise j\u00e4tkuvuse ja paindlikkuse vahel, kasutades pankade arvelduskrediite, pangalaene ja v\u00f5lakirju. Kontserni rahavoogude v\u00f5imalikult efektiivseks juhtimiseks on loodud kontsernikontode s\u00fcsteemid (kontserni \u00fchiskassad) Eestis ja Soomes. Vabad likviidsed vahendid investeeritakse l\u00fchiajalistesse rahaturu instrumentidesse. Tallink Grupp AS on kontserni likviidsusriski v\u00e4hendamiseks s\u00f5lminud neli arvelduskrediidilepingut (vt t\u00e4psemalt lisa 16). Tuhandetes eurodes 2022 2021 Saldo seisuga 1. jaanuar 468 539 Maha kantud summad -127 -171 Kajastatud kahjum v\u00e4\u00e4rtuse langusest 153 99 Eelmistel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tuleneva kahjumi t\u00fchistamine -13 1 Saldo seisuga 31. detsember 481 468 Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 20 579 -116 20 463 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 923 -34 1 889 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 222 -14 208 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 121 -93 28 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 225 -224 1 Kokku 23 070 -481 22 589 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 18 568 -128 18 440 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 422 -26 1 396 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 2 -2 0 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 82 -48 34 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 264 -264 0 Kokku 20 338 -468 19 870 Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot). Pankadega s\u00f5lmitud laenulepingutes on kontsern n\u00f5ustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tted on v\u00f5imelised v\u00e4hemalt k\u00e4esoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele j\u00e4rgneva aasta jooksul j\u00e4tkuvalt tegutsema. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud likviidsusrisk 31. detsembri seisuga v\u00f5etud finantskohustuste t\u00e4itmise v\u00f5i v\u00f5imaliku t\u00e4itmise t\u00e4htaegadega (tuginedes lepingulistele rahavoogudele). 1 Eeldatav, aluseks intressim\u00e4\u00e4rad ja intressim\u00e4\u00e4ra forvardite tuluk\u00f5verad Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja kontserni juhtkonna hinnangute kohaselt ei ole \u00fckski neist muutunud tegelikuks kohustuseks. Tururisk Tururisk t\u00e4hendab seda, et turuhindade (st valuutakursside, intressim\u00e4\u00e4rade ja omakapitali hindade) muutused m\u00f5jutavad kontserni sissetulekuid v\u00f5i finantsinstrumentide v\u00e4\u00e4rtust. Tururiskide juhtimise eesm\u00e4rk on hoida tururiskid vastuv\u00f5etavates piirides, samas tulusid optimeerides. Tururiskide juhtimiseks tegeleb kontsern tuletisinstrumentide ostu ja m\u00fc\u00fcgiga ning v\u00f5tab finantskohustusi. Valuutakursirisk Kontserni valuutariskid tulenevad v\u00e4lisvaluutas, peamiselt USA dollarites (USD) ja Rootsi kroonides (SEK) fikseeritud m\u00fc\u00fcgituludest, tegevuskuludest ja kohustustest. Kontserni valuutariskid on seotud USA dollariga, milles toimub laevak\u00fctuse ja kindlustuse ostmine, ning Rootsi krooniga, mis on m\u00f5nedel liinidel kasutatav valuuta. Tuhandetes eurodes, 2022 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -68 -10 0 0 -78 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused -20 958 -16 296 -41 999 -27 842 -107 095 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad -63 778 0 0 0 -63 778 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -145 521 -201 722 -248 326 -156 249 -751 818 Intressimaksed\u00b9 -27 512 -21 523 -21 533 -11 990 -82 558 Kokku -257 852 -239 551 -311 858 -196 081 -1 005 342 Tuhandetes eurodes, 2021 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -73 -43 0 0 -116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused -16 488 -16 751 -44 475 -38 689 -116 403 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad -67 687 0 0 0 -67 687 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -228 667 -194 083 -181 500 -61 333 -665 583 Intressimaksed\u00b9 -16 657 -9 523 -9 962 -3 288 -39 430 Kokku -329 572 -220 400 -235 937 -103 310 -889 219 Kontsern v\u00e4hendab valuutatehingutest tulenevaid riske v\u00e4lisvaluuta laekumiste ja v\u00e4ljamaksete \u00fchtlustamisega. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud kontserni finantsinstrumendid valuutade kaupa: Kui majandusaasta l\u00f5pu seisuga oleks euro v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4rgmiste valuutade suhtes tugevnenud 10 protsenti, oleks kasum v\u00f5i kahjum ja omakapital kasvanud (kahanenud) j\u00e4rgmiselt (eeldusel, et tundlikkuse anal\u00fc\u00fcsi \u00fclej\u00e4\u00e4nud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti anal\u00fc\u00fcs ka 2021. aasta kohta. Intressim\u00e4\u00e4ra risk Kontserni intressim\u00e4\u00e4ra risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest. Intressim\u00e4\u00e4ra risk, st v\u00f5imalus, et intressim\u00e4\u00e4rade k\u00f5ikumine avaldab olulist m\u00f5ju kontserni kasumlikkusele ja rahavoogudele, tuleneb peamiselt muutuva intressim\u00e4\u00e4raga pikaajalistest pangalaenudest. Tuhandetes eurodes, 2022 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 108 335 160 6 334 106 114 935 N\u00f5uded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvad n\u00f5uded 19 316 0 610 20 19 946 Muud finantsvarad 1 896 50 658 39 2 643 Kokku 129 547 210 7 602 165 137 524 V\u00f5lakohustuste l\u00fchiajaline osa -164 061 0 -988 0 -165 049 V\u00f5lad tarnijatele -38 181 -172 -2 049 -205 -40 607 Muud l\u00fchiajalised kohustused -25 156 0 -4 583 -2 -29 741 V\u00f5lakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -688 277 0 -188 0 -688 465 Kokku -915 675 -172 -7 808 -207 -923 862 Neto (eurodes) -786 128 38 -206 -42 -786 338 Tuhandetes eurodes, 2021 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 118 040 32 9 421 63 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvad n\u00f5uded 15 140 0 199 25 15 364 Muud finantsvarad 2 834 0 1 662 10 4 506 Kokku 136 014 32 11 282 98 147 426 V\u00f5lakohustuste l\u00fchiajaline osa -243 481 0 -949 -6 -244 436 V\u00f5lad tarnijatele -39 255 -284 -4 512 -347 -44 398 Muud l\u00fchiajalised kohustused -22 449 0 -7 678 -2 -30 129 V\u00f5lakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -534 310 0 -1 162 -17 -535 489 Kokku -839 495 -284 -14 301 -372 -854 452 Neto (eurodes) -703 481 -252 -3 019 -274 -707 026 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022. aasta kasum v\u00f5i kahjum 2021. aasta kasum v\u00f5i kahjum USD -4 25 SEK 21 302 NOK 0 0 Muu 4 27 Aruandekuup\u00e4eval oli kontserni intressikandvate finantskohustuste intressim\u00e4\u00e4rade struktuur j\u00e4rgmine: Kontserni muutuva intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustused p\u00f5hinevad peamiselt EURIBOR-i m\u00e4\u00e4radel. 2022. aasta jooksul t\u00f5usis 6 kuu EURIBOR tasemelt \u20130,539% 3. jaanuaril tasemele 2,693% 30. detsembril. 2023. aasta veebruari l\u00f5puks oli 6 kuu EURIBOR \u00fcletanud 3% piiri. Kui aruandekuup\u00e4eval oleks toimunud 10 baaspunkti suurune muutus intressikandvate finantskohustuste intressim\u00e4\u00e4rades, oleks kasum ja omakapital kasvanud (kahanenud) j\u00e4rgmiselt (eeldusel, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti anal\u00fc\u00fcs ka 2021. aasta kohta. Intressim\u00e4\u00e4ra riske anal\u00fc\u00fcsides kaalutakse mitmesuguseid riskimaandamise v\u00f5imalusi, sh muutuva intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustuste refinantseerimist fikseeritud intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustustega. Kontserni juhtkond on hinnanud kontserni varade ja kohustustega seotud intressim\u00e4\u00e4ra riske ja leidnud, et olulisi riske ei esine. Finantsinstrumentide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus K\u00f5iki finantsvarasid ja -kohustusi m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, v\u00e4lja arvatud tuletisinstrumendid, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud kontserni finantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oluliselt nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest. Kapitali juhtimine Kontsern loeb kapitaliks kogu omakapitali. Seisuga 31. detsember 2022 oli omakapital kokku 706 931 tuhat eurot (2021: 692 516 tuhat eurot). Kontserni p\u00f5him\u00f5te on hoida tugevat kapitalibaasi, et s\u00e4ilitada investorite, v\u00f5lausaldajate ja turu usaldus ning tagada ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutlik areng. Kontsern on teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid ning tugev omakapitalibaas on olnud seejuures oluliseks investeeringuid soodustavaks teguriks. Kontsern p\u00fc\u00fcab hoida tasakaalu k\u00f5rgemast laenutasemest loodetava suurema tulu ning tugevast kapitalibaasist tulenevate eeliste ja turvalisuse vahel. 8. veebruaril 2011 toimunud aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul tutvustas juhtkond kontserni strateegilist eesm\u00e4rki: saavutada optimaalne v\u00f5lakoormus, mis v\u00f5imaldaks kontsernil hakata maksma dividende. Juhtkonna arvates v\u00f5iks kontserni omakapitali m\u00e4\u00e4r olla vahemikus 40% ja 50% ning netov\u00f5la ja EBITDA suhe alla 5. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni omakapitali m\u00e4\u00e4r 41,8% ning netov\u00f5la ja EBITDA suhe 5,4 (2021: vastavalt 43,7% ja 11,2). Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettev\u00f5tte pikaajalisi huve silmas pidades teeb juhtkond aktsion\u00e4ride korralisele \u00fcldkoosolekule ettepaneku 2023. aastal 2022. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta (2021: 2021. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta). Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Fikseeritud m\u00e4\u00e4raga finantskohustused 294 665 129 628 Muutuva m\u00e4\u00e4raga finantskohustused 451 739 533 714 Kokku 746 404 663 342 Tuhandetes eurodes 2022 2021 T\u00f5us 10 baaspunkti -452 -534 Langus 10 baaspunkti 452 534 Kontsernil on \u00f5igus osta turult omaaktsiaid; nende ostude ajastamine s\u00f5ltub turuhindadest, kontserni likviidsuspositsioonist ning \u00e4riv\u00e4ljavaadetest. Taoliste otsuste ajastamisele v\u00f5ivad omad piirid seada ka \u00f5iguslikud tegurid. Tagasiost toimub selleks, et aktsiad t\u00fchistada. Kontsernil ei ole praegu kindlat aktsiate tagasiostu kava. Lisa 26 Tegevuse j\u00e4tkuvus 2022. aasta algul m\u00f5jutas kontserni tegevust ja tegevustulemusi k\u00f5igil koduturgudel COVID-19 ja s\u00f5da Ukrainas, mida Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. \u00c4ritegevuse j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks nii 2022. aastal kui ka edaspidi v\u00f5tsime mitmeid meetmeid, sh: \u2022 kasumliku tegevuse taastamine meie p\u00f5hiliinidel \u2022 fookus kulude kontrolli all hoidmisel varem rakendatud meetmete abil \u2022 laevade prahtimine t\u00e4iendavate tuluvoogude saamiseks \u2022 valitsuste abimeetmete taotlemine \u2022 2016. aasta detsembris v\u00f5etud 280 miljoni euro suuruse laenu lepingutingimuste muutmine Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (seisuga 31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 \u00fcletasid l\u00fchiajalised kohustused k\u00e4ibevara 100 550 tuhande euro v\u00f5rra (31. detsember 2021: 154 501 tuhat eurot). L\u00fchiajalised kohustused \u00fcletavad k\u00e4ibevara suuresti 2023. aasta neljandas kvartalis aeguva laenu t\u00f5ttu. Nagu varasematel aastatel, kavatseb juhtkond aeguvat kahepoolset pangalaenu refinantseerida ja on asunud selleks ettevalmistusi tegema. Juhatuse hinnangul on kontsern j\u00e4tkuvalt tegutsev ettev\u00f5te. K\u00e4esolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse j\u00e4tkuvuse p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et kontsern on suuteline etten\u00e4htavas tulevikus, st v\u00e4hemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuup\u00e4evast, oma tegevust j\u00e4tkama ning kohustusi tasuma. Juhul kui majanduskeskkond peaks oluliselt halvenema, v\u00f5ib kontsernil tekkida vajadus tegevuse j\u00e4tkuvuse tagamiseks oma \u00e4riplaan \u00fcle vaadata. Vajadusel saab likviidsust tugevdada ka aktsion\u00e4ride poolse sissemakse v\u00f5i varade m\u00fc\u00fcgiga. Lisa 27 S\u00fcndmused p\u00e4rast aruandeperioodi Uus kollektiivleping 6. veebruaril 2023 s\u00f5lmisid AS Tallink Grupp ja Eesti Meremeeste S\u00f5ltumatu Ameti\u00fching uue kollektiivlepingu j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks. Lepingu kohaselt t\u00f5useb kontserni Eesti meret\u00f6\u00f6tajate palk 13,5% (teenindav personal) ja 16,1% (tehniline personal), v\u00f5rreldes eelmise kollektiivlepingu miinimumt\u00f6\u00f6tasudega. Lisa 28 Emaettev\u00f5tte p\u00f5hiaruanded Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 M\u00fc\u00fcgitulu 379 788 243 846 M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud -325 056 -233 324 Brutokasum/-kahjum 54 732 10 522 M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud -24 400 -18 271 \u00dcldhalduskulud -25 935 -25 789 N\u00f5uete allahindlus -95 -95 Muud \u00e4ritulud 6 939 2 411 Muud \u00e4rikulud -107 -1 025 Kasum/kahjum \u00e4ritegevusest 11 134 -32 247 Finantstulud 15 230 20 703 Finantskulud -24 296 -23 631 Ettev\u00f5tte osa t\u00fctarettev\u00f5tete kasumist 24 900 29 190 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -90 -80 Kasum/kahjum enne tulumaksu 26 878 -6 065 Tulumaks 1 186 1 051 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 28 064 -5 014 Finantsseisundi aruanne Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 VARAD Raha ja raha ekvivalendid 2 014 2 792 N\u00f5uded t\u00fctarettev\u00f5tete vastu 118 693 86 450 N\u00f5uded ja ettemaksed 17 829 20 442 Varud 9 983 8 985 K\u00e4ibevara 148 519 118 669 Investeeringud t\u00fctarettev\u00f5tetesse 718 677 715 677 N\u00f5uded t\u00fctarettev\u00f5tete vastu 580 129 569 580 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 75 165 Muud finantsvarad ja ettemaksed 3 148 65 Materiaalne p\u00f5hivara 548 602 482 558 Immateriaalne vara 8 521 10 580 P\u00f5hivara 1 859 152 1 778 625 VARAD KOKKU 2 007 671 1 897 294 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Intressikandvad v\u00f5lakohustused 208 057 300 291 V\u00f5lad ja ettemakstud tulud 84 936 70 041 Dividendiv\u00f5lg 6 6 Maksukohustused 4 310 4 148 L\u00fchiajalised kohustused 297 309 374 486 Intressikandvad v\u00f5lakohustused 761 659 602 169 Pikaajalised kohustused 761 659 602 169 Kohustused kokku 1 058 968 976 655 Aktsiakapital 349 477 349 477 \u00dclekurss 663 663 Reservid 32 159 32 159 Jaotamata kasum 566 404 538 340 Omakapital 948 703 920 639 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 2 007 671 1 897 294 Rahavoogude aruanne 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 \u00c4RITEGEVUSE RAHAVOOD Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 28 064 -5 014 Korrigeerimised: Amortisatsioon 57 832 57 395 Kasum/kahjum materiaalse ja immateriaalse vara m\u00fc\u00fcgist -15 0 Neto intressikulu 8 773 2 890 T\u00fctarettev\u00f5tetelt saadud tulu -24 810 -29 190 Tulumaks -1 186 -1 051 Muud korrigeerimised 0 1 080 Korrigeerimised 40 594 31 124 Muutus: \u00c4ritegevusega seotud n\u00f5uded ja ettemaksed 12 117 -3 008 Varud -998 74 \u00c4ritegevusega seotud kohustused 17 739 33 118 Varade ja kohustuste muutus 28 858 30 184 \u00c4ritegevusest teenitud raha 97 516 56 294 RAHAVOOD \u00c4RITEGEVUSEST KOKKU 97 516 56 294 INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD Materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara soetamine -7 925 -6 355 Laekumised materiaalse p\u00f5hivara m\u00fc\u00fcgist 0 892 T\u00fctarettev\u00f5tete aktsia- v\u00f5i osakapitali suurendamine -3 000 -108 000 T\u00fctarettev\u00f5tetele antud laenud -39 660 -53 220 Antud laenude tagasimaksed 54 430 118 640 T\u00fctarettev\u00f5tetelt saadud dividendid 22 700 8 500 Laekunud intressid 13 139 19 017 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 39 684 -20 526 FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD T\u00fctarettev\u00f5tetelt saadud laenud 23 600 3 400 Laenude tagasimaksed -73 885 -7 000 Laenude tagasimaksed t\u00fctarettev\u00f5tetele -16 100 -4 500 Arvelduskrediidi muutus 949 8 838 Rendimaksete tasumine -48 542 -46 763 Makstud intressid -22 883 -22 524 Laenudega seotud tehingukulude tasumine -1 117 0 Aktsiate emissioon 0 34 633 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -137 978 -33 916 RAHAVOOD KOKKU -778 1 852 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 792 940 Raha ja raha ekvivalentide muutus -778 1 852 Raha ja raha ekvivalendid perioodi l\u00f5pus 2 014 2 792 Omakapitali muutuste aruanne Tuhandetes eurodes Aktsiakapital \u00dclekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Seisuga 31. detsember 2021 349 477 663 32 159 538 340 920 639 2022. aasta puhaskasum/-kahjum 0 0 0 28 064 28 064 Seisuga 31. detsember 2022 349 477 663 32 159 566 404 948 703 Seisuga 31. detsember 2020 314 844 663 32 159 543 354 891 020 2021. aasta puhaskasum/-kahjum 0 0 0 -5 014 -5 014 Aktsiate emiteerimine 34 633 0 0 0 34 633 Tehingud ettev\u00f5tte omanikega 34 633 0 0 0 34 633 Seisuga 31. detsember 2021 349 477 663 32 159 538 340 920 639 Tuhandetes eurodes 2022 2021 Konsolideerimata omakapital 31. detsembri seisuga 948 703 920 639 Valitseva ja olulise m\u00f5ju all olevate osaluste: raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus -718 752 -715 842 v\u00e4\u00e4rtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 476 980 487 719 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 706 931 692 516 JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE K\u00e4esolevaga v\u00f5tame vastutuse AS-i Tallink Grupp (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes emaettev\u00f5te) ja selle t\u00fctarettev\u00f5tete (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Juhatus kinnitab, et: \u2022 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu v\u00f5etud Euroopa Liidu poolt. \u2022 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab \u00f5igesti ja \u00f5iglaselt kontserni ja emaettev\u00f5tte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. \u2022 AS Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tted on v\u00e4hemalt k\u00e4esoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele j\u00e4rgneva aasta jooksul j\u00e4tkuvalt tegutsevad. Paavo N\u00f5gene Juhatuse esimees Kadri Land Juhatuse liige Harri Hanschmidt Juhatuse liige Piret M\u00fcrk-Dubout Juhatuse liige Margus Schults Juhatuse liige 31. m\u00e4rts 2023 Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfNotesAndOtherExplanatoryInformationExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f482": {
"value": "AS Tallink Grupp (ettev\u00f5te) koos t\u00fctarettev\u00f5tetega (kontsern) on Euroopa juhtiv laevandusettev\u00f5te, mis on pakkunud k\u00f5rgetasemelisi minikruiisi-, reisijateveo- ja ro-ro-kaubaveoteenuseid L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjaosas juba \u00fcle 30 aasta.Eesti, Soome, Rootsi ja L\u00e4tiLisa 1 \u00dcldine informatsioon AS-i Tallink Grupp (emaettev\u00f5te) ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete (\u00fcheskoos: kontsern) 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastati juhatuse poolt 31. m\u00e4rtsil 2023. Eesti \u00e4riseadustiku n\u00f5uete kohaselt peab juhatuse koostatud majandusaasta aruande, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, heaks kiitma n\u00f5ukogu ja kinnitama aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolek. Aktsion\u00e4ridel on \u00f5igus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning n\u00f5uda uue aruande koostamist. AS Tallink Grupp on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev aktsiaselts asukohaga Sadama 5 Tallinnas. Alates 9. detsembrist 2005 on AS-i Tallink Grupp aktsiad olnud vabalt kaubeldavad Nasdaq Tallinna b\u00f6rsil. Kontserni p\u00f5hitegevusalad on seotud meretranspordiga L\u00e4\u00e4nemerel (reisijate ja kaubavedu), EMTAK 50101 \u2013 s\u00f5itjatevedu merel ja rannavetes, EMTAK 50201 \u2013 kaubavedu merel ja rannavetes, EMTAK 79121 \u2013 reisikorraldaja tegevus. T\u00e4psemalt kirjeldatakse kontserni p\u00f5hitegevust lisas 4 \u201eSegmendiaruandlus\u201d. Seisuga 31. detsember 2022 t\u00f6\u00f6tas kontsernis 4 904 inimest (31. detsember 2021: 4 785 inimest). Lisa 2 Aruande koostamise alused 2.1. Vastavuse kinnitus AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud koosk\u00f5las rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu v\u00f5etud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL). 2.2. Hindamisalused Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, v\u00e4lja arvatud j\u00e4rgmiste finantsseisundi aruande kirjete puhul: \u2022 omakapitaliinstrumendid, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses (lisa 13) \u2022 laevad, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00fcmberhinnatud maksumuses (lisa 14) 2.3. Arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutused Kontsern on j\u00e4rjepidevalt rakendanud k\u00f5igi k\u00e4esolevas raamatupidamise aruandes esitatud perioodide suhtes lisas 3 kirjeldatud arvestusp\u00f5him\u00f5tteid. Erandiks on allpool esitatud muutused. Kontsern on kohaldanud j\u00e4rgmisi uusi standardeid ja standardite muudatusi (sh neist tulenevaid muudatusi teistes standardites), mida tuli esmakordselt rakendada 1. jaanuaril 2022. Oluliste arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutused Kontsern hakkas rakendama allj\u00e4rgnevaid standardite muudatusi alates 1. jaanuarist 2022. Standardi IFRS 3 \u201e\u00c4ri\u00fchendused\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem. Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus l\u00f5ik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuup\u00e4eval kajastada. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 16 \u201eMateriaalsed p\u00f5hivarad\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. IAS 16 muudatustega n\u00f5utakse, et materiaalse p\u00f5hivara objektide vajalikku asukohta ja t\u00f6\u00f6seisundisse viimise jooksul toodetud esemete m\u00fc\u00fcgist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb m\u00f5\u00f5ta vastavalt IAS 2 m\u00f5\u00f5tmisn\u00f5uetele. Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete p\u00f5hivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja t\u00f6\u00f6seisundisse k\u00f5ige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettev\u00f5te muudatusi esmakordselt rakendab, v\u00f5i p\u00e4rast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset m\u00f5ju kajastatakse jaotamata kasumis (v\u00f5i vajaduse korral m\u00f5nel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena k\u00f5nealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik). Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 37 \u201eEraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulutuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks n\u00f5utakse muudatustega ettev\u00f5ttelt k\u00f5igi otseselt lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulude arvesse v\u00f5tmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu t\u00e4itmise kulud h\u00f5lmavad \u2022 nii konkreetse lepingu t\u00e4itmiseks tehtavaid v\u00e4ltimatuid kulutusi kui ka \u2022 osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute t\u00e4itmisega. Ettev\u00f5te rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel t\u00e4itnud k\u00f5iki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuup\u00e4eval). Ettev\u00f5te ei korrigeeri v\u00f5rreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettev\u00f5te muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset m\u00f5ju jaotamata kasumi v\u00f5i vastavalt vajadusele m\u00f5ne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuup\u00e4eval. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju, sest kontsern v\u00f5tab lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulutuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramisel arvesse nii v\u00e4ltimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute t\u00e4itmisega seotud kulusid. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018\u20132020 Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. IFRS-i edasiarendused (2018\u20132020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust: \u2022 IFRS 9 \u201eFinantsinstrumendid\u201c muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas v\u00f5lainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste s\u00f5lmimiseks laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel makstud v\u00f5i saadud tasusid (sisaldades ka laenuv\u00f5tja v\u00f5i laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud v\u00f5i saadud tasusid). \u2022 IFRS 16 \u201eRendilepingud\u201c muudatustega eemaldatakse illustreeriv n\u00e4ide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesm\u00e4rk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv n\u00e4ide. \u2022 IAS 41 \u201eP\u00f5llumajandus\u201c muudatusega kaotatakse n\u00f5ue kasutada p\u00f5llumajandusvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem n\u00f5uti IAS 41-ga, et ettev\u00f5te kasutaks \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei n\u00f5utud maksueelse diskontom\u00e4\u00e4ra kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Seni veel j\u00f5ustumata standardid, t\u00f5lgendused ja avaldatud standardite muudatused Standardi IAS 1 \u201eFinantsaruannete esitamine\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustuste liigitamine l\u00fchi- v\u00f5i pikaajaliseks p\u00f5hineb \u00fcksnes ettev\u00f5tte \u00f5igusel arveldamist aruandeperioodi l\u00f5pus edasi l\u00fckata. Ettev\u00f5tte \u00f5igus l\u00fckata arveldamist edasi v\u00e4hemalt 12 kuud alates aruandekuup\u00e4evast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei m\u00f5juta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettev\u00f5te oma \u00f5igust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustuse tasumiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 1 \u201eFinantsaruannete esitamine\u201c ja IFRS-i rakendusjuhendi nr 2 \u201eOlulisuse \u00fcle otsustamine\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IAS 1 muudatuste eesm\u00e4rk on aidata ettev\u00f5tetel avalikustada arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohta kasulikumat teavet: \u2022 n\u00f5udes ettev\u00f5tetelt vaid oluliste arvestusp\u00f5him\u00f5tete avalikustamist; \u2022 selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude s\u00fcndmuste v\u00f5i tingimustega seotud arvestusp\u00f5him\u00f5tted on samuti ebaolulised ega vaja seet\u00f5ttu avalikustamist, ja \u2022 selgitades, et ka mitte k\u00f5ik oluliste tehingute, muude s\u00fcndmuste v\u00f5i tingimustega seotud arvestusp\u00f5him\u00f5tted ei ole ettev\u00f5tte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite N\u00f5ukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisan\u00e4idet olulisuse m\u00f5iste rakendamise kohta arvestusp\u00f5him\u00f5tete avalikustamisel. Muudatused on koosk\u00f5las m\u00f5iste \u201eolulisus\u201c t\u00e4psustatud m\u00e4\u00e4ratlusega: \u201eTeave arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohta on oluline, kui seda koos ettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega k\u00e4sitledes v\u00f5ib m\u00f5istlikult eeldada, et see m\u00f5jutab otsuseid, mida \u00fcldotstarbelise raamatupidamise aruande p\u00f5hikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad\u201c. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele m\u00f5ju. Standardi IAS 8 \u201eArvestusp\u00f5him\u00f5tted, arvestushinnangute muutused ja vead\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustega v\u00f5etakse kasutusele m\u00f5iste \u201earvestushinnangud\u201c uus m\u00e4\u00e4ratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille m\u00f5\u00f5tmisega kaasneb m\u00e4\u00e4ramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestusp\u00f5him\u00f5tete ja arvestushinnangute vahelist seost: t\u00e4psustatakse, et ettev\u00f5te annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestusp\u00f5him\u00f5ttega kehtestatud eesm\u00e4rki. Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist m\u00f5ju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb k\u00e4sitada hinnangute muutustena, arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutustena v\u00f5i vigadena. Standardi IAS 12 \u201eTulumaks\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasil\u00fckkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustust ning m\u00f5lema suhtes rakendatakse \u00fchesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et k\u00f5nealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad v\u00f5rdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seet\u00f5ttu peavad ettev\u00f5tted kajastama edasil\u00fckkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt k\u00f5rvaldamise eraldise esmasel kajastamisel. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. IAS 1 muudatused \u2013 Kohustuste liigitamine l\u00fchi- v\u00f5i pikaajaliseks, j\u00f5ustumiskuup\u00e4eva edasil\u00fckkamine IAS 1 muudatused kohustuste liigitamise kohta l\u00fchi- ja pikaajaliseks avaldati 2020. aasta jaanuaris esialgse j\u00f5ustumiskuup\u00e4evaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemia t\u00f5ttu otsustati j\u00f5ustumiskuup\u00e4eva \u00fche aasta v\u00f5rra edasi l\u00fckata, et ettev\u00f5tetel oleks rohkem aega muudetud suunistest tulenevate liigitamismuudatuste rakendamiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. IFRS 16 \u201eRendilepingud\u201c muudatused \u2013 Rendikohustus m\u00fc\u00fcgi- ja tagasirendi korral Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt perioodidele alates IFRS 16 rakendamisest. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IFRS 16 \u201eRendid\u201c muudatused m\u00f5jutavad seda, kuidas m\u00fc\u00fcja-rentnik kajastab m\u00fc\u00fcgi- tagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Muudatustega kehtestatakse muutuvatele maksetele uus arvestusmudel. Muudatustega kinnitatakse j\u00e4rgmist Esmasel kajastamisel v\u00f5tab m\u00fc\u00fcja-rentnik m\u00fc\u00fcgi-tagasirendi tehingust tuleneva rendikohustuse m\u00f5\u00f5tmisel arvesse muutuvaid rendimakseid. P\u00e4rast esmast kajastamist rakendab m\u00fc\u00fcja-rentnik rendikohustuse hilisema arvestusega seotud \u00fcldisi n\u00f5udeid selliselt, et ta ei kajasta temale allesj\u00e4\u00e4va kasutus\u00f5igusega seotud kasumit ega kahjumit. M\u00fc\u00fcja-rentnik v\u00f5ib kasutada teistsuguseid l\u00e4henemisviise, mis on koosk\u00f5las uute hilisema m\u00f5\u00f5tmise n\u00f5uetega. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Muud muudatused \u00dclej\u00e4\u00e4nud uutel standarditel, standardite muudatustel ja t\u00f5lgendustel, mis pole veel j\u00f5ustunud, ei ole eeldatavasti olulist m\u00f5ju kontserni raamatupidamise aruandele. 2.4 Arvestusvaluuta ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruande finantsinformatsioon on esitatud eurodes, mis on emaettev\u00f5tte arvestusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes \u00fcmardatuna l\u00e4hima tuhandeni (kui pole m\u00e4rgitud teisiti). 2.5. Hinnangute ja otsuste kasutamine Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel koosk\u00f5las standarditega IFRS EL peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kaaluma eeldusi, mis m\u00f5jutavad arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohaldamist ning aruandes kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused v\u00f5ivad hinnangutest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse pidevalt l\u00e4bi. Arvestushinnangute muudatused kajastatakse hinnangu muutmise perioodil ning tulevastel perioodidel, mida muudatus m\u00f5jutab. Otsused Kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohaldamisel on juhtkond langetanud j\u00e4rgmised kaalutletud otsused, millel on k\u00f5ige olulisem m\u00f5ju raamatupidamise aruannetes kajastatud summadele: Rendiperiood Otsus selle kohta, kas kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamise \u00f5igust. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsern s\u00f5lminud nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, \u00fche laohoone, 19 restoranihoone ja viie kaupluse rendilepingu (31. detsember 2021: nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, \u00fche laohoone, 16 restoranihoone ja viie kaupluse). Rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate miinimumrendimaksete kohta vaata l\u00e4hemalt lisast 17. Eelduste ja hinnangute ebakindlus J\u00e4rgmiste eelduste ja hinnangute ebakindlusega kaasneb olulise korrigeerimise risk j\u00e4rgmise majandusaasta jooksul: Laevade \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus \u00dcmberhindamise eesm\u00e4rgil m\u00e4\u00e4ras kontsern kindlaks laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse seisuga 31. detsember 2022. Laevade \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub mitmesugustest asjaoludest, sh valmimisaastast ja mitmetest tehnilistest parameetritest ning laevade hooldusest (st kui palju omanik on laeva hooldusse investeerinud). \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutas kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00dcmberhindlus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Juhtkonna hinnangul ei erinenud laevade r\u00fchma raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 oluliselt laevade \u00f5iglasest v\u00e4\u00e4rtusest. Seep\u00e4rast seisuga 31. detsember 2022 laevade \u00fcmberhindamist ei toimunud. Vt t\u00e4psemalt lisast 3.4 ja lisast 14. Kasutus\u00f5iguse varade hulka kuuluvate ehitiste ja ruumide v\u00e4\u00e4rtuse languse hindamine Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas esineb m\u00e4rke kasutus\u00f5iguse varade hulka kuuluvate hoonete v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kui selliseid m\u00e4rke esineb, viiakse igal aruandekuup\u00e4eval l\u00e4bi v\u00e4\u00e4rtuse languse test. V\u00e4\u00e4rtuse hindamiseks m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks varaobjektide kasutusv\u00e4\u00e4rtus. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit. Vt t\u00e4psemalt lisast 14. Materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea m\u00e4\u00e4ramine Juhtkond on hinnanud materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasulikku eluiga ning l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtust, v\u00f5ttes aluseks \u00e4ritegevuse mahu, sellealased varasemad kogemused ja tulevikuv\u00e4ljavaated. Juhtkonna seisukoht kontserni materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea kohta on avalikustatud vastavalt lisades 3.4 ja 3.5. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langus Kontsern kontrollib firmav\u00e4\u00e4rtuse langust v\u00e4hemalt kord aastas. Selleks on tarvis hinnata nende raha teenivate \u00fcksuste kasutusv\u00e4\u00e4rtust, millele firmav\u00e4\u00e4rtus on jagatud. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks peab juhtkond andma hinnangu raha teeniva \u00fcksuse eeldatavatele tulevastele rahavoogudele ning valima kohase diskontom\u00e4\u00e4ra nende rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse arvestamiseks. Firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 oli 11 066 tuhat eurot (31. detsember 2021: 11 066 tuhat eurot). \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse firmav\u00e4\u00e4rtust lisas 15. Edasil\u00fckkunud tulumaks Edasil\u00fckkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamistel kasutatavate v\u00e4\u00e4rtuste vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise m\u00f5juga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00f5ib kajastada, v\u00f5ttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja v\u00f5imalikku suurust. \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse tulumaksu lisas 6. Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste m\u00fc\u00fcgitehingute puhul, kus ettev\u00f5te annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad t\u00e4iendavate tingimuste t\u00e4itmise korral hiljem kasutada tasuta v\u00f5i soodushinnaga kaupade v\u00f5i teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse m\u00fc\u00fcgikuup\u00e4eva seisuga v\u00f5etakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodit. Vt ka lisa 19. 3.1. Konsolideerimise alused \u00c4ri\u00fchendused \u00c4ri\u00fchenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja \u00e4ri\u00fchendusi kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga. Omandamise kuup\u00e4ev on kuup\u00e4ev, mil kontsern omandab valitseva m\u00f5ju omandatava \u00fcle. Omandamiste puhul m\u00f5\u00f5dab kontsern firmav\u00e4\u00e4rtust omandamise kuup\u00e4eval j\u00e4rgmiselt: \u2022 \u00fcleantud tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses pluss \u2022 mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss \u2022 etappidena toimuva \u00e4ri\u00fchenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus miinus \u2022 omandatud eristatavate varade ja \u00fclev\u00f5etud kohustuste netosumma (\u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses). Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00dcleantud tasu ei h\u00f5lma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. \u00dcldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00c4ri\u00fchenduse omandamisega seotud kulud (v\u00e4lja arvatud v\u00f5la- v\u00f5i omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad. Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata \u00fcmber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. T\u00fctarettev\u00f5tted T\u00fctarettev\u00f5te on ettev\u00f5te, mille \u00fcle kontsern omab valitsevat m\u00f5ju. Kontsernil on investeerimisobjekti \u00fcle valitsev m\u00f5ju, kui ta on avatud v\u00f5i tal on \u00f5igus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on v\u00f5ime seda sissetulekut m\u00f5jutada v\u00f5imu kaudu investeerimisobjekti \u00fcle ning v\u00f5imu ja tulude vahel on seos. Valitseva m\u00f5ju olemasolu hindamisel v\u00f5etakse arvesse potentsiaalset h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, mida vaadeldaval hetkel on v\u00f5imalik kasutada. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne h\u00f5lmab AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aruandeid. T\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuup\u00e4eva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui t\u00fctarettev\u00f5te kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega v\u00f5rreldes teistsuguseid arvestusp\u00f5him\u00f5tteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel t\u00fctarettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised. T\u00fctarettev\u00f5tted konsolideeritakse soetamise kuup\u00e4evast t\u00e4ielikult. Soetamise kuup\u00e4evaks loetakse kuup\u00e4eva, mil kontsern omandab t\u00fctarettev\u00f5tte \u00fcle valitseva m\u00f5ju. Konsolideerimist j\u00e4tkatakse kuni kuup\u00e4evani, mil kontserni valitsev m\u00f5ju l\u00f5peb. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid. Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud K\u00f5ik kontsernisisesed tehingud, n\u00f5uded ja kohustused ning realiseerimata kasumid kontserni ettev\u00f5tete vahel toimunud tehingutelt elimineeritakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektidega toimunud tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse investeeringu suhtes ulatuses, mis vastab kontserni osalusele investeeringuobjektis. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samamoodi kui realiseerimata kasumid, kuid ainult ulatuses, mille v\u00f5rra pole t\u00f5endeid vara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Lisa 26 Tegevuse j\u00e4tkuvus 2022. aasta algul m\u00f5jutas kontserni tegevust ja tegevustulemusi k\u00f5igil koduturgudel COVID-19 ja s\u00f5da Ukrainas, mida Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. \u00c4ritegevuse j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks nii 2022. aastal kui ka edaspidi v\u00f5tsime mitmeid meetmeid, sh: \u2022 kasumliku tegevuse taastamine meie p\u00f5hiliinidel \u2022 fookus kulude kontrolli all hoidmisel varem rakendatud meetmete abil \u2022 laevade prahtimine t\u00e4iendavate tuluvoogude saamiseks \u2022 valitsuste abimeetmete taotlemine \u2022 2016. aasta detsembris v\u00f5etud 280 miljoni euro suuruse laenu lepingutingimuste muutmine Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (seisuga 31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 \u00fcletasid l\u00fchiajalised kohustused k\u00e4ibevara 100 550 tuhande euro v\u00f5rra (31. detsember 2021: 154 501 tuhat eurot). L\u00fchiajalised kohustused \u00fcletavad k\u00e4ibevara suuresti 2023. aasta neljandas kvartalis aeguva laenu t\u00f5ttu. Nagu varasematel aastatel, kavatseb juhtkond aeguvat kahepoolset pangalaenu refinantseerida ja on asunud selleks ettevalmistusi tegema. Juhatuse hinnangul on kontsern j\u00e4tkuvalt tegutsev ettev\u00f5te. K\u00e4esolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse j\u00e4tkuvuse p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et kontsern on suuteline etten\u00e4htavas tulevikus, st v\u00e4hemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuup\u00e4evast, oma tegevust j\u00e4tkama ning kohustusi tasuma. Juhul kui majanduskeskkond peaks oluliselt halvenema, v\u00f5ib kontsernil tekkida vajadus tegevuse j\u00e4tkuvuse tagamiseks oma \u00e4riplaan \u00fcle vaadata. Vajadusel saab likviidsust tugevdada ka aktsion\u00e4ride poolse sissemakse v\u00f5i varade m\u00fc\u00fcgiga. JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE K\u00e4esolevaga v\u00f5tame vastutuse AS-i Tallink Grupp (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes emaettev\u00f5te) ja selle t\u00fctarettev\u00f5tete (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Juhatus kinnitab, et: \u2022 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu v\u00f5etud Euroopa Liidu poolt. \u2022 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab \u00f5igesti ja \u00f5iglaselt kontserni ja emaettev\u00f5tte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. \u2022 AS Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tted on v\u00e4hemalt k\u00e4esoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele j\u00e4rgneva aasta jooksul j\u00e4tkuvalt tegutsevad. Paavo N\u00f5gene Juhatuse esimees Kadri Land Juhatuse liige Harri Hanschmidt Juhatuse liige Piret M\u00fcrk-Dubout Juhatuse liige Margus Schults Juhatuse liige 31. m\u00e4rts 2023 Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfGeneralInformationAboutFinancialStatementsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f483": {
"value": "AS Tallink Grupp (ettev\u00f5te) koos t\u00fctarettev\u00f5tetega (kontsern) on Euroopa juhtiv laevandusettev\u00f5te, mis on pakkunud k\u00f5rgetasemelisi minikruiisi-, reisijateveo- ja ro-ro-kaubaveoteenuseid L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjaosas juba \u00fcle 30 aasta.",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfNatureOfEntitysOperationsAndPrincipalActivities",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f485": {
"value": "AS Tallink Grupp",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:NameOfReportingEntityOrOtherMeansOfIdentification",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f496": {
"value": "Eesti, Soome, Rootsi ja L\u00e4ti",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:PrincipalPlaceOfBusiness",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f2279": {
"value": "\u00c4ri\u00fching avaldab lisaks majandusaasta auditeeritud aruandele kvartaalseid auditeerimata vahearuandeid. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInterimFinancialReportingExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f2308": {
"value": "Audiitorteenuse tasu ja audiitori \u00fclesanded on m\u00e4\u00e4ratud kindlaks juhatusega s\u00f5lmitud lepingus. Lepingu kohaselt ei avalikustata audiitorile makstavat tasu ja seda peetakse konfidentsiaalseks. Aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosoleku teates avaldab ettev\u00f5te \u00e4riseadustikus n\u00f5utava teabe, mis ei sisalda audiitorteenuse tasu. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfAuditorsRemunerationExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f3515": {
"value": "771387000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Revenue",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3517": {
"value": "476937000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Revenue",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3520": {
"value": "657917000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CostOfSales",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3522": {
"value": "455282000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CostOfSales",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3525": {
"value": "113470000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:GrossProfit",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3527": {
"value": "21655000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:GrossProfit",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3530": {
"value": "38796000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:SalesAndMarketingExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3532": {
"value": "29262000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:SalesAndMarketingExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3535": {
"value": "47555000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdministrativeExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3537": {
"value": "45633000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdministrativeExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3540": {
"value": "153000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ImpairmentLossReversalOfImpairmentLossRecognisedInProfitOrLossTradeReceivables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3542": {
"value": "99000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ImpairmentLossReversalOfImpairmentLossRecognisedInProfitOrLossTradeReceivables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3545": {
"value": "10871000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:MiscellaneousOtherOperatingIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3547": {
"value": "16336000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:MiscellaneousOtherOperatingIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3550": {
"value": "164000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:MiscellaneousOtherOperatingExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3552": {
"value": "28000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:MiscellaneousOtherOperatingExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3555": {
"value": "37673000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLossFromOperatingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3557": {
"value": "-37031000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLossFromOperatingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3560": {
"value": "215000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:FinanceIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3562": {
"value": "34000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:FinanceIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3565": {
"value": "24871000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:FinanceCosts",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3567": {
"value": "21921000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:FinanceCosts",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3570": {
"value": "-90000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ShareOfProfitLossOfAssociatesAccountedForUsingEquityMethod",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3572": {
"value": "-80000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ShareOfProfitLossOfAssociatesAccountedForUsingEquityMethod",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3575": {
"value": "12927000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLossBeforeTax",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3577": {
"value": "-58998000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLossBeforeTax",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3580": {
"value": "-1008000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncomeTaxExpenseContinuingOperations",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3582": {
"value": "-2422000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncomeTaxExpenseContinuingOperations",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3585": {
"value": "13935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3587": {
"value": "-56576000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3590": {
"value": "13935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLossAttributableToOwnersOfParent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3592": {
"value": "-56576000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLossAttributableToOwnersOfParent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3597": {
"value": "480000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3599": {
"value": "123000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3602": {
"value": "480000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3604": {
"value": "123000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3607": {
"value": "14415000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3609": {
"value": "-56453000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3612": {
"value": "14415000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncomeAttributableToOwnersOfParent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3614": {
"value": "-56453000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncomeAttributableToOwnersOfParent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3617": {
"value": "0.019",
"decimals": 3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:BasicEarningsLossPerShare",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR/xbrli:shares"
}
},
"f3619": {
"value": "-0.081",
"decimals": 3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:BasicEarningsLossPerShare",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR/xbrli:shares"
}
},
"f3636": {
"value": "114935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3638": {
"value": "127556000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3641": {
"value": "31380000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:TradeAndOtherReceivables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3643": {
"value": "29298000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:TradeAndOtherReceivables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3646": {
"value": "9379000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentPrepayments",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3648": {
"value": "11924000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentPrepayments",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3651": {
"value": "37000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentTaxAssetsCurrent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3653": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentTaxAssetsCurrent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3656": {
"value": "39965000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Inventories",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3658": {
"value": "34631000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Inventories",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3661": {
"value": "195696000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentAssets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3663": {
"value": "203409000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentAssets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3666": {
"value": "75000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:InvestmentsInAssociatesAccountedForUsingEquityMethod",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3668": {
"value": "165000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:InvestmentsInAssociatesAccountedForUsingEquityMethod",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3671": {
"value": "3622000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "tallink:OtherFinancialAssetsAndPrepayments",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3673": {
"value": "555000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "tallink:OtherFinancialAssetsAndPrepayments",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3676": {
"value": "21840000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DeferredTaxAssets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3678": {
"value": "21840000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DeferredTaxAssets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3681": {
"value": "300000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:InvestmentProperty",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3683": {
"value": "300000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:InvestmentProperty",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3686": {
"value": "1438286000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:PropertyPlantAndEquipment",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3688": {
"value": "1323353000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:PropertyPlantAndEquipment",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3691": {
"value": "31823000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IntangibleAssetsAndGoodwill",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3693": {
"value": "36293000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IntangibleAssetsAndGoodwill",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3696": {
"value": "1495946000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:NoncurrentAssets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3698": {
"value": "1382506000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:NoncurrentAssets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3701": {
"value": "1691642000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Assets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3703": {
"value": "1585915000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Assets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3707": {
"value": "165049000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentBorrowingsAndCurrentPortionOfNoncurrentBorrowings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3709": {
"value": "244436000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentBorrowingsAndCurrentPortionOfNoncurrentBorrowings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3712": {
"value": "86934000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:TradeAndOtherCurrentPayables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3714": {
"value": "91687000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:TradeAndOtherCurrentPayables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3717": {
"value": "6000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherPayables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3719": {
"value": "6000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherPayables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3722": {
"value": "35000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentTaxLiabilitiesCurrent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3724": {
"value": "47000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentTaxLiabilitiesCurrent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3727": {
"value": "44222000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentDeferredIncomeIncludingCurrentContractLiabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3729": {
"value": "21734000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentDeferredIncomeIncludingCurrentContractLiabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3732": {
"value": "296246000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentLiabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3734": {
"value": "357910000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CurrentLiabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3737": {
"value": "688465000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:LongtermBorrowings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3739": {
"value": "535489000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:LongtermBorrowings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3742": {
"value": "688465000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:NoncurrentLiabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3744": {
"value": "535489000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:NoncurrentLiabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3747": {
"value": "984711000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Liabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3749": {
"value": "893399000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Liabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3752": {
"value": "349477000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssuedCapital",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3754": {
"value": "349477000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssuedCapital",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3757": {
"value": "663000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:SharePremium",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3759": {
"value": "663000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:SharePremium",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3762": {
"value": "66363000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherReserves",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3764": {
"value": "67930000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherReserves",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3767": {
"value": "290428000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:RetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3769": {
"value": "274446000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:RetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3772": {
"value": "706931000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3774": {
"value": "692516000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParent",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3777": {
"value": "706931000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3779": {
"value": "692516000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3782": {
"value": "1691642000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:EquityAndLiabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3784": {
"value": "1585915000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:EquityAndLiabilities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3794": {
"value": "Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisad lk-del 51\u2013108 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 RAHAVOOD \u00c4RITEGEVUSEST Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 13 935 -56 576 Korrigeerimised: Amortisatsioon (lisad 14,15) 98 136 95 313 Puhaskasum/-kahjum materiaalse p\u00f5hivara m\u00fc\u00fcgist -34 -494 Neto intressikulu (lisa 5) 24 622 21 843 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12) 90 80 Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest 341 118 Kahjum investeeringutest 0 75 Tulumaks (lisa 6) -1 008 -852 Korrigeerimised 122 147 116 083 Muutused: \u00c4ritegevusega seotud n\u00f5uetes -2 036 -3 918 \u00c4ritegevusega seotud ettemaksetes -1 602 -3 007 Varudes -5 334 -6 513 \u00c4ritegevusega seotud kohustustes 17 415 13 447 Muutused varades ja kohustustes 8 443 9 \u00c4ritegevusest teenitud raha 144 525 59 516 Makstud tulumaks -227 -137 RAHAVOOD \u00c4RITEGEVUSEST KOKKU 144 298 59 379 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara soetamine -203 322 -20 192 Laekumised materiaalse p\u00f5hivara m\u00fc\u00fcgist 2 768 816 Laekunud intressid 215 3 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -200 339 -19 373 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud (lisa 16) 196 290 90 000 Laenude tagasimaksed (lisa 16) -110 055 -14 667 Arvelduskrediidi muutus (lisa 16) -165 -15 556 Rendimaksete tasumine -17 157 -14 903 Makstud intressid -23 516 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine -1 977 -495 Aktsiate emissioon (lisa 20) 0 34 633 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 43 420 59 716 RAHAVOOD KOKKU -12 621 99 722 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 127 556 27 834 Raha ja raha ekvivalentide muutus (lisa 8) -12 621 99 722 Raha ja raha ekvivalendid perioodi l\u00f5pus 114 935 127 556 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfCashFlowStatementExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f3803": {
"value": "13935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3805": {
"value": "-56576000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3809": {
"value": "98136000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForDepreciationAndAmortisationExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3811": {
"value": "95313000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForDepreciationAndAmortisationExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3814": {
"value": "34000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForGainLossOnDisposalsPropertyPlantAndEquipment",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3816": {
"value": "494000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForGainLossOnDisposalsPropertyPlantAndEquipment",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3819": {
"value": "24622000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForInterestExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3821": {
"value": "21843000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForInterestExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3824": {
"value": "-90000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForUndistributedProfitsOfInvestmentsAccountedForUsingEquityMethod",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3826": {
"value": "-80000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForUndistributedProfitsOfInvestmentsAccountedForUsingEquityMethod",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3829": {
"value": "341000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForUnrealisedForeignExchangeLossesGains",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3831": {
"value": "118000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForUnrealisedForeignExchangeLossesGains",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3834": {
"value": "-0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForGainLossOnDisposalOfInvestmentsInSubsidiariesJointVenturesAndAssociates",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3836": {
"value": "-75000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForGainLossOnDisposalOfInvestmentsInSubsidiariesJointVenturesAndAssociates",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3839": {
"value": "-1008000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForIncomeTaxExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3841": {
"value": "-852000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForIncomeTaxExpense",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3844": {
"value": "122147000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForReconcileProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3846": {
"value": "116083000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForReconcileProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3850": {
"value": "-2036000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForDecreaseIncreaseInTradeAndOtherReceivables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3852": {
"value": "-3918000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForDecreaseIncreaseInTradeAndOtherReceivables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3855": {
