AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 4 Sisukord Lühikokkuvõte 5 Tegevusaruanne 6 Tegevjuhi pöördumine 6 2021. aasta ülevaade 7 Tegevuskeskkond 9 Tegevusaruanne 11 Strateegia ja ﬁnantsplaan 12 LHV Groupi juhtimine 15 Jätkusuutlikkuse aruanne 20 Ühingujuhtimise aruanne 47 Finantstulemused 58 Grupi tütarettevõtete 2021. aasta ülevaade 65 Tasustamisaruanne 71 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 73 Riskijuhtimine 73 Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 119 Konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruanne 120 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 121 Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne 122 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest 123 Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad 137 LISA 1 Üldine informatsioon 137 LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud 137 LISA 3 Varade ja kohustiste saldeerimine 138 LISA 4 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus 139 LISA 5 Tegevussegmendid 141 LISA 6 Tütarettevõtted ja ﬁrmaväärtus 143 LISA 7 Neto intressitulu 145 LISA 8 Neto komisjoni- ja teenustasutulu 146 LISA 9 Tegevuskulud 147 LISA 10 Nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 147 LISA 11 Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse 148 LISA 12 Laenud ja nõuded klientidele 149 LISA 13 Muud nõuded klientidele 150 LISA 14 Muud varad 150 LISA 15 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 151 LISA 16 Klientide hoiused ja saadud laenud 152 LISA 17 Võlad hankijatele ja muud kohustised 153 LISA 18 Kasutusõiguse varad ja rendikohustised 154 LISA 19 Allutatud kohustised 154 LISA 20 Omakapital aktsiaseltsis 155 LISA 21 Varahaldusteenusega seotud klientide hallatavad varad 157 LISA 22 Tingimuslikud varad ja kohustised 157 LISA 23 Tehingud seotud osapooltega 159 LISA 24 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta 160 LISA 25 Tulumaksukulu 160 LISA 26 Emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded 161 Juhatuse allkirjad konsolideeritud majandusaasta aruandele 164 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 165 Nõukogu allkirjad aastaaruandele 172 Tulude jaotus vastavalt EMTAK-ile 173

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 5 Lühikokkuvõte Meie visioon on, et inimesed ja ettevõtted julgeksid suurelt mõelda ja ette võtta. Meie missioon on parem juurdepääs ﬁnantsteenustele ja kapitalile. Meie pikaajaliseks sihiks on luua tugevad suhted oma partneritega, olles: • klientidele parima teenindusega ﬁnantsteenuste pakkuja, • rahvusvahelistele ﬁnantsvahendajatele kaasamõtlevaim ﬁnantsteenuste pakkuja, • töötajatele suurt rahulolu ning häid arengu- ja enese- teostusvõimalusi pakkuv atraktiivne tööandja, • investoritele läbipaistev ettevõte, mille omakapitali tootlus on 20% aastas, • ühiskonnale parimate juhtimispraktikate, positiivsete sotsiaalsete mõjude ja kliimaeesmärkidega ettevõte. Aasta 2021 arvudes • LHV aktsia hind kasvas 43,2 euroni, mis tõi aktsionäridele üle 728 miljoni euro lisaväärtust. • Hoiuste maht ületas 5,8 miljardit eurot, millest 2,2 miljardit eurot kuulub ﬁnantsvahendajatele. Hoiused kasvasid aastaga 1,7 miljardi euro võrra. • Laenuportfell suurenes 468 miljoni euro võrra 2,7 miljardi euroni. • Hallatavate fondide varad kahanesid 188 miljoni euro võrra 1,3 miljardi euroni. • Hallatavate kontode maht suurenes 1,8 miljardi euro võrra 3,9 miljardi euroni. • Rekordiline kasum 60,3 miljonit eurot; kasv eelmise aastaga võrreldes 20,5 miljonit eurot. Riskide vaade • LHV kui traditsioonilise pangandusgrupi suurim risk on krediidirisk, millega on seotud 91,7% kõigist LHV Groupi riskiga kaalutud varadest. Krediidirisk tuleneb peamiselt laenudega seotud tegevusest. • Teisel kohal on operatsioonirisk, millega on seotud 7,9% kõigist riskiga kaalutud varadest. Operatsioonirisk on kahju saamise oht ebapiisavate või mittetoimivate sisemiste protsesside, inimeste tegevuse, puudulike infosüsteemide või väliste sündmuste tõttu. • Tururiskiga on seotud 0,3% kõigist LHV Groupi riskiga kaalutud varadest. Tururisk tuleneb LHV positsioonidest, mida mõjutavad intressimäärade, valuutakursside ja väärtpaberihindade muutused. • LHV on endiselt hästi kapitaliseeritud, eelkõige kasumlikkust silmas pidades. Siiski kavatseb Grupp järgmistel aastatel kapitaliseeritust suurendada. • LHV hoiab väga kõrget likviidsuse taset, kuna osa kliendibaasist on volatiilsem.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 6 Tegevjuhi pöördumine Kahtlemata oli 2021. aasta vastuoluline aasta. Ühelt poolt süvenesid trendid, mis olid alguse saanud juba varem. Riikide eelarvedefitsiidid kasvasid ning keskpangad olid valmis puudujääke ﬁnantseerima. Teisalt sai Eesti sellises keskkonnas majanduslikult hästi hakkama, kui hinnata headuse mõõdupuuks Euroopa ühte väikseimat majandus- langust, seejärel ühte kiireimat taastumist, kestvat tugevat tööhõivet ning toimivate teenustega ühiskonda. Vastuolud siiski veel ei lõpe, sest esile on kerkinud kindlad majandussektorid, mille taastumine on olnud muu majandusega võrreldes aeglasem. Paljusid ettevõtteid puudutavad teravalt tööjõupuudus ja tarneprobleemid, kogu majandust aga energiahindade kasv koos üldise hinnatõusuga. Taustale saab lisada iduettevõtete suurimad rahakaasamised, Euroopa Keskpanga liberaalse rahapo- liitika, krüptovarade esiletõusu ning pensionireformi. 2022. aasta tõotab tulla samuti vastuoluline, kuivõrd enamus mainitud teemadest on veel lahenduseta. Koroo- naviiruse erinevad tüved on tekitamas uusi ja uusi laineid, varem tegemata investeeringud energiavarustuse mitme- kesistamisse koos kaupade tarneraskustega on tekitanud kahe talvega suurema hinnatõusu kui rahapoliitika abil on suudetud enam kui kümne aastaga. Energiahindadest alanud inﬂatsioon mõjutab kõiki tarbijaid ettevõtetest eraisikuteni ning kõiki inflatsiooni peamisi komponente teenustest igapäeva- ja kestvuskaupadeni. Energiahindadest tulenevat inflatsiooni on rahapolii- tiliselt palju keerulisem juhtida ja sellepärast on Euroopa Keskpanga sõnumid olnud uinutava iseloomuga, viidates elukalliduse kasvu lühiajalisusele. Paljusid viimaste aastate sündmusi oleks varem deﬁneeritud nn musta luige sündmustena. Üks asi, mis aga oma nähtavuses mustaks luigeks ei kvaliﬁtseeru, aga mille lõplikku mõju veel keegi ei tea, on keskpankade tegevus. Rahaturgude, börside, pankade ja kaudselt juba ka järjest rohkem ettevõtete ja eraisikute käekäik on tsentraliseeritud paari kohta – Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanka. Vaadates 2022. aasta prognoose, siis Euroopa Liidule tervikuna ja seal hulgas suurematele riikidele prognoo- sitakse täiesti mõistlikku majanduskasvu ja inflatsiooni. Sealjuures ei räägi me aga intressimäärade tõstmisest, vaid alles rahapakkumise vähendamisest. See sõnum on hästi huvitav tingimustes, kus Inglise keskpank on intres- simäärasid juba tõstnud ning USA puhul oodatakse tõusu 2022. aastal. Euroopa puhul räägitakse aga aastast 2024. Samas räägime praegu ikkagi numbritest nulli ümber ja intressimäärade optimaalse taseme muutusest. Plahva- tuslikku inﬂatsiooni ilmselt Euroopa tasemel siiski ootama ei peaks, sest keskpankadel on praegu võimalik varahin- dadest inflatsioon välja saada, vähendades keskpanga bilanssi, varem soetatud ﬁnantsvarasid turule tagasi müües või neid mitte ostes. Kui varahinnad langevad, siis osaliselt langeb ka investorite kindlustunne. Ootused ja kindlustunne mõjutavad inﬂatsiooni tihti rohkem kui intressimäärapoliitika. Vastuolulisest keskkonnast hoolimata oli 2021 LHV jaoks õnnestunud aasta. Oleme jätkanud Eesti majanduse ﬁnantseerimist, teinud edusamme Ühendkuningriigi panga loomisel, suurendanud hoogsalt klientide arvu, tugevdanud veelgi oma investeerimisteenuste pakkumist ning saanud taaskord parima teenindusega panga tunnustuse. Laenu- portfellid kasvasid, laenuvõlgnevuste maht püsis madal ning pandeemia ajal antud maksepuhkused lõppesid üldjuhul ootuspäraselt. 16. august oli päev, mil täitsime neli aastat tagasi kirja pandud ﬁnantsvisiooni – jõudsime LHV turuväärtusega ühe miljardi euroni. Nagu aastaid tagasi lubatud, on ettevõtte väärtuse kasv tuginenud nii äri kasvule Eestis, ﬁnantsteh- noloogia ekspordile, erakorralistele tehingutele kui ka uute äriliinide arendamisele. Olulise eesmärgi täitmine väärib märkimist kahel põhjusel. Esiteks olen tänulik kõikidele klientidele, kes oma rahaasjad meie hoolde on usaldanud, samuti aktsionäridele, kes on LHV-sse uskunud ja omalt poolt ettevõtte kasvule õla alla pannud. Kõige enam on see aga tunnistus LHV-s töötatava enam kui 650 inimese igapäevase töö väärtuslikkusest. Kõigil neil on olnud oma oluline roll ettevõtte kasvus. Teiseks aitab varasemate eesmärkide täitmine suhestuda uutega. Meie ambitsioonid on ainult suurenenud, mistõttu oleme järjest kasvatamas oma rahvusvahelist ärite- gevust. Jätkuvalt on võimalik täiustada finantsvahenda- jatele suunatud tootevalikut ning seeläbi kõnetada laiemat hulka kliente erinevates Euroopa riikides. Eestis oleme eesmärgiks seadnud kasvada kümne aastaga Eesti suurimaks ja kasumlikemaks pangaks ning viie aastaga jõuda suuruselt teiseks. Madis Toomsalu

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 7 2021. aasta ülevaade LHV-le tõi 2021. aasta kiire kasvu jätkumise ja klientide varasemate aastatega võrreldes suurema aktiivsuse. Grupi konsolideeritud varade maht kasvas 2021. aasta lõpuks 6,84 miljardi euroni. Konsolideeritud hoiused suurenesid aasta varasemaga võrreldes 41% ehk 1,69 miljardi euro võrra, jõudes 5,81 miljardi euroni. Seejuures kasvasid tavaklientide hoiused 705 miljoni euro võrra (25%), ﬁnantsvahendajate hoiused 1,19 miljardi euro võrra (+113%) ning platvormidelt kaasatud hoiused kahanesid 209 miljoni euro võrra (-97%). Konsolideeritud laenuportfell suurenes 2021. aastal 21% ehk 468 miljoni euro võrra 2,68 miljardi euroni. Jaelaenud kasvasid aastaga 181 miljoni euro võrra (+18%) ja ettevõtete laenud 287 miljoni euro võrra (+24%). Nagu 2020. aastalgi, jätkas LHV klientide rahastamist ka mitmesuguste piirangute ajal. Varem antud maksepuhkused lõppesid peamiselt ettenähtud kuupäevaks. Kogu aasta jooksul jäi krediidikvaliteet kõrgeks. LHV valitsetavate fondide maht vähenes 2021. aastal pensionireformi tõttu 12% ehk 188 miljoni euro võrra, langedes aasta lõpuks 1,35 miljardi euroni. Seejuures kahanesid II pensionisamba fondid 211 miljoni euro võrra (-14%). Finantsvahendajatega seotud töödeldud maksete arv oli 2021. aastal 27,4 miljonit, st 11,3 miljonit makset rohkem kui 2020. aastal (kasv 70%). Panga klientide arv kasvas 2021. aastal 63 000 võrra ehk 24%. Seejuures kasvas arveldavate klientide hulk ligi 28 000 võrra (+24%) ja investeerimislepinguga klientide arv koguni 46 000 võrra (+64%). Sügisel toetasid klientide juurdevoolu mitme ettevõtte avalikud aktsiapakkumised ja suur uute investorite lisandumine. LHV suutis oma turuliidri rolli Eesti investeerimisteenuste turul suurendada ning sellele aitas kaasa keskendumine täieliku teenusevaliku pakkumisele. Aasta alguses vähendasime oma klientidele oluliselt välis- aktsiate teenustasusid. Pärast pensionireformi asusime esimesena pakkuma klientidele pensioni investeerimiskonto (PIK) võimalust. Aasta lõpuks oli PIK-i valinud 3900 klienti. Sügisel tõime klientideni ka krüptovaraga kauplemise võimaluse panga mobiilirakenduses, aasta lõpuks jõudis klientide krüptovarade maht 7,6 miljoni euroni. Aktiivselt kasutati kasvukontot. Sellele tootele lisandus ka kodulaenu sissemakse kogumise võimalus. Lisaks jäi suve lõppu ka investeerimisteenuste pakkumisel üleminek uuele välis- maaklerile ja Nasdaq Baltic Awardsi Balti turgude parima maaklerﬁrma tiitel. LHV kliendiks saamine on tehtud lihtsaks, septembrist avanes ka ettevõtetele võimalus LHV Pangas konto avamiseks elektroonilisel teel. Teistest olulistest arengutest jätkas pank maksevahendite arendamist. Pangakaartide vanusepiirangu langetasime seitsmelt aastalt kuuele. Klientide pangakaartidele lisandus võimalus näha oma PIN-koodi digitaalselt, teatud kaartide reisikindlustusele lisandus COVID-19 kaitse võimalus ja püsiannetuse funktsioon, mis võimaldab iga kaardi- maksega panustada heategevusse. LHV Finance’i toodetele lisandus reﬁnantseerimislaen, mis võimaldab klientidel mugavalt liita mitu tarbimislaenu üheks laenuks. LHV Varahalduse tulemusi mõjutas 2021. aasta alguses jõustunud ja septembris esmakordselt ettevõtte tulemustes kajastunud pensionireform. Klientide võimalus II sambast väljuda vähendas fondide mahtu ning II pensionisamba klientide arv kahanes aasta lõpuks 42 tuhande võrra 138 tuhande kliendini. Reformi negatiivne mõju jäi siiski eeldatust tagasihoidlikumaks. Septembri alguses taastusid riigipoolsed maksed II sambas jätkavatele klientidele. 2021. aasta kujunes kõikide tasude järel pensionifondide M, L ja XL tootluseks vastavalt 5,3%, 9% ja 10%. Laiapõhjalise aktsiariskiga pensionifondi Indeks osaku väärtus kasvas 22,8%. Rohelise pensionifondi jaoks oli aasta 2021 pärast sellele eelnenud tormilist kasvuaastat mõnevõrra tagasi- hoidlikum: aastatootluseks kujunes 2,9%. Ka kõik LHV III samba fondid saavutasid positiivse tulemuse. LHV aktiivselt juhitud fondid on ees ootavateks väljakut- seteks hästi positsioneerunud. Fondides M, L ja XL on alternatiivsete varade osakaal viidud optimaalseks. 2021. aastasse jäi LHV Kindlustuse tegevuse algus, kui aasta esimeses kvartalis võeti üle Euronicsi tehnika- seadmete müügiga seotud pikendatud garantii kindlus- tuslepingud ja sõlmiti esimesed kodukindlustuse lepingud. Mais toodi klientideni laiemalt nii LHV kodukindlustus, liikluskindlustus kui ka kaskokindlustus. Hiljem täienes tootevalik eluruumi kindlustusega äriklientide jaoks ja reisikindlustusega. Samal ajal on jätkunud kindlustusseltsi meeskonna tugev- damine ning selts on valmis pakkuma tugevat alternatiivi seni valdavalt väliskapitali poolt hõivatud kindlustusturul. Kindlustusäri maht on järjekindlalt suurenenud, klientide arv kasvanud 143 000-ni ja klientide rahulolu kahjukäsitlusega püsis aasta vältel kõrge.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 8 2021. aasta veebruaris asutati LHV Groupi uus tütaret- tevõte LHV UK Limited, millest on plaanis kujundada eraldiseisev pank Ühendkuningriigis, eeldusel et järeleval- veasutus annab selleks loa. Aasta jooksul tegeles ettevõte võtmetöötajate värbamisega ning pangalitsentsi saamiseks vajalike ettevalmistustega. LHV meeskond Londonis kolis juulis uude kontorisse. Aasta jooksul juurutas ja arendas LHV keskkonnale, sotsiaalsetele aspektidele ja juhtimisele (ESG) suunatud tegevusi. 2021. aastal töötas ettevõte välja uue grupiülese ESG poliitika, avalikustas vastutustundliku panganduse põhimõtetele vastava tegevuste ülevaate ja liitus aasta lõpus ka finantssektori süsinikuheite aruandluse (PCAF) partnerlusega. LHV Tallinna kontorile omistati rahvusva- heline BREEAM-i keskkonnasertiﬁkaat. Aasta jooksul on parandatud roheliste toodete (nt liising, kodulaen) tingimusi ja toodud turule ka uued lahendused (kindlustus). Lisaks sõlmis LHV augustis koostöölepingu iduettevõttega eAgronom, kelle abil LHV edaspidi korvab kontoritegevuse vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid. LHV-d tunnustati 2021. aastal suurepärase tööandajana: CV-Online’i uuringus tunnistas LHV ﬁnantssektori parimaks tööandjaks; Kantar Emori igakevadise Eesti tööandjate maineuuringust selgus aga, et LHV Pank tõusis töötavate inimeste eelistuste pingereas 5. kohale ja tudengite silmis kõige hinnatumaks tööandjaks. Tunnustust on leidnud ka LHV klienditeenindus: uurin- guﬁrma DIVE analüüsi järgi oli LHV järjekordselt Eesti parima teenindusega pank, samas kui LHV internetipank paigutus Kantar Emori soovitusindeksi uuringus Eesti veebikesk- kondade teeninduskogemuse edetabelis esikohale. Eesti elanike lemmikbrändi uuringus jõudis LHV esmakordselt esikümnesse. Lisaks kohalikule tunnustusele nimetas rahvusvaheline juhtiv majandusajakiri Euromoney LHV Panga juba neljandat aastat järjest Eesti parimaks pangaks. The Banker nimetas LHV kolmandat aastat järjest parimaks pangaks Eestis. Reitinguagentuur Moody’s Investors Service kinnitas mai alguses varasemat LHV Panga investeerimisjärgu tasemel krediidireitingut Baa1 ja muutis panga pikaajaliste hoiuste reitingu väljavaate varasema stabiilse väljavaate asemel positiivseks. Reitinguagentuur väljastas AS-i LHV Group pikaajalistele kohalikus valuutas kohustustele emitendi reitingu Baa3 positiivse väljavaatega. Grupi jaoks olulise sündmusena viis LHV Group augustis lõpule investeeringu Ühendkuningriigi panka Bank North, omandades ettevõttes 9,9% osaluse. Septembri lõpus kaasas LHV Group 25,3 miljoni euro ulatuses uut aktsiakapitali, mis võimaldab tagada edasist kasvu nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Aasta lõpuks kasvas LHV aktsionäride koguarv 20 404 investorini.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 9 Globaalse majandusaktiivsuse kasv pidurdus sügisel. Viiruse kiirem levik sundis Aasias taas paljusid tehaseid oma tööd seiskama ning ajutiselt suleti ka mitmed kauba- sadamad. Arenenud riikides, kus vaktsineerituse tase on kõrgem ning majandusele kehtestatud piirangud leebemad, püsis nõudlus küll tugev, kuid üleilmsete tarneprobleemide tõttu on ka seal edasine areng ohustatud. Lisaks on üha enam hakanud majanduse arengut pärssima kiirenenud inﬂatsioon, mis saab peamiselt tuge jätkuvast energia- ja toormehindade kallinemisest. Euroopa majandus kasvas aastavõrdluses esimese üheksa kuu jooksul 5,3%. Kvartalivõrdluses püsis kasv teises ja kolmandas kvartalis 2% juures. Sellega saavutati sisuliselt kriisieelne majanduse maht ehk kriisist taastumine on olnud kiire. Eesti peamistel kaubanduspartneritel on läinud keskmisest paremini, sest nii Soomes ja Rootsis kui ka Lätis on kriisieelne majanduse maht juba paari protsendiga ületatud, Leedus isegi rohkem. See on loonud head välja- vaated ka Eesti majandusele, mis on taastumise tempo poolest olnud Euroopas esirinnas. Ka tööturu taastumine on olnud märkimisväärne. Aasta viimastel kuudel langes tööpuudus Euroopa Liidus 6,7% juurde, millest madalam näit on ajalooliselt registreeritud vaid vahetult enne pandeemia puhkemist 2019. aasta lõpus ning 2020. aasta alguses. Aasta jooksul on uuesti töö leidnud 1,3 miljonit inimest, kriisi põhjaga võrreldes aga ligikaudu 2,1 miljonit. Riikide lõikes on arengud olnud erinevad – enamikus riikides (sh Eestis) on tööpuudus hetkel veel pisut kõrgem kui oli enne pandeemiat, kuid näiteks Kreekas ja Itaalias, mis on ühed suurima tööpuu- dusega riigid Euroopas, on see langenud juba allapoole kriisieelset taset. Inflatsioon on aasta jooksul kõikjal Euroopas kiirenenud ja jõudis novembris euroalal 4,9%-ni. Riikide lõikes on hinnakasv olnud kiireim Eestis ja Leedus, kus see ulatus aasta lõpus 9% lähedale, samas Maltas, Portugalis ja Šveitsis on hinnakasv püsinud maksimaalselt 2–3% juures. Inﬂatsioon tugineb ennekõike kiiresti kasvavatele gaasi- ja elektrihindadele, mille taga on osalt ebasoodsad ilmas- tikutingimused, osalt halb õnn ja osalt ka poliitika. Kiiret lahendust hinnataseme normaliseerumiseks ei ole, mistõttu tuleb kõrgete energiahindadega leppida ka järgmiste kvartalite jooksul. Viimastel kuudel on hinnakasvu üha enam panustanud toiduainete kallinemine, mis kandub samuti üle 2022. aastasse. Kiire inflatsiooni tingimustes on Euroopa Keskpank hakanud tasapisi muutma ka rahapoliitikat. Detsembris toimunud keskpanga nõukogu istungil otsustati pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames tehtavaid varaoste 2022. aasta esimeses kvartalis olulisel määral vähendada ning lõpetada need ostud märtsi lõpus. PEPP-i seiskamise tasakaalustamiseks suurendatakse alates teisest kvartalist ajutiselt mõnevõrra üldise varaostukava (APP) raames tehtavaid varaoste, kuid ostude kogumaht jääb praegusega võrreldes ligikaudu poole väiksemaks (ca 40 miljardit kuus). Alates oktoobrist 2022 vähendatakse oste veelgi (ca 20 miljardit kuus), kuniks hakatakse tõstma baasintressimäärasid. Intressimäärade tõstmise osas pole EKP selget ajalist raami esitanud ning turgude ootused on selles osas muutlikud. Kui detsembri algul oodati pigem esimesi intressitõuse 2022. aasta lõpu poole, siis viimaselt nõukogu istungilt kõlanud sõnumite valguses on need ootused pigem aasta võrra edasi lükkunud. Seda peegeldab ka Euribori määr, mis kukkus detsembri keskel rekordmadalale tasemele (3k Euribor -0,6%). Teoreetiliselt on varasem intressitõus siiski veel võimalik. EKP sõnumi kohaselt hakatakse intresse tõstma peale varaostude lõpetamist, mis võib praeguse teabe alusel juhtuda ka 2022. aasta lõpus. Eesti majandus kasvas esimese üheksa kuuga aasta- võrdluses 8,5%. Sellega on Eesti hetkel üks kiiremini taastunud majandusega riike Euroopas ületades kriisieelset majanduse mahtu juba ligikaudu 5%-ga. Tegevusaladest on kasvu vedanud kindlasti IT, tööstus ja ehitus, kuid osaliselt on kiire kasv tingitud ka valitsuse otsustest, mille tõttu on maksude laekumine aastate vahel veidi ümber jaotunud ja paisutanud 2021. aasta näitajaid. Aasta teises pooles näitasid tugevat kasvu ka kinnisvara- ja transpordisektor. Olukord on jõudsalt paranenud ka kriisis enim kannatada saanud majutuse ja toitlustuse sektoris, kuigi pandeemi- aeelsele tasemele jääb sealne kogutoodang veel alla. Kiire majanduskasvu taga on tugev nõudlus nii kodumaal kui ka kaubanduspartnerite juures. Majanduse taasava- nemine kasvatas inimeste nõudlust kaupade ja teenuste järgi, teisalt toetas tarbimist lockdown’ide ajal suurenenud pangahoiuste maht. Sügisel andis lisahoogu II pensio- nisamba rahade väljamaksmine, millega jagati inimestele kätte veidi üle miljardi euro. Majandusse tehtud investee- ringud on olnud tavapärasest volatiilsemad, kasvades esimesel poolaastal üle 50%, kuid aasta teises pooles kasvuhoog rauges. Mõlemal juhul on dünaamikat juhtinud ühe ettevõtte poolt tehtud tarkvarainvesteeringud, mille mastaap on Eesti kontekstis olnud enneolematult suur. Nende investeeringute tegelik mõju majandusele avaldub alles tulevastel aastatel. Muud ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ja tootmisseadmetesse on Tegevuskeskkond

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 10 kogu aasta jooksul stabiilselt suurenenud, mis näitab, et ettevõtted suurendavad tootmisvõimekust, mille piiratus on viimastel aastatel majandusarengut takistama hakanud. Kui tavapäraselt on Eesti ekspordikasvu vedanud töötlev tööstus, siis 2021. aastal panustas sellesse märkimis- väärselt ka IT-sektor, mille eksport kasvas 9 kuu kokku- võttes aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 75%. Kokku- võttes ongi teenuste ekspordi kasv olnud kiirem ning ka laiapõhjalisem kui kaupade väljavedu, mis on peamiselt toetunud mineraalsete kütuste ekspordile. Samas oli paljude teenuseliikide puhul eelmisest aastast ees väga madal võrdlusbaas. Ekspordikasvu on toetanud ka ekspor- dihindade ligikaudu 20% kallinemine. Inﬂatsioon on Eestis jälginud peamisi regionaalseid trende ja reageerinud harjumuspäraselt keskmisest tugevamalt. See tähendab, et ka Eestis on viimaste kvartalite jooksul hinnakasvu kujundanud energiahindade kallinemine, kuid hinnakõikumised on olnud suuremad kui Euroopas keskmiselt. Kui aasta esimeses pooles jäi hinnakasv 2% lähedusse, siis alates juulist on inﬂatsioon ületanud 5% piiri ning pidevalt kiirenenud. Viimase vaatluse kohaselt kasvasid novembris tarbijahinnad aasta varasemaga võrreldes suisa 8,8%. Üle poole hinnakasvust saab panna energia arvele, mis avaldub kõrgemates elektri-, gaasi- ja mootorikütuste hindades. Teistest kaupadest ja teenustest rohkem on kallinenud ka toit ja vaba aja teenused. Ettevaates ongi oodata inflatsiooni muutumist järjest laiapõhjalisemaks, sest suuremad energiakulud hakkavad üha rohkem jõudma ka teiste toodete ja teenuste lõpphindadesse. 2022. aasta esimeses pooles jääb hinnakasv kiireks, kuid peaks seejärel järk-järgult taanduma hakkama. Erinevad prognoosid näitavad, et 2021. aasta majan- duskasv võis kokkuvõttes jääda 8–9% juurde. Ettevaates kasv kindlasti aeglustub, sest ees on varasemast selgelt tugevam võrdlusbaas ning sisemist kasvuvõimekust pärsib vaba tööjõu ning olemasolevate tootmisressursside piiratus. Taustal kammitsevad nii tootjaid kui ka tarbijaid jätkuvalt kõrged energiahinnad. Eesti Panga hinnangul võib majanduskasv ulatuda 2022. aastal 2,8%-ni ning tarbija- hinnad tõusta seejuures 6,9%. Palgakasv jääb inﬂatsioonist kiiremaks, mis tähendab, et inimeste reaalne sissetulek suureneb ka alanud aastal. Allikas: Eesti Pank 0% 4% 8% 12% 16% 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021 Tähtajaks tasumata laenude osakaal laenuportfellis üle 90 päeva 60-90 päeva 30-60 päeva Kuni 30 päeva Eesti peamised majandusnäitajad* Eesti Panga prognoos 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021P 2022P 2023P 2024P Nominaalne SKP (miljardites eurodes) 20,63 21,75 23,83 25,82 27,73 26,83 30,37 33,02 35,48 37,82 SKP maht** 1,9% 3,2% 5,8% 4,1% 4,1% -3,0% 8,0% 2,8% 3,9% 2,9% Eratarbimine*** 4,9% 4,5% 2,5% 4,3% 4,1% -2,5% 7,3% 4,0% 3,6% 3,9% Valitsussektori tarbimine 3,1% 2,5% 1,9% 1,0% 3,0% 3,0% 4,8% -0,9% -1,3% 0,1% Kapitali kogumahutus põhivarasse -3,2% 5,1% 13,9% -0,1% 6,1% 19,9% 7,4% -14,5% 6,9% 1,2% Eksport -1,5% 4,8% 4,8% 3,9% 6,5% -5,0% 15,2% 4,9% 4,8% 3,4% Import -1,9% 6,5% 4,0% 5,7% 3,8% 0,9% 19,5% -0,9% 4,8% 2,8% Tarbijahinnaindeks -0,5% 0,1% 3,4% 3,4% 2,3% -0,4% 4,4% 6,9% 3,0% 2,6% Töötuse määr (% tööjõust) 6,2% 6,8% 5,8% 5,4% 4,4% 6,9% 6,2% 5,5% 5,3% 4,7% Jooksevkonto saldo (% SKP-st) 2,2% 1,9% 3,3% 1,8% 2,0% -0,3% -3,2% 0,0% -0,2% 0,4% Eelarvetasakaal (% SKP-st)**** 0,1% -0,3% -0,4% -0,5% 0,1% -5,6% -3,6% -2,0% -1,6% -0,7% * Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Eelarvetasakaalu prognoosis on arvesse võetud üksnes neid näitajaid, mille kohta oli prognoosikuupäeval kättesaadav piisav teave. Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 11 AS LHV Group Tegevusala: valdusfirma 100% AS LHV Pank Tegevusala: pangandus 100% AS LHV Varahaldus Tegevusala: fondide valitsemine 100% LHV UK Limited Tegevusala: pangandus 100% AS LHV Finance Tegevusala: tarbijafinantseerimine, järelmaks 65% AS LHV Kindlustus Tegevusala: kindlustus 65% Tegevusaruanne AS LHV Group (edaspidi ka: Grupp või LHV) on suurim kodumaine ﬁnantsgrupp ja kapitali pakkuja Eestis. AS-i LHV Group peamised tütarettevõtted on AS LHV Pank (edaspidi ka: pank) ja AS LHV Varahaldus (edaspidi: LHV Varahaldus). LHV asutasid 1999. aastal pikaajalise investeerimis- ja ettevõtluskogemusega inimesed. LHV klienditeenindus- kontorid asuvad Tallinnas ja Tartus ning 2018. aastal avati kontor ka Londonis. LHV-s töötab üle 650 inimese. LHV pangateenuseid kasutab üle 321 000 kliendi ja LHV pensio- nifondidel on üle 170 000 kliendi. Tegevuspõhimõtted LHV missioon on parandada finantsteenuste ja kapitali kättesaadavust. LHV keskendub ettevõtliku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele klientidele. Eraklientidele pakub LHV kõrge kvaliteediga universaalpanganduse teenuseid. Äriklien- tidele pakub LHV paindlikku ja sobivat ﬁnantseerimist ning igapäevaste rahaasjade korraldamist. LHV tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ning asjakohased. Kliendisuhtlus käib peamiselt läbi kaasaegsete elektrooniliste suhtluskanalite. Kokkuhoitud kulud jõuavad LHV klientideni igapäevaste teenuste tasku- kohaste hindade kaudu. LHV loodi partnerlusena ja partnerlus on LHV äri kasva- tamise keskne viis. Uued algatused saavad kiiremini ja edukamalt ellu viidud siis, kui osapooltel on samad huvid ja teineteise pikaajaline tugi. LHV on avalik ettevõte, mille aktsiad on alates 2016. aasta maist noteeritud Tallinna Börsil, nii et kõik LHV kliendid ja partnerid võivad olla LHV omanikeks. Olulisemad sündmused 2021. aastal LHV Pank Aasta jooksul kasvasid kõik näitajad: klientide arv, hoiused, laenud, klientide aktiivsus, finantsvahendajate valdkond, tulud. See on olnud üleüldine kasvuaasta ja mitmeski valdkonnas on kasv olnud kiirem kui ootasime. LHV Varahaldus 2021. aasta kõige olulisem teema oli II samba pensioni- reform, mis võimaldas inimestel pensionisüsteemist lahkuda. Seda võimalust kasutas umbes 21% klientidest, mida oli eeldatust vähem. LHV Kindlustus Keskendusime toodete turuletoomisele. Aasta lõpuks olid juurutatud kõik suuremad tooterühmad. LHV UK Ltd Tütarettevõte asutati 2021. aasta alguses ja taotleb praegu Ühendkuningriigis pangalitsentsi. Muud äritegevust pole ettevõttes toimunud.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 12 Strateegia ja ﬁnantsplaan 1. Strateegia ja tulevik LHV koduturgudeks on Eesti ja Ühendkuningriik. Stratee- giliselt ühendab mõlemat turgu meie võime ehitada tehno- loogilisi lahendusi olenemata kliendist ja asukohast. Meie eesmärk on maksimeerida kasvu, juhindudes kindlaks määratud riskidest ja 20% suurusest omakapitali tootlusest. See tähendab, et hoolimata jõulistest ambitsioonidest ei soovi me kasvada kasumlikkuse ja riskide arvelt. Näeme LHV Groupi rahvusvahelise finantsgrupina, mis pakub parimat teenindust kliendigrupist või kanalist olenemata, mobiilipangast pangakontorini. Plaanide täitumisel kuulub Gruppi neli peamist ettevõtet: lisaks pangale ja Varahaldusele ka kindlustusettevõte ja eraldi- seisev krediidiasutus Ühendkuningriigis. Oleme pingutanud, et kasvu tagamiseks oleks LHV Pangal võimalikult tugev pakkumine. Eestis suudame täna ﬁnant- seerida sisuliselt kõiki Eesti ettevõtteid, meie otsused tehakse kiiresti ja kohapeal. Kodulaenusid oleme suutelised väljastama üle Eesti, tehes otsuseid kiiresti ja kliendile sobivate lisatingimustega. Lisaks pakume tasuta makseid, kõige terviklikumat investeerimisteenust, krüptovaradesse investeerimise võimalust, ettevõtetele maksete kogumise teenust, kindlustuslahendusi ning kõrge pikaajalise tootlusega pensionifonde. Suurt osa oma teenustest, sh väärtpaberitega kauplemist ning eraisikute laenude taotlemist koos laenulepingute sõlmimisega suudame pakkuda mobiilirakenduse kaudu. Eraisikute puhul paneme rõhu kliendibaasi kasvatamisele ja klientide aktiivsuse suurendamisele. Keskendume Eesti linnadele, kus soovime kõnetada aktiivset ja elektroonilisi kanaleid esikohale seadvat klienti. Samal ajal avame oma kolmanda kontori Pärnus. Soovime arveldavat klienti, kelle palk laekub LHV Panka ning kes kasutab igapäevaste rahaasjade ajamiseks LHV pangakaarti. Keskendume kodulaenu turuosa kasvatamisele. Ettevõtete puhul keskendume laenuportfelli kasvatamisele. Soovime kliente, kellele on oluline nende äritegevuse sisuline mõistmine ning sellel põhinev finantseerimise struktuur. Jätkame üheastmelise otsustustasemega, mis tähendab kõigi otsuste tegemist kohapeal, kiirelt ja paind- likult. Samuti jätkame sisereitingutel põhineva kapitaliar- vestuse mitmeaastase projektiga, eesmärgiks läbi efektiivse kapitali jaotamise parandada omakapitali tootlust. Finantsvahendajate ärisuunal keskendume ettevalmis- tustele Ühendkuningriigis panga loomiseks. Finantsvahen- dajatest klientidele pakume reaalajas euro- ja naelamakseid meie rakendusliidese LHV Connect kaudu. Ühtlasi jätkame erinevate kontode, maksete tegemise ja vastuvõtmise ning valuutateenuste pakkumisega. Uute toodetena toome turule euro- ja naelamaksete otsekorraldused. Meil on küll Londonis kontor, aga ﬁnantsvahendajate tegevus on tihti piiriülene, mistõttu otsime kliente ka teistest riikidest. LHV Kindlustuse eesmärk on korrata panga edu. LHV Kindlustus on kodumaisel kapitalil põhinev kindlustus- pakkuja, mille tooted on lihtsad, innovaatilised ja kliendisõb- ralikud ning mis suudab neid pakkuda erinevate kanalite kaudu. LHV Varahalduse valitsetavates pensionifondides on esikohal tugeva pikaajalise tootluse saavutamine. Jätkame oma muutunud investeerimisstrateegia elluviimist, keskendudes senisest enam börsiväliste erakapitali ja kinnisvara investeeringute leidmisele: Meie pikaajaliseks sihiks on luua tugevad suhted oma partneritega, olles: • klientidele parima teenindusega ﬁnantsteenuste pakkuja; • rahvusvahelistele ﬁnantsvahendajatele kaasamõtlevaim ﬁnantsteenuste pakkuja; • töötajatele suurt rahulolu ning häid arengu- ja eneseteostusvõimalusi pakkuv atraktiivne tööandja; • investoritele läbipaistev ettevõte, mille omakapitali aastane tootlus ulatub 20%-ni; • ühiskondlikult parimate juhtimispraktikate, positiivsete sotsiaalsete mõjude ja kliimaeesmärkidega ettevõte.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 13 2. Finantsplaan Ühena väga vähestest börsiettevõtetest avaldab LHV viieaastast ﬁnantsplaani. Kuna prognoosiperiood on pikk, siis tuleb siduvalt vaadelda vaid esimest aastat; ülejäänud neli aastat aga on suunisteks selle kohta, mis suunas LHV näeb oma tegevuse arenemist. 2.1 Finantsplaani eeldused Suurim eeldus on seotud makromajandusliku olukorraga, mille suhtes me teadlikult ei plaani suuremaid muudatusi, et kirjeldada LHV tegelikku arengut ilma olulise majandus- keskkonna mõjuta. 2021. aastat mõjutas COVID-19 ja pandeemia mõju kandub ka järgmistesse aastatesse. Majanduskasv on 2022. aastal aeglasem ja mõnele sektorile avaldub negatiivne mõju. Siiski usume, et tagasihoidlik majanduskasv jätkub ja kredii- dirisk ilmneb mõne üksiku vastaspoole kaudu. Lisaks arvame, et konkurents jääb praeguse olukorraga sarnaseks. Kaks suurimat muudatust, mida on arvesse võetud: juba teadaolevad õigusaktide muudatused ja turu seisukohad intressimäärade osas. Õigusaktides ei ole suuremaid muudatusi ette näha, kuid suundumus on sellele, et veelgi enam hakatakse panema rõhku keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele (ESG) ja pankade suuremale kapitaliseeritusele. Intressimäärade poolelt näeme, et need püsivad kogu prognoosiperioodi vältel negatiivsena, muutudes perioodi lõpuks 2026. aastal positiivseks. Finantsplaanis on jätkuvalt arvestatud LHV nelja ärivald- konnaga, millest Eesti pangandus ja varahaldus on juba praegu tugevad ning ﬁnantsvahendajate äriliin eraldatakse täielikult Eesti pangandusüksusest ja kindlustuse ärivaldkond suureneb. Plaani juures ei ole arvesse võetud võimalikku tulu Ühendkuningriiki rajada kavatsetavast pangast. LHV vaatab ﬁnantsplaani läbi, kui tegelikud tulemused ja jooksev prognoos erinevad esialgsest plaanist enam kui 10% võrra. Kasumiaruanne (miljonites eurodes) 2022 2023 2024 2025 2026 Neto intressitulu 110 127 147 171 198 Neto teenustasutulu 55 71 83 99 111 Muud tulud 1 2 2 3 3 Tulud kokku 167 200 232 273 312 Tegevuskulud kokku 77 86 94 99 108 Kulum 7 8 9 8 8 Laenude allahindluse kulu 9 13 15 17 19 Kasum enne tulumaksu 74 93 114 148 178 Tulumaksukulu 2 2 2 2 2 Avansiline tulumaksukulu 10 12 14 18 21 Puhaskasum 61 79 98 128 156 Puhaskasum / vähemusosaluse osa 2 3 4 6 8 Puhaskasum / Grupi aktsionäride osa 59 76 94 122 148 Finantsseisundi aruanne (miljonites eurodes) 2022 2023 2024 2025 2026 Raha ja raha ekvivalendid 3 980 4 277 4 614 4 916 5 052 Finantsvarad õiglases väärtuses 141 145 147 152 158 Antud laenud (neto) 3 097 3 674 4 296 4 905 5 520 Pikaajalised ﬁnantsinvesteeringud 13 14 14 15 15 Muud varad 44 49 50 51 58 Varad kokku 7 276 8 159 9 121 10 038 10 803 Klientide hoiused 6 109 6 841 7 504 8 301 8 912 Saadud laenud 546 610 810 835 835 Allutatud laenud 131 136 136 101 101 Muud kohustised 86 95 103 113 127 Kohustised kokku 6 871 7 682 8 553 9 349 9 975 Omakapital 404 477 568 689 828 Kohustised ja omakapital kokku 7 276 8 159 9 121 10 038 10 803

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 15 LHV Groupi juhtimine Nõukogu Rain Lõhmus on LHV asutaja ja AS-i LHV Group nõukogu esimees ning AS-i LHV Pank nõukogu liige. Ta kuulub Kodumaja AS-i ja Thermory AS-i nõukogudesse. Ta on ka AS-i Lõhmus Holding, Lohmus Capital OÜ ja LHV CAPITAL I PTE. LTD omanik ja juhatuse liige ning OÜ Merona Systems ja Kõrberebane OÜ omanik. Ühtlasi on ta Zerospotnrg OÜ ja Umblu Records OÜ juhatuse liige ja üks omanikest. Rain Lõhmus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Harvard Business School’i juhtimisprogrammi. Rain Lõhmusele ja temaga seotud isikutele (Lõhmus Holdings OÜ, OÜ Merona Systems) kuulub kokku 6 772 331 aktsiat, mis moodustab 22,68% kõikidest AS-i LHV Group aktsiatest. Raivo Hein on AS-i LHV Group ja AS-i LHV Pank nõukogu liige. Ta kuulub ka AS-i Puumarket nõukogusse. Ta on OÜ Kakssada Kakskümmend Volti omanik ja juhatuse liige, samuti OÜ Saarte Sillad, Zerospotnrg OÜ, E-FINANCE OÜ, Lame Maakera OÜ ja Põhjala Kellad OÜ juhatuse liige. Raivo Hein on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Raivo Hein ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. Temaga seotud isikutele OÜ Kakssada Kakskümmend Volti, Lame Maakera OÜ ja Astrum OÜ kuulub kokku 550 430 AS-i LHV Group aktsiat. Heldur Meerits on AS-i LHV-Group ja AS-i LHV Pank nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta äriühingu Kodumaja AS ja sihtasutuste SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfond ja Audentese Koolide SA nõukogusse. Heldur Meerits on ka enda majanduslike erahuvide haldamisega tegelevate ettevõtete AS Amalfi, AS Altamira ning SIA Valdemara Group omanik ja juhatuse liige ning fondi Castra Hiberna vara säilimist tagav ja kontrolliv isik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. Heldur Meerits ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. AS Amalﬁ omab 1 061 390 AS-i LHV Group aktsiat. Tiina Mõis on AS-i LHV Group ja AS-i LHV Pank nõukogu liige. Täiendavalt kuulub ta Rocca al Mare Kooli SA nõukogusse. Ta on ka AS-i Genteel omanik ja juhatuse liige ning üks Nine Lives OÜ omanikest ja juhatuse liige. Tiina Mõis on lõpetanud Tallinna Tehnika- ülikooli (TalTech). Tiina Mõis ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. AS Genteel omab 1 110 744 AS-i LHV Group aktsiat. Sten Tamkivi on AS-i LHV Group nõukogu liige. Täiendavalt kuulub ta ettevõtete ASI Private Equity AS, Salv Technologies OÜ ja Kistler-Ritso Eesti SA nõukogusse. Ta on ka Seikatsu OÜ ja Osaluste Hellalt Hoidmise OÜ omanik ja juhatuse liige, lisaks Topia OÜ, Kaigun OÜ, TBD Holdco OÜ ja Asutajad MTÜ juhatuse liige. Ta on ka üks osaühingu E-laen omanikest. Sten Tamkivi on lõpetanud Stanford University Graduate School of Business’i. Sten Tamkivile ja temaga seotud isikule Seikatsu OÜ kuulub kokku 15 976 AS-i LHV Group aktsiat.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 16 Andres Viisemann on üks LHV asutajaid ja LHV pensionifondide juht. Ta on AS-i LHV Group, AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta AS-i Fertilitas ja Rocca al Mare Kooli SA nõukogusse. Ta on ka Viisemann Holdings OÜ omanik ja juhatuse liige ja Viisemann Investments AG omanik. Andres Viisemann on lõpetanud Tartu Ülikooli ja omandanud magistrikraadi INSEAD-is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Andres Viise- mannile ja temaga seotud isikutele (Viisemann Investments AG, Viisemann Holdings OÜ) kuulub kokku 2 790 762 AS-i LHV Group aktsiat. Tulenevalt Andres Viisemanni tegutse- misest LHV pensionifondide juhina on Andres Viisemannil võimalik 2019., 2020. ja 2021. aastal väljastatud optsioonide eest kokku saada 13 438 AS-i LHV Group aktsiat. Madis Toomsalu on AS-i LHV Group juhatuse liige ning AS-i LHV Pank, AS-i LHV Kindlustus ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu esimees ning AS-i LHV Finance nõukogu liige, LHV UK Limited juhtorgani esimees ja Bank Northi juhtorgani liige. Ta on ka MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige. Madis Toomsalu on lõpetanud 2009. aastal ärikorralduse bakalaureuseõppe Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) ja omandanud samas 2011. aastal magistrikraadi avaliku sektori rahanduse erialal. Madis Toomsalule ja temaga seotud isikutele kuulub 67 513 AS-i LHV Group aktsiat. Madis Toomsalul on võimalik 2019., 2020. ja 2021. aastal väljastatud optsioonide eest kokku saada 104 419 AS-i LHV Group aktsiat. Juhatus Tauno Tats on AS-i LHV Group nõukogu liige. Ühtlasi kuulub ta EfTEN Kinnisvarafond AS-i, AS-i Ecomet Invest ja OÜ Eesti Killustik nõukogusse ning Ammende Hotell OÜ ja MTÜ Plate torn juhatusse. Ta on ka Ambient Sound Investments OÜ juhatuse liige ja üks omanikest ning samuti eespool mainitud ettevõtete investeeringute juhtimiseks asutatud ettevõtete juhatuse liige. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tauno Tats ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. Ambient Sound Investments OÜ omab 1 697 993 AS-i LHV Group aktsiat.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 17 Nõukogu tasemel moodustatud komiteed Auditikomitee Töötasukomitee Kristel Aarna töötab 2011. aastast AS-i TV Play Baltics ﬁnantsjuhina ning oli enne seda Swedbanki Balti panganduse peakontroller. Varasemalt on ta olnud KPMG Baltics AS-i ﬁnantsnõustamise teenuste juht ning töötanud ka Eesti Pangas ja CVS Caremark Corpo- ration’is. Ta on ka IKA Konsult OÜ omanik ja juhatuse liige. Kristel Aarna on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ja ärijuhtimise magistrikraadi ﬁnantsjuhtimises Bentley University Graduate School of Business’is. Kristel Aarna ei oma AS-i LHV Group aktsiaid. Tauno Tats (AS-i LHV Group nõukogu liige) Madis Toomsalu (AS-i LHV Group juhatuse liige, AS-i LHV Pank, AS-i LHV Varahaldus ja AS-i LHV Kindlustus nõukogu esimees, AS-i LHV Finance nõukogu liige ja LHV UK Limited juhtorgani esimees) Rain Lõhmus (AS-i LHV Group nõukogu esimees, AS-i LHV Pank nõukogu liige) Andres Viisemann (AS-i LHV Group, AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Varahaldus nõukogu liige) Urmas Peiker oli 2013. aasta maist kuni oktoobrini 2014. aastal AS-i LHV Pank vastavus- kontrolli juht. Varem on Urmas Peiker töötanud ka Eesti päritolu iduettevõtte Funderbeam äriarenduse juhina, Finantsinspektsiooni turujärelevalve osakonna juhatajana ning ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas ja Morgan Stanleys. Urmas Peiker on OÜ Vesilind, OÜ PT Arendus, OÜ Bintous, OÜ Pioneer Engineering Group ja OÜ Estcap omanik ja juhatuse liige ning kuulub ka FBM SPV1 OÜ ja MTÜ Tööstuse Ekspordi ja Innovatsiooni Klaster juhatusse. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ja magistrikraadi Duke’i Ülikooli õigusteaduskonnas USA-s. Urmas Peiker ei oma AS-i LHV Group aktsiaid.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 19 Tütarettevõtete nõukogu ja juhatus AS LHV Pank Nõukogu: Madis Toomsalu (esimees; kuni 31.03.2026), Rain Lõhmus (kuni 31.12.2024), Andres Viisemann (kuni 20.09.2022), Tiina Mõis (kuni 31.12.2024), Heldur Meerits (kuni 31.03.2026), Raivo Hein (kuni 20.09.2022) Juhatus: Kadri Kiisel (esimees; kuni 20.09.2022), Indrek Nuume (kuni 20.09.2022), Jüri Heero (kuni 20.09.2022), Andres Kitter (kuni 20.09.2022), Meelis Paakspuu (kuni 20.09.2022), Martti Singi (kuni 20.09.2022) AS LHV Finance Nõukogu: Kadri Kiisel (esimees kuni 29.01.2026), Madis Toomsalu (kuni 26.06.2025), Veiko Poolgas (kuni 24.08.2023), Jaan Koppel (kuni 24.08.2023) Juhatus: Mari-Liis Stalde (kuni 29.01.2026) AS LHV Varahaldus Nõukogu: Madis Toomsalu (esimees; kuni 31.03.2026), Erki Kilu (kuni 28.04.2022), Andres Viisemann (kuni 28.04.2022) Juhatus: Vahur Vallistu (esimees; kuni 05.06.2024), Joel Kukemelk (kuni 09.10.2022) AS LHV Kindlustus Nõukogu: Madis Toomsalu (esimees, kuni 06.05.2025), Erki Kilu (kuni 06.05.2025), Veiko Poolgas (kuni 06.05.2025), Jaan Koppel (kuni 06.05.2025) Juhatus: Jaanus Seppa (esimees, kuni 01.09.2025), Tarmo Koll (kuni 06.05.2025) LHV UK Limited Juhtorgan (Board of Directors): Erki Kilu (ametisse nimetatud 04.02.2021), Andres Kitter (ametisse nimetatud 04.02.2021), Madis Toomsalu (ametisse nimetatud 04.02.2021), Gary Lewis Sher (ametisse nimetatud 05.07.2021), Paul Horner (ametisse nimetatud 04.01.2022)

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 20 1. Jätkusuutlikkus LHV-s 1.1 Jätkusuutlikkuse missioon Jätkusuutlikkus on pidevat õppimist eeldav protsess, kuhu kaasame sidusrühmi ja väliseksperte, kes aitavad meil paremini mõista oma otsuste tagajärgi ja luua pikaajalist väärtust. Meie eesmärk on strateegiliselt suurendada ettevõttesisest pädevust, arendada jätkusuutlikke ﬁnants- tooteid ja -teenuseid, tõhustada äriprotsesse ning arendada vastutustundlikuma äritegevuse nimel kogu sektorit hõlmavat koostööd. • Mõistame, kui ulatuslikult meie majandustegevusega seotud otsused ühiskonda ja keskkonda mõjutavad, ning keskendume seetõttu just nende mõjude haldamisele. • Meie eesmärk on olla ﬁnantsmaailma kestliku arengu eestvedajaks. Selleks püüame algatada süsteemseid muutusi ning luua võimalusi uuenduslike ja keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamiseks, et suunata ühiskonda säästva arengu suunas. • Viime oma tegevuse kooskõlla ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppega. • Tegutseme läbipaistvalt ning anname oma edusammudest ja komistuskividest erinevate jätkusuutlikkuse aruannete ja ettevõtte suhtluskanalite kaudu avalikult aru. Uuendame pidevalt oskusteavet jätkusuutlikkuse aruandluse standardite kohta ja selle kohta, kuidas oma aastaaruandeid ulatuslikumalt siduda globaalse aruandlusalgatusega (GRI). • Oleme võtnud endale kohustuse luua vajalikud tingimused oma jätkusuutlikkuse strateegia järgimiseks. Seda on võimalik saavutada sisemise suutlikkuse suurendamise ja keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide (ESG) lõimimisega äriprotsessidesse. 1.2 Tegevjuhi ülevaade jätkusuutlikkusest Elame praegu erakordsetes tingimustes ja seisame silmitsi probleemidega, mida paljud meist ei oleks kunagi võima- likuks pidanud. Muutused meie igapäevaelus, nii loodus- keskkonnas kui ka majanduses, ei ole mitte üksnes märgatavad, vaid neist ei ole enam võimalik mööda vaadata. Meeleheitlik aeg võib nõuda meeleheitlikke samme, kuid erakordsel ajal vajame ennekõike uuendus- meelsust, positiivset muutust, koostööd ja loovust. Selline aeg teritab pilku ja sunnib meid keskenduma kõige tähtsamale: oma töötajatele, klientidele ja aktsionäridele, aga ka oma tervisele ja heaolule ning ümbritseva maailma olukorrale. LHV on alati pööranud palju tähelepanu juhtimise ja sotsiaalsete riskidega seotud mõjudele ja saavutanud Eestis ühe parima töökoha kuulsuse. Viimastel aastatel oleme võtnud tugevalt fookusesse ka keskkonnaga seotud riskid. 2021. aastal tõusid kliimamuutused ja muud ökoloo- gilised probleemid tugevalt esile ja ei ole üllatav, et ka ﬁnantssektor muretseb aina enam kestliku arengu pärast ja mõistab nende küsimuste tõsidust. Nende teravate probleemide kõrval seostus 2021. aasta paljude jaoks ilmselgelt ka piirangutega, mis kammitsesid nii meie isiklikku kui ka tööelu, äritegevust, liikumisvõimalusi ning isegi loovust ja innovatsiooni. Tegurid, mis piiravad inimesi üksikisikutena, piiravad meid ka organisatsiooni, riigi, kogukonna ja majandusena. Meie pidev soov pöörduda tagasi normaalse elu juurde võib pärssida meie loovust ja takistada meid täielikult kohanemast praeguse olukorraga, mis võiks aga sobivate asjaolude korral aidata meil liikuda kestlikuma ja majan- duslikult tulusama tuleviku poole. Sobivate asjaolude korral võivad ootamatud muutused olla katalüsaatoriks innovatsioonile, loovusele ja panna meid veelgi innukamalt ja operatiivsemalt tegutsema. Ent tegutsemine üksi, ilma koostööta, ei vallanda alati kollektiivse aju potentsiaali määral, mis on globaalsete eesmärkide saavutamiseks vajalik. Kui vaadata erakordseid inimesi ajaloost, näeme, et just koostöö võib olla edu aluseks. Võtame näiteks suure leiutaja ja kunstniku Leonardo Da Vinci. Ühest tema paljudest märkmeraamatutest – see on pärit 1490. aastatest – leiame tegevuste nimekirja, millele ta on pealkirjaks pannud „Asjad, mida on kasulik pidevalt vaadelda ja tähele panna ja mille üle tuleb mõtiskleda“. Huvitav on märkida, et üle poole selles loetletud tegevustest on seotud suhtlemisega teiste inimestega, kes õpetavad talle uusi asju ja juhivad teda õigesse suunda. Asjad, mida see kõigi aegade geniaal- seimaid inimesi enda jaoks tähtsaks pidas, keskendusid suuresti koostööle. Võib-olla peituski just selles tema edu võti. Vaatlemine, tähele panemine ja mõtisklemine on oskused, millele tänapäeva maailmas, kus edukus võrdub tegutse- misega, ei pöörata piisavalt tähelepanu. Allpool kirjeldame põhjalikult LHV tegevusi ja teekonda kaasavama ja rohelisema majanduse poole. 2022. aastal jätkame seda tööd, liikudes oma eesmärkide saavutamise suunas ja seades endale veelgi nõudlikumaid sihte. Pöörame oma põhiprotsessides ja strateegia väljatöötamisel veelgi suuremat tähelepanu jätkusuutlikkusele. Me tegutseme operatiivselt. Samuti keskendume veelgi enam sellele, et teha kestlikkuse alal tihedamat koostööd oma klientide ja valdkonna ekspertidega ning suurendada tunduvalt oma sisemist suutlikkust ja teadmisi selles vallas. Nii et me suudame sama operatiivselt ka vaadelda, tähele panna ja mõtiskleda ning teha seda viisil, mis aitab kõigil meie sidus- rühmadel kogeda midagi erakordset – seda isegi ilmsete piirangute ja katsumuste taustal. Jätkusuutlikkuse aruanne

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 21 2. Globaalsed jätkusuutlikkuse raamistikud 2.1 ÜRO Keskkonnaprogrammi ﬁnantsalgatuse (UNEPFI) vastutustundliku panganduse põhimõtted ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtted annavad pankadele raamistiku jätkusuutlikuks toimimiseks ja sätestavad suunised ühiskonnaelu edendamiseks. Ühinesime algatusega, et näidata oma pühendumust ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ja viia oma tegevus vastavusse Pariisi kliimaleppe eesmärkidega. Osaleme ﬁnantssektori rahvusvahelises koostöös ja heade tavade jagamises. 2.3 Finantsasutuste süsinikuheite aruandluse partnerlus (PCAF) 2021. aasta lõpus ühinesime ﬁnantsasutuste süsinikuheite aruandluse partnerluse (Partnership for Carbon Accounting Financials e PCAF) algatusega. Oleme mõõtnud oma tegevustes 1., 2. ja 3. valdkonna heidet, kuid meile on valmistanud raskusi parima tava leidmine 3. valdkonna heite mõõtmiseks kategoorias 15 (investeeringud). PCAF-i standardiga ühinemine aitab meil avalikustada andmeid ka 3. valdkonna heite (kategooria 5 – investeeringud) kohta, mis on olulised, kuid mida pole seni arvutatud. Selle standardiga, mida vaadatakse läbi kasvuhoone- gaaside protokolli raames, on välja töötatud järjepidev metoodika selliste heitkoguste mõõtmiseks ja avalikusta- miseks, mis on seotud ettevõttelaenude, ärikinnisvara- ja eluasemelaenude, sõidukilaenude ja projektide rahasta- misega ning isegi omakapitaliinstrumentide ja võlakirjapo- sitsioonidega pankade bilansis. See mõõdik on lähtepunktiks, mis võimaldab hinnata ja avalikustada kliimaga seotud andmeid, seada teadus- põhiseid eesmärke, kasutades heitkogustel põhinevaid meetodeid, mis on välja töötatud näiteks teaduspõhiste eesmärkide algatuse raames, ja määrata heitkoguste lähtetaset, et seada Pariisi kliimakokkuleppe kohaseid sihte. See aitab meil mõista oma mõju ja hinnata oma kliente ning teha nendega keskkonnamõju vähendamiseks koostööd. 2.4 Globaalne aruandlusalgatus (GRI) Püüdleme ESG ja jätkusuutlikkuse küsimustes suurema läbipaistvuse ja terviklikuma aruandluse poole ning meie eesmärk on avaldada vastavat teavet korrektselt. Sel aastal oleme oma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalase tegevuse aruande (ESG aruande) viinud esimest korda vastavusse globaalse aruandlusalgatuse GRI standar- ditega. Aruanne on koostatud GRI standardite põhinõuete (Core Option) kohaselt. Aruande lõpus on GRI sisujuht. GRI aruandlusstandardid võimaldavad meil esitada oma tegevuse ja mõju kohta veelgi selgema ülesehitusega aruandeid ja suurendada läbipaistvust oma sidusrühmade ja avalikkuse jaoks. 1. põhimõte Kooskõlla viimine Viime oma äristrateegia kooskõlla üksikisikute vajaduste ja ühiskonna eesmärkidega, mis kajastuvad säästva arengu eesmärkides, Pariisi kliimaleppes ning asjakohastes riiklikes ja piirkondlikes raamistikes, ning toetame nende eesmärkide saavutamist. 2. põhimõte Mõju ja eesmärkide seadmine Suurendame pidevalt oma positiivset mõju, vähendades samal ajal oma tegevusest, toodetest ja teenustest tulenevaid negatiivseid mõjusid inimestele ja keskkonnale ning maandades vastavaid riske. Selle saavutamiseks seame ja avaldame eesmärgid valdkondades, kus meie mõju võiks olla kõige märkimisväär- sem. 3. põhimõte Kliendid Teeme vastutustundlikult koostööd oma klientidega, et julgustada jätkusuutlike tavade rakendamist ja võimaldada majandustegevust, mis loob ühist heaolu praegustele ja tulevastele põlvedele. 4. põhimõte Sidusrühmad Ühiskonna eesmärkide saavutami- seks konsulteerime ja suhtleme ennetavalt ja vastutustundlikult asjaomaste sidusrühmadega ning teeme nendega koostööd. 5. põhimõte Juhtimine ja kultuur Täidame kõnealustest põhimõtetest tulenevaid kohustusi, tagades tõhusa juhtimise ja vastutustundliku panganduskultuuri. 6. põhimõte Läbipaistvus ja vastutus Analüüsime korrapäraselt kõnealuste põhimõtete individuaal- set ja kollektiivset rakendamist ning tegutseme läbipaistvalt ja vastuta- me oma positiivse ja negatiivse mõju ning panuse eest ühiskonna eesmärkide saavutamisse.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 22 Oleme püüdnud järgida kõiki GRI standardite aruandluspõ- himõtteid (GRI 101): • sidusrühmade kaasamine, kestlikkuse kontekst, olulisus ja täielikkus, et määratleda aruande ulatus; • täpsus, tasakaal, selgus, võrreldavus, usaldusväärsus ja ajakohasus, et tagada kvaliteetne sisu. Siiski mõistame ka seda, et meie aruandlusmeetod võiks olla veelgi parem. Töötame igal aastal selle nimel, et paremaks saada, ja tervitame märkusi, tagasisidet ja ettepanekuid. Püüdleme ESG ja jätkusuutlikkuse küsimustes suurema läbipaistvuse ja terviklikuma aruandluse poole ning meie eesmärk on avaldada vastavat teavet korrektselt. 3. ESG strateegia ja olulisus 3.1 ESG ja jätkusuutlikkuse olulised aspektid Soovime, et meie kestlikkusalane tegevus aitaks olukorda päriselt paremaks muuta. Selleks on vaja piisavaid teadmisi selle kohta, millised ESG ja kestlikkusega seotud aspektid on LHV jaoks kõige olulisemad. Ennekõike soovime suunata ressursse just nendesse keskkonna, ühiskonna ja majandusliku kestlikkusega seotud valdkondadesse, mida meie äriotsused kõige enam mõjutavad ja kus saame aidata leevendada tõsiseid sotsiaalseid probleeme. Koostöös ESG-alase nõustamisega tegeleva sõltumatu välisfirmaga viisime 2020. aastal esimest korda läbi põhjaliku olulisuse analüüsimise protsessi. Toetusime analüüsis peamiselt UNEP FI portfellimõju analüüsi töövahendile. Olulisuse analüüsis lähtusime järgmistest kaalutlustest: • LHV Panga portfelli jaotusega kaasnev potentsiaalne positiivne ja negatiivne keskkonna- ja sotsiaalne mõju, mida analüüsitakse UNEP FI portfellimõju analüüsi töövahendi abil; • väliste sidusrühmade (sotsiaalse ja keskkonnamõju eksperdid, kliendid ja partnerid) ootused; • sisemiste sidusrühmade (LHV juhtkond, võtmeisikud ja töötajad) arvamused; • sobiv ESG juhtimise meetod, mis vastab valdkonna standarditele ja raamistikele ja turul valitsevatele tavadele. Olulisuse hindamise protsess ja portfelli mõjuanalüüs 2020. aastal viisime läbi põhjaliku portfelli mõjuanalüüsi protsessi, mis on meie olulisuse hindamise protsessi tuumaks. Tuginesime analüüsis UNEP FI portfellimõju analüüsi töövahendile. Analüüsiprotsess hõlmas järgmist: • analüüsiti kõiki peamisi tegevusi (äripangandust, ettevõtete pangandust ja jaepangandust, v.a varahaldust) ja LHV teenuseid panga peamises tegevuskohas (Eestis) (välja jäi Ühendkuningriik, kus LHV oli analüüsi toimumise ajal alles äsja turule tulnud); • portfelli jagunemise põhjal tehti kindlaks kõige olulisemad majandusharud, millele LHV teenused avaldavad kõige suuremat mõju (lähtudes eri majandusharude osakaalust portfellis); • tehti kindlaks, mis on tegutsemisriigis (Eestis) kõige teravamad kestliku arenguga seotud sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaprobleemid. Allikaks olid UNEP FI töövahendi suured üleilmsed andmekogud (nt ÜRO, OECD, WHO, ILO, FAO, Maailmapank jne), mida täiendasid parimad asukohakesksed andmed, mis kaardistati koostöös kohalike tippteadlastega (kui üleilmsetest andmetest kohaliku olukorra kirjeldamiseks ei piisanud); • kokku hinnati 22 keskkonna, ühiskonna ja majandusega seotud aspekti (nelja punkti skaalal); • analüüsi tulemusi arutati, need kinnitati ja neid täiendati koos välisekspertide ja sidusrühmadega, võttes arvesse klientide ja partnerite ootusi (moodustati kaks komisjoni, millest üks tegeles keskkonna- ja teine sotsiaalsete küsimustega); • mõjuanalüüs viidi läbi koostöös jätkusuutlikkuse valdkonna sõltumatute välisnõustajatega. 2022. aastal võtame aluseks praeguse analüüsi tulemused ja laiendame analüüsi ka LHV Varahaldusele. Olulisus ja mõjuanalüüsi tulemused Protsessi viis lõpule ja selle tulemused kinnitas juhtkond ESG-strateegia väljatöötamise protsessi käigus. Tegime kindlaks kaks kõige olulisemat keskkonnamõju ja kaks kõige olulisemat sotsiaal-majandusliku mõju valdkonda, kus LHV võiks oma põhitegevusega kogu väärtusahela ja portfelli ulatuses kestlikku arengut kõige enam mõjutada: • kliima ja elurikkus • ringmajandus • kaasav ja sidus majandus • ﬁnantskirjaoskus ja majanduslik kindlustunne Lisaks nendele neljale valdkonnale tehti kindlaks ka viies, mis on eriti oluline organisatsioonisiseselt: aus ja läbipaistev organisatsioonikultuur (mis hõlmab nii töötajatega seotud sotsiaalseid küsimusi kui ka ettevõtte üldjuhtimist). Need 4+1 mõjuvaldkonda on lähtepunktiks LHV jätkus- uutlikkuse strateegiale, millest lähtutakse strateegiliste suundade ja põhiliste tulemusnäitajate määramisel, sihtide

