529900785KF1K0EEW940
2020-12-31
529900785KF1K0EEW940
2019-12-31
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
529900785KF1K0EEW940
2020-01-01
2020-12-31
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
2019-12-31
529900785KF1K0EEW940
2020-01-01
529900785KF1K0EEW940
2018-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900785KF1K0EEW940
2018-12-31
ifrs-full:StatutoryReserveMember
529900785KF1K0EEW940
2018-12-31
ifrs-full:RevaluationSurplusMember
529900785KF1K0EEW940
2018-12-31
ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember
529900785KF1K0EEW940
2018-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900785KF1K0EEW940
2018-12-31
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:IssuedCapitalMember
ifrs-full:PreviouslyStatedMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:StatutoryReserveMember
ifrs-full:PreviouslyStatedMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:RevaluationSurplusMember
ifrs-full:PreviouslyStatedMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember
ifrs-full:PreviouslyStatedMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:RetainedEarningsMember
ifrs-full:PreviouslyStatedMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:PreviouslyStatedMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:IssuedCapitalMember
ifrs-full:IncreaseDecreaseDueToChangesInAccountingPolicyAndCorrectionsOfPriorPeriodErrorsMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:StatutoryReserveMember
ifrs-full:IncreaseDecreaseDueToChangesInAccountingPolicyAndCorrectionsOfPriorPeriodErrorsMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:RevaluationSurplusMember
ifrs-full:IncreaseDecreaseDueToChangesInAccountingPolicyAndCorrectionsOfPriorPeriodErrorsMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember
ifrs-full:IncreaseDecreaseDueToChangesInAccountingPolicyAndCorrectionsOfPriorPeriodErrorsMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:RetainedEarningsMember
ifrs-full:IncreaseDecreaseDueToChangesInAccountingPolicyAndCorrectionsOfPriorPeriodErrorsMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:IncreaseDecreaseDueToChangesInAccountingPolicyAndCorrectionsOfPriorPeriodErrorsMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:StatutoryReserveMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:RevaluationSurplusMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
2019-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
2019-12-31
ifrs-full:StatutoryReserveMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
2019-12-31
ifrs-full:RevaluationSurplusMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
2019-12-31
ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember
529900785KF1K0EEW940
2019-01-01
2019-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900785KF1K0EEW940
2019-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900785KF1K0EEW940
2019-12-31
ifrs-full:StatutoryReserveMember
529900785KF1K0EEW940
2019-12-31
ifrs-full:RevaluationSurplusMember
529900785KF1K0EEW940
2019-12-31
ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember
529900785KF1K0EEW940
2019-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900785KF1K0EEW940
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900785KF1K0EEW940
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:StatutoryReserveMember
529900785KF1K0EEW940
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:RevaluationSurplusMember
529900785KF1K0EEW940
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember
529900785KF1K0EEW940
2020-01-01
2020-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
529900785KF1K0EEW940
2020-12-31
ifrs-full:IssuedCapitalMember
529900785KF1K0EEW940
2020-12-31
ifrs-full:StatutoryReserveMember
529900785KF1K0EEW940
2020-12-31
ifrs-full:RevaluationSurplusMember
529900785KF1K0EEW940
2020-12-31
ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember
529900785KF1K0EEW940
2020-12-31
ifrs-full:RetainedEarningsMember
iso4217:EUR
iso4217:EUR
xbrli:shares
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
2
TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS
KONSOLIDEERITUD 2020. MAJANDUSAASTA ARUANNE
Tallinna Kaubamaja Grupp ASi (edaspidi „Tallinna Kaubamaja Grupp“ või „Grupp“) ettevõtjate peamised
tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus. 2020. aasta lõpus andis Tallinna Kaubamaja Grupp tööd üle 4 500
töötajale.
Juriidiline aadress:
Kaubamaja 1
10143 Tallinn
Eesti Vabariik
Äriregistrikood:
10223439
Telefon:
372 667 3300
E-post:
tkmgroup@kaubamaja.ee
Majandusaasta algus:
1.01.2020
Majandusaasta lõpp:
31.12.2020
Audiitor:
PricewaterhouseCoopers AS
Käesolev konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust.
Name of the reporting entity or other means of
identification
TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS
Explanation of change in name of reporting entity or other means of identification from end of preceding reporting period
TKMG did not change its name or means of identification during the last reporting period.
Domicile of entity
Republic of Estonia
Legal form of entity
AS
Country of incorporation
Republic of Estonia
Address of entity's registered office
Kaubamaja 1, 10143 Tallinn
Principal place of business
Kaubamaja 1, 10143 Tallinn
Description of nature of entity's operations and
principal activities
retail trade and provision of related services
Name of parent entity
OÜ NG Investeeringud
Name of ultimate parent of group
NG Kapital OÜ
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
3
TEGEVUSARUANNE
.......................................................................................................................
4
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
.........................................
40
JUHATAJA
KINNITUS
KONSOLIDEERITUD
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANDELE
...........................
40
KONSOLIDEERITUD
FINANTSSEISUNDI
ARUANNE
.......................................................................................
41
KONSOLIDEERITUD
KASUMI
JA
MUU
KOONDKASUMIARUANNE
..............................................................
42
KONSOLIDEERITUD
RAHAVOOGUDE
ARUANNE
.............................................................................................
43
KONSOLIDEERITUD
OMAKAPITALI
MUUTUSTE
ARUANNE
.........................................................................
44
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
............................
45
Lisa 1 Üldine informatsioon
.............................................................................................................................
45
Lisa 2 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
....................
45
Lisa 3 Raamatupidamisarvestust puudutavad olulised otsused ja hinnangud
.................................
59
Lisa 4 Finantsriskide juhtimine
......................................................................................................................
60
Lisa 5 Raha ja pangakontod
.............................................................................................................................
64
Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed
..........................................................................................................................
65
Lisa 7 Nõuded ostjate vastu
.............................................................................................................................
65
Lisa 8 Varud
..........................................................................................................................................................
65
Lisa 9 Tütarettevõtjad
........................................................................................................................................
66
Lisa 10 Sidusettevõtjad
.....................................................................................................................................
68
Lisa 11 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed
...............................................................................................
68
Lisa 12 Kinnisvarainvesteeringud
..................................................................................................................
68
Lisa 13 Materiaalne põhivara
..........................................................................................................................
70
Lisa 14 Immateriaalne põhivara
.....................................................................................................................
75
Lisa 15 Intressi kandvad võlakohustused
....................................................................................................
76
Lisa 16 Rendilepingud
.......................................................................................................................................
78
Lisa 17 Võlad ja ettemaksed
............................................................................................................................
79
Lisa 18 Maksud
....................................................................................................................................................
80
Lisa 19 Aktsiakapital
.........................................................................................................................................
80
Lisa 20 Segmendiaruandlus
............................................................................................................................
81
Lisa 21 Teenuste kulud
.....................................................................................................................................
84
Lisa 22 Tööjõukulud
...........................................................................................................................................
85
Lisa 23 Finantstulud ja -kulud
.........................................................................................................................
85
Lisa 24 Puhaskasum aktsia kohta
..................................................................................................................
85
Lisa 25 Laenude tagatised ja panditud varad
.............................................................................................
86
Lisa 26 Tehingud seotud osapooltega
..........................................................................................................
86
Lisa 27 Nõukogu ja juhatuse liikmete huvid
...............................................................................................
87
Lisa 28 Aktsionärid, kes omavad rohkem kui 5% Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiatest
......
88
Lisa 29 Tingimuslikud kohustused
................................................................................................................
88
Lisa 30 Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta
....................................................................................
89
SÕLTUMATU
VANDEAUDIITORI
ARUANNE
.......................................................................................................
93
KASUMI
JAOTAMISE
ETTEPANEK
.....................................................................................................................
100
JUHATAJA
JA
NÕUKOGU
ALLKIRJAD
2020.
MAJANDUSAASTA
ARUANDELE
.......................................
101
MÜÜGITULU
JAOTUS
VASTAVALT
EESTI
MAJANDUSE
TEGEVUSALADE
KLASSIFIKAATORILE
(EMTAK)
....................................................................................................................................................................
102
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
4
TEGEVUSARUANNE
Grupi tegevuse ülevaade
Tallinna Kaubamaja Grupp lühidalt
Tallinna Kaubamaja Grupp on suurim Eesti jaekaubandusettevõte. Meie
4 500
töötajat teenindavad kliente
112
kaupluses, kus
694 000
lojaalset klienti teeb
45
miljonit ostu aastas.
741,9
Miljonit eurot
Müügitulu
(2019: 717,2 miljonit eurot)
19,5
Miljonit eurot
Puhaskasum
(2019: 31,8 miljonit eurot)
48
Senti
Puhaskasum
aktsia kohta
(2019: 78 senti)
4 558
Aasta keskmine
Töötajate
arv
(2019: 4 273)
12%
1%
71%
1%
16%
Müügitulu 2020
Kaubamaja
Jalatsikaubandus
Supermarketid
Kinnisvara
Autokaubandus
3%
-13%
72%
41%
9%
Puhaskasum 2020
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
5
Grupi visioon
Grupi eesmärgiks on olla Eesti kaubanduse lipulaev ja Balti regiooni üks edukamatest börsiettevõtetest igas oma
tegutsemisvaldkonnas.
Grupi missioon
Grupi missiooniks on olla esimeseks valikuks oma klientidele, hinnatud tööandjaks töötajatele ja usaldusväärseks
investeerimisobjektiks aktsionäridele.
Grupi põhiväärtused
Ausus
Oleme avatud ja siirad ning ei moonuta tõde.
Hoolivus
Oleme sõbralikud ja abivalmid ning avatud lahendustele.
Usaldusväärsus
Peame kinni oma lubadustest ja kohalduvatest reeglitest.
Uuendusmeelne
Oleme avatud uuenduslikele ja kaasaegsetele ideedele, püüame olla alati ühe sammu võrra ees.
Keskkonnateadlikkus
Hoolime meid ümbritsevast keskkonnast ja kasutame kõiki ressursse võimalikult säästlikult.
Eetilisus ja õiguskuulekus
Grupi äritegevuse aluseks on põhimõte, et Grupi kõikides tegutsemisvaldkondades peetakse kinni
eetikanormidest. Grupp on kehtestanud Hea äritava, milles on koondatud ning kirjeldatud olulisemad põhimõtted,
millest oma tegevuses juhindutakse. Grupp lähtub oma tegevuses seadustest ja muudest kehtivatest õigusaktidest
ning vastaval tegutsemisalal kohalduvatest tavadest ja praktikast. Juhul, kui omavahelistes muudes kokkulepetes
sisaldub erinevusi kohalduvate õigustaktidega, juhindutakse oma tegevuses rangematest nõuetest. Grupp käitub
kogu oma tegevuses eetilisel, õiglasel ja professionaalsel viisil. Grupp toetab alati ja igakülgselt vaba ja ausat
konkurentsi, välistades vaba konkurentsi takistamise, piiramise ja kahjustamise. Grupp käitub kooskõlas
konkurentsieeskirjadega ning ei sõlmi ebaseaduslikke kokkuleppeid ega tegutse kellegagi kooskõlastatult viisil,
mis kahjustaks konkurentsi.
Konfidentsiaalsus ja siseteabe käitlemine
▪
Grupi töötajad ja koostööpartnerid on kohustatud hoidma konfidentsiaalset teavet turvaliselt ja salajasena
ega tohi neile teatavaks saanud siseteavet väärkasutada. Konfidentsiaalse teabena ehk ärisaladusena mõistab
Grupp teavet, mis
ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti
kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; teavet, millel on
kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja teavet mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest
lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
▪
Konkurentidega suheldes hoidub Grupp konfidentsiaalse sisuga teabe arutamisest ning ei kasuta
konkurentide ärisaladuste või muu konfidentsiaalse teabe teadasaamiseks lubamatuid vahendeid või võtteid.
▪
Grupp taunib korruptsiooni kõikides selle vormides.
▪
Grupi töötaja ei tohi kasutada oma töökohast tulenevat positsiooni isikliku kasu saamiseks Grupi, selle
koostööpartnerite, klientide või teiste töötajate arvel. Isikliku kasu saamiseks loetakse ka seda, kui kasu saab
töötaja lähisugulane või töötajaga lähedalt seotud juriidiline isik.
▪
Grupp, selle töötajad ja koostööpartnerid ei paku ega nõustu võtma vastu altkäemaksu ega muul kujul
meelehead, kui see on mõeldud ebaeetilisel viisil kellegi suunamiseks või mõjutamiseks midagi tegema või
tegemata jätma.
▪
Grupi töötaja käitub usaldusväärselt ning väldib olukordi, kus tema isiklikud huvid oleksid vastuolus Grupi
huvidega või kus töötaja ei saa tegutseda Grupi huvides.
▪
Grupi töötajal on kohustus viivitamatult teavitada oma otsest ülemust või vastutavat organit, kes mis tahes
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
6
viisil teostab järelevalvet tema tegevuse üle, olukorrast kus huvide konflikt on tekkinud või on oht, et see võib
tekkida.
▪
Grupi tegevus on läbipaistev ning vastab ühiskonnas kehtivale arusaamale avatusest ja aususest.
▪
Grupi töötajad ja koostööpartnerid annavad Grupile teada, kui nad kahtlustavad Grupi tegevuses eeskujuliku
äritegevuse põhimõtete rikkumist. Grupi töötajad teavitavad rikkumise kahtlusest oma otsest ülemust, Grupi
juhtkonda või vastavuskontrolli teostavat ja pädevat isikut.
Grupi struktuur
Grupi ettevõtjate peamised tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus.
Tallinna Kaubamaja Grupi juriidiline struktuur seisuga 31.12.2020:
Grupi tegevuses võib eristada järgmisi segmente:
▪
Supermarketid
▪
Kaubamajad
▪
Autokaubandus
▪
Jalatsikaubandus
▪
Kinnisvara
Supermarketite segmenti kuulub aruandeaasta lõpu seisuga 54 Selveri kauplust, 9 Selver ABC kauplust, 7
Comarketi kauplust, 2 Delice kauplust, Solarise toidupood,
e-Selver
ja rändpood ning kohvik, kogumüügipinnaga
114,5 tuhat m² ja keskusköök Kulinaaria OÜ.
Kaubamajad opereerivad kahte täismahus müügimaja Tallinna ja Tartu kesklinnas ning
e-poodi
pakkudes laia
valikut ilu- ja moetooteid. Kaubamaja segmendis raporteeritakse ka 7 kauplusega ja
e-poega
ilutoodete
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Selver
AS
100%
Kulinaaria OÜ
100%
Kaubamaja AS
100%
TKM Finants
100%
OÜ TKM Beauty
100%
OÜ TKM Beauty Eesti
100%
Viking Security
AS
100%
TKM Auto OÜ
100%
KIA Auto AS
100%
Viking Motors AS
100%
Forum
Auto SIA
100%
Verte Auto SIA
100%
UAB KIA Auto
100%
TKM King AS
100%
Tallinna Kaubamaja
Kinnisvara AS
100%
OÜ Tartu Kaubamaja
Kinnisvara
100%
SIA TKM Latvija
100%
TKM Lietuva UAB
100%
Rävala Parka AS
50%
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
7
kaubanduse (I.L.U. ja L’Occitane) ning turvasegmendi (Viking Security AS) näitajad.
Jalatsikaubanduse segmenti kuulub 23 ABC Kinga ja SHU jalatsikauplust ning
ABC Kinga e-pood
ja
SHU e-pood
.
Autokaubandussegment on sõltumatu diilervõrguga KIAde maaletooja Baltikumis, mis täiendavalt tegeleb
sõiduautode jaemüügiga kahes müügisalongis Tallinnas, kahes müügisalongis Riias ja ühes Vilniuses. Lisaks
KIAdele on valikus mitmed teised automargid, nagu Peugeot, Škoda ning Cadillac.
Kinnisvarasegment tegeleb Grupi omanduses oleva kinnisvara haldamise, hooldamise ja kaubanduspindade välja
üürimisega. Grupi Kinnisvara segmendi omanduses on Kaubamaja Tallinna müügimaja, Tartu Kaubamaja
keskus, Viimsi keskus, 3 automüügisalongi ning 19 Selveri hoonet, lisaks mitmed muud kinnistud.
Aruandeaastal toimunud muudatused
2020. aasta mais omandati 100% ABC Supermarkets AS-i aktsiatest, mis andis Selverile unikaalse võimaluse veel
paremini täita oma klientide ootusi, pakkudes klientidele veelgi kiiremat ja mugavamat poeskäiku lisanduvates
seni katmata asukohtades. Aruandeaasta lõpus sõlmis Viking Security AS kokkuleppe, millega omandab märtsis
2021 P. DUSSMANN EESTI Osaühingult tema turvateenuste ärivaldkonna Eestis koos sellesse kuuluvate varade
ja lepingutega.
Eesmärgiga korrastada Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete struktuuri, eraldada ilukaubanduses hulgi- ja
jaemüük eraldi ettevõtjatesse ning arendada jaekaubandust toetavaid finantsteenuseid, viidi 2020. aastal läbi
alljärgnevad grupi tütarettevõtjate restruktureerimised ja asutati kaks uut tütarühingut:
•
Juhtimise ühtlustamise ja sünergia suurendamise eesmärgil ühendati Grupi supermarketite tegevus läbi
ühinemise, mille käigus Selver AS (ühendav ühing) ühendas endasse oma maikuus omandatud 100 %-
lise tütarettevõtja ABC Supermarkets AS-i (ühendatav ühing). Ühinemine kanti äriregistrisse
01.10.2020. Ühinemise kandmise järgselt äriregistrisse viiakse järk-järgult Comarketi 16 kauplust üle
Selveri kaubamärgi alla.
•
Eesmärgiga muuta kosmeetika jaekaubandusega tegeleva OÜ TKM Beauty Eesti tegevus sõltumatuks
vastava valdkonna hulgikaubandusest (OÜ-st TKM Beauty), viidi läbi kahe-etapiline restruktureerimine,
mille tulemusel OÜ TKM Beauty Eesti 100%-lise osaluse omandas Tallinna Kaubamaja Grupp AS. Seni
omas Tallinna Kaubamaja Grupp AS kaudset osalust OÜ-s TKM Beauty Eesti. Restruktureerimise käigus
asutati vahe-etapina Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i 100%-line tütarettevõtja TKM Beauty Holding OÜ,
mis tänaseks on kustutatud äriregistrist.
•
Eesmärgiga pakkuda oma klientidele suuremat ostumugavust otsustati asuda arendama jaekaubandust
toetavaid finantsteenuseid. Grupp on otsustanud taotleda krediidiandja tegevusluba finantsteenuse
ärisuuna arendamiseks ning asutas Grupile 100 %-lise tütarettevõtja TKM Finants AS.
•
Jalatsikaubanduses hulgi- ja jaemüügi eraldamine ning TKM Hulgikaubandus OÜ asutamise protsessid
peatati ebakindla majanduskeskkonna tõttu.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
8
2020. aasta ülevaade
Aruandeaastal rängalt elukeskkonda mõjutanud tervisekriis pööras uude reaalsusesse kogu majanduskeskkonna
sundides ettevõtetel ellujäämiseks näitama erakorralist kohanemisvõimelisust. Keerulisel aastal saavutas Tallinna
Kaubamaja Grupp mitmekesisele äriprofiilile toetudes müügitulude kasvu ja säilitas suure osa oma kasumist.
Grupi äritegevuse põhiosa moodustav supermarketite segment kasvatas müügitulu ning kolm kõige olulisemat
jaesegmenti saavutasid nõudlikes oludes kasumi. Olulise pikalt planeeritud strateegilise sammuna omandas
Grupp kevadel varasema konkurendi ABC Supermarkets ASi koos 19 peamiselt väikeformaadis toidukauplusega.
Selle sammuga laiendas supermarketite segment oma tegevust seni katmata asukohtadesse ja kasvatas turuosa.
Aruandeaasta lõpul laiendas Grupp kaubamajade ärisegmendis raporteeritava turvaettevõtte Viking Security
tegevust sõlmides kokkulepped P. DUSSMANN EESTI OÜlt tema turvateenuste ärivaldkonna omandamiseks.
Erandlikul aastal pidid klientide ootustele vastamiseks plahvatuslikku mitmekordset teenindusvõimekuse kasvu
tõendama Grupi e-kanalid, mis nõudsid järsku ja paindlikku tööde ümberkorraldamist ning lisainvesteeringuid.
Kogu 2020. aastal arendustesse investeeritud 28,3 miljonist eurost kasutati oluline osa ka Kulinaaria uue
keskusköögi tootmiskompleksile, mille tipptasemel toidutehnoloogia ja tootmishoone detailsusteni läbimõeldud
tehnosüsteemide abil on võimalik toota keskkonnale oluliselt väiksema jalajäljega.
Tallinna Kaubamaja Grupi tähtsamad sündmused 2020. aastal ja kuni käesoleva aastaaruande avaldamiseni olid
järgmised:
▪
Mais omandas Selver AS 100% osaluse ABC Supermarkets AS-is. Selle tehinguga lisandus
supermarketite segmendile hea täiendusena peamiselt väikepoodide näol 19 kauplust.
▪
Juulis lansseeris Grupp püsiklientidele uue Partnerkaardi funktsionaalsuse Kuukaart, mille abil
saavad kliendid soovi korral Grupi jaekaubandusettevõtetes ühes kuus tehtud ostude eest tasuda
ühe arvega kord kuus.
▪
Septembris avati Tallinna Kaubamajas uue kontseptsiooniga Kodumaailm.
▪
Septembris avati klientidele Grupi jalatsisegmendi kaubandusbrändide ABC KING ja SHU e-poed.
▪
e-Selveri teenus laienes 12 Eesti maakonda 15st, olles sellega jätkuvalt suurima toidukaupade
sortimendi ning teeninduspiirkonnaga toidukaupade e-pood Eestis.
▪
Aruandeaastal renoveeris Selver täielikult Pärnus Suurejõe Selveri ning Mustakivi Selveri ning
laiendas müügipinda Haapsalus, Rannarootsi Selveris. Võrus asuv Selveri kauplus kolis edukalt
ümber uude asukohta Kagukeskuses.
▪
Autokaubanduse segmendis reorganiseeriti Tallinnas Tammsaare tee 51 asuv müügisalong lisaks
KIA-de müügisalongile ka Peugeot uueks kaasaegseks müügisalongiks ja teeninduskeskuseks,
samuti avati uus eraldiseisev kereremonditööde osakond.
▪
Grupi lojaalsusprogrammi Partnerkaardi klientide arv ületas 694 tuhande piiri hõlmates rohkem kui
poolt Eesti elanikest.
▪
Kaubamajal täitus 60. tegevusaasta.
▪
Selveril täitus 25. tegevusaasta.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
9
Äritegevuse riskid
Grupi äritegevusega seotud riskide juhtimine on oluline ja lahutamatu osa Grupi juhtimisest.
Riskijuhtimise eesmärgiks on optimaalse tasakaalu leidmine võimaliku kahju või saamata jäänud kasumi ja
riskide vähendamiseks kuluva ressursi vahel. Üldise põhimõttena eelistatakse reeglina riski ennetamist
riskisündmusele tagantjärgi reageerimisele.
Riski defineeritakse kui tulevikus toimuvat võimalikku sündmust või stsenaariumi, mis võib mõjutada Grupi ja/või
tema äriühingute eesmärkide saavutamist. Grupi võime identifitseerida, mõõta ja kontrollida erinevaid riske
omab olulist mõju Grupi kasumlikkusele. Riskijuhtimisel lähtutakse Grupis ühtsest metoodikast, mis reguleerib
riskide tuvastamist, hindamist, prioriseerimist ja käsitlemist.
Riskijuhtimise protsess:
Riskide tuvastamine ja hindamine
viiakse läbi iga-aastaselt kõikides
Grupi
äriühingutes.
Järelevalvet
riskijuhtimise
protsessi
üle
tervikuna
teostavad
äriühingute
nõukogu
ning
auditikomitee.
Auditikomitee nõustab ettevõtete
nõukogusid järelevalve teostamise
osas ja teeb vastavalt vajadusele
ettepanekuid
riskijuhtimise
protsessi osas. Nii auditikomitee
kui äriühingute nõukogu saavad
regulaarselt aruandlust mh riskide
sisu,
hinnangute
ja
maandamismeetmete osas.
Tegevjuhtkonnad
tuvastavad
ja
analüüsivad
riske,
koostavad
maandamisplaanid
ning
teevad
vajadusel ettepanekuid ressursside
eraldamiseks
oluliste
riskidega
tegelemiseks. Siseauditi osakond
koos tegevjuhtkondadega edendab riskiteadlikkust ja riskijuhtimise viimist protsesside ja töötajateni. Siseauditi
osakonna juhataja koordineerib riskijuhtimise tegevust ning raporteerib tulemustest regulaarselt auditikomiteele.
Põhiriskideks peame riske, millel on võimalik negatiivne lühi-või/ja pikaajaline mõju kontserni finantstulemusele,
mainele, ärimudelile ja strateegiale. Põhiriskide hindamisel on meile oluline, et kontserni riskid tuvastataks
nende varajases arengus ning lisataks olemasolevasse riskijuhtimise hindamisse, mõõtmisse ja järelevalvesse.
Põhiriskidena oleme klassifitseerinud järgmised riskid: majanduskeskkond, konkurents, kliimariskid, ettevõtte
tegevusest
tulenevad
riskid
ja
IT-riskid.
Majanduskeskkonna
riskide
all
hindame
turuolukorda,
makromajanduslike tegurite ja trendide muutusi. Suurimaks teguriks aastal 2020 osutus COVID-19, millel on
mõju kontsernile ka 2021 aastal.
Kontserni põhiriskide alla on lisandunud kliimariskid, mille puhul eraldame riskid, mis on seotud
kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga (nt seadusandlus, regulatsioonid, investeeringud) ja riskid, mis on
seotud otseste kliimamuutuste mõjudega (nt looduskatastroofid, elektrikatkestused, ebastabiilne olukord riigis).
Konkurentsi puhul on riskideks muutused turul, näiteks uute konkureerivate ettevõtete turule tulek, turueelistuste
muutus ja vähene investeering arendustegevusse. Ettevõtte tegevusest tulenevate riskide hulka arvestame riske,
mis tekivad seoses tööprotsessidega, juhtimisega ja prognoosidega. Lisaks on oluline pöörata tähelepanu
ohutusele, kvaliteedile ja tarneahelaga seotud riskidele. IT-riskide fookus on küberturvalisus, isikuandmete kaitse
ja lekete vältimine ning süsteemide tõrgeteta toimimine.
Allpool räägime lähemalt olulisematest riskidest.
Tuvastamine
ja analüüs
Hindamine
Seoste
tuvastamine
Prioriseeri-
mine
Käsitlemine
Pidev
monitoo-
ring ja
järelvalve
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
10
Majanduskeskkond
Jaekaubanduse areng on tihedalt seotud üldise majanduskasvu ja –keskkonnaga. Eesti majandus on suutnud
koroonamõjudele suhteliselt hästi vastu pidada. 2020. aasta III kvartalis kahanes Eesti sisemajanduse
koguprodukt võrreldes eelnenud aasta sama kvartaliga 1,9%, samal ajal kogu eurotsooni SKP vähenes 4,3%.
Suurim positiivne panus Eesti majandusse tuli III kvartalis finants- ja kindlustustegevusest, hästi läks energeetika
valdkonnal ning põllumajandusel. Negatiivse panuse majanduskasvu andis oodatult majutus ja toitlustus, samuti
kahanes kinnisvaraalane tegevus. Eratarbimises kasvasid kulutused toidukaupadele, kodusisustusele ja vabaaja
kaupadele, samuti suurenesid side- ja tervishoiukulud. Varasemast vähem kulutati rõivastele ja jalatsitele ning
transpordile. Analüütikute hinnangul jääb aastane majanduslangus Eestis 2020. aastal Euroopa väikseimaks
Eesti Panga hinnangul kahaneb 2020. aasta kokkuvõttes majandus 2,5%. Teenuste ja kaupade hinnad hakkasid
Eestis langema aprillis ja odavnesid aasta lõpuni. Kokku langesid hinnad 2020. aasta keskmisena 0,4%.
Tarbijahinnaindeksi languse olulisemaks teguriks Eestis oli kütusehindade langus, kus ülemaailmsetest
liikumispiirangutest tingitud nafta hinna langusele andis olulist lisahoogu diisliaktsiisi langus Eestis. Toidu ja
mittealkohoolsete jookide hinnad siiski kasvasid aasta kokkuvõttes 2,1%. Maailmaturul on viimastel kuudel
toiduainete hinnad liikunud kiirelt ülespoole ja see võib edaspidi kaasa tuua toiduainete hinnakasvu kiirenemise
ka Eestis. Riietuse ja jalatsite hindade langus aasta teises pooles kiirenes, aastaga kaubagrupp siiski kallines
0,1%. 2020. aasta kokkuvõttes kasvasid kõige kiiremini vaba ajaga seotud hinnad (3,4%). Statistikaameti
andmeil kasvas keskmine brutokuupalk aastatagusega võrreldes 2020. aasta III kvartalis 3,2%. 2020. aastal
oodatakse keskmise palga kasvuks Eesti Panga hinnangul 2,1%.
Jaekäibe
kogumaht
Eestis
2020.
aastal
kahanes
Statistikaameti
andmetel
jooksevhindades 4,3%. Kõige enam langes
mootorsõidukite, nende osade ja lisaseadmete
müük, mis kahanes kogu 2020. aasta vältel
ning
aasta
kokkuvõttes
langes
märkimisväärsed 20,2%. AMTELi andmetel
müüdi Eestis 2020. aasta kokkuvõttes 18 750
uut sõiduautot ehk 29,5% vähem kui 2019.
aastal. Kogu Balti autoturg kahanes 21%.
Jaemüügi kasv spetsialiseerumata kauplustes
(ülekaalus
toidukaubad)
oli
2020.
aasta
kokkuvõttes
4,4%.
Jaemüük
muudes
spetsialiseerimata kauplustes kahanes 8,1%.
Piirangute
tõttu
on
halvenenud
olukord
tööjõuturul juba alates aprillist tunduvalt
nõrgendanud tarbijate kindlustunnet.
Koroonaviiruse mõju
Enim avaldas Eesti ja maailma majanduskeskkonnale ning seeläbi Grupi majandustulemustele mõju COVID-19
viiruse levik. Viiruse leviku takistamise erinevaid meetmeid hakati Balti riikides suuremahuliselt rakendama
alates 2020. aasta märtsist ja need tõi kaasa järsud muudatused senises elukorralduses, majanduskeskkonnas
ning mõjutasid Grupi ettevõtete igapäevatööd.
Seoses viiruseohuga asus Grupp koheselt rakendama abinõusid nii oma klientide kui ka töötajate turvalisuse
tagamiseks. Grupi jaemüügiüksustes paigaldati klientide kaitsmiseks kaupluste sissepääsude juurde käte
desinfitseerimisvahendid ning nende kasutamise juhendid. Lisaks suunati liikumismärgiste ja hoiatusjoontega
inimesi kaupluses hoidma 2-meetrist vahet teiste kaupluse külastajatega, limiteeritud oli korraga kaupluses
viibivate inimeste arv. Turvatöötajad ning kaupluste töötajad juhendasid kliente ohutult oste sooritama, juhiseid
selleks
jagati
ka
siseraadios
ning
kauplusesisestel
digiekraanidel.
Kliente
julgustati
kasutama
iseteeninduskassasid, kus on tagatud klientide ohutu omavaheline kaugus. Kaupluste töötajate tervise kaitseks
paigaldati kassadesse kaitseklaasid ning kontaktsematele ametikohtadele jagati kaitsevisiirid ja -maskid. Tänu
tarvitusele võetud abinõudele suudeti ära hoida Grupi kaupluste töötajate hulgas suuremate haiguskollete teke.
Kaitsevahenditele ja ennetustegevusele kulus Grupil aruandeaastal ligikaudu 1 miljon eurot.
Viiruse leviku piiramiseks kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus märtsis välja eriolukorra ning alates 27. märtsist suleti
kaubanduskeskused. Sellest tulenevalt suleti külastajatele kõik Grupi jalatsikaubandussegmendi kauplused,
Kaubamaja segmendi tööstuskaupade maailmad ning I.L.U. kauplused. Samuti olid suletud Grupi
kinnisvarasegmendi poolt hallatavad Tartu Kaubamaja Keskus, Viimsi keskus ning Tallinna kesklinnas peamiselt
Jaekaubanduse kasv jooksevhindades ja Tallinna
Kaubamaja Grupp AS müügitulu kasv
1%
-16%
-2%
0%
-4.3%
7%
-6%
8%
4%
3.4%
I
II
III
IV
2020
Eesti
TKMG
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
11
Kaubamaja segmendi kasutuses olev ajalooline Kaubamaja hoone. Kaupluste sulgemine tõi kaasa Grupi e-
poodide populaarsuse plahvatusliku kasvu ning nende jõudlus ei suutnud järsu nõudluse kasvuga koheselt
sammu pidada. Siiski leiti kiirelt lahendusi e-poodide komplekteerimisvõimekuse parandamiseks. E-poodidesse
suunati suletud müügiüksuste töötajaid, samuti värvati ajutist lisatööjõudu. Kavandati kiireid ja efektiivsemaid
lahendusi tarnevõimekuse ning tehnilise suutlikkuse tõstmiseks. Vaatamata Grupi e-kanalite müügimahtude
märkimisväärsele kasvule ei kompenseerinud see füüsiliste müügimajade müükide langust Grupi
moekaubanduses.
Aruande avaldamise ajaks oli Eestis käivitunud vaktsineerimisprogramm, mis on jõudnud peamiste
riskirühmadeni ja mis vaktsineeritute hulga kasvuga lubab uskuda piirangute järkjärgulist leevenemist 2021.
aasta esimeses pooles.
Kokkuvõttes on olulise tähtsusega Grupi võimekus olukorraga kiiresti kohaneda ning paindlikult reageerida.
Grupp jälgib pidevalt muutuvaid ohuhinnanguid ning tegeleb jooksvalt viiruse mõjude analüüsiga. Hindame, et
viirusest tingitud majandusmuudatused ei avalda mõju Grupi jätkusuutlikkusele.
Äritegevuse hooajalisus
Grupi äritegevuses esineb teatavaid hooajalisi kõikumisi. Jaekaubandusele iseloomulikult on esimese kvartali
müügitulu ligikaudu 10% madalam ja neljanda kvartali müügitulu ligikaudu 10% kõrgem kvartalite keskmisest
müügitulust. Ajalooliselt mõjutab sesoonsus mõningal määral müügitulu neljandas kvartalis, mil müügitulu
moodustab ligikaudu 27% kogu aasta müügitulust.
Tavapäraselt on moekaubanduse hooajalisest allahindlusest tingituna nõrgema kasumiga aasta esimene kvartal.
Konkurents
Eesti jaekaubandusturg on kõrge konkurentsitihedusega. Selveri supermarketite segmenti on sisenemas uue
tulijana Saksa odavpoekett Lidl. Supermarketite turusegmendis on just Eestis kõigist Balti riikidest kõige tihedam
konkurents ja kõige madalamad juurdehindlused. See annab alust arvata, et uue konkurendi tulek mõjutab
paljusid turuosalisi, sest Lidl saab turuosa võita vaid teiste turuosaliste arvelt. Seejuures on täheldada klientide
jätkuvat eelistuste ja teadlikkuse tõusu kodumaise puhta toidukauba suhtes, mis loob potentsiaali Selveri
konkurentsivõimekuse hoidmiseks ning kasvatamiseks.
2020. aastal, mil e-poodide külastatavus plahvatuslikult kasvas, toimus hüppeline konkurentsi kasv ka e-poodide
turul. Koroonakriisi liikumispiirangud survestasid nii suuri kui väikeseid kaupmehi välja arendama või laiendama
e-poe müükide võimekust. Nii avas ka Grupp uued e-poed Grupi jalatsikaubandussegmendis. Samuti laiendas
Grupp Selver e-poe teeninduspiirkonda. Moekaubanduse e-poed konkureerivad globaalse turuga omades
kohaliku tarbija jaoks eeliseid neile paremini sobiva sortimendi, tarnekiiruse, teeninduskvaliteedi ja
usaldusväärsuse osas.
Isikuandmete kaitse
Grupp peab isikuandmete korrektset ja õiguspärast töötlemist oma tegevuse igas aspektis äärmiselt oluliseks
ning tegeleb isikuandmete töötlemise korrektsuse tagamisega igapäevaselt tehes seda läbi olemasolevate
süsteemide ja protsesside pideva kontrolli ja täiendamise ning vajadusel täiendavate kontrollmehhanismide
loomise. Grupi eesmärgiks on tagada klientide ja personali isikuandmete tõhus ja maksimaalne kaitse ning
isikuandmete töötlemise vastavus kehtivatele õigusaktidele. Grupp kasutab isikuandmete kogumisel, säilitamisel
ja töötlemisel asjakohaseid ja piisavaid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid, mis tagavad isikuandmete
järjepideva korrektse ja turvalise töötlemise.
Grupiülene andmekaitsespetsialist tegeleb regulaarselt Grupi ja tütarettevõtete teavitamise ja nõustamisega
seoses andmekaitse õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lisaks tegeleb andmekaitsespetsialist
isikuandmete kaitsega seotud küsimuste lahendamisega ning viib Grupi ettevõtete personali teadlikkuse
tõstmiseks regulaarselt läbi andmekaitsealaseid koolitusi koos jooksva põhjaliku juhendamisega.
