AS BALTIKA
2021. A MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE
Ärinimi
AS BALTIKA
Äriregistri kood
10144415
Õiguslik vorm
Aktsiaselts
Juriidiline aadress
Valukoja 10, Tallinn 11415, Eesti
Telefon
+372 630 2700
E-mail
baltika@baltikagroup.com
Interneti koduleht
www.baltikagroup.com
Põhitegevusala
Moerõivabrändide loomine, arendamine ja müügi
korraldamine
Audiitor
AS PricewaterhouseCoopers
Aruandeaasta algus ja lõpp
01.01.2021 - 31.12.2021
Emaettevõtte nimi AS Baltika
Kontserni kõrgeima ettevõtte nimi AS Baltika
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
2
SISUKORD
BALTIKA GRUPP ....................................................................................................................................................... 3
MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED ........................................................................................................... 3
TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD ................................................................................................................. 3
JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE ........................................................................................................... 5
TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................................. 6
SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE ...................................................................................................................... 20
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE ............................................................................................................. 31
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................................................. 36
JUHATUSE DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE ................................ 36
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE ................................................................................................ 37
KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE ................................................................................. 38
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ................................................................................................... 39
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ................................................................................... 40
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ........................................................................................................ 41
LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest ........................................ 41
LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud ............................................................................ 56
LISA 3 Finantsriskid ....................................................................................................................................... 57
LISA 4 Raha ja raha ekvivalendid .................................................................................................................. 63
LISA 5 Nõuded ostjatele ja muud nõuded .................................................................................................... 63
LISA 6 Varud ................................................................................................................................................. 64
LISA 7 Edasilükkunud tulumaks .................................................................................................................... 64
LISA 8 Muud pikaajalised varad ................................................................................................................... 65
LISA 9 Materiaalne põhivara ........................................................................................................................ 65
LISA 10 Immateriaalne põhivara .................................................................................................................. 66
LISA 11 Rendilepingud .................................................................................................................................. 67
LISA 12 Võlakohustused ............................................................................................................................... 68
LISA 13 Võlad hankijatele ja muud kohustused ........................................................................................... 70
LISA 14 Eraldised .......................................................................................................................................... 71
LISA 15 Omakapital ...................................................................................................................................... 71
LISA 16 Segmendid ....................................................................................................................................... 72
LISA 17 Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis .............................................................................................. 74
LISA 18 Müüdud kaupade kulu..................................................................................................................... 75
LISA 19 Turustuskulud .................................................................................................................................. 75
LISA 20 Üldhalduskulud ................................................................................................................................ 75
LISA 21 Tööjõukulud ..................................................................................................................................... 76
LISA 22 Muud äritulud ja –kulud .................................................................................................................. 76
LISA 23 Finantskulud .................................................................................................................................... 76
LISA 24 Tulumaks ......................................................................................................................................... 76
LISA 25 Puhaskasum aktsia kohta ................................................................................................................ 77
LISA 26 Seotud osapooled ............................................................................................................................ 77
LISA 27 Tütarettevõtted ............................................................................................................................... 79
LISA 28 Saneerimine ..................................................................................................................................... 79
LISA 29 Tegevuse jätkumine ......................................................................................................................... 79
LISA 30 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta ................................................................................. 80
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ........................................................................................................... 84
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK .......................................................................................................................... 91
JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON .......................................................................................................... 92
AS BALTIKA NÕUKOGU .......................................................................................................................................... 93
AS BALTIKA JUHATUS ............................................................................................................................................ 94
Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes ..................................................................... 95
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
3
BALTIKA GRUPP
Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, tegeleb rahvusvahelise rõivakaubandusega. Baltika Grupp
arendab ja opereerib rõivabrändi Ivo Nikkolo ning lõpetab Baltmani ja Montoni kaubamärkide tegevuse. Baltika
Grupp kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi-
ning jaekaubanduse. Seisuga 31. detsember 2021 oli Baltika Grupil 34 kauplust kolmel Baltikumi turul. Baltika
aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinn börsil, mis kuulub börsikontserni NASDAQ.
MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED
Baltika Grupi eesmärk on moe kaudu inspireerida, julgustada ja jõustada
• Ambitsioonikas ja rahvusvaheline professionaalidest koosnev meeskond
• Tugev nišitegija, kes mõistab piirkonna klientide vajadusi ja lähtub neist oma tegevuses
• Õhuke organisatsioon, mis võimestab töötajaid, on paindlik ja annab seega võimaluse kiiresti tegutseda
TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD
2021
2020
2019
2018
2017
Kasumiaruande näitajad, miljonites
Müügitulu
11,8
19,5
39,6
44,7
47,5
Brutokasum
6,1
9,7
19,2
21,5
23,7
EBITDA
1,2
6,5
3,8
-2,9
1,9
Ärikasum
-2,5
0,5
-4,5
-4,7
0,6
Kasum enne maksustamist
-2,8
-0,2
-5,9
-5,2
0,1
Puhaskasum
-2,9
-0,4
-5,9
-5,1
0,1
Muud näitajad
Poodide arv jaevõrgus
34
61
82
94
95
Poodide arv kokku
34
61
82
117
128
Jae müügipind perioodi lõpus, m2
9 236
14 869
16 467
17 758
17 741
Töötajate arv (a. lõpp)
173
277
529
975
1 026
Müügitegevuse suhtarvud
Müügitulude kasv
-39,6%
-50,8%
-11,4%
-5,8%
1,0%
Jaemüügi kasv
-42,4%
-52,2%
-7,4%
-2,7%
-0,5%
Jaemüügi osatähtsus müügituludes
83,1%
89,7%
89,7%
86,0%
83,2%
Ekspordi osatähtsus müügituludes
40,7%
49,0%
54,3%
55,1%
55,4%
Brutorentaablus
52,0%
49,6%
48,5%
48,1%
49,9%
Ärirentaablus
-21,3%
2,7%
-11,4%
-10,5%
1,3%
Maksueelse kasumi rentaablus
-24,1%
-1,2%
-14,9%
-11,6%
0,2%
Puhasrentaablus
-24,6%
-1,9%
-14,9%
-11,4%
0,1%
Varude käibekordaja
1,78
3,14
2,07
2,14
2,15
Finantsseisundi näitajad, miljonites2
Varad kokku
11,9
16,5
27,3
15,0
17,8
Intressi kandvad võlakohustused
9
10
20
9,0
6,7
Omakapital
0,3
2,7
3,2
0,1
5,2
Likviidsuskordaja
0,9
0,9
0,8
0,9
1,8
Võla ja omakapitali suhe
2802,9%
381,3%
624,3%
13660,8%
128,7%
Netovõla ja omakapitali suhe
2606,0%
328,7%
1640,0%
12785,0%
115,1%
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
4
Omakapitali tootlus
-200%
-31,3%
3408,7%
-138,0%
1,3%
Koguvarade tootlus
-21,7%
-1,5%
-21,4%
-28,2%
0,3%
Aktsia näitajad, EUR
1
Aktsiate arv (a. lõpp)
54 079 485
54 079 485
54 079 485
40 794 850
40 794 850
Kaalutud keskmine aktsiate arv
54 079 485
54 079 485
36 068 899
40 794 850
40 794 850
Aktsia hind (a. lõpp)
0,26
0,41
0,14
0,16
0,25
Ettevõtte turuväärtus, mln (a. lõpp)
14,1
22,2
7,3
6,7
10,4
Kasum aktsia kohta (EPS)
-0,05
-0,01
-0,16
-0,13
0,00
Lahustatud kasum aktsia kohta (DPS)
-0,05
-0,01
-0,16
-0,13
0,00
EPS muutus, %
-670%
96%
23%
2981%
0%
P/E suhe
-5,2
-58,84
-0,88
-1,80
57,61
Aktsia bilansiline väärtus
0,01
0,05
0,02
0,00
0,13
P/B suhe
26
8,2
6,3
97,4
2,0
Dividend eelisaktsia kohta
0
0
0
0
0
Intressimäär
0%
0%
0%
0%
0%
Eelisaktsia dividendid/puhaskasum
0%
0%
0%
0%
0%
Dividendid aktsia kohta
0*
0*
0*
0*
0*
Dividendimäär
0%*
0%*
0%*
0%*
0%*
Dividendid/puhaskasum
0%*
0%*
0%*
0%*
0%*
*Ettepanek aktsionäride üldkoosolekule.
1
Kogu informatsioon AS Baltika aktsiate kohta on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti.
Näitajate ja suhtarvude valemid
- EBITDA = Ärikasum-amortisatsioon- põhivara mahakandmine
- Brutorentaablus = (Müügitulu-Müüdud kaupade kulu)÷Müügitulu
- Ärirentaablus = Ärikasum÷Müügitulu
- Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu÷Müügitulu
- Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Müügitulu
- Varude käibekordaja = Müüdud kauba kulu÷Keskmised varud*
- Likviidsuskordaja = Käibevara÷Lühiajalised kohustused
- Võla ja omakapitali suhe = Intressi kandvad võlakohustused÷Omakapital
- Netovõla ja omakapitali suhe = (Intressi kandvad võlakohustused-Raha ja raha
ekvivalendid)÷Omakapital
- Omakapitali tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmine omakapital*
- Koguvarade tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmised koguvarad*
- Ettevõtte turuväärtus = Aktsia hind (31 dets)×Aktsiate arv (31 dets)
- Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv
- Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (DPS) = Lahustatud puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud
keskmine aktsiate arv
- P/E suhe = Aktsia hind (31 dets)÷Kasum aktsia kohta
- Aktsia bilansiline väärtus = Omakapital÷Aktsiate arv (31 dets)
- P/B suhe = Aktsia hind (a lõpp)÷Aktsia bilansiline väärtus
- Dividendimäär = Dividendid aktsia kohta÷Aktsia hind (31 dets)
- Dividendid/puhaskasum = Väljamakstud dividendid÷Puhaskasum (emaettevõtja osa)
*12 kuu keskmine
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
5
JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE
Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 6 kuni 35 esitatud tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Emaettevõtte
ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist
ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.
_____________________________
Flavio Perini
Juhatuse esimees, tegevjuht
28. märts 2022
_____________________________
Brigitta Kippak
Juhatuse liige
28. märts 2022
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
6
TEGEVUSARUANNE
TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE
Suur osa maailmast on aastatel 2020 ja 2021 seotud Covid-19-ga piirangutega ning seetõttu on globaalne
moetööstus seisnud silmitsi erakordselt keeruliste tingimustega. Pärast peaaegu kaks aastat kestnud seisakut
hakkab tööstus taas oma jalgu alla saama.
Vaatamata takistustele oli 2021. aasta keskpaigaks märke, et ajad on muutumas paremaks, eriti turgudel, kus
vaktsineerimise tase oli kõrge.
Kuid pandeemia on ainult suurendanud ebavõrdsust tulemustes, mis on viimastel aastatel muutunud püsivaks
teemaks. Väike osa juhtivaid kaubamärke on oma pandeemiaeelse tulemustega samal tasemel ja mõnel juhul
isegi ületab seda. Küll aga ei tohiks segi ajada ülemaailmse taastumisega. Paljud ettevõtted püüavad tulu
suurendamise – ja mõnel juhul ka ellujäämise – nimel edasi tegutseda, kuna kriisist tingitud mõjud jätkuvad.
Osad kaubamärgid, mis olid edukamad, mängisid hetkevajadustele – mugavus, välitegevused ja veebiostlemine
– või meelitasid jõukamaid inimesi, kes suutsid kriisi mõjudega paremini toime tulla. Ettevõtted, kes ei suutnud
nende turuomadustega kohaneda, olid pigem hädas ja pandeemia jätkudes kuni 2021 aastani nende kahjud
kasvasid. Aastal 2021 oli ettevõtete kahjude (negatiivset majandustulemust teenivate ettevõtete) osakaal
suurem kui kunagi varem.
Tänavuses „Super Winners“ grupis domineerivad spordirõivaste kaubamärgid, luksuskaupade tootjad ja Hiina
kodumaised ettevõtted, mis kõik ületasid laiemat turgu. Geograafilisest vaatenurgast vaadatuna taastas Hiina
majandusaktiivsuse 2019. aasta taseme palju kiiremini kui ülejäänud maailm. Hiina nõudlust suurendas huvi
kohaliku toodangu järgi, eriti luksussegmendis, kuna reisipiirangutega silmitsi seisvad tarbijad läksid üle
kodumaistele alternatiividele.
2022. aastasse vaadates eeldavad mõned ülemaailmsed konsultatsioonifirmad kokkuvõttes, et globaalne
moemüük ulatub 2021. aastal 96–101 protsendini 2019. aasta tasemest ja 2022. aastal 103–108 protsenti. Siiski
eeldatakse, et üldine müük taastub järgmiseks aastaks. Aasta tootlus on geograafiliste piirkondade lõikes erinev.
Tõenäoliselt on kasvu põhjuseks USA ja Hiina, kuna Euroopa jääb maha. Lisaks on rahvusvaheline turism endiselt
madalseisus, jätkub tarbimise areng, tuues kaasa kasvava tähelepanu siseriiklikele kulutustele.
Turukeskkond jääb siiski keeruliseks, sest logistiliste kitsaskohtade, tootmisviivituste, kõrgete saatmiskulude ja
materjalipuuduse tõttu tuleb lahendada uusi probleeme. Need suurendavad veelgi sisendkulusid ning pakkumise
ja nõudluse vaheline tasakaal on nihkes. Tõenäoliselt on tulemuseks klientidele kõrgemad hinnad.
Turuliidrid on teinud ka mõned olulised sammud digitaalvaldkonnas, võttes kasutusele meetmeid
keskkonnaalaste ja sotsiaalsete teemade osas ning keskendudes veel rohkem mitmekesisusele, võrdsusele ja
kaasamisele. Samas peavad moeettevõtted tagama, et nad tegutsevad kõigi huvigruppide – sealhulgas klientide,
töötajate, töövõtjate, investorite ja laiema ühiskonna – huvides. Paljud kaubamärgid edendavad ringluse
ärimudelite, keskkonnasõbralikumate materjalide ja säästvamate tehnoloogiate poole.
1
1
MC Kinsey report " The State of Fashion 2022":
https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/industries/retail/our%20insights/state%20of%20fashion/2022/the-state-of-fashion-
2022.pdf
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
7
2021. aasta AS Baltikale: tähtsamad faktid
AS Baltika jaoks oli 2021. aasta kahtlemata seni üks raskemaid. Meie äritegevust mõjutas tugevalt kaupluste
täielik sulgemine Lätis ja Leedus juba alates 2020. aasta detsembrist kuni vastavalt 2021. aasta maini ja juunini
ning kaupluste täielik sulgemine Eestis 2021. aasta märtsist kuni mai alguseni.
Vaatamata ebasoodsatele tingimustele lõpetas Grupp aasta 2 900 tuhat euro suuruse kahjumiga, mis sisaldab
sealhulgas enam kui 190 tuhande euro suuruseid kulureserve, edasilükkunud tulumaksu kulu 60 tuhat eurot ning
877 tuhat eurot poodide sulgemisega seotud kulusid. Võrdluses ei kajastu saneerimiskavaga seotud ligikaudu 5
902 miljoni euro suurune tulu, mis mõjutas oluliselt meie 2020. aasta lõpptulemust kui ühekordne positiivne
lisatulu.
Grupi brutokasumi marginaal oli 52%, mis võrdub 6 120 tuhat eurot – eelmisel aastal oli brutokasumi marginaal
49,6% ning seda mõjutas suuresti enam kui 1 685 tuhat euro väärtuses Baltmani ja Montoni meesterõivaste
laovaru, mis õnnestus meil tänu täiendavatele allahindlustele kauplustes 2021. aasta jooksul läbi müüa kaupluste
võrgustikus ja seda eelkõige Eestis.
Riigi abi mõjutas meie tegevuskulusid lockdown’i perioodil paraku vaid osaliselt. Lätis moodustas riigi abi ligi
109% kogu tegevuskuludest, Leedus ligikaudu 51% ning Eestis kahjuks vaid 21%. Keerulisele olukorrale vaatamata
tasusime saneerimiskava järgsed maksed võlausaldajatele viivitusteta.
Kõiki ebasoodsaid asjaolusid arvesse võttes on meie Grupp tänu tugevale, kohanemisvõimelisele ja kaasavale
juhttiimile suutnud teha kaalukaid ja tõhusaid otsuseid. 2021. aastal täitsime täielikult eesmärgi sulgeda 95%
oma kahjumlikest kauplustest. 2021. aasta detsembri lõpuks olime Baltikumis täielikult sulgenud 27 kauplust.
2022. aasta esimese poolaasta lõpuks on peamiselt Eesti üürileandjatega juba kokku lepitud 5 järgmise kaupluse
sulgemine.
2021. aasta lõpus näitas Leedu pärast mitu aastat akumuleerunud kahjumit esimest korda kasumit.
Ulatusliku kaupluste sulgemise otsese tagajärjena kandis meie Grupp 2021. aastal ligikaudu 877 tuhat eurot
ühekordseid kulusid (st koondamised, leppetrahvid, lammutus- ja ümberehituskulud), mida ei saanud veel 2020.
aasta lõpul prognoosida, sest puudusid sel hetkel kirjalikud kokkulepped rendileandjatega.
Möödunud aasta olulisim strateegiline otsus oli uuenenud Ivo Nikkolo rõiva- ja aksessuaarikollektsiooni
lansseerimine, mis tähistas brändi äristrateegia olulise osa – ühele kaubamärgile ülemineku – lõpuleviimist.
Uuenenud Ivo Nikkolo toodi turule 2021. aasta septembris, mil tutvustati uut brändi identiteeti, disainikäekirja
ning varasemast suuremat fookust jätkusuutlikkusele. Tänu meie disaini- ja ostutiimide olulistele jõupingutustele
õnnestus meil juba esimese hooajaga astuda suur samm jätkusuutlikkuse suunas. Jätkame looduslike kangaste
uurimist, katsetamist ja lisamist oma tulevastesse kollektsioonidesse – hooaeg-hooajalt säästvamaks muutumine
on pidev protsess, millesse panustame ka edaspidi.
Kahtlemata mõjutas meie äritegevust ülemaailmne tarneahelate kriis. Ometi saame rõõmustada naisterõivaste
ja aksessuaaride neljanda kvartali silmapaistva tulemuse üle, mil kasvatasime müügitulemust tegelike kaupluste
võrdluses 2020. aastaga 60%. Ivo Nikkolo aksessuaaride kollektsiooni on meie Baltikumi kliendid soojalt vastu
võtnud. Aksessuaaride kollektsiooni tulemus neljandas kvartalis oli +32% võrreldes 2020. aasta tegelikuga ning
moodustab juba ligikaudu 16% meie naiste segmendi neljanda kvartali müügist.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
8
2021. aasta aprillis müüsime Montoni kaubamärgi Monton Sports spordirõivaste kaubamärki haldavale Hiina
korporatsioonile Shenzhen Maiteng International Apparel Co.Ltd litsentsilepingu alusel, et müüa Montoni
kaubamärgi all alles jäänud Montoni tooteid kuni 2023. aasta lõpuni.
2021. aastal liitsime vana AndMoreFashion e-poe platvormi uue Ivo Nikkolo e-poega. 2021. aastal moodustas
meie e-poe müük 1 866 tuhat euroga 16% meie aasta kogukäibest.
2021. aastal lõpetasime Baltmani ja Montoni meesterõivaste kollektsioonide pakkumise ning alustasime laoseisu
tühjendamist. Meesterõivaste laoseisu maht, mis 2020. aasta lõpus oli 1 685 tuhat eurot, on vähenenud enam
kui 95% võrra, 2021. aasta lõpuks 87 tuhande euroni. Tuginedes müügiprognoosidele plaanime meesterõivaste
laoseisu läbi müüa 2022. aasta I kvartali lõpuks.
Prognoos 2022. aastaks:
Oleme oma ootused ja eesmärgid 2022. aastaks selgelt defineerinud:
• Keskenduda oma põhiturgudele (st Baltikumile), et maksimeerida jaemüügi KPI-sid
• Edukalt avada ja käivitada esimesed 3 uut Ivo Nikkolo kontseptsioonikauplust 2022. aasta aprillis ja mais.
Avame uued Ivo Nikkolo kauplused Riia Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes ning Tallinnas
Rotermanni kvartalis 2022. aasta aprilli keskpaigaks. Need avamised saavad olema meie jaoks olulised
indikaatorid järgmiste kasvuplaanide jaoks ning näitavad meile selgelt, kuidas projekti järgmistele
rahvusvahelistele turgudele edasi viia.
• Uuendada täielikult meie e-kaubanduse platvormi ja ERP-süsteemi, et digitaliseerimisprotsessi veelgi
hoogustada.
• Viia Eestis 2022. aasta juuli lõpuks lõpule juba üürileandjatega kokku lepitud 5 kahjumliku kaupluse
sulgemine.
• Jätkata investeerimist meie poepersonali ja peakontori töötajate koolitamisse, et pakkude veelgi
paremat omnikanali kogemust.
Kõik 2022. aasta esimese nelja kuu jooksul tehtavad jõupingutused on täielikult pühendatud meie Grupi
omakapitali tugevale taastamisele, et see vastaks kõigile äriseadustikus sätestatud juriidilistele nõuetele.
Detailse plaani avalikustame täielikult ja arutame aktsionäridega läbi 26. mail 2022 toimuval aktsionäride
korralisel üldkoosolekul.
Flavio Perini
Juhatuse esimees, tegevjuht
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
9
2021. AASTA MAJANDUSTULEMUSED
Baltika Grupi 2021 puhaskahjumiks kujunes 2 900 tuhat eurot, mis sisaldab 190 tuhande euro suurust kulude
reservi, 60 tuhande euro suurust edasilükatud tulumaksukulu ja 877 tuhat eurot ühekordseid kulusid, mis on
seotud kaupluste sulgemistega ja muude tegevuskuludega. 2021 aasta jooksul on saanud kogu Baltikum
ettevõtte toetusi summas 1 070 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud
erakorraline tulu 5 902 tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt meie 2020. aasta lõpptulemust.
2021 aasta kokkuvõttes vähenes Baltika Grupi müügitulu 40% ja oli 11 770 tuhat eurot. Müügitulu kahanes e-
poes 13%, jaemüük vähenes 42% ning äriklientide müük vähenes 69% pärast strateegilist otsust väljuda täielikult
hulgimüügiärist.
2021. aastal oli jaemüük 9 785 tuhat eurot, mis on 42% vähem kui eelmisel aastal. Sellel vähenemisel on
järgmised põhjused: grupi strateegilise otsusena lõpetada peavoolu brändide Mosaic, Baltman ja Montoni
müügitegevus ning jätkata ainult ühe brändiga, Ivo Nikkolo; COVID-19 pandeemia jätkumine, mis mõjutas enim
tulemusi esimesel, teisel ja neljandas kvartalis 2021.aastal (Läti teine täielik sulgemine oli oktoobri keskpaigast
kuni novembri keskpaigani, sealhulgas kõik nädalavahetused kuni 21. detsembrini); 27 kahjumliku poe sulgemine
kogu Baltikumis ja ülemaailmsed tarneprobleemid, mis põhjustasid viivitusi meie toodetega, mistõttu ei jõudnud
kaubad õigeaegselt poodidesse ja seda eelkõige septembris 2021. Kõige enam vähenes müügitulu Lätis ja Leedus
vastavalt 60% ja 50% ja Eestis oli vähenemine 30%. Müügid varieerusid kvartaliti, kuid esimese kvartali müügid
langesid 65% seoses COVID-19 pandeemiaga ja kõige parema tulemuse näitas teine kvartal, mille müügid
langesid vaid 13%.
2021. aastal kahanes Baltika Grupi veebipoe müügitulu 13% ja oli 1 866 tuhat eurot. Üle poole müügituludest
tuleb Eestist.
Grupi brutokasum oli 6 120 tuhat eurot, mis on 3 556 tuhande euro võrra vähem kui 2020. aastal. 2021. aasta
brutokasumi vähenemine on tingitud müügitulu kahanemisest. Brutokasumi marginaal oli 52%, mis on 2,4
protsendi punkti kõrgem kui aastal 2020. Positiivne brutomarginaali kasv on tingitud sellest et Baltika Grupp
müüs suuremas proportsioonis täishinnaga uusi tooteid ja vähem allahinnatud tooteid.
Baltika Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 34%, mis on 5 036 tuhat
eurot. See on seotud strateegilisest otsusest sulgeda 27 kahjumlikku poodi kogu Baltikumis, hoides sellega
tegevuskulusid kontrolli all.
Muu äritulu oli aastal 2021 summas 926 tuhat eurot, mis sisaldab ettevõtte toetusi summas 1 070 tuhat eurot.
Aasta lõpp sisaldab 2022. aasta kaupluste sulgemiseks tehtud kulude reservi 90 tuhat eurot ja varude allahindlust
summas 100 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud erakorraline tulu 5 902
tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt 2020. aasta lõpptulemust.
Turustus- ja üldhalduskulude järjepidev ning oluline vähendamine on üks osa Baltika Grupi käimasolevast
restruktureerimisplaanist, mille tulemusena on peakontori turustus- ja üldhalduskulud vähenenud 240 tuhande
euro võrra.
Aasta finantskulud olid summas 330 tuhat eurot ja tulumaksukulu 65 tuhat eurot seoses edasilükkunud
tulumaksu reservi muutusega summas 80 tuhat eurot. Aasta puhaskahjum oli 2 900 tuhat eurot (eelmise aasta
sama perioodi võrreldav summa oli 376 tuhat eurot). Lisaks olid kogu Grupi poodide sulgemistega seotud
tegevuskulud ligikaudu 30% suuremad kui see, palju sai ettevõte erinevate toetusmeetmetega, mis omakorda
avaldas negatiivset mõju meie aasta tulemustele hinnanguliselt 500 tuhat eurot.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
10
Baltika Grupp lõpetas aasta 614 tuhande euroga raha ja raha ekvivalentidena, kasutades aasta lõpu seisuga panga
arvelduskrediiti summas 1 985 tuhat eurot (3 000 tuhat eurose limiidist).