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 23 seadmisel ning roheliste toodete ja teenuste väljatöötamisel, ja 2021.–2023. aasta tegevuskavale, milles tehakse kindlaks strateegilised ärivõimalused ja millega suurendatakse positiivset mõju. Kõiki neid fookusvaldkondi juhitakse kolmel tasandil: • LHV tegevuse positiivse ja negatiivse mõju valdkonnad (nt ﬁnantsotsuste mõju keskkonnale ja ühiskonnale); • LHV kui organisatsioon (st juhtimis- ja organisat- sioonilised mõjud, nt „kord majja“-tegevused); • LHV laiem mõju ühiskonnas (tegevused, mis toetavad ja suunavad üldisemat süsteemset muutust Eesti ühiskonnas). Käesolevas aruandes antakse ülevaade meie praegusest olukorrast ja esialgsetest sammudest, mis aitavad juhtida neid mõjuvaldkondi varasemast süstemaatilisemalt. 3.2 Panus kestlikku arengusse Meie peamised ESG ja jätkusuutlikkusega seotud mõjud aitavad selgelt kaasa probleemide lahendamisele ühiskonnas. Meile annab kindlust see, et oluliste mõjuvald- kondade väljaselgitamisel võtsime põhjalikult arvesse üleilmset ja kohalikku statistikat praeguse olukorra ja vajaduste kohta seoses mitmesuguste keskkonna- ja sotsiaalsete küsimustega. Nägime, et saame oma äritege- vusega leevendada ühiskonnas mitut valupunkti. See annab meile hea lähtekoha, et siduda oma ESG ja jätkusuutlikkuse strateegia ÜRO kestliku arengu eesmärkides esile tõstetud ühiskonna arenguvajadustega. Oleme võtnud kohustuse viia oma tegevus vastavusse ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 24 Kestliku arengu eesmärk (SDG) 1. eesmärk Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul 8. eesmärk Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile 7. eesmärk Tagada taskukohane, usaldusväärne, kestlik ja kaasaegne energia kõigile 12. eesmärk Tagada kestlikud tarbimis- ja tootmisviisid 13. eesmärk Tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks Kitsam SDG-eesmärk, mille saavutamisele LHV kaasa aitab 1.2. Vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende igas vanuses meeste, naiste ja laste osakaalu, kes kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes vastavalt riiklikule määratlusele 1.4. Tagada 2030. aastaks, et meestel ja naistel, eelkõige vaestel ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, oleksid ühesugused õigused majanduslikele ressurssidele, kaasa arvatud juurdepääs põhiteenustele, õigus omada ja kontrollida maad ja muud vara, õigus pärida, õigus loodusressurssidele, uuele tehnoloogiale ja ﬁnantsteenustele, sh mikrorahastusele 8.3. Propageerida arengule suunatud tegevuspoliitikaid, et toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, tehes muu hulgas kättesaadavamaks ﬁnantsteenused 8.10. Tugevdada riikide ﬁnantseerimisasutuste suutlikkust soodustada panga-, kindlustus- ja ﬁnantsteenuste kasutamist ning tagada nende teenuste kättesaadavus kõigile 7.1. Tagada 2030. aastaks taskukohane, usaldusväärne ja kaasaegne energia kõigile 7.2. Suurendada 2030. aastaks oluliselt taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt toodetavas energias 12.2. Saavutada 2030. aastaks loodusvarade kestlik majandamine ja tõhus kasutamine 12.6. Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja rahvusvahelisi kontserne, tegutsema kestlikult ning lisama kestlikkust käsitlevat teavet oma aruannetesse 13.2. Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse 13.3 Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõju vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas Milline on LHV panus? • Arvestame oma põhitegevustes sotsiaalsete ja keskkonnakaalutlustega • Investeerime ﬁnantskirjaoskuse kasvu • Edendame kestlikku kasvu, loome töökohti, toetame ettevõtlikkust ja innovatsiooni • Pakume kliendile võimalust valida rohelisi ﬁnantsteenuseid • Kontrollime hoolsamalt äriklientide ja partnerite tegevuse vastavust ESG nõuetele • Võtame äriotsustes arvesse keskkonnategureid • Edendame vastutustundlikku laenamist ja tarbimist • Toetame ﬁnantssektori kestlikku arengut, kutsudes üles võtma kasutusele keskkonnasäästlikke äritavasid nii ﬁnantssektoris kui ka riigi tasandil Meie töö meie kõige olulisemates kestlikkusega seotud valdkondades aitab saavutada järgmisi ÜRO kestliku arengu eesmärke ja nende alameesmärke.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 25 3.3 Koostöö sidusrühmadega Usume LHV-s, et jätkusuutlikkus on pidev õpiprotsess. Küsime pidevalt endilt ja oma sidusrühmadelt, kuidas saaksime oma tegevusega kõige enam mõju avaldada. Kaasame sidusrühmi ja väliseksperte, et paremini mõista kestlikkuse laiemat tausta, probleeme ja suundumusi, ühiskonnaliikmete ootusi meile ja meie otsuste laiemaid tagajärgi. Meie jaoks on sidusrühmad need rühmad ja üksikisikud, keda LHV oma tegevusega mõjutab ja kes võivad omakorda pikemas või lühemas perspektiivis mõjutada LHV tegevust. Peame pidevat dialoogi nende sidusrühmadega, kellega meil on kõige vahetumad suhted ja kellega koostööd tehes saaks LHV oma mõju ühiskonnas suurendada. Ent peame sidet ka nende sidusrühmadega, kes kujundavad ﬁnantsturu suundumusi ja kehtestavad nõudeid. Sidusrühmade kaasamine Meie peamised sidusrühmad, nende kaasamine ja nende peamised ootused LHV-le: Kliendid Töötajad Aktsionärid Poliitikakujundajaid, reguleerijad Ärivõrgustikud, ﬁnantssektor Tarnijad, koostööpartnerid Kestlikkuse valdkonna organisatsioonid Laiem avalikkus ja ühiskond Kuidas me kaasame Aktiivne kommunikatsioon ja arutelud, ESG-küsimustik laenu taotlemisel, rohelised tooted ja teenused Iga-aastane uuring, individuaalse arengu ja tulemuste ülevaated, seminarid kestlikkuse teemal Aktsionäride üldkoosolek, aktiivne kommunikatsioon, ESG-aruandlus Liikmesus riigi kestlikkusalastes töörühmades, vahetu kommunikatsioon riigiametnikega Aktiivne osalemine Eesti Pangaliidus, algatuses FinanceEstonia ja koostööplatvormil Rohetiiger Vahetu kommunikatsioon Aktiivne liikmesus kestlikkust käsitlevates algatustes ja organisatsioonides, ESG toimkonna juhtimine Eesti Pangaliidus, UNEP FI PRB liikmesus Aktiivne kommunikatsioon, avalikud üritused ja konverentsid, ülikoolid, ajakirjandus ja muu meedia Peamised ootused ja tõstatatud teemad Kaasamine, teadmiste suurendamine Tagasiside, kaasamine, organisatsioonisisese suutlikkuse suurendamine Kasumlikkus, kaasamine, tagasiside Sisend poliitikakujundamisse ja teave EL-i kestlikkus- ja aruandlusalaste õigusaktide kohta Juhtroll ESG edendamisel Jätkusuutlikkuse kaasamine väärtusahelasse Kestliku arengu rahastamine, rohepöörde võimaldamine Läbipaistvus, õiglased ja eetilised äritavad Sidusrühmade kaasamine ESG ja jätkusuutlikkuse olulisuse analüüsi ja strateegiaprotsessi Meie ESG olulisuse analüüsi tulemuste kontrollimisse ning LHV ESG strateegia ja tegevuskava koostamisse olid kaasatud Eesti tippeksperdid sotsiaalsete ja keskkonna- mõjude hindamise valdkonnas. Mitme seminari käigus töötasid LHV strateegilise tegevus- kavaga umbes 20 eksperti (teadlased, avaliku sektori esindajad, koostöövõrgustikud ja valitsusvälised organi- satsioonid, ettevõtjad). Saadud sisendit võeti arvesse LHV Groupi sotsiaalsete ja keskkonnamõjude juhtimise praeguste tegevuste hindamisel ja strateegiliste tegevuste kavandamisel.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 26 Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis • LHV on ühinenud ÜRO Keskkonnaprogrammi ﬁnantsalgatuse (UNEP FI) vastutustundliku panganduse põhimõtetega ja osaleb aktiivselt mitmes selle algatuse töörühmas. Oleme selles võrgustikus, mis esindab peaaegu poolt maailma pangavaradest, ainuke Eesti pank. • Juhime Eesti pankasid esindava Eesti Pangaliidu jätkusuutliku panganduse toimkonda, mis tegeleb ESG rakendamise küsimustega. • FinanceEstonia (organisatsioon, mis toetab Eestis ﬁnantssekori arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti) ja selle ESG töörühma aktiivse liikmena anname oma panuse kestliku panganduse põhimõtete levitamisse kogu ﬁnantssektoris. • Oleme üks Rohetiigri asutajaliikmeid: see on Eesti algatus, mille eesmärk on tõsta kohalike organisatsioonide keskkonnateadlikkust, teha koostööd riigiga ja koolitada ettevõtteid, et nad teeksid oma organisatsioonis parimaid keskkonna huvides olevaid muudatusi ja nõuaksid seda ka oma tarnijatelt. • Teeme jätkusuutlikkuse algatustes koostööd teiste organisatsioonidega ja jagame oma ESG teekonnal saadud kogemusi regulaarselt teiste ettevõtetega. Meie juhtkonna ja ESG töörühma liikmed räägivad konverentsidel ja seminaridel meie ESG kogemustest ja sellest, kui tähtis on liikuda rohelisema majanduse ja kaasavama ühiskonna poole. • Teeme koostööd ülikoolidega, et levitada teadmisi ﬁnantssektori kestlikkusest ja juhtida tähelepanu vajadusele suurendada akadeemilistes ringkondades suutlikkust ettevõtete ESG küsimustega seotud teemadel. • Oma ESG projekti paremaks rakendamiseks ja parima tava uurimiseks teeme pidevalt koostööd välisekspertidega. • Suhtleme regulaarselt mittetulundusühenduste ja avaliku sektoriga (eriti ESG valdkonna regulatsiooni küsimustes). • Esineme regulaarselt riiklikel konverentsidel ja üritustel, mis käsitlevad ESG-d ja kestliku rahanduse teemasid. • Korraldame seminare teiste ettevõtete ja organisatsioonidega, kus räägime oma edusammudest, ettevõtte tegevuse kestlikkuse tähtsusest ja rohelise rahanduse tulevikust. 4. ESG juhtimine 2020. aasta lõpus võtsime vastu grupiülese ESG poliitika, milles on kehtestatud kestlikkusalased sihid, eesmärgid ja toimimisviisid Grupi kõigi tütarettevõtete jaoks. Samal ajal kinnitasime ka ESG põhiliste tulemusnäi- tajate tegevuskava aastateks 2021–2023, mis aitab meil rakendada mõõdetavat kestlikkuse juhtimist ja saavutada meie SMART-eesmärke. Tegevuskava ajakohastatakse igal aastal, pidades silmas, et andmevajadused ja andmete kättesaadavus muutuvad pidevalt. ESG poliitikaga on kindlaks määratud ka Grupi ESG kõrgema juhtimistasandi struktuur ja ülesanded. ESG juht vastutab kõigi igapäevaste ESG küsimuste eest, Grupi tegevjuht juhtorgani liikmena kannab lõppvastutust ESG järelevalve eest, kõik tütarettevõtete juhid vastutavad igapäevaste ESG küsimuste järelevalve eest oma ettevõttes ning kommunikatsioonijuht vastutab keskkonna- ja sotsiaalsete küsimustega seotud väliskommunikatsiooni eest ja on kontaktisikuks kõigile avalikkuselt tulevatele kestlikkusega seotud päringutele. Alates 2020. aastast on meil ka ESG küsimustele keskenduv töörühm, kes allub otseselt panga tegevjuhile. 2021. aastal hakkasime tõsiselt tegelema organisatsioonisisese ESG-alase pädevuse suurendamisega, mille tulemusena on kasvanud meie ESG töörühm ja vastavuskontrolli, krediidi- ja riskijuhtimise ning varahalduse osakondades on nüüd ESG valdkonnale keskendunud spetsialistid. ESG grupiülese juhtimise peamine eesmärk on jätkusuut- likkuse põhimõtete sujuv integreerimine kõigisse asjako- hastesse tegevustesse, protsessidesse, strateegia väljatöö- tamisse ja riskijuhtimisse. 4.1 ESG juhtkomitee 2021. aasta märtsis alustas tegevust ESG juhtkomitee, mis on LHV Groupi ESG küsimustega tegelev kõrgetasemeline juhtorgan. Komitee järgib LHV Groupi nõukogu vastu võetud ESG poliitikat ja see asutati eesmärgiga tagada mitmesuguste ESG projektide ja protsesside väljatöötamine ja rakendamine kogu Grupis, et suudaksime saavutada kõik oma eesmärgid. Komitee koordineerib ka ESG projek- tidest, õigusaktidest ja ESG arengutest tulenevat infovoogu ja nõustab LHV tütarettevõtete juhtkondade liikmeid ESG-ga seotud tegevustes, et need viidaks ellu kooskõlas LHV äristrateegia, väärtuste, strateegiliste ESG eesmärkide ja ESG juhtimise parima tavaga. Praegu on käimas LHV-s nõuetekohase ESG juhtimissüsteemi loomise protsess, mille eesmärk on integreerida ESG ja kestlikkuse küsimused kõigisse ärifunktsioonidesse ja -protsessidesse, kus vastavaid põhimõtteid on võimalik rakendada, ja kaasata kõik juhid vastavates äriüksustes. Oleme analüüsinud

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 27 finantsettevõtete parimaid ESG juhtimise tavasid kogu maailmas ja teeme tööd meie enda ESG juhtimisstruktuuri ja -tavade parandamisega, et need aitaksid meil tõhusamalt rakendada vastutustundliku panganduse põhimõtteid ja saavutada jätkusuutlikkuse eesmärke. Komitee kohtub kord kuus ja sellesse kuuluvad Grupi tegevjuht, LHV Panga juhatuse esimees, LHV Panga riskijuht, LHV Panga ﬁnantsjuht, LHV Kindlustuse juhatuse esimees, LHV Varahalduse juhatuse esimees ja ESG juht. 4.2 Kooskõla muude tegevuspoliitikate ja menetlustega Lisaks LHV-s vastu võetud ESG poliitikale ja põhiliste tulemusnäitajate tegevuskavale oleme oluliselt parandanud ja täiendanud oma laenupoliitikat (muu hulgas oleme koostanud välistamisnimekirja tegevustest, mida me ei rahasta) ning personali- ja tasustamispoliitikat, samuti eetikapoliitikat, et toetada jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamist ja meie ESG eesmärkide elluviimist. LHV Varahaldus on eraldi vastu võtnud pensionifondide juhtimise vastutustundliku investeerimispoliitika ja rakendab seda. Samuti vaatame praegu läbi ja uuendame oma riski- poliitikat, ajakohastades seda ESG valdkonnas, ning 2021. aastal uuendasime ka Grupi eetikakoodeksit, et muuta oma tegevus ja organisatsioonikultuur veelgi kaasavamaks ja suurendada mitmekesisust. Alates 2021. aasta juunist oleme oma äriklientide laenutaotluse protsessi lisanud ka ESG küsimustiku. LHV Groupis on praegu töös umbes 10 ESG projekti eesmärgiga rakendada meie tegevustes vastutustundliku panganduse ja ESG põhimõtteid. Need projektid hõlmavad poliitika rakendamist, andmeid ja põhilisi tulemusnäitajaid, ESG juhtimisstruktuuri, kommunikatsiooni, ESG aruand- lusstandardeid, organisatsioonisisese suutlikkuse suuren- damist, laenuandmisprotsesse, ESG nõuetele vastavuse kontrolli ja regulatiivse lõhe analüüsi, portfelli ja klientide hindamist ESG seisukohast ja ESG riskide juhtimise raamistiku loomist. 2022. aastal kavatseme ajakohastada portfelli mõjuanalüüsi, laiendades seda varahaldusele. Meie eesmärk on oma mõju regulaarselt ümber hinnata ja jälgida, et meie strateegiline jätkusuutlikkuse alane tegevus oleks kooskõlas portfellianalüüsi uusimate tulemustega. 4.3 ESG riskide juhtimine Mõistame vajadust hinnata ESG-ga seotud riske ning suurendada oma otsustusprotsessides läbipaistvust ja vastutustunnet. Jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse põhimõtetest lähtudes oleme koostanud ja avaldanud loetelu ärivaldkondadest, mis on vastuolus meie laenupo- liitika ja jätkusuutlikkuse eesmärkidega. Mõistame ka seda, et piisav ESG riskide juhtimise raamistik on vastutustundlike kliendisuhete alus ja ülimalt tähtis selleks, et saaksime toetada oma kliente nende kestlikkuse suurendamise teekonnal ja vähendada ESG-ga seotud riske. Seepärast jätkame tööd jätkusuutlikkuse põhimõtete integreerimisega oma riskijuhtimistavadesse ja -poliitikasse ning kavatseme edaspidi luua eraldi ESG riskide juhtimise raamistiku. Peale selle tutvume põhjalikult seadusandlike algatustega, mis mõjutavad meie edasist tööd jätkusuutlikkuse valdkonnas. Üks selline algatus on EL-i taksonoomia. Taksonoomia rakendamine ja oma tegevuse sellega kooskõlla viimine on samuti üks meie praeguseid prioriteete ja on aluseks meie ESG hindamiskriteeriumide ja -meetodite väljatöötamisele. Taksonoomia rakendamine ei ole meile toeks mitte üksnes meie ESG andmete analüüsimisel ja hindamismeetodite ja -protsesside väljatöötamisel, vaid on ka sillaks meie ja meie äriklientide vahel, aidates neil oma jätkusuutlikkusalast tegevust läbipaistvamaks muuta ja suurendades nende teadlikkust ESG riskide juhtimisest ja aruandlusest. 4.4 Vastutustundlikud investeeringud Vastutustundlike investeeringute põhimõtted ja ESG tegurite analüüs on LHV-s lahutamatu osa investee- ringute analüüsimise protsessist. Tänu sellele on analüüs terviklik, võttes arvesse nii ESG-d kui ka traditsioonilisi investeeringute analüüsi tegureid, nagu põhinäitajad ja väärtuse hindamine. ESG aspektide hindamine analüüsi osana lähtub olemasolevate ja potentsiaalsete investee- ringute jaotusest sektori- ja vajaduspõhistesse alarüh- madesse (võttes arvesse konkreetse ettevõtte peamisi ESG riske). Meie eesmärk on koostada asjakohaste sektorite jaoks loetelu ESG-alastest põhiprobleemidest. ESG teabe allikaks on avalik teave, sh ﬁnantsaruanded, ESG ja jätku- suutlikkuse aruanded, pressiteated, ettevõtete juhtkonna koosolekud ja muu sobiv teabematerjal. LHV teerajaja rolli näitab ka see, et LHV Varahaldus asutas 2020. aastal Eesti esimese rohelise pensionifondi ja suurendame pidevalt oma klientide ja avalikkuse teadlikkust roheliste investeeringute potentsiaalsetest eelistest ja tulevikust. Usume, et inves- teerimises kestlikkuspõhimõtete järgimine ja nende propa- geerimine klientidele teenib kõige paremini meie klientide pikaajalisi huve.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 28 5. Mõjuvaldkondade juhtimine 5.1 Keskkond Mõistame, et ettevõtete tegevuseks ja majanduse arenguks kulub sageli loodusvarasid. Ent tunnistame ka seda, et kasvada ja väärtust luua saab ka teistmoodi, jätku- suutlikumal viisil. Finantsasutused saavad oma tegevuse ja toodetega teha palju ära selleks, et kutsuda esile positiivseid muutusi ning edendada innovatsiooni, loovuse ja ettevõtlikkuse abil jätkusuutlikke äritavasid. LHV soovib tegutseda jätkusuutlikult ja Eesti ettevõttena tahame aidata Eesti majandusel kohaneda, et saavutada kliimaeesmärgid. Selleks LHV: • aitab kaasa Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamisele; • toetab Eesti eesmärki jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduseni; • on avatud uue majanduse pakutavatele võimalustele; • teeb positiivsemate muutuste saavutamiseks koostööd ettevõtteväliste sidusrühmadega (nt Eesti Pangaliit, väliskonsultandid ja -organisatsioonid, et suurendada suutlikkust); • järgib rohelise kontori põhimõtteid ja jälgib oma iga-aastast ökoloogilist jalajälge, et saada 2022. aastaks CO2-neutraalseks ettevõtteks. Finantsasutuse jätkusuutlik äritegevus tähendab, et toote- pakkumisse ja -arendusse on järjepidevalt kaasatud tavad, mis toetavad ESG-eesmärkide saavutamist. Tänaseks oleme välja töötanud spetsiaalsed laenupakkumised, mis motiveerivad kliente tegema keskkonnasäästlikke tarbi- misotsuseid. Oleme koostanud ja avalikustanud ka välista- tavate tegevuste nimekirja – need on tegevused, mis ei ole kooskõlas meie laenupoliitika ning jätkusuutliku ja vastutus- tundliku tegevuse põhimõtetega. 5.1.1 Rohelise kontori tegevused LHV rohelise kontori projekti idee sai alguse 2019. aastal. See kasvas välja töötajatele suunatud häkatonist. Lisaks muudele keskkonnategevustele pidasime oluliseks hoolitseda oma kontori eest. Meie jaoks oli esmatähtis muuta oma kontorite tegevus puhtaks ja keskkonnasõbra- likuks. Soovisime kaasata sellesse protsessi ka töötajad, et suurendada nende teadlikkust. Projekti esimeseks oluliseks sammuks oli luua vundament, mis oleks aluseks tulevastele tegevustele. Kutsusime kokku rohelise kontori töörühma, kelle abiga koostasime alusdokumendid: rohelise kontori põhimõtted, meelespea ja tegevuskava. LHV rohelise kontori projektil algab juba kolmas tegevu- saasta. Selle aja jooksul oleme nii mõndagi saavutanud. 2020. aastal saadud rohelise kontori sertifikaat, parima rohelise kontori auhind ning meile 2021. aastal antud BREEAM-i sertifikaat innustavad meid seda tegevust jätkama. Väikeste igapäevategevuste kõrval oleme viinud ellu suuremaid projekte, mis on pälvinud rohkem tähelepanu. Näiteks jälgime väga hoolikalt jäätmekogumist. LHV on töötanud välja tahkete jäätmete sortimise korra. Oleme loobunud prügikastidest ja paigaldanud köökidesse jäätmete liigiti kogumise konteinerid. Biojäätmed suuname koostöös Nutriloopiga ise ringlusesse: kasutame neid kontorihoone rõdudel taimede kasvatamiseks. Korraldame kampaaniaid, kus töötajad saavad tuua seisma jäänud rõivaid või ohtlikke jäätmeid kontorisse kogumiskastidesse. Iga aasta lõpus mõõdame oma süsinikujalajälge. Kogume andmeid tööreiside, kontorihoonete kasutamise, tellitud paberi, puuviljade jms kohta. Tulemusi saame võrrelda varasemate aastatega ja viia sellest lähtudes rohelise kontori tegevuskavasse sisse uusi punkte, et oma keskkon- najalajälge veelgi vähendada. Teist aastat järjest korraldame töötajate teadlikkuse suuren- damiseks infohommikuid teemal „Mis on päriselt tähtis?“. Need on igas kuus toimuvad üritused, kuhu kutsume alati kaks väliskülalist, kes räägivad mõnel olulisel teemal. Vestlust juhib LHV töötaja. LHV rohelise kontori teekond on olnud lühike, kuid mitme- külgne. Meie senised saavutused sellel teel innustavad meid edasi liikuma, et kõik meie kontorid töötaksid nii keskkonnasõbralikult kui üldse võimalik. Samal ajal ei unusta me ka oma töötajaid, kellele pakume häid võimalusi algatuses osaleda ja omandada uusi teadmisi. Oma tarneahelas kaalume mitte üksnes tavapäraseid kriteeriume (nt kvaliteet või hind), aga ka keskkonnakri- teeriume. Sellise tegevuse põhieesmärk on vähendada toodete ja teenuste maksumust ning tootmisest, kasuta- misest ja kõrvaldamisest (st kogu toote/teenuse elutsüklist) tulenevat keskkonnamõju. Nii saame vähendada riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Muid olulisi muutusi tarneahelas ei toimunud. Ehkki meie suurim keskkonnamõju tuleneb ﬁnantseerimis- ja investeerimistegevusest, pole vähem tähtis see, kuidas me igapäevaselt oma äritegevust haldame. Sellepärast tahtsime kindlad olla, et meie oma tarbimine on jätkusuutlik, meil on kord majas ja me oleme kliimaeesmärkide saavu- tamise püüdlustes teistele igal rindel eeskujuks. LHV on otsustanud astuda samme keskkonnasõbralikuma tegevuse suunas. Seda on tehtud kontorikeskkonna paran- damise ja töötajate kaasamisega rohelise kontori protsessi nende teadlikkuse tõstmise kaudu. 2020. aastal pälvis LHV Tallinna kontor rohelise kontori sertifikaadi, mis kinnitab, et kontor tegutseb keskkonnasäästlikult. 2020. aasta detsembris pälvis LHV Tallinna kontor Eesti Keskkonna- juhtimise Assotsiatsioonilt aasta parima rohelise kontori auhinna.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 29 5.1.2 Meie CO2 jalajälg Kliimamuutuste halvimate tagajärgede vältimiseks tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguseid märkimisväärselt vähendada. Ka meie kontorid tekitavad heidet – nii otseselt kui ka kaudselt, enamasti kütte ja elektrienergia kasutamise ning töötajate kodu ja töö vahel liikumise ja töölähetuste tõttu. Mida oleme juba saavutanud? 2020. aasta alguses hakkasime esmakordselt koguma heitkoguste kohta andmeid ja tegime ettevõtte süsinik- dioksiidi heitkoguste arvutused 2019. aasta kohta. 2022. aasta alguses tegime sama ka 2021. aasta kohta. 2020. aastal oli LHV kontoritegevuse süsinikujalajälg 865 tonni CO2 ekvivalenti, mis teeb töötaja kohta 1,7 tonni (arvutuste tegemise aja seisuga). 2021. aasta tulemus oli 1447 tonni, mis teeb 2,2 tonni töötaja kohta. Meie tegevus- tasandi CO2 jalajälg on seega suurenenud ja suurenemise peamine põhjus on andmekogumise suurenenud spetsii- ﬁlisus. 2021. aastal lisasime tegevustasandil arvutustesse mitu kategooriat. Üks peamine täiendus on kodukontori arvutuste lisamine meie 3. valdkonna arvutustesse. Kuna COVID-19 pandeemia suurendas kaugtöö vajadust, mõistsime, et peame arvesse võtma ka kodukontoreid. Veel ühe olulise täiendusena lisasime mõõtmisse IT-serverid ja IT-tegevused. Need on peamised põhjused, miks meie CO2 jalajälg on 2021. aastal märgatavalt suurenenud. Meie eesmärk on saavutada võimalikult väike süsinikuja- lajälg, kuid samas peame mõistma, et mõõtmissüsteemi täiustudes lisandub aina uusi kategooriaid ja seega suureneb ka meie CO2 jalajälg. LHV ajavahemiku 1. jaanuar – 31. detsember 2021 kliimamõju arvutamisel lähtusime kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete arvestus- ja aruandlusstandardist, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja kõige laialdasemalt kasutatav kasvuhoonegaaside arvestusstandard. Standard hõlmab seitset liiki kasvuhoonegaaside heiteid: süsinik- dioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ﬂuorosüsivesinik (HFC), perﬂuorosüsivesinik (PFC), väävel- heksaﬂuoriid (SF6) ja lämmastiktriﬂuoriid (NF3). Tulemused on väljendatud CO2 ekvivalendina, mis on universaalne kasvuhoonegaaside mõõtühik ja näitab nende erinevat potentsiaali globaalse soojenemise tekitamisel. Globaalse soojenemise potentsiaali peegeldavad väärtused põhinevad ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) aruannetel ja võtavad arvesse kasvuhoonegaaside mõju atmosfääris 100-aastase perioodi jooksul. Heitekoefitsientide kindlaksmääramiseks kasutati spetsiaalseid tunnustatud andmebaase (nt Ecoinvent v3), rahvusvaheliste uuringute aruandeid ja teaduskirjandust, valitsuste kasvuhoonegaaside inventuuriaruandeid, andmeid tarnijate kohta ja muid asjakohaseid allikaid. Analüüs hõlmas järgmisi 3. valdkonna kategooriad: 1. ostetud kaubad ja teenused (paber, veetarbimine, serve- rimajutus, kliendimeened, toit ja mitmesugused tooted), 2. kapitalikaubad (kontorisisustus ja -tehnika), 3. kütuse ja energiaga seotud mõju (mis ei ole hõlmatud 1. ja 2. valdkonnaga), 5. tegevuse käigus tekitatud jäätmed, 6. tööreisid (lennu-, rongi-, bussi- ja laevareisid, sõidud metroo, takso ja isikliku autoga), 7. töötajate sõidud kodust tööle ja töölt koju. Töötajate tööle- ja kojusõitude mõju hindamiseks korraldati töötajate veebiküsitlus, kus küsiti töökoha ja kodu vahemaa (otsetee ilma võimalike vahepeatusteta) ja tavaliselt kasutatava transpordivahendi kohta. Kokku vastas 67% töötajatest ja tulemused ekstrapoleeriti ettevõtte töötajate arvule. Erinevused 2021. ja 2020. aasta analüüsi vahel: • 2021. aastal hõlmas analüüs teatavaid ostetud kaupu ja teenuseid ning kapitalikaupu täiendavate heiteallikatena; • kütuse ja energiaga seotud mõju, mis varem sisaldus 2. valdkonna heidetes, on nüüd 3. valdkonna all ning lisatud on võrgukadude mõju lähtuvalt täpsematest Eesti-põhistest heitekoeﬁtsientidest; • soojus- ja elektrienergia koeﬁtsiente täiustati Eesti-põhiste andmete alusel. Analüüs hõlmas LHV Groupi Tallinna ja Tartu kontorite tegevust. Sarnaselt varasemate aastate analüüsiga ei võetud 2021. aasta analüüsis arvesse LHV Ühendku- ningriigi kontorit (kuna andmeid saada oleks keeruline). Londoni esinduse kontori väiksuse tõttu ei eeldata, et sel on oluline mõju LHV kui terviku CO2 jalajäljele. Et leida CO2 jalajälje intensiivsus töötaja kohta, jagati koondtulemus LHV Groupi töötajate arvuga aruandeaasta lõpus. Heited (GRI 305:2016) 2021 2020 Otsene (1. valdkond) kasvuhoonegaaside heide 0 0 Kaudne (2. valdkond) kasvuhoonegaaside heide (energia) 445 t/CO 2 e 572,7 t/CO 2 e Muu kaudne (3. valdkond) kasvuhoonegaaside heide 983 t/CO 2 e 292,5 t/CO 2 e Kasvuhoonegaaside heitemahukus 1 428 t/CO 2 e 865,2 t/CO 2 e Jäätmeteke 16 t/CO 2 e 24,6 t/CO 2 e Veetarbimine 1,0 t/CO 2 e 2,6 t/CO 2 e

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 30 2021 2020 1. valdkond Liik tCO 2 e Osakaal % tCO 2 e Osakaal % 1 – otsene heide - - - - 1. valdkond kokku - - - - Elekter (taastuvatest allikatest): Tallinna kontor 0 0 7 0 Elekter (taastumatutest allikatest): Tallinna kontor - - 82 9 Elekter kokku: Tallinna kontor 0 - 89 - Elekter (taastumatutest allikatest): Tartu kontor 78 5 52 6 Soojusenergia: Tallinna kontor 357 25 407 47 Soojusenergia: Tartu kontor 9 1 24 3 2. valdkond kokku 445 31 572 66 *Sisseostetud materjalid (kauplemisvarade kohta) 25 2 - - *Toodete turundusmaterjalid klientidele 3 0 - - *Kontorimööbel 29 2 - - *Kontoritehnika 238 17 - - Jäätmeteke 16 1 26 3 Veetarbimine 1 0 3 0 Tööreisid: lennuk 54 4 22 3 Tööreisid: rong 1 0 1 0 Tööreisid: buss 1 0 2 0 Tööreisid: takso 1 0 0 0 Tööreisid: isiklik auto 10 1 6 1 Sõidud töökoha ja kodu vahel: 2021 (634 töötajat) 308 22 234 27 Kaudsed energia- ja kütusemõjud *Elektrienergia võrgukaod 5 0 - - *Soojusenergia võrgukaod 56 4 - - *Soojatootmisega seotud kaudsed mõjud 237 17 - - Kodukontor 19 1 - - 3. valdkond kokku 1 002 293 Kokku 1 447 865 3 – kõik muud kaudsed heited väärtusahelas Jätkusuutlikumaks toimimiseks ja oma negatiivse keskkon- namõju vähendamiseks oleme koostanud kliimaneut- raalsuse saavutamise kava. 2020. aastal läksime üle rohelise energia sertiﬁkaadiga elektri tarbimisele, mis on vähendanud heitkoguseid 30%. Lisaks oleme rohelise kontori põhimõtete nimel töötades mõistagi vähendanud ka heitkoguseid. Samuti valmistame ette kohalikku ja eetilist süsinikuheite tasakaalustamise projekti, millega saame aidata tasakaalustada sellise süsinikuheite koguse, mida me oma igapäevase tööga saavutada ei saa. Arvutasime oma jalajälje rahvusvaheliselt tunnustatud kasvuhoone- gaaside protokolli alusel. Teeme igal aastal uue arvutuse ja täiustame arvutusmeetodit. Püüame saada täielikumat pilti, lähtudes sellest, millistes täiendavates kategooriates saame usaldusväärseid andmeid koguda. 5.1.3 Süsinikujalajälje korvamine kohaliku innovaatilise lahendusega 2021. aastal käivitasime koostöös oma partneri eAgro- nomiga kohaliku pilootprojekti. eAgronom on põllu- majanduse valdkonna iduettevõte, kelle rakendatavad meetodid on veel Verra poolt sertifitseerimisel, aga kes pakub meile kohalikku lahendust, mis võimaldab meil saavutada oma esimese süsinikuheitega seotud eesmärgi: muuta oma kontoritegevus 2022. aastaks kliimaneut- raalseks. Ehkki meil on eesmärgi saavutamiseks aega veel terve aasta ja saame oma kontoritegevusest pärinevat heidet veel vähemalt 15% vähendada, näeme ka seda, et järjest suureneb vajadus usaldusväärsete korvamispro- jektide järele. 2 – kaudne heide, mis on seotud ostetud elektri ja soojusega

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 31 Koostöö eAgronomiga aitab meil saada palju parema ettekujutuse süsinikuheite korvamise süsteemidest, saame aidata parandada kohaliku mulla kvaliteeti, rikastada mulda toitainetega ja parandada mulla veepidavust, toetades samal ajal kohalikke põllumehi uue meetodi kasutuse- levõtul, mida eAgronom aitab neil igapäevases põlluha- rimises rakendada. Kasutame eAgronomi välja arendatud uut lahendust, mis võimaldab osta süsinikukrediiti Eesti põllumajandu- settevõtjatelt, kes seovad süsinikdioksiidi õhust mulda ja parandavad seega oma põldude mulla kvaliteeti. Esimesed CO2 arvestusühikud saame eAgronomilt 2022. aasta oktoobris ja seejärel saame kinnitada, et oleme kontorite- gevuses saavutanud kliimaneutraalsuse. 5.1.4 Rohelised tooted ja teenused LHV mõju Eesti finantssektoris kasvab. Ühiskonna jaoks elutähtsa sektori osana mõjutame ümbritsevat nii otseselt kui ka kaudselt ning anname oma olulisima panuse investeeringute ja rahastamise kaudu. Seetõttu oleme otsustanud suunata põhitegevuse rahavood kooskõlasta- tumalt tegevustesse, mis toetavad üleminekut kliimaneut- raalsele ja jätkusuutlikule majandusele. Oleme välja töötanud ainulaadsed rohelised tooted, mis motiveerivad kliente tegema võimalikult keskkon- nasäästlikke igapäevaseid tarbimis- ja investeerimis- otsuseid. Sel viisil anname oma panuse majanduskasvu toetamisse, aidates samal ajal vähendada kasvuhoone- gaaside heitkoguseid, reostust ja jäätmete teket. Roheline autoliising Meie eesmärk on propageerida energiatõhusate sõidukite ostmist. Kõige energiasäästlikum sõiduk on täiselektriline auto. Ent selleks, et saaksite olla kindel auto jätkusuutlikkuses, peab energia tulema üksnes taastuvatest allikatest. Alates 2026. aastast loetakse keskkonnasõbralikeks sõidukiteks ainult selliseid sõidukeid, mille süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta on null. Sellele standardile vastavad ainult elektri- ja vesinikusõidukid. Seetõttu pakume autoliisingut uute tavakasutuseks ostetavate täiselektriliste sõidukite ostuks. Kooskõlas pikemaajalise strateegiaga ja sooviga anda panus Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse, on LHV Pank otsustanud, et alates 2030. aastast ei rahasta LHV enam uute diiselkütusega sõiduautode ostu. Roheline järelmaks Taastuvad energiaallikad on vaieldamatult investeering tulevikku. Päikesepaneelide kasutamine elektri tootmiseks ning kodude kütmine ja majapidamisvee soojendamine maasoojusenergia abil on arukas valik. Soovime, et meie kliendid kasutaksid fossiilkütustel töötavate sõidukite asemel sagedamini ühe- või kaherattalisi elektrisõidukeid. Soovime lihtsustada energiasäästlike valikute tegemist. Roheline kodulaen Üks olulisemaid tarbimisotsuseid, mis inimene eales vastu võtab – nii ﬁnantskulu kui ka keskkonnamõju mõttes – on seotud oma kodu ostmisega. Kolmandik keskmise Eesti elaniku aastasest süsinikdioksiidi jalajäljest on seotud tema koduga – enamasti tuleneb see kütteks kasutatavast energiast ja majapidamises kasutatava elektrienergiaga seotud heitko- gustest. Kuna soovime edendada kõige energiatõhusamate kodude ehitamist ja ostmist, pakume oma klientidele võimalust kasutada Eesti esimest rohelist kodulaenu. Roheline investeerimislaen ettevõtetele Eesti majandus on väga süsinikdioksiidimahukas. Seetõttu on investeerimine energiatar- bimise vähendamisse, taastuvenergia tootmisse või igapäevasesse ressursitõhususse väga tulus ja annab igale ettevõttele suurema konkurentsieelise.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 32 Roheline elamuarenduslaen Et inimestel oleksid energiatõhusad korterid, peab keegi need ehitama. Seetõttu pakume arendajatele A-energiaklassi elamute ehitamiseks investeerimislaene tavapärasest madalama intressimääraga. Pensionifond Roheline (kogumispensioni II sammas) 2020. aasta märtsis käivitasime Eesti esimese keskkonnasäästliku pensionifondi. Töötasime selle kallal täpselt aasta. LHV pensionifond Roheline on mõeldud kõigile, kes hoolivad kasvõi pisutki rohelistest tõekspidamistest ja usuvad, et kapitaliinvesteeringud peaksid olema pikemas plaanis kasumlikud ning samuti keskkonnasäästlikud ja jätku- suutlikud. Fond investeerib alati 75–100% omakapitali. Vähemalt pool portfellist investee- ritakse investeerimisfondidesse, mis järgivad jätkusuutlikkuse põhimõtteid või millel on keskkonnateemalisi projekte. Pensionifond Roheline Pluss (kogumispensioni III sammas) 2020. aasta detsembris asutas LHV pensionifondi Roheline Pluss, mis on Eesti esimese keskkonnasäästlikke investeeringuid tegeva teise samba pensionifondi sõsarfond. Esimese keskkonnasäästliku kolmanda samba pensionifondi investeerimisportfell koosneb sotsiaalselt vastutustundlikest, jätkusuutlikest ja keskkonnasõbralikest varadest. Fondiga võetav aktsiarisk jääb alati vahemikku 75–100%. Kogumispensioni teise ja kolmanda samba rohelised fondid on kõigi nende jaoks, kes hoolivad rohelisest mõtteviisist ja usuvad, et investeeringud peavad olema pikemas plaanis tootlikud ning keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud. 5.2 Sotsiaalvaldkond Kuigi pankadel ja finantsinstitutsioonidel on ühiskonnas majanduskasvu edendamises oluline roll, on neil ka võime mõjutada inimeste elu ja ühiskonna üldist heaolu. Teeme oma tööd alati ausalt, läbipaistvalt ja eetiliselt ning paneme ülimat rõhku õiglase tehingu põhimõtete järgimisele ning partnerite, klientide ja töötajate austamisele. Tunnistades oma rolli ja ühiskondlikku mõju kohalikul tasandil, • eraldame raha muusika ja kunsti, hariduse, spordi ja kogukonnaürituste toetamiseks; • võime toetada välisliikumisi ja -partnereid kohalike kogukondade kultuurilise ja majan- dusliku arengu edendamiseks; • seisame majanduses tegutsevate inimeste ja ettevõtete võrdsete võimaluste eest; • tõstame klientide usaldust LHV kui mittediskri- mineeriva ﬁnantsteenuste pakkuja vastu; • edendame ﬁnantskirjaoskust ja majan- dusteadmiste jagamist; • suurendame pidevalt oma pädevust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonnas, et ühiskonna sidusust veelgi enam edendada. Meie inimeste edu ja heaolu on meie äritegevuse tuum. Mõistame, et häid majandustulemusi ja kasvu ei saavutata ilma inimesteta, kes loovad väärtust, kelle eest hoolitsetakse hästi, kes täidavad südamega oma isiklikke ja kollektiivseid ülesandeid ning tunnevad end kõrgelt hinnatuna. 5.2.1 Sotsiaalne vastutus LHV kasvades muutume üha teadlikumaks ka oma kasvavast rollist Eesti majanduses ja ühiskonnas laiemalt. Oma missioonist lähtuvalt toetame tegevusi, mis võimaldavad Eesti inimestel ja ettevõtetel julgemalt tulevikule mõelda ja oma plaane teoks teha. Peame oluliseks majandusliku kindlustunde suurendamist ja majanduskeskkonna sidusamaks muutmist. Ühiskonnas laiemalt toetame eelkõige neid ettevõtmisi, mis muudavad Eesti suuremaks ja toetavad meie kogukondade võimekust. Lisaks investorite harimisele ja ettevõtjate tunnustamisele on meil mitmeid pikaajalisemaid ja uuemaid koostöö- projekte, mis aitavad nimetatud eesmärke saavutada.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 33 5.2.2 Finantskirjaoskus Asutamisest alates on LHV olnud Eesti investorite kogukonna osa. Investeerimisteenuste turuliidrina ja börsil noteeritud ettevõttena, mis samal ajal väärtustab suhteid investoritega, aitame aktiivselt kaasa investorite harimisele. Suhetes oma enam kui 10 000 aktsionäriga oleme avatud, läbipaistvad ja kaasavad. • Korraldame investeerimiskooli raames tasuta seminare, kus 2021. aastal osales üle 8200 inimese (2020. aastal oli osalejate arv 7400). Sel aastal toimusid enamik seminare veebis. • Igal aastal korraldame ka aktsiamängu Börsihai. Sel aastal jõudis osalejate arv 9387-ni (2020: 6576). • Kolmandat aastat järjest korraldasime ﬁnants- kirjasoskuse reklaamikampaania, mis aga seekord oli suunatud ennekõike vene keelt rääkivatele Eesti noortele. Näitasime oma sotsiaalmeediakanalites õpetlikke videoklippe sellest, kuidas rahaga ümber käia. • Koostöös Tartu Ülikooliga valmistasime ette vabaaine „Kaasaegse pangandusettevõtte toimimine LHV Panga näitel”; loengusarjale registreerus 39 üliõpilast. • Osalesime Eesti Pangaliidu korraldatud ﬁnants- kirjaoskuse edendamise projektides. • Toetasime Äripäeva korraldatud Investor Toomase konverentsi, Investeerimisklubi läbi viidud investeeri- misfestivali, Naiste Investeerimisklubi ja aktsiakoolitust. 5.2.3 Sponsorlus Võimaluste piires toetab LHV ettevõtmisi ja algatusi, mis aitavad kaasa Eesti ühiskonna arengule. Eelistame sponsorprojektide puhul pikaajalist sisulist koostööd. Eesti kultuur ja ühiskond • Eesti muusika päevad – juba kuus aastat oleme toetanud Eesti uue heliloomingu autasu välja- andmist, mille 2021. aastal pälvis Rasmus Puur. • Enn Soosaare Sihtasutus – toetame eetilise esseistika auhinna väljaandmist. 2021. aastal pälvis auhinna Jüri Saar. • Muusikafestivalid Sõru Saund ja Mägede Hääl – üritused, mis toovad muusikat väikestesse kohtadesse. • Toetusprogrammi „Kes teeb ära?“ konkursile esitati 53 kogukondlikku projekti. Põhitoetuse sai Järva-Jaani Tuletõrje Selts kohaliku komandohoone renoveerimiseks. • Lisasime LHV pangakaartidele annetusfunktsiooni, mille abil kliendid saavad iga kord, kui nad kaarti kasutavad, mugavalt annetada enda valitud heate- gevusorganisatsioonile. Aasta lõpuks olid kliendid annetanud 12 organisatsioonile kokku 64 000 eurot. Sport ja tervislik eluviis • Eesti Jalgpalli Liit – LHV Pank on olnud Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti rahvuskoondise peatoetaja 2010. aastast alates. Lisaks oleme loonud LHV jalgpallikaardi tugisüsteemi, mille kaudu 2021. aastal toetasime Eesti jalgpalliklubisid 90 502 euroga. • Eesti Optimist Klassi Liit – toetame Eesti purjespordi arengut. • Rally Estonia – teist aastat järjest toetasime autoralli maailmameistrivõistluste etappi Eestis. • Simple Session – kolmandat aastat oli LHV aasta ekstreemspordi tippsündmuse üks peatoetaja. • Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon – sõlmisime lepingu Eesti laskesuusatamise toetamiseks olümpia- aastal, kui Eestis toimub laskesuusatamise MK-etapp. • Korraldame ettevõtetevahelist jalgpalliturniiri LHV Cup, mis 2021. aastal toimus viiendat korda. Eesti majandus ja ettevõtlus • EY Eesti aasta ettevõtja konkurss – oleme alates 2012. aastast Eesti aasta ettevõtja konkursi üks peatoetaja. 2021. aastal nimetati aasta ettevõtjaks Priit Kallas. • Noore ettevõtja preemia – koostöös Eesti Kauban- dus-Tööstuskojaga andsime välja preemia silma- paistvale ja innovatiivse mõtlemisega noorele ettevõtjale. Sel aastal pälvis preemia Martin Vares. • Äriplaani konverents, investeerimisfestival, Investor Toomase konverents – koostöös Äripäevaga toetasime Eesti suurimate äri- ja investeerimiskonverentside korraldamist. Toetame oma teadmiste, LHV-teemaliste kingituste, nõuannete ja oma inimeste esinemisega ka väiksemaid kohalikke algatusi. Teeme koostööd ülikoolidega. Oleme Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliidu liige. Peame oluliseks aidata Eesti tootjaid ja ettevõtjaid, tarbides teadlikult nende tooteid ja teenuseid. 5.2.4 Sotsiaalne mõju müügi ja kanalite kaudu Meie eesmärk on aidata kliendil kasutada meie tooteid ja teenuseid võimalikult hästi ja hõlpsalt. 2020. ja 2021. aasta olid COVID-19 tõttu erilised, kuna sotsiaalse distantsi hoidmise vajadus suurendas elektrooniliste kanalite tähtsust äritegevuses ja ühiskonnas veelgi. See näitab selgelt, et keskendumine digitaalsetele kanalitele on õige tee meie teenuste kõigile kättesaadavaks tegemisel.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 34 Eesti parimad elektroonilised kanalid LHV jaoks on jätkuvalt tähtis elektrooniliste kanalite arendamine, et meie internetipank ja mobiilirakendus toetaksid kõigi meie teenuste kättesaadavust. Viimaste aastate jooksul oleme põhitähelepanu pööranud erakliendile suunatud teenustele, kuid arusaadavalt soovime samasugust kogemust pakkuda ka ärikliendile. 2021. aastal saime igas kuus juurde umbes 3000–5000 uut klienti. Üle poole meie uutest klientidest avavad panga- kontod meie elektroonilise kanali kaudu. Oleme kasvu- tendentsi täheldanud varasematelgi aastatel, kuid 2021. aasta on näidanud, et enamik kliente saab meie teenuseid kasutada eemalt ja võrgus. 0 3,000 6,000 9,000 12,000 2017 2018 2019 2020 2021 Kliendi tuvastamine kliendisuhte loomisel (erakliendid) Elektrooniline Näost näkku Videotuvastus Mobiilipanga rakendus kogub kiiresti populaarsust ja järgmisel aastal täiendame ka oma internetipanga kasuta- jaliidest, suurendades selle kasutusmugavust. Kliendid kasutavad elektroonilisi kanaleid iga aastaga rohkem ja teeme jätkuvalt palju tööd selleks, et nende kanalite kasuta- jakogemus oleks võimalikult sujuv. Internetipanka ja mobiilirakendusse sisselogijate arv kasvas möödunud aastal vastavalt 40% ja 82%. See tähendab, et kliendid kasutavad elektroonilisi kanaleid veelgi rohkem kui varem. 0 1,250 2,500 3,750 5,000 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 th Internetipanga sisselogimiste arv Mobiilipanga sisselogimiste arv LHV internetipanga ja mobiilipanga kasutamise aktiivsus LHV-s on võimalik internetipanga või mobiilirakenduse kaudu avada kiiresti ja sujuvalt konto ka alaealistele lastele. Konto avamiseks on vajalik ainult lapsele Eestis väljastatud ID-kaart, pass või elamisloakaart. Oleme näinud kasvu- suundumust, mis näitab, et lastele pangakontode avamine muutub aina populaarsemaks. LHV on ka esimene pank maailmas, mis pakub mobiili- rakenduse kaudu virtuaalse ISIC-üliõpilaspileti tellimise võimalust. Virtuaalne üliõpilaspilet tähendab seda, et õpilased ei vaja enam oma staatuse tõendamiseks või rahvusvaheliste allahindluste saamiseks plastkaarti. Kõik meie pangakaarte omavad kliendid näevad meie

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 35 mobiilirakenduse abil oma kaardi PIN-koodi. See tähendab, et oleme märkimisväärselt vähendanud tavaliselt posti teel saadetavate teadete arvu. Kliendid saavad oma mobiili- rakenduses kasutada ka ApplePay ja Google Pay digira- hakotti – seega pole neil vaja plastkaarte kaasas kanda. Kogu meie tegevus toetub kliendisegmentidele ja nende segmentide ainulaadsetele vajadustele. Meie eesmärk on pakkuda kõiki oma tooteid ja teenuseid veebis ning positiivse kliendikogemuse toetamiseks müügi- tegevust segmentide kaupa veelgi paremini planeerida. Pensioni investeerimiskonto Alates 2021. aastast on meie klientidel võimalik inves- teerida oma raha pensioni investeerimiskonto kaudu. See tähendab, et kliendid saavad oma pensioniraha eest ise hoolitseda ja investeerida seda pensionifondides hoidmise asemel otse börsile. See aitab klientidel suurendada ﬁnants- tarkust ka pensioni vallas, mida paljud peavad eksikombel liiga kaugeks tulevikuks. 2021. aastal hakkas LHV pakkuma kindlustusteenuseid – nüüd saavad kliendid LHV kaudu kindlustada oma kodusid, autosid, reise ja paljut muud. Kõik kindlustustaotlused ja kahjuteated esitatakse meie veebisaidi kaudu, et hoida keskkonnajalajälg minimaalsena. 0 1,700 3,400 5,100 6,800 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Oleme lihtsustanud oma äriklientide elu sellega, et oleme teinud pangakonto avamise mobiilipanga kaudu väga mugavaks. Tänu sellele on meie klientidel rohkem aega tegeleda asjadega, mis aitavad kaasa nende äri õnnestumisele. Keskendumine kliendikogemusele Positiivne kliendikogemus on iga ettevõtte jätkusuutliku kasvu jaoks väga oluline ja see on ka meie jaoks ülitähtis. Positiivne kliendikogemus soodustab lojaalsust, aitab meil kliente hoida ja julgustab neid brändi propageerima. Seetõttu oleme oma kanalite arendamisel arvestanud ka nägemispuudega inimeste vajadustega. Nagu eelmistel aastatel, keskendume ka nüüd ﬁnantskir- jaoskuse edendamisele. Seetõttu töötame oma e-kanali jaoks välja eelarveplaneerimist hõlbustavat programmi, mis aitab klientidel veelgi targemaid ﬁnantsotsuseid langetada. Järgmisel aastal on meil eesmärgiks töötada välja protsess, mis innustab kliente raha säästma ja samal ajal mõistma investeerimise tähtsust. Oleme alati oma müügi- ja turunduskampaaniate kavan- damisel ning kliendile parimat võimalikku lahendust pakkudes vastutustundlikud. Püüame arvestada võimalikult Uued lapsekontod 0 1,100 2,200 3,300 4,400 Dec 20 Feb 21 Apr 21 Jun 21 Aug 21 Oct 21 Dec 21 PIK klientide arv

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 36 palju oma klientide arvamuste ja eelistustega. Kogu meie tegevus toetub kliendisegmentidele ja nende segmentide ainulaadsetele vajadustele. Meie eesmärk on pakkuda kõiki oma tooteid ja teenuseid veebis ning positiivse kliendiko- gemuse toetamiseks müügitegevust segmentide kaupa veelgi paremini planeerida. 5.2.5 Meie ühiskondlik mõju tööandjana Suure tööandja ja ühiskonnas silmapaistvat rolli täitva ettevõttena vastutab LHV oma tegude, sõnade ja töömeetodite eest. LHV kasutab oma mõjukust selleks, et edendada kõrgeid eetilisi standardeid ja kaasavat lähenemist kõigis suhetes klientide, investorite ja tööta- jatega. Meie eesmärk on olla vastutustundlik organi- satsioon, kuid samuti loodame anda oma panuse üleül- disesse süstemaatilisse muutusesse kestlikuma suhtumise ja kaasavama ühiskonna poole. Eeldame samu väärtusi ka oma töötajatelt ning lähtume sellisest mõtteviisist ka organisatsioonisiseselt kõigis oma igapäevategevustes ja protsessides. Korraldame oma töötajate hulgas nende tööelu erinevates etappides – näiteks töölt lahkumisel ja katseaja lõpus korraldatavate vestluste käigus – mitmesuguseid küsitlusi, et hinnata, millisena näevad meid töötajad ja kuidas saaksime ennast parandada. Igas kvartalis toimub töörühmade juhtidele parimate tavade seminar, kus paljud neist jagavad oma kogemusi ja ideid töökoha paremaks muutmise kohta. 2020. aastal võtsime kasutusele uue töötajate kaasatuse uuringu: Gallup Q12. See on rahvusvaheline uuringu- formaat, mille eesmärk on mõõta töötajate kaasatust. Uuring koosneb 12 küsimusest, mis kõik mõõdavad töötajate rahulolu mõjutavaid tegureid. See formaat on andnud rahvusvaheliselt häid tulemusi, suurendades töö tulemuslikkust ja aidates parandada töötajate ja juhtide vahelist kommunikatsiooni. Sel aastal viisime läbi kaks uuringut, mais ja oktoobris. Tulemused olid väga kõrged, mais 4,6 (5 punkti skaalal) ja oktoobris 4,5. Samuti oleme näinud, et tänu Q12 formaadi raames toimu- vatele vestlustele on paranenud meeskondades töökliima ja omavaheline suhtlemine tähtsates küsimustes. Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimisest hoidumine LHV on võrdõiguslikkusest lähtuv õiglane ja kaasav tööandja, kes edendab ja järgib alati mittediskrimineerivaid äri- ja personalitavasid. Juhtimis- ja värbamisprotsessis juhindume kõige kõrgematest eetikastandarditest, inimõi- gustest ja võrdsete võimaluste poliitikast. Oma persona- lipoliitikas lähtume kõigis värbamis- ja edutamisotsustes sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt võrdsetel alustel põhinevatest ja mõõdetavatest omadustest, nagu haridus, oskused ja kogemused, ning vajaduse korral õigusaktidest tulenevatest nõuetest. LHV peab tähtsaks, et puuetega inimesi ei diskriminee- ritaks. Värbamisprotsessis valime töötajaid selle järgi, kes sobib vastavaid tööülesandeid täitma kõige paremini, ega lase nende võimalikel puuetel oma otsuseid mõjutada. Kui inimene mõnele töökohale sobib, ei mängi muu rolli. Kahjuks ei ole meie füüsiline kontor praegu veel valmis kõigi füüsiliste puuete puhul töökohaks sobiv, aga alternatiivina pakume kaugtöö võimalust. LHV ei ole tundnud vajadust rakendada mõnd konkreetset mitmekesisus- või võrdsuspoliitikat, vaid lähtub erinevates sisedokumentides esitatud suunistest. 2021. aastal lisati töökorralduse eeskirjadesse alapeatükk „Töösuhted“, milles on kindlaks määratud rikkumistest teatamise (nn vilepu- humise) kord. Sel aastal ei ole LHV-s teatatud ühestki rikku- misest. Ei olnud töövaidlusi, diskrimineerimisjuhtumeid ega inimõiguste rikkumisi. Peale selle ajakohastati 2021. aastal eetikakoodeksit võrdsete võimaluste ja mittediskriminee- rimise alaste suunistega. Tasustamispoliitika näeb ette suunised, millest tuleb töötasu kindlaksmääramisel lähtuda. Otsused peavad olema objek- tiivsed ja töötaja isikust sõltumatud. Vajadusel kontrollitakse töötasu vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. 2021. aastal kehtestas LHV võrdse töötasu arvutamise protsessi. Kasutame Fontese loodud ja välja töötatud ning Rahvus- vahelise Tööorganisatsiooni soovitustel põhinevat analüü- tilist ametikohtade hindamise meetodit. Seda kasutatakse turu võrdlusanalüüsiks kõigis kolmes Balti riigis. LHV on iga-aastasel hindamisel kasutanud Fontese 2011. aasta võrdlusanalüüsi meetodit, mille kohaselt hinnatakse ametikohti vajaliku hariduse ja töökogemuste, töö laadi ja sellega kaasneva vastutuse põhjal. Analüütiline ameti- kohtade hindamise meetod on universaalne ning seda saab kasutada igas organisatsioonis ja kõigi ametikohtade puhul. Fontese analüütilist ametikohtade hindamise skaalat saab ühildada tööperede klassiﬁtseerimise skaalaga. Nii saame sarnase väärtusega ametikohti omavahel võrrelda. Analüüs näitas, et spetsialistide kategooriates, kus ameti- kohale esitatavaid nõudeid ja tööd on lihtsam võrrelda, oli naiste ja meeste töötasu suhe 0,97st 0,80ni tippspetsia- listide kategoorias. Juhtide kategoorias olid erinevused veidi suuremad: 0,98–0,74, kuid need ametikohad on tihti spetsiifilisemad ja neid on omavahel võrrelda raskem. Analüüsi käigus ilmnenud probleeme võeti siiski arvesse ja paigas on edasised sammud. Ettevõtte töötajatest oli seisuga 31. detsember 2021 naisi 60% (388 töötajat) ja mehi 40% (263 töötajat). Vanusegrupp Naised (%) Mehed (%) Kokku 19-25 63 (64,3%) 35 (35,7%) 98 26-40 233 (57,5%) 172 (42,5%) 405 41-55 87 (61,7%) 54 (38,3%) 141 56-… 5 (71,4%) 2 (28,6%) 7 Kokku 388 (60%) 263 (40%) 651

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 37 Töötajate arv kokku Tallinna kontor Tartu kontor Londoni kontor (vs 2020) (EE) (EE) (UK) Töötajaid kokku 651 (+134) 571 64 16 Osaajaga töötavad naised 6,2% Osaajaga töötavad mehed 3,8% Lepingulised töötajad (kellest IT osakonnas) 23 (88%) Uued töötajad (kellest praktikante) 229 (27) Vabatahtlik tööjõu voolavus 8,6% Tööjõu voolavus kokku 13,7% Sooline palgalõhe 2021. aasta juuni seisuga: Naiste töötasu suhe meeste töötasusse Naiste osakaal Töötajad Administratiivsed ja kontoriteenused – tööväärtuspunktid 91–159 0,97 82,40% Spetsialistid 1 – tööväärtuspunktid 160–210 0,91 85,00% Spetsialistid 2 – tööväärtuspunktid 211–260 0,83 67,70% Tippspetsialistid 1 – tööväärtuspunktid 311–370 0,92 61,10% Tippspetsialistid 2 – tööväärtuspunktid 371–492 0,8 20,90% Juhid Esmatasandi juhid 1 – tööväärtuspunktid 184–250 N/A 100,00% Esmatasandi juhid – tööväärtuspunktid 251–310 0,76 71,40% Esmatasandi juhid – tööväärtuspunktid 311–380 0,74 75,00% Keskastmejuhid 1 – tööväärtuspunktid 381–440 0,79 33,30% Keskastmejuhid 2 – tööväärtuspunktid 441–500 0,98 45,50% Funktsiooni-/valdkonnajuhid 1 – tööväärtuspunktid 501–700 0,97 45,80% Funktsiooni-/valdkonnajuhid 2 – tööväärtuspunkte üle 701 0,91 20,00% LHV kasutab Fontese loodud ja välja töötatud ning Rahvus- vahelise Tööorganisatsiooni soovitustel põhinevat analüü- tilist ametikohtade hindamise meetodit, mida kasutatakse kõigis kolmes Balti riigis. Ametikohti hinnatakse vajaliku hariduse ja töökogemuste, töö laadi ja sellega kaasneva vastutuse põhjal. Analüütiline ametikohtade hindamise meetod on universaalne ning seda saab kasutada igas organisatsioonis ja kõigi ametikohtade puhul. Fontese analüütilist ametikohtade hindamise skaalat saab ühildada tööperede klassiﬁtseerimise skaalaga. Kaasav töökoht Meie jaoks on oluline, et meie töötajate ideid, mõtteid ja arvamusavaldusi võetakse kuulda. Usume, et suurepäraste tulemuste saavutamiseks on vaja koostööd ja „kollektiivset aju“. Seepärast on tähtis, et töötajad tunnevad, et neil on sõnaõigust, ja et töötajate arvamused jõuavad tippjuht- konnani. LHV on kaasanud kõik töötajad töörühmadele eesmärkide seadmise protsessi. Eesmärgid sünnivad meeskonnatöös. Ehkki sõna sekka ütlemiseks ja oma mõtete väljenda- miseks on töötajatel võimalusi iga päev, võetakse see teema eriti tähelepanelikult fookusesse vähemalt kaks korda aastas meie kaasatusuuringu Q12 ajal. Küsimustiku seitsmendas punktis küsitakse töötajate nõusolekut väitega „Mulle tundub, et minu arvamus tööl loeb“. Nii mais kui ka oktoobris hinnati seda küsimust viie punkti skaalal keskmiselt hinnanguga 4,6. Uuringu formaat näeb ette ka iga meeskonnaliikme neljasilmavestluse oma juhiga, kus seda teemat samuti arutatakse, ja otsustatakse, milliseid samme astuda, kui midagi vajab parandamist. Lisaks on LHV algatanud informatiivsed ja kaasavad „kohvihommikud“: parimate tavade infohommikud kõigile töörühmade juhtidele ja infohommikud teemal „Mis on päriselt tähtis?“ kõigile töötajatele. LHV töötajatel ei ole kollektiivlepinguid, kuna see ei ole Eesti ﬁnantssektoris kuigi tavaline praktika, ent oleme Eesti Tööandjate Keskliidu liige. Töötajate arendamine Tööalane ja isiklik areng on osa LHV kultuurist. Pingutame selle nimel, et olla innovaatilisemad ja pakkuda oma klien- tidele nutikamaid lahendusi. Kuna nende lahenduste ideed tulevad meie töötajatelt, on oskuste arendamine lahutamatu osa meie igapäevasest tööst. Meie koolituspoliitika lähtub töötaja vajadustest, motivatsioonist ja eesmärkidest,

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 38 samuti tööalase arengu regulatiivsetest suunistest. Lisaks kutsealastele koolitustele soosime meeskonnakoolitust, mille eesmärk on parandada meeskondade koostööd. Oleme pööranud rohkem tähelepanu ka juhtimisoskuste arendamisele ja töötanud välja spetsiaalse juhtimisalase koolitusprogrammi. Järgmisena on meil kavas töö tugevate külgede arenda- misega ja organisatsioonisisese karjääriarengu kavadega. Lisaks isiklikule ja tööalasele arengule suunatud koolitustele oleme käivitanud infohommikud, kus käsitletakse mitmesu- guseid kestlikkusteemasid, nagu ringmajandus, transport ja mobiilsus, loodusvarad ja keskkond, energiatarbimine ja teadlik tarbimine. Oma töötajate kaasatuse uuringus mõõdame töötajate rahuolu oma arenguga. Uuringus on kolm arengule keskenduvat küsimust. Esiteks küsitakse, kas tööl on kedagi, kes innustab töötajat ennast arendama, teiseks, kas keegi on töötajaga rääkinud tema arengust ja edasi- minekust, ja kolmandaks, kas töötajal on viimase aasta jooksul olnud õppimis- ja arenemisvõimalusi. Kõigile nendele küsimustele antud vastustes on näha keskmise tulemuse kasvu; 2021. aasta oktoobri uuringus andis 95% töötajatest viimasele küsimusele vastuseks 4 või 5. Töö- ja eraelu tasakaal Tööandjana peame väga tähtsaks, et meie töötajate töö- ja eraelu oleks tasakaalus. Selle tasakaalu puudumine mõjutab nii eraelu kui ka tööd. Sellepärast ei soosi LHV ületundide tegemist ja võimaldab töötajatele paindlikku tööaega. Ka ettevõtte üldine kultuur toetab töö- ja eraelu tasakaalu. Pandeemia ajal täiustasime hübriidtöö lahendusi, kuid seejuures ei sulgenud me oma kontorit: kui keegi tundis, et saab teha oma tööd kontoris paremini, oli tal see võimalus alati olemas. Sel aastal viisime läbi uue hindamise Sotsiaalministeeriumi peresõbraliku tööandja programmi raames. 2019. aastal saavutasime programmi kuldtaseme ja suutsime seda säilitada ka 2021. aastal. Sertifikaadi andmisel hinnatakse kõiki töö- ja eraelu tasakaalu valdkondi ning see näitab, et LHV toetab oma töötajaid nende igas eluetapis. Me ei ole lisanud oma motivatsioonipaketti uusi hüvesid, kuna paljud neist on meil juba kasutusel: näiteks pakume osaajatööd ja paindlikku tööaega üliõpilastele, väikeste laste vanematele ja kõigile, kes tunnevad, et neil on vaja töötada osaajaga; pakume toetust lapse sünni ja koolimineku puhul. Võimaldame töötajatele vabu päevi, et nad saaksid osaleda oma lapse koolimineku ja koolilõpu aktustel; samuti võib töötaja töötada lühendatud tööajaga lapse sünnipäeval. Töötaja saab kasutada kolme lisapuhkepäeva isiklikul äranägemisel ja kolme lisapuhkepäeva pulmadeks või lähedase matuse korraldamiseks. Samuti pakume toetust selleks, et töötaja saaks vajadusel kasutada vaimse tervise spetsialisti abi. Selle toetuse kasutamine on aasta-aastalt kasvanud, kuna töötajad on hakanud julgemalt otsima professionaalset abi ka eraelu probleemide korral. Töötajate tervise edendamine Et meie töötajad oleksid terved, pakub LHV neile mitme- külgset töötervishoiupaketti. Edendame töötajate füüsilist ja vaimset tervist. Lisaks töö- ja eraelu tasakaalule peame oluliseks tagada toetav vaimne ja füüsiline töökeskkond. LHV pakub töötajatele kontoris tervislikke suupisteid, soosib füüsilist tegevust tööpäeva jooksul ning pakub spordi- ja tervisetoetust. Meie töötajad on seda toetust aktiivselt kasutanud: 74% LHV Panga; 83% LHV Varahalduse; 71% LHV Finance’i ja 57% LHV Kindlustuse töötajatest. Lisaks kohustuslikule töötervishoiukontrollile pakub LHV üle 40-aastastele töötajatele põhjalikku terviseauditit, mis on osutunud väga populaarseks: selle kasutusprotsent on üle 90%. Tunnustatud tööandja Atraktiivse tööandja auhind pole meie jaoks kunagi olnud eesmärk omaette, aga see on väga tore tunnustus. Viimastel aastatel on LHV maine hea tööandjana järjest kasvanud. Meie eesmärk on olnud pakkuda oma tööta- jatele enesetäiendusvõimalusi ja inspireerivat õhkkonda. Sel aastal on meil olnud palju võimalusi jagada oma kogemusi ja tutvustada oma juhtimiskultuuri taskuhäälingutes, konve- rentsidel, koolides ja ülikoolides. See kõik on aidanud meil esile tõusta. CV-Online’i Top Tööandja konkursil valiti meid finantssektori parimaks tööandjaks. CV Keskuse ihaldusväärseima tööandja konkursil saime teise koha. Meid tunnustasid atraktiivse tööandjana ka üliõpilased ja kogenud töötajad Instari uuringus. Selline tunnustus on väga oluline selleks, et ettevõttesse uusi talente leida, eriti arvestades tööjõuturul praegu valitsevat väga tihedat konkurentsi. Sel aastal on meil olnud võimalus suhelda peaaegu 5000 kandidaadiga, kellest oleme tööle võtnud 4,4%. Lisaks tööpakkumistele oleme jätkanud praktikaprogrammiga ning edendanud töövarju- tamist ja rotatsiooni. 5.3 Juhtimine LHV on võtnud endale kohustuse tegutseda alati ausalt ja heauskselt ning tagada, et meie juhtimispõhimõtted, töömehhanismid ja struktuurid oleksid läbipaistvad ning kajastaksid vastutust, võrdõiguslikkust ja kõrgeimaid eetikastandardeid. Me tegeleme hoolikalt kõigi võimalike huvide konﬂiktidega ning väldime altkäemaksu, rahapesu, ebaseaduslikku käitumist ja korruptsiooni. Jätkusuutliku mõtteviisi edendamiseks kõigil juhtimistasanditel ja kogu organisatsioonis:

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 39 • oleme loonud ülesehituselt lameda ja mittehie- rarhilise organisatsioonistruktuuri, et rõhutada töötajate individuaalse vastutuse võtmise tähtsust; • tõhustame pidevalt keskkonna-, sotsiaalsete ja juhti- mistegurite lõimimist oma igapäevatöösse, juhtimisstiili, värbamisprotsessidesse ja strateegiate väljatöötamisse; • keskendume kaasamisele ja koostööle; • tunnustame keskkonna-, sotsiaalsete ja juhti- mistegurite lõimimist oma äriprotsessidesse kui muutuste juhtimist ning mõistame koostöö tähtsust seatud eesmärkide saavutamiseks; • parandame oma keskkonna-, sotsiaalse ja juhti- mistegevuse ja arengu analüüsi ja aruandlust ning teeme oma mõõdikud ja saavutused nõuetekohaselt teatavaks reguleerivatele asutustele, partneritele ja avalikkusele; • läbipaistva juhtimiskultuuri tagamiseks järgime Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi soovitatud ühingujuhtimise häid tavasid. • esitame regulaarselt aruandeid ÜRO Keskkonna- programmi ﬁnantsalgatuse (UNEP FI) vastutustundliku panganduse põhimõtete rakendamise kohta; • oleme integreerinud ESG-eesmärkide täitmise tippjuhtide tasustamise programmi. 5.3.1 Vastutustundlik juhtimiskultuur Vastutus ja avatus juhtimises on meie tööpõhimõtete alustalad, mis on kindlalt juurdunud meie missioonis ja väärtustes. Usume kindlalt, et meie kõrged eetikas- tandardid ja kõigi sidusrühmadega arvestamine, kõrgel tasemel riskijuhtimine ja õiguspärane tegevus on pikas plaanis meie edu jaoks üliolulised. Kõik LHV juhid ja töötajad peavad käituma eetiliselt ja vastutustundlikult ning eetika- põhimõtete järgimine on kohustuslik. LHV eetikapõhimõ- tetele toetuvad LHV eri valdkondade poliitikad, ka ettevõtte juhtimise poliitika, sise-eeskirjad ja korrad, mis reguleerivad nende põhimõtete täpsemat järgimist, mida ajakohastati 2021. aastal. 2020. aastal töötasime välja ja avaldasime ka oma esimese keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste (ESG) poliitika, kus on selgelt kirjeldatud ja selgitatud meie vastutust sotsiaalsetes ja keskkonnaküsimustes ja sellega seoses võetud kohustusi. Peamiselt tugineme õiguspä- rasele käitumisele, parimatele tavadele ja tervemõistus- likule suhtumisele, tehes oma tööd vastutustundlikult, läbipaistvalt ja juhindudes kesksest põhimõttest „Ära tee kahju!“. Grupi nõukogu tööd toetavad mitu komiteed: tööta- sukomitee, nimetamiskomitee, auditikomitee ning riski- ja kapitali komitee. LHV juhtimise alustest anname põhjali- kumalt aru ühingujuhtimise aruandes. LHV juhtimisstruktuur on korraldatud lihtsasti mõiste- tavalt ja sisaldab selgeid vastutusliine. Vastutustundliku juhtimise oluline element on hoolikas riskijuhtimine ja oma tegevuse kriitiline analüüs. LHV võtab krediidi-, likviidsus-, turu-, kuritegevus- ja operatsiooniriskide väljaselgitamist ja maandamist väga tõsiselt. Riskide kontrollimiseks ja juhtimiseks on kolm kaitseliini. Sisekontrolliraamistik hõlmab nii hästitöötavat iseseisvat riskijuhtimist ja vastavuskontrolli kui ka auditiülesandeid täitvaid töötajaid. Oleme loonud komiteed, mis on vajalikud riskide juhtimise teemal nõu andmiseks. Riskidest anname põhjaliku ülevaate iga-aastases AS LHV Groupi riski ja kapitali aruandes. 5.3.2 Investorsuhted LHV aitab aktiivselt kaasa heade suhete arendamisele investorite kogukonnaga. Oleme kehtestanud endale kõrged nõuded avatuse ja läbipaistvuse ning investorite teadlikkuse tõstmise osas. Meil on investoritele suunatud veebileht, kus ühingujuhtimise hea tava kohaselt ja õigus- aktidest tulenevate nõuete alusel tehakse aktsionäridele kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed. LHV kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab neid kõigist asjako- hastest olulistest asjaoludest. LHV tagab neile võrdse ja kiire juurdepääsu vastavale teabele ning on valmis küsimustele vastama. Informatsiooni jagamisel järgitakse avalikele ettevõtetele kehtestatud reegleid. 5.3.3 Läbipaistvus jätkusuutlikkuse aruandluse abil Oleme võtnud eesmärgiks parandada lähiaastatel jätku- suutlikkuse aruandlust ning mittefinantsteabe avalikus- tamise tavasid ja oskusteavet. 2020. aastal hakkasime parandama oskusteavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimis- mõõdikute alase aruandluse vallas ning aitasime kaasa ka mitmele vabatahtlikule mittefinantsteabe avalikustamise algatusele, näiteks Nasdaqi keskkonna- ja sotsiaal- valdkonna teabe avalikustamise vorm ning Eesti pangan- dussektorile suunatud ESG-teabe avalikustamise projekt, mida juhib Eesti vabaühendus Estwatch. Jätkasime seda ka 2021. aastal, mis oli esimene aasta, kui esitasime aruande UNEP FI-le oma edusammude kohta vastutustundliku panganduse põhimõtete rakendamisel. Alates 2021. aastast on meie ESG aruandlus kooskõlastatud globaalse aruand- lusalgatuse (GRI) nõuetega ja Nasdaqi ESG aruandluse suunistega Põhja- ja Baltimaade turu jaoks. Samuti jätkame regulaarset aruandlust ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtete rakendamise kohta, nagu kõnealuse algatuse raames on nõutud. Mõistame, et aruandlustavade vastavusse viimine rahvusvaheliste standarditega tähendab ka suurema hulga mitteﬁnantsteabe avalikustamist kui seni. Selleks panustame palju rohkem ESG-andmete kogumisse ja analüüsimisse, ESG-alasesse suhtlusse ja teavitamisse

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 40 ja sisemiste protsesside tõhustamisse, koostades ja avaldades jätkusuutlikkusega seotud materjale ja aruandeid ning suurendades ettevõttesisest suutlikkust ülemaailmselt tunnustatud ESG-aruandlusstandardite nõudeid täita. 5.3.4 ESG juhtimine ja mõõdikud Mõistame, et kestliku äritegevuse arengu eesmärkide saavutamiseks peame tõhustama ESG juhtimist ja mõõtma täpsemalt oma mõju ning määrama kestlikkuseesmär- kidele põhilised tulemusnäitajad. Et saaksime oma mõju juhtida, peame oskama seda mõõta. Selleks tuleb meil edaspidi investeerida veelgi rohkem aega ja jõupingutusi ESG juhtimise struktuuride täiustamisse ning suurendada ka organisatsioonisisest suutlikkust oma edusammude paremaks mõõtmiseks. Oleme praeguseks kindlaks määranud kõigi oma mõjuvaldkondade põhinäitajad ja töötanud välja plaani selle kohta, missuguseid andmeid peame lähiaastatel koguma ja mõõtma, et mõista ja saavutada oma eesmärke. Oleme välja töötanud ka ESG tegevuskava aastateks 2021–2023, mis aitab meil oma eesmärkide saavutamisele läbimõeldumalt lähemale jõuda. ESG eesmärkide arvestamine kõigis meie majan- dustegevusega seotud otsustes ja ärivaldkondades peab toimuma käsikäes meie üldise mõju mõõtmise terviklike mehhanismidega ja nõuetekohase aruandlusega mõju ulatusekohta. Sellest saab LHV jaoks edasises tegevuses ESG valdkonnas üks peamisi eesmärke. 2022. aasta ja järgmiste aastate sihiks on töötada nende mõõdikute jaoks välja konkreetsem eesmärkide püstitamise kava ja alustada ettevõttepõhiste ESG-eesmärkide määratlemisega; need peavad olema konkreetsed ja vastama nii meie ambitsioo- nikatele plaanidele kui ka globaalsetele eesmärkidele. Allpool GRI registris esitame teavet ka nii GRI kui ka vabatahtlike ESG näitajate kohta. 5.3.5. Taksonoomia aruandlus Vastavalt taksonoomiamääruse artiklile 8 peab iga ettevõtja, kellel on direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohaselt kohustus avaldada muud kui ﬁnantsteavet, esitama oma muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või konsoli- deeritud aruandes teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja tegevus seotud majandustegevusega, mis on taksonoomiamääruse artiklite 3 ja 9 alusel liigitatud keskkonnasäästlikuks. Artikli 8 kohast avalikustamist on selgitatud komisjoni delegeeritud määruses 2021/2178 (delegeeritud määrus). Siinkohal on oluline märkida, et delegeeritud määrus jõustub mitmes etapis aastatel 2022–2026. LHV Panga tegevuse seotus EL-i taksonoomias käsitletud majandustegevusega Kuna panka käsitatakse delegeeritud määruse alusel finantsettevõtjana, peab pank aastatel 2022–2023 avali- kustama järgmise teabe (artikli 10 lõige 3): • taksonoomias käsitlemata ja taksonoomias käsitletud majandustegevusega seotud riskipositsioonide osakaal tema koguvaras; • delegeeritud määruse artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud riskipositsioonide osakaal tema koguvaras (riskipositsioonid keskvalitsuste, keskpankade ja riigiüleste emitentide suhtes ning tuletisinstrumendid); • delegeeritud määruse artikli 7 lõikes 3 osutatud riskipositsioonide osakaal tema koguvaras (riskipositsioonid ettevõtjate suhtes, kes ei ole kohustatud avaldama muud kui ﬁnantsteavet vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 19a või 29a); • delegeeritud määruse XI lisas osutatud kvalitatiivne teave. Mis puudutab portfellihaldust, siis portfellid ei sisaldu koguvaras delegeeritud määruse artikli 10 lõike 3 tähenduses. Seepärast ei tule nende varade kohta selles etapis andmeid avalikustada. Ehkki vastutustundlik investeerimistegevus ja ESG tegurite hindamine on osa portfellihalduse protsessi käigus tehtavast investeeringute analüüsimisest, ei lähtu pank praegu EL-i keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumitest. Allpool tabelis on esitatud ülevaade meie portfelli vasta- vusest EL i taksonoomia keskkonnaeesmärkidele, mis on seotud kliimamuutuste leevendamisega ja nendega kohanemisega. Taksonoomias Taksonoomias käsitletud käsitlemata Hõlmatus, % Art 10 3a Koguvarad 889 035 5 955 898 13,0% sh kauplemisportfell ja pankadevahelised nõudelaenud koguvarades - 113 026 1,7% 3b Valitsused ja keskpangad - 3 874 284 56,6% Tuletisinstrumentide koguriskipositsioon - - 0,0% Selliste ettevõtete koguriskipositsioon, kelle suhtes ei kohaldata NFRD direktiivi nõudeid - 12 380 0,2%