Grupi peamiste finantsriskide kirjelduse ja selgitused leiab raamatupidamise aastaaruande lisast 4.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
12
Majandustulemused
miljonites, EUR
2016
2017
2018
2019
2020
Müügitulu
598
651
681
717
742
Müügitulu muutus
8%
9%
5%
5%
3%
Brutokasum
153
166
174
182
185
EBITDA
47
50
51
71
63
Ärikasum
32
37
37
40
28
Maksueelne kasum
31
36
37
38
24
Puhaskasum
26
30
30
32
19
Puhaskasumi muutus
17%
16%
2%
4%
-39%
Müügitulu töötaja kohta
0,147
0,156
0,159
0,168
0,163
Brutorentaablus
26%
26%
26%
25%
25%
EBITDA marginaal
8%
8%
7%
10%
9%
Opereerimisrentaablus
5%
6%
5%
6%
4%
Maksueelse kasumi marginaal
5%
6%
5%
5%
3%
Puhasrentaablus
4%
5%
4%
4%
3%
Omakapitali osakaal
52%
52%
55%
43%
37%
Omakapitali tootlus (ROE)
13%
14%
14%
14%
9%
Varade tootlus (ROA)
7%
8%
8%
7%
3%
Maksevõime kordaja
1,1
0,9
1,1
1,0
0,8
Võlakordaja
0,5
0,5
0,5
0,6
0,6
Varude käibekiirus
6,8
8,6
8,7
9,2
9,6
Keskmine töötajate arv
4 079
4 182
4 283
4 273
4 558
Brutokasum
= müügitulu – müüdud kaubad ja kasutatud materjalid ja teenused
Brutorentaablus
= brutokasum / müügitulu
EBITDA
= kasum enne finantstulusid ja -kulusid ning amortisatsiooni
EBITDA marginaal
= EBITDA / müügitulu * 100%
Opereerimisrentaablus
= ärikasum / müügitulu * 100%
Maksueelse kasumi marginaal
= maksueelne kasum / müügitulu * 100
Puhasrentaablus
= puhaskasum / müügitulu * 100%
Müügitulu töötaja kohta
= müügitulu / keskmine töötajate arv
Omakapitali osakaal
= omakapital / bilansimaht * 100%
Omakapitali tootlus (ROE)
= puhaskasum / keskmine omakapital * 100%
Varade tootlus (ROA)
= puhaskasum / keskmine varade maht * 100%
Varude käibekiirus (kordaja)
= müüdud kaubad ja kasutatud materjalid ja teenused / keskmised varud
Maksevõime kordaja
= käibevarad / lühiajalised kohustused
Võlakordaja
= kohustused kokku / bilansimaht
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
13
Tallinna Kaubamaja Grupi 2020. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 741,9 miljonit eurot, kasvades
võrreldes 2019. aasta tulemusega, mil müügitulu oli 717,2 miljonit eurot, 3,4%. Grupi 2020. aasta puhaskasum
oli 19,5 miljonit eurot, mis on aasta varasemaga võrreldes 38,6% madalam. Maksueelne kasum oli
kaheteistkümnel kuul 24,0 miljonit eurot, kahanedes varasema aastaga võrreldes 36,4%.
Soodsas majandusolustikus alanud 2020. aasta pöördus veebruaris ootamatult koroonakriisi tagajärjel keerulisi
väljakutseid pakkuvaks tegevusaastaks. Kevadel olid 1,5 kuuks suletud Grupi moe- ja ilukauplused. Suvel viirus
pisut taandus, kuid sügisel käivitus uus nakatumislaine. Sügisel jäid kauplused küll avatuks, kuid klientide
ostukäitumine oli võrreldes aasta varasemaga oluliselt muutunud. Poode külastati harvem, osteti korraga rohkem
ning ostukorvis olid olulised koduse eluga seotud kaubad. Grupi jaekaubandussegmentidele tähendas see
kesklinna kaupluste külastatavuse langust ning moekaupade ostude olulist vähenemist, millest annavad
tunnistust Kaubamaja ning jalatsikaubandussegmendi nõrgenenud tulemused. Teisalt suurenes oluliselt Grupi
e-poodide populaarsus, mille müügimahud kasvasid 2020. aastal mitmekordseks. Suurepärast müügikasvu
näitas supermarketite segment, mida toetasid kevadel ABC Supermarkets ASi omandamisega lisandunud
kauplused. Vaatamata langenud müügituludele suutis autokaubanduse segment oma tegevust optimeerides
saavutada neljandas kvartalis aasta varasemast parema kasumlikkuse. Moekaubanduse kriisiaegseks
võtmeküsimuseks oli vältida varude kuhjumist. Grupp alustas varude optimeerimisega kohe pandeemia alguses
ning lõpetas 2020. aasta optimaalse praegusele nõudlusele vastava varude mahuga. Aruandeaasta nõudis
ootamatuid ja kiireid ümberkorraldusi äritegevuses, samuti avaldasid kasumile mõju mitmed ühekordsed
sündmused või erakorralised kulud. Klientide ja töötajate turvatunde tagamiseks koroonaviiruse ajal kulus
erinevatele desinfitseerimis- ja kaitsevahenditele ligi 1 miljon eurot. Jalatsikaubanduse segmendis hinnati 0,5
miljoni euro ulatuses alla kaupluste soetamisel üles võetud ABC Kinga kaubamärgi väärtus. Kinnisvarasegmendis
mõjutas 2020. aasta kasumi võrdlustulemust 2019. aasta lõpus müüdud kinnistu ühekordne 3,8 miljoni euro
suurune müügitulu. Puhaskasumit vähendas 2,4 miljoni euro võrra IFRS 16 kohane rendilepingute arvestuslik
kahjum (2019. aastal oli vastav näitaja 1,5 miljonit eurot). Puhaskasumit kasvatas 2020. aastal 1,4 miljoni euro
ning tagasiulatuvalt ka 2019. aastal 0,6 miljoni euro suurune tulumaksu korrigeerimine seoses aruandeaastal
jõustunud IFRS standarditest tuleneva arvestuspõhimõtte muudatusega. Selle kohaselt asendatakse
kasumiaruandes Eestis siiani tavaks olnud tegelikult jaotatud kasumilt makstud tulumaks arvestuslikuga (vt lisad
1 ja 18).
Tallinna Kaubamaja Grupi varade maht 31. detsembri 2020 seisuga oli 597,3 miljonit eurot, kasvades võrreldes
2019. aasta lõpu seisuga IFRS 16 mõju kõrvale jättes 31,7 miljonit eurot ehk 7,5%. Grupi bilanssi mõjutas
aruandeaastal läbi viidud Grupi põhivara maade ja ehituste ümberhindlus, mille tulemusel kasvas Grupi
põhivarade väärtus 11,2 miljoni euro ulatuses. Sama summa lisandus omakapitali ümberhindluse reservidesse.
Aruandeperioodi lõpul oli püsikliente arv üle 694 tuhande kasvades aastaga 1,8%. Püsiklientide osatähtsus
kontserni käibes oli 86,7% (2019. aastal oli see 85,0%). Juulis lansseeris Grupp püsiklientidele uue
Partnerkaardi funktsionaalsuse Kuukaart, mille abil saavad kliendid soovi korral Grupi jaekaubandusettevõtetes
ühes kuus tehtud ostude eest tasuda ühe arvega kord kuus. Eriti mugav on Partner Kuukaardiga sooritada oste
Grupi e-poodides, kus ostu eest tasumisel saab klient jätta vahele mitu tülikat autoriseerimise etappi.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS müügitulu ja brutotulu 2016 – 2020 (miljon eur)
598.4
651.3
681.2
717.2
741.9
153.0
166.5
174.0
181.8
185.2
2016
2017
2018
2019
2020
Müügitulu
Brutokasum
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
14
Investeeringud
Grupp investeeris põhivara soetusse 2020. aastal 28,3 miljonit eurot (23,2 miljonit eurot 2019. aastal). Sealhulgas
27,5 miljonit eurot investeeriti materiaalsesse põhivarasse ning 0,8 miljonit eurot immateriaalsesse põhivarasse.
Supermarketite ärisegmendis tehti 2020. aastal investeeringuid 22,1 miljoni euro ulatuses (2019. aastal 12,0
miljoni euro ulatuses).
Jätkusid Selver AS tütarettevõtte Kulinaaria OÜ uue tootmishoone ehituse ja olemasoleva tootmishoone
renoveerimistööd, mille tulemusel kasvab tootmisvõimekus ligikaudu kaks korda ja toimub olemasoleva
seadmepargi täielik uuendamine. Laienemise ja tootmismahtude kasvatamise käigus võetakse fookusesse
tootearendus nii uutes kui ka juba sortimendis olevates toidukategooriates. Aprillis valminud uues tootmishoones
kasutusele võetud tootmisliinid ja seadmed on loonud tootearendusprotsessiks soodsad eeldused. Kulinaaria
uued seadmed annavad kasvupotentsiaali ka kondiitri- ja magustoidusortimendile. Lisaks tootmisvõimaluste
laiendamisele on investeeritud ka pakendamisliinidesse, mis toetab Selveri Köögi toodete omanäoliseks
kujunemist, mis omakorda teeb tarbijale ostuotsuse tegemise selgemaks ja tooted üksteisest lihtsamini
eristatavaks. Kulinaaria vana tehasehoone renoveerimistööd saavad valmis 2021. aasta alguses, siis jätkab
Kulinaaria oma tegevust mõlemas tootmishoones korraga.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
15
Aruandeaastal renoveeris Selver põhjalikult Suurejõe Selveri Pärnus ja Merimetsa ning Mustakivi Selverid
Tallinnas. Kauplused olid renoveerimistööde ajal klientidele suletud. Laiendatud on müügipinda Haapsalus,
Rannarootsi Selveris. Võrus kolis Selver uuele pinnale Kagukeskusesse. Juulis avas Selver uue kaupluse
Saaremaal, WOW keskuses. Kriisiolukorrast tulenevalt oli ajutiselt suletud Sepapaja Selver ning Puhvet Kadaka
Selveris. Kiirelt kasvatati e-Selveri komplekteerimise ning klientidele kaupade kojuveo mahte. 2020. aasta lõpuks
hõlmas e-Selveri teeninduspiirkond kogu Harju ja Tartumaa, Hiiumaa, Saaremaa, Järvamaa, Raplamaa,
Läänemaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ning suure osa Pärnumaast ning Läänemaast.
Selveri e-kaubanduse käibemaht kasvas aastaga ca 2,5 kordseks. Lisaks piirkonnalaiendustele tutvustasime
aruandeaastal ka lahendust, millega klient saab e-Selverist tellitud tellimust kaardil jälgida. Koroona-aastaga
muutus täielikult e-Selveri tellimuste komplekteerimise ideoloogia. Seni tehti seda ühes e-Selveri
komplekteerimiskeskuses, aastaga lisandus üle Eesti 13 Selveri kauplust, kus kaupu kohapeal komplekteeritakse
ja laiali veetakse.
Kaubamaja ärisegmendis tehti investeeringuid 2,9 miljoni euro ulatuses (1,6 miljonit eurot 2019. aastal). Lisaks
müügimajade uuendustele ja sisustuse ning arvutustehnika kaasajastamisele investeeriti Kaubamajade
segmendis kajastatava Viking Security AS rahaveoturule sisenemise tarbeks soomustatud sularahasõidukitesse.
Autosegmendi investeeringute maksumuseks 2020. aastal oli 1,8 miljonit eurot (1,5 miljonit eurot 2019. aastal),
mille raames reorganiseeriti Tallinnas asuv müügisalong Peugeot uueks kaasaegseks müügisalongiks ja
teeninduskeskuseks ning avati uus eraldiseisev kereremonditööde osakond.
Kinnisvara ärisegmendi investeeringute maksumuseks oli 0,8 miljonit eurot (6,0 miljonit eurot 2019. aastal).
Ärisegmendid
miljonites, EUR
2019
2020
%
Müügitulu
717,2
741,9
3,4%
Supermarketid
469,4
524,4
11,7%
Kaubamaja
102,8
88,1
-14,3%
Autokaubandus
130,4
117,6
-9,8%
Jalatsikaubandus
8,9
6,7
-24,4%
Kinnisvara
5,8
5,1
-11,2%
EBITDA
71,2
63,1
-11,3%
Supermarketid
24,6
25,1
1,8%
Kaubamaja
5,9
3,3
-43,6%
Autokaubandus
4,8
3,1
-35,9%
Jalatsikaubandus
-0,6
-1,3
134,3%
Kinnisvara
19,4
14,5
-25,4%
IFRS 16
17,0
18,5
8,9%
Puhaskasum
31,8
19,5
-38,6%
Supermarketid
16,0
14,0
-12,4%
Kaubamaja
2,9
0,6
-81,0%
Autokaubandus
3,3
1,8
-46,0%
Jalatsikaubandus
-1,2
-2,5
111,4%
Kinnisvara
12,2
8,0
-34,1%
IFRS 16
-1,5
-2,4
62,4%
Supermarketid
Supermarketite ärisegmendi 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 524,4 miljonit eurot, kasvades aasta
varasema perioodiga 11,7%. Arvestamata lisandunud ABC Supermarketi kauplusi, kujunes segmendi
aastakasvuks 5,0%. Kuu keskmine kaupade müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 2020. aastal 0,39 tuhat
eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 3,2%. Võrreldavate kaupluste 2020. aasta kaupade müügitulu
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
16
müügipinna ruutmeetri kohta oli 0,40 tuhat eurot, kasvades aasta varasemaga võrreldes 5,2%. Kauplustest tehti
2020. aastal 40,8 miljonit ostu, mis oli baasaastast 1,1% kõrgem.
2020. aasta konsolideeritud maksueelne kasum oli 15,5 miljonit eurot, kahanedes võrrelduna eelmise aastaga
2,5 miljonit eurot; puhaskasum oli 14,0 miljonit eurot, kahanedes võrrelduna eelmise aastaga 2,0 miljonit eurot.
Alates 1. juunist sisaldavad supermarketi segmendi tulemused kevadise ostutehingu käigus omandatud ABC
Supermarketsi tulemusi. Kasumi kujunemisele on mõju avaldanud müügitulu kasv, igapäevaste protsesside
efektiivistamiseks tehtud investeeringud ja soojemalt alanud talv, mis on toonud säästu halduskuludesse. I
kvartalis laienes SelveEkspressi teenus kõikidesse sel hetkel avatud olnud Selveritesse, mis avaldas positiivset
mõju tööjõuefektiivsusele. Majandustulemustele on olulise jälje jätnud COVID-19 viirusest tingitud kevadel
kehtestatud eriolukord ning aasta viimastel kuudel Valitsuse poolt kehtestatud piirangud, mis suurendasid
oluliselt ettevõtte kulutusi isikukaitsevahenditele ja kujundasid ümber klientide ostukäitumist ning
tarbimisharjumusi. Viiruse levik on hüppeliselt suurendanud nõudlust e-kaubanduse valdkonnas. 2020. aasta
tulemusi mõjutavad ka ABC Supermarketsi ostutehinguga seotud ühekordsed kulud ning kaupluste
renoveerimiseks tehtud ühekordsed kulutused.
Kaubamajad
Kaubamajade ärisegmendi 2020. aasta müügitulu oli 88,1 miljonit eurot, jäädes eelnenud aastale alla 14,3%.
Kaubamajade 12 kuu keskmine müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 0,3 tuhat eurot kuus, mis on 17,3%
madalam kui eelnenud aasta samal perioodil. Kaubamajade 2020. aasta maksueelne kasum oli 1,0 miljonit
eurot, mis oli aastatagusest tulemusest madalam 70,9%.
Kaubamajade 2020. aasta müügitulemust mõjutas esimeses kvartalis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt pandeemia
tõttu välja kuulutatud eriolukord, mille tagajärjel langesid märtsi keskpaigast Kaubamaja külastajate arvud. 27.
märtsil suleti Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusel kõik kaubanduskeskused ning ka Kaubamaja sulges kõik
tööstuskaupade maailmad nii Tallinnas kui ka Tartus. Avatuks jäid ainult Toidumaailmad. Kaubamajad taasavati
täies ulatuses 11. mail. Aasta lõpukuudel, mil Eestisse jõudis koroonaviiruse teine laine, jäid kaubanduskeskused
küll avatuks, kuid sisenejate arvud langesid märkimisväärselt.
Viiruse levik on oluliselt muutnud klientide ostukäitumist. Veelgi enam hinnatakse kvaliteeti ning otsitakse ja
ostetakse just selliseid tooteid. Moekaupade oste tehes oldi kriisitingimustes tagasihoidlikumad, kuid
kodukaubad on olnud väga populaarsed. Sügisel avati Tallinna müügimajas uue kontseptsiooniga Kodumaailm
ning see on müüke täiendavalt positiivselt mõjutanud. 2020. aastal oli Kodumaailma müügikäive viimase 10
aasta parim. Hästi õnnestus Ilumaailma sügisene Ilu Aeg kampaania, mis oli viimaste aastate edukaim. Samas
on Kaubamaja kesklinna asukoha tõttu tuntavalt mõjutatud turistide arvu olulisest langusest ning kesklinna
kontorites töötavate inimeste ja kesklinna üldise külastatavuse vähenemisest eriti just suveperioodil, mis
omakorda mõjutas negatiivselt 2020. aasta müügitulemust. Kaubamaja e-pood kasvas aastaga üle kahe korra,
kuid see ei ole kompenseerinud füüsiliste müügimajade müükide langust.
I.L.U. kosmeetikakauplusi opereeriva OÜ TKM Beauty Eesti 2020.aasta müügitulu oli 5,0 miljonit eurot, kasvades
2019. aastaga võrreldes 0,7%. 2020. aasta kasum oli 0,1 miljonit eurot, mis oli 2019. aasta tulemusest parem
0,2 miljoni euro võrra. 2020. aasta märksõnadeks olid sortimendiuuendused, e-poe müügi- ja
teenindusprotsesside
arendamine
ja
aktiivne
digiturundus.
COVID-19
kriis
mõjutas
negatiivselt
kaubanduskeskustes asuvate poodide kliendivoogu ning müügitulemusi, kuid tänu e-poe märkimisväärsele
kasvule lõpetati aasta ootuspäraste tulemustega.
Kaubamajade segmendis raporteeritud Viking Security AS on turuosalt kolmas turvaettevõte Eestis.
Tegevusvaldkondadeks on turvalahenduste loomine, turvasüsteemide projekteerimine, ehitus ja hooldus,
mehitatud ja tehnilise valve teenused, sularahavedu, tuleohutusteenused ja inventeerimisteenused. 2020.aasta
müügitulu oli 12,3 miljonit eurot, kasvades 2019. aastaga võrreldes 28,0%. Aruandeaasta lõpus omandas Viking
Security AS kokkuleppe turvateenuste ärivaldkonna omandamiseks Dussmann Eesti OÜlt märtsis 2021.
Autokaubandus
Autokaubandussegmendi 2020. aasta müügitulu oli 117,6 miljonit eurot, mis oli 9,8% madalam eelnenud aasta
müügitulust. Sealhulgas vähenes KIAde müügitulu 31,1%. Aasta jooksul müüdi kokku 4 846 uut sõidukit.
Segmendi 2020. aasta puhaskasum oli 1,8 miljonit eurot, olles 1,5 miljoni euro võrra väiksem aasta varasemast
kasumist. Segmendi 2020. aasta maksueelne kasum oli 2,2 miljonit eurot, jäädes 2019. aasta kasumist 1,9
miljoni euro võrra väiksemaks.
Autotootjate tarneahela katkestused takistasid uute sõidukite tarnimist, mille tulemusel Grupi autosegmendi
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
17
müügitulud aasta lõpukuudel langesid. Müüki aitas vähesel määral säilitada laoseis, mis aga on olnud läbi terve
2020. aasta tavapärasemast madalamal tasemel. Autosegmendi tulemust aitas parandada järelteenindus ehk
sõidukite hooldus ja remont, kus käive kasvas. Lõplikult said valmis ja käivitusid 2020. aasta jooksul tehtud
investeeringud ning muudatused. Tallinnas Tammsaare tee 51 asuv müügisalong reorganiseeriti Peugeot uueks
kaasaegseks müügisalongiks ja teeninduskeskuseks, samuti avati uus eraldiseisev kereremonditööde osakond.
Õnnestumisena saab veel välja tuua, et Škoda sõidukite äri Riias oli aasta lõpuks käivitunud vastavalt meie
plaanidele ja seda vaatamata keerulisele aastale. 2021. aastal loodavad tehased ja maaletoojad autotarned
taastada.
Jalatsikaubandus
2020. aasta müügitulu jalatsikaubanduse segmendis oli 6,7 miljonit eurot, vähenedes eelmise aastaga võrreldes
24,4%. Segmendi 2020. aasta kahjum oli 2,5 miljonit eurot, mis ületas eelnenud aasta kahjumit 1,3 miljoni
euroga. Tulemust mõjutas 0,5 miljoni euro ulatuses ABC Kinga kaubamärgi väärtuse allahindlus. 2020. aasta
tulemusi mõjutas oluliselt koroonakriis ja sellega seotud oluliselt langenud kliendivoog kaubanduskeskustes ning
üldine vähenenud huvi moekaupade vastu. Samuti mõjutasid 2020 aasta tulemusi aasta alguses tehtud
tavapärasest suuremad allahindlused, mille eesmärgiks oli varude struktuuri parandamine. Septembris suleti
Haapsalu SHU kauplus, Jõhvi SHU koliti perspektiivsemale asukohale. Arvestades tarbijakäitumise muutuseid ja
e-kaubanduse arengut arendati välja ABC KING ja SHU e-poed, mis avanesid klientidele septembri keskel.
Kinnisvarad
Kinnisvarade segmendi 2020. aasta grupiväline müügitulu oli 5,1 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelnenud
aastaga võrreldes 11,2%. Kinnisvarade segmendi 2020. aasta maksueelseks kasumiks kujunes 10,1 miljonit
eurot. Kasum langes võrdlusperioodiga 31,0%. Peamine kasumi vähenemise põhjus on võrdlusandmetes
kajastuv 2019. aasta lõpus Tallinnas müüdud elukondliku kinnisvara arendamist võimaldava kinnistu ühekordne
müügitulu.
Kinnisvarade segmendi I poolaasta grupiväline müügitulu vähenes 19% tingituna Vabariigi Valitsuse poolt välja
kuulutatud eriolukorrast ning ligi 1,5 kuu pikkusest kaupluste sulgemisperioodist kaubanduskeskustes. II
poolaastal müügitulu taastus ja grupiväline müügitulu vähenes vaid 3%. Vastutustundliku ja hooliva
üürileandjana on segment olnud üürisuhetes paindlik. Suuremal määral mõjutas liikumisvabaduse piirangu
periood Tartu Kaubamaja keskust, kus keskuse külastatavus langes aasta lõikes 27%. Viimsi Keskusele oli
eriolukorra mõju lühiajaline ja aasta lõikes vähenes külastatavus alla 10%. Keskuste hea toimetuleku taga on
viiruse leviku takistamise meetmete kiire rakendamine. Segmendisiseselt parandas oma tulemust Läti
kinnisvaraettevõte, mis rendib Grupi autosegmendile 2019. aasta lõpus Riias valminud Ida-Euroopa
kaasaegseimat Škoda täisfunktsionaalset esindussalongi ja kasutatud autode müügisalongi. Aasta lõpus toimus
iga-aastane kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamine, mis segmendi kasumile märkimisväärset
mõju ei avaldanud.
Koroonaepideemia mõjutab kaubanduskeskuste üürnike tulemusi veel ka 2021. aasta esimeses pooles.
Tulenevalt epideemia majandusliku mõju määramatusest korrigeeritakse jooksvalt tulevaste arendustööde
mahtu ja ajakava.
2021. aasta strateegilised suunad
Ettevõtte edukuse võtmeks on paindlikkus ja klientide soovidega kaasas käimine. 2021. aastal on plaanis
mitmeid Grupi pikaajalise strateegia osaks olevaid arendusi, kus klientide ootuste täitmise ja protsesside
efektiivistamise kõrval pöörame järjest enam tähelepanu vastutustundlikkusele ning ökoloogilise jalajälje
vähendamisele.
2020. aastal mitmekordistus Grupi e-poodide tellimuste maht ning nende täitmine nõudis kiireid ja radikaalseid
ümberkorraldusi nii korjeprotsessides kui kaupade kliendini toimetamisel. Toidukaupu müüva supermarketite
segmendi online tellimuste teeninduspiirkond laienes 12 Eesti maakonda 15-st. Katmata osa Eestist hõlmab veel
Võru-, Valga-, Viljandimaad ning osa Pärnu- ja Läänemaast. 2021. aasta eesmärkides on jõuda e-Selveri
kojuveoga kõigi Eesti elanikeni. Klientide tellimuste täitmise kiirendamiseks ning e-poodide töökindluse
tagamiseks on 2021. aastal kavas uuendada e-kaubanduse tarkvaraplatvormi, mis avab lisaks mitmeid olulisi
uusi arendusvõimalusi.
Supermarketite segmendil on 2021. aastal kavas renoveerida kuni 4 ja neist laiendada kuni 2 Selveri kauplust,
kus müügipindade uuendamise käigus vahetatakse uute ja energiaefektiivsemate vastu välja jahutus- ja
külmasüsteemid, valgustus ning ventilatsiooni- ja kütteseadmed. Kaardistame uusi atraktiivseid asukohti
võimalike uute kaupluste avamiseks.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
18
2020. aasta sügisel algas kevadel soetatud Comarketi kaupluste uuele kontseptsioonile üleviimine. Sündis uus
väikepoekontseptsioon – Selver ABC, mis tähistab super- ja hüpermarketitest väiksema sortimendiga, kuid
kliendile olulise valikuga toidu- ja esmatarbekaupu pakkuvat väikekauplust. Kaupluste kontseptsiooni keskmes
on kliendilähedane asukoht koos kiire ja mugava ostukogemusega, mis hõlmab värsket valikut ning asjatundlikku
teenindust. Projekti lõpptähtajaks on 2021. aasta märtsi algus, mis ajaks on kõik Comarketid muudetud Selver
ABC kauplusteks ning Delice’i toidupoodides üle mindud Selveri süsteemidele. Kõigis lisandunud kauplustes
kehtib selleks ajaks ka Tallina Kaubamaja Grupi lojaalsusprogramm Partnerkaart.
Tallinnas on lõppfaasis Selveri Köögina tuntud Kulinaaria keskusköögi tootmishoone ehitustööd. Kulinaaria uue
tootmishoone lõplik valmimine ning keskusköögi äritarkvara täismahus tööle rakendumine on kavandatud 2021.
aasta esimesse kvartalisse. Uue tootmiskompleksi pindala on ligi 8000 ruutmeetrit. Tootmise laienedes on
oodata uusi tooteid valmistoidu kategoorias eestlaste armastatud kaubamärgi Selveri Köök alla ja uusi põnevaid
kondiitritooteid Van Kook kaubamärgi alla. 2020. aastal uuendusliku küpsisetaigna tootega relansseeritud Van
Kook kaubamärk ja uue brändi tooteportfelli arendamine avab võimalused uute turgude hõivamiseks. Selveri
Köögi kaubamärgi all tuuakse müüki funktsionaalsed valmistoidud, mis on välja töötatud koostöös Toidu- ja
Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastega. Uued tooted kannavad lisandväärtust, mis seisneb
vitamiinide ja mineraalainete märkimisväärses koguses, mis omakorda annab aluse toote nimetamiseks tervist
toetava funktsiooniga tooteks.
E-kaubanduse, kaupluseketi ning klientide poolt armastatud omamärgi valmistoodete arendamine ja lai
eestimaine kaubavalik annab kindlama toetuspunkti konkurentsis püsimiseks uue konkurendi sisenemisel
supermarketite segmenti.
Grupi autokaubanduse segment on sektori langusele hästi vastu pidanud ning vaatamata suurtele
müügilangustele suutnud teenida kasumit. 2021. aastal jätkatakse tehtud investeeringute äriplaanide järgse
käivitamisega. Samuti on fookuses klienditeeninduse taseme jätkuv tõstmine ning vastutustundliku ettevõtluse
edendamine.
Kaubamaja Tallinna uue müügimaja edukast arhitektuurivõistluse läbiviimisest on möödas üle kolme aasta, kuid
ehituslikult
on
võimalik
kvartali
hoonestamisega
alustada
pärast
Tallinna
linna
poolt
vajalike
projekteerimistingimuste väljastamist, mistõttu Kaubamaja uue hoone ehitustööde algus on veel lahtine. 2021.
aastal seisavad Kaubamajal ees olulised investeeringud Viru Keskuse pindadel asuvates müügimaailmades. 2021.
aasta sügisesse on planeerinud arendusi nii Toidu-, Ilu- kui ka Naistemaailma.
Viking Security 2021. aasta eesmärkideks on laiendada tegevust kõigis tänastes ärisuundades. Olulisel kohal on
aruandeaasta lõpus ostetud Dussmann Eesti turvateenuste osa integreerimine. Kasvupotentsiaali nähakse nii
tehnilise kui mehitatud valve osas, aga ka sularahaveo ja inventeerimisteenuste äriliinides. Jätkatakse valve-,
läbipääsu- ja videojälgimissüsteemide projekteerimist, ehitust ja hooldust.
I.L.U. kosmeetikakaupluste 2021. aasta eesmärgiks on füüsiliste kaupluste sortimendi laiendused, samuti
investeeringud ja protsessiuuendused e-poe efektiivsemaks toimimiseks, et realiseerida e-kanali potentsiaalne
müügikasv.
ABC KING ja SHU 2021 põhieesmärk on kasumlikkuse kasvatamine läbi kaupluste võrgu optimeerimise ning
vastavatud e-poodide edukas käivitamine läbi tulemusliku digiturunduse.
Grupi ettevõtteid ühendav lojaalsusprogramm Partnerkaart keskendub 2021. aastal jaekaubandust toetavate
finantsteenuste arendamisele ning füüsilist kliendikaarti asendavate digilahenduste loomisele.
Aastaid jätkusuutlikkuse teemasid tähtsaks pidanud Grupp alustas 2020. aastal põhjaliku jätkusuutlikkuse
strateegia loomist, mis keskendub nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste eesmärkide püstitamisele. 2021 aasta
põhisuundadeks on Grupi keskkonnamõju kaardistamine, Grupi jätkusuutlikkuse fookusteemade lõplik
fikseerimine ning ÜRO Kestliku Arengu Eesmärgid (United Nation Sustainable Development Goals) kasutusele
võtmine. Üheks suurimaks ülesandeks jääb pikaajalise süsiniku jalajälje vähendamise plaani koostamine,
protsess, mille jaoks soovime võtta kasutusele teaduspõhised eesmärgid ning mille täitmist kontrollib kolmas
osapool. Oma tegevuses arvestame Euroopa Liidu ja Eesti riigi kliimakava ning soovime anda oma panuse
süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuks. Läbi aastate on ettevõtted teinud suuri investeeringuid energia-
ja ressursisäästlikkuse tõstmiseks ning seeläbi on suudetud vähendada nii kulusid kui ka negatiivset jalajälge.
Võttes kasutusele Kasvuhoonegaaside Protokolli (Greehouse Gas Protocol) metoodika, mõõtsime aastal 2020 ära
kontserni süsinikujalajälje, mis tekib ettevõtetes transpordist (skoop 1) ja elektri- ja soojusenergiast ning
jahutusest (skoop 2) ning plaanime süsiniku jalajälge mõõta ja kajastada aastaaruannetes ka edaspidi. Lisaks
eelmainitule, on Grupile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt määratud energiaauditi kohustus,
mille teostame 2021 aasta jooksul ja mille käigus kaardistatakse Grupi energiatarbimine ning säästupotentsiaal.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
19
Aktsia
Väärtpaberi informatsioon
ISIN
EE0000001105
Väärtpaberi lühinimi
TKM1T
Nominaal
0,40 EUR
Emiteeritud väärtpabereid
40 729 200
Noteeritud väärtpabereid
40 729 200
Noteerimise kuupäev
06.09.1996
Tallinna Kaubamaja Grupi aktsia on noteeritud Tallinna Börsil 06. septembrist 1996 ja põhinimekirjas alates 19.
augustist 1997. Emiteeritud on 40 729,2 tuhat ühte liiki nimelist lihtaktsiat nominaalväärtusega 0,40 eurot.
Lihtaktsia omanikel on õigus osaleda kasumijaotuses. Iga lihtaktsia annab ühe hääle Tallinna Kaubamaja Grupi
üldkoosolekul. Aktsiad on vabalt võõrandatavad, põhikirjakohaseid piiranguid ei ole, samuti ei ole ettevõtte ja
aktsionäride vahel väärtpaberite võõrandamise piiranguid. Aktsionäride omavahelistes lepingutes sätestatud
väärtpaberite võõrandamise piiranguid ei ole teada. Otsest olulist osalust omab NG Investeeringud OÜ. Spetsiifilisi
kontrolliõigusi andvaid väärtpabereid ei ole emiteeritud.
Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liikmetel ei ole õigust Tallinna Kaubamaja Grupi aktsiaid emiteerida ja tagasi
osta. Samuti ei ole ettevõttel juhatuse ega töötajatega kokkuleppeid, milles sätestataks hüvitised seoses
Väärtpaberituru seaduse 19' peatükis sätestatud ülevõtmisega.
Dividendipoliitika
Grupp on eelnevatel aastatel järjepidevalt maksnud aktsionäridele dividende. Kutses aktsionäride
üldkoosolekule, mis avaldati 25.02.2020, tegi juhatus ettepaneku maksta dividende 29,7 miljonit eurot ehk 0,73
eurot aktsia kohta. Aktsionäride üldkoosolek kiitis ettepaneku heaks. Väljamakstavate dividendide määramisel
on seni arvestatud eelkõige:
▪
Grupi jätkusuutlikkuse ja arengu tagamiseks vajaliku optimaalse kapitali struktuuriga;
▪
Väärtpaberituru üldise kapitali-tootlusega;
▪
Tuumikaktsionäride dividendi-ootustega.
Grupil oli 31.12.2020 seisuga 12 992 aktsionäri ning aktsiad jagunesid:
Omanike struktuur
Aktsionäride
arv
Aktsionäride
osakaal%
Aktsiate osa-
kaal%
Häälte
osakaal
Eraisikud
11 826
91,0%
15,0%
15,0%
Eesti ettevõtted
1 102
8,5%
4,6%
4,6%
Välismaised finantsasutused
46
0,4%
6,5%
6,5%
Eesti finantsasutused
14
0,1%
4,6%
4,6%
Välismaised ettevõtted
2
0,0%
0,1%
0,1%
Marie Vaino
1
0,0%
2,2%
2,2%
OÜ NG INVESTEERINGUD
1
0,0%
67,0%
67,0%
Kokku
12 992
100,0%
100,0%
100,0%
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
20
Aktsiate arv
Aktsionäride
arv
Aktsionäride
osakaal%
Aktsiate osa-
kaal%
Häälte
osakaal
1–100
6 292
48,4%
0,6%
0,6%
101–1 000
5 144
39,6%
4,6%
4,6%
1 001–10 000
1 421
10,9%
9,2%
9,2%
10 001–100 000
117
0,9%
7,0%
7,0%
100 001–1 000 000
17
0,1%
11,6%
11,6%
1 000 001–
1
0,0%
67,0%
67,0%
Kokku
12 992
100,0%
100,0%
100,0%
2020. aasta lõpuga oli Tallinna Kaubamaja Grupp AS 12 992 (2019. aastal 7 897) aktsionäri, aktsionäride arv
kasvas aasta jooksul 5 095 võrra suurenedes aastaga 60,8%. Üheks põhjuseks võib lugeda pankade otsust Balti
börsil tehingutasudest loobuda, mis on omakorda andud positiivse ja kiire kauplemismahu tõusu
investeerimishuvilistele. Suurenenud volatiilsuse Eestis on põhjustanud balti börsi populaarsuse kasv nooremate
investorite hulgas.
Tallinna Kaubamaja Grupi aktsionäridest moodustasid 91,0% eraisikud, 8,5% Eesti ettevõtted, 0,4% välismaised
finantsasutused ja 0,1% Eesti finantsasutused. Aktsionäride hulgas domineerivad selgelt Eesti residendid ja
nendega seotud ettevõtted. Tallinna Kaubamaja Grupp baseerub peamiselt Eesti kapitalil. Aktsiate ja häälte
enamusosalus kuulub ettevõttele NG investeeringud OÜ, kellele kuulub 27 288 636 lihtaktsiat ehk 67,0%
noteeritud väärtpaberitest. Aktsiate ja häälte arvult järgnevad eraisikud 15,0%, välismaised finantsasutused
6,5%, Eesti finantsasutused 4,6%, Eesti ettevõtted 4,6%, Marie Vaino 2,2% ning välismaistele ettevõtetele
kuulus aasta lõpus 0,1% aktsiate ja häälte osakaalust.
Järgmised graafikud annavad ülevaate Tallinna Kaubamaja Grupi aktsia hinna liikumisest, Tallinna
börsiindeksist, päevakäibest kui ka turuandmetel põhinevast turuväärtusest ning hinna ja kasumi suhtest 2020.
aasta lõpu seisuga.
Aktsia hind ning kauplemisstatistika Tallinna Börsil 01.01.2016 kuni 31.12.2020.
Tallinna Kaubamaja Grupp aktsiatega kaubeldakse NASDAQ Tallinna põhinimekirjas alates 19. augustist 1997
kauplemiskoodiga TKM1T ja ISIN EE0000001105. Aktsiad on vabalt võõrandatavad ning põhikirjakohaseid
piiranguid ei ole. 2020. finantsaasta aktsia kõrgeim hind oli 9,34 ning madalaim 7,46 eurot. Aasta alguses oli
Grupi aktsiatega tehingutemaht suurem. Koroonaviiruse leviku tõttu Eestis olid 1,5 kuuks suletud Grupi
0
2
4
6
8
10
12
0.0
0.2
0.4
0.6
0.8
1.0
1.2
1.4
1.6
1.8
2.0
01.01.2016
01.01.2017
01.01.2018
01.01.2019
01.01.2020
Hind EUR /aktsia
Aktsia käive miljon EUR
Käive
TKM1T sulgemishind
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
21
Kaubamaja tööstusmaailmad ning jalatsi ja kosmeetikakauplused, mistõttu võib selgesti näha aktsiahinna languse
kartuses suurenenud volatiilsust.
Tallinna
Kaubamaja Grupi aktsia ning OMX Tallinna indeksi hinnamuutus 01.01.2020 kuni 31.12.2020.