"value": "-1602000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForDecreaseIncreaseInOtherOperatingReceivables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3857": {
"value": "-3007000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForDecreaseIncreaseInOtherOperatingReceivables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3860": {
"value": "-5334000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForDecreaseIncreaseInInventories",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3862": {
"value": "-6513000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForDecreaseIncreaseInInventories",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3865": {
"value": "17415000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForIncreaseDecreaseInTradeAndOtherPayables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3867": {
"value": "13447000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AdjustmentsForIncreaseDecreaseInTradeAndOtherPayables",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3870": {
"value": "-8443000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseInWorkingCapital",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3872": {
"value": "-9000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseInWorkingCapital",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3875": {
"value": "144525000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInOperations",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3877": {
"value": "59516000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInOperations",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3880": {
"value": "227000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncomeTaxesPaidClassifiedAsOperatingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3882": {
"value": "137000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncomeTaxesPaidClassifiedAsOperatingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3885": {
"value": "144298000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInOperatingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3887": {
"value": "59379000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInOperatingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3891": {
"value": "203322000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:PurchaseOfPropertyPlantAndEquipmentIntangibleAssetsOtherThanGoodwillInvestmentPropertyAndOtherNoncurrentAssets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3893": {
"value": "20192000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:PurchaseOfPropertyPlantAndEquipmentIntangibleAssetsOtherThanGoodwillInvestmentPropertyAndOtherNoncurrentAssets",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3896": {
"value": "2768000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProceedsFromSalesOfPropertyPlantAndEquipmentClassifiedAsInvestingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3898": {
"value": "816000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProceedsFromSalesOfPropertyPlantAndEquipmentClassifiedAsInvestingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3901": {
"value": "215000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:InterestReceivedClassifiedAsInvestingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3903": {
"value": "3000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:InterestReceivedClassifiedAsInvestingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3906": {
"value": "-200339000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInInvestingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3908": {
"value": "-19373000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInInvestingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3912": {
"value": "196290000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProceedsFromBorrowingsClassifiedAsFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3914": {
"value": "90000000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProceedsFromBorrowingsClassifiedAsFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3917": {
"value": "110055000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:RepaymentsOfBorrowingsClassifiedAsFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3919": {
"value": "14667000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:RepaymentsOfBorrowingsClassifiedAsFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3922": {
"value": "-165000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInIncreaseDecreaseInCurrentBorrowings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3924": {
"value": "-15556000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInIncreaseDecreaseInCurrentBorrowings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3927": {
"value": "17157000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:PaymentsOfLeaseLiabilitiesClassifiedAsFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3929": {
"value": "14903000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:PaymentsOfLeaseLiabilitiesClassifiedAsFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3932": {
"value": "23516000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:InterestPaidClassifiedAsFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3934": {
"value": "19296000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:InterestPaidClassifiedAsFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3937": {
"value": "1977000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "tallink:PaymentOfTransactionCostsRelatedToLoans",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3939": {
"value": "495000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "tallink:PaymentOfTransactionCostsRelatedToLoans",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3942": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProceedsFromIssuingShares",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3944": {
"value": "34633000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProceedsFromIssuingShares",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3947": {
"value": "43420000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3949": {
"value": "59716000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashFlowsFromUsedInFinancingActivities",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3952": {
"value": "-12621000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseInCashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3954": {
"value": "99722000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseInCashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3957": {
"value": "127556000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3959": {
"value": "27834000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3962": {
"value": "-12621000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseInCashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3964": {
"value": "99722000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseInCashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3967": {
"value": "114935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f3969": {
"value": "127556000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CashAndCashEquivalents",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4000": {
"value": "349477000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4002": {
"value": "663000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4004": {
"value": "360000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4006": {
"value": "35411000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4008": {
"value": "32159000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4010": {
"value": "274446000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4012": {
"value": "692516000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4014": {
"value": "692516000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4017": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4019": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4021": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4023": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4025": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4027": {
"value": "13935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4029": {
"value": "13935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4031": {
"value": "13935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4036": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4038": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4040": {
"value": "480000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4042": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4044": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4046": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4048": {
"value": "480000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4050": {
"value": "480000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4053": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4055": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4057": {
"value": "480000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4059": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4061": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4063": {
"value": "13935000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4065": {
"value": "14415000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4067": {
"value": "14415000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4072": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4074": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4076": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4078": {
"value": "-2047000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4080": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4082": {
"value": "2047000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4084": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4086": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4090": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4092": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4094": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4096": {
"value": "-2047000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4098": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4100": {
"value": "2047000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4102": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4104": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4107": {
"value": "349477000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4109": {
"value": "663000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4111": {
"value": "840000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4113": {
"value": "33364000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4115": {
"value": "32159000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4117": {
"value": "290428000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4119": {
"value": "706931000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4121": {
"value": "706931000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2023-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4150": {
"value": "314844000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4152": {
"value": "663000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4154": {
"value": "237000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4156": {
"value": "37458000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4158": {
"value": "32159000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4160": {
"value": "328975000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4162": {
"value": "714336000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4164": {
"value": "714336000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4167": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4169": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4171": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4173": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4175": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4177": {
"value": "-56576000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4179": {
"value": "-56576000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4181": {
"value": "-56576000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ProfitLoss",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4186": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4188": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4190": {
"value": "123000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4192": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4194": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4196": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4198": {
"value": "123000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4200": {
"value": "123000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:OtherComprehensiveIncomeNetOfTaxExchangeDifferencesOnTranslation",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4203": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4205": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4207": {
"value": "123000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4209": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4211": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4213": {
"value": "-56576000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4215": {
"value": "-56453000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4217": {
"value": "-56453000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ComprehensiveIncome",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4222": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4224": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4226": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4228": {
"value": "-2047000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4230": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4232": {
"value": "2047000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4234": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4236": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransferBetweenRevaluationReserveAndRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4239": {
"value": "34633000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssueOfEquity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4241": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssueOfEquity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4243": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssueOfEquity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4245": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssueOfEquity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4247": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssueOfEquity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4249": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssueOfEquity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4251": {
"value": "34633000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssueOfEquity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4253": {
"value": "34633000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IssueOfEquity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4256": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughAppropriationOfRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4258": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughAppropriationOfRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4260": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughAppropriationOfRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4262": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughAppropriationOfRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4264": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughAppropriationOfRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4266": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughAppropriationOfRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4268": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughAppropriationOfRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4270": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughAppropriationOfRetainedEarnings",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4274": {
"value": "34633000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4276": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4278": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4280": {
"value": "-2047000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4282": {
"value": "0",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4284": {
"value": "2047000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4286": {
"value": "34633000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4288": {
"value": "34633000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:IncreaseDecreaseThroughTransactionsWithOwners",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2021-01-01T00:00:00/2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4291": {
"value": "349477000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:IssuedCapitalMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4293": {
"value": "663000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:SharePremiumMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4295": {
"value": "360000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4297": {
"value": "35411000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RevaluationSurplusMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4299": {
"value": "32159000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:StatutoryReserveMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4301": {
"value": "274446000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:RetainedEarningsMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4303": {
"value": "692516000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"ifrs-full:ComponentsOfEquityAxis": "ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4305": {
"value": "692516000",
"decimals": -3,
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:Equity",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00",
"unit": "iso4217:EUR"
}
},
"f4320": {
"value": "AS",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:LegalFormOfEntity",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4328": {
"value": "AS Tallink GruppLisa 23 Tehingud seotud osapooltega K\u00e4esolevas raamatupidamise aastaaruandes loetakse osapooled seotuks, kui \u00fchel on valitsev m\u00f5ju teise \u00fcle v\u00f5i oluline m\u00f5ju teise finants- v\u00f5i tegevusotsuste \u00fcle. Iga v\u00f5imalikku seotud osapoolte vahelist suhet k\u00e4sitledes hindab ettev\u00f5te suhte sisu, mitte \u00fcksnes selle \u00f5iguslikku vormi. Seotud osapool on f\u00fc\u00fcsiline isik v\u00f5i ettev\u00f5te, kes on kontserniga seotud sellisel m\u00e4\u00e4ral, et nendevahelised tehingud v\u00f5ivad toimuda tingimustel, mis ei ole v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed turutingimustel toimunud tehingute tingimustega. Isik v\u00f5i selle isiku l\u00e4hedane pereliige (st pereliige, keda v\u00f5ib seostada olulise m\u00f5juga, nt abikaasa, elukaaslane v\u00f5i laps) on ettev\u00f5tte seotud osapool, kui: - see isik on ettev\u00f5tte v\u00f5i selle emaettev\u00f5tte juhtkonna liige (st isik, kellel on otseselt v\u00f5i kaudselt volitused ettev\u00f5tte tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning kes kannab selle eest vastutust) v\u00f5i - sellel isikul on valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju ettev\u00f5tte \u00fcle (nt osaluse kaudu) Teine ettev\u00f5te on ettev\u00f5ttega seotud osapool, kui kehtib m\u00f5ni allpool loetletud tingimus: - teine ettev\u00f5te ja ettev\u00f5te on \u00fchise kontrolli all (st nad kuuluvad samasse kontserni v\u00f5i neid kontrollib sama isik (v\u00f5i selle isiku l\u00e4hedane pereliige)) - \u00fcks ettev\u00f5te on kolmanda osapoole (see v\u00f5ib olla nii ettev\u00f5te kui ka f\u00fc\u00fcsiline isik) valitseva m\u00f5ju all ja teine on selle kolmanda osapoole olulise m\u00f5ju all (kui kolmas osapool on f\u00fc\u00fcsiline isik, siis kas selle isiku v\u00f5i tema l\u00e4hedase pereliikme olulise m\u00f5ju all) - teine ettev\u00f5te omab ettev\u00f5tte \u00fcle valitsevat v\u00f5i olulist m\u00f5ju - teine ettev\u00f5te on ettev\u00f5tte valitseva v\u00f5i olulise m\u00f5ju all - ettev\u00f5tte emaettev\u00f5tte juhtkonna liige (v\u00f5i tema l\u00e4hedane pereliige) omab teise ettev\u00f5tte \u00fcle valitsevat v\u00f5i olulist m\u00f5ju - teise ettev\u00f5tte juhtkonda (v\u00f5i nende l\u00e4hedaste pereliikmete hulka) kuulub isikuid, kellel on ettev\u00f5tte \u00fcle valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju Kontsern on teinud seotud osapooltega tehinguid ning kontserni saldod seotud osapooltega on j\u00e4rgmised. 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt N\u00f5uded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna v\u00f5tmeisikute poolt kontrollitavad ettev\u00f5tted 823 22 912 43 94 005 Sidusettev\u00f5tted 9 142 0 14 Kokku 832 23 054 43 94 019 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt N\u00f5uded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna v\u00f5tmeisikute poolt kontrollitavad ettev\u00f5tted 2 117 24 205 68 100 137 Sidusettev\u00f5tted 1 128 1 11 Kokku 2 118 24 333 69 100 148 Aruandeperioodil osteti seotud osapooltelt j\u00e4rgmisi kaupu ja teenuseid: Juhtkonna v\u00f5tmeisikutele makstud tasud AS-i Tallink Grupp juhatuse ja n\u00f5ukogu liikmeid loetakse juhtkonna v\u00f5tmeisikuteks. Juhtkonna v\u00f5tmeisikutele maksti 2022. aastal tasu 1 600 tuhat eurot (2021: 2 441 tuhat eurot). Juhatuse liikmetel on \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele, kui nende teenistussuhte l\u00f5petab kontserni n\u00f5ukogu. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (31. detsember 2021: 1 461 tuhat eurot). Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised on esitatud ilma sotsiaalmaksuta. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Rendid 15 815 13 153 K\u00fctus ja elekter 5 185 8 818 Muud kaubad ja teenused 2 054 2 362 Kaubad ja teenused kokku 23 054 24 333 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfRelatedPartyExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4329": {
"value": "AS Tallink Grupp",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:NameOfParentEntity",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4330": {
"value": "AS Tallink Grupp",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:NameOfUltimateParentOfGroup",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4331": {
"value": "Eesti",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DomicileOfEntity",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4332": {
"value": "Eesti",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:CountryOfIncorporation",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4333": {
"value": " Sadama 5 Tallinn",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:AddressOfRegisteredOfficeOfEntity",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4342": {
"value": "Lisa 2 Aruande koostamise alused 2.1. Vastavuse kinnitus AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud koosk\u00f5las rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu v\u00f5etud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL). 2.2. Hindamisalused Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, v\u00e4lja arvatud j\u00e4rgmiste finantsseisundi aruande kirjete puhul: \u2022 omakapitaliinstrumendid, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses (lisa 13) \u2022 laevad, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00fcmberhinnatud maksumuses (lisa 14) ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfBasisOfPreparationOfFinancialStatementsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4344": {
"value": "2.1. Vastavuse kinnitus AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud koosk\u00f5las rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu v\u00f5etud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL). ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:StatementOfIFRSCompliance",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4356": {
"value": "2.3. Arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutused Kontsern on j\u00e4rjepidevalt rakendanud k\u00f5igi k\u00e4esolevas raamatupidamise aruandes esitatud perioodide suhtes lisas 3 kirjeldatud arvestusp\u00f5him\u00f5tteid. Erandiks on allpool esitatud muutused. Kontsern on kohaldanud j\u00e4rgmisi uusi standardeid ja standardite muudatusi (sh neist tulenevaid muudatusi teistes standardites), mida tuli esmakordselt rakendada 1. jaanuaril 2022. Oluliste arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutused Kontsern hakkas rakendama allj\u00e4rgnevaid standardite muudatusi alates 1. jaanuarist 2022. Standardi IFRS 3 \u201e\u00c4ri\u00fchendused\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem. Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus l\u00f5ik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuup\u00e4eval kajastada. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 16 \u201eMateriaalsed p\u00f5hivarad\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. IAS 16 muudatustega n\u00f5utakse, et materiaalse p\u00f5hivara objektide vajalikku asukohta ja t\u00f6\u00f6seisundisse viimise jooksul toodetud esemete m\u00fc\u00fcgist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb m\u00f5\u00f5ta vastavalt IAS 2 m\u00f5\u00f5tmisn\u00f5uetele. Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete p\u00f5hivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja t\u00f6\u00f6seisundisse k\u00f5ige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettev\u00f5te muudatusi esmakordselt rakendab, v\u00f5i p\u00e4rast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset m\u00f5ju kajastatakse jaotamata kasumis (v\u00f5i vajaduse korral m\u00f5nel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena k\u00f5nealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik). Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 37 \u201eEraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulutuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks n\u00f5utakse muudatustega ettev\u00f5ttelt k\u00f5igi otseselt lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulude arvesse v\u00f5tmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu t\u00e4itmise kulud h\u00f5lmavad \u2022 nii konkreetse lepingu t\u00e4itmiseks tehtavaid v\u00e4ltimatuid kulutusi kui ka \u2022 osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute t\u00e4itmisega. Ettev\u00f5te rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel t\u00e4itnud k\u00f5iki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuup\u00e4eval). Ettev\u00f5te ei korrigeeri v\u00f5rreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettev\u00f5te muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset m\u00f5ju jaotamata kasumi v\u00f5i vastavalt vajadusele m\u00f5ne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuup\u00e4eval. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju, sest kontsern v\u00f5tab lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulutuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramisel arvesse nii v\u00e4ltimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute t\u00e4itmisega seotud kulusid. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018\u20132020 Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. IFRS-i edasiarendused (2018\u20132020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust: \u2022 IFRS 9 \u201eFinantsinstrumendid\u201c muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas v\u00f5lainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste s\u00f5lmimiseks laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel makstud v\u00f5i saadud tasusid (sisaldades ka laenuv\u00f5tja v\u00f5i laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud v\u00f5i saadud tasusid). \u2022 IFRS 16 \u201eRendilepingud\u201c muudatustega eemaldatakse illustreeriv n\u00e4ide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesm\u00e4rk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv n\u00e4ide. \u2022 IAS 41 \u201eP\u00f5llumajandus\u201c muudatusega kaotatakse n\u00f5ue kasutada p\u00f5llumajandusvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem n\u00f5uti IAS 41-ga, et ettev\u00f5te kasutaks \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei n\u00f5utud maksueelse diskontom\u00e4\u00e4ra kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Seni veel j\u00f5ustumata standardid, t\u00f5lgendused ja avaldatud standardite muudatused Standardi IAS 1 \u201eFinantsaruannete esitamine\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustuste liigitamine l\u00fchi- v\u00f5i pikaajaliseks p\u00f5hineb \u00fcksnes ettev\u00f5tte \u00f5igusel arveldamist aruandeperioodi l\u00f5pus edasi l\u00fckata. Ettev\u00f5tte \u00f5igus l\u00fckata arveldamist edasi v\u00e4hemalt 12 kuud alates aruandekuup\u00e4evast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei m\u00f5juta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettev\u00f5te oma \u00f5igust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustuse tasumiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 1 \u201eFinantsaruannete esitamine\u201c ja IFRS-i rakendusjuhendi nr 2 \u201eOlulisuse \u00fcle otsustamine\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IAS 1 muudatuste eesm\u00e4rk on aidata ettev\u00f5tetel avalikustada arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohta kasulikumat teavet: \u2022 n\u00f5udes ettev\u00f5tetelt vaid oluliste arvestusp\u00f5him\u00f5tete avalikustamist; \u2022 selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude s\u00fcndmuste v\u00f5i tingimustega seotud arvestusp\u00f5him\u00f5tted on samuti ebaolulised ega vaja seet\u00f5ttu avalikustamist, ja \u2022 selgitades, et ka mitte k\u00f5ik oluliste tehingute, muude s\u00fcndmuste v\u00f5i tingimustega seotud arvestusp\u00f5him\u00f5tted ei ole ettev\u00f5tte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite N\u00f5ukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisan\u00e4idet olulisuse m\u00f5iste rakendamise kohta arvestusp\u00f5him\u00f5tete avalikustamisel. Muudatused on koosk\u00f5las m\u00f5iste \u201eolulisus\u201c t\u00e4psustatud m\u00e4\u00e4ratlusega: \u201eTeave arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohta on oluline, kui seda koos ettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega k\u00e4sitledes v\u00f5ib m\u00f5istlikult eeldada, et see m\u00f5jutab otsuseid, mida \u00fcldotstarbelise raamatupidamise aruande p\u00f5hikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad\u201c. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele m\u00f5ju. Standardi IAS 8 \u201eArvestusp\u00f5him\u00f5tted, arvestushinnangute muutused ja vead\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustega v\u00f5etakse kasutusele m\u00f5iste \u201earvestushinnangud\u201c uus m\u00e4\u00e4ratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille m\u00f5\u00f5tmisega kaasneb m\u00e4\u00e4ramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestusp\u00f5him\u00f5tete ja arvestushinnangute vahelist seost: t\u00e4psustatakse, et ettev\u00f5te annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestusp\u00f5him\u00f5ttega kehtestatud eesm\u00e4rki. Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist m\u00f5ju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb k\u00e4sitada hinnangute muutustena, arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutustena v\u00f5i vigadena. Standardi IAS 12 \u201eTulumaks\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasil\u00fckkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustust ning m\u00f5lema suhtes rakendatakse \u00fchesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et k\u00f5nealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad v\u00f5rdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seet\u00f5ttu peavad ettev\u00f5tted kajastama edasil\u00fckkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt k\u00f5rvaldamise eraldise esmasel kajastamisel. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. IAS 1 muudatused \u2013 Kohustuste liigitamine l\u00fchi- v\u00f5i pikaajaliseks, j\u00f5ustumiskuup\u00e4eva edasil\u00fckkamine IAS 1 muudatused kohustuste liigitamise kohta l\u00fchi- ja pikaajaliseks avaldati 2020. aasta jaanuaris esialgse j\u00f5ustumiskuup\u00e4evaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemia t\u00f5ttu otsustati j\u00f5ustumiskuup\u00e4eva \u00fche aasta v\u00f5rra edasi l\u00fckata, et ettev\u00f5tetel oleks rohkem aega muudetud suunistest tulenevate liigitamismuudatuste rakendamiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. IFRS 16 \u201eRendilepingud\u201c muudatused \u2013 Rendikohustus m\u00fc\u00fcgi- ja tagasirendi korral Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt perioodidele alates IFRS 16 rakendamisest. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IFRS 16 \u201eRendid\u201c muudatused m\u00f5jutavad seda, kuidas m\u00fc\u00fcja-rentnik kajastab m\u00fc\u00fcgi- tagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Muudatustega kehtestatakse muutuvatele maksetele uus arvestusmudel. Muudatustega kinnitatakse j\u00e4rgmist Esmasel kajastamisel v\u00f5tab m\u00fc\u00fcja-rentnik m\u00fc\u00fcgi-tagasirendi tehingust tuleneva rendikohustuse m\u00f5\u00f5tmisel arvesse muutuvaid rendimakseid. P\u00e4rast esmast kajastamist rakendab m\u00fc\u00fcja-rentnik rendikohustuse hilisema arvestusega seotud \u00fcldisi n\u00f5udeid selliselt, et ta ei kajasta temale allesj\u00e4\u00e4va kasutus\u00f5igusega seotud kasumit ega kahjumit. M\u00fc\u00fcja-rentnik v\u00f5ib kasutada teistsuguseid l\u00e4henemisviise, mis on koosk\u00f5las uute hilisema m\u00f5\u00f5tmise n\u00f5uetega. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Muud muudatused \u00dclej\u00e4\u00e4nud uutel standarditel, standardite muudatustel ja t\u00f5lgendustel, mis pole veel j\u00f5ustunud, ei ole eeldatavasti olulist m\u00f5ju kontserni raamatupidamise aruandele. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfChangesInAccountingPoliciesAccountingEstimatesAndErrorsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4357": {
"value": "2.3. Arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutused Kontsern on j\u00e4rjepidevalt rakendanud k\u00f5igi k\u00e4esolevas raamatupidamise aruandes esitatud perioodide suhtes lisas 3 kirjeldatud arvestusp\u00f5him\u00f5tteid. Erandiks on allpool esitatud muutused. Kontsern on kohaldanud j\u00e4rgmisi uusi standardeid ja standardite muudatusi (sh neist tulenevaid muudatusi teistes standardites), mida tuli esmakordselt rakendada 1. jaanuaril 2022. Oluliste arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutused Kontsern hakkas rakendama allj\u00e4rgnevaid standardite muudatusi alates 1. jaanuarist 2022. Standardi IFRS 3 \u201e\u00c4ri\u00fchendused\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem. Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus l\u00f5ik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuup\u00e4eval kajastada. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 16 \u201eMateriaalsed p\u00f5hivarad\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. IAS 16 muudatustega n\u00f5utakse, et materiaalse p\u00f5hivara objektide vajalikku asukohta ja t\u00f6\u00f6seisundisse viimise jooksul toodetud esemete m\u00fc\u00fcgist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb m\u00f5\u00f5ta vastavalt IAS 2 m\u00f5\u00f5tmisn\u00f5uetele. Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete p\u00f5hivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja t\u00f6\u00f6seisundisse k\u00f5ige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettev\u00f5te muudatusi esmakordselt rakendab, v\u00f5i p\u00e4rast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset m\u00f5ju kajastatakse jaotamata kasumis (v\u00f5i vajaduse korral m\u00f5nel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena k\u00f5nealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik). Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 37 \u201eEraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulutuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks n\u00f5utakse muudatustega ettev\u00f5ttelt k\u00f5igi otseselt lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulude arvesse v\u00f5tmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu t\u00e4itmise kulud h\u00f5lmavad \u2022 nii konkreetse lepingu t\u00e4itmiseks tehtavaid v\u00e4ltimatuid kulutusi kui ka \u2022 osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute t\u00e4itmisega. Ettev\u00f5te rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel t\u00e4itnud k\u00f5iki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuup\u00e4eval). Ettev\u00f5te ei korrigeeri v\u00f5rreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettev\u00f5te muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset m\u00f5ju jaotamata kasumi v\u00f5i vastavalt vajadusele m\u00f5ne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuup\u00e4eval. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju, sest kontsern v\u00f5tab lepingu t\u00e4itmiseks tehtavate kulutuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramisel arvesse nii v\u00e4ltimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute t\u00e4itmisega seotud kulusid. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018\u20132020 Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. IFRS-i edasiarendused (2018\u20132020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust: \u2022 IFRS 9 \u201eFinantsinstrumendid\u201c muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas v\u00f5lainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste s\u00f5lmimiseks laenuv\u00f5tja ja laenuandja vahel makstud v\u00f5i saadud tasusid (sisaldades ka laenuv\u00f5tja v\u00f5i laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud v\u00f5i saadud tasusid). \u2022 IFRS 16 \u201eRendilepingud\u201c muudatustega eemaldatakse illustreeriv n\u00e4ide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesm\u00e4rk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv n\u00e4ide. \u2022 IAS 41 \u201eP\u00f5llumajandus\u201c muudatusega kaotatakse n\u00f5ue kasutada p\u00f5llumajandusvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem n\u00f5uti IAS 41-ga, et ettev\u00f5te kasutaks \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei n\u00f5utud maksueelse diskontom\u00e4\u00e4ra kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks. Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Seni veel j\u00f5ustumata standardid, t\u00f5lgendused ja avaldatud standardite muudatused Standardi IAS 1 \u201eFinantsaruannete esitamine\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustuste liigitamine l\u00fchi- v\u00f5i pikaajaliseks p\u00f5hineb \u00fcksnes ettev\u00f5tte \u00f5igusel arveldamist aruandeperioodi l\u00f5pus edasi l\u00fckata. Ettev\u00f5tte \u00f5igus l\u00fckata arveldamist edasi v\u00e4hemalt 12 kuud alates aruandekuup\u00e4evast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei m\u00f5juta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettev\u00f5te oma \u00f5igust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustuse tasumiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Standardi IAS 1 \u201eFinantsaruannete esitamine\u201c ja IFRS-i rakendusjuhendi nr 2 \u201eOlulisuse \u00fcle otsustamine\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IAS 1 muudatuste eesm\u00e4rk on aidata ettev\u00f5tetel avalikustada arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohta kasulikumat teavet: \u2022 n\u00f5udes ettev\u00f5tetelt vaid oluliste arvestusp\u00f5him\u00f5tete avalikustamist; \u2022 selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude s\u00fcndmuste v\u00f5i tingimustega seotud arvestusp\u00f5him\u00f5tted on samuti ebaolulised ega vaja seet\u00f5ttu avalikustamist, ja \u2022 selgitades, et ka mitte k\u00f5ik oluliste tehingute, muude s\u00fcndmuste v\u00f5i tingimustega seotud arvestusp\u00f5him\u00f5tted ei ole ettev\u00f5tte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite N\u00f5ukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisan\u00e4idet olulisuse m\u00f5iste rakendamise kohta arvestusp\u00f5him\u00f5tete avalikustamisel. Muudatused on koosk\u00f5las m\u00f5iste \u201eolulisus\u201c t\u00e4psustatud m\u00e4\u00e4ratlusega: \u201eTeave arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohta on oluline, kui seda koos ettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega k\u00e4sitledes v\u00f5ib m\u00f5istlikult eeldada, et see m\u00f5jutab otsuseid, mida \u00fcldotstarbelise raamatupidamise aruande p\u00f5hikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad\u201c. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele m\u00f5ju. Standardi IAS 8 \u201eArvestusp\u00f5him\u00f5tted, arvestushinnangute muutused ja vead\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustega v\u00f5etakse kasutusele m\u00f5iste \u201earvestushinnangud\u201c uus m\u00e4\u00e4ratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille m\u00f5\u00f5tmisega kaasneb m\u00e4\u00e4ramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestusp\u00f5him\u00f5tete ja arvestushinnangute vahelist seost: t\u00e4psustatakse, et ettev\u00f5te annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestusp\u00f5him\u00f5ttega kehtestatud eesm\u00e4rki. Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist m\u00f5ju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb k\u00e4sitada hinnangute muutustena, arvestusp\u00f5him\u00f5tete muutustena v\u00f5i vigadena. Standardi IAS 12 \u201eTulumaks\u201c muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 v\u00f5i hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasil\u00fckkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustust ning m\u00f5lema suhtes rakendatakse \u00fchesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et k\u00f5nealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad v\u00f5rdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seet\u00f5ttu peavad ettev\u00f5tted kajastama edasil\u00fckkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt k\u00f5rvaldamise eraldise esmasel kajastamisel. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. IAS 1 muudatused \u2013 Kohustuste liigitamine l\u00fchi- v\u00f5i pikaajaliseks, j\u00f5ustumiskuup\u00e4eva edasil\u00fckkamine IAS 1 muudatused kohustuste liigitamise kohta l\u00fchi- ja pikaajaliseks avaldati 2020. aasta jaanuaris esialgse j\u00f5ustumiskuup\u00e4evaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemia t\u00f5ttu otsustati j\u00f5ustumiskuup\u00e4eva \u00fche aasta v\u00f5rra edasi l\u00fckata, et ettev\u00f5tetel oleks rohkem aega muudetud suunistest tulenevate liigitamismuudatuste rakendamiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. IFRS 16 \u201eRendilepingud\u201c muudatused \u2013 Rendikohustus m\u00fc\u00fcgi- ja tagasirendi korral Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 v\u00f5i hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt perioodidele alates IFRS 16 rakendamisest. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IFRS 16 \u201eRendid\u201c muudatused m\u00f5jutavad seda, kuidas m\u00fc\u00fcja-rentnik kajastab m\u00fc\u00fcgi- tagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Muudatustega kehtestatakse muutuvatele maksetele uus arvestusmudel. Muudatustega kinnitatakse j\u00e4rgmist Esmasel kajastamisel v\u00f5tab m\u00fc\u00fcja-rentnik m\u00fc\u00fcgi-tagasirendi tehingust tuleneva rendikohustuse m\u00f5\u00f5tmisel arvesse muutuvaid rendimakseid. P\u00e4rast esmast kajastamist rakendab m\u00fc\u00fcja-rentnik rendikohustuse hilisema arvestusega seotud \u00fcldisi n\u00f5udeid selliselt, et ta ei kajasta temale allesj\u00e4\u00e4va kasutus\u00f5igusega seotud kasumit ega kahjumit. M\u00fc\u00fcja-rentnik v\u00f5ib kasutada teistsuguseid l\u00e4henemisviise, mis on koosk\u00f5las uute hilisema m\u00f5\u00f5tmise n\u00f5uetega. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist m\u00f5ju. Muud muudatused \u00dclej\u00e4\u00e4nud uutel standarditel, standardite muudatustel ja t\u00f5lgendustel, mis pole veel j\u00f5ustunud, ei ole eeldatavasti olulist m\u00f5ju kontserni raamatupidamise aruandele. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfChangesInAccountingPoliciesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4562": {
"value": "2.5. Hinnangute ja otsuste kasutamine Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel koosk\u00f5las standarditega IFRS EL peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kaaluma eeldusi, mis m\u00f5jutavad arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohaldamist ning aruandes kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused v\u00f5ivad hinnangutest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse pidevalt l\u00e4bi. Arvestushinnangute muudatused kajastatakse hinnangu muutmise perioodil ning tulevastel perioodidel, mida muudatus m\u00f5jutab. Otsused Kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tete kohaldamisel on juhtkond langetanud j\u00e4rgmised kaalutletud otsused, millel on k\u00f5ige olulisem m\u00f5ju raamatupidamise aruannetes kajastatud summadele: Rendiperiood Otsus selle kohta, kas kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamise \u00f5igust. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsern s\u00f5lminud nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, \u00fche laohoone, 19 restoranihoone ja viie kaupluse rendilepingu (31. detsember 2021: nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, \u00fche laohoone, 16 restoranihoone ja viie kaupluse). Rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate miinimumrendimaksete kohta vaata l\u00e4hemalt lisast 17. Eelduste ja hinnangute ebakindlus J\u00e4rgmiste eelduste ja hinnangute ebakindlusega kaasneb olulise korrigeerimise risk j\u00e4rgmise majandusaasta jooksul: Laevade \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus \u00dcmberhindamise eesm\u00e4rgil m\u00e4\u00e4ras kontsern kindlaks laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse seisuga 31. detsember 2022. Laevade \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub mitmesugustest asjaoludest, sh valmimisaastast ja mitmetest tehnilistest parameetritest ning laevade hooldusest (st kui palju omanik on laeva hooldusse investeerinud). \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutas kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00dcmberhindlus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Juhtkonna hinnangul ei erinenud laevade r\u00fchma raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 oluliselt laevade \u00f5iglasest v\u00e4\u00e4rtusest. Seep\u00e4rast seisuga 31. detsember 2022 laevade \u00fcmberhindamist ei toimunud. Vt t\u00e4psemalt lisast 3.4 ja lisast 14. Kasutus\u00f5iguse varade hulka kuuluvate ehitiste ja ruumide v\u00e4\u00e4rtuse languse hindamine Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas esineb m\u00e4rke kasutus\u00f5iguse varade hulka kuuluvate hoonete v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kui selliseid m\u00e4rke esineb, viiakse igal aruandekuup\u00e4eval l\u00e4bi v\u00e4\u00e4rtuse languse test. V\u00e4\u00e4rtuse hindamiseks m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks varaobjektide kasutusv\u00e4\u00e4rtus. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit. Vt t\u00e4psemalt lisast 14. Materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea m\u00e4\u00e4ramine Juhtkond on hinnanud materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasulikku eluiga ning l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtust, v\u00f5ttes aluseks \u00e4ritegevuse mahu, sellealased varasemad kogemused ja tulevikuv\u00e4ljavaated. Juhtkonna seisukoht kontserni materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea kohta on avalikustatud vastavalt lisades 3.4 ja 3.5. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langus Kontsern kontrollib firmav\u00e4\u00e4rtuse langust v\u00e4hemalt kord aastas. Selleks on tarvis hinnata nende raha teenivate \u00fcksuste kasutusv\u00e4\u00e4rtust, millele firmav\u00e4\u00e4rtus on jagatud. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks peab juhtkond andma hinnangu raha teeniva \u00fcksuse eeldatavatele tulevastele rahavoogudele ning valima kohase diskontom\u00e4\u00e4ra nende rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse arvestamiseks. Firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 oli 11 066 tuhat eurot (31. detsember 2021: 11 066 tuhat eurot). \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse firmav\u00e4\u00e4rtust lisas 15. Edasil\u00fckkunud tulumaks Edasil\u00fckkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamistel kasutatavate v\u00e4\u00e4rtuste vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise m\u00f5juga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00f5ib kajastada, v\u00f5ttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja v\u00f5imalikku suurust. \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse tulumaksu lisas 6. Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste m\u00fc\u00fcgitehingute puhul, kus ettev\u00f5te annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad t\u00e4iendavate tingimuste t\u00e4itmise korral hiljem kasutada tasuta v\u00f5i soodushinnaga kaupade v\u00f5i teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse m\u00fc\u00fcgikuup\u00e4eva seisuga v\u00f5etakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodit. Vt ka lisa 19. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfAccountingJudgementsAndEstimatesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4579": {
"value": "Eelduste ja hinnangute ebakindlus J\u00e4rgmiste eelduste ja hinnangute ebakindlusega kaasneb olulise korrigeerimise risk j\u00e4rgmise majandusaasta jooksul: Laevade \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus \u00dcmberhindamise eesm\u00e4rgil m\u00e4\u00e4ras kontsern kindlaks laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse seisuga 31. detsember 2022. Laevade \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub mitmesugustest asjaoludest, sh valmimisaastast ja mitmetest tehnilistest parameetritest ning laevade hooldusest (st kui palju omanik on laeva hooldusse investeerinud). \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutas kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00dcmberhindlus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Juhtkonna hinnangul ei erinenud laevade r\u00fchma raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 oluliselt laevade \u00f5iglasest v\u00e4\u00e4rtusest. Seep\u00e4rast seisuga 31. detsember 2022 laevade \u00fcmberhindamist ei toimunud. Vt t\u00e4psemalt lisast 3.4 ja lisast 14. Kasutus\u00f5iguse varade hulka kuuluvate ehitiste ja ruumide v\u00e4\u00e4rtuse languse hindamine Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas esineb m\u00e4rke kasutus\u00f5iguse varade hulka kuuluvate hoonete v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kui selliseid m\u00e4rke esineb, viiakse igal aruandekuup\u00e4eval l\u00e4bi v\u00e4\u00e4rtuse languse test. V\u00e4\u00e4rtuse hindamiseks m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks varaobjektide kasutusv\u00e4\u00e4rtus. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit. Vt t\u00e4psemalt lisast 14. Materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea m\u00e4\u00e4ramine Juhtkond on hinnanud materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasulikku eluiga ning l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtust, v\u00f5ttes aluseks \u00e4ritegevuse mahu, sellealased varasemad kogemused ja tulevikuv\u00e4ljavaated. Juhtkonna seisukoht kontserni materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea kohta on avalikustatud vastavalt lisades 3.4 ja 3.5. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langus Kontsern kontrollib firmav\u00e4\u00e4rtuse langust v\u00e4hemalt kord aastas. Selleks on tarvis hinnata nende raha teenivate \u00fcksuste kasutusv\u00e4\u00e4rtust, millele firmav\u00e4\u00e4rtus on jagatud. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks peab juhtkond andma hinnangu raha teeniva \u00fcksuse eeldatavatele tulevastele rahavoogudele ning valima kohase diskontom\u00e4\u00e4ra nende rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse arvestamiseks. Firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 oli 11 066 tuhat eurot (31. detsember 2021: 11 066 tuhat eurot). \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse firmav\u00e4\u00e4rtust lisas 15. Edasil\u00fckkunud tulumaks Edasil\u00fckkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamistel kasutatavate v\u00e4\u00e4rtuste vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise m\u00f5juga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00f5ib kajastada, v\u00f5ttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja v\u00f5imalikku suurust. \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse tulumaksu lisas 6. Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste m\u00fc\u00fcgitehingute puhul, kus ettev\u00f5te annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad t\u00e4iendavate tingimuste t\u00e4itmise korral hiljem kasutada tasuta v\u00f5i soodushinnaga kaupade v\u00f5i teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse m\u00fc\u00fcgikuup\u00e4eva seisuga v\u00f5etakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodit. Vt ka lisa 19. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:ExplanationOfAssumptionAboutFutureWithSignificantRiskOfResultingInMaterialAdjustments",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4623": {
"value": "Edasil\u00fckkunud tulumaks Edasil\u00fckkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamistel kasutatavate v\u00e4\u00e4rtuste vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise m\u00f5juga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00f5ib kajastada, v\u00f5ttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja v\u00f5imalikku suurust. \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse tulumaksu lisas 6. Mittefinantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib t\u00f5endeid mittefinantsvara (v\u00e4lja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasil\u00fckkunud tulumaksu vara) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Juhul kui taolisi t\u00f5endeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse ja piiramatu kasuliku elueaga v\u00f5i veel kasutusse v\u00f5tmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat v\u00e4\u00e4rtust igal aruandekuup\u00e4eval. 3.16. Tulumaks Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasil\u00fckkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, v\u00e4lja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud maksum\u00e4\u00e4rade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks h\u00f5lmab ka dividendide v\u00e4ljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt \u201eKontserni ettev\u00f5tted Eestis\u201d. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamisel kasutatava v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu ei kajastata j\u00e4rgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelev\u00f5tmine, mille puhul ei ole tegemist \u00e4ri\u00fchendusega ning mis ei m\u00f5juta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega t\u00fctarettev\u00f5tetesse ning \u00fchiselt kontrollitavatesse ettev\u00f5tetesse ulatuses, mille suhtes on t\u00f5en\u00e4oline, et ajutised erinevused l\u00e4hiajal ei t\u00fchistu. Lisaks ei kajastata edasil\u00fckkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmav\u00e4\u00e4rtuse algsest arvelev\u00f5tmisest. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse aluseks maksum\u00e4\u00e4rad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende t\u00fchistumisel, l\u00e4htudes aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuup\u00e4eval vaadatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara \u00fcle ja v\u00e4hendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised v\u00e4hendamised t\u00fchistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite t\u00f5en\u00e4osus suureneb. Kajastamata edasil\u00fckkunud tulumaksu varad hinnatakse \u00fcmber igal aruandekuup\u00e4eval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud t\u00f5en\u00e4oliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kontserni ettev\u00f5tted Eestis Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele kontserni Eestis registreeritud ettev\u00f5tete, sh emaettev\u00f5tte puhaskasumit tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuga maksustatakse dividendimakseid ning 2023. aastal on tulumaksum\u00e4\u00e4r 14% v\u00f5i 20% (14/86 v\u00f5i 20/80 makstavatest netodividendidest). Kontserni Eestis asuvate ettev\u00f5tete kogu jaotamata kasumi dividendidena v\u00e4ljamaksmisega seotud potentsiaalset maksukohustust finantsseisundi aruandes ei kajastata. Dividendide maksmisega seotud potentsiaalse maksukohustuse suurus s\u00f5ltub dividendide v\u00e4ljamakse ajast, summast ja allikatest. Eestis kehtib dividendide maksustamise kord, mis n\u00e4eb ette madalama tulumaksum\u00e4\u00e4ra 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Madalamat maksum\u00e4\u00e4ra v\u00f5ib rakendada, kui jaotatava kasumi summa ei \u00fcleta ettev\u00f5tte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Jaotatava kasumi osa, mis \u00fcletab seda piirm\u00e4\u00e4ra, maksustatakse j\u00e4tkuvalt 20% tulumaksum\u00e4\u00e4raga. Madalamat maksum\u00e4\u00e4ra saab rakendada dividendidele, mida jaotatakse 2019. aastal v\u00f5i hiljem algavatel aruandeperioodidel. Kuna aga f\u00fc\u00fcsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt tuleb t\u00e4iendavalt kinni pidada 7% tulumaksu, ei v\u00e4henda muudatus f\u00fc\u00fcsilisest isikust aktsion\u00e4ride maksukoormust. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide v\u00e4ljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 21. Kontserni ettev\u00f5tted K\u00fcprosel K\u00fcprose tulumaksuseaduse kohaselt ei ole K\u00fcprosel registreeritud laevandusettev\u00f5tjate puhaskasum ja nende ettev\u00f5tete poolt makstavad dividendid maksustatavad tulumaksuga, kui nende poolt opereeritavad laevad on registreeritud K\u00fcprose laevaregistris ja/v\u00f5i nad ei tegutse K\u00fcprosel. Seega ei esine ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuste vahel, millest v\u00f5iks tuleneda edasil\u00fckkunud tulumaks. Muud kontserni ettev\u00f5tted ja p\u00fcsivad tegevuskohad Vastavalt muude riikide tulumaksuseadustele on ettev\u00f5tte puhaskasum ja kasum p\u00fcsivatest tegevuskohtadest, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseadustes s\u00e4testatud ajutiste ja p\u00fcsivate erinevustega, tasumisele kuuluva tulumaksuga maksustatav nendes riikides, kus kontserni ettev\u00f5tted ja p\u00fcsivad tegevuskohad on registreeritud (vt lisa 6). Tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse l\u00fchiajaliste kohustuste all ja edasil\u00fckkunud tulumaks p\u00f5hivara v\u00f5i pikaajaliste kohustuste all. Alates 1. jaanuarist 2018 j\u00f5ustunud tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt maksustatakse L\u00e4tis 2018. aastal ja j\u00e4rgnevatel perioodidel teenitud kasumit sarnaselt Eestile kasumi jaotamise hetkel. Ettev\u00f5tte tulumaksum\u00e4\u00e4r on 20% (20/80 netosummast). Lisa 6 Tulumaks Tulumaks koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasil\u00fckkunud tulumaksust. Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Singapuri t\u00fctarettev\u00f5tted ning Poola filiaal Vastavalt Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa, Singapuri ja Poola tulumaksuseadusele on ettev\u00f5tte puhaskasum, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseaduses s\u00e4testatud ajutiste ja p\u00fcsivate erinevustega, maksustatav tulumaksuga Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Poolas ja Singapuris. Seisuga 31. detsember 2022 oli maksum\u00e4\u00e4r Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris (31. detsember 2021: Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris). Tulumaksukulu Kontserni 31. detsembril l\u00f5ppenud majandusaasta tulumaksukulu p\u00f5hikomponendid on j\u00e4rgmised: Tegeliku maksum\u00e4\u00e4ra v\u00f5rdlus Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused Venemaa, Saksamaa, Soome, Rootsi, Poola ja Singapuri seaduste kohaselt on maksuarvestuses lubatud kasutada k\u00f5rgemaid amortisatsioonim\u00e4\u00e4rasid ning sellega maksude maksmist edasi l\u00fckata. Edasil\u00fckkamisi kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu kohustusena. Soome ja Rootsi t\u00fctarettev\u00f5tetel on ka edasikantavad maksukahjumid, mis v\u00f5etakse arvesse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara arvutamisel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tulenevad j\u00e4rgnevast 1 Edasil\u00fckkunud tulumaksu varana on kajastatud edasikantud maksukahjumeid summas 22 799 tuhat eurot (2021: 23 029 tuhat eurot) Soomes ja summas 1 076 tuhat eurot (2021: 1 429 tuhat eurot) Rootsis. Kajastatud Soome maksukahjumid aeguvad aastatel 2028\u20132032 (2021: 2027\u20132031), Rootsi maksukahjumitel aegumist\u00e4htaega ei ole. Hindamisebakindluse t\u00f5ttu ei ole kajastatud Soome t\u00fctarettev\u00f5tte enne 2028. aastat aeguvaid maksukahjumeid. Seisuga 31. detsember 2022 ulatusid sellised kajastamata maksukahjumid 161 814 tuhande euroni (31. detsember 2021: 192 598 tuhande euroni). 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Soome t\u00fctarettev\u00f5tted -178 -190 Muud t\u00fctarettev\u00f5tted 1 -8 Eesti t\u00fctarettev\u00f5tted ja emaettev\u00f5te 1 185 1 050 Aruandeperioodi tulumaksukulu 1 008 852 Rootsi t\u00fctarettev\u00f5tted -353 225 Soome t\u00fctarettev\u00f5tted 353 1 345 Edasil\u00fckkunud tulumaksu kulu 0 1 570 Tulumaksukulu kokku 1 008 2 422 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 % 2021 % Kasum/kahjum enne tulumaksu 12 927 -58 998 V\u00e4lisriikides tasumisele kuuluva tulumaksu kulu 1 008 7,80% 852 -1,44% Kajastatud maksukahjumi muutus -583 -4,51% 987 -1,67% Ajutiste erinevuste muutus 583 4,51% 583 -0,99% Tulumaksukulu 1 008 7,80% 2 422 -4,10% Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes Varad 2022 Kohustused 2022 Varad 2021 Kohustused 2021 Edasikantud maksukahjum\u00b9 23 875 0 24 458 0 Immateriaalne vara 0 -2 035 0 -2 618 Tulumaksuvarad/-kohustused 23 875 -2 035 24 458 -2 618 Varade ja kohustuste tasaarvestus -2 035 2 035 -2 618 2 618 Tulumaksuvarad 21 840 0 21 840 0 Kontsern on edasil\u00fckkunud tulumaksu varasid kajastanud summas, mille ulatuses edasikantud maksukahjumeid tulevaste prognoositavate maksustavate kasumitega tasaarvestatakse. Hinnangute aluseks on Soome tegevusvaldkondade \u00e4riplaan aastaks 2023 ja j\u00e4rgnevateks perioodideks. Arvutustes kasutatud Soome tegevusvaldkondade m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4r aastatel 2023\u20132032 oli 1\u2013 7% ja kulude kasvum\u00e4\u00e4r oli 1,0\u20137,1% (31. detsember 2021: aastatel 2023\u20132031 oli Soome tegevusvaldkondade m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4r 1\u20139% ja kulude kasvum\u00e4\u00e4r 0,6\u20135,5%). Kajastatud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00e4\u00e4rtuse tundlikkus prognoositud tulevaste maksustavate kasumite peamiste eelduste suhtes on j\u00e4rgmine: 1) aastate 2023-2032 m\u00fc\u00fcgitulu keskmise kasvum\u00e4\u00e4ra muutus +/-10 protsendipunkti muudaks kajastatud maksuvarade v\u00e4\u00e4rtust vastavalt +1 855 tuhande euro/-3 254 tuhande euro v\u00f5rra; 2) aastate 2023\u20132032 keskmiste \u00e4rikulude kasvum\u00e4\u00e4ra +/-5-protsendipunktine muutus m\u00fc\u00fcgitulu suhtes muudaks kajastatud maksuvarade v\u00e4\u00e4rtust vastavalt -4 061 tuhande euro/+1 855 tuhande euro v\u00f5rra. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varade ja kohustuste muutus Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes Saldo 2022 Kajastatud 2022 kasumis Saldo 2021 Edasikantud maksukahjum 23 875 0 24 458 Immateriaalne vara -2 035 0 -2 618 Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad 21 840 0 21 840 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfIncomeTaxExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4624": {