Baltika jätkab strateegia elluviimist – arendab kaasaegseid kvaliteetseid tooteid oma naistemoe brändis Ivo
Nikkolo, mis on kättesaadav nii Eesti, Lätis ja Leedus ning meie e-poes. Tugev fookus on kindlasti ka
aksessuaaridele, kus lai valik kvaliteetseid tooteid on saadaval kõikides poodides.
AASTAARUANDE AVALIKUSTAMISENI TOIMUNUD OLULISEMAD SÜNDMUSED
• AS Baltika nõukogu kiitis 15. juuni 2021. aasta koosolekul heaks AS Baltika tütarettevõtte Baltika Retail
OÜ likvideerimise kava. Baltika Retail OÜ tegutses varem kinnisvara valdusettevõttena, kuid viimane
sellega seotud leping lao osas lõppes 30. juuni 2021. Tehing on lõpule viidud 2021. aasta teises pooles.
• AS Baltika nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi Triinu Tarkini Grupi finantsjuhi
(CFO) ja juhatuse liikme ametikohalt pärast tema tagasiastumist. Triinu Tarkini ametiaeg lõppes 4. juunil
2021. Uus grupi finantsjuht (CFO) Hellika Toome hakkas tööle 23. augustist 2021. Lisaks sellele oli AS
Baltika nõukogu nimetanud Brigitta Kippaki uuele operatiivjuht (COO) ja juhatuse liikme ametikohale,
mis algas 1. juunil 2021 ja mille volitused kestavad 3 aastat.
• Teises kvartalis leevendati COVID-19 piirangute teist lainet. Eesti kauplused olid täielikult avatud alates
3. maist, Leedu kauplused alates 29. maist ja Läti kauplused alates 3. juunist 2021.
• AS Baltika sõlmis 13. aprillil laoteenuse lepingu Logistika Pluss OÜ´ga. AS Baltika hallatava lao rendileping
lõppes 30. juuni 2021. Sellega viidi 1. juulist 2021 ellu viimane oluline vajalik muutus
restruktureerimisplaanist – Baltika hakkas kasutama efektiivset ja mahtudele vastavat teenust, mis
võimaldab saavutada olulist kulude kokkuhoidu.
• AS Baltika sõlmis aprillis müügilepingu „Monton“ Euroopa kaubamärkide müügiks Shenzhen Maiteng
International Apparel Co.Ltd´le, kes opereerib Monton Sports spordikaupadega. Kogu müügist saadav
summa läks pangalaenu tagasimakseks, mille tagatiseks kaubamärk on panditud. Baltika Grupile jääb
tasuta litsents müüa brändi „Monton“ kuni 2023. aasta lõpuni.
• Seoses COVID-19 teise lainega kuulutas Eesti valitsus välja edasised piirangud ja sulges kõik Baltika Grupi
poed nädalavahetusteks 6. märtsil 2021 ja täielikult 11. märtsil 2021.
• Veebruaris 2021 esitas Kalaport OÜ Baltman OÜ vastu hagiavalduse, nõudes 70 tuhande euro suuruse
üürivõla ja viiviste tasumist. Baltman OÜ hinnangul on üüri nõue Kalaport OÜ esitatud ulatuses
põhjendamatu ning jääb ka kohtumenetluses seisukohale, et üürileping on käesolevaks hetkeks
lõppenud ja üürivõlgnevust Kalaport OÜ esitatud ulatuses ei eksisteeri.
• AS Baltika aktsionärid võtsid 19. jaanuaril 2021 vastu järgmised otsused: kiita heaks aktsiaoptsiooni
andmine AS Baltika juhatuse liikmele Flavio Perinile, välistada aktsionäride märkimise eesõigus
optsioonilepingust tulenevate AS Baltika kohustuste täitmiseks emiteeritavate aktsiate osas ja muuta
põhikirja selliselt, et aktsiakapitali saab suurendada kuni 5% võrra optsioonilepingu jaoks.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
11
ÜLEVAADE BRÄNDIDEST
Brändide lõikes moodustas Baltika Grupi 2021. aasta müügist suurima osa Ivo Nikkolo 61%, Montoni osakaal oli
31% ja Baltmani osakaal 8%. Oluline Ivo Nikkolo kaubamärgi osakaalu muutus on tingitud ettevõtte uuest
strateegiast loobuda Montoni ja Baltmani kaubamärkidest, mistõttu ei olnud peale Ivo Nikkolo ühelgi teisel
brändil uut kollektsiooni.
Monton ja Baltman
Montoni müügitulu oli 2021. aastal 3 miljonit eurot, vähenedes aastaga 73% ehk 8,1 miljonit eurot. Baltmani
müügitulu oli 0,7 miljonit eurot, vähenedes 63% ehk 1,3 miljonit eurot.
Kontserni strateegia ja AS Baltika saneerimiskava kohaselt on otsustatud 2021. aasta teisest poolaastast lõpetada
nii Montoni kui ka Baltmani kaubamärgi tegevus. See tähendab, et kõikidest kasumlikest Montoni kauplustest
said Ivo Nikkolo kaubamärgi kauplused. 2021. aasta jooksul suleti enamus mittekasumlikud kauplused, aga ka Ivo
Nikkolo kaubamärgile mittesobivaid kauplusi. Kaupluste sulgemisprotsess lõppeb 2022. aasta esimesel poolel.
Baltmani kaupluste sulgemisprotsess algas juba 2020. aasta teisel poolel ja lõppes 2021. aasta lõpuks.
2021. aastal müüdi Montoni ja Baltmani kollektsiooni laojääke peamiselt sooduskampaaniate kaudu. Alates
2021. aasta teisest poolest esitleti neid kaubamärke peamiselt Eesti kauplustes ning aasta lõpuks vaid Tallinna
Moetänav kaupluses. 2022. aasta jooksul müüakse Montoni ja Baltmani laojääke ainult Tallinna Moetänav
kaupluses kuni kaupluse sulgemiseni 2022. aasta juulis.
Ivo Nikkolo
Ivo Nikkolo 2021. aasta müügitulu oli 5,9 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes 200% ehk 3,9 miljonit
eurot. Peamiseks müügikasvu põhjuseks oli ettevõtte uus strateegia jätkata vaid ühe kaubamärgiga. Ivo Nikkolo
müük moodustab 61% Baltika Grupi jaemüügitulust.
Samal ajal vähenes e-poe müügitulu 13%. Ivo Nikkolo moodustab Baltika Grupi e-poe müügitulust 53%, olles
ainus bränd, mis jätkab Baltika Grupi portfellis.
2021. aasta lõpuks oli Ivo Nikkolo kaubamärk esindatud 34 kaupluses kogu Baltikumis.
Tulenevalt ettevõtte strateegiast ja saneerimiskavast jätkas Baltika Grupp vaid Ivo Nikkolo kaubamärgiga
varasemate Montoni või Mosaici kaupluste pindadel, mis vastasid kaubamärgi suuruse ja eeldatava kasumlikkuse
nõuetele. Seetõttu suleti 2021. aasta jooksul kõik senised Ivo Nikkolo kauplused, välja arvatud Viru Keskuse
kauplus Tallinnas, kuna selles pinnal avati 2021. aasta märtsi alguses Ivo Nikkolo aksessuaaride testpood. Samal
ajal muudeti 30 Mosaici ja Montoni kauplust Ivo Nikkolo kauplusteks. Brändi logod poe fassaadil asendati Ivo
Nikkolo logodega (vastavalt uuele Ivo Nikkolo kontseptsioonile) 2021. aasta augustis ja septembris – seni kandsid
kauplused endiselt Montoni või Mosaici nime.
Ivo Nikkolo relansseerimine
1994. aastal loodud Ivo Nikkolo bränd on aastakümnete jooksul kujunenud kohaliku naistemoe lipulaevaks ja
tuntud brändiks kogu Baltikumis. Brändi algusaegadest alates on Ivo Nikkolo olnud tuntud kõrgekvaliteedilise
tootepakkumise poolest – eeskätt kontori- ja ülerõivaste kategoorias. Ettevõtte restruktureerimise tulemusena
2020. aastal võeti vastu otsus jätkata vaid ühe naisterõivaste brändiga ning juba aasta hiljem tutvustas Baltika
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
12
Grupp uuenenud Ivo Nikkolot. Ivo Nikkolo disainitiimi juhib brändi peadisainer ja disainikäekirja juht Margot
Vaaderpass, kellele lisaks kuuluvad meeskonda veel disainer ja tiimijuht Triin Kaiv, disainer Anna Aksjonova ning
juunior disainer ja 3D disainer Timothée Gleize.
Kevad-suve 2021 käsitleti kui üleminekuhooaega vanalt brändilt uuele, mil testiti ning tutvustati esimesi uueneva
brändi aspekte juba ka klientidele. Lisaks võeti üleminekuhooajal kasutusele üha olulisemaks muutuv
tootekategooria - aksessuaarid. Üleminekuhooaeg oli brändi vaatepunktist kahtlemata väljakutseterohke, kuna
klientidele tutvustati uuenenud disainikäekirjaga Ivo Nikkolo toodet veel Montoni ja Mosaici kauplustes,
segamini Montoni kollektsiooniga. Turundus- ja kommunikatsioonitegevustes panustas Baltika üksnes uue Ivo
Nikkolo sõnumitele, et maksimeerida muudatusest teadlike olemasolevate- ning potentsiaalsete uute klientide
hulka. Sügis-talv 2021 hooaja hakul lansseeris Baltika täielikult uuenenud Ivo Nikkolo brändi ning tutvustas selle
uuenenud imagot ning rõiva- ja aksessuaarikollektsiooni.
Brändiuuenduse raames sõnastati ümber Ivo Nikkolo missioon ja väärtused. Täielikult uuenenud Ivo Nikkolo
missioon on naisi moe kaudu jõustada, julgustada ja inspireerida ning toetada nende iseseisvust, enesekindlust
ja iseenda armastamise ilu. Ivo Nikkolo eesmärk on pakkuda naistele nii argipäevadeks kui pidulikemateks
puhkudeks sundimatult stiilseid rõivaid ja aksessuaare, mis võimaldavad kandjal end sõltumata olukorrast kaunilt
ent mugavalt tunda.
Ivo Nikkolo väärtused
AMBITSIOONIKUS
Me mõtleme suurelt. Iga päev.
Püüdleme alati parima poole. Kui ebaõnnestume, võtame kogetust õppust ja liigume edasi. Oleme siin, et julgelt
eristuda ning meelde jääda.
LÄBIPAISTVUS
Me oleme usaldusväärsed ja autentsed.
Võtame tõsiselt iga aspekti oma ärist ja kõiki koostööpartnereid. Oleme oma hoiakute ja tegevuse osas ausad ja
avatud.
VASTUTUSTUNDLIKKUS
Me esindame vastutustundlikku ettevõtlust.
Meie tegevusel on mõju paljudele inimestele ja valdkondadele. Seetõttu pühendume täielikult eetiliste,
sotsiaalsete ja jätkusuutlike standardite loomisele ja hoidmisele.
OPTIMISM
Me leiame enda ümber muutuvas maailmas pidevalt uusi võimalusi.
Väljakutsed on meie jaoks miski, mida koos ületada ning ühiselt selles protsessis ühiselt kasvada.
Ivo Nikkolo peamised tugevused on mitmekülgne ja mugav toode, kaasaaegselt naiselik disainikäekiri,
kvaliteetsed materjalid ja detailid, vastutustundlikult loodud toode ning mugav ja professionaalne omnichannel
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
13
kliendikogemus. Tootekategooriatest pannakse enim rõhku kleitidele, ülerõivastele, kudumitele, kingadele ja
kottidele.
MÜÜGITULU
Müügitulu kanaliti
EUR mln
2021
2020
+/-
Jaemüük
9,8
17,0
-42%
Äriklientide müük
0,1
0,2
-69%
E-poe müük
1,9
2,2
-13%
Muu
0,0
0,1
-46%
Kokku
11,8
19,5
-40%
JAEMÜÜK
2021 aasta jaemüük oli 9 784 tuhat eurot ehk 42% vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus. See on tingitud
27 kahjumliku poe sulgemisest.
Jaemüük turgude lõikes
EUR mln
2021
2020
+/-
Eesti
5,9
8,4
-30%
Leedu
2,3
4,6
-50%
Läti
1,6
3,9
-60%
Kokku
9,8
17,0
-42%
Baltika Grupi suurim jaeturg oli jätkuvalt Eesti, mis suurendas oma osakaalu veel 11% võrra eelkõige seoses
COVID-19 pandeemiaga, mis tõi piirangud ja poodide sulgemised aasta jooksul kõigis kolmes Balti riigis.
2021. aastal vähenes müügitulu kõigil kolmel Baltikumi jaeturul- Lätis 60%, Leedus 50% ja Eestis 30%. Seda
mõjutab enim strateegiline otsus minna edasi ainult ühe brändi müügiga. Erinevalt 2020 aastast jätsid tugeva
Eesti
60%
Leedu
24%
Läti
16%
Turgude osatähtsus jaemüügis
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
14
jälje müügi kahanemisse ka globaalsed tarneprobleemid, mille tõttu ei jõudnud õigeaegselt poodidesse müügile
sügis-talv kollektsioon. Samuti vähenes müügiefektiivsus kogu jaekanalis eelmise aastaga võrreldes -3%.
Müügiefektiivsus turgude lõikes (müük m
2
kohta kuus, EUR)
EUR/m2
2021
2020
+/-
Eesti
107
120
-11%
Leedu
103
90
14%
Läti
103
116
-11%
Soome
0
54
-100%
Kokku
105
109
-3%
POED JA MÜÜGIPIND
2021. aasta lõpu seisuga oli Baltika Grupil 34 kauplust kolmes riigis müügipinnaga 9 236m
2
. Jaekanal vähenes
seoses poodide sulgemisega kõikidel Balti riikide turgudel. Leedus vähenes 2021. aastal poodide arv 11, Eestis 9
ja Lätis 7 võrra.
Poed turgude lõikes
31.12.2021
31.12.2020
Keskmise pinna
muutus*
Eesti
16
25
-27%
Leedu
9
20
-35%
Läti
9
16
-39%
Poed kokku
34
61
Müügipind kokku, m2
9 236
14 869
-32%
*keskmise pinna muutus võtab arvesse ka renoveerimiseks suletud või piirangute tõttu kinni oldud aega
E-POE MÜÜK
2021. aastal Baltika Grupi veebipoe müügitulu langes eelneva aastaga 13% ja oli 1 866 tuhat eurot. Ivo Nikkolo
brändi veebipoe müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 53% ja oli 912 tuhat eurot, seetõttu võib 2021 aasta
Baltika Grupi e-poe äri lugeda positiivseks. Siiski võib öelda, et aasta oli eelmisega võrreldamatu, sest alates
septembrist 2021 hakati müüma ainult naisteriiete brändi Ivo Nikkolo. Peamine müügitulu langus tuli naiste
Mainstream brändide arvelt 56% ja Baltmani brändi arvelt 24%.
2021. aasta kujunes Baltika Grupi e-poele märgiliseks aastaks, kuna keskendusime uuele Omni-kanalite
strateegiale, mistõttu vähenes oluliselt allahindluskampaaniate tegemine ning keskenduti pigem täishinnaga
toodete müügile. Keskmine allahindluse protsent vähenes eelmise aastaga 5 protsendipunkti võrra. Uus e-poe
müügistrateegia keskendus vaid Ivo Nikkolo brändile ning on hea tõdeda, et Ivo Nikkolo keskmine allahindluse
protsent vähenes 12 protsendipunkti võrra, mistõttu kasvas ka Ivo Nikkolo brutokasum e-poes 79%.
2021. aasta veebruaris toimus üleminek Andmorefashion.com veebipoest Ivonikkolo.ee ja Monton.ee
veebipoodidele. Septembris suleti lõplikult ka Monton.ee veebipood ja jätkati ainult Ivo Nikkolo e-poega.
Veebipoe üleminek hõlmas endas kogu e-poe disaini muutmist, et olla rohkem uue Ivo Nikkolo
brändikontseptsiooni nägu. Samuti said kõik sotsiaalmeedia lehed koondatud Ivo Nikkolo brändi alla.
2021. aasta jooksul külastati Baltika Grupi e-poodi 1 599 745 unikaalse külastaja poolt, mis võrreldes eelmise
aastaga on 29% rohkem ning külastusi kokku oli eelneva aastaga 2% rohkem ehk 3 412 935 korda. Enamus e-
poe külastajatest (90%) olid pärit Baltikumist. Baltika Grupi keskmine kasutaja on 25-54 aastane, moodustades
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
15
41% kogu kasutajatest. 2021. aasta nägi ka järjekordset mobiilsete seadmete kasvu, kus külastuste osakaal tõusis
62%-lt 68%-le. Suurim osakaal müüki ehk 65% tuleb jätkuvalt aga arvutikasutajatelt.
Baltika Grupi e-pood sai suurima osa külastusi veebireklaamide kaudu ning nende kasv võrreldes eelmise aastaga
oli ka kõige suurem, külastus ekraanireklaamide kaudu tõusis lausa 512%. Eelmise aasta populaarseim
orgaaniliste otsingute külastatavus langes teisele kohale ning vähenes eelmise aastaga 20%. Tasulise otsingu
külastatavus tõusis 28%. E-kirjade kaudu külastamine kasvas 11%.
LOJAALSUSPROGRAMM
Ivo Nikkolo lojaalsusprogramm hõlmab kõiki Baltikumi kaupluseid ja e-poodi. Programm võeti kasutusele aasta
2014. aastal AndMore boonusprogrammi nime all, kuna koondas enda alla kõikide Baltika brändide lojaalsed
kliendid. 2020. aasta lõpus viidi lojaalsusprogrammis sisse mitmeid olulisi muudatusi.
Ivo Nikkolo lojaalsed kliendid saavad eksklusiivset informatsiooni uute kollektsioonide ning sooduspakkumiste
kohta, neile kehtib tavapärase 14-päevase tagastusvõimaluse asemel 30-päevane toodete tagastamise periood
ning mitmed personaalsed pakkumised – näiteks sünnipäevasoodustus.
Seoses muudatustega ettevõtte strateegias ning üleminekuga ühele brändile toimus klientide
ümberprofileerimine vastavalt Ivo Nikkolo klientideks (sh endised Montoni ja Mosaici kliendid) ning
meesklientideks (sh Montoni ja Baltmani kliendid)
2021. aasta lõpu seisuga oli lojaalsusprogrammiga liitunud kliente kokku 561 024, sh liitus lojaalsusprogrammiga
möödunud aasta jooksul 3 372 klienti. Püsiklientide ostumaht moodustas nii kauplustes kui ka e-poes keskmiselt
40% kogu müügist ning anonüümsete klientide ostumaht oli vastavalt 60%. Kui Eesti ja Läti turgudel on lojaalsete
ja mittelojaalsete klientide ostude osakaal võrdsem, Eestis vastavalt 47% ja 53% ning Lätis 50% ja 50%, siis Leedus
moodustavad märkimisväärselt suurema osa, 87%, mittelojaalsete klientide ostud.
ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM
Baltika Grupi brutokasumi marginaal oli 2021. aastal 52%, mis on 2,4 protsendipunkti kõrgem võrreldes eelmise
aastaga (2020: 49,7%). 2021. aastal vähenes müügitulu 39,6% ja brutokasum 52%. Ettevõtte brutokasum oli 6
120 tuhat eurot ehk 3 556 tuhat eurot vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus (2020: 9 676 tuhat eurot).
Baltika Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid aastaga 5 036 tuhat eurot ja olid 9 551 tuhat eurot (2020: 14
587 tuhat eurot). Suure osa kulude vähenemisest ehk 909 tuhat eurot (-22% vs 2020) moodustas Baltika Grupi
peakontori regulaarsete püsikulude vähendus. Jaeturu kulud vähenesid aastaga 3 578 tuhat eurot ja olid 6 343
tuhat eurot, milles sisaldub ühekordseid kulusid summas 877 tuhat eurot ning ühtlasi sõlmiti leping
professionaalse laoteenuse pakkujaga, mis toob kulude kokkuhoiu, kuna laokulu on otseses seoses laokauba
mahtudega.
Muu äritulu oli aastal 2021 summas 926 tuhat eurot, mis sisaldab mitmeid ettevõttetoetusi summas 1,070 tuhat
eurot. Aasta lõpp sisaldab kulude reservi summas 90 tuhat eurot, mis on tehtud 2022 suletavate poodide tarbeks
ning varude allahindlus summas 100 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud
erakorraline tulu 5 902 tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt meie 2020. aasta lõpptulemust.
Aasta finantskulud olid summas 330 tuhat eurot ja tulumaksukulu 65 tuhat eurot seoses edasilükkunud
tulumaksu reservi muutusega summas 80 tuhat eurot.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
16
FINANTSSEISUND
Seisuga 31 detsember 2021 on Baltika Grupi raha ja raha ekvivalendid saldo 614 tuhat eurot (1 427 tuhat eurot
seisuga 31 detsember 2020). See näitab, et ettevõte on kasutanud arvelduskrediiti 1 985 eurot aasta lõpu seisuga
(31.detsember 2020 0 tuhat eurot).
Seisuga 31. detsember 2021 olid Baltika Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 696 tuhat eurot, suurenedes
eelmise aasta lõpuga võrreldes 378 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud ettevõtte ja suuraktsionäri KJK
Fund Sicav-SIF vahel 31.detsembril 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt annab KJK Fund
Sicav-SIF allutatud laenu summas 500 tuhat eurot. Laen kanti AS-le Baltika üle 23. veebruaril 2022. Kuni
laekumiseni kajastati antud summat muu lühiajalise nõudena.
Aasta lõpu seisuga olid Grupi varud kokku 2 491 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 976
tuhande eurot ehk 28% võrra. Suurim vähenemine tuleneb valmistoodangu ja ostetud kaupadest summas 2 456
tuhat eurot. Baltika Grupp on võtnud proaktiivse positsiooni praeguses muutlikkus turusituatsioonis ja
veendunud, et ei toimuks varude üleostmist.
Põhivara soetati 369 tuhande euro eest ja kulum oli 588 tuhat eurot. Põhivara jääkväärtus on võrreldes eelmise
aasta lõpuga vähenenud 329 tuhande euro võrra ja oli 1 486 tuhat eurot.
Vara kasutusõigus oli seisuga 31. detsember 2021 seisuga 5 956 tuhat eurot. Varasaldo vähenes kulumi summas
3 133 tuhat eurot ja lepingu lõpetamisega seotud kulude võrra summas 1 150 tuhat eurot, kuid suurenes uute
lepingute võrra 1 040 tuhat eurot.
31. detsembril 2021 oli kogu võlakohustus 8 745 tuhat eurot, mis tähendab koos arvelduskrediidi muutusega
võlakohustuste vähenemist võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (31.12.2020: 10 341 tuhat eurot) 1 596 tuhande
euro võrra. Grupi võla vähenemine on peamiselt seotud saneerimiskavast tulenevate võlausaldajate nõuete
restruktureerimisega.
Seisuga 31. detsember 2021 oli ettevõtte omakapital 312 tuhat eurot. Kuigi omakapitalis 31.detsembri 2021
seisuga kajastub täiendav allutatud laen summas 500 tuhat eurot, ei ole Baltika Grupi omakapital siiski vastavuses
Äriseadustikust tuleneva 50% aktsiakapitali nõudega. Baltika juhatus ja nõukogu on välja töötamas üksikasjalikku
plaani, kuidas tagada omakapitali puudujäägi täitmine 2022 aastal.
RAHAVOOG
Baltika Grupi 2021. aasta äritegevuse rahavood olid 1 430 tuhat eurot ja on vähenenud võrreldes eelmise aastaga
(2020: 4 861 tuhat eurot). Sarnasetult eelmise aastaga tuleb enamus positiivsest rahavoost varude taseme
vähendamisest, 3,201 tuhande euro võrra. Finantseerimistegevusest 369 tuhat eurot (2019: 503 tuhat eurot)
suunati põhivara investeeringuteks. Aasta jooksul teostati laenukohustuste tagasimakseid summas 293 tuhat
eurot. Raha ja raha ekvivalendid muutusid perioodi jooksul kokku 813 tuhat eurot (2020: 1 163 tuhat eurot), mis
tähendab, et ettevõte lõpetas aasta omades 614 tuhat eurot raha ja raha ekvivalente.
INIMESED
Baltika Grupis töötas 2021. aasta 31. detsembri seisuga 173 inimest, mis on 104 inimese võrra vähem kui
31. detsembril 2020 (277). Seoses poodide sulgemisega ja turu kontori inimeste arvu kahanemisega on
jaekaubanduses töötavate inimeste arv 67 inimese võrra väiksem.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
17
Baltika Grupi töötajatele arvestati 2021.a töötasusid summas 3 999 tuhat eurot (2019: 6 198 tuhat eurot).
Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud ulatusid 453 tuhande euroni (2020: 289 tuhat eurot).
2022. AASTA PERSPEKTIIVID JA EESMÄRGID
Majanduskeskkond
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv pärast kiiret taastumist. 2021. aasta
8%ne kasv asendub 2022. aastal 2,8%ga. Aeglustumine toimub eeskätt seetõttu, et madalseisust väljumisega
seotud lühiajaline kasvukiirendus möödub. Ühest küljest viib madala võrdlusbaasi väljataandumine järgmiste
aastate majanduskasvu potentsiaalse kasvu lähedale, teisalt põhjustavad kasvu raugemist ka kiirenenud
hinnakasv, pakkumispoolsed piirangud ja pensionisüsteemi muudatuste mõju.
Kuigi koroonaviiruse omikrontüvi on viinud nakatunute arvu väga kõrgele ning ka haiglate koormus selle
tagajärjel suureneb, ei prognoosita sellest olulist lööki majandusele. Ettevõtetel on seisvat ressurssi ja ka pankade
laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandust
ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad
säästud.