Indeks/aktsia
Avamishind
Sulgemishind
Muutus %
OMX Tallinn_GI
1 279,70
1 343,72
5%
TKM1T - Tallinna Kaubamaja Grupp
8,9
9,16
2,92%
2020. aasta Eesti investorite enim kaubeldud Balti börsiaktsiad olid Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja, Šiauliu
Pank ja Tallinna Sadam. Aasta lõpus sulgus Tallinna Kaubamaja Grupi aktsia hind 9,16 euro (2019: 8,90 eurot)
juures kosudes aastaga 2,92%. Võttes arvesse majandusolukorra keerukust, olid aasta lõpuks nii Tallinna
Kaubamaja Grupi kui ka OMX Tallinna börsi indeksi muutused positiivsed. OMX Tallinna börsiindeks tõusis 2020.
aastal Tallinna Kaubamaja Grupi aktsiatest rohkem ehk 5%, volatiilsus oli analoogne. Balti börsi turul ei ole
võrdlusindeksit ega ettevõtet mida oleks võimalik Grupiga ekvivalentselt võrrelda.
Aktsia kauplemisajalugu
Eurodes
2016
2017
2018
2019
2020
Keskmine aktsiate arv (1000 tk)
40 729
40 729
40 729
40 729
40 729
Kaubeldud aktsiaid (tk)
1 647 752
1 452 599
2 017 514
2 763 674
4 654 856
Dividend / puhaskasum
100%
94%
95%
94%
125%*
P/E
13,0
12,6
11,3
11,4
19,1
P/BV
1,64
1,80
1,52
1,63
1,67
Avamishind
6,72
8,29
9,28
8,46
8,98
Aktsia hind, kõrgeim
8,30
9,90
10,25
9,72
9,34
Aktsia hind, madalaim
6,49
8,27
8,32
8,06
7,46
Aktsia hind, aasta lõpus
8,23
9,2
8,42
8,9
9,16
Aktsia hind, aasta keskmine
7,25
9,23
9,26
8,60
8,44
Käive (miljon)
11,87
13,38
19,03
23,89
38,71
Turuväärtus (miljon)
335,20
374,71
342,94
362,49
373,08
Puhaskasum aktsia kohta
0,6
0,7
0,7
0,8
0,5
Dividend aktsia kohta
0,63
0,69
0,71
0,73
0,60*
Omakapital aktsia kohta
5,0
5,1
5,5
5,5
5,5
*vastavalt kasumi jaotamise ettepanekule
P/E = aktsia hind aasta lõpus / puhaskasum aktsia kohta
P/BV = aktsia hind aasta lõpus / omakapital aktsia kohta
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
jaan
veebr
märts
apr
mai
juuni
juuli
aug
sept
okt
nov
dets
OMXT %
TKM1T %
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
22
Aktsiatehingute maht 2020. aasta lõpul oli kokku 38,7 miljonit eurot (2019: 23,9 miljonit eurot), mis kasvas
aastaga 62,0%. Kaubeldud aktsiate arv oli kokku 4 654 856 (2019: 2 763 674), mis tõusis võrreldes 2019.
aastaga üle poole ehk täpsemalt 59,4%.
Aktsiahinna alusel oli Tallinna Kaubamaja Grupi turuväärtus 373,1 miljonit eurot (2019: 362,5 miljonit eurot).
2020. aasta nõudis kiireid ümberkorraldusi äritegevuses, samuti avaldasid kasumile mõju ettenägematud või
erakorralised kulutused, sealhulgas klientide ja töötajate turvatunde tagamiseks erinevate kaitsevahendite
tagamine, samuti ühekordsed kulutused kaupluste renoveerimiseks, mistõttu suurenes Tallinna Kaubamaja
turuväärtus, kuid kahanes puhaskasum aktsia kohta.
Price to Earnings ratio
ehk hinna ja kasumi suhe oli 2020. aasta lõpul 19,1 (2019: 11,4) tasemel, mis on 2019.
aastaga võrreldes 59,6% suurenenud põhjustatuna enneolematust globaalsest koroonakriisi epideemiast ja
negatiivsest mõjust ettevõtete kasumile.
Earnings per share
ehk puhaskasum aktsia kohta oli 0,5 eurot, mis kahanes aastaga 62%. Dividenditootlus oli
2020. aastal 6,6% ning kontserni viimase kolme aasta keskmine dividenditootlus oli 7,7%, mis on olnud
inflatsioonist kõrgem.
Dividendide väljamaksmise ajalugu
Dividendikohustust aktsionäridele kajastatakse finantsaruandes hetkest, millal dividendide välja maksmine ja
kasumi jaotamine kinnitatakse aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolek toimus 25.02.2020 ning
kinnitati dividendiväljamakse suurus 0,73 eurot aktsia kohta puhaskasumist.
Kontsernil ei ole käimas kohtuvaidlusi, mis tulevikus võiksid negatiivselt mõjutada puhaskasumit ning sellest
tulenevalt kahandada dividendide väljamakseid.
16.6
21.5
20.9
17.5
20.3
22.1
25.7
29.8
30.4
31.8
19.5
11.404
14.3
14.3
14.3
16.3
21.2
25.7
28.1
28.9
29.7
24.4
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
miljonites, EUR
Puhaskasum
Dividendi väljamakse
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
23
Eetilised äritavad ja vastutustundlik ettevõtlus
Eetiline äritegevus kuulub Tallinna Kaubamaja Grupi põhiväärtuste hulka ja on meie jaoks oluliseks edufaktoriks.
Kõrgeid eetilisi põhimõtteid järgides edendame kasumlikku kasvu, võidame sidusrühmade usalduse ning
toetame ausat konkurentsi ja võrdset kohtlemist.
Suhtume väga tõsiselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete juurutamisse oma igapäevategevustes. Meie
eesmärgiks on arendada keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist igas tegevuses,
alates kõige lihtsamast igapäevategevusest kuni mahukate investeerimisprojektideni.
Meie kuus jätkusuutlikkuse alustala on:
SOTSIAALNE
VASTUTUTS
PERSONALI
HEAOLU
INIMÕIGUST
E JÄRGIMINE
VASTUTUS-
TUNDLIK
HANGE
KESKKONNA
HOIDLIK
MÕTTEVIIS
VÕITLUS
KORRUPT-
SIOONIGA
Eetilisus, vastutustundlikkus ja jätkusuutlikkus tähendab Tallinna Kaubamaja Grupi jaoks kaugelt enamat kui
lihtsalt vastavust väliste nõuetega, see on meie pikaajalise äristrateegia ja igapäevase äritegevuse lahutamatu
osa.
Kõikehõlmav vastutustundlik ja keskkonnahoidlik mõtteviis on integreeritud Tallinna Kaubamaja Grupi
ettevõtetesse
ja äriprotsessidesse. Selline
lähenemine hõlmab eelkõige
hoolimist
keskkonnast
ja
loodusressurssidest, inimõiguste järgimist, korruptsioonivastast võitlust, ausat ja avatud dialoogi töötajate,
klientide, hankijate ja teiste huvigruppidega.
Kõrvuti eesmärgiga saavutada suurim võimalik efektiivsus, paneme igapäevaselt kõigis oma tegemistes rõhku
keskkonnakaitsele ja püüame viia oma äritegevuse mõju keskkonnale miinimumini.
Meile on oluline tõendada meie sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutustundlikkust, olles avatud igakülgses
kommunikatsioonis. Oleme valmis andma pädevat teavet nii kõigi Grupi ettevõtete, nende strateegiate ja
▪
Juhindume oma tegevuses eetilistest põhimõtetest. Hoolitseme selle eest, et meie töötajad tunneksid
neid põhimõtteid ning järgiksid neid oma igapäevatöös.
▪
Tegutseme vastutustundlikult, võttes arvesse Grupi tegevuse mõju ümbritsevale looduskeskkonnale,
elanike tervisele ja elukvaliteedile ning haakumist erinevate sidusrühmade huvidega.
▪
Väärtustame looduskeskkonda, milles tegutseme, ja seetõttu kasutame ressursse jätkusuutlikult
ning otsime pidevalt uusi lahendusi säästlikumaks tarbimiseks.
▪
Väärtustame inimõigusi ja järgime nende täitmist Grupis ja kõigis Grupiga seotud tegevustes,
sealhulgas Grupi tarneahelas.
▪
Võitleme korruptsiooniga lähtudes ausast ja läbipaistvast äripidamisest.
▪
Tagame läbipaistvad protseduurid. Selleks oleme korraldanud Grupis sisemised protseduurid ning
kehtestanud korrad ja juhendid, mis käsitlevad muuhulgas firmaautode kasutamist, majanduslike
huvide
deklareerimist,
siseteabega
ümberkäimist,
väärtpaberitega
tehingute
tegemist,
investeeringute juhtimist, hangete läbiviimist, personali värbamist, riskide juhtimist, asjaajamist ja
dokumendihaldust
▪
Loome väärtust aktsionäridele ja anname oma panuse majandusse tervikuna.
▪
Anname oma sotsiaalse panuse ühiskonda ja pakume võimalusi ja toetust ka neile, kes vajavad
rohkem abi ja tähelepanu.
▪
Oleme heaks naabriks kogukonnas, toetame ja julgustame keskkonnahoiu ning tervisliku eluviisiga
seotud tegevusi.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
24
eesmärkide kohta, kui ka kõnelema väiksema tähtsusega igapäevaprobleemidest. Ainult aus ja avatud dialoog
ning koostöö kõigi huvigruppidega saab tagada pikaajalise eduka toimimise.
Tegevused COVID-19 tõkestamiseks
Peale kliimasoojenemise pakkus 2020 maailmale ka teise suure väljakutse- koroonaviiruse. Tallinna Kaubamaja
Grupile ja kõikidele meie tütarettevõtetele on läbi aegade olnud nii töötajate kui ka klientide tervis ja heaolu väga
olulised kohal. Reageerisime kiirelt, et anda oma panus viiruse leviku peatamiseks ja kiireks stabiilsuse
taastamiseks.
12. märtsil kuulutas Vabariigi Valitsus seoses viirusega välja eriolukorra ja 27. märtsist kuni 11. maini olid
kaubanduskeskuste müügi- ja teenindussaalid suletud.
Töötajate ja klientide tervis ja ohutus:
•
Tihendasime koristamisgraafikuid, erilist tähelepanu pöörasime töötajate ruumidele ja kassatsoonidele
(k.a. iseteeninduskassadele).
•
Kaubamaja muutis müügimajade lahtiolekuaegu ja töökorraldust selliselt, et riskigruppi kuuluvad
inimesed saaksid võimalusel töötada kodust ja/või klientidega kokku puutumata.
•
Kassadesse ja klienditeeninduspunktidesse paigaldati pleksiklaasid.
•
Klienditeenindajad kannavad maske või visiire. Turvatöötajad ning kaupluste töötajad juhendavad kliente
ohutult oste sooritama, juhiseid selleks jagatakse ka siseraadios ning kauplusesisestel digiekraanidel.
•
Desinfitseerimisvahendid, ohutusalane informatsioon ja suunavad märgised on nii kauplustes kui ka
kontorites sissepääsude juures ja kauplustes kassades.
•
Kodukontori võimalus ja kontoris töötavate inimeste hajutamine.
•
Mitmed ettevõtted keelasid ajutiselt ära külaliste vastuvõtu kontoris.
•
Alates viiruse leviku algusest veebruaris on investeeringud kaitsevahenditesse
grupiüleselt üle miljoni
euro.
Kiire kohanemine muutustega:
•
Suuname ja julgustame kliente aktiivselt kasutama e-poodi, näiteks Kaubamaja suurendas kohe kriisi
alguses ka e-poe kaupade sortimenti just esmatarbe- ja toidukaupade valikus.
•
Kontaktivabad lahendused, näiteks Viking Motors 24/7 teenindus annab kliendile võimaluse auto
hooldusest või remondist kätte saada kontaktivabalt ja kliendile sobival ajal.
•
Koosolekute pidamiseks on kasutusel Microsoft Teams platvorm.
•
Kevadisel kohustuslikul poodide sulgemisel kolis Kaubamaja e-poe ladu müügisaali, võimaldades
töötajatel olla hajutatult. Samas andis ruumi suurenemine võimaluse teha tööd kiiremini ja
efektiivsemalt. E-poes oli kevadisel sulgemise perioodil ligi 80% töötajatest abis e-poes.
•
Seoses e-poe suurenenud tellimuste kasvuga tuli Selveril oma tööprotsesse suurel määral muuta.
Näiteks 2020. aasta algul oli Selveril, 1 komplekteerimiskoht, kojuvedu osaliselt neljas maakonnas,
kojuveopiirkonnas elas kokku ligi 0,7 miljonit klienti. Täna on e-Selveril ühe komplekteerimiskoha asemel
11 lokatsiooni, kojuveopiirkonda kuulub 12 maakonda ja teeninduspiirkonnas elab kokku ligi 1,2 miljonit
klienti.
•
Ette on valmistatud tegevuskavad töötaja nakatumise korral, näiteks töökeskkonna põhjalik
desinfitseerimine ja töötajate asendamise kava müügiüksuse kiireks taasavamiseks.
Ühtehoidmine:
•
Alates kevadest on Kaubamaja tualetid kõikidele inimestele tasuta, et pakkuda inimestele võimalust
tihedalt käsi pesta.
•
Koondamiste vältimiseks on ettevõtted pakkunud töötajatele ümberõpet, et suunata neid
osakondadesse, kus on tööd pakkuda. Töötajaid suunati ka teistesse ettevõtetesse, näiteks Selveri e-poe
tellimuste arv võrreldes aasta algusega kasvas kaks kuni neli korda ja Grupi ettevõtete töötajad tulid
appi pakke komplekteerima ja lisaks palgati ligi 300 inimest väljaspool Gruppi.
Hea äritava
Tallinna Kaubamaja Grupi Hea äritava, milles on koondatud ning kirjeldatud väärtused ja
olulisemad põhimõtted, millest lähtuvalt Grupi töötajad, juhatuse ja nõukogu liikmed ning
koostööpartnerid oma tegevuses juhinduvad.
Hea äritava (kehtestatud aasta 2017 ja muudetud märtsis 2020) on koostatud juhindudes
siseriiklikest ning rahvusvahelistest suunistest ja põhimõtetest, sealhulgas Finantsinspektsiooni Hea
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
25
Ühingujuhtimise tavast ja OECD juhistest rahvusvahelistele ettevõtetele, samuti ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste
juhtpõhimõtetest.
Hea äritava on avalikustatud Tallinna Kaubamaja Grupi kodulehel
.
Sotsiaalne vastutus
Tallinna Kaubamaja Grupp tunnetab oma rolli ja vastutust ühiskonnas ja teadvustab endale, et
läbi oma tegevuste mõjutab Grupp ka ümbritsevat ühiskonda.
Grupis järgime allolevaid sotsiaalse vastutuse põhimõtteid:
Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete poolt riigile ja kohalikele omavalitsustele tasutud maksud moodustasid
2020. aastal kokku 62,5 miljonit eurot, kahanedes aastaga 7,6% (2019: 67,6).
62.6
67.6
62.5
2018
2019
2020
Tallinna Kaubamaja Grupp AS kontserni maksude tasumine 2018, 2019 ja
2020
(miljonites eurodes)
▪
Käsitleme Grupi Selveri keti kaupluseid kui regionaalseid kogukonna keskusi, mille ümber oleme
koondanud mitmeid ühiskonnale olulisi avalikke teenuseid.
▪
Eelistame võimalusel, eriti just toidukaupade osas, kohalikku toodangut ja eestimaist väiketootjat.
▪
Viime Grupi kaubamajades ja kauplustes läbi kohalikku disaini ja tootjaid tutvustavaid üritusi.
▪
Osaleme
aktiivselt
sponsortegevuses
ja
–programmides
ja
viime
läbi
mitmesuguseid
heategevuskampaaniaid.
▪
Toetame spordi populariseerimist läbi noortetöö ja profispordi edendamise.
▪
Toetame mitmeid väiksemaid ja suuremaid kultuuriprojekte, peamiselt väljaspool suuri linnu.
▪
Panustame puuetega inimeste tööhõive parandamisse ning pakume töökohti inimestele, kellel on
tänasel tööjõuturul keerulisem konkureerida.
▪
Oleme riigile abiks töökohtade loomisel ja panustame riigi maksutuludesse.
▪
Toetame Eesti kunsti, disaini ja kultuuri läbi mitmesuguste koostööprojektide.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
26
Mõned näited Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtete tegevusest:
▪
Tallinna Kaubamaja Grupp on 2013. aastast läbiviidava arvamuskonkursi Edukas Eesti üks algatajatest
ja suurtoetajatest. Konkursi raames ajalehes Äripäev ilmuvate arvamusartiklite peaeesmärgiks on tuua
avalikku diskussiooni ideid Eesti majanduskasvu kiirendamiseks ja inimeste heaolu suurendamiseks.
▪
Aastatel 1994 – 2020 oli Kaubamaja vaderiks merikotkastele Tallinna Loomaaias.
▪
Kaubamaja on toetanud TTÜ meeskoori enam kui 15 aasta jooksul.
▪
Kaubamaja on läbi aegade olnud abiks mitmetele Eesti elu edendavatele projektidele. Pole tähtis, kas
ettevõtmine on väike või suur - oluline on selle idee, kvaliteetne teostus ning sobivus meie põhiliste
toetusvaldkondadega. Toetuse vorme on väga erinevaid: oleme abiks meie toel või algatusel käivitunud
ettevõtmiste info levitamisega Kaubamaja müügisaalis, siseraadios,
e-kanalites või kliendiajakirjas
Hooaeg, korraldame heategevusmüüke või aitame katta kulusid.. Traditsiooniliselt on Kaubamaja
jõulukampaania lahutamatuks osaks heategevuslik koostöö. 2020. aasta lõpus viis Kaubamaja läbi
heategevustoodete jõulumüügi, mille tulu annetati mittetulundusühingule Peaasjad, et vaimse tervisega
seotud teemasid ühiskonnas märgataks ning ka avatumalt ja teadlikumalt käsitletaks.
▪
Koostöös Uuskasutuskeskusega on Kaubamajas avatud statsionaarsed kogumispunktid kasutatud riietele
ja jalatsitele. Reklaamikampaaniate käigus kasutatavaid materjale on annetatud taaskasutuseks
lasteasutustele ja erivajadustega inimeste käsitööks. 2018. aastal käivitunud koostöö taaskasutuse
veebipoega Emmy on olnud edukas ja jätkub ka edaspidi, et toetada
moekaupade taaskasutamist ja
annetamist heategevuseks.
▪
Kaubamaja väärtustab Eesti moekunsti ja propageerib igakülgselt Eesti disainerite loomingut. Eesti too-
ted on Kaubamajas erimärgistatud, et tutvustada kohalikku disaini ka turistidele, Tallinna Kaubamaja
Naistemaailmas on eraldi ala Eesti moekunstnike loomingule ja Kaubamaja vaateakendel ja müügipin-
dadel toimusid aasta jooksul mitmed Eesti disaini tutvustavad väljapanekud. Ka tulevased moekunstni-
kud on Kaubamajale tähtsad – julgustame koolide moeetenduste korraldamist ja aitame täita auhinna-
lauda. Toetame näiteks noorte moeürituste Estonian Fashion Festival ja Roosad Käärid korraldamist
ning oleme Eesti mainekaima moedisainiauhinna Kuldnõel peatoetaja.
▪
Kaubamaja Kooli Aeg kampaania raames kogutakse koolitarbeid ja rahalist toetust Eesti lasterikastele
peredele.
▪
Kaubamaja ja Selver liitusid 2012. aastal Mitmekesisuse kokkuleppega, millega kohustuti järgima võrdse
kohtlemise ja võimaluste põhimõtteid. Panustame Grupis mitmekesisuse arendamisele. Ettevõttes, kus
on väärtustatud töötajate mitmekesisus, olgu selleks erinev vanus, rass, rahvus, usutunnistus, erivaja-
dustega töötajad, on enam teadmisi, oskusi, kogemusi, vaatenurki ning salliv tööõhkkond. Usume, et
suudame seeläbi pakkuda paremat teenindust oma klientidele. 2018. aastal pälvis Kaubamaja ühena
esimestest ettevõtetest Eestis mitmekesisuse märgise „Austame erinevusi“.
▪
Kaubamaja sai 2020 aastal Sotsiaalministeeriumi Peresõbraliku tööandja märgise omanikuks ja liitus
vastava arenguprogrammiga. Programm kestab kokku 2,5 aastat ja siis läbib ettevõtte hindamisprot-
sessi, et pälvida tunnustusmärgis - kuldne, hõbe või pronks.
▪
Selver korraldab juba mitmeteistkümnendat aastat järjest heategevusprojekti „Koos on kergem“, mille
raames annetatakse raha haiglate laste- ja sünnitusosakondade toetuseks. Igas kaupluses kogutakse
raha oma maakonnahaigla tarbeks.
▪
Selver on viimased aastad teinud mitmekülgset koostööd heategevusorganisatsioonidega Shalom, Toi-
dupank, SAK Fond ja kirikukogudused, et annetada realiseerimisaja lõpus olevaid toidukaupu puudust
kannatavatele peredele. Nimetatud projektides osaleb täna ligikaudu 30 Selveri kauplust.
▪
Selver toetab järjepidevalt loomaparke Elistveres, Alaveskis ning Tartu loomade varjupaika.
▪
Selver toetab jätkuvalt noortesporti ja on võrkpalliklubi Selver Tallinn nimisponsor. Klubi eesmärgiks on
võrkpalli propageerimine kogu Eestis, samuti noortetöö ja profispordi edendamine. Klubiline tegevus
toimub läbi järgmiste väljundite:
▪
Esindusmeeskond: Selver Tallinn;
▪
Noorteklubi järelkasvu kasvatamiseks: Selver/Audentes;
▪
Noortespordi propageerimine: Audentese Võrkpallikool;
▪
Rannavolle harrastamine: Caparoli Rannavolle Keskus.
▪
Selver jätkab jalgpalliklubi FC Flora toetamist.
▪
Selver on Linnajooksude nimisponsor, kokku kuulub sarja 9 etappi, mis toimuvad üle Eesti.
▪
Selver toetab väiksemaid ja suuremaid kultuuriprojekte, peamiselt väljaspool suuri linnu.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
27
Personali heaolu ja motivatsioon
Grupi personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida Grupi töötajaid ühtsete
põhimõtete järgi, mis hõlmab personalijuhtimist ja planeerimist, läbimõeldud värbamis- ja
valikuprotsessi ning sellele järgnevat eesmärgipärast ja motiveerivat arengut ning seda toetava
töökeskkonna loomist. Lähtume põhimõttest, et edu aluseks on lojaalsed, pühendunud, eetilised
ja tulemustele orienteeritud töötajad.
Grupi personalipoliitika oluliseks osaks on personalijuhtimine, mis on iga juhi oluline ülesanne ja mille täitmine
tagab sujuva koostöö ja hea töötulemuse. Grupi personalijuhtimise peamised põhimõtted on:
Tallinna Kaubamaja Grupp on üks Eesti suurimaid tööandjaid. 2020. aastal töötas meie Grupis keskmiselt 4 558
töötajat, võrreldes 2019. aastaga kasvas töötajate arv 6,7% (2019: 4 273).
Tallinna Kaubamaja Grupp hindab pikaajalisi ja püsivaid töösuhteid, mis tagavad meie töötajatele stabiilsuse
nende igapäevaelus ja kasvatavad aastate jooksul nende kompetentsi, läbi mille suureneb ka Grupi
konkurentsivõime.
Üle 95,7% meie personalist töötas 2020. aasta lõpu seisuga alalise töölepingu alusel ja ligikaudu 4,3%
tähtajalise töölepinguga. Tulles vastu töötajate soovidele ja võimalustele pakub Tallinna Kaubamaja Grupp
võimalusi ka osalise tööajaga töötamiseks, 2020. aasta lõpu seisuga töötas 17,9% meie töötajatest osalise
tööajaga (2019: 18,3%). Osalise tööajaga töötamise populaarsus on Grupis aastast aastasse kasvanud, kuid
2020 toimus väikene langus.
4 558
95,7%
17,9%
Aasta keskmine
Alalise töölepinguga
Osalise koormusega
töötajate arv
töötajaid
töötajaid
(2019: 4 273)
(2019: 97,2%)
(2019: 18,3%)
97.0%
97.2%
95.7%
2018
2019
2020
Tähtajalise töölepinguga töötajaid
Alalise töölepinguga töötajaid
83.8%
81.7%
82.1%
16.2%
18.3%
17.9%
2018
2019
2020
Osalise koormusega töötajaid
Täiskoormusega töötajaid
▪
Arendame oma töötajaid ja meeskonnatööd.
▪
Oleme avatud ja ausad ning julgustame mitmepoolset kommunikatsiooni.
▪
Julgustame töötajate enesejuhtimist ja individuaalset tulemuslikkust.
▪
Tugineme üksmeelele ja koostööle.
▪
Areneme organisatsiooniks, mis õpib iga töötaja kogemustest ja teadmistest.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
28
Arenguvõimaluste väärtustamine
Grupp hindab kõrgelt oma töötajate kogemust toetades töötajate pikaajalist ettevõttesisest stabiilset (nii
vertikaalset kui horisontaalset) karjääri. Erinevad koolitus- ja atesteerimisprogrammid ning mitmesugused muud
motiveerimisvahendid toetavad töötajate teenindusvalmidust, tulemustele orienteeritust ja pühendumist meie
ettevõtetes.
Töötajatele pakutakse erialaseid täiendkoolitusi nii Eestis kui ka välisriikides. Grupi koolitustundide kogumaht
ulatus 2020. aastal 7,8 tuhande tunnini, mis teeb keskmiselt kokku ühe töötaja kohta 1,7 tundi (2019: 3,4).
Tähtsal kohal on ettevõtetes pakutavad oma ala spetsialistide poolt läbiviidavad sisekoolitused, mille mahtu ja
valikut oleme korrigeerinud vastavalt töötajate vajadustele ja ootustele.
7,9 tuhat
1,7 tundi
77
Koolitustundide
Koolitustundide maht
Praktikakohta
kogumaht
töötaja kohta
noortele
(2019: ca 14,3 tuhat)
(2019: 3,4)
(2019: 55)
Kaubamaja sisekoolitus pakub kõrgetasemelisi teeninduse ja meeskonnatöö koolitusi. Süsteemne teeninduse
juhtimine, kus koolitamine, hindamine ja tagasiside loovad ühtse terviku, võimaldas Kaubamajas 2020. aastal
hoida ja veelgi parandada teeninduskvaliteedi taset. Sisekoolitajatena jagavad oma kogemusi juhid, kogenud
spetsialistid ja Teenindusklubi liikmed.
Samuti jätkati Selveris tegevustega suurendamaks sisekoolituste mahtu ja Selveri sisekoolitajate poolt
läbiviidavaid teeninduskoolitusi eesmärgiga veelgi parandada teeninduskvaliteeti ning pakkuda töötajatele
võimalust ennast täiendada ning arendada. 2020. aastal osales Selveri sisekoolitusprogrammides kokku 1 222
töötajat. Hästi toimib ka eelmistel aastatel juurutatud mentorluse süsteem, mis aitab vähendada personali
voolavust, tagada uue töötaja kvaliteetne väljaõpe ning kergendada ettevõttesse sisseelamist. Selveris on
sisekoolituste läbiviijateks kaupluste juhatajad ja erinevate valdkondade spetsialistid. Sisekoolitajad annavad
oma panuse nii uute töötajate sisseelamise protsessi kui juba kogenud töötajate teadmiste värskendamisse.
Uute töötajate väljaõppeks ja sisseelamisperioodi tõhustamiseks on Grupis loodud koolitusprogrammid, mida
viivad läbi erinevad spetsialistid, kelle kogemused pikaajalise staa
ž
i vältel tagavad koolituse kõrge kvaliteedi ja
õppimise tulemuslikkuse. Uutele juhtidele määratakse sisseelamisperioodiks mentor ning uute töötajate
sisseelamise toetamiseks toimib läbimõeldud juhendamissüsteem. Töötajate jätkuv areng ja motiveeritus
tagatakse pädevustasemete hindamise süsteemi abil, mis on vastavuses ettevõtete põhiväärtuste ja
ametikohtade kompetentsimudelitega.
Töötajate
järelkasvu
tagamiseks
on
Tallinna
Kaubamaja
Grupp
pakkunud
tudengitele
erinevaid
praktikavõimalusi, 2020. aastal pakkusime praktikavõimalusi kokku 77-le noorele praktikandile. Meie Grupi
ettevõtetel on hea koostöö ka üle Eesti paiknevate ametikoolide ja muude õppeasutustega, olles neile
praktikabaasiks ning koostööpartneriks koolituste osas. Samuti oleme oma töötajatest tudengitele abiks kursuse-
ning lõputööde kirjutamisel pakkudes võimalust kasutada Grupi ettevõtteid uurimisobjektina. Selline võimalus
loob Grupi ettevõtetele järelkasvu edasipüüdlikest ja arenemissooviga inimestest.
2020. aastal on jätkunud aktiivne koostöö Töötukassaga nii praktikavõimaluste pakkumiseks kui tööotsijatele
vabade ametikohtade vahendamiseks. Selver ja Kaubamaja on sõlminud Töötukassaga töövahenduse– ja
koostöölepingu, mille eesmärgiks on leida erinevaid täiendavaid koostöövõimalusi töötajate värbamisel ja
täiendõppel. Koostöös Töötukassaga on Tallinna Kaubamaja Grupp panustanud puuetega inimeste tööhõive
parandamisse ning pakkunud töökohtasid inimestele, kellel tänasel tööjõuturul on keerulisem konkureerida.
Töökeskkonna väärtustamine
Tallinna Kaubamaja Grupp lähtub oma tegevustes põhimõttest, et turvaline töökeskkond on meie personali üks
põhiõigusi.
Töökeskkonna ohutuse ja töötervishoiu tagamiseks oleme loonud meetmete süsteemi, mis hõlmab
tervisekontrolli, regulaarset väljaõpet tööohutuse nõuete osas (sh tuleohutus- ja esmaabikoolitused),
riskianalüüside
läbiviimist
ning
kaitsevahendite
võimaldamist.
Oleme
Grupis
loonud
süsteemi
töökeskkonnavolinike aktiivseks kaasamiseks tervisliku töökeskkonna eest hoolitsemisse. 2020. aastal oli Grupis
kokku 52 tööõnnetuse juhtumit (2019: 62).
Levinud on ühisüritused, mis panevad aluse heale õhkkonnale ja koostööle meeskondades. 2020. aastal jätkas
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
29
Selver Kultuuriklubi projektiga, mille eesmärgiks on korraldada ettevõtte personalile ühiskülastusi erinevatele
kultuuriüritustele nagu muuseumid, teatrietendused, kontserdid jne. Olulisemaid tähtpäevi tähistame ikka koos
oma töötajatega, pidamaks neid meeles ja hindamaks nende panust, korraldas Kaubamaja Niguliste muuseumis
ja Eesti Rahva Muuseumis Tartus pidulikud vastuvõtud, kuhu olid oodatud kõik ettevõtte töötajad.
Grupp toetab tervislike eluviiside järgimist töötajate seas, suurendades töötajate teadlikkust oma tervise eest
hoolitsemisel, luues turvalise ja tervist säästva töökeskkonna, võimalusi nii sportimiseks, lõõgastumiseks ning
tervislikeks lõuna- ja puhkepausideks mugavas keskkonnas (puhketubades) ning vererõhuaparaatide,
massaa
ž
itoolide ja massaa
ž
iteenuse kasutamiseks. Grupi töötajad saavad kasutada individuaalseid ja
meeskondlikke sportimisvõimalusi. Jätkuvalt osaletakse meeskondadega ka erinevatel rahvaspordiüritustel.
Toetame tervislike eluviiside järgimist töötajate seas ja pakume töötajatele pere ja tervise eest hoolitsemisega
seotud soodustusi. Toimuvad tervisenädalad töötajatele, kus soovitusi ja teadmisi jagavad paljud
tervisespetsialistid ning -eksperdid.
Samuti panustame Grupis mitmekesisuse arendamisele väärtustades sallivat tööõhkkonda ja töötajate
mitmekesisust, olgu selleks erinev vanus, rass, rahvus, usutunnistus või erivajadustega töötajad.
Tööjõukulud
Tallinna Kaubamaja Grupi tööjõukulud (palgakulu ja sotsiaalmaksukulu) olid 2020. aastal kokku 78,3 miljonit
eurot, kasvades aastaga 7,1%. Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta oli 2020. aastal 1432 eurot, kasvades
võrreldes 2019. aastaga 32,6%. Töötasusid on korrigeeritud määral, mis aitab hoida ära tööjõu voolavuse kasvu
ja efektiivsuse langust seoses värbamisvalikute kitsenemisega.
Inimõiguste järgmine ja vastutustundlik hange
Tallinna Kaubamaja Grupp kinnitab, et austab ÜRO poolt kehtestatud „Inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsiooni“ ja panustab selles deklaratsioonis
kuulutatud eesmärkide tagamisse läbi inimõiguste ja põhivabaduste järgimise
kõigis oma tegevustes.
Grupp on analüüsinud oma tegevusi ja hinnanud võimaliku riskikohana inimõiguste ja põhivabaduste kaitses
Grupi tarneahela. Sellest tulenevalt oleme võtnud eesmärgiks järjepidevalt arendada oma hanke
vastutustundlikkust ja jätkusuutlikkust. Vastutustundlikkus on meie hankeprotsessi oluline osa, mis hõlmab
lisaks tootespetsiifilistele kvaliteedinõuetele ka mitte-diskrimineerimise põhimõtteid ning töö- ja inimõiguste
austamist, pöörates suuremat tähelepanu hangetele kõrge sotsiaalse riskiga riikidest (nt Aafrika, Aasia, Lõuna-
ja Kesk Ameerika riigid).
2020. aastal hankisid Tallinna Kaubamaja Grupile tooteid kokku ca 3200 tarnija. 75% Tallinna Kaubamaja Grupi
tarnijatest on kohalikud ettevõtted. 40% kaupadest on kodumaist päritolu, toidukaupade osas on vastav näitaja
62%.
Sotsiaalse vastutuse seisukohalt on Tallinna Kaubamaja Grupil tarnijaid ka kõrgema sotsiaalse riskiga riikidest,
sellisteks riikideks on meie jaoks mõned Aafrika, Aasia, Lõuna- ja Kesk Ameerika riigid. Ostud nendest riikidest
67.7
73.1
78.3
2018
2019
2020
Tallinna Kaubamaja Grupi tööjõukulud aastatel 2018, 2019 ja 2020
(miljonites eurodes)
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
30
on siiski väga minimaalsed ja moodustasid 2020. aastal ligikaudu 2,4% kõigist sisseostudest.
3 200
75%
40%
Tarnijaid
Oste kodumaiste
Kodumaist päritolu
kokku
tarnijate vahendusel
kaubad
(2019: ca 2 900)
(2019: 77%)
(2019: 41%)
Omamärgitooted
1,0% Tallinna Kaubamaja Grupi ostetud toodetest moodustavad omamärgitooted, millest omakorda 10,3%
(12,7% vähem kui aastal 2019) on ostud kõrge sotsiaalse riskiga riikidest. Kõrge riskiga riikide toodete ulatus
varieerub sõltuvalt tootekategooriatest, see on kõrgem tekstiilitoodete ja tööstuskaupade osas ja madalam
toidukaupade osas.
Grupi põhimõte on vastutada omamärgitoodete ja nende ohutuse eest. Selle tagamiseks oleme oma hangetes:
▪
Leidnud tootjad, kellel on võimekus toota just meile sobivaid tooteid.
▪
Analüüsinud toodete ja sealhulgas ka nendes kasutatava tooraine tootmise asukohaga seotud riske.
▪
Tuvastanud tootjatel vajalike sertifikaatide olemasolu ja vastavuse nõuetele.
▪
Sõlminud hankelepingud, mis sätestavad konkreetsed nõuded nii toodangule kui ka selles kasutatavale
toormaterjalile.
Meie omamärgitoodete kvaliteet ja ohutus on järjepideva jälgimise all, teostame kontroll-analüüse ja kuulame
klientide tagasisidet. Tooteid, mis on juba tootevalikusse jõudnud, testitakse vastavalt iga-aastasele riskikontrolli
kavale. Näiteks liha- ja kalatooteid testitakse aastas mitmeid kordi, samas mitte-toidukaupu mõnevõrra harve-
mini.
Toodete jälgitavus ja päritolu
Tallinna Kaubamaja Grupi müügimajades ja kauplustes müüdavate toodete jälgitavus ja nende päritolu
tuvastamine on oluline nii Grupile kui ka meie klientidele. Sellest tulenevalt me:
▪
Väärtustame kohalikku kvaliteetset toitu ja pakume seda kliendile võimalikult suures ulatuses.
▪
Soosime võimalusel kohalikke tootjaid, sealhulgas ka väiketootjaid.
▪
Avalikustame toodete ja nendes kasutatava tooraine päritolumaa kliendile võimalikult selgelt ja lihtsalt.
▪
Jälgime töötingimusi ja inimõiguste austamist oma tarneahelas.
39,9%
57,5%
2,6%
Tallinna Kaubamaja Grupi kaupade
päritolu jagunemine 2020. aastal
Kodumaist päritolu kaubad
Välismaist päritolu kaubad
Kaubad kõrge sotsiaalse riskiga riikidest
60,0%
40,0%
Tallinna Kaubamaja Grupi
toidukaupade päritolu jagunemine
2020. aastal
Kodumaist päritolu toidukaubad
Välismaist päritolu toidukaubad
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
31
Oleme teadlikud meie klientide kasvavast eelistusest tarbida eelkõige kohalikku toodangut ja toidukaupu. Sellest
tulenevalt oleme iga aastaga suurendanud kohaliku kauba valikut oma kaubamajades ja kauplustes. 2020. aastal
moodustasid kodumaise päritoluga kaubad ligikaudu 40% kõigist kaupadest, toidukaupade osas on vastav
näitaja 62%. Järgmistel aastatel on meie eesmärgiks veelgi täiendada ja suurendada kodumaise kauba valikut.
