48510000D8HSLK854I81-2020-12-31.xhtml

2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

1/132

2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

Ärinimi

Nordecon AS

Äriregistri kood

10099962

Aadress

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Asukohamaa

Eesti Vabariik

Telefon

+372 615 4400

Elektronpost

nordecon@nordecon.com

Interneti kodulehekülg

www.nordecon.com

Põhitegevusalad

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK 4120)

Teede ja kiirteede ehitus (EMTAK 4211)

Teehoole (EMTAK 4211)

Vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitus (EMTAK 4221)

Vesiehitus (EMTAK 4291)

Muude liigitamata rajatiste ehitus (EMTAK 4299)

Majandusaasta

1. jaanuar 2020 – 31. detsember 2020

Nõukogu

Toomas Luman (nõukogu esimees), Andri Hõbemägi,

Vello Kahro, Sandor Liive, Andre Luman

Juhatus

Gerd Müller (juhatuse esimees), Priit Luman, Maret Tambek

Audiitor

KPMG Baltics OÜ

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

2/132

Sisukord

Kontserni lühitutvustus ......................................................................................................................................... 4

2020. aasta võtmenäitajad .................................................................................................................................... 5

Nõukogu esimehe pöördumine ............................................................................................................................. 6

Juhatuse esimehe pöördumine ............................................................................................................................. 7

Tegevusaruanne .................................................................................................................................................... 8

Kontserni vastutus ühiskonnas ................................................................................................................................. 9

Turgu mõjutavad trendid ........................................................................................................................................ 10

Peamiste riskide kirjeldus ....................................................................................................................................... 13

Äritegevuse ja finantstulemuste ülevaade ............................................................................................................. 16

Kvaliteet ja kliendikogemus .................................................................................................................................... 25

Kohalikud elanikud ................................................................................................................................................. 25

Tarnijad, alltöövõtjad, ostud ja hanked .................................................................................................................. 26

Digiehitus ja tehnoloogilised lahendused ............................................................................................................... 27

Töötajad ja töökeskkond ........................................................................................................................................ 29

Keskkonnamõju ...................................................................................................................................................... 35

Ühiskondlik panus ................................................................................................................................................... 39

Juhtimine ................................................................................................................................................................ 42

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne ....................................................................................................................... 45

Aktsia ja aktsionärid ................................................................................................................................................ 53

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne ...........................................................................................................58

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ............................................................................................................... 58

Konsolideeritud koondkasumiaruanne ................................................................................................................... 59

Konsolideeritud rahavoogude aruanne .................................................................................................................. 60

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne .................................................................................................... 61

LISA 1. Kontserni üldine informatsioon ................................................................................................................. 62

LISA 2. Vastavuse kinnitus ning aruande koostamise üldised alused .................................................................... 62

LISA 3. Uued rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, avaldatud standardite muutused ja tõlgendused 65

LISA 4. Olulisemad arvestuspõhimõtted ................................................................................................................ 66

LISA 5. Finantsriskide juhtimine ............................................................................................................................ 78

LISA 6. Kontserni ettevõtted ................................................................................................................................. 84

LISA 7. Muutused kontserni struktuuris................................................................................................................ 85

LISA 8. Raha ja raha ekvivalendid .......................................................................................................................... 86

LISA 9. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ..................................................................................................... 86

LISA 10. Ettemaksed ............................................................................................................................................... 87

LISA 11. Varud ......................................................................................................................................................... 87

LISA 12. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud ................................................................................ 89

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

3/132

LISA 13. Kinnisvarainvesteeringud .......................................................................................................................... 90

LISA 14. Materiaalne põhivara ................................................................................................................................ 92

LISA 15. Immateriaalne põhivara ............................................................................................................................ 93

LISA 16. Laenukohustused ...................................................................................................................................... 96

LISA 17. Rendivara ja kohustused ........................................................................................................................... 97

LISA 18. Võlad hankijatele ...................................................................................................................................... 99

LISA 19. Muud võlad ............................................................................................................................................... 99

LISA 20. Ettemaksed ............................................................................................................................................... 99

LISA 21. Eraldised .................................................................................................................................................... 99

LISA 22. Omakapital .............................................................................................................................................. 100

LISA 23. Puhaskasum aktsia kohta ........................................................................................................................ 101

LISA 24. Aktsiapõhised maksed ............................................................................................................................ 101

LISA 25. Segmendiaruanded ................................................................................................................................. 102

LISA 26. Lõpetamata ehituslepingud .................................................................................................................... 104

LISA 27. Osalemine ühisettevõtmistes ................................................................................................................. 105

LISA 28. Müügitulu ................................................................................................................................................ 105

LISA 29. Müüdud teenuste ja kaupade kulu ......................................................................................................... 105

LISA 30. Üldhalduskulud ....................................................................................................................................... 106

LISA 31. Muud äritulud ja -kulud .......................................................................................................................... 106

LISA 32. Finantstulud ja -kulud ............................................................................................................................. 106

LISA 33. Tulumaksukulu ........................................................................................................................................ 107

LISA 34. Finantsinstrumendid ja finantsriskide juhtimine .................................................................................... 107

LISA 35. Tingimuslikud kohustused....................................................................................................................... 111

LISA 36. Tagatised ja panditud vara ...................................................................................................................... 112

LISA 37. Tehingud seotud osapooltega ................................................................................................................. 113

LISA 38. Emaettevõtte põhiaruanded ................................................................................................................... 115

Kinnitused ja allkirjad 2020. aasta majandusaasta aruandele .............................................................................. 119

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ....................................................................................................................... 120

Kasumi jaotamise ettepanek ................................................................................................................................ 127

GRI sisukord .......................................................................................................................................................... 128

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

4/132

Kontserni lühitutvustus

1989. aastal tegevust alustanud ehitusettevõte Nordecon AS (endiste nimedega AS Eesti Ehitus ja Nordecon Inter-

national AS) on tänaseks kasvanud Eesti üheks suuremaks ehituskontserniks ning on tõsiseltvõetav partner kõigis

ehitusturu valdkondades.

Juba aastaid on kontserni tegevusstrateegia nurgakiviks olnud keskendumine ehituse peatöövõtule ja projektijuhti-

misele, hoides tööde portfelli võimalikult tasakaalustatuna hoonete ja rajatiste valdkonna vahel. Kontserni põhite-

gevust toetavad teehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust, tõhusust ning aitavad juhtida riske.

Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja kompleksset teenust nii äri-, elamu-, tööstus- ja ühiskond-

like hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas – teede, tehnovõrkude ja sadamarajatiste ehitamisel. Lisaks tegeleb

Nordeconi kontsern betoonkonstruktsioonide ehitamise, raske ehitustehnika rentimise ning teede hooldamisega.

Lisaks Eestile tegutsevad kontserni ettevõtted hetkel Rootsis, Soomes ning Ukrainas.

Nordecon AS on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Nordecon AS-ile on omistatud

rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise sertifikaat ISO 9001, keskkonnakaitse sertifikaat ISO 14001 ja tööohutuse sertifi-

kaat OHSAS 18001.

Alates 18. maist 2006 on Nordecon AS-i aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

VISIOON

Olla ehitusala eelistatuim partner kliendile, alltöövõtjale, töötajale.

MISSIOON

Pakkuda klientide vajadustele ja võimalustele vastavaid lahendusi hoonete ja rajatiste ehitamiseks, aidates neil see-

läbi hoida ja kasvatada oma vara väärtust.

JAGATUD VÄÄRTUSED

Professionaalsus

Professionaalsete ehitajatena kasutame asjakohaseid töövõtteid ja tehnoloogiaid ning järgime tunnustatud kvalitee-

distandardeid. Meie töötajad on tulemusele orienteeritud ja uuendusmeelsed, ühendades edukalt pikaajalise ehitu-

salase kogemuse innovatsiooni poolt pakutavate võimalustega.

Usaldusväärsus

Usaldusväärse partnerina peame kinni antud lubadustest ega võta riske klientide arvel. Koostöös oleme valmis la-

hendama kõiki ehitusalaseid väljakutseid parima tulemuse nimel.

Avatus

Tegutseme avatult ja läbipaistvalt. Järgime ehitusvaldkonna häid tavasid ning seisame nende eest ka ühiskonnas

tervikuna.

Töötajad

Soodustame töötajate arengut, pakkudes vajadustele vastavaid koolitusi ja kogemustest lähtuvaid karjäärivõimalusi.

Väärtustame oma inimesi, tagades kaasaegse ja inspireeriva töökeskkonna ning ettevõtlikkust soosiva motivatsioo-

nisüsteemi.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

5/132

2020. aasta võtmenäitajad

296 mln EUR

müügitulu

(2019: 234 mln EUR)

26,5%

müügitulu kasv aastas

(2019: 4,7%)

216 mln EUR

teostamata tööde portfell aruan-

deaasta lõpul

(2019: 227 mln EUR)

237 mln EUR

sõlmitud uusi lepinguid

(2019:306 mln EUR)

136

klientidele üle antud objekti

(2019: 130)

708

töötajat

(2019: 687)

19/0

tööõnnetust/surmaga lõppenud

tööõnnetust (s.h. alltöövõtjad)

(2019: 19/0)

keskkonnareostust, diskrimineeri-

mis- ja korruptsioonijuhtumit

(2019: 0)

0,2 mln EUR

kogukondlike projektide toetu-

seks ja heategevuseks

(2019: 0,3 mln EUR)

Auhinnad ja tunnustus

• Kultuurkapitali arhitektuuri peapreemia: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus

• Aasta Puitehitis 2020: Saue vallamaja (Embach Ehitus); Arcwoodi liimpuidu eriauhind: Sisekaitseakadeemia

Narva õppekeskus (Nordecon AS)

• Eesti Digitaalehituse Klastri poolt tunnustatud kui „Aasta tegu 2020“: Vanasadama D-terminal

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud kui 2020. aasta parima digitaalse innovat-

siooni projekti nominent: Vanasadama D-terminal

• Aasta ehitusprojekt 2020 nominent: Sisekaitseakadeemia Narva Õppekeskus

• Kaubandus-Tööstuskoja Eesti konkurentsivõimelisemate ehitusettevõtete edetabel: Nordecon AS II koht

• Instar EBC 2020. aasta atraktiivsete tööandjate uuringus kõrgkoolide ja kutsekoolide õppurite seas tehnikatu-

dengite arvestuses I koht

• Firmabänd 2020 võitja: The Great Nordecon Band

Fotol: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus (teostaja Nordecon AS)

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

6/132

Nõukogu esimehe pöördumine

Tuleb tõdeda, et ehitusturg on kaunis kummalises olukorras. Neli aastat kestnud turukasv ja kontserni edukas pak-

kumistegevus lõid 2020. aasta alguseks olukorra, mis võimaldas kontsernil saavutada aegade suurima müügitulu.

Kunagi varem pole Nordeconi kontsern osutanud oma klientidele ehitusteenust ligi 300 miljoni euro eest aastas,

nagu tehti seda nüüd neljas erinevas riigis kokku. Lugejale pole vaja meenutada riikide kevadist reaktsiooni COVID-

19 pandeemiale, mille tulemusena tõusid ka meil üleöö esikohale hoopis uued prioriteedid – kuidas hoolitseda oma

töötajate tervise eest nii kontoris kui kümnetel ehitusplatsidel, kuidas luua turvaline töökeskkond meie alltöövõtja-

tele ja kuidas tagada tarneahelate häirituses objektide valmimine tellijatele. Ärimahu numbrid siin ei valeta – ehi-

tustempo hoidmise ja lepingumahu täitmisega saadi olusid arvestades väga hästi hakkama.

Lisandväärtuse vaatepunktist oli 2020. aasta siiski oluliselt tasakaalutum. Kuigi töötajakohane tootlikkusnäitaja pa-

ranes aastaga ligi 3%, siis seda komponentideks lahutades selgub, et kasvu taga olid tööjõukulude ning kulumi kasv,

samas kui ärikasum töötaja kohta kahanes. On majanduslikult mõistetav, et kasvufaasis olnud ehitusturg avaldas

jätkuvalt mõju tööjõukulude suurenemisele, kuid paraku pean enamusaktsionäri esindajana tõdema, et ärikasumi

tootlikkuse halvenemine ei ole samavõrra mõistetav – fookus ettevõtte põhiprotsesside suuremale efektiivsusele

peab jätkuvalt olema juhtkonna tähelepanu keskmes. Seda enam, et majandusolud jäävad vähemalt lähitulevikus

ebakindlaks.