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 41 Grupi tasand LHV Group liigitab ennast mittefinantsettevõtjaks ja peab seega vastavalt delegeeritud määruse artikli 10 lõikele 2 avalikustama üksnes taksonoomias käsitletud ja taksonoomias käsitlemata majandustegevuse osakaalu oma kogukäibes ning kapitalikulude ja tegevuskulude kogusummas ja I lisa punktis 1.2 osutatud kvalitatiivse teabe, mis on avalikustamise seisukohast asjakohane. LHV Groupi tütarettevõtted LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus omaette ei kuulu direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohaldamisalasse. Sellepärast esitavad nad delegeeritud määruse artikli 10 lõikega 2 ette nähtud vajaliku aruandluse Grupi tasandil. LHV Varahalduse tegevuse seotus EL-i taksonoomias käsitletud majandustegevusega LHV Varahalduse taksonoomiaga hõlmatud majanduste- gevuse osa on 0%. Seejuures on võetud arvesse mõiste „taksonoomias käsitletud majandustegevus“ määratlust delegeeritud määruses. Määratluses osutatakse sõelum- iskriteeriumidele, mis on praegu avaldatud üksnes kahe keskkonnaeesmärgi kohta: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. Nende sõelumiskritee- riumide kontekstis ei ole varahaldusteenuseid kirjeldatud. Kuna ülejäänud nelja keskkonnaeesmärgi sõelumiskritee- riumid ei ole veel jõustunud, ei saa LHV Varahaldus veel nende alusel oma tegevust hinnata. Kuna fonde ja muid ﬁnantsinvesteeringuid ei ole arvesse võetud, tuleks kõnealusel avalikustamisel kajastada üksnes LHV Varahalduse teenustasutulu. LHV Varahalduse fondide varade investeerimisel võetakse siiski arvesse ESG põhimõtteid sel määral ja sellisel viisil, nagu on ette nähtud vastutustundliku investeerimise põhimõtetega. Käive on määratletud jõustunud kindlustuslepingute kindlustuspreemiate mahuna. Kapitalinõuete arvutamisel on kasutatud Solventsus II standardvalemeid. Ettevõtte kulud (sh püsikulud ja teenustasud) on jagatud käibega. 5.3.6 GRI sisujuht ja ESG mõõdikud Aruanne on koostatud kooskõlas globaalse aruandlusal- gatuse GRI standardite põhinõuetega (Core Option). Kuna GRI ei sisalda piisavalt ﬁnantssektoripõhiseid näitajaid, mis võimaldaksid portfelli mõjudest ülevaate anda, oleme lisaks kasutanud mitmesuguseid GRI-väliseid näitajaid. Viimased on jaotatud oluliste teemade järgi ja esitatud järgnevas GRI sisujuhis, et anda terviklik ülevaade kõigist peamistest aruandes käsitletud ESG ja jätkusuutlikkuse näitajatest. Müügitulu Osakaal Kapitalinõuded Osakaal Kulud Osakaal Maismaasõidukite kindlustus 1 552 051 23,00% 921 840 22,80% 462 130 23,00% Tule- ja muu varakahju kindlustus 1 283 003 19,00% 1 308 213 32,40% 382 020 19,00% Muud kindlustusliigid kokku 3 911 677 58,00% 1 810 710 44,80% 1 164 720 58,00% Kokku 6 746 731 100,00% 4 040 763 100,00% 2 008 871 100,00% LHV Kindlustuse tegevuse seotus EL-i taksonoomias käsitletud majandustegevusega

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 42 GRI standard Nr Avalikustamine Asukoht aruandes ja/või selgitus Vt osad: Alus (GRI 101: 2016) Üldine avalikustamine (GRI 102:2016) Organisatsiooni proﬁil 102-1 Organisatsiooni nimi • Ärinimi • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ 102-2 Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused • Tegevusaruanne • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ • „Ärivaldkondade tegevused“ 102-3 Peakontori asukoht • Aadress • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ 102-4 Tegevuse asukoht • Aadress • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ 102-5 Omanikusuhete iseloom ja õiguslik vorm • Õiguslik vorm, „Üldkoosolek“ • Omanikusuhted, „LHV emiteeritud aktsiad ja võlakirjad“ • Õiguslik vorm, lisa 1 „Üldine informatsioon“ • Lisa 6 „Tütarettevõtted ja ﬁrmaväärtus“ 102-6 Teenindatavad turud • Strateegia • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ 102-7 Organisatsiooni suurus • Strateegia • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ 102-8 Teave töötajate ja muude töötegijate kohta • Strateegia • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ 102-9 Tarneahel • „Rohelise kontori tegevused“ 102-10 Ettevõtte ja selle tarneahela olulised muutused • „Rohelise kontori tegevused“ 102-11 Ettevaatuspõhimõte • „Krediidiriski mõjutavad ESG riskid“ 102-12 Välised algatused • „Globaalsed jätkusuutlikkuse raamistikud“ • „Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis“ 102-13 Ühingute liikmesus • „Globaalsed jätkusuutlikkuse raamistikud“ • „Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis“ Strateegia 102-14 Kõrgema juhtkonna avaldus • Tegevjuhi pöördumine • Tegevjuhi ülevaade jätkusuutlikkusest Eetika ja ausus 102-16 Väärtused, põhimõtted, standardid • „LHV Groupi juhtimine“ ja käitumisnormid 102-17 Nõustamine eetikaküsimustes ja • „Võrdõiguslikkus ja eetikaprobleemide käsitlemine diskrimineerimisest hoidumine“

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 43 Juhtimine 102-18 Juhtimisstruktuur • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ Sidusrühmade kaasamine 102-40 Sidusrühmade loetelu • „Koostöö sidusrühmadega“ • „Sidusrühmade kaasamine“ 102-41 Kollektiivlepingud • „Kaasav töökoht“ 102-42 Sidusrühmade tuvastamine ja valimine • „Koostöö sidusrühmadega“ 102-43 Sidusrühmade kaasamise viisid 102-44 Põhiteemad ja tõstatatud probleemid Aruandlustava 102-45 Konsolideeritud ﬁnantsaruandes • Lisa 1 „Üldine informatsioon“ hõlmatud ettevõtted 102-46 Aruande sisu määratlemine ja • „ESG ja jätkusuutlikkuse teema piiritlemine olulised aspektid“ • GRI 102-47 Oluliste teemade loetelu • „ESG strateegia ja olulisus“ 102-49 Muudatused aruandluses • Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest. Koostamise alused 102-50 Aruandeperiood 01.2021-12.2021 102-51 Eelmise aruande kuupäev 17.02.2021 102-52 Aruandlustsükkel Aastane 102-53 Kontaktandmed aruande kohta küsimuste info@lhv.ee esitamiseks 102-54 GRI standarditele vastava aruandluse nõuded • „Globaalsed jätkusuutlikkuse raamistikud – GRI“ • GRI sisujuht 102-55 GRI sisujuht • GRI sisujuht ja ESG mõõdikud 102-56 Väline kinnitus • Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 44 Olulise mõju valdkonnad 1. Kliima ja elurikkus Portfellimõju kliimale ja elurikkusele (GRI-väline avalikustamine) Vt osad: Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „ESG strateegia ja olulisus“ (GRI 103: 2016) • „Panus kestlikku arengusse“ • „Sidusrühmade kaasamine. Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis“ • „ESG juhtimine“ • „Mõjuvaldkondade juhtimine. Keskkond“ Heited (GRI 305: 2016) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „Meie CO2 jalajälg“ (GRI 103: 2016) 305-1 Otsene (1. valdkond) kasvuhoonegaaside heide 305-2 Kaudne (2. valdkond) kasvuhoonegaaside heide (energia) 305-3 Muu kaudne (3. valdkond) Piiratud kontoritegevusega kasvuhoonegaaside heide 305-4 Kasvuhoonegaaside heitemahukus Piiratud kontoritegevusega Jäätmed (GRI 306:2020) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „Meie CO2 jalajälg“ (GRI 103:2016) 306-3 Jäätmeteke Vesi ja heitveed (GRI 303: 2018) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „Meie CO2 jalajälg“ (GRI 103: 2016) 303-5 Veetarbimine 2. Ringmajandus Portfelli mõju ringmajandusele (GRI-väline avalikustamine) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „Panus kestlikku arengusse“ (GRI 103: 2016) • „ESG juhtimine“ • „Mõjuvaldkondade juhtimine. Keskkond“ 3. Kaasav ja sidus majandus Kaudsed majanduslikud mõjud (GRI 203: 2016) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „ESG strateegia ja olulisus“ (GRI 103: 2016) • „Panus kestlikku arengusse“ • „Sidusrühmade kaasamine. Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis“ • „ESG juhtimine“ • „Mõjuvaldkondade juhtimine. Sotsiaalvaldkond 203-2 Olulised kaudsed majanduslikud mõjud • „Sotsiaalne vastutus“ • „Finantskirjaoskus“ • „Sponsorlus“ • „Sotsiaalne mõju müügi ja kanalite kaudu“

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 45 4. Finantskirjaoskus ja majanduslik kindlustunne Kaudsed majanduslikud mõjud (GRI 203: 2016) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „ESG strateegia ja olulisus“ (GRI 103: 2016) • „Panus kestlikku arengusse“ • „Sidusrühmade kaasamine. Juhtroll jätkusuutliku äritegevuse arendamisel Eestis“ • „ESG juhtimine“ • „Mõjuvaldkondade juhtimine. Sotsiaalvaldkond“ 203-2 Olulised kaudsed majanduslikud mõjud • „Sotsiaalne vastutus“ • „Finantskirjaoskus“ • „Sponsorlus“ • „Sotsiaalne mõju müügi ja kanalite kaudu“ 5. Aus ja läbipaistev organisatsioonikultuur Korruptsioonivastane võitlus (GRI 205:206) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • GRI sisujuht (GRI 103: 2016) 205-3 Kinnitatud korruptsioonijuhtumid 0 ja võetud meetmed Sotsiaalmajanduslik nõuetelevastavus (GRI 419: 2016) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „ESG juhtimine“ (GRI 103: 2016) • „Mõjuvaldkondade juhtimine. Juhtimine“ • „Mõjuvaldkondade juhtimine. Sotsiaalvaldkond“ • „Juhtimine. Vastutustundlik juhtimiskultuur“ • Ühingujuhtimise aruanne 419-1 Mittevastavus sotsiaal- ja Puudub majandusvaldkonna õigusaktidele Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „ESG juhtimine“ (GRI 103: 2016) • „Mõjuvaldkondade juhtimine. Sotsiaalvaldkond“ • „Meie ühiskondlik mõju tööandjana. Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimisest hoidumine“ 405-1 Mitmekesisus juhtorganite liikmete • „Võrdõiguslikkus ja ja töötajate seas diskrimineerimisest hoidumine“ • GRI sisujuht ja ESG mõõdikud 405-2 Naiste ja meeste põhipalga • „Võrdõiguslikkus ja ja töötasu suhe diskrimineerimisest hoidumine“ • GRI sisujuht ja ESG mõõdikud Sidusrühmade kaasamine (GRI-väline avalikustamine) Juhtimisviis 103-1 kuni 103-3 • „ESG strateegia ja olulisus. (GRI 103-2016) Koostöö sidusrühmadega“ • „Sidusrühmade kaasamine“ • „Sidusrühmade kaasamine ESG ja jätkusuutlikkuse olulisuse analüüsi ja strateegiaprotsessi“ • „ESG juhtimine“

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 46 ESG Peamised tulemusnäitajad 1. Kliima ja elurikkus Diiselkütusega autode liisingu osakaal sõidukiliisingu portfellis (€) 38,39% 46,18% Rohelise autoliisingu osakaal sõidukiliisingu portfellis (€) 2,77% 1,73% Keskmine CO2 ekvivalent autoliisingu portfellis (gCO2/km) 134,86 140,83 FSC sertiﬁkaadiga klientide osakaal 0,8% 0,8% A ja kõrgema energiaklassiga hoonete ja passiivmajade osakaal kindlustusportfellis 3% - Kodulaenuportfell energiaklasside kaupa (uued müügid alates 2021. aasta juulist) C - Energiaklassi osakaal kodulaenuportfellis (alates 2021. aasta juulist) 5,9% - A energiaklassi osakaal kodulaenuportfellis (uued müügid alates 2021. aasta juulist) 12,9% - Hoonete renoveerimiseks antud kodulaenude osakaal 4,85% 3,29% Hoonete renoveerimiseks antud eralaenude osakaal 8,18% 8,67% Hoonete renoveerimiseks antud mikrolaenude osakaal 3,12% 2,66% Hoonete renoveerimiseks antud VKE-de laenude osakaal 10,26% 7,68% Kodulaenud väljaspool Harjumaad 32,5% 32,9% Roheliste kodulaenude osakaal kodulaenude koguportfellis 2,1% - Biometaanitööstusele antud laenude osakaal ettevõttepanganduse laenuportfellis 0,35% 1,25% Päikeseenergiatööstusele antud laenude osakaal ettevõttepanganduse krediidiportfellis 2,34% 2% Tuuleenergiatööstusele antud laenude osakaal ettevõttepanganduse krediidiportfellis 0,27% - Taastuvenergia tootmise osakaal ettevõttepanganduse portfellis 2,96% - Taastuvenergia laenude osakaal VKE-de portfellis 4,8% 5,6% Päikeseparkide laenude osakaal VKE-de portfellis 4,8% 5,5% EMAS-i sertiﬁkaatide osakaal 2,7% 3,4% Keskkonnamõju juhtimise sertiﬁkaadiga (EMAS, ISO) klientide osakaal 2,7% (EMAS) - Põllumajandusprojektide osakaal ettevõttepanganduse laenuportfellis 3,9% 5,6% Rohelise kodukindlustuse osakaal kogu kindlustusportfellis 2,24% - Rohelise kaskokindlustuse osakaal kogu kindlustusportfellis 2,14% - 2. Kaasav ja sidus majandus Digitaalsete kanalite kasutamine erinevates kliendigruppides 64,48% 60,28% Väljaspool Harju maakonda registreeritud ettevõtetele antud laenude maht 38,6% 43,8% Väljaspool suurlinnu (Tallinn, Pärnu, Tartu) asuva jaekliendibaasi maht 32,1% 31,3% Taotluste heakskiitmise määr 52,94% 55,13% Väljaspool suurlinnu (Tallinn, Pärnu, Tartu) antud jaelaenude maht 21,8% 21,5% Haridus- ja avaliku halduse projektide osakaal ettevõttepanganduse laenuportfellis 6,2% 10,3% Kohalike omavalitsuste osakaal ettevõttepanganduse laenuportfellis 5,9% 9,0% 3. Finantskirjaoskus ja majanduslik kindlustunne Noorte (kuni 26aastaste) hõlmatus investeerimistoodete lepingutega 45,7% 29,8% Selliste klientide osakaal, kelle emakeel ei ole eesti keel 15,3% 13,9% Investeerimistoodete kasutamise osakaal klientide hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel 22,8% 17,8% Investeerimisteenuste lepinguga erakliendid 41,1% 30,8% Kasvukonto lepinguga erakliendid 14,9% 10,1% Investeerimiskooli osalejate koguarv 12 000 7 420 II pensionisammast omavate klientide arv 138 443 - III pensionisammast omavate klientide arv 30 297 - Mikrolaenude arv 1 001 948 4. Aus ja läbipaistev organisatsioonikultuur Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja võetud meetmed 0 0 Kliendirahuolu indeks 95,8% 94,9% Äriühingu vastu käimas olevate kohtumenetluste arv aasta lõpu seisuga 1 0 Naistöötajate osakaal LHV Groupis 63% 60% Naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel 46,1% 44,8% Tegevjuhi palga suhe LHV täistööajaga töötaja mediaanpalka 5,26 5,26 Töötajate rahuloluindeks 4,5 4,6

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 47 Käesolev aruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega, annab ülevaate AS-i LHV Group (edaspidi LHV) juhtimisest ja juhtimise vastavusest Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi soovitus- likule juhendile „Hea ühingujuhtimise tava“. LHV järgib head ühingujuhtimise tava, välja arvatud juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti. 1. Üldkoosolek LHV on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek on LHV kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Üldkoosoleku esmased ülesanded on põhikirja muutmine, aktsiakapitali suuren- damine ja vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine, nõukogu liikmete valimine ja volituste piken- damine, nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi kinnitamine, audiitori(te) arvu määramine, audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta, üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku hiljemalt kuue kuu jooksul majandu- saasta lõppemisest. Korralise ja erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat. Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne üldkoosolekut. Materjalid tehakse kättesaadavaks LHV veebilehel. Aktsio- näridele antakse võimalus enne üldkoosoleku toimumise päeva esitada küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta ning hääletada elektrooniliselt üldkoosoleku päeva- korras olevate eelnõude üle. Sel juhul tuleb luua aktsionä- ridele, kes ei soovi isiklikult koosolekul osaleda, võimalus jälgida koosolekut videoülekandes. Üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu ei ole tehtud võimalikuks sidevahendite kaudu, kuna selleks on puudunud sobilik lahendus. LHV-l on valmisolek tagada aktsionäridele üldkoosolekust osavõtt tehniliselt turvaliste elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata, olles lisanud sellise võimaluse põhikirja. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse aktsiaraamatu alusel seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. 2021. aastal toimus kaks aktsionäride üldkoosolekut. 24. märtsil toimus korraline üldkoosolek, kus kinnitati 2020. aasta majandusaasta aruanne ja jaotati 2020. aasta majandusaasta kasum, sealhulgas otsustati dividendide maksmine. Lisaks anti ülevaade 2021. aasta esimese kahe kuu majandustulemustest, ärikeskkonnast ja viieaas- tasest ﬁnantsprognoosist. 23. augustil toimus erakorraline üldkoosolek, kus kiideti heaks aktsiakapitali suurendamine ja anti ülevaade 2021. aasta ﬁnantsplaanist. Mõlemad 2021. aastal toimunud aktsionäride üldkoos- olekud toimusid eesti keeles ja koosolekuid juhatas AS-i LHV Pank juriidilise osakonna juht Daniel Haab, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri ja juhatusele ettevõtte tegevuse kohta küsimuste esitamise korda. Korralisel üldkoosolekul osalesid juhatuse liige Madis Toomsalu ja nõukogu esimees Rain Lõhmus. Nõukogu liige Heldur Meerits oli esindatud volituse alusel ja teised nõukogu liikmed, st Andres Viisemann, Tiina Mõis, Raivo Hein, Sten Tamkivi ja Tauno Tats, hääletasid elektroonselt. Kohal oli ka audiitor Eero Kaup (KPMG). Erakorralisel üldkoosolekul osalesid juhatuse liige Madis Toomsalu, nõukogu esimees Rain Lõhmus ja nõukogu liige Heldur Meerits. Nõukogu liige Andres Viisemann oli esindatud volituse alusel ning nõukogu liikmed Raivo Hein, Sten Tamkivi ja Tauno Tats hääletasid elektroonselt. Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsii- ﬁlisi kontrolliõigusi ja hääleõigusi. LHV ei ole teadlik aktsio- näride vaheliste kokkulepete olemasolust, mis käsitleksid aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist. Ainus olulist osalust omav aktsionär on Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud, omades kokku 22,68% aktsiakapitalist. Ühingujuhtimise aruanne

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 48 2. Juhatus 2.1. Juhatuse koosseis ja ülesanded Juhatus on LHV juhtimisorgan, mis esindab ja juhib LHV-d. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Juhatuse liikmeteks valitakse isikud, kellel on juhatuses osalemiseks ja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, juhatuse töökorrast ja muudest sise-ees- kirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ametikohale vastavalt LHV juhtorgani liikmete ja võtmeisikute hindamise eeskirjale, arvestades LHV tegevuse eripäradega. Vastavalt LHV põhikirjale koosneb juhatus ühest kuni viiest liikmest. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Juhul, kui LHV juhatusel on üle kahe liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teavitades sellest nõukogu. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. LHV juhatus on hetkel moodustatud üheliikmelisena ja juhatuse liige on Madis Toomsalu. Nõukogu on sõlminud Madis Toomsaluga juhatuse liikme lepingu. Nõukogu otsustab juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted ja kompensatsioonid juhatuse liikme lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul. Juhatuse liikme ametiaega pikendati 2021. aastal kuni 30. märtsini 2026. Juhatus teostab igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes LHV ja aktsionäride parimatest huvidest ning jättes kõrvale isiklikud huvid. Juhatuse liikme ülesandeks on LHV igapäevane juhtimine ja ettevõtte esindamine, samuti LHV tegutsemise suunamine välisturgudel ja suhtlemine investoritega, LHV strateegia väljatöötamise koordinee- rimine ja selle rakendamine LHV suuremate tütarettevõtete nõukogu esimehena. Juhatus tagab LHV tegevusvaldkonnast lähtudes LHV tegevuses sobiva riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise. LHV sisekontrolli süsteem hõlmab kõiki tegevusi, mida viivad ellu LHV nõukogu, juhtkond ja töötajad, et tagada tegevuse tõhusus, adekvaatne riskide juhtimine, nii sise- kui ka välisaruandluse usaldusväärsus ja vastavus tegelikkusele, kõikide õigusaktide tingimusteta täitmine. Sisekontrolli süsteem katab kõiki äri-, tugi- ja kontrolliüksuseid. LHV riskijuhtimise eesmärgiks on riske ära tunda, neid õigesti mõõta ning juhtida. Laiemas plaanis on riskijuhtimise eesmärgiks ettevõtte väärtuse suurendamine kahjude minimiseerimise ning tulemuste volatiilsuse vähendamise kaudu. Riskijuhtimine baseerub LHV-s tugeval riskikultuuril ning on üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel. Esimene kaitseliin ehk ärivaldkonnad vastutab riskide võtmise ning igapäevase riskijuhtimise eest. Teine kaitseliin ehk riskijuhtimise ja vastavuskontrolli valdkond vastutab riskijuhtimise metoodikate väljatöö- tamise ja riskiaruandluse eest. Kolmas kaitseliin, st siseaudit teostab sõltumatut järelevalvet kogu organisatsioonile. 2.2. Juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted LHV tasustamise põhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja seadusega vastavuses oleva tasustamise korraldamine. Juhatuse tasustamise põhimõtete ja töötasude üle on otsustamisõigus nõukogul. Töötasukomitee vaatab kord aastas üle juhatuse tasustamise alused. Juhatuse tegevuse hindamisel võtab töötasukomitee eelkõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid ja tegevust, samuti LHV majanduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuundi võrdluses samasse majandus- sektorisse kuuluvate äriühingute samade näitajatega. Juhatuse liikme tasu, kaasa arvatud optsiooniprogramm, peab olema selline, mis motiveerib isikut tegutsema LHV parimates huvides. Juhatuse liikmete põhipalk ja tasusta- mispõhimõtted sätestatakse vastavate isikutega sõlmitud töölepingus või juhatuse liikme lepingus. Sisekontrolli ja riskijuhtimist teostatavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltu- matuse ja objektiivsuse riskijuhtimise/sisekontrolliga seotud ülesannete täitmisel. Nimetatud töötajate tasustamine ei tohi oleneda kontrollitavate valdkondade tulemustest. Seatud eesmärgid peavad olema kirjeldatud üksiktöötaja tasandil. LHV juhindub tulemuste mõõtmiseks kasutatavate peamiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete ning riski hindamise mõõdikute seadmisel järgmistest põhimõtetest: • LHV poolt väljatöötatud tulemuskriteeriumid ei tohi stimuleerida ülemäärast riskide võtmist või ebasobivate toodete müüki. • Tulemuskriteeriumid ei tohi sisaldada üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (näiteks kasum, tulud, tootlikkus, kulud ja mahunäitajad) või turupõhiseid näitajaid (näiteks aktsia hind või võlakirjade tootlus) vaid peavad olema korrigeeritud riskipõhiste näitajatega (näiteks kapitali adekvaatsus, likviidsus).

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 49 • Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema võimalikult tihedalt seotud kindlaksmääratud töötajaga, kelle tulemusi mõõdetakse, tehtavate otsustega ning peaksid tagama, et tasude määramise protsessil on töötajate käitumisele asjakohane mõju. • Tulemuskriteeriumite väljatöötamisel tuleb kasutada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid ning samuti absoluutseid ja suhtelisi kriteeriumeid asjakohaselt tasakaalustatuna. • Kvantitatiivsed kriteeriumid peavad hõlmama ajavahemikku, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse töötajate või äriüksuste võetud riske, ning need peaksid olema riskiga korrigeeritud ja sisaldama majandusliku tõhususe mõõdikuid. • Kvalitatiivsete kriteeriumide näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, klientide rahulolu, riskijuhtimispoliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste eeskirjade täitmine, juhtimisoskus, meeskonnatöö, loovus, motivatsioon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli funktsiooni täitjatega. LHV rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optsiooniprogrammi. Juhatuse liikmete, tippjuhtkonna ja optsiooniprogrammi lisatud võtmeisikute (sh juhatuse liikmega võrdsustatud töötajate) põhipalgale lisandub iga-aastane tulemustasu, mille suurus või väljas- tamine on vastavuses individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmise või mittetäitmisega. Tulemustasu alumine piir on 0 eurot ning ülemine piir aktsionäride poolt kinnitatud 200% aastapalgast. Finantsplaani täitmisel väljastatakse reeglina optsioone kahe protsendi ulatuses LHV aktsiate koguarvust. Optsiooniprogrammi tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse. Tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Juhatuse liikme lahkumishüvitis on seotud tema varasemate töötulemustega. Lahkumishüvitist juhatuse liikmele ei maksta, kui sellega kahjustatakse LHV huve. Lahkumis- hüvitise suurus peab peegeldama aja jooksul saavutatud tulemusi ja olema vastavuses töötasu suurusega. LHV juhatus on hetkel moodustatud üheliikmelisena ja juhatuse liikmele Madis Toomsalule on juhatuse liikme lepingu kohaselt 2021. aastal makstud kuutasu 13 tuhat eurot ning aastatasu kogusummas 156 tuhat eurot. Tulemustasuna on LHV juhatuse liikmel Madis Toomsalu võimalik 2019., 2020. ja 2021. aastal väljastatud optsioonide eest kokku saada 104 419 AS-i LHV Group aktsiat, täien- davaid boonuseid ja soodustusi LHV juhatuse liikmel ei ole. LHV kõikide ettevõtete (ka LHV Groupi) juhtkonnale on makstud palka ja muid kompensatsioone koos maksudega kogusummas 2101 tuhat eurot (2020: 1768 tuhat eurot). LHV tütarettevõtete juhatuse liikmete töötasud/palgad ja kompensatsioonid on ülaltoodud kogusummas kajastatud. 2021. aasta lõpu seisuga oli AS-i LHV Pank juhatus kuueliik- meline, AS-i LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte) juhatus üheliikmeline, AS-i LHV Varahaldus juhatus kaheliik- meline, AS-i LHV Kindlustus juhatus kaheliikmeline ja LHV UK Limited juhtorgan neljaliikmeline. 2.3. Huvide konﬂiktid Juhatus esitab kord aastas majanduslike huvide ja majan- duslike huvide konﬂiktide deklaratsiooni. Huvide konﬂikte ei ole esinenud, mistõttu pole vastavaid parandusmeetmeid rakendatud. LHV ja juhatuse, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel toimuvad tehingud ja nende tingimused peavad olema eelnevalt nõukogu poolt heakskiidetud. 2021. aastal ei sõlmitud selliseid tehinguid juhatuse liikme, tema lähendaste või temaga seotud isikute ja LHV vahel, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest. LHV juhatuse liige Madis Toomsalu ei ole teiste emitentide juhatuse ega nõukogu liige. Talle ei ole antud volitusi aktsiaid emiteerida ja tagasi osta. 3. Nõukogu 3.1 Nõukogu koosseis ja ülesanded Nõukogu on LHV juhtimisorgan, mis planeerib LHV tegevust ja korraldab LHV juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapä- raselt üle LHV strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogul on viis kuni seitse liiget. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Nõukogu liikmed valivad enda seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu liikmete valimine ja volituste pikendamine kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse. Nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on nõukogus osalemiseks ja nõukogu liikme ülesannete täitmiseks piisavad teadmised ja kogemused ning kes vastavad LHV põhikirjast, nõukogu töökorrast ja muudest sise-ees- kirjadest ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Enne ametisse nimetamist hinnatakse isiku sobivust ameti- kohale vastavalt LHV juhtorgani liikmete ja võtmeisikute hindamise eeskirjale, arvestades LHV tegevuse eripä- radega.LHV nõukogu liikmed on Rain Lõhmus (esimees), Andres Viisemann, Tiina Mõis, Heldur Meerits, Raivo Hein, Tauno Tats ja Sten Tamkivi. Nõukogu liikmete volitused

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 50 kehtivad kuni 29. märtsini 2023. aastal. 2021. aastal toimus üksteist korralist nõukogu koosolekut ja neljal korral võeti otsused vastu elektrooniliselt. 2021. aastal osalesid 10 nõukogu koosolekul kõik nõukogu liikmed ja ühelt nõukogu koosolekult puudus Tiina Mõis. Nõukogu on moodustanud neli komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, töötasu, riskide ja juhtkonna liikmete valikuga seotud küsimustes vastavalt käesoleva aruande punktides 3.3 – 3.6 kirjeldatule. 2021. aasta koosolekute raames sai nõukogu regulaarseid ülevaateid LHV ning selle tütarettevõtete tegevus- ja ﬁnantstulemustest, seonduvate valdkondade tegevustest, arengutest ja tulemustest. Kvartaalselt vaadati üle riskiaruanded ja siseaudiitori aruanded. Nõukogu kinnitas 2021. aasta esimeses kvartalis 2020. aasta majandusaasta aruande, nõukogu tegevusaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku ning tegi ettepaneku maksta dividende netosummas 29 senti aktsia kohta. Kinnitati 2021. aasta ﬁnants- ja kapitaliplaan, kapitali eesmärgid, samuti 5 aasta finantsprognoos ja finantskalender. Veebruaris kinnitati optsioonide hinnastamine ja aktsiaoptsioonide väljastamine 2020. aasta tulemuste eest ning optsioonide realiseerimine. Aprillis kiideti heaks LHV aktsiakapitali suurendamine seoses töötajate optsiooniprogrammi realiseerimisega ja esitati märkimise tulemused. Märtsis pikendati tööta- sukomitee liikmete ametiaega ning anti nõusolek inves- teerida Ühendkuningriigi ﬁnantsettevõttesse Bank North ja omandada ettevõttes osalus, mis sai teoks augustis. Mais otsustati lõpetada tütarettevõtte OÜ Cuber Technology tegevus ja algatada likvideerimismenetlus, mis viidi lõpule 2021. aasta lõpus. Juulis tegi nõukogu aktsionäridele ettepaneku suurendada LHV aktsiakapitali ja kutsuda augustis kokku erakorralise üldkoosoleku ning kinnitas hiljem märkimishinna, uute aktsiate märkimistulemused ning emissiooni mahu ja jaotuse. Peale selle ajakohastati augustis 2021. aasta ﬁnantsplaani prognoositust parema makromajandusliku olukorra ja klientide suure aktiivsuse tõttu, mis tõi kaasa prognoosi edestavad ﬁnantstulemused. Nõukogu tavapärane augustikuine koosolek keskendus LHV ja selle tütarettevõtete strateegia arutelule. Aasta jooksul tehti ka mõned kapitalitehingud, näiteks kinnitas nõukogu jaanuaris ja veebruaris eelisnõudeõiguseta allutamata võlakirjade (ingl senior non-preferred bonds) emissiooni ja septembris tagamata allutamata võlakirjade (ingl senior unsecured bonds) emissiooni. Oktoobris võeti vastu otsus luua nimetamiskomitee LHV tasandil, mille tingis vajadus hinnata juhtorganite liikmete individuaalset ja kollektiivset sobivust ka LHV tasandil; seejärel hindamine toimus ja nõukogu kinnitas selle tulemused novembris. Novembris pikendas nõukogu ka Madis Toomsalu LHV juhatuse liikme volitusi. 2021. aasta neljandas kvartalis kiideti heaks ka tütarettevõtete AS LHV Pank ja LHV UK Limited aktsiakapitali suurendamine. Aasta jooksul vaadati läbi, ajakohastati ja kinnitati mitu LHV ja tema tütarette- võtete tegevuskorda, poliitikat ja sise-eeskirja. 3.2 Nõukogu tasustamispõhimõtted ja huvide konﬂiktid Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades muuhulgas nõukogu tööülesandeid ja nende ulatust, samuti osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu kui juhtorgani tegevuses. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. Aktsionäride üldkoosolek on otsustanud määrata nõukogu liikmetele brutotasu 1500 eurot iga nõukogu koosoleku eest, millel liige osaleb. Nõukogu liikmele makstav tasu makstakse välja hiljemalt nõukogu koosolekule järgneval tööpäeval. Eraldi lisa- või tulemustasusid või täiendavaid boonuseid ega soodustusi ei ole kehtestatud. 2021. aastal on makstud LHV nõukogule tasusid kogusummas 114 tuhat eurot (koos kõigi maksudega), millest 10 nõukogu liiget said 16,5 tuhat eurot ja ühelt koosolekult puudunud üks liige sai 15 tuhat eurot. Selguse mõttes peab LHV oluliseks märkida, et nõukogu liikme Andres Viisemanni puhul rakendab LHV pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optsioo- niprogrammi tulenevalt tema tegutsemisest LHV tütaret- tevõtte AS LHV Varahaldus pensionifondide juhina. Tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Andres Viisemannil on võimalik 2019., 2020. ja 2021. aastal väljastatud optsioonide eest kokku märkida 13 438 AS-i LHV Group aktsiat. Nõukogu liikmed esitavad kord aastas majanduslike huvide ja majanduslike huvide konfliktide deklaratsiooni. 2021. aastal ei sõlmitud LHV ja nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid, samuti ei ole selliseid kehtivaid lepinguid varasematest perioodidest. Huvide konﬂikti ei ole esinenud, mistõttu pole vastavaid parandusmeetmeid rakendatud. 3.3 Auditikomitee Auditikomitee on nõukogu moodustatud nõuandev organ raamatupidamise ja aruandluse (sh eelarve koostamise protsessi), audiitorkontrolli, riski- ja kapitalijuhtimise, sisekontrollisüsteemi ja siseauditi tõhusa toimimise üle järelevalve teostamiseks. Samuti tegevuse seadusandluse nõuetele vastavuse tagamise osas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses eelkõige Audiitortegevuse seadusest ja LHV nõukogu kinnitatud töökorrast.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 51 Auditikomitee ülesanne on muuhulgas jälgida ja analüüsida protsesse, mis peavad tagama igakuiste aruannete ning aastaaruande korrektse ja efektiivse koostamise, Grupi ettevõtete majandusaasta aruannete audiitorkontrolli protsessi tõhususe ning audiitorettevõtja ja seda seaduse alusel esindava vandeaudiitori sõltumatuse ja tegevuse vastavuse audiitortegevuse seaduse nõuetele. Auditikomitee kohustus on teha nõukogule ettepanekud ja anda soovitusi audiitorettevõtja nimetamiseks või tagasi- kutsumiseks, siseaudiitori nimetamiseks või tagasikut- sumiseks, probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks organisatsioonis ning tegevuse vastavuse tagamiseks õigusaktidele ja heale tavale. Auditikomiteesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Auditikomitee liikmed valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks eesmärgiga saavutada kompetentside mitme- kesisus ja liikmete sõltumatus. Auditikomiteesse valitakse isikud, kes on LHV-st piisavalt sõltumatud, et oma rolli tõhusalt täita ja kellest vähemalt kaks liiget on raamatupidamis-, rahandus- või õiguseks- perdid. LHV töötaja, juhatuse liige, siseaudiitor, prokurist või auditeerimisteenuse pakkuja ei tohi olla auditikomitee liikmeks. Auditikomitee liikme ametisse nimetamiseks on nõutav kandidaadi kirjalik nõusolek. Auditikomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu. Auditikomiteesse kuuluvad Kristel Aarna, Tauno Tats ja Urmas Peiker (esimees). Auditikomitee liikmete volitused kehtivad kuni 31. märtsini 2023. aastal. Täpsem info auditi- komitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande osas „LHV Groupi juhtimine“. LHV auditikomitee liikmele makstav brutotasu on 500 eurot kuus. Vastavalt töökorrale on auditikomitee töövormiks vähemalt kvartaalsed koosolekud, kuid 2021. aastal kohtus auditi- komitee 11 korral. Lisaks peeti kahel korral arutelusid ja võeti vastu otsuseid elektrooniliselt. Kuuel koosolekul andsid riskijuhtimise valdkonna esindajad auditikomitee liikmetele ülevaate erinevatest riskijuhtimise teemadest, panga ja Grupi riskipositsioonidest ning nende jälgi- miseks ja juhtimiseks kasutatavatest mõõdikutest ja meetmetest, muu hulgas krediidiriski juhtimisest, rahapesu tõkestamisest, IT riskide juhtimisest ja vastavuskontrolli tegevustest. Ühel koosolekul (juunis) andis krediidiriski juht ülevaate ajakohastatud teabest COVID-19 kriisi mõjude ja võetud meetmete kohta ning arutati nende mõjusust. Samal koosolekul arutati ka kinnisvaraturu olukorda ja sellega seotud ohtusid ning mõju LHV-le. Enamikul toimunud koosolekutest käsitleti muude teemade kõrval siseauditi poolt tõstatatud teemasid, eelkõige seoses erinevate auditite aruannetega. Siseaudiitor andis ülevaate valminud siseaudititest. Auditikomitee on tutvunud kõigi siseauditi koostatud aruannetega ja koosolekutel arutati läbi tehtud tähelepanekud ning auditikomitee kujundas oma seisukohad tähelepanekute osas. Aasta esimesel koosolekul kinnitati siseauditi tööplaan 2021. aastaks ja novembris toimunud koosolekul olid arutlusel suunised siseauditi tööplaani kohta 2022. aastaks. Plaan kinnitati 2022. aasta jaanuaris. Neljal koosolekul osales ka välisaudiitor (KPMG). Veebruaris ja märtsis andis välisaudiitor ülevaate 2020. aasta aastaa- ruande auditi protsessist ja tehtud tähelepanekutest. Oktoobris andis KPMG ülevaate 2021. aasta ﬁnantsauditi riskihinnangu ja plaani ning meeskonna ja ajakava kohta. Aasta viimasel koosolekul detsembris esitas välisaudiitor ülevaate vaheauditi käigus tehtud tähelepanekutest. Lisaks andis PwC aprillis ülevaate pandikirjade kontrolli protses- sidest ja nende tulemustest. Kuna KPMG volitused välisaudiitorina 2022. aastal lõpevad, korraldas auditikomitee novembris ja detsembris uue hanke, et nõukogu saaks teha 2022. aasta märtsis toimuvale aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku audiitori valimise kohta. Samuti andis auditikomitee aasta jooksul kinnitusi ja nõusolekuid välisaudiitori poolt spetsiifiliste lisateenuste osutamiseks. Huvide konﬂikte ei ilmnenud. 3.4 Töötasukomitee Töötasukomitee on LHV, AS-i LHV Pank, AS-i LHV Finance ja AS-i LHV Kindlustus nõukogu moodustatud organ nimetatud ettevõtete töötajate ning juhatuse liikmete tasustamise strateegia väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalve teostamiseks. Töötasukomitee ülesandeks on muuhulgas hinnata tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee teeb järelevalvet AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Kindlustus juhatuste liikmete ja töötajate tasustamise üle, hindab tasustamispoliitika rakendamist vähemalt kord aastas, teeb vajadusel ettepanekuid tasustamispõhimõtete ajakohastamiseks ja koostab nõukogule sellekohaseid otsuste eelnõusid. Töötasukomitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes valitakse AS-i LHV Pank nõukogu liikmete hulgast. Tööta- sukomitee liikmed nimetab ametisse ja kutsub tagasi LHV nõukogu. Töötasukomitee liige valitakse ametisse kolmeks aastaks. Töötasukomitee liikme tagasivalimise ja volituste pikendamise kordade arv ei ole piiratud. Töötasukomi- teesse valitakse isikud, kes omavad piisavalt asjakohaseid teadmisi, asjatundlikkust ja töökogemust tasustamispoliitika ja -tavade, riskijuhtimise ja kontrollitegevuse valdkonnas. Töötasukomitee liikmetele makstava tasu suuruse otsustab LHV nõukogu.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 52 Töötasukomitee liikmed on Madis Toomsalu (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 11. aprillini 2024. aastal. Täpsem info töötasukomitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande osas „LHV juhtimine“. Töötasukomitee liikmetele tasu ei maksta. Töötasukomitee kohtus 2021. aastal ühel korral jaanuaris, kui vaadati üle tasustamispoliitika ja tasustamise stratee- gilised põhimõtted, turuvõrdlus, kriitilised ja planeeritud ametikohad 2021. aastaks, ja ühel korral oktoobris võeti otsus vastu elektrooniliselt. Jaanuaris arutleti ja tehti nõukogule ettepanek 2020. aasta tulemuste eest optsioonide saajate ja suuruste kohta, samuti optsioonide hinnastamise ning lahkunud töötajate optsioonide kohta. Lisaks tutvustati 2021. aastal realiseeri- tavaid ja 2018. aastal 2017. aasta tulemuste eest väljastatud optsioone. Üle vaadati tasustamissüsteem, sh LHV ja tütarettevõtete juhatuse liikmete eesmärgid ja töötasud ning juhatuse liikmete ja juhatuse liikmetega võrdsustatud isikute tasustamise põhimõtted ja esitati need nõukogule heakskiitmiseks. Oktoobris kinnitati tasustamissüsteemi muudatus ja esitati see nõukogule. 4. Tasustamispoliitika LHV Groupi ja selle sidusettevõtete (Grupi ettevõtete) tasus- tamispõhimõtteid on kirjeldatud sise-eeskirjas. Grupi ettevõtete tasustamispõhimõtetes puuduvad piirkondlikud erinevused. Olulisim erinevus grupisiseste ettevõtete vahel on see, et AS-is LHV Varahaldus puudub töötasukomitee ja see ettevõte täidab eraldiseisvaid avali- kustamisnõudeid ning LHV UK Limited kohaldab oma tegutsemisriigi nõuetest tulenevaid eeskirju. Grupisiseste ettevõtete tasustamispõhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja seadusega vastavuses oleva tasustamise korraldamine. Tasustamispoliitika laiem eesmärk on strateegia elluviimiseks vajaliku võimekuse, oskuste ja kogemustega töötajate värbamine, töötajate ja aktsionäride huvide ühildamine ning töötajate motivee- rimine ja tõhusa riskijuhtimise tagamine kasvavaks ärite- gevuseks. Tasustamissüsteem koosneb põhipalgast, hüvitistest ja töötajatele suunatud soodustustest. Grupis- isesed ettevõtted ei paku töötajatele turuhinnast madalama hinnaga teenuseid, ei tee tööandja kulul makseid III pensio- nisambasse ega paku selliseid hüvesid nagu tööauto, mobiiltelefon või isiklikuks kasutuseks sülearvuti. Üldine tasustamise strateegia on tagada pikaajaliste eesmärkide täitmiseks motiveeriv töötasu, luues tugeva seose töötasu ja grupisiseste ettevõtete tulemuste vahel. Grupisisesed ettevõtted juhinduvad tulemuste mõõtmiseks kasutatavate peamiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete ning riski hindamise mõõdikute seadmisel järgmistest põhimõtetest: • Tulemuskriteeriumid on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimise põhimõtetega. Väljatöötatud tulemuskriteeriumid peavad silmas pidama grupisiseste ettevõtete pikaajalisi huve, sh ei tohi need stimuleerida ülemäärast riskide võtmist või ebasobivate toodete müüki. • Tulemuskriteeriumid ei sisalda üksnes tegevuse tõhususe näitajaid (näiteks kasum, tulud, tootlikkus, kulud ja mahunäitajad) või turupõhised näitajad (näiteks aktsia hind või võlakirjade tootlus), vaid neid korrigeeritakse riskipõhiste näitajatega (näiteks kapitali adekvaatsus, likviidsus). • Riskide ja tulemuste mõõtmiseks kasutatavad kriteeriumid on võimalikult tihedalt seotud selle töötaja otsustega, kelle tulemusi hinnatakse, ning tagavad, et tasude määramise protsessil on selle töötaja käitumisele asjakohane mõju. Pikaajalist huvi silmas pidades toimub riskikäitumise hindamine ja kontroll üksiktöötaja tasandil. • Tulemuskriteeriumite väljatöötamisel kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid ning samuti absoluutseid ja suhtelisi kriteeriumeid asjakohaselt tasakaalustatuna. • Kvantitatiivsed kriteeriumid katavad ajavahemikku, mis on piisavalt pikk, et võtta arvesse töötajate või äriüksuste võetud riske. Kriteeriumeid korrigeeritakse riskiga ja need sisaldavad majandusliku tasuvuse näitajaid. • Kvalitatiivsete kriteeriumite näiteks on strateegiliste eesmärkide täitmine, klientide rahulolu, riskijuhtimispoliitika järgimine, organisatsioonisiseste ja -väliste eeskirjade täitmine, juhtimisoskus, loovus, motivatsioon ning koostöö teiste äriüksuste ja sisekontrolli funktsiooni täitjatega. Värbamisstrateegia on leida tööturu parimad tegijad, nad kaasata ja neid hoida. Töötasu määramisel on grupisisesed ettevõtted pigem valmis tegema erandeid kui piirama valikuid ametikohast tulenevate rangete töötasuvahe- mikega. Töötajate hoidmiseks kujundavad grupisisesed ettevõtted oma soodustused ja hüved koostöös tööta- jatega. Töötasu määramisel võetakse arvesse: • töötaja pühendumist ja tulemusi, • töö mahtu, • vastutust, • nõutud haridustaset, • juhtimistasandit, • töö intensiivsust, • ametikohal vajalikke teadmisi ja kogemusi,

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 53 • lisahüvitiste olemasolu, • olukorda tööjõuturul, • geograaﬁlise asukoha palgataset, • ametikoha kriitilisust. Töötasu suuruse määramise otsus peab olema objektiivne. Töötasu makstakse vastavalt tööle ja selle väärtusele, mitte lähtuvalt töötaja isikust, soost, vanusest, päritolust vms. Grupisisestes ettevõtetes kehtib üldine põhimõte, et töötajad ei tohi kasutada isiklikke riskimaandamisstra- teegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks tasustamispoliitikasse integreeritud riski maandamise mõju. Tasustamispoliitikat puudutavate otsuste juures arves- tatakse grupisiseste ettevõtete ﬁnantsseisukorda ja kapita- libaasi jätkusuutlikkust. Grupisisesed ettevõtted viivad läbi regulaarset enesehin- damise protseduuri. Enesehindamise eesmärk on kindlaks määrata kõik töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab või võib mõjutada oluliselt grupisiseste ettevõtete riskiproﬁili. Allpool tabelis on loetletud need töötajate grupid koos 2021. aasta muutuv- ja põhitasu komponentide vaheliste suhtarvudega. Enesehindamine toimub sagedusega kord aastas majan- dusaasta alguses. Hindamise ajaline ulatus katab nii möödunud perioodi (sh majandustulemused, riskianalüüs) kui ka võtab arvesse eelseisvat majandusaastat. Enese- hindamise käigus kindlaksmääratud LHV töötajad on kohustatud ühe kalendriaasta jooksul alates optsioonide realiseerimisest hoidma optsioonide aluseks olevaid LHV aktsiaid enda omandis ja neid mitte võõrandama ega mistahes kujul koormama (sh pantima). Kindlaksmääratud töötajatel on keelatud aktsiaväärtuse vähenemise riski teisele osapoolele üle kanda näiteks kindlustuse ja teatavat liiki finantsinstrumentide kaudu. Enesehindamist viiakse läbi, võttes arvesse grupisiseste ettevõtete keerukuse astet, tegevusnäitajaid ja struktuuri. Otsustuspädevus on juhatusel, kes viib läbi analüüsi arutelu vormis juhatuse koosolekul. Enesehindamise algatab personaliosakond, protsessi ja tulemuste vastavust hindab vastavuskontrolli osakond, kelle esindaja viibib ka enesehindamise juures. Töötasukomitee vaatab iga-aastaselt läbi töötajaga seotud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed kriteeriumid ja enesehin- damise protsessi, mille alusel otsuseid tehakse. Enese- hindamise tulemuse vaatab sõltumatult läbi siseaudit, tulemused esitatakse kokkuvõtlikult nõukogule. Aktsiaoptsioonid LHV aktsionärid on heaks kiitnud kaks 2021. aasta jaoks olulist aktsiaoptsiooniprogrammi. 2014. aastal heaks kiidetud juhatuse liikmete ja võtme- töötajate aktsiaoptsiooniprogrammi rakendati kuni 2019. aastani; seega olid 2021. aastal realiseeritud aktsiaopt- sioonid antud 2018. aastal 2017. aasta tulemuste eest selle optsiooniprogrammi alusel. 2020. aastal võeti vastu uus tulemustepõhine aktsiaoptsiooniprogramm LHV ja Grupi ettevõtete juhatuse liikmetele ja nendega võrdsustatud töötajatele ning võtmetöötajatele; programmi rakendatakse aastatel 2020–2024. 2021. aastal 2020. aasta tulemuste eest aktsiaoptsioonide saajate ja suuruste määramisel lähtuti sellest programmist. Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärk on luua tingimused, kus LHV ja Grupi ettevõtete juhatuse ja nendega võrdsustatud töötajate ja võtmetöötajate pikaajalised eesmärgid ja huvid oleksid kooskõlas LHV aktsionäride pikaajaliste huvidega. Teine eesmärk on pakkuda tööjõuturul konkurentidega võrdväärset tasustamissüsteemi. Programmi raames lisandub põhipalgale iga-aastane tulemustasu, mille suurus või maksmine on vastavuses individuaalsete ja LHV eesmärkide täitmise või mittetäit- misega. Programmi eesmärgid on: • konkurentsivõimelise tasustamise tagamine, et olla tööjõuturul atraktiivne; • võtmeisikute hoidmine ja motiveerimine läbi omanikusuhte loomise; • aktsionäride ja töötajate huvide ühildamine; • ettevõtte väärtuse kasvatamine läbi tulemusjuhtimise. Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on kolm aastat alates optsioonide andmise hetkest. Alates 2018. aastast on juhatuse liikmetele väljastatud optsioonide suhtes kohaldatud täiendavaid tingimusi – neil ei ole lubatud vastavaid aktsiaid pärast optsiooniõiguste täitmisele pööramist veel ühe aasta jooksul müüa. Kolmeaastane periood enne aktsiate väljastamist annab võimaluse tulemusi hinnata pikaajaliselt. Optsioone ei saa reali- seerida rahas. Aktsiaoptsioone väljastatakse igal aastal Töötajad, kellel on oluline mõju krediidiriski positsioonile (töötaja tehtud tehingu nimiväärtus moodustab vähemalt 0,5% LHV esimese taseme põhiomavahenditest ning on vähemalt 5 miljoni euro suurune) Töötajate grupp Suhtarv 2021. aastal Kõrgem juhtkond 0,35 Kontrollifunktsiooni täitvad töötajad 0,09 0,15

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 54 maksimaalselt kuni 2% ulatuses LHV aktsiate koguarvust. LHV-l on õigus keelduda aktsiaoptsioonide realiseerimisest ja aktsiate väljastamisest õigustatud isikule kas osaliselt või tervikuna juhul, kui: • LHV üldkoosolek või üldkoosoleku otsuse alusel nõukogu ei võta vastu otsust LHV aktsiakapitali suurendamise ja aktsiate emiteerimise kohta; • optsioonide saamiseks õigustatud isiku juhatuse liikme leping või töösuhe on lõppenud optsioonide saamiseks õigustatud isiku algatusel või vastavalt töölepingu seaduse §-le 88 või kui töölepingu seadust muudetakse, siis analoogsel alusel, kusjuures LHV nõukogu otsuse alusel on võimalik teha käesoleva punkti kohaldatavuse osas erandeid; • LHV või selle asjakohase tütarettevõtte majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud; • optsioone saama õigustatud isik ei täida enam tulemuskriteeriume või ei vasta seaduses sätestatud krediidiasutuse/fondivalitseja juhile või töötajale esitatud nõuetele; • LHV või selle asjakohane tütarettevõte ei täida enam usaldatavusnormatiive või vastava äriühingu riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega; • optsioonide andmisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks. Aktsiaoptsioone on ajavahemikul 2015–2020 väljastatud igal aastal. 2021. aastal realiseeriti 2018. aastal väljastatud optsioonid täies mahus. Järgmine aktsiaoptsioonide väljas- tamine võib aset leida 2022. aastal vastavalt nõukogu otsusele. Aktsiaoptsioonide saamine ja suurus sõltusid ettevõtte üldiste ning juhatuse liikmete ja töötajate individuaalsete tegevuseesmärkide edukast täitmisest. 2021. aastal väljastati aktsiaoptsioone 138 inimesele summas 3684 tuhat eurot. 2020. aastal väljastati aktsiaoptsioone 106 inimesele summas 2443 tuhat eurot 2019. aastal väljastati aktsiaoptsioone 86 inimesele summas 2209 tuhat eurot. Aktsiaoptsioonide väljastamiseks sõlmiti juhatuse liikmete ja töötajatega aktsiaoptsioonilepingud kolmeaastase perioodiga. 2019. aastal väljastatud aktsiaoptsioonide realiseerimiseks on aktsiate märkimisperiood ajavahemikul 1. aprill 2022 – 30. aprill 2022 ning 1-eurose nimiväärtusega aktsiaid saab omandada hinnaga 4,9 eurot aktsia kohta. 2020. aastal väljastatud aktsiaoptsioonide realiseerimiseks on aktsiate märkimisperiood ajavahemikul 1. aprill 2023 – 30. aprill 2023 ning 1-eurose nimiväärtusega aktsiaid saab omandada hinnaga 5,96 eurot aktsia kohta. 2021. aastal väljastatud aktsiaoptsioonide realiseerimiseks on aktsiate märkimis- periood ajavahemikul 1. aprill 2024 – 30. aprill 2024 ning 1-eurose nimiväärtusega aktsiaid saab omandada hinnaga 9,23 eurot aktsia kohta. 3.5 Riski- ja kapitalikomitee Riski- ja kapitalikomitee, mis on moodustatud AS-i LHV Pank nõukogu tasemel, on funktsionaalne tööorgan, mille ülesandeks on LHV nõukogu ja juhatuse nõustamine riski- juhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal, hinnata LHV poolt võetavaid riske ning jälgida riskipoliitika rakendamist grupi- sisestes ettevõtetes. Samuti teostab riski- ja kapitalikomitee järelevalvet riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele, kontrollib tasus- tamise põhimõtetes riski, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenäosuse ja ajastamise arvestamist, ning klientidele kehtestatud tasudes ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamist. Riski- ja kapitalikomiteesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget, kes valitakse LHV nõukogu liikmete hulgast, kusjuures komitee koosseisu peab kuuluma teiste seas LHV nõukogu esimees. Riski- ja kapitalikomiteesse valitakse isikud, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ja pidevalt jälgida grupisisestes ettevõtetes riskijuh- timise põhimõtteid ja riskitaluvust. Riski- ja kapitalikomitee pädevuse, õigused, tegevuse põhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse määrab LHV nõukogu. Riski- ja kapitalikomitee liikmed on Rain Lõhmus (esimees), Andres Viisemann, Madis Toomsalu ja Tiina Mõis, kelle volitused kehtivad 18. detsembrini 2022. aastal. Täpsem info riski- ja kapitalikomitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande osas „LHV juhtimine“. Riski- ja kapitalikomitee liikmetele tasu ei maksta. 2021. aastal toimus neli korralist riski- ja kapitalikomitee koosolekut, kus vaadati üle regulaarsed riskiaruanded ja kõrgendatud riskidega laenud. Koosolekutel anti ülevaateid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnast, LHV likviidsusest ja kapitaliseeritusest. Aasta jooksul keskenduti koroonaviiruse mõjule LHV laenuportfellidele. ja suure riskiga kliendisegmentidele, nagu off-shore ja pangandusteenuste kliendid, ja nendega seotud rahapesu tõkestamise meetmetele. 3.6 Nimetamiskomitee Nimetamiskomitee eesmärk on toetada LHV, AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Finance nõukogu valikuprotsessi ja sobivusnõudeid puudutavates küsimustes. Nimetamis- komitee pädevusse kuulub muu hulgas juhtimisorganite liikmete ja võtmetöötajate kandidaatide individuaalse sobivuse hindamine, juhtimisorganite kollektiivse sobivuse hindamine, juhtimisorganite koosseisu, struktuuri ja

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 55 tegevuse hindamine, juhtimisorganite otsustusprotsessi pidev jälgimine, saadud riskiteabe sisu, vormi ja sageduse korrapärane ülevaatamine ja otsuste vastu võtmine ning vajadusel riskijuhtimise, vastavuskontrolli, siseauditi ja teiste osakondade juhtide kaasamise tagamine vastavaid valdkondi puudutavates küsimustes. Komitee koosneb vähemalt kolmest liikmest, kes valitakse LHV ja AS-i LHV Pank nõukogu samaaegsete liikmete hulgast. Komitee liikmetel peavad olema individuaalselt ja kollektiivselt valikuprotsessi ja sobivusnõuete alased teadmised, kogemused ja asjatundlikkus, sealhulgas teadmised EBA ja ESMA suunistes juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta sätestatud nõuetest. Komitee pädevuse, õigused, tegevuspõhimõtted ja liikmetele makstava tasu suuruse määrab LHV nõukogu. Nimetamiskomitee liikmed on Madis Toomsalu (esimees), Rain Lõhmus ja Andres Viisemann, kelle volitused kehtivad 18. detsembrini 2022. aastal. Täpsem info nimetamis- komitee liikmete kohta on esitatud majandusaasta aruande osas „LHV juhtimine“. Nimetamiskomitee liikmetele tasu ei maksta. 2021. aastal toimus kolm korralist nimetamiskomitee koosolekut, kus viidi läbi LHV, AS-i LHV Pank ja AS-i LHV Finance juhatuse ja nõukogu liikmete ning vajadusel võtme- töötajate individuaalne ja kollektiivne sobivuse hindamine, töötati välja AS i LHV Finance uue juhatuse liikme ja uue nõukogu liikme valimise kriteeriumid, hinnati nende ameti- kohtade võimalikke kandidaate ja tehti pädevatele ametisse määramise organitele vastavad ettepanekud. 4. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad LHV huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud arvamustevahetus nii juhatuse ja nõukogu vahel kui ka juhatuse ja nõukogu siseselt. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja LHV tegevu- seesmärgid ja strateegia. Juhatus lähtub LHV juhtimisel nõukogu antud strateegilistest juhistest ning arutab nõukoguga strateegilisi juhtimisküsimusi kindlate ajava- hemike tagant ausalt ja avameelselt. Juhatus on kutsutud osalema igakuistel nõukogu koosolekutel. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad LHV tegevuse planeerimist ja äritegevust, tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist. 2021. aasta majandusaasta jooksul ei esinenud huvide konflikte, mistõttu pole vastavaid parandusmeetmeid rakendatud. 5. Teabe avaldamine LHV kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest võrdselt, võimaldades vastavale informatsioonile kiiresti juurde pääseda ühetaolisel moel. Kogu informatsiooni jagamine toimub vastavalt avalikele ettevõtetele kehtestatud reeglitele. LHV panustab aktiivselt investorkogukonnaga heade suhete arendamisse ja investorite teadlikkuse kasvatamisse. LHV-l on investoritele suunatud veebileht, kus aktsionäridele tehakse kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed hea ühingujuhtimise tava ja õigusaktidest tulenevate nõuete alusel. LHV on Balti turu suurim ja ainus liige, kes avali- kustab nii igakuised finantstulemused kui ka järgmise aasta ja viieaastase ﬁnantsprognoosi. Vastavad andmed on avalikustatud ka 2021. aasta kohta ja 2021. aastal. LHV veebilehel on avalikustatud jooksva ja järgmise aasta finantskalender, mis sisaldab majandusaasta aruande ja vahearuannete avalikustamise kuupäevi ning aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kuupäeva. Avalikustatav teave on kodulehel kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Börsiteadetena avalikustab LHV muuhulgas aastaplaane ja kuutulemusi. LHV korraldab kvartaalseid investorkohtumisi ja veebipõ- hiseid seminare, mille kokkuvõtetega on võimalik tutvuda LHV veebilehe kaudu. Kohtumisi analüütikutega korraldatakse ning analüütikutele, investoritele või institutsionaalsetele investoritele suunatud esitlusi ja pressikonverentse tehakse täiendavalt vastavalt vajadusele ja huvigruppide soovidele. LHV selgitab veebilehel oma eesmärke, suundi ja arvamust võimalike trendide, regulatiivse ja ärikeskkonna muutuste osas. Eesmärk on olla avatud küsimustele, läbipaistev ja anda oma tegevusest investoritele aru. 2019. aastal kuulutati LHV võitjaks konkursil Nasdaq Baltic Awards, mis tunnustab Balti parimaid börsiettevõtteid ettevõtete läbipaistvuse, hea ühingujuhtimise ja investorsuhete valdkonnas, põhikate- goorias „Parimate investorsuhetega ettevõte“. 2021. aastal tunnistati AS LHV Pank seitsmendat korda aasta maakler- firmaks kui ettevõte, kes panustab kõige aktiivsemalt kapitalituru arendamise algatustesse. LHV veebilehel on kättesaadav LHV dividendipoliitika, mis sätestab dividendide maksmise põhimõtted, mille kohaselt dividendi maksmise kõige olulisemaks eelduseks on kapitaliga seotud nii välised kui sisemised regulatiivsed normatiivid, mis peavad olema jätkusuutlikult täidetud. LHV võib kasvu- ja/või investeerimisplaanide korral dividendide maksmisest loobuda. LHV maksab eeltingimuste täitmisel dividendideks koos sisalduva tulumaksuga vähemalt 25% LHV aktsionäridele kuuluvast maksueelsest kasumist.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 56 6. Finantsaruandlus ja auditeerimine LHV avalikustab igal aastal majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne auditeeritakse, selle kiidab heaks nõukogu ning kinnitab lõpuks üldkoosolek. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab aktsionäride üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori valiku olulisemate kriteeriumitena peab auditi- komitee üldkoosolekule audiitori nimetamiseks ettepanekut tehes silmas audiitori varasemat kogemust finants- teenuste valdkonnas ja avaliku huvi üksuste auditeerimisel, meeskonna koostöövalmidust, kompetentsi ja võimekust kaasata eksperte ning oluliste erinevuste korral ka teenuse hinda. Audiitorid nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Audiitor on konsolideerimisgruppi kuuluvatele ettevõ- tetele 2021. aasta jooksul osutanud lepingujärgseid teenuseid, sealhulgas Grupi ettevõtete majandusaasta aruannete auditid ja kvartaalsete vahearuannete osas kasumi ülevaatused, tõlketeenused ning muud kindlust andvad teenused, mille läbiviimise kohustus tuleneb kredii- diasutuste seadusest, väärtpaberituru seadusest ning investeerimisfondide seadusest. Tehinguid seotud osapooltega on käsitletud raamatupi- damise aastaaruande lisas 25. 2019. aastal korraldas juhatus koos auditikomiteega konkursi audiitori valimiseks 2020.–2022. aastate majandu- saasta aruannete auditeerimiseks. Konkursi raames küsiti pakkumisi neljalt suuremalt rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõttelt ja kohtuti nende esindajatega. Audiitori valikul hinnati kandideerijate varasemat praktilist tööko- gemust, oskusi ja teadmisi, usaldusväärsust, suhtlemise läbipaistvust ning pakutavaid koostöötingimusi võrdluses turutingimustega ja LHV äritegevuse eripäradest tulenevaid kriteeriume. Konkursi raames saadeti kutse kolmele suurimale audiitorbüroole ning pakkumise esitanud kahe büroo seast valiti välja KPMG Baltics OÜ, kes nimetati 2019. aastal toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul Grupi ettevõtete audiitoriks 2020.–2022. aastate majan- dusaastaks. 2021. aastal audiitori osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude kogusumma on 210 tuhat eurot, millest 178 tuhat eurot on tasud auditee- rimise ja kvartaalsete ülevaatuste eest ning 32 tuhat eurot muude teenuste eest. 7. Vastavuse deklaratsioon LHV järgib hea ühingujuhtimise tava, välja arvatud järgmised juhised ja soovitused nimetatud põhjustel: 2.2.1. Juhatusel on enam kui üks (1) liige ning juhatuse liikmete seast valitakse juhatuse esimees. Juhatus või nõukogu eristab iga juhatuse liikme vastutus- valdkonna, piiritledes iga juhatuse liikme tööülesanded ja volitused võimalikult täpselt. Samuti määratakse kindlaks juhatuse liikmete vahelise koostöö alused. Nõukogu esimees sõlmib juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu. LHV juhatusel on üks liige. LHV puhul on tegemist valduset- tevõttega, millel puudub igapäevane äritegevus ja seetõttu on tagatud LHV piisav ja põhjalik juhtimine ühe juhatuse liikmega. LHV suurematel tütarettevõtetel on mitmeliik- melised juhatused. 3.2.2. Vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla 1 liige vähem kui sõltuvaid liikmeid. LHV nõukogu koosseisus ei ole sõltumatuid liikmeid. LHV on jätkuvalt aktiivse ülesehituse ja kasvu etapis, kus nõukogu liikmetena on eelistatud pikaajalise juhtimis- ja panganduskogemusega inimesed, kes on kujunenud ühtlasi ka LHV suurimateks aktsionärideks. LHV hinnangul on suurimad aktsionärid nõukogu liikmetena enim motiveeritud panustama LHV juhtimisse ja paremasse pikaaegsesse arengusse. Tulenevalt objektiivsetest ja tõendatavatest andmetest on leidnud siiski kinnitust, et olulist osalust omab seitsmest nõukogu liikmest ainult üks nõukogu liige (Rain Lõhmus ja temaga seotud isikud, omades 23,68% aktsiakapi- talist) ning ükski nõukogu liikmetest ei oma mistahes viisil õigust määrata enamust LHV juhatuse või nõukogu liikmetest ega teosta muul viisil kontrolli LHV üle, neid ei seo LHV-ga oluline ärihuvi, nad ei ole seotud LHV aktsio- näriga, kes teostab kontrolli LHV üle, nad pole LHV töötajad ega koostööpartnerid või koostööpartneri võtmetöötajad, millest tulenevalt ei pea LHV vajalikuks mistahes parandus- meetmete rakendamist ja hindab LHV nõukogu kollektiivselt sobivaks, sh sõltumatuse osas, olemasolevas kooseisus. Samuti on nõukogu liikmete sõltuvuse hindamisel jõutud järeldusele, et neil on piisavalt julgust, meelekindlust ja tugevust, et hinnata tõhusalt nõukogu teiste liikmete ettepanekuid otsuste kohta ja need tagasi lükata ning nad suudavad vältida liigset üksmeelt. Raamatupidamisseaduse §24² lg 4 alusel peab suuret- tevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärt- paberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, ühingujuhtimise aruandes