975
529
277
173
0
500
1000
1500
2018 2019 2020 2021
Töötajate arv
Tootmine Jaekaubandus Peakontor
Eesti 48%
Leedu 24%
Läti 28%
Töötajate jagunemine riikide lõikes 31.12.2021 seisuga
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
18
Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti
majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa
riikides. Ettevõtted on koroonaviiruse tõkestamiseks seatavate meetmetega suurel määral kohanenud ning need
mõjutavad hõivet peamiselt valdkondades, kus kontakte on palju ja kaugtöö pole võimalik. Ettevõtete soov
töötajaid juurde värvata on suur ning juba praegu ennast ilmutav tööjõupuudus ei leevene vaatamata sellele, et
tööjõus osalemine lähiaastatel kasvab – suurem tõenäosus leida sobivat tööd ja paremaid palgapakkumisi toovad
tööturule tagasi sealt vahepeal lahkunud inimesed. Tööjõupuudus, tarbijahindade hoogne tõus, töökoormuse
kasv ja miinimumpalga suurenemine kiirendavad palgakasvu.
Kui prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,8%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt
võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala
väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2022. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab
ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate.
Tarbijahindade kasv, mis detsembriks kiirenes 12,2 protsendini, oli viimase 25 aasta kiireim. Nii nagu enamikes
teistes Euroopa riikides, oli selle põhjuseks peamiselt kõrgele tõusnud energiahinnad. Kõrged energiahinnad
tõstavad üha rohkem ka teiste kaupade ja teenuste hindu, samas kui tugev nõudlus ja jätkuvad tarnehäired
avaldavad täiendavalt survet hindade kasvule.
Tarbimine kasvab koos sissetulekutega, kuid inflatsioon vähendab inimeste tegelikku ostujõudu. Elanikkonna
sissetulekute kasv ja teenuste piiratud kättesaadavus on aidanud kaasa jaemüügi kasvule. 2021. aasta esimese
üheteistkümne kuu kokkuvõttes kasvas jaemüük võrreldavates hindades Leedus ja Eestis võrreldes 2020. aastaga
enam kui 10% võrra, kuid Lätis kasvas jaemüük vaid 1,8%. Viimase kümne aasta jooksul on jaekaubanduse areng
kõigis Balti riikides olnud peaaegu identne, kuid tänavu on jaekaubandus Lätis kasvanud oluliselt aeglasemalt kui
Leedus ja Eestis. Leedu ja Eesti majanduskasv on 2021. aastal olnud veidi parem kui Lätis ning Eestis on tarbimist
hoogustanud inimeste võimalus oma pensioni teise samba säästud välja võtta. Samas on palgakasv Balti riikides
sarnane ja majapidamiste hoiused on 2021. aastal suurenenud 16–21% võrra. Balti riikide vahelised erinevused
jaemüügis on seega peamiselt tingitud epidemioloogilistest kaubanduspiirangutest, mis on Lätis olnud
ulatuslikumad kui Leedus või Eestis.
Nimetatud sündmused omavad olulist negatiivset mõju Baltika Grupi tuleviku tegevustele ning finantsseisundile,
kuid nende mõju ulatust on keeruline hinnata. Tuleviku majanduslik olukord ning selle mõju Baltika Grupi
tegevusele võivad erineda juhtkonna ootustest.
Baltika Grupp
2022. aasta peamiseks eesmärgiks on finantsstabiilsuse hoidmine ja 2019. aastal alustatud restruktrueerimiskava
lõpule viimine.
Tegevusplaani peamised osad on:
• Finantsstabiilsuse hoidmine
Rahavoogude juhtimine eriti esimeses ja teises kvartalis 2022. aastal kui pandeemia mõjud võivad veel
jätkuda: hoida kulud kontrolli all, rääkida läbi kaubanduskeskustega et kahjumid oleks nendega jagatud ja
planeerida ettevaatlikult varude seisu.
• Tegevuskulude vähendamine
Vähendada tegevuskulusid veelgi võrreldes 2021. aastaga. See peaks tulema nii jaeturgude kulude
vähenemisest, mis on tingitud poodide sulgemisest, aga ka peakontori kuludest, kus aasta lõpuks saavutatud
püsikulude tase ei tohiks edaspidi tõusta.
• Ivo Nikkolo edukas uute poodide lansseerimine
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
19
Avame esimesed 3 uut Ivo Nikkolo kontseptsioonipoodi 2022. aasta aprillis ja mais. Meie uued kauplused
avatakse Riia Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes ning Tallinnas Rotermanni kvartalis. Need uued
avamised saavad otsustavateks ärilisteks näitajateks tulevasteks kasvuplaanideks ning näitavad selget
plaani, kuidas saame projekti edasi viia avastades uusi rahvusvahelisi turge.
• E-poe müükide kasv
Suurendada e-poe müüke läbi partnerite ja investeerida aasta lõpuks uude e-poe platvormi, mis oleks
paindlikum ja lihtsam ning suudaks kõikidele kasutajatele tagada omanäolise kasutuskogemuse, lubamaks
Grupil liikuda ka ise uutele turgudele E-poe müügid peaksid kasvama 15%-ni kogumüükidest.
• Parandada kasutajakogemust
Investeerida enda töötajatesse suurendamaks oma võimekust ja koolitada poetöötajaid edastamaks
kõikidele klientidele ühtlane ja omanäoline kliendikogemus.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
20
SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE
Baltika Grupi äritegevuse alus on läbipaistev käitumine. Oma igapäevategevuses peab Grupp oluliseks sotsiaalset
vastutust ning keskkonnamõjude juhtimist. Grupi tegevusega seotud looduskeskkonna (tootmine, tarne,
materjali- ja ressursikäsitlus) ja sotsiaalsete aspektide (töötajad, inimõigused, läbipaistev juhtimine) põhjalikum
kajastamine aastaaruandes kinnitab tahet neis valdkondades üha rohkem sisuliselt panustada.
Baltika Grupp aitab mitmete erinevate projektide kaudu kaasa ühiskondlikult oluliste valdkondade edendamisse.
Keskkonna mõõde on integreeritud Baltika Grupi juhtimissüsteemi ning erinevate üksuste igapäevatööd
korraldatakse võimalikult keskkonnasäästlikult.
Ettevõte hoolib oma töötajatest ning on võtnud nende väärtustamise strateegiliselt oluliseks teemaks. Baltika
Grupi eesmärk on tagada, et tarneahelas jälgitaks läbivalt Baltika Grupi poolt seatud sotsiaalseid ning
keskkonnaalaseid põhimõtteid ja nõudeid.
TÖÖTAJAD
Baltika Grupp on rahvusvaheline, mitmekesisust ja erinevaid kultuure ja rahvusi toetav organisatsioon. Me
hindame läbipaistvust ja usaldatavust suhtlemises töötajatega.
Baltika Grupis töötas 2021. aasta 31. detsembri seisuga 173 inimest, mis on 104 inimese võrra vähem kui 31.
detsembril 2020 (277). Kokku töötas jaekaubanduses 133 (31.12.2020: 225) ning peakontoris 44 (31.12.2020: 52)
inimest.
Turgudel töötavate inimeste arv jaotus järgmiselt: Eestis 64 (31.12.2020: 146), Lätis 33 (31.12.2020: 52) ja Leedus
37 (31.12.2020: 79).
2021. aastal töötas Baltika Grupis:
• 94% naisi ja 6% mehi;
• 7 erineva emakeele kõnelejat ja töökeeltena on pidevalt kasutuses 5 keelt;
• Keskmine vanus oli 41,2, sealhulgas noorim oli 17,5 ning vanim 71;
• Keskmine staaž oli 8,3 aastat, sealhulgas pikim 46 aastat.
Baltika Grupi töötajate koosseis üksuste lõikes
Töötajaid
31.12.2021
osatähtsus %
Mehi (%)
Naisi (%)
Tööle asunud
2021
Lahkunud 2021
Baltika AS
40
22,5%
3,8%
18,7%
26
63
Jaekaubandus
133
77,1%
1,7%
75,4%
45
128
Eesti
64
30,2%
0,6%
29,7%
12
31
Leedu
32
26,3%
0,2%
26,1%
13
37
Läti
37
19,7%
0,6%
19,1%
20
60
BALTIKA GRUPP
173
100%
6%
94%
71
191
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
21
Muudatused organisatsiooni struktuuris
2021. aastal vähenes Baltika Grupi töötajaskond 37% võrreldes eelmise aastaga, peamiselt seoses
saneerimisstrateegiast tuleneva kesklao ja mitmete kaupluste sulgemistega kõikidel turgudel. Baltika Grupi
juhatusest lahkus märtsis finantsjuht Triinu Tarkin ning juhatusega liitus 1. juunil Grupi kauaaegne müügi- ja
kaubastamisjuht Brigitta Kippak. Juhatus keskendus kogu aasta vältel ettevõtte jätkusuutlikule ärimudelile
viimisele, jätkates 2020. aastal alustatud organisatsioonilisi muutusi ning kaasates juhttiimi mitmeid uusi juhte -
augustis täienes meeskond uue finantsjuhi ja uue sisseostujuhiga ning neljandas kvartalis asusid Eesti ja Leedu
jae-organisatsioone juhtima mitmekülgse kogemusega uued jaekaubanduse juhid.
Baltika Grupp tööandjana
2021. aasta esimeses pooles kujundasid Baltika suhteid oma töötajatega Lätis ja Leedus ulatuslikud riiklikud
kaubanduskeskuste sulgemised, mis vähemal määral kevadel ka Eesti kauplusi puudutas. COVID-19 viiruse
lainelise leviku tõttu suunas Baltika aeg-ajalt kohustuslikule kodukontori režiimile ka kontorite töötajad. 2020.
aastal sisse töötatud digitaalseid suhtlusmeetodeid kasutati järjest suurema harjumuspärasusega ning vajadusel
abistati töötajaid kodukontori töökeskkonna sisseseadmisel. Produktiivsuse kasv paindliku töökoha ja -aja valikul
on ka 2022. aasta prioriteetide seas.
2021. aastal uuendati ja lihtsustati kaupluste juhtimisstruktuuri ning täpsustati töötajate rolliootuseid. Suvel
töötati välja ja võeti kasutusele uus Teenindusstandard, mis aitab töötajail paremini mõista nende tööle pandud
ootuseid. Oluliselt tõhustati kauplusetöötajate koolitusvõimalusi, viies sisse uus e-koolituste programm, mis
võimaldas ka pikematel sulgemiste perioodidel koolitustegevusega tegeleda ja seeläbi töötajaid aktiivse ja
kaasatuna hoida. 2022. aastal plaanitakse kõige selle najal veelgi süstemaatilisemalt töötajate isiklikku arengut
juhtima asuda.
Ettevõtte töötajate arvu kahanemise, ettevõtte saneerimismenetlusest tulenevate kärbete ja ülemaailmse
pandeemiaga seotud raskuste ühiseks ületamiseks alustati aasta lõpus Grupi ühiste väärtuste värskendamise
projektiga, milles saavad sõna kõik töötajad. Pühendumuse ja töömotivatsiooni turgutamiseks loodi juba 2021.
aastal uusi ühiseid traditsioone ning kaasati töötajaid neid puudutavate otsuste tegemisse.
KLIENDIKOGEMUSE JUHTIMINE
Baltika Grupis suunavad müügitegevust, poodide opereerimise tavasid ning kliendisuhtlust järgnevad
põhimõtted.
• Kliendikommunikatsioon ning turundus- ja reklaamitegevused lähtuvad grupisiseselt kokku lepitud
tegevussuunistest.
• Baltika Grupp järgib kõiki koduturgude seadustest tulenevaid norme.
2021. aastal sai oluliseks uuenenud Ivo Nikkolo strateegia ja kontseptsiooni rakendamine müügikanalites ning
tehti mitmeid olulisi samme Grupi uue strateegia klientideni viimiseks.
• Uue Ivo Nikkolo brändi lansseerimisega seoses suleti või nimetati ümber endised Montoni ja Mosaici
kauplused.
• Septembris 2021 said kauplused brändi relansseerimise raames uued Ivo Nikkolo logod ning
värskenduskuuri enne lõpliku kontseptsiooni ellu viimist.
• 2021. aastal muudeti kaupluste pindade plaane kogu Baltikumis omavahel võimalikult sarnaseks ning
samadel alustel opereeritavaks. Kaupluste visuaalne käekiri ning väljapanekute strateegia said olulisi
parandusi, et pakkuda klientidele veelgi mugavamat ostlemiskogemust.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
22
• Partneragentuurilt Schwitzke võeti vastu uue poekontseptsiooni projekt, mis on hetkel
implementeerimise faasis – 3 esimest uue kontseptsiooni poodi avatakse Tallinnas Rotermanni kvartalis,
Riias Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes.
• 2021. aastal alustati põhjalikku klienditeeninduse taseme tõstmise projekti, mille käigus loodi uued
teenindus-standardid, mis kehtivad kõikides Baltika Grupi kauplustes alates 2021. aasta suvest. Kõik
kaupluste töötajad läbisid mitmeid koolitusi selleks, et standardeid omandada ja ellu viima asuda.
• Detsembris viidi läbi ka esimene testostude laine uue teenindustaseme hindamiseks, mille tulemusel
2022. aastal personaalseid teenindusoskusi parandama asutakse.
• Toodete tagastusprotsess sai põhjaliku analüüsi ja parandused, et saada jooksvalt infot selle kohta,
milliseid tooteid tagastatakse ning mis põhjustel. Informatsiooni tagastustest ning põhjustest on
äärmiselt oluline arvesse võtta nii kollektsiooni loomisel kui ka müügikanalite ning klienditeekonna
parendamisel.
• Ülemiste Keskuse kaupluses avati koostöös Cleveroniga testimiseks esimene click & collect testkapp.
Click & collect teenus on oluline osa uuest Ivo Nikkolo poekontseptsioonist.
• 2021. aastal kasvatati veelgi koostööd jaeturgude ning Baltika Grupi müügi- ja turundusmeeskonna
vahel, et protsessid oleksid efektiivsemad ja paindlikumad, müügiorganisatsioonid paremini koolitatud
ning kliendikogemus veelgi parem.
Klientide poolt Baltika Grupi klienditeenindajateni jõudev igapäevane tagasiside toodetele ja kollektsioonidele
jõuab Baltika Grupi peakontorisse regulaarsete raportite kaudu. Samuti saavad kliendid anda tagasisidet läbi
klienditoe e-maili, chati või helistades klienditoe telefonile – sealtkaudu laekub väärtuslikku tagasisidet nii
toodetele kui ka Baltika Grupi poodide teenindusele.
Kliendikaebuste menetlemine (sh tagastused ja vahetused) on eelkõige jaekaubanduse eesliini pädevuses.
Toodete kvaliteedi tagasiside jaoks on loodud eraldi protsess ja infosüsteem, mille abil kogutakse info
jaeorganisatsioonide klientidelt ning suunatakse Baltika Grupi kvaliteediosakonnale. E-maili ja telefoni teel
edastatud kaebuste ajalugu salvestatakse automaatselt ning kaebusi lahendatakse Baltika Grupis
juhtumipõhiselt. Kui mõnes valdkonnas esineb kaebusi sagedamini, siis juhitakse sellele tähelepanu ka vastava
valdkonna juhile.
INIMÕIGUSED
Baltika Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid
eetiliselt ja vastutustundlikult. Selle tagamiseks on Baltika Grupi ootused oma tarnijatele kirjeldatud Tarnija
Käsiraamatus (Supplier Manual). Põhimõtete loomisel on Baltika Grupp lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud
Eetilise Kauplemise Põhimõtete Koodeksist (International Code of Ethical Trading Initiative (ETI)), mis on asutatud
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International Labour Organisation, ILO) poolt.
Antud põhimõtted hõlmavad erinevaid inimõiguste aspekte, muuhulgas:
• tööaja normeerimine,
• turvaliste ja hügieeniliste töötingimuste tagamine,
• õiglase töötasu tagamine,
• diskrimineerimise keelustamine,
• lapstööjõu keelustamine.
KOGUKONDLIKUD TEGEVUSED JA SPONSORLUS
Baltika Grupi positiivse kuvandi toetamiseks ja ühiste eesmärkide täitmiseks on Baltika Grupp pikalt tegelenud
moe- ja rõivatööstuse ning möödunud aastast ka kaubanduse juhtimise kvaliteedi arendamisega. 2021. aastal
andsid Baltika Grupi juhid ja spetsialistid loenguid Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkooli
tudengitele. Aastaid Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
23
Majanduskooli ja Baltika Grupi vahel toiminud praktikasüsteem on pandeemia käigus pidurdunud, kuid siiski said
kaks moedisaini ja kaubanduse erialade tudengit omandada ka 2021. aastal praktilisi teadmisi Baltika Grupis.
Baltika Grupp lähtub sponsorluse, heategevuse ja kogukondlike tegevuste puhul Baltika Grupi väärtustest ja
sponsorluspõhimõtetest. Baltika Grupp soovib olla vastutustundlikult tegutsev ühiskonnaliige ja panustada Eesti
moedisaini ja rõivatööstuse arendamisse, valdkonna hariduse kvaliteeti ning disainmõtlemise innustamisse.
Seoses COVID-19 pandeemiaga ja Grupi strateegilise otsusega minna edasi vaid ühe naisterõivaste brändiga,
vähendati juba aasta tagasi oluliselt sponsorlusprojekte nii grupi tasandil kui kohalikel jaeturgudel.
Baltika on Montoni kaubamärgi alt Eesti Olümpiakomiteed toetanud alates 2004. aastast, mil Montoni disainerid
on loonud Eesti sportlastele olümpiamängude esindusrõivaid. Spetsiaalselt olümpiamängudeks valminud
kollektsioone on Eesti sportlased uhkusega kandnud nii Ateenas, Torinos, Pekingis, Vancouveris, Londonis, Sotšis
kui ka Rio de Janeiros. Kuna Tokyo 2020 olümpiamängud lükati aasta võrra edasi, esitles ka Monton kollektsiooni
vahetult enne olümpiamängude algust, olgugi et selleks hetkeks Montoni kaubamärgiga enam aktiivselt ei
tegeletud.
Tokyo 2020 erikollektsioon kandis nime „Helisev mets“ sümboliseeris metsa olulisust nii Eesti kui Jaapani
kultuurikontekstis ning kahe pealtnäha erineva kultuuri usku metsa ning elavasse loodusesse.
Kampaania raames tehti koostööd Eesti olümpiakoondislaste Magnus Kirdi ja Epp Mäega, kes olid
olümpiakollektsiooni esindusnägudeks.
Juba mitmendat aastat toetab Baltika Eesti edukaimat õpilasfirmat, mis esindab Eestit Euroopa parimate
õpilasfirmade võistlusel. Ka sel aastal osales Baltika esindaja Eesti parima õpilasfirma konkursi žüriis ning
võitjavõistkonnale, kelleks 2021. aastal osutus õpilasfirma Spotter, pandi auhinnaks välja rõivakomplektid
Euroopa finaalvõistlusel osalemise tarbeks.
Kuna 2021. aasta tõi endaga kaasa palju ümberkorraldusi poepindadel ning uuendusi brändi kontseptsioonis,
alustasime koostööd Punase Ristiga, et anda uus elu kasutuseta jäänud poemööblile. Baltika vanade brändide
paberkotid leidsid aga väärt kasutust Toidupanga kaudu.
KESKKONNAMÕJUDE JUHTIMINE
Keskkonnaaspektide üldine juhtimine
Baltika Grupi jaoks on oluline moeloomisega seonduvate keskkonnamõjude (nt ressursikasutus, kemikaalid ja
jäätmed) minimeerimine nii tarneahela juhtimises, peakontoris kui ka kauplustes. Selleks, et tagada tarneahelas
läbipaistvus ja jälgitavus on välja töötatud Baltika Grupi ja tarnijate vahelist koostööd reguleeriv dokument
Tarnija Käsiraamat (Supplier Manual). Tarnija Käsiraamat sätestab eetilise ja vastutustundliku hanke põhimõtted
(kattes sealhulgas ka keskkonna aspektid). Peamised keskkonnaga seotud aspektid, mida Tarnija Käsiraamat
reguleerib, on:
• prügi vähendamine ja selle keskkonnasõbralik käsitlemine,
• tarnijate energia- ja loodusressursside kasutamise optimeerimine,
• tootmisüksustes õhu-, müra- ja lõhnatasemetega arvestamine,
• kemikaalide kasutamise vähendamine ning rahvusvaheliste-, riiklike- ning sektoripõhiste
praktikatega arvestamine,
• vee kasutamise vähendamine ja reovee keskkonnasõbralik käsitlemine.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
24
TARNEAHELA JUHTIMINE
Baltika Grupp käsitleb tarnijaid kui oma strateegilisi partnereid. Tihe koostöö ja pühendunud suhted kõikide
väärtusahelasse kaasatud partneritega on Baltika Grupi jaoks olulise tähtsusega toodete loomise, nende kestvuse
ning kvaliteedi tagamiseks. See eeldab pikaajalisi vastastikusele usaldusele ja avatusele rajatud suhteid,
pühendumist ja ärieesmärkide kooskõlastamist, mis on loodud ja hoolega hoitud ühiseid väärtusi ja
tulevikunägemust silmas pidades.
Baltika Grupi tarneahel on globaalselt esindatud. Üks meie peamisi 2021. aasta teisel poolel seatud eesmärke oli
veelgi rõhutada tarneahelas meie tootmispiirkondade ja füüsiliste kaupluste läheduse olulisust. Lähedus
võimaldab meil kohandada oma tootepakkumist muutustega ning adapteerida tootmistaset vastavalt
nõudlusele, mis osutus eriti oluliseks 2021. aastal ja on tõusev trend ka tuleval aastal. Lisaks on see võimaldanud
meil vähendada üleliigsete kaupade tootmist ning aidata kaasa vastutustundlikule varude haldamisele, mis on
kooskõlas nii meie äri- kui ka jätkusuutlikkuse eesmärkidega.
Baltika Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid
eetiliselt ja vastutustundlikult. COVID-19 pandeemia tõttu väljakutseid pakkuv olukord on veel enam
kontsentreerinud meie tähelepanu töötajate heaolule. Suhtleme oma tarnijatega regulaarselt, analüüsime koos
müüke, hindame tootmisvõimsusi ning teeme pidevat koostööd tarnijatega, et nende olukorda paremini hinnata.
See on võimaldanud meil mõista nende vajadusi ning pakkuda vajalikku tuge. Oleme viinud läbi auditeid
kontrollimaks oma tootmispartnerite töötajate tervise ja ohutusega seotud oluliste ennetusmeetmete
rakendamist seoses COVID-19-ga.
Pikaajalise koostöö loomiseks tarnijatega jagame Baltika Grupi Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual)
väljendatud põhiväärtusi. Baltika Grupi tarnijad peavad enne ärisuhte alustamist nõustuma järgima Tarnija
Käsiraamatus väljatoodud tegevusjuhendit, mis määratleb reeglid tagamaks toodete valmistamise kõrgeimate
kvaliteedi- ja ohutusstandardite järgi. Uue tarnija valiku protsess toimub samuti vastavalt kvaliteedi- ja
usaldusväärsuse kriteeriumidele.
Vastutustundliku tootmise tagamiseks teeb meie Kvaliteedi- ja Sisseostuosakond visiite auditeerimaks
olemasolevaid ja potentsiaalseid koostööpartnereid, kus hinnatakse kriteeriumitele vastavust. Teostame
järelevalvet tagamaks, et tootmisettevõtted, millega töötame, vastavad Grupi kirjeldatud tervise- ja
ohutusstandarditele ning kohalikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele. Koolitame oma tarnijaid, toetame neid
meie standardite ja nõuete rakendamisel ning teeme koostööd pideva täiustamise nimel. Baltika Grupp on
Tarnija Käsiraamatus väljatoodud protsesside ja reeglistiku protseduuride järgimise protsessi arendanud ja
tugevdanud ning jätkab seda ka 2022. aastal.
Kureeritud tarnijate võrgustiku hoidmine on üks Baltika Grupi edu aluseid ja meie eesmärkide saavutamiseks
olulise tähtsusega. Investeerime jätkuvalt oma suhetesse tarnijatega, et täiustada tarneahela kõiki valdkondi.
TOOTEARENDUS JA KVALITEEDI TAGAMINE
Baltika Grupi tootepakkumist täiustatakse pidevalt, et vastata klientide ootustele. Tarneahela arendamine on
Baltika Grupi tootearenduse üks olulisemaid osasid, kindlustamaks klientidele parim pakkumine ja suurendamaks
kättesaadavust kõigis kanalites. Seetõttu teostame tootmisprotsesside hooajalisi ülevaatusi, et teha kindlaks
peamised võimaluste ja täiustamise valdkonnad.
Kiirus ja paindlikkus tarneahelas on 2021. aastal saanud veelgi tähtsamaks ning need aspektid muutuvad edaspidi
veelgi olulisemaks. Baltika Grupi Sisseostuosakond koostöös Logistikaosakonna ja partneritega on veelgi
tõhutanud protsesse tagamaks, et õige toode oleks saadaval õigel ajal õiges kohas ja õige hinnaga. Tõhusamad
protsessid suurendavad meie täpsust ja aitavad seeläbi kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
25
Tootearendusosakond on ka pidevas kontaktis kaupluste ja jaemüügimeeskondadega, korraldades kaupluste
külastusi ja vahetades tagasisidet, mis võimaldab meil reageerida, tabada klientide eelistusi ja vastavalt
kohaneda. Tegeleme aktiivselt üha jätkusuutlikumate materjalide ja tootmisprotsesside otsimisega, mis aitab
kaasa kvaliteedistandardite tõstmisele ja ringmajanduse mudeli edenemisele ettevõttes.
Baltika Grupi jätkusuutlikkuse standardite ja nõuete täitmise tagamise nurgakivi on jälgitavus. 2022. aastal
keskendutakse veelgi enam jälgitavusele erinevatel tootmistasanditel ja protsessides. See võimaldab meil tagada
vastavuse sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele, mis puudutavad meie toodete valmistamiseks
kasutatavaid materjale ja tehaseid.