Avaldasin juba 2020. aasta keskpaigas oma avalikes sõnumites veendumust, et ehitusturg saavutab oma põhja 2022.

aastal ja olen samal seisukohal ka praegu. Jah, Nordeconi kontsern tegi eelmisel aastal oma ajaloolise käiberekordi

ja teatud alltöövõtte oli teisel poolaastal taas keeruline katta nagu oleksime taas kasvufaasis. Kuid mündil on teine

ja varjatum külg. Esiteks, tänase seisuga on märkimisväärselt vähenenud erasektori poolne nõudlus, mis muudab

väga oluliseks avaliku sektori rolli töö tellijana, säilitades investeeringute planeeritud mahte ning kasutades efektiiv-

selt ära Euroopa Liidu vahendeid. Teiseks, töötajate arvu kiire vähenemine ehitussektoris, viitab selgelt jahtumisele

sektori teatud alamsegmentides – buum elukondlikus kinnisvaras iseloomustab pigem inimeste investeerimiskäitu-

mist, mitte ehitusturu tervist. Seega pole kahtlust, et kontserni ootavad väliskeskkonnast tulenevalt ees mitmedki

väljakutsed, mis omakorda tähendab, et peame olema heas vormis ning kasutama targasti ära kõik võimalused Nor-

deconi kontserni efektiivsuse tõstmiseks.

Toomas Luman

Nõukogu esimees

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

7/132

Juhatuse esimehe pöördumine

2020. aasta oli Nordeconi kontserni jaoks oluline ärimahtude kasvu aasta, millesse andsid panuse kõik kontserni

ettevõtted. Kasv toimus ka välisturgudel, kus mahud kasvasid kahekordselt, eriti tänu tegevusele Rootsi. COVID-19

pandeemia mõju majandusele ja ehitussektorile väljendus kontserni kasumlikkuse vähenemises. Konkurents kasvas

kõigis segmentides eelkõige vähenenud nõudluse tõttu, mis omakorda põhjustas survet ehitusteenuse marginaali-

dele. Kontserni tegevuse digitaliseerimine ja sisemiste reservide leidmine on olulisem kui kunagi varem, et tagada

kasvava konkurentsi tingimustes jätkusuutlikus. Oleme teinud oma tegevuse ümberkujundamisel, kulude vähenda-

misel ja efektiivsuse tõstmisel olulisi otsuseid, mille mõju peab ulatuma ka lähiaastatesse kui turg alles taastub.

Ehitussektor kahanes kogu Euroopa Liidus -8,5%, Eestis aga oodatust vähem, -3,0%. Nordeconi kontserni uute lepin-

gute sõlmimine vähenesid 2020. aasta II ja III kvartalis, kuid alates viimasest kvartalist on alanud taastumine ning

aasta lõpus oli teostamata tööde maht võrreldav 2019. aasta lõpu seisuga.

COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud on põhjustanud viivitusi ja tavapärane töörütm on olnud häiritud. Viivitu-

sed väljendusid eelkõige ehitusmaterjalide tarneaegade pikenemises ja inimeste töö ümber organiseerimises seon-

duvalt riigis kehtestatud nõuete ja viiruse levikut tõkestava eneseisolatsiooni vajadusega. Välisturgudel tegutsemi-

sele avaldasid mõju ka reisipiirangud, kuivõrd inimeste liikumine oli oluliselt piiratud ja tõstatas lisaks tööde ümber-

korraldamisele ka juhtimisalaseid väljakutseid. Kõik need faktorid avaldasid negatiivset mõju meie äritegevuse mar-

ginaalidele.

Eesti ehitusturg jäi küll aasta lõikes plusspoolele, kuid seda peamiselt tänu rajatiste segmendis püsinud nõudlusele.

Samal ajal hoonete ehitus, mis I kvartalis veel hoogsalt kasvas, tegi läbi kiire languse, peatudes alles IV kvartalis, kui

taastus nõudlus eluasemeturul ja jätkusid mitmed vahepeal aeglustunud arendused. Elukondlik kinnisvaraarendus

jääb ilmselt ka 2021. aastal hoonete ehituse segmendi peamiseks vedajaks. Eratellimused on visad taastuma ning

avaliku sektori tellimused püsivad 2021. aastal eeldatavalt sarnased viimase kahe aastaga, kuna valmis projekteeri-

tud uusi ehitisi ei ole piisavalt, et suunata sektorisse täiendavat nõudlust.

Vaatamata turumahu langusele ja sektori tööhõive vähenemisele on jätkuvalt puudus kvalifitseeritud ehitusinsene-

ridest ja oskustöölistest. Sektori populaarsus sõltub paljuski selle kaasajastamisest ja tootlikkuse parandamisest ehk

digitaliseerimisest ja tööjõumahukuse vähendamisest. Oleme kontsernis seadnud selge eesmärgi olla ehitusvald-

konna innovatsiooni eestkõnelejateks ja uute lahenduste esmasteks kasutajateks. Näeme selles oma panust ehitus-

sektori maine tõstmisse ja loodame noortes talentides tekitada huvi ehitusinseneri karjääri vastu, näidates selle elu-

kutse tulevikuvõimalusi.

Kontserni müügitulu 2020. aastal kasvas 26,5%, ärikasum vähenes ja puhaskasum jäi eelmise aastaga samale tase-

mele. Ettevõtte eesmärk on 3%-se ärikasumi marginaali saavutamine ja hoidmine, mille eelduseks on ehitustöödest

teenitava marginaali kasvatamine ja püsikulude kontrolli all hoidmine.

Kontserni strateegia üks alustala on laiapõhjaline tegevus ehk olla esindatud enamuses ehitussegmentidest selleks,

et tagada pikaajaline tasakaalustatud kasv. Vaatamata erakordsetes tingimustes möödunud 2020. aastale on meil

tugev lepingute portfell 2021 ja ka 2022. aastaks, et tagada jätkusuutlik areng ning liikuda edasi pikaajaliste eesmär-

kide täitmise suunas.

Tänan kõiki Nordeconi kontsernis töötavaid inimesi panuse eest, mida olete ettevõtte arengusse andud, kõiki koos-

tööpartnereid, kellega loome ühiselt terviklikku ja paremat elukeskkonda ning aktsionäre nende usalduse eest Nor-

deconi investeerida.

Gerd Müller

Juhatuse esimees

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

8/132

Tegevusaruanne

Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2019-2022

Kontserni äritegevuse strateegilised lähtekohad ja eesmärgid aastatel 2019-2022

Äritegevuse valdkonnad ja turud

• Kontsern kasvab eelkõige orgaaniliselt, keskendudes olemasolevate ressursside efektiivsemale rakendami-

sele.

• Eestis tegutsetakse nii hoonete kui ka rajatiste valdkonnas, olles turuliider.

• Rootsis keskendutakse peatöövõtule Stockholmis ja selle lähiümbruses.

• Soomes keskendutakse peatöövõtule ja betoonitöödele Helsingis ja selle lähiümbruses.

• Ukrainas keskendutakse peatöövõtule ja betoonitöödele eelkõige Kiievis ja selle lähiümbruses.

Tegevused strateegia elluviimiseks

• Parandatakse kasumlikkust läbi teostatava projekteerimise ja ehitustööde täpsema planeerimise.

• Suurendatakse projekteerimis- ja digitaliseerimisevõimekust.

• Lihtsustatakse ja automatiseeritakse töö- ja otsustusprotsesse.

• Jälgitakse tööde portfelli tasakaalu erinevate ärisegmentide vahel.

• Väärtustatakse tasakaalus meeskonnatööd, kus pikaajalist töökogemust täiendab nooruslik energia ja teo-

tahe.

• Märgatakse ja tunnustatakse iga töötaja isiklikku panust ja initsiatiivi.

Finantseesmärgid

• Müügitulu kasvab vähemalt 10% aastas.

• Välisturgude osakaal tõuseb 20%-ni müügitulust.

• Kinnisvaraarenduse osakaal kasvab vähemalt 10%-ni Eesti müügitulust.

• Ärikasum müügitulust ületab püsivalt 3%.

• Töötaja ärikasumitootlikkus tõuseb vähemalt 10 tuhande euroni töötaja kohta aastas.

• Dividendid moodustavad keskmiselt aasta puhaskasumist vähemalt 30%.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

9/132

Kontserni vastutus ühiskonnas

Organisatsiooni vastutus koosneb üksikisikute otsustest. Need valikud ja otsused, mida meie töötajad teevad iga-

päevaselt insenerieetika tasandil, loovad parima võimaliku pinnase, et ka organisatsioon tervikuna saaks panustada

efektiivsete, säästlike ja jätkusuutlike lahenduste loomisesse.

Kontsern tunnetab jätkuvalt kasvavat ühiskondlikku ootust äriettevõtete vastutustundliku juhtimise ning tegevuse

keskkonna ja sotsiaalse mõju positiivsema kujundamise osas. Avaliku sektori tellijate kõrval hakkavad ka erasektori

kliendid neile teemadele rohkem tähelepanu pöörama. Tegemist on laia trendiga, millega seoses peab kasvama ka

kontserni enda valmisolek.

Kontserni vastutustundliku tegevuse vundament tugineb kohustuslike nõuete täitmisel – alates seadustest ja regu-

latsioonidest kuni ausate lepinguliste suheteni. Avaliku ettevõttena peab kontsern oma ülesandeks olla nõuetest ka

sammu võrra ees. See on võimalus võtta aktiivsemat rolli, et panustada kogu ehitussektori arengusse ning näidata

head eeskuju teistele turuosalistele.

Kontsern tahab olla valdkonna eestkõneleja ja juhtida tähelepanu olulistele muudatustele ehituses, mis ühiskonda

positiivselt edasi viiksid, sh säästlikkus, efektiivsus, digitaliseerumine ja kliimaküsimused, aga ka läbipaistvus, koos-

töö ning avatud suhtumine.

Kontsern on võtnud eesmärgiks panustada lähitulevikus teadlikult ehitusplatside vastutustundliku majandamisse,

keskendudes eelkõige tööohutuse, efektiivse töökorralduse, seotud osapoolte omavahelise suhtluse, säästlikkuse ja

keskkonnateadlikkuse teemadele. 2020. aasta eriolukorrast tulenevalt lükkusid suuremad sellekohased arenguplaa-

nid edasi järgmistesse aastatesse.

Kontsern on tuvastanud sisemise analüüsi ja väliste huvigruppide ootuste kaardistamise tulemusena oma rolli ja

vastutuse ühiskonnas järgnevalt:

• Anda positiivne panus ühiskonna arengusse läbi töökohtade loomise, maksude tasumise, kaupade ja teenuste ost-

mise, investorite kapitali kasvatamise ja ühiskondlike algatuste toetamise.

• Tegutseda avatult ja ausalt, eetiliselt ja läbipaistvalt, mis on eelduseks koostööpartnerite usalduse võitmisel,

suurte ehitusprojektide juhtimisel ning võimalus börsiettevõttena ärikultuuri laiemalt edendada.

• Arendada ja hoida häid kliendisuhteid ning teha tellijate ja koostööpartneritega koostööd avatud ja asjatundliku

hoiakuga, olles eksperdi ja nõuandja rollis ning otsides ehitusprojektide elluviimiseks parimaid olemasolevaid la-

hendusi.

• Otsida pidevalt tõhusamaid töökorralduslikke ja insenertehnilisi lahendusi läbi innovatsiooni, tehnoloogilise või-

mekuse ja juhtimisvõimekuse kasvu.

• Ehitada kvaliteetseid ja ohutuid objekte, sh tagades efektiivsuse ka hinnasurve tingimustes, kus üha keerukamate

lahenduste puhul ootab tellija korralikku lõpptulemust kiiresti ja soodsalt.

• Ehitada looduskeskkonda säästvalt ning tõsta pidevalt enda võimekust viia vajadusel ellu tellijate kõige kõrgema-

tele keskkonnasõbraliku hoone ootustele vastavaid projekte.

• Aidata kaasa terviklikult ja maitsekalt disainitud hoonete ja avaliku ruumi loomisele, rääkides võimalusel tellija ja

projekteerijatega kaasa arhitektuurilahenduse ja materjalide valiku osas.

• Luua töötajatele ohutu ja motiveeriv töökeskkond, soodustada töötajate arengut, et kujundada kvalifitseeritud

ning sujuvast töökorraldusest ühtse arusaamaga meeskondi.

• Läbi valdkonna haridusse panustamise populariseerida inseneri elukutset, leevendada kvalifitseeritud tööjõu puu-

dust ja tugevdada kontserni mainet hästi juhitud tööandjana, kus töötajatel on võimalik tegeleda ambitsioonikate

projektidega

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

10/132

Turgu mõjutavad trendid

Oluline osa kontserni tegevusest aruandeaastal toimus Eestis ning koduturul toimuv mõjutas kontserni tulemust

enim.

Eesti ehitusturg 2020. aastal

Ehitusmaht vähenes 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%. Statisti-

kaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3 miljardi euro

eest. Eestis ja välisriikides ehitati kokku hooneid 2,1 miljardi ja rajatisi 0,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2019. aastaga

ehitati hooneid 7% ja rajatisi 5% vähem. Nii kohalikku kui ka välisriikide ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitus-

mahu kahanemine. Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete maht vähenes aastaga ligi kolmandiku ning nende osa-

tähtsus kogu ehitusmahus oli 6%, 2019. aastal 8%. Alates 2012. aastast on kasvanud uute eluruumide ehitus. Ehitis-

registri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 7 579 uut eluruumi, mis on 565 eluruumi rohkem kui 2019. aastal.