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 58 Finantstulemused miljonites eurodes 2015* 2016* 2017* 2018* 2019 2020 2021 Hoiuste ja saadud laenude maht 633 778 1 543 1 444 2 727 4 588 6 354 sh maksevahendajate hoiused 0 32 607 194 376 1 054 2 246 Laenude netomaht 410 538 732 919 1 687 2 209 2 677 Varade maht 757 935 1 773 1 677 3 032 4 971 6 845 Fondide maht 570 974 1 103 1 214 1 374 1 537 1 349 Hallatavate kontode maht 1 253 1 072 1 287 1 486 1 565 2 066 3 866 Neto intressitulu 23,2 30,0 35,5 39,8 47,3 68,5 97,3 Neto teenustasutulu 14,7 19,2 22,2 26,0 25,7 33,3 42,6 Neto ﬁnantstulu 0,4 1,3 1,0 3,4 0,7 1,6 -0,9 Netotulu 38,3 50,5 58,7 70,0 73,8 103,4 140,4 Kulud 24,1 28,9 31,9 33,8 39,3 44,0 65,2 Kasum enne krediidikahjumeid 14,3 21,7 26,6 36,2 34,6 59,6 75,2 Oodatav krediidikahjum 1,4 1,5 3,2 5,3 3,2 10,9 3,9 Tulumaksukulu 0,9 0,3 1,2 3,8 4,2 8,8 11,0 Kasum 14,8 19,9 22,2 27,2 27,1 39,8 60,3 sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa 13,7 17,8 19,6 25,2 24,8 38,0 58,3 *sisaldab lõpetatud tegevusi 1. Ärivaldkondade tegevused Tagasi vaadates saab öelda, et 2021 oli LHV Groupile äärmiselt hea aasta. Saavutasime kõik ﬁnantseesmärgid ja meie klientide rahulolu tase oli pangandussektoris kõrgeim. Samas polnud see aasta kaugeltki lihtne. Mainigem vaid mõnda märksõna: COVID-19 pandeemia, MREL-nõuded ja esimene MREL-suhtarvude täitmiseks korraldatud rahvus- vaheline võlakirjaemissioon Balti riikides valdusettevõtte tasandil, II pensionisamba reform, LHV UK asutamine, tihe konkurents kohalikul turul ja maksevahendajate valdkonna regulatsiooni muudatused. Ettevõtete panganduse valdkonnas oli LHV-le tüüpiline aasta: portfell kasvas aastate võrdluses „ainult“ 24% ja seda vaatamata mitme majandussektori COVID-19-st tingitud katsumustele ja nii mõnegi Skandinaavia omanikele kuuluva panga laenuandmisaktiivsuse kasvule. Seetõttu suurenes meie turuosa ettevõttelaenude turul aasta lõpuks 18%-ni ja ettevõttelaenude portfell ulatus 1494 miljoni euroni. Laenu- portfell on püsinud tugev: tähtaja ületanud laenude osakaal on väga väike. Jaepanganduses keskendusime kodulaenudele, inves- teerimisteenustealase teadlikkuse tõstmisele ja klientide vajadustele kohandatud teenuste väljatöötamisele. Kodulaenude valdkonnas suunasime peatähelepanu protsesside automatiseerimisele ja võtsime kasutusele täisautomaatse otsuste tegemise süsteemi. Aasta lõpu seisuga ulatus jaelaenude portfell kokku 1203 miljoni euroni, mis võrdub 12% turuosaga. Lisaks laenutegevusele on Eestis suurenenud ka investeeri- misaktiivsus. See sai alguse sellest, et kaks panka alandasid kohalikele börsidele investeerimise tasusid, ja jätkus II pensionisamba reformiga, mis tõi eraisikute kontodele miljard eurot. 2021. aastal on toimunud kümmekond uut aktsiate avalikku esmapakkumist (IPO) ja LHV on nendes kõigis aktiivselt osalenud. Üldiselt suudab LHV teenindada 50–70% vastavast jaenõudlusest. Finantsvahenduse valdkonnas keskendusime uute klientide leidmisele ja tooteportfelli laiendamisele. Tõime turule mitu täiendavat teenust ja jätkasime kliendibaasi loomist. Fintech-ettevõtete turg on väga aktiivne ja nõudlus teenuste järele aina suureneb. Meie äritegevus Ühendkuningriigis on kasumlik ja tulubaas kasvab – teenime tulu peamiselt maksetest, valuutavahetusest, kaardimaksete vahenda- misest, krediiditeenustest ja hooldustasudest. LHV Varahalduse hallatavate investeerimisfondide kogumaht ulatus 2021. aastal 1,35 miljardi euroni; aastate võrdluses 14% langus oli tingitud II pensionisamba reformist, mille käigus peaaegu 25% inimestest otsustasid pensioni- süsteemist lahkuda. LHV Varahaldus hoiab ligikaudu 26% turuosa. 2021. aastal õnnestus LHV Varahaldusel teist aastat järjest teenida ka edukustasu ja loodame seda teha ka edaspidi. Investeeringuid tehes tuleb pöörata üha enam tähelepanu fondide mahtude võimalikule vähenemisele ja sellest tulenevale likviidsusvajadusele.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 59 2. Võtmenäitajad 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Esimese taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsus % 15,97 15,10 14,02 13,65 12,39 13,26 13,32 Esimese taseme omavahendite kapitali adekvaatsus (Tier 1) % 15,97 15,10 14,02 13,65 13,88 15,56 15,13 Kapitali adekvaatsus % 23,36 20,70 18,30 20,91 17,97 20,50 19,02 Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) % 14,49 12,25 7,78 11,43 8,70 6,38 - MREL-TREA % - - - - - - 24,00 MREL-LRE % - - - - - - 6,90 Finantsvõimenduse suhe % 6,84 6,96 5,01 6,56 6,18 4,40 4,32 Likviidsuse kattekordaja % 271,6 221,5 121,3 148,5 144,8 147,9 142,7 Stabiilne rahastamise suhe (NSFR) % - - 140,8 147,6 152,9 152,6 163,4 Omakapitali tootlus (ROE) %* 21,8 20,7 17,6 18,4 14,0 17,3 21,1 Varade tootlus (ROA) % 2,3 2,4 1,6 1,6 1,2 1,0 1,0 Rahavoogude investeeringu tasuvus (CFROI) % 25,9 23,9 22,6 25,4 19,0 26,4 26,4 Kulude ja tulude suhe % 62,8 57,2 54,4 48,3 53,2 42,5 46,4 Neto intressimarginaal (NIM) % 3,62 3,60 2,66 2,34 2,04 1,73 1,66 Hinnavahe (spread) % 3,55 3,52 2,62 2,32 1,99 1,70 1,63 Laenude ja varade suhe % 54,54 57,86 41,61 55,24 55,64 44,43 39,11 Laenude ja hoiuste suhe % 66,91 69,68 48,00 65,14 62,52 53,63 46,10 Aktsiahinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta - 13,29 13,56 9,75 13,77 14,81 22,14 Dividendi ja puhaskasumi suhe % - 26,70 21,00 21,60 20,17 13,57 13,87 Dividend aktsia kohta - - 0,15 0,16 0,21 0,19 0,29 Grupi maksueelne kasum 2021. aastal oli 71,2 miljonit eurot ja puhaskasum 60,3 miljonit eurot. Maksueelne kasum on 46% suurem kui aasta varem. Neto intressitulu kasvas 42% ja neto teenustasutulu 30%. Grupi netotulud olid 140,4 miljonit eurot ja need kasvasid eelmise aastaga võrreldes 36%. Tegevuskulud moodustasid 65,2 miljonit eurot ja kasvasid aastaga 48%. Suurem osa kulude kasvust on seotud suurenenud ärimahtude ja töötajate arvu kasvuga. Grupp saavutas 2021. aasta alguses avaldatud finant- sprognoosi ja ka 2021. aasta juulis avaldatud ajakohastatud prognoosid. Detsembri lõpuks oli Grupi laenuportfelli kogumaht, millest on maha arvatud allahindlused, 2677 miljonit eurot (detsember 2020: 2209 mln eurot). Portfelli maht kasvas aastaga 21%. Laenuportfellist suurima osa moodustavad laenud ettevõtetele, mis kasvasid aastaga 24% ja ulatusid 1493 miljoni euroni (2020: 1204 mln eurot). Jaelaenude portfell kasvas aastaga 18% ja ulatus 1203 miljoni euroni (2020: 1021 mln eurot). Grupi hoiuste maht suurenes aastaga 41% ja oli aasta lõpuks kokku 5807 miljonit eurot (2020: 4588 mln eurot). Nõudmiseni hoiuste osakaal kõigis hoiustes suurenes ja ulatus 97%-ni (31.12.2020: 88%), kuna LHV lõpetas hoiuseplatvormide kaudu kallimate hoiuste kaasamise ja maksis tagasi kõik tähtaegunud nõuded. Suurima äriüksuse AS-i LHV Panga puhaskasum 2021. aastal oli 64,1 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 29,5 miljonit eurot. Laenud klientidele kasvasid 469 miljoni euro võrra ja ulatusid 2677 miljoni euroni. Maksevahendajate hoiused suurenesid aasta jooksul 1194 miljoni euro võrra, samal ajal kui põhipanganduse klientide hoiused kasvasid 514 miljoni euro võrra ja ulatusid aasta lõpuks 5847 miljoni euroni. 2021. aastal teenis LHV Varahaldus puhaskasumit 0,7 miljonit eurot, mida on võrreldes eelmise aastaga 7,6 miljoni euro võrra vähem. Arvude võrdlemisel tuleb arvesse võtta ka õigusaktide muudatusi, mistõttu on LHV Varahalduse ärimudel muutunud. II pensionisamba reformi tõttu toimus ühekordne immateriaalse vara mahakandmine summas 3,5 miljonit eurot. Lisaks teeniti 2021. aastal edukustasu 2,6 miljonit eurot, mida oli vähem kui varasemal aastal, kui edukustasu ulatus 6,2 miljoni euroni. Väiksem edukustasu on peamiselt tingitud palju kõrgemast võrdlusmäärast. LHV Varahaldus maksis dividende summas 6,5 miljonit eurot (2020: 4,4 mln eurot). LHV Kindlustuse tegevus on alles algusfaasis ja tooted veel väljatöötamisel. Siiski teenis ettevõte 2021. aastal brutotulu 1,1 miljonit eurot ja lõpetas aasta kahjumiga summas 823 tuhat eurot. Ettevõttel LHV UK 2021. aastal käive puudus, kuna ettevõte tegevus on praegu suunatud pangalitsentsi saamisele 2022. aasta lõpus. Põhitegevusteks olid töötajate värbamine ja arutelud kohaliku ﬁnantsjärelevalveasutusega. Kokku ulatus kahjum 3,0 miljoni euroni. LHV Group kui eraldi üksus teenis kasumit 8,9 miljonit eurot (2020: 5,7 mln eurot) tulenevalt tütarettevõtete LHV Varahalduse ja LHV Panga dividendide maksmisest LHV Groupile.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 60 3. Suhtarvude selgitused * Omakapitali tootluse suhtarv põhineb AS-i LHV Group omanikele kuuluval kasumil ja omakapitalil ning ei sisalda mittekontrollivaid osalusi. Kapitali adekvaatsus arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP-i) aruandele iga aasta lõpuks. Omavahendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõue (MREL) = (omavahendid + kvaliﬁtseeruvad kohustised) / kohustised kokku * 100 Likviidsuse kattekordaja ja stabiilse rahastamise suhe (NSFR) arvutatakse vastavalt ühise aruandluse (COREP-i) aruandele iga aasta lõpuks. Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum (emaettevõtte omanike osa) / keskmine omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) * 100 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad, keskmine * 100. Rahavoogude investeeringu tasuvus (CFROI) = kasum äritegevusest / investeeringud (keskmine) Kulude ja tulude suhe = tegevuskulud kokku / netotulud kokku * 100 Neto intressimarginaal (NIM) = neto intressitulu/intressi- riskile avatud varad, keskmine * 100 Hinnavahe (spread) = intressiriskile avatud varade intressi- tootlus – võõrkapitali hind. Laenude ja varade suhe % = neto laenud / varad kokku * 100 Laenude ja hoiuste suhe % = neto laenud / hoiused * 100 Aktsiahinna ja puhaskasumi suhe aktsia kohta = aktsia hind / puhaskasum / aktsiate arv (keskmine) Dividendi ja puhaskasumi suhe = dividend / puhaskasum Dividendi ja aktsia suhe = dividendi väljamaksed kalend- riaastal / aktsiate arv väljamakse hetkel 4. Tundlikkuse analüüsid LHV-l on kolm peamist ärivaldkonda: universaalpangandus Eestis, maksevahendajate teenindamine Ühendkuning- riigis ja varahaldus. Ärivaldkondade tundlikkus riskitegurite suhtes on väga erinev. Universaalpangandus on selgelt protsükliline, mis tähendab, et makromajanduslik areng mõjutab otseselt selle tulemusi. Üldjoontes mõjutavad panga tulemusi kolm peamist tegurit: • intressimäär • krediidikahjud • tööjõukulud Iga 100 baaspunkti suurune intressimäärade tõus suurendab LHV intressitulu 1,5 miljoni euro võrra esimese 12 kuu jooksul. Samas suurusjärgus intressimäärade langus vähendab LHV intressitulu 0,5 miljoni euro võrra. Krediidikahjud sõltuvad majanduse olukorrast. LHV-s juhitakse krediidiriski asjatundlikult, võimaldamata üheski majandussektoris ülemäärast riski. Jätkuv kiire kasv varjab krediidikahjusid, kuna oluline osa portfellist ei ole veel tähtaegunud. Krediidikahjude tegeliku taseme leidmiseks arvutab LHV lisaks praegusele portfellile krediidiriski ka 12 kuu vanuse portfelli kohta. LHV-l on olnud ajalooliselt väga vähe maksejõuetuse staatuses nõudeid ja panga ainsad reaalsed krediidikahjud on olnud seotud pigem pettuse, mitte valede krediidiotsustega. Tööjõukulud on panga suurim kulubaas, moodustades umbes 50% kogukuludest. LHV sisepoliitika näeb tööta- supakettides ette lähtumist turutasemest. LHV pakub oma teenuseid peamiselt elektrooniliste kanalite kaudu. Nende teenuste tõhusaks pakkumiseks on LHV teinud otsuse arendada süsteeme majasiseselt. Seetõttu moodustab IT-meeskond peaaegu 25% kogu personalist. Kuna IT-per- sonali palgatase on kasvanud ja näib lähitulevikus kasvavat rohkem kui teiste personalisegmentide puhul, on LHV prognoosinud konkurentidest kiiremat palgakasvu. Maksevahendajate teenindamine on mahuäri ja makro- majanduslike arengute suhtes tundlik, kuid seda täiesti teistmoodi kui pangandus. Üldjuhul mõjutavad makseva- hendajate teenindamise äritulemusi kolm peamist tegurit: • riikidevaheline kauplemistegevus • valuutakursside volatiilsus • regulatsioon Kaks esimest on väga sarnased: enamik maksevahendajaid pakub lühikese aja jooksul teatud valuuta ülekandmist/ konverteerimist teise piirkonda/valuutasse. Vajadus sellise äri järele kasvab siis, kui riikide vahel on kas kindlad ärisuhted või kui üks valuuta muutub väga volatiilseks ja ettevõtted peavad oma positsioone kiiresti maandama. Kolmas valdkond on seotud regulatsiooniga. Finantsvahen- dajate ärimudelid liiguvad suurema reguleerituse suunas, mis mõjutavad enamikku osalejatest. Varahaldust makromajanduslik areng peaaegu ei mõjuta. Tulemused sõltuvad kahest peamisest tegurist: • pensionifondide valitsemine • poliitiline risk Pensionifondide valitsemine on tulemuste saavutamisel võtmetähtsusega. Alates 2019. aasta IV kvartalist on fondi valitsemistasusid arvestatud edukustasu põhimõttel. LHV on seadnud eesmärgiks ületada kokkulepitud võrdlu- sindeksi pikema perioodi jooksul, kuid mitte lähiaastatel.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 61 Viimase kümne aasta jooksul oleme edestanud kõiki oma konkurente. Varahaldust mõjutav teine suur risk on poliitiline risk. Viimase viie aasta jooksul on pensionifondide valitsemis- tasude arvutamisel igal aastal toimunud muutusi. LHV on nende muutustega edukalt toime tulnud ja suutnud saavutada häid tulemusi vaatamata õigusaktide pidevatele muudatustele. 5. Likviidsus ja rahastamine Gruppi rahastatakse peamiselt LHV Panga hoiustega. Klientide hoiuseid täiendavad pandikirjad, tagamata võlakirjad ja tagatud rahastamine Euroopa Keskpanga TLTRO operatsioonidest. 2021. aasta juunis sai Grupp Finantsinspektsioonilt omava- hendite ja kõlblike kohustiste miinimumnõude (MREL) otsuse, millega kehtestatakse LHV Groupile konsolideeritud tasandil järgmised MREL-i nõuded: • MREL-TREA peaks 2022. aasta jaanuaris moodustama vähemalt 19,08% riskiga kaalutud varadest ja 2024. aasta jaanuaris 21,42% riskiga kaalutud varadest; • MREL-LRE peaks alates 2022. aasta jaanuarist moodustama vähemalt 5,91% koguvaradest. MREL-i nõuete järkjärguliseks täitmiseks emiteeris LHV Group 2021. aasta septembris allutamata tagamata võlakirju 100 miljoni euro ulatuses. Grupi MREL-TREA ja MREL-LRE suhtarvud olid seisuga 31. detsember 2021 vastavalt 24,00% ja 6,90%. LHV Pangal oli Moody’se reiting juba varem, kuid enne MREL-i suhtarvude täitmiseks korraldatud võlakirjaemis- siooni sai reitingu ka LHV Group. 2021. aasta lõpu seisuga oli LHV Groupil pikaajaliste kohustuste reiting Baa3 positiivse väljavaatega. LHV Pangal oli 2021. aasta lõpu seisuga pikaajaliste hoiuste reiting Baa1 ja reitingu väljavaade muudeti 2021. aasta mais positiivseks. LHV Panga emiteeritud pandikirjade reiting oli Aa1. LHV Group hoiab konservatiivset likviidsusriski profiili. Peamine Grupi äritegevusest tulenev likviidsusrisk on hoiuste väljavoolu risk LHV Pangast. Grupp jälgib regulaarselt teatavaid sisemiselt kindlaksmääratud ja regulatsiooniga ette nähtud likviidsusriski mõõdikuid. Grupi likviidsuse kattekordaja (LCR) oli detsembri lõpu seisuga 142,7% (31.12.2020: 147,9%), mis ületab regulatiivse nõude (100%) suure varuga. Grupi likviidsed varad (sh raha keskpangas ja muudes krediidiasutustes ning võlakirjaport- fellid) moodustasid Grupi koguvaradest 60% (31.12.2020: 55%). Grupi regulatiivne stabiilne rahastamise suhe (NSFR) oli 2021. aasta detsembri lõpu seisuga 163,4% (31.12.2020: 152,6%). Grupi laenude ja hoiuste suhe on üsna madal, mis peegeldab asjaolu, et ﬁnantsvahendajatelt kogutud hoiused on tagatud likviidsuspuhvriga ja neid laenutegevuseks ei kasutata. 2021. aasta lõpu seisuga oli Grupi laenude ja hoiuste suhe 46% (31.12.2020: 54%). 6. Kapitalijuhtimine Grupi omavahendite tase seisuga 31. detsember 2021 oli 367,0 miljonit eurot (31.12.2020: 311,3 miljonit eurot). Võrreldes sisemise kapitali adekvaatsuse eesmärgiga, mis on 16,00%, on Grupp aruandeperioodi lõpu seisuga hästi kapitaliseeritud. Kapitali adekvaatsuse tase oli 19,02% (31.12.2020: 20,50%) ning esimese taseme omavahendite suhtarv 15,13% (31.12.2020: 15,56%), oluliselt kõrgemal regulatiivsest määrast, mis on 10,16%. Grupp kasutab krediidi- ja tururiski kapitalinõuete arvutamiseks standardmeetodit ning operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamiseks baasmeetodit. Grupp on aruandeaastal ning sellele eelnenud aastal täitnud kõiki kapitalinõudeid. Igal aastal viiakse läbi sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP), mille eesmärk on tuvastada võimalik kapitalivajadus lisaks regulatiivsetele kapitalinõuetele. Vastavalt Baseli Pangajärelevalve Komitee nõuetele arvutatud finantsvõimenduse määr oli seisuga 31. detsember 2021 4,32% (31.12.2020: 4,75%). Finantsvõi- menduse määr on Grupi esimese taseme omavahendite ja Grupi kogu riskipositsiooni (sh riskipositsioon varadelt ja finantsseisundi aruande välistelt kohustistelt) jagatis. Aruandeperioodi lõpu ﬁnantsvõimenduse määr on viimase kvartali kuude aritmeetiline keskmine.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 62 Kapitalibaas (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Sissemakstud aktsiakapital 29 864 28 819 Ülekurss 97 361 71 468 Kasumi arvel moodustatud kohustuslik reservkapital 4 713 4 713 Muud reservid 47 0 Eelmiste aastate jaotamata kasum 121 485 90 434 Immateriaalne põhivara (miinusega) -14 473 -18 528 Aruandeperioodi kasum (COREP) 28 868 37 950 Mahaarvamised -128 -323 Esimese taseme põhiomavahendite (CET 1) elemendid või mahaarvamised -1 189 -8 358 Selliste ﬁnantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse (CET 1) kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel ei ole olulist investeeringut -5 236 0 Selliste ﬁnantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse (CET 1) kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel on oluline investeering -4 328 -4 842 Esimese taseme omavahendid 256 984 201 333 Täiendavad esimese taseme omavahendid 35 000 35 000 Esimese taseme omavahendid kokku 291 984 236 333 Allutatud kohustised 75 000 75 000 Teise taseme omavahendid kokku 75 000 75 000 Piiranguid ületavad allutatud kohustised ja eelisaktsiad 0 0 Neto-omavahendid kapitali adekvaatsuse arvutamiseks 366 984 311 333 Kapitalinõuded Keskvalitsused ja keskpangad standardmeetodil 0 363 Krediidiasutused ja investeerimisühingud standardmeetodil 10 465 8 060 Äriühingud standardmeetodil 1 141 853 865 624 Jaenõuded standardmeetodil 212 860 197 849 Avalik sektor standardmeetodil 6 3 250 Eluasemekinnisvara standardmeetodil 291 338 243 971 Viivituses nõuded standardmeetodil 19 332 13 362 Investeerimisfondide aktsiad ja osakud standardmeetodil 190 7 145 Muud varad standardmeetodil 93 939 49 321 Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded kokku 1 769 983 1 388 945 Valuutariski kapitalinõue standardmeetodil 3 489 3 950 Intressipositsiooniriski kapitalinõue standardmeetodil 0 0 Aktsiapositsiooniriski kapitalinõue standardmeetodil 2 079 972 Krediidiväärtuse korrigeerimise riski kapitalinõue standardmeetodil 1 211 82 Operatsiooniriski kapitalinõue baasmeetodil 152 778 124 638 Kokku kapitalinõuded adekvaatsuse arvutamiseks 1 929 540 1 518 587 Kapitali adekvaatsus (%) 19,02 20,50 Esimese taseme kapitali suhtarv (%) 15,13 15,56 Esimese taseme põhikapitali suhtarv (%) 13,32 13,26

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 63 6. LHV emiteeritud aktsiad ja võlakirjad Viimastel aastatel on LHV-d kapitaliseeritud kiiresti kasvava kohaliku jaepangana, millel on selge maksevahendajatele suunatud nišš. LHV tootlus ja investeeringud ei väljendu mitte üksnes aktsiahinnas, vaid ka allutatud võlakirjadega seotud dividendides ja intressides. LHV on emiteerinud mitmeid väärtpabereid: Nimetus ISIN-kood Emitent Summa Lunastustähtaeg Börs Lihtaktsia EE3100073644 AS LHV Group 29 864 167 - Nasdaq Tallinna põhinimekiri Esimese taseme allutatud võlakiri EE3300111780 AS LHV Group 20 000 000 tähtajatu Esimese taseme allutatud võlakiri EE3300001668 AS LHV Group 15 000 000 tähtajatu Allutatud võlakiri EE3300001791 AS LHV Group 35 000 000 30.09.2030 Nasdaq Balti võlakirjade nimekiri Allutatud võlakiri EE3300111558 AS LHV Group 40 000 000 28.11.2028 Nasdaq Balti võlakirjade nimekiri LHV on emiteerinud ainult ühe klassi aktsiaid nimiväär- tusega 1 euro. Iga aktsia annab ühe hääle. LHV Groupi aktsiatega kaubeldakse NASDAQ Tallinna põhinimekirjas alates 2016. aasta maist. Aktsionäride arv 20 404 Esindatud riikide arv 44 Eesti residentide osakaal 79,20% Eesti residentide osakaal koos kahe asutajaga 95,31% Eraisikute osakaal 26,27% Juriidiliste isikute osakaal 69,91% Institutsionaalsete investorite osakaal 1,89% Esindajakontode osakaal 1,93% LHV klientide osakaal 84,74% Aktsionäride geograaﬁline jaotus Residentsus Osakaal Eesti 79,20% Šveits 17,03% Läti 2,38% USA 0,71% Ühendkuningriik 0,29% Portugal 0,14% Leedu 0,11% Soome 0,03% Vene Föderatsioon 0,03% Saksamaa 0,02% Muu 0,06% Kümme suuremat aktsionäri Aktsionäri nimi Aktsiate arv Osakaal AS Lõhmus Holdings 3 633 625 12,17% RAIN LÕHMUS 2 544 947 8,52% Viisemann Investments AG 2 266 829 7,59% Ambient Sound Investments OÜ 1 697 993 5,69% Krenno OÜ 1 215 509 4,07% AS Genteel 1 110 744 3,72% AS AMALFI 1 061 390 3,55% SIA KRUGMANS 704 199 2,36% Bonaares OÜ 654 233 2,19% OÜ Merona Systems 593 759 1,99% • 13 908 669 aktsiat (48%) kuulusid nõukogu ja juhatuse liikmetele ja nendega seotud isikutele. • 14 910 423 aktsiat (52%) kuulusid Eesti ettevõtjatele ja investoritele ja nendega seotud isikutele. Alates 2021. aastast, kui LHV ja üks teine pank alandasid märkimisväärselt Balti aktsiatega kauplemise hindu, on uute investorite arv kiiresti kasvanud. LHV investorbaas on aastaga peaaegu kahekordistunud.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 64 7. Aktsia hind 2021. aasta alguses oli aktsia hind 20 eurot. Aasta jooksul tõusis aktsia hind 121% ja ulatus aasta lõpuks 43,2 euroni, edestades OMX üldindeksit. Madalaim kaubeldav hind oli 20 eurot ja kõrgeim 48,5 eurot. Kaalutud keskmine hind oli 34,33 eurot. Kokku kaubeldi 2,89 miljoni aktsiaga. Aktsiahinna alusel oli LHV turuväärtus 1 245 miljonit eurot, suurenedes aastaga 683 miljoni euro võrra. Aasta jooksul emiteeris LHV praegustele ja uutele aktsionäridele edukalt 745 tuhat uut aktsiat. Dividendipoliitikaga püüab LHV saavutada pikaajalist dividendide kasvu, mõjutamata negatiivselt Grupi omava- hendite suhtarve. Aastane dividend koos dividendiga seotud maksudega moodustab 25% maksueelsest kasumist. Igal aastal hinnatakse dividendi valitsevate majandusolude, Grupi kasumi, kasvuvõimaluste, regula- tiivsete nõuete ja kapitalipositsiooni valguses. Lisaks on LHV võtnud vastu konservatiivse otsuse mitte võtta LHV aktsiatega kauplemispositsioone ega aktsepteerida neid tagatisena. Aktsiaoptsiooniprogrammide elluviimisel on aktsionärid delegeerinud volitused uute aktsiate emiteeri- miseks nõukogule. -125 0 125 250 375 500 Dec 18 Apr 19 Aug 19 Dec 19 Apr 20 Aug 20 Dec 20 Apr 21 Aug 21 Dec 21 Change in price % LHV Groupi aktsia hinna muutus LHV-l on Nasdaq Tallinna Börsil olnud kaks madalama teise taseme allutatud võlakirjade emissiooni mahus 75 miljonit eurot. Esimese võlakirja lõpptähtaeg on 2028. aastal ja teise lõpptähtaeg 2030. aastal. Lisaks nendele on LHV välja andnud veel kaks täiendavate teise taseme omavahendite võlakirja, mis investorbaasi suhtes kehtivate erinõuete tõttu on Nasdaqi börsil üksnes registreeritud, kuid mitte noteeritud. Täiendavate esimese taseme omavahendite võlakirju on kokku summas 35 miljonit eurot. Võlakirjade nimekirjadega seoses soovib LHV märkida, et võlakirjadega kauplemine Nasdaq Balti börsi Balti võlakirjade nimekirjas on väga piiratud, kuna enamik inves- toreid järgivad strateegiat „investeerida ja hoida“. 2021. aasta lõpuks oli LHV Groupil enam kui 4900 võlakir- jaomanikku, kellest üle 1100 investoril oli positsioone mitme võlakirjaga. 81% investoritest on LHV Panga kliendid. Neile järgnesid 13%-ga Swedbanki ja 5%-ga SEB kliendid. 66% võlakirjadest olid juriidiliste isikute omanduses. LHV võlakirjadesse on investeerinud 16 eri riigi investorid, ent 97% võlakirjadest olid siiski Eesti residentide omanduses. OMX Baltic Benchmark GI OMX Tallinn LHV Group

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 65 Grupi tütarettevõtete 2021. aasta ülevaade 1. AS-i LHV Pank konsolideerimisgrupp LHV missioon on parem juurdepääs finantsteenustele ja kapitalile. LHV visioon on, et inimesed ja ettevõtted julgeksid suurelt mõelda ja ette võtta, seades kõrgeid sihte ja investeerides tulevikku. LHV väärtused on: lihtne, toetav, tulemuslik. LHV Pank (edaspidi ka: pank) on Eesti suurim kodumaine pank. Pank keskendub ettevõtliku meelelaadiga aktiiv- setele ja iseseisvatele klientidele. Erakliendile pakub pank igapäevaste rahaasjade korraldamist ja eluasemelaene. LHV konkurentsieeliseks on parim kliendikogemus ja klien- tidele parimate raha kasvatamise võimaluste pakkumine. Ärikliendile pakub pank paindlikku ja sobivat ﬁnantseerimist ning igapäevaste rahaasjade korraldamist. Finantsva- hendajatele pakub pank ühtset pangateenuste platvormi eurodes ja Briti naelades. Panga tooted ja teenused on lihtsad, läbipaistvad ning asjakohased. Kliendiga suhtleb pank peamiselt kaasaegsete elektrooniliste kanalite kaudu. Kokkuhoitud kulud jõuavad panga klientideni läbi igapäevaste teenuste taskukohaste hindade. LHV Panga turuosa Eestis ületab 10% nii igapäevapan- ganduses, hoiustes kui ka ettevõtete laenudes. Igapäe- vapanganduse ja hoiuste segmendis on pank tõusnud kolmandaks pangaks Eestis. Eesti on panga koduturg ja pank tahab olla siin võimalikult tugev. Panga pikaajaline siht on saada kõige suuremaks ja kasumlikumaks pangaks Eestis. Seejuures keskendutakse kõrgele efektiivsusele, innovatsioonile ja parima teeninduse pakkumisele. Pank mõjutab Eesti ettevõtlust ja inimeste ﬁnantskäitumist turu parima tundmise, aktiivsuse ning uuenduslike ja kiireimate teenustega. Pank positsioneerib ennast täisteenust pakkuva kodupangana kliendile, kelle sissetulekud laekuvad LHV Panka ja kes kasutab aktiivselt LHV Panga teenuseid. Panga esindused asuvad Tallinnas, Tartus ja Londonis. Londoni kontoril on ﬁliaali staatus. 2022. aasta esimeses kvartalis avab pank esinduse Pärnus. Pangas töötab ligi 600 inimest ja panga teenuseid kasutab üle 320 000 kliendi. Panga konsolideeritud raamatupidamise aruanne sisaldab panga ja selle 65% osalusega tütarettevõtte AS LHV Finance (edaspidi: LHV Finance) ﬁnantsnäitajaid. AS LHV Finance tegeleb tarbimisﬁnantseerimisega (edaspidi koos: panga grupp). 1.1 Äritegevus 2021. aastal jätkus panga väga kiire kasv. Panga klientide arv kasvas 63 000 võrra ehk 24%, 321 000 kliendini. Klientide arv ja ärimahud püstitasid uusi rekordeid. Peamiseks aktiivsuse kasvu mootoriks oli jaeklientide aktiivsem investeerimisteenuste kasutamine. Panga Ühendkuningriigi filiaali klientide arv kasvas 200 ﬁnantsvahendajast kliendini, kellel on omakorda rohkem kui 10 miljonit lõppklienti üle maailma. Panga hoiused kasvasid 41%, 5847 miljoni euroni. Tavak- lientide hoiused kasvasid 25%, 3592 miljoni euroni, ja finantsvahendajate hoiused 113%, 2248 miljoni euroni. Finantsvahendajate hoiuste kasvu taga on viimases kvartalis märkimisväärselt kasvanud virtuaalvääringute hinnad ja klientide suurenev huvi nendesse investeerimise vastu. Hoiuseplatvormidelt kaasatud hoiused kahanesid 7 miljoni euroni. 2021. aastal ei kaasanud pank platvormidelt aktiivselt hoiuseid, kuna selleks puudus vajadus. Panga laenuportfell kasvas aastaga 21%, 2677 miljoni euroni. Ettevõtete laenud kasvasid 24%, 1479 miljoni euroni, ja jaelaenud 18%, 1199 miljoni euroni. Jaelaenudest moodustasid 74% kodulaenud, 12% liisingud ja 14% muud laenud. Panga puhaskasum kasvas aastaga 85%, 64,1 miljoni euroni. Panga tulud kasvasid 44%, kulud 36%. Neto intres- situlude kasv tulenes peamiselt ettevõtete ja kodulaenude mahtude kasvust ning Danske portfelli laenude lepingute allahindluse varasemast konverteerumisest lepingute muutmisel. Neto teenustasutulude kasv tulenes peamiselt ärimahtude kasvust investeerimisteenuste ja ﬁnantsvahen- dajate valdkonnas. Krediidikahjum kahanes aasta jooksul 7 miljonit eurot. Lisaks kajastavad aasta tulemused kooskõlas IFRS (EL) standarditega (IAS 12.40) arvestada tulevat 2021. aasta edasilükkunud tulumaksu kulu 10,6 miljonit eurot eeldatava tulevikus makstava dividendi pealt. Panga efektiivsusnäitajad olid head. Panga omakapitali tootlus puhaskasumilt (emaettevõtte aktsionäride osa) oli 26,2%, kulu ja tulu suhe 38,6% ning laenukahjumid 0,2%. 2020. aasta aprillist kuni septembri lõpuni kehtis Eestis pankade vahel kokkulepitud ühine maksepuhkuste andmise kord. Kui aprillis oli klientide huvi maksepuhkuse taotlemise vastu suur, siis alates maist hakkas see vähenema ja juuni lõpus oli huvi maksepuhkuste vastu minimaalne. 2020. aasta lõpuks lõppes juba märkimisväärne osa

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 66 maksepuhkustest ja 2021. aasta lõpuks oli panga makse- puhkusel olevate laenude kogusumma langenud 30 miljoni euroni. Kuigi mõne kriisist otseselt mõjutatud ettevõtete panganduse laenukliendi krediidireiting on halvenenud ja see on toonud kaasa mõningase täiendava allahindluse, on panga laenuportfelli kvaliteet tervikuna püsinud väga tugevana ja maksetähtaja ületanud laenude osakaal jätkuvalt väga madalana. Enamik kliente teenindavad oma laene lepingukohaselt ja on hästi vastu pidanud. Panga ﬁnantsseisundi aruande maht kasvas aastaga 38%, 6809 miljoni euroni. Kasvu taga on olnud peamiselt hoiuste kasv. Kasv toimus kõigi kliendigruppide lõikes. 1.2 Arendustegevus Aasta jooksul toodi turule arvukalt uusi tooteid. Alates aasta algusest on klientidel olnud võimalik aktiveerida interneti- pangas ja mobiilirakenduses LHV püsiannetuse funktsioon ja teha koos iga maksega heategu. Püsiannetuse võimalus on kõigil eraklientidest deebetkaardi kasutajatel. Märtsist alates saavad kliendid vaadata pangakaardi PIN-koodi LHV mobiilirakenduses ja me ei saada klientidele koode enam postiga ümbrikus. Aprillis tõime turule reﬁnantseerimislaenu ja hakkasime klientidele pakkuma LHV kindlustustooteid. Septembrist alates on ka väiksemad ärikliendid saanud avada pangakontosid LHV internetipangas ja mobiilira- kenduses ning Kasvukonto investeeringuid saab kasutada tasuta kodulaenu sissemakseks. 2021. aastal tugevnes tänu maksetoodetele ja taristu arengule märkimisväärselt LHV pangandusteenuste tooteportfell ja suurenes teenuste ulatus, mida LHV saab pakkuda aina suuremale arvule ﬁntech’i klientidele. Aasta algul võtsime kasutusele uue rahapesuvastase platvormi Salv, mis võimaldab rakendada uusimaid riskijuhtimise ja tehinguseire lahendusi. Oleme käivitanud valuutavahetuse funktsionaalsuse LHV Connecti rakendusliidese kaudu, mis võimaldab meie klientidele täisautomaatset juurdepääsu valuutavahetusteenustele. Laienes maksemeetodite valik, millele on lisandunud SEPA skeemi otsekorraldused ning SEPA otsekorralduste kõrval oleme teinud ettevalmistusi otsekorralduste kasutuselevõtuks Ühendkuningriigis 2022. aastal. Pangakaardid said mitu olulist täiendust: võimaldame nüüd heategevuslikke mikromakseid ja PIN-koodi saamist ja vaatamist internetipanga ja mobiilira- kenduse kaudu. Mitu uuendust tehti ka avatud panganduse funktsioonides, millest kõige olulisem on lihtsa tagasi- maksete võimaluse pakkumine e-kaubanduse ettevõtetele. Investeerimisteenuste klientidele kaotati 2020. aasta algusest teenustasud Balti aktsiatega tehingute tegemisel. Selle sammuga muutis pank investeerimisega alustamise kättesaadavaks kõigile. Panga mobiilirakenduses saab mugavalt avada konto, sõlmida investeerimiseks vajaliku lepingu ja sooritada esimesed aktsiatehingud Balti aktsiatega ilma teenustasudeta. Teenustasude kaotamine ja volatiilsed aktsiaturud suurendasid oluliselt klientide väärtpaberitehingute mahtu ning tõid pangale kokkuvõttes ootusi ületavad teenustasud. 2021. aasta algusest vähendati lisaks välisväärtpaberite hoidmise ja välisaktsiate tehingutasusid 50%. Seoses kogumispensionide seaduse muudatuse jõustu- misega toodi 2021. aasta jaanuarist turule pensioni inves- teerimiskonto ja alustati selle turunduskampaaniaga. Inves- teerimisteenustes on pank tõusnud turuliidriks ja klientide hallatavate varade maht on jõudnud 3,7 miljardi euroni; 2021. aastal suurenes see 92%. Tehnoloogiasõbraliku ja innovatiivse suhtumisega pangana avasime novembris oma klientidele mobiilirakenduses krüptovaradega kauplemise võimaluse. Kliendid saavad osta ja müüa 10 kõige populaarsemat krüptovara, sh Bitcoini ja Ethereumi, soodsate tehingutasudega ja väikestes osades (frakt- sioonides). 2022. aasta alguses pakume erainvestoritele mugavat võimalust deklareerida tulu maksuametile koond- vormil instrumentide, mitte tehingute kaupa. Integreerisime oma süsteemidesse uue Eesti tehnoloogia Salv, et tõhustada rahapesu tõkestamist ja maksete jälgimist. 1.3 Organisatsioon Pank jaotub kuueks valdkonnaks, millel on oma osakonnad. Ärivaldkondadeks on jaepangandus, ettevõtete pangandus ja finantsvahendajad ning toetavateks valdkondadeks infotehnoloogia, ﬁnantsjuhtimise ja tugiteenuste ning riski- juhtimise valdkonnad. Pangaülesed tegevused on persona- lijuhtimine, turundus ja kommunikatsioon, vastavuskontroll ning ESG. Finantsvahendajate valdkonna alla kuulub panga Ühendkuningriigi ﬁliaal. 20. jaanuaril 2021 võttis LHV Finance’i nõukogu vastu otsuse, millega kutsuti alates 29. jaanuarist 2021 juhatusest tagasi juhataja Kadri Kiisel ja valiti uueks juhatuse liikmeks ja juhatajaks Mari-Liis Stalde. Samal kuupäeval võtsid aktsionärid vastu otsuse, millega kutsuti alates 29. jaanuarist 2021 nõukogust tagasi nõukogu esimees Erki Kilu ja valiti uueks nõukogu liikmeks Kadri Kiisel. 29. jaanuaril 2021 võttis nõukogu vastu otsuse, millega valiti nõukogu esimeheks Kadri Kiisel. Aastaga kasvas panga töötajate arv 115 inimese võrra 622 töötajani, sh passiivsed ja osaajaga töötajad ning LHV Finance’i 20 töötajat. Täistööaja arvestuse alusel oli aktiivsete töötajate arv kokku 571. Aasta jooksul sai pank mitme olulise tunnustuse osaliseks. Turundusuuringute ettevõtte Dive uuringus valiti LHV Pank taas parima teenindusega pangaks Eestis. Tööportaali CVKeskus.ee ihaldusväärseimate tööandjate uuringus saavutas pank teise koha ja portaali CV-Online

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 67 korraldatud uuringus tulime ﬁnantssektoris esimeseks. Pangas läbiviidud personali rahulolu-uuringu Q12 tulemused näitasid inimeste väga kõrget rahulolu. City Plaza hoone, kus asub LHV Panga Tallinna kontor, pälvis BREEAM-i sertiﬁkaadi. Euromoney valis LHV Panga parimaks pangaks Eestis neljandat aastat järjest ja The Financial Times’i ajakiri The Banker kolmandat aastat järjest. 1.4. Jätkusuutlikkus LHV Pangas Eesti otsusega toetada Euroopa Liidu kliimastrateegiat on võetud eesmärgid, mille saavutamine nõuab kogu ühiskonna ja kõikide sektorite ühist pingutust. Finants- sektoril on seejuures mängida keskne roll majanduse kohanemisel – laenuandmise ja investeeringute kaudu saavad pangad suunata rahavood jätkusuutlikesse tegevustesse, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. LHV on võtnud eesmärgiks toetada strateegilist üleminekut jätkusuutlikumale ja kaasavamale majandusele. 2020. aasta märtsis ühines LHV Group ametlikult ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtetega ja koostas tegevuskava antud lubaduste elluviimiseks. ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtted on maailma pankade ja ÜRO keskkonnaprogrammi finantsalgatuse arendatud ühine jätkusuutliku panganduse raamistik. Põhimõtted sätestavad pangandussektori rolli ja vastutuse kestliku tuleviku kujundamisel ning pangandussektori tegevuse kooskõla ÜRO jätkusuutliku arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkidega. Nende põhimõtete järgimine võimaldab pankadel toetada jätkusuutlikkust kõigis ärivald- kondades ja selgitada välja, kuidas pank saab anda mõjukaima panuse kestlikusse arengusse. Ühine raamistik aitab pankadel ära kasutada jätkusuutliku majanduse edenemisega esile kerkivaid uusi ärivõimalusi. 2021. aastal astus pank suure sammu lähemale oma jätku- suutlkkuse eesmärkide täitmisele, täiendades nii mõõdikuid ja teadmisi vastavast regulatsioonist kui ka ESG juhtimist, krediidiportfelli analüüsi ja riskijuhtimisprotsesse. Kui viimastel aastatel on pank juba hinnanud oma toodete ja teenuste keskkonnamõju, ajakohastanud oma krediidipo- liitikat ja toonud turule rohelised ﬁnantstooted, siis 2021. aastal tegime palju selleks, et jätkusuutlikkuse kaalutlustest saaks meie tegevuse lahutamatu osa. Täiendasime märki- misväärselt ESG andmete kogumis- ja analüüsiprotsessi, parandasime ESG-alast juhtimist, luues grupiülese ESG juhtkomitee ja alustasime ESG aspektide kaasamisega oma krediidiotsuste tegemise protsessi. 2021. aasta suvel lisasime oma krediiditaotlusele jätku- suutlikkuse küsimustiku ja praeguseks oleme jõudnud lõpule ESG riskide juhtimise raamistiku esimese etapiga ja valminud on krediidivaldkonna ESG riskide hindamise töövahend. See meetod aitab meil teha oma portfellis kindlaks tundlikumaid sektoreid ja hakata tegutsema sektoripõhisemalt, hinnates nii oma klientide pingutusi ESG valdkonnas kui ka mõju ja riskitaset. Järgmise sammuna loome oma krediiditegevuse äriliini jaoks põhjaliku ESG hindamissüsteemi. LHV võtab väga tõsiselt positiivse sotsiaalse mõju saavu- tamist ja vastutustundlikku käitumist. Oleme endiselt Eestis üks atraktiivsemaid tööandjaid ning pöörame suurt tähelepanu organisatsiooni arengule ja töötajate heaolule, seda ka viimastel aastatel, kui ühiskonnas on suurenenud ebakindlus ja füüsilised piirangud. Võimalusel toetab pank ettevõtteid ja algatusi, mis aitavad kaasa Eesti ühiskonna arengule. Juhtides kaasava majanduse teemalisi arutelusid ja toetades mitmesuguseid kultuuriliselt ja ühiskondlikult tähtsaid ettevõtmisi, panustab LHV innovatiivsete ideede ja projektide arendamisse, mis aitavad elu Eestis paremaks muuta. Finantstulemused (miljonites eurodes) 2021 2020 muutus Neto intressitulu 97,66 69,05 41% Neto teenustasutulu 31,17 18,38 70% Netokasum ﬁnantsvaradelt -1,54 0,88 -276% Neto tegevustulud kokku 127,29 88,31 44% Muud tulud 0,60 0,21 185% Tegevuskulud -49,34 -36,27 36% Tulumaksukulu -10,56 -6,75 56% Laenukahjumid -3,95 -10,90 -64% Puhaskasum 64,05 34,60 85% Ärimahud (miljonites eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 muutus Laenuportfell 2 677 2 209 21% Hoiused 5 847 4 141 41% Omakapital 280 215 30% Pangaklientide arv (tuhandetes) 321 258 24%

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 68 2. AS-i LHV Varahaldus konsolideerimisgrupp AS LHV Varahaldus on fondivalitseja, kelle tegevuse põhirõhk on aktiivsetel investeerimisstrateegiatel. Hallatavad fondid koosnevad 2021. aasta lõpu seisuga ühest eurofondist ning seitsmest kohustuslikust ja kolmest vabatahtlikust pensionifondist. Investeerimisüksust toetavad riskijuhtimise, operatsioonide ning müügiüksused. 2021. aastal asutas LHV Varahaldus 100% osalusega tütarettevõtte VH Incorporation Entity OÜ. Tütarettevõtte eesmärk on asutada ettevõtteid pensionifondide kinnisva- ratehingute jaoks. 2021 oli finantsturgudel hea aasta. Maailma suurimad börsiindeksid kasvasid hoogsalt, kuna negatiivsete intresside keskkond koos oodatust jõudsama majandus- kasvuga kindlustas börsiaktsiate korraliku hinnatõusu. MSCI World, S&P500 ja Euro Stoxx 50 näitasid kõik kahekohalisi kasvunumbreid, tõustes eurodesse arvestatult vastavalt 31,1%, 36,2% ja 23,3%. LHV pakub II pensionisamba klientidele laia valikut inves- teerimisstrateegiaid, sh passiivselt juhitud indeksfond, üks ESG/roheline fond ja viis aktiivselt juhitavat erinevate riskik- lassidega fondi. Viimastel aastatel on aktiivselt juhitavad fondid rohkem keskendunud alternatiivsetele varaklassidele ja börsivälistele väärtpaberitele, kuna usume, et pika inves- teerimishorisondi korral ületab nende keskmine aastane tootlus avalikult kaubeldavate väärtpaberite oma. Fondide suurus ja regulatsiooni muudatused on lubanud LHV-l suurendada investeeringuid kohalikesse börsivälistesse varadesse, nagu kinnisvara, ning pakkuda Eesti ettevõtetele rahastust võlaväärtpaberite kujul. LHV pensionifondid on olnud viimastel aastatel Eestis suurimate ja aktiivseimate institutsionaalsete investorite seas. Eesti ettevõtetesse investeerivatele aktiivselt juhitud pensionifondidele on tulnud kasuks ka majanduskasv ja varade kallinemine kohalikul turul. Eesti majandus taastus 2021. aastal väga jõudsalt: SKP kasvas aastaga ligi 8%. Samuti suurenes märgatavalt huvi kinnisvaraturu vastu, eriti jaesektoris seoses korteritega. Majanduskasvule ja kinnisvara hinnatõusule aitas osaliselt kaasa ka pensionisüsteemi muutmine: 2021 oli esimene aasta, kui inimesed said langetada valiku varem kohustus- likust teisest pensionsambast lahkuda ja võtta välja kõik sinna kogutud säästud. Peaaegu 150 tuhat inimest ehk veidi alla veerandi koguturust kasutasid seda võimalust ja võtsid septembri alguses oma pensioniraha välja. Kokku võeti pensionifondidest raha välja ligikaudu 1,3 miljardi euro ulatuses, millest 20% tasuti tulumaksuna riigile. Suurimate konkurentidega võrreldes jäi AS-i LHV Varahaldus klientide väljavool septembris tagasihoidlikumaks, umbes 20% tasemele. Seda oli vähem, kui algul arvatud, kuid see arv oli siiski märkimisväärne ja mõjutas oluliselt nii halla- tavaid varasid kui ka kasumlikkust. Suurim vara AS-i LHV Varahaldus bilansis on kliendilepingute väärtus, mis tuli 2021. aastal osaliselt maha kanda: see avaldas tugevalt negatiivset mõju puhaskasumile, ehkki mitte rahavoole. Siiski tuleb märkida, et igas vanuse- ja sissetulekurühmas otsustas klientidest suur enamus jääda teise samba süsteemi edasi. Ehkki kõigile klientidele kokku teenisime 2021. aastal peaaegu 131 miljonit eurot puhastulu, vähenesid valit- setavad varad 1537 miljonilt eurolt 1349 miljoni euroni. Varade vähenemine oli põhjustatud II pensionisamba fondidest lahkumisest, kuid osaliselt kompenseeris seda olemasolevate klientide investeeringute suur tootlus. LHV kolmanda samba fondidele oli 2021 taas hea aasta: valitsetav vara kasvas 31 miljonilt eurolt 51 miljoni euroni. Kõik suurimad aktiivselt juhitud pensionifondid näitasid 2021. aastal positiivseid tulemusi, ehkki võtsime ettevaat- likuma hoiaku ja vähendasime börsiaktsiate osa. Pensio- nifondide M, L ja XL puhastootlus olid vastavalt 5,3%, 9,0% ja 10,0%; üksnes rohelisematesse ja jätkusuutlikesse varadesse investeeriva pensionifondi Roheline puhastootlus oli 2,9%, LHV pensionifondi Indeks osakute väärtus kasvas 22,8%. Pea 140 tuhat inimest on valinud fondivalitsejaks LHV tema seitsme II pensionisamba fondiga. Ettevõte haldab 25,1% II pensionisamba osaleja sääste ja valitsetavate varade järgi on tema turuosa 28,8%. Aasta lõpu seisuga oli LHV kolmel kolmanda samba pensionifondil üle 30 tuhande kliendi. LHV Varahalduse puhaskasum oli 2021. aastal 0,7 miljonit eurot. Seda tulemust mõjutas tugevalt suurem amortisat- sioonikulu, mis oli tingitud teisest sambast väljumisest. LHV teise samba fondid L ja XL edestasid mõlemad võrdlusin- deksit, mis tõi kokku 2,6 miljonit eurot edukustasu. Finantstulemused (miljonites eurodes 2021 2020 muutus Neto teenustasutulu 11,4 15,0 -24% Muud ﬁnantstulud 0,6 0,6 -6% Netotulud kokku 12,0 15,6 -23% Tegevuskulud -10,0 -6,4 57% Tulumaksukulu -1,2 -0,8 47% Puhaskasum 0,7 8,3 -92% Valitsetavate varade maht 1 349 1 537 -12% Pensionifondide klientide arv 170 215 -21% (tuhandetes)

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 69 3. AS LHV Kindlustus AS LHV Kindlustus on 2020. aasta mais asutatud kahju- kindlustusselts. LHV Kindlustuse aktsionärid on LHV Group (65%) ja AS Toveko (35%). Ettevõte sai Finantsinspekt- sioonilt kindlustusandja tegevusloa 29. detsembril 2020 ja hakkas kindlustuspoliise müüma alates 1. jaanuarist 2021. Seega oli 2021. aasta LHV Kindlustuse esimene aktiivse tegevuse aasta. 2021. aastal tõi LHV Kindlustus välja 12 uut toodet. Põhitooted on kaskokindlustus, liikluskindlustus ja pikendatud garantiikindlustus nii eraisikutele kui ka ettevõ- tetele. Tootevalik hõlmab ka kodukindlustust, reisikind- lustust, ostukindlustust ja maksekindlustust eraisikutele ning eluruumikindlustust ettevõtetele. LHV Kindlustus töötab praegu nii era- kui ka äriklientide tootevaliku täiendamisega. LHV Kindlustus rakendab mitme kanali müügistrateegiat, kasutades veebimüüki, kindlustusvahendajaid, maaklereid ja otsemüüki. Põhiliselt keskendutakse LHV Panga ja Euronicsi toetamisele parimate kindlustuslahendustega. Seisuga 31. detsember 2021 oli LHV Kindlustusel 211 tuhat kehtivat kindlustuslepingut ja 143 tuhat klienti. Suurim osa kehtivatest lepingutest ja klientidest on seotud pikendatud garantiikindlustuse portfelliga, millele järgneb LHV krediitkaardi reisi- ja ostukindlustus. Ka muude toodete, eriti sõiduki- ja varakindlustuse osa kasvab kuust kuusse kiiresti. LHV Kindlustuse aastane brutokindlustusmaksete summa oli 6,7 miljonit eurot. Aasta keskmisena moodustab sellest summast suurima osa pikendatud garantiikindlustus. Sõidukikindlustus moodustab sellest aasta keskmisena 25%, ent selle osakaal on kiiresti suurenemas. Teenitud netokindlustusmaksed olid 2,3 miljonit eurot. Esinenud netokahjud olid 1,1 miljonit eurot. 2021. aastal registreeriti 1 310 kahjunõuet, millest 289 menetlemine oli seisuga 31. detsember 2021 veel pooleli. Brutoeraldised kahjunõuete katteks, sh toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis ja jaotamata kahjukäsitluskulud, olid seisuga 31. detsember 2021 0,4 miljonit eurot. 2021. aasta puhaskahjum oli 0,8 miljonit eurot, mis oli esimese tegutsemisaasta kohta ootuspärane tulemus.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 70 4. LHV UK Ltd LHV UK Limited asutati 2021. aasta veebruaris eesmärgiga luua LHV Groupi sees eraldi ja sõltumatu pank Ühendku- ningriigis. Pärast panga asutamist ja sellele seadusega ette nähtud vajalike lubade omandamist kavatsetakse kogu praegune LHV Panga Ühendkuningriigi ﬁliaali tegevus ettevõttesse LHV UK Limited üle viia. LHV Group on otsustanud asutada Ühendkuningriigis panga, et eraldada LHV Panga praegune Ühendkuning- riigis asuv äritegevus Eestis asuvast äritegevusest. LHV UK Limited keskendub rahvusvaheliste ﬁnantsvahendajate teenindamisele; sellistele klientidele on sageli tähtis, et nad saavad suhelda kohaliku panga ja kohalike inimestega. Tegevuste eraldamine võimaldab ka paremini täita regula- tiivseid ja järelevalvenõudeid. Samuti on eraldiseisvate tegevuste korral lihtsam välja tuua tulemusi ja investoritele loodavat väärtust. 2021. aastal keskendus LHV UK Limited ettevõtte asuta- misele ja selle kapitaliseerimisele 10 miljoni Briti naela ulatuses, organisatsiooni ülesehitamisele ja võtmetöötajate värbamisele, kontori kolimisele, infosüsteemide käivita- misele ja IT-taristu eraldamise projektile, uue lepingupartneri leidmisele põhiprotsesse hõlmava pangandusplatvormi pakkumiseks ning dokumentide ettevalmistamisele kredii- diasutuse tegevusloa taotlemiseks. 2022. aastal paneb LHV UK Limited rõhku ettevõttesse töötajate värbamisele, selle kapitaliseerimisele, infosüs- teemide ja IT-taristu ülesehitamisele ning krediidiasutuse tegevusloa taotlemisele eesmärgiga saada tegevusluba 2022. aasta lõpuks. LHV UK Limited hakkab pakkuma ühtset pangateenuste platvormi naelades ja eurodes. Ettevõtte LHV UK Limited pikaajaline visioon on kujuneda pangaks, kes on Euroopas üks moodsa panganduse eestvedajaid, ja aidata kaasa piirideta ﬁnantsteenuste arendamisele. Ettevõte positsio- neerib ennast uue põlvkonna pangana, kes suudab avatud panganduse kaudu ühendada traditsioonilise panganduse ja uue põlvkonna finantsteenused. Ettevõte keskendub tihedamale integreerumisele Euroopa pangandusta- ristuga. Ettevõtte olemasolevad teenused ja tehnoloogiline tase võimaldab pakkuda teenuseid rahvusvahelistele ettevõtetele ja ﬁnantstehnoloogia ettevõttele, sh suurtele makseasutustele. Ettevõtte tegevuspõhimõtted ja eesmärgid on järgmised. • Avatud panganduse lipulaev. LHV UK Limited pakub ettevõtetele panganduse täisteenust. LHV Panga ﬁliaal on Ühendkuningriigis oma kindla koha leidnud ja olnud juba aastaid makseteenuste osutajatele usaldusväärne partner, pakkudes maksetaristule juurdepääsu mitmesugustele ettevõtetele, kelle seas on nii ﬁnantstehnoloogia ükssarvikuid ja digivaraettevõtteid kui ka üleilmse haarde ja tugevate traditsioonidega ﬁnantsasutusi. LHV Panga Ühendkuningriigi ﬁliaal on olnud ainus teenuseosutaja, kes suudab pakkuda klientidele otsest juurdepääsu välkmaksetele nii naelades kui ka eurodes. LHV UK Limited näeb ennast innovatiivse sillana ettevõtete ja pangataristu vahel ning usub, et annab head eeskuju selles, kuidas avatud pangandus võib ettevõtteid aidata. LHV Panga Ühendkuningriigi ﬁliaalist on kiiresti kujunenud üks suurimaid panganduse kui teenuse valdkonna tegijaid Ühendkuningriigis ja ka Euroopas laiemalt. Järgmise sammuna avab LHV UK Limited oma pangandusteenused kõigile Ühendkuningriigi ettevõtetele. • Digitaalne. LHV UK Limited on digitaalne pank, kelle teenused on suunatud moodsale digiühiskonnale ja ettevõtetele, kes kasutavad e-kaubanduse lahendusi. Pakume tänapäevast tipptehnoloogiat, mis võimaldab klientidel luua oma eesmärkidele vastavaid uuenduslikke ja unikaalseid tooteid. • Rõhk kasutajakogemusel. LHV UK Limited on kliendikeskne ettevõte, kelle jaoks iga toode algab kliendist ja kelle eesmärk on pakkuda paremat kasutajakogemust. Mõtleme pidevalt sellele, kuidas klienditeeninduse protsessi iga etappi saaks veelgi täiustada. Meiega on lihtne suhelda: ava konto, kasuta seda e-kanalite või API-ühenduse kaudu, ja tee tehinguid!

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 71 Käesolev tasustamisaruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti väärtpaberituru seadusega, annab ülevaate 2021. aasta majandusaasta tasustamise põhimõtete kohaselt AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) juhile makstud tasudest. Eesti väärtpaberituru seaduse kontekstis on LHV Groupi juht juhatuse liige Madis Toomsalu. LHV Groupi tasustamispõhimõtteid on kirjeldatud LHV Groupi sise-ees- kirjas „Tasustamispoliitika“ ja majandusaasta aruande osas „Ühingujuhtimise aruanne“. 1. Juhatuse liikme tasu 1.1 Ülevaade Juhatuse liikme lepingu tingimuste kohaselt on Madis Toomsalule makstud 2021. aastal igakuist põhitöötasu 13 tuhat eurot ja aastatasu kokku summas 156 tuhat eurot. Juhatuse liikme põhitöötasu suurus ja maksmise kord määratakse kindlaks nõukogu otsusega. LHV Group rakendab pikaajalist tulemustasude maksmise programmi ehk optsiooniprogrammi, mille on kiitnud heaks aktsionäride üldkoosolek. Madis Toomsalule on kehtivad LHV Groupi 29. aprilli 2015. aasta üldkoosoleku otsusega ja 13. märtsi 2020. aasta üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogrammid. Nendes optsiooniprogrammides on sätestatud ka tingimused optsioonide vähendamiseks või tühistamiseks. Eelmainitud optsiooniprogrammide alusel vastu võetud nõukogu otsuste ja sõlmitud optsioonilepingute järgi on LHV Groupi juhatuse liikmel Madis Toomsalul võimalik märkida 2019., 2020. ja 2021. aastal väljastatud optsioonide eest tulemustasuna kokku 104 419 LHV Groupi aktsiat, millest 2021. aastal väljastatud optsioonid moodustavad kokku 34 054 LHV Groupi aktsiat summas 288 tuhat eurot. Optsiooniprogrammist tulenevalt kehtib Madis Toomsalule vähemalt üheaastane kohustuslik hoidmisperiood alates optsioonide realiseerimisest, mille jooksul Madis Toomsalu peab hoidma optsioonide aluseks olevaid LHV Groupi aktsiaid enda omandis ja neid mitte võõrandama ega mistahes kujul koormama. Arvestades seda, et optsioone antakse eelnenud majan- dusaasta tulemuste eest, on 2021. aastal väljastatud optsioonid seotud 2020. aasta tulemustega. Kuna optsioonide tähtaeg on vähemalt kolm aastat alates optsioonide andmise kuupäevast, realiseerusid 2017. aasta tulemuste eest 2018. aastal väljastatud optsioonid 2021. aastal. 2021. aastal ei kasutanud aktsionärid optsioo- niprogrammis sätestatud optsioonide vähendamise või tühistamise õigust. Allpool on esitatud ülevaade peamistest tulemusnäitajatest, Madis Toomsalule makstud tasust ja LHV Groupi tulemus- näitajatest viimase viie majandusaasta jooksul. Ülejäänud tulemusnäitajad on avaldatud LHV Groupi konsolideeritud raamatupidamise aruandes: Tasustamisaruanne (tuhandetes eurodes) 2017 2018 2019 2020 2021 Madis Toomsalu põhitöötasu summa 101 136 144 144 156 aastas kokku Grupi konsolideeritud kasum 22 176 27 190 27 092 39 846 60 263 Omakapitali tootlus (ROE) 17,6% 18,4% 14,0% 17,3% 22,1% 18 569 optsiooni, kogusummas 80 tuhat eurot Madis Toomsalule väljastatud LHV Groupi optsioonid 20 555 optsiooni, kogusummas 100 tuhat eurot 33 305 optsiooni, kogusummas 144 tuhat eurot 37 060 optsiooni, kogusummas 200 tuhat eurot 34 054 optsiooni, kogusummas 288 tuhat eurot Kuivõrd LHV Grupp ei ole sõlminud ühegi isikuga tööle- pingut ning ainus ettevõttes ametikohustusi täitev isik on juhatuse liikme lepingu alusel juhatuse liikme ameti- kohustusi täitev Madis Toomsalu, siis saab analoogiat arvestades lugeda vastava äriühingu täistööajaga töötaja keskmiseks tasuks Madis Toomsalu tasu. Madis Toomsalule ei ole 2021. aastal tasustamispõhi- mõtetest erandeid tehtud. Ülesannete täitmise eest LHV Groupis või selle tütarettevõtetes ei võimaldata talle muid rahalisi hüvesid peale käesolevas osas kirjeldatu.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 72 1.2 Tasu vastavus tasustamise põhimõtetele Juhatuse liikme lepingu kohaselt on LHV Groupi juhatuse liikmele Madis Toomsalule makstud 2021. aastal põhitöö- tasuna 13 tuhat eurot kuus, mis teeb aastaseks põhitöö- tasuks 156 tuhat eurot. Tulemustasuna on LHV Groupi juhatuse liikmel õigus märkida 2021. väljastatud optsioonide eest kokku 34 054 LHV Groupi aktsiat summas 288 tuhat eurot. 2021. aastal maksti LHV Groupi juhatuse liikmele tulemustasu 2017. aasta majandusaasta tulemuste eest, kusjuures Madis Toomsalu märkis kõik 20 555 optsiooni, mis talle 2018. aastal eelnenud majandusaasta tulemuste eest väljastati, summas 100 tuhat eurot. Töötasukomitee ettepanekul määras LHV Groupi nõukogu Madis Toomsalu põhitöötasu suuruseks 2021. aastal 13 tuhat eurot kuus, võttes muuhulgas arvesse nimetatud juhatuse liikme pühendumist ja tulemusi, ettevõtlikkust, ülesannete mahtu, vastutust ja töö intensiivsust, olukorda tööjõuturul, geograaﬁlise asukoha palgataset ja ametikoha kriitilisust, LHV Groupi majanduslikku olukorda, praegusi ja tulevasi äritulemusi ja suundumusi võrreldes sama majan- dussektori ettevõtetega, samuti muutunud ja pidevalt muutuvat keskkonda. Põhitöötasu kehtestamisel arvestati ka põhimõtet, et põhitöötasu peaks moodustama piisavalt suure osa kogu töötasust, et see võimaldaks vajaduse korral mitte määrata või maksta tulemustasu kooskõlas aktsionäride poolt kehtestatud optsiooniprogrammiga. Arvestades, et LHV Group on suurim kodumaine finant- sgrupp ja kapitali pakkuja Eestis, ja pidades silmas LHV Groupi strateegilisi suundumusi ja pikaajalisi eesmärke, leidis LHV Groupi nõukogu ühtlasi, et Madis Toomsalule 2021. aastaks määratud igakuine töötasu on selline, mis motiveerib Madis Toomsalu tegutsema LHV Groupi parimates huvides ja hoiduma tegutsemast isiklikes või teiste isikute huvides ning tegutsema õiglaselt, läbipaistvalt ja seadusega vastavuses. 2021. aasta alguses arutas nõukogu tasandil moodustatud töötasukomitee aktiivselt ka LHV Groupi juhatuse liikmele 2020. aastaks seatud eesmärke, et hinnata nende täitmist 2020. aastal ja määrata kindlaks eesmärkide täitmisele vastav tulemustasu. Aruteludes olid kesksel kohal COVID-19 pandeemia ja selle mõjude leevendamiseks rakendatud erimeetmed, kuna pandeemia mõjutas LHV Groupi äritegevust, ﬁnants- seisundit ja äritulemit 2020. aastal ning jäi avaldama mõju 2021. aastal. Tuginedes eelnevalt kokkulepitud eesmärkide saavuta- misele, mis olid Madis Toomsalule individuaalselt määratud, ja tema tulemustele COVID-19-st mõjutatud raskel aastal, otsustas nõukogu töötasukomitee ettepanekul kasutada LHV Groupi aktsionäride heakskiitu tulemustasu määra- miseks maksimaalses summas ning kinnitada Madis Toomsalule 2021. aastal määratavaks tulemustasu suuruseks 200% tema aastasest töötasust 2020. aastal, st 2021. aastal määrati tema tulemustasuks kokku 34 054 optsiooni LHV Groupi aktsiate märkimiseks summas 288 tuhat eurot. Töötasukomitee arutas ja leidis ühtlasi seoses optsioonide realiseerimisega 2021. aastal, et 2017. aasta ﬁnantstule- mustes ei ole esinenud hilisemaid muutusi ning tagant- järele ei ole tuvastatud olulisi puudusi, mis heidaksid varju Madis Toomsalu ülesannete nõuetekohasele täitmisele talle seatud eesmärkide saavutamisel. Kuna optsiooniõi- gustega seotud 2017. aastasse tema poolt antud panuse kohta puudus muu teave, mille tulemusel oleks vajalik vaadata üle 2021. aastal realiseeritavate optsioonide arvu hinnangut ja vähendada väljastatud instrumentide arvu, kinnitas nõukogu LHV Groupi juhatuse liikme 2021. aasta tasu 2017. aasta majandusaasta tulemuste eest ja Madis Toomsalu õiguse märkida kõik 20 555 optsiooni, ning Madis Toomsalu ka kasutas seda õigust. 2021. aastal vaatas tasustamispõhimõtete rakendamise üle ka LHV Groupi töötasukomitee, mille liikmetel on riskijuhtimise ja tasustamise alal piisavad teadmised ja kogemused. Lisaks kontrollisid LHV Groupi siseaudit ja vastavuskontroll sise-eeskirjaga kehtestatud tasustamispo- liitika vastavust tasustamisega seotud õigusaktidele ja LHV Groupi muudele sise-eeskirjadele. Mittevastavuste kohta 2021. aastal märkusi ei olnud. Eeltoodut arvestades vastab Madis Toomsalu LHV Groupi töötasu 2021. aastal LHV Groupi juhtimistasandi tasusta- mispõhimõtetele, mida on kirjeldatud LHV Groupi sise-ees- kirjas „Tasustamispoliitika“ ja majandusaasta aruande osas „Ühingujuhtimise aruanne“.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 73 Riski on deﬁneeritud kui võimalikku negatiivset kõrvalekallet oodatavatest majandustulemustest. Oma igapäevastes toimingutes puutub LHV kokku mitmete riskidega. LHV riskijuhtimise eesmärgiks on riske ära tunda, neid õigesti mõõta, juhtida ja neist aru anda. Laiemas plaanis on riski- juhtimise eesmärgiks ettevõtte väärtuse suurendamine kahjude minimeerimise ning tulemuste volatiilsuse vähen- damise kaudu. Riskijuhtimine baseerub LHV-s tugeval riski- kultuuril ning on üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel, kus esimene kaitseliin ehk ärivaldkonnad on vastutavad riskide võtmise ning igapäevase juhtimise eest. Teine kaitseliin vastutab Grupis tugeva riskijuhtimise raamistiku haldamise, selle pideva järelevalve ja rakendamise eest, sh riskijuhtimise poliitikas kindlaks määratud metoodika haldamise eest, ning tagab, et Grupis toimib tõhusalt riskide terviklik tuvastamine, hindamine, mõõtmine, juhtimine, leevendamine ja järelevalve ja riskialane aruandlus. Kolmas kaitseliin ehk siseaudit teostab sõltumatut järele- valvet kogu organisatsioonile. Riskijuhtimise põhimõtteid, nõudeid ning vastutusvaldkondasid on kirjeldatud riski- juhtimise poliitikas. Kapitali juhtimise põhimõtteid ning eesmärke on kirjeldatud sisedokumentides (kapitali juhtimise poliitika ning kapitali eesmärgid). Detailsemaid riskijuhtimise protsesse on kirjeldatud vastava valdkonna sise-eeskirjades. Riskijuhtimise üksuse eestvedamisel on LHV-l välja töötatud grupiülene riskivalmiduse raamistik, mis on kinnitatud nõukogu poolt. Riskivalmidus peegeldab LHV valmisolekut võtta teatavat liiki riske. Mida suurem on riskivalmidus, seda suuremaid riske saab võtta. Riskivalmidus on määratletud nii, et see peegeldab soovitud riskiproﬁili, mis kajastab LHV ärimudeli olemust. Riskiisu raamistik Sisemine ning väline riskiraporteerimine, avalikustamine • Riskijuhtimise ja kontrolli põhimõtted • Eetika põhimõtted • Tasustamise põhimõtted • Organisatsiooni ülesehitus • Rollid ja vastutus • Riskitolerantsi tasemed • Riskide mõõtmine • Õigused ja limiidid Riskijuhtimise põhimõtted, rollid ja vastutus Eesmärgid, mõõdikud ja kontyrtollid Riskivalmiduse dokumendis määratletakse riskivalmidus kõikide riskide kohta, millele LHV on olulisel määral avatud. Riskivalmidust kirjeldatakse nii kvalitatiivsete suuniste kui ka kvantitatiivsete piiridena, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid. • Kvalitatiivsed suunised on sõnastatud lihtsas keeles ning lähtudes organisatsioonis ja äriplaanis üldiselt kasutatavast terminoloogiast. • Riskivalmiduse kvantitatiivsed piirid määratakse kindlaks piisavalt üksikasjalikult, et need hõlmaksid käsitletud riskide peamisi alamkategooriaid, kuid piisavalt üldiselt selleks, et säiliks ülevaade LHV grupiülese riskiproﬁili igast olulisest näitajast. Kui riski on võimalik kvantiﬁtseerida, määratakse kindlaks vastuvõetav, talutav ja talumatu riskitase. • Vastuvõetav riskitase on risk, mida lubatakse tavalistes äritingimustes võtta. • Talutav risk on riskitase, mis kujutab endast ohumärki: riski suurenemist sellisele tasemele tuleb nõuetekohaselt hinnata ja määrata kindlaks tegevuskava riski vähendamiseks vastuvõetava tasemeni; hinnangu tulemuste ja tegevuskava kohta tuleb esitada aruanne vähemalt LHV juhatusele. • Talumatu riski piir näitab sellist riskitaset, millega LHV ei taha mitte mingil juhul nõustuda, mis kujutab endast riskinormide rasket rikkumist ja mille korral tuleb viivitamatult võtta meetmeid, et riski vähendada vähemalt talutavatesse piiridesse; sellisest rikkumisest; hinnangu tulemustest ja tegevuskavast tuleb aru anda LHV nõukogule. Riskijuhtimine Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 74 Mittetalutav Talutav Vastuvõetav Riskiproﬁil Riskivõime Tegelik riskiproﬁil jääb vastuvõetava riski piiridesse. Riskiproﬁil on kontrolli all ning täiendavaid tegevusi ei ole vaja ette võtta. Tegelik riskiproﬁil jääb talutava riski piiridesse, mis on varane ohumärk. Tegevusplaan riskiproﬁili alandamiseks võetakse kasutusele. Tegelik riskiproﬁil on talutavast tasemest kõrgemal. Riski vähendamiseks on kehtestatud tegevuskava. Tegelik riskiproﬁil ületab LHV riskivõimet. On käivitunud ﬁnantsseisundi taastamise kava. Riskivõime (risk capacity) – maksimaalne kahju, mida LHV on võimeline taluma, võttes arvesse oma kapitalibaasi, riskijuhtimist ja kontrollivõimekust ning regulatiivseid piiranguid. Riskiisu (risk appetite) on soovitav riskitase, mida LHV plaanib oma plaanide ja eesmärkide elluviimiseks võtta. Riskiisu peegeldab soovitavat riskiproﬁili. Riskiproﬁil (risk proﬁle) - kombinatsioon LHV tegelikest riskidest, mis tulenevad meie tegevuste laadist, ulatusest ja keerulisuse astmest ning tegevuskeskkonnast. Jooniselt on näha, et kui tegelik riskiproﬁil jääb vastuvõetava riski piiridesse, on tegemist ootuspärase olukorraga ning täiendavaid tegevusi ei ole vaja ette võtta. Kui tegelik riskiprofiil jääb talutava riski piiridesse, on see varane ohumärk ja võetakse kasutusele tegevusplaan riskiproﬁili alandamiseks. Samuti on sel juhul vaja teavitada juhatust. Kui tegelik riskiprofiil on talutavast tasemest kõrgemal, näitab see, et riskivalmiduse tase on ületatud ja riski vähendamiseks on kehtestatud tegevuskava. Samuti on vajalik informeerida nõukogu. LHV riskiproﬁili juhtimise ning riskivalmiduse piiridesse jäämise eest vastutab esimene kaitseliin, sõltumatu monitooringu ning aruandluse eest aga riskijuhtimise üksus. Finantsseisundi taastamise kava raames on kehtestatud varajaste hoiatuste tasemed.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 75 Riski- ja kapitalikomitee LHV Finance’i juhatus Järelmaksu krediidikomitee Aktivate-passivate juhtimise komitee Krediidikomitee Riskikliendi aktsepteerimise komitee Jaepanganduse krediidikomitee Finantsvahendajatest klientide hindamise komitee Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komitee Auditikomitee Üldise, tegeliku ja tulevase riskiisu ja -strateegia järelevalve, võttes arvesse kõiki riski liike ja tagades nende kooskõla äristrateegia, eesmärkide, äritavade ja väärtustega Ettevõtetele järelmaksu väljastamise otsustamine Riski- ja kapitali juhtimise, investeerimispoliitika ja likviidsuse juhtimise dokumentide väljatöötamine ning nende rakendamise jälgimine Limiitide kinnitamine Riskiraportite ülevaatamine Kinnitab: - hoiuste intressimäärad - väärtpaberite tagatismäärad - võimenduslaenude intressimäärad – siirdehinna määramise raamistiku ja sisevahendite määrad Talitluspidevuse koordineerimine Ettevõttelaenude ja suuremate liisingute/erakliendi- laenude krediidiotsus- te tegemine Finantsasutuste riske käsitlevate küsimuste otsustamine Kehtivate laenulepingutega klientide restruktureeri- mise otsustamine Eriotstarbeliste provisjonide moodustamise otsustamine Riskiklientide suhtes otsuste tegemine Raamatupidamisalane nõustamine / auditeerimine Riskijuhtimisprotsesside järelevalve ja analüüs jne Hindab tasustamispõhimõtete rakendamist / Tasustamise mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsusnõuete täitmisele • • • Valikuprotsess ja sobivusnõuded • • • • • Jaeklientide ja ettevõtete krediitkaartide ja liisingu krediidiotsuste tegemine (summas kuni 500 000 eurot) • • Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ja rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine • Annab LHV Panga juhatusele teavet ﬁnantsvahendajatega seotud riskide hindamiseks Hindab, kas klient on LHV Panga riskiisu raamistikku arvestades sobiv • • • • • • • • LHV Panga juhatus LHV Grupi juhatus LHV Panga nõukogu Töötasukomitee Nomineerimiskomitee LHV Grupi nõukogu Osana riskipoliitika raamistikust on LHV välja töötanud riskiaruandluse protsessi. Allolev tabel annab ülevaate riskijuhtimisosakonna koostatud peamistest aruannetest, mis esitatakse juhtorganitele, ja aruannete esitamise sagedusest. Kooskõlas riskijuhtimispoliitikaga tuleb kvantitatiivselt kindlaks määrata riskivalmiduse tasemed vähemalt kapita- liriski, krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, likviidsusriski ning rahapesu tõkestamise riski jaoks. Riskivalmiduse tasemeid on kirjeldatud iga vastava riski poliitikas, mis kinni- tatakse nõukogu tasemel. Täpsemaid juhiseid ja suuniseid on kirjeldatud eeskirjades. LHV s on loodud komiteede ja otsustuspädevuste süsteem. Peamiste komiteede funkt- sioonid on esitatud järgmisel joonisel:

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 76 LHV-s on kehtestatud riskijuhtimise poliitika, mis määrab riskijuhtimise raamistiku. Eraldi on kehtestatud oluliste riskikategooriate poliitikad. Riske analüüsitakse ja monitooritakse ning nende kohta esitatakse erinevatele tasemetele aruandeid kuise ja kvartaalse regulaarsusega. Riskiaruandes, mida koostatakse igakuiselt, tuuakse välja informatsioon riskitüüpide lõikes. Riskiaruanne sisaldab informatsiooni ka kapitali adekvaatsuse kohta. See võimaldab saada regulaarselt tervikliku pildi kõikide oluliste riskide kohta ettevõtte tasandil ja jälgida nende arenguid, tuvastada kitsaskohti ja reageerida operatiivselt. Juhtorgan Liikmed Raporti nimetus Raporti sagedus Riskide kaetus Grupi nõukogu Grupi kõik Riskiaruanne Kord kvartalis Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, nõukogu liikmed Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Õigusaktide monitooring Vastavuskontrolli Kord kuus Vastavusrisk ülevaade ICAAP raport, ICAAP Kord aastas Kõik riskid makrostsenaarium, SREP raport Panga nõukogu Panga kõik Riskiaruanne Kord kuus Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, nõukogu liikmed Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Õigusaktide monitooring Riskijuhtimise Kord aastas Kõik riskid valdkonna ülevaated ICAAP raport, ICAAP Kord aastas Kõik riskid makrostsenaarium, SREP raport Panga riski- ja Rain Lõhmus, Riskiaruanne Kord kvartalis Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, kapitalikomitee Andres Viisemann, Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Tiina Mõis Rahapesu tõkestamine, Madis Toomsalu Õigusaktide monitooring Probleemsed laenukliendid Kord kvartalis Krediidirisk Auditikomitee Kristel Aarna, Riskiaruanne Kord kvartalis Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, Urmas Peiker, Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Tauno Tats Rahapesu tõkestamine, Vastavusrisk, Õigusaktide monitooring Grupi tegevjuht, Madis Toomsalu Riskiaruanne Kord kuus Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, panga nõukogu Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, esimees Rahapesu tõkestamine, Vastavusrisk, Õigusaktide monitooring Panga varade ja Panga juhatus, Riskiaruanne Kord kuus Krediidirisk, Tururisk, Intressirisk, kohustiste komitee Kadri Haldre Likviidsusrisk, Operatsioonirisk, Rahapesu tõkestamine, Vastavusrisk, Õigusaktide monitooring Talitluspidevuse testid Pärast iga Operatsioonirisk ja planeerimine testi Riskide Pärast Operatsioonirisk enesehindamine hindamist Panga juhatus Panga juhatuse Vastavuskontrolli Kord aastas Vastavusriskid liikmed ülevaade Rahapesutõkestamise Kord aastas Rahapesu riskid ülevaade Õigusaktide Kord kuus Vastavusrisk monitooring Vastavusauditid Valmimisel Vastavusrisk ICAAP raport, ICAAP Kord aastas Kõik riskid makrostsenaarium, SREP raport

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 77 Üldises riskijuhtimise raamistikus on kehtestatud spetsiaalsed raamistikud eri riskitüüpide haldamiseks. Kuna LHV ärimudel ja väliskeskkond pidevalt muutuvad, muutub pidevalt ka LHV riskipositsioonide laad ja suurus. Seetõttu kohandatakse regulaarselt ka riskijuhtimise raamistikku. Riskijuhtimise raamistiku koostamisel on ennekõike silmas peetud praeguste ja prognoositavate tulevaste riskipo- sitsioonide suhtelist olulisust, mida on kujutatud kõrval oleval „soojakaardil“. Olulisi riskipositsioone, mille puhul võimalikud kaotused on suured ja selliste kaotuste reali- seerumise oht tõenäolisem, juhitakse rangemalt. Riskijuh- timise raamistiku konkreetsed elemendid, sh metoodika, protsessid, töövahendid, inimesed ja kohaldamisulatus, sõltuvad konkreetse riski tüübist. Raamistikke, millega hallatakse peamisi riskiliike, millele Grupp on olulisemal määral avatud, sh maksevõime risk, krediidirisk, tururisk, likviidsusrisk ja operatsioonirisk, kirjel- datakse üksikasjalikult järgmistes osades. Üldises riskijuhtimise raamistikus pööratakse omaette tähelepanu ka ESG-alaste riskide juhtimisele, st keskkonna-, sotsiaalsetest ja/või juhtimisalastest teguritest tulenevatest praegustest või tulevastest mõjudest tingitud kahjude riski juhtimisele. LHV tunnistab, et see risk muutub edaspidi järjest olulisemaks, ja tugevdab vastavalt oma riskijuhtimise raamistikku. Nagu kõigi oluliste riskikategooriate puhul hõlmab see riskivalmiduse määratlemist ja tagamist, et Grupp ei välju kindlaksmääratud riskivalmiduse piiridest. Võimalusel lisatakse riskijuhtimisraamistiku nendele aspek- tidele, mis seostuvad otseselt krediidi-, turu-, operat- siooni-, likviidsus-, rahastus- ja strateegilise riskiga, ka ESG-alane vaade. Selle raamistiku tugevdamise ühe osana tuleb määratleda ühine taksonoomia ning võtta arvesse järjest täienevat regulatsiooni ja parimaid tavasid. LHV on koostanud välistamisloetelu tegevusaladest ja tehingute liikidest, mida LHV negatiivse keskkonna- või sotsiaalse mõju tõttu ei rahasta. 1. Kapitali juhtimine Krediidiasutuse omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed või ületama krediidiasutuste seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurust. Euroopa Liidus kehtib pankade ja inves-teerimisühingute kapitalile õigusraa- mistik (CRD IV/CRR), mis põhineb suures osas Baseli pangandusjärelevalve komitees kokkulepitud, nn Basel III raamistikul. Antud reeglistiku eesmärk on tugevdada ﬁnantssektori vastupidavust majandusšokkidele ja tagada selle abil majanduse piisav ning jätkusuutlik rahastamine. Oluliste muudatustena näevad selle regulatsiooni uued nõuded krediidiasutustele ette varasemast rohkema ja kvaliteetsema kapitali hoidmist ning ühtlustatud raamistikku likviidsuspuhvrite kujundamiseks. Kapitalinõuete direk- tiivis on määratletud ka makroﬁnantsjärelevalve meetmed, millega liikmesriigid saavad ohjeldada krediidiasutuste käitumist tsükli võimendamisel ning leevendada turustruk- tuurist tulenevaid riske. Igal aastal on määrustesse sisse viidud täiendavad väiksemad muudatused. COVID-19 pandeemia tõttu on nende elluviimine osaliselt edasi lükkunud ja täielikult ajakohastatud regulatsioon hakkab kehtima alates 2025. aastast. Grupi eesmärk kapitali juhtimisel on: • tagada Grupi tegevuse jätkuvus ning võime aktsionäridele kasumit toota; • säilitada tugev kapitalibaas, mis toetab äritegevuse arengut; • täita kapitalile kehtestatud nõudeid, nagu need on ette nähtud järelevalveorganite poolt. Grupp käsitleb kapitalina kapitali adekvaatsuse regulat- siooni kohaselt kehtivaid neto-omavahendeid. Seisuga 31. detsember 2021 olid Grupi hallatavad neto-omavahendid 366 984 tuhat eurot (31.12.2020: 311 333 tuhat eurot). Kapitalijuhtimise eesmärkide määramisel lähtutakse nii regulatiivsetest miinimumnõuetest kui ka sisemisest täien- davast puhvrist. Grupp järgib oma kapitali juhtimisel alljärgnevaid üldpõhimõtteid: • Grupp peab igal ajal olema piisavalt kapitaliseeritud, omades vajalikku kapitalivaru, mis tagab majandusliku säilimise ja võimaldab ﬁnantseerida uusi kasumlikke kasvuvõimalusi; • kapitali juhtimisel on põhitähelepanu esmase tasandi omavahenditel, sest ainult esimese taseme põhiomavahendeid saab kasutada kahjumi katmiseks. Kõik muud kasutatavad kapitalikihid sõltuvad esimese taseme põhiomavahendite mahust; • Grupi kapitali saab jagada järgmiselt: 1) reguleeritud miinimumkapital ja 2) Grupi hoitav kapitalipuhver; • MREL-i suhtarve saab omavahendite asemel täita sobivate kohustistega. Ettevaatav suhteline mõju Ettevaatav suhteline tõenäosus

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 78 Omavahendid (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Sissemakstud aktsiakapital 29 864 28 819 Ülekurss 97 361 71 468 Kasumi arvel moodustatud kohustuslik reservkapital 4 713 4 713 Muud reservid 47 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 121 485 90 434 Immateriaalne põhivara (miinusega) -14 473 -18 528 Aruandeperioodi kasum (COREP) 28 868 37 950 Mahaarvamised -128 -323 Esimese taseme põhiomavahendite (CET 1) elemendid või mahaarvamised -1 189 -8 358 Selliste ﬁnantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel ei ole olulist investeeringut -5 236 0 Selliste ﬁnantssektori ettevõtete esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel on oluline investeering -4 328 -4 842 Esimese taseme omavahendid 256 984 201 333 Täiendav esimese taseme kapital 35 000 35 000 Esimese taseme kapital kokku 291 984 236 333 Allutatud kohustised 75 000 75 000 Teise taseme omavahendid kokku 75 000 75 000 Neto-omavahendid kokku 366 984 311 333 Et täita oma pikaajalisi majanduslikke eesmärke, peab Grupp ühelt poolt püüdma proportsionaalselt vähenda reguleeritud miinimumkapitali (riskide vähendamise ja suure läbipaistvuse kaudu). Teiselt poolt peab Grupp püüdma hoida piisavat ja konservatiivset kapitalivaru, mis tagab majandusliku vastupidavuse ka tõsise negatiivse riskistse- naariumi korral. Grupi määratud riskivalmidus on oluline sisend kapitalijuh- timise planeerimisele ja kapitali eesmärkide seadmisele. Suurem riskivalmidus eeldab suurema kapitalipuhvri hoidmist. Otsekohalduva määrusega kohustatakse kõiki Euroopa Liidus tegutsevaid krediidiasutusi (ja neid konsolideerivaid valdusettevõtteid) ning investeerimisühinguid hoidma riskivarade suhtes 4,5% ulatuses esimese taseme põhio- mavahendeid (CET1) ning 6,0% ulatuses esimese taseme omavahendeid (Tier 1 kapitali). Kogu kapitalinõue (CAD), mis sisaldab nii esimese taseme kui ka teise taseme omavahendeid, jääb seni kehtinud 8,0% juurde. Lisaks ühtsetest reeglitest lähtuvatele põhinõuetele on direktiiviga määratletud kapitalipuhvrite moodustamise põhimõtted. Eestis on lisaks omavahendite baasnõuetele kehtestatud krediidiasutustele kapitali säilitamise ja süsteemse riski puhvrid tasemel 2,5% (kehtestanud Finant- sinspektsioon) ja süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver tasemel 1,5% (kehtestanud Eesti Pank). Kaks täiendavat Eesti Panga kehtestatud puhvrit, süsteemse riski puhver ja vastutsükliline kapitalipuhver, on praegu tasemel 0,0% (kehtestab Finantsinspektsioon). Lisaks on muutunud kapitalinõuete rühmitamine ning SREP-i puhvrid viidi kõrgematesse kapitalipuhvritesse, mis tähendab, et pank rikub enne teisi puhvreid kui SREP-i puhvreid. Iga puhvri rikkumine toob endaga kaasa reguleerijate erinevaid meetmeid ja esimese meetmena võib Eesti Pank piirata tehinguid Euroopa Keskpangaga. LHV sai 2022. aasta alguses SREP-i aruande. Allpool tabelis on esitatud aruandel põhinev ülevaade kapitalinõuetest. Nõuded CET1 Tier 1 CAD Baasnõue 4,50% 6,00% 8,00% Teise samba kapitalinõue 1,54% 2,06% 2,74% SREP-i kapitalinõuded kokku 6,04% 8,06% 10,74% Kapitali säilitamise puhver 2,50% 2,50% 2,50% Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 1,50% 1,50% 1,50% Süsteemse riski puhver 0,00% 0,00% 0,00% Vastutsükliline puhver 0,00% 0,00% 0,00% Kapitalinõuded kokku 10,04% 12,06% 14,74%

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 79 Lisaks kapitalinõudele on Finantsinspektsioon kehtestanud LHV-le teise samba kapitalisuunise: 1,00% iga kapitali- taseme kohta. LHV täidab seda suunist sisemiste puhvrite osana. LHV on lähenenud kapitalijuhtimisele konservatiivselt ja on hoidnud võrreldes regulatsioonidega täiendavaid sisemisi puhvreid. Kapitalinõudeid on suurendatud peamiselt panga suureneva turuosa tõttu. 2018. aastal käsitati LHV-d ühena Eesti neljast süsteemselt olulisest pangast ja 2021. aastal suurendas Eesti Pank süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit LHV puhul 1,00%-lt 1,50%-ni. 2022. aastast alates peab LHV konsolideeritud tasandil täitma kahte eraldi MREL-nõuet: riskiga kaalutud varade suhtes ja koguvarade suhtes. Esimene (MREL-TREA) on kehtestatud tasemel 19,08% ja teine tasemel 5,91%. MREL-nõudeid ajakohastab Finantsinspektsioon igal aastal. Sisemised kapitali adekvaatsuse eesmärgid 2022. aastaks on järgmised: • Tier 1 põhiomavahendite kapitalinõue 11,50% (2021: 10,40%) • Tier 1 kapitalinõue 13,50% (2021: 12,10%) • kogu kapitalinõue 16,50% (2021: 16,00%) • ﬁnantsvõimenduse määr 3,50% (pole muutunud) • MREL-TREA suhe 19,50% (uus suhtarv, mis hakkab kehtima alates 2022. aastast) • MREL-LRE suhe 6,20% (uus suhtarv, mis hakkab kehtima alates 2022. aastast) Grupp kasutab krediidi- ja tururiski kapitalinõuete arvuta- miseks standardmeetodit ja operatsiooniriski kapitalinõude arvutamiseks baasmeetodit. Grupp ja tema tütarettevõtted on aruandeaastal ning varasematel aastatel täitnud kõiki kapitalinõudeid. Igal aastal kinnitab Grupi nõukogu kapitaliseerituse eesmärgid ja kapitali adekvaatsuse sihttaseme, pidades silmas kiire kasvuga kaasnevaid potentsiaalseid riske. Igal aastal viiakse läbi sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP), mille eesmärk on tuvastada võimalik kapitalivajadus lisaks regulatiivsetele kapitalinõuetele. Kapitali adekvaatsust ja regulatiivse kapitali kasutamist juhib finantsosakond, lähtudes järelevalveorganile regulaarselt esitatavast aruandlusest usaldatavusnorma- tiivide ja kapitalinõuete täitmise kohta. Lisaks LHV Groupile on eraldi regulatiivsed kapitalinõuded kehtestatud mitmele tütarettevõttele: LHV Pangale ettevõtte tasandil, LHV Varahaldusele ja LHV Kindlustusele. Kõik need ettevõtted järgivad igapäevases kapitaijuhtimises nii regulatiivseid nõudeid kui ka Grupi kapitaliseerituse eesmärke. 2. Krediidirisk Krediidirisk on risk, et Grupil võib tekkida rahaline kahju, kui kliendid või vastaspooled ei suuda täita oma lepin- gulisi kohustusi Grupi ees. Krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, tuletisinstrumentidest, panga- ja teiste finantsinstitutsioonide deposiitidest, võlakirjadest, peamiselt aga klientidele laenuandmisest, sealhulgas antud laenudest ja garantiidest, muudest nõuetest ning valmisolekulaenudest. Krediidirisk on üks suuremaid riske Grupi tegevuses, mistõttu juhtkond haldab hoolikalt krediidiriski positsioone. LHV kesksed põhimõtted on, et iga laenudega tegelev äriüksus vastutab täielikult oma krediidiriskide eest, et krediidiotsuste tegemisel juhindutakse krediidiprotsessist ja otsused on kooskõlas LHV äri- ja krediidistrateegiaga. Krediidiriski juhtimine ja kontroll põhineb kolme kaitseliini mudelil. Vastutus koondub sõltumatusse krediidiriski juhtimise üksusesse, kes annab regulaarselt aru juhatusele ja nõukogule. Alates 1. jaanuarist 2022 allub krediidiriski juhtimise üksus vahetult LHV Panga tegevjuhile. Kredii- diriski juhtimise üksuse ülesannete hulka kuulub võla- ja riskivarade juhtimine, kinnisvaratagatiste hindamine, ettevõtete krediidiriski analüüs (kui LHV riskipositsioon on üle 500 tuhande euro) ning esimese liini krediidikontroll ja monitoorivad üksused. Krediidiprotsess sõltub iga laenu suurusest ja laadist: madala riskitasemega laenud kiidetakse heaks kulutõ- husama ja kiirema protsessiga, samas kui kõrgema riskita- semega ja suuremad laenud nõuavad põhjalikumat analüüsi ja krediidiprotsessi. Vastavalt sellele teeb laenuotsuseid ka krediidikomitee (kui riskipositsioon ületab 500 tuhat eurot), jaepanganduse krediidikomitee või – madalamal otsustus- tasandil – laenuspetsialist. Väikelaenu puhul tehakse laenuotsuse täielikult automa- tiseeritud otsustussüsteemi kaudu. Laenuotsuste puhul kasutatakse kliendi krediidiriski hindamiseks kas reitingu- või skooringusüsteeme (vt alapeatükk 2.1 „Krediidiriski mõõtmine“). Laenuotsuse tegemise protsessis peab LHV tähtsaks arvestamist vastutustundliku laenamise ja jätku- suutlikkuse põhimõtetega, mis hõlmavad keskkonna-, sotsiaalse vastutuse ja ärieetikaalaseid kaalutlusi (vt ka osa „ESG üldpõhimõtted“). Krediidiriski märgatava suurenemise varaseks kindlaks- tegemiseks toimub pärast laenu väljastamist pidev monitooring. Juriidilistest isikutest laenuklientide (kui LHV riskipositsioon on üle 500 tuhande euro) ﬁnantsseisundit kontrollitakse kvartalipõhiselt. Peale selle kasutatakse ka välistest allikatest (krediidiinfobürood, maksuamet ja muud avalikud registrid) saadud teavet. Vähemalt korra aastas vaadatakse individuaalselt läbi kõik juriidilistest isikutest klientide, finantsasutuste ja valitsussektori reitingud.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 80 Kliendid, kellega seotud krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, lisatakse jälgimisnimekirja. Jälgimisnimekirjas olevate klientide finantsseisundit, likviidsust ja tagatise väärtust jälgitakse põhjalikult ja sellest antakse krediidi- komiteele igakuine ülevaade. Jaeklientide puhul jälgitakse laenusaaja maksekäitumist pärast laenu esialgset arvele- võtmist perioodiliselt ja selle põhjal arvutatakse kliendi käitumisskoor. Käitumisskoor võtab arvesse ka kogu muud laenuvõtja kohta teadaolevat infot, mis võib mõjutada tema maksekäitumist, nagu töökoha kaotus ja varasemad maksehäired. Suurenenud krediidiriskiga jaeklientide haldamisel lähtutakse üldiselt kliendi maksekäitumisest. Grupp kasutab krediidiriski leevendamiseks mitmesuguseid eeskirju ja tavasid. Grupil on sise-eeskirjad konkreetsete tagatisklasside vastuvõetavuse või krediidiriski vähen- damise kohta. Tagatise väärtust hindab Grupp laenutaot- lusprotsessi käigus ja hinnang vaadatakse perioodiliselt üle. Hinnangud tagatiste turuväärtusele põhinevad konserva- tiivsusprintsiibil, mis võtab arvesse tagatise liiki, asukohta, realiseerimise tõenäosust ja likviidsust. Kinnisasjade hindamisel kasutatakse eksperdihinnanguid. Turuväärtuste ajakohasuse tagamiseks uuendatakse kommertskinnisvara individuaalseid hinnanguid vähemalt üks kord aastas. Elukondliku ning muu homogeenset tüüpi kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks läbivaatamiseks ka statistilisi indekseerimismudeleid. Suurema krediidiriskiga laenude tagatiste väärtus vaadatakse läbi sagedamini. COVID-19 mõju 2020. aastal alanud koroonaviiruse pandeemia mõjutas ka 2020. aastal oluliselt nii LHV-d kui ka tema kliente. Keskpankade, eelarve- ja reguleerivate asutuste võetud kiired ja kooskõlastatud meetmed on tunduvalt leevendanud potentsiaalset mõju majandusele kui tervikule. Paljud nendest meetmetest hõlmasid ühel või teisel viisil krediidikohustuste maksemoratooriumi kehtestamist eesmärgiga aidata laenuvõtjatel hakkama saada lühiajaliste tegevus- ja likviidsusprobleemidega. COVID-19 kriisi alguses pakkus LHV oma klientidele kiiresti ja ennetavalt maksepuhkusi, mis vabastas kliendid otsesest survest ja võimaldas neil koguda vajalikke reserve. Maksepuhkuste kõrgtase saabus 2020. aasta suvel ning hiljem on peaaegu kõik kliendid pöördunud tagasi graaﬁ- kujärgsete maksete juurde ning see ei ole krediidikvaliteeti halvendanud. Krediidiriski mõõtmisel kasutas LHV jätkuvalt konserva- tiivset lähenemist. LHV otsustas mitte kasutada ajutisi meetmeid, mis võimaldavad jätta riskihinnangud muutmata klientide puhul, kellele võimaldati maksepuhkust ühtse maksepuhkuste andmise korra alusel. See tähendab, et enamik selliseid laene liigitati viivislaenudeks või makseraskuste tõttu restruktureeritavateks nõueteks, mis suurendas oluliselt IFRS 9 alusel faasi 2 liigitatavate nõuete osakaalu. Hoolimata asjaolust, et peaaegu kõik kliendid on pöördunud tagasi graafikujärgsete maksete juurde ja neil ei ole oma kohustuste teenindamisega raskusi, kohal- datakse selliste nõuete suhtes siiski pärast maksepuhkuse lõppu kaheaastast katseaega, nii et sõltuvalt esialgse maksepuhkuse pikkusest (3–12 kuud) saab neid ümber liigitada kõige varem 2022. või 2023. aastal. Selline otsus tehti sellepärast, et LHV Groupi aktsiad on noteeritud ja muidu olnuks LHV investoritel keerulisem saada etteku- jutust tegelikest ﬁnantstulemustest. Krediidiriski mõjutavad ESG riskid Üha enam on kinnitust leidnud, et krediidiriski saavad mõjutada ka keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid (ESG riskid) ning sellepärast on ESG kaalutlused panga krediidiriski otsustusprotsessides, sh riskivalmiduse põhimõtetes, poliitikas ja tegevuskordades aina rohkem esile tõusnud. ESG riskide all mõistetakse selles peatükis igasuguse Grupile avalduva negatiivse ﬁnantsmõju riski, mis tuleneb keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisalaste tegurite praegusest või tulevasest mõjust Grupi vastaspooltele või investeeritud varadele. Keskkonnariskitegurid liigitatakse füüsilisteks ja üleminekuriskideks. Füüsilised riskid kujutavad endast kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevat otsest negatiivset mõju, mille tagajärjeks võib olla tootmisvõimsuse vähenemine, toormaterjalikulude kasv, varade väärtuse langus, suurenenud tööjõu- ja kapitalikulud jne. Ülemineku- riskid peegeldavad ebakindlust, mis on seotud keskkonda säästvale majandusele üleminekuga kohanemise protsessi ajastuse ja kiirusega. Seda protsessi võivad mõjutada kolm tegurit: poliitika, tehnoloogia ja tarbijate eelistused. Selles valdkonnas on toimumas kõige suuremad muutused CO2-mahukates sektorites (nt kliimapoliitika meetmed võivad mõjutada varade hinda). Sotsiaalsed riskid hõlmavad sotsiaalseid tegureid, mis võivad positiivselt või negatiivselt mõjutada vastaspoole finantstulemusi või maksevõime- lisust, nt asjaolud, mis on seotud inimeste ja kogukondade õiguste, heaolu ja huvidega, sh (eba)võrdsuse, tervishoiu, kaasamise, töösuhete, töötervishoiu ja -ohutuse, inimka- pitali ja kogukondade küsimused. ESG riskid võivad realiseeruda kahel viisil, mis peegeldab nende võimalikku kahe olulisuse perspektiivi. ESG riskid võivad mõjutada finantsasutusi nende vastaspoolte ja investeeritud varade kaudu (nn sissepoole suunatud perspektiiv). Samuti võivad finantsasutused ja nende vastaspooled mõjutada ESG tegureid (nn väljapoole suunatud perspektiiv). Näiteks võib vastaspoole keskkonda

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 81 kahjustav tegevus (negatiivne väljapoole suunatud mõju keskkonnateguritele) suurendada vastaspoole tundlikkust keskkonnaseisundi halvenemise eest kaitsva ülemineku- poliitika rakendamise suhtes (keskkonnategurite negatiivne sissepoole suunatud mõju). Pidades silmas oma äritegevuse mõju, on LHV seadnud eesmärgiks edendada keskkonda säästvat ja sotsiaalselt jätkusuutlikku ja vastutustundlikku majandust ning kiirendada kõige tõsisematele keskkonna- ja kliimaprob- leemidele lahenduste leidmise protsessi, innustades oma kliente tegema oma äritegevuses ja investeerimisotsustes kestlikumaid valikuid. Tegevusaladel, mis on vastuolus keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse põhimõtetega, ei paku LHV teadlikult krediiditooteid klientidele, kelle tegevuse puhul on selgeid tõendeid inimõiguste rikkumise ja keskkonna tõsise kahjus- tamise kohta. Lähtudes kestliku ja vastutustundliku tegut- semise põhimõtetest, on krediidipoliitikaga vastuolus selliste klientide krediteerimine, kelle LHV poolt väljastatud kredii- ditoodete maht ületab 500 tuhat eurot ja kelle tegevusala on seotud mõne allpool tabelis välistamisnimekirjas oleva valdkonnaga. ESG üldpõhimõtted • kõikide selliste toodete tootmine ja nendega kauplemine, mis on Eesti Vabariigi seaduste, määruste või rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute kohaselt ebaseaduslikud; • sunnitöö kasutamine või inimõiguste rikkumine; • prostitutsiooni vahendamine või pornograaﬁlise materjali tootmine; • keelatud ainete vahendamine ja kaubavahetus ilma nõutavate ekspordi- või impordilitsentsideta; • tegevused, mis mõjutavad negatiivselt UNESCO maailmapärandi objekte; • tegevused, mis mõjutavad negatiivselt rahvusparke ja looduskaitsealasid või Ramsari konventsiooniga kaetud märgalasid; • bioloogilise mitmekesisuse ressursside või kultuuripärandi kaitset käsitlevate Eesti Vabariigi õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud tegevused; • isikute, rühmade või kogukondade ebaseaduslik sunniviisiline väljasaatmine. ESG riske võetakse arvesse laenuanalüüsis. Üksikasjalik ESG riskide analüüs tehakse 0,5 miljonit eurot ületavate ettevõttelaenude taotluste korral. Muude klientide puhul tehakse ESG tegurite baashindamine, mis lähtub laenutoote Tegevusala Kirjeldus Metsandus Ebaseaduslik metsaraie Ohustatud taime- ja loomaliigid, • Kauplemine ohustatud või punasesse raamatusse kantud taime ja loomade heaolu loomaliikidega • Tegelemine EL-i õigusaktides määratletud ebaseaduslike loomkatsetega • Tegevusalad, mis on seotud partide ja hanede sundsöötmisega • Loomapidamine karusnaha tootmise eesmärgil Relvatööstus Energeetika • Küttesöe ja põlevkivi kaevandamine ning nendest elektri tootmine • Naftatootmise ahela algfaasi tegevused Ohtlikud ained • Asbesti kaevandamine ja asbestikiudude ning neid kiudusid sisaldavate toodete ja segude tootmine, turule toomine ja kasutamine; • Elavhõbeda ja elavhõbedaühendite eksport ning paljude elavhõbedat sisaldavate toodete tootmine, eksport ja import Tubakas Tubakatoodete või e-sigarettide levitamine, kui see on äriühingu põhitegevusalaks (tulust >50%) Kalandus Ökoloogiliselt mittesäästvate kalastusviiside praktiseerimine, nagu triivvõrkudega kalapüük, süvamere põhjatraalimine, kalapüük lõhkeainete või tsüaniidiga Transport • Nafta ja muude ohtlike ainete vedu laevades, mis ei vasta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni nõuetele • Alates 2030. aastast uute diiselkütusega sõitvate sõiduautode ﬁnantseerimine Rahvusvahelise õiguse alusel keelatud relvade või nende komponentide tootmine või levitamine (kobarpommid, jalaväe- miinid, bioloogilised ja keemiarelvad, tuumarelvad, laserrelvad, mille eesmärk on põhjustada püsivalt pimedaks jäämist)

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 82 liigist ja keerukusest ning kliendi tegevusest. Et tuvastada laenuvõtjaid, kes on otseselt või kaudselt avatud suuremale ESG teguritega seotud riskile, töötati koostöös keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna ekspertidega välja individuaalsete majandussektorite (allsektorite) jaoks põhjalik „soojakaart“. Kaardil on kujutatud iga majandussektori keskkonna- ja sotsiaalsete riskide hinnang, võttes arvesse reitinguagen- tuuride ja rahvusvaheliste ﬁnantsinstitutsioonide vastavaid riskiklassiﬁkatsioone, kohalikke ja ELi õigusakte ja vajadusel Eesti siseriiklikku mõõdet. Allpool tabelis on esitatud ülevaade LHV krediidiport- fellist vastavalt majandussektorite liigitusele keskkonna- ja sotsiaalsete riskide alusel. Aasta jooksul töötati pangas välja juriidilistest isikutest klientide ESG analüüsi korda ja töövahendeid ning eelda- tavasti jätkub see töö ka järgmisel aastal. 2.1 Krediidiriski mõõtmine ja jaotus Grupp jaotab krediidiriski kandvad finantsvarad järgmistesse olulisematesse kategooriatesse: a) nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele (tabelites nimetuse „pangad“ all) ja investeerimisühingutele; b) võlakirjad ja tuletisinstrumendid; c) laenud juriidilistele isikutele; d) laenud eraisikutele. a) Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele Krediidiriskile avatud positsioon rahast ja raha ekviva- lentidest, mida hoitakse keskpangas, teistes korrespon- dentpankades ning investeerimisasutustes, kannab oma olemuselt juhtkonna hinnangul madalat krediidiriski. Nõuded keskpangale, krediidiasutustele ja investeerimi- sühingutele ei ole tähtaega ületanud ning on tagamata. Grupi vahendid hinnatakse vastavalt Standard & Poor's reitingutele või nende ekvivalentidele (keskpank on reitinguta). Kui erinevatel agentuuridel on erinevad reitingud, kasutatakse kas keskmist või konservatiivsuse põhimõttel madalamat reitingut. Kui Eesti krediidiasutustel pole välist krediidireitingut ja need on EL-i suurte pankade tütarettevõtted, on kasutatud emaettevõtte krediidireitingut. Juhtkonna hinnangul on krediidiasutuste ja investeerimisühingutega seotud oodatava krediidikahju risk ebaoluline, kuna vastaspooltel on kõrged reitingud ja kuna Grupp hoiab nende osapoolte suhtes ainult väga likviidseid positsioone. b) Võlakirjad ja tuletisinstrumendid Võlakirjadega seotud krediidiriski võtmisele kehtestatakse krediidikomitees limiidid vastavalt emitendi reitingule. Võlakirjadest tulenevad põhiosa ja tekkepõhised intressi- nõuded ei ole tähtaega ületanud. Võlakirjadel puuduvad tagatised. c) Laenud juriidilistele isikutele Juriidiliste isikute laenuportfell sisaldab krediiti ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, mittetulundusühingutele (sh korteriühistud) jne, sh järgmisi tooteid: • ettevõttelaenud (ärikliendilaen) • liising • arvelduslaen (ärikliendilaen) • kaubanduse rahastamine (ärikliendilaen) • ﬁnantsvõimenduslaenud (investeeringute rahastamine) • krediitkaardid ja järelmaks (tarbimise rahastamine) • korteriühistute laenud (ärikliendilaen) • akreditiivid (tarbimise rahastamine) Juriidilistele isikutele antavaid laene (v.a korteriühistute laenud), millega LHV-le kaasneb üle 500 tuhande euro suurune krediidirisk, hinnatakse individuaalselt. Igale kliendile määratakse krediidireiting vahemikus 1–13, kus 1 tähistab kõige väiksemat maksejõuetuse tõenäosust ja 13 maksejõuetust. Krediidireitingu määramisel võetakse arvesse nii kliendi ﬁnantsseisundit kui ka äririski. Arvesse võetavad konkreetsed ﬁnantssuhtarvud ja äririskid sõltuvad sellest, missugust reitingumudelit kasutatakse: ettevõtte, kommertskinnisvara, elamuehituse, kohaliku omavalitsuse või kaubamudelit. Krediidireitingu määrab krediidianalüütik ning selle kinnitab krediidijuht, kuid lõplik riskivõtmine otsustatakse krediidikomitees ühehäälse otsuse alusel. Iga kliendi finantsseisundi järelmonitooringut tehakse pärast laenu väljastamist harilikult vähemalt kord kvartalis. Vähemalt kord aastas vaadatakse üle kõik kliendihin- nangud. Kliendid, kellega seotud krediidirisk on märkimis- väärselt suurenenud, võetakse jälgimise alla ning nende ﬁnantsseisundit, likviidsust ja tagatiste väärtust jälgitakse põhjalikult ja tihedamini. Juriidilistele isikutele väljastatavaid alla 500 tuhande euroseid laene ja korteriühistute laene laenusummast sõltumata analüüsitakse kuluefektiivsema skooringuprot- sessiga. Skooring teostatakse taotluse hetkel ning on üks kriteeriumitest laenu väljastamiseks. Laenu maksejõuetuse Fookus Riskitase 2021 Keskkonna ja kliimamuutustega seotud risk Kõrge 14,4% Keskmine 52,7% Madal 32,9% Sotsiaalne Kõrge 15,2% Keskmine 54,8% Madal 30,0%

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 83 tõenäosuse (PD) leidmiseks kasutatakse ettevõtte ﬁnant- sandmeid ja informatsiooni maksekäitumise kohta. Arvesse võetakse ettevõtte varade ja kohustiste struktuuri, kasum- likkust ja rahavoo suhtarve. d) Laenud eraisikutele Eraisikute laenuportfell sisaldab tagatud ja tagamata kredii- ditooteid ja eraisikute liisingutooteid, sh järgmised tooted Ka eraisikute laenude puhul rakendatakse kuluefektiivset skooringuprotsessi (vt alapeatükk „Krediidiriski skaala“, kus on kirjeldatud eraisikute maksejõuetuse tõenäosuse (PD) mudelite sisendeid). Skooringut tehakse laenu- taotluse esitamise ajal ning see on üks laenu väljastamise kriteeriume. Laenuotsuseid tehakse jaepanganduse kredii- dikomitees või madalamal otsustustasandil. Hüpoteeklaenu maksimumsumma määratakse kooskõlas Eesti Panga nõuetega. Tarbimise rahastamise tooteid eraisikutele pakutakse Eestis tütarettevõtte LHV Finance kaudu. Grupp on sõlminud lepingud enamiku tähtaja ületanud tarbimis- ja järelmaksulaenude müügiks – üldjuhul toimub see siis, kui laen on olnud vähemalt 79 päeva viivises. Krediidiriski mõõtmine Kõikide laenutoodete, v.a. ﬁnantsvõimenduslaenude puhul kasutatakse LHV-s kliendi krediidiriski hindamiseks kas reitingu- või skooringusüsteeme, nagu on näidatud allolevas tabelis. Ettevõtete krediidiotsuste tegemisel (kui LHV riskipositsioon ületab 500 tuhat eurot), kasutatakse klien- direitingut ja jaesektoris PD skooringumudeleid; olemas- olevate laenude jaoks töötatakse välja portfelliskooringu PD mudelid. Eraldi mudelite alusel leitakse maksejõuetusest tingitud kahju (LGD) ja krediidi ümberhindlustegur. (CCF). Toode Selgitus hüpoteeklaen (erakliendilaen) tagatud laen korteri või maja ostmiseks (kodulaen) eralaen (erakliendilaen) tagatud laen vabaks kasutuseks (investeerimiseks, renoveerimiseks jne) tarbimislaen (tarbimise rahastamine) tagamata tarbijalaen (väljastab tütarettevõte LHV Finance AS) järelmaks (tarbimise rahastamine) tagamata järelmaksutoode, mida pakuvad kaupmehed (krediiti väljastab tütarettevõte LHV Finance AS) liising liising sõidukite ostmiseks ﬁnantsvõimenduslaenud laen börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel (investeeringute rahastamine) krediitkaardilaen (tarbimise rahastamine) tagamata krediitkaardilaen arvelduslaen (erakliendilaen) tagamata arvelduslaen õppelaen (erakliendilaen) riigi garantiiga laen üliõpilastele kinnisvaraliising (erakliendilaen) hüpoteeklaen (kinnisvara kuulub LHV-le) Kliendi tüüp Segment Määratlus PD LGD CCF/EAD Ettevõtted Ettevõttelaenud Ettevõtete laenud LHV Reitingumudel Sisemine Sisemine koguriskipositsiooniga üle mudel mudel 500 tuhande euro Jaeklient VKE, sh mikroettevõtted Ettevõtete laenud LHV Skooringumudel koguriskipositsiooniga kuni 500 tuhat eurot, korteriühistute laenud sõltumata LHV koguriskipositsioonist Eraklientide Kõik eraisikute Skooringumudel hüpoteeklaenud hüpoteeklaenud Muud Kõik eraisikute tarbimise Skooringumudel erakliendilaenud rahastamise tooted ja autoliising

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 84 Krediidiriski skaala Grupp kasutab sisemist krediidiriski skaalat, mis peegeldab hinnangut individuaalsete vastaspoolte maksejõuetuse tõenäosusele. Grupi sisemised reitingu- ja skooringu- mudelid on kohandatud vastavalt vastaspoole kategooriale. Laenuvõtja krediidiriski hindamisel kasutatakse eri liiki krediidiriskipositsioonide puhul eri riskikarakteristikuid: 1) võlgniku riski karakteristikud - äriklientidega seotud riskipositsioonid: ﬁnantsaruanded, majandusharu, emaettevõtte toetus jne; - jaeklientidega seotud riskipositsioonid: ﬁnantsaruanded või teave isikliku sissetuleku kohta, sotsiaal- demograaﬁline teave, käitumisalane teave jne; 2) tehinguriski karakteristikud – toote liik, tagatise liik jne; 3) viivisseisundi ja võlgnevuste karakteristikud pangasisestest ja -välistest allikatest. Lisaks sellele võimaldavad mudelid lisada iga vastaspoole lõplikku sisemisse krediidireitingusse ka krediidiriski juhi eksperdihinnanguid. See võimaldab võtta arvesse teavet, mida ülejäänud andmed ei tarvitse sisaldada. Krediidiriski klassid on kalibreeritud selliselt, et makse- jõuetuse risk suureneb eksponentsiaalselt iga järgneva kõrgema klassi puhul. Näiteks PD erinevus reitinguklasside 4 ja 5 vahel on väiksem kui erinevus klasside 7 ja 8 vahel. Järgnevalt on Grupi iga portfellitüübi kohta välja toodud täiendavad kaalutlused. • Jaelaenud Jaeportfellis tehakse riskihinnang laenu andnud üksuse tasandil ja skooringu lõpptulemust kõrvutatakse makse- jõuetuse tõenäosusega. Pärast esmast arvelevõtmist monitooritakse laenuvõtja maksekäitumist perioodiliselt, et konstrueerida käitumuslik skoor. Igasugust muud teavet laenuvõtja kohta, mis võib mõjutada tema maksekäitumist (nt töökoha kaotus ja varasemad maksehäired) võetakse antava käitumisskoori juures samuti arvesse. • Ettevõttelaenud Ettevõtete reitingud määratakse laenusaaja tasandil. Kredii- dianalüütik lisab laenusüsteemi jooksvalt ajakohastatud ja uut informatsiooni ning krediidihinnanguid. Lisaks sellele uuendab analüütik teavet kliendi maksevõime kohta vähemalt igal aastal näiteks avalike ﬁnantsaruannete põhjal. Selle põhjal määratakse uuendatud sisemine krediidireiting ja PD. • Treasury Treasury võlakirjaportfellis olevate võlakirjade puhul kasutatakse väliste reitinguagentuuride reitinguid, mida monitooritakse ja ajakohastatakse pidevalt. Iga reitingu PD seotakse LHV reitinguskaalaga. • Krediidirisk Grupi ettevõttelaenude PD hindamise meetod koosneb 13 krediidireitingust, kus 1 on madalaima ja 13 kõrgeima krediidiriskiga (maksejõuetus). Reitingud 1 ja 2 omistatakse ainult reitinguagentuuride Fitch, Moody's ja Standard & Poor's keskmise reitingu põhjal. Vastavalt vajadusele viib Grupp läbi ﬁnantsanalüüsi. Seega omistatakse reitingud 1 ja 2 ainult rahvusvahelistele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning omavalitsustele ja riikidele, mille maksesuutlikkust on reitinguagentuurid oma investeerimisjärgu reitinguga kinnitanud. Reitinguagen- tuuride hinnangul põhinevad osaliselt ka reitinguklassid 3 kuni 13, ehkki selles kategoorias on peamiselt rahvusva- helise reitinguta Eesti ettevõtted. Grupi sisemine reitinguskaala ettevõttelaenudele ja vastavad välised reitingud on toodud alljärgnevas tabelis: LHV reiting LHV kirjeldus PD% S&P Moody's 1 Investeerimisjärgu reiting 0,03 AAA Aaa 2 0,05 AA+ Aa1 3 0,10 AA, AA- Aa2, Aa3 4 0,20 A+, A, A- A1, A2, A3 5 0,30 BBB+ Baa1 6 0,40 BBB Baa2 7 0,50 BBB- Baa3 8 1,00 BB+, BB Ba1, Ba2 9 2,50 BB- Ba3 10 Mitte-investeerimisjärgu reiting 5,00 B+ B1 11 (sh spetsiaalne jälgimine) 10,00 B, B- B2, B3 12 30,00 CCC/C Caa 13 Maksejõuetus 100,00 D C

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 85 Reitinguid valideeritakse ja kalibreeritakse ümber igal aastal, et need vastaksid viimastele prognoosidele ja võtaksid arvesse kõiki tegelikult täheldatud makseviivitusi. Reitingud on jagatud kolme rühma: investeerimisjärgu reiting, spetsiaalne jälgimine ja maksejõuetus. Investee- rimisjärgu reiting määratakse, kui laen ei ole aruande- kuupäeva seisuga võlas. Spetsiaalse jälgimise staatus määratakse, kui vastaspoole reiting on 10–13. Makse- jõuetuse staatus (reiting 13) määratakse lähtuvalt makse- jõuetuse deﬁnitsioonist. Tagatised Grupp rakendab mitmeid eeskirju ja tavasid riskide vähendamiseks. Grupil on sisemised eeskirjad teatava tagatisklassi vastuvõetavuse või krediidiriski vähendamise kohta. Tagatise väärtust hindab Grupp laenutaotlusprotsessi käigus ja hinnang vaadatakse perioodiliselt üle. Hinnangud tagatiste turuväärtusele põhinevad konservatiivsusprint- siibil, mis võtab arvesse tagatise tüüpi, asukohta, realisee- rimise tõenäosust ja likviidsust. Kinnisasjade hindamisel kasutatakse eksperdihinnanguid. Turuväärtuste ajakohasuse tagamiseks uuendatakse kommertskinnisvara individuaalseid hinnanguid vähemalt üks kord aastas. Elukondliku ning muu homogeenset tüüpi kinnisvara puhul kasutatakse regulaarseks ümberhind- luseks ka statistilisi indekseerimismudeleid. Põhilised laenude ja ettemaksete tagatiste tüübid on järgmised: • hüpoteek • kommertspant • kauba pant • deposiit • krediidikindlustus • kaubeldavad väärtpaberid • noteerimata väärtpaberid • nõudeõiguse pant • KredExi, Maaelu Edendamise Sihtasutuse või Euroopa Investeerimisfondi garantii • akreditiiv • era- või juriidilise isiku käendus • sõidukid, masinad, õhusõidukid, seadmed jne Eelistatud on sellised tagatised, mille puhul ei ole tugevat korrelat-siooni kliendi makseriski ja tagatise väärtuse vahel. Üldiselt peab panditav vara olema kindlustatud, tagatise eluiga peab olema pikem kui laenu tagastustähtaeg ning tagatise turuväärtus peab ületama laenujääki. Tagamata laenu väljastatakse eraisikutele teatud summa ulatuses. Juriidilistele isikutele on see lubatud ainult sellisel juhul, kui rahavoogude prognoos näitab stabiilseid ja märki- misväärselt tugevaid rahavoogusid ja/või kliendi krediidirisk hinnatakse madalaks. Aruandeperioodi jooksul pole Grupi eeskirjad seoses tagatistega oluliselt muutunud ning samuti pole olnud märkimisväärset muutust tagatiste üldises kvaliteedis, mis on Grupi valduses olnud eelmisest aruandeperioodist alates. Finantsvõimenduslaenude tagatisi jälgitakse igapäevaselt ja kui tagatise väärtus langeb, võetakse viivitamata meetmeid krediidikahjumi vältimiseks. Tarbimislaene ja krediitkaardilaene väljastatakse ilma tagatiseta ning riske vähendatakse klientide maksekäi- tumise pideva jälgimisega. Liising ja hüpoteeklaenud on alati ületagatud. Eraisikutele antud liisingu, järelmaksu, hüpoteeklaenude ja arvelduslaenu kliente, kes makse- tähtaega ületavad, jälgib Grupp regulaarselt. Seoses alatagatud ettevõttelaenudega tuleb arvesse võtta, et Grupp on hinnanud teatavate tagatiste (isiklikud käendused, kommertspandid) turuväärtust konservatiivselt. Alatagatud laene käsitatakse kõrgema riskiga laenudena, mille üle Grupp teeb krediidikomitees igakuist monitoo- ringut, et vähendada võimalikku krediidikahjumit. 2.2 Oodatava krediidikahjumi mõõtmine IFRS 9 kehtestab kolmefaasilise mudeli väärtuse languse määramiseks vastavalt krediidikvaliteedi muutusele peale esmast arvelevõtmist: Finantsinstrument, mis ei ole esmasel kajastamisel kredii- diriski tõttu langenud väärtusega, liigitatakse faasi 1 ning Grupp jälgib pidevalt selle krediidiriski. Kui on toimunud oluline krediidiriski suurenemine (SICR) alates esmasest arvelevõtmisest, liigitatakse finantsinst- rument faasi 2, aga seda ei loeta veel krediidiriski tõttu langenud väärtusega instrumendiks. Lisainformatsioon selle kohta, kuidas Grupp hindab kredii- diriski olulist suurenemist, on esitatud riskide juhtimise osa punktis 2.2.1. Juhul kui ﬁnantsinstrument on krediidiriski tõttu langenud väärtusega, liigitatakse see faasi 3. Lisainformatsiooni selle kohta, kuidas Grupp deﬁneerib krediidiriski tõttu langenud väärtuse ja maksejõuetuse, vaata punktist 2.2.2. Faasis 1 olevate finantsinstrumente ECL-i mõõdetakse summas, mis on võrdne 12-kuulise osaga kogu oodatava eluea krediidikahjumist. Faasi 2 ja 3 kuuluvate instru- mentide puhul arvutatakse ECL kogu nende eluea jooksul oodatava krediidikahjumi põhjal. Lisainformatsiooni saamiseks sisendite, eelduste ja hinnangutehnika kohta ECL-i arvutamisel vaata punkti 2.2.3. Läbiv põhimõte ECL-i mõõtmisel IFRS 9 järgi on see, et arvesse tuleb võtta tulevikku vaatavat teavet. Punkt 2.2.4. sisaldab informatsiooni selle kohta, kuidas Grupp on selle lisanud ECL-i mudelisse.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 86 Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud ﬁnantsvarad on ﬁnantsvarad, mis on esmasel kajastamisel krediidiriski tõttu langenud väärtusega. Nende ECL kajas- tatakse alati eluea jooksul (faas 3). Alljärgnev joonis võtab kokku allahindlusvajaduse vastavalt standardile IFRS 9 (v.a krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud ﬁnantsvarad): Krediidikvaliteedi muutus pärast esmast kajastamist Faas 1 Faas 2 Faas 3 (Esmane kajastamine) (Krediidiriski oluline suurenemine (Krediidiriski tõttu langenud pärast esmast kajastamist) väärtusega varad) 12 kuu oodatavad krediidikahjumid Eluaja oodatavad krediidikahjumid Eluaja oodatavad krediidikahjumid Järgnev osa käsitleb Grupi poolt standardi nõuete täitmisel kasutatud peamisi hinnanguid ja eeldusi. 2.2.1 Oluline krediidiriski suurenemine Grupi hinnangul on ﬁnantsinstrumendi krediidirisk oluliselt suurenenud, kui on täidetud üks või mitu järgnevalt välja toodud kvantitatiivsest, kvalitatiivsest või kaitsemeetme (backstop) kriteeriumitest. Kvantitatiivsed kriteeriumid Kvantitatiivseid kriteeriumeid rakendatakse kõigile alates 2018. aastast sõlmitud krediidilepingutele uues portfellis ja ajaloolises ettevõttelaenude portfellis, mille puhul kasutatakse reitingupõhist eluea maksejõuetuse tõenäosust. Järelejäänud eluea maksejõuetuse tõenäosus (PD) aruan- dekuupäeva seisuga on võrreldes riskipositsiooni esmase arvelevõtmise aruandekuupäevaga suurenenud, kui see ületab alljärgnevas tabelis toodud piirmäärasid. Uus portfell – alates 1. jaanuarist 2018 sõlmitud lepingud Eluea PD esmasel Eluea PD suurenemine aruandekuupäeva seisuga, arvelevõtmisel mida hinnatakse oluliseks X% ≥100 bps Ja Kehtiv eluea PD/Esialgne eluea PD > 1,4885+exp(0,9549-54,173* Esialgne eluea PD) Valemi illustreerimiseks on esitatud SICR-i kõver allpool graafikus. Lisaks kõverale peab PD suurenemine olema vähemalt 100 baaspunkti. SICR-i kõver näitab esialgse PD ja olulisuse piirmäära suhet (PD kasv kordades) olulise maksejõuetuse riski suurenemise identiﬁtseerimiseks. SICR kõver: esialgse PD ja olulisuse piirmäära suhe (PD kasv kordades) olulise maksejõuetuse riski suurenemise identiﬁtseerimiseks SICR PD 0% 2% 4% 6% 8% 10% 4.5 4 3.5 3 2.5 2 1.5 1

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 87 Illustreerimaks eelnevalt välja toodud piirmäära raken- damist, võtame näiteks 13. veebruaril 2018 sõlmitud 3-aastase jaelaenu lepingu, millel oli esmasel arvelevõtmisel eluea PD 3,36% ja oodatav eluea PD kümme kuud hiljem aruandekuupäeval 2,76%. Kui aruandekuupäeval on tegelik eluea PD 8,86%, siis ületab see oodatavat PD-d (2,76%) üle piirmäära. Seetõttu on toimunud krediidiriski oluline suurenemine. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 6 1 2 3 4 5 13 7 8 9 10 11 12 Hetke reiting Esialgne reiting Ajalooline portfell – enne 1. jaanuari 2018 sõlmitud ettevõttelaenude lepingud Piimäärad põhinevad hinnangutel, kuidas muutub instrumendi eluea PD enne makseraskustesse sattumist. Eluea PD loomuliku liikumise leidmiseks, mis ei näita krediidiriski olulist suurenemist, on hinnatud eluea PD-d ka selliste instrumentide puhul, mis edasisel kajastamisel ei satu makseraskustesse. Ettevõttelaenude portfell on lühikese tähtajaga, täpsemalt 2,5 aastat. Kvalitatiivsed kriteeriumid Kvalitatiivseid kriteeriumeid rakendatakse SICR-i arvutamisel ajaloolise jaelaenude portfelli puhul, mille lepingud on sõlmitud enne 2018. aastat. Uue portfelli puhul on PD arvutustes rakendatud kvalitatiivseid kriteeriume ja seetõttu sisalduvad need SICR-i arvutustes eluea PD kaudu. Ajaloolise portfelli lühikese keskmise tähtaja tõttu (1,75 aastat) ei peetud mõistlikuks prognoosida esialgset eluea PD-d lepingute puhul, mis on sõlmitud enne 1. detsembrit 2017, mistõttu kasutati ajaloolise portfelli esialgse PD asemel taotluse või reitingu PD-d. Jaelaenude ajalooline portfell – enne 1. jaanuari 2018 sõlmitud eralaenulepingud Krediidiriski oluline suurenemine on toimunud juhul, kui laenusaaja vastab ühele või mitmele alljärgnevalt toodud tingimusele. • Aruandekuupäeval on leping üle tähtaja rohkem kui 30 päeva ja summas üle 10 euro. • Leping on viimase 12 kuu jooksul olnud korduvalt üle tähtaja rohkem kui 30 päeva ja summas üle 10 euro. • Kliendil on olnud rohkem kui üks makseviivitus või maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul. • Kodulaenu või eralaenu puhul võetakse arvesse, kui lepingu LTV (laenu ja tagatise väärtuse suhe > 100%. Jaelaenude ajalooline portfell – enne 1. jaanuari 2018 sõlmitud ettevõttelaenu lepingud Krediidiriski oluline suurenemine on toimunud juhul, kui laenusaaja vastab ühele või mitmele alljärgnevalt toodud tingimusele. • Aruandekuupäeval on leping üle tähtaja rohkem kui 30 päeva ja summas üle 10 euro. • Leping on viimase 12 kuu jooksul olnud korduvalt üle tähtaja rohkem kui 30 päeva ja summas üle 10 euro. • Kliendil on olnud rohkem kui üks makseviivitus või on vähemalt neljal korral viimase 12 kuu jooksul esinenud maksuvõlg.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 88 SICR-i hinnang sisaldab muuhulgas tulevikku vaatavat teavet ja arvestus toimub kvartalipõhiselt. SICR-i leidmiseks kasutatavaid kriteeriume monitoorib ja nende asjakohasust vaatab perioodiliselt üle krediidiriski meeskonna sõltumatu liige. Backstop-kaitsemeede Backstop-meedet rakendatakse juhul, kui laenusaaja lepin- gujärgsed maksed on üle tähtaja rohkem kui 30 päeva, mida käsitatakse finantsinstrumendi krediidiriski olulise suurenemisena. Madala krediidiriski erand Grupp on 31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaastal kasutanud madala krediidiriski erandit rahale ja nostrokontodele, mis täidavad likviidsus- portfelli kriteeriumit. 2.2.2 Maksejõuetuse deﬁnitsioon ja krediidiriski tõttu langenud väärtusega varad Grupp deﬁneerib ﬁnantsinstrumendi staatust maksejõue- tusena ja see vastab täielikult krediidiriski tõttu langenud väärtusega vara mõistele, kui vara suhtes kehtib üks või mitu allpool kirjeldatud kriteeriumi. Kvantitatiivsed kriteeriumid Laenusaaja on rikkunud olulisuse piirmäära kriteeriumi 90 päeva järjest. Kvalitatiivsed kriteeriumid Järgnevalt on välja toodud asjaolud, mis viitavad sellele, et klient ei tasu võlgnevust täies ulatuses: • Ilmneb märke makse laekumise ebatõenäolisusest, mis näitab, et laenuvõtja on märkimisväärsetes rahalistes raskustes; • majanduslike raskuste tõttu on toimunud restruktureerimine; • katseajal on rakendatud lisaks varem rakendatud võla restruktureerimise meetmetele ka täiendavaid võla restruktureerimise meetmeid; • leping on lõpetatud. Ülaltoodud kriteeriumeid on rakendatud kõikidele Grupi ﬁnantsinstrumentidele ja need on kooskõlas maksejõuetuse definitsiooniga, mida kasutatakse sisemise krediidiriski juhtimisel. Maksejõuetuse deﬁnitsiooni on läbivalt kasutatud Grupi oodatava krediidikahjumi arvutamisel PD, EAD ja LGD mudelite koostamiseks. Maksejõuetuse staatuse rakendamisel kasutatakse suurk- lientide puhul kliendipõhist lähenemist, jaeklientide puhul lepingupõhist lähenemist. Kui instrument ei vasta katseaja jooksul ühelegi makse- jõuetuse kriteeriumile, siis ei ole instrument enam maksejõuetuse staatuses. Katseaeg peaks kestma vähemalt 3 kuud alates hetkest, mil instrument ei vastanud enam maksejõuetuse kriteeriumitele. Laenudele, mida raskuste tõttu on restruktureeritud, tuleb maksejõuetuse staatusest ümberklassiﬁtseerimisel täiendavat tähelepanu pöörata, kuna viivises päevade arvestus toimub modiﬁtseeritud maksegraaﬁku alusel ning laen jääb restruktureerimisele, kuni see on täielikult tagasi makstud. Seetõttu on selliste laenude katseaeg vähemalt üks aasta alates: • restruktureerimismeetmete pikendamisest, maksejõuetuse kajastamisest või restruktureerimise kokkuleppes sisalduva maksepuhkuse lõpust, sõltuvalt sellest, mis toimub viimasena. 2.2.3 ECL-i mõõtmine – sisendite, eelduste ja hindamismeetodite selgitused ECL-i mudeli eesmärgiks on arvutada 12 kuu ja eluea oodatav krediidikahjum, mis: • on neutraalne ehk ei peegelda liigset konservatiivsust ega optimismi; • on tõenäosusega kaalutud summa, mis on arvestatud vastavalt kolmele allahindamise stsenaariumile (baas-, optimistlik ja pessimistlik stsenaarium); • kajastab raha ajaväärtust; • kasutab mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikusündmuste, praeguste tingimuste ning prognoositud majandustingimuste kohta. Grupi ECL-i mudel järgib laiemalt aktsepteeritud marginaal- kahjumite summa meetodit, kus ECL arvutatakse margi- naalkahjumite summana, mis tekivad igas ajaperioodis (kuus) aruandekuupäevast alates. Marginaalkahjumid tulenevad individuaalsetest riskiparameetritest (PD, LGD, EAD), mis prognoosivad riskipositsioone ja kahjumeid maksejõuetuse puhul ning iga perioodi maksejõuetuse tõenäosust (PD ajaperioodide t ja t+1 vahel). ECL-i arvutused põhinevad järgmisel neljal komponendil: • maksejõuetuse tõenäosus (PD) on hinnang sellele, kui suure tõenäosusega kindlaksmääratud aja jooksul instrument muutub maksejõuetuks; • riskipositsioon maksejõuetuse hetkel (EAD) on hinnang tulevikus maksejõuetuse tekkimise hetkel kehtivale eeldatavale laenusummale, mis võtab arvesse aruandekuupäevale järgnevaid oodatavaid muutusi, sh põhiosa ja intressi tagasimakseid ning valmisolekulaenude kasutamist; • maksejõuetusest tingitud kahju (LGD) on maksejõuetuse korral tekkiva kahju hinnang.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 89 Selle aluseks on saadaolevate lepinguliste rahavoogude ja LHV oodatavate rahavoogude (sh tagatistest saadud rahavoogude) vahe. LGD kajastatakse protsendina EAD-st; • diskontomäära kasutatakse oodatava kahjumi diskonteerimiseks nüüdisväärtusesse aruandekuupäeva seisuga. Matemaatiliselt väljendatakse prognoosiperioodi T (12 kuud või eluiga, sõltuvalt sellest, kas vajalik on 12 kuu või eluea hinnang) ECL-i summat alljärgnevalt: kus: t = 0 T – 1-kuuline periood prognoosiperioodi T raames 12 kuu ECL-i hinnangu puhul T = 12 kuud eluea ECL-i hinnangu puhul T = laenu oodatav eluiga PDt – marginaal PD kuu t puhul LGDt – oodatav LGD kuu t puhul EADt – riskipositsiooni summa, sh oodatavad valmisolekulaenude kasutamised, kuu t puhul dt – diskontomäär kuu t puhul Diskontomäär on ﬁnantsinstrumendi sisemine intressimäär või selle ligikaudne väärtus. Arvutusloogika illustreerimiseks on allolevas tabelis esitatud lihtsustatud näide. Selles tagatud laene käsitlevas näites on LGD tuletatud otse tagatiste väärtusest ning lihtsusta- miseks on eeldatud, et tagatise õiglane väärtus on ajas konstantne. ECL-i mudel võtab siiski erinevate stsenaa- riumite abil arvesse võimalikku tagatise õiglase väärtuse muutust ajas. ECL 31.01.22 28.02.22 31.03.22 30.04.22 31.05.22 30.06.22 31.07.22 31.08.22 30.09.22 (1) Riskipositsioon (EAD) 4 000 3 500 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 500 0 (2) Marginaalne PD 0,40% 0,38% 0,36% 0,34% 0,32% 0,30% 0,28% 0,26% 0,24% (3) Tagatise väärtus 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 (4) Võimalik kahjum [Max(0:1-3)] 2 000 1 500 1 000 500 0 0 0 0 0 (5) Oodatav marginaalne kahjum [2*4] 8,00 5,70 3,60 1,70 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 (6) Oodatav marginaalne kahjum, diskonteeritud 7,97 5,65 3,56 1,67 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Eluea oodatav krediidikahjum seisuga 31.12.2021 [Summa (6)] 18,85 Märkus. Diskonteerimine on tehtud eeldusel, et aruandeperioodi lõpp on 31.12.2021 ja diskontomäär on 5%. Maksejõuetutele riskipositsioonidele arvutatakse ECL järgmiselt: Iga riskidimensioon (PD, LGD, EAD) on kaetud sisemiselt arendatud reitingu- ja skooringumudelitega Need mudelid on arendatud äri- ja krediidijuhtimise eesmärgil. Kokkuvõttes on ECL-i mudeli eesmärk muuta juba olemas- olevate riskiparameetrite väärtused tulevikku suunatud konkreetse ajahetke hinnanguteks ja kasutada neid oodatava krediidikahjumi arvutamisel.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 90 IFRS 9 parameetrid PD • 12 kuu PD; eluea PD disagregeeritud täpsemateks marginaalseteks tõenäosusteks allperioodidele • Tulevikku vaatav konkreetse ajahetke hinnang, mis peegeldab praeguseid ja tulevasi majandustingimusi ja erinevaid võimalikke tulemusi tulevikus • Ei ole rakendatud regulatiivseid piirmäärasid või ülemäärast konservatiivsust LGD • Neutraalsed konkreetse ajahetke prognoosid • Võtab arvesse praegusi ja tulevasi majandustingimusi ja erinevaid võimalikke tulemusi tulevikus • Sissenõutud maksed on diskonteeritud, kasutades diskontomäärana sisemist intressimäära • Ei ole rakendatud regulatiivseid piirmäärasid või ülemäärast konservatiivsust CCF/EAD • Peegeldab oodatavaid laenujäägi muutusi laenu eluea jooksul, sh laenugraaﬁku järgseid makseid ja ettemakseid ECL • Rahavoo puudujäägi nüüdisväärtus (PV). Faas 1: 12 kuu PD. Faas 2: eluea PD. Faas 3: PD = 100% Järgnevates peatükkides on välja toodud, kuidas on olemasolevaid mudeleid ECL-i arvutamisel kasutatud. Samuti on detailsemalt lahti seletatud iga riskidimensioon. Reitingu- ja skooringumudelitest tuleneva PD lisamine ECL-i mudelisse IFRS 9 oodatava krediidikahjumi arvutamiseks on vajalikud tulevikku vaatavad 12 kuu ja eluea konkreetse ajahetke hinnangud ning marginaalne PD, mitte ajalooline või pikaajaline keskmine 12 kuu PD (mudeli PD). Mudeli PD teisendamine (PDmodel) toimub alljärgnevalt: Järgmisena konverteeritakse 12 kuu konkreetse ajahetke hinnang eluea PD-ks ja marginaal-PD-ks. Selleks kasutatakse segmendipõhist standardset maksejõuetuse kõverat, mis annab oodatava maksejõuetuse ajastuse järelejäänud eluea jooksul. Viimasena arvutatakse eluea PD-d laenu igale tulevasele ajahetkele kuni oodatava eluea lõpuni. LGD lisamine põhimudelitest ECL-i mudelisse LGD puhul erineb LGD põhimudeli kasutamine olenevalt sellest, kas tegemist on tagatud või tagamata positsiooniga. Kuna IFRS 9 parameetri puhul tuleks arvesse võtta posit- siooni oodatavat vähenemist aja jooksul, siis tagatud laenude tagatud osa puhul arvutatakse LGD otse vastava tagatise hinnangulise kiir-realiseerimisväärtuse põhja, põhimudelite sisendeid ei kasutata. LGD aluseks olnud LGD mudelist lisatakse ECL-i arvutusse tagamata positsioonid ja tagatud laenupositsioonide tagamata osa. Järgmisena lisatakse makromajanduslikud stsenaariumid nii tagatud kui ka tagamata LGD näitajatesse nagu on ette nähtud vastavas allahindlusstsenaariumis. Krediidi ümberhindlusteguri (CCF) hinnangute lisamine põhimudelitest ECL-i mudelisse Sisemine CCF-i hinnang lisatakse otse ECL-i mudelisse ja seda kasutatakse EAD arvutamisel. Edasisi korrigeerimisi ei ole vaja teha, sest sisemine hinnang ei sisalda liigset konservatiivsust ega kogu tsüklit või langust arvestavaid korrigeerimisi. 2.2.4 Tulevikku vaatava teabe lisamine ECL-i mudelisse Tulevikku vaatava teabe lisamiseks ECL-i mõõtmiseks, mis võtaks arvesse ka erinevaid võimalikke tulevikutingimusi, arvutatakse tõenäosusega kaalutud ECL-i summa vastavalt kolmele allahindlusstsenaariumile (baas, positiivne ja negatiivne). Muuhulgas toob selline lähenemine esile mitte- lineaarsed suhted alternatiivsete stsenaariumite ja ECL-i vahel. Makronäitajad/ indeksid 12 kuu PD mudel 12 kuu PD stsenaarium Eluea PD; Marginaal PD-d Eluea PD-d igal tulevasel ajahetkel

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 91 Matemaatiliselt: kus: Pbaas, ppos, pneg – vastavalt baas-, positiivse ja negatiivse stsenaariumi tõenäosused ECLbaas, ECLpos, ECLneg – oodatav krediidikahjumi summa, mis on arvutatud iga stsenaariumi kohta ECL tuletatakse iga stsenaariumi korral üldisest valemist kasutades stsenaariumipõhiseid riskiparameetrite väärtusi. Tõenäosusega kaalutud eluea PD hinnang krediidiriski olulise suurenemise arvutamiseks arvutatakse samamoodi: kus: PDbaas, PDpos, PDneg – eluea PD hinnang vastavalt igale stsenaariumile Valitud näitajad eraisikute krediidiportfellis Eraisikute krediidiportfelli jaoks valitud makronäitajad ja nende olulisuse osakaal on esitatud järgnevas tabelis: Hüpoteeklaenud Palgakasv, % 17% 22% 18% Töötuse määr, % 33% 44% 36% Kinnisvarahinna-indeksi tõus, % 8% 0% 0% Inﬂatsioonimäär, % 8% 11% 9% 6 kuu Euribor 17% 0% 18% Pankade laenumarginaalid 17% 22% 18% Kokku 100% 100% 100% Tarbimislaenud, ﬁkseeritud määr Tarbimis- laenud, ujuv määr (sh liising) Valitud näitajad ettevõttelaenude portfellis Ettevõtete puhul on arvesse võetud erinevaid makroma- janduslikke ja sektorispetsiiﬁlisi näitajaid. Analüüs viidi läbi kahe sektori lõikes: 1) üldine majandustegevuse klassiﬁkaator vastavalt tegevuskoodile / tähestikuline NACE Rev.2 klassiﬁkat-sioon ja 2) alamsektorid, mis põhinevad NACE Rev.2 klassiﬁ¬kaatori madalamatel numbrilistel koodidel. Analüüsi põhjal tehti järgmised järeldused. • Kõiki sektoreid mõjutab samasugune krediiditsükkel ning suuri sektoriüleseid majanduslikke raskusi kogetakse samaaegselt hoolimata sellest, et on teatud eripärad tööstusharude alamsektorite vahel (nt tootmises). • On ainult teatud hulk muutujaid, mis „töötavad“ - muutujad, mille põhjal saab teha järeldusi, töötavad enamiku tööstusharude puhul üldiselt sarnaselt: • SKP kasv, mis selgitab majanduse üldist olukorda; • käibe muutus; • töötajate arvu muutus. • Muuhulgas testiti ka kasumite/kahjumite muutust töös-tusharus, mis aga oli maksejõuetuse riski kohta järelduste tegemiseks liiga volatiilne. • On mõned makronäitajad, mis on teatud tööstusharus, alamsektoris ja/või alamsektorite grupis olulised, isegi kui korrelatsioone on keeruline näidata väheste vaatluste ja/või vaatluse suhteliselt lühikese ajaperioodi tõttu. Näiteks: • eksporditingimused ekspordile orienteerunud sektorite jaoks nagu metalli- ja keemiatooted ning elektroonikaseadmed; • rahvastiku kasv ja sissetulekute kasv elamukinnisvara sektori jaoks; • kodumajapidamiste tarbimise kasv sisetarbimisele orienteeritud tööstusharude jaoks nagu jaekaubandus; • Kokkuvõttes valiti ettevõtete jaoks näitajaks brutolisandväärtus tööstusharude kaupa, arvestades mitmesuguseid eeldusi: • täheldatud korrelatsioon maksejõuetuse määrade lähenditega; • SKP, mis on kõige lähedasem indikaator brutolisandväärtusele, on sektori jaoks eelistatud lähenemine; • makromajanduslikke näitajaid on kergem prognoosida kui alternatiivseid näitajaid; • erinevad majanduslikud eeldused. Märkus. Iga indikaatori suhteline osakaal arvestatakse vastavalt indikaatorite kaaludele.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 92 Makromajanduslikud stsenaariumid (prognoosid) ja näitajad (sh ettevõttelaenude portfelli PD ja LGD hinnangud) töötatakse läbi vähemalt kord aastas krediidijuhtimise osakonnas, kus konsulteeritakse ka makromajandusa- nalüütikutega ning ekspertidega riskikontrolli, äri- ja ﬁnantsosakonnast. Markomajanduslikku arengut monitooritakse kvartaalselt, kui vastavad andmed avalikustatakse. Prognoose uuendatakse jooksvalt, et tagada õigeaegselt uue tulevikku vaatava informatsiooni lisamine ECL-i hinnangusse. Väljatöötatud allahindlusstsenaariumid ja olulised uuendused stsenaariumitele kinnitatakse riski- ja kapitalikomitees. Kõige olulisemad eeldused aruandlusperioodi lõpu ECL-i hinnangu arvutamiseks seisuga 31. detsember 2021 on välja toodud allolevas tabelis. Kõikide portfellide puhul kasutati baas-, positiivset ja negatiivset stsenaariumi. Seisuga 31.12.2021 Baasstsenaarium Negatiivne stsenaarium Positiivne stsenaarium Üldised makromajanduslikud näitajad 2022E 2023E 2022E 2023E 2022E 2023E SKP reaalkasv, % 2,8% 3,9% 2,0% 3,0% 3,7% 4,1% Majapidamiste tarbimine, % 4,0% 3,6% 3,5% 2,5% 6,0% 3,5% Valitsussektori tarbimine, % -0,9% -1,3% 0,0% -0,4% -1,2% -0,8% Kapitali kogumahutus põhivarasse, % -14,5% 6,9% -15,0% 6,0% -10,0% 8,0% Toodete ja teenuste eksport, % 4,9% 4,8% 3,0% 5,3% 6,5% 6,0% Toodete ja teenuste import, % -0,9% 4,8% -2,0% 5,3% 4,0% 4,2% Nominaalne SKP, mln eurot 33 020 35 480 32 681 34 941 33 068 35 595 SKP deﬂaator, % muutus 5,8% 3,4% 5,5% 3,8% 5,0% 3,4% Tarbijahinna tõus, % 6,9% 3,0% 6,5% 3,5% 6,0% 3,0% Töötuse määr, % 5,5% 5,3% 6,0% 5,8% 5,5% 5,0% Tööhõive muutus, % 1,1% 0,6% 0,5% 0,8% 1,5% 0,2% Netokuupalga tõus, % 8,3% 8,0% 6,7% 6,0% 8,5% 8,0% Kinnisvarahinna indeksi tõus, % 8,5% 8,0% 3,0% 5,0% 8,8% 8,2% 6 kuu Euribor -0,5% -0,2% -0,5% -0,5% -0,5% -0,2% Pankade laenumarginaalid uutele laenudele 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% Nominaalkasv Baasstsenaarium Negatiivne stsenaarium Positiivne stsenaarium Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus 2022E 2023E 2022E 2023E 2022E 2023E Kokku – kõik NACE tegevusalad 8,7% 7,5% 7,6% 6,9% 8,9% 7,6% Põllumajandus, metsandus, kalandus 8,0% 0,1% 6,9% -0,4% 8,2% 0,3% Tööstus (v.a ehitus) 8,9% 7,5% 7,8% 6,9% 10,4% 6,4% Tööstus, v.a ehitus ja tootmine (enamasti energiaga seotud) -0,1% 1,6% -1,1% 1,1% 0,0% 1,8% Tootmine 11,8% 9,1% 10,6% 8,6% 13,6% 7,6% Ehitus 5,4% 9,4% 4,3% 8,9% 5,5% 9,6% Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus 15,1% 7,5% 13,3% 7,5% 18,3% 4,9% Info ja side 20,9% 10,0% 12,5% 11,0% 21,0% 12,8% Finants- ja kindlustustegevus 6,1% 7,5% 5,0% 6,9% 6,3% 7,6% Kinnisvaraalane tegevus 10,0% 6,2% 8,9% 5,6% 10,2% 6,4% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused 7,1% 7,5% 6,0% 6,9% 5,9% 9,0% Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1,6% 7,5% 4,3% 3,0% 0,2% 9,3% Kunst, meelelahutus ja vaba aeg, muud teenindavad tegevused, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus, kodumajapidamiste tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus 9,8% 7,5% 8,7% 6,9% 10,0% 7,6%

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 93 Majanduslike stsenaariumite kaalud seisuga 31. detsember 2021 olid järgmised: Valid at 31.12.2021 Negatiivne Positiivne Baasstsenaarium stsenaarium stsenaarium Majandusliku stsenaariumi kaalud 60% 25% 15% Majanduslike stsenaariumite kaalud seisuga 31. detsember 2020 olid järgmised: Valid at 31.12.2020 Negatiivne Positiivne Baasstsenaarium stsenaarium stsenaarium Majandusliku stsenaariumi kaalud 60% 30% 10% Kõige olulisemad eeldused aruandlusperioodi lõpu ECL-i hinnangu arvutamiseks seisuga 31. detsember 2020 on välja toodud allolevas tabelis. Kõikide portfellide puhul kasutati baas-, positiivset ja negatiivset stsenaariumi. Valid at 31.12.2020 Baasstsenaarium Negatiivne stsenaarium Positiivne stsenaarium Üldised makromajanduslikud näitajad 2021E 2022E 2021E 2022E 2021E 2022E SKP reaalkasv, % 2,4% 4,5% -1,1% 6,6% 4,5% 3,5% Majapidamiste tarbimine, % 2,3% 4,1% -1,1% 5,0% 4,5% 4,6% Valitsussektori tarbimine, % -1,9% 0,6% 2,3% 0,8% 2,0% 1,5% Kapitali kogumahutus põhivarasse, % 3,2% 7,5% -5,0% 9,0% 8,0% 4,5% Toodete ja teenuste eksport, % 3,5% 6,6% -3,8% 9,3% 6,0% 3,5% Toodete ja teenuste import, % 4,2% 6,5% -5,0% 9,0% 7,0% 4,5% Nominaalne SKP, mln eurot 27 658 29 481 26 764 28 945 28 364 30 120 SKP deﬂaator, % muutus 1,3% 2,1% 1,1% 1,7% 1,7% 2,6% Tarbijahinna tõus, % 1,0% 1,9% 0,5% 1,5% 1,5% 2,3% Töötuse määr, % 9,1% 8,2% 12,0% 10,0% 8,5% 7,5% Tööhõive muutus, % -1,1% 1,0% -3,7% 2,2% 1,7% 1,0% Netokuupalga tõus, % -0,6% 2,6% -1,0% 1,6% 3,0% 4,2% Kinnisvarahinna indeksi tõus, % -5,0% 3,5% -10,0% 2,1% -3,0% 4,5% 6 kuu Euribor -0,5% -0,5% -0,5% -0,5% -0,5% -0,5% Pankade laenumarginaalid uutele laenudele 3,1% 3,3% 3,3% 3,5% 3,0% 3,1% Nominaalkasv Baasstsenaarium Negatiivne stsenaarium Positiivne stsenaarium Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus 2021E 2022E 2021E 2022E 2021E 2022E Kokku – kõik NACE tegevusalad 2,6% 5,8% -0,2% 6,8% 5,2% 5,4% Põllumajandus, metsandus, kalandus 4,1% 6,6% 0,3% 8,7% 6,8% 6,2% Tööstus (v.a ehitus) 4,3% 7,3% -0,3% 9,6% 7,6% 7,5% Tööstus, v.a ehitus ja tootmine (enamasti energiaga seotud) 0,8% 6,6% -2,5% 8,1% 3,3% 6,2% Tootmine 5,3% 7,5% 0,3% 10,0% 8,8% 7,9% Ehitus -0,1% 8,0% -3,3% 10,2% 2,5% 7,6% Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus, toitlustus 5,5% 8,3% 0,3% 10,7% 9,9% 7,3% Info ja side 1,0% 3,8% 0,3% 6,8% 4,9% 3,5% Finants- ja kindlustustegevus 1,3% 1,6% 0,3% 5,7% 3,9% 1,3% Kinnisvaraalane tegevus 2,8% 9,2% -1,8% 9,5% 6,3% 8,8% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused -2,3% 2,7% -5,5% 8,1% 0,2% 2,3% Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 0,0% 2,2% 1,6% -2,6% -3,0% 6,2% Kunst, meelelahutus ja vaba aeg; Muud teenindavad tegevused; kodumajapidamiste tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus 8,0% 6,6% -4,5% 18,4% 10,8% 6,2%

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 94 2.2.5 Nõuete allahindlus Perioodi nõuete allahindlust mõjutavad erinevad tegurid, mille hulka kuuluvad: • faaside 1, 2 ja 3 vahelised liikumised ﬁnantsinstrumentide krediidiriski olulise suurenemise (või vähenemise) või perioodi jooksul krediidiriski tõttu langenud väärtuse alusel ning sellest tingitud liikumised 12 kuu ja eluea ECL-i vahel; • täiendavad allahindlused perioodi jooksul kajastatud uutele ﬁnantsinstrumentidele ja mahakantud instrumentide allahindluste tühistamised; • mudelite sisendite regulaarsest uuendamisest tingitud PD, EAD ja LGD muutuste mõju ECL-i mõõtmisele; • mudelite ja eelduste muutuste mõju ECL-i mõõtmisele; • diskonteerimise tühistamine ECL-is seoses aja möödumisega, kuna ECL-i mõõdetakse nüüdisväärtuse baasil; • välisvaluuta muutuste mõju välisvaluutas kajastatud varadele ja teistele liikumistele; • ﬁnantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud perioodi jooksul ja perioodi jooksul mahakantud varadega seotud allahindluste mahakandmised (vt punkt 2.2.6). Individuaalsetel hinnangutel põhinevad allahindlused Individuaalsetel hinnangutel põhinevate allahindluste moodustamiseks kasutatakse diskonteeritud rahavoo meetodit. Laenu allahindluse summa mõõdetakse laenu- positsiooni raamatupidamisväärtuse ja sisemise intressi- määraga diskonteeritud eeldatavate tulevaste rahavoogude vahena. Individuaalsete allahindluse hinnangute määramisel suhtutakse konservatiivselt selliste juriidiliste isikute vastu olevatesse nõuetesse, kes on liigitatud mitte- töötavate nõuetega (maksejõuetus, reiting 13) klientideks, kui laenumaksed pole tähtaegselt tasutud ja/või esineb suur ebakindlus, et tagatise realiseerimisest eeldatavalt saadavatest rahavoogudest ei piisa laenu põhiosa ja intres- simaksete raamatupidamisväärtuse katmiseks. Mittetöötavateks muutuvate laenude allahindluse miinimummäärad Kõigi mittetöötavate nõuete suhtes, mis on tekkinud pärast 26. aprilli 2019, tuleks kohaldada järgmisi allahindluse miini- mummäärasid (nõude protsendina): Aasta alguse seisuga 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tagamata nõue 0 0 35 100 Tagatud (kinnisvaratagatisega) 0 0 0 25 35 55 70 80 85 100 Tagatud (muu tagatisega) 0 0 0 25 35 55 80 100 Ekspordi krediidigarantii / kindlustus 0 0 0 0 0 0 0 100 Kui enne 26. aprilli 2019 tekkinud nõude tingimusi muudetakse viisil, mis võlgniku vastu olevat nõuet suurendab, käsitatakse nõude tekkimise kuupäevana kuupäeva, mil muudatus jõustub. Kui mittetöötav nõue on ainult osaliselt tagatud, käsitatakse nõude tagamata osa tagamata nõudena ja selle osa puhul kohaldatakse tagamata nõude allahindluse määra. 2.2.6 Mahakandmise poliitika Grupp kannab maha finantsvarad täielikult või osaliselt, kui ta on ammendanud kõik praktilised sissenõudmise püüdlused ning on jõudnud järeldusele, et sissenõudmiseks põhjendatud ootust ei ole. Mahakandmine tähendab kajas- tamise lõpetamist. Asjaoludeks, mis näitavad, et sissenõudmiseks puudub põhjendatud ootus, hõlmavad muu hulgas seda (i) kui Grupp lõpetab sissenõudmistegevused ja (ii) kui Grupi sissenõudmismeetodiks on tagatise realiseerimine, aga tagatise väärtus on selline, et see eeldatavasti nõuet ei kata. Kui Grupil ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas rakendada meetmeid diskonteeritava nõude sissenõud- miseks, hinnatakse nõue mittetöötavaks ja eemaldatakse ﬁnantsseisundi aruandest. Kui nõue hiljem laekub, kajas- tatakse laekumine tuluna. Vähemalt üks loetletud tingimustest peab olema täidetud, et liigitada vastava tooteklassi nõue lootusetuks. Krediitkaardid, tarbimislaenud ja järelmaks • 12 kuu jooksul pärast kliendi maksejõuetuks tunnis- tamist ei ole toimunud olulist laekumist ning kohtu- menetlus võlgnevuste sissenõudmiseks on lõpetatud Grupi kahjuks või klient ei täida kohtuotsust. • Kliendile on kuulutatud pankrot või klient on kuulutatud maksejõuetuks. • Kohus kinnitab võla restruktureerimise kava (kavas kajastatud nõue on väiksem kui tegelik nõue).