Baltika Grupis on eriti kõrgelt hinnatud toodete kvaliteet, seega täiustame pidevalt oma kvaliteedijuhtimise ja -
kontrolli protsesse. Kvaliteetne rõivas on pikema elueaga ning võimaldab korduvalt kasutamist ja ringlust, mis on
rõiva- ja moetööstuses üks olulisemaid keskkonnategureid.
Oleme täielikult juurutanud ja integreerinud oma tootearendusprotsessi 3D-arenduse. See on vähendanud
füüsiliste näidiste arvu ja muutnud protsessi paindlikumaks. Seega on vähenenud ka ajakulu, tootearendusele
kuluvate materjalide hulk ja transportimise kulu, muutes kokkuvõttes tootearendust veelgi
keskkonnasõbralikumaks.
MATERJALIDE JA RESSURSSIDE KASUTUS
Baltika Grupp väärtustab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja seetõttu on oluliselt suurendanud jätkusuutlike ja
taaskasutatud materjalide osatähtsus kollektsioonide loomisel.
2022. aastal jätkab Ivo Nikkolo jätkusuutliku kollektsiooni strateegia arendamisega. Ivo Nikkolo on alati
väärtustanud kvaliteeti ning selle nimel panustanud ajas kestvale disainile ning toote kõrgele ja vastupidavale
kvaliteedile. Lisaks pööratakse tähelepanu materjalidele valikule ning üheks oluliseks kriteeriumiks on
keskkonnasõbralikkus. 2022 kevad-suvises kollektsioonis on looduslikke ning jätkusuutlikke materjale kokku 50%
ulatuses. Looduslikest materjalidest on 2022 talvise ning suvise hooaja kollektsioonis esindatud vill, kašmiir, siid,
puuvill ning lina. Jätkusuutlikest materjalidest kasutatakse orgaanilist puuvilla, Tencel’it, taaskasutatud polüestrit
ning ülerõivaste insulaatorina jätkatakse Sorona kasutamist. Sünteetiliste materjalide kasutamisel välditakse
võimalusel petrooleumil baseeruvaid materjale nagu näiteks polüester, eelistades tselluloosi baasil tooraineid
nagu näiteks viskoos. Aksessuaaride kollektsiooni materjalivalikust on suurem enamus naturaalsed nagu nahk,
vill, puuvill, siid ning kašmiir, pakkudes parimat mugavust, istuvust ning vastupidavust. Osad meie partnerid
kasutavad nahka, mis on saanud kuldse standardi Leather Working Group poolt.
Keskkonnasäästlikku mõtteviisi rakendatakse ka toodete pakendamisel. Näiteks:
• Ivo Nikkolo rippuvad pabersildid on tehtud ümbertöödeldud paberist.
• Baltika Grupp ei osta reeglina ise transpordipakendeid, vaid kasutatakse hankijatelt kaubaga
ettevõttesse tulnud pakkekaste. Tarnijatele on pakendeid puudutavad juhtnöörid kirjeldatud Tarnija
Käsiraamatus (Supplier Manual);
Lisaks mööbli ja pakkematerjalide taaskasutusele peetakse oluliseks ka laojääkide ja materjalide tõhusat
kasutamist (näiteks kanganäidiseid jagatakse suures osas kunstikoolidele ja lasteaedadele).
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
26
KORRUPTSIOON
Korruptsiooni teema on Baltika Grupis reguleeritud Baltika Grupi kodukorraga. Kodukorras reguleeritakse
valdkonnad nagu siseteabe väärkasutamine, insiderite mõiste ja neile laienevad kohustused, äri- teenindus- ja
tootmissaladuse hoidmise ja haldamise küsimused.
2021. aastal ei registreeritud Baltika Grupis ühtegi korruptsioonijuhtumit ega ausa konkurentsi, eetikanormide
vms kokkulepete rikkumist.
BALTIKA AKTSIA
AS Baltika aktsia on noteeritud Tallinna Börsil alates 5. juunist 1997. aastal. Tallinna Börs kuulub maailma
suurimasse börsikontserni NASDAQ. NASDAQ loodi 2008. aasta alguses, mil NASDAQ Stock Market viis lõpule
liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX. Börsikontsern pakub kauplemise, börsitehnoloogiate ja
noteeritud ettevõtetega seotud teenuseid 50 riigis ning omab 3 500 noteeritud ettevõtet kliendina.
Baltika aktsial ei ole ametlikku turutegijat. Alates 2005. aastast kehtib küll uutele börsil noteeritavatele
ettevõtetele nõue sõlmida teatud perioodiks vastav leping, kuid pikemat aega börsil noteeritud aktsiate suhtes
pole osutunud vajalikuks vastavat lepingut sõlmida või seda pikendada.
Aktsiad
AS Baltikal on kokku 54 079 485 lihtaktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot.
Lihtaktsiad
AS Baltika lihtaktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas ning omavad võrdset hääle- ja
dividendiõigust. Kõik järgnev informatsioon AS Baltika aktsiate kohta (aktsia näitajad, hind, kauplemine,
aktsionäride struktuur jne) on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti.
Informatsioon noteeritud lihtaktsiate kohta
NASDAQ sümbol: BLT1T
ISIN: ISIN EE3100145616
Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus: 1
Väärtpaberite arv: 54 079 485
Nimiväärtus: 0,1 eurot
Häälte arv aktsia kohta: 1
Aktsia hind ja kauplemine
2021. aastal langes Baltika aktsia hind -15% 0,26 euroni, Grupi turuväärtus on aasta lõpu seisuga 14,06 miljonit
eurot. Samal perioodil tõusis Tallinna Börsi üldindeks, OMX Tallinn, 5%.
Aktsia kauplemisajalugu
EUR
2017
2018
2019
2020
2021
Kõrgeim hind
0,33
0,28
1
0,544
0,465
Madalaim hind
0,25
0,16
0,1
0,08
0,25
Keskmine hind
0,29
0,22
0,55
0,18
0,2
Aasta lõpu hind
0,25
0,16
0,14
0,41
0,26
Muutus %
-10%
-36%
-16%
204%
-15%
Kaubeldud aktsiaid
2 607 312
5 597 022
5 116 639
3 315 068
2 244 400
Käive, mln
0,75
1,04
0,86
0,61
0,78
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
27
Indeksid
Balti- ja Põhjamaades on NASDAQ börsidel kasutusel ühtne indeksite struktuur. NASDAQ OMX Balti
indeksiperekonda kuuluvad üldindeks, kaubeldav indeks, võrdlusindeks ja sektoriindeksid. Indeksid arvutatakse
eurodes ning hinna- (PI) ja/või tulususindeksina (GI). Kõik indeksid arvutatakse ahelindeksina ning need annavad
võrdluse eelmise kauplemispäeva hinnatasemega. Kõigi Balti indeksite, v.a sektorindeksite algväärtus on 100
ning alguskuupäev 31. detsember 1999. Sektorindeksite algväärtus on 1000 ning alguskuupäev 30. juuni 2011
Tallinna Börsi üldindeksi alguskuupäev on 3. juuni 1996.
2021. aasta veebruari seisuga kuulus Baltika aktsia järgmiste üldindeksite koosseisu:
Indeks
Kirjeldus
Tüüp
Lühend
OMX Tallinn GI
Tallinna Börsi üldindeks
Tulususindeks
OMXT
OMX Baltic GI
Balti börside üldindeks
Tulususindeks
OMXBGI
-50%
0%
50%
100%
Muutus eelmise aasta lõpust
Baltika aktsia ja tulususindeksite aastane muutus
OMXBBGI muutus (%) BLT1T muutus (%) OMXT muutus (%)
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
28
Aktsionäride struktuur
2021. aasta lõpu seisuga oli AS Baltikal 2 615 aktsionäri. Aasta jooksul suurenes aktsionäride arv 485 võrra.
AS Baltika suurimaks aktsionäriks on KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A. kontol), millele kuulus
2021. aasta lõpu seisuga 89,7% Baltika noteeritud lihtaktsiatest. AS Baltika aktsionäride nimekiri on kättesaadav
Eesti väärtpaberite keskregistri kodulehel (www.e-register.ee).
Suurimad aktsionärid, 31.12.2021
Aktsiate arv
Osalus
ING LUXEMBOURG S.A.
48 526 500
89,73%
AS Genteel
1 297 641
2,40%
Clearstream Banking AG
1 069 624
1,98%
AB SEB BANKAS
303 945
0,56%
Kaima Capital Eesti OÜ
231 578
0,43%
SWEDBANK AS, LATVIA
152 922
0,28%
Tarmo Kõiv
143 000
0,26%
PAAVO KAIS
105 000
0,19%
Teised
2 249 275
4,17%
Kokku
54 079 485
100%
AS Baltika suurimateks aktsionärideks on rahvusvahelised investeerimisfondid ja muud juriidilised isikud, kes
omavad ligikaudu 97% AS Baltika aktsiatest, eraisikutele kuulub ligikaudu 3% aktsiatest.
Aktsionäride struktuur tüüpide lõikes, 31.12.2021
Aktsiate arv
Osalus
Juriidilised isikud
52 292 324
96,70%
Eraisikud
1 787 161
3,30%
Kokku
54 079 485
100%
Aktsionäride jagunemine osaluse suuruse järgi, 31.12.2021
Osalus
Aktsionäride arv
Osa üldarvust
Aktsiaid kokku
Hääleõiguse %
> 10%
1
0,04%
48 526 500
89,73%
1,0 - 10,0%
2
0,08%
2 367 265
4,38%
0,1 - 1,0%
14
0,54%
1 214 865
2,25%
< 0,1%
2 598
99,35%
1 970 855
3,64%
Kokku
2 615
100%
54 079 485
100%
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
29
Aktsiakapital
Baltika aktsiakapital oli terve 2021 aasta jooksul 5 407 949 eurot.
Kuupäev
Emissiooni vorm
Emissiooni
hind, EUR
Lisandunud
aktsiate arv
Aktsiate arv
kokku
Aktsiakapital
nimiväärtuses
EUR '000
Ülekurss
EUR '000
31.12.2015
40 794 850
8 159
496
31.12.2016
40 794 850
8 159
496
01.06.2018
Aktsia nimiväärtuse vähendamine
-4 080
-496
31.12.2018
40 794 850
4 079
0
31.03.2019
40 794 850
4 079
0
06.05.2019
Aktsia nimiväärtuse suurendamine
36 715
06.05.2019
Aktsiate vahetamine
-36 715 365
-36 715
22.05.2019
4 079 485
4 079
0
27.05.2019
Aktsia nimiväärtuse vähendamine
-3 671
15.08.2019
4 079 485
408
0
16.08.2019
Aktsiaemissioon
5 000 000
50 000 000
50 000 000
5 000
0
31.12.2019
54 079 485
5 408
0
31.12.2020
54 079 485
5 408
0
31.12.2021
54 079 485
5 408
0
Dividendid
Baltika Grupi dividendipoliitika järgi ei maksta dividende, kuni Baltika Grupp on saavutanud tugeva
finantspositsiooni ning piisava investeerimisvõimekuse. Tugeva finantspositsiooni üheks näitajaks on netovõla ja
omakapitali suhe alla 50% ning piisavate rahaliste vahendite olemasolu (raha ekvivalendid miinus kasutatud
arvelduskrediit miinus lühiajalised laenukohustused on üle 1% aktsiate koguarvust). Lisaks sõltub tegelik
dividendimäär Baltika Grupi rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest.
Eesti
7%
Luksemburg
90%
Saksamaa
2%
Leedu
1%
Aktsionäride struktuur riikide lõikes, 31.12.2021
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
30
Kui eelpool nimetatud finantspositsioon on saavutatud, täpsustab Baltika Grupp konkreetse kasumist dividendiks
makstava määra.
Kuivõrd 12. aprilli 2019 aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt päevakorrapunkt 7 juures vähendati
Baltika aktsiakapitali lihtsustatud korras kahjumi katmiseks, siis aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei
või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele
järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.
AS Baltika on saneerimises ja seniks kui pole saneerimiskava täidetud, ei ole lubatud aktsionäridele dividende
maksta.
Baltika Grupp teenis 2021. aastal 2 900 tuhat eurot puhaskahjumit. Baltika Grupi juhatus teeb aktsionäride
üldkoosolekule ettepaneku sel aastal lihtaktsiate omanikele dividende mitte maksta. Ka eelmisel aastal dividende
ei makstud.
Dividendide ajaloo ja suhtarvude kohta on esitatud info tabelis Aktsia näitajad.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
31
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE
Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige
börsiettevõtetele. Tavas kirjeldatud põhimõtted on soovituslikud ning ettevõte ei pea tingimata kõiki nõudeid
järgima, kuid peab Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes selgitama, miks neid nõudeid ei täideta. Börsiettevõtetele
kehtib „täidan või selgitan“ nõue alates 1. jaanuarist 2006.
AS Baltika lähtub oma äritegevuses riiklikest seadustest ja õigusnormidest. Avaliku ettevõttena lähtub AS Baltika
oma tegevuses ka Tallinna Börsi nõuetest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Sellest
tulenevalt järgib AS Baltika suures osas Tavas toodud juhiseid. Allpool on selgitatud nende Tava nõuete, mis ei
ole hetkel täidetud, mittejärgimise põhjuseid. Lisaks on antud täiendavat informatsiooni 2020. aastal toimunud
üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse kohta ning selgitatud AS Baltika juhtimise põhimõtteid.
HÜT punkt 1.3.2.
Üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1
audiitoritest.
AS Baltika ei jälginud seda nõuet 2021. aastal seoses COVID-19 pandeemiaga. Üldkoosolek peeti koosolekut
kokku kutsumata ja seetõttu ei olnud kohal ka ei juhatust, nõukogu ega audiitorit.
HÜT punkt 1.3.3.
Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku
jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).
Aktsionäridele toimus 2021 aastal 2 üldkoosolekut – esimene hääletusperioodiga 13.-19.01 ning teine
hääletusperioodiga 14-21.04, mõlemad ilma kokku kutsumata. Esimesel üldkoosolekul hääletas üks aktsionär
paberkandjal koha peale tulles, ülejäänud digitaalselt ning teisel üldkoosolekul hääletasid kõik digitaalselt (e-kiri
digiallkirjastatud hääletussedeliga).
HÜT punkt 1.3.4.
Kasumi jaotamist arutatakse üldkoosolekul eraldiseisva teemana ja selle kohta võetakse vastu eraldi otsus.
AS Baltika üldkoosolek, mis võttis vastu otsused koosolekut kokku kutsumata, võttis vastu kasumi jaotamise
otsuse eraldiseisva teemana.
HÜT punkt 2.2.7.
Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemia-
süsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski
tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava
aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust
emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.
Juhatuse tasustamine ning muud kompensatsioonid on sätestatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. AS
Baltika ei avalda juhatuse liikmete tasusid eraldi tulenevalt lepingute konfidentsiaalsusest. Küll aga avaldab AS
Baltika oma vahe- ja aastaaruannete juurde kuuluvates tegevusaruannetes vastaval aruandeperioodil nõukogule
ja juhatusele arvestatud tasud kokku. 2021. aastal ulatusid need 453 tuhat euroni. Juhatuse liikme lepingutes
fikseeritud juhatuse liikmete lahkumishüvitused ulatuvad 0-6 kuupalgani sõltuvalt juhatuse liikmeks oldud
perioodist. Juhatuse esimehe tulemuspalk sõltub EBITDA´st eeltingimusega, et ärikasum on positiivne. Juhatuse
liikme tulemuspalk on seotud isiklike eesmärkide täitmisega ja Grupi tulemuseks kasumi saamisega,
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
32
eeltingimusega ka isiklike eesmärkide täitmisel on kasum. Baltika Grupp avaldab juhatuse liikmetele makstud
tasude kogusumma raamatupidamise aastaaruande lisas 26. 19. jaanuaril 2021 aktsionäride üldkoosolekul heaks
kiidetud aktsiaoptsiooniprogramm on suunatud AS Baltika juhatuse esimehele.
HÜT punkt 3.2.5.
Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi Hea
Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad
hüved).
27. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks nõukogu liikmete töö tasustamise tingimused.
Nõukogu liikmete tasu suuruseks on nõukogu esimehel 650 eurot kuus ja nõukogu liikmel 400 eurot kuus.
Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole.
HÜT punkt 3.3.2.
Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud
emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea
Ühingujuhtimise Tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos
igakordsete lahendustega.
Vastavaid huvide konflikte 2021. ega 2020. aastal ei esinenud.
HÜT punkt 5.6.
Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele
investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent
võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel.
Vastavalt Tallinna Börsi reglemendile avalikustab AS Baltika kogu olulise ja hinnatundliku informatsiooni esmalt
börsisüsteemi kaudu ning kohtumistel ja pressikonverentsidel piirdutakse eelnevalt avalikustatud infoga. Kogu
avaldatud informatsioon on kättesaadav ka Baltika Grupi kodulehel (www.baltikagroup.com).
Emitendi pädevuses ei ole teiste aktsionäride osalemise võimaldamine kohtumistel institutsionaalsete
investorite ja analüütikutega. Tagamaks kohtumiste erapooletust kehtivad institutsionaalsetele investoritele
sisereeglid, mis ei luba AS Baltika kohtumistele kolmandaid osapooli.
HÜT punkt 6.2.
Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine.
AS Baltika põhikirja järgi valitakse audiitor(id) üldkoosoleku poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või
teatud tähtajaks. AS Baltika 21.aprillil 2021 toimunud üldkoosolek valis AS Baltika 2021 majandusaastate
audiitorkontrolli läbiviijaks AS-i PricewaterhouseCoopers. 2021. aasta sõltumatu vandeaudiitori aruande
allkirjastaja on vastutav vandeaudiitor Eva Jansen-Diener. Audiitorbüroo valik tehakse vastavalt parima kvaliteedi
ja hinna suhtele saadud auditipakkumistest – audiitori sõltumatus on tagatud järgides Euroopa Liidu
börsiettevõtetele kehtivaid rotatsioonireegleid.
Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule, mille sõlmimise õigus on juhatusel. Üldkoosoleku
kokkukutsumise teates avaldab Baltika Grupp Äriseadustiku kohaselt nõutud info (§ 294 lõige 4), mille hulka ei
kuulu audiitori tasu. Lisaks ei avalikustata audiitori tasu, kuna taolise sensitiivse informatsiooni avaldamine
ohustaks audiitorühingu konkurentsipositsiooni (HÜT punkt 6.2.1.).
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
33
Seaduse järgi haldavad audiitorühingu lepingut rahvusvahelised auditeerimisstandardid, audiitortegevuse
seadus ja audiitorühingu riskijuhtimise reeglid, mis ei sätesta audiitori poolt märgukirja esitamist Hea
Ühingujuhtimise Tava mittejärgimise kohta. Seetõttu puudub AS-l Baltika audiitorühinguga sõlmitud lepingus
vastav punkt ning audiitor antud märgukirja ei esita (HÜT punkt 6.2.4.).
Raamatupidamisseadus §24² lg 4
Suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu
lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja
kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui
mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise
aruandes.
AS Baltika ei ole pidanud vajalikuks rakendada mitmekesisuspoliitikat, kuna AS Baltika peab oma töötajate ja
juhtide valimisel silmas alati AS Baltika parimaid huve ja lähtub seetõttu valiku tegemisel isiku haridusest,
oskustest ja varasematest kogemustest jäädes see juures sooneutraalseks ja mittediskrimineerivaks.
JUHTIMISPÕHIMÕTTED JA TÄIENDAV INFORMATSIOON
AS Baltika on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
Üldkoosolek
Üldkoosolek on AS Baltika kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline
üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul AS Baltika majandusaasta lõppemisest. Erakorralise
üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui AS Baltika netovara vastavalt auditeeritud andmetele on alla seaduses
lubatud piiri ja korralise üldkoosoleku toimumiseni jääb üle kahe kuu või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab
nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on
pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks
õigustatud isikute ring määratakse kindlaks üldkoosoleku toimumise päeva seisuga kell 08.00.
Aktsionäride üldkoosolek toimus 2021 aastal koosolekut kokku kutsumata ja hääletamine toimus
19.jaanuaril2021. Üldkoosoleku otsustele andis hääle 4 aktsionäri, kelle aktsiad esindasid 48 761 186 häält ehk
90,17% kogu aktsiakapitalist. Kui aktsionär ei hääletanud siis ta loeti vastu hääletanuks. Üldkoosolek kinnitas
Baltika Grupi juhatuse liikme aktsiaoptsiooni andmise, aktsionäride märkimise eesõiguse välistamine ja põhikirja
muutmise. Teine aktsionäride üldkoosolek toimus 21.04.2021, kus kinnitati Baltika Grupi 2020. majandusaasta
aruanne, kahjumi/kasumi jaotamine, nõukogu liikmete volituste pikendamine ja audiitori nimetamine ning
tasustamise kord.
Aktsionärid, kellele kuulub oluline osa AS Baltika lihtaktsiatest 2021. aasta lõpu seisuga olid KJK Fund Sicav-SIF
(aktsiad ING Luxembourg S.A kontol; (89,73%).
Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsiifilisi kontrolliõigusi ja hääleõigusi. AS Baltika ei ole
teadlik aktsionäride omavaheliste kokkulepete olemasolust, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud
teostamist.
Nõukogu
Nõukogu planeerib AS Baltika tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu
koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu
võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks
hääl. 2021. aastal toimus kokku 11 korralist nõukogu koosolekut ja enamus nõukogu liikmeid osalesid
koosolekutel.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
34
AS Baltika nõukogul on põhikirja järgselt kolm kuni seitse liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt
kolmeks aastaks.
AS Baltika aktsiaid omab Lauri Kustaa Äimä 231 578 lihtaktsiat ehk 0,4% AS Baltika aktsiakapitalist 2021. aasta
lõpu seisuga.
Nõukogu liikmed ei oma, lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud raamatupidamise aruandes
seotud osapoolte lisas, üle 5% investeeringuid ettevõtetes, kes on Baltika Grupi tehingupartnerid.
Auditikomitee
AS Baltikal on moodustatud auditikomitee, millele on kinnitanud töökorra Nõukogu. Auditikomitee ülesandeks
on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust ning
konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi. Komitee kohustuseks on teha ettepanekuid nimetatud
küsimustes probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks.
Auditikomitee annab oma tegevusest aru nõukogule ning selle liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee
koosneb kahest kuni viiest liikmest, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat.
AS Baltika 2021. aasta auditikomitee liikmed on Maigi Pärnik-Perniku ja Marin Käärik-Antoni.
Auditikomitee liikmete tasu on 150 eurot kuus.
2021. aastal kogunes auditikomitee kahel korral. 19. veebruar 2021 andis finantsjuht ülevaate eelneva
majandusaasta tulemustest ning vaadati üle auditi protsessi kommentaarid. 22. märts 2021 kaardistati hetke
olukord ja tutvustati audiitorbüroode järgmise majandusaasta pakkumisi.
Avaliku huvi üksuste tegevusaruandes audiitori teenuste kohta avalikustatav info
AS Baltika audiitor ei ole kontsernile 2021. aasta jooksul osutanud lisateenuseid.
Juhatus
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS Baltika igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja
nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nõukogu määrab
juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Iga juhatuse liige võib AS Baltikat esindada kõigis
õigustoimingustes.
Tõhusa riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks juhatus:
• analüüsib Grupi tegevus- ja finantseesmärkidega seotud riske;
• koostab vastavad sise-eeskirjad;
• töötab välja juhtimisotsuste tegemiseks vajalike finantsaruannete vormid ja koostamisjuhised;
• korraldab kontroll- ja aruandlussüsteemi toimimist.
Juhatus teeb oma parima, tagamaks et Grupi emaettevõte ja kõik temaga samasse Gruppi kuuluvad äriühingud
järgiksid oma tegevuses kehtivaid õigusakte.
Põhikirja järgselt võib AS Baltika juhatusel olla kaks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks.
Nõukogu pädevuses on ka juhatuse liikmete tagasikutsumine.
Muudatuste tegemine põhikirjas toimub vastavalt Äriseadustikule, mille kohaselt põhikirja muutmise otsus on
vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja
muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
35
AS Baltika juhatus koosneb kahest liikmest: Flavio Perini ja Brigitta Kippak.
Nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi juhatuse liikme ja finantsjuhi positsioonilt Triinu
Tarkini tema sooviavalduse alusel alates 4.juuni 2021. Nõukogu valis 1.juuni 2021 koosolekul samast päevast
alates uueks juhatuse liikmeks operatiivjuhiks Brigitta Kippaki. Brigitta Kippak ei kuulu ühegi muu ettevõtte
juhatusse ega nõukogusse, omab AS Baltika 1 575 lihtaktsiat ehk 0,0029% AS Baltika aktsiakapitalist 2021. aasta
lõpu seisuga.
Juhatuse liikmed ei oma lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud seotud osapoolte lisas
raamatupidamise aruandes, üle 5% investeeringuid ettevõtetesse, kes on Baltika Grupi tehingupartnerid.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
36
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
JUHATUSE DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE
Juhatus kinnitab lehekülgedel 36 kuni 84 esitatud AS Baltika 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.