"value": "Edasil\u00fckkunud tulumaks Edasil\u00fckkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamistel kasutatavate v\u00e4\u00e4rtuste vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise m\u00f5juga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00f5ib kajastada, v\u00f5ttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja v\u00f5imalikku suurust. \u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse tulumaksu lisas 6. Mittefinantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib t\u00f5endeid mittefinantsvara (v\u00e4lja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasil\u00fckkunud tulumaksu vara) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Juhul kui taolisi t\u00f5endeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse ja piiramatu kasuliku elueaga v\u00f5i veel kasutusse v\u00f5tmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat v\u00e4\u00e4rtust igal aruandekuup\u00e4eval. 3.16. Tulumaks Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasil\u00fckkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, v\u00e4lja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud maksum\u00e4\u00e4rade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks h\u00f5lmab ka dividendide v\u00e4ljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt \u201eKontserni ettev\u00f5tted Eestis\u201d. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamisel kasutatava v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu ei kajastata j\u00e4rgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelev\u00f5tmine, mille puhul ei ole tegemist \u00e4ri\u00fchendusega ning mis ei m\u00f5juta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega t\u00fctarettev\u00f5tetesse ning \u00fchiselt kontrollitavatesse ettev\u00f5tetesse ulatuses, mille suhtes on t\u00f5en\u00e4oline, et ajutised erinevused l\u00e4hiajal ei t\u00fchistu. Lisaks ei kajastata edasil\u00fckkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmav\u00e4\u00e4rtuse algsest arvelev\u00f5tmisest. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse aluseks maksum\u00e4\u00e4rad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende t\u00fchistumisel, l\u00e4htudes aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuup\u00e4eval vaadatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara \u00fcle ja v\u00e4hendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised v\u00e4hendamised t\u00fchistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite t\u00f5en\u00e4osus suureneb. Kajastamata edasil\u00fckkunud tulumaksu varad hinnatakse \u00fcmber igal aruandekuup\u00e4eval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud t\u00f5en\u00e4oliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused Venemaa, Saksamaa, Soome, Rootsi, Poola ja Singapuri seaduste kohaselt on maksuarvestuses lubatud kasutada k\u00f5rgemaid amortisatsioonim\u00e4\u00e4rasid ning sellega maksude maksmist edasi l\u00fckata. Edasil\u00fckkamisi kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu kohustusena. Soome ja Rootsi t\u00fctarettev\u00f5tetel on ka edasikantavad maksukahjumid, mis v\u00f5etakse arvesse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara arvutamisel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tulenevad j\u00e4rgnevast 1 Edasil\u00fckkunud tulumaksu varana on kajastatud edasikantud maksukahjumeid summas 22 799 tuhat eurot (2021: 23 029 tuhat eurot) Soomes ja summas 1 076 tuhat eurot (2021: 1 429 tuhat eurot) Rootsis. Kajastatud Soome maksukahjumid aeguvad aastatel 2028\u20132032 (2021: 2027\u20132031), Rootsi maksukahjumitel aegumist\u00e4htaega ei ole. Hindamisebakindluse t\u00f5ttu ei ole kajastatud Soome t\u00fctarettev\u00f5tte enne 2028. aastat aeguvaid maksukahjumeid. Seisuga 31. detsember 2022 ulatusid sellised kajastamata maksukahjumid 161 814 tuhande euroni (31. detsember 2021: 192 598 tuhande euroni). Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes Varad 2022 Kohustused 2022 Varad 2021 Kohustused 2021 Edasikantud maksukahjum\u00b9 23 875 0 24 458 0 Immateriaalne vara 0 -2 035 0 -2 618 Tulumaksuvarad/-kohustused 23 875 -2 035 24 458 -2 618 Varade ja kohustuste tasaarvestus -2 035 2 035 -2 618 2 618 Tulumaksuvarad 21 840 0 21 840 0 Kontsern on edasil\u00fckkunud tulumaksu varasid kajastanud summas, mille ulatuses edasikantud maksukahjumeid tulevaste prognoositavate maksustavate kasumitega tasaarvestatakse. Hinnangute aluseks on Soome tegevusvaldkondade \u00e4riplaan aastaks 2023 ja j\u00e4rgnevateks perioodideks. Arvutustes kasutatud Soome tegevusvaldkondade m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4r aastatel 2023\u20132032 oli 1\u2013 7% ja kulude kasvum\u00e4\u00e4r oli 1,0\u20137,1% (31. detsember 2021: aastatel 2023\u20132031 oli Soome tegevusvaldkondade m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4r 1\u20139% ja kulude kasvum\u00e4\u00e4r 0,6\u20135,5%). Kajastatud edasil\u00fckkunud tulumaksu vara v\u00e4\u00e4rtuse tundlikkus prognoositud tulevaste maksustavate kasumite peamiste eelduste suhtes on j\u00e4rgmine: 1) aastate 2023-2032 m\u00fc\u00fcgitulu keskmise kasvum\u00e4\u00e4ra muutus +/-10 protsendipunkti muudaks kajastatud maksuvarade v\u00e4\u00e4rtust vastavalt +1 855 tuhande euro/-3 254 tuhande euro v\u00f5rra; 2) aastate 2023\u20132032 keskmiste \u00e4rikulude kasvum\u00e4\u00e4ra +/-5-protsendipunktine muutus m\u00fc\u00fcgitulu suhtes muudaks kajastatud maksuvarade v\u00e4\u00e4rtust vastavalt -4 061 tuhande euro/+1 855 tuhande euro v\u00f5rra. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varade ja kohustuste muutus Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes Saldo 2022 Kajastatud 2022 kasumis Saldo 2021 Edasikantud maksukahjum 23 875 0 24 458 Immateriaalne vara -2 035 0 -2 618 Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad 21 840 0 21 840 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfDeferredTaxesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4651": {
"value": "Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste m\u00fc\u00fcgitehingute puhul, kus ettev\u00f5te annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad t\u00e4iendavate tingimuste t\u00e4itmise korral hiljem kasutada tasuta v\u00f5i soodushinnaga kaupade v\u00f5i teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse m\u00fc\u00fcgikuup\u00e4eva seisuga v\u00f5etakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodit. Vt ka lisa 19. 3.13. M\u00fc\u00fcgitulu M\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse kliendiga s\u00f5lmitud lepingus s\u00e4testatud tasu alusel. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgitulu siis, kui kontroll kauba v\u00f5i teenuse \u00fcle on kliendile \u00fcle antud. J\u00e4rgnev annab informatsiooni klientidega s\u00f5lmitud lepingutega v\u00f5etud toimingukohustuste olemuse ja t\u00e4itmise ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja vastava m\u00fc\u00fcgitulu kajastamise p\u00f5him\u00f5tete kohta. M\u00fc\u00fcgitulu kajastamisel peavad lisaks olema t\u00e4idetud j\u00e4rgnevad konkreetsed kriteeriumid: Kauba m\u00fc\u00fck \u2013 m\u00fc\u00fck laevadel ning maismaal asuvates restoranides ja -kauplustes M\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kaubad on tarnitud/k\u00e4tte toimetatud ja klientide poolt nende asukohas, st jaekauplustes, baarides ja restoranides, vastu v\u00f5etud, \u00fcldjuhul sularaha v\u00f5i kaardimakse eest. Piletite ja kaubaveoteenuste m\u00fc\u00fck M\u00fc\u00fcgitulu piletite ja kaubaveoteenuste m\u00fc\u00fcgist kajastatakse teenuse osutamisel. Majandusaasta l\u00f5pul kajastatakse ettemakstud m\u00fc\u00fcgituluna piletite ja kaubaveoteenuse m\u00fc\u00fck, mis on seotud veel v\u00e4ljumata reisidega. Hotellimajutuse m\u00fc\u00fck Hotellimajutuse m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid on tube kasutanud. Majandusaasta l\u00f5pul kajastatakse ettemakstud m\u00fc\u00fcgituluna m\u00fc\u00fcki, mis on seotud veel kasutamata majutusega. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu Kontsern m\u00fc\u00fcb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgituluna kogu paketi m\u00fc\u00fcgist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise m\u00e4\u00e4rata reisipaketi sisu hinna ja valida oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse piletim\u00fc\u00fcgitulu hulgas. Laevade prahitasu Laevade prahtimisest kasutusrendi tingimustes saadav prahitasu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt tuluna. K\u00e4esolevas raamatupidamise aastaaruandes t\u00e4histab termin \u201eprahtimine\u201c rentimist, nagu seda on defineeritud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IFRS 16. Kliendilojaalsusprogramm Kontsern jaotab osa m\u00fc\u00fcgi eest saadud tasust Club One boonuspunktidele. See jaotus p\u00f5hineb suhtelistel eraldiseisvatel m\u00fc\u00fcgihindadel. Lojaalsusprogrammile jaotatud summa kajastatakse edasil\u00fckkunud m\u00fc\u00fcgituluna, mis kajastatakse m\u00fc\u00fcgituluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse v\u00f5i kui kliendi boonuspunktide kasutamine ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline. Edasil\u00fckkunud m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse lepingulise kohustusena. Vt ka lisa 4 ja lisa 18M\u00fc\u00fcgitulu teenuste ja kaupade kaupa Lepingutest tulenevad saldod J\u00e4rgmises tabelis on esitatud teave klientidega s\u00f5lmitud lepingutest tulenevate n\u00f5uete, varade ja kohustuste kohta. Lepingulised kohustused on tekkinud klientide ettemaksetest ja lojaalsusprogrammi lunastamata boonuspunktidest. Boonuspunkte kajastatakse m\u00fc\u00fcgituluna siis, kui kliendid neid lunastavad. See peaks toimuma j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Liinid 2022 Muu 2022 Kokku 2022 Liinid 2021 Muu 2021 Kokku 2021 M\u00fc\u00fcgitulu kliendilepingutest M\u00fc\u00fck laevades ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes 323 958 54 205 378 163 188 762 44 614 233 376 Piletim\u00fc\u00fck 191 920 0 191 920 99 094 0 99 094 Kaubaveoteenuse m\u00fc\u00fck 103 183 0 103 183 94 763 0 94 763 Majutuse m\u00fc\u00fck 0 11 325 11 325 0 3 367 3 367 Muu 3 573 11 094 14 667 5 234 6 387 11 621 M\u00fc\u00fcgitulu kliendilepingutest kokku 622 634 76 624 699 258 387 853 54 368 442 221 M\u00fc\u00fcgitulu muudest allikatest Tulu laevade prahtimisest 0 65 808 65 808 0 30 278 30 278 Muu 6 321 0 6 321 4 438 0 4 438 M\u00fc\u00fcgitulu muudest allikatest kokku 6 321 65 808 72 129 4 438 30 278 34 716 Kontserni m\u00fc\u00fcgitulu kokku 628 955 142 432 771 387 392 291 84 646 476 937 Tuhandetes eurodes 31. detsember 2022 31. detsember 2021 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded 31 380 29 298 Kliendilepingu kohustused Club One boonuspunktid 7 016 6 360 Ettemakstud m\u00fc\u00fcgitulu 37 206 15 374 Kliendilepingu kohustused kokku 44 222 21 734 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfRevenueExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4652": {
"value": "Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste m\u00fc\u00fcgitehingute puhul, kus ettev\u00f5te annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad t\u00e4iendavate tingimuste t\u00e4itmise korral hiljem kasutada tasuta v\u00f5i soodushinnaga kaupade v\u00f5i teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse m\u00fc\u00fcgikuup\u00e4eva seisuga v\u00f5etakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodit. Vt ka lisa 19. Lisa 3 Olulised arvestusp\u00f5him\u00f5tted Kontserni ettev\u00f5tted on kohaldanud j\u00e4rgmisi arvestusp\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rjepidevalt k\u00f5igi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud perioodide kohta. 3.1. Konsolideerimise alused \u00c4ri\u00fchendused \u00c4ri\u00fchenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja \u00e4ri\u00fchendusi kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga. Omandamise kuup\u00e4ev on kuup\u00e4ev, mil kontsern omandab valitseva m\u00f5ju omandatava \u00fcle. Omandamiste puhul m\u00f5\u00f5dab kontsern firmav\u00e4\u00e4rtust omandamise kuup\u00e4eval j\u00e4rgmiselt: \u2022 \u00fcleantud tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses pluss \u2022 mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss \u2022 etappidena toimuva \u00e4ri\u00fchenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus miinus \u2022 omandatud eristatavate varade ja \u00fclev\u00f5etud kohustuste netosumma (\u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses). Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00dcleantud tasu ei h\u00f5lma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. \u00dcldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00c4ri\u00fchenduse omandamisega seotud kulud (v\u00e4lja arvatud v\u00f5la- v\u00f5i omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad. Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata \u00fcmber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. T\u00fctarettev\u00f5tted T\u00fctarettev\u00f5te on ettev\u00f5te, mille \u00fcle kontsern omab valitsevat m\u00f5ju. Kontsernil on investeerimisobjekti \u00fcle valitsev m\u00f5ju, kui ta on avatud v\u00f5i tal on \u00f5igus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on v\u00f5ime seda sissetulekut m\u00f5jutada v\u00f5imu kaudu investeerimisobjekti \u00fcle ning v\u00f5imu ja tulude vahel on seos. Valitseva m\u00f5ju olemasolu hindamisel v\u00f5etakse arvesse potentsiaalset h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, mida vaadeldaval hetkel on v\u00f5imalik kasutada. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne h\u00f5lmab AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aruandeid. T\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuup\u00e4eva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui t\u00fctarettev\u00f5te kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega v\u00f5rreldes teistsuguseid arvestusp\u00f5him\u00f5tteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel t\u00fctarettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised. T\u00fctarettev\u00f5tted konsolideeritakse soetamise kuup\u00e4evast t\u00e4ielikult. Soetamise kuup\u00e4evaks loetakse kuup\u00e4eva, mil kontsern omandab t\u00fctarettev\u00f5tte \u00fcle valitseva m\u00f5ju. Konsolideerimist j\u00e4tkatakse kuni kuup\u00e4evani, mil kontserni valitsev m\u00f5ju l\u00f5peb. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid. Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud K\u00f5ik kontsernisisesed tehingud, n\u00f5uded ja kohustused ning realiseerimata kasumid kontserni ettev\u00f5tete vahel toimunud tehingutelt elimineeritakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektidega toimunud tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse investeeringu suhtes ulatuses, mis vastab kontserni osalusele investeeringuobjektis. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samamoodi kui realiseerimata kasumid, kuid ainult ulatuses, mille v\u00f5rra pole t\u00f5endeid vara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. 3.2. V\u00e4lisvaluuta V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud Emaettev\u00f5tte arvestusvaluuta ja esitusvaluuta on euro. Kontserni iga ettev\u00f5te m\u00e4\u00e4rab ise oma arvestusvaluuta ning \u00fcksuse raamatupidamise aruannetes kajastatakse kirjed selles arvestusvaluutas. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud arvestatakse \u00fcmber kontserni vastava ettev\u00f5tte arvestusvaluutasse tehingup\u00e4eval kehtinud valuutakursi alusel. Aruandekuup\u00e4eval v\u00e4lisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse \u00fcmber sellel kuup\u00e4eval kehtiva arvestusvaluuta vahetuskursi j\u00e4rgi. Rahaliste varade v\u00f5i kohustustega seotud kursivahedest tekkiv kasum v\u00f5i kahjum on aruandeperioodi alguse arvestusvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi l\u00f5pul kehtiva vahetuskursiga \u00fcmberhinnatud v\u00e4lisvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse vahe. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustused, mida kajastatakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, hinnatakse arvestusvaluutasse \u00fcmber, kasutades nende \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramise kuup\u00e4eval kehtinud valuutakursse. \u00dcmberhindamisel tekkivad kursivahed kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Erandiks on kursivahed, mis tekivad omakapitaliinstrumentide \u00fcmberhindamisel. Selliseid kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. V\u00e4lisvaluutas soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad mitterahalised kirjed hinnatakse \u00fcmber tehingukuup\u00e4eval kehtinud kursiga. V\u00e4lismaised \u00fcksused V\u00e4lismaiste \u00fcksuste varad ja kohustused, sh soetamisel tekkinud firmav\u00e4\u00e4rtus ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse korrigeerimised, arvestatakse aruandekuup\u00e4eva vahetuskurssidega \u00fcmber eurodesse. V\u00e4lismaiste \u00fcksuste tulud ja kulud arvestatakse eurodesse tehingup\u00e4eval kehtinud vahetuskursside alusel. Kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus kursivahede reservina. V\u00e4lismaise \u00fcksuse sellisel v\u00f5\u00f5randamisel, mille tulemusena kaob valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju, kantakse vastava v\u00e4lismaise \u00fcksusega seotud kumulatiivne summa kursivahede reservist v\u00f5\u00f5randamisel tekkinud kasumi v\u00f5i kahjumi osana kasumisse v\u00f5i kahjumisse. Kui kontsern v\u00f5\u00f5randab vaid osa oma osalusest t\u00fctarettev\u00f5ttes, mille koosseisus on v\u00e4lismaine \u00fcksus, ja s\u00e4ilitab valitseva m\u00f5ju, omistatakse vastav proportsionaalne osa kumulatiivsest summast tagasi mittekontrollivale osalusele. 3.3. Finantsinstrumendid Kajastamine ja esmane m\u00f5\u00f5tmine N\u00f5uded ostjate vastu v\u00f5etakse arvele nende tekkimise kuup\u00e4eval. K\u00f5iki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt p\u00e4eval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (v\u00e4lja arvatud juhul, kui tegemist on n\u00f5udega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) v\u00f5i -kohustust m\u00f5\u00f5detakse esmasel kajastamisel \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millele lisatakse, juhul kui vara v\u00f5i kohustust ei kajastata \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara v\u00f5i kohustuse omandamise v\u00f5i emiteerimisega. N\u00f5udeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas. Liigitamine ja hilisem m\u00f5\u00f5tmine Finantsvarad Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarasid nende m\u00f5\u00f5tmise alusel j\u00e4rgmiselt: - korrigeeritud soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad varad - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud v\u00f5lainstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud omakapitaliinstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavad varad Finantsvarasid ei liigitata \u00fcmber p\u00e4rast nende esmast kajastamist, v\u00e4lja arvatud juhul, kui kontsern muudab oma finantsvarade juhtimise \u00e4rimudelit. Sellisel juhul liigitatakse \u00fcmber k\u00f5ik m\u00f5jutatud finantsvarad \u00e4rimudeli muutmisele j\u00e4rgneva aruandeperioodi esimesel p\u00e4eval. Finantsvara m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses kui see vastab m\u00f5lemale j\u00e4rgnevale tingimusele ja seda ei ole m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavaks: - seda hoitakse \u00e4rimudelis, mille eesm\u00e4rk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude saamiseks - selle lepingutingimustest tulenevad kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kuup\u00e4evadel rahavood, mis koosnevad ainult p\u00f5hiosast ja tasumata p\u00f5hiosalt arvestatud intressimaksetest K\u00f5iki finantsvarasid, mida ei liigitata korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavateks, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. See h\u00f5lmab k\u00f5iki tuletisinstrumente. Finantsvarade hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Netokasumeid ja -kahjumeid, sealhulgas intressi- v\u00f5i dividenditulu, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Korrigeeritud soetus- maksumust v\u00e4hendatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tingitud kahjumite v\u00f5rra. Intressitulu, v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning v\u00e4\u00e4rtuse langust kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvara kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustused - liigitamine, hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantskohustusi liigitatakse korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavateks. Finantskohustusust m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, kui see on kauplemiseesm\u00e4rgil soetatud, tuletisinstrumendina k\u00e4sitletav v\u00f5i esmasel kajastamisel sellesse kategooriasse liigitatud. Finantskohustusi, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning netokasumeid- ja kahjumeid, sealhulgas intressikulusid, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Muid finantskohustusi m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Intressikulusid ja v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse samuti kasumis v\u00f5i kahjumis. Kajastamise l\u00f5petamine Finantsvarad Kontsern l\u00f5petab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele l\u00f5pevad v\u00f5i ta annab \u00fcle oma lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab \u00fcle sisuliselt k\u00f5ik finantsvara omandi\u00f5igusega seonduvad riskid ja h\u00fcved, v\u00f5i kui ta ei anna \u00fcle ja tal ei s\u00e4ili sisuliselt k\u00f5iki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja h\u00fcvesid, ent tal ei s\u00e4ili kontrolli vara \u00fcle. Kontsern s\u00f5lmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad \u00fcle, kuid s\u00e4ilitab kas k\u00f5ik v\u00f5i sisuliselt k\u00f5ik \u00fcle antud varadega seonduvad riskid ja h\u00fcved. Sellistel juhtudel ei l\u00f5petata \u00fcleantud vara kajastamist. Finantskohustused Kontsern l\u00f5petab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus m\u00e4\u00e4ratletud kohustus on t\u00e4idetud, t\u00fchistatud v\u00f5i aegunud. Samuti l\u00f5petab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul v\u00f5etakse arvele muudetud tingimustel p\u00f5hinev uus finantskohustus \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas v\u00f5imalikke \u00fcle antud mitterahalisi varasid v\u00f5i v\u00f5etud kohustusi) vahel kasumis v\u00f5i kahjumis. Tasaarvestused Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik \u00f5igus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas v\u00f5i realiseerida vara ning t\u00e4ita kohustuse samaaegselt. Aktsiakapital Lihtaktsiaid loetakse omakapitaliks. Lihtaktsiate ja aktsiaoptsioonide emiteerimisega otseselt seostatavad lisakulud kajastatakse omakapitali v\u00e4hendusena. 3.4. Materiaalne p\u00f5hivara Kajastamine ja m\u00f5\u00f5tmine Materiaalne p\u00f5hivara, v\u00e4lja arvatud laevad, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad v\u00f5imalikud allahindlused. Soetusmaksumus h\u00f5lmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega, sh laenukasutuse kulutused (vt lisa 3.8). Omavalmistatud vara soetusmaksumus sisaldab materjali- ja otseseid t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid ning muid kulusid, mis on otseselt seostatavad vara eesm\u00e4rgip\u00e4rase kasutamise ettevalmistamisega. Kui materiaalse p\u00f5hivaraobjekti eri osadel on erineva pikkusega kasulikud eluead, v\u00f5etakse nad arvele eraldi p\u00f5hivaraobjektidena (oluliste komponentidena). Laevu kajastatakse \u00fcmberhinnatud summas (st \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millest on maha arvatud \u00fcmberhindluse kuup\u00e4eva j\u00e4rel arvestatud amortisatsioon). \u00dcmberhindamisi tehakse piisava sagedusega, nii et raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei erineks oluliselt v\u00e4\u00e4rtusest, mis oleks varal aruandeperioodi l\u00f5pul \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse alusel. \u00dcmberhindamise kuup\u00e4eval asendatakse laevade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcmberhindamise kuup\u00e4eval kehtiva \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtusega ning elimineeritakse akumuleeritud amortisatsioon. \u00dcmberhindamisest tulenev v\u00e4\u00e4rtuse suurenemine kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus laevade \u00fcmberhindluse reservina. \u00dcmberhindamisest tulenev v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine kajastatakse kahjumina, v\u00e4lja arvatud sellise varaobjekti puhul, mille varasemast \u00fcmberhindlusest tekkinud positiivne saldo kajastati varem muus koondkasumis. Sellisel juhul tasaarvestatakse v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine varasemast \u00fcmberhindlusest tekkinud laevade \u00fcmberhindluse reservi positiivse saldo arvelt. Igal aastal kantakse \u00fcmberhindluse reservist jaotamata kasumisse summa, mis moodustub vara \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahest, mis oleks kajastatud vara algse soetusmaksumuse alusel. Vara v\u00f5\u00f5randamisel kantakse selle varaobjektiga seotud \u00fcmberhindluse reservi osa jaotamata kasumisse. Hilisemad kulud Arvelev\u00f5etud materiaalse p\u00f5hivaraga seotud hilisemad v\u00e4ljaminekud (nt m\u00f5ne varaobjekti osade asendamine, kuivdokiremont iga kahe v\u00f5i viie aasta j\u00e4rel) lisatakse varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rusele siis, kui on t\u00e4idetud kajastamiseks vajalikud kriteeriumid, st (a) on t\u00f5en\u00e4oline, et kontsern saab v\u00e4ljaminekuga seotud varast tulevikus majanduslikku kasu ja (b) vara soetusv\u00e4\u00e4rtust saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. Asendatud osad kantakse finantsseisundi aruandest v\u00e4lja. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine l\u00f5petatakse, kui vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rdub tema l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusega. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus p\u00f5hineb laevade hinnangulisel realiseerimisv\u00e4\u00e4rtusel laevade kasuliku eluea l\u00f5pus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 ehitised 5\u201350 aastat \u2022 masinad ja seadmed 3\u201310 aastat \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 muu p\u00f5hivara 2\u20135 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta \u2013 laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori \u00fcldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2\u20135 aastat Materiaalse p\u00f5hivara l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse \u00fcle v\u00e4hemalt iga majandusaasta l\u00f5pus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutov\u00e4\u00e4rtusest. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamine l\u00f5petatakse vara v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5i siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest v\u00f5i v\u00f5\u00f5randamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamise l\u00f5petamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ridadel \u201eMuud \u00e4ritulud\u201d v\u00f5i \u201eMuud \u00e4rikulud\u201d perioodil, mil kajastamine l\u00f5peb. 3.5. Immateriaalne vara Firmav\u00e4\u00e4rtus T\u00fctarettev\u00f5tete soetamisel tekkiv firmav\u00e4\u00e4rtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Edasine m\u00f5\u00f5tmine Firmav\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Uurimis- ja arendusv\u00e4ljaminekud Uurimisv\u00e4ljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. \u00dcksiku arendusprojekti arendusv\u00e4ljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad v\u00f5etakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab n\u00e4idata, (1) et immateriaalse vara kasutus- v\u00f5i m\u00fc\u00fcgik\u00f5lblikuks muutmine on tehniliselt v\u00f5imalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on v\u00f5imalik seda kasutada v\u00f5i m\u00fc\u00fca; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise l\u00f5petamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. P\u00e4rast arendusv\u00e4ljaminekute algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00f5imalikud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist m\u00fc\u00fcgitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti l\u00f5petamisel, kui vara on kasutusvalmis. Kaubam\u00e4rk \u00c4ri\u00fchenduste k\u00e4igus soetatud kaubam\u00e4rgi soetusmaksumus on selle \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus soetamise kuup\u00e4eval. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Muu immateriaalne vara Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) v\u00f5etakse algselt arvele soetusmaksumuses. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud v\u00f5i piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib olla langenud alla tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse, tehakse vara kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse \u00fcle iga majandusaasta l\u00f5pul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas v\u00f5i varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis v\u00f5i -meetodis ning k\u00e4sitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub. Hilisemad v\u00e4ljaminekud Hilisemad v\u00e4ljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmav\u00e4\u00e4rtuse ja tootemarkidega seotud v\u00e4ljaminekud, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. 3.6. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse vara, mida hoitakse renditulu teenimise ja/v\u00f5i turuv\u00e4\u00e4rtuse suurenemise eesm\u00e4rgil, mitte m\u00fc\u00fcgiks tavalise \u00e4ritegevuse k\u00e4igus, kasutamiseks kaupade tarnimisel v\u00f5i teenuste osutamisel v\u00f5i administratiivsetel eesm\u00e4rkidel. Kinnisvarainvesteeringuid m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning selle muutused kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Kui vara kasutuseesm\u00e4rk muutub ning see liigitatakse \u00fcmber materiaalseks p\u00f5hivaraks, siis saab vara \u00f5iglasest v\u00e4\u00e4rtusest \u00fcmberliigitamise kuup\u00e4eva seisuga tema tuletatud soetusmaksumus edaspidise arvestuse tarvis. 3.7. Varud Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses v\u00f5i neto realiseerimisv\u00e4\u00e4rtuses olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisv\u00e4\u00e4rtus on tavap\u00e4rases \u00e4ritegevuses kasutatav hinnanguline m\u00fc\u00fcgihind, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulud. Peamiselt k\u00fctusest ja m\u00fc\u00fcgiks ostetud kaupadest koosnevate varude soetusmaksumus m\u00e4\u00e4ratakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumus sisaldab varude soetamise kulutusi, t\u00f6\u00f6tlemiskulusid ja muid kulusid, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. 3.8. Laenukasutuse kulutused Laenukasutuse kulutused kajastatakse nende tekkimisel kuluna, v.a kulutused, mis on otseselt seostatavad selliste varade ostmise, ehitamise v\u00f5i tootmisega, mille eesm\u00e4rgip\u00e4raseks kasutamiseks v\u00f5i m\u00fc\u00fcmiseks ettevalmistamine v\u00e4ltab pikema perioodi (nt uued laevad). Uute laevade ehitusega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse kuni vara vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4evani vastava vara maksumuse osana. 3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Mittefinantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib t\u00f5endeid mittefinantsvara (v\u00e4lja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasil\u00fckkunud tulumaksu vara) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Juhul kui taolisi t\u00f5endeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse ja piiramatu kasuliku elueaga v\u00f5i veel kasutusse v\u00f5tmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat v\u00e4\u00e4rtust igal aruandekuup\u00e4eval. Vara v\u00f5i v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse kaetav v\u00e4\u00e4rtus on kas selle vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgikulud, v\u00f5i kasutusv\u00e4\u00e4rtus olenevalt sellest, kumb on suurem. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontom\u00e4\u00e4raga, mis v\u00e4ljendab hetke turuhinnanguid raha ajav\u00e4\u00e4rtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara v\u00e4\u00e4rtuse languse testimiseks koondatakse varad v\u00e4ikseimasse varasid h\u00f5lmavasse r\u00fchma, mis loob oma j\u00e4tkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas s\u00f5ltumatud muude varade v\u00f5i varade r\u00fchmade (raha teenivate \u00fcksuste) poolt loodavatest rahavoogudest. V\u00e4\u00e4rtuse languse testimise eesm\u00e4rgil jagatakse \u00e4ri\u00fchenduse k\u00e4igus omandatud firmav\u00e4\u00e4rtus kontserni nendele raha teenivatele \u00fcksustele, mis \u00e4ri\u00fchendusest tekkivast s\u00fcnergiast eeldatavalt kasu saavad. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langust ei t\u00fchistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuup\u00e4eval, kas eksisteerib t\u00f5endeid sellest, et kahjum on v\u00e4henenud v\u00f5i seda enam ei eksisteeri. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse, kui kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse ainult ulatuses, mille v\u00f5rra vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei \u00fcleta raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust, mis oleks kindlaks m\u00e4\u00e4ratud (ilma amortisatsioonita), kui vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud. 3.10. H\u00fcvitised t\u00f6\u00f6tajatele T\u00f6\u00f6tajate l\u00fchiajaliste h\u00fcvitistega seotud kohustusi m\u00f5\u00f5detakse diskonteerimata kujul ja kajastatakse kuluna siis, kui osutatakse h\u00fcvitisega seotud teenust. Kohustus kajastatakse summana, mis eeldatavasti kuulub v\u00e4ljamaksmisele l\u00fchiajalise rahalise preemiaskeemi alusel, kui kontsernil on t\u00f6\u00f6taja m\u00f6\u00f6dunud t\u00f6\u00f6alasest teenistusest tulenev eksisteeriv juriidiline v\u00f5i faktiline kohustus teha selliseid makseid ja kohustust on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. T\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitised kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on selgelt kohustunud t\u00e4itma \u00fcksikasjalikku formaalset kava t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamiseks enne tavap\u00e4rast pensionile j\u00e4\u00e4mise kuup\u00e4eva v\u00f5i pakkuma t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi, et soodustada vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist, ning tal ei ole reaalselt v\u00f5imalik sellest taganeda. Vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist soodustavaid t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on teinud vastava pakkumise, on t\u00f5en\u00e4oline, et see pakkumine vastu v\u00f5etakse, ja pakkumise vastuv\u00f5tjate arvu on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. 3.11. Eraldised Eraldised v\u00f5etakse arvele siis, kui kontsernil on aruandekuup\u00e4evaks toimunud s\u00fcndmusest tulenev kehtiv juriidiline v\u00f5i kontserni tegevusest tingitud kohustus, kui on t\u00f5en\u00e4oline, et kohustuse t\u00e4itmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse ning kui kohustuse summat saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00e4\u00e4rata. Kui raha ajav\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5ju on oluline, siis diskonteeritakse eraldisi, kasutades sellist maksueelset diskontom\u00e4\u00e4ra, mis vastab konkreetse kohustuse riskidele. Eraldistega seotud kulutused, millest on maha arvatud makstud kompensatsioonid, kajastatakse kahjumis. Diskonteerimise korral kajastatakse aja m\u00f6\u00f6dumise t\u00f5ttu toimunud eraldise summa kasv real \u201eFinantskulud\u201d. Kahjulike lepingute eraldis kajastatakse siis, kui kontserni lepinguj\u00e4rgsete kohustuste t\u00e4itmisega kaasnevad v\u00e4ltimatud kulud \u00fcletavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Eraldist m\u00f5\u00f5detakse kas lepingu l\u00f5petamise eeldatava kulu v\u00f5i lepingu j\u00e4tkamise eeldatava netokulu n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Enne eraldise moodustamist kajastab kontsern lepinguga seotud varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi. 3.12. Rendid Lepingu s\u00f5lmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping v\u00f5i sisaldab renti. Leping on rendileping v\u00f5i sisaldab renti, kui see annab \u00f5iguse kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vara kasutust teatava aja jooksul tasu eest kontrollida. Hinnates, kas leping annab \u00f5iguse kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vara kasutust kontrollida, l\u00e4htub kontsern IFRS 16 esitatud rendi m\u00f5istest. Kontsern kui rentnik Rendikomponenti sisaldava lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel. Kinnisvara rendilepingute puhul on kontsern siiski otsustanud rendiga mitteseotud komponente mitte eristada, arvestades nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente \u00fchtse rendikomponendina. Kontsern kajastab kasutus\u00f5iguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuup\u00e4eval. Kasutus\u00f5iguse vara m\u00f5\u00f5detakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast, mida korrigeeritakse rendi alguse kuup\u00e4evaks tehtud ettemaksete v\u00f5rra, tehtud otseste kulutuste v\u00f5rra ning hinnanguliste kulude v\u00f5rra, mis on seotud vara demonteerimise ja teisaldamise v\u00f5i vara v\u00f5i selle asukoha taastamisega. Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutus\u00f5iguse vara amortiseeritakse hiljem lineaarsel meetodil rendi alguskuup\u00e4evast kuni rendiperioodi l\u00f5puni, v\u00e4lja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandi\u00f5igus kontsernile rendiperioodi l\u00f5pus \u00fcle v\u00f5i kui kasutus\u00f5iguse vara j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara v\u00e4ljaostu \u00f5igust. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutus\u00f5iguse vara kogu kasuliku eluea jooksul, mis m\u00e4\u00e4ratakse samadel alustel nagu vastava materiaalse p\u00f5hivara puhul. Lisaks v\u00e4hendatakse kasutus\u00f5iguse vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevate kahjumite v\u00f5rra ja seda korrigeeritakse rendikohustuse teatud \u00fcmberhindamistel. Rendikohustust m\u00f5\u00f5detakse algselt rendisuhte alguskuup\u00e4evaks maksmata rendimaksete n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuses, kasutades diskontom\u00e4\u00e4rana rendi sisemist intressim\u00e4\u00e4ra v\u00f5i kui seda m\u00e4\u00e4ra ei ole v\u00f5imalik kindlaks teha, siis kontserni alternatiivset laenuintressim\u00e4\u00e4ra. \u00dcldjuhul kasutab kontsern diskontom\u00e4\u00e4rana alternatiivset laenuintressim\u00e4\u00e4ra. Kontsern leiab alternatiivse laenuintressim\u00e4\u00e4ra erinevate v\u00e4liste finantseerimisallikate intressim\u00e4\u00e4rade p\u00f5hjal. Saadud sisendeid korrigeeritakse, v\u00f5ttes arvesse renditingimusi ja renditava vara t\u00fc\u00fcpi. Rendikohustuses sisalduvad rendimaksed h\u00f5lmavad j\u00e4rgmist: \u2022 fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed) \u2022 indeksist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rast s\u00f5ltuvad muutuvad rendimaksed, mille algsel kajastamisel l\u00e4htutakse indeksist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rast rendi alguskuup\u00e4eva seisuga \u2022 summad, mis eeldatavasti tasutakse l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtuse garantii alusel \u2022 ostuhind (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab v\u00e4ljaostu\u00f5igust), pikendamisperioodi rendimaksed (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamis\u00f5igust), ning lepingu ennet\u00e4htaegsel l\u00f5petamisel tasumisele kuuluvad trahvid, v.a. juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ei l\u00f5peta lepingut enne t\u00e4htaega Rendikohustust m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. See arvutatakse \u00fcmber siis, kui tulevased rendimaksed muutuvad indeksi v\u00f5i m\u00e4\u00e4ra muutuste t\u00f5ttu, kui muutub l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtuse garantii alusel tasutava summa hinnang v\u00f5i kui kontsern muudab oma hinnangut selle kohta, kas soovitakse kasutada vara v\u00e4ljaostu, rendi pikendamise v\u00f5i l\u00f5petamise \u00f5igust, v\u00f5i kui muutuvad sisuliselt fikseeritud rendimaksed. Kui rendikohustus hinnatakse \u00fcmber eespool loetletud p\u00f5hjustel, tehakse kasutus\u00f5iguse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuses vastav korrigeerimine v\u00f5i kajastatakse rendikohustuse muutuse m\u00f5ju kasumis v\u00f5i kahjumis, kui kasutus\u00f5iguse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4hendatud nullini. Et tulla toime COVID-19 pandeemia r\u00e4nkade m\u00f5judega, pidas kontsern 2021. ja 2022. aastal oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindade rendileandjatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi rendihinna alandamise \u00fcle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel j\u00e4rjepidevalt lihtsustavat erandit k\u00f5igi oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abin\u00f5u kohaldamise tingimustele. Kasutus\u00f5iguse varasid, mis ei vasta kinnisvarainvesteeringute m\u00e4\u00e4ratlusele, kajastab kontsern finantsseisundi aruandes materiaalse p\u00f5hivara koosseisus ning rendikohustusi laenukohustuste koosseisus. L\u00fchiajalised rendid ja v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtusliku vara rendid Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutus\u00f5iguse varasid ning rendikohustusi v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslike varade rentide ning l\u00fchiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimakseid kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Kontsern kui rendileandja Rendikomponenti sisaldava lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile nende suhteliste eraldiseisvate hindade alusel. Kui kontsern on rendileandja, m\u00e4\u00e4rab ta rendi alguses kindlaks, kas rendileping on kapitali- v\u00f5i kasutusrent. Iga rendilepingu liigitamisel hindab kontsern, kas rendilepinguga antakse \u00fcle praktiliselt k\u00f5ik alusvara omandiga seotud riskid ja h\u00fcved. Kui antakse, on tegemist kapitalirendiga. Kui ei anta, on tegemist kasutusrendiga. Selle hinnangu \u00fche osana hindab kontsern ka teatud indikaatoreid (n\u00e4iteks seda, kas rent h\u00f5lmab suuremat osa vara majanduslikust elueast). Kui rendileping sisaldab nii rendikomponenti kui ka rendiga mitteseotud komponenti, rakendab kontsern tasu jaotamisel IFRS 15 arvestusp\u00f5him\u00f5tteid. Kontsern rakendab rendileandja netoinvesteeringu suhtes standardis IFRS 9 esitatud kajastamise l\u00f5petamise ja v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamise n\u00f5udeid. Kontsern anal\u00fc\u00fcsib regulaarselt hinnangulisi garanteerimata l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusi, mida kasutatakse rendileandja brutoinvesteeringu arvutamiseks. Kontsern kajastab kasutusrendi alusel saadud rendimakseid rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna muu m\u00fc\u00fcgitulu koosseisus. 3.13. M\u00fc\u00fcgitulu M\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse kliendiga s\u00f5lmitud lepingus s\u00e4testatud tasu alusel. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgitulu siis, kui kontroll kauba v\u00f5i teenuse \u00fcle on kliendile \u00fcle antud. J\u00e4rgnev annab informatsiooni klientidega s\u00f5lmitud lepingutega v\u00f5etud toimingukohustuste olemuse ja t\u00e4itmise ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja vastava m\u00fc\u00fcgitulu kajastamise p\u00f5him\u00f5tete kohta. M\u00fc\u00fcgitulu kajastamisel peavad lisaks olema t\u00e4idetud j\u00e4rgnevad konkreetsed kriteeriumid: Kauba m\u00fc\u00fck \u2013 m\u00fc\u00fck laevadel ning maismaal asuvates restoranides ja -kauplustes M\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kaubad on tarnitud/k\u00e4tte toimetatud ja klientide poolt nende asukohas, st jaekauplustes, baarides ja restoranides, vastu v\u00f5etud, \u00fcldjuhul sularaha v\u00f5i kaardimakse eest. Piletite ja kaubaveoteenuste m\u00fc\u00fck M\u00fc\u00fcgitulu piletite ja kaubaveoteenuste m\u00fc\u00fcgist kajastatakse teenuse osutamisel. Majandusaasta l\u00f5pul kajastatakse ettemakstud m\u00fc\u00fcgituluna piletite ja kaubaveoteenuse m\u00fc\u00fck, mis on seotud veel v\u00e4ljumata reisidega. Hotellimajutuse m\u00fc\u00fck Hotellimajutuse m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid on tube kasutanud. Majandusaasta l\u00f5pul kajastatakse ettemakstud m\u00fc\u00fcgituluna m\u00fc\u00fcki, mis on seotud veel kasutamata majutusega. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu Kontsern m\u00fc\u00fcb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgituluna kogu paketi m\u00fc\u00fcgist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise m\u00e4\u00e4rata reisipaketi sisu hinna ja valida oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse piletim\u00fc\u00fcgitulu hulgas. Laevade prahitasu Laevade prahtimisest kasutusrendi tingimustes saadav prahitasu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt tuluna. K\u00e4esolevas raamatupidamise aastaaruandes t\u00e4histab termin \u201eprahtimine\u201c rentimist, nagu seda on defineeritud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IFRS 16. Kliendilojaalsusprogramm Kontsern jaotab osa m\u00fc\u00fcgi eest saadud tasust Club One boonuspunktidele. See jaotus p\u00f5hineb suhtelistel eraldiseisvatel m\u00fc\u00fcgihindadel. Lojaalsusprogrammile jaotatud summa kajastatakse edasil\u00fckkunud m\u00fc\u00fcgituluna, mis kajastatakse m\u00fc\u00fcgituluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse v\u00f5i kui kliendi boonuspunktide kasutamine ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline. Edasil\u00fckkunud m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse lepingulise kohustusena. Vt ka lisa 4 ja lisa 18. 3.14. Sihtfinantseerimine ja valitsusepoolne abi Kui on p\u00f5hjendatult kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ja kontsern vastab k\u00f5igile sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele, kajastatakse sihtfinantseerimine algselt ettemakstud tuluna. Kulude sihtfinantseerimist kajastatakse kulu v\u00e4henemisena nendel perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseeringu s\u00fcstemaatiliseks sidumiseks kuludega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette n\u00e4htud. Sihtfinantseering, mis on antud kontsernile vara soetusmaksumuse kompenseerimiseks, kajastatakse vara kasuliku eluea jooksul s\u00fcstemaatiliselt kasumis v\u00f5i kahjumis. Valitsusepoolne abi on valitsuse tegevus, mille eesm\u00e4rk on anda majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavale majandus\u00fcksusele v\u00f5i majandus\u00fcksuste r\u00fchmale. Valitsusepoolne abi kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis kuup\u00e4eval, mil kontsernil tekib \u00f5igus makse saamiseks. 3.15. Finantstulud ja -kulud Finantstulude hulka kuuluvad investeeritud vahenditelt (sh omakapitaliinstrumentidelt) saadud intressitulu, dividenditulu, kasum omakapitaliinstrumentide v\u00f5\u00f5randamisest ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kasum tuletisinstrumentidelt. Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi kajastatavate finantsvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutused, finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise v\u00f5i ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Kursivahedest tekkivad kasumid v\u00f5i kahjumid kajastatakse netosummas. Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkep\u00f5hiselt kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Sisemine intressim\u00e4\u00e4r on m\u00e4\u00e4r, millega hinnangulised tulevased maksed v\u00f5i laekumised finantsvara v\u00f5i -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse t\u00e4pselt finantsvara v\u00f5i -kohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusesse. Sisemise intressim\u00e4\u00e4ra arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, v\u00f5ttes arvesse finantsinstrumendi k\u00f5iki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus h\u00f5lmab k\u00f5iki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressim\u00e4\u00e4ra olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara v\u00f5i -kohustuse soetamise v\u00f5i emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid. Tulu dividendidest kajastatakse kasumis siis, kui kontsernil on tekkinud \u00f5igus dividendide saamiseks. 3.16. Tulumaks Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasil\u00fckkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, v\u00e4lja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud maksum\u00e4\u00e4rade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks h\u00f5lmab ka dividendide v\u00e4ljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt \u201eKontserni ettev\u00f5tted Eestis\u201d. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamisel kasutatava v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu ei kajastata j\u00e4rgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelev\u00f5tmine, mille puhul ei ole tegemist \u00e4ri\u00fchendusega ning mis ei m\u00f5juta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega t\u00fctarettev\u00f5tetesse ning \u00fchiselt kontrollitavatesse ettev\u00f5tetesse ulatuses, mille suhtes on t\u00f5en\u00e4oline, et ajutised erinevused l\u00e4hiajal ei t\u00fchistu. Lisaks ei kajastata edasil\u00fckkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmav\u00e4\u00e4rtuse algsest arvelev\u00f5tmisest. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse aluseks maksum\u00e4\u00e4rad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende t\u00fchistumisel, l\u00e4htudes aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuup\u00e4eval vaadatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara \u00fcle ja v\u00e4hendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised v\u00e4hendamised t\u00fchistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite t\u00f5en\u00e4osus suureneb. Kajastamata edasil\u00fckkunud tulumaksu varad hinnatakse \u00fcmber igal aruandekuup\u00e4eval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud t\u00f5en\u00e4oliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kontserni ettev\u00f5tted Eestis Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele kontserni Eestis registreeritud ettev\u00f5tete, sh emaettev\u00f5tte puhaskasumit tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuga maksustatakse dividendimakseid ning 2023. aastal on tulumaksum\u00e4\u00e4r 14% v\u00f5i 20% (14/86 v\u00f5i 20/80 makstavatest netodividendidest). Kontserni Eestis asuvate ettev\u00f5tete kogu jaotamata kasumi dividendidena v\u00e4ljamaksmisega seotud potentsiaalset maksukohustust finantsseisundi aruandes ei kajastata. Dividendide maksmisega seotud potentsiaalse maksukohustuse suurus s\u00f5ltub dividendide v\u00e4ljamakse ajast, summast ja allikatest. Eestis kehtib dividendide maksustamise kord, mis n\u00e4eb ette madalama tulumaksum\u00e4\u00e4ra 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Madalamat maksum\u00e4\u00e4ra v\u00f5ib rakendada, kui jaotatava kasumi summa ei \u00fcleta ettev\u00f5tte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Jaotatava kasumi osa, mis \u00fcletab seda piirm\u00e4\u00e4ra, maksustatakse j\u00e4tkuvalt 20% tulumaksum\u00e4\u00e4raga. Madalamat maksum\u00e4\u00e4ra saab rakendada dividendidele, mida jaotatakse 2019. aastal v\u00f5i hiljem algavatel aruandeperioodidel. Kuna aga f\u00fc\u00fcsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt tuleb t\u00e4iendavalt kinni pidada 7% tulumaksu, ei v\u00e4henda muudatus f\u00fc\u00fcsilisest isikust aktsion\u00e4ride maksukoormust. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide v\u00e4ljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 21. Kontserni ettev\u00f5tted K\u00fcprosel K\u00fcprose tulumaksuseaduse kohaselt ei ole K\u00fcprosel registreeritud laevandusettev\u00f5tjate puhaskasum ja nende ettev\u00f5tete poolt makstavad dividendid maksustatavad tulumaksuga, kui nende poolt opereeritavad laevad on registreeritud K\u00fcprose laevaregistris ja/v\u00f5i nad ei tegutse K\u00fcprosel. Seega ei esine ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuste vahel, millest v\u00f5iks tuleneda edasil\u00fckkunud tulumaks. Muud kontserni ettev\u00f5tted ja p\u00fcsivad tegevuskohad Vastavalt muude riikide tulumaksuseadustele on ettev\u00f5tte puhaskasum ja kasum p\u00fcsivatest tegevuskohtadest, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseadustes s\u00e4testatud ajutiste ja p\u00fcsivate erinevustega, tasumisele kuuluva tulumaksuga maksustatav nendes riikides, kus kontserni ettev\u00f5tted ja p\u00fcsivad tegevuskohad on registreeritud (vt lisa 6). Tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse l\u00fchiajaliste kohustuste all ja edasil\u00fckkunud tulumaks p\u00f5hivara v\u00f5i pikaajaliste kohustuste all. Alates 1. jaanuarist 2018 j\u00f5ustunud tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt maksustatakse L\u00e4tis 2018. aastal ja j\u00e4rgnevatel perioodidel teenitud kasumit sarnaselt Eestile kasumi jaotamise hetkel. Ettev\u00f5tte tulumaksum\u00e4\u00e4r on 20% (20/80 netosummast). 3.17. Aktsiakasum Kontsern esitab andmed lihtaktsiate tava- ja lahustatud aktsiakasumi (EPS) kohta. Tavaaktsiakasumi arvutamiseks jagatakse emaettev\u00f5tte lihtaktsion\u00e4ridele kuuluv majandusaasta kasum v\u00f5i kahjum majandusaasta jooksul k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Lahustatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsion\u00e4ridele kuuluvat majandusaasta kasumit v\u00f5i kahjumit ning k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu k\u00f5igist lahjendavatest potentsiaalsetest lihtaktsiatest (t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5imaldatud aktsiaoptsioonidest) tuleneva m\u00f5juga. 3.18. Segmendiaruandlus Kontsern m\u00e4\u00e4ratleb ja esitab tegevussegmente kontserni juhatusele (kes on \u00e4ritegevust puudutavate otsuste langetaja) esitatava sisemise informatsiooni alusel. Tegevussegment on kontserni osa, mis oma majandustegevusega v\u00f5ib teenida m\u00fc\u00fcgitulusid ja kanda kulusid (sealhulgas m\u00fc\u00fcgitulusid ja kulusid, mis on seotud kontserni teiste osadega s\u00f5lmitud tehingutega). K\u00f5igi tegevussegmentide, mille kohta on olemas eraldi finantsteave, \u00e4ritulemused vaatab regulaarselt l\u00e4bi kontserni juhatus, et v\u00f5tta vastu otsused segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi majandustulemusi. Segment on kontserni eristatav \u00fcksus, mis tegeleb kas toodete valmistamise v\u00f5i teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas (geograafiline segment) v\u00f5i omavahel seotud toodete valmistamise v\u00f5i teenuste osutamisega (\u00e4risegment) ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste segmentide riskidest ja rentaablusest. Segmendiaruandlus esitatakse kontserni geograafiliste segmentide (liinide) kaupa. Segmentidevahelises hinnakujunduses l\u00e4htutakse turuv\u00e4\u00e4rtusele vastavatest hindadest. Segmendi kulu on segmendi \u00e4ritegevusest tulenev otseselt segmendiga seostatav kulu ja see osa kontserni kuludest, mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada, sealhulgas kulud, mis on seotud m\u00fc\u00fcgiga kontserniv\u00e4listele klientidele, ja kulud, mis on seotud tehingutega kontserni muude segmentidega. Segmendi kulu ei h\u00f5lma \u00fcldhalduskulusid, intressikulu, tulumaksukulu ega muid kulusid, mis tekivad kontserni tasandil ja on seotud kontserni kui tervikuga. Kontserni tasandil segmendi eest kantud kulud jagatakse segmendile p\u00f5hjendatud alustel, kui kulud on seotud segmendi \u00e4ritegevusega ja neid saab otseselt seostada segmendiga v\u00f5i segmendile jagada. Juhatusele esitatavate segmendi tulemuste hulka arvatakse nii otseselt segmendiga seostatavad tulemused kui ka tulemused, mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varad on \u00e4ritegevuses kasutatavad varad, mida segment oma \u00e4ritegevuses kasutab ja mida saab otseselt segmendiga seostada v\u00f5i p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varade hulka ei kuulu varad, mida kasutatakse kontserni \u00fcldvajadusteks v\u00f5i peakontori jaoks v\u00f5i mida ei saa otseselt segmendile jagada. Segmendi varade hulka kuuluvad ka \u00e4ritegevuses kasutatavad varad, mida kasutavad \u00fchiselt kaks v\u00f5i enam segmenti, kui on olemas p\u00f5hjendatud alus varade jagamiseks. Segmendi kohustused on kohustused, mis tulenevad segmendi \u00e4ritegevusest ja mida saab otseselt segmendiga seostada v\u00f5i mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Kulud, varad ning kohustused, mis ei ole segmendiga otseselt seotud v\u00f5i mida ei saa segmendile jagada, kajastatakse kontserni jagamatute kulude, varade ja kohustustena. Segmendi investeeringud h\u00f5lmavad majandusaasta k\u00f5iki kulusid, mis on seotud materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara (v.a firmav\u00e4\u00e4rtus) soetamisega. 3.19. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramine Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamisp\u00f5him\u00f5tted n\u00f5uavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramist. \u00d5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks m\u00f5\u00f5tmise ja/v\u00f5i avalikustamise eesm\u00e4rgil, kasutades j\u00e4rgmisi meetodeid. T\u00e4iendavat teavet \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel aluseks v\u00f5etud eelduste kohta leiab vastavat vara v\u00f5i kohustust k\u00e4sitlevast lisast. Vara v\u00f5i kohustuse \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutab kontsern j\u00e4lgitavaid turuandmeid nii palju kui v\u00f5imalik. \u00d5iglased v\u00e4\u00e4rtused on liigitatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, l\u00e4htudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest. \u2022 1. tase: identsete varade v\u00f5i kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel \u2022 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara v\u00f5i kohustuse kohta j\u00e4lgitavad kas otse (st hindadena) v\u00f5i kaudselt (st on tuletatud hindadest) \u2022 3. tase: vara v\u00f5i kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei p\u00f5hine j\u00e4lgitavatel turuandmetel (mittej\u00e4lgitavad sisendid) Laevad (3. tase) Laevade turuv\u00e4\u00e4rtus on hinnangul p\u00f5hinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuup\u00e4eval minema \u00fcle tehingut sooritada soovivalt m\u00fc\u00fcjalt tehingut sooritada soovivale ostjale s\u00f5ltumatus ja v\u00f5rdsetel alustel toimuvas tehingus peale k\u00f5igile n\u00f5uetele vastavat m\u00fc\u00fcgitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutab kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse arvutamisel kasutatakse hindajate m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse ja stressitingimustes toimuva m\u00fc\u00fcgi korral m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse kaalutud keskmist. \u00dcmberhindamist ei tehta, kui arvutatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahe on ebaoluline. \u00dcmberhindluse sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Immateriaalne vara (3. tase) \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud patentide ja kaubam\u00e4rkide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud kliendisuhete \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse p\u00e4rast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate k\u00f5igi muude varade \u00f5iglane tootlus. Muude immateriaalsete varade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast m\u00fc\u00fcgist. Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase) Avalikustamise eesm\u00e4rgil kindlaks m\u00e4\u00e4ratav \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus arvutatakse tulevaste p\u00f5hisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuup\u00e4eva intressi turum\u00e4\u00e4raga. 3.20. Emaettev\u00f5tte konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse emaettev\u00f5tte konsolideerimata p\u00f5hiaruanded (st koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, \u00fcheskoos: p\u00f5hiaruanded) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. AS-i Tallink Grupp konsolideerimata p\u00f5hiaruanded on esitatud lisas 28 \u201eEmaettev\u00f5tte p\u00f5hiaruanded\u201d. Need aruanded on koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega samu arvestusp\u00f5him\u00f5tteid ja hindamisaluseid kasutades, v\u00e4lja arvatud t\u00fctarettev\u00f5tetesse tehtud investeeringute puhul, mis on emaettev\u00f5tte konsolideerimata p\u00f5hiaruannetes kajastatud soetusmaksumuses. Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega K\u00e4esolevas raamatupidamise aastaaruandes loetakse osapooled seotuks, kui \u00fchel on valitsev m\u00f5ju teise \u00fcle v\u00f5i oluline m\u00f5ju teise finants- v\u00f5i tegevusotsuste \u00fcle. Iga v\u00f5imalikku seotud osapoolte vahelist suhet k\u00e4sitledes hindab ettev\u00f5te suhte sisu, mitte \u00fcksnes selle \u00f5iguslikku vormi. Seotud osapool on f\u00fc\u00fcsiline isik v\u00f5i ettev\u00f5te, kes on kontserniga seotud sellisel m\u00e4\u00e4ral, et nendevahelised tehingud v\u00f5ivad toimuda tingimustel, mis ei ole v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed turutingimustel toimunud tehingute tingimustega. Isik v\u00f5i selle isiku l\u00e4hedane pereliige (st pereliige, keda v\u00f5ib seostada olulise m\u00f5juga, nt abikaasa, elukaaslane v\u00f5i laps) on ettev\u00f5tte seotud osapool, kui: - see isik on ettev\u00f5tte v\u00f5i selle emaettev\u00f5tte juhtkonna liige (st isik, kellel on otseselt v\u00f5i kaudselt volitused ettev\u00f5tte tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning kes kannab selle eest vastutust) v\u00f5i - sellel isikul on valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju ettev\u00f5tte \u00fcle (nt osaluse kaudu) Teine ettev\u00f5te on ettev\u00f5ttega seotud osapool, kui kehtib m\u00f5ni allpool loetletud tingimus: - teine ettev\u00f5te ja ettev\u00f5te on \u00fchise kontrolli all (st nad kuuluvad samasse kontserni v\u00f5i neid kontrollib sama isik (v\u00f5i selle isiku l\u00e4hedane pereliige)) - \u00fcks ettev\u00f5te on kolmanda osapoole (see v\u00f5ib olla nii ettev\u00f5te kui ka f\u00fc\u00fcsiline isik) valitseva m\u00f5ju all ja teine on selle kolmanda osapoole olulise m\u00f5ju all (kui kolmas osapool on f\u00fc\u00fcsiline isik, siis kas selle isiku v\u00f5i tema l\u00e4hedase pereliikme olulise m\u00f5ju all) - teine ettev\u00f5te omab ettev\u00f5tte \u00fcle valitsevat v\u00f5i olulist m\u00f5ju - teine ettev\u00f5te on ettev\u00f5tte valitseva v\u00f5i olulise m\u00f5ju all - ettev\u00f5tte emaettev\u00f5tte juhtkonna liige (v\u00f5i tema l\u00e4hedane pereliige) omab teise ettev\u00f5tte \u00fcle valitsevat v\u00f5i olulist m\u00f5ju - teise ettev\u00f5tte juhtkonda (v\u00f5i nende l\u00e4hedaste pereliikmete hulka) kuulub isikuid, kellel on ettev\u00f5tte \u00fcle valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju Kontsern on teinud seotud osapooltega tehinguid ning kontserni saldod seotud osapooltega on j\u00e4rgmised. 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt N\u00f5uded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna v\u00f5tmeisikute poolt kontrollitavad ettev\u00f5tted 823 22 912 43 94 005 Sidusettev\u00f5tted 9 142 0 14 Kokku 832 23 054 43 94 019 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt N\u00f5uded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna v\u00f5tmeisikute poolt kontrollitavad ettev\u00f5tted 2 117 24 205 68 100 137 Sidusettev\u00f5tted 1 128 1 11 Kokku 2 118 24 333 69 100 148 Aruandeperioodil osteti seotud osapooltelt j\u00e4rgmisi kaupu ja teenuseid: 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Rendid 15 815 13 153 K\u00fctus ja elekter 5 185 8 818 Muud kaubad ja teenused 2 054 2 362 Kaubad ja teenused kokku 23 054 24 333 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfSummaryOfSignificantAccountingPoliciesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4653": {