Suurem osa (61%) uutest eluruumidest asub korterelamutes. Populaarseim elamutüüp oli 3–5-korruseline korter-

elamu ning enim valmis kolme- ja neljatoalisi eluruume. Uute eluruumide pind oli keskmiselt 93 ruutmeetrit suur.

Varasemate aastatega sarnaselt asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse

vallad ja Tartumaa. Nõudlus uute eluruumide järele püsib endiselt. 2020. aastal väljastati ehitusluba 8 833 eluruumi

ehitamiseks. Kasutusse lubati 1 352 mitteelamut kasuliku pinnaga 0,9 miljonit ruutmeetrit. Enim lisandus uut kau-

bandus-, lao- ja tööstuspinda. Võrreldes 2019. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka

maht.

Fotol: Peetri park (teostaja Nordecon AS)

Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

• Ehitusturgu oluliselt mõjutavad avalikud investeeringud 2021. aastal eelduslikult suurenevad võrreldes 2020. aas-

taga. Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Transpordiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) 2021.

aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvate investeeringute mõju kogu turu kontekstis ilmselt kasvab veelgi, kuna

COVID-19 viiruse pandeemia negatiivsed mõjud pärsivad jätkuvalt erasektori investeeringuid. Vaid elukondliku

kinnisvara turul on näha mõningast elavnemist, kuna nõudlus uute eluasemete järele ei ole oluliselt langenud.

Ehitusturu maht on jätkuvalt mõõdukas languses ja see trend ilmselt kandub ka järgnevatesse aastatesse.

• Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast.

Seda näitab jätkuvalt suur ehitushangetel osalejate arv, mis majanduslanguse taustal on veelgi kasvanud. Uute

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

11/132

eratellimuste vähenemine peatas viimaste aastate kiire sisendhindade tõusu 2020. aasta II ja III kvartalis, kuid

alates IV kvartalist on näha taas hinnatõusu ilminguid, mida toetab toormehindade, nagu teras, kiire hinnatõus.

Ehitussektori jätkuv erialase väljaõppega tööjõu nappus ja tööjõukulude kasv toetavad ehitushindade tõusu jätku-

mist, seda ka mõõdukalt langeval turul. Ehitusturg kasvas hüppeliselt 2018. ja 2019. aastal võrrelduna varasemate

perioodidega ning vaatamata 2020. aastast kestvale vähesele langusele on ehitusmahud endiselt viimase küm-

nendi tipus. Jätkuva materjali ja tööjõukulude kasvu keskkonnas on lisaks tavapärastele konkurentsivõimet kasva-

tavatele tegevustele väga oluline kulude juhtimine ja võime kiirelt reageerida turumuudatustele.

• Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis

ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Mõ-

ningane turu ettevaatlikus, krediidiasutuste poolne ostjate piiratum finantseerimine ja COVID-19 viiruse pandee-

miast tingitud majanduslangus ja töötuse kasv pikendavad kinnisvara müügiperioodi.

• Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehi-

taja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, jms. on sageli

kontrastses vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kva-

lifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas olu-

liselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui

ka kvaliteedis.

• Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) puudus 2020. aastal ei leevenenud ja sektor vajab jätkuvalt juurde eria-

lase ettevalmistusega pädevaid töötajaid, sealhulgas ka võõrtööjõudu, kelle toel on viimastel aastatel turg kasva-

nud. COVID-19 viiruse pandeemiaga seotult on hetkel piiratud inimeste vaba liikumine ning kodumaale lahkunud

võõrtööliste naasmine on olnud keeruline

Fotol: Sillamäe rannapromenaad (teostaja Nordecon AS)

Ukraina

Kontsern tegeleb Ukrainas peamiselt ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne

poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus on

viimastel aastatel kasvanud. Kontserni juhtkond prognoosib 2021. aastal ärimahtude jäämist 2020. aastaga võrrel-

davale tasemele. Regulaarselt hinnatakse kohaliku ehitusturu seisu ning vajadusel vastavalt restruktureeritakse ka

Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvarapro-

jektist lõplikult väljumiseks või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

12/132

Soome

Kontsern on Soome turul keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg

võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ette-

võtte käest. Viimase kahe aasta jooksul on sellele lisandunud ka väiksemamahulised peatöövõtu lepingud. Kontsern

tegutseb Soomes tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske, seda eriti COVID-19 pandeemia tingimustes,

kus on suurenenud surve kasumimarginaalile.

Rootsi

Kontsern osutab Rootsi turul peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis.

Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kva-

liteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. 2018. aastal aset leidnud kinnisvara-

hindade langus on vähendanud nõudlust elamuehituse valdkonnas, mistõttu lükkuvad edasi paljude projektide al-

gused. Elamuehituse mahud on võrreldes tipuga 2017. aastal langenud ligikaudu kolmandiku. Enim on langus mõju-

tanud Stockholmi piirkonda ja kuigi suurem langus on peatunud, siis turg ei näita veel kasvu märke ning eelduslikult

langevad elamuehituse mahud 2021. aastal veelgi. Seda trendi mõjutab ka COVID-19 pandeemia, mistõttu on näha

tellijate investeerimisotsuste edasi lükkamist olukorra selginemiseni.

Fotol: Rääma Sõudekeskuse põhihoone (teostaja Eston Ehitus AS)

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

13/132

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehi-

tusteenuse nõudluses. Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute

maht, mis on omakorda osaliselt sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. Lisaks mõjutab ehi-

tusturgu oluliselt COVID-19 pandeemia, mis on vähendanud eratellijate investeeringute mahtu.

Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishin-

dadele on selgelt tuntav. Lisaks peatöövõtjatest konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöö-

võtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseeru-

mise nõudeid madalal, tuues nii kohati odavaimale hinnale ohvriks kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise. Kont-

sern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tekkinud ebakindlas majandusolukorras sõlmitud le-

pingute täitmisega. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täit-

misega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.

Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tule-

muslikuks teostamiseks. Kuna kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega

seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju ra-

jatiste ehitamisele välitingimustes (teed, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on kontsern muuhul-

gas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise üle-

sehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on

väiksemad. Sellest lähtuvalt on kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaa-

lus. Samuti kasutavad kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada

tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepin-

gud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eri-

pära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest

tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagaran-

tii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puu-

duste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud koge-

mustele. 31.12.2020 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 309 tuhat eurot. Eelmise

majandusaasta vastav näitaja oli 1 314 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu

tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimus-

tele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasi-

pööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise

kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil moodustasid krediidikahjumid kokku 157 tuhat eurot. Eelmisel aastal moodustasid krediidikahju-

mid 63 tuhat eurot. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime

hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring.

Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning

tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara ja lühiajaliste kohus-

tuste suhe oli 1,01 (31.12.2019: 1,01). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõttele antud laenude

kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pan-

kade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

14/132

Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas, ei ole kontserni hinnangul võimalik lühiaja-

lises perspektiivis realiseerida riigis asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõue Ukrainas asuva

sidusettevõtte vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalisena summas 8 237 tuhat eurot.

Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab kontsern arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõt-

jate maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jaga-

misel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 31.12.2020

on kontsernil lühiajalisi laenukohustusi 18 508 tuhat eurot (31.12.2019: 11 058 tuhat eurot). Olulise osa lühiajalistest

laenukohustustest moodustavad arvelduslaenud, millest aruandeperioodi järgselt on pikendatud järgmiseks 12

kuuks laene kokku summas 6 205 tuhat eurot.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 12 576 tuhat eurot (31.12.2019: 7 032 tuhat

eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Rendile-

pingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kont-

serni intressikandvad võlakohustused on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 1 523 tuhat eurot, vähenenud on nii

laenu- kui ka rendikohustused. Seisuga 31.12.2020 oli kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 25 860 tuhat

eurot (31.12.2019: 27 384 tuhat eurot). Intressikulud olid 2020. aastal 1 078 tuhat eurot (2019: 1 002 tuhat eurot).

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus, millega kaasneks kontserni

suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile.

Riski maandamiseks on kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud või-

malusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks.

Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu le-

pingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase rendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH)

Rootsi kroonides (SEK).

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majan-

duslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on

tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2020. aastal on UAH kurss euro suhtes nõrgenenud ligikaudu 24%. Kontserni Uk-

rainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning

sealt tekkivat täiendavat kursikahjumit summas 1 485 tuhat eurot (2019: kasum 1 044 tuhat eurot). Finantsinstru-

mentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantsku-

lud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud

nõuetest ja kohustustest kursikasumit või -kahjumit ei teki. Samuti ei teki kontserni kasumiaruandes kursikasumit

või -kahjumit Ukrainas asuvale sidusettevõttele eurodes antud laenudelt.

Rootsi kroon tugevnes 2020. aastal euro suhtes ligikaudu 4%. Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil

põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 48 tuhat eurot (2019: 16 tu-

hat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. Kontserni Rootsis asuvale tütarettevõt-

tele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit 24 tuhat eurot (2019: 196

tuhat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „finantskulud“.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Töötajate ja töökeskkonna riskid

Püsiva ja kvaliteetse tööjõu leidmine on väljakutse kogu ehitussektoris, kuid just see on üks peamisi äritulemusi

mõjutavaid tegureid. Kontsern teeb tööandja maine tugevdamiseks ja järelkasvu saamiseks koostööd haridusasu-

tustega. Väga oluline on oma töötajate pidev arendamine, millele kontsernis teadlikult tähelepanu pööratakse. Li-

saks sõltub kontsern suuresti alltöövõtjate võimekusest tagada vajalike oskustega tööjõud.

Eesmärk on vähendada ka tervise ja tööohutuse riske nii oma töötajate kui ka objektidel töötavate alltöövõtjate

meeskondades läbi seadusega ette nähtud meetmete ja juhtimissüsteemide rakendamise. Alltöövõtjad vastutavad

tööohutuse eest oma töölõigu ja töötajate osas ning kontserni ülesanne on luua ohutusnõuete täitmiseks vajalikud

tingimused ja koostöö.

$Graphics$

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

15/132

Keskkonnariskid

Kuna ehitustegevus puutub vahetult kokku eluslooduse, pinnase ja füüsilise ruumiga, on kontserni eesmärk teha

oma tööd ümbritsevat keskkonda ja loodust igakülgselt kaitstes. Kontserni tegevuste hulgas on suurem keskkonna-

mõju ja -risk asfalditehastel, puistematerjalide karjääridel ja teedeehitusel. Keskkonnahoidu aitavad ehitusobjektidel

tagada eelkõige tõhus materjalikasutus ja korrektne jäätmekäitlus. Liigse raiskamise, lekete, reostuste, eluslooduse

hävitamise või muu keskkonnakahju vältimiseks järgitakse seadustega ette nähtud nõudeid. kontserni ehitusettevõ-

tetes on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO 14001.

Korruptsiooni- ja eetikariskid

Turu ühe juhtiva tegijana on kontserni jaoks oluline teadvustada ausate ja eetiliste äritavade rikkumisest tulenevaid

riske. Kontsernis on kehtestatud sisemised korrad ja juhised, järgitakse börsireglemendist tulenevaid nõudeid, te-

hakse koostööd audiitorite, siseaudiitorite ja järelevalveasutustega. Samuti tuleb tagada kontserni ettevõtetes juh-

timiskvaliteet, kaasav organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon, mis rõhutavad nulltolerantsi ebaausa,

ebaeetilise ja korruptiivse käitumise osas. Läbipaistvate otsuste ja avatud suhtluse aluseks on koostöö tõhustamine

kontserni enda üksustes ning suhtluses koostööpartneritega. Avatust aitab suurendada üha hoogsam infotehnoloo-

giliste vahendite rakendamine.

Fotol: Linnateateri tootmiskompleks (teostaja Eston Ehitus AS)

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

16/132

Äritegevuse ja finantstulemuste ülevaade

Kontserni struktuur ja toimunud muudatused

Kontserni struktuur seisuga 31.12.2020 koos osalustega tütar- ja sidusettevõtetes*

*Kontserni struktuuris ei kajastu tütarettevõtted OÜ Eesti Ehitus, OÜ Aspi, OÜ Linnaehitus, OÜ NOBE, OÜ Eston Ehitus, Infra Ehitus OÜ, Kalda

Kodu OÜ, Kastani Kinnisvara OÜ, EE Ressursid OÜ, SweNCN OÜ, Nordecon Statyba UAB, Eurocon Bud TOV, Technopolis-2 TOV ning sidusettevõte

V.I. Center TOV kus ei toimu hetkel olulises mahus majandustegevust. Viis esimesena nimetatud ettevõtet on asutatud ärinimede kaitseks. Samuti

ei kajastu struktuuris kontserni finantsinvesteeringud (osalus alla 20%).