Juhatus kinnitab, et:
1. aastaaruande koostamisel kasutatavad raamatupidamise arvestuspõhimõtted ning teabe esitusviis on
kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Grupi finantsseisundit, majandustulemust ja
rahavoogusid;
3. Grupp on jätkuvalt tegutsev.
_____________________________
Flavio Perini
Juhatuse esimees, tegevjuht
28. märts 2022
_____________________________
Brigitta Kippak
Juhatuse liige
28. märts 2022
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
37
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Lisa
31.12.2021
31.12.2020
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
4
Nõuded ostjatele ja muud nõuded
5
Varud
6
Käibevara kokku
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksuvara
7
Muu pikaajaline vara
8
Materiaalne põhivara
9
Vara kasutusõigus
11
Immateriaalne põhivara
10
Põhivara kokku
VARA KOKKU
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
12
Rendikohustis
11
Võlad hankijatele ja muud kohustused
13,14
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused
12
Rendikohustis
11
Pikaajalised kohustused kokku
KOHUSTUSED KOKKU
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses
15
Reservid
15
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum)
-6 627
-6 250
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)
-2 900
-377
OMAKAPITAL KOKKU
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
38
KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE
Lisa
2021
2020
Müügitulu
16,17
Kliendiboonuste eraldis
14,17
Müügitulu peale kliendiboonuste eraldist
Müüdud kaupade kulu
18
-5 650
-10 054
Brutokasum
Turustuskulud
19
-8 084
-12 234
Üldhalduskulud
20
-1 467
-2 353
Muud äritulud (-kulud)
22
Ärikahjum
-2 505
Finantskulud
23
-330
-761
Kahjum enne maksustamist
-2 835
-230
Tulumaks
24
-65
-147
Aruandeperioodi puhaskahjum
-2 900
-377
Aruandeperioodi koondkahjum
-2 900
-377
Tava puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist
25
-0.05
-0.01
Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist
25
-0.05
-0.01
Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
39
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
Lisa
2021
2020
Rahavood äritegevusest
Ärikahjum
-2 505
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning väärtuse langus
18,19,20,22
Kahjum (kahjum) põhivara müügist ja mahakandmisest
-148
Muud mitterahalised korrigeerimised
-3 770
Muutused käibekapitalis:
Nõuded ostjatele ja muud nõuded saldo muutus
5,7,8
-379
Varude saldo muutus
6
Võlad hankijatele ja muud kohustused saldo muutus
13
-581
-1 099
Makstud intressid ja muud finantskulud
-34
-120
Rahavood äritegevusest kokku
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine
9,10
-369
-503
Põhivara müük
Rahavood investeerimistegevusest kokku
-369
-460
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud
12
Laenude tagasimaksed
12
-293
-116
Arvelduskrediidi saldo muutus
12
-990
Kapitalirendi ettemaksed
-8
-1
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa
12
-3 284
-5 096
Rendikohustuse tagasimaksed, intress
12
-274
-618
Rahavood finantseerimisest kokku
-1 874
-3 271
Rahavood kokku
-813
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
4
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
4
Raha ja raha ekvivalentide muutus
-813
Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
40
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
Aktsiakapital
Reservid
Jaotamata kasum
Kokku
Saldo 31.12.2019
-6 250
Aruandeperioodi puhaskahjum
-377
-377
Kokku aruandeperioodi koondkahjum
-377
-377
Allutatud laenu suurendamine
Allutatud laenu vähendamine
-3 225
-3 225
Saldo 31.12.2020
-6 627
Aruandeperioodi puhaskahjum
-2 900
-2 900
Kokku aruandeperioodi koondkahjum
-2 900
-2 900
Allutatud laenu suurendamine
Saldo 31.12.2021
-9 527
Lisainformatsioon aktsiakapitali ning omakapitali muutuste kohta on esitatud lisas 15.
Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
41
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest
Üldine informatsioon
mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse. 2021.
aasta lõpu seisuga oli Baltikal 34 kauplust kolmel turul (2020. aasta lõpu seisuga 61 kauplust neljal turul), mis
paiknevad Eestis, Lätis ja Leedus. Baltika Grupi töötajate arv 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli 173
(31. detsember 2020: 277).
aktsiatest (lisa 15), on KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A kontol).
on registreeritud Eesti Vabariigis ja 2021. aasta jooksul tegutses Eestis, Lätis ja Leedus .
2021. aastal 31. detsembril lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud majandusaasta aruanne
sisaldab Emaettevõtte ja selle tütarettevõtete (edaspidi: Grupp) OÜ Baltika Retail, OÜ Baltman, SIA Baltika
Latvija, UAB Baltika Lietuva, konsolideeritud finantsnäitajaid (Grupi struktuuri vaata lisast 27).
aastal. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks Emaettevõtte nõukogu ja
aktsionäride üldkoosolek.
Koostamise alused
Grupi 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste
Finantsaruandluse Standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS). Aruanne on koostatud
lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud
raamatupidamise aastaruande koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on
järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud arvestusperioodide puhul, välja arvatud juhtudel, kui on
viidatud teisiti.
Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Muudatused olulistes arvestuspõhimõtetes
Välja arvatud allpool kirjeldatu, on käesolevates finantsaruannetes kasutatud arvestuspõhimõtted samad, mida
rakendati Grupi konsolideeritud finantsaruannetes 31. detsembril 2020 lõppenud aasta seisuga.
„COVID-19 tingitud rendisoodustused” - IFRS 16 muudatused
(rakendub 1. juunil 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)
Muudatused annavad rendilevõtjatele (mitte rendileandjatele) vabastuse vabatahtliku erandi vormis hindamaks,
kas COVID-19 tingitud rendisoodustus käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rendilevõtja võib kajastada
rendisoodustuse selliselt, nagu tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see kaasa
rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodustele, mis
tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik järgnevatest tingimustest on täidetud:
rendimaksete muutuse tulemusena on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem tasust, mis
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
42
kehtis vahetult enne muudatust; rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse maksetähtajaga kuni
30. juuni 2021; muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta. Kui rendilevõtja otsustab
rendilepingutele praktilist abinõu rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste omadustega ja
sarnastes tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8,
kuid rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrahvis 28(f) sätestatud
avalikustamist. Muudatusel on mõju Grupile ja 2020. aastaaruandes on antud muudatust aruandeperioodi
jooksul saadud rendisoodustused juba kajastatud.
„COVID-19 tingitud rendisoodustused” - IFRS 16 muudatused
(rakendub 1. aprillil 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)
2020. aasta mais anti välja IFRS 16 muudatus, mis andis rendilevõtjatele vabatahtliku praktilise abinõu
hindamaks, kas COVID-19 tingitud rendisoodustus, mille tulemusel vähendatakse rendimakseid esialgse
maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021, käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Muudatus, mis anti välja
31.mail 2021, pikendas praktilise abinõu kuupäeva 30. juunist 2021 kuni 30. juunini 2022. Muudatusel on mõju
Grupile ja 2021. aastaaruandes on antud muudatust aruandeperioodi jooksul saadud rendisoodustused juba
kajastatud.
Uued raamatupidamisstandardid
Välja on antud uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis on kohustuslikud kontserni
aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem, ning mida kontsern ei ole varem vastu võtnud.
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” - IAS 1 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa
Liidu poolt)
Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt
aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi
lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul
tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta
kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu
seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi
lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma.
Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva.
Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada,
muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude
majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate
instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide
puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis.
Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” - IAS 1 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu
poolt)
IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse
jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe
aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste
rakendamiseks.Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
43
IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestuspõhimõtete avalikustamine”
(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu
poolt)
IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete
teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas
samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete
kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad
näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks.
Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda
avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks
muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 “Olulisuse otsuste tegemine”, et anda juhiseid olulisuse mõiste
rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste
rakendamine ei avalda olulist mõju.
IAS 8 muudatused: „Arvestushinnangute mõiste”
(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu
poolt)
AS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute
muutustest. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju.
Puuduvad muud uued või muudetud standardid või tõlgendused, mis ei ole veel kehtivad ja millel oleks
eeldatavasti oluline mõju kontsernile.
Konsolideerimispõhimõtted, äriühenduste ja tütarettevõtete kajastamine
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta
saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda
kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Kõik tütarettevõtted on Grupi aastaaruandes
konsolideeritud.
Tütarettevõte on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud alates kontrolli tekkimisest kuni selle
lõppemiseni. Grupp kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtte ostmisel üleantud
tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustuste ja Grupi poolt emiteeritud
omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest
tuleneva vara või kohustuse õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud
eristatavad varad ja kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes
väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas
ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast
netovarast.
Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mitte-kontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas
ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab Grupi
osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui
eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglane
väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
44
Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi Emaettevõtte kontrolli all olevate
tütarettevõtete finantsnäitajad. Gruppi kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud
saldod, tehingud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud,
samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Kõikide Gruppi
kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on kooskõlas Grupi arvestuspõhimõtetega. Vajadusel on
tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Grupi arvestuspõhimõtetele.
Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse
soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).
Välisvaluuta
Arvestus- ja esitlusvaluuta
Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte
äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõtte ja
Baltikumis ning Soomes registreeritud tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on
koostatud eurodes.
Välismaiste majandusüksuste finantsaruanded
Grupi välismaiste tütarettevõtete finantsnäitajate konverteerimine esitlusvaluutasse toimub alljärgnevalt:
• varad ja kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeva kursiga;
• tulude ja kulude konverteerimisel kasutatakse aruandeperioodi (kuu) keskmist välisvaluuta kurssi
(v.a juhul, kui antud keskmist ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju
mõistlikuks ümardamiseks, millisel juhul tulud ja kulud konverteeritakse tehingu toimumise
kuupäevadel);
• konverteerimisel tekkinud kursivahed kajastatakse omakapitalis eraldi real.
Välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtust ja õiglaste väärtuste muutusi käsitletakse
välismaise majandusüksuse varade ning kohustustena ning need konverteeritakse bilansipäeva kursiga.
Välismaise tütarettevõtte osalisel või täielikul realiseerimisel kas võõrandamise, likvideerimise, aktsiakapitali
tagastamise või hülgamise tulemusena kajastatakse omakapitalis kajastatud realiseerimata kursivahed
kasumiaruandes.
Välisvaluuta arveldused
Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt
tehingu sooritamise päeval kehtinud vastava keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja
kohustused on ümber hinnatud vastavalt bilansipäeval kehtinud vastava keskpanga ametlikule valuutakursile.
Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustuste tasumisel ja
ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete ja
kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil real „Muud äritulud
(-kulud)“ (lisa 22). Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude
ümberhindamisest, kajastatakse netomeetodil real „Finantskulud“ (lisa 23).
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat
sularaha, arvelduskontode jääke ning kuni kolmekuulisi deposiite. Arvelduskrediit kajastatakse finantsseisundi
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
45
aruandes lühi- või pikaajaliste laenukohustuste koosseisus, olenevalt lepingu sisust ja tähtajast. Raha ja raha
ekvivalendid on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses.
Finantsvarad
Klassifitseerimine
Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või
muutusega läbi kasumiaruande);
• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest
tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval,
millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui
õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik
riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, millel puudub oluline
rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui
on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele
tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara
lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on
ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses,
kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse
langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse
kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes
„Muudes ärituludes/(kuludes)“.
Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ja 2021. aasta jooksul olid Grupi kõik finantsvarad
klassifitseeritud selles kategoorias.
Omakapitaliinstrumendid
Grupil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Finantsvarade väärtuse langus
Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade
suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja
raha ekvivalentidest.
Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe
lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on
diskonteeritud esialgse efektiivse intressimääraga.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
46
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille
määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus
ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus
toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt:
• nõudeid ostjatele summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
• raha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab
madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu
krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
• kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui
krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast
kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse
krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.
Laenud ja nõuded
Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega finantsvarad, mida ei klassifitseerita
tuletisinstrumentideks ja mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende
õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse laenud ja nõuded
korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse
järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Finantsvarasid korrigeeritakse allahindluse kahjumi
alusel.
Väärtuse languse põhineb oodataval krediidikahjumil. Oodatava krediidikahjumi põhimõte on näidata
finantsvara krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldist arengusuunda. Korrigeeritud
soetusmaksumuses klassifitseeritavate finantsvarade väärtuse langus kajastatakse allahindluse reservina.
Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid, mis võtavad
aruandekuupäeval arvesse kogu asjassepuutuva info, kaasa arvatud informatsiooni minevikus toimunud
sündmuste, praeguste tingimuste, mõistlike ja põhjendatud tuleviku sündmuste ja majandustingimuste
prognooside kohta. Iga aruandeperioodi lõpus viib Grupp läbi ekspert-hinnangu selgitamaks kas viimase
hinnanguga võrreldes on toimunud olulist riski tõusu. Krediidiriski suurenemise indikaatoriteks on muu hulgas
laekumata maksed, mille tähtaeg on möödas üle 30 päeva, võlgniku olulised finantsilised raskused, võimalik
võlgniku pankrot või ümberstruktureerimine. Allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes „Muude ärikulude
real“. Kui nõuded on lootusetult laekuvad, kantakse need koos allahindluse reserviga maha.
Nõuded kajastatakse üldjuhul käibevaradena, kui nende laekumise tähtaeg on 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva.
Nõuded, mille laekumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse põhivarana.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest
tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja
seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid
mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud
hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi
(tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud
vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka osa tootmise püsi- ja muutuv-üldkuludest (tootmishoonete ja -
seadmete amortisatsioon ja halduskulu, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
47
Varude soetusmaksumuse kuluks arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi
aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto
realiseerimismaksumus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud
varude realiseerimisega seotud kulud.
Materiaalne põhivara
Põhivarana kajastatakse Grupi oma majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks
ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks
tema tööseisundisse ja -asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile
tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab tulevikus varaobjektiga
seotud majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kaupluste
rendipindadel tehtud kapitaalremondi maksumus amortiseeritakse kas rendiperioodi või vara kasuliku eluea
jooksul sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Muud hooldus- ja remondikulud kajastatakse kuluna nende toimumise
momendil.
Põhivarad amortiseeritakse lineaarselt järgmise eeldatava kasuliku eluea jooksul:
• hooned ja rajatised
- rendipindadega seotud põhivara 5-7 aastat;
• masinad ja seadmed 2-7 aastat;
• muu inventar 2-10 aastat.
Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele
määratud lõppväärtuste põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse
vara amortiseerimine.
Igal bilansipäeval hindab juhatus, kas on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad põhivarade väärtuse võimalikule
langusele. Juhul kui need eksisteerivad, määrab juhatus põhivara kaetava väärtuse (s.o kõrgem kahest järgnevast
näitajast: vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või vara kasutusväärtus). Juhul kui kaetav
väärtus on väiksem vara bilansilisest maksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla kaetava
väärtuseni. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel „Muud ärikulud“. Eelnevatel perioodidel kajastatud
allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus.
Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on
kajastatud kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud ja -kulud“.
Immateriaalne põhivara (v.a firmaväärtus)
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja vara
kasutusvalmidusse viimisega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi
aruandes vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Kaubamärgid ja litsentsid
Omandatud kaubamärgid ja litsentsid võetakse finantsseisundi aruandes arvele soetusmaksumuses.
Kaubamärkidel ja litsentsidel on piiratud kasulik eluiga ja neid kajastatakse jääkväärtuses. Amortisatsiooni
arvestatakse lineaarsel meetodil ja varad amortiseeritakse nende kasuliku eluea (5-50 aasta) jooksul.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
48
Tarkvara ja infosüsteemid
Tarkvara ja infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud väljaminekud kajastatakse perioodi kuludes.
Väljaminekud, mis on otseselt seotud Grupi poolt kontrollitava tarkvara või infosüsteemidega, mille
soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta ja millest tõenäoliselt saadakse enam kui ühe aasta jooksul
majanduslikku tulu, mis ületab tehtud kulutused, võetakse arvele immateriaalse varana. Väljaminekud sisaldavad
tarkvara arendamisega seotud töötajate palgakulu ja arendamisega otseselt seotud osa üldkuludest.
Infosüsteemide ja tarkvara arendusega seotud kulud, mis kajastatakse immateriaalsete varadena,
amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende eeldatava kasuliku eluea (3-10 aasta) jooksul.
Firmaväärtus
Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus tasutud soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase
väärtuse vahel – identifitseeritavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning vähemusosaluse osa
õiglases väärtuses. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes
selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Äriühenduse soetamise käigus tekkinud firmaväärtust
kajastatakse konsolideeritud aruandes immateriaalse varana. Erinevus omandatud osa varade, kohustuste ja
tingimuslike kohustuste õiglase väärtuse ning soetusmaksumuse vahel (negatiivne firmaväärtus) kajastatakse
kasumiaruande kirjel „Muud äritulud“.
Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses. Edasisel
kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse
firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele.
Igal bilansipäeval (või tihedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab firmaväärtuse väärtuse
võimalikule langusele) viiakse läbi vara väärtuse languse test ning vajadusel hinnatakse firmaväärtus alla tema
kaetavale väärtusele (kui see on väiksem bilansilisest maksumusest).
Põhivara väärtuse langus
Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, vaid kord aastas testitakse vara
väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.
Amortiseeritavate varade ja piiramatu kasuliku elueaga varade (maa) puhul hinnatakse, kas esineb asjaolusid,
mis viitavad vara väärtuse võimalikule langusele. Selliste asjaolude esinemise korral leitakse vara kaetav väärtus
ning võrreldakse seda vara bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle
kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle
kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil leitakse kaetav
väärtus kas iga üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille osas on võimalik
rahavoogusid eristada (raha genereeriv majandusüksus).
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas vara kaetav väärtus on tõusnud.
Allahindluse tühistamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu
vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
49
Rendilepingud
Grupp kui rentnik
Grupp on kõikides rendilepingutes rentnik. Grupp rendib erinevaid hooneid ja äripindasid ning arvutitehnikat,
väiksemaid masinaid ja seadmeid poodidesse. Rendilepingud on enamasti sõlmitud fikseeritud perioodiks,
keskmiselt 5 aastaks, ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse
läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi.
Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on
rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara
kasutamist teatud ajavahemikus.
Grupp arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku
pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu
võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik
hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti
juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab
seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata
jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse
võetud. Grupp muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.
Esmane mõõtmine
Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.
Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi
alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:
● rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
● kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud
rendistiimulid;
● kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
● rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle
asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.
Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel.
Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete
nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik
hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku
alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas
maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks
oleva varaga sarnast vara.
Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on Grupp:
● kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud
peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest;
● korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja
tagatised.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
50
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi
alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud:
a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse
rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast,
võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või
turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Grupi osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed;
c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja
e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse,
et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.
Edasine mõõtmine
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli
järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara
soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud
kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb
alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara
maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse
esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel
arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara
kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt
muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal
osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes
rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta,
millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.
Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise
ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse
esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine,
kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga
juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või
b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid
ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks järgmistest
olukordadest:
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
51
a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb kindlaks
muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade
muutusele.
b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra
muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi).
Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub
muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi
muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata
diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.
Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust,
lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse
suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.
Grupp on kasutanud standardites IFRS 16 42 A ja 42 B sätestatud erandit, kusjuures otseselt COVID-19
pandeemiast tulenevaid muudatusi ja kõigi järgmiste tingimuste täitmist ei loeta rendimuudatuseks.
a) rendimaksete muutuse tulemuseks on renditasu muudetud tasu, mis on põhimõtteliselt sama või väiksem kui
vahetult eelnenud renditasu;
b) rendimaksete mis tahes vähendamine mõjutab ainult makseid, mis algselt olid tasumisele kuuluvad 30. juunil
2022 või varem (näiteks rendisoodustus vastaks sellele tingimusele, kui selle tulemusel väheneksid rendimaksed
30. juunil 2022 või enne seda ja rendimaksed suureneksid ka pärast 30. juuni 2022); ja
c) ülejäänud rendilepingu tingimusi ei muudeta.
Grupp on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute
suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara
väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on
lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete,
väiksemate masinate ja seadmete rendilepingud.
Kohustused töövõtjate ees
Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse
vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse
aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel
aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksu.
Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud
puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks puhkusetasule ka sellelt
arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Restruktureerimise ja kohtuvaidlustega seotud kohustustest ja tasudest tulenevad eraldised kajastatakse
finantsseisundi aruandes juhul, kui: Grupil on minevikusündmustest tulenev juriidiline või faktiline eksisteeriv
kohustus; on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse suurust on
võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulevaste tegevuskahjumite katteks eraldist ei kajastata.
Mitmete sarnaste kohustuste korral määratakse ressurssidest loobumise tõenäosus kindlaks vaadeldes sarnaseid
kohustusi kui ühte tervikut.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
52
Eraldised kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike väljaminekute nüüdisväärtuses, kasutades tulumaksueelset
diskontomäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele.
Kohustuse suurenemine aja möödudes kajastatakse intressikuluna.
Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole
võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks,
on avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades.
Finantskohustused
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, laenukohustused, võlakirjad ja muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustused) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud
soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud
soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi
kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste
korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses
(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu,
kasutades efektiivse intressimäära meetodit.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast või
juhul, kui Grupil puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast
bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis
refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse
lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi
kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Netoarvestused
Finantsvarade ja -kohustuste vahel tehakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks eksisteerib juriidiline õigus ning
on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netomeetodil.
Aktsiakapital
Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse
omakapitali vähendamisena real „Ülekurss“ või selle puudumisel real „Eelmiste perioodide jaotamata kasum“.
Eelisaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus, kui nad vastavad omakapitaliinstrumendi mõistele või kui nad
moodustavad liitfinantsinstrumendi, mis sisaldab omakapitali mõistele vastavat komponenti. Eelisaktsiate
väljastamisega seotud tehingukulud kajastatakse omakapitaliinstrumendi puhul omakapitalist mahaarvamisena
ja liitfinantsinstrumendi puhul proportsionaalselt kohustisest ja omakapitalist mahaarvamisena.
Liitfinantsinstrumendid
Emiteeritud liitfinantsinstrumendid võivad koosneda (i) konverteeritavatest instrumentidest, mida omanik saab
vahetada aktsiakapitali vastu, kusjuures emiteeritavate aktsiate arv ei muutu vastavalt muutustele nende
õiglases väärtuses ja (ii) eelisaktsiatest, mis annavad selle omanikule dividendi eesõiguse ja hiljem instrumendi
vahetamise lihtaktsiaks. Liitfinantsinstrument kajastatakse eraldi kohustuse ja omakapitali komponendina
vastavalt lepingu tingimustele. Liitfinantsinstrumendi kohustise komponent võetakse esmalt arvele sarnase, kuid
omakapitaliinstrumendiks konverteerimise võimaluseta finantskohustise õiglases väärtuses. Nimetatud summa
kajastatakse edaspidi finantskohustusena korrigeeritud soetusmaksumuses (millest on maha arvatud otsesed
tehingukulutused) kuni kohustuse lõppemiseni aktsiateks konverteerimise või summade tagasimaksmise teel.
Omakapitali komponendi suuruseks on instrumendi kui terviku õiglase väärtuse jääk pärast kohustise
komponendi õiglase väärtuse maha arvamist. Omakapitali komponendist arvatakse maha otsesed
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
53
tehingukulutused. Omakapitali komponendi bilansilist väärtust edaspidi ei korrigeerita. Liitfinantsinstrumendi
emiteerimisega seotud otsesed tehingukulutused jaotatakse instrumendi kohustise ja omakapitali
komponentide vahel nende esialgsete bilansiliste maksumuste proportsiooni alusel.
Muud reservid
Reserve, mis ei ole finantsinstrumentide omakapitali komponendid, moodustatakse vastavalt aktsionäride
üldkoosoleku otsusele. Reservide arvelt võib katta eelnevate perioodide kahjumeid ja neid võib kasutada
aktsiakapitali suurendamiseks. Muudest reservidest ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Tulude arvestus
Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas.
Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise
eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui
kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Jaemüük
Kaupade müügist saadav tulu kajastatakse hetkel, mil müügitehing viiakse jaemüügikaupluses kliendiga lõpule.
Üldiselt tasub klient kas sularahas, maksekaardiga või pangaülekandega. Kaupade tagastamise tõenäosust
hinnatakse portfelli tasemel (oodatava kulu meetod), mis põhineb eelneval kogemusel, ja tulusid kajastatakse
müügitehingu perioodil tulude vähendamise kaudu, kajastades lepingujärgseid kohustusi (tagasimaksekohustus)
ja õigust tagastatud kaubale. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal
aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et
kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama.
Grupp moodustab eraldise toodete osas, kus Grupil on vastavalt garantiitingimustele kohustus parandada või
asendada vigane toode. 31 detsember 2021 ja 31 detsember 2020 seisuga ei ole Grupis olulist garantiieraldist.
Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis
on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui
teenust osutatakse.
E- kaubandus
Tulu kajastatakse siis, kui kontroll kaupade või teenuste üle antakse üle kliendile, st kui klient aktsepteerib nende
kaupade tarnimist. Tulu kajastatakse saadud tasu väärtuse järgi. Tegelikke ja eeldatavaid müügitulusid loetakse
osaks iga müügitehingu koguhinnast.
Hulgimüük
Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale,
edasimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada
edasimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta,
toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud
tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali
selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud.
Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille
maksmine sõltub ainult aja möödumisest. Kaupade tagastamise tõenäosust hinnatakse portfelli tasemel
eeldatava väärtuse meetodil, mis põhineb eelneval kogemusel. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist
summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on
väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
54
Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis
on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui
teenust osutatakse.
Muu
Grupp osutab teenuselepingute alusel õmblusteenust muutuva hinnaga baseerudes tunnitasul. Müügitulu
kajastatakse summas, mille osas Grupil on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid iga kuu või tööde
lõpetamisel ja tasu kuulub maksmisele arve esitamise hetkel. Juhul, kui Grupi poolt osutatud teenuste maht
ületab saadud makseid, siis kajastatakse lepinguline vara. Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste
mahtu, siis kajastatakse lepinguline kohustus.
Finantseerimise komponent
Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse
saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse
mõju osas.