Tallinna Kaubamaja Grupi eesmärgiks on oma tarneahela väga hea tundmine ja selle läbipaistvuse tagamine,
läbi mille me tuvastame toodetega seotud riskid ja võimalused ning toetame vastutustundlikku tootmist. Oleme
läbi aastate näinud palju vaeva parandamaks töötingimusi meie tarneahelas.
Meie Grupi kaubamajades ja kauplustes müüdavate toodete ja nendes kasutatud tooraine päritolu oleme oma
klientidele avalikustanud nii läbipaistvalt kui võimalik, eelkõige just omamärgitoodete ja toidukaupade pakendid
oleme varustanud infoga toodangu päritolu kohta. Selveri keti kauplustes on müügil „Fair Trade“ märgiga
tähistatud tooted, millega kinnitame oma klientidele, et nende toodete tootmisel ei ole kasutatud lapstööjõudu
ja töötajatele on makstud õiglast palka.
Vastutuse teostamiseks tarneahelas viime läbi töötajate teadlikkust tõstvaid koolitusi. Vastavalt võimalustele
külastame tootjate tehaseid saamaks ülevaadet tootmistingimustest ja arutamaks tootjatega meie ootusi ja tootja
suutlikkust nendele vastata.
Tallinna Kaubamaja Grupis kantakse järjepidevalt hoolt selle eest, et tarnijatega kokkulepitud ja koostöös
praktiseeritud
alarmsüsteemid
ja
tegevused
kahjustunud
toodete
tarne
peatamiseks
või
kiireks
tagasikutsumiseks enne toodete müügile jõudmist, oleksid tõhusad ja töökorras. 2020. aastal esines Grupi
ettevõtetes kokku 82 tagasikutsumise juhtumit (2019: 56 juhtumit).
Kui meil peaks tekkima vähimgi põhjus kahtlustada, et mõni kliendini jõudnud toode on kahjustunud ja võib
osutada ohtu tema tervisele, viiakse viivitamatult ja koordineeritult läbi nende toodete tarbijalt tagasikutsumine.
Sellist põhimõtet kohaldatakse kõigis EU riikides sarnaselt. 2020. aastal esines 11 sellist juhtumit (2019: 1
juhtum).
Lisaks eelnevale rakendatakse meie kaubamajade ja kaupluste toidukaupade osakondades igapäevaseid
seiremeetmeid toodete värskuse ja kvaliteedi tagamiseks. Juhul, kui toode peaks olema mingil põhjusel
kahjustunud, siis eemaldatakse see koheselt müügilt.
Keskkond
Tallinna Kaubamaja Grupp teadvustab endale, et keskkonnahoidlik tegevus on aluseks tõhusalt
toimiva keskkonna ja jätkusuutliku ühiskonna loomisel.
Kõrvuti eesmärgiga saavutada suurim võimalik efektiivsus, paneme igapäevaselt kõigis oma tegevustes rõhku
keskkonnakaitsele ja püüame viia oma äritegevuse mõju keskkonnale miinimumini. Oleme seadnud oma
igapäevategevuse prioriteetideks inimese ja keskkonna. Seetõttu järgime nii oma töötajate väärtushinnangute
kujundamisel kui ka oma igapäevategevuses vastutustundliku töö ja keskkonnahoiu põhimõtteid.
Tallinna Kaubamaja Grupp lähtub oma tegevuses järgmistest keskkonnapoliitilistest põhimõtetest, mille
järgimine on kohustuslik kõigile meie töötajatele:
▪
Parandame oma tegevuse ressursitõhusust ja rakendame energiasäästumeetmeid.
▪
Vähendame jäätmeteket ja edendame jäätmete liigiti kogumist.
▪
Väldime ja vähendame paberikasutust, sealhulgas propageerime paberivaba dokumendiringlust
ning digiallkirja kasutamist.
▪
Toodete ja teenuste ostmisel lähtume keskkonnahoidlike hangete põhimõtetest, võimaluse korral
eelistame eestimaiseid tooteid.
▪
Kaasame keskkonnapoliitika põhimõtete rakendamisse kõik oma töötajad ja võimaluste piires ka
partnerid.
▪
Tagame oma töötajatele tervisliku ja sotsiaalselt vastutustundliku töökeskkonna ning toetame nende
sportimisharjumusi.
▪
Jälgime ja hindame regulaarselt oma keskkonnategevuse tulemuslikkust.
▪
Jagame oma töötajate keskkonnateadlikkuse suurendamiseks igakülgset informatsiooni.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
32
Tallinna Kaubamaja Grupi ulatuslikust kaupluste võrgustikust on nii meie energiatarbimine kui ka jäätmete
genereerimine suuremahuline. Seetõttu oleme võtnud eesmärgiks lähtuda kõigis meie tegevustes teadlikust
ressursitarbimisest ja panustame jätkusuutlikusse arengusse, pöörates erilist tähelepanu oma tegevuste
energiaefektiivsusele, jäätmete vähendamisele ja nende efektiivsele taaskasutamisele.
Teadlikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtted võtnud oma kohustuseks
järjepideva keskkonna-alase informatsiooni kogumise. Saadud andmed on aluseks Grupi ökobilansi
koostamisele, mis annab meile detailsema ülevaate nii tarbitavatest energiaressurssidest kui ka genereeritud
jäätmetest. Alljärgnevas tabelis on välja toodud Grupi müügipindade energia- ja veetarbimise näitajad.
Tallinna Kaubamaja Grupi ökobilanss*
2 018
2 019
2 020
Elektri tarbimine (KWh/m2)
340
324
288
Taastuvatest allikatest elekter (kWh/m2)*
8
7
42
Kütte-energia tarbimine (KWh/m2)
157
148
119
Reaktiivenergia tarbimine (Kvarh/m2)
71
76
61
Vee tarbimine (m3/m2)
0,43
0,43
0,39
*Tarbimine ja kulud müügipinna ruutmeetrile
Tallinna Kaubamaja Grupi süsiniku jalajälje arvutamisel oleme lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud ja
enimkasutatud kasvuhoonegaaside mõõtmise standardist- The Greenhouse Gas Protocol Corporate Standard.
Standard hõlmab endas seitset Kyoto protokolliga paika pandud kasvuhoonegaasi, milleks on: süsihappegaas
(CO
2),
metaan (CH
4),
dilämmastikoksiid (N
2
O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsinku ühendid (PCF),
väävelheksafluoriid (SF
6
), lämmastiktrifluoriid (NF
3
). GHG Protocol jaotab emissioonid kolme skoobi vahel:
•
Skoop 1: emissioonid, mis tekivad energiatootmisest ettevõtetele kuuluvatest allikatest ja ettevõtetele
kuuluvatest transpordivahenditest.
•
Skoop 2*: emissioonid, mis tekivad elektri- ja soojusenergia kasutamisel ning jahutamisel.
•
Skoop 3: kõik muud kaudsed emissioonid.
*asukohapõhine meetod
Grupi fookus on energiamahukate protsesside energiasäästmislahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel ning
meie tegevusest tingitud otsese negatiivse mõju vähendamisel ning seetõttu oleme praegusest arvestusest jätnud
välja skoop 3 emissioonid.
Tulenevalt Grupi süsiniku jalajälje mõõtmise metoodika vahetumisest, ei kajastu aruandes eelmiste aastate
süsiniku jalajälje arvutusi.
Tallinna Kaubamaja Grupi süsiniku jalajälg, 2020*
t CO
2
e
kg
CO
2
e/m2
t CO
2
e
töötaja kohta
Skoop 1
1 768
10
0,39
Skoop 2
69 748
381
15,30
*kogupind
e - emissioonid on märgitud CO
2
ekvivalendina ehk Kyoto protokolli kasvuhoonegaasid on ümber arvestatud CO
2
-
ks.
Tallinna Kaubamaja Grupp töötab järjepidevalt eesmärgiga parandada Grupi ettevõtete energiakasutuse
efektiivsust, et seeläbi säästa meie energiaressursse. Olulisemateks meetmeteks selles protsessis on nii
energiatarbimise ja -kulude jälgimine kui ka konkreetsete eesmärkide seadmine. Ülekaalukas osa Grupi
energiakasutusest tuleneb meie kaubamajadest ja kauplustest – jahutussüsteemid, tehnoloogilised
külmasüsteemid (~50-60% kaupluse energiatarbimisest), valgustus, ventilatsioon ja küte. Energiaefektiivsusest
lähtume nii oma igapäevategevustes kui ka suuremates investeeringuprojektides, nagu olemasolevate kaupluste
renoveerimine või uute avamine. Parema jälgitavuse saavutamiseks oleme lähtunud põhimõttest jälgida Grupi
energiaressursside tarbimist ettevõtete ja kaupluste tegevuskohapõhiselt, tagades seeläbi detailsema ülevaate.
2020 ehitas Kulinaaria uue tootmishoone teisele korrusele aurukatlamaja, kus võeti kasutusele maagaasi
kütusena põletav aurukatel. Uue aurukatla rajamisega saavutatakse ca 60% suurune elektrienergia vähenemine,
mida asendab maagaasi tarbimine. Tulenevalt Eesti elektrivõrgu keskmisest eriheitest, 0,878 tCO
2
/MWh, ja
maagaasi põletamise keskmisest eriheitest, 0,2 tCO
2
/MWh, väheneb gaasikatla kasutuselevõtuga oluliselt ka
ettevõtte süsinikuintensiivsus.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
33
Oluliseks võtmekohaks säästlikumas energiatarbimises on energiaefektiivne valgustus. Vana tootmishoone
renoveerimisel võeti Kulinaarias kasutusele energiasäästlik valgustuslahendus, viies sellega kogu tootmisüksuse
leedvalgustuslahendusele. Disainides kaubamajades ning kauplustes valgustuslahendusi võtame arvesse nii
ruumi, sisustuse kui kauba asetust eesmärgiga vähendada valgustust, ent tagades siiski piisava vajaliku
valgustuse kogu kaupluses.
Tulenevalt eelnevast oleme juba saavutanud märkimisväärse energiakulude
kokkuhoiu ja jätkame aktiivselt selle protsessiga ka 2021. aastal.
Märgatavalt on kasvanud ka Grupi kaubamajades ja kauplustes kasutatavate jahutus- ja külmasüsteemide
energiaefektiivsus. Selle saavutamiseks oleme vanemate, freooniga töötavate seadmete asemel järk-järgult
kasutusele võtmas uusi, CO
2
-süsteemil põhinevaid jahutus- ja külmasüsteemide seadmeid. Lisaks tunduvalt
väiksemale energiatarbele on nende seadmete kasutamine ka oluliselt väiksema riskiga meie väliskeskkonnale.
Lisaks eelnevale aitab energiaefektiivsust tagada klaasuste- ja katete paigaldamine kaupluste külmriiulitele, -
lettidele ja –kirstudele.
Muude energiaefektiivsus meetmete hulgas on suur mõju kütte- ja ventilatsiooniseadmete kontrollitud
seadistamisel ja juhtimisel läbi kaughaldussüsteemide.
Innovaatilise ja tulevikku vaatava Grupina on meile väga oluline minna üle lahendustele, mis on nii keskkonda
kui meie tööprotsesse vähem koormavad. Paberivabad digitaalsed alternatiivid on Grupis saanud standardiks nii
turunduses, logistikas kui makselahendustes. Grupi paberivabast missiooni raames läheb Selver Eesti esimese
jaeketina kõigis kauplustes üle elektroonilistele hinnasiltidele. Kuna värskete viljade hind muutub kõige
sagedamini, siis esimeses etapis puudutab vastav muudatus puu- ja juurviljaosakondi ning plaanitakse lõpule
viia veebruarikuuga.
Tallinna Kaubamaja Grupp soosib keskkonnasõbralikke pakendeid ja pakub alternatiive plastikule ja virgin kilele.
2020 aasta jooksul on Grupi kauplustest ringlusesse jõudnud üle 1,2 miljoni kilekoti vähem kui 2019. aastal.
Lisaks pakendite hulga vähendamisele paneme rõhku ka sellele, et käibel olevad pakendid oleks
keskkonnasõbralikud ja valmistatud eelistatult juba taaskasutatud materjalidest. Meie kaubamajades ja
kauplustes on müügil nii paberkotid kui ka mitmekordselt kasutatavad tekstiilkotid, viimaseid müüdi 2020.
aastal ligikaudu 125 tuhat tükki. Oluliselt on kasvanud paberkottide ostmine, mida eelmisel aasta müüdi kokku
üle 3648 tuhande tüki ehk 12% enam kui aasta varem.
Lisaks tavapärastele väikestele kilekottidele on Selveri keti kaupluste puu- ja juurviljade pakendamiseks saadaval
ka loodussõbralikud korduv-kasutatavad võrkkotid ja kassades on tavapärasele kilekotile alternatiivina saadaval
ka bioloogiliselt lagunevad kilekotid.
100% Selveri keti kaupluses tekkivast paber- ja kilepakendijäätmetest suunatakse taaskasutusse. Vähendamaks
oluliselt kauba transpordipakendite vedamise ja ladustamise mahtu, kasutab Selver oma logistikaprotsessis
Bepco lihtsalt kokku pakitavad ja vastupidavad transpordikaste. 2021 aastal võtab Bepco transpordisüsteemi
kasutusele ka Kulinaaria.
Kõik Kaubamaja AS füüsilises ning e-poes kasutatavad kilekotid on valmistatud 90-100% taaskasutatud
materjalist ning Toidumaailmas on müügil korduvkasutatavad taaskasutatud plastpudelitest valmistatud kotid.
E-poe pehmendusega ümbrikud (nn mulliümbrikud, mille pehmenduse tagas kile) vahetati 2019a taaskasutatud
paberist täitega ümbrike vastu mis omakorda aastal 2020 vahetati villajääkidega täidetud ümbrikute vastu, olles
veelgi keskkonnasõbralikum lahendus.
Vältimaks ohtlike jäätmete sattumist loodusesse, on Tallinna Kaubamaja Grupi kaubamajadesse ja kauplustesse
paigaldatud kogumiskonteinerid. See annab meie kliendile võimaluse vabaneda lihtsalt oma kasutatud akudest
ja patareidest, kasutatud väikeelektroonikast, paber-, klaas- ja plastikpakenditest. Kõikide toidukaupluste juurde
oleme paigaldanud taaraautomaadid, mis koguvad pandimärgiga joogipakendeid.
Kontserni ettevõtetes minimeeritakse paberikasutust nii dokumentatsioonis kui müügisaalides. Kaubamaja
Toidumaailm võimaldab puu- ja köögiviljade kaalumisel loobuda paberkleebisest ning kasutada info
talletamiseks iseteeninduspulti. Kõik Partnerkaardi klientide ostud salvestatakse iseteenindussüsteemis, mis
võimaldab klientidel loobuda pabertšekkidest.
Leidmaks ringluses olevale plastikule ja kilele korduvkasutuse alternatiive, korraldas Kaubamaja AS koostöös
Eesti suuremate ülikoolide ja nende ettevõtlusvõrgustik Adapteriga konkursi „Edasiviiv elujõud“, mille võiduidee
pakub lahendust ühekordsete plastkarpide ringluseks.
Pilootprojektina kaotas Kaubamaja AS kontoritest personaalsed prügikastid ning asus sorteerima kontoris
tekkivat prügi.
Kehtivusaja kaotanud või muul põhjusel kehtetuks muutunud Partnerkaardid saadetakse ümbertöötlusesse ning
nendest valmivad autode tõkiskingad.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
34
Korruptsioonivastane võitlus
Tallinna Kaubamaja Grupp käsitleb korruptsioonina ametikohast tuleneva võimu ärakasutamist
isikliku kasusaamise otstarbel ja teadvustab endale, et korruptsioon seab ohtu demokraatia ja
inimõigused, õõnestab head valitsemist, sotsiaalset õiglust, halvendab riikide konkurentsivõimet
ja majanduslikku arengut, seab ohtu demokraatlikud institutsioonid ning ühiskonna moraalsed
alustalad.
Meie peamiseks eesmärgiks on korruptsiooni ennetamine, kuid olulist tähelepanu pöörame ka tegevuste
kontrollile. Olulisemateks meetmeteks on huvide konflikti vältimine, tegevuste läbipaistvuse tagamine ja
teadlikkuse kasvatamine Grupis.
Peamised korruptsioonivormid, mille ennetamisele Grupp muuhulgas keskendub on:
Võitluses korruptsiooniga lähtume järgmistest põhimõtetest:
Tegevuste läbipaistvuse tagamiseks on Grupis kehtestatud korrad ja juhendid, mis käsitlevad muuhulgas
firmaautode kasutamist, majanduslike huvide deklareerimist, siseteabega ümberkäimist, väärtpaberitega
tehingute tegemist, investeeringute juhtimist, hangete läbiviimist, personali värbamist, riskide juhtimist,
asjaajamist ja dokumendihaldust.
Tegevuste läbipaistvuse ja nõuetele vastavuse kontrolliga tegeleb Grupi siseauditi osakond. Teadlikkuse
kasvatamise eesmärgiga viiakse Grupis regulaarselt läbi nii sisemisi kui väliseid koolitusi kasvatamaks nii
juhatuse- ja juhtkonnaliikmete kui ka töötajate teadlikkust korruptsiooni ennetamisest ja vältimisest.
▪
altkäemaksu ehk pistise andmine ja võtmine;
▪
ametiseisundi ja mõjuvõimu kuritarvitamine;
▪
huvide konflikt;
▪
onupojapoliitika;
▪
omastamine;
▪
oskus- ja siseteabega kauplemine või selle kasutamine erahuvides.
▪
Suhtlemisel töötajatega juhivad Grupi ettevõtete juhid regulaarselt tähelepanu, et korruptsiooni
ükski vorm ei ole Grupis aktsepteeritav ja on vastuolus Grupi eetilistele tõekspidamistele.
▪
Lähtume eetilisest, ausast ja läbipaistvast äripidamisest ning rakendame sellele kaasa aitavaid
meetmeid (nt korrad, juhendid, lepingud, deklaratsioonid jne).
▪
Suhetes koostööpartneritega järgime vastastikuselt ja igakülgselt kõiki korruptsiooni ennetamise
põhimõtteid.
▪
Korruptsioonijuhtumite ilmnemisel edastame vastava info politseile või prokuratuurile.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
35
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige
börsiettevõtetele. Tallinna Kaubamaja Grupp järgib valdavas ulatuses HÜT juhiseid vaatamata nende
soovituslikule iseloomule. Järgnevalt on kirjeldatud Tallinna Kaubamaja Grupi juhtimispõhimõtteid ja 2020.
aastal toimunud üldkoosolekut lähemalt ning põhjendatud HÜT punkte, mida ei järgita.
Üldkoosolek
Aktsionäride õiguste teostamine
Aktsionäride üldkoosolek on Tallinna Kaubamaja Grupi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline üldkoosolek toimub üks
kord aastas ning erakorralisi üldkoosolekuid võib juhatus kokku kutsuda seaduses ette nähtud juhtudel.
Üldkoosoleku pädevuses on põhikirja ja aktsiakapitali muutmine, nõukogu liikmete valimine ja tasustamise
otsustamine, audiitori määramine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine ning muude
põhikirjas ja seadustes ettenähtud küsimuste otsustamine.
Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avalikustatav teave
Tallinna Kaubamaja Grupp avalikustas korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate Nasdaq Tallinna börsi
infosüsteemi kaudu ja oma veebilehel 25. veebruaril 2020 ning 26. veebruaril 2020 Eesti Päevalehes. Grupp
võimaldas aktsionäridel esitada küsimusi päevakorras nimetatud teemade kohta nii teates esitatud e-posti
aadressil kui ka telefoni teel ning tutvuda majandusaasta aruandega oma veebilehel ning oma asukohas
Kaubamaja 1 Tallinnas alates 25. veebruarist 2020.
Tallinna Kaubamaja Grupi aktsionäride üldkoosolek toimus 20. märtsil 2020. aastal algusega kell 13.00
Tallinnas, aadressil Viru väljak 3 asuvas Nordic Forum Hotel konverentsikeskuses. Üldkoosolekul tehtud otsused
on avalikustatud nii Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemis kui ka Tallinna Kaubamaja Grupi veebilehel.
Üldkoosoleku läbiviimine
Üldkoosolek saab vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus
on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, juhul kui seadusega ei ole
ette nähtud suurema häälteenamusega nõuet.
2020. aastal toimunud korralise üldkoosoleku keeleks oli eesti keel ning koosoleku juhatajaks oli Tallinna
Kaubamaja Grupi õigusdirektor Helen Tulve. Esmakordselt oli koosolekul võimalik osaleda läbi veebiseminari.
Koosolekul osalesid juhatuse liige Raul Puusepp ning läbi veebiseminari võtsid koosolekust osa Tallinna
Kaubamaja Grupp AS nõukogu esimees Jüri Käo ja Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers audiitor Eva Jansen-
Diener. Üldkoosolekul oli kohal 71,36% aktsiatega esindatud häältest. Kasumi jaotamist arutati üldkoosolekul
eraldiseisva teemana ning selle kohta võeti vastu eraldi otsus.
Tallinna Kaubamaja Grupi üldkoosolekul tuli osaleda isiklikult või volituse alusel ja põhikirja kohaselt võib
üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega
esindatud häältest. Võttes arvesse, et Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 seoses koroonaviiruse
pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, oli
aktsionäridel võimalik aktsionäri õiguste teostamiseks anda hääletusjuhisega volikiri. Soovi korral võis volitatud
esindajaks märkida vandeadvokaadi ja Advokatuuri juhatuse esimehe Jaanus Tehver’i.
Arvestades ülaltoodud 2020. aastal läbiviidud üldkoosoleku kirjeldustega, on Grupp täitnud 2020. aastal HÜT
soovitusi aktsionäride informeerimisel, üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel.
Juhatus
Juhatus on Tallinna Kaubamaja Grupi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Gruppi igapäevaselt. Vastavalt
põhikirjale võib juhatusel olla üks kuni kuus liiget. Vastavalt äriseadustikule valib Tallinna Kaubamaja Grupi
juhatuse liikme(d) nõukogu. Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liikme(d) valitakse lähtudes sooneutraalsusest
ja hinnates isikute tegelikku kompetentsi. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Juhatuse liige
valitakse põhikirja järgi tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada
varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas
ettenähtud ametiaja ülemmäär. Käesoleval ajal on Tallinna Kaubamaja Grupi juhatus üheliikmeline. Juhatuse
liikme Raul Puuseppa ametiaega pikendati 2020. aasta 21. veebruaril ning tema volitused lõpevad 6. märtsil
2023.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
36
Juhatuse esimehe Raul Puuseppa ülesanded ja tasu on määratletud temaga sõlmitud ametilepingus, milles
Gruppi esindas nõukogu esimees. Lepingu kohaselt makstakse juhatuse esimehele juhatuse liikme tasu ning tal
on võimalus saada tulemustasu kord aastas vastavalt Grupi eelmise aasta majandustulemuse konkreetsete,
võrreldavate ning eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide täitmisele. Täiendavaid boonuseid ja soodustusi Grupi
juhatuse liikmel ei ole. 2020. aasta eest koos sellele eelnenud aasta tulemustasuga on juhatuse esimehele
makstud tasusid kokku koos sotsiaalmaksudega summas 287 tuhat eurot (2019. aastal 281 tuhat eurot) ja
arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 124 tuhat eurot (2019. aasta eest maksti tulemustasusid
koos sotsiaalmaksuga 127 tuhat eurot).
Erinevalt HÜT punktis 2.2.1. sisalduvast soovitusest on Tallinna Kaubamaja Grupi juhatus üheliikmeline.
Tegemist on ajaloolise traditsiooniga. Grupi juhtkonda kuuluvad lisaks juhatuse liikmele finantsdirektor,
õigusdirektor, IT direktor ja turundusdirektor. Kõik olulised otsused võtab Tallinna Kaubamaja Grupi juhatus ja
juhtkond vastu koostöös ettevõtte nõukoguga. Tallinna Kaubamaja Grupi juhtimisel tehakse tihedat koostööd ka
tütarettevõtete juhtide ja vastavate valdkondade eest vastutajatega. Grupp on seisukohal, et selline
juhtimisstruktuur kaitseb kõige paremini aktsionäride huve ning tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse.
Grupi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate Grupi jaoks oluliste
tehingute tegemise otsustab ja selliste tehingute tingimused määrab Grupi nõukogu. 2020. ja 2019. aastal
selliseid tehinguid ei toimunud. Samuti ei tekkinud nimetatud perioodidel huvide konflikte.
Nõukogu
Nõukogu planeerib aktsionäride koosolekute vahelisel perioodil Grupi tegevust, korraldab juhtimist ja teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu annab
juhatusele korraldusi Grupi juhtimise korraldamisel. Nõukogu otsustab Grupi arengustrateegia ja
investeerimispoliitika üle, kinnisasjade tehingute teostamise ning juhatuse poolt koostatud investeeringute ja
aastaeelarve vastuvõtmise. Nõukogu koosolekud toimuvad korraliselt ja lähtuvalt vajadusest täiendavalt ka
erakorraliselt, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.
2020. aasta jooksul toimus 12 korralist nõukogu koosolekut ja 1 erakorraline nõukogu koosolek ning 2019. aastal
toimus samuti 12 korralist ja 1 erakorraline nõukogu koosolek. 2020. aastal osalesid nõukogu esimees ja kolm
nõukogu liiget kõigil 13 nõukogu koosolekul ja üks nõukogu liige 12 nõukogu koosolekul.
Nõukogul võib olla kolm kuni kuus liiget vastavalt üldkoosoleku otsusele ning liige valitakse kuni kolmeks aastaks.
Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees.
22. märtsil 2018 toimunud üldkoosoleku otsusega valiti Grupi nõukogu liikmeteks Andres Järving, Jüri Käo, Enn
Kunila, Meelis Milder (sõltumatu nõukogu liige) ja Gunnar Kraft (sõltumatu nõukogu liige). Praeguste nõukogu
liikmete volitused lõpevad 19. mail 2021. Nõukogu otsusel jätkas nõukogu esimehena Jüri Käo, kes on olnud
Tallinna Kaubamaja Grupi nõukogu liige alates 1997. aastast ja nõukogu esimees katkematult alates 2009.
aastast. Samuti on ta varasemalt olnud nõukogu esimees aastatel 2000-2001.
Vastavalt 22. märtsil 2018 toimunud korralise üldkoosoleku otsusele on Tallinna Kaubamaja Grupi nõukogu
liikme tasu 2 000 eurot kuus, nõukogu esimehel 2 400 eurot kuus. 2020. aastal on arvestatud Tallinna
Kaubamaja Grupi nõukogu liikmetele nõukogu liikme tasu koos sotsiaalmaksudega 160 tuhat eurot, sealhulgas
nõukogu esimehele 37 tuhat eurot (2019. aastal 166 tuhat eurot, sealhulgas nõukogu esimehele 38 tuhat eurot).
Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatus ja nõukogu teevad Tallinna Kaubamaja Grupi huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd.
Juhatus, juhtkond ja nõukogu töötavad ühiselt Grupi strateegia arendamise nimel. Juhatus ja juhtkond lähtuvad
juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest.
Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad Grupi tegevuse
planeerimist ja äritegevust ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele Tallinna Kaubamaja Grupi
äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule andmed, sh. finantsaruanded, piisava ajavaruga enne nõukogu
koosoleku toimumist. Grupi juhtimisel lähtutakse seadusest, põhikirjast, aktsionäride ja nõukogu koosolekute
otsustest ja püstitatud eesmärkidest.
Grupile teadaolevalt ei ole sõlmitud aktsionäridevahelisi kokkuleppeid, mis käsitlevad aktsionäriõiguste
kooskõlastatud teostamist.
Põhikirja muutmine
Muudatuste tegemine põhikirjas toimub vastavalt äriseadustikule, mille kohaselt põhikirja muutmise otsus on
vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
37
ei ole sätestatud suuremat häälteenamuse nõuet. Tallinna Kaubamaja Grupp AS põhikirjas ei ole suuremat
häälteenamuse nõuet. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.
Olulist osalust omavad aktsionärid
Seisuga 31.12.2020 jagunes Tallinna Kaubamaja Grupi aktsiakapital summas 16 292 000 eurot 40 729 200
lihtaktsiaks nimiväärtusega 0,40 eurot. Kõigi emiteeritud aktsiate eest on tasutud.
Olulist osalust omavaks aktsionäriks on OÜ NG Investeeringud, kellele kuulub 67,0% Grupi aktsiatest.
Tallinna Kaubamaja Grupis puuduvad spetsiifilisi kontrolliõigusi andvad eri liiki aktsiad, mis tooks kaasa
aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.
Teabe avaldamine
Tallinna Kaubamaja Grupp kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab kõiki aktsionäre olulistest asjaoludest
võrdselt, kasutades nii enda veebilehte kui ka NASDAQ Tallinna börsi infosüsteemi.
Tallinna Kaubamaja Grupi veebileht
www.tkmgroup.ee sisaldab Grupi ja võtmetöötajate üldtutvustust,
börsiteateid ja aruandeid. Aasta- ja vahearuannetest leiab info Grupi strateegia ja finantstulemuste kohta, kui ka
aruande Hea Ühingujuhtimise Tava osas. Koos majandusaasta aruandega tehakse veebilehel aktsionäridele
kättesaadavaks äriseadustiku § 333 lõikes 1 nimetatud nõukogu kirjalik aruanne aastaaruande kohta.
Börsiteadete alajaotuses on avaldatud info nõukogu koosseisu ja audiitori kohta, üldkoosoleku otsused ja muud
olulisem info.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse ülesanne on korraldada Grupi sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimine viisil, mis
tagab avalikustatavate finantsaruannete korrektsuse. Grupp avalikustab igal aastal konsolideeritud auditeeritud
majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul konsolideeritud kvartaalsed vahearuanded, mis on
avalikustatud läbi NASDAQ Tallinn börsi infosüsteemi ning on avalikult kättesaadavad Grupi kodulehel. Lisaks
avalikustatavatele finantsaruannetele kogutakse kvaliteetsete ja korrektsete finantsnäitajatega sümbioosis
juhtimisinfot ning koostatakse juhtimisaruandeid tagamaks Grupi ettevõtete adekvaatne juhtimine.
Finantsaruandluse protsessiga seotud sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide eesmärk on tagada Grupi
finantstulemuste ühtlustatud ja usaldusväärne aruandlus, mis on kooskõlas kohaldatavate seaduste ja
määrustega ja Grupis kinnitatud arvestus- ning aruandluspõhimõtetega. Riskijuhtimise põhimõtted on
määratletud Grupi riskijuhtimise raamistikus, mis sätestab riskide tuvastamise, hindamise, prioriseerimise ja
maandamisega seotud tegevused ning valdkonnaga seotud mõisted, rollid ja vastutused. Täiendavalt on
riskijuhtimise ja sisekontrolli tegevused korraldatud Grupi ja selle tütarettevõtete töökorraldustega, mis
kirjeldavad erinevate protsesside toimimist.
Grupi finantsvaldkond koos raamatupidamis- ja juhtimisarvestusega on Grupi finantsdirektori haldusalas, kes
vastutab finantsaruandluse riskide tuvastamise ja hindamise eest, määratleb finantsaruandlusega seotud
põhimõtted, korraldab raamatupidamiseks ja aruandluseks vajalikud vahendid ning koostab Grupi avaldatud
ametlikud finantsaruanded. Finantsaruandluse protsesse ja süsteeme arendatakse pidevalt. Riskianalüüs viiakse
läbi igal aastal. Nimetatud riskianalüüs on aluseks järelevalve- ja kontrollimeetmete edasisele arendamisele ning
aruandluse kontrollpunktidele, et vältida riskide realiseerumist. Grupi siseaudit teostab järelvalvet sisekontrolli
süsteemi toimimise, muu hulgas finantsaruandlusega seotud protsesside, üle. Grupi raamatupidamine,
finantseerimine, infotehnoloogia haldamine ja kindlustamine on korraldatud tsentraalselt.
18. juunil 2019 jõustus Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/8151, mille kohaselt avaldavad
emitendid, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele mõne Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeritud turule alates
1. jaanuarist 2020 konsolideeritud majandusaasta aruanded ühtses elektroonilises aruandlusvormingus
(European Single Electronic Format, ESEF). Käesoleva aruande esitamise ajaks heakskiidu saanud Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrusega muudetakse kapitaliturgude taastepaketti (CMRP) ja läbipaistvusdirektiivi.
Nimetatud eelnõu kohaselt muudetakse läbipaistvusdirektiivi artiklit 4 lõikega 7, mille kohaselt liikmesriigid
võivad lubada emitentidel esitada majandusaasta aruandeid elektroonilises aruandlusvormingus alates
majandusaastast, mis algab 1. jaanuaril 2021 või peale seda. Eelnõu lubab seega liikmesriikidel ESEF
rakendumise nõuet lükata edasi ühe aasta võrra, kui liikmesriik teavitab vastavast kavatsusest Euroopa Komisjoni.
Käesoleva aruande esitamise ajaks ei ole Eesti seadusandluses ESEF rakendumise edasilükkamise otsust vastu
võetud,
kuid
põhimõttelise
heakskiidu
on
edasilükkamisele
andnud
Finantsinspektsioon
ja
Rahandusministeerium.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
38
Grupi finantsprotsessid ja –aruanded läbivad iga-aastase finantsauditi, mille viib läbi nõukogu poolt üldjuhul
konkursi tulemusena valitud ning üldkoosoleku poolt kinnitatud audiitor. Audiitorid nimetatakse ühekordse
audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Audiitorite tasustamise korra määrab juhatus. 2020. aasta
üldkoosoleku otsusega on 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande sõltumatuks vandeaudiitoriks AS
PricewaterhouseCoopers (PwC).
Ettevõtte audiitor on Grupile 2020. aasta jooksul osutanud piiratud kindlustandvat töövõttu pakendiaruande
kontrollimiseks ning maksunõustamisteenust. Oleme arvamusel, et 2020. aastal on finantsauditi teostamine
olnud kooskõlas regulatiivsete normidega, rahvusvaheliste standarditega ja püstitatud ootustega. Töö tulemusi
tutvustas PwC vaheauditi raames ja lõppauditi osas enne järeldusotsuse väljastamist. Sõltumatu vandeaudiitori
aruanne on esitatud lehekülgedel 93-99.
Auditikomitee
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i auditikomitee on nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu
nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, mis puudutavad raamatupidamist, audiitorkontrolli,
riskijuhtimist, sisekontrolli ja -auditeerimist, järelevalve teostamist ja eelarve koostamise protsessi ning tegevuse
seaduslikkust.
Seatud ülesande täitmiseks jälgib ja analüüsib auditikomitee rahandusinformatsiooni töötlemist ja
raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi, teostab järelevalvet
riskijuhtimise üle ning hindab sisekontrollisüsteemi tõhusust. Auditikomitee teeb ettepanekuid audiitorettevõtja
nimetamiseks ja tagasikutsumiseks ning hindab audiitorettevõtja sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele.
Oma ülesannete täitmisel teeb auditikomitee koostööd nõukogu, juhatuse, sise- ja välisaudiitorite ning vajadusel
väliste ekspertidega.
Auditikomitee koosseisu kuulub 5 liiget, kes määratakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. 2020 aastal olid
auditikomitee liikmeteks Andres Järving (esimees), Jüri Käo, Gunnar Kraft, Kaia Salumets ja Kristo Anton.
Auditikomitee koostab põhimääruses toodud eesmärkide täitmise kohta iga-aastase koondaruande nõukogule,
milles annab ülevaate
oma tegevusest.
Tulenevalt oma kohustustest annab auditikomitee jooksvaid hinnanguid ja teeb ettepanekuid nõukogule,
juhatusele, siseauditile ja/või välisauditi teostajale.
Aruandeperioodil toimus 10 korraliselt planeeritud auditikomitee koosolekut.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
39
Juhataja kinnitus ja allkiri tegevusaruandele
Juhataja kinnitab, et peatükkidest „Grupi tegevuse ülevaade“, „Eetilised äritavad ja vastutustundlik ettevõtlus“
ning „Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne“ koosnev tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate
aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest ning nende mõjust raamatupidamisaruandele,
sisaldab peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust ning kajastab olulise tähtsusega tehinguid seotud
osapooltega.
__________________________
Raul Puusepp
Juhataja
Tallinnas, 19. veebruaril 2021
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
40
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
JUHATAJA KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE
Juhataja kinnitab lehekülgedel 40 kuni 92 toodud Tallinna Kaubamaja Grupp ASi 2020. a. konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.
Juhataja kinnitab, et:
1.
raamatupidamise
aastaaruande
koostamisel
rakendatud
arvestuspõhimõtted
on
vastavuses
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
2.
raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt emaettevõtja ja kontserni finantsseisundit,
majandustulemust ja rahavoogusid;
3.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja tema tütarettevõtjad on jätkuvalt tegutsevad.