"value": "Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste m\u00fc\u00fcgitehingute puhul, kus ettev\u00f5te annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad t\u00e4iendavate tingimuste t\u00e4itmise korral hiljem kasutada tasuta v\u00f5i soodushinnaga kaupade v\u00f5i teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse m\u00fc\u00fcgikuup\u00e4eva seisuga v\u00f5etakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodit. Vt ka lisa 19. 3.13. M\u00fc\u00fcgitulu M\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse kliendiga s\u00f5lmitud lepingus s\u00e4testatud tasu alusel. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgitulu siis, kui kontroll kauba v\u00f5i teenuse \u00fcle on kliendile \u00fcle antud. J\u00e4rgnev annab informatsiooni klientidega s\u00f5lmitud lepingutega v\u00f5etud toimingukohustuste olemuse ja t\u00e4itmise ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja vastava m\u00fc\u00fcgitulu kajastamise p\u00f5him\u00f5tete kohta. M\u00fc\u00fcgitulu kajastamisel peavad lisaks olema t\u00e4idetud j\u00e4rgnevad konkreetsed kriteeriumid: Kauba m\u00fc\u00fck \u2013 m\u00fc\u00fck laevadel ning maismaal asuvates restoranides ja -kauplustes M\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kaubad on tarnitud/k\u00e4tte toimetatud ja klientide poolt nende asukohas, st jaekauplustes, baarides ja restoranides, vastu v\u00f5etud, \u00fcldjuhul sularaha v\u00f5i kaardimakse eest. Piletite ja kaubaveoteenuste m\u00fc\u00fck M\u00fc\u00fcgitulu piletite ja kaubaveoteenuste m\u00fc\u00fcgist kajastatakse teenuse osutamisel. Majandusaasta l\u00f5pul kajastatakse ettemakstud m\u00fc\u00fcgituluna piletite ja kaubaveoteenuse m\u00fc\u00fck, mis on seotud veel v\u00e4ljumata reisidega. Hotellimajutuse m\u00fc\u00fck Hotellimajutuse m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid on tube kasutanud. Majandusaasta l\u00f5pul kajastatakse ettemakstud m\u00fc\u00fcgituluna m\u00fc\u00fcki, mis on seotud veel kasutamata majutusega. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu Kontsern m\u00fc\u00fcb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgituluna kogu paketi m\u00fc\u00fcgist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise m\u00e4\u00e4rata reisipaketi sisu hinna ja valida oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse piletim\u00fc\u00fcgitulu hulgas. Laevade prahitasu Laevade prahtimisest kasutusrendi tingimustes saadav prahitasu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt tuluna. K\u00e4esolevas raamatupidamise aastaaruandes t\u00e4histab termin \u201eprahtimine\u201c rentimist, nagu seda on defineeritud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IFRS 16. Kliendilojaalsusprogramm Kontsern jaotab osa m\u00fc\u00fcgi eest saadud tasust Club One boonuspunktidele. See jaotus p\u00f5hineb suhtelistel eraldiseisvatel m\u00fc\u00fcgihindadel. Lojaalsusprogrammile jaotatud summa kajastatakse edasil\u00fckkunud m\u00fc\u00fcgituluna, mis kajastatakse m\u00fc\u00fcgituluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse v\u00f5i kui kliendi boonuspunktide kasutamine ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline. Edasil\u00fckkunud m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse lepingulise kohustusena. Vt ka lisa 4 ja lisa 18",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForRecognitionOfRevenue",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4654": {
"value": "Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste m\u00fc\u00fcgitehingute puhul, kus ettev\u00f5te annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad t\u00e4iendavate tingimuste t\u00e4itmise korral hiljem kasutada tasuta v\u00f5i soodushinnaga kaupade v\u00f5i teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse m\u00fc\u00fcgikuup\u00e4eva seisuga v\u00f5etakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodit. Vt ka lisa 19. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForCustomerLoyaltyProgrammesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4668": {
"value": "3.1. Konsolideerimise alused \u00c4ri\u00fchendused \u00c4ri\u00fchenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja \u00e4ri\u00fchendusi kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga. Omandamise kuup\u00e4ev on kuup\u00e4ev, mil kontsern omandab valitseva m\u00f5ju omandatava \u00fcle. Omandamiste puhul m\u00f5\u00f5dab kontsern firmav\u00e4\u00e4rtust omandamise kuup\u00e4eval j\u00e4rgmiselt: \u2022 \u00fcleantud tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses pluss \u2022 mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss \u2022 etappidena toimuva \u00e4ri\u00fchenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus miinus \u2022 omandatud eristatavate varade ja \u00fclev\u00f5etud kohustuste netosumma (\u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses). Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00dcleantud tasu ei h\u00f5lma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. \u00dcldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00c4ri\u00fchenduse omandamisega seotud kulud (v\u00e4lja arvatud v\u00f5la- v\u00f5i omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad. Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata \u00fcmber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. T\u00fctarettev\u00f5tted T\u00fctarettev\u00f5te on ettev\u00f5te, mille \u00fcle kontsern omab valitsevat m\u00f5ju. Kontsernil on investeerimisobjekti \u00fcle valitsev m\u00f5ju, kui ta on avatud v\u00f5i tal on \u00f5igus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on v\u00f5ime seda sissetulekut m\u00f5jutada v\u00f5imu kaudu investeerimisobjekti \u00fcle ning v\u00f5imu ja tulude vahel on seos. Valitseva m\u00f5ju olemasolu hindamisel v\u00f5etakse arvesse potentsiaalset h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, mida vaadeldaval hetkel on v\u00f5imalik kasutada. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne h\u00f5lmab AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aruandeid. T\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuup\u00e4eva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui t\u00fctarettev\u00f5te kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega v\u00f5rreldes teistsuguseid arvestusp\u00f5him\u00f5tteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel t\u00fctarettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised. T\u00fctarettev\u00f5tted konsolideeritakse soetamise kuup\u00e4evast t\u00e4ielikult. Soetamise kuup\u00e4evaks loetakse kuup\u00e4eva, mil kontsern omandab t\u00fctarettev\u00f5tte \u00fcle valitseva m\u00f5ju. Konsolideerimist j\u00e4tkatakse kuni kuup\u00e4evani, mil kontserni valitsev m\u00f5ju l\u00f5peb. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid. Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud K\u00f5ik kontsernisisesed tehingud, n\u00f5uded ja kohustused ning realiseerimata kasumid kontserni ettev\u00f5tete vahel toimunud tehingutelt elimineeritakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektidega toimunud tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse investeeringu suhtes ulatuses, mis vastab kontserni osalusele investeeringuobjektis. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samamoodi kui realiseerimata kasumid, kuid ainult ulatuses, mille v\u00f5rra pole t\u00f5endeid vara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfBasisOfConsolidationExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4670": {
"value": "\u00c4ri\u00fchendused \u00c4ri\u00fchenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja \u00e4ri\u00fchendusi kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga. Omandamise kuup\u00e4ev on kuup\u00e4ev, mil kontsern omandab valitseva m\u00f5ju omandatava \u00fcle. Omandamiste puhul m\u00f5\u00f5dab kontsern firmav\u00e4\u00e4rtust omandamise kuup\u00e4eval j\u00e4rgmiselt: \u2022 \u00fcleantud tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses pluss \u2022 mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss \u2022 etappidena toimuva \u00e4ri\u00fchenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus miinus \u2022 omandatud eristatavate varade ja \u00fclev\u00f5etud kohustuste netosumma (\u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses). Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00dcleantud tasu ei h\u00f5lma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. \u00dcldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00c4ri\u00fchenduse omandamisega seotud kulud (v\u00e4lja arvatud v\u00f5la- v\u00f5i omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad. Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata \u00fcmber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Firmav\u00e4\u00e4rtus T\u00fctarettev\u00f5tete soetamisel tekkiv firmav\u00e4\u00e4rtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Edasine m\u00f5\u00f5tmine Firmav\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid v\u00e4\u00e4rtuse langusest. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForBusinessCombinationsAndGoodwillExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4671": {
"value": "\u00c4ri\u00fchendused \u00c4ri\u00fchenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja \u00e4ri\u00fchendusi kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga. Omandamise kuup\u00e4ev on kuup\u00e4ev, mil kontsern omandab valitseva m\u00f5ju omandatava \u00fcle. Omandamiste puhul m\u00f5\u00f5dab kontsern firmav\u00e4\u00e4rtust omandamise kuup\u00e4eval j\u00e4rgmiselt: \u2022 \u00fcleantud tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses pluss \u2022 mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss \u2022 etappidena toimuva \u00e4ri\u00fchenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus miinus \u2022 omandatud eristatavate varade ja \u00fclev\u00f5etud kohustuste netosumma (\u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses). Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00dcleantud tasu ei h\u00f5lma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. \u00dcldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00c4ri\u00fchenduse omandamisega seotud kulud (v\u00e4lja arvatud v\u00f5la- v\u00f5i omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad. Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata \u00fcmber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfBusinessCombinationsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4672": {
"value": "\u00c4ri\u00fchendused \u00c4ri\u00fchenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja \u00e4ri\u00fchendusi kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga. Omandamise kuup\u00e4ev on kuup\u00e4ev, mil kontsern omandab valitseva m\u00f5ju omandatava \u00fcle. Omandamiste puhul m\u00f5\u00f5dab kontsern firmav\u00e4\u00e4rtust omandamise kuup\u00e4eval j\u00e4rgmiselt: \u2022 \u00fcleantud tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses pluss \u2022 mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss \u2022 etappidena toimuva \u00e4ri\u00fchenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus miinus \u2022 omandatud eristatavate varade ja \u00fclev\u00f5etud kohustuste netosumma (\u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses). Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00dcleantud tasu ei h\u00f5lma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. \u00dcldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis v\u00f5i kahjumis. \u00c4ri\u00fchenduse omandamisega seotud kulud (v\u00e4lja arvatud v\u00f5la- v\u00f5i omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad. Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuup\u00e4eva seisuga \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata \u00fcmber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForBusinessCombinationsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4696": {
"value": "T\u00fctarettev\u00f5tted T\u00fctarettev\u00f5te on ettev\u00f5te, mille \u00fcle kontsern omab valitsevat m\u00f5ju. Kontsernil on investeerimisobjekti \u00fcle valitsev m\u00f5ju, kui ta on avatud v\u00f5i tal on \u00f5igus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on v\u00f5ime seda sissetulekut m\u00f5jutada v\u00f5imu kaudu investeerimisobjekti \u00fcle ning v\u00f5imu ja tulude vahel on seos. Valitseva m\u00f5ju olemasolu hindamisel v\u00f5etakse arvesse potentsiaalset h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, mida vaadeldaval hetkel on v\u00f5imalik kasutada. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne h\u00f5lmab AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aruandeid. T\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuup\u00e4eva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui t\u00fctarettev\u00f5te kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega v\u00f5rreldes teistsuguseid arvestusp\u00f5him\u00f5tteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel t\u00fctarettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised. T\u00fctarettev\u00f5tted konsolideeritakse soetamise kuup\u00e4evast t\u00e4ielikult. Soetamise kuup\u00e4evaks loetakse kuup\u00e4eva, mil kontsern omandab t\u00fctarettev\u00f5tte \u00fcle valitseva m\u00f5ju. Konsolideerimist j\u00e4tkatakse kuni kuup\u00e4evani, mil kontserni valitsev m\u00f5ju l\u00f5peb. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid. Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil 34% osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektis Tallink Takso AS, mille asukohariik on Eesti (seisuga 31. detsember 2021: 34%). Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekti Tallink Takso AS-i p\u00f5hin\u00e4itajad on esitatud all. N\u00e4itajad 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta on auditeerimata (Tallink Takso AS-il puudub auditeerimiskohustus). Arvandmed kajastavad k\u00f5iki sidusettev\u00f5tte varasid ja kohustusi ning tulemit. Tuhandetes eurodes 2022 2021 Investeeringud majandusaasta alguses 165 245 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum -90 -80 Investeeringud majandusaasta l\u00f5pus 75 165 Tuhandetes eurodes K\u00e4ibevara P\u00f5hivara Vara kokku L\u00fchiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Seisuga 31. detsember 2022 293 267 560 325 14 339 Seisuga 31. detsember 2021 419 341 760 221 55 276 Tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgitulud Kulud Kahjum Omakapital 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta 2 353 2 281 -271 221 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta 2 173 2 352 -179 484 Lisa 24 Kontserni ettev\u00f5tted 1 \u00c4ritegevus puudubKontserni ettev\u00f5tted Osalus seisuga 31. detsember 2022 Osalus seisuga 31. detsember 2021 Asukohariik Emaettev\u00f5te Baan Thai O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hansaliin O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hansatee Kinnisvara O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hera Salongid O\u00dc 100% 100% Eesti TLG Hotell O\u00dc HT Laevateenindus O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS HT Meelelahutus O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS LNG Shipmanagement O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Mare Catering O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Baltic AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Duty Free AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Fast Food O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Scandinavian AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Travel Club O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS TLG Hotell O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS TLG Stividor O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Baltic SF VII Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Baltic SF VIII Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Baltic SF IX Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Hansalink Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Autoexpress Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Fast Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Hansaway Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink High Speed Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Sea Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Superfast Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Victory Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallinn - Helsinki Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallinn Swedish Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS HTG Stevedoring OY 100% 100% Soome Tallink Grupp AS Tallink Silja OY 100% 100% Soome Tallink Scandinavian AS Sally AB 100% 100% Soome Tallink Silja OY Tallink Silja GMBH 100% 100% Saksamaa Tallink Silja OY Tallink Latvija AS 100% 100% L\u00e4ti Tallink Grupp AS BK Properties SIA 100% 100% L\u00e4ti Tallink Latvija AS HT Shipmanagement SIA 100% 100% L\u00e4ti HT Laevateenindus O\u00dc TLG Hotell Latvija SIA 100% 100% L\u00e4ti TLG Hotell O\u00dc Tallink Fast Food Latvia SIA 100% 100% L\u00e4ti Tallink Fast Food O\u00dc Tallink Fast Food Lithuania UAB 100% 100% Leedu Tallink Fast Food O\u00dc Tallink-Ru OOO\u00b9 100% 100% Venemaa Tallink Grupp AS Tallink Asia Pte. Ltd 100% 100% Singapur Tallink Grupp AS Tallink Silja AB 100% 100% Rootsi Tallink Grupp AS Ingleby (1699) Ltd. 100% 100% \u00dchendkuningriik Tallink Grupp AS ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInterestsInOtherEntitiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4697": {
"value": "T\u00fctarettev\u00f5tted T\u00fctarettev\u00f5te on ettev\u00f5te, mille \u00fcle kontsern omab valitsevat m\u00f5ju. Kontsernil on investeerimisobjekti \u00fcle valitsev m\u00f5ju, kui ta on avatud v\u00f5i tal on \u00f5igus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on v\u00f5ime seda sissetulekut m\u00f5jutada v\u00f5imu kaudu investeerimisobjekti \u00fcle ning v\u00f5imu ja tulude vahel on seos. Valitseva m\u00f5ju olemasolu hindamisel v\u00f5etakse arvesse potentsiaalset h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, mida vaadeldaval hetkel on v\u00f5imalik kasutada. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne h\u00f5lmab AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aruandeid. T\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuup\u00e4eva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui t\u00fctarettev\u00f5te kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega v\u00f5rreldes teistsuguseid arvestusp\u00f5him\u00f5tteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel t\u00fctarettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised. T\u00fctarettev\u00f5tted konsolideeritakse soetamise kuup\u00e4evast t\u00e4ielikult. Soetamise kuup\u00e4evaks loetakse kuup\u00e4eva, mil kontsern omandab t\u00fctarettev\u00f5tte \u00fcle valitseva m\u00f5ju. Konsolideerimist j\u00e4tkatakse kuni kuup\u00e4evani, mil kontserni valitsev m\u00f5ju l\u00f5peb. Lisa 24 Kontserni ettev\u00f5tted 1 \u00c4ritegevus puudubKontserni ettev\u00f5tted Osalus seisuga 31. detsember 2022 Osalus seisuga 31. detsember 2021 Asukohariik Emaettev\u00f5te Baan Thai O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hansaliin O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hansatee Kinnisvara O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hera Salongid O\u00dc 100% 100% Eesti TLG Hotell O\u00dc HT Laevateenindus O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS HT Meelelahutus O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS LNG Shipmanagement O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Mare Catering O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Baltic AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Duty Free AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Fast Food O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Scandinavian AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Travel Club O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS TLG Hotell O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS TLG Stividor O\u00dc 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Baltic SF VII Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Baltic SF VIII Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Baltic SF IX Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Hansalink Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Autoexpress Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Fast Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Hansaway Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink High Speed Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Sea Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Superfast Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallink Victory Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallinn - Helsinki Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS Tallinn Swedish Line Ltd 100% 100% K\u00fcpros Tallink Grupp AS HTG Stevedoring OY 100% 100% Soome Tallink Grupp AS Tallink Silja OY 100% 100% Soome Tallink Scandinavian AS Sally AB 100% 100% Soome Tallink Silja OY Tallink Silja GMBH 100% 100% Saksamaa Tallink Silja OY Tallink Latvija AS 100% 100% L\u00e4ti Tallink Grupp AS BK Properties SIA 100% 100% L\u00e4ti Tallink Latvija AS HT Shipmanagement SIA 100% 100% L\u00e4ti HT Laevateenindus O\u00dc TLG Hotell Latvija SIA 100% 100% L\u00e4ti TLG Hotell O\u00dc Tallink Fast Food Latvia SIA 100% 100% L\u00e4ti Tallink Fast Food O\u00dc Tallink Fast Food Lithuania UAB 100% 100% Leedu Tallink Fast Food O\u00dc Tallink-Ru OOO\u00b9 100% 100% Venemaa Tallink Grupp AS Tallink Asia Pte. Ltd 100% 100% Singapur Tallink Grupp AS Tallink Silja AB 100% 100% Rootsi Tallink Grupp AS Ingleby (1699) Ltd. 100% 100% \u00dchendkuningriik Tallink Grupp AS ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfSignificantInvestmentsInSubsidiariesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4698": {
"value": "T\u00fctarettev\u00f5tted T\u00fctarettev\u00f5te on ettev\u00f5te, mille \u00fcle kontsern omab valitsevat m\u00f5ju. Kontsernil on investeerimisobjekti \u00fcle valitsev m\u00f5ju, kui ta on avatud v\u00f5i tal on \u00f5igus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on v\u00f5ime seda sissetulekut m\u00f5jutada v\u00f5imu kaudu investeerimisobjekti \u00fcle ning v\u00f5imu ja tulude vahel on seos. Valitseva m\u00f5ju olemasolu hindamisel v\u00f5etakse arvesse potentsiaalset h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, mida vaadeldaval hetkel on v\u00f5imalik kasutada. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne h\u00f5lmab AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aruandeid. T\u00fctarettev\u00f5tete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuup\u00e4eva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui t\u00fctarettev\u00f5te kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega v\u00f5rreldes teistsuguseid arvestusp\u00f5him\u00f5tteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel t\u00fctarettev\u00f5tte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised. T\u00fctarettev\u00f5tted konsolideeritakse soetamise kuup\u00e4evast t\u00e4ielikult. Soetamise kuup\u00e4evaks loetakse kuup\u00e4eva, mil kontsern omandab t\u00fctarettev\u00f5tte \u00fcle valitseva m\u00f5ju. Konsolideerimist j\u00e4tkatakse kuni kuup\u00e4evani, mil kontserni valitsev m\u00f5ju l\u00f5peb. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForSubsidiariesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4730": {
"value": "Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForInvestmentInAssociatesAndJointVenturesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4731": {
"value": "Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseidLisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil 34% osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektis Tallink Takso AS, mille asukohariik on Eesti (seisuga 31. detsember 2021: 34%). Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekti Tallink Takso AS-i p\u00f5hin\u00e4itajad on esitatud all. N\u00e4itajad 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta on auditeerimata (Tallink Takso AS-il puudub auditeerimiskohustus). Arvandmed kajastavad k\u00f5iki sidusettev\u00f5tte varasid ja kohustusi ning tulemit. Tuhandetes eurodes 2022 2021 Investeeringud majandusaasta alguses 165 245 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum -90 -80 Investeeringud majandusaasta l\u00f5pus 75 165 Tuhandetes eurodes K\u00e4ibevara P\u00f5hivara Vara kokku L\u00fchiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Seisuga 31. detsember 2022 293 267 560 325 14 339 Seisuga 31. detsember 2021 419 341 760 221 55 276 Tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgitulud Kulud Kahjum Omakapital 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta 2 353 2 281 -271 221 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta 2 173 2 352 -179 484 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInvestmentsAccountedForUsingEquityMethodExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4732": {
"value": "Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseidLisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil 34% osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektis Tallink Takso AS, mille asukohariik on Eesti (seisuga 31. detsember 2021: 34%). Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekti Tallink Takso AS-i p\u00f5hin\u00e4itajad on esitatud all. N\u00e4itajad 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta on auditeerimata (Tallink Takso AS-il puudub auditeerimiskohustus). Arvandmed kajastavad k\u00f5iki sidusettev\u00f5tte varasid ja kohustusi ning tulemit. Tuhandetes eurodes 2022 2021 Investeeringud majandusaasta alguses 165 245 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum -90 -80 Investeeringud majandusaasta l\u00f5pus 75 165 Tuhandetes eurodes K\u00e4ibevara P\u00f5hivara Vara kokku L\u00fchiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Seisuga 31. detsember 2022 293 267 560 325 14 339 Seisuga 31. detsember 2021 419 341 760 221 55 276 Tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgitulud Kulud Kahjum Omakapital 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta 2 353 2 281 -271 221 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta 2 173 2 352 -179 484 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfSignificantInvestmentsInAssociatesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4733": {
"value": "Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettev\u00f5te, mille finants- ja tegevuspoliitika \u00fcle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat m\u00f5ju. Oluliseks m\u00f5juks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20\u201350% teise ettev\u00f5tte h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering h\u00f5lmab soetamisel m\u00e4\u00e4ratud firmav\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud v\u00e4\u00e4rtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis v\u00f5i kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes p\u00e4rast investeeringuobjekti arvestusp\u00f5him\u00f5tete kontserni arvestusp\u00f5him\u00f5tetega vastavusse viimist, alates olulise m\u00f5ju alguse kuup\u00e4evast kuni selle l\u00f5ppemise kuup\u00e4evani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis \u00fcletab tema osalust, v\u00e4hendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine l\u00f5petatakse, v\u00e4lja arvatud ulatuses, mille v\u00f5rra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi v\u00f5i kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForInvestmentInAssociates",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4761": {
"value": "3.2. V\u00e4lisvaluuta V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud Emaettev\u00f5tte arvestusvaluuta ja esitusvaluuta on euro. Kontserni iga ettev\u00f5te m\u00e4\u00e4rab ise oma arvestusvaluuta ning \u00fcksuse raamatupidamise aruannetes kajastatakse kirjed selles arvestusvaluutas. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud arvestatakse \u00fcmber kontserni vastava ettev\u00f5tte arvestusvaluutasse tehingup\u00e4eval kehtinud valuutakursi alusel. Aruandekuup\u00e4eval v\u00e4lisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse \u00fcmber sellel kuup\u00e4eval kehtiva arvestusvaluuta vahetuskursi j\u00e4rgi. Rahaliste varade v\u00f5i kohustustega seotud kursivahedest tekkiv kasum v\u00f5i kahjum on aruandeperioodi alguse arvestusvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi l\u00f5pul kehtiva vahetuskursiga \u00fcmberhinnatud v\u00e4lisvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse vahe. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustused, mida kajastatakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, hinnatakse arvestusvaluutasse \u00fcmber, kasutades nende \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramise kuup\u00e4eval kehtinud valuutakursse. \u00dcmberhindamisel tekkivad kursivahed kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Erandiks on kursivahed, mis tekivad omakapitaliinstrumentide \u00fcmberhindamisel. Selliseid kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. V\u00e4lisvaluutas soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad mitterahalised kirjed hinnatakse \u00fcmber tehingukuup\u00e4eval kehtinud kursiga. V\u00e4lismaised \u00fcksused V\u00e4lismaiste \u00fcksuste varad ja kohustused, sh soetamisel tekkinud firmav\u00e4\u00e4rtus ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse korrigeerimised, arvestatakse aruandekuup\u00e4eva vahetuskurssidega \u00fcmber eurodesse. V\u00e4lismaiste \u00fcksuste tulud ja kulud arvestatakse eurodesse tehingup\u00e4eval kehtinud vahetuskursside alusel. Kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus kursivahede reservina. V\u00e4lismaise \u00fcksuse sellisel v\u00f5\u00f5randamisel, mille tulemusena kaob valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju, kantakse vastava v\u00e4lismaise \u00fcksusega seotud kumulatiivne summa kursivahede reservist v\u00f5\u00f5randamisel tekkinud kasumi v\u00f5i kahjumi osana kasumisse v\u00f5i kahjumisse. Kui kontsern v\u00f5\u00f5randab vaid osa oma osalusest t\u00fctarettev\u00f5ttes, mille koosseisus on v\u00e4lismaine \u00fcksus, ja s\u00e4ilitab valitseva m\u00f5ju, omistatakse vastav proportsionaalne osa kumulatiivsest summast tagasi mittekontrollivale osalusele. Valuutakursirisk Kontserni valuutariskid tulenevad v\u00e4lisvaluutas, peamiselt USA dollarites (USD) ja Rootsi kroonides (SEK) fikseeritud m\u00fc\u00fcgituludest, tegevuskuludest ja kohustustest. Kontserni valuutariskid on seotud USA dollariga, milles toimub laevak\u00fctuse ja kindlustuse ostmine, ning Rootsi krooniga, mis on m\u00f5nedel liinidel kasutatav valuuta. Kontsern v\u00e4hendab valuutatehingutest tulenevaid riske v\u00e4lisvaluuta laekumiste ja v\u00e4ljamaksete \u00fchtlustamisega. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud kontserni finantsinstrumendid valuutade kaupa: Kui majandusaasta l\u00f5pu seisuga oleks euro v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4rgmiste valuutade suhtes tugevnenud 10 protsenti, oleks kasum v\u00f5i kahjum ja omakapital kasvanud (kahanenud) j\u00e4rgmiselt (eeldusel, et tundlikkuse anal\u00fc\u00fcsi \u00fclej\u00e4\u00e4nud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti anal\u00fc\u00fcs ka 2021. aasta kohta. Tuhandetes eurodes, 2022 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 108 335 160 6 334 106 114 935 N\u00f5uded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvad n\u00f5uded 19 316 0 610 20 19 946 Muud finantsvarad 1 896 50 658 39 2 643 Kokku 129 547 210 7 602 165 137 524 V\u00f5lakohustuste l\u00fchiajaline osa -164 061 0 -988 0 -165 049 V\u00f5lad tarnijatele -38 181 -172 -2 049 -205 -40 607 Muud l\u00fchiajalised kohustused -25 156 0 -4 583 -2 -29 741 V\u00f5lakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -688 277 0 -188 0 -688 465 Kokku -915 675 -172 -7 808 -207 -923 862 Neto (eurodes) -786 128 38 -206 -42 -786 338 Tuhandetes eurodes, 2021 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 118 040 32 9 421 63 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvad n\u00f5uded 15 140 0 199 25 15 364 Muud finantsvarad 2 834 0 1 662 10 4 506 Kokku 136 014 32 11 282 98 147 426 V\u00f5lakohustuste l\u00fchiajaline osa -243 481 0 -949 -6 -244 436 V\u00f5lad tarnijatele -39 255 -284 -4 512 -347 -44 398 Muud l\u00fchiajalised kohustused -22 449 0 -7 678 -2 -30 129 V\u00f5lakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -534 310 0 -1 162 -17 -535 489 Kokku -839 495 -284 -14 301 -372 -854 452 Neto (eurodes) -703 481 -252 -3 019 -274 -707 026 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022. aasta kasum v\u00f5i kahjum 2021. aasta kasum v\u00f5i kahjum USD -4 25 SEK 21 302 NOK 0 0 Muu 4 27 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfEffectOfChangesInForeignExchangeRatesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4762": {
"value": "3.2. V\u00e4lisvaluuta V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud Emaettev\u00f5tte arvestusvaluuta ja esitusvaluuta on euro. Kontserni iga ettev\u00f5te m\u00e4\u00e4rab ise oma arvestusvaluuta ning \u00fcksuse raamatupidamise aruannetes kajastatakse kirjed selles arvestusvaluutas. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud arvestatakse \u00fcmber kontserni vastava ettev\u00f5tte arvestusvaluutasse tehingup\u00e4eval kehtinud valuutakursi alusel. Aruandekuup\u00e4eval v\u00e4lisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse \u00fcmber sellel kuup\u00e4eval kehtiva arvestusvaluuta vahetuskursi j\u00e4rgi. Rahaliste varade v\u00f5i kohustustega seotud kursivahedest tekkiv kasum v\u00f5i kahjum on aruandeperioodi alguse arvestusvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi l\u00f5pul kehtiva vahetuskursiga \u00fcmberhinnatud v\u00e4lisvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse vahe. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustused, mida kajastatakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, hinnatakse arvestusvaluutasse \u00fcmber, kasutades nende \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramise kuup\u00e4eval kehtinud valuutakursse. \u00dcmberhindamisel tekkivad kursivahed kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Erandiks on kursivahed, mis tekivad omakapitaliinstrumentide \u00fcmberhindamisel. Selliseid kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. V\u00e4lisvaluutas soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad mitterahalised kirjed hinnatakse \u00fcmber tehingukuup\u00e4eval kehtinud kursiga. V\u00e4lismaised \u00fcksused V\u00e4lismaiste \u00fcksuste varad ja kohustused, sh soetamisel tekkinud firmav\u00e4\u00e4rtus ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse korrigeerimised, arvestatakse aruandekuup\u00e4eva vahetuskurssidega \u00fcmber eurodesse. V\u00e4lismaiste \u00fcksuste tulud ja kulud arvestatakse eurodesse tehingup\u00e4eval kehtinud vahetuskursside alusel. Kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus kursivahede reservina. V\u00e4lismaise \u00fcksuse sellisel v\u00f5\u00f5randamisel, mille tulemusena kaob valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju, kantakse vastava v\u00e4lismaise \u00fcksusega seotud kumulatiivne summa kursivahede reservist v\u00f5\u00f5randamisel tekkinud kasumi v\u00f5i kahjumi osana kasumisse v\u00f5i kahjumisse. Kui kontsern v\u00f5\u00f5randab vaid osa oma osalusest t\u00fctarettev\u00f5ttes, mille koosseisus on v\u00e4lismaine \u00fcksus, ja s\u00e4ilitab valitseva m\u00f5ju, omistatakse vastav proportsionaalne osa kumulatiivsest summast tagasi mittekontrollivale osalusele. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForForeignCurrencyTranslationExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4763": {
"value": "3.2. V\u00e4lisvaluuta V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud Emaettev\u00f5tte arvestusvaluuta ja esitusvaluuta on euro. Kontserni iga ettev\u00f5te m\u00e4\u00e4rab ise oma arvestusvaluuta ning \u00fcksuse raamatupidamise aruannetes kajastatakse kirjed selles arvestusvaluutas. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud tehingud arvestatakse \u00fcmber kontserni vastava ettev\u00f5tte arvestusvaluutasse tehingup\u00e4eval kehtinud valuutakursi alusel. Aruandekuup\u00e4eval v\u00e4lisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse \u00fcmber sellel kuup\u00e4eval kehtiva arvestusvaluuta vahetuskursi j\u00e4rgi. Rahaliste varade v\u00f5i kohustustega seotud kursivahedest tekkiv kasum v\u00f5i kahjum on aruandeperioodi alguse arvestusvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi l\u00f5pul kehtiva vahetuskursiga \u00fcmberhinnatud v\u00e4lisvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse vahe. V\u00e4lisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustused, mida kajastatakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, hinnatakse arvestusvaluutasse \u00fcmber, kasutades nende \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramise kuup\u00e4eval kehtinud valuutakursse. \u00dcmberhindamisel tekkivad kursivahed kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Erandiks on kursivahed, mis tekivad omakapitaliinstrumentide \u00fcmberhindamisel. Selliseid kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. V\u00e4lisvaluutas soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad mitterahalised kirjed hinnatakse \u00fcmber tehingukuup\u00e4eval kehtinud kursiga. V\u00e4lismaised \u00fcksused V\u00e4lismaiste \u00fcksuste varad ja kohustused, sh soetamisel tekkinud firmav\u00e4\u00e4rtus ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse korrigeerimised, arvestatakse aruandekuup\u00e4eva vahetuskurssidega \u00fcmber eurodesse. V\u00e4lismaiste \u00fcksuste tulud ja kulud arvestatakse eurodesse tehingup\u00e4eval kehtinud vahetuskursside alusel. Kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus kursivahede reservina. V\u00e4lismaise \u00fcksuse sellisel v\u00f5\u00f5randamisel, mille tulemusena kaob valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju, kantakse vastava v\u00e4lismaise \u00fcksusega seotud kumulatiivne summa kursivahede reservist v\u00f5\u00f5randamisel tekkinud kasumi v\u00f5i kahjumi osana kasumisse v\u00f5i kahjumisse. Kui kontsern v\u00f5\u00f5randab vaid osa oma osalusest t\u00fctarettev\u00f5ttes, mille koosseisus on v\u00e4lismaine \u00fcksus, ja s\u00e4ilitab valitseva m\u00f5ju, omistatakse vastav proportsionaalne osa kumulatiivsest summast tagasi mittekontrollivale osalusele. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForFunctionalCurrencyExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4807": {
"value": "3.3. Finantsinstrumendid Kajastamine ja esmane m\u00f5\u00f5tmine N\u00f5uded ostjate vastu v\u00f5etakse arvele nende tekkimise kuup\u00e4eval. K\u00f5iki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt p\u00e4eval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (v\u00e4lja arvatud juhul, kui tegemist on n\u00f5udega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) v\u00f5i -kohustust m\u00f5\u00f5detakse esmasel kajastamisel \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millele lisatakse, juhul kui vara v\u00f5i kohustust ei kajastata \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara v\u00f5i kohustuse omandamise v\u00f5i emiteerimisega. N\u00f5udeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas. Liigitamine ja hilisem m\u00f5\u00f5tmine Finantsvarad Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarasid nende m\u00f5\u00f5tmise alusel j\u00e4rgmiselt: - korrigeeritud soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad varad - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud v\u00f5lainstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud omakapitaliinstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavad varad Finantsvarasid ei liigitata \u00fcmber p\u00e4rast nende esmast kajastamist, v\u00e4lja arvatud juhul, kui kontsern muudab oma finantsvarade juhtimise \u00e4rimudelit. Sellisel juhul liigitatakse \u00fcmber k\u00f5ik m\u00f5jutatud finantsvarad \u00e4rimudeli muutmisele j\u00e4rgneva aruandeperioodi esimesel p\u00e4eval. Finantsvara m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses kui see vastab m\u00f5lemale j\u00e4rgnevale tingimusele ja seda ei ole m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavaks: - seda hoitakse \u00e4rimudelis, mille eesm\u00e4rk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude saamiseks - selle lepingutingimustest tulenevad kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kuup\u00e4evadel rahavood, mis koosnevad ainult p\u00f5hiosast ja tasumata p\u00f5hiosalt arvestatud intressimaksetest K\u00f5iki finantsvarasid, mida ei liigitata korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavateks, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. See h\u00f5lmab k\u00f5iki tuletisinstrumente. Finantsvarade hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Netokasumeid ja -kahjumeid, sealhulgas intressi- v\u00f5i dividenditulu, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Korrigeeritud soetus- maksumust v\u00e4hendatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tingitud kahjumite v\u00f5rra. Intressitulu, v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning v\u00e4\u00e4rtuse langust kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvara kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Kajastamise l\u00f5petamine Finantsvarad Kontsern l\u00f5petab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele l\u00f5pevad v\u00f5i ta annab \u00fcle oma lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab \u00fcle sisuliselt k\u00f5ik finantsvara omandi\u00f5igusega seonduvad riskid ja h\u00fcved, v\u00f5i kui ta ei anna \u00fcle ja tal ei s\u00e4ili sisuliselt k\u00f5iki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja h\u00fcvesid, ent tal ei s\u00e4ili kontrolli vara \u00fcle. Kontsern s\u00f5lmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad \u00fcle, kuid s\u00e4ilitab kas k\u00f5ik v\u00f5i sisuliselt k\u00f5ik \u00fcle antud varadega seonduvad riskid ja h\u00fcved. Sellistel juhtudel ei l\u00f5petata \u00fcleantud vara kajastamist. Tasaarvestused Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik \u00f5igus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas v\u00f5i realiseerida vara ning t\u00e4ita kohustuse samaaegselt. 3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForFinancialAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4809": {
"value": "Kajastamine ja esmane m\u00f5\u00f5tmine N\u00f5uded ostjate vastu v\u00f5etakse arvele nende tekkimise kuup\u00e4eval. K\u00f5iki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt p\u00e4eval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (v\u00e4lja arvatud juhul, kui tegemist on n\u00f5udega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) v\u00f5i -kohustust m\u00f5\u00f5detakse esmasel kajastamisel \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millele lisatakse, juhul kui vara v\u00f5i kohustust ei kajastata \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara v\u00f5i kohustuse omandamise v\u00f5i emiteerimisega. N\u00f5udeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas. Lisa 9 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded Aruandeperioodil kanti kulusse ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvaid ja lootusetuid n\u00f5udeid ostjate vastu summas 153 tuhat eurot (2021: 99 tuhat eurot). Kontserni n\u00f5uete (v\u00e4lja arvatud sihtfinantseerimisega seotud n\u00f5uete) krediidi- ja valuutariskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave sihtfinantseerimise kohta on esitatud lisas 5. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 N\u00f5uded ostjate vastu 20 384 15 763 Ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvate n\u00f5uete allahindlus -481 -468 Sihtfinantseerimine 9 123 9 806 N\u00f5uded seotud osapoolte vastu 43 69 Muud n\u00f5uded 2 311 4 128 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded kokku 31 380 29 298 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfTradeAndOtherReceivablesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4810": {
"value": "Kajastamine ja esmane m\u00f5\u00f5tmine N\u00f5uded ostjate vastu v\u00f5etakse arvele nende tekkimise kuup\u00e4eval. K\u00f5iki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt p\u00e4eval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (v\u00e4lja arvatud juhul, kui tegemist on n\u00f5udega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) v\u00f5i -kohustust m\u00f5\u00f5detakse esmasel kajastamisel \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millele lisatakse, juhul kui vara v\u00f5i kohustust ei kajastata \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara v\u00f5i kohustuse omandamise v\u00f5i emiteerimisega. N\u00f5udeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForTradeAndOtherReceivablesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4849": {
"value": "Finantsvarade hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Netokasumeid ja -kahjumeid, sealhulgas intressi- v\u00f5i dividenditulu, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Korrigeeritud soetus- maksumust v\u00e4hendatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tingitud kahjumite v\u00f5rra. Intressitulu, v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning v\u00e4\u00e4rtuse langust kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvara kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustused - liigitamine, hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantskohustusi liigitatakse korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavateks. Finantskohustusust m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, kui see on kauplemiseesm\u00e4rgil soetatud, tuletisinstrumendina k\u00e4sitletav v\u00f5i esmasel kajastamisel sellesse kategooriasse liigitatud. Finantskohustusi, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning netokasumeid- ja kahjumeid, sealhulgas intressikulusid, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Muid finantskohustusi m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Intressikulusid ja v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse samuti kasumis v\u00f5i kahjumis. Kajastamise l\u00f5petamine Finantsvarad Kontsern l\u00f5petab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele l\u00f5pevad v\u00f5i ta annab \u00fcle oma lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab \u00fcle sisuliselt k\u00f5ik finantsvara omandi\u00f5igusega seonduvad riskid ja h\u00fcved, v\u00f5i kui ta ei anna \u00fcle ja tal ei s\u00e4ili sisuliselt k\u00f5iki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja h\u00fcvesid, ent tal ei s\u00e4ili kontrolli vara \u00fcle. Kontsern s\u00f5lmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad \u00fcle, kuid s\u00e4ilitab kas k\u00f5ik v\u00f5i sisuliselt k\u00f5ik \u00fcle antud varadega seonduvad riskid ja h\u00fcved. Sellistel juhtudel ei l\u00f5petata \u00fcleantud vara kajastamist. Finantskohustused Kontsern l\u00f5petab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus m\u00e4\u00e4ratletud kohustus on t\u00e4idetud, t\u00fchistatud v\u00f5i aegunud. Samuti l\u00f5petab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul v\u00f5etakse arvele muudetud tingimustel p\u00f5hinev uus finantskohustus \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas v\u00f5imalikke \u00fcle antud mitterahalisi varasid v\u00f5i v\u00f5etud kohustusi) vahel kasumis v\u00f5i kahjumis. Tasaarvestused Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik \u00f5igus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas v\u00f5i realiseerida vara ning t\u00e4ita kohustuse samaaegselt. 3.3. Finantsinstrumendid Kajastamine ja esmane m\u00f5\u00f5tmine N\u00f5uded ostjate vastu v\u00f5etakse arvele nende tekkimise kuup\u00e4eval. K\u00f5iki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt p\u00e4eval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (v\u00e4lja arvatud juhul, kui tegemist on n\u00f5udega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) v\u00f5i -kohustust m\u00f5\u00f5detakse esmasel kajastamisel \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millele lisatakse, juhul kui vara v\u00f5i kohustust ei kajastata \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara v\u00f5i kohustuse omandamise v\u00f5i emiteerimisega. N\u00f5udeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas. Liigitamine ja hilisem m\u00f5\u00f5tmine Finantsvarad Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarasid nende m\u00f5\u00f5tmise alusel j\u00e4rgmiselt: - korrigeeritud soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad varad - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud v\u00f5lainstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud omakapitaliinstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavad varad Finantsvarasid ei liigitata \u00fcmber p\u00e4rast nende esmast kajastamist, v\u00e4lja arvatud juhul, kui kontsern muudab oma finantsvarade juhtimise \u00e4rimudelit. Sellisel juhul liigitatakse \u00fcmber k\u00f5ik m\u00f5jutatud finantsvarad \u00e4rimudeli muutmisele j\u00e4rgneva aruandeperioodi esimesel p\u00e4eval. Finantsvara m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses kui see vastab m\u00f5lemale j\u00e4rgnevale tingimusele ja seda ei ole m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavaks: - seda hoitakse \u00e4rimudelis, mille eesm\u00e4rk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude saamiseks - selle lepingutingimustest tulenevad kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kuup\u00e4evadel rahavood, mis koosnevad ainult p\u00f5hiosast ja tasumata p\u00f5hiosalt arvestatud intressimaksetest K\u00f5iki finantsvarasid, mida ei liigitata korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavateks, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. See h\u00f5lmab k\u00f5iki tuletisinstrumente. 3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. 3.19. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramine Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamisp\u00f5him\u00f5tted n\u00f5uavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramist. \u00d5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks m\u00f5\u00f5tmise ja/v\u00f5i avalikustamise eesm\u00e4rgil, kasutades j\u00e4rgmisi meetodeid. T\u00e4iendavat teavet \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel aluseks v\u00f5etud eelduste kohta leiab vastavat vara v\u00f5i kohustust k\u00e4sitlevast lisast. Vara v\u00f5i kohustuse \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutab kontsern j\u00e4lgitavaid turuandmeid nii palju kui v\u00f5imalik. \u00d5iglased v\u00e4\u00e4rtused on liigitatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, l\u00e4htudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest. \u2022 1. tase: identsete varade v\u00f5i kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel \u2022 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara v\u00f5i kohustuse kohta j\u00e4lgitavad kas otse (st hindadena) v\u00f5i kaudselt (st on tuletatud hindadest) \u2022 3. tase: vara v\u00f5i kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei p\u00f5hine j\u00e4lgitavatel turuandmetel (mittej\u00e4lgitavad sisendid) Laevad (3. tase) Laevade turuv\u00e4\u00e4rtus on hinnangul p\u00f5hinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuup\u00e4eval minema \u00fcle tehingut sooritada soovivalt m\u00fc\u00fcjalt tehingut sooritada soovivale ostjale s\u00f5ltumatus ja v\u00f5rdsetel alustel toimuvas tehingus peale k\u00f5igile n\u00f5uetele vastavat m\u00fc\u00fcgitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutab kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse arvutamisel kasutatakse hindajate m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse ja stressitingimustes toimuva m\u00fc\u00fcgi korral m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse kaalutud keskmist. \u00dcmberhindamist ei tehta, kui arvutatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahe on ebaoluline. \u00dcmberhindluse sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Immateriaalne vara (3. tase) \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud patentide ja kaubam\u00e4rkide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud kliendisuhete \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse p\u00e4rast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate k\u00f5igi muude varade \u00f5iglane tootlus. Muude immateriaalsete varade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast m\u00fc\u00fcgist. Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase) Avalikustamise eesm\u00e4rgil kindlaks m\u00e4\u00e4ratav \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus arvutatakse tulevaste p\u00f5hisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuup\u00e4eva intressi turum\u00e4\u00e4raga. Lisa 16 Intressikandvad v\u00f5lakohustused 1 Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselev\u00f5tuga. \u00b2 Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurotSeisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2023-2024 6.30% 67 10 77 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2023-2033 2.18-2.42% 20 958 86 137 107 095 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 15 0 15 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2023-2034 EURIBOR+2.68% 144 009 602 318 746 327 V\u00f5lakohustused kokku 165 049 688 465 853 514 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2022-2023 5.67% 73 43 116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2022-2033 2.18-2.25% 16 488 99 915 116 403 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 180 0 180 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2022-2029 EURIBOR+2.47% 227 695 435 531 663 226 V\u00f5lakohustused kokku 244 436 535 489 779 925 Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Lisa 25 Finantsriskide juhtimine \u00dclevaade Kontsern on seoses finantsinstrumentide kasutamisega avatud j\u00e4rgmistele riskidele: \u2022 krediidirisk \u2022 likviidsusrisk \u2022 tururisk J\u00e4rgnevalt kirjeldatakse iga riski eraldi, k\u00e4sitledes kontserni eesm\u00e4rke, p\u00f5him\u00f5tteid ja protseduure riskide m\u00f5\u00f5tmisel ja juhtimisel ning antakse \u00fclevaade kontserni kapitalijuhtimisest. \u00dcldvastutus kontserni riskide juhtimise raamistiku kujundamise ja j\u00e4relevalve eest lasub juhatusel. Kontserni finantsdivisjon vastutab riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja j\u00e4lgimise eest. Kontserni riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tted on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud selleks, et tuvastada ja anal\u00fc\u00fcsida riske, mis v\u00f5ivad kontserni ohustada, kehtestada vajalikud riskide piirid ja kontrollimehhanismid ning j\u00e4lgida riske ja kehtestatud piiridest kinnipidamist. Riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tteid ja s\u00fcsteeme vaadatakse regulaarselt \u00fcle, et kohandada neid vastavalt turutingimuste ning kontserni tegevuse muutustele. Krediidirisk Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern v\u00f5ib kanda, kui vastaspool j\u00e4tab oma finantskohustused t\u00e4itmata. Krediidiriski peamised allikad on n\u00f5uded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu t\u00f5ttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline. Maksimaalne krediidirisk aruandekuup\u00e4eva seisuga oli j\u00e4rgmine: Kontserni n\u00f5uetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni m\u00f5jutab peamiselt iga kliendi erip\u00e4ra. Krediidiriski j\u00e4lgimiseks on kliendid jaotatud r\u00fchmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. R\u00fchmitamisel l\u00e4htutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilise isikuga, reisib\u00fcrooga v\u00f5i krediidilimiidiga kliendiga, samuti v\u00f5etakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, makset\u00e4htaegu ja varasemaid makseraskusi. N\u00f5uded ostjate vastu on p\u00f5hiliselt seotud reisib\u00fcroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv v\u00e4hendab n\u00f5uetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni. Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidiv\u00f5imet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad m\u00f5ned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidiv\u00f5ime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 114 935 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded (lisad 9, 13) 22 589 19 870 Kokku 137 524 147 426 Standardi IFRS 9 kohaselt m\u00f5\u00f5dab kontsern n\u00f5uete v\u00e4\u00e4rtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse t\u00e4htaja vahemikku j\u00e4\u00e4vate n\u00f5uete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse \u00fcmber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel. N\u00f5uete struktuur t\u00e4htp\u00e4eva j\u00e4rgi oli aruandekuup\u00e4eva seisuga j\u00e4rgmine: Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente k\u00f5rge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB v\u00f5i k\u00f5rgem reiting) panganduskontsernides. Likviidsusrisk Likviidsusrisk t\u00e4hendab seda, et kontsern ei pruugi olla v\u00f5imeline oma finantskohustuste \u00f5igeaegseks t\u00e4itmiseks. Kontserni p\u00f5him\u00f5te likviidsuse juhtimisel on nii tava- kui ka keerulises olukorras alati tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste t\u00e4htaegseks t\u00e4itmiseks ilma vastuv\u00f5etamatuid kahjumeid kandmata ning kontserni mainet kahjustamata. Kontserni madal l\u00fchiajaliste kohustuste kattekordaja kajastab tavap\u00e4rast \u00e4ritegevust. Suur osa m\u00fc\u00fcgist toimub ettemaksete, pangakaardi- v\u00f5i sularahamaksete alusel, seega on rahavahetuse ts\u00fckkel negatiivne ja \u00fcldiselt saab kontsern m\u00fc\u00fcgist saadava raha enne, kui ta peab ise oma varustajatele maksma. Kontserni eesm\u00e4rk on hoida tasakaalu finantseerimise j\u00e4tkuvuse ja paindlikkuse vahel, kasutades pankade arvelduskrediite, pangalaene ja v\u00f5lakirju. Kontserni rahavoogude v\u00f5imalikult efektiivseks juhtimiseks on loodud kontsernikontode s\u00fcsteemid (kontserni \u00fchiskassad) Eestis ja Soomes. Vabad likviidsed vahendid investeeritakse l\u00fchiajalistesse rahaturu instrumentidesse. Tallink Grupp AS on kontserni likviidsusriski v\u00e4hendamiseks s\u00f5lminud neli arvelduskrediidilepingut (vt t\u00e4psemalt lisa 16). Tuhandetes eurodes 2022 2021 Saldo seisuga 1. jaanuar 468 539 Maha kantud summad -127 -171 Kajastatud kahjum v\u00e4\u00e4rtuse langusest 153 99 Eelmistel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tuleneva kahjumi t\u00fchistamine -13 1 Saldo seisuga 31. detsember 481 468 Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 20 579 -116 20 463 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 923 -34 1 889 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 222 -14 208 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 121 -93 28 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 225 -224 1 Kokku 23 070 -481 22 589 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 18 568 -128 18 440 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 422 -26 1 396 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 2 -2 0 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 82 -48 34 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 264 -264 0 Kokku 20 338 -468 19 870 Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot). Pankadega s\u00f5lmitud laenulepingutes on kontsern n\u00f5ustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tted on v\u00f5imelised v\u00e4hemalt k\u00e4esoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele j\u00e4rgneva aasta jooksul j\u00e4tkuvalt tegutsema. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud likviidsusrisk 31. detsembri seisuga v\u00f5etud finantskohustuste t\u00e4itmise v\u00f5i v\u00f5imaliku t\u00e4itmise t\u00e4htaegadega (tuginedes lepingulistele rahavoogudele). 1 Eeldatav, aluseks intressim\u00e4\u00e4rad ja intressim\u00e4\u00e4ra forvardite tuluk\u00f5verad Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja kontserni juhtkonna hinnangute kohaselt ei ole \u00fckski neist muutunud tegelikuks kohustuseks. Tururisk Tururisk t\u00e4hendab seda, et turuhindade (st valuutakursside, intressim\u00e4\u00e4rade ja omakapitali hindade) muutused m\u00f5jutavad kontserni sissetulekuid v\u00f5i finantsinstrumentide v\u00e4\u00e4rtust. Tururiskide juhtimise eesm\u00e4rk on hoida tururiskid vastuv\u00f5etavates piirides, samas tulusid optimeerides. Tururiskide juhtimiseks tegeleb kontsern tuletisinstrumentide ostu ja m\u00fc\u00fcgiga ning v\u00f5tab finantskohustusi. Valuutakursirisk Kontserni valuutariskid tulenevad v\u00e4lisvaluutas, peamiselt USA dollarites (USD) ja Rootsi kroonides (SEK) fikseeritud m\u00fc\u00fcgituludest, tegevuskuludest ja kohustustest. Kontserni valuutariskid on seotud USA dollariga, milles toimub laevak\u00fctuse ja kindlustuse ostmine, ning Rootsi krooniga, mis on m\u00f5nedel liinidel kasutatav valuuta. Tuhandetes eurodes, 2022 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -68 -10 0 0 -78 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused -20 958 -16 296 -41 999 -27 842 -107 095 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad -63 778 0 0 0 -63 778 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -145 521 -201 722 -248 326 -156 249 -751 818 Intressimaksed\u00b9 -27 512 -21 523 -21 533 -11 990 -82 558 Kokku -257 852 -239 551 -311 858 -196 081 -1 005 342 Tuhandetes eurodes, 2021 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -73 -43 0 0 -116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused -16 488 -16 751 -44 475 -38 689 -116 403 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad -67 687 0 0 0 -67 687 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -228 667 -194 083 -181 500 -61 333 -665 583 Intressimaksed\u00b9 -16 657 -9 523 -9 962 -3 288 -39 430 Kokku -329 572 -220 400 -235 937 -103 310 -889 219 Kontsern v\u00e4hendab valuutatehingutest tulenevaid riske v\u00e4lisvaluuta laekumiste ja v\u00e4ljamaksete \u00fchtlustamisega. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud kontserni finantsinstrumendid valuutade kaupa: Kui majandusaasta l\u00f5pu seisuga oleks euro v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4rgmiste valuutade suhtes tugevnenud 10 protsenti, oleks kasum v\u00f5i kahjum ja omakapital kasvanud (kahanenud) j\u00e4rgmiselt (eeldusel, et tundlikkuse anal\u00fc\u00fcsi \u00fclej\u00e4\u00e4nud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti anal\u00fc\u00fcs ka 2021. aasta kohta. Intressim\u00e4\u00e4ra risk Kontserni intressim\u00e4\u00e4ra risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest. Intressim\u00e4\u00e4ra risk, st v\u00f5imalus, et intressim\u00e4\u00e4rade k\u00f5ikumine avaldab olulist m\u00f5ju kontserni kasumlikkusele ja rahavoogudele, tuleneb peamiselt muutuva intressim\u00e4\u00e4raga pikaajalistest pangalaenudest. Tuhandetes eurodes, 2022 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 108 335 160 6 334 106 114 935 N\u00f5uded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvad n\u00f5uded 19 316 0 610 20 19 946 Muud finantsvarad 1 896 50 658 39 2 643 Kokku 129 547 210 7 602 165 137 524 V\u00f5lakohustuste l\u00fchiajaline osa -164 061 0 -988 0 -165 049 V\u00f5lad tarnijatele -38 181 -172 -2 049 -205 -40 607 Muud l\u00fchiajalised kohustused -25 156 0 -4 583 -2 -29 741 V\u00f5lakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -688 277 0 -188 0 -688 465 Kokku -915 675 -172 -7 808 -207 -923 862 Neto (eurodes) -786 128 38 -206 -42 -786 338 Tuhandetes eurodes, 2021 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 118 040 32 9 421 63 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvad n\u00f5uded 15 140 0 199 25 15 364 Muud finantsvarad 2 834 0 1 662 10 4 506 Kokku 136 014 32 11 282 98 147 426 V\u00f5lakohustuste l\u00fchiajaline osa -243 481 0 -949 -6 -244 436 V\u00f5lad tarnijatele -39 255 -284 -4 512 -347 -44 398 Muud l\u00fchiajalised kohustused -22 449 0 -7 678 -2 -30 129 V\u00f5lakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -534 310 0 -1 162 -17 -535 489 Kokku -839 495 -284 -14 301 -372 -854 452 Neto (eurodes) -703 481 -252 -3 019 -274 -707 026 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022. aasta kasum v\u00f5i kahjum 2021. aasta kasum v\u00f5i kahjum USD -4 25 SEK 21 302 NOK 0 0 Muu 4 27 Aruandekuup\u00e4eval oli kontserni intressikandvate finantskohustuste intressim\u00e4\u00e4rade struktuur j\u00e4rgmineKontserni muutuva intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustused p\u00f5hinevad peamiselt EURIBOR-i m\u00e4\u00e4radel. 2022. aasta jooksul t\u00f5usis 6 kuu EURIBOR tasemelt \u20130,539% 3. jaanuaril tasemele 2,693% 30. detsembril. 2023. aasta veebruari l\u00f5puks oli 6 kuu EURIBOR \u00fcletanud 3% piiri. Kui aruandekuup\u00e4eval oleks toimunud 10 baaspunkti suurune muutus intressikandvate finantskohustuste intressim\u00e4\u00e4rades, oleks kasum ja omakapital kasvanud (kahanenud) j\u00e4rgmiselt (eeldusel, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti anal\u00fc\u00fcs ka 2021. aasta kohta. ntressim\u00e4\u00e4ra riske anal\u00fc\u00fcsides kaalutakse mitmesuguseid riskimaandamise v\u00f5imalusi, sh muutuva intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustuste refinantseerimist fikseeritud intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustustega. Kontserni juhtkond on hinnanud kontserni varade ja kohustustega seotud intressim\u00e4\u00e4ra riske ja leidnud, et olulisi riske ei esine. Finantsinstrumentide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus K\u00f5iki finantsvarasid ja -kohustusi m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, v\u00e4lja arvatud tuletisinstrumendid, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud kontserni finantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oluliselt nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest. Kapitali juhtimine Kontsern loeb kapitaliks kogu omakapitali. Seisuga 31. detsember 2022 oli omakapital kokku 706 931 tuhat eurot (2021: 692 516 tuhat eurot). Kontserni p\u00f5him\u00f5te on hoida tugevat kapitalibaasi, et s\u00e4ilitada investorite, v\u00f5lausaldajate ja turu usaldus ning tagada ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutlik areng. Kontsern on teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid ning tugev omakapitalibaas on olnud seejuures oluliseks investeeringuid soodustavaks teguriks. Kontsern p\u00fc\u00fcab hoida tasakaalu k\u00f5rgemast laenutasemest loodetava suurema tulu ning tugevast kapitalibaasist tulenevate eeliste ja turvalisuse vahel. 8. veebruaril 2011 toimunud aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul tutvustas juhtkond kontserni strateegilist eesm\u00e4rki: saavutada optimaalne v\u00f5lakoormus, mis v\u00f5imaldaks kontsernil hakata maksma dividende. Juhtkonna arvates v\u00f5iks kontserni omakapitali m\u00e4\u00e4r olla vahemikus 40% ja 50% ning netov\u00f5la ja EBITDA suhe alla 5. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni omakapitali m\u00e4\u00e4r 41,8% ning netov\u00f5la ja EBITDA suhe 5,4 (2021: vastavalt 43,7% ja 11,2). Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettev\u00f5tte pikaajalisi huve silmas pidades teeb juhtkond aktsion\u00e4ride korralisele \u00fcldkoosolekule ettepaneku 2023. aastal 2022. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta (2021: 2021. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta). Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Fikseeritud m\u00e4\u00e4raga finantskohustused 294 665 129 628 Muutuva m\u00e4\u00e4raga finantskohustused 451 739 533 714 Kokku 746 404 663 342 Tuhandetes eurodes 2022 2021 T\u00f5us 10 baaspunkti -452 -534 Langus 10 baaspunkti 452 534 Kontsernil on \u00f5igus osta turult omaaktsiaid; nende ostude ajastamine s\u00f5ltub turuhindadest, kontserni likviidsuspositsioonist ning \u00e4riv\u00e4ljavaadetest. Taoliste otsuste ajastamisele v\u00f5ivad omad piirid seada ka \u00f5iguslikud tegurid. Tagasiost toimub selleks, et aktsiad t\u00fchistada. Kontsernil ei ole praegu kindlat aktsiate tagasiostu kava. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFinancialInstrumentsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4850": {