Olulisemad muutused kontserni struktuuris

Osaluse suurendamine Embach Ehitus OÜ-s

05.03.2020 kanti äriregistrisse ja viidi lõpule Nordecon AS-i sidusettevõtte Embach Ehitus OÜ kapitali struktuuri muu-

datus, mille tulemusena kuulub Nordecon AS-le 51% suurune enamusosalus ning Embach Ehitus OÜ-st sai Nordecon

AS-i tütarettevõte. Embach Ehitus OÜ osakapitali suuruseks on 30 000 eurot, millest Nordecon AS-ile kuulub 15 300

euro suurune osa. Embach Ehitus OÜ majandustulemusi konsolideeritakse Nordecon AS-i aruandes kui tütarettevõ-

tet alates 01.03.2020.

Eston Ehitus AS ühendamine Nordecon AS-ga

Nordecon AS ja Nordecon ASi 100%-line tütarettevõte Eston Ehitus AS sõlmisid 02.09.2020 ühinemislepingu, ühine-

mise eesmärgiks oli kontserni sisemise efektiivsuse parandamine ja juhtimisstruktuuri lihtsustamine. Vastavalt ühi-

nemislepingule oli ühendavaks ühinguks Nordecon AS. Ühinemise tulemusel lõppes Eston Ehitus AS tegevus ja Nor-

decon AS jätkab Eston Ehitus AS õigusjärglasena. Ühinemine viidi lõpule 15.10.2020.

Sidusettevõtte Pigipada OÜ müük

Nordecon AS-i tütarettevõte Tariston AS ja Tõrvatilk OÜ sõlmisid 08. detsembril 2020 lepingu Tariston AS-i

omanduses oleva 49%lise osaluse võõrandamiseks Pigipada OÜ-s. Osaluse võõrandamise eesmärk oli lahendada

ettevõtte omandisuhe ning võõrandada see Tariston AS-i jaoks kasumlikel tingimustel. Tehingu hind kokku oli 3 596

tuhat eurot. Võõrandamistehingu tulemusena muutus Pigipada OÜ kontrollsuhe, mistõttu oli tehingust tulenevate

õiguste ja kohustuste jõustumiseks vajalik Konkurentsiameti nõusolek, mis väljastati 28.12.2020 ning mille järgselt,

30.12.2020, viidi osaluse võõrandamine sidusettevõttes Pigipada OÜ lõpuni.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

17/132

Kontserni äritegevuse korraldus Eestis ja välisturgudel

Eesti

Võrreldes eelmiste aastatega ei toimunud aruandeaastal kontserni äritegevuses Eestis muudatusi. Kontsern tegutses

hoonete ja rajatiste ehitamise valdkonnas, kus tegevus ulatus pea kõikidesse turu alamsegmentidesse. Olulise osa

põhitegevusest viis läbi emaettevõte Nordecon AS, mis on ühtlasi kontserni olulisemate tütarettevõtete valdusette-

võtteks. Lisaks emaettevõttele osutasid põhitegevusena ehituse projektijuhtimisteenust ka tütarettevõtted Nor-

decon Betoon OÜ (kaubamärk NOBE) ning Embach Ehitus OÜ.

Muude põhitegevuse teenuste osas jätkas Nordeconi kontsern betoonitööde teostamist (Nordecon Betoon OÜ),

raske ehitustehnika rentimist (Kaurits OÜ) ja regionaalse teehooldusteenuse osutamist Kose hooldepiirkonnas Har-

jumaal ja Järva ning Hiiu maakonnas (Tariston AS).

Uusi tegevussegmente Eestis aruandeperioodil ei lisandunud.

Välisturud

Ukraina

Kontserni äritegevuses ei ole toimunud aruandeaastal muutusi võrreldes 2019. aasta lõpuga. Tegevusmahud on jää-

nud 2020. aastal eelmise majandusaastaga võrreldavale tasemele. Sõlmitud lepingute osas ollakse jätkuvalt konser-

vatiivne. Sõlmitud on vaid lepinguid, mille puhul on juhtkond veendunud, et kaasnevad riskid on asjaolusid arvesta-

des mõistlikud.

Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (kontsernil on osalus hetkel kahes

konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Uk-

rainas. Kindlustamaks tehtud investeeringut on kontsern koos kaasomanikega erastanud sidusettevõttele V.I. Center

TOV kinnistu ning seadnud sellele kontserni ja kaasomanike laenude tagamiseks hüpoteegid.

Soome

Kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ koos Soomes registreeritud tütarettevõttega NOBE Rakennus Oy jät-

kas alltöövõtu korras betoonitööde teostamist Soomes. Alltöövõtule on viimase kahe aasta jooksul lisandunud ka

väiksemamahulised peatöövõtulepingud.

Rootsi

Võrreldes 2019. aasta lõpuga ei toimunud aruandeaastal kontserni tegevuses Rootsis olulisi muutusi. Kontserni tü-

tarettevõte SweNCN AB jätkas sõlmitud hoonete ehituse peatöövõtu lepingute täitmist.

Fotol: Allika 7 ärihoone (teostaja Nordecon Betoon OÜ)

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

18/132

Äritegevuse jaotus geograafiliste turgude lõikes

2020. aastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 18% kogu müügitulust, mis on viimaste aas-

tate suurim.

2020

2019

2018

2017

2016

Eesti

82%

89%

93%

94%

93%

Rootsi

11%

Soome

Ukraina

Eelmise, 2019. aastaga, võrreldes on suurenenud ka Rootsi müügitulu, mõjutajaks 2019. aastal sõlmitud kaks uut

korterelamute ehituse peatöövõtulepingut ning betoonitööde alltöövõtuleping Põhja-Rootsi rajatava tuulepargi 73

tuulegeneraatori vundamendi ehitamiseks. Kasvanud on ka Soome müügitulu, millest olulise osa moodustasid Rai-

tinkartano logistikakeskus/eluhoone ning kahe laudakompleksi ehitus. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eel-

mise aastaga vähenenud ligikaudu poole võrra.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud kontserni juhtkonna poolt valitud stra-

teegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka

osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kas-

vatamine on kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on sel-

gitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele“.

Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern te-

gutseb äri- ja tööstushoonete ning korterelamute ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, insener- ja keskkonnaehi-

tuse, betoonitööde ja elamuarenduse vallas.

Kontserni 2020. aasta müügitulu moodustas 296 082 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli

234 071 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 26,5%. Hoonete müügitulu on võrreldes 2019. aastaga suurene-

nud ligikaudu 34% ning rajatiste müügitulu 7%. Üldist ehitusturgu (ja ka kontserni valitud strateegiat) mõjutava ra-

jatiste valdkonna ehituse mahtude vähesus avaldab mõju ka kontserni müügitulu jaotusele.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalusta-

tuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitus-

tegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja

mõni teine võib kasvada kiiremini.

Segmentide müügitulu

2020. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 228 515 ja 67 142 tuhat eurot. Aasta tagasi olid

vastavad näitajad 170 647 ja 63 063 tuhat eurot (vt Lisa 28). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka kontserni ehitus-

lepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

Müügitulu jaotus segmentides

Tegevussegmendid

2020

2019

2018

2017

2016

Hooned

72%

70%

72%

74%

73%

Rajatised

28%

30%

28%

26%

27%

* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).

Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvald-

konna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidami-

saruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused

kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nor-

decon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt

tööde sisust.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

19/132

Alamsegmentide müügitulu

Võrreldes eelmise aruandeaastaga on hoonete segmendis vähene-

nud ärihoonete alamsegmendi mahud, teiste alamsegmentide ma-

hud on suurenenud. Suurima käibega, moodustades üle kolmandiku

kogu segmendi müügitulust, on ühiskondlike hoonete alam-

segment, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 67%. Aruan-

deperioodil lõpetati ja anti tellijatele tähtaegselt üle Sisekaitseaka-

deemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskus, Tallinna lähistel Järve-

küla aleviku põhikooli – Kindluse Kooli – esimene etapp, Tartus An-

nelinna Gümnaasium ning Tapa kaitseväelinnaku hoidlakompleks.

Suuremad objektid, kus jätkuvad ehitustööd, on Kohtla-Järve

spordi- ja tervisekeskus, Tartu kesklinna Perearstikeskus, Välisluu-

reameti büroohoone laiendamine Rahumäe teel Tallinnas ning kahe

kooli rekonstrueerimine Ida-Ukrainas.

Oluline osa kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest

asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Ka-

laranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine

ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni projekteeri-

mine ja ehitamine. Olulise panuse alamsegmendi müügitulusse an-

dis ka korterelamute ehitus Rootsis.

Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute seg-

mendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallin-

nas, aadressil Võidujooksu 8c, 24 korteriga 5-korruselise korter-

elamu ehitus (www.voidujooksu.ee). 2020. aasta omaarenduste

müügitulu moodustas kokku 2 866 tuhat eurot (2019: 6 528 tuhat

eurot). 2020. aasta kevadel puhkenud COVID-19 pandeemiast tingi-

tud ebakindlus majanduskeskkonnas on mõjutanud ka kontserni

omaarenduste mahtu. Aasta algul Tartus alustatud Mõisavahe Kodu

(https://moisavahe.ee) elurajooni arenduse esimese kortermaja

ehitus jätkus peale ligikaudu pooleaastast pausi sügisel. Arendades

jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võima-

likke riske elamuarenduse turul.

Ärihoonete alamsegmendi aruandeperioodil töös olnud suuremad

objektid asuvad Tallinnas. Lõpetati ja tellijatele anti tähtaegselt üle

Tallinna Vanasadama D-terminali hoone, Admiraliteedi basseini

kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapp ja Tallinnas

Sepapaja 1 parkimismaja. Tööd jätkuvad Rotermann City seitsme-

korruselise ärihoone ehitusel.

Kuigi tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht võrreldes ülejää-

nud alamsegmentide mahtudega on jäänud tagasihoidlikuks, on

võrreldes 2019. aastaga müügitulu suurenenud üle kahe korra. Sa-

mas on töös olevad objektid maksumuselt väikesed, moodustades

keskmiselt 2 mln eurot.

Fotol: Tapa õppe- ja hooldushallid (teos-

taja Nordecon AS)

Fotol: Tiskreoja elurajoon (teostaja Nor-

decon Betoon OÜ)

Fotol: Võidujooksu 8C kortermaja (teos-

taja Eston Ehitus AS)

Fotol: Vanasadama D-terminal (teostaja

Nordecon AS

Müügitulu hoonete segmendis

2020

2019

2018

2017

2016

Ühiskondlikud hooned

37%

29%

25%

19%

30%

Korterelamud

28%

27%

25%

30%

34%

Ärihooned

23%

36%

35%

25%

16%

Tööstus- ja laohooned

12%

15%

26%

20%

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

20/132

Kuigi rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja

hoolduse alamsegment, on selle osakaal segmendis eelmise aastaga

võrreldes vähenenud. Olulise osa käibest moodustavad 2-3 mln

maksumusega taastusremondi objektid. Suurimad töös olnud ob-

jektid on 2019. aastal sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel

asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede

ehitamiseks ja käesoleval aastal sõlmitud leping Tallinna idapiirile

jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Viimase ehitus jätkub 2021. aas-

tal. Lisaks maanteede ehitusele ja remondile, annavad lisamahtu

kaitseväe rajatiste ehitus ning erinevad väikesemahulised Riigi-

metsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd.

Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maa-

konnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.

Muude rajatiste alamsegmendi mahtu mõjutab eelkõige Põhja-

Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi 73 tuulege-

neraatori vundamendi ehitamine.

Insenerehituse alamsegmendi mahust moodustab olulise osa Silla-

mäele 640 meetri pikkuse rannapromenaadi ehitus.