Intressitulu ja -kulu
Intressitulu (-kulu) on kajastatud kasumiaruandes kõikide finantsinstrumentide osas, mida kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Efektiivse intressimäära
meetodit kasutatakse finantsvara või -kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse leidmiseks või intressitulu/-
kulu jaotamiseks teatud kindlale perioodile. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib eeldatava tulevase
rahavoo läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara või -kohustuse bilansilise väärtuseni. Efektiivse
intressimäära arvutamisel võetakse arvesse kõik finantsinstrumendi lepingulised tingimused, välja arvatud
tulevikus antavad/saadavad allahindlused. Arvutusse kaasatakse kõik olulised pooltevahelised lepingust
tulenevad tasutud või saadud teenustasud, mis on efektiivse intressimäära lahutamatuks osaks, tehingukulud ja
muud täiendavad maksud või mahaarvamised. Kui finantsvara või rühm sarnaseid finantsvarasid on vara väärtuse
languse tõttu alla hinnatud, kajastatakse neilt tekkivat intressitulu, kasutades sama intressimäära, millega
diskonteeriti tuleviku rahavoogusid leidmaks vara väärtuse langusest tekkinud kahju.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt
hinnata. Kui intressi laekumine ei ole kindel, kajastatakse intressitulu kassapõhiselt. Intressitulu kajastatakse
kasumiaruande kirjel „Finantstulud“.
Segmendiarvestus
Ärisegmendid on Grupi osad, mis osalevad äritegevuses ja millelt Grupp võib teenida tulu ja kanda kulusid, millele
on kättesaadavad eraldi finantsandmed ja mille tegevuskasum vaadatakse regulaarselt üle Grupi jooksvate
otsuste langetaja poolt, otsustamaks segmendile vahendite eraldamise ja hinnata segmendi tulemuslikkust.
Segmendiaruandlus on kooskõlas Grupi jooksvate otsuste langetajatele esitatava sisemise aruandlusega.
Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse
hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS Baltika juhatus.
Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida
on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja
kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida
saab konkreetsele segmendile omistada.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
55
Tulumaks ja edasilükkunud tulumaks
Ettevõtte tulumaks Eestis
Vastavalt kehtivale seadusandlusele ettevõtete kasumit Eestis ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka varade ja
kohustuste bilansiliste väärtuste ning maksubaasi ajutistest erinevustest tekkinud edasilükkunud
tulumaksuvarasid ja kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid
dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019. aastast on võimalik
dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada
dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on
maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on
2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna
samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud
või millal need tegelikult välja makstakse.
Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumilt ja muudelt tütarettevõtete
reservide omandamise järgsetelt liikumistelt, välja arvatud juhul, kui Grupp kontrollib tütarettevõtte
dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.
Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate
maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas
edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus
taastuvad.
Ettevõtte tulumaks teistes riikides
Kuni 2017 kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt maksustati Läti ettevõtete kasum. Seega kajastati seni
edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt Läti tütarettevõtete varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja
nende bilansiliste maksumuste vahel konsolideeritud aruandes. Uue tulumaksu seaduse järgi maksustatakse
alates 1. jaanuarist 2018 kasum, mis on tekkinud pärast 2017. aastat, selle jaotamisel maksumääraga 20/80.
Seaduse üleminekureeglid lubavad dividendidelt makstavat kasumit vähendada, kui ettevõttel on 31. detsembri
2017 seisuga kasutamata maksukahjumeid või teatud eraldisi.
Uue maksuseaduse tõttu ei ole enam maksubaaside ning varade ja kohustuste bilansilise maksumuse vahel
erinevusi ning seetõttu ei teki Lätis tütarettevõtjate suhtes edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi. Kõik
varasematel perioodidel kajastatud edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused kajastati 2017. aastal ja
sellega seotud tulumaksukulu / -tulu kajastati kasumiaruandes või muus koondkasumis / omakapitalis muu
koondkasumiaruande kaudu kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade / kohustuste osas. tulu / omakapital.
Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete
tütarettevõtete reservide liikumiste pealt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte
dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.
Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate
maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas
edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus
taastuvad.
Vastavalt kohalikele tulumaksuseadustele maksustatakse Leedus ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud
seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erinevustega, tulumaksuga.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
56
Ettevõtte tulumaksu määrad
2021
2020
Leedu
15%
15%
Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja
konsolideeritud finantsaruandes kajastatud vara ja kohustuste bilansiliste väärtuste vahel. Põhilised ajutised
erinevused tekivad põhivara amortisatsioonist ja edasikantavast maksukahjumist. Edasilükkunud tulumaks
arvutatakse kehtivate või eeldatavalt kehtivate maksumääradega, mis on rakendatavad nendel perioodidel, kui
ajutised erinevused või maksukahjumid realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara ja kohustused on
tasaarveldatud ainult ühe Gruppi kuuluva äriühingu piires. Edasilükkunud tulumaksuvara ajutistelt erinevustelt
ning maksukahjumitelt kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi
maksustatava kasumi tekke tulevikus. Edasilükkunud tulumaks arvestatakse ajutistelt erinevustelt
investeeringutest tütarettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui ajutise erinevuse realiseerumine on Grupi kontrolli
all ja ajutise erinevuse realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline.
Puhaskasum aktsia kohta
Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise
emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit
kui keskmist aktsiate arvu potentsiaalsete aktsiatega, mis omavad lahustavat mõju puhaskasumile aktsia kohta.
LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud
Grupp kasutab teatud juhtudel eeldusi ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetes kajastatud varadele
ja kohustustele järgmise aruandeperioodi jooksul. Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud:
need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate
sündmuste toimumise kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised. Lisaks eeldustele
kasutab juhatus teatud arvestuspõhimõtete rakendamisel hinnanguid. Hinnangud, millel on oluline mõju
konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud informatsioonile ja eeldused, mis võivad kaasa tuua
märkimisväärse varade ja kohustuste bilansilise väärtuse korrigeerimise järgneval aruandeperioodil, on: varude
neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 6, 18), rendiarvestusega seotud hinnangud ja otsused (lisa 11) ja
firmaväärtuse allahindlusvajaduse testimine (lisa 10).
Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 6)
Varude hindamisel lähtub juhatus parimast talle teadaolevast informatsioonist arvestades ajaloolist kogemust,
üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse
suuruse määramisel lähtutakse valmiskauba puhul (bilansiline väärtus koos allahindlusega 31. detsember 2021
seisuga 2 456 tuhat eurot ja 31. detsember 2020 seisuga 3 337 tuhat eurot) selle neto realiseerimisväärtusest
ning võimalikust neto realiseerimismaksumusest. Materjali hindamisel (bilansiline väärtus koos allahindlusega
31. detsember 2021 seisuga 2 tuhat eurot ja 31. detsember 2020 seisuga 0 tuhat eurot) lähtutakse selle
kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel.
Rendiarvestuse hindamine - lepingute renditingimuste määramine (lisa 11)
Renditud vara ja finantskohustiste arvutamine sõltub rendiperioodist. Baltika Grupp määrab rendiperioodi
üürilepingu katkestamatuks tähtajaks koos kõigi perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu pikendamise
võimalusega, kui on mõistlikult kindel, et seda kasutatakse, või perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu
lõpetamise võimalusega kui on üsna kindel, et seda ei kasutata. Kontsern hindab, kas pikendamise teostamine
on mõistlikult kindel (nt rendiperiood, kaupluse asukoht, rendiparandused jms). Grupp kaalus lepingute
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
57
uuendamisel rendilepingute perioodi pikendamist. Pärast mitmete oluliste tegurite kaalumist jõuti järeldusele,
et kasutatakse rendilepingute pikendamise võimalust.
Pärast alguskuupäeva hindab Baltika Grupp üürilepingu tähtaega uuesti, kui toimub oluline sündmus või
asjaolude muutus, mis on tema kontrolli all ja mõjutab tema võimet kasutada (või mitte kasutada) pikendamise
võimalust (lisa 11).
Juhtkond on eeldanud, et iga renditud vara kasutatakse rendilepingu perioodil või lühemat aega, kui on olemas
lepinguline võimalus ja kokkulepitud plaan rendilepingu kasutamine varem lõpetada.
Firmaväärtuse testimine (lisa 10)
Juhatus on Grupi tütarettevõtte SIA Baltika Latvija soetamisel tekkinud firmaväärtuse hindamiseks läbi viinud
vara väärtuse languse määramise testi. Raha teeniva üksuse kaetava väärtuse määramisel on arvesse võetud
tuleviku rahavood lähtuvalt planeeritud jaemüügimahtudest. Tuleviku rahavood on diskonteeritud tulumääraga,
mis on rakendatav konkreetsel turul sarnases tööstusharus. Juhul kui raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on
väiksem selle bilansilisest maksumusest, hinnatakse firmaväärtus alla kuni kaetava väärtuseni. Firmaväärtuse
allahindlusvajaduse testimine on esitatud lisas 10.
LISA 3 Finantsriskid
Oma igapäevases tegevuses puutub Grupp kokku erinevate riskidega, mille juhtimine on oluline ning lahutamatu
osa ettevõtte äritegevusest. Ettevõtte võime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks
sisendiks kogu Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne
kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, intressirisk ja
hinnarisk), krediidirisk, likviidsusrisk ja tegevusrisk. Emaettevõtte juhatuse hinnangul on kõik riskid Grupi jaoks
olulised. Grupp kasutab teatavate riskide maandamiseks jaehindade reguleerimise võimalust, kulubaasi
vähendamist ning vajadusel ka grupisiseste tehingute ümberstruktureerimist.
Grupi riskijuhtimise aluseks on Nasdaq Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt
seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardite ja hea tava järgimine ning ettevõtte
sisemised regulatsioonid ja riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldisel tasandil sisaldab riskide määratlemist,
mõõtmist ning kontrollimist. Peamine roll riskide juhtimisel ja riskiprotseduuride kinnitamisel on Emaettevõtte
juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse riskide maandamiseks võetud meetmete üle.
Tururisk
Valuutarisk
2021. ja 2020. aastal toimusid müügid eurodes. Grupi valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostudega.
Valdav osa toodangu jaoks vajaminevast põhimaterjalist ostetakse Euroopa Liidust ja valmistoodangut
väljastpoolt Euroopa Liitu. Olulisemad ostuvaluutad on EUR (euro) ja USD (USA dollar). Euroopa Rahaliitu
kuuluvate maadega kaubeldakse eurodes.
Grupi tulemusi mõjutab välisvaluuta kursside kõikumine euro suhtes. Aruandeperioodi keskmiste
valuutakursside muutuse mõju euro suhtes oli järgmine:
Keskmised kursid
2021
2020
USD (USA dollar)
3.55%
2,03%
Muutus bilansipäeva valuutakurssides euro suhtes oli järgmine:
Bilansipäeva kursid
USD (USA dollar)
-6.84%
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
58
Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 4), nõuded ostjatele (Lisa 5) ning võlakohustused (Lisa 12) on eurodes ja seetõttu
ei ole valuutariskile avatud. Võlad hankijatele (Lisa 13) on ka välisvaluutas ning seetõttu valuutariskile avatud.
Kui välisvaluuta bilansipäeva kursid (USD) euro suhtes 31. detsember 2021 seisuga oleksid
tugevnenud/nõrgenenud kuni 6%, oleks mõju Grupi aruandeperioodi kasumile +/-0,2 tuhat eurot. (2020: +/-7
tuhat eurot tugevnenud/nõrgenenud).
Välisvaluuta kursside võimaliku mõju arvutamisel 2021. aasta tulemusele lähtuti eeldusest, et USD/EUR kursi
tõenäoline võimalik kõikumine ei ületa +/-6%.
Valuutakursside võimaliku muutuse mõju kasumile/kahjumile monetaarsete varade ja kohustuste
ümberhindlusest
Mõju 2021
Mõju 2020
Võlad hankijatele
-0,2
-7
Kokku
-0,2
-7
Juhatus jälgib valuutakursside kõikumist pidevalt ning hindab, kas kursside muutused ületavad Grupi sätestatud
riskitaluvuse määra. Riski vähendamiseks kasutatakse võimalusel välisvaluutas fikseeritud nõuete laekumisest
saadavaid vahendeid samas valuutas fikseeritud kohustuste tasumiseks.
Intressirisk
Kuna Grupi raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga ja Grupil puuduvad muud olulised
intressi kandvad varad, ei mõjuta turu intressimäärade muutus Grupi tulusid ega äritegevuse rahavoogu.
Grupi rahavoo intressirisk on peamiselt seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat
intressimäära. Intressirisk on eelkõige seotud Euribor-i võimaliku kõikumisega ja pankade keskmiste
intressimäärade muutumisega. Grupi riskimarginaalid ei ole oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele.
Pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2021 summas 2 341 tuhat eurot ja seisuga 31. detsember
2020 summas 778 tuhat eurot kandsid kuue kuu Euribor-il põhinevat fikseeritud intressimäära. Ülejäänud
pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2021 summas 4 264 tuhat eurot (31.detsember 2020 6 493
eurot) on IFRS 16 kohaselt kajastatud rendikohustuste nüüdisväärtus, mille diskonteerimisel on kasutatud
keskmist intressi 5%. Intressiriski mõju Grupi majandustulemusele analüüsitakse regulaarselt. Analüüsi käigus
kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks on refinantseerimine,
olemasolevate positsioonide uuendamine ja alternatiivne finantseerimine.
2021. aastal langes 6 kuu Euribor aasta alguse tasemelt -0,526% aasta lõpul tasemele -0,546%. 2022. aasta
alguses on Euribor kõikunud -0,5% piires. Majandusanalüütikute hinnangul ei ole Euribori intressimäärade olulist
tõusu 2022. aastal ette näha.
Kui ujuva intressimääraga võlakohustuste intressimäärad oleksid aruandeperioodil olnud ühe protsendipunkti
võrra kõrgemad eeldusel, et muud muutuvad tegurid oleksid jäänud konstantseks, oleks Grupi aruandeperioodi
puhastulem olnud 9 tuhat eurot väiksem (2020: 10 tuhat eurot tulem väiksem). Kui intressimäärad oleksid olnud
0,1 protsendipunkti võrra madalamad, oleks Grupi aruandeperioodi puhastulem olnud 1 tuhat eurot suurem
(2020: 1 tuhat eurot tulem suurem).
Aruandeaastal ja sellele eelnenud majandusaastal on juhtkond hinnanud ja teadvustanud intressiriski ulatust,
kuid ei ole sõlmitud tehinguid intressiriski maandamiseks finantsinstrumentidega, kuna juhtkonna hinnangul on
intressiriski ulatus ebaoluline.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
59
Hinnarisk
Grupp ei ole avatud hinnariskile seoses finantsinstrumentidega, kuna ei omata investeeringuid
omakapitaliinstrumentidesse.
Krediidirisk
Grupi krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning nõuetest
ostjatele.
Raha ja raha ekvivalendid
Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides peamiselt krediidireitinguga „A“ hinnatud
pankasid ja finantseerimisasutusi.
Raha ja raha ekvivalendid hoiustava panga krediidireitingu lõikes
1
31.12.2021
31.12.2020
A
343
1 381
B
239
12
Kokku (lisa 4)
582
1 393
1
Krediidireiting on antud pikaajalistele deposiitidele. Andmed pärinevad Moody’s Investor Service kodulehelt.
Nõuded
Maksimaalne nõuetest ostjatele (lisa 5) tulenev krediidiriski väljendav summa peale allahindlusi seisuga
31. detsember 2021 oli 41 tuhat eurot (31. detsember 2020: 230 tuhat eurot).
Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas või tuntud pankade maksekaartidega – seega ei kaasne
jaeklientidega krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, keda Grupp on
aktsepteerinud lepingupartneritena.
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on võimalik risk, et Grupil on piiratud või ebapiisavad rahalised vahendid, et täita Grupi tegevusest
tulenevaid kohustusi. Juhatus jälgib pidevalt rahavooprognoose, et hinnata Grupi rahaliste vahendite olemasolu
ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Grupi strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.
Grupi käibekapital on rendiarvestuse tulemusena aasta lõpu seisuga negatiivne. IFRS 16 -st tulenevalt
kajastatakse seisuga 31.detsember 2021 järgmise 12 kuu rendimaksed lühiajaliste kohustustena, samas kui
rendivara on oma olemuselt põhivara.
Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud,
arvelduskrediit, võlakirjade emiteerimine, täiendavate aktsiate emiteerimine ja jälgib regulaarselt nõuete
laekumist ja ostu- ja müügilepingute tingimusi. Arvelduskrediidi kasutamata summa seisuga 31. detsember 2021
oli 1 015 tuhat eurot (31. detsember 2020: 3 000 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul ei põhjusta negatiivne
käibekapital Grupile raskusi kohustuste täitmisel 2022. aastal.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
60
Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2021
Diskonteerimata rahavood
1
Saldo
1-3 kuud
3-12 kuud
1-5 aastat
Kokku
Laenud (lisa 12)
2
2 781
93
275
2 436
2 804
Rendikohustis (lisa 11)
5 956
721
1 809
4 277
6 806
Võlad hankijatele (lisa 13)
1 032
1 010
11
11
1 032
Muud finantskohustused (lisa 13)
148
148
0
0
148
Kokku
9 917
1 971
2 095
6 724
10 789
Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2020
Diskonteerimata rahavood
1
Saldo
1-3 kuud
3-12 kuud
1-5 aastat
Kokku
Laenud (lisa 12)
2
1 101
5
241
869
1 115
Rendikohustis (lisa 11)
9 620
1 058
2 703
6 650
10 411
Võlad hankijatele (lisa 13)
1 044
979
20
45
1,044
Muud finantskohustused (lisa 13)
60
60
0
0
60
Kokku
11 825
2 102
2 964
7 564
12 630
1
Euribor-il põhinevate ujuva intressimääraga kohustuste täitmisest tulenevate rahavoogude prognoosimisel on
kasutatud Euribor-i spot kurssi.
2
Arvelduskrediit on klassifitseeritud laenuna, mille täitmine on vastavalt lepingulisele tagasimakse tähtajale.
Tegevusrisk
Enim mõjutavad Grupi tegevust majanduse tsüklilisus sihtturgudel ja muutused konkurentsitasemetes, samuti
konkreetsete turgudega seotud riskid.
Riskide maandamiseks püüab Grupp tegutseda paindlikult jälgides pidevalt müügimahtusid ja konkurentide
tegevust, tehes vajadusel muudatusi hinnatasemetes, turundustegevuses ja pakutavates kollektsioonides. Lisaks
tsentraalsele informatsiooni kogumisele ja hindamisele on analüüsil ja tegevuse planeerimisel oluline roll igal
sihtturul asuval turuorganisatsioonil, mis ühelt poolt võimaldab saada kiire ja vahetu tagasiside turul toimuvast
ning teiselt poolt arvestada adekvaatselt kohalike oludega.
Kuna paindlikkuse suurendamisel on oluline roll Grupi konkurentsivõime tõstmisel, tehakse pidevaid pingutusi
olulisemate äriprotsesside tsükliaegade lühendamiseks ja võimalike hälvete mõju minimeerimiseks. Avatus
muutustele ja kiire reageerimine võimaldavad parandada varude kogust ja struktuuri ning kollektsioonide
vastavust tarbijate ootustele. Grupi ärimudel oli kallis ja püsikulude osatähtsus suur, mis tegi reageerimise
väliskeskkonna mõjudele ja nõudlusele raskeks. Seetõttu on Grupp lõpule viimas muudatusi ärimudelis,
juhtimisstruktuuris, protseduurides ja infosüsteemides. Grupp on muutmas oma hankebaasi, sulgenud oma
tootmisüksused ning oluliselt vähendanud püsikulusid ja jätkab sellega.
Olulisimaks tegevusriskiks on risk, et Grupp ei suuda luua tarbijate ootustele vastavaid kollektsioone ja et kaupu
ei ole võimalik soovitud ajal ja koguses müüa. Hea tootekollektsiooni tagamiseks on Grupis loodud tugev
tunnustust leidnud disainerite meeskond, kes jälgib ja on pidevalt kursis moetrendidega rahvusvaheliselt
tunnustatud kanalite kaudu.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
61
Rõivaste müügil on paratamatuks riskiteguriks ilm. Kollektsioonid luuakse ja müügimahud ning müügi ajastamine
planeeritakse eeldusel, et sihtturul valitseb hooajale tavapärane ilm – keskmisest oluliselt erinevate
ilmastikutingimuste korral võib müügitulemus planeeritust märgatavalt erineda.
Grupi ostjad võivad samuti mõjutatud olla ebasoodsast finants- ja majanduskeskkonnast, mis võib omakorda
avaldada mõju nende võimele tasuda oma võlgasid. Keerulisemad äritegevuse ja majanduslikud tingimused
võivad samuti omada mõju juhtkonna antud hinnangutele rahavoo prognooside ning rahaliste ja mitterahaliste
finantsvarade väärtuse osas. Kättesaadava info osas on juhtkond korrigeerinud väärtuse prognoose vastavalt.
Siiski ei ole võimalik juhtkonnal usaldusväärselt hinnata edasist finantsturgude likviidsuse halvenemise ja valuuta-
ning aktsiaturgude suurenenud volatiilsuse mõju grupi finantsseisundile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele
kõik vajalikud meetmed, et toetada Grupi jätkusuutlikkust ja äritegevuse arenemist praegustes tingimustes.
Koroonaviiruse mõju
COVID-19 viiruse levik ja sellega seoses kehtestatud piirangud mõjutasid Grupi majandustulemusi juba 2020.
aasta kevadel. Balti riikides rakendati 2020. aasta märtsis laiaulatuslikult erinevaid viiruse leviku tõkestamise
meetmeid ja need tõid kaasa drastilisi muutusi tarbijate eluviisis ja majanduskeskkonnas, mõjutades seeläbi
Grupi igapäevast tööd.
Alates 2020. aastast on tekkinud COVID-19-ga seotud uus risk, s.o. kaupluste sulgemise oht riigis kehtivate
piirangute tõttu. Baltika Grupi 2021. aasta majandustulemust mõjutasid nii kevadel kui sügisel COVID-19 leviku
tõkestamiseks seatud piirangud. Läti ja Leedu kauplused olid aasta algusest kuni kevadeni täielikult suletud, Eesti
kauplused ligi kaks kuud. Kauplused avati täielikult Leedus 2021. aasta 19. aprillist, Eestis 3. maist ning Lätis 3.
juunist. 2021. aasta teises pooles COVID-19 piirangud jätkusid ja Läti kauplused suleti taas alates oktoobri
keskpaigast kuni novembri keskpaigani. Sealt edasi olid poed kuni 21. detsembrini avatud ainult tööpäevadel.
E-pood on samal ajal töötanud kogu perioodi vältel. Tervisekriisiga seotud riskid varieeruvad erinevatel
tingimustel, mis võivad Grupi tulemusi mõjutada: kas mõnel kauplusel on sissepääsud tänavalt, kas tütarettevõte
ja/või kontsern kvalifitseerub valitsuse toetuse saamiseks, kui kaua on kauplused 2021. aastal suletud riiklike
piirangute tõttu. Nimetatud risk mõjutab laovarude juhtimist, kulude haldamist jne. Koroonaviiruse mõjudega
on seotud müügi vähenemine (vt lisa 17), üürikulude vähenemine valitsuse toetuste abil (vt lisa 19) ja palgafondi
vähenemine valitsuse toetuse kaudu (vt lisa 19 ja 20).
2020. aastal oli oluliseks riskiks koroonaviiruse (COVID-19) levik ja tarnete ebakindlus Hiinast, mis on üks Baltika
Grupi suuremaid hankeriike. Antud riski vähendati märkimisväärselt tarnides 2021. aastal rohkem lähiriikidest.
Viiruse levikust tingitud mõjud majanduskeskkonnale võivad kaasa tuua mitmeid erinevaid finantsriske. Kasvada
võib tururisk, kui üldise riskitaseme suurenemine toob kaasa intressimäärade kasvu. Oluliselt võivad kasvada
likviidsusrisk ja kapitalirisk, kui majanduskeskkonna halvenedes väheneb operatiivtegevuse rahavoog ning
likviidsuse tagamiseks tuleb leida muid instrumente.
Baltika Grupp jälgib järjekindlalt muutuvaid riskihinnanguid ja analüüsib viiruse mõju pidevalt. Juhtkonna
hinnangul ei realiseeru koroonaviirusest tulenevad riskimõjud 2022. aastal selliselt, mis seaks ohtu grupi
tegevuse jätkuvuse
Kapitali juhtimine
Grupi peamiseks eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada Grupi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu
aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur
vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri on Grupil võimalik reguleerida
aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sisse makstud aktsiakapitali, emiteerida uusi
aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi.
Pangalaenuleping sätestab teatud piiranguid ja teavitamiskohustusi dividendide maksmise, aktsiakapitali
muutuste ja täiendava kapitali kaasamise osas.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
62
Äriseadustik seab piirangu omakapitalile – omakapital peab olema vähemalt 50% aktsiakapitalist.
Grupp kasutab kapitali jälgimiseks netovõla ja omakapitali suhet. Netovõla ja omakapitali suhe arvutatakse
netovõla suhtena omakapitali. Netovõlg saadakse raha ja raha ekvivalentide lahutamisel kogu intressikandvatest
võlakohustustest. Pikaajaline eesmärk netovõla ja omakapitali suhtele on alla 50%. Grupp jälgib ka teisi näitajaid,
milleks on netovõla ja EBITDA ning netovõla ja aktsiakapitali suhe.
Netovõla ja omakapitali suhe
31.12.2021
31.12.2020
Intressikandvad võlakohustused (lisa 12)
8 745
10 341
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 4)
-614
-1 427
Netovõlg
8 131
8 914
Omakapital
312
2 712
Netovõla ja omakapitali suhe
2 606%
329%
Õiglane väärtus
Grupi hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud
finantsvarade (lisad 4-5, 8) ja kohustuste (lisad 12-14) bilansilised väärtused 31. detsember 2021 seisuga ja
31. detsember 2020 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest.
Nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses ja kuna nõuded ostjatele
ja võlad hankijatele on lühiajalised, on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele
väärtustele.
Ujuva intressimääraga pikaajaliste võlakohustuste intressimäär muutub vastavalt turu intressimäära
kõikumistele, mistõttu kohandatakse võlakohustustele õiglase väärtuse arvutamisel rahavoogude mudelis
kasutatud diskontomäära. Grupi riskimarginaalid ei ole aruandeperioodil oluliselt muutunud ning vastavad
turutingimustele. Fikseeritud intressimääraga pikaajalised laenud kajastatakse diskonteeritud nüüdisväärtuses,
diskonteerides tuleviku lepingulisi rahavooge, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste
finantsinstrumentide kasutamisel. Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus
ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud
tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste
finantsinstrumentide kasutamisel.