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 95 • Seoses väljastatud krediidiga on algatatud kriminaalmenetlus või krediidi saamiseks on kasutatud pettust. • Klient on surnud ning pärast pärandi inventuuri kuulutatakse välja pankrot. • Kohtutäiturile edastatud nõudega seotud kliendil on välismaine aadress või aadress puudub. Liising, era- ja ärilaenud • Klient ei hüvita vabatahtlikult Grupile nõudeid, mis on tekkinud esialgse nõude ja tagatise realiseerimise summade erinevusest. 2.2.7 Finantsvarade modiﬁtseerimine Mõnikord muudab Grupp klientidele pakutavate laenude tingimusi äriliste läbirääkimiste või raskustes olevate laenude tõttu, et maksimeerida sissenõudmist. Sellised restruktureerimised hõlmavad maksetähtaja pikendamist, maksepuhkusi ja maksete sissenõudmisest loobumist. Restruktureerimispoliitika ja -tavad põhinevad näitajatel või kriteeriumitel, mis juhtkonna hinnangul viitavad sellele, et maksed tõenäoliselt jätkuvad. Neid põhimõtteid vaadatakse pidevalt üle. Restruktureerimist kasutatakse kõige sagedamini tähtajaliste laenude puhul. Selliste varade maksejõuetuse riski pärast modiﬁtseerimist hinnatakse aruandekuupäeval ja võrreldakse esmasel kajastamisel esialgsetel tingimustel esinenud riskiga, kui modifitseerimine ei ole oluline ja seega ei too kaasa esialgse vara kajastamise lõpetamist (vt lisa 2.6). Grupp jälgib modifitseeritud varade hilisemat toimimist. Grupp võib otsustada, et pärast restruktureerimist on krediidirisk oluliselt paranenud, nii et varad liigitatakse faasist 3 või 2 (eluea ECL) faasi 1 (12 kuu ECL). See kehtib ainult selliste varade puhul, mis on toiminud vastavalt uutele tingimustele nõuetekohaselt vähemalt kuus järjestikust kuud või kauem. 2.3 Krediidiriski positsioonid Alljärgnevad tabelid sisaldavad ülevaadet finantsinst- rumente krediidiriski positsioonidest, mille suhtes on kajastatud ECL-i allahindlus. Finantsvarade brutoväärtus väljendab ühtlasi Grupi maksimaalset avatust nende varadega seotud krediidiriskile. Täiendavat teavet selle kohta, kuidas mõõdetakse oodatavat krediidikahjumit (ECL) ja kuidas on määratletud eespool kirjeldatud kolm faasi, leiab riskide juhtimise osast punktist 2.2 „Oodatava krediidi- kahjumi mõõtmine“.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 96 31.12.2021 (tuhandetes eurodes) Lisa Eesti Saksamaa Muu EL USA UK Muud Kokku Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 10 3 611 765 0 76 010 29 900 269 593 42 3 987 310 Finantsvarad õiglases väärtuses 11 55 949 6 79 709 30 2 159 135 855 Laenud ja nõuded klientidele 12 2 652 960 781 17 292 903 849 4 375 2 677 160 Muud nõuded klientidele 13 9 752 0 0 0 0 0 9 752 Muud ﬁnantsvarad 14 117 0 0 2 119 0 0 2 236 Finantsvarad kokku 6 330 543 787 173 011 32 952 270 444 4 576 6 812 313 Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 197 461 0 0 0 0 0 197 461 Klientide hoiused 16 3 449 803 113 798 1 484 106 62 541 631 356 66 013 5 807 617 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 16 349 146 0 0 0 0 0 349 146 Allutatud kohustised 19 110 378 0 0 0 0 0 110 378 Võlad hankijatele ja muud ﬁnantskohustised 17 49 262 0 0 0 0 0 49 262 Finantskohustised õiglases väärtuses 11 157 0 0 0 0 0 157 Finantskohustised kokku 4 156 207 113 798 1 484 106 62 541 631 356 66 013 6 514 021 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Lisa Eesti Saksamaa Muu EL USA UK Muud Kokku Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 10 2 175 286 0 84 264 17 566 116 222 199 2 393 537 Finantsvarad õiglases väärtuses 11 319 828 2 10 219 5 0 1 330 055 Laenud ja nõuded klientidele 12 2 180 999 823 14 577 360 7 954 4 110 2 208 823 Muud nõuded klientidele 13 9 391 0 0 0 0 0 9 391 Muud ﬁnantsvarad 14 122 0 0 1 951 0 0 2 073 Finantsvarad kokku 4 685 626 825 109 060 19 882 124 176 4 310 4 943 879 Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 200 000 0 0 0 0 0 200 000 Klientide hoiused 16 2 778 307 216 261 705 206 1 633 375 657 42 707 4 119 771 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 16 268 584 0 0 0 0 0 268 584 Allutatud kohustised 19 110 000 0 0 0 0 0 110 000 Võlad hankijatele ja muud ﬁnantskohustised 17 22 995 0 0 0 0 0 22 995 Finantskohustised õiglases väärtuses 11 221 0 0 0 0 0 221 Finantskohustised kokku 3 380 107 216 261 705 206 1 633 375 657 42 707 4 721 571 2.3.1. Riskikontsentratsioon Varade ja kohustise geograaﬁline jaotus.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 97 2.3.2 Antud laenude jaotus tööstusharude alusel Järgnevas tabelis on esitatud antud laenude jaotus tööstusharude alusel. 2.3.3 Laenuportfelli jaotus reitingute alusel Antud laenude jaotus tööstusharude alusel (neto): (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 % 31.12.2020 % Eraisikud 1 009 927 37,7% 856 124 38,8% Põllumajandus 68 459 2,6% 2 841 0,1% Mäetööstus 2 019 0,1% 67 306 3,0% Töötlev tööstus 151 638 5,7% 73 123 3,3% Energeetika 58 504 2,2% 57 737 2,6% Veevarustus ja kommunaalteenused 23 505 0,9% 495 953 22,5% Ehitus 83 011 3,1% 16 336 0,7% Jae- ja hulgimüük 131 630 4,9% 72 099 3,3% Veondus ja laondus 28 752 1,1% 2 478 0,1% Hotellid ja restoranid 28 680 1,1% 151 668 6,9% Info ja side 10 878 0,4% 43 129 2,0% Finantsteenused 85 505 3,2% 45 012 2,0% Kinnisvaraalane tegevus 654 325 24,4% 87 714 4,0% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 44 669 1,7% 27 413 1,2% Haldus- ja abitegevused 114 446 4,3% 14 095 0,6% Avalik haldus 97 622 3,6% 12 656 0,6% Haridus 4 328 0,2% 41 153 1,9% Tervishoid 13 139 0,5% 120 805 5,5% Kunst ja meelelahutus 48 832 1,8% 13 230 0,6% Muud teenindavad tegevused 17 291 0,6% 7 952 0,4% Kokku (lisa 13) 2 677 160 100,0% 2 208 823 100,0% Juriidilistele isikutele antud laenude jaotus sisereitingute alusel (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Järk 3 madal krediidirisk 0 5 696 Investeerimisjärk 4 madal krediidirisk 49 031 54 338 5 madal krediidirisk 64 896 96 302 6 madal krediidirisk 277 748 122 918 7 keskmine krediidirisk 369 284 241 813 8 keskmine krediidirisk 479 112 445 858 9 kõrgendatud krediidirisk 184 268 167 041 10 kõrge krediidirisk 32 516 61 029 11 kõrge krediidirisk 48 780 14 534 12 mitterahuldav reiting 19 111 20 379 13 maksejõuetus 1 619 6 311 Maksejõuetus Ettevõtted kokku 1 526 365 1 236 219 VKE-dest jaekliendid 135 361 143 017 Kokku 1 661 726 1 379 236 Mitte-investeeri- misjärk (sh spetsiaalne monitoorimine)

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 98 Järgnevas tabelis on esitatud ettevõttelaenude kasutusse võtmata jäägid ja ﬁnantsgarantiilimiidid. 2.4 Krediidiportfelli kvaliteet 2.4.1 Laenude jaotus majandussektorite ja faaside alusel Järgnevates tabelites on esitatud laenuportfelli jaotus tööstusharude ja faaside alusel. Finantsseisundi aruande väliste kohustiste krediidikvaliteet (väljastamata ettevõttelaenude kasutusse võtmata jäägid ja ﬁnantsgarantiilimiidid) (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 3 väga madal risk 100 000 100 000 4 madal krediidirisk 32 091 0 5 madal krediidirisk 8 425 2 735 6 madal krediidirisk 80 577 35 402 7 keskmine krediidirisk 143 825 37 332 8 keskmine krediidirisk 192 424 176 195 9 kõrgendatud krediidirisk 80 244 16 628 10 kõrge krediidirisk 4 491 4 039 11 kõrge krediidirisk 6 833 1 003 12 makseviivituses 103 747 13 maksejõuetus 214 0 Reitinguta (jaekliendid) 96 387 10 204 Kokku 745 614 384 285 31.12.2021 (tuhandetes eurodes) Faas 1 Faas 2 Faas 3 Allahindlus Kokku IEraisikud 886 127 114 863 11 328 -2 392 1 009 926 Põllumajandus 63 843 4 809 21 -214 68 459 Mäetööstus 923 1 114 0 -18 2 019 Töötlev tööstus 125 985 26 328 255 -930 151 638 Energeetika 57 403 1 729 0 -627 58 505 Veevarustus ja kommunaalteenused 23 172 573 0 -240 23 505 Ehitus 80 323 3 990 477 -1 778 83 012 Jae- ja hulgimüük 126 082 5 186 848 -486 131 630 Veondus ja laondus 25 730 3 057 101 -136 28 752 Hotellid ja restoranid 5 526 25 036 159 -2 041 28 680 Info ja side 10 600 294 8 -24 10 878 Finantsteenused 85 481 327 0 -303 85 505 Kinnisvaraalane tegevus 569 902 85 688 1 995 -3 260 654 325 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 39 062 5 344 482 -219 44 669 Haldus- ja abitegevused 113 860 3 698 155 -3 268 114 445 Avalik haldus 97 307 315 0 0 97 622 Haridus 4 035 275 31 -14 4 327 Tervishoid 9 766 3 441 3 -71 13 139 Kunst ja meelelahutus 24 155 27 576 64 -2 963 48 832 Muud teenindavad tegevused 16 463 856 38 -65 17 292 Kokku 2 365 745 314 499 15 965 -19 049 Allahindlus -9 472 -7 444 -2 133 Laenuportfell kokku 2 356 273 307 055 13 832 2 677 160

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 99 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Faas 1 Faas 2 Faas 3 Allahindlus Kokku IEraisikud 761 422 92 491 4 228 -2 018 856 123 Põllumajandus 65 985 6 339 74 -299 72 099 Mäetööstus 2 082 420 0 -25 2 477 Töötlev tööstus 116 695 36 075 198 -1 300 151 668 Energeetika 43 367 284 0 -522 43 129 Veevarustus ja kommunaalteenused 2 014 824 9 -6 2 841 Ehitus 41 909 3 366 39 -303 45 011 Jae- ja hulgimüük 73 652 14 280 711 -928 87 715 Veondus ja laondus 24 844 2 679 11 -122 27 412 Hotellid ja restoranid 5 554 10 918 0 -2 377 14 095 Info ja side 12 174 514 17 -49 12 656 Finantsteenused 61 919 7 775 0 -2 388 67 306 Kinnisvaraalane tegevus 380 660 114 224 4 042 -2 974 495 952 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 30 025 11 205 448 -525 41 153 Haldus- ja abitegevused 57 513 14 155 2 799 -1 343 73 124 Avalik haldus 120 805 0 0 0 120 805 Haridus 16 072 332 0 -67 16 337 Tervishoid 7 037 6 298 1 -105 13 231 Kunst ja meelelahutus 18 637 40 480 67 -1 447 57 737 Muud teenindavad tegevused 7 535 450 27 -60 7 952 Kokku 1 849 901 363 109 12 671 -16 858 Allahindlus -4 830 -10 011 -2 017 Laenuportfell kokku 1 845 071 353 098 10 654 2 208 823 2.4.2 Laenude jaotus laenuliikide ja faaside alusel Järgnevates tabelites on esitatud laenuportfelli jaotus laenu- liikide ja faaside alusel ning muutused, mis toimusid aruan- deperioodi jooksul laenuliikide allahindlustes ja faasipõhises liigituses riskijuhtimise osa punktis 2.2 kirjeldatud tegurite tõttu. Neto laenuportfelli jaotus laenuliikide ja faaside alusel (tuhandetes eurodes) Faas 1 Faas 2 Faas 3 Allahindlus Kokku Ärikliendilaenud 1 382 162 182 476 2 377 0 -15 288 1 551 727 Erakliendilaenud 777 868 107 810 9 949 0 -1 062 894 565 Liising 120 117 18 848 2 162 0 -1 250 139 877 Tarbimise rahastamine 71 408 5 367 1 353 0 -1 320 76 808 Investeeringute rahastamine 14 189 0 123 0 -129 14 183 Kokku seisuga 31.12.2021 2 365 744 314 501 15 964 0 -19 049 2 677 160 Ärikliendilaenud 1 005 632 245 475 8 067 0 -13 447 1 245 727 Erakliendilaenud 665 989 80 705 3 674 1 124 -822 750 670 Liising 101 187 27 269 395 0 -1 385 127 466 Tarbimise rahastamine 64 051 9 661 535 0 -1 179 73 068 Investeeringute rahastamine 11 917 0 0 0 -25 11 892 Kokku seisuga 31.12.2020 1 848 776 363 110 12 671 1 124 -16 858 2 208 823 Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 100 Faas 1 (tuhandetes eurodes) Algsaldo Lisandumine Amortisatsioon Ümberliigitus Allahindlus Kokku Ärikliendilaenud 1 005 632 565 264 -216 800 28 066 -8 594 1 373 568 Erakliendilaenud 667 113 184 799 -66 357 -7 687 -221 777 647 Liising 101 187 57 750 -37 613 -1 204 -281 119 839 Tarbimise rahastamine 64 051 39 037 -31 922 242 -364 71 044 Investeeringute rahastamine 11 917 5 026 -2 754 0 -11 14 178 Kokku 1 849 900 851 876 -355 446 19 417 -9 471 2 356 276 Faas 2 (tuhandetes eurodes) Algsaldo Lisandumine Amortisatsioon Ümberliigitus Allahindlus Kokku Ärikliendilaenud 245 475 10 721 -44 402 -29 318 -6 387 176 089 Erakliendilaenud 80 705 37 239 -10 719 585 -506 107 304 Liising 27 269 4 512 -12 045 -888 -286 18 562 Tarbimise rahastamine 9 661 1 539 -4 549 -1 284 -266 5 101 Investeeringute rahastamine 0 0 0 0 0 0 Kokku 363 110 54 011 -71 715 -30 905 -7 445 307 056 Faas 3 (tuhandetes eurodes) Algsaldo Lisandumine Amortisatsioon Ümberliigitus Allahindlus Kokku Ärikliendilaenud 8 067 88 -7 030 1 252 -307 2 070 Erakliendilaenud 3 674 97 -924 7 102 -335 9 614 Liising 395 14 -342 2 092 -683 1 476 Tarbimise rahastamine 535 111 -335 1 042 -690 663 Investeeringute rahastamine 0 123 0 0 -118 5 Kokku 12 671 433 -8 631 11 488 -2 133 13 828 Liikumised faaside vahel (tuhandetes eurodes) 1 > 2 1 > 3 2 > 1 2 > 3 3 > 1 3 > 2 Ärikliendilaenud 34 149 144 62 359 1 108 0 0 Liising 27 293 503 19 997 7 474 112 763 Erakliendilaenud 4 353 1 3 150 2 091 0 0 Tarbimise rahastamine 1 421 243 1 900 822 6 17 Investeeringute rahastamine 0 0 0 0 0 0 Kokku 67 216 891 87 406 11 495 118 780 2.4.3 Liikumised faaside vahel Järgnevas tabelis on esitatud muutused, mis toimusid aruandeperioodi jooksul laenude faasipõhises liigituses riskijuhtimise osa punktis 2.2 kirjeldatud tegurite tõttu.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 101 2.4.4 Tagatud laenud Järgnevates tabelites on esitatud laenud tagatise liigi alusel ja tagatise raamatupidamisväärtus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Alatagatud osa on esitatud real „Tagamata laenud“. Laenude jaotus tagatise alusel seisuga 31.12.2021 (tuhandetes eurodes) Noteeritud väärtpaberid 0 0 14 312 0 0 14 312 Noteerimata väärtpaberid 22 593 0 0 0 2 003 24 596 Hüpoteek, kinnisvara 839 363 0 0 0 872 835 1 712 198 Kredexi ja MES-i käendused 42 578 0 0 0 9 812 52 390 Nõudeõiguse pant 91 421 0 0 0 0 91 421 Deposiidid 3 176 0 0 0 2 000 5 176 Liisitud vara 0 0 0 77 857 0 77 857 Muud 76 983 0 0 0 1178 78 161 Tagamata laenud 490 900 78 128 0 63 271 7 799 640 098 Kokku 1 567 014 78 128 14 312 141 128 895 627 2 696 209 Laenude jaotus tagatise alusel seisuga 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Noteeritud väärtpaberid 0 0 11 917 0 0 11 917 Noteerimata väärtpaberid 14 888 0 0 0 1 024 15 912 Hüpoteek, kinnisvara 670 484 0 0 0 735 067 1 405 551 Kredexi ja MES-i käendused 38 232 0 0 0 9 537 47 769 Nõudeõiguse pant 63 810 0 0 0 0 63 810 Deposiidid 3 469 0 0 0 2 000 5 469 Liisitud vara 0 0 0 88 309 0 88 309 Muud 78 018 0 0 0 0 78 018 Tagamata laenud 390 272 74 247 0 40 543 3 864 508 926 Kokku 1 259 173 74 247 11 917 128 852 751 492 2 225 681 Ärikliendilaenud Ärikliendilaenud Tarbimise rahastamine Tarbimise rahastamine Investeeringute rahastamine Investeeringute rahastamine Liising Liising Erakliedi- laenud Erakliedi- laenud Kokku Kokku

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 102 Ületagatud laenud Alatagatud laenud Kokku Raamatupidamis- Tagatise õiglane Raamatupidamis- Tagatise õiglane Raamatupidamis- Tagatise õiglane (tuhandetes eurodes) väärtus väärtus väärtus väärtus väärtus väärtus Seisuga 31.12.2021 1 273 470 2 445 616 1 422 740 782 907 2 696 210 3 228 523 Ärikliendilaenud 472 856 880 020 1 094 160 603 640 1 567 016 1 483 660 Tarbimise rahastamine 0 0 78 128 0 78 128 0 Investeeringute rahastamine 14 189 150 842 123 0 14 312 150 842 Liising 17 607 31 903 123 521 60 251 141 128 92 154 Erakliendilaenud 768 818 1 382 851 126 808 119 016 895 626 1 501 867 Seisuga 31.12.2020 964 450 351 235 1 261 231 448 867 2 225 681 800 102 Ärikliendilaenud 371 650 794 170 887 523 328 285 1 259 173 1 122 455 Tarbimise rahastamine 0 0 74 247 0 74 247 0 Investeeringute rahastamine 11 917 233 811 0 0 11 917 233 811 Liising 16 625 26 134 112 226 59 575 128 851 85 709 Erakliendilaenud 564 257 1 254 497 187 235 61 007 751 492 1 315 504 Seisuga 31.12.2021 Ületagatud laenud Alatagatud laenud Kokku Raamatupidamis- Tagatise õiglane Raamatupidamis- Tagatise õiglane Raamatupidamis- Tagatise õiglane (tuhandetes eurodes) väärtus väärtus väärtus väärtus väärtus väärtus Faas 1 1 106 892 2 175 002 1 258 854 675 832 2 365 746 2 850 834 Ärikliendilaenud 410 800 782 179 971 362 521 248 1 382 162 1 303 427 Tarbimise rahastamine 0 0 71 408 0 71 408 0 Investeeringute rahastamine 14 189 150 842 0 0 14 189 150 842 Liising 14 069 25 801 106 049 51 226 120 118 77 027 Erakliendilaenud 667 834 1 216 180 110 035 103 358 777 869 1 319 538 Faas 2 154 808 246 017 159 693 105 495 314 501 351 512 Ärikliendilaenud 60 502 94 752 121 974 81 813 182 476 176 565 Tarbimise rahastamine 0 0 5 367 0 5 367 0 Investeeringute rahastamine 0 0 0 0 0 0 Liising 3 229 5 522 15 619 8 029 18 848 13 551 Erakliendilaenud 91 077 145 743 16 733 15 653 107 810 161 396 Faas 3 11 771 24 597 4 193 1 580 15 964 26 177 Ärikliendilaenud 1 554 3 089 823 579 2 377 3 668 Tarbimise rahastamine 0 0 1 353 0 1 353 0 Investeeringute rahastamine 0 0 123 0 123 0 Liising 309 579 1 853 996 2 162 1 575 Erakliendilaenud 9 908 20 929 41 5 9 949 20 934 2.4.5 ECL-i tundlikkuse analüüs Järgnevates tabelites on näidatud, missugust mõju avaldavad ECL-i allahindlustele seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 krediidiriski olulise suurenemise (SICR) arvutustes kasutatud PD piirmäärade muutused. ECL-i suurenemine (positiivsed summad) väljendab suurenenud allahindlusvajadust, mida oleks vaja kajastada. Laenuportfell 2021 (tuhandetes eurodes) Mõju allahindlusele SICR-i muutus +10% -158 SICR-i muutus -10% 482 SICR piirmääraga 0,5% 1 SICR piirmääraga 1,5% -1 Laenuportfell 2020 (tuhandetes eurodes) Mõju allahindlusele SICR-i muutus +10% 155 SICR-i muutus -10% 127 SICR piirmääraga 0,5% 0 SICR piirmääraga 1,5% -1 Nagu nähtub eespool esitatud tabelitest, omab SICR-i +/- 10% muutus või 100 bp piirmäära muutmine 50 bp või 150 bp tasemele Grupi üldisele ECL-ile piiratud mõju.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 103 Kõige olulisemad eeldused, mis ECL-i allahindlust mõjutavad on järgmised. Jaeportfell • Töötuse määr • Palgakasv • Euribor • Pankade laenumarginaalid • SKP Ettevõttelaenude portfell • Oodatavad portfelli konkreetse ajahetke PD väärtused iga stsenaariumi korral • Oodatav LGD mõju negatiivse stsenaariumi korral Tundlikkusanalüüside eesmärk on näidata positiivsete ja negatiivsete stsenaariumide kaalude muutmise mõju. Tundlikkusanalüüsis jääb baasstsenaariumi kaal samaks ning tehakse kaks testi, kus positiivse ja negatiivse stsenaariumi kaalusid on muudetud vastavalt +/-5%. Allpool olev tabel illustreerib positiivse ja negatiivse stsenaariumi kaalude muutuste mõju portfellile seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020. Allpool on esitatud ECL-i muutused seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020, mida põhjustaksid võimalikud muutused mõnes hinnangu tegemisel kasutatud näitaja väärtuses (nt mõju ECL-ile, mida põhjustaks töötuse määra tõus X% võrra nii baas-, positiivses kui ka negatiivses stsenaariumis). Grupp on teinud stressiteste, kus PD ja LGD hinnangud suurenevad mõlemad 0,5 korda. Stressitestide kogumõju allahindlustele on esitatud järgnevas tabelis. Tabel sisaldab laene, millele on moodustatud üldine allahindlus, ning millel on oluline jääk ja potentsiaalne mõju. 31.12.2021 (tuhandetes eurodes) 60-10-30 60-20-20 (baas/pos/neg) (baas/pos/neg) Stsenaariumide kaalude 671 -724 muutus 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) 65-5-30 65-15-20 (baas/pos/neg) (baas/pos/neg) Stsenaariumide kaalude 1,048 -1,127 muutus 2021 (tuhandetes eurodes) Mõju allahindlustele LGD negatiivne 0,85 603 LGD negatiivne 0,95 -686 Keskmine PiT PD -0,5% -3 042 keskmine PiT PD +0,5% 3 321 2020 (tuhandetes eurodes) Mõju allahindlustele LGD negatiivne 0,9 812 LGD negatiivne 1,0 -756 Keskmine PiT PD -0,5% -2 267 keskmine PiT PD +0,5% 2 719 31.12.2021 Tõusu Languse (tuhandetes eurodes) mõju mõju Töötuse määr +/-1% 115 -84 Palgatõus +/- 5% -112 111 Euribor +/-0,5% 26 -15 Pankade laenumarginaalid +/-0,5% 165 -136 Tarbijahindade tõus +/-1% -12 32 Kinnisvarahinna indeks +/- 2% -5 3 Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus +/- 5% -109 139 31.12.2020 Tõusu Languse (tuhandetes eurodes) mõju mõju Töötuse määr +/-1% 51 -66 Palgatõus +/- 5% -99 38 Euribor +/-0,5% 9 -15 Pankade laenumarginaalid +/-0,5% 39 -129 Tarbijahindade tõus +/-1% -41 24 Kinnisvarahinna indeks +/- 2% -3 2 Brutolisandväärtus sektorite lõikes, aastane muutus +/- 5% -52 48

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 104 3. Tururisk Tururisk on risk, et turuhindade, sh välisvaluuta, intres- simäärade ja väärtpaberite turuhindade ebasoodsad muutused põhjustavad Grupile kahju. Tururisk tekib nii ﬁnantsseisundi aruande kui ka selle väliste positsioonide puhul ja võib tekkida nii panga- kui ka kauplemisportfellist. Tururiski juhtimise eesmärk Grupis on seda riski õigesti tuvastada ja mõõta ning tagada, et tururiskiga seotud otsused on tehtud riskiteadlikult. Muu hulgas tuleb juhtida järgmistest allikatest tulenevat tururiski: • valuutarisk Grupi välisvaluutapositsioonidest; • hinnarisk Grupi kõikidest väärtpaberite ja tuletisinstrumentide positsioonidest, sh need, mis on võetud investeerimise, riskijuhtimise ja maaklerluse eesmärgil; • intressirisk Grupi intressituludest ja -kuludest ning Grupi positsioonide tundlikkusest intressimäärade muutuste suhtes. Grupi tururiski juhtimine on dokumenteeritud tururiski juhtimise poliitikas ja muudes sise-eeskirjades, kus on määratud kindlaks Grupi riskivalmidus seoses pangaportfelli välisvaluutariski, hinnariski ja intressiriskiga. Tururiski juhtimise poliitika kohaselt on Grupi tururiski- valmidus väike. Tururiski juhtimisel esimese kaitseliinina täidavad keskset rolli LHV Panga Treasury üksus, pangas moodustatud varade ja kohustiste juhtimise komitee (ALCO) ja Grupi teiste tütarettevõtete juhatused. Riskikontrolli üksus ja siseauditi üksus vastutavad vastavalt teise ja kolmanda kaitseliini funktsioonide täitmise eest. 3.1 Välisvaluutarisk Välisvaluutarisk tuleneb Grupi välisvaluuta varade ja kohustiste mittevastavusest. Enamik Grupi finants- seisundi aruandes olevatest varadest ja kohustistest on nomineeritud eurodes, kuid mittevastavus võib tuleneda panga klientide välisvaluutatehingutest. Peale selle tuleneb mõningasel määral välisvaluutariski LHV Varahalduse enda juhitud pensionifondide osakutest, mida LHV Varahaldus peab seaduse kohaselt omama. Välisvaluutariski mõõtmisel hinnatakse võimalikku kahju, mis võib Grupile tekkida avatud välisvaluuta netoposit- sioonist stressistsenaariumi korral. Välisvaluutariskist tekkida võiv kahju ei tohi ületada kindlaks määratud osa Grupi netoomavahenditest. Lisaks Grupi tasandil heaks kiidetud riskivalmiduse tasemele, on Panga ALCO kehtestanud pangas mitme- suguste tururiskide jaoks täiendavad riskitasemed. Panga välisvaluutariski tasemed on fikseeritud maksimaalse nominaalse avatud netopositsiooni tasemena iga valuuta puhul euro ekvivalendina. Kui avatud valuutapositsioon ületab ALCO seatud piiri, tuleb võtta meetmeid positsiooni sulgemiseks või vähendamiseks. Tehtud on tundlikkuse analüüs valuutakursside muutuste mõju kohta kasumiaruandele eeldusel, et kõik muud muutujad on konstantsed. Tundlikkust on mõõdetud kursi võimaliku muutuse +/- 7% suhtes, mis vastab stressistse- naariumile, mida Grupp kasutab oma avatud netoposit- sioonide välisvaluutariski mõõtmiseks. Grupi välisvaluuta riskipositsioon on väga väike. Mõju kasumiaruandele (tuhandetes eurodes) 2021 2020 USD kurss +/- 7% +/- 204 +/- 8 SEK kurss +/- 7% +/-6 +/5 GBP kurss +/- 7% +/-17 +/-10 CHF kurss +/- 7% +/-0 +/-0 Avatud valuutapositsioonid Järgnevad tabelid annavad ülevaate valuutade avatud positsioonist tulenevast riskist. Erinevates valuutades nomineeritud varad ja kohustised on tabeli veergudes toodud euro ekvivalendis vastavalt aruandekuupäeval kehtinud vahe¬tuskursile. Finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses kajastatud tuletisinstrumendid on kajastatud ﬁnantsseisundi aruande väliste varade/kohustiste hulgas lepingulistes summades. Grupi avatus valuutariskile ja finantsvarade ning kohustiste mahud aruandekuu- päeval ei erine oluliselt aasta jooksul esinenud keskmisest positsioonist. Valuuta forvardtehingud on esitatud tabelis finantsseisundi aruande väliste varade ja kohustistena nende lepinguliste rahavoogude täissummades. Tabel ei sisalda valuutariskita varasid (materiaalsed ja immate- riaalseid põhivarasid) ja kohustisi (eraldisi) ning omakapitali.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 105 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Lisa EUR CHF GBP SEK USD Muu Kokku Valuutariski kandvad varad Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 10 2 251 556 1 164 119 368 1 944 12 295 7 212 2 393 537 Investeeringud võla- ja omakapitaliinstrumentidesse 11 329 959 7 0 8 52 28 330 055 Laenud ja nõuded klientidele 12 2 195 132 24 7 016 484 5 997 169 2 208 823 Muud nõuded klientidele 13 7 779 0 350 10 464 788 9 391 Muud ﬁnantsvarad 15 117 0 0 0 1 956 0 2 073 Valuutariski kandvad varad kokku 4 784 544 1 194 126 734 2 445 20 764 8 197 4 943 879 Valuutariski kandvad kohustised Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 200 000 0 0 0 0 0 200 000 Klientide hoiused 16 3 886 049 3 951 125 267 7 292 85 616 11 597 4 119 771 Saadud laenud 16 268 584 0 0 0 0 0 268 584 Finantskohustised õiglases väärtuses 11 221 0 0 0 0 0 221 Võlad hankijatele ja muud ﬁnantskohustised 17 14 723 21 1 610 661 4 343 1 637 22 995 Allutatud kohustised 19 110 000 0 0 0 0 0 110 000 Valuutariski kandvad kohustised kokku 4 479 577 3 971 126 877 7 953 89 959 13 234 4 721 571 Varadena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses 0 2 778 0 5 581 69 080 4 350 81 789 Kohustistena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses 81 789 0 0 0 0 0 81 789 Avatud valuutapositsioon 223 178 1 -143 74 -114 -687 222 308 31.12.2021 (tuhandetes eurodes) Lisa EUR CHF GBP SEK USD Muu Kokku Valuutariski kandvad varad Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 10 3 687 255 1 367 277 043 1 075 18 433 2 137 3 987 310 Investeeringud võla- ja omakapitaliinstrumentidesse 11 135 812 0 1 0 37 4 135 855 Laenud ja nõuded klientidele 12 2 669 321 18 463 396 6 616 346 2 677 160 Muud nõuded klientidele 13 7 818 0 491 226 167 1 050 9 752 Muud ﬁnantsvarad 14 117 0 0 0 2 119 0 2 236 Valuutariski kandvad varad kokku 6 500 323 1 385 277 998 1 697 27 372 3 538 6 812 313 Valuutariski kandvad kohustised Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 197 461 0 0 0 0 0 197 461 Klientide hoiused 16 5 409 103 5 037 271 784 7 837 101 149 12 708 5 807 617 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 16 349 146 0 0 0 0 0 349 146 Finantskohustised õiglases väärtuses 11 0 0 0 16 123 18 157 Võlad hankijatele ja muud ﬁnantskohustised 17 36 376 218 6 456 217 5 676 319 49 262 Allutatud kohustised 19 110 378 0 0 0 0 0 110 378 Valuutariski kandvad kohustised kokku 6 102 464 5 254 278 240 8 070 106 948 13 045 6 514 021 Varadena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses 0 3 872 0 6 454 82 496 9 026 101 848 Kohustistena kajastatud tuletisinstrumentide avatud brutopositsioon lepingulises väärtuses 101 848 0 0 0 0 0 101 848 Avatud valuutapositsioon 296 011 3 -242 81 2 920 -481 298 292 Nagu nähtub järgnevast tabelist ja on märgitud ka eespool, toimub valdav osa Grupi majandustehingutest eurodes.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 106 3.2 Hinnarisk Hinnarisk tuleneb väärtpaberitest, mida Grupp hoiab likviid- susportfellis, kauplemisportfellis ja investeerimisportfellides (lisad 11 ja 12). Portfellid sisaldavad peamiselt LHV Panga hoitavaid väärtpabereid. Täiendav hinnarisk tuleneb LHV Varahalduse hoitavatest pensionifondide osakutest. LHV Kindlustuse investeerimisportfellist olulist hinnariski ei tulene. Hinnariski mõõtmisel hinnatakse võimalikku kahju, mis võib Grupile stressistsenaariumi korral kaasneda. Hinnariskist stressistsenaariumi korral tulenev kahju ei tohiks ületada kindlaks määratud osa Grupi netoomavahenditest. LHV Pangas on ALCO kehtestanud täiendavad piirangud kauplemis- ja investeerimisportfellide suurusele. Kehtivad kindlad kriteeriumid panga hoitavate võlaväärtpaberite vastuvõetavate krediidireitingute ja muude parameetrite kohta. Ka LHV Kindlustuses on kehtestatud teatavad kriteeriumid väärtpaberitele, mida investeerimisportfell võib sisaldada. Investeerimisfondide seaduse kohaselt on LHV Varahaldus pensionifondide valitsejana kohustatud omama vähemalt 0,5% iga enda valitsetava kohustusliku pensio- nifondi osakute arvust. Tehtud on tundlikkuse analüüs väärtpaberite hinnamuutuste mõju kohta Grupi puhaskasumile kasumiaruandele Tundlik- kusanalüüsis kasutatud potentsiaalsed hinnamuutused vastavad stressistsenaariumidele, mida Grupp kasutab hinnariski mõõtmiseks, ja põhinevad vastavates portfellides sisalduvate instrumentide tegelikul ajaloolisel volatiilsusel. Mõju kasumiaruandele (puhaskasumile) (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Aktsiad ja fondiosakud +/-25% +/-182 +/-120 Kohustuslikud pensionifondide osakud +/-5% +/-381 +/-339 Võlakirjad (FVTPL) +/-2,0% (+/-2,0%) +/-2 550 +/-6 454 On näha, et suurem osa Grupi hinnariskist tuleneb panga likviidsusportfellis hoitavatest võlaväärtpaberitest. Pank ei oma olulisel hulgal omakapitaliväärtpabereid (vt lisa 12) ja seepärast on tundlikkus nende positsioonide turuhindade muutuse suhtes marginaalne. Mõningane hinnarisk tuleneb ka LHV Varahaldusele kuuluvatest kohustuslike pensioni- fondide osakutest. 3.3 Intressirisk Intressirisk tuleneb intressitundlike varade ja kohustiste lõpptähtaegade mittevastavusest (tähtaegade erinevuse risk), baasmäärade mittevastavusest (baasmäärarisk), intressimäära suhtes tundlike instrumentide lepingutes sisal- duvast paindlikkusest (optsioonirisk) ja krediidimarginaalide võimalikest muutustest (krediidimarginaali risk). Intres- sirisk võib tuleneda nii ﬁnantsseisundi aruande kui ka selle välistest positsioonidest. Grupi kontekstis on intressirisk oluline LHV Panga pangaportfelli seisukohast. Pangaportfelli intressiriski mõõtmisel hinnatakse netoint- ressitulu (NII) ja omakapitali majandusliku väärtuse (EVE) muutust mitme šokistsenaariumi puhul võrrelduna baasst- senaariumiga. Grupi riskivalmidus näeb ette, et stressistse- naariumide negatiivne mõju NII-le ja EVE-le ei tohi ületada teatavat osa panga netoomavahenditest. Panga ALCO on kiitnud heaks stressistsenaariumid ja muud sisendid ja metoodikad NII ja EVE muutuse arvutamiseks. Baasstsenaariumina kasutatakse turuandmete põhjal leitud intressimäärakõverat. Kasutatakse kuut šokistsenaariumi: • paralleelne ülessuunaline šokk; • paralleelne allasuunaline šokk; • järsenemise šokk (lühiajalised intressimäärad alla ja pikaajalised üles); • lamenemise šokk (lühiajalised intressimäärad üles ja pikaajalised alla); • lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk; • lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk. Kooskõlas regulatiivsete suunistega kohaldatakse sügavalt negatiivsete intressimäärade suhtes intressimäärade alampiire. Omakapitali majandusliku väärtuse (EVE) muutuse analüüsi eesmärk on hinnata varade, kohustiste ja omakapitali majandusliku väärtuse muutust erinevate intressimää- rastsenaariumide korral. Intressiriski mõõdikuks on EVE muutus intressimäära šokistsenaariumi korral võrreldes baasstsenaariumiga. EVE muutuse arvutamiseks leitakse pangaporfelli varadest, kohustistest ja finantsseisundi aruande välistest elementidest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtus iga stsenaariumi puhul. Rahavoogude arvutamisel lähtutakse allpool kirjeldatud eeldustest, kasutades nn äravooluga bilanssi. Kõik varadest, kohus- tistest ja finantsseisundi aruande välistest elementidest tulenevad rahavood diskonteeritakse, kasutades sama intressimäärakõverat (tulukõver sõltub stsenaariumist). Netointressitulu (NII) muutuse analüüsi käigus hinnatakse intressimäärade muutuste mõju netointressitulule järgmise 12-kuulise perioodi jooksul. NII muutuse arvutamiseks jaotatakse kõik intressi kandvad varad, kohustised ja finantsseisundi aruande välised elemendid eelmääratud ajavahemikesse vastavalt nende ümberhindamise kuupäe- vadele. Eeldatakse, et pärast ümberhindamise kuupäeva muutub intressitundlike varade ja kohustiste intressimäär vastavalt stsenaariumile ja saab kindlaks määrata NII muutuse eri stsenaariumide korral. NII analüüsis lähtutakse nn staatilisest bilansist.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 107 EVE ja NII muutuse arvutamisel on peamised eeldused järgmised: • kodumajapidamiste ja mitteﬁnantsettevõtete nõudmiseni hoiuste puhul varieeruvad ümberhindamise tähtajad 1 päevast 5 aastani, sõltuvalt nende intressitundlikkusest; • ﬁnantsasutuste hoiuste puhul eeldatakse kohest ümberhindamist; • kodumajapidamiste hoiustele kohaldatakse 0% intressimäära alampiiri. • laenude ja hoiuste puhul kasutatakse lepingulisi lõpptähtaegu; • laenude puhul kasutatakse lepingupõ- hiseid intressimäära alampiire; • ﬁnantsseisundi aruande väliste kirjete puhul (nt valmisolekulaenud ja krediidilimiidid), lisatakse mudelisse krediidi ümberhindlustegur ja eeldatakse, et limiidi kasutus suureneb lineaarselt kuni lepingu kehtivusaja lõpuni; • mittetöötavad riskipositsioonid võetakse arvesse pärast allahindluste mahaarvamist. Selliste nõuete tähtaeg on 2 aastat alates maksejõuetuse staatusesse sattumisest. Järgnevates tabelites on esitatud hinnang selle kohta, missugust mõju avaldaksid kuus šokistsenaariumi omakapitali majanduslikule väärtusele (EVE) ja järgmise 12 kuu netointressitulule (NII) (võrrelduna baasstsenaariumiga). 31.12.2021 Omakapitali majandusliku väärtuse Järgmise 12 kuu (tuhandetes eurodes) muutus neto intressitulu muutus Paralleelne ülessuunaline šokk 85 367 33 935 Paralleelne allasuunaline šokk 23 806 -1 522 Järsenemise šokk -14 461 -1 519 Lamenemise šokk 57 061 17 489 Lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk 66 572 28 568 Lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk 4 338 -1 523 31.12.2020 Omakapitali majandusliku väärtuse Järgmise 12 kuu (tuhandetes eurodes) muutus neto intressitulu muutus Paralleelne ülessuunaline šokk 102 454 35 587 Paralleelne allasuunaline šokk -7 228 -4 094 Järsenemise šokk 9 443 -4 103 Lamenemise šokk 19 664 19 951 Lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk 47 077 31 430 Lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk -8 039 -4 095

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 108 Järgnevas tabelis on esitatud LHV Groupi intressiteenivate varade ja intressikandvate kohustiste struktuur intressi ümberarvestamise tähtaja alusel. Esitatud on nõuete ja kohustiste põhisummad. 31.12.2020 tuhandetes eurodes) Finantsvarad Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 10 2 393 537 0 0 0 2 393 537 0 0 2 393 537 Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad) 11 200 045 117 300 4 280 0 321 625 1 074 0 322 699 Laenud ja nõuded klientidele 12 993 697 1 113 053 103 141 10 616 2 220 507 5 174 -16 858 2 208 823 Kokku 3 587 279 1 230 353 107 421 10 616 4 935 669 6 248 -16 858 4 925 059 Finantskohustised Klientide hoiused 16 952 575 378 926 2 785 625 28 4 117 154 2 617 0 4 119 771 Saadud laenud 16 0 19 757 450 000 0 469 757 -1 173 0 468 584 Allutatud kohustised 19 0 0 0 110 000 110 000 603 0 110 603 Kokku 952 575 398 683 3 235 625 110 028 4 696 911 2 047 0 4 698 958 Intressi ümberhindamise aja erinevus 2 634 704 831 670 -3 128 204 -99 412 238 758 Kuni 3-12 1-5 Üle 5 Kogunenud Alla- Lisa 3 kuud kuud aastat aasta Vahesummal intress hindlused Kokku 31.12.2021 tuhandetes eurodes) Finantsvarad Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 10 3 987 310 0 0 0 3 987 310 0 0 3 987 310 Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad) 11 46 000 3 350 77 218 152 126 720 784 0 127 504 Laenud ja nõuded klientidele 13 1 214 410 1 375 207 85 595 15 869 2 691 081 5 128 -19 049 2 677 160 Kokku 5 247 720 1 378 557 162 813 16 021 6 805 111 5 912 -19 049 6 791 974 Finantskohustised Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 0 0 200 000 0 200 000 -2 539 0 197 461 Klientide hoiused 16 2 249 662 101 744 3 457 466 0 5 808 872 -1 255 0 5 807 617 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 16 0 0 350 000 0 350 000 -854 0 349 146 Allutatud kohustised 19 0 0 0 110 000 110 000 378 0 110 378 Kokku 2 249 662 101 744 4 007 466 110 000 6 468 872 -4 270 0 6 464 602 Intressi ümberhindamise aja erinevus 2 998 058 1 276 813 -3 844 653 -93 979 336 239 Kuni 3-12 1-5 Üle 5 Kogunenud Alla- Lisa 3 kuud kuud aastat aasta Vahesummal intress hindlused Kokku

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 109 3.4 Krediidiväärtuse korrigeerimise risk Krediidiväärtuse korrigeerimise risk (CVA) on risk, et vastaspoole krediidiriski muutuste ja tuletisinstrumentide hindu mõjutavate tururiski tegurite muutuste tõttu tuleb muuta krediidiväärtuse korrigeerimist ja seetõttu tekib kahju. LHV Pank kasutab krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud kapitalinõude arvutamisel standardmeetodit. Seisuga 31. detsember 2021 oli LHV Panga krediidi- väärtuse korrigeerimise riskiga seotud kapitalinõue 97 tuhat eurot (2020: 7 tuhat eurot). 4. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et Grupp ei suuda rahastada oma varade kasvu või maksta oma kohustisi õigeaegselt ja täies ulatuses, ilma et tekiksid olulised kahjud või katkeks tavapärane äritegevus. Likviidsusrisk tuleneb nii finants- seisundi aruande kui ka selle välistest positsioonidest. Grupi likviidsusriski juhtimise eesmärgiks on likviidsusriski korrektne tuvastamine, mõõtmine, kontrollimine ja seire, et tagada õigeaegsete otsuste tegemine nii, et igal ajal oleks olemas asjakohase varuga piisav likviidsus. Grupp hindab likviidsusriski järgmistest eraldiseisvatest vaatenurkadest. • Rahastamisrisk on risk, et Grupp ei suuda kaasata rahastust õigeaegselt, vajalikus summas ja aktsepteeritava hinnaga, ilma et see mõjutaks negatiivselt tema igapäevast tegevust või ﬁnantsseisundit. Rahastamisrisk hõlmab ka likviidsuse väljavooluga seotud riski tulenevalt hoiuste väljavõtmisest või hulgirahastamise tagasivõtmisest. Sellest vaatenurgast hinnatakse ka päevasisest likviidsusriski. • Turu likviidsusrisk on risk, et tehingut, näiteks väärtpaberi müümist või vara pantimist, ei ole võimalik õigeaegselt teha ilma vastuvõetamatuid kahjusid kandmata vähese kauplemistegevuse, turuhäire või teiste turuosaliste poolt kehtestatud piirangute tõttu. • Vara koormatuse risk on risk, et kui liiga suur osa varadest on tagatisena koormatud, kahjustab Grupp oma võimet kaasata edasist tagamata või tagatud rahastamist kas seetõttu, et tagatiseta võlausaldajad muutuvad faktiliselt allutatuks, või selliste varade nappuse tõttu, mida saab tagatisena pantida. Likviidsusriski juhtimisega on kõigist Grupi ettevõtetest kõige rohkem seotud LHV Pank, sest Pank kaasab Grupi rahastamisest suurima osa (peamiselt hoiustajate kaudu), mida kasutatakse pikaajaliste varade (peamiselt laenude) rahastamiseks. Grupi likviidsusriski juhtimine on dokumenteeritud likviid- susriski juhtimise poliitikas, Grupi rahastamispoliitikas ja muudes sise-eeskirjades, mis sätestavad Grupi rahas- tamise strateegia ja likviidsusriskiga seotud riskivalmiduse, varajase hoiatamise näitajad ja mitmesugused sisemised protseduurid, nagu näiteks aruandluskorrad ja hädaolu- korrakavad. LHV Panga Treasury üksusel ning pangas moodustatud varade ja kohustiste juhtimise komiteel on esimese kaitseliinina võtmeroll likviidsusriski juhtimisel. Riskikontrolli ja siseauditi üksus vastutavad vastavalt teise ja kolmanda kaitseliini ülesannete eest. Grupi likviidsusriskiga seotud riskivalmiduse piiramiseks kasutatavate peamiste kvantitatiivsete mõõdikute hulgas on: • minimaalne ellujäämisperiood stressistsenaariumi korral, • likviidsuse kattekordaja (LCR), • stabiilse rahastamise kattekordaja (NSFR), • suurte hoiustajate kontsentratsiooni hindamise mõõdik, • vara koormatuse määr. Kõikidele eelnimetatud riskivalmiduse mõõdikutele on kehtestatud piirmäärad koos puhvritega, mis ületavad regulatiivseid nõudeid, kui neid on. Nende mõõdikute arvutamine ja aruandlus toimub igakuiselt. Nii regulatiivne LCR kui ka minimaalne ellujäämisperiood stressistsenaariumi korral hindavad likviidsuse väljavoolu riski suhteliselt lühiajalisel perioodil. Sellise võimaliku stres- sistsenaariumi ja eeldatava hoiuste väljavoolu üleelamiseks hoiab Grupp tasakaalustavat likviidsete kvaliteetsete varade puhvrit, mida saab kasutada kas kogu turgu hõlmava või idiosünkraatilise stressiolukorra stsenaariumi korral. Grupi likviidsuspuhver koosneb sularahast ja hoiustest keskpangas ning likviidsetest väärtpaberitest, mida saab hõlpsalt müüa või kasutada tagatisena rahastamistoi- mingutes. Vastupidamise aja arvutamiseks kasutatakse käitumuslikke eeldusi, et modelleerida likviidsuse väljavoolu ja sissevoolu. Regulatiivset NSFR-i ja hoiustajate kontsentratsiooni mõõdikut kasutatakse pikemaajalise struktuurse rahasta- misriski hindamiseks. Grupil peaks olema sobiv rahasta- misstruktuur, kus pikaajalised varad on viidud vastavusse piisavate stabiilsete ja hästi hajutatud rahastamisallikatega. Vara koormatuse määra jälgimise eesmärk on tagada, et Grupil ei oleks liigselt varade koormatisi, mis võiksid piirata tema juurdepääsu rahastamisturgudele.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 110 Järgmises tabelis on esitatud LCR-i ja NSFR-i suhtarvud võrrelduna regulatiivsete piirmääradega. Tabelist on näha, et mõlemad suhtarvud ületasid regulatiivseid nõudeid ja on olemas korralik puhver, mis iseloomustab Grupi konserva- tiivset lähenemist likviidsusriski juhtimisele. Regulatiivne nõue 31.12.2021 31.12.2020 LCR Vähemalt 100% 142,7% 147,9% NSFR Vähemalt 100% 163,4% 152,6% Grupi rahastamispoliitika kohaselt on rahastamisprofiili mitmekesistamine Grupi likviidsusriski juhtimise raamistiku oluline element. Grupi stabiilseim rahastamisallikas on Eesti klientide jaehoiused. Muid hoiuseid ning tagamata ja tagatud rahastamist kasutatakse rahastamise lisaal- likatena. Grupp on emiteerinud pandikirju eluaseme hüpoteeklaenude portfelli jaoks suunatud rahastamise kaasamiseks. Samuti on ta emiteerinud tagamata võlakirju, mida kasutatakse nii rahastamiseks kui ka regulatiivse MREL-i nõude täitmiseks. Grupp on kasutanud ka Euroopa Keskpanga pakutavat TLTRO laenuvõimalust, et kasutada ära selle rahastamisallika praegust atraktiivset hinda. Pikemaajalise rahastamisriski juhtimiseks koostab Treasury Grupi ﬁnantsplaneerimise tsükli osana rahastamiskavasid. Rahastamiskavas esitatakse Grupi äritegevuse toetamiseks nõutava rahastamise pikemaajaline vaade koos Grupi peamiste likviidsusmõõdikutega. Järgnevates tabelites on esitatud finantsvarade ja kohustiste, v.a tuletisinstrumendid, jaotus lepinguliste lõpptähtaegade alusel. Esitatud summad on tulevased lepingulised diskonteerimata rahavood. Eraldi tulbas on esitatud finantsseisundi aruandes kajastatud saldo. Rahavood on jaotatud tähtajaklassidesse rahavoogude (sh intressirahavoogude) toimumise aja alusel.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 111 Raamatu- pidamis- Lisa Nõudmiseni Kuni 3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Üle 5 aasta Kokku väärtus 31.12.2021 (tuhandetes eurodes) Kohustised lepinguliste tähtaegade alusel Võlad keskpankadele (TLTRO) 0 0 0 197 000 0 197 000 197 461 Klientide hoiused 16 5 648 302 55 271 101 784 2 288 0 5 807 645 5 807 617 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 0 0 1 140 352 538 0 353 678 349 146 Allutatud kohustised 19 0 1 903 5 727 124 341 0 131 971 110 378 Võlad hankijatele ja muud ﬁnantskohustised 17 0 49 262 0 0 0 49 262 49 262 Kasutamata valmisolekulaenud 22 0 679 579 0 0 0 679 579 0 Väljastatud ﬁnantsgarantiid lepingulistes summades 22 0 49 409 0 0 0 49 409 0 Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos) 0 101 848 0 0 0 101 848 0 Finantskohustised õiglases väärtuses 11 0 157 0 0 0 157 157 Kohustised kokku 5 648 302 937 429 108 651 676 167 0 7 370 549 6 514 021 Likviidsusriski katteks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade alusel Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 10 3 987 310 0 0 0 0 3 987 310 3 987 310 Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad) 11 0 46 047 3 387 77 915 155 127 504 127 876 Laenud ja nõuded klientidele 12 0 173 534 431 582 1 661 341 924 419 3 190 876 2 677 160 Muud nõuded klientidele 13 0 9 752 0 0 0 9 752 9 752 Muud ﬁnantsvarad 14 2 236 0 0 0 0 2 236 2 236 Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos) 0 101 848 0 0 0 101 848 0 Kokku likviidsusriski katteks hoitavad varad 3 989 546 331 181 434 969 1 739 256 924 574 7 419 526 6 804 334 Finantskohustiste ja -varade tähtaegade vahe -1 658 756 -606 248 326 318 1 063 089 924 574 48 977 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Kohustised lepinguliste tähtaegade alusel Klientide hoiused ja saadud laenud 16 3 635 403 99 647 386 654 465 776 1 473 4 588 953 4 588 355 Allutatud kohustised 19 0 1 881 5 644 29 744 127 175 164 444 110 000 Võlad hankijatele ja muud ﬁnantskohustised 17 0 22 995 0 0 0 22 995 22 995 Kasutamata valmisolekulaenud 22 0 413 818 0 0 0 413 818 0 Väljastatud ﬁnantsgarantiid lepingulistes summades 22 0 36 492 0 0 0 36 492 0 Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos) 0 81 180 0 609 0 81 789 0 Finantskohustised õiglases väärtuses 11 0 89 0 0 0 89 89 Kohustised kokku 3 635 403 656 102 392 298 496 129 128 648 5 308 580 4 722 037 Likviidsusriski katteks hoitavad varad lepinguliste tähtaegade alusel Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 10 2 396 404 0 0 0 0 2 396 404 2 396 404 Finantsvarad õiglases väärtuses (võlakirjad) 11 0 200 448 117 716 4 534 0 322 698 322 699 Laenud ja nõuded klientidele 12 0 146 192 329 310 1 375 417 741 393 2 592 312 2 208 823 Muud nõuded klientidele 13 0 9 391 0 0 0 9 391 9 391 Muud ﬁnantsvarad 14 2 073 0 0 0 0 2 073 2 073 Välisvaluuta tuletisinstrumendid (arveldamine brutos) 0 81 789 0 0 0 81 789 0 Kokku likviidsusriski katteks hoitavad varad 2 398 477 437 820 447 026 1 379 951 741 393 5 404 667 4 939 390 Finantskohustiste ja -varade tähtaegade vahe -1 236 926 -218 282 54 728 883 822 612 745 96 087 Raamatu- pidamis- Lisa Nõudmiseni Kuni 3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Üle 5 aasta Kokku väärtus

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 112 Järgnevas tabelis on esitatud varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks. (tuhandetes eurodes) Lisa 31.12.2021 31.12.2022 Käibevarad Nõuded keskpankadele 10 3 874 284 2 213 211 Nõuded krediidiasutustele 10 106 838 170 341 Nõuded investeerimisühingutele 10 6 188 9 985 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 128 235 323 267 Laenud ja nõuded klientidele 12 455 929 395 341 Muud nõuded klientidele 13 9 752 9 391 Muud varad 14 3 471 2 182 Käibevarad kokku 4 584 697 3 123 718 Põhivarad Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 7 620 6 788 Laenud ja nõuded klientidele 13 2 221 231 1 813 482 Muud ﬁnantsvarad 14 2 236 2 073 Materiaalne põhivara 15 8 474 6 585 Immateriaalne põhivara 15 11 825 15 147 Finantsinvesteeringud 5 236 0 Firmaväärtus 6 3 614 3 614 Põhivarad kokku 2 260 236 1 847 689 Varad kokku 5 6 844 933 4 971 407 Kohustised Lühiajalised kohustised Klientide hoiused 16 5 805 336 4 101 347 Saadud laenud 16 0 19 759 Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 157 221 Võlad hankijatele ja muud kohustised 17 55 751 27 555 Lühiajalised kohustised kokku 5 861 244 4 148 882 Pikaajalised kohustised Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 197 461 200 000 Klientide hoiused 16 2 281 18 424 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 16 349 146 248 825 Allutatud võlakirjad 19 110 000 110 000 Pikaajalised kohustised kokku 658 888 577 249 Kohustised kokku 5 6 520 132 4 726 131

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 113 5. Operatsioonirisk Operatsioonirisk on võimalik kahju, mis tuleneb siseprot- sesside, inimeste ja süsteemide ebapiisavast tegevusest või tõrgetest või välistest sündmustest. Operatsioonirisk hõlmab juriidilist riski ja IKT riski, kuid ei hõlma stratee- gilist ega maineriski. Operatsiooniriski võib esineda kõigi teenuste, tegevuste, protsesside ja süsteemide puhul. LHV-s vastutab iga juht operatsiooniriski juhtimise eest oma vastutusalas. Riskiosakond toimib teise kaitseliinina, pakub vajalikku koolitust ja suuniseid operatsiooniriski raamistiku rakendamiseks ning teeb järelevalvet, et tagada riskiproﬁili vastavus riskivalmiduse dokumentides kirjeldatud soovitud tasemele. Operatsiooniriski raamistikku on kirjeldatud operatsioo- niriski poliitikas, tegevuse vastupidavuse poliitikas, IKT ja infoturbe poliitikas ning muudes asjakohastes operatsioo- niriski juhtimise dokumentides. Operatsiooniriski juhtimise, st riski tuvastamise, hindamise, leevendamise ja jälgimise põhiprotsessid ja töövahendid on järgmised. Riskide ja kontrollide alane enesehindamine Kogu LHV-s on kehtestatud ühtne protsess ja metoodika kõigi toodete ja teenuste operatsiooniriskide hindamiseks. Enesehinnangu regulaarsus sõltub toote ja protsessi kriiti- lisuse tasemest; hindamine peab olema piisavalt regulaarne selleks, et kõik juhid oleksid teadlikud oma vastutusalas olevatest riskidest ja rakendaksid asjakohaseid leevendus- ja monitoorimismeetmeid, et riskiprofiil vastaks riski soovitud tasemele. Uute toodete heakskiitmise protsess uute või oluliselt muudetud toodete, IT-süsteemide ja protsesside, organi- satsiooni või partnerite (sh hangete) seotud muudatuste või erakordsete tehingute jaoks. Protsessi väljatöötamise eesmärk on tagada, et kõiki kõnealuseid muudatusi hallatakse vajaliku hoolikusega ning neid ei kiideta heaks enne, kui on kaalutud kõiki riskite- gureid. Selleks rakendatakse eelnevalt kindlaks määratud riskijuhtimiseeskirju, mida täiendavad nii riski- kui ka vasta- vuskontrolli osakonna sõltumatud arvamused. Operatsiooniriski sündmuste ja talitluspidevuse juhtimine Operatsiooniriski sündmuste juhtimise eesmärk on tagada, et kõiki sündmusi hallatakse nõuetekohaselt ja et sündmustest õpitaks ja kasutatakse saadud õppetunde sarnaste sündmuste edaspidiseks ärahoidmiseks. Sündmuste juhtimine sõltub sündmuste laadist ja nende tõsidusest. Kriitiliste protsesside jaoks on kehtestatud talit- luspidevuse plaan, mis käivitatakse, kui kriitilises protsessis esineb katkestus. Kriitiliste IT-süsteemide jaoks on samadel põhjustel kehtestatud taasteplaan. Vajadusel kohaldatakse kriisijuhtimist, mida ohjab kriisikomisjon. Talitluspidevuse plaane vaadatakse regulaarselt läbi ja testitakse, et tagada nende ajakohasus ja kohaldatavus kriitiliste protsesside katkemise korral. Kõigist sündmustest teatatakse keskselt ja teavet nende kohta hoitakse keskses andmebaasis, et riskiosakond saaks seda täiendavalt analüüsida. Sündmuste andmeid kasutatakse ka sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) raames kapitalinõude arvutamiseks. Peamised riskinäitajad Peamised riskinäitajad on põhilised vahendid, mis võimaldavad monitoorida, kas riskid on soovitud tasemel ja kontrollid toimivad tõhusalt. Peamisi riskinäitajaid kasutatakse riskide monitoorimiseks eri tasanditel: nii LHV-üleselt kui ka konkreetse üksuse tasandil. Kui peamised riskinäitajad osutavad riskitaseme soovima- tutele muutustele või olemasolevate kontrollide puudustele, järgneb tegevuskava rakendamine. Kapitalinõude arvutamine Operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel kasutatakse baasmeetodit ja seisuga 31. detsember 2021 oli kapita- linõue 12 222 tuhat eurot. IKT ja infoturbe riskide juhtimine Üks meie põhieesmärke on olla usaldusväärne pangandus- partner oma klientidele, keskendudes kliendisõbralikele, turvalistele ja töökindlatele digitaalsetele pangandustee- nustele. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada ilma turvaliste ja vastupidavate IT-süsteemideta. Oleme määratlenud oma IKT ja infoturbega seotud riskival- miduse järgmiselt: • väike riskivalmidus potentsiaalselt suure mõjuga riskide (ﬁnants- ja maineriskid) puhul; enamik küberturvalisuse riske (nt küberrünnakud või andmekadu) kuulub sellesse kategooriasse; tarbetuid turvariske ei aktsepteerita ja need maandatakse viivitamata; • keskmine riskivalmidus selliste tehnoloogiaga seotud riskide puhul, mille potentsiaalset mõju saab tõhusalt kontrollida; see võimaldab meil kasutada uut ja innovatiivset tehnoloogiat ja agiilse arenduse metoodikat, et muuta oma tehnoloogiat järjest paremaks ja turvalisemaks. Lisaks üldisele operatsiooniriski raamistikule kasutame spetsiaalseid IKT ja infoturberiski juhtimise vahendeid ja meetodeid, mis aitavad kaitsta meie teavet ja klientide varasid ning tagada IT-süsteemide käideldavus, näiteks:

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 114 • teenuste uusi konﬁguratsioone juurutame mõistliku konservatiivsusega; • regulaarne turvaseire; • nõrkusehalduse protsess; • turvakontrollid tarkvaraarenduse elutsükli vältel; • töötajate koolitus ja teadlikkuse tõstmine, et hoiduda tegevustest, mis võivad põhjustada IT-süsteemide ja teenuste turvaintsidente; • hoiame ennast kursis turbevaldkonna arenguga, et olla teadlikud oma võimalikest nõrkustest. Võtame tõsiselt kõiki rünnakukatseid, mis on suunatud nii meie oma taristu ja meie valduses olevate kliendiandmete kui ka klientide endi vastu, ja reageerime neile. 2021. aastal sagenesid mitmesugused LHV klientide vastu suunatud manipuleerimisründed, sh pangaandmete õngit- semine arvuti, SMS-i ja telefoni teel, kus ründajad kasutasid ära klientide usaldust meie brändi vastu. Põhiliselt pandi toime investeerimispettust või kehastuti pangatöötajaks, et klientide autentimisandmeid (nt kasutajanime ja isikukoodi) kätte saada ja ajendada kliente oma PIN-koodi kaheast- melise autentimisega seadmesse sisestama, et pahatahtlik tehing lõpule viia. Ehkki selliste tehingute puhul vastutab tekkinud kahju eest klient ja märgitud tehinguid loetakse tugeva autentimisega tehinguteks, reageerime me taolistele meie klientide või brändi vastu suunatud rünnetele kiiresti ning teeme õigus- kaitseorganitega tihedat koostööd. 6. Vastavusrisk Arvestades regulatsioonide keerukust ja mahtu, neis pidevalt toimuvaid muutusi, järelevalveasutuste kõrgendatud tähelepanu nõuete täitmise ja vastavuskontrolli funktsiooni suhtes, ühiskonna kiirelt muutuvaid väärtus- hinnanguid ja ootusi erinevates valdkondades, sealhulgas rahapesu tõkestamisel, pettuste ennetamisel ja jätkusuut- likkuse tagamisel ning ﬁnantsasutuste rolli nende täitmises, on vastavusrisk tänases keskkonnas märkimisväärne. Vastavusriski realiseerumise tagajärjed on samuti üha teravamalt tuntavad, olgu siis läbi sanktsioonide tegeliku rakendamise, sanktsioonimäärade plaanitud suuren- damise, sanktsioonide plaanitud lihtsustatud rakendamise menetluse kehtestamise või rikkumiste avalikuks saamisel mõju kaudu aktsiahinnale, lepingulistele suhetele, töötajate värbamisele ja hoidmisele või tegevusloa kehtivusele. Möödunud perioodi põhjal on selgelt näha, et Finantsins- pektsioon rakendab rikkumiste tuvastamisel ka üha enam sundi, sh avalikustab rikkumised, teeb ettekirjutusi nende kõrvaldamiseks ning nõuab detailsete tegevusplaanide väljatöötamist, esitamist ja täitmist. Vastavuskontrolli ülesanne on vastavusriski juhtimine, sealhulgas õigusaktide ja standardite muudatuste tuvas- tamine, nende mõju hindamine, nõustamine seoses meetmetega, mida tuleb rakendada uute ja olemasolevate õigusaktide ja standarditega vastavuse tagamiseks, uute ja olemasolevate toodete ja protsesside oluliste muudatuste hindamine ning riskipõhiste vastavusauditite läbiviimine, sisejärelevalve alaste tegevuste teostamine ja juhtorganitele aru andmine. Täiendavalt pöörab vastavuskontroll tähelepanu vastavus- riskile, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakenda- misega. Riski tõhusamaks juhtimiseks on LHV otsustanud eraldada antud valdkonna vastavuskontrolli funktsioonist ning luua see eraldiseisva sisekontrolli funktsioonina. Vastavuskontroll on lisaks praktilistele igapäevastele tegevustele organisatsiooni kultuuri eestvedaja ning moraa- likompass. Nõuete täitmist toetava kultuuri loomine on üks tõhusamaid vastavusriski juhtimise meetmeid. Iga organi- satsioon on omanäoline, kuid töötajate arv peab olema selline, et tegevuse keerukust, sealhulgas organisatsiooni struktuuri ja osutatavaid teenuseid arvestades oleks organi- satsioon võimeline tagama vastavuse kõigis valdkondades. See tähendab võimekust juhtida riske, mis on seotud teenuste osutamisega, kuid ka krediidiasutusena tegutse- misega. Sellest tulenevalt on vastavuskontroll suurendanud töötajate arvu ja arvestab selle vajadusega pidevalt. Eelseisval perioodil jääb olulisele kohale grupiüleselt vasta- vusriski juhtimise põhimõtete ja koostöö arendamine, sh iseseisva sisekontrolli funktsioonina loodud rahapesu tõkestamise vastavuskontrolli funktsiooniga. Kõrgendatud tähelepanu nõuab eraldiseisva panga litsentsi taotlemine Ühendkuningriigis ning vastavus- ja finantskuritegevuse vastase võitluse funktsiooni arendamine. Vastavuskontrolli funktsioonil on jätkuvalt oluline roll tegevuse vastavuse tagamises kehtivatele õigusaktidele. Vastavuskontrolli funktsiooni rolli ja ootusi peegeldavad ka teostatud ja kavandatavad muudatused seadusandlikul tasandil funktsiooni kohustuslikkuse, selle ülesannete, funktsiooni täitja sobivuse, aga ka aruandluse nõuete osas. Kuigi vastavuse tagamine algab tippjuhtkonnast ning sellesse peavad panustama kõik töötajad, on kasvanud ka ootused vastavuskontrolli funktsioonile ja selle täitjale. Kui mittevastavuse eest vastutab kogu organisatsioon, siis vastavuskontrollilt ja selle täitjalt oodatakse tõhusate meetmete rakendamist riski juhtimisel. Vastavusriski tõhusaks juhtimiseks jätkab vastavuskontroll oma seniste tegevustega, et teha otsuseid, mis arvestavad kliendi, järelevalveasutuse, ühiskonna laiemalt ning LHV huvidega.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 115 7. Rahapesu tõkestamine 7.1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (AML/CTF) juhtimine LHV sisemine juhtimine põhineb kolme kaitseliini mudelil. 2021. aastal ajakohastati panga AML-valdkonna sisemist juhtimist ja korrastati süsteemi nii, et esimene ja teine kaitseliin oleksid üksteisest selgesti lahus. AML-osakond korraldati ümber vahetult tegevjuhile alluvaks AML-vas- tavuskontrolli osakonnaks. Varem oli AML-osakond riskiosakonna koosseisus ja allus riskijuhile. Põhimõtte „Tunne oma klienti!“ (KYC) järgimise ja tugevdatud klien- dikontrolli (EDD) funktsioone (nt skriinimine), mida varem teostas AML-osakond, täidavad nüüd äriüksuste AML-tege- vustega tegelevad allüksused. AML-i vastavuskontrolli osakond on teine kaitseliin, mille eesmärk on tagada, et esimene kaitseliin (st ärivaldkondade juhtimine) on kujundatud, kehtestatud ja toimib nõueteko- haselt. Kaitseliinid on juhtimisfunktsioone täitvad üksused, mis tagavad raamistiku ja reeglid, mis võimaldavad riskijuh- timist ja sisekontrolli arendada ja kohandada. Kõik kaitseliinid järgivad toodete, teenuste, klientide ja riikide hindamisel riskipõhist lähenemist. Kohaldatakse nõueteko- haseid riskimaandamismeetmeid, sh kliendikontrolli (CDD) ja tugevdatud kliendikontrolli (EDD) meetmeid, lähtudes riskipõhise reaalajakontrolli (skriinimise) ja hilisema analüüsi (monitoorimise) tulemustest ning kindlaksmääratud riskitasemetest. Tugeva AML-kultuuri aluseks on riskijuhtimise ja rahapesu tõkestamise alane teadlikkus ning kohusetunne, mida veelgi toetatakse pidevate teadlikkuse tõstmise ja teavitustege- vusega, võrgustike loomise ja parimate tavade vahetusega, koolituse ja aruandlusega. LHV Groupi ja LHV Panga juhatus ja nõukogu suhtuvad väga tõsiselt rahapesu tõkestamise ja põhimõtte „Tunne oma klienti!“ järgimise (AML/KYC) süsteemi rakendamisse, säilitamisse ja arendamisse Grupi kõigis üksustes. AML-i/ CTF-i poliitikaid ja protseduure ajakohastatakse igal aastal. 2021. aastal alustati uue riskihindamise metoodika väljatöö- tamist koostöös Ernst & Young Balticsiga. Grupi üksuste analüütiline ja tehniline võimekus on tugeva AML/KYC-süsteemi loomisel võtmeelementideks. 2021. aastal asendati varasemate teenusepakkujate AML-i skriinimis- ja monitoorimistarkvarad uue, OÜ Salv Technology pakutava lahendusega. Uus tehnoloogia on suurendanud Grupi skriinimis- ja monitoorimissüsteemide võimekust ja paindlikkust. IT-süsteemidesse tehtud investeeringute kõrval on märki- misväärselt suurenenud ka rahapesu tõkestamisega otseselt ja kaudselt seotud töötajate arv. Aruandeperioodil loodi uusi ametikohti nii AML-i vastavuskontrolli osakonda kui ka äriüksuste AML-funktsioone täitvatesse allük- sustesse. Erilise tähelepanu all on analüütilise kompetentsi suurendamine.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 116 7.2 AML-i/CTF-i juhtimisstruktuur Nõukogu • Kinnitab AML-poliitika • Järelevalveroll • Kinnitab AML-korra ja riskihinnangu • Määrab riskiisu taseme • Otsustab kõrge riskiga klientide aktsepteerimise üle • Finantsvahendajate hindamine enne juhatuse otsust Kliendisuhted • Põhimõtte „tunne oma klienti“ rakendamine Kõrge riskiga klientide osakond • Kõrgema riskiga klientide aktsepteerimine • Suhtlemine AML- osakonnaga • EDD-meetmed ja andmete kvaliteet Rahapesu tõkestamise (AML) osakond • Koordineerib AML-kordi ja protsesse • Kõrgemate riskitegurite riskihindamine • AML-alane monitoori- mine ja skriinimine • EDD-meetmete koordineerimine • Esitab aruandeid juhatusele ja rahapesu andmebüroole Vastavuskontroll • Juhtkonna nõustamine AMLi nõuetele vastavuse suhtes • Teeb AML-alaseid kontrolle ja vastavus- auditeid • Esitab aruandeid juhtorganitele Siseaudit • Viib läbi AML-meetmete sõltumatut hindamist • Esitab aruandeid nõukogule ja auditi- komiteele • Annab juhatusele teavet • Nõustab riskihindamise ja riskiisu küsimustes • Kõrge riskiga klientide aktsepteerimine Juhatus Kõrge riskiga klientide vastuvõtukomitee Esimene kaitseliin Teine kaitseliin Kolmas kaitseliin Finantsvahendajate hindamiskomitee Rahapesu tõkestamise komitee 7.3 AML/KYC-meetmed LHV peamised AML-i/CTF-i (sh KYC) meetmed on järgmised: • kõikehõlmav riskide hindamine ja segmentimine; • tugev kliendikontroll (CDD) klientide aktsepteerimisel, mida toetavad klientide aktsepteerimise põhimõtted; • regulaarne kliendikontroll (CDD) ja tugevdatud kliendikontroll (EDD); • tugev riskipõhine monitooring; • klientide ja tehingute skriinimine rahvusvaheliste ﬁnantssanktsioonide nimekirjade ja muude samalaadsete allikate (sh ÜRO ja ELi nimekirjade, kuid ka USA OFAC-i nimekirja ja Ühendkuningriigi HM Treasury nimekirja) põhjal; • tipp- ja keskastmejuhtide tugev pühendumus; • töötajate regulaarne koolitamine; • pidev teabevahetus ja koostöö rahapesu andmebüroo ja teiste asjakohaste sidusrühmadega; • aktiivne osalemine sektori parimate tavade kehtestamisel. LHV rakendab klientide aktsepteerimise faasis neljatasemelist otsustusprotsessi. Sõltuvalt kliendi riskinäitajatest teeb tema aktsepteerimise otsuse kas: • kliendisuhete juht; • kliendisuhete juht koos kõrgema tasandi juhiga (nelja silma põhimõte); • riskikliendi aktsepteerimise komitee või • juhatus. Lisaks klientide aktsepteerimise etapis kohaldatavale konservatiivsele ja riskipõhisele lähenemisele ja korrale rakendatakse riskipõhiseid monitoorimis- ja skriinimiste- gevusi ning ajakohastatakse regulaarselt põhimõtte „Tunne oma klienti!“ järgimisel rakendatavat korda.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 117 7.4 Pangandusteenused LHV osutab teenuseid fintech-ettevõtetele, kes pakuvad ﬁnantsteenuseid omakorda enda klientidele. Kuna tavak- lientide teenindamisega võrreldes hõlmab fintech-et- tevõtetele teenuste osutamine teistsuguseid riske, on LHV pööranud nende ettevõtetega seotud riskidele erilist tähelepanu ja võtnud täiendavaid meetmeid nende maandamiseks. LHV-s töötavad selle valdkonna spetsia- listidest kliendisuhete juhid, kellel on ﬁntech-sektoriga väga suured kogemused. Konkreetsed esimese ja teise kaitseliini üksused jälgivad sektori suundumusi, sündmusi ja sellega seotud ohte ning ajakohastavad AML/KYC-meetmeid vastavalt vajadusele. LHV kohaldab kõigi fintech-sektori klientide suhtes samu AML/KYC-meetmeid kui vastavate teenusepakkujate suhtes. LHV eeldab, et kõik ﬁntech-et- tevõtetest kliendid rakendavad AML/KYC-meetmeid samal tasemel kui pangandussektor. Fintech-ettevõtetest klientide aktsepteerimise ja KYC-korra pideva rakendamise käigus hindab LHV klientide ärimudelit, omandistruktuuri, juhte ja meeskonda, AML/ KYC-meetmeid, skriinimise ja monitoorimise tehnilisi võimalusi, kliendikesksust, kliendiriski segmentimist, limiidipoliitikat, rahastamise allikaid jms. LHV teeb ka kohapealseid kliendikülastusi, et teha kindlaks, kas poliitika, protsessid ja meetmed on kehtestatud ning toimivad nõuete- ja kavakohaselt. Fintech-ettevõtete finantstege- vusele pöörab LHV range monitoorimisega teravdatud ja pidevat tähelepanu. Kui on põhjust arvata, et klient ei täida AML/KYC ja parimale praktika nõudeid, rakendatakse sobivaid vastumeetmeid. Kui klient sellele vaatamata nõudeid ei täida, lõpetatakse kliendisuhe. Seda tehakse ka siis, kui kliendi riskitase ületab panga riskivalmiduse. 7.5 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem ja väljavaated Eestis Riik viis läbi uue siseriikliku rahapesu ja terrorismi rahas- tamise riskihinnangu. Selleks kasutati Maailmapanga metoodikat, mille PWC oli Eesti eripärasid arvestades sobivaks kohandanud. Hinnangu kohaselt on suurimad ohud Eestis seotud virtuaalvääringu teenuste pakku- jatega, eelkõige kohalike ettevõtetega, kellel on Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusluba. 2021. aastal alustati rahapesuvastase töökonna FATF-i soovitustele vastavat hindamist, mille viib läbi FATF-i liikmeks olev Moneyval (Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamisega vastase võitlusega tegelev eksperdikomitee). Kohapealsed tegevused viiakse läbi ja aruanne koostatakse eeldatavasti 2022. aastal. Pangandussektor on teinud suuri investee- ringuid inimressurssidesse, suurendades nii töötajate arvu kui ka pädevust. Kõik turuosalised täiustavad pidevalt infotehnoloogia võimalusi, et suurendada oma tehnilist ja analüütilist suutlikkust rahapesu tõkestamisel. Eesti rahapesuvastase süsteemi tõhustamiseks ja kõigi sidus- rühmade vahelise koostöö parandamiseks on käimas mitmed seadusandlikud algatused. 7.6 Järelevalvemenetlused Finantsinspektsioon viis LHV-s aruandeperioodil läbi mitu kohapealset ja kaugkontrolli. Tegemist oli tavapärase järelevalvetegevusega. Kohapealse kontrolli raames hinnati aruandeperioodil muu hulgas pangandusteenuste ärivaldkonna tegevust ja rahvusvaheliste finantssankt- sioonide rakendamist. LHV koostas tuvastatud vajaka- jäämiste kõrvaldamiseks üksikasjaliku tegevusplaani, mis viidi ellu ja mille tulemustest teavitati ka Finantsinspektsiooni. Parimat praktikat järgides tellib LHV AML-i/CTF-i valdkonna hindamiseks ka välisauditeid. Viimase auditi raames, mille viis läbi FSCom, hinnati LHV AML/KYC vastavusraamistikku ja praktikat. Audiitorid ei tuvastanud märkimisväärseid puudusi. Siiski anti soovitusi protsesside täiustamiseks. 8. Muud riskid 8.1 Kindlustusrisk Kindlustusrisk on kindlustustegevusega tegeleva tütaret- tevõtte olulisemaid riske, mis peegeldab kindlustuse põhite- gevust, st kindlustusriski võtmist ja juhtimist. Kindlustusriski kõige tähtsam aspekt on kindlustusmaksete ja eraldiste risk, mis tuleneb kindlustuslepingute võimalikust ebapii- savast hinnastamisest ja lepinguliste kohustuste hindamisel kasutatavatest eeldustest. Kindlustusrisk sisaldab katastrooﬁga seotud kuhjumise riski, mis tuleneb äärmuslikest või erakordsetest sündmustest (nt orkaanid, üleujutused, inimtegevusest tingitud kahjud), mille puhul üksikute kindlustuslepingute alusel kindlustatud riskide realiseerumine kuhjub erakordselt. Eelkõige hõlmab kindlustusrisk riske, mis on seotud hinnastamise, tehniliste eraldiste ja edasikindlustuskaitse piisavusega. Kindlustusriski juhitakse ja kontrollitakse järgmiste protsesside kaudu: • kindlustusettevõtte riskistrateegia kehtestamine kooskõlas äristrateegiaga; • kindlustuslepingute hinnastamisel aktuaarse analüüsi ja usaldusväärsete eelduste kasutamine; • tehniliste eraldiste ja solventsuskapitalinõude (SCR) arvutamisel Solventsus II standardvalemi kasutamine ja vastavalt sellele vajalike likviidsete varade hoidmine; • kahjueraldiste eelduste hindamine,

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 118 kohustise piisavuse testide tegemine ja kindlustusportfelli kasumlikkuse jälgimine; • regulaarselt/erakorraliselt oma riskide ja maksevõime hindamiste (ORSA) läbiviimine; • edasikindlustusprogrammi kasutamine olulisemate riskide edasikindlustamiseks. 8.2 Strateegiline ja äririsk Strateegiline risk väljendub eeskätt valedes strateegilistes otsustes. Strateegilist riski maandatakse läbi kaalutletud äriplaanide ning analüüside teostamise. Samuti omab LHV Panga ja LHV Groupi juhtkond (nii juhatus kui ka nõukogu) pikaajalist pangandus- ja/või ettevõtluskogemust. Uutele turgudele ja valdkondadesse sisenemisel kaasatakse eelnevalt alati vastava ala professionaalid ning teostatakse põhjalik analüüs. 8.3 Reputatsioonirisk Reputatsioonirisk on deﬁneeritud kui risk, mis tuleneb LHV maine halvenemisest klientide, äripartnerite, omanike, investorite või järelevalve silmis. Reputatsioonirisk tekib pigem muude riskide realiseerumise tagajärjel (näiteks operatsiooniriski või strateegilise riski realiseerumise tulemusena). Reputatsiooniriski maandava tegurina viib LHV läbi regulaarseid riskijuhtimisealaseid koolitusi ning samuti täiustatakse pidevalt kogu organisatsiooni hõlmavat riskijuhtimise raamistikku, mis kokkuvõttes tagab tugeva riskikultuuri. 8.4 Maarisk Sarnaselt reputatsiooniriskiga väljendub maarisk üldjuhul mõne muu riski kaudu (operatsioonirisk, krediidirisk, stratee- giline risk). Lisaks Eestile tegutseb LHV Ühendkuningriigis.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 119 (tuhandetes eurodes) Lisa 2021 2020 Intressitulu 124 641 88 373 sh EIR intressitulu 118 990 84 479 Intressikulu -27 322 -19 881 Neto intressitulu 5, 7 97 319 68 492 Komisjoni- ja teenustasutulu 60 824 46 118 Komisjoni- ja teenustasukulu -17 345 -12 769 Neto teenustasutulu 5, 8 43 479 33 349 Netokahjum/kasum õiglases väärtuses kajastatavatelt ﬁnantsvaradelt 5, 11 -924 1 541 Valuutakursi ümberhindluse kahjumid/kasumid -22 43 Netokahjum/-kasum ﬁnantsvaradelt 5 -946 1 584 Muud tulud 534 146 Muud kulud -4 -27 Neto muud tulud 530 119 Netotulud kokku 140 382 103 544 Tööjõukulud 9 -31 322 -23 910 Administratiiv- ja muud tegevuskulud 9 -33 863 -20 064 Kasum enne krediidikahjumeid 75 197 59 570 Laenude ja nõuete allahindluse kulu 5, 12 -3 948 -10 898 Kasum enne tulumaksu 71 249 48 672 Tulumaksukulu 5, 6, 25 -10 986 -8 826 Aruandeperioodi puhaskasum 5 60 263 39 846 Muu koondkasum/-kahjum: Kirjed, mida võib edaspidi klassiﬁtseerida kasumiaruandesse: Realiseerimata kursivahed välismaiste äriüksuste ﬁnantsnäitajate ümberarvestamisest 48 0 Aruandeperioodi koondkasum kokku 60 311 39 846 Puhaskasum: Emaettevõtte omanike osa 58 261 37 950 Mittekontrollivate osaluste osa 2 002 1 896 Aruandeperioodi puhaskasum 5 60 263 39 846 Koondkasum: Emaettevõtte omanike osa 58 309 37 950 Mittekontrollivate osaluste osa 2 002 1 896 Aruandeperioodi koondkasum 60 311 39 846 Tavakasum aktsia kohta (eurodes) 24 1,99 1,32 Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes) 24 1,94 1,29 Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne Lisad lehekülgedel 142 kuni 163 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 120 (tuhandetes eurodes) Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Varad Nõuded keskpankadele 10 3 874 284 2 213 211 Nõuded krediidiasutustele 10 106 838 170 341 Nõuded investeerimisühingutele 10 6 188 9 985 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 135 855 330 055 Laenud ja nõuded klientidele 12 2 677 160 2 208 823 Muud nõuded klientidele 13 9 752 9 391 Muud ﬁnantsvarad 14 2 236 2 073 Muud varad 14 3 471 2 182 Strateegilised ﬁnantsinvesteeringud 11 5 236 0 Materiaalne põhivara 15 4 517 2 780 Kasutusõigusega varad 15 3 957 3 805 Immateriaalne põhivara 15 11 825 15 147 Firmaväärtus 6 3 614 3 614 Varad kokku 5 6 844 933 4 971 407 Kohustised Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 197 461 200 000 Klientide hoiused 16 5 807 617 4 119 771 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 16 349 146 268 584 Finantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 157 221 Võlad hankijatele ja muud kohustised 17 55 373 26 952 Allutatud kohustised 19 110 378 110 603 Kohustised kokku 5 6 520 132 4 726 131 Omakapital Aktsiakapital 20 29 864 28 819 Ülekurss 20 97 361 71 468 Kohustuslik reservkapital 20 4 713 4 713 Muud reservid 20 4 733 3 409 Jaotamata kasum 179 746 128 385 Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku 316 417 236 794 Mittekontrollivad osalused 6 8 384 8 482 Omakapital kokku 324 801 245 276 Kohustised ja omakapital kokku 6 844 933 4 971 407 Konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruanne Lisad lehekülgedel 142 kuni 163 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 121 (tuhandetes eurodes) Lisa 2021 2020 Rahavood äritegevusest Saadud intressid 124 692 87 144 Makstud intressid -29 888 -21 286 Saadud teenustasud 59 904 46 118 Makstud teenustasud -17 345 -12 769 Muud saadud tulud -845 -93 Makstud tööjõukulu -27 104 -21 553 Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud -23 816 -14 427 Makstud tulumaks -10 798 -5 002 Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust 74 800 58 132 Äritegevusega seotud varade muutus: Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, netomuutus -140 -64 Laenud ja nõuded klientidele -475 118 -531 929 Kohustuslik reservkapital keskpangas -16 045 -14 827 Tagatisdeposiidid -164 173 Muud varad 1 426 -5 483 Äritegevusega seotud kohustiste muutus: Klientide nõudmiseni hoiused 2 014 423 1 445 689 Klientide tähtajalised hoiused -324 019 -25 248 Saadud laenud 0 448 685 Saadud laenude tagasimaksed -21 764 -5 886 Kauplemiseks hoitavad ﬁnantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande -64 212 Muud kohustised 28 244 -1 124 Neto rahavoog äritegevusest 1 281 579 1 368 330 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine 15 -6 688 -4 699 Strateegiliste ﬁnantsinvesteeringute soetamine -5 237 0 Laekumised õiglases väärtuses muutustega muus koondkasumis kajastatud Investeerimisväärtpaberite müükidest ja lunastustest 0 432 Investeerimisväärtpaberite netosoetused ja -müügid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 193 394 -287 930 Neto rahavoog investeerimistegevusest 181 469 -292 197 Rahavood ﬁnantseerimistegevusest Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss) 20 26 938 1 697 Tütarettevõtetes mittekontrolliva osaluse omandamine 0 2 800 Makstud dividendid 20 -10 458 -6 838 Saadud allutatud laenud 19 139 388 50 000 Lunastatud allutatud laenud 19 -40 000 -15 000 Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed 18 -1 254 -1 278 Neto rahavoog ﬁnantseerimistegevusest 114 614 31 381 Valuutakursi muutuse mõju rahale ja raha ekvivalentidele 66 43 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 577 728 1 107 557 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 10 2 352 284 1 244 727 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 10 3 930 012 2 352 284 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisad lehekülgedel 142 kuni 163 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 122 Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne (tuhandetes eurodes) Aktsiakapital Ülekurss Jaotamata kasum Kokku Mitte- kontrollivad osalused Omakapital kokku Kohustuslik reserv- kapital Muud reservid Saldo seisuga 01.01.2020 28 454 70 136 4 713 3 280 94 228 200 811 5 217 206 028 Aktsiakapitali sissemakse 365 1 332 0 0 0 1 697 2 800 4 497 Makstud dividendid 0 0 0 0 -5 406 -5 406 -1 431 -6 837 Aktsiaoptsioonid 0 0 0 129 1 613 1 742 0 1 742 Puhaskasum 0 0 0 0 37 950 37 950 1 896 39 846 Muu koondkasum 0 0 0 0 0 0 0 0 Aruandeperioodi koondkasum 2020 0 0 0 0 37 950 37 950 1 896 39 846 Saldo seisuga 31.12.2020 28 819 71 468 4 713 3 409 128 385 236 794 8 482 245 276 Saldo seisuga 01.01.2021 28 819 71 468 4 713 3 409 128 385 236 794 8 482 245 276 Aktsiakapitali sissemakse 1 045 25 893 0 0 0 26 938 0 26 938 Makstud dividendid 0 0 0 0 -8 358 -8 358 -2 100 -10 458 Aktsiaoptsioonid 0 0 0 1 276 1 458 2 734 0 2 734 Puhaskasum 0 0 0 0 58 261 58 261 2 002 60 263 Muu koondkasum 0 0 0 48 0 48 0 48 Aruandeperioodi koondkasum 2021 0 0 0 48 58 261 58 309 2 002 60 311 Saldo seisuga 31.12.2021 29 864 97 361 4 713 4 733 179 746 316 417 8 384 324 801 Täiendav info omakapitali kohta on toodud lisas 20. Lisad lehekülgedel 142 kuni 163 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 123 Põhilised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, on esitatud allpool. Neid arvestuspõhimõtteid on Grupis järjepidevalt kohaldatud kõikidele aruandes toodud perioodidele ja Grupi konsolideeritavatele ettevõ- tetele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. 1. Koostamise alused Grupi 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste ﬁnantsaruandluse standarditega (IFRS) nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhul, kui mõnes allpool toodud arvestuspõhimõttes on kirjeldatud teisiti, näiteks „õiglases väärtuses läbi kasumiaruande kajastatavad ﬁnantsvarad ja -kohustised“, sh tuletisinstru- mendid ja ﬁnantsvarad õiglases väärtuses läbi muu koond- kasumi aruande. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine vastavalt IFRS-ile nõuab mitmetes valdkondades kriitiliste hinnangute tegemist. Samuti nõuab see juhtkonnapoolsete hinnangute tegemist arvestuspõhi- mõtete rakendamisel. Valdkonnad, mis on olulisel määral hinnangulised ja keerukad, või valdkonnad, kus tehtud eeldused ja hinnangud avaldavad raamatupidamise aastaa- ruandele olulist mõju, on välja toodud lisas 2. Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2021 ja lõppes 31. detsembril 2021. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Käesoleva aruande koostamise hetkeks on välja antud uusi rahvusvahelise finantsaruandluse standardeid ning olemasolevate standardite muudatusi ja tõlgendusi, mis on kohustuslikud Grupi aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem. Ülevaade neist standarditest ning nende uute standardite ja tõlgenduste mõjust Grupi aruan- netele on esitatud allpool. 1.1 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest 1. jaanuaril 2021 või hiljem alanud aruandeperioodidele kohalduvad mitu uut standardit, kuid need ei avalda Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2021 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Grupp kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad. Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muudatused (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiula- tuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). EL ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuu- päevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks. Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel raken- damisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018–2020 (Kohal- datakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine). EL ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. IFRS-i edasiarendused (2018–2020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust: • IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas võlainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuvõtja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste sõlmimiseks laenuvõtja ja laenuandja vahel makstud või saadud tasusid (sisaldades ka laenuvõtja või laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud või saadud tasusid). • IFRS 16 „Rendilepingud“ muudatustega eemaldatakse illustreeriv näide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesmärk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv näide. • IAS 41 „Põllumajandus“ muudatusega kaotatakse nõue kasutada põllumajandusvarade õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem nõuti IAS 41-ga, et ettevõte kasutaks õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei nõutud maksueelse diskontomäära kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks. Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel raken- damisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 124 IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ (Kohaldatakse aruandepe- rioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; raken- datakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). IFRS 17 vahetab välja standardi IFRS 4, mis andis ettevõ- tetele võimaluse jätkata kindlustuslepingute kajastamist varasema praktika kohaselt. Seetõttu oli investoritel raske võrrelda sarnaste kindlustusettevõtete finantstulemusi. IFRS 17 on standard, mis sätestab ühe põhimõtte kõikide kindlustuslepinguliikide kajastamiseks, sh kindlustusandja poolt hoitavate edasikindlustuslepingute kajastamiseks. Standard nõuab kindlustuslepingute rühmade arvele võtmist ja mõõtmist (i) tulevaste rahavoogude (täitmisraha- voogude) nüüdisväärtuses, mida on korrigeeritud riskiga ja mis võtab arvesse kogu teadaoleva informatsiooni täitmisra- havoogude kohta kooskõlas jälgitava turuinformatsiooniga; millele on liidetud (kui tegu on kohustisega) või millest on lahutatud (kui tegu on varaga) (ii) summa, mis väljendab veel teenimata kasumit lepingute rühma osas (lepingulist teenuse marginaali). Kindlustusandjad kajastavad kasumi kindlustuslepingute rühmast kindlustuskatte pakkumise perioodi jooksul ning vastavalt sellele, kuidas nad riskist vabanevad. Kui lepingute rühm on kahjumlik või muutub kahjumlikuks, peab ettevõte kajastama kahjumi kohe. Grupp hindab praegu standardi mõju ﬁnantsaruandele. IFRS 16 muudatus: COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustuste kajastamine pärast 30. juunit 2021 (kohaldatakse 1. aprillil 2021 või hiljem algavatele aruandlusperioodidele) Standardi IFRS 16 „Rendilepingud“ muudatusega võimaldati rentnikule erand kohustusest käsitada COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustust lepingu muudatusena. 2. Konsolideerimine 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaa- ruanne sisaldab AS-i LHV Group (emaettevõte) ja tema tütarettevõtete AS LHV Pank, AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütarettevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus ja LHV UK Ltd (asutati 2021. aastal) raamatu- pidamise aruandeid. OÜ Cuber Technology oli aruandlus- perioodil LHV Groupi tütarettevõte, kuid 2021. aasta lõpus see likvideeriti. AS LHV Group omab läbi AS-i LHV Pank 65% osalust AS-is LHV Finance. AS LHV Group omab 65% osalust AS-is LHV Kindlustus. Tütarettevõtted on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta on avatud või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandus- üksuse üle. Tütarettevõtte ja äritegevuse soetamist kajas- tatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all olevate ettevõtete soetused). Soetusmaksumuseks loetakse üleantava vara, võetud kohustiste ja emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust omandamise kuupäeva seisuga. Omakapita- liinstrumentide emiteerimise tehingukulusid kajastatakse omakapitali vähendamisena, võlainstrumendi emiteerimise tehingukulud kajastatakse võlainstrumendi raamatupida- misväärtuse vähendamisena ning kõik muud omanda- misega seotud väljaminekud kajastatakse kuludes. Ostumeetodi korral võetakse kõik omandatud tütarettevõtte eristatavad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ostukuupäeval arvele nende õiglases väärtuses, sõltumata mittekontrolliva osaluse olemasolust. Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes, mis annab selle omanikule õiguse proportsionaalsele osale ettevõtte netovarast selle likvideerimise korral, (a) õiglases väärtuses või (b) mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Mittekontrollivaid osalusi, mis ei ole osalused enam käesoleval hetkel, mõõdetakse õiglases väärtuses. Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mitte- kontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab Grupi osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe ﬁrmaväärtusena. Kui eelni- metatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglane väärtus, siis pärast juhtkonna poolt täiendavate hinnangute tegemist kõikide omandatud varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ja nende õiglaste väärtuste hindamiste osas, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes. Kõik omavahelised nõuded ja kohustised ning grupisisesed tehingud ja realiseerimata tulu Grupi ettevõtete vahelistelt tehingutelt on elimineeritud. Elimineeritud on ka realisee- rimata kahjumid, v.a. kui tehing viitab loovutatud vara väärtuse langusele. Majandusaasta kestel soetatud tütarettevõtete tulud ja kulud konsolideeritakse Grupi kasumi- ja muu koond- kasumi aruandesse alates omandamise hetkest kuni majandusaasta lõpuni. Majandusaasta jooksul müüdud tütarettevõtete tulemus konsolideeritakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandesse alates majandusaasta algusest kuni müügihetkeni. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsoli- deeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) eraldiseisvad konso- lideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates põhiaruannetes, mis on

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 125 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, vastavalt muudetud IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata ﬁnantsaruanded” nõuetele. Emaettevõtja eraldiseisvates põhiaruannetes, mis on lisatud käesolevasse konsolideeritud raamatupidamise aruandesse (vt lisa 26 ), on investeeringud tütarette- võtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud allahindlused vara väärtuse langusest. Mittekontrolliv osalus on see osa tütarettevõtte aruandepe- rioodi tulemusest ja netovaradest, mida Grupp otseselt või kaudselt ei oma. Mittekontrolliv osalus moodustab eraldi osa Grupi omakapitalist. Konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruandes kajastatakse mittekontrolliv osalus eraldi emaet- tevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist. Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kajastatakse mittekontrolliva osaluse osa kasumist eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast osast. 3. Sidusettevõtted Sidusettevõte on ettevõte, mille üle Grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui Grupp omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ei ole Grupil ühtegi sidusettevõtet. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse konsoli- deeritud ﬁnantsseisundi aruandes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega muutustes investeeringu- objekti omakapitalis (nii muutused sidusettevõtte kasumis/ kahjumis kui ka muudel omakapitali kirjetel) ning investee- ringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja raamatupidamis- väärtuse vahe elimineerimisega või amortisatsiooniga. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt Grupi osaluse suurusele. Reali- seerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui Grupi osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtte kahjumis ületab sidusettevõtte raamatupi- damisväärtust, vähendatakse investeeringu raamatupida- misväärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse finantsseisundi aruande väliselt. Juhul kui Grupp on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtte kohustusi, kajastatakse ﬁnants- seisundi aruandes nii vastavat kohustist kui ka kapita- liosaluse meetodil kahjumit. Muid nõudeid sidusettevõtte vastu kajastatakse korri- geeritud soetusmaksumuses miinus võimalikud allahindlused. Osalust omandatud sidusettevõtte varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse finantsseisundi aruandes netosummana real „Investee- ringud sidusettevõtetesse“. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas on märke sellest, et investeeringu kaetav väärtus võib olla langenud alla tema raamatupidamisväärtuse. Kui selliseid märke esineb, viiakse läbi vara väärtuse test. Investeeringu kaetava väärtuse määramisel lähtutakse punktis 2.9 kirjeldatud põhimõtetest. 4. Välisvaluutatehingute ja -saldode kajastamine 4.1 Arvestus- ja esitlusvaluuta Grupi ettevõtete arvestus- ja esitusvaluutaks on euro, välja arvatud Ühendkuningriigis asuval ettevõttel LHV UK Ltd, mille arvestusvaluutaks on nael. Kuna ettevõtte LHV UK Ltd tegevus ja tehingud olid 2021. aastal piiratud, on mõju Grupi raamatupidamise aruandele ebaoluline. 4.2 Tehingud ja saldod välisvaluutas Välisvaluutas ﬁkseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas ﬁkseeritud monetaarsed varad ja kohustised hinnatakse ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutas ﬁkseeritud mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse ümber eurodesse õiglase väärtuse hindamise päeval ametlikult kehivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välis- valuutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustiste ümberarvestamisel tekkivad kasumid ning kahjumid kajas- tatakse kasumiaruandes real „Valuutakursi ümberhindluse kasumid/kahjumid“. Mittemonetaarsete varade nagu inves- teeringud omakapitaliinstrumentidesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, valuu- takursimuutuste mõju kajastatakse kasumiaruandes real „Netokahjum/-kasum õiglases väärtuses kajastatavatelt ﬁnantsvaradelt“. 5. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes raha, nõudmiseni hoiuseid keskpankades, teistes pankades ja investeerimisühingutes ning tähtajalisi hoiuseid esialgse tähtajaga kuni 3 kuud, mida saab ilma piiranguteta kasutada ja mille väärtuse muutuse risk on ebaoluline.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 126 6. Finantsvarad 6.1 Esmane kajastamine ja kajastamise lõpetamine Finantsvarad kajastatakse ﬁnantsseisundi aruandes hetkel, mil Grupist saab instrumendi lepinguline osapool, ja need kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Esmasel arvelevõtmisel liidetakse tehingukulud õiglasele väärtusele, välja arvatud ﬁnantsvarade puhul, mida kajas- tatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, mille puhul tehingukulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Õiglases väärtuses finantsvarad kajastatakse finants- seisundi aruandes tehingupäeval. Korrigeeritud soetus- maksumuses mõõdetavad finantsvarad kajastatakse tehingupäeval. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui (a) varad on tagasi makstud või õigused varadest tulenevatele rahavoo- gudele on muul viisil lõppenud või (b) Grupp on loovutanud õigused varadest tulevatele rahavoogudele või on sõlminud rahavoogude edasiandmise kokkuleppe (pass-through arrangement), kusjuures (i) sisuliselt kõik varade omamisega seotud riskid ja hüved on üle antud või (ii) riskid ja hüved pole üle antud, kuid kontroll varade üle ei säili. Kontroll varade üle säilib, kui vastaspoolel pole vara tervikuna võimalik müüa sõltumatule kolmandale osapoolele ilma müügipiirangute kehtestamiseta. 6.2 Edasine kajastamine Grupp klassiﬁtseerib ﬁnantsvarad ühte kolmest mõõtmis- kategooriast: finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi ja korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassiﬁtseerimine sõltub sellest, kas ﬁnantsvara puhul on tegemist võlainstrumendi, omakapitali- instrumendi või tuletisinstrumendiga. 6.3 Võlainstrumendid (laenud ja võlakirjad) Klassiﬁtseerimine sõltub ﬁnantsvarade haldamise ärimudeli hindamisest ning sellest, kas vara lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid (APIM). Ärimudelit hinnatakse homogeensete portfellide/toodete põhjal, lähtuvalt sellest, kuidas Grupi üksustes toimub ärijuhtimine. Hindamine põhineb realistlikel stsenaa- riumitel ning seejuures võetakse arvesse, kuidas portfelle hinnatakse ja sellest juhtkonnale aru antakse; millised riskid mõjutavad portfelli tulemuslikkust ja kuidas neid riske juhitakse ning kuidas toimub juhtide tasustamine, samuti müükide sagedust, väärtust ja ajastust ning nende põhjuseid. Hindamaks, kas rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid, on põhiosa määratud kui võlainstrumendi õiglane väärtus esmasel kajastamisel, mis võib muutuda, kui toimub tagasimakseid või intresside kapitaliseerimisi. Intressirahavood tulenevad tavapärasest laenuandmise komponentidest, sh tasu raha ajaväärtuse eest, krediidi- ja likviidsusriski eest, administratiivkulud ja kasumimarginaal. Kui on muid lepingulisi tingimusi, mistõttu ollaks avatud muudele riskidele või volatiilsusele, ei ole ainult põhiosa- ja intressimaksete kriteerium täidetud. APIM-i teste viiakse läbi uute toodete heakskiitmise protsessi osana. IFRS 9 rakendamisel 2018. aastal rakendati APIM-i 22 suuremale tootele, mida kajastati korrigeeritud soetusmaksumuses. Võlainstrumendid kajastatakse järgmistel ﬁnantsseisundi aruande kirjetel: nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele; laenud ja nõuded klientidele; finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, ﬁnantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; muud nõuded klientidele ja muud finantsvarad, ning sisaldavad instrumente järgmistes mõõtmiskategooriates. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Võlainstrumendid kajastatakse selles kategoorias, kui neid pole võimalik kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi. Seda tehakse juhul, kui ärimudeliks on hoida kauplemisees- märgil; st et ﬁnantsvarasid hoitakse kauplemiseesmärgil, et need lühiajalises perspektiivis müüa ja teenida kasumit. Võlainstrumendid kajastatakse kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui neid varasid juhitakse või hinnatakse õiglase väärtuse alusel või varasid hoitakse eesmärgiga need müüa või kui rahavood ei sisalda ainult põhiosa- ja intressimakseid. Õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi. Võlainstrumendid liigitatakse sellesse kategooriasse, kui on täidetud järgmised tingimused: (a) ärimudeli eesmärk on hoida varasid nii lepinguliste rahavoogude saamise kui ka müümise eesmärgil, (b) lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Neid varasid mõõdetakse õiglases väärtuses ja õiglase väärtuse muutu- misest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitalis. Akumu- leeritud kasumid ja kahjumid klassiﬁtseeritakse omakapi- talist ümber kasumiaruandesse, kui võlainstrumendi kajas- tamine lõpetatakse. Intressitulu arvestatakse intressikand- vatelt finantsvaradelt, kasutades sisemise intressimäära meetodit, ja oodatavad krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Korrigeeritud soetusmaksumuses. Võlainstrumendid liigi- tatakse sellesse kategooriasse, kui on täidetud järgmised tingimused: (a) ärimudeli eesmärk on hoida varasid

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 127 rahavoogude sissenõudmise eesmärgil, (b) lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Nende varade raamatupidamislikku brutoväärtust mõõdetakse sisemise intressimäära meetodil ja korrigee- ritakse oodatavate krediidikahjumitega. 6.4 Omakapitaliinstrumendid Omakapitaliinstrumendid kajastatakse üldjuhul ﬁnantsva- radena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Samas võib juhtkond teha esmasel arvelevõtmisel ka otsuse kajastada omakapitaliinstrumente õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi, eeldusel, et instrumenti ei hoita kauplemiseesmärgil. 6.5 Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid (mida hoitakse kauplemisees- märgil) kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. 6.6 Muutmised Grupp võib läbi rääkida või muuta lepingulisi tingimusi. Kui uued tingimused on oluliselt erinevad võrreldes algsete tingimustega, siis lõpetab Grupp algse vara kajastamise ja võtab arvele uue vara. Grupp hindab lisaks, kas uue ﬁnantsvara osas esineb esmasel arvelevõtmisel krediidiriski tõttu väärtuse languse tunnuseid. Kui tingimused ei ole oluliselt erinevad, siis ei põhjusta muutus kajastamise lõpetamist ning Grupp arvutab uue brutojääkväärtuse vastavalt uutele lepingulistele rahavoo- gudele ja ﬁnantsvara esialgsele sisemisele intressimäärale ning kajastab muutmisest tuleneva kasumi või kahjumi. 6.7 Ümberklassiﬁtseerimine Harvadel juhtudel saab võlainstrumente (ﬁnantsvarad), v. a need, mida on esmasel arvele võtmisel kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ümber klassi- ﬁtseerida, kui ﬁnantsvara juhtimise ärimudelis on toimunud muutus. 6.8 Mahakandmine Grupp kannab ﬁnantsvarad kas osaliselt või täielikult maha, kui on tehtud kõik võimalikud pingutused finantsvara sissenõudmiseks ning on ilmnenud, et ﬁnantsvara sisse- nõudmiseks puudub põhjendatud ootus. Mahakandmine tähendab kajastamise lõpetamist. Indikaatoriks selle kohta, et nõude sissenõudmiseks ei ole põhjendatud ootusi, on (i) sissenõudmistegevuste lõpetamine ja (ii) kui Grupi sissenõudmismeetodiks on tagatise realiseerimine ja tagatise väärtus on selline, et see eeldatavasti nõuet ei kata. Kui Grupi jaoks ei ole diskonteeritavate nõuete sisse- nõudmine teostatav või majanduslikult mõistlik, hinnatakse nõue mittetöötavaks ja lõpetatakse selle kajastamine ﬁnantsseisundi aruandes. Kui nõue hiljem laekub, kajas- tatakse saadud summa tuluna. Vähemalt üks nendest tingimustest peab olema täidetud, et klassiﬁtseerida nõue lootusetuks. IFRS 9 kategooria Klass (määratletud Grupis) 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 3 987 310 2 393 537 Laenud juriidilistele isikutele 1 667 234 1 352 700 Laenud eraisikutele 1 009 926 856 123 Muud nõuded klientidele 9 752 9 391 Muud ﬁnantsvarad 2 236 2 073 Aktsiad 727 479 Noteeritud võlakirjad 127 504 322 699 Tuletisinstrumendid 4 89 Fondiosakud 7 620 6 788 Investeerimisväärtpaberid Noteerimata aktsiad 0 0 Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad ﬁnantsvarad Kohustuslik kajastamine õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavad omaka- pitaliinstrumendid Korrigeeritud soetusmaksumuses Laenud ja nõuded klientidele Finants- varad

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 128 7. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud ﬁnantsvarade väärtuse langus 7.1 Mõõtmine Allahindluse nõuded baseeruvad oodatava krediidikahjumi (ECL) mudelil. ECL-i mudel näitab finantsinstrumentide krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldisi suundumusi. Kõik korrigeeritud soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavad võla finantsvarad, samuti ka liisingunõuded, finantsgarantiid, varalepingud ja teatud valmisolekulaenud, on oodatava krediidikahjumi mõõtmise skoobis. Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finants- varade ja liisingunõuete ECL kajastatakse allahindlusena, st koos nende varadega ﬁnantsseisundi aruandes. Allahindlus vähendab raamatupidamislikku brutoväärtust. ECL valmis- olekulaenudelt ja finantsgarantii lepingutelt kajastatakse eraldisena, st finantsseisundi aruandes kohustisena. Allahindluse ja eraldise korrigeerimised seoses ECL-i muutusega kajastatakse kasumiaruandes oodatava kredii- dikahjumi netomuutusena. Krediidiriski ja ECL-i hinnatakse erapooletult ja tõenäo- susega kaalutult ning seejuures võetakse arvesse kogu aruandekuupäeva seisuga teadaolevat informatsiooni, mis on hinnangu andmisel asjakohane, sh teavet toimunud sündmuste ja praeguste tingimuste kohta ning mõistlikke ja toetatavaid prognoose tuleviku sündmuste ja majandustin- gimuste kohta. LHV kasutab ECL-i arvutamiseks nii mudelitel kui ka eksperdihinnangutel põhinevaid individuaalseid hinnanguid. ECL-i mudel kasutab kolmefaasilist lähenemist, lähtuvalt krediidiriski muutusest. 12 kuu ECL-i (faas 1) rakendatakse kõikidele nõuetele, v.a juhul, kui on toimunud krediidiriski oluline suurenemine võrreldes esialgse kajastamisega. Nõuetele, mille puhul on toimunud oluline krediidiriski suurenemine (faas 2) või mis on maksejõuetud (faas 3), rakendatakse eluea ECL-i. 7.2 Krediidiriski oluline suurenemine Grupp hindab igal aruandekuupäeval, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud võrreldes esmase kajastamisega. Olulise krediidiriski suurenemise hindamine baseerub kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel indikaatoritel. Need indikaatorid hõlmavad makseid, mis on viivituses vahemikus >30 ja <90 päeva ja finantsvarasid, mis on klassifit- seeritud kõrgendatud jälgimise alla või on makseraskuste tõttu restruktureeritud (laenud, mille lepingulisi tingimusi on kliendi ﬁnantsraskuste tõttu muudetud). Kvantitatiivne indikaator arvutatakse vastavalt eluea maksejõuetuse tõenäosuse (PD) muutusele, võrreldes aruandekuupäeval stsenaariumitega kaalutud eluea PD-d stsenaariumitega kaalutud eluea PD-ga esmasel kajastamisel. Juhul, kui on toimunud oluline krediidiriski suurenemine võrreldes esmase kajastamisega, kajastatakse eluea ECL-i allahindlus ja ﬁnantsvara liigub faasi 2. Meetod on sümmeetriline, st järgnevatel aruandekuupäevadel, kui finantsinstrumendi krediidikvaliteet paraneb selliselt, et pärast esmast kajas- tamist oluliselt suurenenud krediidiriski kriteerium ei ole enam täidetud, liigub ﬁnantsvara tagasi faasi 1. 7.3 Maksejõuetuse deﬁnitsioon Grupp defineerib finantsvara staatust maksejõuetusena, mis on täielikult kooskõlas krediidikahjumi mõistega, kui see vastab ühele või mitmele allpool toodud kriteeriumile: 1) Kvantitatiivsed kriteeriumid Laenuvõtja on lepinguliste maksetega rohkem kui 90 päeva ja rohkem kui 10 eurot üle tähtaja. 10-eurone piirmäär, mille ületamisel algavad tegevused võla sissenõudmiseks, on paika pandud võlahalduse protseduuridega ning see on ka nõude maksejõuetuse deﬁnitsioonis olulisuse piirmäär. 2) Kvalitatiivsed kriteeriumid Laenuvõtja ei täida tõenäoliselt laenude tagasimakse tingimusi, mis näitab, et tal on märkimisväärsed finants- raskused. Indikaatorid, et klient ei suuda võlga täielikult tasuda, on järgmised: • lepingule on määratud mitteteenindav staatus; • krediidikvaliteedi langemise tõttu on tehtud krediidikorrigeerimisi; • krediidikohustuse müük toimub majandusliku kahjumiga üle 5%; • lepingule on rakendatud makseraskustest tulenevaid restruktureerimismeetmeid, mille tulemusena on ﬁnantskohustused vähenenud rohkem kui 1% võrra; • laenusaaja pankrot on muutunud tõenäoliseks või on alustatud pankrotimenetlust; • kliendi rahavoo seis ei võimalda enam osamakseid teenindada; • Grupp on sisse nõudnud tagatise, sealhulgas realiseerinud garantii. Ülaltoodud kriteeriumeid on rakendatud kõikidele Grupi finantsinstrumentidele ja need vastavad maksejõuetuse definitsioonile sisemise krediidiriski juhtimisel. Makse- jõuetuse staatusega ﬁnantsinstrumendid on faasis 3. Kõik ﬁnantsvarad, mis on faasis 3, on krediidiriski tõttu langenud väärtusega.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 129 7.4 Modelleerimine ECL-i arvutus lähtub maksejõuetuse tõenäosusest (PD), riskipositsioonist maksejõuetuse hetkel (EAD) ja makse- jõuetusest tingitud kahjust (LGD), samuti ka kahjujuhtumi toimumise hetkest. Grupi IFRS 9 metodoloogia ECL-i mõõtmiseks baseerub olemasolevatel sisemistel skooringu- ja reitingumudelitel. PD väljendab tõenäosust, et laenu ei maksta tagasi ja see jõuab kas 12 kuu või eluea jooksul maksejõuetuse staatusesse. Oodatav PD igale individuaalsele instrumendile sisaldab hinnangut toimunud sündmuste ja praeguste tingimuste kohta ning mõistlikke ja toetatavaid prognoose tulevaste sündmuste ja majandustingimuste kohta. LHV kasutab olemasolevaid skooringu- ja reitingumudeleid, mida on korrigeeritud vastavalt IFRS 9 erinõuetele. Mudelite kalibreerimisel on lähtutud varaklassist ja toote liigist. EAD väljendab hinnangut krediidipositsiooni summa kohta hetkel, mil maksejõuetus võib tekkida. Finantsseisundi aruande väliste summade osas sisaldab EAD hinnangut sellele, millised täiendavad summad võidakse võtta makse- jõuetuse hetkeks kasutusele. LGD on summa, mida makse- jõuetuse korral ei pruugita tagasi saada. LGD võtab arvesse iga hoitava tagatise väärtust ja kvaliteeti. LHV kasutab olemasolevaid LGD mudeleid, mida on korrigeeritud vastavalt IFRS 9 nõuetele. ECL-i mõõtmisel kasutab LHV maksimaalset lepingulist perioodi, mille kestel LHV on riskile avatud. 7.5 Tulevikku vaatav teave Tulevikku vaatava teabe alusena kasutab Grupp ECL-i mõõtmisel sisemiselt välja töötatud makromajanduslikke prognoose. Selleks, et tagada erapooletu krediidikahjude hindamine vastavalt IFRS 9 nõuetele, kasutatakse vähemalt kolme stsenaariumit. Üheks stsenaariumiks on baasstsenaarium, mis on kõige tõenäolisem väljavaade ja mida kasutatakse ka tavapärase finantsplaneerimise ja eelarvestamise protsessis; teised stsenaariumid kajastavad optimistlikumat ja pessimist- likumat väljavaadet. Prognoosid koostatakse sisemiselt krediidijuhtimise osakonnas, kes konsulteerib riskikontrolli üksuse ekspertide ning äri- ja finantsekspertidega. Kui selline võimalus on mõistliku kuluga kättesaadav, tuleks konsulteerida väliste ekspertidega ja tutvuda väliselt välja töötatud põhiprog- noosidega. Need prognoosid hõlmavad muu hulgas IMF-i maailmamajanduse väljavaadet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti Panga majandusprognoose. Stsenaariumid kinnitab riski- ja kapitalikomitee. Stsenaariumid tuleks välja töötada ajaperioodile, mille kohta saab koostada usaldusväärseid prognoose (tavaliselt 3-aastane periood). Minimaalselt tuleb kasutatavaid makronäitajaid prognoosida jooksvale aastale järgnevaks kaheaastaseks perioodiks. Üldiselt vaadatakse stsenaariumid üle kord kvartalis. Juhul, kui on toimunud olulisi muutusi makromajanduskeskkonnas ja väljavaadetes, stsenaariumeid uuendatakse. 7.6 Individuaalsed hindamised ja juhtkonna hinnangud Grupp kasutab ECL-i määramiseks nii mudelitel kui ka eksperdiarvamustel põhinevaid hinnanguid. Hinnangu tase ECL-i määramisel sõltub mudeli tulemustest, olulisusest ja detailse informatsiooni kättesaadavusest. Mudel annab juhiseid ja läbi¬paistva meetodi hindamiseks, kuidas majandussündmused võivad mõjutada finantsvarade allahindlust. Eksperdihinnangut võib rakendada model- leeritud tulemusele, et hõlmata selliste tegurite oodatud mõju, mida mudel ei kajasta. Selliseid individuaalseid ECL-i hinnanguid võidakse rakendada oluliste positsioonide puhul vastaspoole tasandil. Need hindamised otsustab krediidi- komitee. Lisaks võib olla vajadus korrigeerimisteks portfelli tasandil, mille otsustab riski- ja kapitalikomitee. 8. Materiaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majan- dustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajas- tatakse vara raamatupidamisväärtuses või vajadusel eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse tegevus- kuluna nende toimumise perioodil. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Arvutustehnika, mööbli ning sisustuse aastane amortisatsioonimäär on 33%, rendipinna parendustel 20% aastas või amortiseerimist rendiperioodi pikkuse jooksul, sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse soetamise kuust ning arvestatakse seni, kuni vara raamatupidamis- väärtus jõuab vara lõppväärtuseni. Kui lõppväärtus ületab raamatupidamisväärtust, lõpetatakse amortisatsiooni arvestamine. Iga aruandeperioodi lõpus hinnatakse, kas varade lõppväärtused, amortisatsioonimeetodid ja kasutusea

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 130 hinnangud on asjakohased, ning vajadusel neid korrigeeritakse. Grupp viib läbi materiaalsete varade väärtuse testi, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võiksid viidata varade kaetava väärtuse langusele alla raamatupidamisväärtuse. Juhul, kui vara raamatupidamisväärtus on suurem tema kaetavast väärtusest (kas vara õiglane väärtus miinus müügikulud või vara kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem), hinnatakse materiaalse põhivara objekt kohe alla kaetava väärtuseni, kajastades vara väärtuse languse kulu aruande- perioodi kasumiaruandes. Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse raamatupidamisväärtuse lahutamisel müügist saadud summadest, kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes muu tulu või tegevuskuluna. 9. Immateriaalsed põhivarad Immateriaalsed varad on identiﬁtseeritavad mitterahalised mittefüüsilised varad, mis praegu hõlmavad soetatud tarkvaralitsentse. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Pärast soetamist kajastatakse immateriaalset põhivara finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja kogunenud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arves- tatakse lineaarselt, v.a kliendilepingud (vt allpool). Amorti- satsioonimäär ostetud litsentsidele on 33% aastas. Uute klientide hankimisega seotud müügikulud kapitalisee- ritakse. Ostetud kliendilepinguid amortiseeritakse kahaneva jäägi meetodil. Ostetud kliendilepingute aastane amorti- satsiooninorm on 12% nende varade lõppväärtusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas kasutatavad amortisat- sioonimäärad, -meetodid ja lõppväärtuste hinnangud on asjakohased. Grupp viib läbi immateriaalsete varade väärtuse testi, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võiksid viidata varade kaetava väärtuse langusele alla raamatupidamisväärtuse. Väärtuse languse kulu kajastatakse ulatuses, mille võrra vara raama- tupidamisväärtus ületab kaetavat väärtust, mis on kas vara õiglane väärtus miinus müügikulud või vara kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. 10. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga varasid (sh firmaväärtus) ei amortiseerita, kuid nende puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara raamatupidamis- väärtust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga vara ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda raamatupidamisväärtusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille puhul on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle raamatupidamisväärtuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara raamatupidamisväärtust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. 11. Valmisolekulaenud, ﬁnantsgarantiid ja tegevusgarantiid Grupp väljastab valmisolekulaene. Valmisolekulaenud on tühistamatud või tühistatavad ainult oluliste kahjulike muutuste tõttu. Sellised kokkulepped võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis tavaliselt väljendub saadud tasude summana. Seda summat amortiseeritakse lineaarsel meetodil valmis- olekulaenu kogu eluea jooksul, välja arvatud selliste valmis- olekulaenude puhul, mille osas on tõenäoline, et Grupp sõlmib konkreetse laenulepingu ega kavatse seda laenu müüa vahetult peale sõlmimist; sellise valmisolekulaenu tasud kajastatakse tulevikus ja lisatakse laenu kajastamisel algsele raamatupidamisväärtusele. Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse valmisolekulaenud (i) mitteamorti- seeritud jääkväärtuses esialgsest arvelevõtmise summast, millele on lisatud (ii) oodatava krediidikahjumi mudeli alusel arvutatud allahindlus, välja arvatud juhul, kui kohustus on väljastada turuintressimäärast madalama intressimääraga laen, mille puhul kajastatakse valmisolekulaen nimetatud väärtustest kõrgeimas summas. Valmis¬olekulaenu jääkväärtus väljendab kohustist. Lepingutel, mis sisaldavad

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 131 nii laenu kui ka valmisolekulaenu ja Grupil pole võimalik väljastamata osa komponenti ECL-is lahutada laenu komponendist, kajastatakse valmisolekulaenu allahindlus koos laenu allahindlusega. Juhul, kui kombineeritud ECL-id ületavad laenu brutosummat, kajastatakse neid kohustisena. Grupp väljastab ﬁnantsgarantiisid. Finantsgarantii lepingud nõuavad garantii andjalt ettenähtud maksete tegemist, kui klient ei ole täitnud võlakohustuse tingimusi kolmanda osapoole ees ning ﬁnantsgarantiid kannavad krediidiriski nagu antud laenud. Finantsgarantiid võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, mis tavaliselt väljendub saadud tasude summana. Seejärel garantii jääkväärtus amortiseeritakse lineaarselt garantii eluea jooksul. Iga aruandeperioodi lõpus kajastatakse ﬁnantsgarantiisid selle järgi, kas kõrgem on (i) tagatud riskipositsiooni kahjumi hüvitise summa, mis määratakse kindlaks oodatava kahjumi mudeli alusel või (ii) allesjäänud amortiseerimata saldo summa esmasel kajas- tamisel. Lisaks sellele kajastatakse ECL allahindlus saada- olevate tasude puhul, mida kajastatakse finantsseisundi aruandes varana. Tegevusgarantiid on lepingud, mis pakuvad kompensat- siooni juhul, kui teine osapool ei suuda täita lepingulisi kohustusi. Sellised lepingud ei anna üle krediidiriski. Tegevusgarantiid võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis tavapäraselt võrdub saadud teenusta- sudega. Tasude summa amortiseeritakse lineaarselt lepin- guperioodi vältel. Iga aruandeperioodi lõppedes hinnatakse tegevusgarantiid kas (i) algselt arvele võetud tasude amortiseerimata jäägi ulatuses või (ii) parima hinnangu alusel, milline on tänasesse väärtusesse diskonteeritud lepingu lõpetamise potentsiaalne kulu iga aruandeperioodi lõppedes; sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Kui Grupil on lepinguline õigus kliendilt sisse nõuda garantii- lepingu alusel täitmiseks kulunud summasid, võetakse sellised summad garantii saajale rahalise kahju korvamise hetkel arvele kui laenunõuded. 12. Finantskohustised Grupp klassiﬁtseerib ﬁnantskohustisi järgmiselt: a) ﬁnantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, b) korrigeeritud soetusmaksumuses kajas- tatavad ﬁnantskohustised, c) ﬁnantsgarantii lepingud ja laenukohustused. Finantskohustise (tuletisinstrumendi) õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamist vaata arves- tuspõhimõttest 2.6. Kõigi muude ﬁnantskohustiste edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tehingukulud kaasatakse sisemise intressimäära arvutustesse. Erinevused laekunud summade (miinus tehingukulud) ja lunastusväärtuse vahel kajastatakse kasumiaruandes instrumendi tähtaja jooksul kasutades sisemist intres- simäära. Intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real „Intressikulu”. Klientide deposiidid võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud. Edaspidi mõõdetakse neid korrigeeritud soetusmak- sumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, ja kajastatakse real „Klientide hoiused ja saadud laenud“, sh kajastatakse samal real tekkepõhiselt arvestatud intressiko- hustisi. Tekkepõhiselt arvestatud intressikulud kajastatakse kasumiaruandes real „Intressikulu". Võetud laenud, emiteeritud võlaväärtpaberid ja sarnased allutatud kohustised võetakse algselt arvele õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud (laekumisel saadud raha miinus tehingukulud). Allutatud kohustiseks loetakse kohustisi, mis krediidiasutuse likvi- deerimise või pankroti väljakuulutamise korral rahul- datakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Muud finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ja muud võlakohustised) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehin- gukulud, ning edaspidi kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses. LHV sõlmis 2021. aastal üht uut liiki rahastamistehinguid: - eelisnõudeõigusega võlakirjad Neid võlainstrumente kajastatakse muude saadud laenudena, kasutades sisemise intressimäära meetodit, sarnaselt 2020. aasta uute rahastamistehingutega (TLTRO-III ja pandikirjad). Pandikirjad on tagatud kinnisvaralaenudega, nende emissioonidel on Moody’se reiting ja need on noteeritud Dublini börsil. TLTRO-III laenud on tagatud hüpoteekvõla- kirjadega ja kohalikele omavalitsustele antud laenudega. Eelisnõudeõigusega võlakirjade tähtaeg on neli aastat ja emitendil on kolm aastat pärast väljalaskekuupäeva võlakirjade tagasiostuõigus. Emissioon sai reitingu Baa3 ja võlakirjad noteeriti Dublini börsil. TLTRO-III intressimäär sõltub teatavate tingimuste täitmisest. LHV on valinud konservatiivse lähenemise ning ei võta sisemise intressimäära arvutamisel arvesse võimalikku soodsamat intressimäära. Juhul, kui vajalikud tingimused täidetakse, arvutab LHV intressitulu ümber ja kajastab vahe jooksval aruandeperioodil, korrigeerimata varasemate aruandeperioodide andmeid.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 132 Finantskohustiste kajastamine lõpetatakse, kui need on kustunud (st lepinguga kindlaks määratud kohustis on tasutud, tühistatud või lõppenud). 13. Kohustised töötajate ees Kohustised töötajate ees sisaldavad nii välja maksmata palgakohustisi kui ka töölepingu alusel ja töötaja elukoha- riigis kehtiva tööseadusandluse kohaselt arvestatud puhku- setasu kohustist aruandekuupäeva seisuga. Puhkusetasu kohustis koos sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötus- kindlustusmaksuga kajastatakse ﬁnantsseisundi aruandes lühiajalise kohustisena ning kasumiaruandes tööjõukuluna. Sotsiaalmaks sisaldab ka sissemakseid riigi pensionifondi. Grupil puudub nii juriidiline kui faktiline kohustus teha sotsiaalmaksule lisanduvalt pensioni- või muid sarnaseid makseid. 14. Aktsiapõhised maksed AS LHV Group on kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optsiooniprogrammi, mille järgi tasub Grupi töötajatele nende teenuste eest väljastades optsioone AS-i LHV Group aktsiate omandamiseks. Väljastatud optsioonide õiglane väärtus kajastatakse optsioo- niprogrammi kehtivuse jooksul Grupi tööjõukuluna ning omakapitali (muude reservide) suurenemisena. Kulude kogusumma on määratletud optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Optsioonide õiglane väärtus on leitud: • arvestades optsiooni hinda mõjutavaid turutingimusi (näiteks AS-i LHV Group aktsiahinda); • jättes välja mis tahes muude teenuste ja turutingimustega mitteseotud tulemuslikkusnäitajate mõju, mis võivad olla aktsiate üleandmise eelduseks (näiteks kasumlikkus, müügikasvu eesmärgid ning töötaja töötamine ettevõttes teatava ajaperioodi jooksul. Iga aruandeperioodi lõpus hindab Grupp, kui palju optsioone kuulub tõenäoliselt realiseerimisele tulenevalt optsioonide väljastamise tingimustest (välja arvatud turutin- gimustest). Algsete hinnangute muutuse mõjud kajas- tatakse kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis. Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib AS LHV Group uusi aktsiaid. Optsioonide väljastamist AS-i LHV Group tasandil tema tütarettevõtete töötajatele käsitatakse kui kapitali sisse- makset tütarettevõttesse. Saadud töötajate teenuste õiglast väärtust, mida mõõdetakse üleandmise kuupäeva seisuga, kajastatakse jõustumisperioodi jooksul tütarettevõtte investeeringu suurenemisena ning see krediteeritakse vastavalt omakapitalis emaettevõtte eraldiseisvas raama- tupidamise aruandes. Vastavalt optsioonide väljastamise tingimustele ei kaasne optsioonide realiseerimisel pärast kolmeaastase perioodi möödumist sotsiaalmaksu kulu. 15. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seaduslik alus või mis tulenevad Grupi senisest tegevuspraktikast (juriidiline või faktiline kohustus), mis nõuavad tõenäoliselt ressurssidest loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline (asjaolu, et kohustise rahuldamiseks on vajalik vahendite väljavool, on pigem tõenäoline kui mitte) ja mille summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel ﬁnantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleand- miseks kolmandale osapoolele. Eraldiste kulu ja eraldiste raamatupidamisväärtuse muutuste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata ärite- gevuse tulevaste perioodide kahjumite katmiseks. Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskontee- rimise mõju on ebaoluline. Muude tingimuslike kohustiste osas (garantiid, v.a. ﬁnant- sgarantiid, ja muud kohustused), mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega seotud kulusid ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kajastatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingi- muslike kohustistena. Tingimuslikud kohustised võivad ajas muutuda esialgsest ootusest erineval viisil. Seetõttu hinnatakse neid järjepidevalt portfellipõhiselt tuvastamaks, kas on muutunud tõenäoliseks, et tulenevalt kohustisest on tõenäoliselt vajalik vara väljavool. Kui on muutunud tõenäoliseks, et seni tingimusliku kohustisena kajastatud kohustis(t)e tõttu on vajalik tulevase majandusliku kasu väljavool, võtab Grupp arvele eraldise selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, millal vastav tõenäosuse muutus toimub (v.a väga harvadel juhtudel kui kohustisega seotud kulu ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata).