Fotol: Tugimaantee 69 Kuigatsi teeristi-

Soontaga lõik (teostaja Nordecon AS)

Fotol: Riigitee nr 4 (E67), Kernu ümbersõit

(teostaja Nordecon AS)

Müügitulu rajatiste segmendis

2020

2019

2018

2017

2016

Teedeehitus ja –hooldus

74%

78%

89%

86%

Muud rajatised

21%

18%

Insenerehitus (sh vesiehitus)

Keskkonnaehitus

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

21/132

Valik lõpetatud objektidest

Kontserni ettevõtete poolt erinevates alamsegmentides aruandeperioodil lõpetatud olulisemad objektid*:

Objekti lühikirjeldus

Teostaja

Tellija

Tegevussegment

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse

ehitus

Nordecon AS

Sisekaitseakadeemia

Ühiskondlikud hooned

Tapa ja Jõhvi hooldus- ja õppehallide ehitus

Nordecon AS

Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus

Ühiskondlikud hooned

Tallinna Vanasadama D-terminal

rekonstrueerimis- ja laiendustööd

Nordecon AS

Tallinna Sadam

Ärihooned

Tugimaantee 69 Kuigatsi teeristi-Soontaga

lõigu rekonstrueerimine

Nordecon AS

Maanteeamet

Teedeehitus

Riigitee nr 4 (E67), Kernu ümbersõidu

ehitustööd

Nordecon AS

Maanteeamet

Teedeehitus

Peetri pargi ehitustööd (I etapp)

Nordecon AS

Rae Vallavalitsus

Teedeehitus

Sillamäe rannapromenaadi ehitustööd (osa 1,

osa 2)

Nordecon AS

Sillamäe Linnavalitsus

Insenerehitus

Allika tee 7 ärihoone ehitus

Nordecon Betoon OÜ

VKV Majad OÜ

Ärihooned

Sepise 8 parkimismaja ehitus (II etapp)

Nordecon Betoon OÜ

Öpiku Majad OÜ

Ärihooned

Tiskreoja elurajooni ehitus

Nordecon Betoon OÜ

Tiskreoja OÜ

Korterelamud

Annelinna Gümnaasiumi ehitus

Embach Ehitus OÜ

Tartu Linnavalitsus

Ühiskondlikud hooned

Saue valla keskusehoone ehitus

Embach Ehitus OÜ

Saue Vallavalitsus

Ühiskondlikud hooned

Kaitseväe keskpolügooni põhja- ja lõunaosa

teede ehitustööd

Tariston AS

Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus

Teedeehitus

Käina elamuskeskuse Tuuletorn ehitus

Eston Ehitus AS**

Hiiumaa Loodus- ja

Tegevuskeskus

Ärihooned

Linnateatri tootmiskompleksi ehitus

Eston Ehitus AS**

Tallinna Linnavaraamet

Tööstus- ja laohooned

Rääma Sõudekeskuse põhihoone ehitus (I

etapp)

Eston Ehitus AS**

Pärnu Sõudeklubi

Ühiskondlikud hooned

Võidujooksu 8C korterelamu Tallinnas

Eston Ehitus AS **

Nordecon AS, omaarendus

Korterelamud

Sisaldab objekte, mille osas on tellijale üle antud põhivalmidus ning tellija saab vara kasutada. Teostamata võivad olla vaegtööd.

** Eston Ehitus AS ühendati Nordecon AS-ga 15.10.2020.

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum oli 2020. aastal 10 996 tuhat eurot (2019: 11 769 tuhat eurot) ning brutokasumlik-

kus 3,7% (2019: 5,0%). Kasumlikkuse paranemine on toimunud rajatiste segmendis, kus kasumlikkus oli 2020. aastal

5,1% ning IV kvartalis 6,1% (2019. aasta 3,5%, IV kvartal 1,9%). Seevastu hoonete segmendi kasumlikkus on võrreldes

eelmise aastaga tuntavalt langenud, moodustades 2020. aastal 3,6% ning IV kvartalis 0,7% (2019. aasta 6,3%, IV

kvartal 8,8%). Rajatiste segmendi tulemust on mõjutanud varasem teedeehituse hooaja algus ning tugev tööde port-

fell. Vaatamata sellele, et endiselt valitseb turul olukord, kus töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekus ületab

tunduvalt turu nõudlust, on kontserni asfaltbetooni tootmismaht võrreldes eelmise aastaga kasvanud, andes katet

püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfaltbetooni tootmiseks ja paigalduseks vajaliku tehnika kulud.

Hoonete segmendi madala kasumlikkuse, mis mõjutab oluliselt kogu 2020. aasta kontserni tulemust, põhjuseks on

ebaõnnestunud projektid Rootsi turul. Oluline osa aruandeaasta Rootsi turu ebaõnnestumisel oli ka COVID-19 pan-

deemial ja selle mõjul majanduskeskkonnale. Ühelt poolt oli liikumispiirangute tõttu häiritud kontserni poolne Rootsi

tegevuse juhtimine ning teiselt alltöövõtjate vaba liikumine, kuna olulises osas kasutati objektidel Eestist pärit all-

töövõtjaid. Lisaks pikenesid planeeritust pikemaks projektide kestvused, mis suurendasid oluliselt ehitusplatsi eelar-

vestatud üldkulusid, mida tellijad täies mahus ei hüvitanud.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

22/132

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2020. aastal 7 073 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud

suurenenud ligikaudu 3,5% (2019: 6 837 tuhat eurot). Suurenemise põhjuseks on Embach Ehitus OÜ muutumine

kontserni tütarettevõtteks (vt „Kontserni struktuur ja toimunud muudatused“). 12 kuu libisev üldhalduskulude osa-

kaal müügitulust moodustas 2,4% (2019: 2,9%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2020. aastal 3 575 tuhat eurot (2019: 4 270 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud ra-

havooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 003 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 2,4% (2019: 7 311 tuhat

eurot ja 3,1%).

Finantstulusid mõjutas 2020. aastal kontserni sidusettevõtte Pigipada OÜ müük aasta lõpul (vt „Kontserni struktuur

ja toimunud muudatused“). Tehingust teenitud kasum moodustas 2 749 tuhat eurot (vt Lisa 32). Lisaks on finantstu-

lude- ja kulude oluliseks mõjutajaks valuutakursi muutused kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi

muutus. Ukraina grivna nõrgenes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 24% ning kontsern kajastas Ukrainas asu-

vatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kahjumit aruandeperioodil summas

1 485 tuhat eurot (2019: kasum 1 044 tuhat eurot), kokku moodustasid kursikahjumid aruandeperioodil 1 509 tuhat

eurot (2019: 196 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud

realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 1 254 tuhande euro võrra (2019: -823 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 4 118 tuhat eurot (2019: 4 149 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nor-

decon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 466 tuhat eurot (2019: 3 378 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2020. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 2 443 tuhat eurot (2019: 8 003 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo

peamiseks mõjutajaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätku-

valt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid

allhankijatele ja materjalide soetamisel. Ettemaksete osakaal on käesoleval aastal seoses COVID-19 pandeemiaga

suurenenud. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse

tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.

Investeerimistegevuse rahavoog 2020. aastal oli 8 286 tuhat eurot (2019: 220 tuhat eurot). Enim mõjutab rahavoogu

Embach Ehitus OÜ muutumine kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605 tuhat eurot ning

sidusettevõtte Pigipada OÜ müügist laekunud 3 596 tuhat eurot. Põhivarasse investeeriti kokku 271 tuhat eurot

(2019: 594 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müügist laekus 332 tuhat eurot (2019: 377 tuhat eurot). Saadud

dividendid moodustasid kokku 974 tuhat eurot (2019: 489 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2020. aastal oli -5 165 tuhat eurot (2019: -8 863 tuhat eurot). Finantseerimistege-

vuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 2 026 tuhat eurot, mis

koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2019: 3 705 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimak-

seid oli kokku 2 629 tuhat eurot (2019: 4 032 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude

graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 3 086 tuhat eurot (2019: 3 276 tuhat eurot). Dividende

maksti 2020. aastal 472 tuhat eurot (2019: 2 360 tuhat eurot). Võrreldava, 2019. aasta rahavoogu mõjutas aktsiaka-

pitali vähendamise väljamaksed summas 1 892 tuhat eurot.

Seisuga 31.12.2020 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 12 576 tuhat eurot (31.12.2019: 7 032 tuhat

eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

23/132

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja

2020

2019

2018

2017

2016

Müügitulu, tuhat eurot

296 082

234 071

223 496

231 387

183 329

Müügitulu muutus

26,5%

4,7%

-3,4%

26,2%

26,0%

Puhaskasum, tuhat eurot

4 118

4 149

3 821

1 725

3 933

Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot

2 466

3 378

3 381

1 388

3 044

Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk

31 528 585

30 913 031

30 756 728

Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot

0,08

0,11

0,04

0,10

Üldhalduskulude määr müügitulust

2,4%

2,9%

3,0%

3,3%

EBITDA, tuhat eurot*

7 003

7 311

6 021

3 123

6 017

EBITDA määr müügitulust

2,4%

3,1%

2,7%

1,3%

3,3%

Brutokasumi määr müügitulust

3,7%

5,0%

4,5%

3,8%

6,0%

Ärikasumi määr müügitulust

1,2%

1,8%

0,5%

2,3%

Ärikasumi määr ilma vara müügi kasumita

1,1%

1,7%

1,3%

0,5%

2,2%

Puhaskasumi määr müügitulust

1,4%

1,8%

1,7%

0,7%

2,1%

Investeeritud kapitali tootlus

9,3%

10,0%

8,4%

5,9%

8,5%

Omakapitali tootlus

11,8%

12,5%

11,2%

4,8%

10,6%

Omakapitali osakaal

27,6%

27,9%

32,4%

30,8%

38,6%

Vara tootlus

3,3%

3,7%

3,5%

1,6%

4,2%

Finantsvõimendus

21,1%

33,8%

28,5%

32,7%

16,7%

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (lisa 5)

1,01

1,12

1,11

1,20

31.12.2020

31.12.2019

31.12.2018

31.12.2017

31.12.2016

Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot

215 796

227 545

100 352

144 122

131 335

* EBITDA sisaldab firmaväärtuse mõjusid. 2020: 139 tuhat eurot tulu negatiivsest firmaväärtusest, 2016: 139 tuhat eurot tulu negatiivsest firma-

väärtusest.

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi

müügitulu) – 1*100

Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa pu-

haskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv

Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügi-

tulu)*100

EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused

EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100

Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100

Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100

Ärikasumi määr ilma vara müügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara

müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100

Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügi-

tulu)*100

Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + int-

ressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + oma-

kapital))*100

Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi kesk-

mine omakapital kokku)*100

Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital

kokku)*100

Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine

vara kokku)*100

Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ek-

vivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised

kohustused kokku

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2020 oli 215 796 tuhat

eurot. Võrreldes eelmise aastaga on teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 5%. 2020. aastal sõlmiti uusi le-

pinguid kokku 236 577 tuhande euro väärtuses (2019: 305 695 tuhat eurot). Kontsern on suutnud olla võrdselt edu-

kas nii era- kui ka riigihangetes.

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

31.12.2018

31.12.2017

31.12.2016

Ehituslepingute teostamata tööd

215 796

227 545

100 352

144 122

131 335

Seisuga 31.12.2020 moodustavad teostamata tööde portfellis hoonete segmendiga seotud projektid 81% ja rajatiste

omad 19% (31.12.2019: vastavalt 85% ja 15%). Võrreldes 31.12.2019 seisuga on rajatiste segmendi teostamata

tööde mahud suurenenud ligikaudu 19% ning hoonete segmendi mahud on vähenenud 10%, mille põhjuseks on

korterelamute alamsegmendi mahu ligikaudu kahekordne vähenemine.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

24/132

Hoonete segmendis moodustab ligikaudu 40% ühiskondlike hoonete alamsegmendi teostamata tööde portfell.

Alamsegmendi mahtu mõjutavad eelkõige III kvartalis sõlmitud lepingud: Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa me-

ditsiinilinnaku III etapi ehitamine, maksumusega 47,3 mln eurot, Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone ehitamine Ku-

ressaares ning Paldiski sõjaväelinnakusse 300-kohalise kasarmu projekteerimine- ja ehitamine. Äri- ning tööstus- ja

laohoonete alamsegmentide teostamata tööde portfelli mahud on jäänud võrreldes 31.12.2019 seisuga samale ta-

semele. Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi portfelli mahust olulise osas moodustab E-Piima Paidesse ehitatava

tehasekompleksi ehitamiseks sõlmitud leping. Ärihoonete alamsegmendi teostamata tööde mahtu mõjutavad Tal-

linnas Rotermann City’sse uue seitsmekorruselise ärihoone ehitus ning IV kvartalis lisandunud leping Alma Tominga

nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja ehitamiseks Ülemiste Citysse, asukohaga Sepise 7, Tallinn, kus tööde mak-

sumus on üle 22 mln euro. Korterelamute alamsegment koosneb olulises osas Tallinnas Kalaranna kvartali kahe esi-

mese etapi projekteerimis- ja ehitustöödest, mille kogumaht on ligikaudu 40 mln eurot ning Tallinna läänepiirile

rajatava Tiskreoja elurajooni ehituse järgmistest etappidest.

Rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist moodustavad 87% teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi lepin-

gud. IV kvartalis sõlmiti töövõtuleping pinnasetööde teostamiseks Tartu maantee Võõbu–Mäo teedeehituse objektil

Võõbu–Anna lõigus, tööde maksumus on ligikaudu 9,5 miljonit eurot ning leping riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7–

187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitustöödeks. Oluliselt mõjutab teostamata tööde mahtu ka II kvartalis sõlmitud

leping Tallinna idapiirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose,

hooldetööde lepingute täitmine. Järva hooldepiirkonnas sõlmiti uus 5 aastane riigiteede korrashoiuleping. Lepingu

mahtu kuulub ligikaudu 950 kilomeetri ulatuses riigimaanteede aastaringset hooldamist Järva maakonnas. Võttes

aluseks 2020. aasta maksumuse, on lepingu kogumaksumus ligikaudu 10,7 mln eurot.

Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, s.h. 2022. aastasse üleminevat ehitusmahtu ning tihedat konkurentsi

peatöövõtuturul, prognoosib kontserni juhtkond 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes mõningast tegevusmahtude

langust. Tellijate poolne hinnalanguse surve peatöövõtu ettevõtetele on suurenenud, kuid alltöövõtjate poolt paku-

tavate sisendhindade oodatud langust ei ole oluliselt toimunud. Tekkinud olukord on pannud kasumimarginaali tu-

geva surve alla. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võt-

mist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on ettevõtte

püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid

konkurentsieeliseid.

Kontserni investeeringud

Investeeringud teistesse äriühingutesse

Aruandeperioodil ei tehtud olulisi investeeringuid kontsernivälistesse ettevõtetesse. Aruandeperioodil tehtud inves-

teeringud on kirjeldatud tegevusaruande peatükis „Kontserni struktuur ja toimunud muudatused“ ja raamatupida-

mise aastaaruande lisades 6 ja 7.

Kinnisvarainvesteeringute soetamine

Aruandeperioodil ja võrreldaval 2019. aastal ei soetanud kontsern uusi kinnisvarainvesteeringuid (s.o kinnistud,

mida hoitakse edasimüügi, renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil), samuti ei müüdud kinnisvarainvestee-

ringuid (vt raamatupidamise aastaaruande lisa 13).

Investeeringud põhivarasse

Kontsern investeeris 2020. aastal materiaalsesse põhivarasse 2 539 tuhat eurot, millest rendivara moodustab 1 982

tuhat eurot (2019: 5 859 tuhat eurot, rendivara 3 897 tuhat eurot) (lisa 14). Investeeringud jagunesid kolme suure-

masse rühma: amortiseerunud masinate asendamine, investeeringud efektiivsuse tõstmiseks ning investeeringud

teehooldele kehtestatud nõuetele vastamiseks.

Aruandeperioodil ei tehtud olulisi investeeringuid immateriaalsesse põhivarasse (lisa 15).

Pikaajaliste investeeringute raamatupidamisväärtuse muutus aruandeperioodil

Investeeringu liik (EUR '000)

2020

2019

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud (lisa 12)

-2 369

103

Materiaalne põhivara (jääkväärtus) (lisa 14)

-949

6 714

Immateriaalne põhivara (jääkväärtus) (lisa 15)

229

2021. aastal jätkab kontsern investeerimist põhivarasse võrreldavas mahus 2020. aastaga. Tehtavad investeeringud

on vajalikud nii amortiseerunud põhivara asendamiseks kui ka põhitegevuse efektiivsuse tõstmiseks.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

25/132

Kvaliteet ja kliendikogemus

Ehitusettevõtte kvaliteedi näitaja on korrektselt juhitud projektid ning tähtaegselt ja nõutud kvaliteediga valminud

hooned ja rajatised. Kõrgeima kliendirahulolu tagab ehituskvaliteet, läbipaistev tegevus ja avatud suhtlus tellijaga

kogu ehitusprotsessi ajal. Tulemus on parim siis, kui ühtsetel põhimõtetel pingutavad nii tellija, arhitekt, projektee-

rija, omaniku järelevalve ja ehitajad.

Teadlik ja süsteemne kvaliteedijuhtimine on kontsernis töö aluseks. Kontserni kvaliteedi-, keskkonna-, töötervishoiu

ja tööohutuse juhtimissüsteem tugineb vastavate rahvusvaheliste standardite (ISO 9001, ISO 14001, OHSAS

18001/ISO 45001) nõuetele. Kõigi projektide puhul järgitakse tellija esitatud nõudeid ja projektdokumentatsiooni,

ehitustegevust reguleerivaid õigusakte ja norme ning kontserni enda juhtimissüsteemi.

Kvaliteedijuhtimise üheks peamiseks tulemuseks on ohutus ning kontserni esmane vastutus on ehitada ohutuid ja

turvalisi hooneid ning rajatisi. Kontsern ei tee oma töös ühtegi järeleandmist valmis objektide ohutust puudutavates

küsimustes.

Emaettevõttes määratakse igale valminud objektile tööohutusest, tähtaegadest, tehnilistele nõuetele vastavusest,

vigade tulemuslikust lahendamisest ja kliendi tagasisidest lähtuv kvaliteedikoefitsient, millest sõltub projektmees-

kondade tulemustasu. Enamikus kontserni ettevõtetes uuritakse klientide rahulolu töö lõppedes.

2020. aastat iseloomustavad näited

2020. aastal võib pidada märkimisväärseks saavutuseks, et sõltumata viiruse Covid-19 levikust ei katkenud töö ühelgi

objektil. Teatud kaubagruppide osas tuli ette tarneraskusi, mis omakorda pani surve alla kokkulepitud tähtajad. Vaa-

tamata sellele näitas kliendirahulolu mõõdik emaettevõttes üle aegade kõrgeimat tulemust. 2020. aasta nõudis se-

nisest veelgi suuremat paindlikkust ning head ja mõistvat koostööd kõigi osapooltega.

Emaettevõtte rekordiline kliendirahulolu

Rahulolu tõus on seotud aastatepikkuse järjepideva tööga, et mõista tellija ootusi, võita usaldus ning luua suurepä-

rane koostöösuhe kõigi osapooltega. Teisalt mõjutab kliendirahulolu Nordeconi töötajate asjatundlikkus ning pro-

fessionaalne teenus.

Positiivsete leidude märkamine

Kui kvaliteedijuhtimise fookus on reeglina vigade ja eksimuste kõrvaldamisel, siis alates 2020. aastast pööratakse

Nordeconis enam tähelepanu ka sellele, kui midagi on tehtud väga hästi. Positiivsete leidude märkamine aitab õiget

käitumist kinnistada ning toob välja heade näidete rohkuse.

Tulemusnäitajad

2020

2019

Kliendirahulolu määr*

Nordecon AS

92%

87%

Tariston AS

91%

89%

Kaurits OÜ

97%

100%

Eurocon Ukraine TOV

92%

80%

Embach Ehitus OÜ

84%

andmeid ei kogutud

Mittevastavused regulatsioonidele ja kvaliteedisüsteemi järgimisele

Valmis ehitusobjektide mittevastavuste arv tervise ja ohutuse alastele regulatsiooni-

dele ja/või vabatahtlikele koodeksitele

Siseauditite raames tuvastatud mittevastavuste arv juhtimissüsteemi järgimises, mis

takistavad eesmärkide saavutamist

*Igal ettevõttel on kasutusel oma metoodika. Tulemus on taandatud 100% skaalale. 2020. aastal vastanud klientide arv: Nordecon AS 14, Tariston

AS 18, Kaurits OÜ 3, Eurocon Ukraine TOV 2, Embach Ehitus OÜ 9.

Kohalikud elanikud

Üks kvaliteetse ehitusprotsessi osa on ümbruskonna võimalikult vähene häirimine. Ehitustegevusega kaasnev müra,

vibratsioon, tolm, transport ja muutunud liikluskorraldus on aga paratamatud ning mõjutavad ümberkaudsete ela-

nike heaolu.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

26/132

Häirivaid tegureid täielikult vältida ei ole võimalik, kuid nende mõju saab vähendada. Kontsern informeerib elanikke

kavandatavatest töödest etteulatuvalt meedia, otsesuhtluse ja külastuste kaudu. Head suhted kohalike elanikega

toetavad kontserni edasisi tegevusi samas piirkonnas.

Häiriva perioodi lühendamiseks on kontsern palunud elanikelt ja omavalitsuselt luba pikemateks tööpäevadeks. Või-

malusel planeeritakse mürarikkad tööd kellaaegadele, mil see häirib kohalikke elanikke võimalikult vähe. Püütakse

vältida igasugust kahju ümberkaudsetele hoonetele ja rajatistele. Kontsern katab tekitatud kahjude paranduskulud.

Üldiselt on kontsernil ehitusobjektide naabruskonna elanikega head suhted. Inimesed on vastutulelikud ja mõistvad

ning väiksemad mured lahendatakse jooksvalt. Teatud mastaapsetel objektidel, kus kohalik kogukond on aktiivne,

hoitakse teavitustegevustes kõrgendatud valmisolekut.

2020. aastat iseloomustavad näited

Kalaranna kvartal

Kalamaja kogukonda teavitati ehitustöödest proaktiivselt mitmete erinevate kommunikatsioonikanalite vahendusel.

Ilmusid artiklid linnaosa lehes ning samuti tehti teavitustööd sotsiaalmeedias. Oluline, et inimeste seas ei läheks

liikvele valeinfo. Kalamaja kogukonnale oli tähtis, et ehitus ei sulgeks inimeste harjumuspärast ujumiskohta. Sellega

ehitust planeerides ka arvestati.

Väo liiklussõlm

2020. aastal alanud Väo liiklussõlme ehitus on suure mõjuga mastaapne objekt. Liikluskorralduse muudatustest tehti

koostöös alltöövõtjaga laiem teavitus. Loodi animatsioonid, mis toimuvat illustreerisid. Infot levitati koostöös Trans-

pordiametiga nii meedias kui ka sotsiaalmeedias.

Tulemusnäitajad

2020

2019

Põhjendatud ametlikud kaebused ehitusobjektide ümbruskonna elanikelt

Kaebused olid seotud müra ja ehitusmüraga õhtusel ajal, pinnasetöödega ehitistele tekitatud vibratsiooni, poriste

teede ning tolmuga.

Tarnijad, alltöövõtjad, ostud ja hanked

Ehitusprojektide sujuv ja kvaliteetne elluviimine sõltub paljuski koostööst alltöövõtjate ning materjalide ja toodete

tarnijatega. Aus ja läbipaistev suhtlus, probleemide varajane märkamine ja käsitlemine, teineteise austamine ja kok-

kulepetest kinnipidamine – see toetab omavaheliste usalduslike suhete tekkimist ning aitab probleeme ennetada ja

lahendada.

On tähtis, et koostööpartnerid oleksid oma valdkonnas tunnustatud spetsialistid, vastaksid tellija ja kontserni ootus-

tele ning täidaksid seatud nõudmised. Kontsern ei tee koostööd partneritega, kes teadaolevalt on varem kasutanud

ebaausaid võtteid.

Kontserni ülesanne on tagada ehitusobjektidel kasutatavate materjalide kvaliteet. Emaettevõttes koordineerib too-

dete ja materjalide oste ostuosakond. Kuigi peamiste ehitusmaterjalide kasutamine on määratud juba ehitusprojek-

tis, pakub kontsern tellijale teatud juhtudel oma kogemuse ja teadmiste põhjal alternatiivseid, paremaid ja tõhusa-

maid lahendusi. Üldjuhul kehtivad ehitusmaterjalidele ja -toodetele kõrged nõuded, lisaks kontrollib kontsern järje-

pidevalt kõiki materjale ja tooteid, et vältida hilisemaid riske.

Koostööpartnerite valik tehakse nende tausta, varasema kogemuse, tehnilise, kvaliteedi- ja finantsvõimekuse, tar-

nekindluse ja tähtaegadest kinnipidamise ning pakutava hinna alusel.

Ehitustegevuse puhul hinnatakse pärast töö või tellimuse täitmist iga tarnijat ja alltöövõtjat, kontserni teistes üksus-

tes antakse hinnang (nt asfaltbetoonitehased ja mäetööd) kord aastas. Kriteeriumiteks on üldjuhul tähtajad, töö-

ohutus, kvaliteet ja koostöövalmidus.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

27/132

2020. aastat iseloomustavad näited

Peatöövõtjana näeb Nordecon endal jätkuvalt rolli ja võimalust, et koolitada väiksemaid ehitusettevõtjaid. Näiteks

õhutatakse sektoripõhiste digilahenduste kasutuselevõttu ning vajadusel pakutakse tuge ohutusega seotud küsi-

mustes, juhendamises ning tööde planeerimises. 2020. aastal ei täheldatud alltöövõtjate poolseid rikkumisi, riske

või negatiivset mõju töötervishoiu ja tööohutuse ega keskkonnaaspektide osas, mis oleksid viinud õnnetusteni, koos-

töö katkestamiseni või ametliku otsuseni edaspidi koostööd vältida.

Uus alltöövõtjate hindamise süsteem

2020. aastal juurutati Nordeconis uus elektrooniline keskkond, kus toimub alltöövõtja töö hindamine vahetult pärast

töövõtulepingu lõpetamist. Nii on tekkimas andmebaas, mis annab objektiivse aluse, et uutesse projektidesse sobi-

vaid koostööpartnereid valida.