"value": "Finantsvarade hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Netokasumeid ja -kahjumeid, sealhulgas intressi- v\u00f5i dividenditulu, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvarad, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Neid varasid m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Korrigeeritud soetus- maksumust v\u00e4hendatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tingitud kahjumite v\u00f5rra. Intressitulu, v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning v\u00e4\u00e4rtuse langust kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantsvara kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustused - liigitamine, hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantskohustusi liigitatakse korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavateks. Finantskohustusust m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, kui see on kauplemiseesm\u00e4rgil soetatud, tuletisinstrumendina k\u00e4sitletav v\u00f5i esmasel kajastamisel sellesse kategooriasse liigitatud. Finantskohustusi, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning netokasumeid- ja kahjumeid, sealhulgas intressikulusid, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Muid finantskohustusi m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Intressikulusid ja v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse samuti kasumis v\u00f5i kahjumis. Kajastamise l\u00f5petamine Finantsvarad Kontsern l\u00f5petab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele l\u00f5pevad v\u00f5i ta annab \u00fcle oma lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab \u00fcle sisuliselt k\u00f5ik finantsvara omandi\u00f5igusega seonduvad riskid ja h\u00fcved, v\u00f5i kui ta ei anna \u00fcle ja tal ei s\u00e4ili sisuliselt k\u00f5iki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja h\u00fcvesid, ent tal ei s\u00e4ili kontrolli vara \u00fcle. Kontsern s\u00f5lmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad \u00fcle, kuid s\u00e4ilitab kas k\u00f5ik v\u00f5i sisuliselt k\u00f5ik \u00fcle antud varadega seonduvad riskid ja h\u00fcved. Sellistel juhtudel ei l\u00f5petata \u00fcleantud vara kajastamist. Finantskohustused Kontsern l\u00f5petab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus m\u00e4\u00e4ratletud kohustus on t\u00e4idetud, t\u00fchistatud v\u00f5i aegunud. Samuti l\u00f5petab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul v\u00f5etakse arvele muudetud tingimustel p\u00f5hinev uus finantskohustus \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas v\u00f5imalikke \u00fcle antud mitterahalisi varasid v\u00f5i v\u00f5etud kohustusi) vahel kasumis v\u00f5i kahjumis. Tasaarvestused Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik \u00f5igus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas v\u00f5i realiseerida vara ning t\u00e4ita kohustuse samaaegselt. 3.3. Finantsinstrumendid Kajastamine ja esmane m\u00f5\u00f5tmine N\u00f5uded ostjate vastu v\u00f5etakse arvele nende tekkimise kuup\u00e4eval. K\u00f5iki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt p\u00e4eval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (v\u00e4lja arvatud juhul, kui tegemist on n\u00f5udega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) v\u00f5i -kohustust m\u00f5\u00f5detakse esmasel kajastamisel \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millele lisatakse, juhul kui vara v\u00f5i kohustust ei kajastata \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara v\u00f5i kohustuse omandamise v\u00f5i emiteerimisega. N\u00f5udeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas. Liigitamine ja hilisem m\u00f5\u00f5tmine Finantsvarad Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarasid nende m\u00f5\u00f5tmise alusel j\u00e4rgmiselt: - korrigeeritud soetusmaksumuses m\u00f5\u00f5detavad varad - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud v\u00f5lainstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavad varad - investeeringud omakapitaliinstrumentidesse - \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavad varad Finantsvarasid ei liigitata \u00fcmber p\u00e4rast nende esmast kajastamist, v\u00e4lja arvatud juhul, kui kontsern muudab oma finantsvarade juhtimise \u00e4rimudelit. Sellisel juhul liigitatakse \u00fcmber k\u00f5ik m\u00f5jutatud finantsvarad \u00e4rimudeli muutmisele j\u00e4rgneva aruandeperioodi esimesel p\u00e4eval. Finantsvara m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses kui see vastab m\u00f5lemale j\u00e4rgnevale tingimusele ja seda ei ole m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavaks: - seda hoitakse \u00e4rimudelis, mille eesm\u00e4rk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude saamiseks - selle lepingutingimustest tulenevad kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kuup\u00e4evadel rahavood, mis koosnevad ainult p\u00f5hiosast ja tasumata p\u00f5hiosalt arvestatud intressimaksetest K\u00f5iki finantsvarasid, mida ei liigitata korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi muu koondkasumi m\u00f5\u00f5detavateks, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi. See h\u00f5lmab k\u00f5iki tuletisinstrumente. 3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. 3.19. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramine Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamisp\u00f5him\u00f5tted n\u00f5uavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramist. \u00d5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks m\u00f5\u00f5tmise ja/v\u00f5i avalikustamise eesm\u00e4rgil, kasutades j\u00e4rgmisi meetodeid. T\u00e4iendavat teavet \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel aluseks v\u00f5etud eelduste kohta leiab vastavat vara v\u00f5i kohustust k\u00e4sitlevast lisast. Vara v\u00f5i kohustuse \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutab kontsern j\u00e4lgitavaid turuandmeid nii palju kui v\u00f5imalik. \u00d5iglased v\u00e4\u00e4rtused on liigitatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, l\u00e4htudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest. \u2022 1. tase: identsete varade v\u00f5i kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel \u2022 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara v\u00f5i kohustuse kohta j\u00e4lgitavad kas otse (st hindadena) v\u00f5i kaudselt (st on tuletatud hindadest) \u2022 3. tase: vara v\u00f5i kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei p\u00f5hine j\u00e4lgitavatel turuandmetel (mittej\u00e4lgitavad sisendid) Laevad (3. tase) Laevade turuv\u00e4\u00e4rtus on hinnangul p\u00f5hinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuup\u00e4eval minema \u00fcle tehingut sooritada soovivalt m\u00fc\u00fcjalt tehingut sooritada soovivale ostjale s\u00f5ltumatus ja v\u00f5rdsetel alustel toimuvas tehingus peale k\u00f5igile n\u00f5uetele vastavat m\u00fc\u00fcgitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutab kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse arvutamisel kasutatakse hindajate m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse ja stressitingimustes toimuva m\u00fc\u00fcgi korral m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse kaalutud keskmist. \u00dcmberhindamist ei tehta, kui arvutatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahe on ebaoluline. \u00dcmberhindluse sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Immateriaalne vara (3. tase) \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud patentide ja kaubam\u00e4rkide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud kliendisuhete \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse p\u00e4rast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate k\u00f5igi muude varade \u00f5iglane tootlus. Muude immateriaalsete varade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast m\u00fc\u00fcgist. Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase) Avalikustamise eesm\u00e4rgil kindlaks m\u00e4\u00e4ratav \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus arvutatakse tulevaste p\u00f5hisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuup\u00e4eva intressi turum\u00e4\u00e4raga. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForFinancialInstrumentsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4861": {
"value": "Finantskohustused - liigitamine, hilisem m\u00f5\u00f5tmine ning kasumid ja kahjumid Finantskohustusi liigitatakse korrigeeritud soetusmaksumuses v\u00f5i \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi m\u00f5\u00f5detavateks. Finantskohustusust m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, kui see on kauplemiseesm\u00e4rgil soetatud, tuletisinstrumendina k\u00e4sitletav v\u00f5i esmasel kajastamisel sellesse kategooriasse liigitatud. Finantskohustusi, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi, m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning netokasumeid- ja kahjumeid, sealhulgas intressikulusid, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Muid finantskohustusi m\u00f5\u00f5detakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Intressikulusid ja v\u00e4lisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel tekkiv kasum v\u00f5i kahjum kajastatakse samuti kasumis v\u00f5i kahjumis. Finantskohustused Kontsern l\u00f5petab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus m\u00e4\u00e4ratletud kohustus on t\u00e4idetud, t\u00fchistatud v\u00f5i aegunud. Samuti l\u00f5petab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul v\u00f5etakse arvele muudetud tingimustel p\u00f5hinev uus finantskohustus \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas v\u00f5imalikke \u00fcle antud mitterahalisi varasid v\u00f5i v\u00f5etud kohustusi) vahel kasumis v\u00f5i kahjumis. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForFinancialLiabilitiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4873": {
"value": "Kajastamise l\u00f5petamine Finantsvarad Kontsern l\u00f5petab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele l\u00f5pevad v\u00f5i ta annab \u00fcle oma lepinguj\u00e4rgsed \u00f5igused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab \u00fcle sisuliselt k\u00f5ik finantsvara omandi\u00f5igusega seonduvad riskid ja h\u00fcved, v\u00f5i kui ta ei anna \u00fcle ja tal ei s\u00e4ili sisuliselt k\u00f5iki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja h\u00fcvesid, ent tal ei s\u00e4ili kontrolli vara \u00fcle. Kontsern s\u00f5lmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad \u00fcle, kuid s\u00e4ilitab kas k\u00f5ik v\u00f5i sisuliselt k\u00f5ik \u00fcle antud varadega seonduvad riskid ja h\u00fcved. Sellistel juhtudel ei l\u00f5petata \u00fcleantud vara kajastamist. Finantskohustused Kontsern l\u00f5petab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus m\u00e4\u00e4ratletud kohustus on t\u00e4idetud, t\u00fchistatud v\u00f5i aegunud. Samuti l\u00f5petab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul v\u00f5etakse arvele muudetud tingimustel p\u00f5hinev uus finantskohustus \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Finantskohustuse kajastamise l\u00f5petamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas v\u00f5imalikke \u00fcle antud mitterahalisi varasid v\u00f5i v\u00f5etud kohustusi) vahel kasumis v\u00f5i kahjumis. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForDerecognitionOfFinancialInstrumentsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4895": {
"value": "Tasaarvestused Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik \u00f5igus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas v\u00f5i realiseerida vara ning t\u00e4ita kohustuse samaaegselt. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForOffsettingOfFinancialInstrumentsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4900": {
"value": "Aktsiakapital Lihtaktsiaid loetakse omakapitaliks. Lihtaktsiate ja aktsiaoptsioonide emiteerimisega otseselt seostatavad lisakulud kajastatakse omakapitali v\u00e4hendusena. Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid Vastavalt emaettev\u00f5tte p\u00f5hikirjale on lihtaktsiate maksimaalne arv 2 400 000 000. Iga aktsia annab aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul \u00fche h\u00e4\u00e4le. Omandi\u00f5iguse \u00fclemineku teel soetatud aktsiad annavad \u00f5iguse \u00fcldkoosolekul osalemiseks ja h\u00e4\u00e4letamiseks ainult siis, kui omandi\u00f5iguse \u00fcleminek on registreeritud Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberite keskregistris ajaks, mil m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks \u00fcldkoosolekul osalema \u00f5igustatud aktsion\u00e4ride ring. Lihtaktsiad annavad omanikele k\u00f5ik Eesti \u00e4riseadustikus s\u00e4testatud \u00f5igused, milleks on \u00f5igus osaleda aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi l\u00f5petamisel allesj\u00e4\u00e4nud vara jaotamisel; \u00f5igus saada juhatuselt \u00e4ri\u00fchingu tegevuse kohta teavet; ees\u00f5igus m\u00e4rkida uusi aktsiaid aktsiakapitali suurendamisel (aktsiaid saab m\u00e4rkida proportsionaalselt aktsion\u00e4rile kuuluvate aktsiate nimiv\u00e4\u00e4rtuse summaga) jne. Ajavahemikul 18. august \u2013 1. september 2021 korraldas emaettev\u00f5te uute aktsiate avaliku pakkumise. V\u00e4ljalaskehind oli 0,47 eurot aktsia kohta. Pakkumise tulemusena jaotati investoritele kokku 73 687 024 uut aktsiat. Aktsiakapitali suurendati 34 633 tuhande euro v\u00f5rra. AS-il Tallink Grupp on 743 569 064 (31. detsember 2021: 743 569 064) nimiv\u00e4\u00e4rtuseta registreeritud aktsiat. Iga aktsia arvestuslik v\u00e4\u00e4rtus on 0,47 eurot (31. detsember 2021: 0,47 eurot). Seisuga 31. detsember, tuhandetes 2022 2021 Emiteeritud ja t\u00e4ielikult makstud aktsiate arv 743 569 743 569 Aktsiate arv kokku 743 569 743 569 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Aktsiakapital (lubatud ja registreeritud) 349 477 349 477 Aktsiakapital kokku 349 477 349 477 \u00dclekurss 663 663 \u00dclekurss kokku 663 663 Reservid Kursivahede reserv Kursivahede reservi koondatakse k\u00f5ik v\u00e4lisvaluuta kursivahed, mis tekivad v\u00e4lismaiste majandus\u00fcksuste raamatupidamise aruannete \u00fcmberarvestamisel nende arvestusvaluutast emaettev\u00f5tte esitusvaluutasse. Laevade \u00fcmberhindluse reserv Laevade \u00fcmberhindluse reserv moodustatakse seoses laevade \u00fcmberhindamisega. Laeva v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5ib laeva \u00fcmberhindluse reservi arvata otse jaotamata kasumisse. Teatud osa \u00fcmberhindlusest v\u00f5ib jaotamata kasumisse arvata ka ajal, mil kontsern laeva kasutab. Sellisel juhul moodustub jaotamata kasumisse kantav summa laeva \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning laeva soetusmaksumusel p\u00f5hineva amortisatsiooni vahest. Kontsern kasutab viimati nimetatud v\u00f5imalust. Kohustuslik reservkapital Kohustuslik reservkapital moodustakse vastavalt Eesti \u00e4riseadustiku n\u00f5uetele. Reservkapitali moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Reservkapitali tuleb kanda v\u00e4hemalt 1/20 puhaskasumist, kuni kohustuslik reservkapital moodustab v\u00e4hemalt 1/10 ettev\u00f5tte aktsiakapitalist. Reservkapitali v\u00f5ib kasutada kahjumite katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tohi teha v\u00e4ljamakseid omanikele. Dividendid Tulenevalt halvenenud tegevuskeskkonnast ning ettev\u00f5tte pikaajalisi huve silmas pidades otsustas aktsion\u00e4ride 9. juunil 2022 toimunud \u00fcldkoosolek 2022. aastal dividende mitte maksta. Dividende ei makstud ka 2021. aastal. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Kursivahede reserv 840 360 Laevade \u00fcmberhindluse reserv 33 364 35 411 Kohustuslik reservkapital 32 159 32 159 Reservid kokku 66 363 67 930 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfShareCapitalReservesAndOtherEquityInterestExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4901": {
"value": "Aktsiakapital Lihtaktsiaid loetakse omakapitaliks. Lihtaktsiate ja aktsiaoptsioonide emiteerimisega otseselt seostatavad lisakulud kajastatakse omakapitali v\u00e4hendusena. Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid Vastavalt emaettev\u00f5tte p\u00f5hikirjale on lihtaktsiate maksimaalne arv 2 400 000 000. Iga aktsia annab aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul \u00fche h\u00e4\u00e4le. Omandi\u00f5iguse \u00fclemineku teel soetatud aktsiad annavad \u00f5iguse \u00fcldkoosolekul osalemiseks ja h\u00e4\u00e4letamiseks ainult siis, kui omandi\u00f5iguse \u00fcleminek on registreeritud Eesti v\u00e4\u00e4rtpaberite keskregistris ajaks, mil m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks \u00fcldkoosolekul osalema \u00f5igustatud aktsion\u00e4ride ring. Lihtaktsiad annavad omanikele k\u00f5ik Eesti \u00e4riseadustikus s\u00e4testatud \u00f5igused, milleks on \u00f5igus osaleda aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi l\u00f5petamisel allesj\u00e4\u00e4nud vara jaotamisel; \u00f5igus saada juhatuselt \u00e4ri\u00fchingu tegevuse kohta teavet; ees\u00f5igus m\u00e4rkida uusi aktsiaid aktsiakapitali suurendamisel (aktsiaid saab m\u00e4rkida proportsionaalselt aktsion\u00e4rile kuuluvate aktsiate nimiv\u00e4\u00e4rtuse summaga) jne. Ajavahemikul 18. august \u2013 1. september 2021 korraldas emaettev\u00f5te uute aktsiate avaliku pakkumise. V\u00e4ljalaskehind oli 0,47 eurot aktsia kohta. Pakkumise tulemusena jaotati investoritele kokku 73 687 024 uut aktsiat. Aktsiakapitali suurendati 34 633 tuhande euro v\u00f5rra. AS-il Tallink Grupp on 743 569 064 (31. detsember 2021: 743 569 064) nimiv\u00e4\u00e4rtuseta registreeritud aktsiat. Iga aktsia arvestuslik v\u00e4\u00e4rtus on 0,47 eurot (31. detsember 2021: 0,47 eurot). Seisuga 31. detsember, tuhandetes 2022 2021 Emiteeritud ja t\u00e4ielikult makstud aktsiate arv 743 569 743 569 Aktsiate arv kokku 743 569 743 569 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Aktsiakapital (lubatud ja registreeritud) 349 477 349 477 Aktsiakapital kokku 349 477 349 477 \u00dclekurss 663 663 \u00dclekurss kokku 663 663 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfIssuedCapitalExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4902": {
"value": "Aktsiakapital Lihtaktsiaid loetakse omakapitaliks. Lihtaktsiate ja aktsiaoptsioonide emiteerimisega otseselt seostatavad lisakulud kajastatakse omakapitali v\u00e4hendusena. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForIssuedCapitalExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4916": {
"value": "3.4. Materiaalne p\u00f5hivara Kajastamine ja m\u00f5\u00f5tmine Materiaalne p\u00f5hivara, v\u00e4lja arvatud laevad, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad v\u00f5imalikud allahindlused. Soetusmaksumus h\u00f5lmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega, sh laenukasutuse kulutused (vt lisa 3.8). Omavalmistatud vara soetusmaksumus sisaldab materjali- ja otseseid t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid ning muid kulusid, mis on otseselt seostatavad vara eesm\u00e4rgip\u00e4rase kasutamise ettevalmistamisega. Kui materiaalse p\u00f5hivaraobjekti eri osadel on erineva pikkusega kasulikud eluead, v\u00f5etakse nad arvele eraldi p\u00f5hivaraobjektidena (oluliste komponentidena). Laevu kajastatakse \u00fcmberhinnatud summas (st \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millest on maha arvatud \u00fcmberhindluse kuup\u00e4eva j\u00e4rel arvestatud amortisatsioon). \u00dcmberhindamisi tehakse piisava sagedusega, nii et raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei erineks oluliselt v\u00e4\u00e4rtusest, mis oleks varal aruandeperioodi l\u00f5pul \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse alusel. \u00dcmberhindamise kuup\u00e4eval asendatakse laevade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcmberhindamise kuup\u00e4eval kehtiva \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtusega ning elimineeritakse akumuleeritud amortisatsioon. \u00dcmberhindamisest tulenev v\u00e4\u00e4rtuse suurenemine kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus laevade \u00fcmberhindluse reservina. \u00dcmberhindamisest tulenev v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine kajastatakse kahjumina, v\u00e4lja arvatud sellise varaobjekti puhul, mille varasemast \u00fcmberhindlusest tekkinud positiivne saldo kajastati varem muus koondkasumis. Sellisel juhul tasaarvestatakse v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine varasemast \u00fcmberhindlusest tekkinud laevade \u00fcmberhindluse reservi positiivse saldo arvelt. Igal aastal kantakse \u00fcmberhindluse reservist jaotamata kasumisse summa, mis moodustub vara \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahest, mis oleks kajastatud vara algse soetusmaksumuse alusel. Vara v\u00f5\u00f5randamisel kantakse selle varaobjektiga seotud \u00fcmberhindluse reservi osa jaotamata kasumisse. Hilisemad kulud Arvelev\u00f5etud materiaalse p\u00f5hivaraga seotud hilisemad v\u00e4ljaminekud (nt m\u00f5ne varaobjekti osade asendamine, kuivdokiremont iga kahe v\u00f5i viie aasta j\u00e4rel) lisatakse varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rusele siis, kui on t\u00e4idetud kajastamiseks vajalikud kriteeriumid, st (a) on t\u00f5en\u00e4oline, et kontsern saab v\u00e4ljaminekuga seotud varast tulevikus majanduslikku kasu ja (b) vara soetusv\u00e4\u00e4rtust saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. Asendatud osad kantakse finantsseisundi aruandest v\u00e4lja. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine l\u00f5petatakse, kui vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rdub tema l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusega. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus p\u00f5hineb laevade hinnangulisel realiseerimisv\u00e4\u00e4rtusel laevade kasuliku eluea l\u00f5pus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 ehitised 5\u201350 aastat \u2022 masinad ja seadmed 3\u201310 aastat \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 muu p\u00f5hivara 2\u20135 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta \u2013 laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori \u00fcldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2\u20135 aastat Materiaalse p\u00f5hivara l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse \u00fcle v\u00e4hemalt iga majandusaasta l\u00f5pus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutov\u00e4\u00e4rtusest. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamine l\u00f5petatakse vara v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5i siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest v\u00f5i v\u00f5\u00f5randamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamise l\u00f5petamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ridadel \u201eMuud \u00e4ritulud\u201d v\u00f5i \u201eMuud \u00e4rikulud\u201d perioodil, mil kajastamine l\u00f5peb. Lisa 14 Materiaalne p\u00f5hivara 1 Ostud ja parendused ning \u00fcmberliigitamine h\u00f5lmavad MyStari \u00fcleandmist kogumaksumusega 252 027 tuhat eurot. Tuhandetes eurodes Maa ja ehitised Laevad\u00b9 Masinad ja seadmed Kasutus- \u00f5iguse varad Pooleliolev p\u00f5hivara Kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 1 582 1 082 535 50 472 108 809 79 955 1 323 353 Ostud ja parendused 1 388 175 893 7 152 8 245 16 362 209 040 \u00dcmberliigitamine 0 87 152 5 892 0 -92 967 77 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine 0 -2 587 -159 -222 0 -2 968 Aruandeperioodi amortisatsioon -185 -55 278 -15 425 -20 328 0 -91 216 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 2 785 1 287 715 47 932 96 504 3 350 1 438 286 Seisuga 31. detsember 2022 Raamatupidamislik brutomaksumus 10 065 1 908 961 131 139 156 638 3 350 2 210 153 Akumuleeritud amortisatsioon -7 280 -621 246 -83 207 -60 134 0 -771 867 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 1 477 1 134 564 54 483 94 738 78 223 1 363 485 Ostud ja parendused 259 -398 6 334 35 372 11 239 52 806 \u00dcmberliigitamine 140 3 443 5 924 0 -9 507 0 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine 0 0 -509 -4 054 0 -4 563 Aruandeperioodi amortisatsioon -294 -55 074 -15 760 -17 247 0 -88 375 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 1 582 1 082 535 50 472 108 809 79 955 1 323 353 Seisuga 31. detsember 2021 Raamatupidamislik brutomaksumus 8 677 1 653 461 119 577 151 997 79 955 2 013 667 Akumuleeritud amortisatsioon -7 095 -570 926 -69 105 -43 188 0 -690 314 Kasutus\u00f5iguse varade jagunemine vastavalt materiaalse p\u00f5hivara klassidele Kasutus\u00f5iguse varade v\u00e4\u00e4rtuse languse testimine Kontserni kasutus\u00f5iguse varasid m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeperioodi l\u00f5pus hindab kontsern, kas esineb m\u00e4rke v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Seisuga 31. detsember 2022 testiti diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades tegutsevate hotellide kasutus\u00f5iguse rendivarade kaetavat v\u00e4\u00e4rtust (bilansiline j\u00e4\u00e4kmaksumus 68 364 tuhat eurot), et tuvastada v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtuse langus. Testimiseks kasutas kontsern 2023. aasta \u00fcksikasjalikku eelarvet, eeldades kiiret taastumist p\u00e4rast COVID-19 pandeemia l\u00f5ppu, ning aastate 2024\u20132032 strateegilist prognoosi m\u00fc\u00fcgitulu, kulude ja investeerimistegevuse kohta (2021: \u00fcksikasjalik eelarve 2022. aastaks ja strateegiline prognoos aastateks 2023\u20132031). Aastate 2024\u2013 2032 arvutustes kasutati Eesti hotellide kombineeritud m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4ra 1,7%\u20137,3% ja \u00e4rikulude kasvu kombineeritud m\u00e4\u00e4ra 2,5%\u201314,3% (2021: aastate 2023\u20132031 m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4r 3,0%\u201322,4% ja \u00e4rikulude kasvu m\u00e4\u00e4r 1,7%\u20138,5%). Aastatel 2023\u20132024 arvutati kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks 10,0% ja aastatel 2025\u20132032 7,03% (2021: 10,0% aastateks 2022\u20132023 ja 6,31% aastateks 2024\u20132031). L\u00e4ti hotell peaks prognoosi j\u00e4rgi uuesti avatama 2023. aasta aprillis; testperioodil 2024\u20132030 kasutatud m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4r oli 1,7%\u201326,3% ja \u00e4rikulude kasvu m\u00e4\u00e4r 2,7%\u20138,8%. L\u00e4ti hotelli puhul kasutati aastatel 2023\u20132024 kapitali kaalutud keskmist hinda 10,0% ja aastatel 2025\u20132030 7,48%. V\u00e4\u00e4rtuse langus kajastatakse juhul, kui varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Juhtkonna hinnangul ei olnud varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse vahel 31. detsembri 2022. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2021. aasta seisuga) olulisi erinevusi. Tuhandetes eurodes Ehitised ja ruumid Masinad ja seadmed Kasutus\u00f5iguse varad kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Lisandumised 7 548 697 8 245 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -184 -38 -222 Aruandeperioodi amortisatsioon -19 997 -331 -20 328 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 95 707 797 96 504 Seisuga 31. detsember 2022 Raamatupidamislik brutomaksumus 154 910 1 728 156 638 Akumuleeritud amortisatsioon -59 203 -931 -60 134 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Ostud ja parendused 35 159 213 35 372 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -4 019 -35 -4 054 Aruandeperioodi amortisatsioon -16 902 -345 -17 247 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Seisuga 31. detsember 2021 Raamatupidamislik brutomaksumus 150 576 1 421 151 997 Akumuleeritud amortisatsioon -42 236 -952 -43 188 Laevade \u00fcmberhindlus Kontserni laevu kajastatakse \u00fcmberhinnatud summas, mis m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks aruandeperioodi l\u00f5pus m\u00f5\u00f5detud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse alusel. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutas kontsern kolme s\u00f5ltumatut hindajat. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutati turuinfole tuginevaid, peamiselt mittej\u00e4lgitavaid sisendeid (\u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia 3. tase). Prahitud laevade puhul v\u00f5tab kontserni juhtkond vajaduse korral arvesse ka eeldatavaid rahavoogusid. J\u00e4rgmises tabelis on kajastatud laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutatud hindamistehnikad ning olulised mittej\u00e4lgitavad sisendid. Hindamistehnika Olulised mittej\u00e4lgitavad sisendid Turuv\u00f5rdluse metoodika, kulumeetod: S\u00f5ltumatud hindajad kasutavad m\u00f5lemat meetodit, tehes turuvaatlusi ja uurides samasuguste kasutatud laevade m\u00fc\u00fcgitehinguid ning anal\u00fc\u00fcsides \u00fcldist n\u00f5udlust konkreetse laeva j\u00e4rele maailma eri paikades. Lisaks vaatavad hindajad, kui palju laeva ehitamine maksma l\u00e4ks, arvates sellest maha p\u00f5hjendatud amortisatsioonikulu, ning missugused on samasuguste uute laevade ehitushinnad. Samasuguste laevade m\u00fc\u00fcgihinnad Konkreetsete laevade n\u00f5udluse tase Laevade ehitushinnad Laevade hooldus- ja remondit\u00f6\u00f6de programm \u00dcmberhindamiste sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest, mida hinnatakse iga majandusaasta l\u00f5pus. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, tehakse uus \u00fcmberhindlus. Juhtkonna hinnangul ei olnud seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahel olulisi erinevusi. Viimastel aastatel laevade opereerimist m\u00f5jutanud pandeemia ja Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu ei ole turg likviidne ning sellise tonnaa\u017eiga laevade segmendis tehakse tehinguid v\u00e4ga v\u00e4he. Seet\u00f5ttu tuleb hindamist k\u00e4sitada ebakindlana. S\u00f5ltuvalt sellest, kuidas olukord muutub ja millal reisijatevedu t\u00e4ielikult taastub, korrigeeritakse hindamistulemusi l\u00fchiajalises perspektiivis. Juhtkonna hinnangul on seda liiki vara ostjatel \u00fcldjuhul pikaajalised kavatsused ja plaane tehakse 20\u201330 aastaks ette, mist\u00f5ttu v\u00f5imalikke turuk\u00f5ikumisi tuleb vaadelda ajutistena. Kui laevade v\u00e4\u00e4rtust oleks m\u00f5\u00f5detud soetusmaksumuses, oleksid nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtused olnud j\u00e4rgmised: Seoses iga-aastase \u00fclekandmisega \u00fcmberhindluse reservist jaotamata kasumisse (\u00fcle kantakse vara \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning vara algsel soetusmaksumusel p\u00f5hineva amortisatsiooni vahe) v\u00e4hendati seisuga 31. detsember 2022 \u00fcmberhindluse reservi 2 047 tuhande euro v\u00f5rra (2021: 2 047 tuhande euro v\u00f5rra) ning jaotamata kasumit suurendati sama summa v\u00f5rra. Seisuga 31. detsember 2022 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 2 031 631 Akumuleeritud amortisatsioon -777 280 Raamatupidamislik netomaksumus 1 254 351 Seisuga 31. detsember 2021 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 1 778 543 Akumuleeritud amortisatsioon -731 419 Raamatupidamislik netomaksumus 1 047 124 Seisuga 31. detsember 2022 olid kontserni pangalaenude tagatiseks seatud esimese ja teise j\u00e4rjekoha h\u00fcpoteegid laevadele raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusega 1 267 423 tuhat eurot (2021: 1 060 950 tuhat eurot). Vt ka lisa 16. Laeva kasuliku eluea muudatus 2022. aasta jooksul viis kontsern l\u00e4bi oma laevade kasuliku eluea hindamise. L\u00e4htudes kasutusintensiivsuse, regulaarse hoolduse ja investeeringute anal\u00fc\u00fcsist, j\u00e4reldas kontsern, et laeva Megastar hinnangulist kasulikku eluiga saab 5 aasta v\u00f5rra pikendada. Selle tulemusena pikendati kontserni laeva Megastar eeldatavat kasulikku eluiga 35 aastalt 40 aastani; laeva hinnanguline l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus j\u00e4i samaks. Selle muudatuse t\u00f5ttu v\u00e4henes 2022. aasta amortisatsioonikulu 803 tuhande euro v\u00f5rra. Lepingulised kohustused Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks s\u00f5lmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot. MyStar anti \u00fcle 2022. aasta detsembris. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud kontsernil lepingulisi kohustusi. Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse p\u00f5hivara soetamiseks s\u00f5lmitud lepingulisi kohustusi. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfPropertyPlantAndEquipmentExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4917": {
"value": "3.4. Materiaalne p\u00f5hivara Kajastamine ja m\u00f5\u00f5tmine Materiaalne p\u00f5hivara, v\u00e4lja arvatud laevad, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad v\u00f5imalikud allahindlused. Soetusmaksumus h\u00f5lmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega, sh laenukasutuse kulutused (vt lisa 3.8). Omavalmistatud vara soetusmaksumus sisaldab materjali- ja otseseid t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid ning muid kulusid, mis on otseselt seostatavad vara eesm\u00e4rgip\u00e4rase kasutamise ettevalmistamisega. Kui materiaalse p\u00f5hivaraobjekti eri osadel on erineva pikkusega kasulikud eluead, v\u00f5etakse nad arvele eraldi p\u00f5hivaraobjektidena (oluliste komponentidena). Laevu kajastatakse \u00fcmberhinnatud summas (st \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses, millest on maha arvatud \u00fcmberhindluse kuup\u00e4eva j\u00e4rel arvestatud amortisatsioon). \u00dcmberhindamisi tehakse piisava sagedusega, nii et raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei erineks oluliselt v\u00e4\u00e4rtusest, mis oleks varal aruandeperioodi l\u00f5pul \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse alusel. \u00dcmberhindamise kuup\u00e4eval asendatakse laevade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcmberhindamise kuup\u00e4eval kehtiva \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtusega ning elimineeritakse akumuleeritud amortisatsioon. \u00dcmberhindamisest tulenev v\u00e4\u00e4rtuse suurenemine kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus laevade \u00fcmberhindluse reservina. \u00dcmberhindamisest tulenev v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine kajastatakse kahjumina, v\u00e4lja arvatud sellise varaobjekti puhul, mille varasemast \u00fcmberhindlusest tekkinud positiivne saldo kajastati varem muus koondkasumis. Sellisel juhul tasaarvestatakse v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine varasemast \u00fcmberhindlusest tekkinud laevade \u00fcmberhindluse reservi positiivse saldo arvelt. Igal aastal kantakse \u00fcmberhindluse reservist jaotamata kasumisse summa, mis moodustub vara \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahest, mis oleks kajastatud vara algse soetusmaksumuse alusel. Vara v\u00f5\u00f5randamisel kantakse selle varaobjektiga seotud \u00fcmberhindluse reservi osa jaotamata kasumisse. Hilisemad kulud Arvelev\u00f5etud materiaalse p\u00f5hivaraga seotud hilisemad v\u00e4ljaminekud (nt m\u00f5ne varaobjekti osade asendamine, kuivdokiremont iga kahe v\u00f5i viie aasta j\u00e4rel) lisatakse varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rusele siis, kui on t\u00e4idetud kajastamiseks vajalikud kriteeriumid, st (a) on t\u00f5en\u00e4oline, et kontsern saab v\u00e4ljaminekuga seotud varast tulevikus majanduslikku kasu ja (b) vara soetusv\u00e4\u00e4rtust saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. Asendatud osad kantakse finantsseisundi aruandest v\u00e4lja. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine l\u00f5petatakse, kui vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rdub tema l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusega. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus p\u00f5hineb laevade hinnangulisel realiseerimisv\u00e4\u00e4rtusel laevade kasuliku eluea l\u00f5pus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 ehitised 5\u201350 aastat \u2022 masinad ja seadmed 3\u201310 aastat \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 muu p\u00f5hivara 2\u20135 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta \u2013 laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori \u00fcldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2\u20135 aastat Materiaalse p\u00f5hivara l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse \u00fcle v\u00e4hemalt iga majandusaasta l\u00f5pus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutov\u00e4\u00e4rtusest. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamine l\u00f5petatakse vara v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5i siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest v\u00f5i v\u00f5\u00f5randamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamise l\u00f5petamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ridadel \u201eMuud \u00e4ritulud\u201d v\u00f5i \u201eMuud \u00e4rikulud\u201d perioodil, mil kajastamine l\u00f5peb. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForPropertyPlantAndEquipmentExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4951": {
"value": "Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine l\u00f5petatakse, kui vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rdub tema l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusega. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus p\u00f5hineb laevade hinnangulisel realiseerimisv\u00e4\u00e4rtusel laevade kasuliku eluea l\u00f5pus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 ehitised 5\u201350 aastat \u2022 masinad ja seadmed 3\u201310 aastat \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 muu p\u00f5hivara 2\u20135 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta \u2013 laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori \u00fcldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2\u20135 aastat Materiaalse p\u00f5hivara l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse \u00fcle v\u00e4hemalt iga majandusaasta l\u00f5pus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutov\u00e4\u00e4rtusest. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamine l\u00f5petatakse vara v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5i siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest v\u00f5i v\u00f5\u00f5randamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamise l\u00f5petamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ridadel \u201eMuud \u00e4ritulud\u201d v\u00f5i \u201eMuud \u00e4rikulud\u201d perioodil, mil kajastamine l\u00f5peb. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud \u00dcldhalduskulud M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude, m\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulude ja \u00fcldhalduskulude koosseisus kajastatud personalikulude jaotus Aruandeperioodil kajastati m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude v\u00e4hendusena sihtfinantseerimine summas 32 519 tuhat eurot, mis oli seotud Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste t\u00f6\u00f6tasudega (2021: 26 719 tuhat eurot). Sihtfinantseeringu saamine tuleneb seadusest. Aruandeperioodil COVID-19-ga seotud abi ei saadud (2021: 411 tuhat eurot). Eesti T\u00f6\u00f6tukassa maksis 2021. aastal otse t\u00f6\u00f6tajatele veel 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud h\u00fcvitist, vt ka lisa 22. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 M\u00fc\u00fcdud kaupade kulud -160 556 -110 451 Sadama- ja stividoritasud -77 198 -62 998 K\u00fctusekulud -144 141 -72 234 Personalikulud -120 018 -86 101 Laevade opereerimiskulud -51 607 -34 363 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -85 894 -82 394 Reisipakettide kulud -6 155 -1 529 Muud kulud -12 348 -5 212 M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud kokku -657 917 -455 282 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Reklaamikulud -14 811 -8 320 Personalikulud -19 580 -16 770 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -1 918 -2 003 Muud kulud -2 487 -2 169 M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud kokku -38 796 -29 262 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Personalikulud -23 255 -21 175 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -10 324 -10 916 Muud kulud -13 976 -13 542 \u00dcldhalduskulud kokku -47 555 -45 633 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgakulud -148 934 -114 661 Sihtfinantseerimine 32 519 27 130 Sotsiaalmaksukulud -44 592 -34 072 Koolituskulud -549 -608 Muud personalikulud -1 297 -1 835 Personalikulud kokku -162 853 -124 046 Sihtfinantseerimisega seotud n\u00f5uded on kajastatud lisas 9. Kontserni t\u00f6\u00f6tajate keskmine arv ja jaotus t\u00f6\u00f6suhte liikide kaupa on esitatud j\u00e4rgmises tabelis. Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta 2022 2021 T\u00f6\u00f6lepingu alusel t\u00f6\u00f6tavad isikud 4 780 3 749 T\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel t\u00f6\u00f6tavad isikud 238 605 Juhatuse liikmed 5 6 Keskmine t\u00f6\u00f6tajate arv kokku 5 023 4 360 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Puhaskasum valuutakursi muutustest 0 31 Tulu muudelt finantsvaradelt 215 3 Finantstulud kokku 215 34 Puhaskahjum valuutakursi muutustest -34 0 Kulu muudelt finantsvaradelt 0 -75 Intressikulu finantskohustustelt, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses -22 447 -19 424 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 -2 422 Finantskulud kokku -24 871 -21 921 Finantstulud ja -kulud kokku -24 656 -21 887 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfExpensesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4952": {
"value": "Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine l\u00f5petatakse, kui vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rdub tema l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusega. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus p\u00f5hineb laevade hinnangulisel realiseerimisv\u00e4\u00e4rtusel laevade kasuliku eluea l\u00f5pus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 ehitised 5\u201350 aastat \u2022 masinad ja seadmed 3\u201310 aastat \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 muu p\u00f5hivara 2\u20135 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta \u2013 laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori \u00fcldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2\u20135 aastat Materiaalse p\u00f5hivara l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse \u00fcle v\u00e4hemalt iga majandusaasta l\u00f5pus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutov\u00e4\u00e4rtusest. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamine l\u00f5petatakse vara v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5i siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest v\u00f5i v\u00f5\u00f5randamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamise l\u00f5petamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ridadel \u201eMuud \u00e4ritulud\u201d v\u00f5i \u201eMuud \u00e4rikulud\u201d perioodil, mil kajastamine l\u00f5peb. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForExpensesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4953": {
"value": "Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine l\u00f5petatakse, kui vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rdub tema l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusega. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus p\u00f5hineb laevade hinnangulisel realiseerimisv\u00e4\u00e4rtusel laevade kasuliku eluea l\u00f5pus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 ehitised 5\u201350 aastat \u2022 masinad ja seadmed 3\u201310 aastat \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 muu p\u00f5hivara 2\u20135 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta \u2013 laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori \u00fcldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2\u20135 aastat Materiaalse p\u00f5hivara l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse \u00fcle v\u00e4hemalt iga majandusaasta l\u00f5pus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutov\u00e4\u00e4rtusest. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamine l\u00f5petatakse vara v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5i siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest v\u00f5i v\u00f5\u00f5randamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamise l\u00f5petamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ridadel \u201eMuud \u00e4ritulud\u201d v\u00f5i \u201eMuud \u00e4rikulud\u201d perioodil, mil kajastamine l\u00f5peb. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud \u00dcldhalduskulud 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 M\u00fc\u00fcdud kaupade kulud -160 556 -110 451 Sadama- ja stividoritasud -77 198 -62 998 K\u00fctusekulud -144 141 -72 234 Personalikulud -120 018 -86 101 Laevade opereerimiskulud -51 607 -34 363 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -85 894 -82 394 Reisipakettide kulud -6 155 -1 529 Muud kulud -12 348 -5 212 M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud kokku -657 917 -455 282 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Reklaamikulud -14 811 -8 320 Personalikulud -19 580 -16 770 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -1 918 -2 003 Muud kulud -2 487 -2 169 M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud kokku -38 796 -29 262 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Personalikulud -23 255 -21 175 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -10 324 -10 916 Muud kulud -13 976 -13 542 \u00dcldhalduskulud kokku -47 555 -45 633 Lisa 14 Materiaalne p\u00f5hivara 1 Ostud ja parendused ning \u00fcmberliigitamine h\u00f5lmavad MyStari \u00fcleandmist kogumaksumusega 252 027 tuhat eurot. Tuhandetes eurodes Maa ja ehitised Laevad\u00b9 Masinad ja seadmed Kasutus- \u00f5iguse varad Pooleliolev p\u00f5hivara Kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 1 582 1 082 535 50 472 108 809 79 955 1 323 353 Ostud ja parendused 1 388 175 893 7 152 8 245 16 362 209 040 \u00dcmberliigitamine 0 87 152 5 892 0 -92 967 77 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine 0 -2 587 -159 -222 0 -2 968 Aruandeperioodi amortisatsioon -185 -55 278 -15 425 -20 328 0 -91 216 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 2 785 1 287 715 47 932 96 504 3 350 1 438 286 Seisuga 31. detsember 2022 Raamatupidamislik brutomaksumus 10 065 1 908 961 131 139 156 638 3 350 2 210 153 Akumuleeritud amortisatsioon -7 280 -621 246 -83 207 -60 134 0 -771 867 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 1 477 1 134 564 54 483 94 738 78 223 1 363 485 Ostud ja parendused 259 -398 6 334 35 372 11 239 52 806 \u00dcmberliigitamine 140 3 443 5 924 0 -9 507 0 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine 0 0 -509 -4 054 0 -4 563 Aruandeperioodi amortisatsioon -294 -55 074 -15 760 -17 247 0 -88 375 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 1 582 1 082 535 50 472 108 809 79 955 1 323 353 Seisuga 31. detsember 2021 Raamatupidamislik brutomaksumus 8 677 1 653 461 119 577 151 997 79 955 2 013 667 Akumuleeritud amortisatsioon -7 095 -570 926 -69 105 -43 188 0 -690 314 Kasutus\u00f5iguse varade jagunemine vastavalt materiaalse p\u00f5hivara klassidele Kasutus\u00f5iguse varade v\u00e4\u00e4rtuse languse testimine Kontserni kasutus\u00f5iguse varasid m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeperioodi l\u00f5pus hindab kontsern, kas esineb m\u00e4rke v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Seisuga 31. detsember 2022 testiti diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades tegutsevate hotellide kasutus\u00f5iguse rendivarade kaetavat v\u00e4\u00e4rtust (bilansiline j\u00e4\u00e4kmaksumus 68 364 tuhat eurot), et tuvastada v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtuse langus. Testimiseks kasutas kontsern 2023. aasta \u00fcksikasjalikku eelarvet, eeldades kiiret taastumist p\u00e4rast COVID-19 pandeemia l\u00f5ppu, ning aastate 2024\u20132032 strateegilist prognoosi m\u00fc\u00fcgitulu, kulude ja investeerimistegevuse kohta (2021: \u00fcksikasjalik eelarve 2022. aastaks ja strateegiline prognoos aastateks 2023\u20132031). Aastate 2024\u2013 2032 arvutustes kasutati Eesti hotellide kombineeritud m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4ra 1,7%\u20137,3% ja \u00e4rikulude kasvu kombineeritud m\u00e4\u00e4ra 2,5%\u201314,3% (2021: aastate 2023\u20132031 m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4r 3,0%\u201322,4% ja \u00e4rikulude kasvu m\u00e4\u00e4r 1,7%\u20138,5%). Aastatel 2023\u20132024 arvutati kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks 10,0% ja aastatel 2025\u20132032 7,03% (2021: 10,0% aastateks 2022\u20132023 ja 6,31% aastateks 2024\u20132031). L\u00e4ti hotell peaks prognoosi j\u00e4rgi uuesti avatama 2023. aasta aprillis; testperioodil 2024\u20132030 kasutatud m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4r oli 1,7%\u201326,3% ja \u00e4rikulude kasvu m\u00e4\u00e4r 2,7%\u20138,8%. L\u00e4ti hotelli puhul kasutati aastatel 2023\u20132024 kapitali kaalutud keskmist hinda 10,0% ja aastatel 2025\u20132030 7,48%. V\u00e4\u00e4rtuse langus kajastatakse juhul, kui varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Juhtkonna hinnangul ei olnud varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse vahel 31. detsembri 2022. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2021. aasta seisuga) olulisi erinevusi. Tuhandetes eurodes Ehitised ja ruumid Masinad ja seadmed Kasutus\u00f5iguse varad kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Lisandumised 7 548 697 8 245 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -184 -38 -222 Aruandeperioodi amortisatsioon -19 997 -331 -20 328 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 95 707 797 96 504 Seisuga 31. detsember 2022 Raamatupidamislik brutomaksumus 154 910 1 728 156 638 Akumuleeritud amortisatsioon -59 203 -931 -60 134 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Ostud ja parendused 35 159 213 35 372 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -4 019 -35 -4 054 Aruandeperioodi amortisatsioon -16 902 -345 -17 247 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Seisuga 31. detsember 2021 Raamatupidamislik brutomaksumus 150 576 1 421 151 997 Akumuleeritud amortisatsioon -42 236 -952 -43 188 Laevade \u00fcmberhindlus Kontserni laevu kajastatakse \u00fcmberhinnatud summas, mis m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks aruandeperioodi l\u00f5pus m\u00f5\u00f5detud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse alusel. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutas kontsern kolme s\u00f5ltumatut hindajat. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutati turuinfole tuginevaid, peamiselt mittej\u00e4lgitavaid sisendeid (\u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia 3. tase). Prahitud laevade puhul v\u00f5tab kontserni juhtkond vajaduse korral arvesse ka eeldatavaid rahavoogusid. J\u00e4rgmises tabelis on kajastatud laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutatud hindamistehnikad ning olulised mittej\u00e4lgitavad sisendid. Hindamistehnika Olulised mittej\u00e4lgitavad sisendid Turuv\u00f5rdluse metoodika, kulumeetod: S\u00f5ltumatud hindajad kasutavad m\u00f5lemat meetodit, tehes turuvaatlusi ja uurides samasuguste kasutatud laevade m\u00fc\u00fcgitehinguid ning anal\u00fc\u00fcsides \u00fcldist n\u00f5udlust konkreetse laeva j\u00e4rele maailma eri paikades. Lisaks vaatavad hindajad, kui palju laeva ehitamine maksma l\u00e4ks, arvates sellest maha p\u00f5hjendatud amortisatsioonikulu, ning missugused on samasuguste uute laevade ehitushinnad. Samasuguste laevade m\u00fc\u00fcgihinnad Konkreetsete laevade n\u00f5udluse tase Laevade ehitushinnad Laevade hooldus- ja remondit\u00f6\u00f6de programm \u00dcmberhindamiste sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest, mida hinnatakse iga majandusaasta l\u00f5pus. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, tehakse uus \u00fcmberhindlus. Juhtkonna hinnangul ei olnud seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahel olulisi erinevusi. Viimastel aastatel laevade opereerimist m\u00f5jutanud pandeemia ja Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu ei ole turg likviidne ning sellise tonnaa\u017eiga laevade segmendis tehakse tehinguid v\u00e4ga v\u00e4he. Seet\u00f5ttu tuleb hindamist k\u00e4sitada ebakindlana. S\u00f5ltuvalt sellest, kuidas olukord muutub ja millal reisijatevedu t\u00e4ielikult taastub, korrigeeritakse hindamistulemusi l\u00fchiajalises perspektiivis. Juhtkonna hinnangul on seda liiki vara ostjatel \u00fcldjuhul pikaajalised kavatsused ja plaane tehakse 20\u201330 aastaks ette, mist\u00f5ttu v\u00f5imalikke turuk\u00f5ikumisi tuleb vaadelda ajutistena. Kui laevade v\u00e4\u00e4rtust oleks m\u00f5\u00f5detud soetusmaksumuses, oleksid nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtused olnud j\u00e4rgmised: Seoses iga-aastase \u00fclekandmisega \u00fcmberhindluse reservist jaotamata kasumisse (\u00fcle kantakse vara \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning vara algsel soetusmaksumusel p\u00f5hineva amortisatsiooni vahe) v\u00e4hendati seisuga 31. detsember 2022 \u00fcmberhindluse reservi 2 047 tuhande euro v\u00f5rra (2021: 2 047 tuhande euro v\u00f5rra) ning jaotamata kasumit suurendati sama summa v\u00f5rraSeisuga 31. detsember 2022 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 2 031 631 Akumuleeritud amortisatsioon -777 280 Raamatupidamislik netomaksumus 1 254 351 Seisuga 31. detsember 2021 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 1 778 543 Akumuleeritud amortisatsioon -731 419 Raamatupidamislik netomaksumus 1 047 124 Seisuga 31. detsember 2022 olid kontserni pangalaenude tagatiseks seatud esimese ja teise j\u00e4rjekoha h\u00fcpoteegid laevadele raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusega 1 267 423 tuhat eurot (2021: 1 060 950 tuhat eurot). Vt ka lisa 16. Laeva kasuliku eluea muudatus 2022. aasta jooksul viis kontsern l\u00e4bi oma laevade kasuliku eluea hindamise. L\u00e4htudes kasutusintensiivsuse, regulaarse hoolduse ja investeeringute anal\u00fc\u00fcsist, j\u00e4reldas kontsern, et laeva Megastar hinnangulist kasulikku eluiga saab 5 aasta v\u00f5rra pikendada. Selle tulemusena pikendati kontserni laeva Megastar eeldatavat kasulikku eluiga 35 aastalt 40 aastani; laeva hinnanguline l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus j\u00e4i samaks. Selle muudatuse t\u00f5ttu v\u00e4henes 2022. aasta amortisatsioonikulu 803 tuhande euro v\u00f5rra. Lepingulised kohustused Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks s\u00f5lmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot. MyStar anti \u00fcle 2022. aasta detsembris. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud kontsernil lepingulisi kohustusi. Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse p\u00f5hivara soetamiseks s\u00f5lmitud lepingulisi kohustusi. Lisa 15 Immateriaalne vara Immateriaalse vara grupid 1 Firmav\u00e4\u00e4rtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti\u2013Soome liinide segmendiga. Eesti\u2013Soome liinidega seotud firmav\u00e4\u00e4rtuse languse testis kasutati kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutusv\u00e4\u00e4rtust. Juhtkond arvutas kasutusv\u00e4\u00e4rtuse viie aasta fikseeritud rahavoogude p\u00f5hjal, kasutades diskontom\u00e4\u00e4ra 7,60% (2021: 6,54%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. Tuhandetes eurodes Firmav\u00e4\u00e4rtus\u00b9 Kaubam\u00e4rk\u00b2 Muu\u00b3 L\u00f5petamata varad Kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Ostud ja parendused 0 0 167 2 360 2 527 \u00dcmberliigitamine 0 0 2 456 -2 533 -77 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 004 0 -6 920 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 11 066 10 174 10 045 538 31 823 Seisuga 31. detsember 2022 Soetusmaksumus 11 066 58 288 44 071 538 113 963 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -48 114 -34 026 0 -82 140 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 11 066 16 006 12 829 547 40 448 Ostud ja parendused 0 0 725 2 058 2 783 \u00dcmberliigitamine 0 0 1 894 -1 894 0 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 022 0 -6 938 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Seisuga 31. detsember 2021 Soetusmaksumus 11 066 58 288 41 699 711 111 764 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -45 198 -30 273 0 -75 471 2 Seoses Silja Oy Ab omandamisega 2006. aastal v\u00f5eti arvele kaubam\u00e4rk v\u00e4\u00e4rtusega 58 288 tuhat eurot. Kaubam\u00e4rgi \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus omandamise kuup\u00e4eval m\u00e4\u00e4rati kindlaks litsentsitasu meetodil. Seisuga 31. detsember 2022 oli kaubam\u00e4rgi j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud amortisatsiooniperiood 3,5 aastat. Seisuga 31. detsember 2022 viidi l\u00e4bi kaubam\u00e4rgi kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Testimisel kasutatud mudeli j\u00e4rgi vaadeldi m\u00fc\u00fcgitulu l\u00fchiajalisel taastumise etapil ja pikaajalisel stabiilse kasvu etapil. P\u00e4rast taastumist kasutati keskmist aastast m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4ra 1,6% (2021: 1,5%), litsentsitasu m\u00e4\u00e4ra 2,25% (2021: 2,25%) ja omakapitali diskontom\u00e4\u00e4ra 11,2% (2021: kaalutud keskmine kapitali hind 9,0%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. 3 Muud immateriaalsed varad koosnevad peamiselt litsentsidest ja IT-tarkvara arenduskuludest. Litsentsid on piiratud kasuliku elueaga ning neid amortiseeritakse 5 kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalsete varade amortisatsioon kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude, turunduskulude ja \u00fcldhalduskulude koosseisus. Lisa 17 Rendid Kontsern kui rentnik Kontsern rendib hotelli- ja kontorihooneid, lao-, restorani- ja kauplusepindasid. Rendiperiood on enamasti fikseeritud ja kontsernil on v\u00f5imalik rendilepingut pikendada. M\u00f5nel juhul t\u00f5useb rendimakse igal aastal, m\u00f5ne rendilepinguga on ette n\u00e4htud tegevuse tulemustest s\u00f5ltuvad t\u00e4iendavad rendimaksed. Kasutus\u00f5iguse varad Kasutus\u00f5iguse varasid kajastatakse materiaalse p\u00f5hivara koosseisus. Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud summad 1 Et tulla toime COVID-19 pandeemia r\u00e4nkade m\u00f5judega, pidas kontsern 2021. aastal oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindade rendileandjatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi rendihinna alandamise \u00fcle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel j\u00e4rjepidevalt lihtsustavat erandit k\u00f5igi oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abin\u00f5u kohaldamise tingimustele. Tuhandetes eurodes Ehitised ja ruumid Masinad ja seadmed Kasutus\u00f5iguse varad kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Lisandumised 7 548 697 8 245 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -184 -38 -222 Aruandeperioodi amortisatsioon -19 997 -331 -20 328 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 95 707 797 96 504 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Lisandumised 35 159 213 35 372 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -4 019 -35 -4 054 Aruandeperioodi amortisatsioon -16 902 -345 -17 247 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta Tuhandetes eurodes Aruandeperioodi amortisatsioon -20 328 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 COVID-19 seotud rendiallahindlused\u00b9 62 L\u00fchiajalised ja v\u00e4ikevahendite rendid -1 434 Rendikulu vastavalt IFRS 16-le -24 090 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta Tuhandetes eurodes Aruandeperioodi amortisatsioon -17 247 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 422 COVID-19 seotud rendiallahindlused\u00b9 2 083 L\u00fchiajalised ja v\u00e4ikevahendite rendid -1 034 Rendikulu vastavalt IFRS 16-le -18 620 Kontsern kui rendileandja Laevade prahtimisest teenis kontsern 2022. aastal tulu 65 808 tuhat eurot (2021: 30 278 tuhat eurot). Mittekatkestatavate lepingute alusel makstavad minimaalsed prahtimismaksed on j\u00e4rgmised: K\u00f5ik kontserni prahilepingud p\u00f5hinevad BIMCO (Baltic and International Maritime Conference) meeskonnata laeva standardprahilepingul ja BIMCO t\u00e4htajalisel prahilepingul. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 < 1 aasta 74 990 18 281 2. aasta 15 629 12 045 3. aasta 2 640 12 078 4. aasta 0 2 640 Kokku 93 259 45 044 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfDepreciationAndAmortisationExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f4954": {