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 133 16. Pika- ja lühiajaliste varade ja kohustiste eristamine Varad, millest tulenevate hüvede realiseerumist Grupi jaoks on oodata 12 kuu jooksul, kajastatakse lühiajalise varana. Varad, mille puhul osaline hüvede realiseerumine toimub pärast 12 kuu möödumist aruandekuupäevast, kajas- tatakse pikaajalisena selles osas, mille realiseerumist on oodata pärast 12 kuulise perioodi möödumist (vt riskide juhtimise osa punkt 4). Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või kui Grupil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Saadud laene, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruan- dekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinni- tamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena saadud laene, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Kõigi pikaajaliste varade ja kohustiste kohta on vastav pikaajaline osa eraldi välja toodud raamatupidamise aastaa- ruande vastava lisa juures (vt riskide juhtimise osa punkt 4). 17. Tulud ja kulud Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finants- varade ja -kohustiste või õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavate võlainvesteeringute intressitulu ja -kulu kajastamisel kasumiaruandes on kasutatud sisemise intressimäära meetodit. Sisemise intressimäära meetod on ﬁnantsvara raamatupi- damisliku brutoväärtuse või ﬁnantskohustise korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamise ja intressitulu või intres- sikulu vastavale perioodile jaotamise meetod. Sisemine intressimäär on määr, millega diskonteeritakse hinnan- gulised tulevased maksed või laekumised finantsinst- rumendi eeldatava kehtivusaja jooksul ﬁnantsinstrumendi neto jääkväärtusesse. Tulevaste maksete arvutamisel hinnatakse kõiki rahavooge arvestades lepingulisi tingimusi (näiteks ettemakseid). Sisemise intressimäära arvutamine hõlmab tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks. Samas ei võeta arvesse tulevasi krediidikahjumeid. Kui finantsvaral esineb hiljem krediidiriski tõttu väärtuse languse tunnuseid, siis kajastatakse intressitulu, rakendades sisemist intressimäära korrigeeritud soetus- maksumuse suhtes, s.o. bruto jääkväärtust vähendatakse allahindluse võrra. Kui finantsvara osas esineb krediidiriski tõttu väärtuse languse tunnuseid esmasel arvelevõtmisel, siis arves- tatakse oodatavad krediidikahjumid hinnangulistesse rahavoogudesse korrigeeritud sisemise intressimäära arvutamiseks, mida seejärel rakendatakse intressitulu kajastamiseks. 17.1 Teenustasutulud Teenustasutulude all kajastatakse müügitulu lepingutest klientidega. See ei rakendu müügitulule rendilepin- gutest ja ﬁnantsinstrumentidest või teistest lepingulistest kohustustest, mis on IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ kohaldamisalas. Tasud, mida võetakse arvesse korrigeeritud soetus- maksumuses kajastatud finantsinstrumendi sisemise intressimäära arvutamisel, näiteks laenu lepingutasud, jaotatakse instrumendi eeldatava tähtaja peale rakendades sisemise intressimäära meetodit ja kajastatakse real „Neto intressitulu“. Teenustasutulud kajastatakse vastavalt sellele, kuidas klientidele lubatud teenust osutatakse, ja summas, mis peegeldab tasu, mida LHV loodab, et tal on õigus saada nende teenuste osutamise eest. Teenustasutulud kajastatakse lineaarselt kogu teenuse osutamise perioodi jooksul, kui klient samaaegselt saab ja tarbib Grupi tegevusest tulenevaid eeliseid. Muutuvtasu kajastatakse ainult sellises ulatuses, mille osas juhtkonna otsuse alusel on väga tõenäoline, et tühistamist ei toimu. Muud teenustasutulud kajastatakse hetkel, mil Grupp täidab oma täitmiskohustuse, mis tavaliselt toimub selle aluseks oleva tehingu teostamisel. Saadud või saadav tasu väljendab tehingu hinda konkreetsete täitmiskohustuse teenuste eest. Peamisi teenustasude liike on kirjeldatud allpool. Teenustasutulud varahaldusteenuste osutamise eest klien- tidele kajastatakse tuluna perioodi jooksul, mil teenust osutatakse. Tulemustasusid kajastatakse, kui on väga tõenäoline, et kajastatud müügitulu hiljem ei tühistata, mis on sageli siis, kui tasu saamise tingimused on täidetud. Maakleritasud ja muud tasud seoses kolmandate osapoolte nimel tehtud tehingutega, näiteks äritegevuse soetamise või müügi korraldamine, kajastatakse tehingu lõpuleviimisel. Kulud, mis on otseselt seotud teenustasutulude genereeri- misega, kajastatakse kui teenustasukulud. 17.2 Neto ﬁnantstulu Kasumid ja kahjumid, mis tekivad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud ﬁnantsvarade ja -kohustiste õiglase väärtuse muutustest, kajastatakse real „Neto ﬁnantstulu”. Finantskohustiste, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, õiglase

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 134 väärtuse muutus, mis tuleneb enda krediidiriski muutusest, kajastatakse muus koondkasumis. 17.3 Dividenditulu Dividendid kajastatakse siis, kui ettevõttel on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. 18. Varahaldusteenused Grupp tegeleb varahaldusteenuste pakkumisega (lisa 21). Selliseid varasid, mille on Grupile hallata andnud kolmandad osapooled, kajastatakse ﬁnantsseisundi aruande väliselt. Selliste varade haldamisest ja hoidmisest saadakse teenustasu ja Grupile nendega krediidi- ega tururiske ei kaasne. 19. Rendiarvestus – Grupp kui rentnik Grupp rakendas IFRS 16 „Rendilepingud” esmakordselt alates 1. jaanuarist 2019. Rendilevõtjad peavad arvele võtma: (a) varad ja kohustised kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väheväärtuslik; ning (b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt eraldi rendikohustiste intressist. Grupp rendib erinevaid kinnisvaraobjekte. Rendilepingud on tavaliselt tähtajaga kuni 5 aastat, kuid hõlmavad reeglina pikendamise ja lõpetamise võimalusi. Renditingimused lepitakse kokku iga lepingu baasil ja need võivad hõlmata mitmesuguseid erinevaid tingimusi. Grupp kajastab rendilepinguid kasutusõiguse varana ja vastava kohustisena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks saadaval. Rendikohustised kajastati rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnati summas, mis võrdub rendi kohustisega, kuna kasutusõiguse varade korrigeerimine ei olnud vajalik. Iga liisingumakse jaotatakse kohustise ja ﬁnantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul vastavalt sellele, kumb on lühem. Rendikohustised hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust: • püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendisoodustused; • muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inﬂatsioon, Euribor); • summad, mida rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse garantii alusel; • ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab. Rendimaksed diskonteeritakse, kasutades rendi sisemist intressimäära, kui see on kergesti määratav, või Grupi alter- natiivset laenuintressimäära. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, mida rentnik peaks maksma, et sarnase tähtajaga ja tagatisega laenata vahendid, mida oleks vaja sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas. Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on lühem kui 12 kuud. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisoptsiooni raken- damiseks või lõpetamisoptsiooni rakendamata jätmiseks. Pikendamisoptsioonid (või perioodid pärast lõpetamisopt- sioone) on renditähtajale lisatud ainult juhul, kui on piisavalt tõenäoline, et renti jätkatakse (või seda ei lõpetata). Grupi juhtkond vaatab hinnangu läbi, kui esineb olulisi sündmusi ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust, või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood (näiteks kui Grupp on realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti piisavalt ebakindlaks, või Grupp ei ole realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti piisavalt kindlaks). Lepingute kohaselt ei ole Grupp andnud jääkväärtuse garantiisid lepingute lõppedes. Grupp on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid: • aruandekuupäeva seisuga 12-kuulise rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingute kajastamine raamatupidamises lühiajalise rendina; • väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine; • esmaste otseste kulude välistamine kasutusõiguse varade mõõtmisel standardi esmasel kohaldamisel. Üksikasju vt ka lisadest 15, 17 ja 18. 20. Maksustamine ja edasilükkunud tulumaks 20.1 Ettevõtte tulumaksu põhimõtted Eestis Eesti äriühingud ei maksa tulumaksu jooksvalt teenitud kasumilt. Tulumaksu makstakse kasumieraldistelt, nii tegelikelt (dividendidelt, omakapitali väljamaksetelt) kui ka kasumieraldisena käsitatavatelt summadelt (ettevõtlusega mitteseotud kulud, siirdehinna korrigeerimised, teatavad maksed maksuparadiisidesse jne). Dividendid ja muud

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 135 kasumieraldised on maksustatavad tulumaksumääraga 20/80 väljamakse netosummalt. Alates 2019. aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaar- setele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga. 2018. aasta on esimene arvesse võetav aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel. Tulumaksukohustis ja tulumaksukulu dividendidelt kajas- tatakse dividendide väljakuulutamise hetkel. Tulumaks kuulub tasumisele väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Alates 2018. aasta teisest kvartalist on krediidiasutused kohustatud tasuma kvartali kasumilt 14% avansilist tulumaksu vastavalt IFRS-ile (lisa 26). Avansiline tulumaks tuleb maksuhaldurile tasuda kvartalile järgneva kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Avansiline tulumaks ei kuulu tagasta- misele ja seega kajastatakse tasutud tulumaks kuluna, kuid selle arvelt saab krediidiasutus vähendada tuleviku kasumi- jaotistelt tasumisele kuuluvat tulumaksusummat. 20.2 Ettevõtte tulumaks teistes riikides Vastavalt kohalikele tulumaksuseadustele maksustatakse Ühendkuningriigis asuva ettevõtte kasumit, mida on korri- geeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erine- vustega, tulumaksuga. Ettevõtte tulumaksumäärad 2021 2020 Ühendkuningriik 19% 19% Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja konsolideeritud ﬁnantsaruandes kajastatud varade ja kohustiste raamatupi- damisväärtuste vahel. Põhilised ajutised erinevused tekivad põhivara amortisatsioonist ja edasikantavast maksukah- jumist. Edasilükkunud tulumaks arvutatakse kehtivate või eeldatavalt kehtivate maksumääradega, mis on raken- datavad perioodidel, kui ajutised erinevused või maksu- kahjumid realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustised tasaarveldatakse ainult individuaalsete Grupi ettevõtete piires. Edasilükkunud tulumaksuvara ajutistelt erinevustelt ning maksukahjumitelt kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Edasilükkunud tulumaks arvestatakse ajutistelt erinevustelt investeerin- gutest tütarettevõtetesse ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui ajutise erinevuse realiseerumine on Grupi kontrolli all ja ajutise erinevuse realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline. Finantsseisundi aruandes ei kajastata edasilükkunud tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 20. 21. Kindlustuslepingute liigitamine Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlus- tusvõtja kohustub tasuma lepingus märgitud kindlustus- makseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustussumma või -hüvitise või tegema muud lepingus ette nähtud tööd. Kõik Grupi kindlustusseltsi poolt klientidega sõlmitavad lepingud liigituvad kindlustuslepinguteks. Seltsi lepingud on kahjukindlustuslepingud ja nende kehtivuse tähtaeg on enamasti üks aasta. Erandiks on lühiajalised reiskindlustuse lepingud, mis on sõlmitud ühe reisi kohta ja selle toimumise ajaks. Teiseks erandiks on seadmekindlustuse ja pikendatud garantii lepingud, mille kehtivusaeg võib olla pikem kui üks aasta. Kindlustuspreemia võetakse täissummas arvele lepingu alguses. Kindlustussummadest ei ole maha arvestatud vahendustasusid. Kindlustuslepingu tulu loetakse täielikult teenituks kui kindlustuskate lõppeb. Edasikindlustus Edasikindlustus on edasikindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt võetud kindlustusriskide osaline ülekandmine edasikindlustusandjale. Edasikindlustusle- pingud on üldjuhul sõlmitud üheks aastaks, erandiks on proportsionaalne edasikindlustusleping liikluskindlustuses, mis on sõlmitud kolmeks aastaks. Edasikindlustaja osa ettemakstud kindlustusmaksete eraldises ja rahuldamata nõuete eraldises on kajastatud vastavalt edasikindlustuslepingutele. Ettemakstud preemiate eraldis Ettemakstud preemiate eraldis arvutatakse kõikides kindlustusliikides pro rata temporis 365 päeva meetodil. Arvutusi tehakse lepinghaaval. Iga kindlustuslepingu ettemakstud preemia eraldis moodustab selle lepingu bruto kindlustusmaksest sama suure osa, kui aruandekuupäeva järgne kindlustuskatte kestus moodustab kogu lepingu kindlustuskatte kestusest. Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldises arvestatakse kindlustuslepingutele, mille kohta kehtib proportsionaalne edasikindlustusleping. Rahuldamata nõuete eraldis Rahuldamata nõuete eraldis moodustatakse aruandekuu- päevaks toimunud, aga hüvitamata kahjude ja kahjukäsit- luskulude katteks. Rahuldamata nõuete eraldis koosneb: • käsitletud, kuid välja maksmata kahjude hüvitiste summadest;

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 136 • teadaolevatest registreeritud kahjude nõuetest, mis ei ole veel välja makstud; • esinenud, kuid teatamata kahjude tuleviku nõuetest. Toimunud, aga rahuldamata nõuete osa suurust hindavad kahjukäsitluseksperdid juhtumhaaval, arvestades kogu teadaoleva informatsiooniga. Edasikindlustaja osa rahuldamata nõuete eraldises leitakse lepingute järgi, millele kehtib edasikindlustuse leping. 22. Varade ja kohustiste saldeerimine Finantsvarad ja -kohustised saldeeritakse ja netosumma kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui selleks on olemas juriidiline õigus ning need summad kavatsetakse kas tasaarveldada või vara reali- seerida ja kohustis arveldada samaaegselt. Täpsem infor- matsioon on toodud riskide juhtimise osas. 23. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt üks kahekümnendik puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab ühe kümnendiku aktsiakapitalist. Reservka- pitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiaka- pitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha välja- makseid aktsionäridele.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 137 AS-i LHV Group ja tema tütarettevõtete AS LHV Pank (edaspidi: pank), AS LHV Finance (AS-i LHV Pank tütaret- tevõte), AS LHV Varahaldus, AS LHV Kindlustus ja LHV UK Ltd (edaspidi koos nimetatud: Grupp või LHV) konsoli- deeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud seisuga 31. detsember 2021, on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. AS LHV Group omab läbi AS i LHV Pank 65% osalust AS-is LHV Finance. AS LHV Group omab 65% osalust AS-is LHV Kindlustus. AS LHV Group on aktsiaselts, mis on registreeritud Eesti Vabariigis ja mille alaline asukoht on Eesti. Ettevõtte ametlik aadress on Tartu mnt 2, Tallinn. AS LHV Group on valdus- ettevõte, mille tütarettevõte AS LHV Pank osutab pangatee- nuseid ning ﬁnantsnõustamise- ja väärtpaberivahenduse teenuseid Eestis ja Ühendkuningriigis. Klientide teeninda- miseks on avatud esindused Tallinnas ja Tartus ning 2018. aastal avati ﬁliaal Londonis. LHV UK Ltd asutati 2021. aastal ja selle asukohaks on samuti Ühendkuningriik. AS LHV Finance pakub järelmaksu ja tarbimislaenude teenust. AS LHV Varahaldus osutab pensioni- ja muude fondide fondi- valitsemise teenuseid Eesti klientidele. AS LHV Kindlustus pakub erinevaid kindlustustooteid. Seisuga 31. detsember 2021 töötas Grupis 652 täisajaga töötajat, sh 43 passiivset töötajat (31.12.2020: 518 töötajat, sh 27 passiivset). Juhatus kiitis käesoleva konsolideeritud majandu- saasta aruande (sh raamatupidamise aruande) heaks 16. veebruaril 2022. Olulist mõju AS-i LHV Group üle omavad Rain Lõhmus 22,7% ja Andres Viisemann 9,6% hääleõi- gusega (vt ka lisa 20). Juhatuse kinnitatud konsolideeritud aastaaruande kinnitavad nõukogu ja aktsionärid. Aktsionärid omavad õigust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet mitte kinnitada. Konsolideeritud raamatupidamisaruannete lisad LISA 1 Üldine informatsioon LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Vastavalt IFRS-ile tuginevad mitmed aruandes esitatud ﬁnantsnäitajad rangelt raamatupidamislikele juhtkonnapool- setele eeldustele ja hinnangutele, mis omavad mõju aruan- dekuupäeva seisuga raamatupidamise aruandes esitatud varade ja kohustiste väärtustele ning aruandes avaldatud tingimuslikele varadele ja kohustistele, samuti järgnevate majandusaastate aruandeperioodide tuludele ja kuludele. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimal teadmisel ning järeldustel käimasolevatest sündmustest, ei pruugi tegelik tulemus nendega lõpuks kokku langeda ja võib märkimisväärselt neist hinnangutest erineda. Juhtkonna hinnanguid on rakendatud laenude, nõuete ja investeeringute väärtuse hindamisel (lisad 10, 11, 12 ja 13) ning materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulike eluigade määramisel (lisa 15). Hinnangud ja otsused vaadatakse pidevalt üle lähtudes mineviku kogemustest ja teistest faktoritest, sh tulevaste sündmuste ootused, mis hetke asjaolusid arvestades tunduvad põhjendatud. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse edasiulatuvalt. Kõige olulisemad juhtkonna hinnangud ja eeldused on seotud ﬁnantsinstrumentide standardiga IFRS 9, täpsemalt SICR-i kriteeriumid, PD ja LGD arvutamine, ärimudeli ja APIM-i hinnang finantsvarade klassifitseerimiseks (lisateavet vt riskide juhtimise osa punkt 2 ja allpool). Juhtkonna hinnangutes ja eeldustes 2021. aastal muid olulisi muudatusi ei toimunud. Oodatava krediidikahju (ECL) arvutamine sisaldab mitmeid olulisi seisukohti, mis vajavad juhtkonna hinnangut. Oodatava krediidikahju hindamine on selle iseloomust tulenevalt ebamäärane ja nende hinnangute täpsus sõltub mitmetest faktoritest, nagu näiteks makromajanduslikud prognoosid, ning need sisaldavad kompleksseid model- leerimisi ja hinnanguid. Krediidiriski olulise suurenemise hindamine on standardist IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ tulenev lähenemine ja vajab olulisi hinnanguid. Igal aruande- kuupäeval hindab Grupp, kas krediidirisk on esmase kajas- tamisega võrreldes oluliselt suurenenud, võttes arvesse finantsinstrumendi eluea maksejõuetuse tõenäosuse muutust, kasutades selleks olulisi riskiindikaatoreid, mis on kasutusel Grupi riskijuhtimise protsessides. Teine valdkond, mis vajab olulisi hinnanguid, on tulevikku vaatava teabe ja makromajanduse stsenaariumite kaasamine. IFRS

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 138 9 nõuab erapooletut ja tõenäosusega kaalutud krediidi- kahjude hindamist, lähtudes mitmete võimalike tulemuste hinnangutest, mis sisaldavad tulevaste majandustingimuste prognoose. LHV kasutab ECL-i mõõtmisel tulevikku vaatava teabe alusena sisemiselt välja töötatud makromajan- duslikke prognoose ning ECL-i määramiseks nii mudeleid kui ka eksperdihinnanguid. Eksperdihinnangute eesmärgiks on kaasata eeldatav mõju näitajatest, mida mudelid ei kajasta. ECL-i määramiseks vajalik hinnangu tase sõltub arvutuste tulemustest, olulisusest ja detailse informatsiooni kätte- saadavusest. Mudeleid, hinnanguid ja eeldusi vaatab regulaarselt üle Grupi riskifunktsioon ning need kinnitab Grupi varade ja kohustiste juhtimise komitee. Grupp on saldeerinud järgnevad varad ja kohustised. 31.12.2021 VARAD Tuletisinstrumendid 4 0 4 0 0 0 KOHUSTISED Tuletisinstrumendid 157 0 157 0 0 0 31.12.2020 VARAD Tuletisinstrumendid 89 0 89 0 0 0 KOHUSTISED Tuletisinstrumendid 221 0 221 0 0 0 Seotud vahendid, mida ei ole ﬁnantsseisundi aruandes tasaarveldatud LISA 3 Varade ja kohustiste saldeerimine Brutosumma enne saldeerimist ﬁnantsseisundi aruandes Netosumma ﬁnants- seisundi aruandes Finantsinst- rumendid Saadud rahalised tagatised Neto- summad Saldeerimine

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 139 LISA 4 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus (tuhandetes eurodes) Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Aktsiad ja fondiosakud* 11 727 7 620 0 8 347 8 347 0 Võlakirjad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 127 504 0 0 127 504 127 504 0 Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid 11 0 4 0 4 4 0 Kokku ﬁnantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 128 231 7 624 0 135 855 135 855 0 Finantskohustised õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid 11 0 157 0 157 157 0 Kokku ﬁnantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 0 157 0 157 157 0 Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Nõuded keskpankadele 10 0 3 874 284 0 3 874 284 3 874 284 0 Nõuded krediidiasutustele 10 0 106 838 0 106 838 106 838 0 Nõuded investeerimisühingutele 10 0 6 188 0 6 188 6 188 0 Laenud ja nõuded klientidele 12 0 0 2 717 991 2 717 991 2 677 160 40 831 Muud nõuded klientidele 13 0 9 752 0 9 752 9 752 0 Muud ﬁnantsvarad 14 0 2 236 0 2 236 2 236 0 Kokku ﬁnantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses 0 3 999 298 2 717 991 6 717 289 6 676 458 40 831 Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 0 197 461 0 197 461 197 461 0 Klientide hoiused 16 0 5 646 953 159 277 5 806 230 5 807 617 -1 387 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 16 350 220 0 0 350 220 349 146 1 074 Allutatud kohustised 19 0 111 813 0 111 813 110 378 1 435 Võlad hankijatele ja muud kohustised 17 0 49 262 0 49 262 49 262 0 Kokku ﬁnantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses 350 220 6 005 489 159 277 6 514 986 6 513 864 1 122 Puhaskasum kokku kolmanda taseme ﬁnantsvaradest muus koondkasumis oli 0 eurot. Lisa Tase 3 Tase 1 Tase 2 Kokku õiglane väärtus 31.12.2021 Raamatu- pidamisväärtus 31.12.2021 Erinevus

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 140 (tuhandetes eurodes) Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Aktsiad ja fondiosakud* 11 479 6 788 0 7 267 7 267 0 Võlakirjad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 322 699 0 0 322 699 322 699 0 Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid 11 0 89 0 89 89 0 Kokku ﬁnantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 323 178 6 877 0 330 055 330 055 0 Finantskohustised õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid 11 0 221 0 221 221 0 Kokku ﬁnantskohustised õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 0 221 0 221 221 0 Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Nõuded keskpankadele 10 0 2 213 211 0 2 213 211 2 213 211 0 Nõuded krediidiasutustele 10 0 170 341 0 170 341 170 341 0 Nõuded investeerimisühingutele 10 0 9 985 0 9 985 9 985 0 Laenud ja nõuded klientidele 12 0 0 2 239 759 2 239 759 2 208 823 30 936 Muud nõuded klientidele 13 0 9 391 0 9 391 9 391 0 Muud ﬁnantsvarad 14 0 2 073 0 2 073 2 073 0 Kokku ﬁnantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses 0 2 405 001 2 239 759 4 844 760 4 613 824 30 936 Finantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses Võlad keskpankadele (TLTRO) 16 0 199 744 0 199 744 200 000 -256 Klientide hoiused 16 0 3 636 156 484 736 4 120 892 4 119 771 1 121 Saadud laenud ja emiteeritud võlakirjad 16 249 208 19 759 0 268 967 268 584 383 Allutatud kohustised 19 0 110 545 0 110 545 110 603 -58 Võlad hankijatele ja muud kohustised 17 0 22 995 0 22 995 22 995 0 Kokku ﬁnantskohustised korrigeeritud soetusmaksumuses 249 208 3 989 199 484 736 4 723 143 4 721 953 1 190 * Aktsiad ja fondiosakud sisaldavad Grupi tütarettevõtte AS LHV Varahaldus investeeringut pensionifondi osakutesse summas 7 620 tuhat eurot (31.12.2020: 6 788 tuhat eurot). Vastavalt investeerimisfondide seadusele on LHV Varahalduse kui fondivalitseja kohustuslik osalus 0,5% kõigist osakutest kohustuslikes pensionifondides, mida ta haldab. Grupi juhatus on hinnanud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste õiglast väärtust. Õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritakse tuleviku rahavood turuintressikõvera alusel. Hierarhias kasutatud tasemed: 1. Tase 1 – aktiivsel turul noteeritud hind. 2. Tase 2 – hindamistehnika, mis tugineb muudele jälgitavatele turuinfopõhistele sisenditele (sarnaste tehingute kursid ja intressikõverad). 3. Tase 3 – muud hindamismeetodid: a) kvantitatiivne teave õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud oluliste jälgimatute sisendite kohta (kui need on majandusüksuse jaoks välja töötatud ja saadaval); b) kirjeldav kirjeldus õiglase väärtuse mõõtmise tundlikkuse kohta mittejälgitavate sisendite muutuste suhtes (kui muudatus võib põhjustada õiglase väärtuse mõõtmise olulist muutust); c) mittejälgitavate sisendite võimalike põhjendatud muudatuste mõju. Finantsvarade ja ﬁnantskohustiste tähtajalise struktuuri kohta vt riskide juhtimise osa punkt 4. Lisa Tase 3 Tase 1 Tase 2 Kokku õiglane väärtus 31.12.2021 Raamatu- pidamisväärtus 31.12.2021 Erinevus

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 141 LISA 5 Tegevussegmendid Grupp jagab oma äritegevused 7 peamiseks äriseg- mendiks: jaepangandus, ettevõtete pangandus, varahaldus, järelmaks, finantsvahendajad, kindlustus ja LHV UK Ltd. Iga ärisegment moodustab Grupi osa, võimaldades eraldi juurdepääsu ﬁnantsandmetele, mis on ühtlasi aluseks äritu- lemuste regulaarsel jälgimisel Grupi otsustajate poolt. Kogu planeerimine ja tulemusmõõdikute paikapanek toimub segmentide tasemel. Igas segmendis koostatakse täielik ﬁnantsseisundi aruanne ja kasumiaruanne. Grupis toimub planeerimine/mõõtmine lisaks eespool nimetatud segmen- ditasandile ka osakondade tasandil. Jaotus on tehtud kliendi-/tootebaasi alusel ning sarnased osakonnad on grupeeritud ühe segmendi alla. Jaepanganduse segment hõlmab kõiki eraisikuid ja väikeseid juriidilisi isikuid, kelle krediidipositsioon on alla 500 tuhande euro. Tegemist on tavapärase universaalpan- ganduse segmendiga, mis pakub makseid, pangakaarte, krediiti jne. Ettevõtete panganduse segment hõlmab kõiki suuri ettevõtteid ja teisi juriidilisi isikuid, kelle krediidipositsioon on üle 500 tuhande euro. Peamised tooted on laenud ja maksed. Varahalduse puhul on tegemist pensioni haldamise segmendiga, mis hõlmab II ja III pensionisammast. Järelmaksu ja tarbimise rahastamise üksus Eestis on eraldi juriidiline isik, mis pakub eraisikutele väikelaene. Need portfellid on suhteliselt väikesed, kuid tulenevalt klientide erinevast maksepraktikast tuleb neid käsitleda eraldi segmentidena. Finantsvahendajad tegelevad fintech-ettevõtetega, kelle maksete maht on suur nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis. Selles segmendis kajastab LHV ka tavalisi makseteenuseid. Kindlustussegment hõlmab teenuseid, mida LHV Kindlustus osutab klientidele kahjukindlustuse segmendis. LHV UK Ltd on Ühendkuningriigis asuv ettevõte, mis taotleb Ühendkuningriigis pangalitsentsi. Kui litsents on käes, võtab ettevõte üle suurema osa ﬁnantsvahendajate ärisegmendist. Muud tegevused sisaldavad treasury tegevusi, mis seisneb sisemises finantseerimisteenuse pakkumises teistele segmentidele ning AS-i LHV Group soolotegevusi, mis on seotud peamiselt kapitali ja ﬁnantseerimisega. AS-i LHV Group juhatus on määratud otsustajaks, kes vastutab rahaliste eraldiste ja äritegevuse kasumlikkuse hindamise eest. Segmendi esitatud tulemused sisaldavad otseselt segmendiga seotud tulusid ja kulusid. Segmendi teatatud müügitulu sisaldab raamatupidamise aruannetel põhinevat müügitulu, sh segmentidevahelistest tehingutest saadud tulu, st teistele Grupi ettevõtetele AS-i LHV Pank poolt antud laenud. Intressitulu ning komisjoni- ja teenustasutulu jagunemine klientide asukoha lõikes on toodud lisades 7 ja 8. Grupil ei ole ühtegi klienti, kelle tulu moodustaks rohkem kui 10% vastavast tulu liigist.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 142 31.12.2021 (tuhandetes eurodes) 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Jaepangandus Jaepangandus Järelmaks ja tarbimise rahasta- mine Järelmaks ja tarbimise rahasta- mine Kindlus- tus LHV UK Ltd Kokku Kokku Muud tegevused Muud tegevused Ettevõtete pangandus Ettevõtete pangandus Vara- haldus Vara- haldus Finants- vahendajad Finants- vahen- dajad Intressitulu, sh 36 226 59 564 0 11 577 5 107 4 0 12 163 124 641 väline intressitulu 36 226 59 564 0 11 577 43 4 0 17 227 124 641 sisemine intressitulu 0 0 0 0 5 064 0 -5 064 0 Intressikulu -1 066 -10 172 -14 -1 791 0 0 0 -14 279 -27 322 Neto intressitulu 35 160 49 392 -14 9 786 5 107 4 0 -2 116 97 319 Komisjoni- ja teenustasu tulu 10 003 2 515 11 374 768 34 647 919 0 598 60 824 Komisjoni- ja teenustasu kulu -1 831 -354 0 -667 -14 946 0 0 453 -17 345 Neto teenustasutulu 8 172 2 161 11 374 101 19 701 919 0 1 051 43 479 Netokahjum ﬁnantsvaradelt -97 0 591 0 -436 0 4 -1 008 -946 Neto muud tulud 15 397 0 0 96 0 0 22 530 Netotulud 43 250 51 950 11 951 9 887 24 468 923 4 -2 051 140 382 Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud -15 788 -9 853 -10 015 -1 868 -14 732 -1 895 -2 995 -8 039 -65 185 Kasum enne laenude allahindlust 27 462 42 097 1 936 8 019 9 736 -972 -2 991 -10 090 75 197 Laenude allahindluse kulu -475 -3 110 0 -293 -43 0 0 -27 -3 948 Kasum enne maksustamist 26 987 38 987 1 936 7 726 9 693 -972 -2 991 -10 117 71 249 Tulumaksukulu -3 120 -4 544 -1 241 -1 184 -1 670 -1 0 774 -10 986 Aruandeperioodi puhaskasum 23 867 34 443 695 6 542 8 023 -973 -2 991 -9 343 60 263 Varad kokku 2 885 760 3 905 861 28 185 69 089 0 14 859 9 009 -67 830 6 844 933 Kohustised kokku 3 297 057 711 642 544 50 417 2 520 127 8 212 143 -68 010 6 520 132 Intressitulu, sh 28 867 44 659 0 12 022 941 1 884 88 373 väline intressitulu 28 867 42 779 0 12 022 0 4 705 88 373 sisemine intressitulu 0 1 880 0 0 941 -2 821 0 Intressikulu -2 072 -6 246 -95 -1 880 0 -9 588 -19 881 Neto intressitulu 26 795 38 413 -95 10 142 941 -7 704 68 492 Komisjoni- ja teenustasu tulu 8 284 1 000 14 966 708 21 160 0 46 118 Komisjoni- ja teenustasu kulu -1 042 -44 0 -635 -11 032 -16 -12 769 Neto teenustasutulu 7 242 956 14 966 73 10 128 -16 33 349 Netokasum ﬁnantsvaradelt -50 -1 707 0 17 911 1 584 Netotulud kokku 33 987 39 368 15 578 10 215 11 086 -6 809 103 425 Administratiiv- ja muud tegevuskulud, tööjõukulud -13 213 -7 691 -6 389 -1 703 -9 588 -5 271 -43 855 Ärikasum enne laenude allahindlust 20 774 31 677 9 189 8 512 1 498 -12 080 59 570 Laenude allahindluse kulu -976 -9 363 0 -533 -26 0 -10 898 Kasum enne maksustamist 19 798 22 314 9 189 7 979 1 472 -12 080 48 672 Tulumaksukulu -1 825 -2 394 -844 -826 -521 -2 416 -8 826 Aruandeperioodi puhaskasum 17 973 19 920 8 345 7 153 951 -14 496 39 846 Varad kokku 1 722 042 3 050 474 34 352 65 851 147 604 -48 916 4 971 407 Kohustised kokku 2 172 121 1 274 941 1 109 47 7781 274 941 -44 759 4 726 131 Grupi intressitulude geograaﬁline jaotus ning jaotus toodete lõikes on toodud lisas 7.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 143 LISA 6 Tütarettevõtted ja ﬁrmaväärtus Seisuga 31.12.2021 on Grupi käesolevas aruandes konsoli- deeritud tütarettevõtted: • AS LHV Pank (Eesti, osalus 100%) • AS LHV Varahaldus (Eesti, osalus 100%) • AS LHV Finance (Eesti, osalus 65% läbi AS-i LHV Pank) • AS LHV Kindlustus (Eesti, osalus 65%) • LHV UK Ltd (Ühendkuningriik, osalus 100%) 2021. aasta lõpus likvideeriti Cuber Technolody OÜ (2020: osalus 100%). 2021. aastal asutati Ühendkuningriigis LHV UK Ltd. AS LHV Pank asutas AS-i LHV Finance 2013. aastal ja omab selles 65% osalust. 35% mittekontrolliva osaluse sissemakse on kajastatud konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruandes real „Mittekontrollivad osalused". AS LHV Group maksis 2020. aastal 5200 tuhande euro suuruse rahalise sissemakse 65% osaluse eest AS-is LHV Kindlustus ja mittekontrolliv osalus maksis 2800 tuhande euro suuruse rahalise sissemakse 35% osaluse eest. Nimetatud mittekontrolliva osaluse sissemakse on kajastatud konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruandes real „Mittekontrollivad osalused”. Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 polnud Grupil sidusettevõtteid. Seisuga 31. detsember 2021 koosneb AS-i LHV Group konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes firma- väärtus summas 3614 tuhat eurot järgnevast: • AS-i LHV Varahaldus osaluste omandamisel tekkinud ﬁrmaväärtus summas 1044 tuhat eurot; • Danske Capital AS-i ostulepingu järgselt tekkinud ﬁrmaväärtus AS-il LHV Varahaldus summas 2570 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 viidi läbi firmaväärtuse väärtuse languse test. Firmaväärtuse raha genereerivaks üksuseks on AS LHV Varahaldus. Kasutusväärtuse arvestus tugineb järgnevatele eeldustele, mis põhinevad viie aasta prognoosil: • valitsetava vara mahu kasvuks prognoositakse 7% aastas (2021: 3%). 2022. aastat mõjutab negatiivselt II pensionisamba reform, kuid 2024. aastaks eeldatakse, et varade maht jõuab taas 2020. aasta lõpu tasemele; • 2020. ja 2021. aastal õnnestus LHV Varahaldusel teenida edukustasu, mida tulevastes prognoosides pole arvesse võetud. Kõik ettevõttesisesed eesmärgid on püstitatud sellisel tasemel, et nende saavutamine võimaldaks LHV Varahaldusel teenida edukustasu ka tulevastel aastatel. Ilma edukustasuta eeldatakse fondivalitseja tulude kasvu keskmiselt –4% aastas (2021: –4%); • tulenevalt majanduskeskkonnast eeldatakse kaudsete kulude kasvu 2% aastas (2021: 5%); • rahavoogude diskontomäärana on kasutatud 16% (2021: 15%). Põhieelduste väärtuste kasutamisel tugines juhatus eelnevate perioodide kogemustele ja oma parimale hinnangule tõenäoliste ootuste osas. Ootuseid on muudetud konservatiivsemaks tulenevalt muutustest turuolukorras ning seadusandluses. Kasutusväärtuse testi tulemusena ületab seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 raha genereeriva üksuse kaetav väärtus tema raamatupidamisväärtust, mistõttu ei ole tehtud allahindlusi.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 144 Seisuga 31. detsember 2021 on Grupil kaks tütarettevõtet (31.12.2020: kaks), kellel on mittekontrollivad osalused: AS LHV Kindlustus ja AS LHV Finance. Järgnevalt on toodud finantsinformatsioon AS-i LHV Finance ja AS-i LHV Kindlustus kohta. Informatsioon on esitatud enne omavaheliste tehingute elimineerimist. Lühendatud ﬁnantsseisundi aruanne (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2020 Laenud ja nõuded klientidele ning muud lühiajalised varad 69 079 65 804 13 893 0 Põhivarad 10 45 966 233 Lühiajalised kohustised 1 968 1 808 8 212 133 Pikaajalised kohustised 48 449 45 970 0 0 Netovarad kokku 18 672 18 071 6 647 100 Lühendatud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne Neto intressi- ja teenustasutulud 9 807 10 215 1 073 0 Kasum/kahjum enne makse 7 726 7 979 -822 -551 Tulumaksukulu -1 184 -826 -1 0 Puhaskasum 6 542 7 153 -833 -551 Kokku koondkasum 6 542 7 153 -833 -551 Mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist ja muust koondkasumist 2 291 2 089 -288 -193 Lühendatud rahavoogude aruanne Rahavoog äritegevusest 6 494 9 411 3 168 -407 Makstud intressid -1 797 -1 899 0 0 Makstud tulumaks -1 184 -826 -1 0 Neto rahavoog äritegevusest 3 513 6 686 3 167 -407 Neto rahavoog investeerimistegevusest 0 0 -1 157 2 556 Neto rahavoog ﬁnantseerimistegevusest -3 515 -6 684 0 5 200 Raha ja raha ekvivalentide muutus -2 2 2 010 7 349 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 2 0 7 349 0 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 0 2 9 359 7 349 AS LHV Finance AS LHV Kindlustus

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 145 LISA 7 Neto intressitulu Intressitulu (tuhandetes eurodes) Lisa 2021 2020 Intressitulu sisemise intressimäära meetodil Ettevõtluslaenud 62 213 46 834 sh laenud seotud osapooltele 23 54 31 sh faasi 3 intressid* 303 129 Järelmaks 3 409 3 708 Tarbimislaenud 8 156 8 314 Eralaenud 2 299 2 109 Hüpoteeklaenud 21 441 18 170 Finantsvõimenduse laenud ja väärtpaberite laenamine 1 742 753 Krediitkaardilaenud 834 849 Nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele 281 33 Nõuded keskpankadele 2 283 0 Muud laenud 16 332 3 709 Vahesumma 118 990 84 479 Muu sarnane intressitulu Liising 6 000 4 329 sh laenud seotud osapooltele 23 9 4 Võlakirjad -349 -435 sh võlakirjad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 11 -349 -435 Vahesumma 5 651 3 894 Kokku 5 124 641 88 373 Intressikulu Klientide hoiused ja saadud laenud -5 323 -7 570 sh seotud osapoolte hoiused 23 -27 -17 Nõuded keskpankadele -14 170 -5 966 Allutatud kohustised 19 -7 829 -6 345 sh laenud seotud osapooltelt 23 -323 -342 Kokku 5 -27 322 -19 881 Neto intressitulu 5 97 319 68 492 Laenude intressitulud kliendi asukoha järgi (ei sisalda intressitulusid pankadelt ja võlakirjadelt): Eesti 121 461 87 420 Muud 965 1 355 Kokku 122 426 88 775 * Kuna enamik faasi 3 laene müüakse inkassoﬁrmadele, on faasi 3 intressid kõigis laenuportfellides marginaalsed, välja arvatud ettevõtluslaenude portfellis. Grupi intressitulude jaotus tegevuste lõikes on esitatud lisas 5. Laenuportfell on esitatud lisas 12.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 146 LISA 8 Neto komisjoni- ja teenustasutulu Komisjoni- ja teenustasutulu Lisa 2021 2020 Väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud 6 159 4 825 sh seotud osapooled 23 0 13 Varahaldus- ja sarnased tasud 16 540 18 629 sh Grupi poolt valitsetavad fondid* 23 11 215 14 958 Valuuta konverteerimise tasud 8 618 3 406 Tasud kaartidelt ja arveldustelt 23 635 15 171 Tarbimislaenu- ja järelmaksu teenustasud 768 709 Kindlustusteenuste teenustasud 919 0 Muud teenustasutulud 4 185 3 378 Kokku 5 60 824 46 118 Komisjoni- ja teenustasukulu Makstud väärtpaberivahendus- ja komisjonitasud -1 778 -1 062 Kaartidega seotud kulud -5 734 -4 722 Kaardimaksetega seotud kulud -7 104 -4 498 Tehingukulud -1 135 -788 Sularahaautomaatidega seotud kulud -748 -1 058 Muud teenustasukulud -846 -641 Kokku 5 -17 345 -12 769 Neto teenustasutulu 43 479 33 349 * Pensioni- ja investeerimisfondide valitsemistasu on kindlaksmääratud protsent fondi koguvaradest, mis on vahemikus 0,39% - 1,2% aastas. Komisjoni- ja teenustasutulu kliendi asukoha järgi 2021 2020 Eesti 53 527 42 523 Muud 7 297 3 595 Kokku 60 824 46 118

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 147 LISA 9 Tegevuskulud (tuhandetes eurodes) Lisa 2021 2020 Palk ja boonused 23 888 18 380 Sotsiaal- ja muud maksud* 7 433 5 530 Tööjõukulud kokku 31 322 23 910 IT kulud 4 467 3 403 Info- ja pangateenused 1 343 1 005 Turunduskulud 2 511 1 822 Kontorikulud 1 030 672 Transpordi- ja sidekulud 318 279 Töötajate koolitus- ja lähetuskulud 450 317 Muud sisseostetud teenused 6 432 3 847 Muud administratiivkulud 7 654 3 879 Põhivara kulum 15 8 204 4 359 Rendimaksed 807 125 Muud tegevuskulud 648 356 Muud tegevuskulud kokku 33 863 20 064 Tegevuskulud kokku 65 185 43 974 Grupi keskmine töötajate arv 2021. aastal oli 597 (2020: 473). Alates 2018. aastast on pensionifondi kliendilepin- gutega seotud müügikulud kapitaliseeritud immateriaalse põhivarana vastavalt kliendisuhte eeldatavale elueale, mis on 20 aastat. Juhul, kui need müügikulud oleksid kajastatud kuludena ja mitte kapitaliseeritud, oleksid turunduskulud olnud 749 tuhande euro (2020: 1584 tuhande euro) võrra suuremad. LISA 10 Nõuded keskpankadele, krediidiasutustele ja investeerimisühingutele (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Nõudmiseni hoiused ja tähtajalised hoiused kuni 3 kuud* 113 026 180 326 Kohustuslik reservkapital keskpankades 57 298 41 253 Nõudmiseni hoiused keskpankades* 3 816 986 2 171 958 Kokku 3 987 310 2 393 537 * raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes 3 930 012 2 352 284 Nõuete jaotus riikide lõikes on esitatud riskide juhtimise osas punktis 2. Kohustusliku reservkapitali nõue seisuga 31. detsember 2021 oli 1% (2020: 1%) kõigist ﬁnantseeri- misallikatest (klientide hoiused ja saadud laenud). Reser- vinõuet täidetakse kuu keskmisena eurodes või keskpanga poolt eelnevalt aktsepteeritud välismaistes väärtpaberites. * sotsiaalmaks, tervisekindlustus ja muud maksed

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 148 LISA 11 Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse Kohustuslikult määratud kui õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande: 31.12.2021 Aktsiad ja fondiosakud 727 Võlakirjad 127 504 Fondiosakud 7 620 sh investeeringud valitsetavatesse pensionifondidesse 7 620 Valuutaforvardid 4 Finantsvarad kokku 135 855 Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid 157 Finantskohustised kokku 157 Kohustuslikult määratud kui õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande: 31.12.2020 Aktsiad ja fondiosakud 479 Võlakirjad 322 699 Fondiosakud 6 788 sh investeeringud valitsetavatesse pensionifondidesse 6 788 Valuutaforvardid 89 Finantsvarad kokku 330 055 Intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid 221 Finantskohustised kokku 221 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2019 40 530 Netosoetused ja -müügid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavatelt investeeringutelt 287 498 Negatiivne intressitulu (lisa 7) -435 Ümberhindlus 2 462 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2020 330 055 Netosoetused ja -müügid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatavatelt investeeringutelt -193 626 Negatiivne intressitulu (lisa 7) -349 Ümberhindlus -225 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 31.12.2021 135 855 Strateegiline ﬁnantsinvesteering AS-il LHV Group on teinud 5236 tuhande euro (4,455 miljoni naela) suuruse investeeringu ettevõttesse Bank North (varasema nimega B-North). AS-il LHV Group on ettevõttes 9,9% osalus. Bank Northi tegevusmudel võimaldab kiireid esialgseid krediidiotsuseid ja üheaegselt toimuvaid kinni- tamise, hindamise ja juriidilisi protsesse, mis võimaldab klientidele kindlustunnet, paindlikkust ja kiiret rahastamist – raha kättesaamiseni kulub pigem päevi või nädalaid kui kuid. Investeeringute õiglaseks väärtuseks on noteeritud väärt- paberite puhul nende ostunoteering. 2021. aastal saadi võlakirjade ümberhindlusest kahjumit 1142 tuhat eurot (2020: 865 tuhat eurot kasumit). Intressimäära vahetusle- pingute ümberhindlusest ei saadud 2021. ja 2020. aastal ei kasumit ega kahjumit. Grupi poolt valitsevate pensioni- ja investeerimisfondide hallatavate varade maht oli seisuga 31. detsember 2021 1349 miljonit eurot (31. detsember 2020: 1537 miljonit eurot).

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 149 LISA 12 Laenud ja nõuded klientidele Aasta jooksul moodustatud allahindlused erinevad kasumiaruandes kajastatud laenude allahindluse kulust aasta jooksul sisse nõutud summadest, mis olid varem maha kantud kui lootusetud nõuded. Nimetatud laekumised kanti kasumi- aruandes laenude allahindluse reale. Krediidiriskipositsioonide ning laenude tagatiste kohta on info esitatud riskide juhtimise osas punktis 2. Antud laenude jaotus valuutade lõikes on esitatud riskide juhtimise osas punktis 3. Laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud riskide juhtimise osas punktis 4. Laenude geograaﬁline jaotus on esitatud riskide juhtimise osas punktis 2. Intressitulud antud laenudelt, vt lisa 7. (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Laenud juriidilistele isikutele 1 683 891 1 367 540 sh ettevõtluslaenud 1 469 216 1 192 803 sh liising 111 001 102 297 sh arvelduskrediit 32 327 30 338 sh kaubalaenud 37 162 20 497 sh ﬁnantsvõimenduslaenud 5 304 5 551 sh krediitkaardid ja järelmaks 570 519 sh laenud korteriühistutele 10 929 7 135 sh faktooring 17 382 8 400 Laenud eraisikutele 1 012 318 858 141 sh järelmaks 13 081 14 294 sh hüpoteeklaenud 840 736 695 204 sh tarbimislaenud 56 936 52 202 sh eralaenud 49 683 50 264 sh liising 30 127 26 554 sh ﬁnantsvõimenduslaenud 9 008 6 366 sh krediitkaardilaenud 7 540 7 232 sh arvelduskrediit 19 23 sh õppelaen 1 213 974 sh kinnisvaraliising 3 975 5 028 Kokku 2 696 209 2 225 681 sh laenud seotud osapooltele (lisa 23) 6 047 4 096 Allahindlus -19 049 -16 858 Kokku 2 677 160 2 208 823 Ärikliendilaenud -13 449 -9 707 7 867 -15 289 Tarbimise rahastamine -1 178 -1 318 1 177 -1 320 Investeeringute rahastamine -25 -130 25 -130 Liising -1 385 -1 226 1 361 -1 250 Erakliendilaenud -821 -707 466 -1 061 2021. aasta kokku -16 858 -13 087 10 896 -19 049 Ärikliendilaenud -3 819 -11 345 1 714 -13 449 Tarbimise rahastamine -789 -923 534 -1 178 Investeeringute rahastamine -6 -21 2 -25 Liising -639 -981 235 -1 385 Erakliendilaenud -851 -498 528 -821 2020. aasta kokku -6 104 -13 767 3 013 -16 858 Muutused allahindlustes Aasta jooksul välja kantud Saldo seisuga 31. detsember Saldo seisuga 1. jaanuar Aasta jooksul moodustatud/ tühistatud allahindlused

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 150 LISA 13 Muud nõuded klientidele LISA 14 Muud varad (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Varahaldustasud klientidelt 3 990 8 152 sh seotud osapooled (lisa 23) 3 252 6 949 Muud tasud klientidele teenuste osutamise eest 794 1 230 Nõuded kindlustustegevusest 3 717 0 Maksed teel 1 251 9 Kokku 9 752 9 391 (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Finantsvarad Balti börside garantiideposiidid 17 15 VISA ja MasterCardi tagatisdeposiidid 2 220 2 058 Vahesumma 2 237 2 073 Mitteﬁnantsvarad Ettemaksed Finantsinspektsioonile 1 112 831 Ettemaksed kindlustustegevusest 564 0 Muud ettemaksed* 1 794 1 351 Vahesumma 3 470 2 182 Kokku 5 707 4 255 Kõik tasud laekuvad 12 kuu jooksul aruandekuupäevast ja on seetõttu käibevara. * Ettemaksed kontoriruumide rendi, kindlustuse, infoteenuste, ajakirjandusväljaannete ja koolituste eest. Ettemaksed laekuvad tagasi või kasutatakse ära 12 kuu jooksul arvates aruandekuupäevast ja on seetõttu arvele võetud käibevarana. Balti börside garantiideposiidid on Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel tehtavate väärtpaberite- hingute tagamiseks ning VISA ja MasterCardi deposiidid krediitkaarditehingute tagamiseks, mistõttu käsitatakse mõlemaid pikaajalise varana.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 151 LISA 15 Materiaalne ja immateriaalne põhivara (tuhandetes eurodes) Saldo 31.12.2019 Soetusmaksumus 5 112 5 676 10 788 8 352 14 020 22 372 33 160 Akumuleeritud kulum -3 203 -899 -4 102 -4 775 -2 892 -7 667 -11 769 Jääkväärtus 31.12.2019 1 909 4 777 6 686 3 577 11 128 14 705 21 391 Soetatud põhivara 1 651 0 1 651 1 105 0 1 105 2 756 Kapitaliseeritud müügikulutused 0 0 0 0 1 944 1 944 1 944 Mahakantud põhivara 0 -230 -230 0 0 0 -230 Amortisatsioonikulu (lisa 9) -780 -972 -1 752 -804 -1 803 -2 607 -4 359 Saldo 31.12.2020 Soetusmaksumus 6 763 5 446 12 209 9 457 15 964 25 421 37 630 Akumuleeritud kulum -3 983 -1 641 -5 624 -5 579 -4 695 -10 274 -15 898 Jääkväärtus 31.12.2020 2 780 3 805 6 585 3 878 11 269 15 147 21 732 Soetatud põhivara 2 515 1 077 3 592 2 496 0 2 496 6 088 Kapitaliseeritud müügikulutused 0 0 0 0 750 750 750 Mahakantud põhivara 0 -67 -67 -807 0 -807 -874 Amortisatsioonikulu (lisa 9) -863 -773 -1 636 -2 610 -3 958 -6 568 -8 204 Saldo 31.12.2021 Soetusmaksumus 9 278 6 523 15 801 11 146 16 714 27 860 43 661 Akumuleeritud kulum -4 846 -2 481 -7 327 -7 382 -8 653 -16 035 -23 362 Jääkväärtus 31.12.2021 4 432 4 042 8 474 3 764 8 061 11 825 20 299 Materiaalne põhivara sisaldab arvuteid ja kontoritehnikat, mööblit, kontori renoveerimiseks tehtud kapitaliseeritud kulusid. Immateriaalne vara sisaldab litsentse, kliendile- pinguid ja arenduskulusid. 2021. ja 2020. aastal ei ole ilmnenud märke materiaalse või immateriaalse põhivara kasutusväärtuse langusest. Kasutusõiguse varade raamatupidamisväärtus ja aasta jooksul toimunud muutused on avalikustatud lisas 18. Materiaalne põhivara Immate- riaalne põhivara Kliendi- lepingute soetusega seotud kulud Immate- riaalne põhivara kokku Kokku materiaalne põhivara Kasutusõi- gusega varad Kokku

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 152 LISA 16 Klientide hoiused ja saadud laenud 31.12.2021 (tuhandetes eurodes) Eraisikud Finantsettevõtted Muud ettevõtted Avalik sektor Kokku Nõudmiseni hoiused 1 005 757 2 473 973 2 008 349 161 510 5 649 589 Tähtajalised hoiused 39 209 15 679 81 808 22 587 159 283 Tekkepõhine intressikohustis 285 -1 537 -5 2 -1 255 Kokku 1 045 251 2 488 115 2 090 152 184 099 5 807 617 sh seotud osapooled (lisa 23) 2 349 0 28 290 0 30 639 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Nõudmiseni hoiused 745 304 1 213 543 1 284 186 392 134 3 635 167 Tähtajalised hoiused 256 764 38 895 172 406 15 237 483 302 Tekkepõhine intressikohustis 1 208 24 68 2 1 302 Kokku 1 003 276 1 252 462 1 456 660 407 373 4 119 771 sh seotud osapooled (lisa 23) 1 791 0 19 527 0 21 318 31.12.2021 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Kohustise põhiosa Kogunenud intress Kohustise põhiosa Kogunenud intress Saadud laen EIF-ilt ja NIB-lt 0 0 19 757 2 Emiteeritud võlakirjad 100 000 26 0 0 Pandikirjad 248 980 140 248 685 140 Kokku 348 980 166 268 442 142 31.12.2021 31.12.2020 (tuhandetes eurodes) Kohustise põhiosa Kogunenud intress Kohustise põhiosa Kogunenud intress Saadud laen keskpankadelt (TLTRO) 200 000 -2 539 200 000 0 Kokku 200 000 -2 539 200 000 0 LHV Pangal oli Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) tagamata 10-aastane laenuleping summas 12,5 miljonit eurot, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenuvõimalusi. 31. detsembri 2020 seisuga oli pank laenusummast kasutusele võtnud 12250 tuhat eurot ja põhisummat tagasi maksnud summas 3604 tuhat eurot. Bilansiline jääk seisuga 31. detsember 2020 on 8646 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2020 oli pank saanud 20 000 tuhat eurot laenu Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ja põhisummat tagasi maksnud summas 8889 tuhat eurot. 31. detsembri 2020 seisuga on NIB-lt saadud laenu jääk summas 11 111 tuhat eurot. 2021. aasta lõpuks olid Euroopa Investeerimisfondilt ja Põhjamaade Investeerimispangalt saadud laenud täielikult tagasi makstud. 2020. aasta juunis korraldas LHV Pank edukalt rahvusvahe- listele investoritele suunatud pandikirjade esmaemissiooni mahus 250 miljonit eurot. Viieaastase tähtajaga pandi- kirjade emissioonil osales 31 institutsionaalset investorit ja intressimääraks kujunes 0,12%. LHV Panga emissioon oli esimene esmaemissioon pärast COVID-19 kriisi algust. Emissioon sai Moody’selt reitingu Aa1 ning see noteeriti Dublini börsil. 2021. aasta kolmandas kvartalis kaasas pank Euroopa Keskpanga TLTRO-III programmi kaudu 200 miljoni euro ulatuses negatiivse intressimääraga vahendeid. Enamiku klientide hoiuste ja saadud laenude nominaalne intressimäär on võrdne nende sisemise intressimääraga, kuna muid olulisi tasusid ei ole makstud. Klientide hoiuste ja saadud laenude jaotus valuutade lõikes on esitatud riskide juhtimise osas punktis 3. Klientide hoiuste ja saadud laenude jaotus tähtaegade lõikes on esitatud riskide juhtimise osas punktis 4. Klientide hoiuste ja saadud laenude geograaﬁline ja riski kontsentratsiooni jaotus on esitatud riskijuhtimise osas punktis 2.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 153 LISA 17 Võlad hankijatele ja muud kohustised (tuhandetes eurodes) Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Finantskohustised Võlgnevused hankijatele 2 779 2 058 Muud lühiajalised kohustised 6 904 5 591 Rendikohustised 18 3 350 3 394 Maksed teel 27 202 10 952 Kindlustusvõlad 7 926 0 Väljastatud ﬁnantsgarantiid 1 101 397 Vahesumma 49 262 22 392 Mitte-ﬁnantskohustised Väljastatud tegevusgarantiid 543 299 Maksuvõlad 2 207 1 820 Võlgnevused töötajatele 2 545 2 202 sh seotud osapooled 23 107 91 Muud lühiajalised võlgnevused 816 239 Vahesumma 6 111 4 560 Kokku 55 373 26 952 Võlgnevused töötajatele koosnevad aruandeperioodil maksmata töötasudest ning boonuse- ja puhkusereservi kohustistest. Võlgnevuste suurenemine on tulenenud töötajate lisandumisest aasta jooksul. Maksed teel koosnevad välisvaluutamaksetest ning väärtpaberite- hingute vahendamisest tekkinud võlgnevustest klientidele. Kõik kohustised, v.a ﬁnantsgarantiid, kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ja kajastatakse seetõttu lühiajaliste kohustistena. Tulevaste dividendide pealt arvutatud edasilükkunud tulumaks summas 1603 tuhat eurot (2020: 2416 tuhat eurot) kajastub muude lühiajaliste kohustiste hulgas.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 154 Vastavalt Grupi äritegevusele on rahavoogude aruandes finantseerimistegevusena kajastatud saadud laenudena ainult allutatud kohustised, kuna muud saadud laenud on tavapärase äritegevuse osa. Käesolevas lisas on toodud allutatud kohustiste muutused, sh rahalised või mittera- halised liikumised ning valuutakursi mõjud, juhul kui neid on aruandeperioodil või võrreldaval perioodil toimunud. Grupp on võtnud allutatud laene pikaajaliste vahendite suurendamise eesmärgil. Allutatud laenudest tulenevad nõuded kuuluvad Grupi pankroti korral rahuldamisele peale kõigi muudest kohustustest tulenevate nõuete rahuldamist, kuid enne aktsionäride nõuete rahuldamist. Allutatud kohustiste saldo iga aruandeperioodi lõpus on välja toodud alljärgnevas tabelis. Grupp rendib kontoriruume. Alates 1. jaanuarist 2019 kajastab Grupp rendilepinguid kasutusõiguse varana ja vastava kohustisena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks saadaval. Kõik rendilepingud on katkes- tatavad poolte kokkuleppel. Grupi finantsseisundi aruandes seisuga 31. detsember 2021 on kasutusõiguse varade maht 4 042 tuhat eurot (31. detsember 2020: 3 805 tuhat eurot) ning rendikohustiste maht 3 350 tuhat eurot (31. detsember 2020: 3 394 tuhat eurot. 2021. aasta jooksul toimunud kasv oli seotud uute rentide ja ka lepingute pikendamisega. 2020. aasta jooksul lahutati kasutusõiguse varadest ja rendikohustisest seoses uue rendivaraga 315 tuhat eurot. Kasutusõiguse varade jääk on avalikustatud lisas 16. Rendikohustiste saldo on avalikustatud lisas 17. Rendiko- hustiste intressikulud olid 101 tuhat eurot (2020: 144 tuhat eurot) ja kasutusõiguse varade kulum oli 840 tuhat eurot (2020: 971 tuhat eurot) (lisa 15). Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed olid summas 963 tuhat eurot (2020: 963 tuhat eurot). LISA 18 Kasutusõiguse varad ja rendikohustised LISA 19 Allutatud kohustised Intressikohustis allutatud kohustistelt (tuhandetes eurodes) Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 01.01.2020 (lisa 18) 444 2020. aasta intressikulu (lisa 7) 6 345 2020. aastal tasutud -6 186 Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 31.12.2020 (lisa 18) 603 2021. aasta intressikulu (lisa 7) 7 266 2021. aastal tasutud -7 491 Tekkepõhine intressikohustis allutatud kohustistelt 31.12.2021 (lisa 18) 378 Allutatud kohustised (tuhandetes eurodes) Summa Intressimäär Lunastustähtaeg Allutatud võlakiri 40 000 6,0% 28. november 2028 Allutatud võlakiri 35 000 6,0% 30. september 2030 Esimese taseme allutatud võlakiri 20 000 8,0% tähtajatu Esimese taseme allutatud võlakiri 15 000 9,5% tähtajatu Allutatud kohustised seisuga 31.12.2020 110 000 Allutatud kohustised seisuga 31.12.2021 110 000 Intressikulud allutatud võlakirjadelt iga aruandeperioodi kohta ning intressikohustis iga aruandeperioodi lõpu seisuga on välja toodud alljärgnevas tabelis. Intressi- kohustised on finantsseisundi aruandes arvele võetud, kasutades sisemist intressimäära.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 155 LISA 20 Omakapital aktsiaseltsis Aktsiate arv Ülekurss Kokku Aeg Aktsia hind (tuhandetes) (tuhandetes) (tuhandetes) Aktsiakapital seisuga 01.01.2020 28 454 70 136 Aktsiakapitali sissemaksed Aprill 2020 4,65 365 1 332 1 697 Aktsiakapital seisuga 31.12.2020 28 819 71 468 Aktsiakapitali sissemaksed Aprill 2021 5,33 300 1 298 1 598 Aktsiakapitali sissemaksed Oktoober 2021 34,00 745 24 595 25 340 Aktsiakapital seisuga 31.12.2021 29 864 97 361 Aktsiakapital on täies ulatuses sisse makstud rahas. Aktsiate nimiväärtus on 1 euro ja aktsiate arv seisuga 31. detsember 2021 29 864 167 (31.12.2020: 28 819 092). Iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul 1 hääle. Ettevõtte põhikirjajärgne minimaalne aktsiakapital on 15 miljonit eurot ja maksimaalne aktsiakapital on 60 miljonit eurot (31.12.2020: 15 ja 60 miljonit eurot). Olulist mõju AS-is LHV Group omavad 22,7% hääleõigusega Rain Lõhmus ja 9,6% hääleõigusega Andres Viisemann (31.12.2020: 23,4% ja 9,7%). Aruandeaastal maksis Grupp aktsionäridele dividende 0,29 (2020: 0,19) eurosenti aktsia kohta, kogusummas 8358 (2020: 5406) tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2021 moodustas Grupi jaotamata kasum 179 746 tuhat eurot (31.12.2020: 128 385 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2021 on võimalik dividendidena omanikele välja maksta 144 244 (2020: 103 057) tuhat eurot. Osa võimalikest dividen- didest (1/3 2019–2021 makstud dividendidest) maksus- tatakse madalama maksumääraga 14/86 ja ülejäänu määraga 20/80. Kaasnev tulumaksukulu oleks 35 502 (2020: 25 328, maksumääraga 20/80) tuhat eurot. Kohustuslik reservkapital omakapitali koosseisus koosneb: (tuhandetes eurodes) Kohustuslik reservkapital seisuga 01.01.2020 4 713 Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2020 4 713 Kohustuslik reservkapital seisuga 31.12.2021 4 713 Muud reservid konsolideeritud omakapitali muutuste aruandes koosnevad: Grupp väljastab aktsiaoptsioone AS-i LHV Group konso- li-deerimisgruppi kuuluvate ettevõtete juhatuse liikmetele ja nendega võrdsustatud töötajatele ning osakonnajuhtidele ja nendega võrdsustatud töötajatele. tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Töötajatele väljastatud optsioonide reserv 4 685 3 409 Kokku 4 685 3 409 Tehingud aktsiate ja ülekursiga

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 156 Aktsiate arv Osaku märki- mishind (EUR Aegumise aasta Inimeste arv, kellele optsioone väljastati Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 01.01.2020 1 175 722 Perioodi jooksul väljastatud kogus 452 781 5,96 2023 107 Perioodi jooksul realiseeritud kogus -364 990 Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2020 1 263 513 Perioodi jooksul väljastatud kogus 435 606 9,23 2024 138 Perioodi jooksul realiseeritud kogus -299 781 Aktsiaoptsioonide jääk seisuga 31.12.2021 1 399 338 Grupp võib emiteerida aktsiaoptsioone ka 2021. aasta tulemuste eest. Kõigi programmi aktsiaoptsioonide üleand- misperiood on 3 aastat. Märkimisõiguse rakendamine tekib realiseerimisperioodi esimesel päeval. Optsiooni märkimishinna arvutamisel kasutatakse Blacki-Scholesi mudelit, mis põhineb LHV Groupi aktsia hinnal 2021. aasta 4. kvartalis ja volatiilsusel, lähendina kasutatavatel Läti ja Leedu riskivabadel valitsuse võlakirjadel ning sisendina kasutataval dividendide tootlusel. 2021. aastal realiseeriti 2018. aastal väljastatud aktsiaoptsioonid täies mahus. Juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole võimalik aktsiaopt- sioonide asemel võtta välja määratud summat rahas. Aktsiaoptsioone ei saa vahetada, võõrandada, pantida ega koormata. Aktsiaoptsioone saab pärida. Aktsiaopt- sioonileping kaotab kehtivuse töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel töötaja algatusel, millest saab teha erandeid AS-i LHV Group nõukogu või nõukogu otsuse alusel tööta- sukomitee, ja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Vastavalt krediidiasutuste seadusele võib AS-i LHV Group nõukogu vähendada väljastatud aktsiaoptsioonide arvu või aktsiaoptsioonid tühistada, kui ettevõtte üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud, ettevõtte juhatuse liige või töötaja ei täida enam tulemuskri- teeriume, ettevõte ei täida enam usaldatavus-normatiive või ettevõtte riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahendi¬tega või tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks. Aktsiapõhistest maksetehingutest tulenevad kulud kokku moodustasid 2734 (2020: 1953) tuhat eurot.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 157 Varahaldustasud nende varade haldamise eest on vahemikus 0,01 – 0,02% aastas (2020: 0,015–0,025%) (vt vastavat tulu lisast 8). Finantsseisundi aruande välisena on kajastatud nende klientide rahalised vahendid, kes kasutavad LHV Panga pakutavat aktiivse väärtpaberikaupleja platvormi ehk kauplemissüsteemi LHV Trader. Süsteemi eripärast tulenevalt on pank need vahendid hoiustanud klientide isikustatud kontodel välispartneri juures ja kuna need klientide rahalised vahendid ei ole panga majanduste- gevuses kasutatavad (neid ei ole võimalik teistele klien- tidele välja laenata või tagatisena kasutada), siis arves- tatakse neid rahalisi vahendeid finantsseisundi aruande välisena. Pank teenib nimetatud kontode tehingute vahen- damise eest teenustasu- ja intressitulusid sarnaselt Grupi finantsseisundi aruandesse arvatud klientide kontodele. Pank on andnud LHV Traderi kontode osas partnerile lepingulise garantii, millega ta tagab vajadusel partnerile enda vahendatud klientide tehingute finantseerimisest saadavad kahjud, sealjuures esmane tagatis on ﬁnantsvõi- menduslaenude tagatiseks olevad väärtpaberid. Klientidel on sarnane garantii pangale, ning seega on pank sisuliselt garantii üle andnud lõppkliendile. Vältimaks võimalikke kahjusid monitoorib pank igapäevaselt võimalikku tagatiste vähenemist ja kliendikontode puudujääke. Senises praktikas sellised kahjud, mille puhul panga antud garantii rakenduks, puuduvad ja pank ei ole garantiist tulenevalt kompensatsioonikulu kandnud. LISA 21 Varahaldusteenusega seotud klientide hallatavad varad LISA 22 Tingimuslikud varad ja kohustised AS LHV Pank, tegutsedes klientide kontohaldurina, hoiab enda käes vastutaval hoiul või vahendab järgmisi klientide varasid: (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Klientide rahalised vahendid 3 806 7 938 Klientide väärtpaberid 3 392 585 1 856 104 sh emaettevõtte omanikud ja nendega seotud ettevõtted (lisa 23) 660 351 306 625 Kokku 3 396 391 1 864 042 Tühistamatud tehingud Kohustis lepingulises summas 31.12.2021 19 919 49 409 1 438 679 579 750 345 Kohustis lepingulises summas 31.12.2020 15 217 36 492 8 413 818 465 535 Tegevus- garantiid Finants- garantiid Akreditiivid Valmisole- kulaenud Kokku Tulumaks võimalikelt tulevastelt dividendidelt on avali- kustatud lisas 20. IFRS 9 esmakordsel rakendamisel kohaldatakse ﬁnants-ga- rantiidele ja kasutamata valmisolekulaenudele ECL-i, vt ka riskide juhtimise osa punkt 2. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuar- vestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Maksuhaldur ei ole aastatel 2020–2021 Grupi maksurevisjoni läbi viinud. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine 2022. aastal selliseid asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Grupile olulise täiendava maksusumma. Tegevusgarantiid on lepingud, mis tagavad kompensat- siooni juhul, kui teine osapool ei suuda täita lepingust tulenevaid kohustusi. Sellised lepingud ei anna üle kredii- diriski. Tegevusgarantii lepingute riskiks on võimalus, et toimub kind-lustusjuhtum (s.o teise osapoole suutmatus täita lepingust tulenevaid kohustusi). Grupi võtmeriskid on olulised kõikumised lepingust tulenevate maksete tiheduses ja suuruses võrreldes ootustega. Grupp kasutab selliste maksete prognoosimiseks ajaloolist informatsiooni ja statistilisi meetodeid. Nõuded tuleb esitada enne lepingu tähtaega ning suurem osa nõudeid rahuldatakse kiirelt. See võimaldab Grupile suuremat kindlust prognoositud maksete kohta ning seega tuleviku rahavoogude kohta. Selliste riskide kontrollimiseks monitoorib Grupp pidevalt sarnaste toodete väljamakseid ning omab võimalust tulevikus tasusid korrigeerida, et need vastaksid võimalikele muutustele taotluste väljamaksete osas. Grupil on välja töötatud väljamak-sete taotluste menetlemise protsess, mis sisaldab õigust nõue üle vaadata ning pettuslikud või nõuetele mittevastavad taotlused tagasi lükata. Tegevusga- rantiide positsioon ja kontsentratsioon garanteeritud lepin- guliste summadena on järgmine:

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 159 LISA 23 Tehingud seotud osapooltega Grupi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: • olulist mõju omavad omanikud ja nendega seotud ettevõtted; • juhatuse liikmed ning nende poolt kontrol- litavad äriühingud (ühiselt: juhtkond); • nõukogu liikmed; • eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted. Tehingud Lisa 2021 2020 Intressitulud 7 144 54 sh juhtkond 63 22 sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased 81 32 Komisjoni- ja teenustasutulud 8 12 13 sh juhtkond 8 7 sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased 5 6 Intressikulud deposiitidelt 7 27 17 sh juhtkond 7 4 sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased 20 13 Intressikulud allutatud kohustistelt 7 323 342 sh juhtkond 9 9 sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased 314 333 Saldod Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Laenud ja nõuded aasta lõpu seisuga 6 047 4 096 sh juhtkond 14 2 887 2 462 sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased 14 3 160 1 634 Hoiused aasta lõpu seisuga 30 639 21 318 sh juhtkond 17 788 642 sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased 17 29 851 20 676 Allutatud kohustised aasta lõpu seisuga 4 134 4 134 sh juhtkond 20 148 148 sh olulist mõju omavad aktsionärid, seotud ettevõtted ja lähikondlased 20 3 986 3 986 Tabelis on toodud ülevaade seotud osapoolte olulisematest saldodest ja tehingutest. Kõik muud tehingud juhatuse ja nõukogu liikmete lähikondlastega ja nendega seotud ettevõtetega ning emaettevõtte AS LHV Group väikeakt- sionäridega on tehtud üldise hinnakirja alusel. Seotud osapooltega seoses pole kajastatud ebatõenäoliselt laekuvaid võlgasid või laenude allahindlusi. Seotud osapooltele antud laenud on väljastatud turutingimustel. Juhtkonnal ei olnud seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 tähtajalisi hoiuseid ning nõudmiseni hoiuste intressimäär vastab klientide üldisele hinnakirjale. Novembris 2018 saadud allutatud laenu intressimäär on 6,0%. Juunis 2019 saadud allutatud laenu intressimäär on 8,0%. Mais 2020 saadud allutatud laenu intressimäär on 9,5% ja septembris 2020 saadud allutatud laenu intres- simäär on 6% 2021. aastal on makstud emaettevõtte AS LHV Group ja tema tütarettevõtete juhtkonnale palka ja muid kompensat- sioone kogusummas 2101 tuhat eurot (2020: 1768 tuhat eurot), koos kõigi maksudega. Seisuga 31. detsember 2021 on kohustisena juhtkonna ees kajastatud detsembri töötasu- ja puhkusekohustis summas 107 tuhat eurot (31. detsember 2020: 91 tuhat eurot) (lisa 17). Grupil ei eksisteeri seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 juhatuse ega nõukogu liikmetega seotud pikaajalisi kohustisi (pensionikindlustusi, lahkumishü- vitisi jne). 2021. aastal maksti nõukogu liikmetele tasusid summas 114 tuhat eurot (2020: 116 tuhat eurot). Grupp on sõlminud juhatuse liikmetega lepingud, milles ei ole lepingute lõpetamisel ette nähtud lahkumishüvitisi. Lepinguga reguleerimata küsimustes toimuvate vaidluste korral on osapooled kokku leppinud lähtuda Eesti Vabariigi seadustes kehtestatud korrast. Juhatusele on kehtestatud aktsiaoptsioonide programm. 2021. aastal väljastati juhatuse liikmetele aktsiaoptsioone summas 1102 tuhat eurot (2020: 784 tuhat eurot). Kontohaldurina hoitavate seotud osapoolte varade kohta on informatsioon toodud lisas 21.

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 160 Leidmaks tavakasumit aktsia kohta, on emaettevõtte omanike osa puhaskasumist jagatud kaalutud keskmise aktsiate arvuga. LISA 24 Tava- ja lahustatud kasum aktsia kohta 2021 2020 Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum (sh lõpetatud tegevustelt; tuhandetes eurodes) 58 261 37 950 Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuhandetes) 29 230 28 728 Tavakasum aktsia kohta (eurodes) 1,99 1,32 Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud lahustatud kasumi aktsia kohta arvutamisel (tuhandetes) 29 967 29 404 Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes) 1,94 1,29 Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud nimetajana (tuhandetes) 2021 2020 Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv, mida on kasutatud nimetajana tavakasumi arvutamisel aktsia kohta 29 230 28 728 Korrigeerimine lahustatud kasumi arvutamisel aktsia kohta Aktsiaoptsioonid 737 676 Kaalutud keskmine lihtaktsiate ja potentsiaalsete lihtaktsiate arv, mida on kasutatud nimetajana lahustatud kasumi arvutamisel aktsia kohta 29 967 29 404 LISA 25 Tulumaksukulu Pank arvestab 14% ettemakstud tulumaksu. Ettemakstud ettevõtte tulumaks 2021. aastal oli 9338 tuhat eurot (2020: 4740 tuhat eurot). (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Ettemakstud ettevõtte tulumaks 9 338 4 740 Ettevõtte tulumaks 1 648 4 086 Tulumaksukulu kokku 10 986 8 826

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 161 LISA 26 Emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades konsolideeri- misgrupi emaettevõtte eraldiseisvad põhiaruanded. Emaettevõtte kasumi- ja muu koondkasumi aruanne (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Intressitulu 7 494 5 886 Intressikulu -7 829 -6 345 Neto intressikulu -335 -459 Saadud dividendid 10 400 7 059 Netotulu/-kulu investeeringutelt sidusettevõtetesse -26 0 Netokasum/-kahjum ﬁnantsvaradelt 10 374 7 059 Tegevuskulud -1 146 -858 Aruandeperioodi puhaskasum 8 893 5 742 Aruandeperioodi puhaskasum ja muu koondkasum 8 893 5 742 Emaettevõtte ﬁnantsseisundi aruanne (tuhandetes eurodes) Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Varad Nõuded pankadele ja investeerimisühingutele 16 941 11 240 Antud laenud 189 260 89 595 Muud nõuded ja varad 85 3 Investeeringud tütarettevõtetesse 142 496 118 028 Varad kokku 348 782 218 866 Kohustised Viitvõlad ja muud kohustised 55 146 Emiteeritud võlaväärtpaberid 100 026 0 Allutatud kohustised 110 378 101 603 Kohustised kokku 210 459 110 749 Omakapital Aktsiakapital 20 29 864 28 819 Ülekurss 20 97 361 71 468 Kohustuslik reservkapital 4 713 4 713 Muud reservid 4 685 3 409 Jaotamata kasum/akumuleeritud kahjum 1 700 -292 Omakapital kokku 138 323 108 117 Kohustised ja omakapital kokku 348 782 218 866

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 162 Emaettevõtte rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Rahavood äritegevusest Saadud intressid 7 494 5 886 Makstud intressid -7 829 -6 345 Makstud administratiiv- ja muud tegevuskulud -863 -714 Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust -1 198 -1 173 Korrigeerimised Aktsiaoptsioonidest tulenevad investeeringud tütarettevõtetesse -2 451 -1 810 Äritegevusega seotud varade ja kohustiste neto muutus: Muude nõuete muutus -347 11 Muude kohustiste muutus 2 406 2 037 Neto rahavoog äritegevusest -392 238 Rahavood investeerimistegevusest Antud laenud -140 000 -25 000 Laenude tagasimaksed 40 600 7 950 Kapitali tagasimaksed tütar- ja sidusettevõtetest 2 0 Kapitali sissemaksed ﬁnantsinvesteeringutesse -5 236 0 Kapitali sissemaksed tütar- ja sidusettevõtetesse -16 810 -16 200 Neto rahavoog investeerimistegevusest -121 444 -33 250 Rahavood ﬁnantseerimistegevusest Saadud allutatud laenud 139 755 50 000 Allutatud laenude tagasimaksed -40 000 -15 000 Aktsiakapitali sissemakse (sh ülekurss) 26 938 1 697 Saadud dividendid 10 400 7 059 Makstud dividendid -8 358 -5 406 Neto rahavoog ﬁnantseerimistegevusest 128 735 38 350 Raha ja raha ekvivalentide muutus 5 701 4 165 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 11 240 7 072 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 16 941 11 240

AS LHV GROUP Konsolideeritud aastaaruanne 2021 163 Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Saldo seisuga 01.01.2020 28 454 70 136 4 713 3 146 -2 353 104 096 Sissemakstud aktsiakapital 365 1 332 0 0 0 1 697 Makstud dividendid 0 0 0 0 -5 406 -5 406 Kantud kohustuslikku reservkapitali 0 0 0 0 0 0 Aktsiaoptsioonid 0 0 0 475 1 613 2 088 2020. aasta muu koondkasum 0 0 0 -212 5 742 5 530 Saldo seisuga 31.12.2020 28 819 71 468 4 713 3 409 -404 108 005 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste raamatupidamisväärtus 0 0 0 0 -116 634 -116 634 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 0 0 245 423 245 423 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2020 28 819 71 468 4 713 3 409 128 385 236 794 Saldo seisuga 01.01.2021 28 819 71 468 4 713 3 409 -404 108 005 Sissemakstud aktsiakapital 1 045 25 893 0 0 0 26 938 Makstud dividendid 0 0 0 0 -8 358 -8 358 Kantud kohustuslikku reservkapitali 0 0 0 0 0 0 Aktsiaoptsioonid 0 0 0 1 276 1 457 2 733 2021. aasta muu koondkasum 0 0 0 0 8 893 8 893 Saldo seisuga 31.12.2021 29 864 97 361 4 713 4 685 1 588 138 211 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste raamatupidamisväärtus 0 0 0 0 -135 842 -135 842 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 0 0 314 048 314 048 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2021 29 864 97 361 4 713 4 685 179 794 316 417 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on maksimaalne summa, mida võib Eesti seaduste järgi aktsionäridele välja maksta. Ülekurss Aktsiakapital Kohustuslik reservkapital Muud reservid Akumuleeritud kahjum / jaotamata kasum Kokku