Välistööjõu kasutamine

2020. aastal pidi Nordecon eelistama alltöövõtjaid, kelle puhul oleks välistööjõu osakaal võimalikult väike. Koroona-

viirusest tingitud reisipiirangud mõjutasid oluliselt välistööjõu pääsemist riiki.

Tulemusnäitajad

2020

2019

Alltöövõtjate osakaal, kellega on sõlmitud töötervishoiu ja tööohutuse kokkulepe

98%

Alltöövõtjate arv, kelle puhul on avastatud olulisi rikkumisi, riske või negatiivset mõju

töötervishoiu ja tööohutuse osas, mis on viinud koostöö katkestamiseni või ametliku

otsuseni edaspidi koostööd vältida

Alltöövõtjate osakaal, kellega on sõlmitud keskkonnakriteeriumite tagamise kokkulepe

96%

95%

Alltöövõtjate arv, kelle puhul on avastatud olulisi rikkumisi, riske või negatiivset mõju

keskkonnaaspektide osas, mis on viinud koostöö katkestamiseni või ametliku otsuseni

edaspidi koostööd vältida

Sõlmitud kokkulepped määravad ära kummagi poole kohustused töö-, tule-, elektri- ja keskkonnaohutuse tagamisel.

Digiehitus ja tehnoloogilised lahendused

Digiehitus ehk mitmesugused digitaliseerimise lahendused on kontsernis osa igapäevasest tööst. Digilahenduste ees-

märk on muuta töö efektiivsemaks, läbipaistvamaks ning süsteemsemaks, võimaldades seeläbi tegevusi paremini

analüüsida ja teha targemaid otsuseid. Kontserni ambitsioon on olla digiehituse vallas liider ja eestkõneleja ning

anda oma panus, et mõistlikud digilahendused muutuksid üha enam igapäevaseks standardiks. Digiehitus aitab ehi-

tuse valdkonda kaasajastada ja muudab sektori kuvandi atraktiivsemaks eriala valivate noorte seas.

Digitaalehituse klaster koondab valdkonna arendamisega seotud erinevaid huvigruppe. Nordecon tegutseb aktiivselt

klastri juhatuses, et panustada digiehituse arengusse Eestis laiemalt.

BIM (Building Information Modelling) ehk mudelprojekteerimine on tänapäevase digiehituse peamine töövahend,

mis võimaldab luua ehitusobjektidest digitaalseid 3D mudeleid ja soodustab koostööd kõigi ehituse osapoolte vahel

(sh arhitekt, projekteerija, eelarvestaja, ehitaja). BIM-i rakendamine tõstab kogu projekti kvaliteeti, kuna vigu suu-

detakse avastada ja parandada enne ehitusplatsile jõudmist ning tellijal on parem ülevaade ja arusaamine toimuvast.

Mudelprojekteerimine aitab välja töötada targemaid lahendusi energiatarbimise, ruumiplaneerimise, valguse, sise-

kliima jt valdkondades. Ehitusprotsessi eelnevalt virtuaalselt läbi mängides on näha, kus tekivad töö käigus ohutsoo-

nid ning on eelnevalt võimalik läbi mõelda, kuidas neid ehitusplatsil turvaliselt märgistada. Samuti loob mudelipõ-

hine projektijuhtimine läbipaistvust ja tõhustab kommunikatsiooni – kõik osapooled on samas infoväljas ja on loodud

kõik eeldused teineteise vajadustest lihtsamini aru saamiseks.

Objektijuhtimise tarkvara Bauhub on elektrooniline platvorm, kus hallatakse digitaalselt kogu ehitusplatsi dokumen-

tatsiooni. Ühine infokeskkond suurendab objektide juhtimises kiirust, lihtsust, läbipaistvust ja süsteemsust. Doku-

mendid luuakse ja need allkirjastatakse digikeskkonnas. Selleks, et kasutada digikeskkonna potentsiaali maksimaal-

selt, on oluline, et töövõtjad tuleksid uuendusega kaasa.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

28/132

Kontsern on võtnud ka teiste tööetappide kiiremaks, mugavamaks ja nutikamaks teostamiseks kasutusele erinevaid

infotehnoloogilisi programme. Näiteks Simple-BIM eelarvestajatele, Dalux, et vaadata ja kontrollida 3D mudelit nu-

tiseadmes otse ehitusplatsil või BlueBeam, mis hõlbustab PDF-dokumentidel põhinevat infovahetust.

2020. aastat iseloomustavad näited

BIM-i kasutamine on kontsernis muutunud valdavaks

• 2020. aastal anti Tallinna Sadamale üle D-terminali rekonstrueerimise projekti teostusmudel, mis on loodud

Eestis seni kõige kõrgemal tasemel. Mudel annab tellijale võimaluse kasutada hoone digitaalset kaksikut koos

seotud teostusdokumentatsiooniga hoone igapäevases haldusprotsessis.

• 2020. aastal jõudis BIM teedeehitusse. Algas esimene Transpordiameti BIM-i nõuetega pilootprojekt, milleks on

Aruküla-Kostivere teelõik.

Bauhub-i tarkvara on kasutusel kõigi objektide juures

• Olulise digitaalse lahendusena juurutati 2020. aastal virtuaalsesse ehitusjuhtimise keskkonda Bauhub lepingute

ja rahalise akteerimise moodul. See muudatus lihtsustab andmete korjet ning muudab suhtluse töövõtjaga

efektiivsemaks ning läbipaistvamaks. Samuti loob uus lahendus võimaluse integreerida see info kontserni fi-

nantsarvestuse süsteemiga.

• Uuendatud digitaalsed tööohutusjuhendid asuvad Bauhub-i keskkonnas. Digitaalselt on võimalik läbida tööohu-

tusalane koolitus ning allkirjastada kinnitus nõuetega tutvumise kohta.

Juurutati uus majandustarkvara

Kontserni suuremates ettevõtetes võeti 2020. aastal kasutusele kaasaegne pilvepõhine majandustarkvara ja uuen-

dati sellega vahetult seotud süsteemid. Teiste hulgas uuenes ka kõikide ehitusprojektide juures kasutatav kulu- ja

tulujälgimise tarkvara. Kasutusele võeti uus lahendus erinevate infosüsteemide integreerimiseks, mis annab paind-

likumad võimalused automatiseeritud andmevahetuseks nii ettevõtte sees kui ka partnerettevõtetega.

Muud 2020. aasta näited

• MS Teams võeti kontsernis laialdaselt kasutusele. Varasemalt juurutatud kaugtööks vajalik programm koos

teiste kasutatavate digilahendustega tagas tööprotsessi sujuva jätkumise, kui Covid-19 viirusepuhang tavapä-

rase elu seisma pani. Karantiini tingimustes hakkas MS Teamsi kaudu toimuma valdav enamus kohtumisi ja koo-

solekuid.

• Juurutati uus digitaalne tööaja arvestus. Tegu on lahendusega, mis toetab inimressursi juhtimist ning aitab

kaasa paremale töökorraldusele.

• Osaleti kollektiiviga Telia digikoristuse päeval. See sündmus aitas pöörata tähelepanu digiprügile ning tõsta

töötajate teadlikkust selles osas, kuidas digitaalseid lahendusi mõistlikult kasutada.

• Sündis otsus luua eraldi äritehnoloogia osakond. Selle tegevuskavani viis digitaliseerimisega seotud tegevuste

jätkuv kasv ning suund andmete analüüsile.

Tulemusnäitajad

2020

2019

2018

2017

2016

Ehitusprojektide arv, kus BIM oli kasutusel

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

29/132

Fotol: Aruküla-Kostivere teelõik (teostaja Nordecon AS)

Töötajad ja töökeskkond

Töötajate ülevaade

Kontsern pakub oma töötajatele kaasaegset ja professionaalset töökeskkonda ning teadvustab, et kompetentsetel

ja motiveeritud inimestel on kogu kontserni edu juures täita võtmeroll. Suurettevõtte mastaabid loovad töötajatele

häid võimalusi rahuldust pakkuvaks ja tulemuslikuks tööks ning isiklikuks arenguks. Kontsernis töötab nii eri vanuses,

eri soost, eri rahvusliku taustaga kui ka erivajadustega inimesi.

Nordecon omab strateegilist lähenemist kontserni kui tööandja mainele ning panustab ehituse valdkonna populari-

seerimisse laiemalt. Seejuures pööratakse suurt tähelepanu noortele ning igal aastal toimuvad tegevused, millega

toetatakse töötajaskonna järelkasvu arendamist. Kontsern austab inimõigusi ning selle tagamisega seotud põhimõt-

ted on kirjeldatud ettevõtete töökorralduse reeglites.

2020. aastat iseloomustavad näited

2020. aasta kevadel seiskas koroonaviiruse pandeemiline levik tavapärase elukorralduse kogu maailmas. Eestis kuu-

lutati välja eriolukord, erakapitali investeeringud peatusid ning ehitussektoris valitses üleüldine teadmatus. See olu-

kord mõjutas otseselt ka kontserni tegevusi.

Kontsern tegi tihedat koostööd Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga, selgitades pöördumistes Vabariigi Valitsusele ja riigi-

kogule, millist lähenemist ja tuge ehitussektor vajaks. Kinnitati, et sektor on võimeline tagama nõuetekohase ja

ohutu töö ehitusplatsidel. Sõltumata eriolukorrast sai ehitustöö objektidel jätkuda.

Nordecon reageeris majanduskeskkonna muutustele tegevuste efektiivistamisega, mis tõi kaasa keskendumise üld-

kuludele ja töötajate arvu mõningase vähenemise. Tegevusi ellu viies oli kontserni fookus sellel, kuidas säilitada kee-

rulises olukorras võimalikult paljude inimeste töökoht.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

30/132

Töötajate arv, tööjõukulud ja tootlikkus

• 2020. aastal töötas kontserni kokku keskmiselt 708 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv

suurenenud ca 3%. Suurenenud on insenertehniline personal, mis on tingitud kontserni struktuuri muutusest,

Embach Ehitus OÜ muutumine kontserni tütarettevõtteks, mille tulemusena lisandus 43 töötajat (vt „Kontserni

struktuur ja toimunud muudatused“).

• Kontserni 2020. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 27 130 tuhat eurot. Tööjõukulud on

kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 7%, mille põhjuseks on peamiselt eelpool kirjelda-

tud Embach Ehitus OÜ tütarettevõtteks muutumise mõju kui ka projektipõhiste tulemustasude maksmine.

• Tulenevalt koroonakriisi mõjudest ehitussektorile, sõlmiti palkade vähendamise kokkulepped 86% töötajatega.

Kärped ei tabanud kõiki kontserni ettevõtteid sarnasel määral, kuna mõnes valdkonnas tööde maht ei vähene-

nud.

• Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga

tuntavalt, kasv on tingitud müügitulu kasvust.

Koroonaviirusega kohanemine

• Ehitusplatsidel pöörati kõrgendatud tähelepanu turvalisusele ja koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud

nõuete täitmisele ja kontrollimisele. Piirati ligipääsu objektidele, kehtestati liikumispiirangud ning jälgiti distsip-

liini nõuete täitmisel. Kindlustati isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite olemasolu nii kontserni töötajatele kui

ka alltöövõtjatele. Tegutseti graafiku alusel, et vähendada ühel ajal objektil olevate inimeste arvu ja peeti koo-

solekuid värskes õhus. Soojakutes vähendati töökohti, leiti võimalusi inimeste hajutamiseks.

• Kontoripersonal korraldas töö väga kiiresti ümber: päevapealt seati sisse kodukontori režiim. 2019. aastal oli

uuendatud paindliku töökorralduse kokkuleppeid Nordeconis ning need sisaldasid muuhulgas ka kaugtööga seo-

tud põhimõtteid. Virtuaalkoosolekute programm Microsoft Teams oli kontoritöötajatele juba tuttav ning 2020.

aasta kevadel läks see omavaheliseks suhtluseks täiel määral kasutusse.

• Ettevõttes juurutati tervena töölkäimise kultuur. Ka kergete haigussümptomitega töötajad jäid edaspidi koju.

• Majaväliste osapooltega suhtlemises hoiti distantsi. Võimalusel kohtuti veebi vahendusel. Kontoris olid ette

nähtud kindlad ruumid majavälistele osapooltele ning kohtumistel oli maskide kandmine kohustuslik.

Järelkasvule suunatud tegevused

• Praktikaprogramm. Vaatamata keerulisele perioodile ei seiskunud tegevused, mis puudutasid ettevõtte järel-

kasvu. Nordeconi praktikaprogramm viidi ellu vähendatud määral. Arvestades kevadist eriolukorda ning kogu

aastat tugevalt mõjutanud koroonaviiruse pandeemiat, oli hea saavutus, et praktikandid said siiski ettevõttes

töötada ja kogemusi omandada.