"value": "Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine l\u00f5petatakse, kui vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rdub tema l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusega. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus p\u00f5hineb laevade hinnangulisel realiseerimisv\u00e4\u00e4rtusel laevade kasuliku eluea l\u00f5pus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 ehitised 5\u201350 aastat \u2022 masinad ja seadmed 3\u201310 aastat \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 muu p\u00f5hivara 2\u20135 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta \u2013 laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori \u00fcldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 laevad 17\u201340 aastat \u2022 kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2\u20135 aastat Materiaalse p\u00f5hivara l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse \u00fcle v\u00e4hemalt iga majandusaasta l\u00f5pus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutov\u00e4\u00e4rtusest. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamine l\u00f5petatakse vara v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5i siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest v\u00f5i v\u00f5\u00f5randamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse p\u00f5hivara kajastamise l\u00f5petamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ridadel \u201eMuud \u00e4ritulud\u201d v\u00f5i \u201eMuud \u00e4rikulud\u201d perioodil, mil kajastamine l\u00f5peb. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForDepreciationExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5009": {
"value": "3.5. Immateriaalne vara Firmav\u00e4\u00e4rtus T\u00fctarettev\u00f5tete soetamisel tekkiv firmav\u00e4\u00e4rtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Edasine m\u00f5\u00f5tmine Firmav\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Uurimis- ja arendusv\u00e4ljaminekud Uurimisv\u00e4ljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. \u00dcksiku arendusprojekti arendusv\u00e4ljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad v\u00f5etakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab n\u00e4idata, (1) et immateriaalse vara kasutus- v\u00f5i m\u00fc\u00fcgik\u00f5lblikuks muutmine on tehniliselt v\u00f5imalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on v\u00f5imalik seda kasutada v\u00f5i m\u00fc\u00fca; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise l\u00f5petamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. P\u00e4rast arendusv\u00e4ljaminekute algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00f5imalikud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist m\u00fc\u00fcgitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti l\u00f5petamisel, kui vara on kasutusvalmis. Kaubam\u00e4rk \u00c4ri\u00fchenduste k\u00e4igus soetatud kaubam\u00e4rgi soetusmaksumus on selle \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus soetamise kuup\u00e4eval. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Muu immateriaalne vara Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) v\u00f5etakse algselt arvele soetusmaksumuses. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud v\u00f5i piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib olla langenud alla tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse, tehakse vara kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse \u00fcle iga majandusaasta l\u00f5pul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas v\u00f5i varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis v\u00f5i -meetodis ning k\u00e4sitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub. Hilisemad v\u00e4ljaminekud Hilisemad v\u00e4ljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmav\u00e4\u00e4rtuse ja tootemarkidega seotud v\u00e4ljaminekud, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. Lisa 15 Immateriaalne vara Immateriaalse vara grupid 1 Firmav\u00e4\u00e4rtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti\u2013Soome liinide segmendiga. Eesti\u2013Soome liinidega seotud firmav\u00e4\u00e4rtuse languse testis kasutati kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutusv\u00e4\u00e4rtust. Juhtkond arvutas kasutusv\u00e4\u00e4rtuse viie aasta fikseeritud rahavoogude p\u00f5hjal, kasutades diskontom\u00e4\u00e4ra 7,60% (2021: 6,54%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. Tuhandetes eurodes Firmav\u00e4\u00e4rtus\u00b9 Kaubam\u00e4rk\u00b2 Muu\u00b3 L\u00f5petamata varad Kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Ostud ja parendused 0 0 167 2 360 2 527 \u00dcmberliigitamine 0 0 2 456 -2 533 -77 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 004 0 -6 920 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 11 066 10 174 10 045 538 31 823 Seisuga 31. detsember 2022 Soetusmaksumus 11 066 58 288 44 071 538 113 963 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -48 114 -34 026 0 -82 140 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 11 066 16 006 12 829 547 40 448 Ostud ja parendused 0 0 725 2 058 2 783 \u00dcmberliigitamine 0 0 1 894 -1 894 0 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 022 0 -6 938 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Seisuga 31. detsember 2021 Soetusmaksumus 11 066 58 288 41 699 711 111 764 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -45 198 -30 273 0 -75 471 2 Seoses Silja Oy Ab omandamisega 2006. aastal v\u00f5eti arvele kaubam\u00e4rk v\u00e4\u00e4rtusega 58 288 tuhat eurot. Kaubam\u00e4rgi \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus omandamise kuup\u00e4eval m\u00e4\u00e4rati kindlaks litsentsitasu meetodil. Seisuga 31. detsember 2022 oli kaubam\u00e4rgi j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud amortisatsiooniperiood 3,5 aastat. Seisuga 31. detsember 2022 viidi l\u00e4bi kaubam\u00e4rgi kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Testimisel kasutatud mudeli j\u00e4rgi vaadeldi m\u00fc\u00fcgitulu l\u00fchiajalisel taastumise etapil ja pikaajalisel stabiilse kasvu etapil. P\u00e4rast taastumist kasutati keskmist aastast m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4ra 1,6% (2021: 1,5%), litsentsitasu m\u00e4\u00e4ra 2,25% (2021: 2,25%) ja omakapitali diskontom\u00e4\u00e4ra 11,2% (2021: kaalutud keskmine kapitali hind 9,0%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. 3 Muud immateriaalsed varad koosnevad peamiselt litsentsidest ja IT-tarkvara arenduskuludest. Litsentsid on piiratud kasuliku elueaga ning neid amortiseeritakse 5 kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalsete varade amortisatsioon kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude, turunduskulude ja \u00fcldhalduskulude koosseisus. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfIntangibleAssetsAndGoodwillExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5010": {
"value": "3.5. Immateriaalne vara Firmav\u00e4\u00e4rtus T\u00fctarettev\u00f5tete soetamisel tekkiv firmav\u00e4\u00e4rtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Edasine m\u00f5\u00f5tmine Firmav\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Uurimis- ja arendusv\u00e4ljaminekud Uurimisv\u00e4ljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. \u00dcksiku arendusprojekti arendusv\u00e4ljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad v\u00f5etakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab n\u00e4idata, (1) et immateriaalse vara kasutus- v\u00f5i m\u00fc\u00fcgik\u00f5lblikuks muutmine on tehniliselt v\u00f5imalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on v\u00f5imalik seda kasutada v\u00f5i m\u00fc\u00fca; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise l\u00f5petamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. P\u00e4rast arendusv\u00e4ljaminekute algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00f5imalikud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist m\u00fc\u00fcgitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti l\u00f5petamisel, kui vara on kasutusvalmis. Kaubam\u00e4rk \u00c4ri\u00fchenduste k\u00e4igus soetatud kaubam\u00e4rgi soetusmaksumus on selle \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus soetamise kuup\u00e4eval. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Muu immateriaalne vara Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) v\u00f5etakse algselt arvele soetusmaksumuses. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud v\u00f5i piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib olla langenud alla tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse, tehakse vara kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse \u00fcle iga majandusaasta l\u00f5pul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas v\u00f5i varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis v\u00f5i -meetodis ning k\u00e4sitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub. Hilisemad v\u00e4ljaminekud Hilisemad v\u00e4ljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmav\u00e4\u00e4rtuse ja tootemarkidega seotud v\u00e4ljaminekud, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForIntangibleAssetsAndGoodwillExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5011": {
"value": "3.5. Immateriaalne vara Uurimis- ja arendusv\u00e4ljaminekud Uurimisv\u00e4ljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. \u00dcksiku arendusprojekti arendusv\u00e4ljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad v\u00f5etakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab n\u00e4idata, (1) et immateriaalse vara kasutus- v\u00f5i m\u00fc\u00fcgik\u00f5lblikuks muutmine on tehniliselt v\u00f5imalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on v\u00f5imalik seda kasutada v\u00f5i m\u00fc\u00fca; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise l\u00f5petamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. P\u00e4rast arendusv\u00e4ljaminekute algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00f5imalikud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist m\u00fc\u00fcgitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti l\u00f5petamisel, kui vara on kasutusvalmis. Kaubam\u00e4rk \u00c4ri\u00fchenduste k\u00e4igus soetatud kaubam\u00e4rgi soetusmaksumus on selle \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus soetamise kuup\u00e4eval. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Muu immateriaalne vara Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) v\u00f5etakse algselt arvele soetusmaksumuses. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud v\u00f5i piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib olla langenud alla tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse, tehakse vara kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse \u00fcle iga majandusaasta l\u00f5pul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas v\u00f5i varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis v\u00f5i -meetodis ning k\u00e4sitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub. Hilisemad v\u00e4ljaminekud Hilisemad v\u00e4ljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmav\u00e4\u00e4rtuse ja tootemarkidega seotud v\u00e4ljaminekud, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. Lisa 15 Immateriaalne vara Immateriaalse vara grupid 1 Firmav\u00e4\u00e4rtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti\u2013Soome liinide segmendiga. Eesti\u2013Soome liinidega seotud firmav\u00e4\u00e4rtuse languse testis kasutati kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutusv\u00e4\u00e4rtust. Juhtkond arvutas kasutusv\u00e4\u00e4rtuse viie aasta fikseeritud rahavoogude p\u00f5hjal, kasutades diskontom\u00e4\u00e4ra 7,60% (2021: 6,54%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. Tuhandetes eurodes Firmav\u00e4\u00e4rtus\u00b9 Kaubam\u00e4rk\u00b2 Muu\u00b3 L\u00f5petamata varad Kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Ostud ja parendused 0 0 167 2 360 2 527 \u00dcmberliigitamine 0 0 2 456 -2 533 -77 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 004 0 -6 920 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 11 066 10 174 10 045 538 31 823 Seisuga 31. detsember 2022 Soetusmaksumus 11 066 58 288 44 071 538 113 963 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -48 114 -34 026 0 -82 140 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 11 066 16 006 12 829 547 40 448 Ostud ja parendused 0 0 725 2 058 2 783 \u00dcmberliigitamine 0 0 1 894 -1 894 0 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 022 0 -6 938 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Seisuga 31. detsember 2021 Soetusmaksumus 11 066 58 288 41 699 711 111 764 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -45 198 -30 273 0 -75 471 2 Seoses Silja Oy Ab omandamisega 2006. aastal v\u00f5eti arvele kaubam\u00e4rk v\u00e4\u00e4rtusega 58 288 tuhat eurot. Kaubam\u00e4rgi \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus omandamise kuup\u00e4eval m\u00e4\u00e4rati kindlaks litsentsitasu meetodil. Seisuga 31. detsember 2022 oli kaubam\u00e4rgi j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud amortisatsiooniperiood 3,5 aastat. Seisuga 31. detsember 2022 viidi l\u00e4bi kaubam\u00e4rgi kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Testimisel kasutatud mudeli j\u00e4rgi vaadeldi m\u00fc\u00fcgitulu l\u00fchiajalisel taastumise etapil ja pikaajalisel stabiilse kasvu etapil. P\u00e4rast taastumist kasutati keskmist aastast m\u00fc\u00fcgitulu kasvum\u00e4\u00e4ra 1,6% (2021: 1,5%), litsentsitasu m\u00e4\u00e4ra 2,25% (2021: 2,25%) ja omakapitali diskontom\u00e4\u00e4ra 11,2% (2021: kaalutud keskmine kapitali hind 9,0%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. 3 Muud immateriaalsed varad koosnevad peamiselt litsentsidest ja IT-tarkvara arenduskuludest. Litsentsid on piiratud kasuliku elueaga ning neid amortiseeritakse 5 kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalsete varade amortisatsioon kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude, turunduskulude ja \u00fcldhalduskulude koosseisus. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfIntangibleAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5012": {
"value": "3.5. Immateriaalne vara Uurimis- ja arendusv\u00e4ljaminekud Uurimisv\u00e4ljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. \u00dcksiku arendusprojekti arendusv\u00e4ljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad v\u00f5etakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab n\u00e4idata, (1) et immateriaalse vara kasutus- v\u00f5i m\u00fc\u00fcgik\u00f5lblikuks muutmine on tehniliselt v\u00f5imalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on v\u00f5imalik seda kasutada v\u00f5i m\u00fc\u00fca; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise l\u00f5petamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5\u00f5ta. P\u00e4rast arendusv\u00e4ljaminekute algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00f5imalikud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist m\u00fc\u00fcgitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti l\u00f5petamisel, kui vara on kasutusvalmis. Kaubam\u00e4rk \u00c4ri\u00fchenduste k\u00e4igus soetatud kaubam\u00e4rgi soetusmaksumus on selle \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus soetamise kuup\u00e4eval. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Muu immateriaalne vara Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) v\u00f5etakse algselt arvele soetusmaksumuses. P\u00e4rast algset arvelev\u00f5tmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja v\u00f5imalikud akumuleeritud kahjumid vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud v\u00f5i piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib olla langenud alla tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse, tehakse vara kaetava v\u00e4\u00e4rtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse \u00fcle iga majandusaasta l\u00f5pul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas v\u00f5i varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis v\u00f5i -meetodis ning k\u00e4sitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub. Hilisemad v\u00e4ljaminekud Hilisemad v\u00e4ljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. K\u00f5ik muud v\u00e4ljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmav\u00e4\u00e4rtuse ja tootemarkidega seotud v\u00e4ljaminekud, kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul j\u00e4rgmiselt: \u2022 kaubam\u00e4rgid 20 aastat \u2022 muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise l\u00f5petamisest saadav kasum v\u00f5i kahjum m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks v\u00f5\u00f5randamise netolaekumise ja vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahena ja kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis varaobjekti kajastamise l\u00f5petamisel. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForIntangibleAssetsOtherThanGoodwillExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5016": {
"value": "Firmav\u00e4\u00e4rtus T\u00fctarettev\u00f5tete soetamisel tekkiv firmav\u00e4\u00e4rtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Edasine m\u00f5\u00f5tmine Firmav\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid v\u00e4\u00e4rtuse langusest. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForGoodwillExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5093": {
"value": "3.6. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse vara, mida hoitakse renditulu teenimise ja/v\u00f5i turuv\u00e4\u00e4rtuse suurenemise eesm\u00e4rgil, mitte m\u00fc\u00fcgiks tavalise \u00e4ritegevuse k\u00e4igus, kasutamiseks kaupade tarnimisel v\u00f5i teenuste osutamisel v\u00f5i administratiivsetel eesm\u00e4rkidel. Kinnisvarainvesteeringuid m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning selle muutused kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Kui vara kasutuseesm\u00e4rk muutub ning see liigitatakse \u00fcmber materiaalseks p\u00f5hivaraks, siis saab vara \u00f5iglasest v\u00e4\u00e4rtusest \u00fcmberliigitamise kuup\u00e4eva seisuga tema tuletatud soetusmaksumus edaspidise arvestuse tarvis",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInvestmentPropertyExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5094": {
"value": "3.6. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse vara, mida hoitakse renditulu teenimise ja/v\u00f5i turuv\u00e4\u00e4rtuse suurenemise eesm\u00e4rgil, mitte m\u00fc\u00fcgiks tavalise \u00e4ritegevuse k\u00e4igus, kasutamiseks kaupade tarnimisel v\u00f5i teenuste osutamisel v\u00f5i administratiivsetel eesm\u00e4rkidel. Kinnisvarainvesteeringuid m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses ning selle muutused kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Kui vara kasutuseesm\u00e4rk muutub ning see liigitatakse \u00fcmber materiaalseks p\u00f5hivaraks, siis saab vara \u00f5iglasest v\u00e4\u00e4rtusest \u00fcmberliigitamise kuup\u00e4eva seisuga tema tuletatud soetusmaksumus edaspidise arvestuse tarvis",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForInvestmentPropertyExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5105": {
"value": "3.7. Varud Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses v\u00f5i neto realiseerimisv\u00e4\u00e4rtuses olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisv\u00e4\u00e4rtus on tavap\u00e4rases \u00e4ritegevuses kasutatav hinnanguline m\u00fc\u00fcgihind, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulud. Peamiselt k\u00fctusest ja m\u00fc\u00fcgiks ostetud kaupadest koosnevate varude soetusmaksumus m\u00e4\u00e4ratakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumus sisaldab varude soetamise kulutusi, t\u00f6\u00f6tlemiskulusid ja muid kulusid, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Lisa 11 Varud K\u00fctusehinna risk Kontsern on avatud k\u00fctusehinna riskile, kuna osa k\u00fctusest laevade tarvis ostetakse turuhinnaga. Seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 ei olnud kontsernil \u00fchtki j\u00f5usolevat k\u00fctusehinda puudutavat tuletisinstrumentide lepingut. Vt t\u00e4iendavalt lisa 25. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Tooraine (peamiselt k\u00fctus) 4 681 4 707 M\u00fc\u00fcgiks ostetud kaubad 35 284 29 924 Varud kokku 39 965 34 631 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInventoriesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5106": {
"value": "3.7. Varud Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses v\u00f5i neto realiseerimisv\u00e4\u00e4rtuses olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisv\u00e4\u00e4rtus on tavap\u00e4rases \u00e4ritegevuses kasutatav hinnanguline m\u00fc\u00fcgihind, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulud. Peamiselt k\u00fctusest ja m\u00fc\u00fcgiks ostetud kaupadest koosnevate varude soetusmaksumus m\u00e4\u00e4ratakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumus sisaldab varude soetamise kulutusi, t\u00f6\u00f6tlemiskulusid ja muid kulusid, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForMeasuringInventories",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5125": {
"value": "3.8. Laenukasutuse kulutused Laenukasutuse kulutused kajastatakse nende tekkimisel kuluna, v.a kulutused, mis on otseselt seostatavad selliste varade ostmise, ehitamise v\u00f5i tootmisega, mille eesm\u00e4rgip\u00e4raseks kasutamiseks v\u00f5i m\u00fc\u00fcmiseks ettevalmistamine v\u00e4ltab pikema perioodi (nt uued laevad). Uute laevade ehitusega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse kuni vara vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4evani vastava vara maksumuse osana. Lisa 16 Intressikandvad v\u00f5lakohustused 1 Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselev\u00f5tuga. \u00b2 Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurotSeisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil \u00f5igus kasutada arvelduskrediiti kuni 135 000 tuhat eurot (2021: 135 000 tuhat eurot). Arvelduskrediitide tagatiseks on seatud kommertspant 20 204 tuhat eurot (2021: 20 204 tuhat eurot) ja laevah\u00fcpoteegid (vt lisa 14). Seisuga 31. detsember 2022 oli kasutuses olevate arvelduskrediitide saldo 15 tuhat eurot (2021: 180 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli AS Tallink Grupp seoses laevu omavatele t\u00fctarettev\u00f5tetele ja ettev\u00f5ttele Tallink Silja OY antud laenudega andnud laenutagatisi pankadele Nordea Bank Plc, KfW IPEX-Bank GmbH ja P\u00f5hjamaade Investeerimispank. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus 404 462 tuhat eurot (2021: 247 159 tuhat eurot; garantiid anti pankadele Nordea Bank Plc, Danske Bank A/S ja Nordic Investment Bank). Laevu omavad t\u00fctarettev\u00f5tted on seoses AS-ile Tallink Grupp antud laenudega andnud laenutagatisi Nordea Bank Finland Plc-le, Swedbank AS-ile ja SA KredEx-ile. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus 341 865 tuhat eurot (31. detsember 2021: 416 067 tuhat eurot). Laenude esmaseks tagatiseks on v\u00e4lismaistele t\u00fctarettev\u00f5tetele kuuluvad laevad ja t\u00fctarettev\u00f5tete aktsiatele seatud pant. Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2023-2024 6.30% 67 10 77 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2023-2033 2.18-2.42% 20 958 86 137 107 095 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 15 0 15 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2023-2034 EURIBOR+2.68% 144 009 602 318 746 327 V\u00f5lakohustused kokku 165 049 688 465 853 514 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2022-2023 5.67% 73 43 116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2022-2033 2.18-2.25% 16 488 99 915 116 403 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 180 0 180 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2022-2029 EURIBOR+2.47% 227 695 435 531 663 226 V\u00f5lakohustused kokku 244 436 535 489 779 925 Kontsern on andnud vastugarantiid kommertspankadele, kes on kontserni \u00fcksuste kasuks v\u00e4ljastanud garantiid mitmele valitsusasutusele, et tagada kontserni igap\u00e4evane \u00e4ritegevus. Seisuga 31. detsember 2022 oli garantiide kogusumma 7 132 tuhat eurot (2021: 5 763 tuhat eurot). Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja juhtkonna hinnangute kohaselt ei muutu eeldatavasti \u00fckski neist tegelikuks kohustuseks. Pankadega s\u00f5lmitud laenulepingutes on kontsern n\u00f5ustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. 2022. aasta jooksul, ja seisuga 31. detsember 2022, t\u00e4itis kontsern k\u00f5iki pankadega kokku lepitud eritingimusiFinantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfBorrowingCostsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5126": {
"value": "3.8. Laenukasutuse kulutused Laenukasutuse kulutused kajastatakse nende tekkimisel kuluna, v.a kulutused, mis on otseselt seostatavad selliste varade ostmise, ehitamise v\u00f5i tootmisega, mille eesm\u00e4rgip\u00e4raseks kasutamiseks v\u00f5i m\u00fc\u00fcmiseks ettevalmistamine v\u00e4ltab pikema perioodi (nt uued laevad). Uute laevade ehitusega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse kuni vara vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4evani vastava vara maksumuse osana. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForBorrowingCostsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5133": {
"value": "3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Mittefinantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib t\u00f5endeid mittefinantsvara (v\u00e4lja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasil\u00fckkunud tulumaksu vara) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Juhul kui taolisi t\u00f5endeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse ja piiramatu kasuliku elueaga v\u00f5i veel kasutusse v\u00f5tmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat v\u00e4\u00e4rtust igal aruandekuup\u00e4eval. Vara v\u00f5i v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse kaetav v\u00e4\u00e4rtus on kas selle vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgikulud, v\u00f5i kasutusv\u00e4\u00e4rtus olenevalt sellest, kumb on suurem. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontom\u00e4\u00e4raga, mis v\u00e4ljendab hetke turuhinnanguid raha ajav\u00e4\u00e4rtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara v\u00e4\u00e4rtuse languse testimiseks koondatakse varad v\u00e4ikseimasse varasid h\u00f5lmavasse r\u00fchma, mis loob oma j\u00e4tkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas s\u00f5ltumatud muude varade v\u00f5i varade r\u00fchmade (raha teenivate \u00fcksuste) poolt loodavatest rahavoogudest. V\u00e4\u00e4rtuse languse testimise eesm\u00e4rgil jagatakse \u00e4ri\u00fchenduse k\u00e4igus omandatud firmav\u00e4\u00e4rtus kontserni nendele raha teenivatele \u00fcksustele, mis \u00e4ri\u00fchendusest tekkivast s\u00fcnergiast eeldatavalt kasu saavad. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langust ei t\u00fchistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuup\u00e4eval, kas eksisteerib t\u00f5endeid sellest, et kahjum on v\u00e4henenud v\u00f5i seda enam ei eksisteeri. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse, kui kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse ainult ulatuses, mille v\u00f5rra vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei \u00fcleta raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust, mis oleks kindlaks m\u00e4\u00e4ratud (ilma amortisatsioonita), kui vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForImpairmentOfAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5137": {
"value": "3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Krediidirisk Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern v\u00f5ib kanda, kui vastaspool j\u00e4tab oma finantskohustused t\u00e4itmata. Krediidiriski peamised allikad on n\u00f5uded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu t\u00f5ttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline. Maksimaalne krediidirisk aruandekuup\u00e4eva seisuga oli j\u00e4rgmine: Kontserni n\u00f5uetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni m\u00f5jutab peamiselt iga kliendi erip\u00e4ra. Krediidiriski j\u00e4lgimiseks on kliendid jaotatud r\u00fchmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. R\u00fchmitamisel l\u00e4htutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilise isikuga, reisib\u00fcrooga v\u00f5i krediidilimiidiga kliendiga, samuti v\u00f5etakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, makset\u00e4htaegu ja varasemaid makseraskusi. N\u00f5uded ostjate vastu on p\u00f5hiliselt seotud reisib\u00fcroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv v\u00e4hendab n\u00f5uetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni. Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidiv\u00f5imet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad m\u00f5ned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidiv\u00f5ime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 114 935 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded (lisad 9, 13) 22 589 19 870 Kokku 137 524 147 426 Standardi IFRS 9 kohaselt m\u00f5\u00f5dab kontsern n\u00f5uete v\u00e4\u00e4rtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse t\u00e4htaja vahemikku j\u00e4\u00e4vate n\u00f5uete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse \u00fcmber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel. N\u00f5uete struktuur t\u00e4htp\u00e4eva j\u00e4rgi oli aruandekuup\u00e4eva seisuga j\u00e4rgmine: Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente k\u00f5rge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB v\u00f5i k\u00f5rgem reiting) panganduskontsernides. Tuhandetes eurodes 2022 2021 Saldo seisuga 1. jaanuar 468 539 Maha kantud summad -127 -171 Kajastatud kahjum v\u00e4\u00e4rtuse langusest 153 99 Eelmistel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tuleneva kahjumi t\u00fchistamine -13 1 Saldo seisuga 31. detsember 481 468 Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 20 579 -116 20 463 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 923 -34 1 889 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 222 -14 208 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 121 -93 28 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 225 -224 1 Kokku 23 070 -481 22 589 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 18 568 -128 18 440 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 422 -26 1 396 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 2 -2 0 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 82 -48 34 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 264 -264 0 Kokku 20 338 -468 19 870 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfCreditRiskExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5138": {
"value": "3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Krediidirisk Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern v\u00f5ib kanda, kui vastaspool j\u00e4tab oma finantskohustused t\u00e4itmata. Krediidiriski peamised allikad on n\u00f5uded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu t\u00f5ttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline. Maksimaalne krediidirisk aruandekuup\u00e4eva seisuga oli j\u00e4rgmine: Kontserni n\u00f5uetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni m\u00f5jutab peamiselt iga kliendi erip\u00e4ra. Krediidiriski j\u00e4lgimiseks on kliendid jaotatud r\u00fchmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. R\u00fchmitamisel l\u00e4htutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilise isikuga, reisib\u00fcrooga v\u00f5i krediidilimiidiga kliendiga, samuti v\u00f5etakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, makset\u00e4htaegu ja varasemaid makseraskusi. N\u00f5uded ostjate vastu on p\u00f5hiliselt seotud reisib\u00fcroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv v\u00e4hendab n\u00f5uetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni. Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidiv\u00f5imet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad m\u00f5ned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidiv\u00f5ime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 114 935 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded (lisad 9, 13) 22 589 19 870 Kokku 137 524 147 426 Standardi IFRS 9 kohaselt m\u00f5\u00f5dab kontsern n\u00f5uete v\u00e4\u00e4rtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse t\u00e4htaja vahemikku j\u00e4\u00e4vate n\u00f5uete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse \u00fcmber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel. N\u00f5uete struktuur t\u00e4htp\u00e4eva j\u00e4rgi oli aruandekuup\u00e4eva seisuga j\u00e4rgmine: Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente k\u00f5rge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB v\u00f5i k\u00f5rgem reiting) panganduskontsernides. Tuhandetes eurodes 2022 2021 Saldo seisuga 1. jaanuar 468 539 Maha kantud summad -127 -171 Kajastatud kahjum v\u00e4\u00e4rtuse langusest 153 99 Eelmistel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tuleneva kahjumi t\u00fchistamine -13 1 Saldo seisuga 31. detsember 481 468 Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 20 579 -116 20 463 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 923 -34 1 889 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 222 -14 208 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 121 -93 28 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 225 -224 1 Kokku 23 070 -481 22 589 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 18 568 -128 18 440 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 422 -26 1 396 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 2 -2 0 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 82 -48 34 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 264 -264 0 Kokku 20 338 -468 19 870 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfAllowanceForCreditLossesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5139": {
"value": "3.9. Vara v\u00e4\u00e4rtuse langus Finantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid t\u00f5endeid finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Finantsvara v\u00e4\u00e4rtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid t\u00f5endeid \u00fchest v\u00f5i enamast s\u00fcndmusest, mis on negatiivselt m\u00f5jutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. V\u00e4\u00e4rtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga n\u00f5ude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langust m\u00f5\u00f5detakse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressim\u00e4\u00e4raga. K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForImpairmentOfFinancialAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5152": {
"value": "K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFinancialInstrumentsAtFairValueThroughProfitOrLossExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5153": {
"value": "K\u00f5ik vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid v\u00e4ljavaateid vara v\u00e4\u00e4rtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest v\u00e4heneb ja seda v\u00e4henemist saab objektiivselt seostada s\u00fcndmusega, mis toimub p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum t\u00fchistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi v\u00e4henemine kajastatakse perioodi kasumis v\u00f5i kahjumis. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForFinancialInstrumentsAtFairValueThroughProfitOrLossExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5161": {
"value": "Mittefinantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib t\u00f5endeid mittefinantsvara (v\u00e4lja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasil\u00fckkunud tulumaksu vara) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Juhul kui taolisi t\u00f5endeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse ja piiramatu kasuliku elueaga v\u00f5i veel kasutusse v\u00f5tmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat v\u00e4\u00e4rtust igal aruandekuup\u00e4eval. Vara v\u00f5i v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse kaetav v\u00e4\u00e4rtus on kas selle vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgikulud, v\u00f5i kasutusv\u00e4\u00e4rtus olenevalt sellest, kumb on suurem. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontom\u00e4\u00e4raga, mis v\u00e4ljendab hetke turuhinnanguid raha ajav\u00e4\u00e4rtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara v\u00e4\u00e4rtuse languse testimiseks koondatakse varad v\u00e4ikseimasse varasid h\u00f5lmavasse r\u00fchma, mis loob oma j\u00e4tkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas s\u00f5ltumatud muude varade v\u00f5i varade r\u00fchmade (raha teenivate \u00fcksuste) poolt loodavatest rahavoogudest. V\u00e4\u00e4rtuse languse testimise eesm\u00e4rgil jagatakse \u00e4ri\u00fchenduse k\u00e4igus omandatud firmav\u00e4\u00e4rtus kontserni nendele raha teenivatele \u00fcksustele, mis \u00e4ri\u00fchendusest tekkivast s\u00fcnergiast eeldatavalt kasu saavad. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langust ei t\u00fchistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuup\u00e4eval, kas eksisteerib t\u00f5endeid sellest, et kahjum on v\u00e4henenud v\u00f5i seda enam ei eksisteeri. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse, kui kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse ainult ulatuses, mille v\u00f5rra vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei \u00fcleta raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust, mis oleks kindlaks m\u00e4\u00e4ratud (ilma amortisatsioonita), kui vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud. Kasutus\u00f5iguse varade v\u00e4\u00e4rtuse languse testimine Kontserni kasutus\u00f5iguse varasid m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeperioodi l\u00f5pus hindab kontsern, kas esineb m\u00e4rke v\u00e4\u00e4rtuse langusest. Seisuga 31. detsember 2022 testiti diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades tegutsevate hotellide kasutus\u00f5iguse rendivarade kaetavat v\u00e4\u00e4rtust (bilansiline j\u00e4\u00e4kmaksumus 68 364 tuhat eurot), et tuvastada v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtuse langus. Testimiseks kasutas kontsern 2023. aasta \u00fcksikasjalikku eelarvet, eeldades kiiret taastumist p\u00e4rast COVID-19 pandeemia l\u00f5ppu, ning aastate 2024\u20132032 strateegilist prognoosi m\u00fc\u00fcgitulu, kulude ja investeerimistegevuse kohta (2021: \u00fcksikasjalik eelarve 2022. aastaks ja strateegiline prognoos aastateks 2023\u20132031). Aastate 2024\u2013 2032 arvutustes kasutati Eesti hotellide kombineeritud m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4ra 1,7%\u20137,3% ja \u00e4rikulude kasvu kombineeritud m\u00e4\u00e4ra 2,5%\u201314,3% (2021: aastate 2023\u20132031 m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4r 3,0%\u201322,4% ja \u00e4rikulude kasvu m\u00e4\u00e4r 1,7%\u20138,5%). Aastatel 2023\u20132024 arvutati kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks 10,0% ja aastatel 2025\u20132032 7,03% (2021: 10,0% aastateks 2022\u20132023 ja 6,31% aastateks 2024\u20132031). L\u00e4ti hotell peaks prognoosi j\u00e4rgi uuesti avatama 2023. aasta aprillis; testperioodil 2024\u20132030 kasutatud m\u00fc\u00fcgitulu kasvu m\u00e4\u00e4r oli 1,7%\u201326,3% ja \u00e4rikulude kasvu m\u00e4\u00e4r 2,7%\u20138,8%. L\u00e4ti hotelli puhul kasutati aastatel 2023\u20132024 kapitali kaalutud keskmist hinda 10,0% ja aastatel 2025\u20132030 7,48%. V\u00e4\u00e4rtuse langus kajastatakse juhul, kui varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Juhtkonna hinnangul ei olnud varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ja \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse vahel 31. detsembri 2022. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2021. aasta seisuga) olulisi erinevusi. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfImpairmentOfAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5162": {
"value": "Mittefinantsvara Igal aruandekuup\u00e4eval hindab kontsern, kas eksisteerib t\u00f5endeid mittefinantsvara (v\u00e4lja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasil\u00fckkunud tulumaksu vara) raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse languse kohta. Juhul kui taolisi t\u00f5endeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat v\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse ja piiramatu kasuliku elueaga v\u00f5i veel kasutusse v\u00f5tmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat v\u00e4\u00e4rtust igal aruandekuup\u00e4eval. Vara v\u00f5i v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse kaetav v\u00e4\u00e4rtus on kas selle vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus, millest on maha arvatud m\u00fc\u00fcgikulud, v\u00f5i kasutusv\u00e4\u00e4rtus olenevalt sellest, kumb on suurem. Kasutusv\u00e4\u00e4rtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontom\u00e4\u00e4raga, mis v\u00e4ljendab hetke turuhinnanguid raha ajav\u00e4\u00e4rtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara v\u00e4\u00e4rtuse languse testimiseks koondatakse varad v\u00e4ikseimasse varasid h\u00f5lmavasse r\u00fchma, mis loob oma j\u00e4tkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas s\u00f5ltumatud muude varade v\u00f5i varade r\u00fchmade (raha teenivate \u00fcksuste) poolt loodavatest rahavoogudest. V\u00e4\u00e4rtuse languse testimise eesm\u00e4rgil jagatakse \u00e4ri\u00fchenduse k\u00e4igus omandatud firmav\u00e4\u00e4rtus kontserni nendele raha teenivatele \u00fcksustele, mis \u00e4ri\u00fchendusest tekkivast s\u00fcnergiast eeldatavalt kasu saavad. Kui vara v\u00f5i selle raha teeniva \u00fcksuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab vara v\u00f5i raha teeniva \u00fcksuse hinnangulise kaetava v\u00e4\u00e4rtuse, kajastatakse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenev kahjum. Varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis. Raha teeniva \u00fcksuse v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel v\u00e4hendatakse esmalt \u00fcksusele jagatud firmav\u00e4\u00e4rtuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust ning seej\u00e4rel proportsionaalselt \u00fcksuse (\u00fcksuste r\u00fchma) muude varade raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust. Firmav\u00e4\u00e4rtuse langust ei t\u00fchistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuup\u00e4eval, kas eksisteerib t\u00f5endeid sellest, et kahjum on v\u00e4henenud v\u00f5i seda enam ei eksisteeri. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse, kui kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Varem kajastatud vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjum t\u00fchistatakse ainult ulatuses, mille v\u00f5rra vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus ei \u00fcleta raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtust, mis oleks kindlaks m\u00e4\u00e4ratud (ilma amortisatsioonita), kui vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForImpairmentOfNonfinancialAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5220": {
"value": "3.10. H\u00fcvitised t\u00f6\u00f6tajatele T\u00f6\u00f6tajate l\u00fchiajaliste h\u00fcvitistega seotud kohustusi m\u00f5\u00f5detakse diskonteerimata kujul ja kajastatakse kuluna siis, kui osutatakse h\u00fcvitisega seotud teenust. Kohustus kajastatakse summana, mis eeldatavasti kuulub v\u00e4ljamaksmisele l\u00fchiajalise rahalise preemiaskeemi alusel, kui kontsernil on t\u00f6\u00f6taja m\u00f6\u00f6dunud t\u00f6\u00f6alasest teenistusest tulenev eksisteeriv juriidiline v\u00f5i faktiline kohustus teha selliseid makseid ja kohustust on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. T\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitised kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on selgelt kohustunud t\u00e4itma \u00fcksikasjalikku formaalset kava t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamiseks enne tavap\u00e4rast pensionile j\u00e4\u00e4mise kuup\u00e4eva v\u00f5i pakkuma t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi, et soodustada vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist, ning tal ei ole reaalselt v\u00f5imalik sellest taganeda. Vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist soodustavaid t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on teinud vastava pakkumise, on t\u00f5en\u00e4oline, et see pakkumine vastu v\u00f5etakse, ja pakkumise vastuv\u00f5tjate arvu on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised teenistussuhte l\u00f5petamisel Kontserni n\u00f5ukogu poolt teenistuslepingu l\u00f5petamise korral on juhatuse liikmetel \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (2021: 1 461 tuhat eurot), vaata lisa 23. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfEmployeeBenefitsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5221": {
"value": "3.10. H\u00fcvitised t\u00f6\u00f6tajatele T\u00f6\u00f6tajate l\u00fchiajaliste h\u00fcvitistega seotud kohustusi m\u00f5\u00f5detakse diskonteerimata kujul ja kajastatakse kuluna siis, kui osutatakse h\u00fcvitisega seotud teenust. Kohustus kajastatakse summana, mis eeldatavasti kuulub v\u00e4ljamaksmisele l\u00fchiajalise rahalise preemiaskeemi alusel, kui kontsernil on t\u00f6\u00f6taja m\u00f6\u00f6dunud t\u00f6\u00f6alasest teenistusest tulenev eksisteeriv juriidiline v\u00f5i faktiline kohustus teha selliseid makseid ja kohustust on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. T\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitised kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on selgelt kohustunud t\u00e4itma \u00fcksikasjalikku formaalset kava t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamiseks enne tavap\u00e4rast pensionile j\u00e4\u00e4mise kuup\u00e4eva v\u00f5i pakkuma t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi, et soodustada vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist, ning tal ei ole reaalselt v\u00f5imalik sellest taganeda. Vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist soodustavaid t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on teinud vastava pakkumise, on t\u00f5en\u00e4oline, et see pakkumine vastu v\u00f5etakse, ja pakkumise vastuv\u00f5tjate arvu on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForEmployeeBenefitsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5228": {
"value": "T\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitised kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on selgelt kohustunud t\u00e4itma \u00fcksikasjalikku formaalset kava t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamiseks enne tavap\u00e4rast pensionile j\u00e4\u00e4mise kuup\u00e4eva v\u00f5i pakkuma t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi, et soodustada vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist, ning tal ei ole reaalselt v\u00f5imalik sellest taganeda. Vabatahtlikku t\u00f6\u00f6lt lahkumist soodustavaid t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisi kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on teinud vastava pakkumise, on t\u00f5en\u00e4oline, et see pakkumine vastu v\u00f5etakse, ja pakkumise vastuv\u00f5tjate arvu on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt hinnata. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForTerminationBenefits",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5235": {
"value": "3.11. Eraldised Eraldised v\u00f5etakse arvele siis, kui kontsernil on aruandekuup\u00e4evaks toimunud s\u00fcndmusest tulenev kehtiv juriidiline v\u00f5i kontserni tegevusest tingitud kohustus, kui on t\u00f5en\u00e4oline, et kohustuse t\u00e4itmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse ning kui kohustuse summat saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00e4\u00e4rata. Kui raha ajav\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5ju on oluline, siis diskonteeritakse eraldisi, kasutades sellist maksueelset diskontom\u00e4\u00e4ra, mis vastab konkreetse kohustuse riskidele. Eraldistega seotud kulutused, millest on maha arvatud makstud kompensatsioonid, kajastatakse kahjumis. Diskonteerimise korral kajastatakse aja m\u00f6\u00f6dumise t\u00f5ttu toimunud eraldise summa kasv real \u201eFinantskulud\u201d. Kahjulike lepingute eraldis kajastatakse siis, kui kontserni lepinguj\u00e4rgsete kohustuste t\u00e4itmisega kaasnevad v\u00e4ltimatud kulud \u00fcletavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Eraldist m\u00f5\u00f5detakse kas lepingu l\u00f5petamise eeldatava kulu v\u00f5i lepingu j\u00e4tkamise eeldatava netokulu n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Enne eraldise moodustamist kajastab kontsern lepinguga seotud varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi. Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande v\u00e4lised siduvad kohustused Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised teenistussuhte l\u00f5petamisel Kontserni n\u00f5ukogu poolt teenistuslepingu l\u00f5petamise korral on juhatuse liikmetel \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (2021: 1 461 tuhat eurot), vaata lisa 23. Dividendide tulumaks Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 290 428 tuhat eurot (2021: 274 446 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli maksimaalne v\u00f5imalik tulumaksukohustus, mis tekiks kogu jaotamata kasumi v\u00e4ljamaksmisel, 58 086 tuhat eurot (2021: 54 889 tuhat eurot). Maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud v\u00e4ljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksum\u00e4\u00e4ra ning l\u00e4htutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi \u00fcletada jaotamata kasumi j\u00e4\u00e4ki seisuga 31. detsember 2022 (2021: 31. detsember 2021). ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfProvisionsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5236": {
"value": "3.11. Eraldised Eraldised v\u00f5etakse arvele siis, kui kontsernil on aruandekuup\u00e4evaks toimunud s\u00fcndmusest tulenev kehtiv juriidiline v\u00f5i kontserni tegevusest tingitud kohustus, kui on t\u00f5en\u00e4oline, et kohustuse t\u00e4itmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse ning kui kohustuse summat saab usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00e4\u00e4rata. Kui raha ajav\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5ju on oluline, siis diskonteeritakse eraldisi, kasutades sellist maksueelset diskontom\u00e4\u00e4ra, mis vastab konkreetse kohustuse riskidele. Eraldistega seotud kulutused, millest on maha arvatud makstud kompensatsioonid, kajastatakse kahjumis. Diskonteerimise korral kajastatakse aja m\u00f6\u00f6dumise t\u00f5ttu toimunud eraldise summa kasv real \u201eFinantskulud\u201d. Kahjulike lepingute eraldis kajastatakse siis, kui kontserni lepinguj\u00e4rgsete kohustuste t\u00e4itmisega kaasnevad v\u00e4ltimatud kulud \u00fcletavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Eraldist m\u00f5\u00f5detakse kas lepingu l\u00f5petamise eeldatava kulu v\u00f5i lepingu j\u00e4tkamise eeldatava netokulu n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Enne eraldise moodustamist kajastab kontsern lepinguga seotud varade v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenenud kahjumi. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForProvisionsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5251": {
"value": "3.12. Rendid Lepingu s\u00f5lmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping v\u00f5i sisaldab renti. Leping on rendileping v\u00f5i sisaldab renti, kui see annab \u00f5iguse kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vara kasutust teatava aja jooksul tasu eest kontrollida. Hinnates, kas leping annab \u00f5iguse kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vara kasutust kontrollida, l\u00e4htub kontsern IFRS 16 esitatud rendi m\u00f5istest. Kontsern kui rentnik Rendikomponenti sisaldava lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel. Kinnisvara rendilepingute puhul on kontsern siiski otsustanud rendiga mitteseotud komponente mitte eristada, arvestades nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente \u00fchtse rendikomponendina. Kontsern kajastab kasutus\u00f5iguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuup\u00e4eval. Kasutus\u00f5iguse vara m\u00f5\u00f5detakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast, mida korrigeeritakse rendi alguse kuup\u00e4evaks tehtud ettemaksete v\u00f5rra, tehtud otseste kulutuste v\u00f5rra ning hinnanguliste kulude v\u00f5rra, mis on seotud vara demonteerimise ja teisaldamise v\u00f5i vara v\u00f5i selle asukoha taastamisega. Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutus\u00f5iguse vara amortiseeritakse hiljem lineaarsel meetodil rendi alguskuup\u00e4evast kuni rendiperioodi l\u00f5puni, v\u00e4lja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandi\u00f5igus kontsernile rendiperioodi l\u00f5pus \u00fcle v\u00f5i kui kasutus\u00f5iguse vara j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara v\u00e4ljaostu \u00f5igust. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutus\u00f5iguse vara kogu kasuliku eluea jooksul, mis m\u00e4\u00e4ratakse samadel alustel nagu vastava materiaalse p\u00f5hivara puhul. Lisaks v\u00e4hendatakse kasutus\u00f5iguse vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevate kahjumite v\u00f5rra ja seda korrigeeritakse rendikohustuse teatud \u00fcmberhindamistel. Rendikohustust m\u00f5\u00f5detakse algselt rendisuhte alguskuup\u00e4evaks maksmata rendimaksete n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuses, kasutades diskontom\u00e4\u00e4rana rendi sisemist intressim\u00e4\u00e4ra v\u00f5i kui seda m\u00e4\u00e4ra ei ole v\u00f5imalik kindlaks teha, siis kontserni alternatiivset laenuintressim\u00e4\u00e4ra. \u00dcldjuhul kasutab kontsern diskontom\u00e4\u00e4rana alternatiivset laenuintressim\u00e4\u00e4ra. Kontsern leiab alternatiivse laenuintressim\u00e4\u00e4ra erinevate v\u00e4liste finantseerimisallikate intressim\u00e4\u00e4rade p\u00f5hjal. Saadud sisendeid korrigeeritakse, v\u00f5ttes arvesse renditingimusi ja renditava vara t\u00fc\u00fcpi. Rendikohustuses sisalduvad rendimaksed h\u00f5lmavad j\u00e4rgmist: \u2022 fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed) \u2022 indeksist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rast s\u00f5ltuvad muutuvad rendimaksed, mille algsel kajastamisel l\u00e4htutakse indeksist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rast rendi alguskuup\u00e4eva seisuga \u2022 summad, mis eeldatavasti tasutakse l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtuse garantii alusel \u2022 ostuhind (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab v\u00e4ljaostu\u00f5igust), pikendamisperioodi rendimaksed (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamis\u00f5igust), ning lepingu ennet\u00e4htaegsel l\u00f5petamisel tasumisele kuuluvad trahvid, v.a. juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ei l\u00f5peta lepingut enne t\u00e4htaega Rendikohustust m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. See arvutatakse \u00fcmber siis, kui tulevased rendimaksed muutuvad indeksi v\u00f5i m\u00e4\u00e4ra muutuste t\u00f5ttu, kui muutub l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtuse garantii alusel tasutava summa hinnang v\u00f5i kui kontsern muudab oma hinnangut selle kohta, kas soovitakse kasutada vara v\u00e4ljaostu, rendi pikendamise v\u00f5i l\u00f5petamise \u00f5igust, v\u00f5i kui muutuvad sisuliselt fikseeritud rendimaksed. Kui rendikohustus hinnatakse \u00fcmber eespool loetletud p\u00f5hjustel, tehakse kasutus\u00f5iguse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuses vastav korrigeerimine v\u00f5i kajastatakse rendikohustuse muutuse m\u00f5ju kasumis v\u00f5i kahjumis, kui kasutus\u00f5iguse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4hendatud nullini. Et tulla toime COVID-19 pandeemia r\u00e4nkade m\u00f5judega, pidas kontsern 2021. ja 2022. aastal oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindade rendileandjatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi rendihinna alandamise \u00fcle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel j\u00e4rjepidevalt lihtsustavat erandit k\u00f5igi oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abin\u00f5u kohaldamise tingimustele. Kasutus\u00f5iguse varasid, mis ei vasta kinnisvarainvesteeringute m\u00e4\u00e4ratlusele, kajastab kontsern finantsseisundi aruandes materiaalse p\u00f5hivara koosseisus ning rendikohustusi laenukohustuste koosseisus. L\u00fchiajalised rendid ja v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtusliku vara rendid Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutus\u00f5iguse varasid ning rendikohustusi v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslike varade rentide ning l\u00fchiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimakseid kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Kontsern kui rendileandja Rendikomponenti sisaldava lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile nende suhteliste eraldiseisvate hindade alusel. Kui kontsern on rendileandja, m\u00e4\u00e4rab ta rendi alguses kindlaks, kas rendileping on kapitali- v\u00f5i kasutusrent. Iga rendilepingu liigitamisel hindab kontsern, kas rendilepinguga antakse \u00fcle praktiliselt k\u00f5ik alusvara omandiga seotud riskid ja h\u00fcved. Kui antakse, on tegemist kapitalirendiga. Kui ei anta, on tegemist kasutusrendiga. Selle hinnangu \u00fche osana hindab kontsern ka teatud indikaatoreid (n\u00e4iteks seda, kas rent h\u00f5lmab suuremat osa vara majanduslikust elueast). Kui rendileping sisaldab nii rendikomponenti kui ka rendiga mitteseotud komponenti, rakendab kontsern tasu jaotamisel IFRS 15 arvestusp\u00f5him\u00f5tteid. Kontsern rakendab rendileandja netoinvesteeringu suhtes standardis IFRS 9 esitatud kajastamise l\u00f5petamise ja v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamise n\u00f5udeid. Kontsern anal\u00fc\u00fcsib regulaarselt hinnangulisi garanteerimata l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusi, mida kasutatakse rendileandja brutoinvesteeringu arvutamiseks. Kontsern kajastab kasutusrendi alusel saadud rendimakseid rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna muu m\u00fc\u00fcgitulu koosseisus. Lisa 17 Rendid Kontsern kui rentnik Kontsern rendib hotelli- ja kontorihooneid, lao-, restorani- ja kauplusepindasid. Rendiperiood on enamasti fikseeritud ja kontsernil on v\u00f5imalik rendilepingut pikendada. M\u00f5nel juhul t\u00f5useb rendimakse igal aastal, m\u00f5ne rendilepinguga on ette n\u00e4htud tegevuse tulemustest s\u00f5ltuvad t\u00e4iendavad rendimaksed. Kasutus\u00f5iguse varad Kasutus\u00f5iguse varasid kajastatakse materiaalse p\u00f5hivara koosseisus. Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud summad 1 Et tulla toime COVID-19 pandeemia r\u00e4nkade m\u00f5judega, pidas kontsern 2021. aastal oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindade rendileandjatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi rendihinna alandamise \u00fcle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel j\u00e4rjepidevalt lihtsustavat erandit k\u00f5igi oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abin\u00f5u kohaldamise tingimusteleTuhandetes eurodes Ehitised ja ruumid Masinad ja seadmed Kasutus\u00f5iguse varad kokku J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Lisandumised 7 548 697 8 245 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -184 -38 -222 Aruandeperioodi amortisatsioon -19 997 -331 -20 328 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 95 707 797 96 504 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Lisandumised 35 159 213 35 372 M\u00fc\u00fck ja mahakandmine -4 019 -35 -4 054 Aruandeperioodi amortisatsioon -16 902 -345 -17 247 J\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta Tuhandetes eurodes Aruandeperioodi amortisatsioon -20 328 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 COVID-19 seotud rendiallahindlused\u00b9 62 L\u00fchiajalised ja v\u00e4ikevahendite rendid -1 434 Rendikulu vastavalt IFRS 16-le -24 090 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta Tuhandetes eurodes Aruandeperioodi amortisatsioon -17 247 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 422 COVID-19 seotud rendiallahindlused\u00b9 2 083 L\u00fchiajalised ja v\u00e4ikevahendite rendid -1 034 Rendikulu vastavalt IFRS 16-le -18 620 Kontsern kui rendileandja Laevade prahtimisest teenis kontsern 2022. aastal tulu 65 808 tuhat eurot (2021: 30 278 tuhat eurot). Mittekatkestatavate lepingute alusel makstavad minimaalsed prahtimismaksed on j\u00e4rgmised: K\u00f5ik kontserni prahilepingud p\u00f5hinevad BIMCO (Baltic and International Maritime Conference) meeskonnata laeva standardprahilepingul ja BIMCO t\u00e4htajalisel prahilepingul. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 < 1 aasta 74 990 18 281 2. aasta 15 629 12 045 3. aasta 2 640 12 078 4. aasta 0 2 640 Kokku 93 259 45 044 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfLeasesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5252": {