Grupp kategoriseerib finantsinstrumendid sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele:
• Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu
korrigeerimata hinnas.
• Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetoditega, mis põhinevad jälgitavatel
sisenditel. Selle kategooria alla liigituvad näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades
sarnaste instrumentide hindu aktiivsel reguleeritud turul või ka finantsinstrumendid, mille
ümberhindluseks kasutatakse küll reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal.
• Tase 3: Finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad
mittejälgitavatel sisenditel.
Lisainformatsiooni võlakohustuste bilansilise väärtuse ning intressimäärade kohta vaata lisast 12.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
63
LISA 4 Raha ja raha ekvivalendid
31.12.2021
31.12.2020
Sularaha kassas
32
34
Pangakontod ja üleöödeposiidid
582
1 393
Kokku
614
1 427
Raha ja raha ekvivalendid on kõik eurodes.
Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.
LISA 5 Nõuded ostjatele ja muud nõuded
31.12.2021
31.12.2020
Nõuded ostjatele, neto
41
230
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
1
100
79
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, sh
47
1
Käibemaks
47
1
Muud lühiajalised nõuded
2
508
8
Kokku
696
318
1
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud sisaldavad kaupluste ettemakstud renti ja kindlustust, ettemakseid
infotehnoloogia teenuste eest ning muid sarnaseid kulusid.
2
Muud lühiajalised nõuded sisaldavad kogunenud intresse, Paypal makseid (e-pood), kaardimakseid,
maksekeskuse nõudeid.
Seisuga 31. detsember 2021 olid Baltika Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 696 tuhat eurot, suurenenud
eelmise aasta lõpuga 378 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund Sicav-
SIF vahelise 31.detsember 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt andis KJK Fund Sicav-SIF 500
tuhande euro suuruse allutatud laenu. Laen kantakse AS Baltikale üle 23.veebruaril 2022. Kuni laenusumma
laekumiseni on antud summat muude lühiajaliste nõuete all.
Nõuded ostjatele geograafiliste (kliendi asukoht) regioonide ja maksetähtaegade lõikes
31.12.2021
Balti regioon
Ida-Euroopa
regioon
Muud
regioonid
Kokku
Maksetähtaeg tulevikus
35
0
0
35
Kuni 1 kuu üle tähtaja
0
0
0
0
1-3 kuud üle tähtaja
4
0
0
4
3-6 kuud üle tähtaja
0
0
0
0
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja
0
2
0
2
Kokku
39
2
0
41
31.12.2020
Balti regioon
Ida-Euroopa
regioon
Muud
regioonid
Kokku
Maksetähtaeg tulevikus
213
0
0
213
Kuni 1 kuu üle tähtaja
0
0
0
0
1-3 kuud üle tähtaja
6
0
0
6
3-6 kuud üle tähtaja
0
0
0
0
Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja
9
2
0
11
Kokku
228
2
0
230
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
64
Hulgimüügi klientide puhul põhineb krediidikontroll järgmistel tegevustel: krediidisumma jälgimine, ajalooline
maksekäitumine ja muud faktorid.
Nõuded ostjatele ja muud nõuded on kõik eurodes.
Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3 ja 2.
LISA 6 Varud
31.12.2021
31.12.2020
Kangas ja furnituur
2
53
Kangas ja furnituur allahindlus
0
-53
Valmistoodang ja ostetud kaup müügiks
2 556
3 587
Valmistoodangu ja ostukauba allahindlus
-100
-250
Ettemaksed hankijatele
33
130
Kokku
2 491
3 467
Lisaks valmistoodangu ja ostetud kauba allahindlusele summas 100 tuhat eurot (31.12.2020: 250 tuhat eurot),
et viia varud bilansipäeva seisuga neto realiseerimisväärtusesse, kajastas Grupp 2021. aastal inventuuride
puudujääkidest ja muudest mahakandmistest tekkinud kulu summas 143 tuhat eurot (2020: 169 tuhat eurot).
Kangale ja furnituurile tehtud allahindlus summas 0 tuhat eurot (31.12.2020: 53 tuhat eurot). Varude
allahindlused ja mahakandmised kajastati kasumiaruandes real „Müüdud kaupade kulu“.
LISA 7 Edasilükkunud tulumaks
Edasilükkunud tulumaks seisuga 31. detsember 2021
Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
Põhivaralt ja maksuperioodi erinevuselt
1
0
Edasilükkunud maksukahjumilt
80
Kokku
80
Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh
80
pikaajaline osa
80
Edasilükkunud tulumaksutulu (kulu) (lisa 24)
-65
Edasilükkunud tulumaks seisuga 31. detsember 2020
Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
Põhivaralt ja maksuperioodi erinevuselt
1
0
Edasilükkunud maksukahjumilt
140
Kokku
140
Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh
140
pikaajaline osa
140
Edasilükkunud tulumaksutulu (kulu) (lisa 24)
-140
1
Tulumaksu kohustus on tasaarveldatav tulumaksu varaga ühes riigis/ettevõttes, mistõttu on kajastatud
tulumaksu vara.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
65
Edasikantavatelt maksukahjumitelt arvestatud edasilükkunud tulumaksuvara realiseerumine sõltub
tütarettevõtete tulevaste perioodide maksustatavatest kasumitest, mis ületavad bilansipäevaks akumuleerunud
edasikantavaid kahjumeid. Aastaaruande koostamisel viidi läbi tütarettevõtete tulevaste perioodide kasumi
analüüs. Kasumi tekkimise eelduseks on iga tütarettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine. Edasilükkunud
tulumaksuvara kajastati summas, mille realiseerumine läbi tulevaste perioodide kasumi on tõenäoline.
Grupp kajastas 31.12.2021 finantsseisundi aruandes Leedu tütarettevõtte edasilükkunud tulumaksuvara, mis
tekiks edasikantavatelt maksukahjumitelt ning muudelt maksuperioodi erinevustelt, mida on võimalik kasutada
tulevaste kasumite maksuvähendusena. Edasikantavaid maksukahjumeid ja muid maksubaasi erinevusi saab
kasutada piiramatu aja jooksul Leedus, et katta 70% aasta maksukasumist.
LISA 8 Muud pikaajalised varad
Muud pikaajalised varad
31.12.2021
31.12.2020
Pikaajaline rendi ettemaks
1
172
111
Kokku
172
111
1
Pikaajalised rendi ettemaksed on seotud Grupi jaekaubandusega tegelevate tütarettevõtete rendilepingutega.
LISA 9 Materiaalne põhivara
Hooned,
rajatised
Masinad,
seadmed
Muu
inventar
Ettemaksed,
kasutusele
võtmata
põhivarad
Kokku
31.12.2019
Soetusmaksumus
2 746
1 004
4 235
5
7 990
Akumuleeritud kulum
-1 987
-856
-3 464
0
-6 307
Jääkväärtus
759
148
771
5
1 683
Soetatud
126
64
109
35
334
Müüdud ja maha kantud
-17
-71
-67
0
-155
Põhivara allahindlus
40
0
0
-40
0
Kulum
-317
-47
-280
0
-644
31.12.2020
Soetusmaksumus
2 384
937
3 703
0
7 024
Akumuleeritud kulum
-1 794
-843
-3 169
0
-5 806
Jääkväärtus
590
94
534
0
1 218
Soetatud
28
47
118
35
228
Müüdud ja maha kantud
-15
-13
-62
0
-90
Kulum
-278
-31
-192
0
-501
31.12.2021
Soetusmaksumus
2 412
984
3 821
35
7 252
Akumuleeritud kulum
-2 087
-887
-3 423
0
-6 397
Jääkväärtus
325
97
398
35
855
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
66
LISA 10 Immateriaalne põhivara
Litsentsid,
tarkvara ja
muu
Kauba-
märgid
Ette-
maksed
Firma-
väärtus
Kokku
31.12.2019
Soetusmaksumus
885
643
46
154
1 728
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus
-763
-429
0
0
-1 192
Jääkväärtus
122
214
46
154
536
Soetatud
96
0
73
0
169
Müüdud, maha kantud, alla hinnatud
-7
0
-46
0
-53
Amortisatsioon
-23
-32
0
0
-55
31.12.2020
Soetusmaksumus
974
643
73
154
1 844
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus
-786
-461
0
0
-1 247
Jääkväärtus
188
182
73
154
597
Soetatud
141
0
0
0
141
Müüdud, maha kantud, alla hinnatud
0
0
-73
0
-73
Ümberhindamine
0
53
0
0
53
Amortisatsioon
-58
-29
0
0
-87
31.12.2020
Soetusmaksumus
1 115
643
0
154
1 912
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus
-844
-437
0
0
-1 281
Jääkväärtus
271
206
0
154
631
Kaubamärgid jääkväärtuses 206 tuhat eurot (31. detsember 2020: 182 tuhat eurot) on Grupi poolt soetatud Ivo
Nikkolo kaubamärk, mille järelejäänud amortisatsiooniperiood on 5 aastat. Bilansipäeval hinnati kaubamärgile
varasemalt määratud amortisatsioonimäära põhjendatust. Juhtkonna hinnangul oli esialgselt määratud
amortisatsioonimäär liiga konservatiivne ega võtnud arvesse, et Ivo Nikkolo kaubamärgi puhul on tegemist AS
Baltika põhikaubamärgiga. Esialgselt määratud amortisatsioonimäär oli 5%, pärast hinnangu muutust 2%.
Firmaväärtuse kaetava väärtuse test
Firmaväärtust, mille bilansiline maksumus 31. detsember 2021 seisuga oli 154 tuhat eurot
(31. detsember 2020: 154 tuhat eurot), kontrollitakse väärtuse languse hindamiseks igal bilansipäeval.
31. detsember 2021 seisuga määrati SIA Baltika Latvija raha genereeriva üksuse kaetav väärtus lähtudes
kasutusväärtuse arvutustest. Kasutusväärtuse leidmiseks koostati viie aasta detailsete maksustamiseelsete
rahavoogude prognoos. Alates kuuendast aastast kuni lõpmatuseni kasutati rahavoogude prognoosideks
eeldatavat kasvumäära.
Kasutusväärtuse leidmiseks kasutatud näitajad
Baltika Latvija
Seisuga 31. detsember
2021
2020
Firmaväärtuse bilansiline väärtus
154
154
Müügi efektiivsuse kasv
1
2,0%
2,0%
Kasv
2
2%
1,7%
Brutomarginaal
3
57%
56%
Diskontomäär
4
11,2%
10,2%
Kaetava ja bilansilise väärtuse vahe
698
4 826
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
67
1
Juhatus määras kindlaks keskmise aastase müügi efektiivsuse kasvu ruutmeetri kohta viieks aastaks.
2
Prognoosides kasutatud rahavoo kasvumäär alates aastast 2025.
3
Juhatus määras brutomarginaali vastavalt ajaloolisele marginaalile ja vastavalt ootustele järgnevate aastate
marginaalile.
4
Rahavoogude prognoosides kasutatud tulumaksueelne diskontomäär (WACC). Diskontomäära muutus tuleneb
vastava regiooni tegevusala indikaatorite muutusest.
Eeldatavad kasvumäärad, mida kasutati tuleviku rahavoogude prognoosides, on tuletatud kogemustel
põhinevast kasvumäärast vastavas tegevusharus ning juhatuse ootusest järgnevate aastate kasvumäärale
vastavas regioonis. Diskontomäärana kasutati tulumaksueelset kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis
võtab arvesse konkreetse turu ja tegevusala spetsiifilised riskid.
Baltika Latvija SIA väärtuse languse testi tulemusena selgus, et kaetav väärtus ületab raha genereeriva üksuse
bilansilist maksumust ning seega puudus vajadus allahindluse kajastamiseks.
LISA 11 Rendilepingud
Käesolevas lisas on esitatud informatsioon rendilepingute kohta, kus Grupp on rentnik
Finantsseisundi aruandes kajastatud summad
Grupi konsolideeritud finantsseisundi aruandes on kajastatud järgmised varad seoses rendilepingutega:
Vara kasutusõigus
Büroopinnad
Äripinnad Kokku
1. jaanuar 2021
Jääkväärtus
714
8 485 9 199
Lisandumised
0
1 040 1 040
Lõppenud rendilepingud
0
-1 150 -1 150
Kulum
-189
-2 944 - 3 133
Jääkväärtus 31.12.2020
525
5 431 5 956
Grupp rendib erinevaid büroo- ja äripindasid.
31.12.2021
31.12.2020
Rendikohustis
Lühiajaline rendikohustis
1 692
3 127
Pikaajaline rendikohustis
4 264
6 493
Rendikohustis kokku
5 956
9 620
Lisainformatsioon tulevaste perioodide rendimaksete kohta tähtaegade lõikes on esitatud lisas 3.
Kasumiaruandes kajastatud summad
Grupi konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne sisaldab järgmiseid rendilepingutega seotud summasid:
2021
2020
Intressikulu (kajastatud finantskulude all, lisa 23)
274 618
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
68
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 18-20)
-875 -1 270
Amortisatsioonikulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 18-20)
3 140 5 252
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 18-20)
55 85
Muutuvate rendimaksetega seotud kulu, mida ei ole arvestatud rendikohustiste
mõõtmisel (kajastatud tegevuskulude all, lisad 18-20)
4 10
Kokku 2 598
4 695
2021. aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 3 558 tuhat eurot (IFRS 16) (2020: 5 714 tuh
eur).
LISA 12 Võlakohustused
31.12.2021
31.12.2020
Lühiajalised võlakohustused
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil
356
227
Kapitalirendi kohustused
8
25
Kokku
364
252
Pikaajalised võlakohustused
Pikaajalised pangalaenud
356
778
Pikaajaline arvelduskrediit
1 985
0
Muud pikaajalised laenud
84
96
Kokku
2 425
874
Kokku võlakohustused
2 789
1 126
Võlakohustused on fikseeritud eurodes. Juhtkonna hinnangul ei erine Grupi võlakohustuste bilansiline väärtus
oluliselt nende õiglasest väärtusest (lisa 3). Aruandeperioodil tasus Grupp pangalaenumakseid summas 293 tuhat
eurot (2020: 116 tuhat eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt
võlakohustustelt moodustas 330 tuhat eurot (2020: 761 tuhat eurot), kaasa arvatud intressikulu vastavalt IFRS
16’le kajastatud rendikohustustelt. Baltika Grupp oli kasutanud aasta lõpu seisuga panga arvelduskrediiti
summas 1 985 tuhat eurot (3 000 euro suurusest limiidist), kasutamata arvelduskrediit oli 2021 aasta lõpus 1 015
tuhat eurot (31.12.2020: 3 000 tuhat eurot).
Muutused 2020. aastal
2019.a. novembris allkirjastasid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue
muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF täiendavalt 1 000 tuhat eurot laenu intressimääraga 6%
aastas ja tagasimakse kuupäev on 2022.a. mais. Laen võeti kasutusele 2020. aasta esimeses kvartalis.
Vastavalt 19. juunil 2020 kinnitatud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamise kavale pikendati arvelduslaenu
lepingut (summas 3 000 tuhat eurot) kuni 31.12.2023 ja muudeti investeerimislaenu tagasimaksegraafikut viisil,
et tagasimakseid tehakse alates 2021. aasta juunist kuni detsembrini 2023.
Augustis sõlmisid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille
kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF 2 550 tuhande euro suuruse laenu intressimääraga 6% aastas ja
tagasimaksekuupäev on 2024.a. detsembris. Laen kanti üle septembris 2020.
Detsembris allkirjastati laenulepingu muudatus, mille kohaselt alates 2020. aasta detsembrist on ülalnimetatud
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
69
2 550 tuhande euro suurune laen intressita, tagasimaksekuupäev ei ole fikseeritud ning liigitatakse seetõttu
allutatud laenuks, mis on kajastatud omakapitalis.
Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2021
Saldo
Keskmine riskipreemia
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)
2 697
EURIBOR +2,00%
Kokku
2 697
Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2020
Saldo
Keskmine riskipreemia
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)
1 006
EURIBOR +2,0%
Kokku
1 006
Grupi pangalaenude tagatisvara
Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 olid Grupi pangalaenude tagatiseks panditud järgmised
varad:
• kommertspant vallasvarale;
• kaubamärgid;
• tütarettevõtete aktsiad ja osakud;
• pangakontodel olevad rahalised vahendid.
Panditud varade bilansiline maksumus 31. detsember 2021 seisuga oli 4 437 tuhat eurot, sh varude bilansiline
maksumus 2 491 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 855 tuhat eurot, immateriaalse
põhivara bilansiline maksumus 477 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 614 tuhat eurot.
Panditud varade bilansiline maksumus 31. detsember 2020 seisuga oli 6 555 tuhat eurot, sh varude bilansiline
maksumus 3 467 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 1 218 tuhat eurot, immateriaalse
põhivara bilansiline maksumus 443 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 1 427 tuhat eurot.
Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.
Finantseerimistegevusest tekkinud kohustuste muutused
31.12.2020
Rahavood
Uued
liisingud
Ümber
klassifit-
seeritud
omakapitali
Muu
31.12.2021
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil
227
-293
0
0
422
356
Arvelduskrediit
0
1 985
0
0
0
1 985
Muud lühiajalised laenud
25
-8
0
0
-9
8
Pikaajalised pangalaenud
778
0
0
0
-422
356
Rendikohustis
9 620
-3 558
1 040
0
-1 146
5 956
Muud pikaajalised laenud
96
0
0
0
-12
84
Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused
kokku
10 746
-1 874
1 040
0
-1 167
8 745
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
70
31.12.2019
Rahavood
Uued
liisingud
Ümber
klassifit-
seeritud
omakapitali
Muu
31.12.2020
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil
698
-117
0
0
-
354
227
Arvelduskrediit
990
-990
0
0
0
0
Muud lühiajalised laenud
43
-43
0
0
25
25
Pikaajalised pangalaenud
424
0
0
0
354
778
Rendikohustis
17 779
-5 714
1 713
0
-4 158
9 620
Muud pikaajalised laenud
64
3 550
0
-2 700
-818
96
Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused
kokku
19 998
-3 314
1 713
-2 700
-4 951
10 746
Muud summad sisaldavad saneerimise käigus kohustuste vähendamisi, ümberklassifitseerimiste mõju
pangalaenude ja kapitalirendi kohustuste pika- ja lühiajaliste osade vahel aja möödumise tõttu; laenu
lepingutasu kapitaliseerimise ja amortisatsiooni mõju ning kogunenud, kuid veel maksmata intressi ning
rendilepingute lõppemisi.
LISA 13 Võlad hankijatele ja muud kohustused
31.12.2021
31.12.2020
Lühiajalised kohustused
Võlad hankijatele
1 032
1 044
Maksukohustused, sh
759
1 203
isiku tulumaks
68
164
sotsiaalmaks ja töötuskindlustus
329
406
käibemaks
361
633
muud maksud
1
0
Võlad töövõtjatele
1
329
391
Ostjate ettemaksed
57
98
Muud viitvõlad
140
35
Muud lühiajalised võlad
16
18
Kokku
2 333
2 789
1
Võlad töövõtjatele sisaldavad palgavõlga ja kogunenud puhkusetasu kohustust.
Maksuhalduril on õigus kontrollida Gruppi kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning
trahv. Riikides, kus Grupp tegutseb, võib maksuseadusi, mis kehtisid või sisuliselt kehtisid aruande perioodi lõpus,
erinevalt tõlgendada. Seega võib Grupi maksuarvestust ning formaalset tõendusmaterjali vaidlustada vastavate
maksuametite poolt. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata
Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.
Võlad hankijatele ning muud viitvõlad alusvaluutade lõikes
31.12.2021
31.12.2020
EUR (euro)
1 045
940
USD (USA dollar)
3
122
Kokku
1 048
1 062
Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
71
LISA 14 Eraldised
31.12.2021
31.12.2020
Muu eraldis
1
105
230
Kokku
105
230
Muutused 2020. aastal
2020. aastal vähendas Grupp kliendiboonuste eraldist 250 tuhande euro võrra (2019: 81 tuhat eurot).
Boonusprogramm tühistati 31.detsembril 2020 a. Kliendiboonuste eraldise tühistamine kajastati kasumiaruande
real „Kliendiboonuste eraldis“.
Muu eraldis lühikirjeldus
1
Muu eraldis sisaldab vastavalt 2021 ja 2022 aastal kaupluste sulgemistega seotud kulude reservi.
LISA 15 Omakapital
Aktsiakapital
31.12.2021
31.12.2020
Aktsiakapital
5 408
5 408
Aktsiate arv (tk)
54 079 485
54 079 485
Aktsia nimiväärtus (EUR)
0,10
0,10
Nii 31. detsember 2021 kui ka 31. detsember 2020 koosnes aktsiakapital ainult lihtaktsiatest, mis olid kõik
noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.
Aktsiate arvu muutus
Aktsiate arv
Aktsiate arv 31.12.2020
54 079 485
Aktsiate arv 31.12.2021
54 079 485
Seisuga 31. detsember 2021 ja 2020 oli põhikirja järgselt ettevõtte minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja
maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot. Nii 31. detsember 2021 kui ka 31. detsember 2020 seisuga on kõigi
emiteeritud aktsiate eest tasutud.
Reservid
31.12.2021
31.12.2020
Muud reservid
4 431
3 931
Muutused aastal 2020
Vastavalt 19. juunil 2020 heaks kiidetud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamiskavale vähendati KJK-Fund
SICAV-SIF laenu 4 045 tuhandelt eurolt 820 tuhandele eurole.
30. detsembril allkirjastati KJK Fund SICAV-SIFi ja tema valdusettevõttega sõlmitud laenulepingute muudatused
ning summas 3 931 tuhat eurot klassifitseeriti allutatud laenudena.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
72
Muud reservid summas 3 931 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2020 ja 4 045 tuhat eurot seisuga 31. detsember
2019 on KJK Sicav-SIF-i intressita laen ilma kindla tagasimakse kuupäevata.
Muudatused aastal 2021
Reservi suurenemine on seotud ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund Sicav-SIF vahel 31.detsembril 2021 sõlmitud
laenulepingu muudatusega, mille kohaselt andis KJK Fund Sicav-SIF 500 tuhande euro suuruse allutatud laenu.
Laen laekus AS-le Baltika 23. veebruaril 2022. Kuni laekumiseni kajastus antud summa muu lühiajalise nõudena.
Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2021
Aktsiate arv
Osalus
1. ING Luxembourg S.A.
48 526 500
89,73%
2. AS Genteel
1 297 641
2,40%
3. Clearstream Banking AG
1 069 624
1,98%
4. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted
231 578
0,43%
5. Teised aktsionärid
2 954 142
5,46%
Kokku
54 079 485
100%
Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2020
Aktsiate arv
Osalus
1. ING Luxembourg S.A.
48 526 500
89,73%
2. AS Genteel
1 297 641
2,40%
3. Clearstream Banking AG
1 070 500
1,98%
4. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed
Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted
231 578
0,43%
5. Teised aktsionärid
2 953 266
5,46%
Kokku
54 079 485
100%
Grupi emaettevõtte lihtaktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seoses aktsiakapitali suurendamise
kandmisega äriregistrisse augustis 2019 suurenes KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A. AIF ACCOUNT kontol)
osalus Baltika AS’s ning temast sai kontrolli omav aktsionär (osalus 89,73%).
LISA 16 Segmendid
Grupi kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte AS Baltika juhatus. Emaettevõtte juhatus jälgib Grupi sisemisi
aruandeid hindamaks tulemuslikkust ja langetamaks otsuseid ressursside jaotamise osas. Juhatus on määranud
ärisegmendid antud aruannete alusel.
Emaettevõtte juhatus hindab äritegevust tegevusvaldkonniti, milleks on jaekaubandus, e-kaubandus ja kõik
muud valdkonnad (sealhulgas hulgimüük, frantsiisimüük, konsignatsioonimüük). Jaekaubanduse segment
hõlmab kõiki riike, mis on koondatud raporteeritavateks segmentideks, kuna neil on sarnased majanduslikud
tunnused ja nad vastavad muudele IFRS 8 toodud segmendiks liitmise tunnustele.
Segmentide kirjeldus ja peamised tegevusvaldkonnad:
• Jaekaubandus hõlmab tegevust Eestis, Lätis ja Leedus. Kuigi juhatus jälgib sisemisi aruandeid ka iga
regiooni kohta, on riigid agregeeritud üheks raporteeritavaks segmendiks, kuna neil on sarnased
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
73
majanduslikud tunnused. Kõik riigid müüvad samu tooteid sarnastele kliendiklassidele ning
kasutavad sama tootmise protsessi ning turustusmeetodit.
• E- kaubanduse segment - sisaldab veebimüüki. Suurim müük toimub Baltikumis. E-poes ja
jaekauplustes on täpselt samad kaubad. E-POS-süsteem võimaldab tarbijal teha ostu jaekaupluses
ka siis, kui vastavat toodet või sobivat numbrit pole poes saada. Pärast ostmist toimetatakse toode
sarnaselt e-poes tehtud tellimusele kliendi valitud pakiautomaati, parandades seeläbi toodete
kättesaadavust.
• Kõik muud segmendid sisaldavad müüki äriklientidele (hulgi-, frantsiisi- ja
konsignatsioonipartnerid), materjalide ja õmblusteenuse müüki. Nende segmentide näitajad on
väiksemad, kui IFRS 8’s toodud raporteeritava segmendi kvantitatiivsed kriteeriumid ning on
seetõttu koondatud „Kõik muud segmendid“ kategooriasse.
Emaettevõtte juhatus hindab ärisegmendi tulemust Grupivälise müügitulu ja kasumi alusel. Välise müügitulu
summad on kooskõlas juhtkonnale esitatavate finantsaruannete näitajatega. Segmendi kasum (kahjum) Grupi
sisemiselt genereeritud aruannetes on sisemine mõõdik hindamaks segmendi tulemust ja see koosneb segmendi
brutokasumist (kahjumist), millest on maha arvatud segmendile omistatavad turu opereerimisega seotud kulud,
va muud äritulud- ja kulud. Juhtkonnale esitatavad varude summad on kooskõlas finantsaruannete näitajatega.