__________________________
Raul Puusepp
Juhataja
Tallinnas, 19. veebruar 2021
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
41
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Tuhandetes eurodes
Lisa
31.12.2020
31.12.2019
korrigeeritud
01.01.2019
korrigeeritud
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod
5
32 757
40 629
37 235
Nõuded ja ettemaksed
6
15 894
16 904
16 093
Varud
8
77 334
78 305
78 212
Käibevara kokku
125 985
135 838
131 540
Põhivara
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed
11
335
114
113
Sidusettevõtjad
10
1 712
1 721
1 738
Kinnisvarainvesteeringud
12
60 347
60 458
59 866
Materiaalne põhivara
13
388 757
319 192
212 687
Immateriaalne põhivara
14
20 148
4 990
5 133
Põhivara kokku
471 299
386 475
279 537
VARAD KOKKU
597 284
522 313
411 077
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
15
49 402
46 448
26 002
Võlad ja ettemaksed
17
102 841
89 831
90 775
Lühiajalised kohustused kokku
152 243
136 279
116 777
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused
15
217 349
157 876
68 313
Edasilükkunud tulumaksukohustus
2,18
4 408
5 821
6 452
Pikaajalised eraldised ja ettemakstud tulevaste
perioodide tulud
277
322
370
Pikaajalised kohustused kokku
222 034
164 019
75 135
KOHUSTUSED KOKKU
374 277
300 298
191 912
Omakapital
Aktsiakapital
19
16 292
16 292
16 292
Kohustuslik reservkapital
2 603
2 603
2 603
Ümberhindluse reserv
102 630
93 496
95 587
Konverteerimiserinevused
-149
-149
-149
Jaotamata kasum
101 631
109 773
104 832
OMAKAPITAL KOKKU
223 007
222 015
219 165
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
597 284
522 313
411 077
Lisad lehekülgedel 45 - 92 on käesoleva konsolideeritud aastaaruande lahutamatud osad.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
42
KONSOLIDEERITUD KASUMI JA MUU KOONDKASUMIARUANNE
Tuhandetes eurodes
Lisa
2020
2019 korri-
geeritud
Müügitulu
20
741 938
717 223
Muud äritulud
1 285
5 113
Müüdud kaupade kulu
8
-556 712
-535 410
Teenuste kulud
21
-44 009
-41 917
Tööjõukulud
22
-78 301
-73 113
Põhivara kulum ja väärtuse langus
13,14
-35 137
-30 743
Muud ärikulud
-1 057
-715
Ärikasum
28 007
40 438
Finantstulud
23
2
1
Finantskulud
23
-4 239
-2 982
Kasum sidusettevõtja aktsiatelt kapitaliosaluse meetodil
10
191
203
Kasum enne tulumaksustamist
23 961
37 660
Tulumaks
2,18
-4 462
-5 892
Aruandeperioodi puhaskasum
19 499
31 768
Muu koondkasum
Kirjed, mida ei klassifitseerita edaspidi ümber kasumiaruandesse
Maa ja ehitiste ümberhindlus
13
11 225
0
Aruandeperioodi muu koondkasum kokku
11 225
0
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM
30 724
31 768
Tava-ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)
24
0,48
0,78
Aruandeperioodi puhaskasum ja muu koondkasum on omistatav emaettevõtja omanikele.
Lisad lehekülgedel 45 - 92 on käesoleva konsolideeritud aastaaruande lahutamatud osad.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
43
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
Tuhandetes eurodes
Lisa
2020
2019
korrigeeritud
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Puhaskasum
19 499
31 768
Korrigeerimised:
Intressikulu
23
4 239
2 982
Intressitulu
23
-2
-1
Tulumaksu kulu
2,18
4 408
5 821
Põhivara kulum ja väärtuse langus
13,14
34 848
30 632
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest kasum/
kahjum
12
311
-359
Kahjum põhivara mahakandmisest
13
289
111
Kasum põhivara müügist
13
-26
-3 849
Kapitaliosaluse meetodi mõju
10
-191
-203
Varude muutus
8
3 805
-287
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
6
1 611
-812
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
17
4 456
-997
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU
73 247
64 806
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara soetus
13
-27 554
-22 598
Materiaalse põhivara müük
13
85
5 597
Kinnisvarainvesteeringute soetus
12
-210
-111
Kinnisvarainvesteeringute müük
12
10
0
Immateriaalse põhivara soetus
14
-787
-585
Äriühendlus
9
-14 910
0
Äriühendlusel lisandunud raha
9
811
0
Saadud dividendid
10
200
220
Saadud intressid
23
2
1
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
-42 353
-17 476
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Saadud laenud
15
39 292
25 246
Saadud laenude tagasimaksed
15
-18 156
-25 652
Arvelduskrediidi saldo muutus
15
-4 490
9 785
Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed
15
-15 628
-14 970
Makstud intressid rendikohustuselt
15
-2 882
-2 031
Makstud dividendid
19
-29 731
-28 917
Dividendide tulumaks
18,19
-5 821
-6 452
Makstud intressid
23
-1 350
-945
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
-38 766
-43 936
RAHAVOOD KOKKU
-7 872
3 394
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
5
40 629
37 235
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
5
32 757
40 629
Raha ja raha ekvivalentide muutus
-7 872
3 394
Lisad lehekülgedel 45 - 92 on käesoleva konsolideeritud aastaaruande lahutamatud osad.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
44
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
tuhandetes eurodes
Aktsiaka-
pital
Kohus-
tuslik
reserv-
kapital
Ümber-
hindluse
reserv
Konver-
teerimi-
serine-
vused
Jaotamata
kasum
Kokku
Saldo seisuga 31.12.2018
16 292
2 603
95 587
-149
111 284
225 617
Saldo seisuga 01.01.2019
16 292
2 603
95 587
-149
111 284
225 617
Edasilükkunud tulumaksu korrigeeri-
mise mõju (lisa 2)
0
0
0
0
-6 452
-6 452
Korrigeeritud omakapital seisuga
01.01.2019
16 292
2 603
95 587
-149
104 832
219 165
Aruandeperioodi puhaskasum
0
0
0
0
31 768
31 768
Aruandeperioodi koondkasum kokku
0
0
0
0
31 768
31 768
Ümberhinnatud maa ja ehitiste kulumi
ümberklassifitseerimine
0
0
-2 091
0
2 091
0
Väljakuulutatud dividendid
0
0
0
0
-28 918
-28 918
Kokku tehingud omanikega
0
0
0
0
-28 918
-28 918
Saldo seisuga 31.12.2019
16 292
2 603
93 496
-149
109 773
222 015
Aruandeperioodi puhaskasum
0
0
0
0
19 499
19 499
Maa ja ehitiste ümberhindlus
0
0
11 225
0
0
11 225
Aruandeperioodi koondkasum kokku
0
0
11 225
0
19 499
30 724
Ümberhinnatud maa ja ehitiste kulumi
ümberklassifitseerimine
0
0
-2 091
0
2 091
0
Väljakuulutatud dividendid
0
0
0
0
-29 732
-29 732
Kokku tehingud omanikega
0
0
0
0
-29 732
-29 732
Saldo seisuga 31.12.2020
16 292
2 603
102 630
-149
101 631
223 007
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 19.
Lisad lehekülgedel 45 - 92 on käesoleva konsolideeritud aastaaruande lahutamatud osad.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
45
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1 Üldine informatsioon
Tallinna Kaubamaja Grupp AS („ettevõtja“) ja tema tütarettevõtjad (koos „Tallinna Kaubamaja Grupp” või „Grupp“)
on jaekaubanduse ja sellega seotud teenuste osutamisega tegelevad ettevõtted. Tallinna Kaubamaja Grupp AS on
18. oktoobril 1994 Eesti Vabariigis aadressil Kaubamaja 1, Tallinn, registreeritud äriühing. Tallinna Kaubamaja
Grupp ASi aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna börsil. Tallinna Kaubamaja Grupp AS enamusaktsionär on OÜ
NG Investeeringud (lisa 28), mille enamusomanik on NG Kapital OÜ. NG Kapital OÜ on Tallinna Kaubamaja Grupp
AS-i üle lõplikku valitsevat mõju omav ettevõtja.
Käesolev konsolideeritud aruanne on juhatuse poolt allkirjastatud avaldamiseks 19. veebruaril 2021. Vastavalt
Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks ettevõtte nõukogu ja kinnitab aktsionäride
üldkoosolek.
Lisa 2 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
Koostamise alused
Tallinna Kaubamaja Grupi 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja
arvatud maa ja ehitiste puhul, mis on ümber hinnatud ning kajastatud ümberhindluse meetodil, nagu on
kirjeldatud vastavates arvestuspõhimõtetes ning kinnisvarainvesteeringud, mis on kajastatud õiglases väärtuses.
Tallinna Kaubamaja Grupi esitlusvaluutaks on euro (EUR). Finantsaruandes kajastatud summad on esitatud
valuutas mida kasutatakse majanduskeskkonnas milles Grupp tegutseb („arvestusvaluuta“). Kõigi Grupi ettevõtete
arvestusvaluutaks on euro.
Kõik aruandes esinevad summad on ümardatud lähima tuhandeni, kui ei ole öeldud teisiti.
Konsolideeritud aruannete koostamisel on lähtutud all toodud arvestuspõhimõtetest, mida on järjepidevalt
kohaldatud kõikidele aruandes märgitud perioodidele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.
Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid
raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab Grupi raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema
juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või
kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisas 3.
Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Muutused olulistes arvestuspõhimõtetes
Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati Grupi 31. detsembril
2019 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandes, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevalt.
Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks
Arvestuspõhimõtte muudatuse põhjus tuleneb IAS 1 §41 “kajastamise muutumise põhjused”.
IFRS Tõlgenduskomitee otsuse kohaselt asendati traditsiooniline kasumipõhisel maksustamissüsteemil põhinev
edasilükkunud tulumaksukohustise arvestus Eesti ja Läti tütarettevõtetesse tehtud investeeringute osas, kus
jaotuspõhise maksustamissüsteemi tõttu ettevõtte tulumaksu ei maksta kasumi, vaid dividendide jaotamise korral
osas. Vastavalt standarditele IAS 12.52A ja 57A ei kajastata jaotuspõhistes maksusüsteemides jaotamata kasumi
osas jooksvat ega edasilükkunud tulumaksu seni, kui kajastatakse kohustust maksta dividende. Eesti
turupraktikana on seda arvestuspõhimõtet järjepidevalt rakendatud kogu Grupi jaotamata kasumi suhtes,
olenemata sellest, kas see kasum on kogunenud emaettevõttesse või tütarettevõtetesse.
2020. aasta juunis tegi IFRS Tõlgenduskomitee otsuse, mille kohaselt standardites IAS 12.52A ja 57A sätestatud
põhimõtet kohaldatakse ainult emaettevõtte jaotamata kasumi suhtes, aga mitte tütarettevõtete jaotamata kasumi
suhtes. Selle asemel tuleks tütarettevõtetes jaotamata kasumi osas järgida standardis IAS 12.39-40 kirjeldatud
põhimõtteid,
mille
kohaselt
sellise
akumuleeritud
kasumi
osas
tuleb
kajastada
edasilükkunud
tulumaksukohustist, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et seda ei jaotata emaettevõttele lähitulevikus.
Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja kohustiste
bilansiliste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
46
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu
maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis)
dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel
edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis
ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta
kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti
tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste
erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate
ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt
tehingud.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse
investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte
kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte
hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist
planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga
piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval
kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil
need eeldatavalt tühistuvad.
Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80
netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär
14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja
muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud
maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid.
Kontsern on kajastanud arvestuspõhimõtte muudatust tagasiulatuvalt.
Korrigeerimise mõju finantsaruannetele
Tuhandetes eurodes
Saldo 2019.a
aastaaruandes
Muudatuse
mõju
Muudetud saldo
2020.a.
aastaaruandes
Mõju bilansile seisuga 01.01.2019
Edasilükkunud tulumaksukohustus
0
6 452
6 452
Jaotamata kasum
111 284
-6 452
104 832
Mõju bilansile seisuga 31.12.2019
Edasilükkunud tulumaksukohustus
0
5 821
5 821
Jaotamata kasum
115 594
-5 821
109 773
Mõju kasumiaruandele 2019.a
Tulumaks
-6 523
631
-5 892
Kokku mõju kasumiaruandele
-6 523
631
-5 892
Tava-ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta
(eurodes)
0.76
0.02
0.78
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
47
Kehtivad standardimuudatused
Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Grupile kohustuslikuks alates 01.01.2020.
„Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)
Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised,
mis seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste
tulemusena on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata
jätmine, valesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte
üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Grupi hinnangul oluline
mõju finantsaruandele puudub.
Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)
Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse
raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade
rolli kohta finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus,
konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
„Äritegevuse mõiste“ – IFRS 3 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)
Muudatustega on korrigeeritud äritegevuse mõistet. Äritegevusel peavad olema sisendid ja sisuline protsess, mis
koos aitavad oluliselt kaasa võimele luua väljundeid. Uus juhendmaterjal annab raamistiku hindamaks, millal
sisend ja sisuline protsess on olemas, sh varajases staadiumis olevate ettevõtete puhul, mis ei ole väljundeid
tekitanud. Kui väljundeid ei ole, siis äritegevusena klassifitseerumiseks on vajalik organiseeritud tööjõu olemasolu.
Väljundi mõistet on kitsendatud ja see keskendub nüüd klientidele pakutavatele kaupadele ja teenustele ning
investeerimistulu ja muu tulu teenimisele; mõiste ei hõlma enam kulude kokkuhoidu ja muud majanduslikku kasu.
Samuti ei pea enam hindama, kas turuosalised on võimelised puuduvaid osi asendama või omandatud tegevusi
ja varasid integreerima. Ettevõte võib läbi viia „kontsentratsioonitesti“ – omandatud varad ei vasta äritegevuse
mõistele kui omandatud brutovarade sisuliselt kogu õiglane väärtus kontsentreerub ühele varale (või ühesuguste
varade kogumile).
Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
„COVID-19 tingitud rendisoodustused” - IFRS 16 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)
Muudatused annavad rendilevõtjatele (mitte rendileandjatele) vabastuse vabatahtliku erandi vormis hindamaks,
kas COVID-19 tingitud rendisoodustust käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rendilevõtja võib kajastada
rendisoodustuse selliselt, nagu tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see kaasa
rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodustele, mis
tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik järgnevatest tingimustest on täidetud:
rendimaksete muutuse tulemusena on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem tasust, mis kehtis
vahetult enne muudatust; rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni
2021; muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta. Kui rendilevõtja otsustab rendilepingutele
praktilist abinõu rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste omadustega ja sarnastes
tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8, kuid
rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrahvis 28(f) sätestatud avalikustamist.
Grupp vabastust ei kasutanud ja Grupi hinnangul mõju finantsaruandele puudub.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 01.01.2020
algaval aruandeaastal, ei ole olnud olulist mõju Grupile.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
48
Kehtima hakkavad standardimuudatused
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Grupile kohustuslikuks alates
01.01.2021 või hilisematel perioodidel ja mida Grupp ei ole rakendanud ennetähtaegselt.
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” - IAS 1 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu
poolt)
Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt
aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus
oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul
tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta
kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu
seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi
lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma.
Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva.
Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada,
muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku
kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide
puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus
vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis. Grupi hinnangul
oluline mõju finantsaruandele puudub.
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” - IAS 1 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu
poolt)
IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris algse
jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe
aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste
rakendamiseks. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
„Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud - lepingu täitmise kulud, viide kontseptuaalsele
raamistikule” - IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused
IFRS-ides 2018-2020 -
IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu
poolt)
▪
IAS
16
muudatus
keelab
ettevõttel
põhivara
soetusmaksumusest
maha
arvata
põhivara
otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu.
Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega kajastatakse nüüd kasumiaruandes.
Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda
testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus
selgitab samuti, et ettevõte peab 'testima vara korralikku töökorda' kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist
taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna
poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit enne, kui ta saavutab
juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust.
▪
IAS 37 muudatus selgitab mõistet 'lepingu täitmise kulud'. Muudatus selgitab, et lepingu täitmise
otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid ning muude kulude jaotamise, mis on otseselt
seotud selle täitmisega. Muudatus selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise
moodustamist, peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu
täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul.
▪
IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule,
et määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001.
aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Lisaks, IFRS 3 standardis on lisatud
uus erand kohustuste ja tingimuslike kohustuste osas. Erand täpsustab, et mõnede kohustuste ja
tingimuslike kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS
37 või IFRIC 21 standardile, mitte 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele
raamistikule. Ilma uue erandita, kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei
kajastaks vastavalt IAS 37 standardile. Seega, oleks pidanud ettevõte kohe pärast ühinemist lõpetama
kohustuse kajastamise ning kajastama kasumit, mis ei tekita majanduslikku kasu. Samuti selgitati, et
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
49
omandaja ei pea kajastama tingimuslike varasid omandamise kuupäeva seisuga nagu on määratletud
IAS 37-s.
▪
IFRS 9 muudatus käsitleb, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise
hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või
laenuandjale. Muudatuste kohaselt, kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid ei arvestata
10% testi.
▪
IFRS 16-ga kaasnev illustreeriv näide 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara
täiustamisega seotud maksete kirjeldus. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud
segadused rendi stiimulite käsitlemisel.
▪
IFRS 1 lubab vabastuse teha, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui
tema
emaettevõttest.
Tütarettevõte
saab
mõõta
oma
varasid
ja
kohustusi
bilansilistes
(jääk)maksumustes, mida oleks kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte
IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse,
mille raames emaettevõtte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid
korrigeerimisi. IFRS 1 on muudetud, et IFRS 1 vabastust kasutavad ettevõtted saaksid mõõta
kumulatiivseid kursivahesid, kasutades emaettevõttes kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele
ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab eelnimetatud vabastust kumulatiivsetele
kursivahedele, et esmakordsete kasutuselevõtjate kulusid vähendada. Muudatus kehtib ka
sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust.
Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõtmisel on
nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge
maksujärgselt. Grupi hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju
Grupile.
Informatsioon emaettevõtja põhiaruannete kohta
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva
üksuse (emaettevõtja) konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja põhiaruanded, mis on avalikustatud lisas
30, on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud
aruannete koostamisel, v.a. investeeringud tütarettevõtjatesse, mis on konsolideerimata põhiaruannetes
kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
Kapitaliosaluse meetodil võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse
järgmistel perioodidel ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga. Emaettevõtja osa investeeringu kasumist/kahjumist
kajastatakse emaettevõtja kasumis/kahjumis. Laekunud dividendid vähendavad investeeringu väärtust. Bilansilise
maksumuse korrigeerimine võib osutuda vajalikuks ka muutuste korral emaettevõtja proportsionaalses osaluses
investeerimisobjektis, mis tuleneb investeerimisobjekti muu koondkasumi muutustest. Sellised muudatused
hõlmavad materiaalse põhivara ümberhindamisest ja valuutakursside ümberarvestamise erinevustest tulenevaid
muutusi. Emaettevõtja osa nendest muudatustest kajastatakse emaettevõtja muus koondkasumis.
Valuutaarvestus
Arvestus- ja esitusvaluuta
Gruppi kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtja äritegevuse
põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõtja ja tema
tütarettevõtjate arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel arvestusvaluutades on aluseks võetud tehingu toimumise päeval
ametlikult kehtinud keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on
ümber hinnatud vastavalt bilansipäeval kehtinud keskpanga ametlikule valuutakursile. Välisvaluutatehingutest
saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.
Välismaiste majandusüksuste finantsaruanded
Konverteerimisel tekkinud kursivahed, mis on tekkinud ajast, kus tütarettevõtjate arvestusvaluuta oli erinev, on
esitatud omakapitali kirjel “konverteerimiserinevused”. Välismaal asuvate tütarettevõtjate võõrandamisel
kajastatakse omakapitali kirjel “konverteerimiserinevused” kajastatud summad aruandeaasta kasumina või
kahjumina.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
50
Konsolideerimise põhimõtted
Tütarettevõtjad
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta
saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda
kasumi
suurust
kasutades
oma
mõjuvõimu
majandusüksuse
üle.
Tütarettevõtjad
konsolideeritakse
raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.
Grupp kasutab äriühenduste kajastamisel ostumeetodit. Tütarettevõtjate ostmisel üleantud tasu koosneb
üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustuste ja Grupi poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide
õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustuse
õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud eristatavad varad ja
kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga
äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases
väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast.
Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas
ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab Grupi
osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui
eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovarade õiglane väärtus,
kajastatakse vahe koheselt koondkasumiaruandes.
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtja kontrolli all olevate tütarettevõtjate
finantsnäitajad. Ema- ja tütarettevõtjate vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõuded, kohustused, tulud,
kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandest elimineeritud. Vajadusel on
tütarettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks Grupi arvestuspõhimõtetele.
Sidusettevõtjad
Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle Grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse
olulise mõju olemasolu juhul, kui Grupp omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil; selle
kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega.
Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele.
Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse
langus.
Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis on võrdne või ületab
sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi
kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama
sidusettevõtja kohustusi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustust kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit.
Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks Grupi arvestuspõhimõtetele.
Segmendiaruandlus
Raporteeritavad ärisegmendid on identifitseeritud lähtuvalt sisemisest kõrgemale äriotsustajale regulaarselt
esitatavast aruandlusest. Grupi kõrgemaks äriotsustajaks, kes vastutab ressursside jaotamise eest ja hindab
ärisegmentide tulemust, on emaettevõtja nõukogu, kes teeb strateegilisi otsuseid. Nõukogu käib koos vähemalt
korra kuus.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha,
arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit) ning kuni 3-kuulisi deposiite. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis
lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Kassast inkasseeritud, kuid arveldusarvele jõudmata sularaha
kajastatakse kirjel raha teel. Raha ja raha ekvivalendid on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses.
Finantsvarad
Klassifitseerimine
Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
•
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
51
tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval,
millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse
üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvara, välja arvatud nõuded ostjate vastu, mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses , ja kui on tegemist varaga,
mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on
otseselt seotud vara soetamisega. Tehingukulud, mis on seotud õiglases väärtuses mõõdetava finantsvaraga, ka-
jastatakse läbi kasumiaruande. Nõuded ostjate vastu mõõdetakse esmalt tehinguhinnas, tulenevalt IFRS 15-st.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepin-
gulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult
põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efek-
tiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud
kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajas-
tamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes.
Seisuga 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2020 ning 2020. aasta jooksul olid Grupi kõik finantsvarad klassi-
fitseeritud selles kategoorias.
Omakapitaliinstrumendid
Grupi ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Finantsvarade väärtuse langus
Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suh-
tes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja
raha ekvivalentidest.
Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe
lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on diskonteeritud
esialgse efektiivse intressimääraga.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määra-
misel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma
liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sünd-
muste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt:
-
nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
-
sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab
madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut)
summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
-
kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk
(st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist mär-
kimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit sum-
mas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda, varude ostuga kaasnevat
tollimaksu ning muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest
on
maha
arvatud
hinnaalandid
ja
dotatsioonid.
Tööstuskaupade
partiiarvestuse
ja
toidukaupade
soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Autokaubanduse segmendis kasutatakse varuosade
soetusmaksumuse arvestamisel kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit ja autode puhul kasutatakse
individuaalmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas
soetusmaksumus/tootmisomahind või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus on tavapärases
äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud toote lõpetamiseks ja müügi
sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
52
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida Grupp hoiab (kas omanikuna või
kapitalirendi tingimustel rendituna) renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda
majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis
sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid (s.o notaritasud, riigilõivud, nõustajatele makstud
tasud ja muud kulutused, ilma milleta ei oleks ostutehing tõenäoliselt aset leidnud). Edasi kajastatakse
kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses, mis baseerub iga-aastasel hindaja poolt määratud turuhinnal,
tuginedes hiljuti toimunud tehingute hindadele sarnaste objektide osas (korrigeerides hinnangut erinevuste
suhtes) või kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse
kasumiaruandes
kirjel
“Muud
ärikulud”/“Muud
äritulud”.
Õiglase
väärtuse
meetodil
kajastatavatelt
kinnisvarainvesteeringutelt ei arvestata amortisatsiooni.
Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise
korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise
lõpetamisest tekkinud kasum või kahjum kajastatakse lõpetamise perioodi kasumiaruandes muude äritulude või
muude ärikulude real. Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber.
Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu
objekt on üle kantud. Kinnisvarainvesteeringud ei sisalda laenukasutuse kulutusi.
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta juhul, kui on tõenäoline, et nende
kasutamisega seoses saadakse tulevikus majanduslikku kasu.
Maad ja ehitisi kajastatakse ümberhindluse meetodil: maad ja ehitised kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist
ümberhinnatud väärtuses, mis on vara õiglane väärtus ümberhindamise kuupäeval miinus akumuleeritud kulum
ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Hindamised viiakse läbi regulaarselt, sõltumatute
kinnisvaraekspertide poolt vähemalt kord nelja aasta jooksul. Varasem akumuleeritud kulum elimineeritakse
ümberhindluse kuupäeval ning varaobjekti senine soetusmaksumus asendatakse tema õiglase väärtusega
ümberhindluse kuupäeval.
Maa ja ehitiste bilansilise jääkväärtuse suurenemine ümberhindluse tulemusena kajastatakse läbi muu
koondkasumi ja akumuleeritakse omakapitali kirjel „Ümberhindluse reserv“. Selliste varaobjektide, mida on varem
alla hinnatud läbi kasumiaruande, väärtuse suurenemine kajastatakse läbi kasumiaruande. Varaobjekti väärtuse
langus kajastatakse läbi muu koondkasumiaruande sama objekti akumuleerunud ümberhindluse reservi ulatuses.
Ülejäänud summa kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Igal aastal kantakse varaobjektide esialgsete
soetusmaksumuste ja ümberhinnatud väärtuste vahest tulenev kulumi erinevus „Ümberhindluse reservist“
„Jaotamata kasumi“ reale.
Muud materiaalsed põhivarad kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses, millest on maha arvestatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Materiaalsed põhivarad võetakse
algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi,
kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste
kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle
aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused kajastatakse põhivarana juhul, kui on tõenäoline, et
Grupp saab tulevikus varaobjektiga seotud majanduslikku kasu ning kui varaobjekti soetusmaksumust saab
usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi,
sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kasulike tööigade vahemikud põhivaragruppidele on järgnevad:
▪
Maa ja ehitised
-
Maad ei amortiseerita.
-
Ehitised ja rajatised
10-50 aastat
s.h. ehitiste parendused
12-23 aastat
▪
Ehitiste kasutusõigus
rendiperiood 2-16 aastat
▪
Masinad ja seadmed
3-7 aastat
▪
Muu inventar ja sisseseade
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
53
-
Infotehnoloogia seadmed ja tarkvara
3-7 aastat
-
Sõidukid ja inventar
5 aastat
-
Kapitaliseeritud parendused rendipindadel
4-10 aastat
Amortiseerimist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav juhtkonna poolt plaanitud eesmärgiks ning
lõpetatakse, kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkväärtust, vara lõplikul kasutusest eemaldamisel või
ümberklassifitseerimisel
“müügiootel
põhivaraks”.
Igal
bilansipäeval
hinnatakse
kasutatavate
amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust.
Igal bilansipäeval hindab juhtkond, kas teadaolevalt on indikatsioone põhivarade väärtuse languse kohta. Juhul
kui on teada asjaolusid, mis võivad põhjustada põhivarade väärtuse langust, määrab juhtkond põhivara kaetava
väärtuse (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või
vara kasutusväärtus). Juhul kui kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkväärtusest, on materiaalse
põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus
tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus ning kaetav
väärtus on tõusnud.
Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse lahutades müügist saadud summadest jääkväärtuse,
on kajastatud kasumiaruandes muudes ärituludes ja –kuludes.
Immateriaalne vara
Ostetud immateriaalsed varad kajastatakse algsel arvelevõtmisel soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja
soetamisega otseselt seotud kulusid. Äriühenduse käigus soetatud immateriaalsete varade soetusmaksumuseks
on nende õiglane väärtus äriühenduse toimumise ajal. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse immateriaalseid
varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvestatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest
põhjustatud kahjumid.
Määratud kasuliku tööeaga immateriaalseid varasid amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Kasulikud tööead on
järgmised:
▪
Kaubamärk
7 aastat
▪
Arendusväljaminekud
5 aastat
Määratud kasuliku tööeaga immateriaalsete varade amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes vastavalt
immateriaalse vara jaotusele. Määratud kasuliku tööeaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja –
meetod vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus. Muutused oodatavas kasulikus tööeas või varast
tulenevate majanduslike hüvede oodatavas kasutusviisis kajastatakse amortisatsiooniperioodi ja –meetodi
muutustena. Selliseid muutuseid käsitletakse raamatupidamislike hinnangute muutustena.
Määratud kasuliku tööeaga immateriaalsete varade puhul testitakse väärtuse langust juhul, kui esineb asjaolu-
sid, mis viitavad sellele, et varade bilansiline jääkväärtus pole võib-olla kaetav. Vajadusel hinnatakse vara alla
tema kaetava väärtuseni.
Varade väärtuse langus
Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikku langust sündmuste või asjaolude
esinemisel, mis viitavad sellele, et vara bilansiline jääkväärtus pole kaetav. Selliste asjaolude esinemise korral
hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise jääkväärtusega. Väärtuse langusest tekkinud
kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline jääkväärtus ületab tema kaetava väärtuse. Vara kaetav
väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt
sellele, kumb on kõrgem. Väärtuse languse test viiakse läbi väikseima eristatava rahavoogusid genereeriva varade
grupi
(cash generating unit)
suhtes. Kord alla hinnatud varade puhul korratakse testi igal järgmisel
bilansikuupäeval, kontrollimaks, kas vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud.
Firmaväärtus
Arvele võtmise järgselt kajastatakse firmaväärtus soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel viiakse kord aastas (või
tihedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab, et firmaväärtuse väärtus võib olla langenud) läbi vara
väärtuse languse test.
Väärtuse languse testimiseks jagatakse firmaväärtused nendele raha genereerivatele üksustele või üksuste
rühmadele, mis peaksid saama konkreetsest äriühendusest majanduslikku kasu. Iseseisvaks raha genereerivaks
üksuseks (üksuste kogumiks) loetakse väikseim eristatav varade rühm, mis ei ole suurem kui
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
54
segmendiaruandluses kasutatav ärisegment. Väärtuse langus määratakse kindlaks firmaväärtusega seotud raha
genereeriva üksuse kaetava väärtuse hindamise teel. Kui raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on väiksem kui
tema
bilansiline
jääkväärtus
(s.h
firmaväärtus),
kajastatakse
firmaväärtuse
väärtuse
langus
ning
proportsionaalselt muude varade allahindlus, mis on seotud antud raha genereeriva üksusega. Firmaväärtuse
allahindlusi ei tühistata.
Finantskohustused
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud) võetakse algselt
arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulud. Edaspidi kajastatakse finantskohustusi
korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega,
mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis tasumisele kuuluvas summas. Pikaajaliste
finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu
õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt
intressikulu sisemise intressimäära meetodil.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg saabub vähem kui 12 kuu jooksul pärast
bilansikuupäeva või kui Grupil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud
pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis
refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse
lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi
kutsuda laenulepingutes sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Laenukasutuse kulutused (nt intressid), mis on seotud varade ehitusega, kapitaliseeritakse perioodi jooksul, mis
on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse
tekkeperioodil kuludena.
Rendilepingud
Grupp on rendilepingutes nii rentnik kui ka rendileandja. Grupp rendib kontoripindasid, masinaid ja seadmeid,
sõidukeid.
Grupp kui rentnik
Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on
rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara
kasutamist teatud ajavahemikus.
Grupp arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise
perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise
perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust
selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni
oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on
piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või
jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Grupp muudab
rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.
Esmane mõõtmine
Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.
Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi
alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:
•
rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
•
kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid;
•
kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
•
rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha
taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.
Rentnik
mõõdab
rendiperioodi
alguses
rendikohustise
selleks
kuupäevaks
tasumata
rendimaksete
nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik
hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku
alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
55
maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks
oleva varaga sarnast vara.
Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on Grupp:
•
kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud
peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest;
•
selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on korrigeeritud
Grupi krediidiriskiga;
•
korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja
tagatised.
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi
alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud:
a)
fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
b)
muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse
rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või
määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga seotud maksed
või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Grupi osades rendilepingutes on sees muutuvad
rendimaksed;
c)
summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
d)
ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja
e)
rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel
eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.
Edasine mõõtmine
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi.
Soetusmaksumuse
mudeli
kasutamiseks
mõõdab
rentnik
kasutamisõiguse
esemeks
olevat
vara
soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud
kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb
alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara
maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse
esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel
arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku
eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
a)
suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
b)
vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
c)
hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või
vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal
osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes
rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta,
millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.
Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise
ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks
oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik
ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga
juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
a)
muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi
põhjal; või
b)
muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid
ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks järgmistest
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
56
olukordadest:
a)
muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb
kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate
summade muutusele.
b)
tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või
määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade
analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes
juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud
rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab
rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate
intressimäärade muutusest.
Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust,
lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse
suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.
Grupp on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute
suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara
väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on
lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete
rendilepingud.
Grupp kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga.
Väljarenditava vara amortiseerimisel lähtutakse ettevõttes sama tüüpi varade suhtes rakendatavatest
amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Rendilepingud, mille puhul Grupp ei kanna olulisel määral üle kõiki vara omamisega seotud riske ja hüvesid,
liigitatakse
kasutusrendiks.
Renditulu
kajastatakse
rendiperioodi
jooksul
lineaarselt
ja
kajastatakse
koondkasumiaruande tuludes.
Allrendid
Kui Grupp rendib rendilepinguid edasi allrentnikele, peab ta arvestust põhirendi ja allrendi osas eraldi. Seejuures
hinnatakse allrendi liigitamist kapitalirendiks või kasutusrendiks, lähtudes põhirendist tulenevast vara
kasutusõigusest. Kui allrendid liigitatakse kapitalirendiks, lõpetab Grupp põhirendiga seotud kasutusõigusega
vara, mille ta annab allrendile üle, kajastamise ja kajastab seda edaspidi bilansis allrendi netoinvesteeringuna
pikaajaliste nõuete ja ettemaksude all. Allrendilepingu kehtivuse ajal kajastab Grupp allrendist saadavat
finantstulu lähtuvalt arvestusmudelist, mis kajastab rendiperioodi netoinvesteeringu püsivat tootlust
Kasutusrendiks klassifitseeritud allüüride korral kajastab Grupp renditulu rendiperioodi jooksul lineaarselt ja
kajastab neid koondkasumiaruandes tuluna.
Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Eraldised kajastatakse bilansis siis, kui ettevõttel on enne bilansipäeva toimunud sündmusest tulenev eksisteeriv
kohustus (seaduslik või lepinguline); on tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid
moodustavatest ressurssidest loobumist; kuid kohustuse lõplik summa või tasumistähtaeg pole täpselt teada.
Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva
summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu
kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale
osapoolele. Eraldised kajastatakse diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse
summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldisega seotud kulu kajastatakse
perioodi kasumiaruandes. Tuleviku ärikahjumeid ei kajastata eraldistena.
Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik
piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on
avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades.
Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks
Tulumaksuvarad ja –kohustused ning tulumaksukulud ja –tulud hõlmavad realiseerunud (tasumisele kuuluvat) ja
edasilükkunud tulumaksu. Tasumisele kuuluv tulumaks esitatakse lühiajalise varana või kohustusena ning edasi-
lükkunud tulumaks pikaajalise varana või kohustusena.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
57
Grupi Eesti ettevõtjad
Vastavalt kohaldatavatele Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted kasumilt tulumaksu. Kasumilt
makstava tulumaksu asemel maksavad Eesti ettevõtted tulumaksu jaotamata kasumist väljamakstavatelt
dividendidelt,
erisoodustustelt,
kingitustelt,
annetustelt,
vastuvõtukuludelt,
ettevõtlusega
mitteseotud
väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär alates 01.01.2015 on 20/80 väljamakstud
netodividendidest.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86.
Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta
keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta
keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis
edasilükkunud tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses.
Tulumaksu tasumise kohustus
tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete
tütarettevõtete reservide liikumiste arvelt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte
dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse
investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste
osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused
lähitulevikus taastuvad.
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on
avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, lisas 29.
Tulumaks Leedus
Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Leedus 15% maksustatavast tulust.
Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt
ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega.
Leedu tütarettevõtjate puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused kõigi ajutiste erinevuste
kohta, mis esinevad varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud
tulumaks on arvestatud bilansipäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse
kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara
esitatakse bilansis vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus.
Tulumaks Lätis
Kuni 2017 kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt maksustati Läti ettevõtete kasum. Seega kajastati seni
edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt Läti tütarettevõtete varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja
nende bilansiliste maksumuste vahel konsolideeritud aruandes. Uue tulumaksu seaduse järgi maksustatakse
alates 1. jaanuarist 2018 kasum, mis on tekkinud pärast 2017. aastat, selle jaotamisel maksumääraga 20/80.
Seaduse üleminekureeglid lubavad dividendidelt makstavat kasumit vähendada, kui ettevõttel on 31. detsembri
2017 seisuga kasutamata maksukahjumeid või teatud eraldisi.
Uue seaduse rakendumise tulemusena ei ole enam erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste
väärtuste vahel ning seega ei kajastata edasilükkunud tulumaksuvarasid ega –kohustusi Läti tütarettevõtete
tasandil. Kõik edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused, mis olid üles võetud eelmistel perioodidel, kanti
2017.
aastal
bilansist
välja
ning
vastav
tulumaksukulu/tulu
kajastati
kasumiaruandes
või
koondkasumiaruandes/omakapitalis nende edasilükkunud tulumaksuvarade/kohustuste osas, mis võeti arvele
läbi koondkasumiaruande/omakapitali.
Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete
tütarettevõtete reservide liikumiste arvelt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte
dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse
investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste
osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused
lähitulevikus taastuvad.
Tulude arvestus
Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehin-
guhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
58
millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll
kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Jaemüügitulu
Kaupade müügist saadav tulu kajastatakse hetkel, mil müügitehing viiakse jaemüügikaupluses kliendiga lõpule.
Üldiselt tasub klient kas sularahas, maksekaardiga või pangaülekandega. Kaupade tagastamise tõenäosust hin-
natakse kaubagrupi ajaloolise tagastuste järgi (keskväärtuse meetod), ja tulusid kajastatakse müügitehingu pe-
rioodil tulude vähendamise kaudu, kajastades lepingujärgseid kohustusi (tagasimaksekohustus) ja õigust tagas-
tatud kaubale. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna
tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei
pea olulisel määral tühistama.
Grupp moodustab eraldise toodete osas, kus Ettevõttel on vastavalt garantiitingimustele kohustus parandada või
asendada vigane toode. 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2020. seisuga ei ole Grupis olulist garantiieraldist.
Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis
on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui
teenust osutatakse.
Hulgimüügitulu
Grupi hulgimüük moodustub peamiselt autode müügist edasimüüjatele ja muust hulgimüügist. Müük kajastatakse
kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale,
edasimüüja saab ot-
sustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada edasimüüja poolt
toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja
hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügi-
lepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik akt-
septeerimise nõuded on täidetud. Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingi-
musteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.