"value": "3.12. Rendid Lepingu s\u00f5lmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping v\u00f5i sisaldab renti. Leping on rendileping v\u00f5i sisaldab renti, kui see annab \u00f5iguse kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vara kasutust teatava aja jooksul tasu eest kontrollida. Hinnates, kas leping annab \u00f5iguse kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vara kasutust kontrollida, l\u00e4htub kontsern IFRS 16 esitatud rendi m\u00f5istest. Kontsern kui rentnik Rendikomponenti sisaldava lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel. Kinnisvara rendilepingute puhul on kontsern siiski otsustanud rendiga mitteseotud komponente mitte eristada, arvestades nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente \u00fchtse rendikomponendina. Kontsern kajastab kasutus\u00f5iguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuup\u00e4eval. Kasutus\u00f5iguse vara m\u00f5\u00f5detakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast, mida korrigeeritakse rendi alguse kuup\u00e4evaks tehtud ettemaksete v\u00f5rra, tehtud otseste kulutuste v\u00f5rra ning hinnanguliste kulude v\u00f5rra, mis on seotud vara demonteerimise ja teisaldamise v\u00f5i vara v\u00f5i selle asukoha taastamisega. Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutus\u00f5iguse vara amortiseeritakse hiljem lineaarsel meetodil rendi alguskuup\u00e4evast kuni rendiperioodi l\u00f5puni, v\u00e4lja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandi\u00f5igus kontsernile rendiperioodi l\u00f5pus \u00fcle v\u00f5i kui kasutus\u00f5iguse vara j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara v\u00e4ljaostu \u00f5igust. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutus\u00f5iguse vara kogu kasuliku eluea jooksul, mis m\u00e4\u00e4ratakse samadel alustel nagu vastava materiaalse p\u00f5hivara puhul. Lisaks v\u00e4hendatakse kasutus\u00f5iguse vara v\u00e4\u00e4rtuse langusest tulenevate kahjumite v\u00f5rra ja seda korrigeeritakse rendikohustuse teatud \u00fcmberhindamistel. Rendikohustust m\u00f5\u00f5detakse algselt rendisuhte alguskuup\u00e4evaks maksmata rendimaksete n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuses, kasutades diskontom\u00e4\u00e4rana rendi sisemist intressim\u00e4\u00e4ra v\u00f5i kui seda m\u00e4\u00e4ra ei ole v\u00f5imalik kindlaks teha, siis kontserni alternatiivset laenuintressim\u00e4\u00e4ra. \u00dcldjuhul kasutab kontsern diskontom\u00e4\u00e4rana alternatiivset laenuintressim\u00e4\u00e4ra. Kontsern leiab alternatiivse laenuintressim\u00e4\u00e4ra erinevate v\u00e4liste finantseerimisallikate intressim\u00e4\u00e4rade p\u00f5hjal. Saadud sisendeid korrigeeritakse, v\u00f5ttes arvesse renditingimusi ja renditava vara t\u00fc\u00fcpi. Rendikohustuses sisalduvad rendimaksed h\u00f5lmavad j\u00e4rgmist: \u2022 fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed) \u2022 indeksist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rast s\u00f5ltuvad muutuvad rendimaksed, mille algsel kajastamisel l\u00e4htutakse indeksist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rast rendi alguskuup\u00e4eva seisuga \u2022 summad, mis eeldatavasti tasutakse l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtuse garantii alusel \u2022 ostuhind (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab v\u00e4ljaostu\u00f5igust), pikendamisperioodi rendimaksed (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamis\u00f5igust), ning lepingu ennet\u00e4htaegsel l\u00f5petamisel tasumisele kuuluvad trahvid, v.a. juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ei l\u00f5peta lepingut enne t\u00e4htaega Rendikohustust m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. See arvutatakse \u00fcmber siis, kui tulevased rendimaksed muutuvad indeksi v\u00f5i m\u00e4\u00e4ra muutuste t\u00f5ttu, kui muutub l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtuse garantii alusel tasutava summa hinnang v\u00f5i kui kontsern muudab oma hinnangut selle kohta, kas soovitakse kasutada vara v\u00e4ljaostu, rendi pikendamise v\u00f5i l\u00f5petamise \u00f5igust, v\u00f5i kui muutuvad sisuliselt fikseeritud rendimaksed. Kui rendikohustus hinnatakse \u00fcmber eespool loetletud p\u00f5hjustel, tehakse kasutus\u00f5iguse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuses vastav korrigeerimine v\u00f5i kajastatakse rendikohustuse muutuse m\u00f5ju kasumis v\u00f5i kahjumis, kui kasutus\u00f5iguse vara raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4hendatud nullini. Et tulla toime COVID-19 pandeemia r\u00e4nkade m\u00f5judega, pidas kontsern 2021. ja 2022. aastal oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindade rendileandjatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi rendihinna alandamise \u00fcle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel j\u00e4rjepidevalt lihtsustavat erandit k\u00f5igi oma hotellide ja jaem\u00fc\u00fcgipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abin\u00f5u kohaldamise tingimustele. Kasutus\u00f5iguse varasid, mis ei vasta kinnisvarainvesteeringute m\u00e4\u00e4ratlusele, kajastab kontsern finantsseisundi aruandes materiaalse p\u00f5hivara koosseisus ning rendikohustusi laenukohustuste koosseisus. L\u00fchiajalised rendid ja v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtusliku vara rendid Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutus\u00f5iguse varasid ning rendikohustusi v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslike varade rentide ning l\u00fchiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimakseid kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Kontsern kui rendileandja Rendikomponenti sisaldava lepingu s\u00f5lmimisel v\u00f5i muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile nende suhteliste eraldiseisvate hindade alusel. Kui kontsern on rendileandja, m\u00e4\u00e4rab ta rendi alguses kindlaks, kas rendileping on kapitali- v\u00f5i kasutusrent. Iga rendilepingu liigitamisel hindab kontsern, kas rendilepinguga antakse \u00fcle praktiliselt k\u00f5ik alusvara omandiga seotud riskid ja h\u00fcved. Kui antakse, on tegemist kapitalirendiga. Kui ei anta, on tegemist kasutusrendiga. Selle hinnangu \u00fche osana hindab kontsern ka teatud indikaatoreid (n\u00e4iteks seda, kas rent h\u00f5lmab suuremat osa vara majanduslikust elueast). Kui rendileping sisaldab nii rendikomponenti kui ka rendiga mitteseotud komponenti, rakendab kontsern tasu jaotamisel IFRS 15 arvestusp\u00f5him\u00f5tteid. Kontsern rakendab rendileandja netoinvesteeringu suhtes standardis IFRS 9 esitatud kajastamise l\u00f5petamise ja v\u00e4\u00e4rtuse languse kajastamise n\u00f5udeid. Kontsern anal\u00fc\u00fcsib regulaarselt hinnangulisi garanteerimata l\u00f5ppv\u00e4\u00e4rtusi, mida kasutatakse rendileandja brutoinvesteeringu arvutamiseks. Kontsern kajastab kasutusrendi alusel saadud rendimakseid rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna muu m\u00fc\u00fcgitulu koosseisus. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForLeasesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5375": {
"value": "Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu Kontsern m\u00fc\u00fcb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab m\u00fc\u00fcgituluna kogu paketi m\u00fc\u00fcgist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise m\u00e4\u00e4rata reisipaketi sisu hinna ja valida oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad. Reisipakettide m\u00fc\u00fcgitulu kajastatakse piletim\u00fc\u00fcgitulu hulgas. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFeeAndCommissionIncomeExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5409": {
"value": "3.14. Sihtfinantseerimine ja valitsusepoolne abi Kui on p\u00f5hjendatult kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ja kontsern vastab k\u00f5igile sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele, kajastatakse sihtfinantseerimine algselt ettemakstud tuluna. Kulude sihtfinantseerimist kajastatakse kulu v\u00e4henemisena nendel perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseeringu s\u00fcstemaatiliseks sidumiseks kuludega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette n\u00e4htud. Sihtfinantseering, mis on antud kontsernile vara soetusmaksumuse kompenseerimiseks, kajastatakse vara kasuliku eluea jooksul s\u00fcstemaatiliselt kasumis v\u00f5i kahjumis. Valitsusepoolne abi on valitsuse tegevus, mille eesm\u00e4rk on anda majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavale majandus\u00fcksusele v\u00f5i majandus\u00fcksuste r\u00fchmale. Valitsusepoolne abi kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis kuup\u00e4eval, mil kontsernil tekib \u00f5igus makse saamiseks. M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude, m\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulude ja \u00fcldhalduskulude koosseisus kajastatud personalikulude jaotus Aruandeperioodil kajastati m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude v\u00e4hendusena sihtfinantseerimine summas 32 519 tuhat eurot, mis oli seotud Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste t\u00f6\u00f6tasudega (2021: 26 719 tuhat eurot). Sihtfinantseeringu saamine tuleneb seadusest. Aruandeperioodil COVID-19-ga seotud abi ei saadud (2021: 411 tuhat eurot). Eesti T\u00f6\u00f6tukassa maksis 2021. aastal otse t\u00f6\u00f6tajatele veel 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud h\u00fcvitist, vt ka lisa 22. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgakulud -148 934 -114 661 Sihtfinantseerimine 32 519 27 130 Sotsiaalmaksukulud -44 592 -34 072 Koolituskulud -549 -608 Muud personalikulud -1 297 -1 835 Personalikulud kokku -162 853 -124 046 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfGovernmentGrantsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5410": {
"value": "3.14. Sihtfinantseerimine ja valitsusepoolne abi Kui on p\u00f5hjendatult kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ja kontsern vastab k\u00f5igile sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele, kajastatakse sihtfinantseerimine algselt ettemakstud tuluna. Kulude sihtfinantseerimist kajastatakse kulu v\u00e4henemisena nendel perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseeringu s\u00fcstemaatiliseks sidumiseks kuludega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette n\u00e4htud. Sihtfinantseering, mis on antud kontsernile vara soetusmaksumuse kompenseerimiseks, kajastatakse vara kasuliku eluea jooksul s\u00fcstemaatiliselt kasumis v\u00f5i kahjumis. Valitsusepoolne abi on valitsuse tegevus, mille eesm\u00e4rk on anda majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavale majandus\u00fcksusele v\u00f5i majandus\u00fcksuste r\u00fchmale. Valitsusepoolne abi kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis kuup\u00e4eval, mil kontsernil tekib \u00f5igus makse saamiseks. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForGovernmentGrants",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5422": {
"value": "3.15. Finantstulud ja -kulud Finantstulude hulka kuuluvad investeeritud vahenditelt (sh omakapitaliinstrumentidelt) saadud intressitulu, dividenditulu, kasum omakapitaliinstrumentide v\u00f5\u00f5randamisest ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kasum tuletisinstrumentidelt. Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi kajastatavate finantsvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutused, finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise v\u00f5i ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Kursivahedest tekkivad kasumid v\u00f5i kahjumid kajastatakse netosummas. Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkep\u00f5hiselt kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Sisemine intressim\u00e4\u00e4r on m\u00e4\u00e4r, millega hinnangulised tulevased maksed v\u00f5i laekumised finantsvara v\u00f5i -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse t\u00e4pselt finantsvara v\u00f5i -kohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusesse. Sisemise intressim\u00e4\u00e4ra arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, v\u00f5ttes arvesse finantsinstrumendi k\u00f5iki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus h\u00f5lmab k\u00f5iki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressim\u00e4\u00e4ra olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara v\u00f5i -kohustuse soetamise v\u00f5i emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid. Tulu dividendidest kajastatakse kasumis siis, kui kontsernil on tekkinud \u00f5igus dividendide saamiseks. Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Puhaskasum valuutakursi muutustest 0 31 Tulu muudelt finantsvaradelt 215 3 Finantstulud kokku 215 34 Puhaskahjum valuutakursi muutustest -34 0 Kulu muudelt finantsvaradelt 0 -75 Intressikulu finantskohustustelt, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses -22 447 -19 424 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 -2 422 Finantskulud kokku -24 871 -21 921 Finantstulud ja -kulud kokku -24 656 -21 887 Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFinanceIncomeExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5423": {
"value": "3.15. Finantstulud ja -kulud Finantstulude hulka kuuluvad investeeritud vahenditelt (sh omakapitaliinstrumentidelt) saadud intressitulu, dividenditulu, kasum omakapitaliinstrumentide v\u00f5\u00f5randamisest ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kasum tuletisinstrumentidelt. Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi kajastatavate finantsvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutused, finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise v\u00f5i ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Kursivahedest tekkivad kasumid v\u00f5i kahjumid kajastatakse netosummas. Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkep\u00f5hiselt kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Sisemine intressim\u00e4\u00e4r on m\u00e4\u00e4r, millega hinnangulised tulevased maksed v\u00f5i laekumised finantsvara v\u00f5i -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse t\u00e4pselt finantsvara v\u00f5i -kohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusesse. Sisemise intressim\u00e4\u00e4ra arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, v\u00f5ttes arvesse finantsinstrumendi k\u00f5iki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus h\u00f5lmab k\u00f5iki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressim\u00e4\u00e4ra olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara v\u00f5i -kohustuse soetamise v\u00f5i emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid. Tulu dividendidest kajastatakse kasumis siis, kui kontsernil on tekkinud \u00f5igus dividendide saamiseks. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForFinanceIncomeAndCostsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5428": {
"value": "Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi kajastatavate finantsvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutused, finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise v\u00f5i ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Puhaskasum valuutakursi muutustest 0 31 Tulu muudelt finantsvaradelt 215 3 Finantstulud kokku 215 34 Puhaskahjum valuutakursi muutustest -34 0 Kulu muudelt finantsvaradelt 0 -75 Intressikulu finantskohustustelt, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses -22 447 -19 424 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 -2 422 Finantskulud kokku -24 871 -21 921 Finantstulud ja -kulud kokku -24 656 -21 887 Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFinanceCostExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5429": {
"value": "Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses l\u00e4bi kasumi v\u00f5i kahjumi kajastatavate finantsvarade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutused, finantsvara v\u00e4\u00e4rtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise v\u00f5i ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForFinanceCostsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5436": {
"value": "Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkep\u00f5hiselt kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Sisemine intressim\u00e4\u00e4r on m\u00e4\u00e4r, millega hinnangulised tulevased maksed v\u00f5i laekumised finantsvara v\u00f5i -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse t\u00e4pselt finantsvara v\u00f5i -kohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusesse. Sisemise intressim\u00e4\u00e4ra arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, v\u00f5ttes arvesse finantsinstrumendi k\u00f5iki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus h\u00f5lmab k\u00f5iki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressim\u00e4\u00e4ra olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara v\u00f5i -kohustuse soetamise v\u00f5i emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid. Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Puhaskasum valuutakursi muutustest 0 31 Tulu muudelt finantsvaradelt 215 3 Finantstulud kokku 215 34 Puhaskahjum valuutakursi muutustest -34 0 Kulu muudelt finantsvaradelt 0 -75 Intressikulu finantskohustustelt, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses -22 447 -19 424 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 -2 422 Finantskulud kokku -24 871 -21 921 Finantstulud ja -kulud kokku -24 656 -21 887 Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInterestIncomeExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5437": {
"value": "Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkep\u00f5hiselt kasumis v\u00f5i kahjumis, kasutades sisemise intressim\u00e4\u00e4ra meetodit. Sisemine intressim\u00e4\u00e4r on m\u00e4\u00e4r, millega hinnangulised tulevased maksed v\u00f5i laekumised finantsvara v\u00f5i -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse t\u00e4pselt finantsvara v\u00f5i -kohustuse raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusesse. Sisemise intressim\u00e4\u00e4ra arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, v\u00f5ttes arvesse finantsinstrumendi k\u00f5iki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus h\u00f5lmab k\u00f5iki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressim\u00e4\u00e4ra olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara v\u00f5i -kohustuse soetamise v\u00f5i emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForInterestIncomeAndExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5460": {
"value": "3.16. Tulumaks Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasil\u00fckkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, v\u00e4lja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud maksum\u00e4\u00e4rade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks h\u00f5lmab ka dividendide v\u00e4ljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt \u201eKontserni ettev\u00f5tted Eestis\u201d. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamisel kasutatava v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu ei kajastata j\u00e4rgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelev\u00f5tmine, mille puhul ei ole tegemist \u00e4ri\u00fchendusega ning mis ei m\u00f5juta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega t\u00fctarettev\u00f5tetesse ning \u00fchiselt kontrollitavatesse ettev\u00f5tetesse ulatuses, mille suhtes on t\u00f5en\u00e4oline, et ajutised erinevused l\u00e4hiajal ei t\u00fchistu. Lisaks ei kajastata edasil\u00fckkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmav\u00e4\u00e4rtuse algsest arvelev\u00f5tmisest. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse aluseks maksum\u00e4\u00e4rad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende t\u00fchistumisel, l\u00e4htudes aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuup\u00e4eval vaadatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara \u00fcle ja v\u00e4hendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised v\u00e4hendamised t\u00fchistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite t\u00f5en\u00e4osus suureneb. Kajastamata edasil\u00fckkunud tulumaksu varad hinnatakse \u00fcmber igal aruandekuup\u00e4eval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud t\u00f5en\u00e4oliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. Kontserni ettev\u00f5tted Eestis Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele kontserni Eestis registreeritud ettev\u00f5tete, sh emaettev\u00f5tte puhaskasumit tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuga maksustatakse dividendimakseid ning 2023. aastal on tulumaksum\u00e4\u00e4r 14% v\u00f5i 20% (14/86 v\u00f5i 20/80 makstavatest netodividendidest). Kontserni Eestis asuvate ettev\u00f5tete kogu jaotamata kasumi dividendidena v\u00e4ljamaksmisega seotud potentsiaalset maksukohustust finantsseisundi aruandes ei kajastata. Dividendide maksmisega seotud potentsiaalse maksukohustuse suurus s\u00f5ltub dividendide v\u00e4ljamakse ajast, summast ja allikatest. Eestis kehtib dividendide maksustamise kord, mis n\u00e4eb ette madalama tulumaksum\u00e4\u00e4ra 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Madalamat maksum\u00e4\u00e4ra v\u00f5ib rakendada, kui jaotatava kasumi summa ei \u00fcleta ettev\u00f5tte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Jaotatava kasumi osa, mis \u00fcletab seda piirm\u00e4\u00e4ra, maksustatakse j\u00e4tkuvalt 20% tulumaksum\u00e4\u00e4raga. Madalamat maksum\u00e4\u00e4ra saab rakendada dividendidele, mida jaotatakse 2019. aastal v\u00f5i hiljem algavatel aruandeperioodidel. Kuna aga f\u00fc\u00fcsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt tuleb t\u00e4iendavalt kinni pidada 7% tulumaksu, ei v\u00e4henda muudatus f\u00fc\u00fcsilisest isikust aktsion\u00e4ride maksukoormust. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide v\u00e4ljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 21. Kontserni ettev\u00f5tted K\u00fcprosel K\u00fcprose tulumaksuseaduse kohaselt ei ole K\u00fcprosel registreeritud laevandusettev\u00f5tjate puhaskasum ja nende ettev\u00f5tete poolt makstavad dividendid maksustatavad tulumaksuga, kui nende poolt opereeritavad laevad on registreeritud K\u00fcprose laevaregistris ja/v\u00f5i nad ei tegutse K\u00fcprosel. Seega ei esine ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuste vahel, millest v\u00f5iks tuleneda edasil\u00fckkunud tulumaks. Muud kontserni ettev\u00f5tted ja p\u00fcsivad tegevuskohad Vastavalt muude riikide tulumaksuseadustele on ettev\u00f5tte puhaskasum ja kasum p\u00fcsivatest tegevuskohtadest, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseadustes s\u00e4testatud ajutiste ja p\u00fcsivate erinevustega, tasumisele kuuluva tulumaksuga maksustatav nendes riikides, kus kontserni ettev\u00f5tted ja p\u00fcsivad tegevuskohad on registreeritud (vt lisa 6). Tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse l\u00fchiajaliste kohustuste all ja edasil\u00fckkunud tulumaks p\u00f5hivara v\u00f5i pikaajaliste kohustuste all. Alates 1. jaanuarist 2018 j\u00f5ustunud tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt maksustatakse L\u00e4tis 2018. aastal ja j\u00e4rgnevatel perioodidel teenitud kasumit sarnaselt Eestile kasumi jaotamise hetkel. Ettev\u00f5tte tulumaksum\u00e4\u00e4r on 20% (20/80 netosummast). ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForIncomeTaxExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5462": {
"value": "3.16. Tulumaks Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasil\u00fckkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis v\u00f5i kahjumis, v\u00e4lja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis v\u00f5i -kahjumis. Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud maksum\u00e4\u00e4rade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks h\u00f5lmab ka dividendide v\u00e4ljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt \u201eKontserni ettev\u00f5tted Eestis\u201d. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse ning maksustamisel kasutatava v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Edasil\u00fckkunud tulumaksu ei kajastata j\u00e4rgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelev\u00f5tmine, mille puhul ei ole tegemist \u00e4ri\u00fchendusega ning mis ei m\u00f5juta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega t\u00fctarettev\u00f5tetesse ning \u00fchiselt kontrollitavatesse ettev\u00f5tetesse ulatuses, mille suhtes on t\u00f5en\u00e4oline, et ajutised erinevused l\u00e4hiajal ei t\u00fchistu. Lisaks ei kajastata edasil\u00fckkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmav\u00e4\u00e4rtuse algsest arvelev\u00f5tmisest. Edasil\u00fckkunud tulumaksu kajastamisel v\u00f5etakse aluseks maksum\u00e4\u00e4rad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende t\u00fchistumisel, l\u00e4htudes aruandekuup\u00e4eval kehtinud v\u00f5i olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuup\u00e4eval vaadatakse edasil\u00fckkunud tulumaksu vara \u00fcle ja v\u00e4hendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam t\u00f5en\u00e4oline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised v\u00e4hendamised t\u00fchistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite t\u00f5en\u00e4osus suureneb. Kajastamata edasil\u00fckkunud tulumaksu varad hinnatakse \u00fcmber igal aruandekuup\u00e4eval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud t\u00f5en\u00e4oliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada. Edasil\u00fckkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist j\u00f5udu omav \u00f5igus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud \u00fche ja sama maksuhalduri poolt \u00fche ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega v\u00f5i kui nad on seotud k\u00fcll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on m\u00f5eldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas v\u00f5i kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse \u00fcheaegselt. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForDeferredIncomeTaxExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5546": {
"value": "3.17. Aktsiakasum Kontsern esitab andmed lihtaktsiate tava- ja lahustatud aktsiakasumi (EPS) kohta. Tavaaktsiakasumi arvutamiseks jagatakse emaettev\u00f5tte lihtaktsion\u00e4ridele kuuluv majandusaasta kasum v\u00f5i kahjum majandusaasta jooksul k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Lahustatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsion\u00e4ridele kuuluvat majandusaasta kasumit v\u00f5i kahjumit ning k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu k\u00f5igist lahjendavatest potentsiaalsetest lihtaktsiatest (t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5imaldatud aktsiaoptsioonidest) tuleneva m\u00f5juga. Lisa 7 Aktsiakasum Aktsiakasumi arvutamiseks jagatakse lihtaktsion\u00e4ridele kuuluv majandusaasta puhaskasum v\u00f5i -kahjum majandusaasta jooksul k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Seisuga 31. detsember, tuhandetes 2022 2021 Emiteeritud aktsiad 743 569 743 569 K\u00e4ibelolevad aktsiad 743 569 743 569 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Majandusaasta jooksul k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv (tuhandetes) 743 569 694 444 Emaettev\u00f5tte omanikele kuuluv puhaskahjum 13 935 -56 576 Aktsiakasum (eurodes) 0,019 -0,081 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfEarningsPerShareExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5547": {
"value": "3.17. Aktsiakasum Kontsern esitab andmed lihtaktsiate tava- ja lahustatud aktsiakasumi (EPS) kohta. Tavaaktsiakasumi arvutamiseks jagatakse emaettev\u00f5tte lihtaktsion\u00e4ridele kuuluv majandusaasta kasum v\u00f5i kahjum majandusaasta jooksul k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Lahustatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsion\u00e4ridele kuuluvat majandusaasta kasumit v\u00f5i kahjumit ning k\u00e4ibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu k\u00f5igist lahjendavatest potentsiaalsetest lihtaktsiatest (t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5imaldatud aktsiaoptsioonidest) tuleneva m\u00f5juga. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForEarningsPerShareExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5555": {
"value": "3.18. Segmendiaruandlus Kontsern m\u00e4\u00e4ratleb ja esitab tegevussegmente kontserni juhatusele (kes on \u00e4ritegevust puudutavate otsuste langetaja) esitatava sisemise informatsiooni alusel. Tegevussegment on kontserni osa, mis oma majandustegevusega v\u00f5ib teenida m\u00fc\u00fcgitulusid ja kanda kulusid (sealhulgas m\u00fc\u00fcgitulusid ja kulusid, mis on seotud kontserni teiste osadega s\u00f5lmitud tehingutega). K\u00f5igi tegevussegmentide, mille kohta on olemas eraldi finantsteave, \u00e4ritulemused vaatab regulaarselt l\u00e4bi kontserni juhatus, et v\u00f5tta vastu otsused segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi majandustulemusi. Segment on kontserni eristatav \u00fcksus, mis tegeleb kas toodete valmistamise v\u00f5i teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas (geograafiline segment) v\u00f5i omavahel seotud toodete valmistamise v\u00f5i teenuste osutamisega (\u00e4risegment) ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste segmentide riskidest ja rentaablusest. Segmendiaruandlus esitatakse kontserni geograafiliste segmentide (liinide) kaupa. Segmentidevahelises hinnakujunduses l\u00e4htutakse turuv\u00e4\u00e4rtusele vastavatest hindadest. Segmendi kulu on segmendi \u00e4ritegevusest tulenev otseselt segmendiga seostatav kulu ja see osa kontserni kuludest, mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada, sealhulgas kulud, mis on seotud m\u00fc\u00fcgiga kontserniv\u00e4listele klientidele, ja kulud, mis on seotud tehingutega kontserni muude segmentidega. Segmendi kulu ei h\u00f5lma \u00fcldhalduskulusid, intressikulu, tulumaksukulu ega muid kulusid, mis tekivad kontserni tasandil ja on seotud kontserni kui tervikuga. Kontserni tasandil segmendi eest kantud kulud jagatakse segmendile p\u00f5hjendatud alustel, kui kulud on seotud segmendi \u00e4ritegevusega ja neid saab otseselt seostada segmendiga v\u00f5i segmendile jagada. Juhatusele esitatavate segmendi tulemuste hulka arvatakse nii otseselt segmendiga seostatavad tulemused kui ka tulemused, mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varad on \u00e4ritegevuses kasutatavad varad, mida segment oma \u00e4ritegevuses kasutab ja mida saab otseselt segmendiga seostada v\u00f5i p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varade hulka ei kuulu varad, mida kasutatakse kontserni \u00fcldvajadusteks v\u00f5i peakontori jaoks v\u00f5i mida ei saa otseselt segmendile jagada. Segmendi varade hulka kuuluvad ka \u00e4ritegevuses kasutatavad varad, mida kasutavad \u00fchiselt kaks v\u00f5i enam segmenti, kui on olemas p\u00f5hjendatud alus varade jagamiseks. Segmendi kohustused on kohustused, mis tulenevad segmendi \u00e4ritegevusest ja mida saab otseselt segmendiga seostada v\u00f5i mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Kulud, varad ning kohustused, mis ei ole segmendiga otseselt seotud v\u00f5i mida ei saa segmendile jagada, kajastatakse kontserni jagamatute kulude, varade ja kohustustena. Segmendi investeeringud h\u00f5lmavad majandusaasta k\u00f5iki kulusid, mis on seotud materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara (v.a firmav\u00e4\u00e4rtus) soetamisega. Lisa 4 Segmendiaruandlus Kontserni tegevusvaldkondade korraldamine ja juhtimine toimub eraldi vastavalt eri turgude olemusele. Seisuga 31. detsember 2022 olid kontserni \u00e4risegmendid j\u00e4rgmised: \u2022 Eesti - Soome liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva) \u2022 Eesti - Rootsi liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva) \u2022 L\u00e4ti - Rootsi liin: 0 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 1 \u2022 Soome - Rootsi liinid: 3 laeva (31. detsember 2021: 4 laeva) \u2022 Muu segment - kontserni v\u00e4ljaprahitud laevad: 6 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 2 - kontserni laevade tulevane prahtimine: 0 laeva (31. detsember 2021: 1 laev) 3 - Eestis asuvad hotellid: 3 hotelli (31. detsember 2021: 3 hotelli) - L\u00e4tis asuvad hotellid: 1 hotell, avatakse taas 2023. aasta kevadel (31. detsember 2021: 1 hotell, tegevus peatatud) - Eestis asuvad kauplused: 5 kauplust (31. detsember 2021: 5 kauplust) - veebipood: 1 pood (31. detsember 2021: 1 pood) - Eestis asuvad restoranid: 10 restorani (31. detsember 2021: 8 restorani) - L\u00e4tis asuvad restoranid: 5 restorani (31. detsember 2021: 3 restorani) - Leedus asuvad restoranid: 5 restorani (31. detsember 2021: 5 restorani) 1 Peale selle sisaldab muu segment n\u00fc\u00fcd ka tulusid ja kulusid, mida varem h\u00f5lmas L\u00e4ti-Rootsi liinide geograafiline segment, kuna L\u00e4ti-Rootsi liini 2022. aastal ei teenindatud ja need summad ei \u00fcleta olulisuse k\u00fcnnist. 2 Kuna laevade prahtimine ei ole kontserni p\u00f5hitegevus, kajastatakse v\u00e4lja prahitud laevu muus segmendis. 3 Selles kategoorias seisuga 31. detsember 2021 n\u00e4idatud laev on \u00fcks 6 laevast, mis on seisuga 31. detsember 2022 v\u00e4lja prahitud. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud 31. detsembril 2022 ja 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud majandusaasta andmed kontserni m\u00fc\u00fcgitulu ja kasumi ning teatud varade ja kohustuste kohta avalikustatavate segmentide kaupa. Geograafilised segmendid \u2013 vara asukoha alusel 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Eesti-Soome liinid Eesti-Rootsi liinid Soome-Rootsi liinid Muu Segmentide- vaheline elimineerimine Kokku 2022 M\u00fc\u00fck kontserniv\u00e4listele klientidele 277 806 76 835 274 314 142 432 0 771 387 Segmentidevaheline m\u00fc\u00fck 0 0 0 4 997 -4 997 0 M\u00fc\u00fcgitulu 277 806 76 835 274 314 147 429 -4 997 771 387 Segmendi tulem 51 664 -10 997 -941 34 948 0 74 674 Jagamatud kulud -37 001 Finantskulud/-tulud kokku -24 656 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -90 Kasum/-kahjum enne tulumaksu 12 927 Tulumaks 1 008 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 13 935 Segmendi varad 570 069 157 184 317 380 511 676 -462 1 555 847 Jagamatud varad 135 795 Varad 1 691 642 Segmendi kohustused 28 657 9 843 54 194 128 257 -462 220 489 Jagamatud kohustused 764 222 Kohustused 984 711 Investeeringud segmendi materiaalsesse p\u00f5hivarasse 255 101 4 829 2 295 9 327 0 271 552 jagamatusse materiaalsesse p\u00f5hivarasse -70 680 segmendi immateriaalsesse varasse 40 0 103 698 0 841 jagamatusse immateriaalsesse varasse 1 609 Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon 15 869 9 890 23 640 36 696 0 86 095 Jagamatu materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon 5 121 Immateriaalse vara amortisatsioon 559 259 563 336 0 1 717 Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon 5 203 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Eesti-Soome liinid Eesti-Rootsi liinid Soome-Rootsi liinid Muu Segmentide- vaheline elimineerimine Kokku 2021 M\u00fc\u00fck kontserniv\u00e4listele klientidele 184 529 49 065 158 697 84 646 0 476 937 Segmentidevaheline m\u00fc\u00fck 0 0 0 874 -874 0 M\u00fc\u00fcgitulu 184 529 49 065 158 697 85 520 -874 476 937 Segmendi tulem 11 962 -7 025 -15 587 3 043 0 -7 607 Jagamatud kulud -29 424 Finantskulud/-tulud kokku -21 887 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -80 Kasum/-kahjum enne tulumaksu -58 998 Tulumaks 2 422 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -56 576 Segmendi varad 401 055 252 227 445 329 257 471 -125 1 355 957 Jagamatud varad 229 958 Varad 1 585 915 Segmendi kohustused 29 809 8 298 61 865 112 329 -125 212 176 Jagamatud kohustused 681 223 Kohustused 893 399 Investeeringud segmendi materiaalsesse p\u00f5hivarasse 2 890 519 6 362 6 360 0 16 131 jagamatusse materiaalsesse p\u00f5hivarasse 1 278 segmendi immateriaalsesse varasse 0 12 23 773 0 808 jagamatusse immateriaalsesse varasse 1 975 Materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon 18 322 11 127 22 884 30 389 0 82 722 Jagamatu materiaalse p\u00f5hivara amortisatsioon 5 668 Immateriaalse vara amortisatsioon 692 264 388 331 0 1 675 Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon 5 248 M\u00fc\u00fcgitulu teenuste ja kaupade kaupa Lepingutest tulenevad saldod J\u00e4rgmises tabelis on esitatud teave klientidega s\u00f5lmitud lepingutest tulenevate n\u00f5uete, varade ja kohustuste kohta. Lepingulised kohustused on tekkinud klientide ettemaksetest ja lojaalsusprogrammi lunastamata boonuspunktidest. Boonuspunkte kajastatakse m\u00fc\u00fcgituluna siis, kui kliendid neid lunastavad. See peaks toimuma j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Liinid 2022 Muu 2022 Kokku 2022 Liinid 2021 Muu 2021 Kokku 2021 M\u00fc\u00fcgitulu kliendilepingutest M\u00fc\u00fck laevades ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes 323 958 54 205 378 163 188 762 44 614 233 376 Piletim\u00fc\u00fck 191 920 0 191 920 99 094 0 99 094 Kaubaveoteenuse m\u00fc\u00fck 103 183 0 103 183 94 763 0 94 763 Majutuse m\u00fc\u00fck 0 11 325 11 325 0 3 367 3 367 Muu 3 573 11 094 14 667 5 234 6 387 11 621 M\u00fc\u00fcgitulu kliendilepingutest kokku 622 634 76 624 699 258 387 853 54 368 442 221 M\u00fc\u00fcgitulu muudest allikatest Tulu laevade prahtimisest 0 65 808 65 808 0 30 278 30 278 Muu 6 321 0 6 321 4 438 0 4 438 M\u00fc\u00fcgitulu muudest allikatest kokku 6 321 65 808 72 129 4 438 30 278 34 716 Kontserni m\u00fc\u00fcgitulu kokku 628 955 142 432 771 387 392 291 84 646 476 937 Tuhandetes eurodes 31. detsember 2022 31. detsember 2021 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded 31 380 29 298 Kliendilepingu kohustused Club One boonuspunktid 7 016 6 360 Ettemakstud m\u00fc\u00fcgitulu 37 206 15 374 Kliendilepingu kohustused kokku 44 222 21 734 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfEntitysReportableSegmentsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5556": {
"value": "3.18. Segmendiaruandlus Kontsern m\u00e4\u00e4ratleb ja esitab tegevussegmente kontserni juhatusele (kes on \u00e4ritegevust puudutavate otsuste langetaja) esitatava sisemise informatsiooni alusel. Tegevussegment on kontserni osa, mis oma majandustegevusega v\u00f5ib teenida m\u00fc\u00fcgitulusid ja kanda kulusid (sealhulgas m\u00fc\u00fcgitulusid ja kulusid, mis on seotud kontserni teiste osadega s\u00f5lmitud tehingutega). K\u00f5igi tegevussegmentide, mille kohta on olemas eraldi finantsteave, \u00e4ritulemused vaatab regulaarselt l\u00e4bi kontserni juhatus, et v\u00f5tta vastu otsused segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi majandustulemusi. Segment on kontserni eristatav \u00fcksus, mis tegeleb kas toodete valmistamise v\u00f5i teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas (geograafiline segment) v\u00f5i omavahel seotud toodete valmistamise v\u00f5i teenuste osutamisega (\u00e4risegment) ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste segmentide riskidest ja rentaablusest. Segmendiaruandlus esitatakse kontserni geograafiliste segmentide (liinide) kaupa. Segmentidevahelises hinnakujunduses l\u00e4htutakse turuv\u00e4\u00e4rtusele vastavatest hindadest. Segmendi kulu on segmendi \u00e4ritegevusest tulenev otseselt segmendiga seostatav kulu ja see osa kontserni kuludest, mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada, sealhulgas kulud, mis on seotud m\u00fc\u00fcgiga kontserniv\u00e4listele klientidele, ja kulud, mis on seotud tehingutega kontserni muude segmentidega. Segmendi kulu ei h\u00f5lma \u00fcldhalduskulusid, intressikulu, tulumaksukulu ega muid kulusid, mis tekivad kontserni tasandil ja on seotud kontserni kui tervikuga. Kontserni tasandil segmendi eest kantud kulud jagatakse segmendile p\u00f5hjendatud alustel, kui kulud on seotud segmendi \u00e4ritegevusega ja neid saab otseselt seostada segmendiga v\u00f5i segmendile jagada. Juhatusele esitatavate segmendi tulemuste hulka arvatakse nii otseselt segmendiga seostatavad tulemused kui ka tulemused, mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varad on \u00e4ritegevuses kasutatavad varad, mida segment oma \u00e4ritegevuses kasutab ja mida saab otseselt segmendiga seostada v\u00f5i p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varade hulka ei kuulu varad, mida kasutatakse kontserni \u00fcldvajadusteks v\u00f5i peakontori jaoks v\u00f5i mida ei saa otseselt segmendile jagada. Segmendi varade hulka kuuluvad ka \u00e4ritegevuses kasutatavad varad, mida kasutavad \u00fchiselt kaks v\u00f5i enam segmenti, kui on olemas p\u00f5hjendatud alus varade jagamiseks. Segmendi kohustused on kohustused, mis tulenevad segmendi \u00e4ritegevusest ja mida saab otseselt segmendiga seostada v\u00f5i mida saab p\u00f5hjendatud alustel segmendile jagada. Kulud, varad ning kohustused, mis ei ole segmendiga otseselt seotud v\u00f5i mida ei saa segmendile jagada, kajastatakse kontserni jagamatute kulude, varade ja kohustustena. Segmendi investeeringud h\u00f5lmavad majandusaasta k\u00f5iki kulusid, mis on seotud materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara (v.a firmav\u00e4\u00e4rtus) soetamisega. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForSegmentReportingExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5604": {
"value": "3.19. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramine Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamisp\u00f5him\u00f5tted n\u00f5uavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramist. \u00d5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks m\u00f5\u00f5tmise ja/v\u00f5i avalikustamise eesm\u00e4rgil, kasutades j\u00e4rgmisi meetodeid. T\u00e4iendavat teavet \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel aluseks v\u00f5etud eelduste kohta leiab vastavat vara v\u00f5i kohustust k\u00e4sitlevast lisast. Vara v\u00f5i kohustuse \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutab kontsern j\u00e4lgitavaid turuandmeid nii palju kui v\u00f5imalik. \u00d5iglased v\u00e4\u00e4rtused on liigitatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, l\u00e4htudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest. \u2022 1. tase: identsete varade v\u00f5i kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel \u2022 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara v\u00f5i kohustuse kohta j\u00e4lgitavad kas otse (st hindadena) v\u00f5i kaudselt (st on tuletatud hindadest) \u2022 3. tase: vara v\u00f5i kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei p\u00f5hine j\u00e4lgitavatel turuandmetel (mittej\u00e4lgitavad sisendid) Laevad (3. tase) Laevade turuv\u00e4\u00e4rtus on hinnangul p\u00f5hinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuup\u00e4eval minema \u00fcle tehingut sooritada soovivalt m\u00fc\u00fcjalt tehingut sooritada soovivale ostjale s\u00f5ltumatus ja v\u00f5rdsetel alustel toimuvas tehingus peale k\u00f5igile n\u00f5uetele vastavat m\u00fc\u00fcgitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutab kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse arvutamisel kasutatakse hindajate m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse ja stressitingimustes toimuva m\u00fc\u00fcgi korral m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse kaalutud keskmist. \u00dcmberhindamist ei tehta, kui arvutatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahe on ebaoluline. \u00dcmberhindluse sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Immateriaalne vara (3. tase) \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud patentide ja kaubam\u00e4rkide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud kliendisuhete \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse p\u00e4rast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate k\u00f5igi muude varade \u00f5iglane tootlus. Muude immateriaalsete varade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast m\u00fc\u00fcgist. Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase) Avalikustamise eesm\u00e4rgil kindlaks m\u00e4\u00e4ratav \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus arvutatakse tulevaste p\u00f5hisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuup\u00e4eva intressi turum\u00e4\u00e4raga. 3.20. Emaettev\u00f5tte konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse emaettev\u00f5tte konsolideerimata p\u00f5hiaruanded (st koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, \u00fcheskoos: p\u00f5hiaruanded) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. AS-i Tallink Grupp konsolideerimata p\u00f5hiaruanded on esitatud lisas 28 \u201eEmaettev\u00f5tte p\u00f5hiaruanded\u201d. Need aruanded on koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega samu arvestusp\u00f5him\u00f5tteid ja hindamisaluseid kasutades, v\u00e4lja arvatud t\u00fctarettev\u00f5tetesse tehtud investeeringute puhul, mis on emaettev\u00f5tte konsolideerimata p\u00f5hiaruannetes kajastatud soetusmaksumuses. Laevade \u00fcmberhindlus Kontserni laevu kajastatakse \u00fcmberhinnatud summas, mis m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks aruandeperioodi l\u00f5pus m\u00f5\u00f5detud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse alusel. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutas kontsern kolme s\u00f5ltumatut hindajat. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutati turuinfole tuginevaid, peamiselt mittej\u00e4lgitavaid sisendeid (\u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia 3. tase). Prahitud laevade puhul v\u00f5tab kontserni juhtkond vajaduse korral arvesse ka eeldatavaid rahavoogusid. J\u00e4rgmises tabelis on kajastatud laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutatud hindamistehnikad ning olulised mittej\u00e4lgitavad sisendid. Hindamistehnika Olulised mittej\u00e4lgitavad sisendid Turuv\u00f5rdluse metoodika, kulumeetod: S\u00f5ltumatud hindajad kasutavad m\u00f5lemat meetodit, tehes turuvaatlusi ja uurides samasuguste kasutatud laevade m\u00fc\u00fcgitehinguid ning anal\u00fc\u00fcsides \u00fcldist n\u00f5udlust konkreetse laeva j\u00e4rele maailma eri paikades. Lisaks vaatavad hindajad, kui palju laeva ehitamine maksma l\u00e4ks, arvates sellest maha p\u00f5hjendatud amortisatsioonikulu, ning missugused on samasuguste uute laevade ehitushinnad. Samasuguste laevade m\u00fc\u00fcgihinnad Konkreetsete laevade n\u00f5udluse tase Laevade ehitushinnad Laevade hooldus- ja remondit\u00f6\u00f6de programm \u00dcmberhindamiste sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest, mida hinnatakse iga majandusaasta l\u00f5pus. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, tehakse uus \u00fcmberhindlus. Juhtkonna hinnangul ei olnud seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahel olulisi erinevusi. Viimastel aastatel laevade opereerimist m\u00f5jutanud pandeemia ja Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu ei ole turg likviidne ning sellise tonnaa\u017eiga laevade segmendis tehakse tehinguid v\u00e4ga v\u00e4he. Seet\u00f5ttu tuleb hindamist k\u00e4sitada ebakindlana. S\u00f5ltuvalt sellest, kuidas olukord muutub ja millal reisijatevedu t\u00e4ielikult taastub, korrigeeritakse hindamistulemusi l\u00fchiajalises perspektiivis. Juhtkonna hinnangul on seda liiki vara ostjatel \u00fcldjuhul pikaajalised kavatsused ja plaane tehakse 20\u201330 aastaks ette, mist\u00f5ttu v\u00f5imalikke turuk\u00f5ikumisi tuleb vaadelda ajutistena. Kui laevade v\u00e4\u00e4rtust oleks m\u00f5\u00f5detud soetusmaksumuses, oleksid nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtused olnud j\u00e4rgmised: Seoses iga-aastase \u00fclekandmisega \u00fcmberhindluse reservist jaotamata kasumisse (\u00fcle kantakse vara \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning vara algsel soetusmaksumusel p\u00f5hineva amortisatsiooni vahe) v\u00e4hendati seisuga 31. detsember 2022 \u00fcmberhindluse reservi 2 047 tuhande euro v\u00f5rra (2021: 2 047 tuhande euro v\u00f5rra) ning jaotamata kasumit suurendati sama summa v\u00f5rraSeisuga 31. detsember 2022 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 2 031 631 Akumuleeritud amortisatsioon -777 280 Raamatupidamislik netomaksumus 1 254 351 Seisuga 31. detsember 2021 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 1 778 543 Akumuleeritud amortisatsioon -731 419 Raamatupidamislik netomaksumus 1 047 124 Seisuga 31. detsember 2022 olid kontserni pangalaenude tagatiseks seatud esimese ja teise j\u00e4rjekoha h\u00fcpoteegid laevadele raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusega 1 267 423 tuhat eurot (2021: 1 060 950 tuhat eurot). Vt ka lisa 16. Finantsinstrumentide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus K\u00f5iki finantsvarasid ja -kohustusi m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, v\u00e4lja arvatud tuletisinstrumendid, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud kontserni finantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oluliselt nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFairValueMeasurementExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5605": {
"value": "3.19. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramine Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamisp\u00f5him\u00f5tted n\u00f5uavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramist. \u00d5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks m\u00f5\u00f5tmise ja/v\u00f5i avalikustamise eesm\u00e4rgil, kasutades j\u00e4rgmisi meetodeid. T\u00e4iendavat teavet \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel aluseks v\u00f5etud eelduste kohta leiab vastavat vara v\u00f5i kohustust k\u00e4sitlevast lisast. Vara v\u00f5i kohustuse \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutab kontsern j\u00e4lgitavaid turuandmeid nii palju kui v\u00f5imalik. \u00d5iglased v\u00e4\u00e4rtused on liigitatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, l\u00e4htudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest. \u2022 1. tase: identsete varade v\u00f5i kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel \u2022 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara v\u00f5i kohustuse kohta j\u00e4lgitavad kas otse (st hindadena) v\u00f5i kaudselt (st on tuletatud hindadest) \u2022 3. tase: vara v\u00f5i kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei p\u00f5hine j\u00e4lgitavatel turuandmetel (mittej\u00e4lgitavad sisendid) Laevad (3. tase) Laevade turuv\u00e4\u00e4rtus on hinnangul p\u00f5hinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuup\u00e4eval minema \u00fcle tehingut sooritada soovivalt m\u00fc\u00fcjalt tehingut sooritada soovivale ostjale s\u00f5ltumatus ja v\u00f5rdsetel alustel toimuvas tehingus peale k\u00f5igile n\u00f5uetele vastavat m\u00fc\u00fcgitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutab kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse arvutamisel kasutatakse hindajate m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse ja stressitingimustes toimuva m\u00fc\u00fcgi korral m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse kaalutud keskmist. \u00dcmberhindamist ei tehta, kui arvutatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahe on ebaoluline. \u00dcmberhindluse sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Immateriaalne vara (3. tase) \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud patentide ja kaubam\u00e4rkide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud kliendisuhete \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse p\u00e4rast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate k\u00f5igi muude varade \u00f5iglane tootlus. Muude immateriaalsete varade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast m\u00fc\u00fcgist. Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase) Avalikustamise eesm\u00e4rgil kindlaks m\u00e4\u00e4ratav \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus arvutatakse tulevaste p\u00f5hisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuup\u00e4eva intressi turum\u00e4\u00e4raga. 3.20. Emaettev\u00f5tte konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse emaettev\u00f5tte konsolideerimata p\u00f5hiaruanded (st koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, \u00fcheskoos: p\u00f5hiaruanded) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. AS-i Tallink Grupp konsolideerimata p\u00f5hiaruanded on esitatud lisas 28 \u201eEmaettev\u00f5tte p\u00f5hiaruanded\u201d. Need aruanded on koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega samu arvestusp\u00f5him\u00f5tteid ja hindamisaluseid kasutades, v\u00e4lja arvatud t\u00fctarettev\u00f5tetesse tehtud investeeringute puhul, mis on emaettev\u00f5tte konsolideerimata p\u00f5hiaruannetes kajastatud soetusmaksumuses. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForFairValueMeasurementExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5608": {
"value": "3.19. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramine Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamisp\u00f5him\u00f5tted n\u00f5uavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramist. \u00d5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks m\u00f5\u00f5tmise ja/v\u00f5i avalikustamise eesm\u00e4rgil, kasutades j\u00e4rgmisi meetodeid. T\u00e4iendavat teavet \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel aluseks v\u00f5etud eelduste kohta leiab vastavat vara v\u00f5i kohustust k\u00e4sitlevast lisast. Vara v\u00f5i kohustuse \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmisel kasutab kontsern j\u00e4lgitavaid turuandmeid nii palju kui v\u00f5imalik. \u00d5iglased v\u00e4\u00e4rtused on liigitatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, l\u00e4htudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest. \u2022 1. tase: identsete varade v\u00f5i kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel \u2022 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara v\u00f5i kohustuse kohta j\u00e4lgitavad kas otse (st hindadena) v\u00f5i kaudselt (st on tuletatud hindadest) \u2022 3. tase: vara v\u00f5i kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei p\u00f5hine j\u00e4lgitavatel turuandmetel (mittej\u00e4lgitavad sisendid) Laevad (3. tase) Laevade turuv\u00e4\u00e4rtus on hinnangul p\u00f5hinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuup\u00e4eval minema \u00fcle tehingut sooritada soovivalt m\u00fc\u00fcjalt tehingut sooritada soovivale ostjale s\u00f5ltumatus ja v\u00f5rdsetel alustel toimuvas tehingus peale k\u00f5igile n\u00f5uetele vastavat m\u00fc\u00fcgitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutab kontsern s\u00f5ltumatuid hindajaid. \u00d5iglase v\u00e4\u00e4rtuse arvutamisel kasutatakse hindajate m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse ja stressitingimustes toimuva m\u00fc\u00fcgi korral m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtuse kaalutud keskmist. \u00dcmberhindamist ei tehta, kui arvutatud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtuse vahe on ebaoluline. \u00dcmberhindluse sagedus s\u00f5ltub laevade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse muutustest. Kui laeva \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus erineb oluliselt tema raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest, on vajalik \u00fcmberhindamine. Immateriaalne vara (3. tase) \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud patentide ja kaubam\u00e4rkide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. \u00c4ri\u00fchenduse tulemusena saadud kliendisuhete \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse p\u00e4rast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate k\u00f5igi muude varade \u00f5iglane tootlus. Muude immateriaalsete varade \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast m\u00fc\u00fcgist. Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase) Avalikustamise eesm\u00e4rgil kindlaks m\u00e4\u00e4ratav \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus arvutatakse tulevaste p\u00f5hisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude n\u00fc\u00fcdisv\u00e4\u00e4rtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuup\u00e4eva intressi turum\u00e4\u00e4raga. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForRecognisingDifferenceBetweenFairValueAtInitialRecognitionAndAmountDeterminedUsingValuationTechniqueExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f5982": {
"value": "M\u00fc\u00fcgitulu teenuste ja kaupade kaupa Lepingutest tulenevad saldod J\u00e4rgmises tabelis on esitatud teave klientidega s\u00f5lmitud lepingutest tulenevate n\u00f5uete, varade ja kohustuste kohta. Lepingulised kohustused on tekkinud klientide ettemaksetest ja lojaalsusprogrammi lunastamata boonuspunktidest. Boonuspunkte kajastatakse m\u00fc\u00fcgituluna siis, kui kliendid neid lunastavad. See peaks toimuma j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Liinid 2022 Muu 2022 Kokku 2022 Liinid 2021 Muu 2021 Kokku 2021 M\u00fc\u00fcgitulu kliendilepingutest M\u00fc\u00fck laevades ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes 323 958 54 205 378 163 188 762 44 614 233 376 Piletim\u00fc\u00fck 191 920 0 191 920 99 094 0 99 094 Kaubaveoteenuse m\u00fc\u00fck 103 183 0 103 183 94 763 0 94 763 Majutuse m\u00fc\u00fck 0 11 325 11 325 0 3 367 3 367 Muu 3 573 11 094 14 667 5 234 6 387 11 621 M\u00fc\u00fcgitulu kliendilepingutest kokku 622 634 76 624 699 258 387 853 54 368 442 221 M\u00fc\u00fcgitulu muudest allikatest Tulu laevade prahtimisest 0 65 808 65 808 0 30 278 30 278 Muu 6 321 0 6 321 4 438 0 4 438 M\u00fc\u00fcgitulu muudest allikatest kokku 6 321 65 808 72 129 4 438 30 278 34 716 Kontserni m\u00fc\u00fcgitulu kokku 628 955 142 432 771 387 392 291 84 646 476 937 Tuhandetes eurodes 31. detsember 2022 31. detsember 2021 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded 31 380 29 298 Kliendilepingu kohustused Club One boonuspunktid 7 016 6 360 Ettemakstud m\u00fc\u00fcgitulu 37 206 15 374 Kliendilepingu kohustused kokku 44 222 21 734 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfRevenueFromContractsWithCustomersExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6106": {
"value": "M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 M\u00fc\u00fcdud kaupade kulud -160 556 -110 451 Sadama- ja stividoritasud -77 198 -62 998 K\u00fctusekulud -144 141 -72 234 Personalikulud -120 018 -86 101 Laevade opereerimiskulud -51 607 -34 363 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -85 894 -82 394 Reisipakettide kulud -6 155 -1 529 Muud kulud -12 348 -5 212 M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud kokku -657 917 -455 282 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfCostOfSalesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6108": {
"value": "M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud \u00dcldhalduskulud M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulude, m\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulude ja \u00fcldhalduskulude koosseisus kajastatud personalikulude jaotus 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Reklaamikulud -14 811 -8 320 Personalikulud -19 580 -16 770 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -1 918 -2 003 Muud kulud -2 487 -2 169 M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud kokku -38 796 -29 262 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Personalikulud -23 255 -21 175 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -10 324 -10 916 Muud kulud -13 976 -13 542 \u00dcldhalduskulud kokku -47 555 -45 633 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgakulud -148 934 -114 661 Sihtfinantseerimine 32 519 27 130 Sotsiaalmaksukulud -44 592 -34 072 Koolituskulud -549 -608 Muud personalikulud -1 297 -1 835 Personalikulud kokku -162 853 -124 046 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfGeneralAndAdministrativeExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6221": {
"value": "Kontserni t\u00f6\u00f6tajate keskmine arv ja jaotus t\u00f6\u00f6suhte liikide kaupa on esitatud j\u00e4rgmises tabelis. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta 2022 2021 T\u00f6\u00f6lepingu alusel t\u00f6\u00f6tavad isikud 4 780 3 749 T\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel t\u00f6\u00f6tavad isikud 238 605 Juhatuse liikmed 5 6 Keskmine t\u00f6\u00f6tajate arv kokku 5 023 4 360 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInformationAboutEmployeesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6224": {
"value": "Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Puhaskasum valuutakursi muutustest 0 31 Tulu muudelt finantsvaradelt 215 3 Finantstulud kokku 215 34 Puhaskahjum valuutakursi muutustest -34 0 Kulu muudelt finantsvaradelt 0 -75 Intressikulu finantskohustustelt, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses -22 447 -19 424 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 -2 422 Finantskulud kokku -24 871 -21 921 Finantstulud ja -kulud kokku -24 656 -21 887 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFinanceIncomeExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6227": {
"value": "Kasumis v\u00f5i kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Puhaskasum valuutakursi muutustest 0 31 Tulu muudelt finantsvaradelt 215 3 Finantstulud kokku 215 34 Puhaskahjum valuutakursi muutustest -34 0 Kulu muudelt finantsvaradelt 0 -75 Intressikulu finantskohustustelt, mida m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses -22 447 -19 424 Intressikulu kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustustelt -2 390 -2 422 Finantskulud kokku -24 871 -21 921 Finantstulud ja -kulud kokku -24 656 -21 887 Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInterestExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6488": {
"value": "Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid Raha pangas teenib muutuva intressim\u00e4\u00e4raga intressi, intressiarvestus on p\u00e4evap\u00f5hine. 2022. aastal j\u00e4id intressid vahemikku 0,00-1,75%, sh l\u00fchiajalistel hoiustel (2021: 0,00-0,01%). L\u00fchiajalised hoiused on \u00fcle\u00f6\u00f6hoiused t\u00e4htajaga 1. jaanuar 2023. Kontserni valuutariskid on avalikustatud lisas 25. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Sularaha pangas ja kassas 42 883 127 380 Raha teel 411 176 L\u00fchiajalised hoiused 71 641 0 Raha ja raha ekvivalendid kokku 114 935 127 556 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfCashAndCashEquivalentsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6496": {
"value": "Lisa 9 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded Aruandeperioodil kanti kulusse ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvaid ja lootusetuid n\u00f5udeid ostjate vastu summas 153 tuhat eurot (2021: 99 tuhat eurot). Kontserni n\u00f5uete (v\u00e4lja arvatud sihtfinantseerimisega seotud n\u00f5uete) krediidi- ja valuutariskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave sihtfinantseerimise kohta on esitatud lisas 5. Lisa 10 Ettemaksed Ettemakstud kulud koosnevad peamiselt ettemakstud kindlustusmaksetest. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 N\u00f5uded ostjate vastu 20 384 15 763 Ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvate n\u00f5uete allahindlus -481 -468 Sihtfinantseerimine 9 123 9 806 N\u00f5uded seotud osapoolte vastu 43 69 Muud n\u00f5uded 2 311 4 128 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded kokku 31 380 29 298 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Ettemakstud kulud 6 462 7 606 Maksude ettemaksed 2 917 4 318 Ettemaksed kokku 9 379 11 924 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Maksude ettemaksed K\u00e4ibemaks 2 049 1 504 Muud ettemaksed 868 2 814 Maksude ettemaksed kokku 2 917 4 318 Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Omakapitaliinstrumendid 177 177 Muud n\u00f5uded 332 378 Ettemakstud kulud 3 113 0 Muud finantsvarad kokku 3 622 555 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfOtherAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6497": {
"value": "Lisa 9 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded Aruandeperioodil kanti kulusse ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvaid ja lootusetuid n\u00f5udeid ostjate vastu summas 153 tuhat eurot (2021: 99 tuhat eurot). Kontserni n\u00f5uete (v\u00e4lja arvatud sihtfinantseerimisega seotud n\u00f5uete) krediidi- ja valuutariskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave sihtfinantseerimise kohta on esitatud lisas 5. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 N\u00f5uded ostjate vastu 20 384 15 763 Ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvate n\u00f5uete allahindlus -481 -468 Sihtfinantseerimine 9 123 9 806 N\u00f5uded seotud osapoolte vastu 43 69 Muud n\u00f5uded 2 311 4 128 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded kokku 31 380 29 298 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfOtherCurrentAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6505": {