Segmendi varud sisaldavad antud segmendi otseseid ja segmendile omistatud varusid lähtuvalt segmendi
äritegevusest ja varude asukohast.
Juhatus jälgib ka Grupi käivet poodide ja brändide tasemel. Juhtimisotsuseid tehakse poodide tasemel, kasutades
info agregeerimist juhtimisotsuste tegemiseks. Segmendiaruandluse tarbeks on otsustanud juhtkond esitada info
müügikanali tasemel. Peamised juhatuse otsused, mis on seotud investeerimise ja ressursside jaotusega,
põhinevad käesolevas lisas avalikustatud segmentide infole.
Kasumi või kahjumi, segmendi varade ja kohustuste näitajaid on mõõdetud vastavalt finantsaruannete
koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetele, välja arvatud IFRS 16 Kasutusõiguse varade ja rendikohustuste
mõõtmine ja kajastamine.
Segmentide tulemuslikkuse hindamiseks jälgib juhatus peamiselt grupivälist müügitulu, segmendi kasumit,
põhivara amortisatsiooni ja varusid. See informatsioon on segmentide lõikes toodud all olevates tabelites:
Juhatusele esitatud raporteeritavate segmentide info
Jaekaubanduse
segment
E-pood
segment
Kõik muud
segmendid
1
Segmendid
kokku
2021 ja seisuga 31 Dets 2021
Müügitulu (grupiväline)
9 785
1 866
120
11 770
Segmendi kasum
2
-435
129
31
-275
sh põhivara amortisatsioon
-412
-23
0
-435
Segmendi varud
1 915
0
0
1 915
2020 ja seisuga 31 Dets 2020
Müügitulu (grupiväline)
16 996
2 152
333
19 481
Segmendi kasum
2
-653
381
74
-198
sh põhivara amortisatsioon
-618
-4
0
-622
Segmendi varud
2 643
0
0
2 643
1
Kõik muud segmendid sisaldavad kaupade hulgimüüki, frantsiisimüüki, konsignatsioonimüüki, materjali ja
õmblusteenuse müüki.
2
Segmendi kasum on segmendi ärikasum ilma muude äritulude ja -kuludeta.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
74
Segmendi kasumi seostamine konsolideeritud ärikasumiga
2021
2020
Segmentide kasum
-275
-198
Jagamata kulud
1
:
müüdud kaupade kulu ja turustuskulud
-1 689
-2 360
üldhalduskulud
-1 467
-2 353
muud äritulud (-kulud), neto
926
5 442
Ärikasum (-kahjum)
-2 505
531
1
Jagamata kulud on emaettevõtte ja tootmisettevõtete kulud, mis sisemistes aruannetes ei ole jagatud
segmentidele.
Segmendi varude seostamine Grupi finantsseisundi aruande varudega
31.12.2021
31.12.2020
Segmendi varud kokku
1 915
2 643
Emaettevõtte varud
576
824
Varud finantsseisundi aruandes kokku
2 491
3 467
Segmendi põhivara (v.a finantsvarad ja edasilükkunud tulumaksuvara) jagunemine asukoha järgi
31.12.2021
31.12.2020
Jaekaubandus
758
1 269
Emaettevõte
728
692
Kokku
1 486
1 961
LISA 17 Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis
2021
2020
Kaupade müük jaemüügi kanali kaudu
9 785
16 995
Kaupade müük hulgi- ja frantsiisikaubanduse kanali kaudu
73
245
Kaupade müük e-kaubanduse kanali kaudu
1 866
2 153
Muu müük
47
87
Kokku
11 770
19 480
Kliendiboonuste eraldis. Boonusprogramm tühistati 31.detsembril 2020 a.
Müügitulu geograafiliste (kliendi asukoht) piirkondade lõikes
2021
2020
Eesti
6 976
9 906
Leedu
2 029
4 977
Läti
2 665
4 346
Soome
5
98
Venemaa
32
46
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
75
Ukraina
17
30
Saksamaa
0
11
Austria
22
1
Muud riigid
24
65
Kokku
11 770
19 480
LISA 18 Müüdud kaupade kulu
2021
2020
Kauba- ja materjali kulu
5 815
9 934
Varude allahindluse muutus (lisa 6)
-165
120
Kokku
5 650
10 054
LISA 19 Turustuskulud
2021
2020
Tööjõukulud
1
3 059
5 267
Põhivara kulum (lisa 9-11)
3 493
5 361
Rendikulud (lisa 11)
2
-264
-442
Reklaamikulud
578
612
Kommunaalteenused ja valvekulu
190
314
Kütuse, kütte- ja elektrikulud
195
302
Infotehnoloogia kulud
206
156
Kaardimaksete kulud
54
91
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud
61
69
Sidekulud
34
60
Lähetuskulud
9
27
Muud müügikulud
3
470
417
Kokku
8 084
12 234
1
Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna valitsused on saanud toetusi valitsuse poolt või makstakse
vähem, kuna töötajad saavad otse valitsuselt sissetulekuid.
2
Kasutusrendi (üüri) kulu on negatiivne, kuna kajastati kasutusõiguse varade ostukeskuste allahindlusi ja
valitsuste toetuseid makstud üüride eest.
3
Muud müügikulud sisaldavad peamiselt kindlustuskulu, tolli-, pangateenuste, vormirõivaste, pakkematerjali,
transportteenuste, kaupluste renoveerimise, koolituse, kontoritarvete kulu ja teenuste kulu, mis on seotud
jaeturgude administreerimisega.
LISA 20 Üldhalduskulud
2021
2020
Tööjõukulud
1
940
931
Põhivara kulum (lisa 9-11)
108
591
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud
89
409
Infotehnoloogia kulud
192
177
Kütuse-, kütte- ja elektrikulud
9
60
Panga teenustasud
54
36
Rendikulud (lisa 11)
4
10
Muud üldhalduskulud
2
71
139
Kokku
1 467
2 353
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
76
1
Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna on saadud toetuseid või makstakse vähem, kuna töötajad
saavad valitsuselt palgatoetust.
2
Muud üldhalduskulud sisaldavad kindlustuse, side-, lähetus-, koolitus-, kommunaal-, turvateenuste kulusid ning
muid teenuseid.
LISA 21 Tööjõukulud
2021
2020
Tööjõukulud
3 124
4 911
Sotsiaalmaksud
875
1 287
Kokku
3 999
6 198
Grupi palgakulud vähenesid riiklike palgatoetuste tõttu 2021.aastal 319 tuhat eurot. Palgakulusid mõjutas ka
restruktureerimisega seotud töötajate arvu märkimisväärne vähenemine võrreldes 2020. aastaga. 2021. aastal
oli keskmine töötajate arv Baltika Grupis 223 (2020: 393).
LISA 22 Muud äritulud ja –kulud
2021
2020
Kasum (kahjum) materiaalse põhivara müügist, mahakandmisest
-115
-131
Muud äritulud
1
1 213
5 721
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
-12
-45
Trahvid, viivised ja maksuintressid
0
-38
Muud ärikulud
-160
-65
Kokku
926
5 442
1
Muud äritulud AS Baltika saneerimisest. Lisainformatsiooni vaata lisa 28.
LISA 23 Finantskulud
2021
2020
Intressikulu
-330
-761
Kokku
-330
-761
2021. aasta intressikulu sisaldab arvestuslikku intressikulu rendikohustustelt (IFRS 16) summas 274 tuhat eurot
(2020: 619 tuhat eurot).
Lisainformatsiooni vaata lisa 11.
LISA 24 Tulumaks
2021
2020
Edasilükkunud tulumaksu tulu (-kulu) (lisa 7)
-61
-140
Maksukulu
-4
-7
Tulumaksu kulu kokku
-65
-147
Grupi kasumilt nominaalse maksumääraga arvestatud tulumaks erineb tegelikust tulumaksukulust põhjustel, mis
on esitatud alltoodud tabelis.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
77
Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31. detsember 2021
Kokku
Kahjum enne tulumaksu
-2 835
Nominaalne tulumaksumäär
0-20%
Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus
-61
Tulumaksukulu
-4
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 7)
-65
Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31. detsember 2020
Kokku
Kahjum enne tulumaksu
-230
Nominaalne tulumaksumäär
0-20%
Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus
-140
Tulumaksukulu
-7
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 7)
-147
LISA 25 Puhaskasum aktsia kohta
Tava puhaskasum aktsia kohta
2021
2020
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat)
tk
54 079
54 079
Puhaskahjum (tuhat)
EUR
-2 900
-377
Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta
EUR
-0,05
-0,01
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta
31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta
võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta, mis on esitatud eespool. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta on
arvutatud korrigeerides summasid, mida kasutati tava puhaskasumi aktsia kohta leidmisel, võttes arvesse
lahustava toimega instrumentide intressi- ja muid finantseerimise kulusid ning kaalutud keskmist lihtaktsiate
arvu, mis lisanduksid eeldusel, et kõik lahustava toimega instrumendid konverteeritakse aktsiateks. 31.
detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud perioodidel puudusid Grupil lahustava toimega instrumendid.
AS Baltika Nasdaq Tallinna Börsil noteeritud aktsia keskmine hind (päeva sulgemishindade aritmeetiline
keskmine) oli 2021. aastal 0,33 eurot (2020: 0,14 eurot).
LISA 26 Seotud osapooled
Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on osapooled loetud seotuks, kui ühel
poolel on teise üle kontroll või oluline mõju teise poole finants- või juhtimisotsustele, vastavalt IAS 24 „Seotud
osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine“ määratlusele. Seotud osapoolte defineerimisel ei ole lähtutud
ainult tehingute ja omavahelise suhte juriidilisest vormist vaid ka nende tegelikust sisust.
Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks:
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
78
• omanikke, kellel on oluline mõju, omades üldjuhul 20% või enam aktsiatest; ning nende kontrolli all
olevaid ettevõtteid (lisa 15);
• juhatuse ja nõukogu liikmeid
1
;
• eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid;
• ettevõtteid, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed ning
nende lähedased pereliikmed.
1
Juhtkonna võtmeisikuteks peetakse ainult Emaettevõtte juhatuse ning nõukogu liikmeid, kuna ainult nendel on
Grupi tegevuste planeerimise, juhtimise ja kontrollimise kohustus.
Tehingud seotud osapooltega
Ostud
2021
2020
Teenused juhatuse ja nõukogu liikmete kontrolli all olevatelt ettevõtetelt
9
24
Kokku
9
24
Nii 2021. kui ka 2020. aastal ostis AS Baltika seotud osapooltelt peamiselt juhtimisteenuseid.
Saldod seotud osapooltega
31.12.2021
31.12.2020
Võla- ja intressikohustused (lisa 12, 13, 15)
3 992
3 992
Kokku
3 992
3 992
Kõik tehingud nii 2021. kui ka 2020. aastal ning saldod seotud osapooltele seisuga 31. detsember 2021 kui ka
31. detsember 2020 on ettevõtetega, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu
liikmed.
Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud
2021
2020
Juhatuse liikmete töötasud (ilma sotsiaalmaksuta)
440
278
Nõukogu liikmete tasud (ilma sotsiaalmaksuta)
13
11
Kokku
453
289
31. detsembri 2021 kui ka 31. detsembri 2020 seisuga oli Grupil kaks juhatuse liiget ja neli nõukogu liiget.
Muudatused juhatuses 2021. aastal
AS Baltika nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi Triinu Tarkini Grupi finantsjuhi (CFO) ja
juhatuse liikme ametikohalt pärast tema tagasiastumist. Triinu Tarkini ametiaeg lõppes 4. juunil 2021. Lisaks
sellele on AS Baltika nõukogu nimetanud Brigitta Kippaki uuele operatiivjuht (COO) ja juhatuse liikme
ametikohale, kelle volitused algasid 1. juunil 2021 ja kestavad 3 aastat.
Muudatused juhatuses 2020. aastal
11. märtsil toimunud nõukogu otsuse kohaselt on Flavio Perini AS Baltika uus tegevjuht ja juhatuse liige alates 1.
maist 2020. AS Baltika juhatuse liikme Mae Leyrer leping lõppes 22. mai 2020.a. Juhatuse liikme Maigi Pärnik-
Perniku leping lõppes märtsis 2020 ja seda pikendati vastavalt nõukogu 11. märtsi otsusele 22. maini 2020.a.
Alates 1. detsembrist 2020 oli AS-i Baltika Group finantsjuht Triinu Tarkin juhatuse liige.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
79
Muudatused nõukogus 2020. aastal
16. augustil 2020 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek tagasi kutsuda nõukogu liikme Tiina Mõisa.
LISA 27 Tütarettevõtted
Tütarettevõte
Asukohamaa
Tegevusala
Osalus 31.12.2021
Osalus 31.12.2020
OÜ Baltika Retail
Eesti
Likvideerimisel
100%
100%
OÜ Baltman
Eesti
Jaekaubandus
100%
100%
SIA Baltika Latvija
1
Läti
Jaekaubandus
100%
100%
UAB Baltika Lietuva
1
Leedu
Jaekaubandus
100%
100%
1
Osalus läbi tütarettevõtte.
LISA 28 Saneerimine
AS Baltika taotles saneerimismenetluse alustamist Harju Maakohtus 25. märtsil 2020 ja 26. märtsil 2020 otsustas
kohus algatada saneerimismenetluse. 30. aprillil 2020 esitas AS Baltika võlausaldajatele kinnitamiseks
saneerimiskava. 20. mail 2020 võtsid võlausaldajad vastu AS Baltika saneerimiskava. Kohus kiitis AS-i Baltika
saneerimiskava heaks 19. juunil 2020. Vastavalt saneerimiskavale on suuremate restruktureerimismeetmetega
lõpule viidud edukalt alustatud strateegiline pööre eesmärgiga vähendada püsikulusid, rakendada kohaldatavaid
COVID-19 meetmeid ning kaasata täiendavat finantseerimist ja restruktureerida võlausaldajate nõudeid.
Juhtkonna hinnangul on ettevõtte tegevuse jätkuvus tagatud saneerimiskava järgselt.
Saneerimiskava kinnitamisega kajastas Grupp muudes ärituludes (-kuludes) tulusid kohustuste vähendamisest 4
585 tuhat eurot. Kohustiste vähendamist kajastati erinevates bilansirühmades: lühi- ja pikaajaliste laenude,
ostjate ja muude võlgade ning allutatud laenu real omakapitali reservides.
Saneerimisega seoses muudeti investeerimislaenu tähtaega, misjärel tagasimakse - summas 1 101 tuhat eurot
toimub tagasimaksegraafiku järgselt juunist 2021 kuni detsembrini 2023. Panga arvelduskrediiti, bilansipäeval
kasutamata limiidiga 3 000 tuhat eurot, saab kasutada kuni 31.detsembrini 2023.
Tootmispindade kasutusõiguste varade varasem allahindlus summas 1 320 tuhat eurot tühistati, kuna selle
kaetav väärtus ei olnud saneerimiskava kinnitamise järel enam langenud allapoole bilansilist maksumust.
2021 aasta detsembris tehti saneerimiskava esimesed kanded võlausaldajatele summa 15 tuhat eurot.
LISA 29 Tegevuse jätkumine
31. detsembri 2021. aasta seisuga oli Grupi omakapitali kogumaht 312 tuhat eurot ja see ei ole kooskõlas Eesti
äriseadustikus sätestatud nõudele. Seadusele vastamiseks peaks omakapital olema vähemalt 2 704 tuhat eurot.
Grupi käibekapital on negatiivne - 31. detsembri 2021. aasta seisuga ületasid lühiajalised kohustused käibevara
693 tuhande euro võrra.
Omakapitali vähenemise põhjused tulenevad järgmistest asjaoludest: grupi strateegilise otsusena lõpetada
peavoolu brändide Mosaic, Baltman ja Montoni müügitegevus ning jätkata ainult ühe brändiga, Ivo Nikkolo;
COVID-19 pandeemia jätkumine, mis mõjutas enim tulemusi esimesel, teisel ja neljandas kvartalis 2021.aastal
(Läti teine täielik sulgemine oli oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani, sealhulgas kõik nädalavahetused
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
80
kuni 21. detsembrini); 27 kahjumliku poe sulgemine kogu Baltikumis ja ülemaailmsed tarneprobleemid, mistõttu
ei jõudnud kaubad õigeaegselt meie poodidesse ja seda eelkõige septembris 2021.
Ettevõtte rahastamiseks allkirjastati 18. veebruaril 2022. aastal Baltika ASi ja KJK Fondi vahel garantiikiri, milles
lubatakse Baltika ASile viivitamatut rahalist toetust finantsraskuste korral, tingimusel, et ettevõtte juhatus on
esitanud selleks põhjendatud taotluse ja vastavalt olukorrale on nõus investeerima lisavahendeid, mis tagavad
ASi Baltika tegevuse jätkumise 12 kuu jooksul alates raamatupidamise aastaaruande kinnitamisest.
KJK Fond kui AS Baltika enamusaktsionär toetab otsuste vastuvõtmist, mis on vajalikud selleks, et AS Baltika
omakapital oleks hiljemalt 31. detsembriks 2022 kooskõlas Eesti äriseadustikuga.
Baltika ja tema aktsionär KJK Fund SICAV-SIF on sõlminud laenulepingu, mis jõustus 31. detsembril 2021. aastal
ja mille kohaselt annab KJK Fund SICAV-SIF Baltikale laenu põhisummas 500 tuhat eurot. Seisuga 31.detsember
2021 on laen kajastatud omakapitalis muude reservide all. Nimetatud laen on tähtajatu, intressita ja tagatiseta.
See laen kantakse AS Baltikale üle 2022. aasta veebruaris ja seda kajastatakse omakapitali suurendamiseks.
Ülaltoodust tulenevalt eksisteerib oluline ebakindlus, mis on seotud sündmuste või tingimustega, mis seavad
äriüksuse tegevuse jätkamise 12 kuu jooksul alates raamatupidamise aastaaruande kinnitamisest kahtluse alla
ning sellest tulenevalt ei pruugi äriüksus suuta oma varasid realiseerida ja kohustusi täita normaalse äritegevuse
käigus. Juhtkond siiski usub kõikidele faktidele tuginedes, et Grupi tegevus on jätkuv ning aruanne on koostatud
tegevuse jätkuvuse seisukohalt.
LISA 30 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades
avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded.
Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevaid
arvestuspõhimõtteid on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja eraldiseisvad
raamatupidamise aruanded“ nõuetele.
Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise
aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
81
Emaettevõtte finantsseisundi aruanne
31.12.2021
31.12.2020
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod
0
664
Nõuded ostjatele ja muud nõuded
2 098
1 169
Varud
676
1 074
Käibevara kokku
2 774
2 907
Põhivara
Investeeringud tütarettevõtetesse
863
863
Muud pikaajalised nõuded
408
414
Materiaalne põhivara
97
95
Vara kasutusõigus
284
555
Immateriaalne põhivara
477
443
Põhivara kokku
2 129
2 370
VARAD KOKKU
4 903
5 277
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
356
244
Rendikohustis
85
227
Võlad hankijatele ja muud võlad
1 423
803
Lühiajalised kohustused kokku
1 864
1 274
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused
2 420
857
Rendikohustis
358
443
Muud kohustused
52
75
Pikaajalised kohustused kokku
2 830
1 375
KOHUSTUSED KOKKU
4 694
2 649
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses
5 408
5 408
Reservid
4 431
3 931
Jaotamata kahjum
-6 596
-6 865
Aruandeperioodi puhaskasum
-3 034
154
OMAKAPITAL KOKKU
209
2 628
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
4 903
5 277
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
82
Emaettevõtte koondkasumiaruanne
2021
2020
Müügitulu
6 113
9 891
Müüdud kaupade kulu
-5 402
-8 578
Brutokasum
711
1 313
Turustuskulud
-2 228
-2 685
Üldhalduskulud
-1 496
-2 113
Muud tegevustulud
139
92
Muud erakorralised tulud
0
5 047
Muud tegevuskulud
-28
-227
Ärikahjum
-2 902
1 427
Allahindlus investeeringutelt ja nõuetelt tütarettevõtetele
0
-1 165
Intressikulud, neto
-132
-108
Puhaskahjum
-3 034
154
Aruandeperioodi koondkahjum
-3 034
154
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
83
Emaettevõtte rahavoogude aruanne
2021
2020
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum)
-2 902
1 427
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; väärtuse langus ja kasum (-kahjum)
põhivara müügist, mahakandmisest
648
981
Muud mitterahalised korrigeerimised
500
-5 045
Äritegevuse nõuete ja ettemaksete muutus
-923
2 009
Äritegevuse kohustuste ja ettemaksete muutus
406
-3 118
Varude saldo muutus
398
2 649
Makstud intressid
-34
-120
Rahavoog äritegevusest kokku
-1 907
-1 217
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine
-158
-197
Põhivara müük
0
30
Rahavoog investeerimistegevusest kokku
-158
-167
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud
0
3 550
Laenude tagasimaksed
-293
-117
Arvelduskrediidi saldo muutus
1 985
-990
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa
-232
-361
Rendikohustuse tagasimaksed, intress
-59
-42
Rahavoog finantseerimistegevusest kokku
1 401
2 040
Rahavoog kokku
-664
656
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
664
8
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
0
664
Raha ja raha ekvivalentide muutus
-664
656
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
84
Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne
Aktsiakapital
Reservid
Jaotamata kasum
Kokku
Saldo 31.12.2019
5 408
4 045
-6 865
2 588
Aruandeperioodi koondkasum
0
0
154
154
Muud reservid
0
-114
0
-114
Saldo 31.12.2020
5 408
3 931
-6 711
2 628
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline
väärtus
-863
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 947
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2020
2 712
Aruandeperioodi koondkahjum
0
0
-3 034
-3 034
Muud reservid
0
500
0
500
Saldo 31.12.2021
5 408
4 431
-9 745
94
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline
väärtus
-863
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 1 081
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021
312
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostav äriühingust raamatupidamiskohuslane lähtub
omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata
omakapitalist.
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid,
leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud aktsiakapital, ülekurss ja
reservid.
LISA 31 Bilansipäevajärgsed sündmused
24. veebruar 2022 aastal algas sõjategevus Ukrainas, millest tulenevad võimalikud majanduskahjud.
Baltika Grupp käsitleb nimetatud sündmust bilansipäevajärgseks mittekorrigeerivaks sündmuseks. Aruande
koostamise seisuga ei ole Ukrainas toimuv sõjategevus Grupile olulist mõju veel avaldanud, aga on väga
tõenäoline, et negatiivne mõju tulevikus nii kogu globaalsele kaubandusele kui grupile võib olla esialgselt arvatust
suurem.
Baltika Grupi 2022.a tegevust ja finantstulemusi mõjutavad kõige enam transporditeenuste hinnatõus, kauba
tarneaegade pikenemine ning piiratud tarbimine olukorrast heidutatud klientide poolt.
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
85
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
86
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
87
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
88
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
89
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
90
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
91
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
AS Baltika juhatus teeb ettepaneku 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta kahjum summas 2 900
tuhat eurot jaotada järgmiselt:
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
-2 900
Kokku
-2 900
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
92
JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON
Juhatus on koostanud AS Baltika 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.
AS Baltika nõukogu on tutvunud juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruandega, mis koosneb
tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja
sõltumatu audiitori järeldusotsusest, ja heaks kiitnud majandusaasta aruande esitamise aktsionäride
üldkoosolekule.
_____________________________ _______________________________
Flavio Perini Jaakko Sakari Mikael Salmelin
Juhatuse esimees, tegevjuht Nõukogu esimees
28. märts 2022 28. märts 2022
_____________________________ _____________________________
Brigitta Kippak Reet Saks
Juhatuse liige Nõukogu liige
28. märts 2022 28. märts 2022
_______________________________
Lauri Kustaa Äimä
Nõukogu liige
28. märts 2022
_______________________________
Kristjan Kotkas
Nõukogu liige
28. märts 2022
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
93
AS BALTIKA NÕUKOGU
JAAKKO SAKARI MIKAEL SALMELIN
Nõukogu esimees alates 23.05.2012, nõukogu liige alates 21.06.2010
KJK Capital Oy partner
Rahanduse magister, Helsingi Majandusülikool
Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0
REET SAKS
Nõukogu liige alates 25.03.1997
Farmi Piimatööstus, peajurist
Õigusteadus, Tartu Ülikool
Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0
LAURI KUSTAA ÄIMÄ
Nõukogu liige alates 18.06.2009
Kaima Capital Oy tegevdirektor
Majandusteaduste magister, Helsingi Ülikool
Baltika aktsiaid 31.12.2021: 231 578 aktsiat (Kaima Capital Eesti OÜ nimel)
1
KRISTJAN KOTKAS
Nõukogu liige alates 08.10.2019
KJK Capital Oy õigusnõunik
Magistrikraad õigusteaduses,Tartu Ülikool
Magistrikraad õigusteaduses, University of Cape Town
Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
94
AS BALTIKA JUHATUS
FLAVIO PERINI
Juhatuse esimees, tegevjuht
Juhatuse liige alates 2020, Grupis alates 2020
Kõrgharidus õigusteadustes (Università degli Studi di Parma)
Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0
BRIGITTA KIPPAK
Juhatuse liige
Juhatuse liige alates 1. juuni 2021, Grupis alates 1997
Kõrgharidus majandusteaduskonnast (Tartu Ülikool)
Baltika aktsiaid 31.12.2021: 1 575
2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes)
95
Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes
Kood
Nimetus
2021
2020
46421
Rõivaste ja jalatsite hulgimüük
4 210
7 677
47911
Jaemüük posti või Interneti teel
1 866
2 152
46151
Mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine
0
52
68201
Muu renditulu
23
10
46191
Muu hulgimüük
10
0
14131
Muud õmblusteenused
3
0
6 113
9 891