Kaupade tagastamise tõenäosust hinnatakse kaubagrupi ajaloolise tagastuste järgi (keskväärtuse meetod), mis
põhineb eelneval kogemusel, ja tulusid kajastatakse müügitehingu perioodil tulude vähendamise kaudu, kajasta-
des lepingujärgseid kohustusi (tagasi-maksekohustus) ja õigust tagastatud kaubale. Selle eelduse ja tagastatud
kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jook-
sul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama.
Grupp moodustab eraldise toodete osas, kus Ettevõttel on vastavalt garantiitingimustele kohustus parandada või
asendada vigane toode. 31. detsember 2019 ja 31. detsember 2020. seisuga ei ole Grupis olulist garantiieraldist.
Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis
on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui
teenust osutatakse.
Tulu teenuse osutamisest
Grupp osutab teenuselepingute alusel turvateenuseid ja autode teenindust fikseeritud ja muutuva hinnaga. Müü-
gitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul
kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks suhtena kogu lepingu
mahtu, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub
klient fikseeritud summad vastavalt maksegraafikule.
Juhul kui leping sisaldab tunnipõhist tasu, siis kajastatakse
müügitulu summas, mille osas Ettevõttel on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid iga kuu või tööde
lõpetamisel ja tasu kuulub maksmisele arve esitamise hetkel. Juhul, kui grupi poolt osutatud teenuste maht ületab
saadud makseid, siis kajastatakse lepinguline vara. Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu,
siis kajastatakse lepinguline kohustus.
Klientide lojaalsusprogrammi arvestus
Grupis on klientidele suunatud lojaalsusprogrammi süsteem, mis võimaldab Partnerkaardi omanikel koguda
ostude eest punkte ja nende punktidega saada allahindlust järgnevate ostude eest Grupi kuues ettevõttes. Ostude
eest allahindluse saamisel võrdub iga kogutud boonuspunkt ühe eurosendiga. Kalendriaasta jooksul kogutud
punktid aeguvad järgmise kalendriaasta jaanuarikuu lõpus. Grupp kajastab müügi hetkel lepingulise kohustuse
teenitud punktide osas. Müügitulu kajastatakse ja lepingulise kohustuse kajastamine lõpetatakse kui punkte
kasutatakse või kui need aeguvad. Tehinguhind jaotatakse kaupade müügi ja teenitud punktide vahel lähtudes
nende eraldiseisvast müügihinnast.
Finantseerimise komponent
Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse
saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse
mõju osas.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
59
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on ettevõtja moodustanud kohustusliku reservkapitali. Igal
majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 5% puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt
10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks.
Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Puhaskasum aktsia kohta
Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse, jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise
emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit
kui keskmist aktsiate arvu potentsiaalsete aktsiatega, millel on lahustav mõju puhaskasumile aktsia kohta. Kuna
Grupil puuduvad finantsinstrumendid, mis võiksid tulevikus lahustada puhaskasumit aktsia kohta, on tava
puhaskasum aktsia kohta ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta võrdsed.
Kohustused töövõtjate ees
Kohustused töövõtjate ees sisaldavad muuhulgas töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida
arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu
kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel
aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksu.
Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkuse-
tasu kohustust bilansipäeva seisuga. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks puhkusetasule ka sellelt arvestatud
sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.
Lisa 3 Raamatupidamisarvestust puudutavad olulised otsused ja hinnangud
Rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid järgiva aastaaruande koostamine nõuab teatud juhtkonnapoolsete
otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti
tehakse juhtkonnapoolsed otsuseid ja hinnanguid Grupi raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste
rakendamisel. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku
langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise
perioodi kasumiaruandes.
Valdkonnad, mis on nõudnud olulisemaid juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid, mis omavad mõju
finantsaruannetes kajastatud summadele on järgmised:
▪
Maa ja ehitiste ümberhinnatud väärtuse määramine:
Grupp kajastab maad ja ehitisi ümberhindluse meetodil.
Selleks hindab Grupi juhtkond regulaarselt, kas ümberhinnatud põhivarade õiglane väärtus ei erine oluliselt
nende bilansilisest väärtusest. Ümberhinnatud põhivarade õiglase väärtuse määramisel tugineb juhtkond
grupisisestele ja grupivälistele eksperthinnangutele, kusjuures grupiväliste hindajate hinnanguid igale
varaobjektile tellitakse vähemalt kord 4 aasta jooksul.
▪
Aruandeperioodi lõpus läbi viidud hindamise tulemusena suurenes Eesti „Maa ja ehitiste“ (jääkväärtuses
171 351
tuhat eurot seisuga 31.12.2020) väärtus läbi koondkasumiaruande 10 175 tuhat eurot. 2019. aastal
läbi viidud hindamise tulemusena Eesti „Maa ja ehitiste“ (jääkväärtuses 162 545 tuhat eurot seisuga
31.12.2019) objekte üles ega alla ei hinnatud. Aruandeperioodi lõpus läbi viidud hindamise tulemusena
suurenes Lätis asuvate „Maa ja ehitiste“ (jääkväärtuses 13 151 tuhat eurot seisuga 31.12.2020) väärtus läbi
koondkasumiaruande 1 050 tuhat eurot ja läbi kasumiaruande 425 tuhat eurot. 2019. aastal läbi viidud
hindamise tulemusena Läti „Maa ja ehitiste“ (jääkväärtuses 10 043 tuhat eurot seisuga 31.12.2019) objekte
üles ega alla ei hinnatud. Aruandeaastal Leedus asuvate „Maa ja ehitiste“ jääkväärtuses 1 877 tuhat eurot
seisuga 31.12.2020 (31.12.2019: 1 877 tuhat eurot), väärtust ei hinnatud.
Ümberhindluse meetodil
kajastatud maade ja ehitiste bilansiline jääkväärtus seisuga 31.12.2020 oli 186 379 tuhat eurot (31.12.2019:
174 465 tuhat eurot). Detailsem informatsioon on avalikustatud lisas 13.
▪
Lõpetamata ehitiste väärtuse languse hindamine:
Grupp hindab lõpetamata ehitiste puhul igal bilansipäeval, kas
on märke võimalikust väärtuse langusest. Kui selliseid märke esineb, viiakse läbi väärtuse test. Igal
bilansipäeval viiakse läbi väärtuse test eelnevalt allahinnatud varade osas. Väärtuse hindamiseks leitakse
objektide kasutusväärtus. Kasutusväärtuse määramisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit.
Kasutusväärtuse leidmisel on kasutatud grupiväliseid ja grupisiseseid hindajaid. Aruandeperioodi lõpus läbi
viidud väärtuse testide tulemusena Eestis asuvate „Lõpetamata ehitiste“ jääkväärtuses 12 474 tuhat eurot
seisuga 31.12.2020 (jääkväärtuses 8 644 tuhat eurot seisuga 31.12.2019) objekte 2020. aastal ja 2019.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
60
aastal alla ei hinnatud ega eelnevalt tehtud allahindlust ei tühistatud. Lätis asuvates „Lõpetamata ehitistes“
(jääkväärtuses 5 810 tuhat eurot seisuga 31.12.2020) tuvastati aruandeperioodil kahe objekti puhul
varasemalt tehtud allahindluse tühistamise vajadus summas 93 tuhat eurot, ühe objekti puhul tuvastati
väärtuse tõus summas 41 tuhat eurot ning kahe objekti puhul tuvastati väärtuse langus summas 20 tuhat
eurot. 2019. aasta lõpus läbi viidud väärtuse testide tulemusena Lätis asuvates „Lõpetamata ehitiste“ objekte
(jääkväärtuses 7 289 tuhat eurot seisuga 31.12.2019) alla ei hinnatud. Leedus asuvate „Lõpetamata ehitiste“
objekte jääkväärtuses 131 tuhat eurot seisuga 31.12.2020 (31.12.2019: 131 tuhat eurot) aruandeperioodil
ja 2019. aastal alla ei hinnatud. Detailsem informatsioon on avalikustatud lisas 13.
▪
Firmaväärtuse väärtuse languse hindamine:
Grupp hindab tütarettevõtjate omandamisel tekkinud firmaväärtuse
bilansilise väärtuse võimalikku kaetava väärtuse vähenemist vähemalt kord aastas. Kasutusväärtuse
leidmiseks on juhtkond prognoosinud raha genereerivate üksuste tulevasi rahavoogusid ning valinud sobiva
diskontomäära rahavoogude nüüdisväärtuse määramiseks. Firmaväärtuse bilansiline jääkväärtus seisuga
31.12.2020 oli 16 869 tuhat eurot (31.12.2019: 3 260 tuhat eurot). Firmaväärtuse allahindluse vajadust ei
tuvastatud 2020. aastal ja 2019. aastal läbiviidud firmaväärtuse testide tulemusena. Detailsem informatsioon
on avalikustatud lisas 9 ja 14.
Lisa 4 Finantsriskide juhtimine
Grupi tegevusega võivad kaasneda mitmed finantsriskid, millest olulisemat mõju avaldavad likviidsusrisk,
krediidirisk ja tururisk (s.h valuutakursi risk, intressimäärarisk ja hinnarisk). Finantsriskide juhtimine on
emaettevõtja juhatuse pädevuses ja sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ja maandamismeetmete tõhususe
kontrollimist. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse
vähendamine. Järelvalvet juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle teostab emaettevõtja
nõukogu. Grupp analüüsib ja kontrollib riske süstemaatiliselt läbi finantsüksuse, mis tegeleb nii emaettevõtja kui
tema tütarettevõtjate finantseerimisega ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäära riski
haldamisega, samuti analüüsivad ja kontrollivad riske tütarettevõtjate juhtkonnad ja finantsüksused.
Riskijuhtimiseks kasutatakse lisaks tuumikaktsionäri NG Investeeringud OÜ spetsialistide abi.
Kõik Grupi finantsvarad hõlmavad raha ja raha ekvivalente (lisa 5), nõudeid ostjate vastu (lisa 7), muid lühiajalisi
nõudeid (lisa 6) ja muid pikaajalisi nõudeid (lisa 11). Grupi kõik finantskohustused on kategoorias „muud
finantskohustused“ ning need hõlmavad võlakohustusi (lisa 15), võlgnevusi tarnijatele (lisa 17), intressivõlgnevust,
muid viitvõlgu ning rentnike tagatisdeposiite (lisa 17).
Tururisk
Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi
muutuste tõttu. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja –kohustusteks loetakse euros nomineeritud
finantsvarasid ja –kohustusi. Grupi valuutariski maandamiseks on enamus lepinguid europõhised. Samuti on kõik
laenulepingud sõlmitud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariskivabade kohustustena. Aruandeperioodi
lõpu seisuga ei olnud Grupil olulisi, euroga mitteseotud valuutades fikseeritud finantsvarasid ja –kohustusi. Grupp
on aruandeaastal pidevalt hinnanud valuutariske ja ei leia vajadust kasutada täiendavaid meetmeid valuutariski
maandamiseks.
Grupp tegutseb oma tütarettevõtete kaudu nii Lätis kui Leedus. Alates 01.01.2014 ühines Läti euroalaga ja alates
01.01.2015 ühines Leedu euroalaga, võttes valuutana kasutusele euro. Eelnevast tulenevalt puudub Grupil Läti ja
Leedu tütarettevõtetega seonduvalt valuutarisk.
Rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära risk
Intressiriskina käsitletakse sellist riski, kus intressimäära tõustes võib kohustustelt tasutavate intressikulude
suurenemine märkimisväärselt mõjutada Grupi tegevuse tulemuslikkust. Grupi intressirisk tuleneb peamiselt
pikaajalistest ujuva intressimääraga laenukohustustest.
Grupi pikaajalised laenud on valdavalt seotud EURIBORiga, mistõttu sõltutakse rahvusvahelistel finantsturgudel
toimuvatest arengutest. Grupi intressiriski juhtimisel on oluline jälgida rahaturu intressikõvera liikumisi, mis
väljendab turuosaliste ootusi turuintresside osas ning võimaldab hinnata EUR intressimäärade kujunemise trendi.
2020. aastal langes 6 kuu EURIBOR aasta alguse tasemelt -0,323% aasta lõpul tasemele -0,526%. 2021. aasta
alguses on EURIBOR olnud veelgi väikeses languses. Majandusanalüütikute hinnangul ei ole 6 kuu EURIBOR
intressimäärade tõusu 2021. aastal ette näha.
Juhul, kui siiski ujuva intressimääraga finantskohustuste intressimäärad oleksid 31.12.2020 seisuga olnud 1
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
61
protsendipunkti (31.12.2019: 1 protsendipunkti) võrra kõrgemad, oleks see suurendanud Grupi finantskulu 1 120
tuhande euro võrra (2019: 990 tuhande euro võrra). Juhul, kui intressimäärad oleksid 31.12.2020 seisuga olnud
0,1 protsendipunkti võrra madalamad, oleks see vähendanud Grupi finantskulusid 112 tuhande euro võrra
(31.12.2019 seisuga muutus 0,1 protsendipunkti ja 99 tuhande euro võrra).
Intressiriski analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks on
refinantseerimine, olemasolevate positsioonide uuendamine, fikseeritud intressiga laenude võtmine ja
alternatiivne finantseerimine. Aruandeaastal ja sellele eelnenud majandusaastal on juhtkond hinnanud ja
teadvustanud
intressiriski
ulatust,
kuid
ei
ole
sõlmitud
tehinguid
intressiriski
maandamiseks
finantsinstrumentidega, kuna juhtkonna hinnangul on intressiriski ulatus ebaoluline.
Grupi võlakohustused on avatud intressimäära muutustele järgnevalt:
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Kuni 3 kuu jooksul muutuv intress
10 126
15 254
3 – 6 kuu jooksul muutuv intress
103 020
77 096
Ujuva intressimääraga võlakohustused kokku
113 146
92 350
Võlakohustused kokku
266 751
204 324
Krediidirisk
Krediidirisk on risk, et Grupile tekib rahaline kaotus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole poolt,
kuna viimane ei suuda oma kohustusi täita.
Grupp on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt nõuetest) ning investeerimistegevusest,
s.h. deposiitidest pankades ja finantsasutustes. Grupi juhtkond juhib deposiitidest pankades ja finantsasutustes
tulenevat krediidiriski vastavalt Grupi strateegiale, mille kohaselt võib Grupp paigutada vabu rahalisi vahendeid
üksnes finantsinstrumentidesse, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
-
Kodumaiste krediidiasutuste deposiidid ja raha arvelduskontodel – kodumaine krediidiasutus omab kre-
diidiasutuste seadusega kehtestatud tegevusluba ja tema Emapanga Moody’s reitinguagentuuri krediidi-
reiting on vähemalt A2 ja kus reitingu väljavaade on vähemalt staatuses stabiilne või selle ekvivalent;
-
Välismaiste krediidiasutuste deposiidid ja raha arvelduskontodel – välismaine krediidiasutus omab
Moody’s reitinguagentuuri krediidireitingut vähemalt A2 ja kus reitingu väljavaade on vähemalt staatuses
stabiilne või selle ekvivalent.
Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmisest printsiipidest alltoodud tähtsuse
järjekorras:
-
likviidsuse tagamine;
-
kapitali säilimine;
-
tulu teenimine.
Krediidiriski hajutamiseks ei hoia Grupp rohkem kui 70% Grupi vahenditest (s.h raha arvelduskontol, deposiidid
ja investeeringud vastava panga võlakirjadesse) ühes pangas.
Raha ja raha ekvivalendid hoiustava panga krediidireitingu lõikes tuhandetes:
31.12.2020
31.12.2019
Aa2
1 841
38 801
Aa3
29 882
0
A3
0
673
Kokku
31 723
39 474
Krediidireiting on antud deposiitidele. Andmed pärinevad Moody’s Investor Service kodulehelt.
Tulenevalt jaemüügi spetsiifikast ei ole Grupp avatud olulistele krediidiriskidele. Võimalikud nõuetega seotud
krediidiriskid on suures osas seotud renditulude mittelaekumisega, kuid antud risk ei ole Grupi jaoks olulise
suurusega. Seisuga 31. detsember 2020 väljendab maksimaalset krediidiriski nõuete summa suuruses 14 397
tuhat eurot (2019: 13 875 tuhat eurot).
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
62
Nõuete vanuseline struktuur on alljärgnev, tuhandetes eurodes:
31.12.2020
31.12.2019
Aegumata
13 320
11 239
sh nõue kaardimaksete osas
2 575
2 475
sh nõuded ostjatele
10 547
8 344
sh muud nõuded
198
420
Tähtaja ületanud < 3 kuud
865
2 434
Tähtaja ületanud 3 – 6 kuud
92
70
Tähtaja ületanud 6 – 12 kuud
63
23
Tähtaja ületanud > 12 kuud
57
109
Nõuded kokku
14 397
13 875
Kaardimaksete nõue on tagatud Swedbank AS kaardimaksete lepinguga, millega on tagatud kaardimaksete
laekumine kahe pangapäeva jooksul. Muud nõuded on tagatud kaubaliste lepingutega ja nende osas krediidirisk
puudub, kuna Grupi ettevõtete kohustused samade lepingupartnerite ees ületavad nende vastu suunatud nõudeid.
Aegunud nõuetega kliendid on ühtlasi Grupi hankijad, kelle kohustused ületavad nõuete summat.
Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud ja kredii-
dikahjumite hindamisel võtab Grupp arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma
liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb
Grupi ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud (sh majanduskasvu prog-
noos, turuintressimäärade prognoos) infot. Grupp eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud,
kui tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva.
Grupp leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui:
-
võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma Grupile oma krediidikohustusi täielikult, ilma et Grupp peaks
rakendama selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine (sellise olemasolul); või
-
finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva.
Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsvarade allahindlused arvatakse maha varade bilansilisest
jääkmaksumusest.
Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel raha ja pangakontode ja nõuete allahindlus 31. detsembri 2020 sei-
suga oli ebaoluline.
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et Grupp ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi tõttu.
Likviidsuse ehk Grupi tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu säilita-
mine on Tallinna Kaubamaja Grupi üks olulisi finantsvaldkonna tegevusi. Grupi rahavoogude efektiivsemaks juh-
timiseks on moodustatud Tallinna Kaubamaja Grupp ASi ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtne kontserni-
konto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada Grupi rahalisi vahendeid Grupi poolt kehtestatud limiitide
piires. Grupp on omakorda allkontsernina liitunud NG Investeeringud OÜ kontsernikontoga. Likviidsusriski maan-
damiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate
nõuete ja tarnelepingute regulaarne monitooring.
Grupi operatiivüksused prognoosivad jooksvalt oma rahavoogusid ning need liidetakse Grupi emaettevõtte raha-
voo prognoosidega Grupi finantsüksuses. Grupi finantsüksus jälgib pidevalt Grupi jooksvat rahavooprognoosi ta-
gamaks piisava rahaliste vahendite olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenuko-
hustuste täitmise. Nimetatud rahavooprognoosid võetakse aluseks Grupi rahastamiskavade koostamisel ja võima-
like lepinguliste rahastamistingimuste (covenantide) jälgimisel.
Tallinna Kaubamaja Grupil on kindel finantssektori tugi, toetamaks Grupi likviidsust ja arenguprotsessi. Grupp on
kogenud, et soodsate intressimääradega täiendavate finantseerimisvahendite leidmine on võimalik, samuti on
võimalus olemasolevaid laene vajadusel refinantseerida või pikendada.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
63
Grupi diskonteerimata finantskohustuste analüüs maksetähtaegade lõikes:
Tuhandetes eurodes
< 3 kuud
3-12 kuud
1-3 aastat
3-5 aastat
pärast
5 aastat
Kokku
31.12.2020
Võlakohustused
6 378
26 404
71 854
19 012
0
123 648
Rendikohustused
5 137
15 597
39 154
34 715
67 346
161 949
Finantskohustused (lisa 17)
83 416
0
0
0
0
83 416
Kokku
94 931
42 001
111 008
53 727
67 346
369 013
Tuhandetes eurodes
< 3 kuud
3-12 kuud
1-3 aastat
3-5 aastat
pärast
5 aastat
Kokku
31.12.2019
Võlakohustused
10 145
21 778
23 714
50 516
0
106 153
Rendikohustused
4 307
12 924
29 343
35 363
27 848
109 785
Finantskohustused (lisa 17)
73 192
0
0
0
0
73 192
Kokku
87 644
34 702
53 057
85 879
27 848
289 130
Tuleviku rahavoogude arvestamisel on kasutatud bilansipäeva seisuga vastavalt 31.12.2020 ja 31.12.2019
kehtinud ujuva intressi määrasid.
Majandusaasta lõpu seisuga oli Grupil vabu rahalisi vahendeid sularaha ja pangakontode näol 32 757 tuhat eurot
(2019: 40 629 tuhat eurot). 31.12.2020 seisuga oli Grupil kasutamata arvelduskrediiti limiiti summas 8 901 tuhat
eurot (2019: 3 810 tuhat eurot). Vabade vahendite paigutamisel juhindub Grupp sisemiselt kehtestatud
krediidiriski juhtimise strateegiast. 31.12.2020 seisuga ei paigutanud Grupp läbi emaettevõtja NG Investeeringud
OÜ Grupi vabu rahalisi vahendeid kontsernikonto deposiiti (31.12.2019: 0 eurot).
Käibekapital oli 31. detsember 2020 seisuga negatiivne 26 258 tuhat eurot (2019: negatiivne 441 tuhat eurot).
Käibekapitali negatiivne muutus toimus ühelt poolt seoses rahaliste vahendite mahu vähenemisega 2020. aastal
osaliselt omavahendite arvelt teostatud investeeringute mõjul. Teisalt suurenes võlgnevus hankijatele kauba eest,
mis on seotud supermarketite segmendi kauplustevõrgu suurenemisega seoses 2020. aasta kevadel omandatud
ABC Supermarkets ASiga. Lühiajalisi kohustusi paisutab IFRS 16 „Rendilepingud“ rakendamisega kaasnenud
arvestuslike laenukohustuste lühiajalise osa 17,9 miljoni euro ulatuses seisuga 31.12.2020 (31.12.2019: 15,4
miljonit eurot). Grupi likviidsuskordaja (varude võrra vähendatud käibevarad/ lühiajalised kohustused) 2020.
aastal langes 0,32-le. 2019. aastal oli vastav näitaja 0,42. Grupil on lühiajaliste kohustuste katteallikana jätkuvalt
tugev igapäevane äritegevuse rahavoog. Juhtkonna hinnangul ei ole Grupil likviidsusprobleemi.
Kapitalirisk
Grupi esmaseks kapitali (nii võõr- kui omakapitali) juhtimise eesmärgiks on kindlustada tugev kapitali struktuur,
mis toetaks ettevõtte äritegevuse stabiilsust ja tegevuse jätkuvust ning optimeeriks kapitali struktuuri, alandades
kapitali hinda ja sedakaudu kindlustaks aktsionäride huve. Kapitali struktuuri säilitamiseks või korrigeerimiseks
võib Grupp reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, müüa aktsiaid tagasi, lasta välja uusi aktsiaid või
müüa kohustuste katteks varasid.
Vastavalt jaekaubanduses levinud praktikale kasutab Grupp kapitali jälgimiseks võlgnevuste suhtarvu, mis
arvutatakse netovõla suhtena kogukapitali. 31.12.2020 seisuga oli vastav suhtarv 51%. Võrreldes 31.12.2019
seisuga, mil vastav näitaja oli 42%, on netovõla ja omakapitali suhe kasvanud seoses aruandeaastal omandatud
ABC Supermarkets ASi vastavalt IFRS 16 kohaselt arvestuslike rendikohustuste lisandunud intressikandvatesse
kohustustesse summas 43,1 miljonit eurot ning teostatud investeeringute finantseerimisega seotud
laenukohustuste kasvuga 16,3 miljoni euro ulatuses. Juhtkonna hinnangul on kapitali struktuur optimaalne ega
vaja korrigeerimist.
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Intressikandvad kohustused (lisa 15)
266 751
204 324
Raha ja pangakontod (lisa 5)
-32 757
-40 629
Netovõlg
233 994
163 695
Omakapital
223 007
222 015
Omakapital ja netovõlg kokku
457 001
385 710
Võlgnevuste suhtarv*
51%
42%
*Võlgnevuste suhtarv = Netovõlg / Omakapital ja Netovõlg kokku
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
64
Koroonaviiruse mõju
Enim avaldas aruandeaastal Eesti ja maailma majanduskeskkonnale ning seeläbi Grupi majandustulemustele
mõju COVID-19 viiruse levik.
Viiruse leviku piiramiseks kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus 2020. aasta märtsis välja eriolukorra ning alates 27.
märtsist suleti kaubanduskeskused. Sellest tulenevalt suleti külastajatele kõik Grupi jalatsikaubandussegmendi
kauplused, Kaubamaja segmendi tööstuskaupade maailmad ning I.L.U. kauplused. Samuti olid suletud Grupi
kinnisvarasegmendi poolt hallatavad Tartu Kaubamaja Keskus, Viimsi keskus ning Tallinna kesklinnas peamiselt
Kaubamaja segmendi kasutuses olev ajalooline Kaubamaja hoone. Kaupluste sulgemine tõi kaasa Grupi e-
poodide populaarsuse plahvatusliku kasvu. E-poodide komplekteerimisvõimekuse parandamiseks suunati e-
poodidesse suletud müügiüksuste töötajaid, samuti värvati ajutist lisatööjõudu. Kavandati kiireid ja
efektiivsemaid lahendusi tarnevõimekuse ning tehnilise suutlikkuse tõstmiseks. Vaatamata Grupi e-kanalite
müügimahtude märkimisväärsele kasvule ei kompenseerinud see füüsiliste müügimajade müükide langust Grupi
moekaubanduses.
Viiruse levikust tingitud majanduskeskkonna muudatused võivad kaasa tuua mitmeid erinevaid finantsriske.
Kasvada võib tururisk, kui üldise riskitaseme suurenemine toob kaasa intressimäärade kasvu. Samuti võib
kasvada krediidirisk, kui muutunud ärikeskkonnas ei suuda Grupi majanduspartnerid tasuda Grupile nõudeid või
mõjutab halvenenud konjunktuur Grupi investeerimistegevusega seotud partnerpanku ja finantsasustusi
negatiivselt. Oluliselt võivad kasvada likviidsusrisk ja kapitalirisk, kui majanduskeskkonna halvenedes väheneb
operatiivtegevuse rahavoog ning likviidsuse tagamiseks tuleb leida muid instrumente.
Koroonaviirusest tingitud majanduskeskkonna muudatustega seoses vähenesid aruandeaastal Grupi
kaubamajade, jalatsikaubanduse, kinnisvara ja autosegmendi müügitulud 30,3 miljonit eurot ning EBITDA 10,0
miljonit eurot võrreldes aasta varasemaga. Supermarketite segmendi müügiulu mahtu viiruse levik oluliselt ei
mõjutanud. Klientide ja töötajate turvatunde tagamiseks koroonaviiruse ajal kulus erinevatele desinfitseerimis-
ja kaitsevahenditele ligi 1 miljon eurot. Moekaubanduse kriisiaegseks võtmeküsimuseks oli vältida varude
kuhjumist ja seeläbi likviidsuse vähenemist. Grupp alustas varude optimeerimisega kohe pandeemia alguses
ning lõpetas 2020. aasta optimaalse ja praegusele nõudlusele vastava varude mahuga. Finantsriskide
maandamisega tegeleb Grupp igapäevaselt vastavalt eeltoodud monitoorimis- ja maandamismeetoditele,
mistõttu ei ole juhtkonna hinnangul koroonaviirusest tulenevad finantsriskid Grupile olulise mõjuga.
Finantsinstrumentide õiglane väärtus
Juhtkonna hinnangul ei erine Grupi finantsvarade ja –kohustuste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest
väärtusest. Nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on lühiajalised ja seega on juhtkonna hinnangul nende bilansiline
väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele. Suurem osa Grupi pikaajalistest võlakohustustest baseeruvad ujuval
intressimääral, mis muutub vastavalt turu intressimäärale. Juhtkonna hinnangul ei ole Grupi riskimarginaalid
oluliselt muutunud võrreldes laenude saamise ajaga ja Grupi võlakohustuste intressimäärad vastavad
turutingimustele. Eelnevast tulenevalt hindab juhtkond, et pikaajaliste kohustuste ja nõuete õiglased väärtused on
ligilähedased nende bilansilistele väärtustele. Õiglase väärtuse määramiseks on kasutatud diskonteeritud
rahavoogude analüüsi, diskonteerides lepingulisi tuleviku rahavooge kehtivate turuintressimääradega, mis on
Grupile kättesaadavad sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Finantsinstrumentide õiglane väärtus on tase
2.
Lisa 5 Raha ja pangakontod
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Sularaha kassas
1 034
1 155
Pangakontod
30 346
38 257
Raha teel
1 377
1 217
Raha ja pangakontod kokku (lisa 4)
32 757
40 629
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
65
Lisa 6 Nõuded ja ettemaksed
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Nõuded ostjate vastu (lisa 7)
14 196
13 455
Muud lühiajalised nõuded seotud osapoolte vastu
(lisa 26)
3
0
Muud lühiajalised nõuded
163
385
Finantsvarad kokku bilansikirjel “Nõuded ja
ettemaksed”
14 362
13 840
Ettemaks kaupade eest
598
2 190
Muud ettemakstud kulud
893
837
Rendikulude ettemaks
7
6
Maksude ettemaksed (lisa 18)
34
31
Nõuded ja ettemaksed kokku
15 894
16 904
Lisa 7 Nõuded ostjate vastu
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Nõuded ostjate vastu
11 313
10 629
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
-11
-10
Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 26)
319
361
Kaardimaksed
2 575
2 475
Nõuded ostjate vastu kokku (lisa 6)
14 196
13 455
Lisa 8 Varud
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Müügiks ostetud kaubad
76 549
77 156
Tooraine ja materjal
785
1 149
Varud kokku
77 334
78 305
Kasumiaruande real “Müüdud kaupade kulu” on kajastatud kulud varude allahindlusest ja mahakandmisest ning
inventuuri puudujäägid 2020. aastal summas 12 827 tuhat eurot (2019: 11 896 tuhat eurot).
Varude allahindamisel lähtutakse varude vanuselisest struktuurist ja moekaupade puhul varude hooajalisusest.
Varude bilansilise maksumuse korrigeerimine toimub läbi allahindluse reservi. Seisuga 31. detsember 2020 oli
raamatupidamisliku allahindluse reservi suuruseks 1 094 tuhat eurot (31.12.2019: 1 122 tuhat eurot). Varad neto
realiseerimismaksumuses moodustasid 15 508 tuhat eurot (31.12.2019: 15 887 tuhat eurot).
Grupi müüdud kaupade kulu 2020. aastal oli 556 712 tuhat eurot (2019: 535 410 tuhat eurot). Grupp kajastab
müüdud kaupade kuluna ostetud autode, toidu- ja tööstuskaupade maksumust, pakkematerjalide ja
valmistoodangu kulu, logistika ning transpordikulu, kaupade allahindluse ja mahakandmise kulu.
Varud on osaliselt panditud osana kommertspandist ning finantseerimislepingute tagatiseks on panditud varude
tagasiomandamine, informatsioon panditud varade kohta on esitatud lisas 25.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
66
Lisa 9 Tütarettevõtjad
Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluvad 31.12.2020 seisuga:
Ettevõtte nimi
Asukoht
Tegevusala
Osalus
31.12.2020
Soetus-või
asutamis-
aasta
Selver AS
Eesti, Tallinn
Jaekaubandus
100%
1995
Tallinna Kaubamaja Kinnisvara
AS
Eesti, Tallinn
Kinnisvara haldamine
100%
1999
Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ
Eesti, Tartu
Kinnisvara haldamine
100%
2004
SIA TKM Latvija
Läti, Riia
Kinnisvara haldamine
100%
2006
TKM Auto OÜ
Eesti, Tallinn
Kaubandus- ja
finantstegevus
100%
2007
KIA Auto AS
Eesti, Tallinn
Jaekaubandus
100%
2007
Forum Auto SIA
Läti, Riia
Jaekaubandus
100%
2007
KIA Auto UAB
Leedu, Vilnius
Jaekaubandus
100%
2007
TKM Beauty OÜ
Eesti, Tallinn
Jaekaubandus
100%
2007
TKM Beauty Eesti OÜ
Eesti, Tallinn
Jaekaubandus
100%
2007
TKM King AS
Eesti, Tallinn
Jaekaubandus
100%
2008
Kaubamaja AS
Eesti, Tallinn
Jaekaubandus
100%
2012
Kulinaaria OÜ
Eesti, Tallinn
Keskusköögi tegevus
100%
2012
Viking Motors AS
Eesti, Tallinn
Jaekaubandus
100%
2012
Viking Security AS
Eesti, Tallinn
Turvaalane tegevus
100%
2014
UAB TKM Lietuva
Leedu, Vilnius
Kinnisvara haldamine
100%
2017
Verte Auto SIA
Läti, Riia
Jaekaubandus
100%
2017
TKM Finants AS
Eesti, Tallinn
Kaubandus- ja
finantstegevus
100%
2020
Äriühendlus
Soetused 2020. aastal:
Ettevõte
Asukoht
Põhitegevus
Soetusaeg
Osalus %
ABC Supermarkets AS
Eesti
Jaekaubandus
29.05.2020
100%
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i tütarettevõte Selver AS omandas 29.05.2020 100% ABC Supermarkets AS akt-
siatest. AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbe-
kaupadega. Selveri kaupluseketile pandi alus 1995. aastal. Tehinguga lisandusid 16 Comarketi kauplust Harju-,
Pärnu- ja Tartumaal, 2 Delice toidupoodi Viimsis ja Pärnus ning Solarise toidupood. ABC Supermarkets AS-i akt-
siate omandamine tagab unikaalse võimaluse paremini täita meie klientide ootusi, pakkudes klientidele veelgi
kiiremat ja mugavamat poeskäiku lisanduvates seni katmata asukohtades.
Selver AS (ühendav ühing) ja ABC Supermarkets AS-i (ühendatav ühing) ühinemisotsused võeti vastu 21.08.2020
ning ühinemine kanti äriregistrisse 01.10.2020.
Selver AS ja ABC ühinemise bilansikuupäev oli 01.07.2020.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
67
Alljärgnev tabel annab ülevaate omandatud ABC Supermarkets AS identifitseeritavatest varadest ja kohustustest
omandamise hetkel.
Tuhandetes eurodes
Õiglane väärtus
Raha
811
Nõuded
6 962
Varud
2 839
Põhivara
3 697
Firmaväärtus (lisa 14)
13 609
Kaubamärgid (lisa 14)
1 911
Kohustused
-6 978
Identifitseeritavad netovarad kokku
22 851
Osaluse soetusmaksumus
22 851
Tasutud osaluse eest rahas
14 910
Raha ja ekvivalendid soetatud ettevõttes
-811
Kokku rahaline mõju - investeerimistegevus
-14 099
Tasutakse tulevikus osaluse eest rahas
1 641
Tehingu käigus omandati firmaväärtus suurusega 13 609 tuhat eurot ja kaubamärgid väärtuses 1 911 tuhat
eurot (vt lisa 14). Omandatud firmaväärtus tuleneb kulude vähenemisest läbi tsentraliseeritud ostufunktsiooni
ning ühtse kliendibaasi kasutusele võtust.
Omandamisega seotud kulud on kajastatud kasumi- ja muu koondkasumiaruandes mitmesugustes
tegevuskuludes ja rahavoogude aruandes äritegevuse rahavoogudes.
ABC Supermarkets AS teenis soetamiskuupäevast kuni 31. detsembrini 2020 kontsernile 350 tuhande euro
suuruse kasumi ja käive oli 41 043 tuhat eurot. Kui kontsern oleks omandanud ABC Supermarkets AS 2020.
aasta alguses, siis oleksid kontserni tulud olnud 21 875 tuhande euro võrra suuremad ning puhaskasum 54
tuhande euro võrra suurem.
Eesmärgiga pakkuda oma klientidele suuremat ostumugavust otsustati asuda arendama jaekaubandust
toetavaid finantsteenuseid. Tallinna Kaubamaja Grupp AS kavatseb taotleda krediidiandja tegevusluba
finantsteenuse ärisuuna arendamiseks, asutades 2020. aastal Grupile 100%lise tütarettevõtja TKM Finants AS,
mille
aktsiakapitali
suuruseks
on
50 000
eurot.
Kavandatu
kohaselt
hakkab
TKM
Finants
AS
Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamisel andma eraisikutele krediiti, pakkuma tasulist maksetähtpäeva
edasilükkamist, sealhulgas sõlmima krediidilepinguid ja tegema selleks vajalikke toiminguid oma nimel ja arvel.
Eesmärgiga muuta kosmeetika jaekaubandusega tegeleva OÜ TKM Beauty Eesti tegevus sõltumatuks vastava
valdkonna hulgikaubandusest, viidi läbi jagunemine. OÜ TKM Beauty (jagunev ühing) jagunemise käigus asutati
OÜ TKM Beauty Holding, milles Tallinna Kaubamaja Grupp AS omab 100%list osalust ning mille osakapitaliks
on 2500 eurot. OÜ-le TKM Beauty Holding (omandav ühing) annab OÜ TKM Beauty üle OÜ TKM Beauty Eesti
osa. Novembris 2020 viidi läbi OÜ TKM Beauty Holding ja OÜ TKM Beauty Eesti ühinemine selliselt, et OÜ-st
TKM Beauty Eesti sai otse Tallinna Kaubamaja Grupp AS 100%line tütarettevõtja.
30.12.2020 sõlmis Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõte Viking Security AS lepingu, millega omandab P.