"value": "Lisa 10 Ettemaksed Ettemakstud kulud koosnevad peamiselt ettemakstud kindlustusmaksetest. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Ettemakstud kulud 6 462 7 606 Maksude ettemaksed 2 917 4 318 Ettemaksed kokku 9 379 11 924 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Maksude ettemaksed K\u00e4ibemaks 2 049 1 504 Muud ettemaksed 868 2 814 Maksude ettemaksed kokku 2 917 4 318 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfPrepaymentsAndOtherAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6506": {
"value": "Lisa 10 Ettemaksed Ettemakstud kulud koosnevad peamiselt ettemakstud kindlustusmaksetest. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Ettemakstud kulud 6 462 7 606 Maksude ettemaksed 2 917 4 318 Ettemaksed kokku 9 379 11 924 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Maksude ettemaksed K\u00e4ibemaks 2 049 1 504 Muud ettemaksed 868 2 814 Maksude ettemaksed kokku 2 917 4 318 Lisa 18 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad Kontserni v\u00f5lgadega (v\u00e4lja arvatud maksukohustused ja muud viitv\u00f5lad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 V\u00f5lad tarnijatele 38 309 42 174 Muud v\u00f5lad 2 304 2 247 V\u00f5lad t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele 19 638 19 997 Intressiv\u00f5lad 3 527 3 269 Maksukohustused 16 592 17 166 Muud viitv\u00f5lad 6 564 6 834 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad kokku 86 934 91 687 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgaga seotud maksud 11 818 14 429 Aktsiisid 1 239 1 331 K\u00e4ibemaks 3 535 1 406 Maksukohustused kokku 16 592 17 166 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfTaxReceivablesAndPayablesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f6686": {
"value": "Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Omakapitaliinstrumendid 177 177 Muud n\u00f5uded 332 378 Ettemakstud kulud 3 113 0 Muud finantsvarad kokku 3 622 555 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfOtherNoncurrentAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7050": {
"value": "Lepingulised kohustused Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks s\u00f5lmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot. MyStar anti \u00fcle 2022. aasta detsembris. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud kontsernil lepingulisi kohustusi. Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse p\u00f5hivara soetamiseks s\u00f5lmitud lepingulisi kohustusi. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInsuranceContractsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7051": {
"value": "Lepingulised kohustused Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks s\u00f5lmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot. MyStar anti \u00fcle 2022. aasta detsembris. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud kontsernil lepingulisi kohustusi. Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse p\u00f5hivara soetamiseks s\u00f5lmitud lepingulisi kohustusi. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInvestmentContractsLiabilitiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7052": {
"value": "Lepingulised kohustused Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks s\u00f5lmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot. MyStar anti \u00fcle 2022. aasta detsembris. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud kontsernil lepingulisi kohustusi. Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse p\u00f5hivara soetamiseks s\u00f5lmitud lepingulisi kohustusi. Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande v\u00e4lised siduvad kohustused Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised teenistussuhte l\u00f5petamisel Kontserni n\u00f5ukogu poolt teenistuslepingu l\u00f5petamise korral on juhatuse liikmetel \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (2021: 1 461 tuhat eurot), vaata lisa 23. Dividendide tulumaks Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 290 428 tuhat eurot (2021: 274 446 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli maksimaalne v\u00f5imalik tulumaksukohustus, mis tekiks kogu jaotamata kasumi v\u00e4ljamaksmisel, 58 086 tuhat eurot (2021: 54 889 tuhat eurot). Maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud v\u00e4ljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksum\u00e4\u00e4ra ning l\u00e4htutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi \u00fcletada jaotamata kasumi j\u00e4\u00e4ki seisuga 31. detsember 2022 (2021: 31. detsember 2021). ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfCommitmentsAndContingentLiabilitiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7053": {
"value": "Lepingulised kohustused Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks s\u00f5lmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot. MyStar anti \u00fcle 2022. aasta detsembris. Seisuga 31. detsember 2022 ei olnud kontsernil lepingulisi kohustusi. Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse p\u00f5hivara soetamiseks s\u00f5lmitud lepingulisi kohustusi. Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande v\u00e4lised siduvad kohustused Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised teenistussuhte l\u00f5petamisel Kontserni n\u00f5ukogu poolt teenistuslepingu l\u00f5petamise korral on juhatuse liikmetel \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (2021: 1 461 tuhat eurot), vaata lisa 23. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfCommitmentsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7062": {
"value": "Immateriaalse vara grupid 1 Firmav\u00e4\u00e4rtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti\u2013Soome liinide segmendiga. Eesti\u2013Soome liinidega seotud firmav\u00e4\u00e4rtuse languse testis kasutati kaetava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutusv\u00e4\u00e4rtust. Juhtkond arvutas kasutusv\u00e4\u00e4rtuse viie aasta fikseeritud rahavoogude p\u00f5hjal, kasutades diskontom\u00e4\u00e4ra 7,60% (2021: 6,54%). Vara v\u00e4\u00e4rtuse langust ei tuvastatud. Firmav\u00e4\u00e4rtus T\u00fctarettev\u00f5tete soetamisel tekkiv firmav\u00e4\u00e4rtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Edasine m\u00f5\u00f5tmine Firmav\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid v\u00e4\u00e4rtuse langusest. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfGoodwillExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7189": {
"value": "Lisa 16 Intressikandvad v\u00f5lakohustused 1 Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselev\u00f5tuga. \u00b2 Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil \u00f5igus kasutada arvelduskrediiti kuni 135 000 tuhat eurot (2021: 135 000 tuhat eurot). Arvelduskrediitide tagatiseks on seatud kommertspant 20 204 tuhat eurot (2021: 20 204 tuhat eurot) ja laevah\u00fcpoteegid (vt lisa 14). Seisuga 31. detsember 2022 oli kasutuses olevate arvelduskrediitide saldo 15 tuhat eurot (2021: 180 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli AS Tallink Grupp seoses laevu omavatele t\u00fctarettev\u00f5tetele ja ettev\u00f5ttele Tallink Silja OY antud laenudega andnud laenutagatisi pankadele Nordea Bank Plc, KfW IPEX-Bank GmbH ja P\u00f5hjamaade Investeerimispank. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus 404 462 tuhat eurot (2021: 247 159 tuhat eurot; garantiid anti pankadele Nordea Bank Plc, Danske Bank A/S ja Nordic Investment Bank). Laevu omavad t\u00fctarettev\u00f5tted on seoses AS-ile Tallink Grupp antud laenudega andnud laenutagatisi Nordea Bank Finland Plc-le, Swedbank AS-ile ja SA KredEx-ile. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus 341 865 tuhat eurot (31. detsember 2021: 416 067 tuhat eurot). Laenude esmaseks tagatiseks on v\u00e4lismaistele t\u00fctarettev\u00f5tetele kuuluvad laevad ja t\u00fctarettev\u00f5tete aktsiatele seatud pant. Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2023-2024 6.30% 67 10 77 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2023-2033 2.18-2.42% 20 958 86 137 107 095 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 15 0 15 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2023-2034 EURIBOR+2.68% 144 009 602 318 746 327 V\u00f5lakohustused kokku 165 049 688 465 853 514 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2022-2023 5.67% 73 43 116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2022-2033 2.18-2.25% 16 488 99 915 116 403 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 180 0 180 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2022-2029 EURIBOR+2.47% 227 695 435 531 663 226 V\u00f5lakohustused kokku 244 436 535 489 779 925 Kontsern on andnud vastugarantiid kommertspankadele, kes on kontserni \u00fcksuste kasuks v\u00e4ljastanud garantiid mitmele valitsusasutusele, et tagada kontserni igap\u00e4evane \u00e4ritegevus. Seisuga 31. detsember 2022 oli garantiide kogusumma 7 132 tuhat eurot (2021: 5 763 tuhat eurot). Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja juhtkonna hinnangute kohaselt ei muutu eeldatavasti \u00fckski neist tegelikuks kohustuseks. Pankadega s\u00f5lmitud laenulepingutes on kontsern n\u00f5ustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. 2022. aasta jooksul, ja seisuga 31. detsember 2022, t\u00e4itis kontsern k\u00f5iki pankadega kokku lepitud eritingimusi. Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfLoansAndAdvancesToBanksExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7190": {
"value": "Lisa 16 Intressikandvad v\u00f5lakohustused 1 Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselev\u00f5tuga. \u00b2 Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil \u00f5igus kasutada arvelduskrediiti kuni 135 000 tuhat eurot (2021: 135 000 tuhat eurot). Arvelduskrediitide tagatiseks on seatud kommertspant 20 204 tuhat eurot (2021: 20 204 tuhat eurot) ja laevah\u00fcpoteegid (vt lisa 14). Seisuga 31. detsember 2022 oli kasutuses olevate arvelduskrediitide saldo 15 tuhat eurot (2021: 180 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli AS Tallink Grupp seoses laevu omavatele t\u00fctarettev\u00f5tetele ja ettev\u00f5ttele Tallink Silja OY antud laenudega andnud laenutagatisi pankadele Nordea Bank Plc, KfW IPEX-Bank GmbH ja P\u00f5hjamaade Investeerimispank. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus 404 462 tuhat eurot (2021: 247 159 tuhat eurot; garantiid anti pankadele Nordea Bank Plc, Danske Bank A/S ja Nordic Investment Bank). Laevu omavad t\u00fctarettev\u00f5tted on seoses AS-ile Tallink Grupp antud laenudega andnud laenutagatisi Nordea Bank Finland Plc-le, Swedbank AS-ile ja SA KredEx-ile. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste laenude raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus 341 865 tuhat eurot (31. detsember 2021: 416 067 tuhat eurot). Laenude esmaseks tagatiseks on v\u00e4lismaistele t\u00fctarettev\u00f5tetele kuuluvad laevad ja t\u00fctarettev\u00f5tete aktsiatele seatud pant. Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2023-2024 6.30% 67 10 77 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2023-2033 2.18-2.42% 20 958 86 137 107 095 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 15 0 15 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2023-2034 EURIBOR+2.68% 144 009 602 318 746 327 V\u00f5lakohustused kokku 165 049 688 465 853 514 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2022-2023 5.67% 73 43 116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2022-2033 2.18-2.25% 16 488 99 915 116 403 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 180 0 180 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2022-2029 EURIBOR+2.47% 227 695 435 531 663 226 V\u00f5lakohustused kokku 244 436 535 489 779 925 Kontsern on andnud vastugarantiid kommertspankadele, kes on kontserni \u00fcksuste kasuks v\u00e4ljastanud garantiid mitmele valitsusasutusele, et tagada kontserni igap\u00e4evane \u00e4ritegevus. Seisuga 31. detsember 2022 oli garantiide kogusumma 7 132 tuhat eurot (2021: 5 763 tuhat eurot). Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja juhtkonna hinnangute kohaselt ei muutu eeldatavasti \u00fckski neist tegelikuks kohustuseks. Pankadega s\u00f5lmitud laenulepingutes on kontsern n\u00f5ustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. 2022. aasta jooksul, ja seisuga 31. detsember 2022, t\u00e4itis kontsern k\u00f5iki pankadega kokku lepitud eritingimusi. Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfCollateralExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7192": {
"value": "Lisa 16 Intressikandvad v\u00f5lakohustused 1 Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselev\u00f5tuga. \u00b2 Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurotSeisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2023-2024 6.30% 67 10 77 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2023-2033 2.18-2.42% 20 958 86 137 107 095 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 15 0 15 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2023-2034 EURIBOR+2.68% 144 009 602 318 746 327 V\u00f5lakohustused kokku 165 049 688 465 853 514 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes T\u00e4htaeg Intressim\u00e4\u00e4r L\u00fchiajaline osa Pikaajaline osa V\u00f5lakohustused kokku Rendikohustused 2022-2023 5.67% 73 43 116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused\u00b9 2022-2033 2.18-2.25% 16 488 99 915 116 403 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 180 0 180 Pikaajalised pangalaenud\u00b2 2022-2029 EURIBOR+2.47% 227 695 435 531 663 226 V\u00f5lakohustused kokku 244 436 535 489 779 925 Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 196 290 0 0 0 0 0 196 290 Laenude tagasimaksed 0 -110 055 0 0 0 0 0 -110 055 Arvelduskrediidi muutus -165 0 0 0 0 0 0 -165 Rendimaksete tasumine 0 0 -31 -17 126 0 0 0 -17 157 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -23 516 -23 516 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 977 0 0 0 0 0 -1 977 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -165 84 258 -31 -17 126 0 0 -23 516 43 420 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -8 -129 0 480 0 343 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 0 8 245 0 0 0 8 245 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 0 -298 0 0 0 -298 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 063 0 0 0 0 0 1 063 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 -2 220 0 0 0 0 0 -2 220 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 23 516 23 516 Kohustustega seotud muutused kokku 0 -1 157 0 7 947 0 -2 047 25 563 30 306 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 13 935 13 935 Saldo seisuga 31. detsember 2022 15 746 327 77 107 095 349 477 66 363 290 428 1 559 782 Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutus\u00f5iguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste m\u00f5ju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne \u00fcmberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute l\u00f5petamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfBorrowingsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7830": {
"value": "Lisa 18 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad Kontserni v\u00f5lgadega (v\u00e4lja arvatud maksukohustused ja muud viitv\u00f5lad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 V\u00f5lad tarnijatele 38 309 42 174 Muud v\u00f5lad 2 304 2 247 V\u00f5lad t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele 19 638 19 997 Intressiv\u00f5lad 3 527 3 269 Maksukohustused 16 592 17 166 Muud viitv\u00f5lad 6 564 6 834 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad kokku 86 934 91 687 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgaga seotud maksud 11 818 14 429 Aktsiisid 1 239 1 331 K\u00e4ibemaks 3 535 1 406 Maksukohustused kokku 16 592 17 166 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfTradeAndOtherPayablesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7831": {
"value": "Lisa 18 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad Kontserni v\u00f5lgadega (v\u00e4lja arvatud maksukohustused ja muud viitv\u00f5lad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 V\u00f5lad tarnijatele 38 309 42 174 Muud v\u00f5lad 2 304 2 247 V\u00f5lad t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele 19 638 19 997 Intressiv\u00f5lad 3 527 3 269 Maksukohustused 16 592 17 166 Muud viitv\u00f5lad 6 564 6 834 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad kokku 86 934 91 687 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgaga seotud maksud 11 818 14 429 Aktsiisid 1 239 1 331 K\u00e4ibemaks 3 535 1 406 Maksukohustused kokku 16 592 17 166 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfOtherLiabilitiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7832": {
"value": "Lisa 18 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad Kontserni v\u00f5lgadega (v\u00e4lja arvatud maksukohustused ja muud viitv\u00f5lad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 V\u00f5lad tarnijatele 38 309 42 174 Muud v\u00f5lad 2 304 2 247 V\u00f5lad t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele 19 638 19 997 Intressiv\u00f5lad 3 527 3 269 Maksukohustused 16 592 17 166 Muud viitv\u00f5lad 6 564 6 834 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad kokku 86 934 91 687 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgaga seotud maksud 11 818 14 429 Aktsiisid 1 239 1 331 K\u00e4ibemaks 3 535 1 406 Maksukohustused kokku 16 592 17 166 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfOtherCurrentLiabilitiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7833": {
"value": "Lisa 18 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad Kontserni v\u00f5lgadega (v\u00e4lja arvatud maksukohustused ja muud viitv\u00f5lad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 25. T\u00e4iendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 V\u00f5lad tarnijatele 38 309 42 174 Muud v\u00f5lad 2 304 2 247 V\u00f5lad t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele 19 638 19 997 Intressiv\u00f5lad 3 527 3 269 Maksukohustused 16 592 17 166 Muud viitv\u00f5lad 6 564 6 834 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad kokku 86 934 91 687 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Palgaga seotud maksud 11 818 14 429 Aktsiisid 1 239 1 331 K\u00e4ibemaks 3 535 1 406 Maksukohustused kokku 16 592 17 166 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfAccruedExpensesAndOtherLiabilitiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7912": {
"value": "Lisa 19 Ettemakstud tulud Kontsern kajastab lunastamata Club One boonuspunktidega seonduvat kohustust v\u00f5ttes aluseks boonuspunktide eest saadavate teenuste v\u00e4\u00e4rtuse ja teenuste lunastamiseks vajalike Club One boonuspunktide keskmise arvu, arvestades ka klientide poolt Club One boonuspunktide kasutamise senist statistikat ning boonuspunktide aegumist\u00e4htaegu. Arvestused tehakse iga segmendi kohta ja ettemakstud tulusid kajastatakse suhtelise eraldiseisva m\u00fc\u00fcgihinna meetodi alusel. 1 Ettemakstud m\u00fc\u00fcgitulu h\u00f5lmab laevade prahtimisega seotud ettemakseid 2023. aasta jooksul. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Club One boonuspunktid 7 016 6 360 Ettemakstud m\u00fc\u00fcgitulu\u00b9 37 206 15 374 Ettemakstud tulud kokku 44 222 21 734 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfDeferredIncomeExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f7994": {
"value": "Reservid Kursivahede reserv Kursivahede reservi koondatakse k\u00f5ik v\u00e4lisvaluuta kursivahed, mis tekivad v\u00e4lismaiste majandus\u00fcksuste raamatupidamise aruannete \u00fcmberarvestamisel nende arvestusvaluutast emaettev\u00f5tte esitusvaluutasse. Laevade \u00fcmberhindluse reserv Laevade \u00fcmberhindluse reserv moodustatakse seoses laevade \u00fcmberhindamisega. Laeva v\u00f5\u00f5randamisel v\u00f5ib laeva \u00fcmberhindluse reservi arvata otse jaotamata kasumisse. Teatud osa \u00fcmberhindlusest v\u00f5ib jaotamata kasumisse arvata ka ajal, mil kontsern laeva kasutab. Sellisel juhul moodustub jaotamata kasumisse kantav summa laeva \u00fcmberhinnatud raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusel p\u00f5hineva amortisatsiooni ning laeva soetusmaksumusel p\u00f5hineva amortisatsiooni vahest. Kontsern kasutab viimati nimetatud v\u00f5imalust. Kohustuslik reservkapital Kohustuslik reservkapital moodustakse vastavalt Eesti \u00e4riseadustiku n\u00f5uetele. Reservkapitali moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Reservkapitali tuleb kanda v\u00e4hemalt 1/20 puhaskasumist, kuni kohustuslik reservkapital moodustab v\u00e4hemalt 1/10 ettev\u00f5tte aktsiakapitalist. Reservkapitali v\u00f5ib kasutada kahjumite katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tohi teha v\u00e4ljamakseid omanikele. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Kursivahede reserv 840 360 Laevade \u00fcmberhindluse reserv 33 364 35 411 Kohustuslik reservkapital 32 159 32 159 Reservid kokku 66 363 67 930 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfReservesAndOtherEquityInterestExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8016": {
"value": "Dividendid Tulenevalt halvenenud tegevuskeskkonnast ning ettev\u00f5tte pikaajalisi huve silmas pidades otsustas aktsion\u00e4ride 9. juunil 2022 toimunud \u00fcldkoosolek 2022. aastal dividende mitte maksta. Dividende ei makstud ka 2021. aastal. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfDividendsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8024": {
"value": "Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande v\u00e4lised siduvad kohustused Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised teenistussuhte l\u00f5petamisel Kontserni n\u00f5ukogu poolt teenistuslepingu l\u00f5petamise korral on juhatuse liikmetel \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (2021: 1 461 tuhat eurot), vaata lisa 23. Dividendide tulumaks Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 290 428 tuhat eurot (2021: 274 446 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 oli maksimaalne v\u00f5imalik tulumaksukohustus, mis tekiks kogu jaotamata kasumi v\u00e4ljamaksmisel, 58 086 tuhat eurot (2021: 54 889 tuhat eurot). Maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud v\u00e4ljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksum\u00e4\u00e4ra ning l\u00e4htutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi \u00fcletada jaotamata kasumi j\u00e4\u00e4ki seisuga 31. detsember 2022 (2021: 31. detsember 2021). ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfOtherProvisionsContingentLiabilitiesAndContingentAssetsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8036": {
"value": " Maksimaalse v\u00f5imaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud v\u00e4ljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksum\u00e4\u00e4ra ning l\u00e4htutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi \u00fcletada jaotamata kasumi j\u00e4\u00e4ki seisuga 31. detsember 2022 (2021: 31. detsember 2021). ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfContingentLiabilitiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8075": {
"value": "Muud \u00e4ritulud 2021. aastal maksis Eesti T\u00f6\u00f6tukassa otse t\u00f6\u00f6tajatele 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud h\u00fcvitist. 2022. aastal Eesti T\u00f6\u00f6tukassa pandeemiaga seotud h\u00fcvitist otse t\u00f6\u00f6tajatele ei maksnud. 2022. aastal sai kontsern COVID-19-ga mitteseotud abi 32 519 tuhat eurot (2021: 26 719 tuhat eurot), mis arvati maha m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kuludest (vt lisa 5). COVID-19-ga seotud abi 2022. aastal m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kuludes ei kajastunud (2021: 411 tuhat eurot). 2020. aasta teises kvartalis kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatuse, millega vabastati laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistk\u00fcmneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest Eestis ja alates 2021. aasta aprillist v\u00e4hendati veeteetasu 12 kuuks 50% v\u00f5rra. Veeteetasu maksmise kohustusest vabastamise ja veeteetasu v\u00e4hendamise m\u00f5ju 2022. aastal oli kokku 2 134 tuhat eurot (2021: 2 800 tuhat eurot). COVID-19 olukorra p\u00f5hjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati kontserni ettev\u00f5tetel maksude tasumist ajatada. Ajatatud maksukohustus ulatus 2022. aasta l\u00f5pu seisuga 55 tuhande euroni (2021: 1 825 tuhande euroni) ja see tasutakse 2023. aasta kevadeks. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Valitsusepoolne abi Eesti 0 1 174 Soome 3 448 5 127 Rootsi -135 5 896 Saksamaa 13 74 L\u00e4ti 0 500 Kokku valitsusepoolne abi 3 326 12 771 Muud \u00e4ritulud 7 545 3 565 Kokku muud tulud 10 871 16 336 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfOtherOperatingIncomeExpenseExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8076": {
"value": "Muud \u00e4ritulud 2021. aastal maksis Eesti T\u00f6\u00f6tukassa otse t\u00f6\u00f6tajatele 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud h\u00fcvitist. 2022. aastal Eesti T\u00f6\u00f6tukassa pandeemiaga seotud h\u00fcvitist otse t\u00f6\u00f6tajatele ei maksnud. 2022. aastal sai kontsern COVID-19-ga mitteseotud abi 32 519 tuhat eurot (2021: 26 719 tuhat eurot), mis arvati maha m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kuludest (vt lisa 5). COVID-19-ga seotud abi 2022. aastal m\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kuludes ei kajastunud (2021: 411 tuhat eurot). 2020. aasta teises kvartalis kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatuse, millega vabastati laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistk\u00fcmneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest Eestis ja alates 2021. aasta aprillist v\u00e4hendati veeteetasu 12 kuuks 50% v\u00f5rra. Veeteetasu maksmise kohustusest vabastamise ja veeteetasu v\u00e4hendamise m\u00f5ju 2022. aastal oli kokku 2 134 tuhat eurot (2021: 2 800 tuhat eurot). COVID-19 olukorra p\u00f5hjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati kontserni ettev\u00f5tetel maksude tasumist ajatada. Ajatatud maksukohustus ulatus 2022. aasta l\u00f5pu seisuga 55 tuhande euroni (2021: 1 825 tuhande euroni) ja see tasutakse 2023. aasta kevadeks. 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Valitsusepoolne abi Eesti 0 1 174 Soome 3 448 5 127 Rootsi -135 5 896 Saksamaa 13 74 L\u00e4ti 0 500 Kokku valitsusepoolne abi 3 326 12 771 Muud \u00e4ritulud 7 545 3 565 Kokku muud tulud 10 871 16 336 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfOtherOperatingIncomeExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8131": {
"value": "Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega K\u00e4esolevas raamatupidamise aastaaruandes loetakse osapooled seotuks, kui \u00fchel on valitsev m\u00f5ju teise \u00fcle v\u00f5i oluline m\u00f5ju teise finants- v\u00f5i tegevusotsuste \u00fcle. Iga v\u00f5imalikku seotud osapoolte vahelist suhet k\u00e4sitledes hindab ettev\u00f5te suhte sisu, mitte \u00fcksnes selle \u00f5iguslikku vormi. Seotud osapool on f\u00fc\u00fcsiline isik v\u00f5i ettev\u00f5te, kes on kontserniga seotud sellisel m\u00e4\u00e4ral, et nendevahelised tehingud v\u00f5ivad toimuda tingimustel, mis ei ole v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed turutingimustel toimunud tehingute tingimustega. Isik v\u00f5i selle isiku l\u00e4hedane pereliige (st pereliige, keda v\u00f5ib seostada olulise m\u00f5juga, nt abikaasa, elukaaslane v\u00f5i laps) on ettev\u00f5tte seotud osapool, kui: - see isik on ettev\u00f5tte v\u00f5i selle emaettev\u00f5tte juhtkonna liige (st isik, kellel on otseselt v\u00f5i kaudselt volitused ettev\u00f5tte tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning kes kannab selle eest vastutust) v\u00f5i - sellel isikul on valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju ettev\u00f5tte \u00fcle (nt osaluse kaudu) Teine ettev\u00f5te on ettev\u00f5ttega seotud osapool, kui kehtib m\u00f5ni allpool loetletud tingimus: - teine ettev\u00f5te ja ettev\u00f5te on \u00fchise kontrolli all (st nad kuuluvad samasse kontserni v\u00f5i neid kontrollib sama isik (v\u00f5i selle isiku l\u00e4hedane pereliige)) - \u00fcks ettev\u00f5te on kolmanda osapoole (see v\u00f5ib olla nii ettev\u00f5te kui ka f\u00fc\u00fcsiline isik) valitseva m\u00f5ju all ja teine on selle kolmanda osapoole olulise m\u00f5ju all (kui kolmas osapool on f\u00fc\u00fcsiline isik, siis kas selle isiku v\u00f5i tema l\u00e4hedase pereliikme olulise m\u00f5ju all) - teine ettev\u00f5te omab ettev\u00f5tte \u00fcle valitsevat v\u00f5i olulist m\u00f5ju - teine ettev\u00f5te on ettev\u00f5tte valitseva v\u00f5i olulise m\u00f5ju all - ettev\u00f5tte emaettev\u00f5tte juhtkonna liige (v\u00f5i tema l\u00e4hedane pereliige) omab teise ettev\u00f5tte \u00fcle valitsevat v\u00f5i olulist m\u00f5ju - teise ettev\u00f5tte juhtkonda (v\u00f5i nende l\u00e4hedaste pereliikmete hulka) kuulub isikuid, kellel on ettev\u00f5tte \u00fcle valitsev v\u00f5i oluline m\u00f5ju Kontsern on teinud seotud osapooltega tehinguid ning kontserni saldod seotud osapooltega on j\u00e4rgmised. 31. detsembril 2022 l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt N\u00f5uded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna v\u00f5tmeisikute poolt kontrollitavad ettev\u00f5tted 823 22 912 43 94 005 Sidusettev\u00f5tted 9 142 0 14 Kokku 832 23 054 43 94 019 31. detsembril 2021 l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes M\u00fc\u00fcgid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt N\u00f5uded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna v\u00f5tmeisikute poolt kontrollitavad ettev\u00f5tted 2 117 24 205 68 100 137 Sidusettev\u00f5tted 1 128 1 11 Kokku 2 118 24 333 69 100 148 Aruandeperioodil osteti seotud osapooltelt j\u00e4rgmisi kaupu ja teenuseid: 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 Rendid 15 815 13 153 K\u00fctus ja elekter 5 185 8 818 Muud kaubad ja teenused 2 054 2 362 Kaubad ja teenused kokku 23 054 24 333 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DescriptionOfAccountingPolicyForTransactionsWithRelatedPartiesExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8236": {
"value": "Juhtkonna v\u00f5tmeisikutele makstud tasud AS-i Tallink Grupp juhatuse ja n\u00f5ukogu liikmeid loetakse juhtkonna v\u00f5tmeisikuteks. Juhtkonna v\u00f5tmeisikutele maksti 2022. aastal tasu 1 600 tuhat eurot (2021: 2 441 tuhat eurot). Juhatuse liikmetel on \u00f5igus teenistussuhte l\u00f5petamise h\u00fcvitisele, kui nende teenistussuhte l\u00f5petab kontserni n\u00f5ukogu. Seisuga 31. detsember 2022 oli selliste h\u00fcvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (31. detsember 2021: 1 461 tuhat eurot). Juhtkonna v\u00f5tmeisikute h\u00fcvitised on esitatud ilma sotsiaalmaksuta. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfInformationAboutKeyManagementPersonnelExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8523": {
"value": "Lisa 25 Finantsriskide juhtimine \u00dclevaade Kontsern on seoses finantsinstrumentide kasutamisega avatud j\u00e4rgmistele riskidele: \u2022 krediidirisk \u2022 likviidsusrisk \u2022 tururisk J\u00e4rgnevalt kirjeldatakse iga riski eraldi, k\u00e4sitledes kontserni eesm\u00e4rke, p\u00f5him\u00f5tteid ja protseduure riskide m\u00f5\u00f5tmisel ja juhtimisel ning antakse \u00fclevaade kontserni kapitalijuhtimisest. \u00dcldvastutus kontserni riskide juhtimise raamistiku kujundamise ja j\u00e4relevalve eest lasub juhatusel. Kontserni finantsdivisjon vastutab riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja j\u00e4lgimise eest. Kontserni riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tted on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud selleks, et tuvastada ja anal\u00fc\u00fcsida riske, mis v\u00f5ivad kontserni ohustada, kehtestada vajalikud riskide piirid ja kontrollimehhanismid ning j\u00e4lgida riske ja kehtestatud piiridest kinnipidamist. Riskijuhtimise p\u00f5him\u00f5tteid ja s\u00fcsteeme vaadatakse regulaarselt \u00fcle, et kohandada neid vastavalt turutingimuste ning kontserni tegevuse muutustele. Krediidirisk Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern v\u00f5ib kanda, kui vastaspool j\u00e4tab oma finantskohustused t\u00e4itmata. Krediidiriski peamised allikad on n\u00f5uded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu t\u00f5ttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline. Maksimaalne krediidirisk aruandekuup\u00e4eva seisuga oli j\u00e4rgmine: Kontserni n\u00f5uetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni m\u00f5jutab peamiselt iga kliendi erip\u00e4ra. Krediidiriski j\u00e4lgimiseks on kliendid jaotatud r\u00fchmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. R\u00fchmitamisel l\u00e4htutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilise isikuga, reisib\u00fcrooga v\u00f5i krediidilimiidiga kliendiga, samuti v\u00f5etakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, makset\u00e4htaegu ja varasemaid makseraskusi. N\u00f5uded ostjate vastu on p\u00f5hiliselt seotud reisib\u00fcroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv v\u00e4hendab n\u00f5uetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni. Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidiv\u00f5imet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad m\u00f5ned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidiv\u00f5ime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 114 935 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded (lisad 9, 13) 22 589 19 870 Kokku 137 524 147 426 Standardi IFRS 9 kohaselt m\u00f5\u00f5dab kontsern n\u00f5uete v\u00e4\u00e4rtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse t\u00e4htaja vahemikku j\u00e4\u00e4vate n\u00f5uete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse \u00fcmber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel. N\u00f5uete struktuur t\u00e4htp\u00e4eva j\u00e4rgi oli aruandekuup\u00e4eva seisuga j\u00e4rgmine: Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente k\u00f5rge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB v\u00f5i k\u00f5rgem reiting) panganduskontsernides. Likviidsusrisk Likviidsusrisk t\u00e4hendab seda, et kontsern ei pruugi olla v\u00f5imeline oma finantskohustuste \u00f5igeaegseks t\u00e4itmiseks. Kontserni p\u00f5him\u00f5te likviidsuse juhtimisel on nii tava- kui ka keerulises olukorras alati tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste t\u00e4htaegseks t\u00e4itmiseks ilma vastuv\u00f5etamatuid kahjumeid kandmata ning kontserni mainet kahjustamata. Kontserni madal l\u00fchiajaliste kohustuste kattekordaja kajastab tavap\u00e4rast \u00e4ritegevust. Suur osa m\u00fc\u00fcgist toimub ettemaksete, pangakaardi- v\u00f5i sularahamaksete alusel, seega on rahavahetuse ts\u00fckkel negatiivne ja \u00fcldiselt saab kontsern m\u00fc\u00fcgist saadava raha enne, kui ta peab ise oma varustajatele maksma. Kontserni eesm\u00e4rk on hoida tasakaalu finantseerimise j\u00e4tkuvuse ja paindlikkuse vahel, kasutades pankade arvelduskrediite, pangalaene ja v\u00f5lakirju. Kontserni rahavoogude v\u00f5imalikult efektiivseks juhtimiseks on loodud kontsernikontode s\u00fcsteemid (kontserni \u00fchiskassad) Eestis ja Soomes. Vabad likviidsed vahendid investeeritakse l\u00fchiajalistesse rahaturu instrumentidesse. Tallink Grupp AS on kontserni likviidsusriski v\u00e4hendamiseks s\u00f5lminud neli arvelduskrediidilepingut (vt t\u00e4psemalt lisa 16). Tuhandetes eurodes 2022 2021 Saldo seisuga 1. jaanuar 468 539 Maha kantud summad -127 -171 Kajastatud kahjum v\u00e4\u00e4rtuse langusest 153 99 Eelmistel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tuleneva kahjumi t\u00fchistamine -13 1 Saldo seisuga 31. detsember 481 468 Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 20 579 -116 20 463 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 923 -34 1 889 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 222 -14 208 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 121 -93 28 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 225 -224 1 Kokku 23 070 -481 22 589 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 18 568 -128 18 440 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 422 -26 1 396 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 2 -2 0 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 82 -48 34 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 264 -264 0 Kokku 20 338 -468 19 870 Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot). Pankadega s\u00f5lmitud laenulepingutes on kontsern n\u00f5ustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tted on v\u00f5imelised v\u00e4hemalt k\u00e4esoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele j\u00e4rgneva aasta jooksul j\u00e4tkuvalt tegutsema. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud likviidsusrisk 31. detsembri seisuga v\u00f5etud finantskohustuste t\u00e4itmise v\u00f5i v\u00f5imaliku t\u00e4itmise t\u00e4htaegadega (tuginedes lepingulistele rahavoogudele). 1 Eeldatav, aluseks intressim\u00e4\u00e4rad ja intressim\u00e4\u00e4ra forvardite tuluk\u00f5verad Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja kontserni juhtkonna hinnangute kohaselt ei ole \u00fckski neist muutunud tegelikuks kohustuseks. Tururisk Tururisk t\u00e4hendab seda, et turuhindade (st valuutakursside, intressim\u00e4\u00e4rade ja omakapitali hindade) muutused m\u00f5jutavad kontserni sissetulekuid v\u00f5i finantsinstrumentide v\u00e4\u00e4rtust. Tururiskide juhtimise eesm\u00e4rk on hoida tururiskid vastuv\u00f5etavates piirides, samas tulusid optimeerides. Tururiskide juhtimiseks tegeleb kontsern tuletisinstrumentide ostu ja m\u00fc\u00fcgiga ning v\u00f5tab finantskohustusi. Valuutakursirisk Kontserni valuutariskid tulenevad v\u00e4lisvaluutas, peamiselt USA dollarites (USD) ja Rootsi kroonides (SEK) fikseeritud m\u00fc\u00fcgituludest, tegevuskuludest ja kohustustest. Kontserni valuutariskid on seotud USA dollariga, milles toimub laevak\u00fctuse ja kindlustuse ostmine, ning Rootsi krooniga, mis on m\u00f5nedel liinidel kasutatav valuuta. Tuhandetes eurodes, 2022 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -68 -10 0 0 -78 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused -20 958 -16 296 -41 999 -27 842 -107 095 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad -63 778 0 0 0 -63 778 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -145 521 -201 722 -248 326 -156 249 -751 818 Intressimaksed\u00b9 -27 512 -21 523 -21 533 -11 990 -82 558 Kokku -257 852 -239 551 -311 858 -196 081 -1 005 342 Tuhandetes eurodes, 2021 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -73 -43 0 0 -116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused -16 488 -16 751 -44 475 -38 689 -116 403 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad -67 687 0 0 0 -67 687 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -228 667 -194 083 -181 500 -61 333 -665 583 Intressimaksed\u00b9 -16 657 -9 523 -9 962 -3 288 -39 430 Kokku -329 572 -220 400 -235 937 -103 310 -889 219 Kontsern v\u00e4hendab valuutatehingutest tulenevaid riske v\u00e4lisvaluuta laekumiste ja v\u00e4ljamaksete \u00fchtlustamisega. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud kontserni finantsinstrumendid valuutade kaupa: Kui majandusaasta l\u00f5pu seisuga oleks euro v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4rgmiste valuutade suhtes tugevnenud 10 protsenti, oleks kasum v\u00f5i kahjum ja omakapital kasvanud (kahanenud) j\u00e4rgmiselt (eeldusel, et tundlikkuse anal\u00fc\u00fcsi \u00fclej\u00e4\u00e4nud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti anal\u00fc\u00fcs ka 2021. aasta kohta. Intressim\u00e4\u00e4ra risk Kontserni intressim\u00e4\u00e4ra risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest. Intressim\u00e4\u00e4ra risk, st v\u00f5imalus, et intressim\u00e4\u00e4rade k\u00f5ikumine avaldab olulist m\u00f5ju kontserni kasumlikkusele ja rahavoogudele, tuleneb peamiselt muutuva intressim\u00e4\u00e4raga pikaajalistest pangalaenudest. Tuhandetes eurodes, 2022 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 108 335 160 6 334 106 114 935 N\u00f5uded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvad n\u00f5uded 19 316 0 610 20 19 946 Muud finantsvarad 1 896 50 658 39 2 643 Kokku 129 547 210 7 602 165 137 524 V\u00f5lakohustuste l\u00fchiajaline osa -164 061 0 -988 0 -165 049 V\u00f5lad tarnijatele -38 181 -172 -2 049 -205 -40 607 Muud l\u00fchiajalised kohustused -25 156 0 -4 583 -2 -29 741 V\u00f5lakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -688 277 0 -188 0 -688 465 Kokku -915 675 -172 -7 808 -207 -923 862 Neto (eurodes) -786 128 38 -206 -42 -786 338 Tuhandetes eurodes, 2021 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 118 040 32 9 421 63 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebat\u00f5en\u00e4oliselt laekuvad n\u00f5uded 15 140 0 199 25 15 364 Muud finantsvarad 2 834 0 1 662 10 4 506 Kokku 136 014 32 11 282 98 147 426 V\u00f5lakohustuste l\u00fchiajaline osa -243 481 0 -949 -6 -244 436 V\u00f5lad tarnijatele -39 255 -284 -4 512 -347 -44 398 Muud l\u00fchiajalised kohustused -22 449 0 -7 678 -2 -30 129 V\u00f5lakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -534 310 0 -1 162 -17 -535 489 Kokku -839 495 -284 -14 301 -372 -854 452 Neto (eurodes) -703 481 -252 -3 019 -274 -707 026 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022. aasta kasum v\u00f5i kahjum 2021. aasta kasum v\u00f5i kahjum USD -4 25 SEK 21 302 NOK 0 0 Muu 4 27 Aruandekuup\u00e4eval oli kontserni intressikandvate finantskohustuste intressim\u00e4\u00e4rade struktuur j\u00e4rgmine: Kontserni muutuva intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustused p\u00f5hinevad peamiselt EURIBOR-i m\u00e4\u00e4radel. 2022. aasta jooksul t\u00f5usis 6 kuu EURIBOR tasemelt \u20130,539% 3. jaanuaril tasemele 2,693% 30. detsembril. 2023. aasta veebruari l\u00f5puks oli 6 kuu EURIBOR \u00fcletanud 3% piiri. Kui aruandekuup\u00e4eval oleks toimunud 10 baaspunkti suurune muutus intressikandvate finantskohustuste intressim\u00e4\u00e4rades, oleks kasum ja omakapital kasvanud (kahanenud) j\u00e4rgmiselt (eeldusel, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti anal\u00fc\u00fcs ka 2021. aasta kohtaIntressim\u00e4\u00e4ra riske anal\u00fc\u00fcsides kaalutakse mitmesuguseid riskimaandamise v\u00f5imalusi, sh muutuva intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustuste refinantseerimist fikseeritud intressim\u00e4\u00e4raga laenukohustustega. Kontserni juhtkond on hinnanud kontserni varade ja kohustustega seotud intressim\u00e4\u00e4ra riske ja leidnud, et olulisi riske ei esine. Finantsinstrumentide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus K\u00f5iki finantsvarasid ja -kohustusi m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, v\u00e4lja arvatud tuletisinstrumendid, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud kontserni finantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oluliselt nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest. Kapitali juhtimine Kontsern loeb kapitaliks kogu omakapitali. Seisuga 31. detsember 2022 oli omakapital kokku 706 931 tuhat eurot (2021: 692 516 tuhat eurot). Kontserni p\u00f5him\u00f5te on hoida tugevat kapitalibaasi, et s\u00e4ilitada investorite, v\u00f5lausaldajate ja turu usaldus ning tagada ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutlik areng. Kontsern on teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid ning tugev omakapitalibaas on olnud seejuures oluliseks investeeringuid soodustavaks teguriks. Kontsern p\u00fc\u00fcab hoida tasakaalu k\u00f5rgemast laenutasemest loodetava suurema tulu ning tugevast kapitalibaasist tulenevate eeliste ja turvalisuse vahel. 8. veebruaril 2011 toimunud aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul tutvustas juhtkond kontserni strateegilist eesm\u00e4rki: saavutada optimaalne v\u00f5lakoormus, mis v\u00f5imaldaks kontsernil hakata maksma dividende. Juhtkonna arvates v\u00f5iks kontserni omakapitali m\u00e4\u00e4r olla vahemikus 40% ja 50% ning netov\u00f5la ja EBITDA suhe alla 5. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni omakapitali m\u00e4\u00e4r 41,8% ning netov\u00f5la ja EBITDA suhe 5,4 (2021: vastavalt 43,7% ja 11,2). Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettev\u00f5tte pikaajalisi huve silmas pidades teeb juhtkond aktsion\u00e4ride korralisele \u00fcldkoosolekule ettepaneku 2023. aastal 2022. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta (2021: 2021. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta). Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Fikseeritud m\u00e4\u00e4raga finantskohustused 294 665 129 628 Muutuva m\u00e4\u00e4raga finantskohustused 451 739 533 714 Kokku 746 404 663 342 Tuhandetes eurodes 2022 2021 T\u00f5us 10 baaspunkti -452 -534 Langus 10 baaspunkti 452 534 Kontsernil on \u00f5igus osta turult omaaktsiaid; nende ostude ajastamine s\u00f5ltub turuhindadest, kontserni likviidsuspositsioonist ning \u00e4riv\u00e4ljavaadetest. Taoliste otsuste ajastamisele v\u00f5ivad omad piirid seada ka \u00f5iguslikud tegurid. Tagasiost toimub selleks, et aktsiad t\u00fchistada. Kontsernil ei ole praegu kindlat aktsiate tagasiostu kava",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFinancialRiskManagementExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8542": {
"value": "Krediidirisk Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern v\u00f5ib kanda, kui vastaspool j\u00e4tab oma finantskohustused t\u00e4itmata. Krediidiriski peamised allikad on n\u00f5uded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu t\u00f5ttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline. Maksimaalne krediidirisk aruandekuup\u00e4eva seisuga oli j\u00e4rgmine: Kontserni n\u00f5uetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni m\u00f5jutab peamiselt iga kliendi erip\u00e4ra. Krediidiriski j\u00e4lgimiseks on kliendid jaotatud r\u00fchmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. R\u00fchmitamisel l\u00e4htutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilise isikuga, reisib\u00fcrooga v\u00f5i krediidilimiidiga kliendiga, samuti v\u00f5etakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, makset\u00e4htaegu ja varasemaid makseraskusi. N\u00f5uded ostjate vastu on p\u00f5hiliselt seotud reisib\u00fcroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv v\u00e4hendab n\u00f5uetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni. Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidiv\u00f5imet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad m\u00f5ned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidiv\u00f5ime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid. eisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 114 935 127 556 N\u00f5uded ostjate vastu ja muud n\u00f5uded (lisad 9, 13) 22 589 19 870 Kokku 137 524 147 426 Standardi IFRS 9 kohaselt m\u00f5\u00f5dab kontsern n\u00f5uete v\u00e4\u00e4rtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse t\u00e4htaja vahemikku j\u00e4\u00e4vate n\u00f5uete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse \u00fcmber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel. N\u00f5uete struktuur t\u00e4htp\u00e4eva j\u00e4rgi oli aruandekuup\u00e4eva seisuga j\u00e4rgmine: Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente k\u00f5rge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB v\u00f5i k\u00f5rgem reiting) panganduskontsernides. Tuhandetes eurodes 2022 2021 Saldo seisuga 1. jaanuar 468 539 Maha kantud summad -127 -171 Kajastatud kahjum v\u00e4\u00e4rtuse langusest 153 99 Eelmistel perioodidel kajastatud v\u00e4\u00e4rtuse langusest tuleneva kahjumi t\u00fchistamine -13 1 Saldo seisuga 31. detsember 481 468 Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 20 579 -116 20 463 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 923 -34 1 889 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 222 -14 208 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 121 -93 28 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 225 -224 1 Kokku 23 070 -481 22 589 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes Brutosumma V\u00e4\u00e4rtuse langus Netosumma T\u00e4htp\u00e4ev saabumata 18 568 -128 18 440 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 0\u201330 p\u00e4eva 1 422 -26 1 396 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 31\u201390 p\u00e4eva 2 -2 0 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud 91 p\u00e4eva kuni \u00fcks aasta 82 -48 34 T\u00e4htp\u00e4ev \u00fcletatud \u00fcle \u00fche aasta 264 -264 0 Kokku 20 338 -468 19 870 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfCreditRiskExposureExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8603": {
"value": "Likviidsusrisk Likviidsusrisk t\u00e4hendab seda, et kontsern ei pruugi olla v\u00f5imeline oma finantskohustuste \u00f5igeaegseks t\u00e4itmiseks. Kontserni p\u00f5him\u00f5te likviidsuse juhtimisel on nii tava- kui ka keerulises olukorras alati tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste t\u00e4htaegseks t\u00e4itmiseks ilma vastuv\u00f5etamatuid kahjumeid kandmata ning kontserni mainet kahjustamata. Kontserni madal l\u00fchiajaliste kohustuste kattekordaja kajastab tavap\u00e4rast \u00e4ritegevust. Suur osa m\u00fc\u00fcgist toimub ettemaksete, pangakaardi- v\u00f5i sularahamaksete alusel, seega on rahavahetuse ts\u00fckkel negatiivne ja \u00fcldiselt saab kontsern m\u00fc\u00fcgist saadava raha enne, kui ta peab ise oma varustajatele maksma. Kontserni eesm\u00e4rk on hoida tasakaalu finantseerimise j\u00e4tkuvuse ja paindlikkuse vahel, kasutades pankade arvelduskrediite, pangalaene ja v\u00f5lakirju. Kontserni rahavoogude v\u00f5imalikult efektiivseks juhtimiseks on loodud kontsernikontode s\u00fcsteemid (kontserni \u00fchiskassad) Eestis ja Soomes. Vabad likviidsed vahendid investeeritakse l\u00fchiajalistesse rahaturu instrumentidesse. Tallink Grupp AS on kontserni likviidsusriski v\u00e4hendamiseks s\u00f5lminud neli arvelduskrediidilepingut (vt t\u00e4psemalt lisa 16). Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot). Pankadega s\u00f5lmitud laenulepingutes on kontsern n\u00f5ustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. AS-i Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tted on v\u00f5imelised v\u00e4hemalt k\u00e4esoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele j\u00e4rgneva aasta jooksul j\u00e4tkuvalt tegutsema. J\u00e4rgmistes tabelites on esitatud likviidsusrisk 31. detsembri seisuga v\u00f5etud finantskohustuste t\u00e4itmise v\u00f5i v\u00f5imaliku t\u00e4itmise t\u00e4htaegadega (tuginedes lepingulistele rahavoogudele). Eeldatav, aluseks intressim\u00e4\u00e4rad ja intressim\u00e4\u00e4ra forvardite tuluk\u00f5verad Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja kontserni juhtkonna hinnangute kohaselt ei ole \u00fckski neist muutunud tegelikuks kohustuseks. Tuhandetes eurodes, 2022 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -68 -10 0 0 -78 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused -20 958 -16 296 -41 999 -27 842 -107 095 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad -63 778 0 0 0 -63 778 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -145 521 -201 722 -248 326 -156 249 -751 818 Intressimaksed\u00b9 -27 512 -21 523 -21 533 -11 990 -82 558 Kokku -257 852 -239 551 -311 858 -196 081 -1 005 342 Tuhandetes eurodes, 2021 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -73 -43 0 0 -116 Kasutus\u00f5iguse varadega seotud rendikohustused -16 488 -16 751 -44 475 -38 689 -116 403 V\u00f5lad tarnijatele ja muud v\u00f5lad -67 687 0 0 0 -67 687 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -228 667 -194 083 -181 500 -61 333 -665 583 Intressimaksed\u00b9 -16 657 -9 523 -9 962 -3 288 -39 430 Kokku -329 572 -220 400 -235 937 -103 310 -889 219 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfLiquidityRiskExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f8724": {
"value": "Tururisk Tururisk t\u00e4hendab seda, et turuhindade (st valuutakursside, intressim\u00e4\u00e4rade ja omakapitali hindade) muutused m\u00f5jutavad kontserni sissetulekuid v\u00f5i finantsinstrumentide v\u00e4\u00e4rtust. Tururiskide juhtimise eesm\u00e4rk on hoida tururiskid vastuv\u00f5etavates piirides, samas tulusid optimeerides. Tururiskide juhtimiseks tegeleb kontsern tuletisinstrumentide ostu ja m\u00fc\u00fcgiga ning v\u00f5tab finantskohustusi. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfMarketRiskExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f9034": {
"value": "Finantsinstrumentide \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus K\u00f5iki finantsvarasid ja -kohustusi m\u00f5\u00f5detakse korrigeeritud soetusmaksumuses, v\u00e4lja arvatud tuletisinstrumendid, mida m\u00f5\u00f5detakse \u00f5iglases v\u00e4\u00e4rtuses. Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud kontserni finantsvarade ja -kohustuste \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oluliselt nende raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtusest. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfFairValueOfFinancialInstrumentsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f9040": {
"value": "Kapitali juhtimine Kontsern loeb kapitaliks kogu omakapitali. Seisuga 31. detsember 2022 oli omakapital kokku 706 931 tuhat eurot (2021: 692 516 tuhat eurot). Kontserni p\u00f5him\u00f5te on hoida tugevat kapitalibaasi, et s\u00e4ilitada investorite, v\u00f5lausaldajate ja turu usaldus ning tagada ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutlik areng. Kontsern on teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid ning tugev omakapitalibaas on olnud seejuures oluliseks investeeringuid soodustavaks teguriks. Kontsern p\u00fc\u00fcab hoida tasakaalu k\u00f5rgemast laenutasemest loodetava suurema tulu ning tugevast kapitalibaasist tulenevate eeliste ja turvalisuse vahel. 8. veebruaril 2011 toimunud aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul tutvustas juhtkond kontserni strateegilist eesm\u00e4rki: saavutada optimaalne v\u00f5lakoormus, mis v\u00f5imaldaks kontsernil hakata maksma dividende. Juhtkonna arvates v\u00f5iks kontserni omakapitali m\u00e4\u00e4r olla vahemikus 40% ja 50% ning netov\u00f5la ja EBITDA suhe alla 5. Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni omakapitali m\u00e4\u00e4r 41,8% ning netov\u00f5la ja EBITDA suhe 5,4 (2021: vastavalt 43,7% ja 11,2). Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettev\u00f5tte pikaajalisi huve silmas pidades teeb juhtkond aktsion\u00e4ride korralisele \u00fcldkoosolekule ettepaneku 2023. aastal 2022. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta (2021: 2021. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta). Kontsernil on \u00f5igus osta turult omaaktsiaid; nende ostude ajastamine s\u00f5ltub turuhindadest, kontserni likviidsuspositsioonist ning \u00e4riv\u00e4ljavaadetest. Taoliste otsuste ajastamisele v\u00f5ivad omad piirid seada ka \u00f5iguslikud tegurid. Tagasiost toimub selleks, et aktsiad t\u00fchistada. Kontsernil ei ole praegu kindlat aktsiate tagasiostu kava. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfObjectivesPoliciesAndProcessesForManagingCapitalExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f9097": {
"value": "Lisa 26 Tegevuse j\u00e4tkuvus 2022. aasta algul m\u00f5jutas kontserni tegevust ja tegevustulemusi k\u00f5igil koduturgudel COVID-19 ja s\u00f5da Ukrainas, mida Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. \u00c4ritegevuse j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks nii 2022. aastal kui ka edaspidi v\u00f5tsime mitmeid meetmeid, sh: \u2022 kasumliku tegevuse taastamine meie p\u00f5hiliinidel \u2022 fookus kulude kontrolli all hoidmisel varem rakendatud meetmete abil \u2022 laevade prahtimine t\u00e4iendavate tuluvoogude saamiseks \u2022 valitsuste abimeetmete taotlemine \u2022 2016. aasta detsembris v\u00f5etud 280 miljoni euro suuruse laenu lepingutingimuste muutmine Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114 935 tuhat eurot (seisuga 31. detsember 2021: 127 556 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 985 tuhat eurot (2021: 134 820 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2022 \u00fcletasid l\u00fchiajalised kohustused k\u00e4ibevara 100 550 tuhande euro v\u00f5rra (31. detsember 2021: 154 501 tuhat eurot). L\u00fchiajalised kohustused \u00fcletavad k\u00e4ibevara suuresti 2023. aasta neljandas kvartalis aeguva laenu t\u00f5ttu. Nagu varasematel aastatel, kavatseb juhtkond aeguvat kahepoolset pangalaenu refinantseerida ja on asunud selleks ettevalmistusi tegema. Juhatuse hinnangul on kontsern j\u00e4tkuvalt tegutsev ettev\u00f5te. K\u00e4esolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse j\u00e4tkuvuse p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et kontsern on suuteline etten\u00e4htavas tulevikus, st v\u00e4hemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuup\u00e4evast, oma tegevust j\u00e4tkama ning kohustusi tasuma. Juhul kui majanduskeskkond peaks oluliselt halvenema, v\u00f5ib kontsernil tekkida vajadus tegevuse j\u00e4tkuvuse tagamiseks oma \u00e4riplaan \u00fcle vaadata. Vajadusel saab likviidsust tugevdada ka aktsion\u00e4ride poolse sissemakse v\u00f5i varade m\u00fc\u00fcgiga. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfGoingConcernExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f9127": {
"value": "Lisa 27 S\u00fcndmused p\u00e4rast aruandeperioodi Uus kollektiivleping 6. veebruaril 2023 s\u00f5lmisid AS Tallink Grupp ja Eesti Meremeeste S\u00f5ltumatu Ameti\u00fching uue kollektiivlepingu j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks. Lepingu kohaselt t\u00f5useb kontserni Eesti meret\u00f6\u00f6tajate palk 13,5% (teenindav personal) ja 16,1% (tehniline personal), v\u00f5rreldes eelmise kollektiivlepingu miinimumt\u00f6\u00f6tasudega. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfEventsAfterReportingPeriodExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f9143": {
"value": "Lisa 28 Emaettev\u00f5tte p\u00f5hiaruanded Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 M\u00fc\u00fcgitulu 379 788 243 846 M\u00fc\u00fcdud kaupade ja teenuste kulud -325 056 -233 324 Brutokasum/-kahjum 54 732 10 522 M\u00fc\u00fcgi- ja turunduskulud -24 400 -18 271 \u00dcldhalduskulud -25 935 -25 789 N\u00f5uete allahindlus -95 -95 Muud \u00e4ritulud 6 939 2 411 Muud \u00e4rikulud -107 -1 025 Kasum/kahjum \u00e4ritegevusest 11 134 -32 247 Finantstulud 15 230 20 703 Finantskulud -24 296 -23 631 Ettev\u00f5tte osa t\u00fctarettev\u00f5tete kasumist 24 900 29 190 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -90 -80 Kasum/kahjum enne tulumaksu 26 878 -6 065 Tulumaks 1 186 1 051 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 28 064 -5 014 Finantsseisundi aruanne Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2022 2021 VARAD Raha ja raha ekvivalendid 2 014 2 792 N\u00f5uded t\u00fctarettev\u00f5tete vastu 118 693 86 450 N\u00f5uded ja ettemaksed 17 829 20 442 Varud 9 983 8 985 K\u00e4ibevara 148 519 118 669 Investeeringud t\u00fctarettev\u00f5tetesse 718 677 715 677 N\u00f5uded t\u00fctarettev\u00f5tete vastu 580 129 569 580 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 75 165 Muud finantsvarad ja ettemaksed 3 148 65 Materiaalne p\u00f5hivara 548 602 482 558 Immateriaalne vara 8 521 10 580 P\u00f5hivara 1 859 152 1 778 625 VARAD KOKKU 2 007 671 1 897 294 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Intressikandvad v\u00f5lakohustused 208 057 300 291 V\u00f5lad ja ettemakstud tulud 84 936 70 041 Dividendiv\u00f5lg 6 6 Maksukohustused 4 310 4 148 L\u00fchiajalised kohustused 297 309 374 486 Intressikandvad v\u00f5lakohustused 761 659 602 169 Pikaajalised kohustused 761 659 602 169 Kohustused kokku 1 058 968 976 655 Aktsiakapital 349 477 349 477 \u00dclekurss 663 663 Reservid 32 159 32 159 Jaotamata kasum 566 404 538 340 Omakapital 948 703 920 639 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 2 007 671 1 897 294 Rahavoogude aruanne 31. detsembril l\u00f5ppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2022 2021 \u00c4RITEGEVUSE RAHAVOOD Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 28 064 -5 014 Korrigeerimised: Amortisatsioon 57 832 57 395 Kasum/kahjum materiaalse ja immateriaalse vara m\u00fc\u00fcgist -15 0 Neto intressikulu 8 773 2 890 T\u00fctarettev\u00f5tetelt saadud tulu -24 810 -29 190 Tulumaks -1 186 -1 051 Muud korrigeerimised 0 1 080 Korrigeerimised 40 594 31 124 Muutus: \u00c4ritegevusega seotud n\u00f5uded ja ettemaksed 12 117 -3 008 Varud -998 74 \u00c4ritegevusega seotud kohustused 17 739 33 118 Varade ja kohustuste muutus 28 858 30 184 \u00c4ritegevusest teenitud raha 97 516 56 294 RAHAVOOD \u00c4RITEGEVUSEST KOKKU 97 516 56 294 INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD Materiaalse p\u00f5hivara ja immateriaalse vara soetamine -7 925 -6 355 Laekumised materiaalse p\u00f5hivara m\u00fc\u00fcgist 0 892 T\u00fctarettev\u00f5tete aktsia- v\u00f5i osakapitali suurendamine -3 000 -108 000 T\u00fctarettev\u00f5tetele antud laenud -39 660 -53 220 Antud laenude tagasimaksed 54 430 118 640 T\u00fctarettev\u00f5tetelt saadud dividendid 22 700 8 500 Laekunud intressid 13 139 19 017 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 39 684 -20 526 FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD T\u00fctarettev\u00f5tetelt saadud laenud 23 600 3 400 Laenude tagasimaksed -73 885 -7 000 Laenude tagasimaksed t\u00fctarettev\u00f5tetele -16 100 -4 500 Arvelduskrediidi muutus 949 8 838 Rendimaksete tasumine -48 542 -46 763 Makstud intressid -22 883 -22 524 Laenudega seotud tehingukulude tasumine -1 117 0 Aktsiate emissioon 0 34 633 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -137 978 -33 916 RAHAVOOD KOKKU -778 1 852 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 792 940 Raha ja raha ekvivalentide muutus -778 1 852 Raha ja raha ekvivalendid perioodi l\u00f5pus 2 014 2 792 Omakapitali muutuste aruanne Tuhandetes eurodes Aktsiakapital \u00dclekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Seisuga 31. detsember 2021 349 477 663 32 159 538 340 920 639 2022. aasta puhaskasum/-kahjum 0 0 0 28 064 28 064 Seisuga 31. detsember 2022 349 477 663 32 159 566 404 948 703 Seisuga 31. detsember 2020 314 844 663 32 159 543 354 891 020 2021. aasta puhaskasum/-kahjum 0 0 0 -5 014 -5 014 Aktsiate emiteerimine 34 633 0 0 0 34 633 Tehingud ettev\u00f5tte omanikega 34 633 0 0 0 34 633 Seisuga 31. detsember 2021 349 477 663 32 159 538 340 920 639 Tuhandetes eurodes 2022 2021 Konsolideerimata omakapital 31. detsembri seisuga 948 703 920 639 Valitseva ja olulise m\u00f5ju all olevate osaluste: raamatupidamisv\u00e4\u00e4rtus -718 752 -715 842 v\u00e4\u00e4rtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 476 980 487 719 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 706 931 692 516 ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfConsolidatedAndSeparateFinancialStatementsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
},
"f9512": {
"value": "JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE K\u00e4esolevaga v\u00f5tame vastutuse AS-i Tallink Grupp (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes emaettev\u00f5te) ja selle t\u00fctarettev\u00f5tete (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Juhatus kinnitab, et: \u2022 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu v\u00f5etud Euroopa Liidu poolt. \u2022 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab \u00f5igesti ja \u00f5iglaselt kontserni ja emaettev\u00f5tte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. \u2022 AS Tallink Grupp ja tema t\u00fctarettev\u00f5tted on v\u00e4hemalt k\u00e4esoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele j\u00e4rgneva aasta jooksul j\u00e4tkuvalt tegutsevad. Paavo N\u00f5gene Juhatuse esimees Kadri Land Juhatuse liige Harri Hanschmidt Juhatuse liige Piret M\u00fcrk-Dubout Juhatuse liige Margus Schults Juhatuse liige 31. m\u00e4rts 2023 Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt. ",
"dimensions": {
"concept": "ifrs-full:DisclosureOfAuthorisationOfFinancialStatementsExplanatory",
"language": "et",
"entity": "scheme:529900QRMWAKKR3L9W75",
"period": "2022-01-01T00:00:00/2023-01-01T00:00:00"
}
}
}
}