DUSSMANN EESTI Osaühingult tema turvateenuste ärivaldkonna Eestis koos sellesse kuuluvate varade ja
lepingutega. Alates 01.03.2021 lähevad äritegevuse omandamise tulemusel P. DUSSMANN EESTI Osaühingu
koosseisu kuuluvad turvateenuste osutamisega seotud vara ja lepingud tervikuna ning muutmata kujul üle Viking
Security AS-ile. Turvateenuste osutamist jätkatakse ärinime Viking Security AS all. Konsolideeritud
majandusaasta aruande kinnitamise kuupäeva seisuga ei ole ettevõtte üle kontrolli tekkinud.
2019. aastal äriühendlusi ei olnud.
Osaluse määrad 31.12.2020 seisuga on samad 31.12.2019 seisuga.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
68
Lisa 10 Sidusettevõtjad
Tallinna Kaubamaja Grupp AS omab 50% osalust (2019: 50%) ettevõttes AS Rävala Parkla, mis osutab Tallinnas
parkimismaja teenuseid. Investeering on klassifitseeritud sidusettevõtteks kuna teine omanik omab õigust
määrata nõukogu liikmeid.
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Investeering sidusettevõtjasse aasta alguses
1 721
1 738
Aruandeperioodi kapitaliosaluse kasum
191
203
Saadud dividendid
-200
-220
Investeering sidusettevõtjasse aasta lõpus
1 712
1 721
Sidusettevõtja Rävala Parkla AS finantsinformatsioon (kajastades 100% sidusettevõttest):
31.12.2020
31.12.2019
Käibevara
111
68
Põhivara
3 446
3 483
Lühiajalised kohustused
133
109
Pikaajalised kohustused
0
0
Omakapital
3 424
3 436
Müügitulu
534
575
Puhaskasum
388
406
Lisa 11 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Rendikulude ettemaks
269
53
Edasilükkunud tulumaksu vara
31
26
Muud pikaajalised nõuded
35
35
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku
335
114
Lisa 12 Kinnisvarainvesteeringud
Tuhandetes eurodes
Bilansiline maksumus 31.12.2018
59 866
Ostud ja parendused
111
Ümberklassifitseerimine (lisa 13)
122
Õiglase väärtuse muutus
359
Bilansiline maksumus 31.12.2019
60 458
Ostud ja parendused
210
Müügid
-10
Õiglase väärtuse muutus
-311
Bilansiline maksumus 31.12.2020
60 347
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
69
Kinnisvarainvesteeringu näol on tegemist kaubandushoonega hoonestatud kinnistutega ja lõpetamata ehitistega
Eestis ja Lätis, mida Grupp hoiab valdavalt renditulu teenimise eesmärgil, ning mis on jagatud kinnisvarainves-
teeringu ja materiaalse põhivara vahel.
2020. aasta tehti Tartu Kaubamaja keskusele renoveerimistöid 207 tuhat eurot (2019: 105 tuhat eurot) ja Viimsi
keskusele 3 tuhat eurot (2019: 6 tuhande eurot).
2019. aastal klassifitseeriti täiendavalt
materiaalsest põhivarast ümber kinnisvarainvesteeringuks parendusi sum-
mas 122 tuhat eurot.
Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamine
Juhtkond hindab kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust igal majandusaastal. Õiglased väärtused määrati
juhtkonna otsusel kasutades sisendite määramisel sõltumatute atesteeritud kinnisvaraekspertide hinnanguid.
Õiglase väärtuse määramisel kasutati tulumeetodit (diskonteeritud rahavoogude meetodit, residuaalmeetodit) ja
turupõhiseid andmeid (võrreldavad tehingud, üüritulud jms).
Aruandeperioodil saadi Eesti kinnisvarainvesteeringute nelja objekti puhul (2019. aastal kolme objekti puhul)
eksperdilt ekspertarvamus diskonto- ja rendikasvumäärade osas ning ühe objekti puhul teostati hinnang
võrdlusandmete põhjal.
Hindamisel on kasutatud diskontomäära 8,5%-10,0% (2019: 8,5%-10,0%) sõltuvalt
objekti asukohast ja rendikasvumäärasid 1,5%-2,0% (2019: 1,5%-2,0%). Kinnisvarainvesteeringute hindamisel
kasutatud üürihinna sisendi määramisel on lähtutud kehtivatest üürilepingutest, mis juhtkonna hinnangul
vastavad turutingimustele.
Läti kinnisvarainvesteeringute hindamisel võeti kahe objekti puhul sõltumatu atesteeritud kinnisvaraeksperdi
arvamus (2019: 0 objekti puhul) ning
kahe objekti puhul (2019. aastal nelja objekti puhul) võeti hindamise
aluseks sõltumatu atesteeritud kinnisvaraeksperdi arvamus diskonto- ja kapitalisatsioonimäärade kohta
võrreldes 2019. aastaga. Hindamisel on kasutatud diskontomäära 8,5%-10,0% (2019: 8,5%-10,0% ) ja
rendikasvumäära 1,0%-2,5% (2019: 1,0%-2,5%). Hindamisel kasutatud üürihinna sisendi määramisel on
lähtutud kehtivast üürilepingust, mis juhtkonna hinnangul vastab turutingimustele.
2020. aastal toimus hindamise tulemusena Eesti kinnisvarainvesteeringu allahindlus summas 402 tuhat eurot.
2019. aastal toimus hindamise tulemusena Eesti kinnisvarainvesteeringu üleshindlus summas 456 tuhat eurot.
Aruandeaastal toimus hindamise tulemusena Läti kinnisvarainvesteeringu üleshindlus summas 172 tuhat eurot
ja allahindlus summas 81 tuhat eurot. 2019. aastal toimus hindamise tulemusena Läti kinnisvarainvesteeringute
üleshindlus summas 950 tuhat eurot ja allahindlus summas 1 047 tuhat eurot.
Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutus on kajastatud kasumiaruandes muudes ärikuludes kokku
summas 311 tuhat eurot. 2019. aastal kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutus on kajastatud
kasumiaruandes muudes ärituludes kokku summas 359 tuhat eurot.
Grupi juhtkond on koostanud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse sensitiivsuse analüüsi, mille tulemusena
on leitud, et juhul, kui üüritulu muutuks +/- 10%, muutuks objektide õiglane väärtus + 5 938/-5 938 tuhat eurot
(2019: + 5 944/-5 944
tuhat eurot). Juhul kui õiglase väärtuse leidmisel kasutatud diskontomäär muutuks
+/- 0,5%, muutuks objektide õiglane väärtus -1 093/+1 122 tuhat eurot (2019: -1 096/+1 125 tuhat eurot).
Grupi kinnisvarainvesteeringud, mida kajastatakse seisuga 31. detsember 2020 ja 2019 õiglases väärtuses, on
mõõdetud tasemel 3.
Kinnisvarainvesteeringutelt teeniti 2020. aastal renditulu 3 397 tuhat eurot (2019: 3 790 tuhat eurot).
Kinnisvarainvesteeringute haldamisega seotud kulud olid 2020. aastal 1 222 tuhat eurot (2019: 1 236 tuhat
eurot).
Katkestamatute kasutusrendilepingute tulu jaguneb tähtaegade lõikes järgmiselt:
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
kuni 1 aasta
3 426
3 617
vahemikus 1 kuni 5 aastat
12 990
11 192
Üle 5 aasta
717
3 535
Kokku
17 133
18 344
Osa kinnisvarainvesteeringutest on panditud pikaajaliste pangalaenude tagatiseks, informatsioon panditud
varade kohta on esitatud lisas 25.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
70
Lisa 13 Materiaalne põhivara
Tuhandetes eurodes
Maa ja
ehitised
Ehitiste
kasutus-
õigus
Masinad
ja sead-
med
Muu inven-
tar ja sis-
seseade
Lõpetamata
ehitised
Kokku
31.12.2018
Soetus- või ümberhinnatud maksumus
170 576
0
40 456
41 235
27 579
279 846
Akumuleeritud kulum
ja väärtuse lan-
gus
0
0
-27 697
-28 234
-11 228
-67 159
Jääkmaksumus
170 576
0
12 759
13 001
16 351
212 687
IFRS 16 esmakordne rakendamine
0
109 282
0
0
0
109 282
Korrigeeritud jääkmaksumus
01.01.2019
170 576
109 282
12 759
13 001
16 351
321 969
2019.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused
2 274
0
4 054
5 844
10 426
22 598
Ehitiste kasutusõiguse lisandumine
0
6 709
0
0
0
6 709
Ümberklassifitseerimine materiaalse põ-
hivara klasside vahel
6 676
0
0
1
-6 677
0
Ümberklassifitseerimine kinnisvarain-
vesteeringusse (lisa 12)
0
0
0
0
-122
-122
Ümberklassifitseerimine varudesse
0
0
-351
0
0
-351
Ümberklassifitseerimine varudest
0
0
541
0
2
543
Müük
-4
0
-20
-4
-1 720
-1 748
Mahakandmine
-18
0
-25
-68
0
-111
Ehitiste kasutusõiguse eemaldamine
0
-391
0
0
0
-391
Amortisatsioonikulu
-5 039
-16 474
-3 777
-4 614
0
-29 904
31.12.2019
Soetus- või ümberhinnatud maksumus
179 243
115 574
43 321
43 541
27 940
409 619
Akumuleeritud kulum
ja väärtuse lan-
gus
-4 778
-16 448
-30 140
-29 381
-9 680
-90 427
Jääkmaksumus
174 465
99 126
13 181
14 160
18 260
319 192
2020.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused
3 730
0
10 837
6 672
6 315
27 554
Lisandumised äriühenduste kaudu (lisa
9)
249
0
2 109
530
8
2 896
Ehitiste kasutusõiguse lisandumine
0
62 212
0
0
0
62 212
Ümberklassifitseerimine põhivara grup-
pide vahel
1 889
0
0
0
-1 889
0
Ümberklassifitseerimine immateriaal-
sest varast (lisa 14)
0
0
-499
1 068
-10
559
Ümberklassifitseerimine varudesse
0
0
-485
0
0
-485
Ümberklassifitseerimine varudest
0
0
485
0
6
491
Müük
-4
0
-54
-1
0
-59
Mahakandmine
-38
0
-81
-170
0
-289
Ehitiste kasutusõiguse eemaldamine
0
-920
0
0
0
-920
Väärtuse langus/tõus läbi kasu-
miaruande
425
0
0
0
114
539
Väärtuse tõusust tingitud üleshindlus
läbi ümberhindluse reservi
11 225
0
0
0
0
11 225
Amortisatsioonikulu
-5 562
-18 069
-4 866
-5 661
0
-34 158
31.12.2020
Soetus- või ümberhinnatud maksumus
186 379
176 459
51 760
49 562
32 084
496 244
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus
0
-34 110
-31 133
-32 964
-9 280
-107 487
Jääkmaksumus
186 379
142 349
20 627
16 598
22 804
388 757
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
71
Investeeringud põhivarasse
2020. aasta 12 kuu investeeringute maksumuseks kujunes 28 341 tuhat eurot (sh investeeriti materiaalsesse
põhivarasse 27 554 tuhat eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 787 tuhat eurot).
Supermarketite ärisegmendis oli aruandeperioodil materiaalse põhivara soetuse maksumus 22 057 tuhat eurot.
Aruandeperioodil soetati SelveEkspressi iseteeninduskassade tarbeks arvutustehnikat, alustati kaupluste ülemi-
nekut digitaalsetele hinnasiltidele ning uuendati Selveri kaupluste sisustust ja seadmeid. Renoveerimise läbisid
Suurejõe, Rannarootsi ja Mustakivi Selverid. Võrus avati Kagu-Eesti moodsaim supermarket, Vilja Selver, mis kolis
uuele pinnale. Saaremaal avati teine Selveri toidukauplus, WOW Selver. Aruandeperioodil alustati Comarketi kaup-
luste üleviimist Selveri kaubamärgi alla ning teostati investeeringud Selveri e-poe tarbeks, laiendades sellega ko-
juveopiirkonna teenuse kättesaadavust. Jätkusid Selver AS tütarettevõte Kulinaaria OÜ uue tootmishoone ehituse
ja olemasoleva tootmishoone renoveerimisetööd, mille tulemusel kasvab tootmine kaks korda ja toimub olema-
soleva seadmepargi täielik uuendamine.
Kaubamaja ärisegmendi materiaalse põhivara soetuse maksumus oli 2 864 tuhat eurot. Tallinna Kaubamaja
Grupp AS tütarettevõte Viking Security AS on sisenenud rahaveoturule, selle tarbeks soetati soomustatud sulara-
hasõidukeid ja arvutustehnikat. Aruandeperioodil teostati Kaubamaja müügimajas uuendustöid, Tallinna Kauba-
maja Kodumaailm läbis põhjaliku uuenduskuuri, täiendavalt soetati müügimaailmadele sisustust ja arvutustehni-
kat.
Autokaubanduse ärisegmendis soetati aruandeperioodil materiaalset põhivara maksumuses 1 822 tuhat eurot.
Aruandeperioodil teostati autosalongi rekonstrueerimise töid, uuendati autotöökodade seadmeid ja soetati sead-
meid Lätis avatud kõige kaasaegsema Ida-Euroopa Škoda edasimüügikeskuse tarbeks.
Jalatsikaubanduse segmendis soetati materiaalset põhivara aruandeperioodil 43 tuhande euro ulatuses.
Kinnisvara ärisegmendis soetati materiaalset põhivara aruandeperioodil kokku maksumusega 768 tuhat eurot.
Aruandeperioodil teostati kaubanduskeskustele renoveerimistöid.
Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtjatel puudusid 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019. aastal siduvad
kohustused materiaalse põhivara ostuks.
Seisuga 31.12.2020 hinnati „Maa ja ehitiste“ õiglast väärtust ja „Lõpetamata ehitiste“ kaetavat väärtust. „Maa ja
ehitiste“ õiglased väärtused ning „Lõpetamata ehitiste“ kaetavad väärtused (tuginedes kasutusväärtusele) määrati
juhtkonna otsusel kasutades sõltumatute atesteeritud kinnisvaraekspertide hinnanguid ning ettevõtte siseselt ka-
sutades ekspertidelt saadud hinnanguid diskonto- ja kapitalisatsioonimäärade osas. Nii õiglase väärtuse kui ka
kaetavate väärtuste määramisel kasutati diskonteeritud rahavoogude meetodit, turupõhiseid andmeid (võrrelda-
vad tehingud, üüritulud jms) või amortiseeritud jääkasendusmeetodit.
„Maa ja ehitiste“ õiglase väärtuse hindamine
„Maa ja ehitiste“ objektide hindamisi on tehtud iga majandusaasta lõpul. Arvestades majanduskeskkonna muutusi
on juhtkond jõudnud seisukohale, et „Maa ja ehitiste“ väärtused on aruandeaastal oluliselt muutunud.
2020. aasta hindamise tulemusena hinnati Eesti „Maa ja ehitiste“ objekte läbi ümberhindluse reservi üles summas
10 175 tuhat eurot.
2019. aasta hindamise tulemusena Eesti „Maa ja ehitiste“ objekte ümber ei hinnatud. 2020.
aasta hindamise tulemusena hinnati Läti „Maa ja ehitiste“ objekt läbi ümberhindluse reservi üles summas 1 050
tuhat eurot ja läbi kasumiaruande 425 tuhat eurot. 2019. aastal Läti “Maa ja ehitiste“ objektide osas õiglase
väärtuse muutust ei tuvastatud. Leedu “Maa ja ehitiste“ objektide osas 2020. ja 2019. aastal õiglase väärtuse
muutust ei tuvastatud.
Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate põhivarade (kinnistute) analüüs väärtuse hindamise
meetodi järgi. Erinevad tasemed defineeritakse järgmiselt:
•
Identsete varade (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1);
•
muud sisendid kui 1. tasemel liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara puhul kas otseselt või kaudselt
jälgitavad (tase 2);
•
vara hindamine, milles kasutatakse mitte jälgitavad sisendeid (tase 3).
„Maa ja ehitiste“ õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse nii palju
kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik Grupi enda
hinnangutele. Kinnistud liigitatakse tasemele 2 juhul, kui kõik olulised sisendandmed, mis on vajalikud õiglase
väärtuse määramiseks, on jälgitavad. 2020. aastal kasutati Eesti “Maa ja ehitiste” hindamisel 3 objekti puhul
(2019: 3 objekti puhul) sõltumatu atesteeritud kinnisvaraeksperdi hinnangut ning 20 objekti puhul (2019: 19
objekti puhul) saadi samalt eksperdilt ekspertarvamus diskonto- ja kapitalisatsioonimäärade osas või teostati
hinnang võrdlusandmete põhjal. Hindamisel on kasutatud diskontomäärasid 8,0%-11,5% (2019: 8,0%-11,5%)
sõltuvalt objekti asukohast ja rendikasvumäärasid 1,0%-2,5% (2019: 1,0%-2,5%). “Maa ja ehitiste” hindamisel
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
72
kasutatud üürihinna sisendi määramisel on lähtutud kehtivatest üürilepingutest, mis juhtkonna hinnangul
vastavad turutingimustele.
Läti “Maa ja ehitiste” hindamisel seisuga 31.12.2020 sõltumatu atesteeritud kinnisvaraeksperdi hinnangut ei
kasutatud (2019: ühe objekti puhul võeti sõltumatu atesteeritud kinnisvaraeksperdi arvamus). 2020. aastal võeti
viie objekti puhul (2019: ühe objekti puhul) sõltumatu atesteeritud kinnisvaraeksperdi arvamus diskonto- ja
kapitalisatsioonimäärade kohta ning viidi hindamine läbi ettevõtte siseselt. Hindamisel on kasutatud
diskontomäära 8,5%-9,0% (2019: 9,0%) ja rendikasvumäära
2,0%-2,5% (2019: 2,5%). Leedu “Maa ja ehitiste“
puhul on tegemist 2017. aastal turuhinnas soetatud kinnistuga. 2020. ja 2019. aastal objekti ei hinnatud.
Grupi põhivarad (kinnistud), mida kajastatakse ümberhindluse meetodil, on tasemel 3.
Tuhandetes eurodes
Õiglane
väärtus
31.12.2020
Hindamis-
meetod
Mittejälgi-
tavad
sisendid
Mittejälgitavatel
turuandmetel
baseeruv
vahemik (eur)
Seos mittejälgitavatel
turuandmetel ja õiglasel
väärtusel
Eesti objektid, millele
anti eksperthinnang
41 317
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
9,9-14,1
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Eesti objektid, millele
saadi ekspertidelt
hinnangud diskonto-
ja kapitalisatsiooni-
määrade osas
118 159
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
8,7-18,9
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Ülejäänud Eesti
objektid
11 876
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
8,9
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Läti objekt, millele
saadi ekspertidelt
hinnangud diskonto-
ja kapitalisatsiooni-
määrade osas
13 134
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
2,5-11,2
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Ülejäänud Läti objekt
16
Soetatud
turuhinnas 2020.
aastal
Leedu objekt, millele
hinnangut ei antud
1 877
Soetatud
turuhinnas 2017.
aastal
Kokku
186 379
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
73
Tuhandetes eurodes
Õiglane
väärtus
31.12.2019
Hindamis-
meetod
Mittejälgi-
tavad
sisendid
Mittejälgitavatel
turuandmetel
baseeruv
vahemik (eur)
Seos mittejälgitavatel
turuandmetel ja õiglasel
väärtusel
Eesti objektid, millele
anti eksperthinnang
15 588
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
8,8-10,8
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Eesti objektid, millele
saadi ekspertidelt
hinnangud diskonto-
ja kapitalisatsiooni-
määrade osas
136 378
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
8,7-18,8
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Ülejäänud Eesti
objektid
10 579
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
5,4-7,7
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Läti objektid, millele
anti eksperthinnang
6 677
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
12,5
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Läti objekt, millele
saadi ekspertidelt
hinnangud diskonto-
ja kapitalisatsiooni-
määrade osas
3 366
Diskonteeritud
rahavoogude
meetod
Üüritulu
ühes kuus
ruutmeetri
kohta
7,6
Mida kõrgem on hind
ruutmeetri kohta, seda
suurem on õiglane
väärtus
Leedu objekt
1 877
Soetatud
turuhinnas 2017.
aastal
Kokku
174 465
Ümberhinnatud põhivara bilansiline väärtus oleks olnud, kui neid oleks kajastatud soetusmaksumuse meetodil,
järgmine:
31.12.2020
88 091 tuhat eurot
31.12.2019
81 271 tuhat eurot
„Lõpetamata ehitiste“ kaetava väärtuse määramine
Aruandeaastal kasutati Eesti „Lõpetamata ehitiste“ kahe objekti puhul (2019: 2 objekti puhul) sõltumatu
atesteeritud kinnisvaraeksperdi hinnangut ja kuue objekti puhul (2019: 6 objekti puhul) teostati hinnang
ettevõttesiseselt, lähtudes investeeringu õiglasest väärtusest.
Aruandeaastal kasutati Läti „Lõpetamata ehitiste“ kolme objekti puhul (2019: 4 objekti puhul) sõltumatu
atesteeritud kinnisvaraeksperdi hinnangut ja kahe objekti puhul saadi samalt eksperdilt ekspertarvamus diskonto-
ja kapitalisatsioonimäärade osas ning ülejäänud nelja objekti puhul (2019: 5 objekti puhul) teostati hinnang
ettevõttesiseselt, lähtudes investeeringu õiglasest väärtusest.
2020. aastal kasutati hindamisel diskontomäärasid 8,0%-11,5% (2019: 8,5%-12,5%) sõltuvalt objekti asukohast
ja renditulu kasvumäärasid 1,0%-2,5% (2019: 1,0%-1,5%). Õiglase väärtuse määramisel kasutati diskonteeritud
rahavoogude meetodit. Üürihinna ja vakantsuse sisendite määramisel on lähtutud sõltumatu rentnikuga sõlmitud
rendilepingu üürihinnast ja atesteeritud ekspertide poolt määratud vakantsuse määrast valmis objektide puhul
.
Hindamise tulemusena 2020. ja 2019. aastal Eesti „Lõpetamata ehitiste“ objekte üles ega alla ei hinnatud. Lätis
asuvates „Lõpetamata ehitistes“ tuvastati aruandeperioodil kahe objekti puhul varasemalt tehtud allahindluse
tühistamise vajadus summas 93 tuhat eurot, ühe objekti puhul tuvastati väärtuse tõus summas 41 tuhat eurot
ning kahe objekti puhul tuvastati väärtuse langus summas 20 tuhat eurot. 2019. aastal hindamise tulemusena
Läti „Lõpetamata ehitiste“ objekte üles ega alla ei hinnatud.
Leedus asuvate „Lõpetamata ehitiste“ objekte jääkväärtuses 131 tuhat eurot seisuga 31.12.2020 (31.12.2019:
131 tuhat eurot) aruandeperioodil ja 2019. aastal üles ega alla ei hinnatud.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
74
„Lõpetamata ehitiste“ jääkväärtused (tasemel 3):
Tuhandetes eurodes
Objektide
arv
31.12.2020
31.12.2020
Objektide
arv
31.12.2019
31.12.2019
Eesti objektid, millele anti eksperthin-
nang
2
158
2
2 549
Eesti objektid, millele anti ettevõttesi-
sene hinnang
6
676
6
596
Ülejäänud Eesti objektid
11
11 639
11
5 499
Läti objektid, millele anti eksperthin-
nang
3
3 022
4
3 585
Läti objektid, millele anti ettevõttesi-
sene hinnang
4
1 973
5
3 704
Ülejäänud Läti objektid
2
816
0
0
Leedu objekt
1
131
1
131
Kokku
29
18 415
29
16 064
Seisuga 31.12.2020 oli lõpuni amortiseeritud, kuid veel kasutuses olevate põhivarade (masinad ja seadmed ja
muu inventar) soetusmaksumus 35 381 tuhat eurot (2019: 35 522 tuhat eurot).
Seisuga 31.12.2020 oli seatud võlakohustuste tagatiseks materiaalset põhivara bilansilise väärtusega 144 767
tuhat eurot (2019: 134 278 tuhat eurot). Täpsemad andmed on toodud lisas 25.
Põhivarade kaetava väärtuse hindamine
31.12.2020 seisuga on hinnatud Kaubamaja segmenti kuuluva I.L.U. kosmeetikakaupluste põhivarade jääkmak-
sumuses 54 tuhat eurot (2019: 76 tuhat eurot) kaetavat väärtust. Kaetav väärtus tugineb kasutusväärtusele, mille
aluseks on prognoositud tuleviku rahavood 5 aastaks. I.L.U. keskmiseks müügikasvuks aastatel 2021 - 2025 on
eeldatud 1,8% (2019: aastatel 2020 - 2024 on eeldatud 3,0%). I.L.U. ketil oli 2020. aasta lõpu seisuga avatud
viis kauplust. Käibe kasvu prognoosimisel on lähtutud
Grupi pikaajalisest ilukaupade müügikogemusest. Kasuta-
tud diskontomäär on 9,24% (2019: 8,52%) ning pikaajaline kasvumäär (kasv peale 5. aastat) on 2,6%. Väärtuse
testi
tulemusena ei tuvastatud varade väärtuse langust
.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
75
Lisa 14 Immateriaalne põhivara
Tuhandetes eurodes
Firmaväärtus
Kaubamärk
Arenguvälja
-
minekud
Kokku
31.12.2018
Soetusmaksumus
3 260
5 277
1 602
10 139
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus
0
-4 080
-926
-5 006
Jääkmaksumus
3 260
1 197
676
5 133
2019.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused
0
0
585
585
Amortisatsioonikulu
0
-421
-307
-728
31.12.2019
Soetusmaksumus
3 260
3 688
2 170
9 118
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus
0
-2 912
-1 216
-4 128
Jääkmaksumus
3 260
776
954
4 990
2020.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused
0
0
787
787
Lisandumised äriühenduste kaudu (lisa
9)
13 609
1 911
639
16 159
Ümberklassifitseerimine põhivarasse
(lisa 13)
0
0
-559
-559
Mahakandmine
0
-509
0
-509
Amortisatsioonikulu
0
-386
-334
-720
31.12.2020
Soetusmaksumus
16 869
5 599
2 956
25 424
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus
0
-3 807
-1 469
-5 276
Jääkmaksumus
16 869
1 792
1 487
20 148
2012. aastal AS Viking Motors aktsiate soetamise käigus omandati kaubamärk suurusega 1 588 tuhat eurot,
kaubamärki amortiseeriti 7 aasta jooksul, aruandeperioodil kaubamärk amortiseerus ja kanti bilansist välja, kuna
kaubamärgi kasutamine lõpetati.
Arenguväljaminekuna on Grupp aruandeperioodil teostanud veebilehe, Partnerkaardi kodulehe, Partner Kuukaardi
ja e-poe uuendusi summas 787 tuhat eurot (2019: 585 tuhat eurot).
Kaubamärgina kajastas Grupp jalatsikaubandussegmendis ABC Kinga kuvandit soetusmaksumusega 3 508 tuhat
eurot, mis sisaldab nime, sümboli ja disaini kombinatsiooni koos tuntuse ja eelistatusega tarbijate poolt. Kauba-
märk amortiseerus nulli 2020. aastal, kuid kaubamärgi kasutamine jätkub.
2014. aastal Viking Security AS aktsiate soetamise käigus omandati kaubamärk suurusega 180 tuhat eurot. Kau-
bamärki amortiseeritakse 7 aasta jooksul.
2020. aastal ABC Supermarkets AS aktsiate soetamise käigus omandati kaubamärk suurusega 1 911 tuhat eurot.
Kaubamärki amortiseeritakse 7 aasta jooksul.
Firmaväärtuse ja muude immateriaalsete varade väärtuse testid on läbi viidud seisuga 31. detsember 2020 ja
2019.
Firmaväärtus jaguneb Grupi raha genereerivatele üksustele allolevate segmentide lõikes:
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Supermarketid
13 609
0
Autokaubandus
3 156
3 156
Kaubamaja
104
104
Kokku
16 869
3 260
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
76
Kaetav väärtus (tuginedes kasutusväärtusele) määrati võttes aluseks tuleviku rahavood viie aasta lõikes. Kõigi
üksuste puhul selgus, et rahavoogude nüüdisväärtus aruandeaastal katab nii firmaväärtuse ja kaubamärgi kui ka
kasulike rendilepingute ja muude üksusega seotud varade väärtuse.
Kasutusväärtuse arvutamisel on lähtutud järgmistest eeldustest:
Autokaubandus
Supermarketid
31.12.2020
31.12.2019
31.12.2020
31.12.2019
Ärikasumi marginaal järgneva 5 aasta
jooksul
1,67%-1,79%
2,31%-2,34%
0,47%-2,65%
0
Diskontomäär
6,32%
6,45%
6,02%
0
Müügikasv järgneva 5 aasta jooksul
3%-8,3%
1,6%-3%
3%-4%
0
Tuleviku kasvumäär*
2,5%
2,5%
2%
0
*Tuleviku kasvumäär on eeldatav rahavoo kasv peale 5. aastat.
Kasutatud on maksude-eelseid diskontomäärasid, mis kajastavad asjakohaste ärisegmentidega seotud riske. Ka-
sutatud kaalutud keskmised kasvumäärad tuginevad Grupi kogemusele ja majanduskeskkonna hinnangule.
Juhtkonna hinnangul on väärtuse testides tehtud eeldused realistlikud ning pigem konservatiivsed. Juhtkond hin-
dab, et mõistlikud muutused kasutatud sisendites ei muuda oluliselt kasutusväärtuse arvutamisel leitud tulemust.
Autokaubandus
Supermarketid
31.12.2020
31.12.2019
31.12.2020
31.12.2019
Erinevus raha genereerivate üksuste bilansiliste väär-
tuste ning kaetavate väärtuste vahel tuh. EUR
13 817
20 274
11 815
0
Piisavalt tõenäolised muutused eeldustes, mille tule-
musena kaetav väärtus võrduks bilansilise väärtusega:
Keskmise müügikasvu vähenemine
0,65%
0,98%
0,38%
0%
Keskmise ärikasumi marginaali vähenemine
0,51 pp
0,74 pp
0,91 pp
0 pp
Lisa 15 Intressi kandvad võlakohustused
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Lühiajalised võlakohustused
Arvelduskrediit
12 650
17 140
Pangalaenud
17 101
12 480
Rendikohustus
17 892
15 371
Muud laenud
1 759
1 457
Lühiajalised võlakohustused kokku
49 402
46 448
31.12.2020
31.12.2019
Pikaajalised võlakohustused
Pangalaenud
86 150
72 549
Rendikohustus
128 386
85 259
Muud laenud
2 813
68
Pikaajalised võlakohustused kokku
217 349
157 876
Võlakohustused kokku
266 751
204 324
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
77
Saadud laenud
2020
2019
Arvelduskrediit
0
9 785
Pangalaenud
33 934
22 448
Muud laenud
5 358
2 798
Saadud laenud kokku
39 292
35 031
Makstud laenud
2020
2019
Arvelduskrediit
4 490
0
Pangalaenud
15 711
22 046
Rendikohustus
15 628
14 970
Muud laenud
2 445
3 606
Makstud laenud kokku
38 274
40 622
Pangalaenud on fikseeritud eurodes. Informatsioon panditud varade kohta on esitatud lisas 25. Juhtkonna
hinnangul ei erine Grupi võlakohustuste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest (lisa 4).
Pangalaenude tagasimaksetähtajad on 31.12.2020 seisuga vahemikus 25.01.2021 ja 31.07.2025 (2019: vahe-
mikus 27.03.2020 ja 05.12.2024), intress on seotud nii 3 kuu ja 6 kuu EURIBOR'ga ning ka EONIA'ga. Samuti
esineb fikseeritud intressimääraga laenulepinguid. Kaalutud keskmine intressimäär oli 1,64% (2019: 1,19%).
Rendikohustuse aluseks olevad rendilepingud kehtivad kuni 01.10.2037. 31.12.2019 seisuga bilansis olev rendi-
kohustus on arvele võetud 1.1.2019 standardi IFRS 16 esmarakendamisest, diskonteerimisel on kasutatud alter-
natiivset laenuintressimäära 1. jaanuar 2019 seisuga. Kaalutud keskmine intressimäär, mida rendikohustuse ar-
vele võtmisel kasutati, on 1,62% (31.12.2019: 1,49%). Vaata ka lisa 29.
Netovõlg
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Raha ja pangakontod (lisa 5)
32 757
40 629
Lühiajalised võlakohustused
-49 402
-46 448
Pikaajalised võlakohustused
-217 349
-157 876
Netovõlg
-233 994
-163 695
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 5)
32 757
40 629
Fikseeritud intressimääraga võlakohustused
-153 606
-111 975
Ujuva intressimääraga võlakohustused
-113 145
-92 349
Netovõlg
-233 994
-163 695
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
78
Raha ja raha
ekvivalendid
Arveldus-
krediit
Võla-
kohustused
Rendi-
kohustus
Kokku
Netovõlg 31.12.2018
37 235
-7 354
-86 961
0
-57 080
IFRS 16 esmakordne raken-
damine
0
0
0
-109 282
-109 282
Netovõlg 01.01.2019
37 235
-7 354
-86 961
-109 282
-166 362
Rahavoog (põhiosa ja int-
ressid)
3 394
-9 786
1 352
17 001
11 961
Arvestatud intressid
0
0
-945
-2 031
-2 976
Lisandunud rendikohustu-
sed
0
0
0
-6 709
-6 709
Rendikohustuse eemalda-
mine
0
0
0
391
391
Netovõlg 31.12.2019
40 629
-17 140
-86 554
-100 630
-163 695
Rahavoog (põhiosa ja int-
ressid)
-7 872
4 490
-19 919
18 509
-4 792
Arvestatud intressid
0
0
-1 350
-2 882
-4 232
Lisandunud rendikohustu-
sed
0
0
0
-62 212
-62 212
Rendikohustuse eemalda-
mine
0
0
0
937
937
Netovõlg 31.12.2020
32 757
-12 650
-107 823
-146 278
-233 994
Lisa 16 Rendilepingud
Grupp kui rendilevõtja
Alates 1.01.2019 on Grupp esmakordselt rakendanud IFRS 16 „Rendilepingud“. IFRS 16 rakendamisel kajastas
Grupp ehitiste kasutusõigusena ja rendikohustusena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui
„kasutusrent“ vastavalt IAS 17le. Rendikohustised, mis on kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes
esmasel rakendamisel, on esitatud allpool.
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Finantsseisundi aruandes kajastatud rendikohustise kogusumma
146 278
109 282
-
lühiajaline rendikohustus
17 892
16 938
-
pikaajaline rendikohustus
128 386
92 344
Grupi konsolideeritud koondkasumiaruandes on kajastatud järgmised summad seoses rendilepingutega:
Tuhandetes eurodes
2020
2019
Intressikulu (kajastatud finantskulude all)
2 882
2 031
Väheväärtuslike varade rendikulu
456
305
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all)
690
882
Amortisatsioonikulu
18 069
16 474
Allrenditulud
2 632
2 385
Rentidega seotud raha väljamaksed kokku
18 509
17 001
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
79
Kasutusrendi tingimustel renditud ehitiste allrendid:
Mittekatkestatavatest allrentidest saadaolevate tulevikumaksete miinimumsumma:
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
kuni 1 aasta
2 491
2 447
vahemikus 1 kuni 5 aastat
6 577
6 777
üle 5 aasta
92
771
Kokku
9 160
9 995
Grupp rendileandjana - kasutusrendilepingud
Saadud renditulud sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute ruumide rentimisest saadud tuludest, kui ka Grupi
põhivarades kajastatud ruumide väljarentimisest saadud tuludest (vaata ka lisa 12).
Mittekatkestatavatest kasutusrentidest saadaolevate tulevikumaksete miinimumsumma (välja arvatud ülaltoodud
allrendi maksed):
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
kuni 1 aasta
3 977
4 191
vahemikus 1 kuni 5 aastat
13 941
12 001
üle 5 aasta
3 042
6 046
Kokku
20 960
22 238
Enamik rendilepinguid on sõlmitud 7 kuni 10 aastaks ja renditingimuste muutmine räägitakse läbi enne
rendiperioodi lõppemist. Tähtajatud rendilepingud kehtivad alates lepingu sõlmimisest ootuste kohaselt vähemalt
5 aastat ja on katkestatavad 1-3 kuulise etteteatamise tähtajaga.
Grupi renditegevus ja selle arvestamine
Grupp rendib erinevaid kontoreid, kaubanduspindasid, seadmeid ja sõidukeid. Rendilepingud sõlmitakse tavaliselt
kindlaksmääratud perioodiks 6 kuud kuni 8 aastat, kuid lepingutes võib olla pikendamisvõimalusi, nagu allpool
kirjeldatud. Lepingud ei sisalda rendiväliseid komponente. Renditingimused lepitakse kokku individuaalselt ja
need sisaldavad laias valikus erinevaid tingimusi. Rendilepingutes ei ole kehtestatud kovenante.
Pikendamis- ja lõpetamistingimused
Pikendamis- ja lõpetamistingimusi on mitmetes Grupi kinnisvara rendilepingutes. Neid kasutatakse grupi tegevu-
ses kasutusel olevate varade haldamise paindlikkuse maksimeerimiseks. Suuremat osa pikendamise ja lõpeta-
mise tingimusest saab kasutada ainult Grupp, mitte vastav rendileandja.
Lisa 17 Võlad ja ettemaksed
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Võlad tarnijatele
73 139
65 010
Võlad seotud osapooltele (lisa 26)
5 585
5 043
Muud viitkohustused
1 741
183
Rentnike tagatisdeposiidid
2 951
2 956
Finantskohustused kokku bilansikirjel „Võlad ja
ettemaksed“
83 416
73 192
Maksuvõlad (lisa 18)
8 088
7 226
Võlad töövõtjatele
8 185
7 293
Saadud ettemaksed
3 106
2 113
Lühiajalised eraldised*
46
7
Võlad ja ettemaksed kokku
102 841
89 831
*Lühiajalised eraldised on jalatsikaubandusega seotud garantiieraldised.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
80
Lisa 18 Maksud
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Ettemaks
Maksuvõlg
Ettemaks
Maksuvõlg
Maksukohustuslaste ettemaksukonto (lisa 6)
34
0
31
0
Käibemaks
0
3 167
0
2 941
Üksikisiku tulumaks
0
1 210
0
1 051
Sotsiaalmaks
0
3 268
0
2 840
Ettevõtte tulumaks
0
74
0
79
Töötuskindlustusmaks
0
216
0
184
Kogumispension
0
153
0
131
Maksud kokku
34
8 088
31
7 226
Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 on Grupi bilansis kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara
vastavalt summas 31 tuhat eurot ja 26 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2020 on kajastatud bilansis dividendide eda-
silükkunud tulumaksukohustus summas 4 408 tuhat eurot (31.12.2019: 5 821 tuhat eurot).
Tuhandetes eurodes
2020
2019
Tulumaks väljamaksetelt omanikele:
- Tulumaksukulu makstud dividendidelt (lisa 19)
5 821
6 452
Välismaistest tütarettevõtjatest tulenev tulumaksukulu:
- Tasumisele kuuluv tulumaksukulu
55
71
Edasilükkunud tulumaksukohustus dividendidelt:
- Edasilükkunud tulumaksukohustus
4 408
5 821
Tulumaks kokku
4 462
5 892
Lisa 19 Aktsiakapital
Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 jagunes aktsiakapital summas 16 292 tuhat eurot 40 729 200 lihtaktsiaks
nimiväärtusega 0,40 eurot. Kõigi emiteeritud aktsiate eest on tasutud. Põhikirja kohaselt on maksimaalselt luba-
tud aktsiate arv 162 916 800 aktsiat.
2020. aastal maksti aktsionäridele välja dividende summas 29 731 tuhat eurot, 0,73 eurot aktsia kohta. Dividen-
dide väljamaksmisega kaasnes dividendide tulumaks summas 5 821 eurot.
2019. aastal maksti aktsionäridele välja dividende summas 28 917 tuhat eurot, 0,71 eurot aktsia kohta. Dividen-
dide väljamaksmisega kaasnes dividendide tulumaks summas 6 452 tuhat eurot.
Teave tingimuslikust tulumaksukohustusest, mis tekib kasumi jaotamisel, on toodud lisas 29.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
81
Lisa 20 Segmendiaruandlus
Grupp on ärisegmendid määratlenud põhinedes nõukogu poolt regulaarselt strateegiliste otsuste tegemiseks
kasutatavale aruandlusele.
Kõrgem äriotsustaja jälgib Grupi äritegevust tegevusvaldkonna põhiselt. Valdkondade lõikes jälgitakse äritegevust
kaubamaja, supermarketite, kinnisvara, autokaubanduse, jalatsikaubanduse, ilutoodete kaubanduse (I.L.U.) ja
turvasegmentide lõikes. I.L.U. ja turvasegmendi näitajad on väiksemad, kui IFRS 8-s toodud raporteeritava
segmendi kvantitatiivsed kriteeriumid, ja need segmendid on raporteeritavates segmentides liidetud kaubamaja
ärisegmendi juurde seetõttu, et nad on sarnased majandusnäitajate ning muude IFRS 8-s kirjeldatud omaduste
poolest.
Kaubamajade, supermarketite, jalatsi- ja autokaubanduse peamiseks tegevusvaldkonnaks on jaemüük.
Supermarketid keskenduvad toidu- ja esmatarbekaupade müügile, kaubamajad ilu- ja moetoodete müügile,
autokaubandus on suunatud autode ja autovaruosade müügile. Autokaubanduse segmendis toimub muuhulgas
autode hulgimüük volitatud autodiileritele. Muudes segmentides ei oma hulgimüük olulist osa. Kinnisvarasegment
tegeleb Grupi omanduses oleva kinnisvara arendamise, haldamise, hooldamise ja kaubanduspindade rentimisega.
Grupi tegevus toimub Eestis, Lätis ja Leedus. Grupp on tegev kõigis viies ärisegmendis Eestis, autode müügiga
ning kinnisvara arendamisega tegeletakse lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus.
Avalikustatav finantsinformatsioon vastab nõukogule perioodiliselt raporteeritavale informatsioonile. Nõukogule
raporteeritud kasumiaruande näitajad ja segmentide varad ning kohustused on kajastatud kooskõlas käesolevas
finantsaruandes kasutatud arvestuspõhimõtetega välja arvatud IFRS 16 järgne ehitiste kasutusõigusena
kajastamine ja rentide rendikohustusena kajastamine, mis on näidatud eraldi. Peamised mõõdikud, mida nõukogu
jälgib, on segmendi müügitulu (segmendiväline ja segmentidevaheline müügitulu), EBITDA (kasum enne
finantstulusid ja -kulusid ning amortisatsiooni) ja puhaskasum/kahjum.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
82
Tuhandetes eurodes
2020
Super-
marketid
Kauba-
maja
Autokau-
bandus
Jalatsi-
kauban-
dus
Kinnis-
vara
Segmen-
tide vahe-
lised te-
hingud
Rendi
arves-
tuspõhi-
mõtete
mõju
Segmendid
kokku
Grupiväline müük
524 391
88 109
117 612
6 719
5 107
0
0
741 938
Segmentide vaheline
müük
1 195
8 925
478
43
13 541
-24 182
0
0
Müük kokku
525 586
97 034
118 090
6 762
18 648
-24 182
0
741 938
EBITDA
25 079
3 316
3 064
-1 326
14 502
0
18 509
63 144
Amortisatsioonikulu
ja väärtuse langus
(lisa 13,14)
-9 308
-2 510
-521
-1 001
-3 728
0
-18 069
-35 137
Ärikasum/(-kahjum)
15 771
806
2 543
-2 327
10 774
0
440
28 007
Finantstulu (lisa 23)
303
602
0
0
260
-1 163
0
2
Finantstulu sidusette-
võtja aktsiatelt (lisa
10)
0
191
0
0
0
0
0
191
Finantskulu (lisa 23)
-537
-574
-379
-123
-907
1 163
-2 882
-4 239
Tulumaks* (lisa 18)
-1 545
-474
-357
0
-2 086
0
0
-4 462
Puhaskasum/(-kah-
jum)
13 992
551
1 807
-2 450
8 041
0
-2 442
19 499
sh Eesti
13 992
551
2 260
-2 450
6 527
0
-2 442
18 438
sh Läti
0
0
-736
0
1 563
0
0
827
sh Leedu
0
0
283
0
-49
0
0
234
Segmendi varad
139 838
81 029
32 484
4 765
286 396
-89 577
142 349
597 284
Segmendi kohustu-
sed
118 462
51 671
23 507
6 423
92 373
-64 437
146 278
374 277
Segmendi mate-
riaalse põhivara soe-
tus (lisa 13)
22 057
2 864
1 822
43
768
0
0
27 554
Segmendi immate-
riaalse põhivara soe-
tus (lisa 14)
21
670
15
81
0
0
0
787
Põhivara väärtuse languse
tühistamine (lisa 13)
0
0
0
0
539
0
0
539
Väärtuse tõusust tingitud
üleshindlus läbi
ümberhindluse reservi
(lisa 13)
0
0
0
0
11 225
0
0
11 225
Kinnisvarainvesteeringute
õiglase väärtuse muutus
(lisa 12)
0
0
0
0
311
0
0
311
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
83
Tuhandetes eurodes
2019
Super-
marketid
Kauba-
maja
Autokau-
bandus
Jalatsi-
kauban-
dus
Kinnis-
vara
Segmen-
tide vahe-
lised te-
hingud
Rendi
arves-
tuspõhi-
mõtete
mõju
Segmendid
kokku
Grupiväline müük
469 386
102 816
130 389
8 882
5 750
0
0
717 223
Segmentide vahe-
line müük
1 348
7 190
223
12
13 454
-22 227
0
0
Müük kokku
470 734
110 006
130 612
8 894
19 204
-22 227
0
717 223
EBITDA
24 645
5 877
4 783
-566
19 441
0
17 001
71 181
Amortisatsioonikulu
ja väärtuse langus
(lisa 13,14)
-6 695
-2 593
-431
-478
-4 072
0
-16 474
-30 743
Ärikasum/(-kah-
jum)
17 950
3 284
4 352
-1 044
15 369
0
527
40 438
Finantstulu (lisa 23)
302
419
0
1
81
-802
0
1
Finantstulu sidu-
settevõtja aktsiatelt
(lisa 10)
0
203
0
0
0
0
0
203
Finantskulu (lisa
23)
-169
-385
-319
-116
-764
802
-2 031
-2 982
Tulumaks* (lisa 18)
-2 105
-617
-687
0
-2 483
0
-5 892
Puhaskasum/(-kah-
jum)
15 978
2 904
3 346
-1 159
12 203
0
-1 504
31 768
sh Eesti
15 978
2 904
2 884
-1 159
12 661
0
-1 504
31 764
sh Läti
0
0
87
0
-412
0
0
-325
sh Leedu
0
0
375
0
-46
0
0
329
Segmendi varad
101 170
76 685
39 071
4 940
275 342
-74 021
99 126
522 313
Segmendi kohustu-
sed
81 425
44 426
28 741
9 248
89 809
-53 981
100 630
300 298
Segmendi mate-
riaalse põhivara
soetus (lisa 13)
12 007
1 643
1 484
490
6 974
0
0
22 598
Segmendi immate-
riaalse põhivara
soetus (lisa 14)
0
555
30
0
0
0
0
585
Kinnisvarainvesteeringu-
te õiglase väärtuse
muutus (Lisa 12)
0
0
0
0
359
0
0
359
* - tulumaks allokeeritakse vastavalt sellele, millises tütarettevõtjas on dividendide jaotamisel tekkinud edasilük-
kunud tulumaksu kulu.
Segmentidevaheliste tehingutena kajastatakse segmentidevahelised nõuded summas 2 504 tuhat eurot (2019:
1 838 tuhat eurot), antud laenud summas 61 933 tuhat eurot (2019: 52 143 tuhat eurot) ning investeeringud
tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses 25 140 tuhat eurot (2019: 20 040 tuhat eurot).
Segmentide kohustustest on elimineeritud segmentidevaheliste tehingutena lühiajalised kohustused summas
2 504 tuhat eurot (2019: 1 838 tuhat eurot) ja omavahelised laenukohustused summas 61 933 tuhat eurot (2019:
52 143 tuhat eurot).
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
84
Grupiväline müügitulu müüdud kaupade ja teenuste liikide järgi
Tuhandetes eurodes
2020
2019
Jaemüügitulu
685 148
651 598
Hulgimüügitulu
24 740
36 309
Renditulu
9 499
10 260
Tulu teenuste osutamisest
22 551
19 056
Müügitulu kokku
741 938
717 223
Grupiväline müügitulu klientide asukoha järgi
Tuhandetes eurodes
2020
2019
Eesti
683 601
662 977
Läti
44 075
35 335
Leedu
14 262
18 911
Kokku
741 938
717 223
Põhivarade* jaotus varade asukoha järgi
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Eesti
434 491
354 275
Läti
32 981
28 366
Leedu
2 115
2 113
Kokku
469 587
384 754
* Põhivarad, v.a. finantsvarad ja investeering sidusettevõtjasse.
Grupil ei olnud aruandeperioodil ega võrreldaval perioodil kliente, kellelt saadavad müügitulud ületaksid 10%
Grupi müügituludest.
Lisa 21 Teenuste kulud
Tuhandetes eurodes
2020
2019
Rendikulud
690
882
Soojuse-ja elektrikulud
8 049
7 650
Halduskulud
7 261
7 478
Müügiga seotud teenuste ja materjalide kulud
6 899
6 317
Turunduskulud
7 809
8 226
Andmeside ja IT kulud
5 800
4 792
Personaliga seotud kulud
2 658
2 576
Muud tegevuskulud
4 843
3 996
Mitmesugused tegevuskulud kokku
44 009
41 917
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
85
Lisa 22 Tööjõukulud
Tuhandetes eurodes
2020
2019
Palgakulu
59 338
55 405
Sotsiaalmaks
18 963
17 708
Tööjõukulud kokku
78 301
73 113
Aruandeperioodi keskmine palgakulu kuus töötaja
kohta (eurot)
1 085
1 080
Keskmine töötajate arv aruandeperioodil
4 558
4 273
Tööjõukulud sisaldavad ka töötajate väljateenitud puhkusetasusid ning 2020. aasta eest määratud, kuid välja
maksmata preemiaid.
Lisa 23 Finantstulud ja -kulud
Tuhandetes eurodes
Finantstulud
2020
2019
Muud finantstulud
2
1
Finantstulud kokku
2
1
Finantskulud
2020
2019
Pangalaenude intressikulu
-1 237
-863
Intressikulu rendilepingutest
-2 882
-2 031
Muude laenud intressikulu
-58
-19
Muud finantskulud
-62
-69
Finantskulud kokku
-4 239
-2 982
Lisa 24 Puhaskasum aktsia kohta
Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta jagatakse emaettevõtja aktsionäridele jaotatav aasta puhaskasum
aasta jooksul käibelolevate lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Kuna ettevõttel ei ole potentsiaalseid
lihtaktsiaid, võrdub lahustatud puhaskasum aktsia kohta tavapuhaskasumiga aktsia kohta.
2020
2019
Puhaskasum (tuhandetes eurodes)
19 499
31 768
Kaalutud keskmine aktsiate arv
40 729 200
40 729 200
Tava- ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta (euro-
des)
0,48
0,78
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
86
Lisa 25 Laenude tagatised ja panditud varad
Gruppi kuuluvate ettevõtjate poolt võetud laenudel on järgnevad tagatised ja nende bilansilised väärtused:
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
Maa ja ehitised
141 471
134 180
Masinad ja seadmed
3 773
98
Kinnisvarainvesteeringud
42 265
42 327
Varud
4 139
3 436
Finantsvarad
146
143
Lisa 26 Tehingud seotud osapooltega
Tuhandetes eurodes
Tallinna Kaubamaja Grupp AS konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
a.
omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud);
b.
sidusettevõtjaid;
c.
teisi emaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtjaid;
d.
Grupi ettevõtjate juhatuste ja nõukogude liikmeid;
e.
eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid
ettevõtteid.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS emaettevõtja on Eestis tegutsev OÜ NG Investeeringud, mille enamusomanik on
Eestis tegutsev NG Kapital OÜ. NG Kapital OÜ on Tallinna Kaubamaja Grupp ASi üle lõplikku valitsevat mõju omav
ettevõtja.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS on ostnud ja müünud kaupu, teenuseid ning põhivara järgnevalt:
Ostud
2020
Müügid
2020
Ostud
2019
Müügid
2019
Emaettevõtja
590
20
280
50
Emaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad
29 332
2 178
27 098
3 114
Juhatuse ja nõukogu liikmed
0
80
0
24
Muud seotud osapooled
154
13
448
10
Kokku
30 076
2 291
27 826
3 198
Suurema osa ostudest emaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvatelt ettevõtjatelt moodustavad edasimüügiks
soetatud kaubad. Ostud emaettevõtjalt koosnevad peamiselt juhtimistasudest. Müügid seotud osapooltele
koosnevad peamiselt osutatud teenustest.
Muude seotud osapooltena ülaltoodud tabelis on kajastatud juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikud.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
87
Saldod seotud osapooltega:
31.12.2020
31.12.2019
Nõue emaettevõtja konsolideerimisgruppi kuulu-
vate ettevõtjate vastu (lisa 7)
319
361
Juhatuse ja nõukogu liikmed (lisa 6)
3
0
Nõuded seotud osapoolte vastu kokku
322
361
31.12.2020
31.12.2019
Emaettevõtja
19
19
Emaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvad
ettevõtjad
5 546
5 017
Muud seotud osapooled
20
7
Kohustused seotud osapoolte ees kokku (lisa
17)
5 585
5 043
Nõuded ja kohustused seotud osapoolte vastu ja ees, mis on tekkinud tavapärase majandustegevuse raames, on
tagamata ja ei kanna intresse.
Emaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad on Grupi jaoks olulised hankijad.
Kontsernikonto
Tallinna Kaubamaja Grupp kasutab tütarettevõtjate jooksvaks finantseerimiseks kontsernikontot, mille liikmed on
Grupi ettevõtjad. Grupp on omakorda allkontsernina liitunud NG Investeeringud OÜ kontsernikontoga (edaspidi
peakontsern). Alates 2001. aastast on Tallinna Kaubamaja Grupp hoidnud oma vabasid vahendeid peakontserni
käsutuses teenides paigutuselt intressitulu. 2020. aasta 12 kuuga Grupp teenis oma vabade vahendite hoidmisest
intressitulu 1 tuhat eurot, intressimäär 0,01% (2019: 0 eurot, intressimäär 0%).
Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 ei ole Tallinna Kaubamaja Grupp andnud peakontsernile vabasid rahalisi va-
hendeid kasutada ja ei ole peakontserni vabasid rahalisi vahendeid kasutanud. Vastavalt kontsernikonto lepingule
vastutavad Grupi liikmed pangale tasumata summade eest solidaarselt.
Juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud
Tallinna Kaubamaja Grupi ettevõtjate juhatuse liikmetele aruandeperioodi eest arvestatud lühiajalised hüvitised,
mis sisaldavad töötasu, sotsiaalmakse, boonuseid ning autokulusid, kokku olid 2020. aastal 1 886 tuhat eurot,
2019. aasta 12 kuuga 2 045 tuhat eurot ja nõukogude liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga 2020. aastal 653
tuhat eurot, 2019. aastal olid nõukogude liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga 659 tuhat eurot.
Juhatuse liikmete ennetähtaegse lepingu lõppemisel on lahkumishüvitised piiratud kuni 3-kuulise kuupalga
summaga.
Lisa 27 Nõukogu ja juhatuse liikmete huvid
Järgnevad nõukogu ja juhatuse liikmed omavad või esindavad seisuga 31.12.2020 Tallinna Kaubamaja Grupp ASi
aktsiaid, kas läbi Grupi emaettevõtte NG Investeeringud OÜ või individuaalselt:
Andres Järving
Esindab 4 795 909 (11,78%) Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiat
Jüri Käo
Esindab 4 768 606 (11,71%) Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiat
Enn Kunila
Esindab 4 692 346 (11,52%) Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiat
Raul Puusepp
Omab 17 000 (0,0417%)
Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiat
Järgnevad nõukogu ja juhatuse liikmed omasid või esindasid seisuga 31.12.2019 Tallinna Kaubamaja Grupp ASi
aktsiaid:
Andres Järving
Esindab 4 795 909 (11,78%) Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiat
Jüri Käo
Esindab 4 768 606 (11,71%) Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiat
Enn Kunila
Esindab 4 692 346 (11,52%) Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiat
Raul Puusepp
Omab 10 542 (0,0259%)
Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiat
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
88
Lisa 28 Aktsionärid, kes omavad rohkem kui 5% Tallinna Kaubamaja Grupp AS aktsiatest
31.12.2020
31.12.2019
Aktsionär
Osalus
Osalus
OÜ NG Investeeringud (emaettevõtja)
67,00%
67,00%
Seisuga 31. detsember 2020 kuulub 68,75% (31. detsember 2019: 68,75%) NG Investeeringud OÜ aktsiatest NG
Kapital OÜle, mis on Tallinna Kaubamaja Grupp ASi üle lõplikku valitsevat mõju omav ettevõtja.
Lisa 29 Tingimuslikud kohustused
Tingimuslik dividendide tulumaksu kohustus
31. detsembril 2020 oli Tallinna Kaubamaja Grupp ASi jaotamata kasum 101 631 tuhat eurot (31. detsember
2019: 109 773 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb sellega tulumaksukulu 20/80
netodividendidena väljamakstavalt summalt ning alates 2019. aastast saab regulaarselt väljamakstavatele
dividendidele rakendada osaliselt soodsamat maksumäära 14/86. Seega on bilansipäeva seisuga eksisteerinud
jaotamata kasumist omanikele võimalik dividendidena välja maksta 83 241 tuhat eurot (31. detsember 2019: 89
144 tuhat eurot) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks (arvestades soodsama
maksumäära kasutamise võimalikkust) summas 18 390 tuhat eurot (31. detsember 2019: 20 629 tuhat eurot).
Tingimuslikud kohustused seoses pangalaenudega
Laenulepingutel summas 89 669 tuhat eurot on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohustatud
täitma teatud finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste suhet EBITDAsse (debt to EBITDA ratio;
EBITDA - puhaskasum enne finantstulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse
põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid) või võlateenuste kattekordaja suhet (DSCR ehk
arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega). Seisuga
31.12.2020 ei tekkinud vastuolu laenulepingu eritingimustega ühegi laenu osas.
Tingimuslikud kohustused seoses Maksuametiga
Maksuhalduril on õigus kontrollida Grupi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise
tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. 2020. ja 2019. aastal ei
viidud läbi kontrolli maksuhalduri poolt. Grupi emaettevõtja juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille
tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.
Tingimuslikud kohustused liisingettevõtetega
Grupi tütarettevõttel AS Viking Motors on potentsiaalsed kohustused liisingettevõtetega sõlmitud tagasimüügile-
pingute alusel sõidukite tagasiostuks liisinguvõtjate kasutusrendi lõppemisel summas 19 538 tuhat eurot (2019.
aasta lõpul oli 17 853 tuhat eurot). AS Viking Motors on kohustatud sõiduki tagasi ostma juhul kui liisinguvõtja
ega liisingfirma ei soovi realiseerida oma lepingust tulenevat eelisostuõigust. Vara jääkväärtus (tagasiostuhind)
on kokku lepitud vastavalt prognoositavale kilometraa
ž
ile ja automargile. Grupi juhtkonna hinnangul on sõidukite
tagasiostukohustuse realiseerumise tõenäosus madal ja sõidukite turuhind on kõrgem tagasiostuhinnast, seega
ei oma tagasiostukohustus Grupile negatiivset mõju. 2020. ja 2019. aastal ei ole Grupp teinud kahjumiga taga-
sioste.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
89
Lisa 30 Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta
Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolidee-
rimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte finantsseisundi aruanne, kasumi- ja muu koondkasumiaruanne, raha-
voogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu
arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a tütar- ja
sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kapitaliosaluse meetodil.
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod
5
0
Nõuded ja ettemaksed
26 127
20 856
Käibevara kokku
26 132
20 856
Põhivara
Investeeringud tütarettevõtjatesse
236 419
233 995
Investeeringud sidusettevõtjatesse
1 712
1 721
Materiaalne põhivara
124
66
Immateriaalne põhivara
1 246
719
Põhivara kokku
239 501
236 501
VARAD KOKKU
265 633
257 357
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
11 189
3 370
Võlad ja ettemaksed
2 029
1 151
Lühiajalised kohustused kokku
13 218
4 521
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused
25 000
25 000
Pikaajalised kohustused kokku
25 000
25 000
KOHUSTUSED KOKKU
38 218
29 521
Omakapital
Aktsiakapital
16 292
16 292
Kohustuslik reservkapital
2 603
2 603
Jaotamata kasum
208 520
208 941
OMAKAPITAL KOKKU
227 415
227 836
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
KOKKU
265 633
257 357
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
90
Tuhandetes eurodes
2020
2019
Müügitulu
3 984
3 500
Mitmesugused tegevuskulud
-840
-594
Tööjõukulud
-3 321
-3 206
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-119
-185
Muud ärikulud
-32
-15
Ärikahjum
-328
-500
Intressitulud ja -kulud
128
93
Kasum kapitaliosaluse meetodist
29 511
31 544
Finantstulud ja -kulud kokku
29 639
31 637
Kasum enne tulumaksustamist
29 311
31 137
ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM
29 311
31 137
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM
29 311
31 137
Tava ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)
0,72
0,76
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
91
Tuhandetes eurodes
2020
2019
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Puhaskasum
29 311
31 137
Korrigeerimised:
Intressikulu
570
385
Intressitulu
-698
-478
Kapitaliosaluse meetodi mõju
-29 511
-31 544
Põhivara kulum ja väärtuse langus
119
185
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
-128
245
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
880
150
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU
543
80
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara soetus
-89
-28
Saadud intressid
698
478
Muutus kontsernikonto nõudes
7 265
-3 183
Tütarettevõtjate aktsiate ja osade soetus
-7 226
-1 900
Immateriaalse põhivara soetus
-614
-553
Saadud dividendid
29 730
28 935
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
29 764
23 749
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Saadud laenude tagasimaksed
0
-125
Makstud intressid
-570
-385
Makstud dividendid
-29 732
-28 918
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
-30 302
-29 428
RAHAVOOD KOKKU
5
-5 599
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
0
5 599
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
5
0
Raha ja raha ekvivalentide muutus
5
-5 599
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
92
Tuhandetes eurodes
Aktsiakapital
Kohustuslik
reservkapital
Jaotamata kasum
Kokku
Saldo seisuga 31.12.2018
16 292
2 603
206 722
219 165
Makstud dividendid
0
0
-28 918
-28 918
Aruandeperioodi kasum
0
0
31 137
31 137
Saldo seisuga 31.12.2019
16 292
2 603
208 941
227 836
Makstud dividendid
0
0
-29 732
-29 732
Aruandeperioodi kasum
0
0
29 311
29 311
Saldo seisuga 31.12.2020
16 292
2 603
208 520
227 415
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostav äriühingust raamatupidamiskohuslane lähtub omakapi-
tali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapi-
talist.
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
Sõltumatu vandeaudiitori
aruanne
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i aktsionäridele
Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta
Meie arvamus
Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud
finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud
finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega,
nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 19. veebruaril 2021 esitatud täiendava aruandega.
Mida me auditeerisime
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
•
konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020;
•
konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta
kohta;
•
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
•
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
•
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja
muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt
nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest ja Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide
Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise
eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud
oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja
tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja
regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi
audiitortegevuse seaduse §-i 59
1
poolt.
Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2020 jooksul Ettevõttele ja selle emaettevõttele ja
tütarettevõtetele osutatud teenused on avalikustatud tegevusaruandes.
Ülevaade meie auditist
Kokkuvõte
Olulisus
Kontserni auditi olulisus on 7,3 miljonit eurot, mis on määratud kui
ligikaudu 1% Kontserni konsolideeritud müügitulust.
Kontserni materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute väärtuse
auditeerimisel on rakendatud eraldi olulisust 6 miljonit eurot, mis on
määratud kui ligikaudu 1% Kontserni konsolideeritud varadest.
Auditi ulatus
Kontserni auditi meeskond teostas täismahus auditid viies suuremas
ettevõttes. Ülejäänud ettevõtete auditid viidi läbi teiste audiitorfirmade
poolt meie juhiste alusel. Kontserni auditimeeskond viis läbi täiendavaid
auditiprotseduure nende ettevõtete suhtes, kus auditit teostas teine
audiitorfirma.
Peamised auditi teemad
•
Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute väärtuse
hindamine.
Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud
subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja
tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et
juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest
tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.
Olulisus
Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud
kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.
Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult
eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud
alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata
meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju
raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.
Olulisus
Auditi ulatus
Peamised
auditi
teemad
Kontserni auditi olulisus
Olulisuse määr aruandele tervikuna on 7,3 miljonit eurot.
Eraldi olulisuse määra 6 miljonit eurot rakendati materiaalse põhivara
ja kinnisvarainvesteeringute auditeerimisele.
Kuidas me selle määrasime
Olulisus aruande kui terviku suhtes: ligikaudu 1% konsolideeritud
müügitulust.
Eraldi olulisus: ligikaudu 1% konsolideeritud varade mahust.
Rakendatud olulisuse
kriteeriumi põhjendus
Arvutasime olulisuse lähtudes konsolideeritud müügitulust, kuna meie
hinnangul peegeldavad müügitulu ja sellel põhinev turuosa kõige
enam Kontserni väärtust ning need on peamised näitajad, mida
jälgivad Kontserni juhtkond, investorid, analüütikud ja kreeditorid.
Lisaks rakendasime eraldi olulisuse määra 6 miljonit eurot materiaalse
põhivara ja kinnisvarainvesteeringute auditeerimisele. See moodustab
ligikaudu 1% konsolideeritud varade mahust. Määrasime materiaalsele
põhivarale ja kinnisvarainvesteeringutele eraldi olulisuse, võttes
arvesse nende mõju Kontserni raamatupidamise aastaaruandele ning
auditi ulatusele.
Peamised auditi teemad
Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva
perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise
kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.
Peamine auditi teema
Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga
oma auditis
Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute
väärtus
(täiendav info lisas 2 „Raamatupidamise
aastaaruande koostamisel kasutatud
arvestuspõhimõtted“, lisas 3
„Raamatupidamisarvestust puudutavad olulised
otsused ja hinnangud“, lisas 12
„Kinnisvarainvesteeringud“ ja lisas 13 „Materiaalne
põhivara“).
Kontserni kinnisvaraportfelli kuuluvad:
⋅
Materiaalne põhivara, kuhu kuuluvad
31. detsembri 2020 seisuga maa ja ehitised
bilansilises väärtuses 186,4 miljonit eurot
(kajastatakse ümberhindluse meetodil). 2020.
aastal kajastati nende varade suhtes väärtuse
kasv läbi ümberhindluse reservi kokku summas
11,2 miljonit eurot ja varasemate aastate
väärtuse langus tühistati läbi kasumiaruande
kokku 0,4 miljoni euro võrra.
Tulenevalt Kontserni kinnisvaraportfelli väärtuse
hindamise subjektiivsusest ning vajaminevast
turutundmisest ja ekspertiisist, kaasasime selle
valdkonna auditeerimisse PwC hindamiseksperdid.
Hindasime Kontserniväliste hindajate kvalifikatsiooni,
asjatundlikkust ja objektiivsust. Leidsime, et hindajad
on teostanud oma töö vastavalt professionaalsetele
hindamisstandarditele.
Keskendusime oma töös suurema bilansilise
väärtusega objektidele ning sellistele objektidele, kus
kasutatud eeldused võivad suurema tõenäosusega
erineda turuandmetest.
Kontrollisime kinnisvaraobjektide õiglase väärtuse
hindamisel kasutatud meetodite vastavust IFRSi
õiglase väärtuse hindamise printsiipidele. Leidsime,
et meetodid on kooskõlas IFRSis toodud nõuetega.
⋅
Kinnisvarainvesteeringud bilansilises väärtuses
60,3 miljonit eurot (kajastatakse õiglases
väärtuses). 2020. aastal kajastati nende varade
suhtes kahjum õiglase väärtuse muutusest
kasumiaruandes summas 311 tuhat eurot.
Kontsern kasutab ülal nimetatud varade õiglase
väärtuse leidmiseks võrreldavate turutehingute või
diskonteeritud rahavoogude meetodit.
Kontserni kinnisvaraportfelli väärtuse hindamine on
oma olemuselt subjektiivne, kuna väärtused
sõltuvad muude faktorite hulgas iga
kinnisvaraobjekti olemusest, asukohast ja
oodatavast tuleviku renditasemest. Kontserni
juhtkond kasutab õiglaste väärtuste leidmisel
Kontserniväliseid sõltumatuid atesteeritud hindajaid,
tellides igale varaobjektile hindamise vähemalt kord
nelja aasta jooksul ning olulisemad hindamismudeli
sisendid vahepealsetel aastatel.
Kontserni kinnisvaraportfelli väärtuse leidmisel
võtavad Kontsernivälised hindajad ja Kontserni
juhtkond arvesse objektipõhist informatsiooni nagu
kehtivad rendilepingud ja saadud renditulu. Vara
tootluse ja turu hinnangulise renditaseme
määramisel kasutatakse eeldusi, mis tuginevad turu
tootlusel ja võrreldavate tehingute infol.
Hindamisega kaasnev oluline ebakindlus ning
asjaolu, et protsentuaalselt väike muutus iga
kinnisvaraobjekti väärtuses võib koosmõjus
põhjustada olulist mõju finantsaruannetele, on
põhjuseks, miks oleme keskendunud auditis antud
valdkonnale.
Võrdlesime kinnisvaraobjektide õiglase väärtuse
leidmisel kasutatud peamisi Kontserni juhtkonna
eeldusi ja hinnanguid nagu rendi-, diskonto-,
kapitalisatsiooni- ja vakantsuse määrad meie endi
poolt väljatöötatud eeldatavate vahemikega, mis
tuginesid võimalusel jälgitavatel turuandmetel. Kui
kasutatud eeldused olid väljaspool eeldatavat
vahemikku või muul moel ebaharilikud, või
hindamistulemused ei ühtinud turutrendidega, siis
viisime läbi täiendava uurimise ning küsisime
Kontsernivälistelt hindajatelt ja Kontserni juhtkonnalt
lisainformatsiooni ja selgitusi kasutatud sisendite ja
eelduste kohta. Kokkuvõttes leidsime, et Kontserni
juhtkonna hinnangutes kasutatud andmed ja
eeldused on asjakohased.
Kontserni juhtkonna ja Kontserniväliste hindajatele
tehtud järelpärimiste ning hindamisaktide analüüsi
tulemusel järeldasime, et iga kinnisvaraobjekti
hindamisel on arvesse võetud selle spetsiifilisi
omadusi nagu üldine kvaliteet, geograafiline asukoht
ning rahavoogude potentsiaal tervikuna. Leidsime
ka, et iga objekti hindamisel kasutatud eeldused,
arvestades objekti unikaasleid omadusi, võtsid
asjakohaselt arvesse hiljutiste oluliste turutehingute
ja turuolukorra mõjusid ning juhtkond ja hindajad on
arvesse võtnud ja kaalunud alternatiivseid eeldusi
enne lõpliku hindamistulemuseni jõudmist.
Lisaks hindasime materiaalse põhivara ja
kinnisvarainvesteeringute hindamisega seotud
avalikustatud informatsiooni piisavust vastavalt
IFRSi nõuetele ning ei tuvastanud puudusi.
Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse
Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri,
raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb.
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab 19 eraldiseisva ettevõtte finantsandmeid.
Vastavalt meie riski ja olulisuse hinnangutele määrasime kindlaks, milliseid ettevõtteid on vaja auditeerida
täies mahus, võttes arvesse iga ettevõtte suurusest tulenevat suhtelist mõju Kontsernile ning seda, kuidas on
kaetud kõik olulised konsolideeritud aastaaruande kirjed. Kontserni auditi meeskond teostas
raamatupidamise aastaaruande täismahus auditid viies suuremas ettevõttes – Tallinna Kaubamaja Grupp
AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, Kaubamaja AS ja Viking Motors AS. Ülejäänud ettevõtete auditid viidi läbi
teiste audiitorfirmade poolt meie juhiste alusel. Kontserni auditi meeskond viis nende ettevõtete suhtes läbi
täiendavaid auditi protseduure valitud kirjete osas (peamiselt maa ja hoonete ning kinnisvarainvesteeringute
väärtuse hindamine, oluliste raha ja pangakontode ning võlakohustuste saldode korrektsuses veendumine),
mis annab meile piisava tõendusmaterjali Kontserni raamatupidamise aastaaruande kohta tervikuna.
Seal, kus töö oli teostatud teiste audiitorfirmade poolt, hindasime, kas ja millises mahus on vajalik meie
osalemine nende ettevõtete auditites, saamaks veendumust piisava ja sobiva auditi tõendusmaterjali
olemasolu osas, et anda audiitori aruanne Kontserni raamatupidamise aastaaruandele tervikuna.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja müügitulu jaotust
vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK) (kuid ei hõlma konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei
avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud
informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud
raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat
oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt
väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi
välja tuua.
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest
kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt,
ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või
veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni
jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama
tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve
teostamise eest.
Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori
aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-
dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised
võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need
võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel
tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase
skeptitsismi. Samuti me:
•
tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi
väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt
tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse
avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast
tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku
tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
•
omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada
auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
•
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike
hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
•
otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud
auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad
tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta
avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud
auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni
tegevuse jätkumise lõppemist;
•
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas
avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab
toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
•
hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste
finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui
terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme
ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud
ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste
sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid
eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada
põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel vastavate kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad,
mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige
olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja
arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või
kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama,
kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku
huvi rahuldamisest saadava kasu.
Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta
Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood
Meid määrati esmakordselt Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 20. mail 2009
31. detsembril 2009 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt
vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu
osutamise periood Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ile kui avaliku huvi üksusele on kokku 12 aastat. Vastavalt
Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2028 lõppeva majandusaastani.
Käesoleva sõltumatu vandeaudiitori aruande vastutav vandeaudiitor on Tiit Raimla.
AS PricewaterhouseCoopers
Tiit Raimla
Rando Rand
Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 287
Vandeaudiitor, litsents nr 617
19. veebruar 2021
Tallinn, Estonia
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
100
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
Tallinna Kaubamaja Grupi jaotamata kasum on:
Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2020
101 631 tuhat eurot
Tallinna Kaubamaja Grupp AS juhatuse esimees teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta kuni
31. detsembrini 2020 kogunenud jaotamata kasumist dividende summas 24 438 tuhat eurot.
__________________________
Raul Puusepp
Juhataja
Tallinn, 22. veebruar 2021
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
101
JUHATAJA JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2020. MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Tallinna Kaubamaja Grupp ASi nõukogu on vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2020. majandusaasta
aruande, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamisaruandest, juhatuse ettepanekust
kasumi jaotamise kohta ning sõltumatu vandeaudiitori aruandest, ja on kinnitatud selle esitamiseks korralisel
üldkoosolekul.
Käesolevaga kinnitame, et Tallinna Kaubamaja Grupp ASi konsolideeritud 2020. aasta majandusaasta aruandes
esitatud informatsioon on tõene.
_____________________________
_______________________________
Raul Puusepp
Jüri Käo
Juhataja
Nõukogu esimees
_______________________________
Andres Järving
Nõukogu liige
_______________________________
Enn Kunila
Nõukogu liige
_______________________________
Meelis Milder
Nõukogu liige
_______________________________
Gunnar Kraft
Nõukogu liige
Tallinn, 22. veebruar 2021
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Konsolideeritud 2020. majandusaasta aruanne
102
MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE
KLASSIFIKAATORILE (EMTAK)
Grupi emaettevõtja müügitulu on jaotatud vastavalt EMTAK-i koodidele alljärgnevalt:
Tuhandetes eurodes aasta kohta
2020
EMTAKi kood
EMTAKi grupi nimetus
64201
Valdusfirmade tegevus
3 984
Müügitulu kokku
3 984