• Üritused noortele. Noortele tutvustati kontsernis töötamise võimalusi järgmiste tegevuste kaudu:

o Karjäärimess Võti Tulevikku, mille järel kandideeris Nordeconi praktikale ligikaudu 70 tudengit.

o Maaülikooli karjäärimess, kus oldi kontserni tutvustamas esmakordselt.

o Avatud uste päev tudengitele.

o Tudengite visiit Sisekaitseakadeemia Narva õppekorpuse objektile.

Esimene koht atraktiivsete tööandjate konkursil

Nordecon AS sai Instar EBC kõrgkoolide ja kutsekoolide õppurite seas atraktiivsete tööandjate uuringu tulemuse

põhjal 2020. aastal tehnikatudengite arvestuses 1. koha (2019. aastal 7. koht). See tulemus baseerub kontserni aas-

tatepikkusel järjepideval tööl tudengitega. Samuti võis mõju avaldada juhtide tihedam esinemine meedias, kus võeti

sõna ehitussektori käekäigu ja arengu teemal.

Peresõbraliku tööandja algmärgis

Nordecon liitus 2020. aastal Peresõbraliku tööandja programmiga ning pälvis selles algmärgise. Algmärgis viitab, et

lähtuvalt kokkulepitud tegevuskavast viiakse järgnevatel aastatel ellu tegevusi, et muutuda senisest veel enampere-

ja töötajasõbralikuks. Selle programmi käigus plaanitakse keskenduda teemadele, mis muudavad Nordeconi töökor-

raldust töötajate jaoks efektiivsemaks ning aitavad kaasa töö ja isikliku elu paremale integreerimisele. Tegevuskava

kokkuleppimisse olid kaasatud kontserni töötjad erinevatelt ametipositsioonidelt ja erinevas vanuses.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

31/132

Tulemusnäitajad

2020

2019

2018

2017

2016

Töötajate arv

Töötajate keskmine arv kontserni kokku

708

687

735

684

s.h. insenertehniline personal (ITP)

450

414

419

426

381

töölised

258

273

268

309

303

Töötajate arvu muutus aastases võrdluses

-6,5%

7,5%

-0,9%

Sooline mitmekesisus

Naiste osakaal töötajate seas

15%

16%

17%

16%

Meeste osakaal kontserni töötajate seas

85%

84%

83%

84%

Naiste osakaal kontserni ettevõtete juhatuse liikmete seas

13%

andmeid ei

kogutud

Meeste osakaal kontserni ettevõtete juhatuse liikmete seas

92%

93%

87%

andmeid ei

kogutud

Vanuseline mitmekesisus

Kuni 30-aastaste töötajate osakaal kontserni töötajate seas

21%

23%

25%

andmeid ei

kogutud

30-49 aastaste töötajate osakaal kontserni töötajate seas

56%

54%

51%

48%

andmeid ei

kogutud

50-aastaste ja vanemate töötajate osakaal kontserni

töötajate seas

23%

25%

26%

27%

andmeid ei

kogutud

Tootlikkus

Töötajate nominaaltootlikkus, tuhat eurot*

418,2

340,6

325,4

314,9

286,0

Muutus võrreldava aasta suhtes, %

22,8%

4,7%

3,3%

17,6%

27,0%

Tööjõukulude nominaaltootlikkus, eurot**

10,9

9,2

9,7

10,1

9,0

Muutus võrreldava aasta suhtes, %

18,1%

-5,0%

-3,8%

12,6%

12,8%

Tööjõukulud

Tööjõukulud koos kõikide maksudega, tuhat eurot

27 130

25 323

22 964

22 872

20 401

Nõukogu liikmete teenistustasud, tuhat eurot

165

187

167

138

Nõukogu liikmete teenistustasudelt maksutud sotsiaal-

maks, tuhat eurot

Juhatuse liikmete teenistustasud, tuhat eurot

432

480

656

1 001***

350

Juhatuse liikmete teenistustasudelt maksutud sotsiaal-

maks, tuhat eurot

143

158

217

330

116

Muu

Praktikantide arv

Rikkumiste arv, mis viitab töötajate diskrimineerimisele

või inimõiguste rikkumisele

Keskmine tööstaaž aastates kontserni ettevõttes

7,0

6,9

8,5

8,2

andmeid ei

kogutud

*Töötajate nominaaltootlikkus = Müügitulu / Töötajate keskmine arv aastas

**Tööjõukulude nominaaltootlikkus = Müügitulu / Tööjõukulud aastas

***2017. aastal sisaldasid juhatuse liikme tasud kahe juhatuse liikme teenistuslepingute lõppemise tasusid vastavalt 550 tuhat eurot ja 182 tuhat

eurot.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

32/132

Fotol: Firmabänd 2020 võitja The Great Nordecon Band

Töötajate rahulolu, kaasamine ja hüved

Kontserni üks strateegiline eesmärk on töötajate rahulolu ja pühendumise järjepidev kasvatamine. Töötajate rahu-

lolu hinnatakse regulaarselt alates 2010. aastast TRI*M indeksi (pühendumuse koondnäitaja) abil. Uuringu läbiviimi-

sel on kõigi aastate jooksul olnud koostööpartneriks Kantar Emor. Samuti väärtustab kontsern ausat ja avatud suht-

lust ning töötajate hea informeerituse nimel tehakse pidevalt pingutusi. Läbimõeldud personalipoliitika aitab kont-

sernil olla paindlik ning arvestades majanduskeskkonnas toimuvat teha parimaid võimalikke otsuseid.

2020. aastat iseloomustavad näited

2020. aasta üleilmne pandeemia ning sellega seotud kriisiolukord Eestis eristab selgelt seda aastat eelnevast perioo-

dist. Vajadus kulusid vähendada tõi kaasa nii koondamisi kui ka palgakärpeid. Lähtuvalt majanduskeskkonnast vaa-

dati üle soodustuste- ja tasusüsteemid ning kohandati neid. Kriisiolukorras asetati fookus senisest selgemalt töösoo-

ritusele.

Töötajate rahulolu ja pühendumuse langus 2020. aastal oli selles kontekstis ootuspärane. Läbi aastate on pühendu-

muse uuringus kinnitust leidnud seos töötajate rahulolu ja üldise majanduskeskkonna olukorra vahel ning sama ten-

dents ilmestas ka 2020. aasta pühendumuse uuringu tulemust. Sarnast töötajate rahulolu langust võis märgata eel-

mise majanduskriisi perioodil kümmekond aastat tagasi.

Töötajate tagasiside toob samal ajal tähelepanu ka Nordeconi tugevustele. Leitakse, et suur ettevõte tuleb kriisidega

paremini toime ning väärtustatakse professionaalseid väljakutseid, mida kontsernis töötamine pakub. Mitmes kont-

serni tütarettevõttes olid kriisi mõjud väiksemad ning seal jäi töötajate rahulolu ja pühendumus samaks või isegi

tõusis.

Töötajate kaasamine ja avatud kommunikatsioon

2020. aastat iseloomustab operatiivne kommunikatsioonijuhtimine, et tagada avatud, laiapõhjaline ja õigeaegne

kommunikatsioonivoog erinevates kanalites. Virtuaalkoosolekute programmis Microsoft Teams toimusid regulaar-

sed koosolekud. Tavapärased olid kuni 200-osalejaga koosolekud. Infot jagati töötajatele ka Nordeconi siseveebis,

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

33/132

e-kirjade teel ning juhtide kaudu toimuva otsekommunikatsiooni abil. Keeruline majanduskeskkond tõi kaasa vaja-

duse rohkem suhelda ning tehtud otsuseid selgitada. Avatud suhtlus suurendas teineteisemõistmist.

Töötajate ühisüritused

Viiruse leviku tõttu jäid 2020. aastal ära mitmed suuremad töötajate ühisüritused. Samal ajal püüti üritustele leida

sobiv vorm ja ajahetk. Jätkus töötajate sünnipäevade tähistamine ning suvel leiti aega väiksemateks meeskonnaüri-

tusteks, mis leidsid aset vabas looduses. Traditsiooniline aastalõpuüritus koos inimeste tunnustamisega toimus vir-

tuaalselt.

• Tervislike eluviiside programm „Terve Nordecon“

o 2020. aasta kevadel toimus programmi raames nädalane infojagamise aktsioon „kodu-eri“, et innus-

tada kodukontoris töötavaid inimesi liikuma ning leidma võimalusi oma tervise eest hoolitsemiseks.

o 2020. aasta sügisel toimus programmi raames meelelahutuslik suurüritus „Nordeconi olümpia“, kus

osalesid ka sportlased, keda kontsern toetab – Saskia Alusalu, Karl-Martin Rammo.

• Ehitusobjektide külastused

Lisaks kolleegide vahelisele suhtlusele on objektide külastuste eesmärgiks soov, et Nordeconi erinevate osakon-

dade personalil oleks vahetu kontakt silmapaistvate kontserni projektidega ning seeläbi parem informeeritus.

Augustis käidi Ida-Virumaal külastamas objekte Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel. Novembris külastati TalTechi

Mäepealse õppehoonet.

Fotol: Lääne- ja Ida-Virumaal asuvate objektide külastus augustis 2020

Töötajate vaimse tervise hoidmine

Töötajate vaimse tervise hoidmine tõuseb kontsernis üha olulisemaks teemaks. Muutunud keskkond, pingeline töö

ning vajadus uuel moel kodu- ja tööelu ühitada on asetanud ka töötajate endi tähelepanu just vaimse tervise

valdkonnale. Koostööpartneritele suunatud jõulukingituste asemel on Nordeconis traditsioon teha annetus mõnele

ühiskonna valupunktiga tegelevale organisatsioonile. Kui eelmisel aastal toetati sel viisil vähiravifondi, siis 2020.

aastal valisid Nordeconi töötajad toetussumma saajaks vaimse tervise edendamisega tegeleva MTÜ Peaasjad.

Tulemusnäitajad

2020

2019

2018

2017

2016

Töötajate pühendumuse koondnäitaja (TRI*M indeks)

Uuringusse osalema kutsutud töötajate arv

370

367

347

357

332

Uuringule vastanud töötajate osakaal

88%

75%

81%

77%

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

34/132

Töötajate arendamine

Kontserni töötajate professionaalsed teadmised ja oskused on eelduseks kvaliteetse teenuse pakkumisele. Töötajate

asjatundlikkus mängib suurt rolli ettevõtte edus, seetõttu panustab kontsern töötajate koolitamisse süsteemselt ja

sihipäraselt. Kontserni töötajate arenguvajaduste tuvastamine ja kaasamine tugineb iga-aastastel arenguvestlustel,

mille käigus selgitatakse välja koolitusvajadus, planeeritakse kutsete taotlemisega seonduv ning saadakse väärtus-

likku tagasisidet ettevõtte ja selle juhtimise kohta.

2020. aastat iseloomustavad näited

2020. aasta koroonaviiruse levik mõjutas oluliselt kogu planeeritud koolitustegevust kontsernis. Kevadel koolitused

peatusid ning sügisel väikesel määral taastusid. Motivatsioonikoolitusi ning mahukamaid koolitusprogramme sel

aastal läbi ei viidud ning vähenes töötajate keskmine koolitustundide arv.

Koolitused toimusid esmajoones töötajatele, kellel oli vajadus erialaste teadmiste täiendamiseks või keda ootas sa-

mal aastal ees kutsetaseme uuendamine või taotlemine. Samuti jälgiti, et koolitused oleksid täiel määral seotud

otseste tööülesannete täitmisega.

Tulemusnäitajad

2020

2019

Juhtide ja insenertehniliste töötajate keskmine koolitustundide maht

Tööliste keskmine koolitustundide maht

1,3

4,3

Insenertehniliste töötajate osakaal, kellega viidi läbi arenguvestlused

68%

51%

Insenertehniliste töötajate osakaal, kellel on kehtiv kutsetunnistus

56%

46%

Tööohutus ja tervishoid

Ehitussektor on üks tööõnnetusterohkemaid valdkondi, mistõttu on nii tööandjale, töötajale, koostööpartnerile kui

ka tellijale oluline, et ehitusplatsid on turvalised ja heas korras. Kontserni jaoks on üks suuremaid vastutusi tagada

turvalisus objektidel, ohutu ja ergonoomiline töökeskkond vältimaks õnnetusi ja kutsehaigusi nii enda kui ka koos-

tööpartnerite töötajate seas, samuti toetada oma töötajate füüsiliselt ja vaimselt tervislikku eluviisi.

Kontsernis järgitakse seadusi ja õigusakte, määratud on vastutavad isikud, kehtestatud tegevusjuhised hädaolukor-

dadeks, tehakse riskianalüüse, viiakse läbi tervisekontrolle, töötajaid koolitatakse ja informeeritakse, objektidel on

vastavad tegevusplaanid, kõigile on tagatud korralikud töö- ja isikukaitsevahendid, ohuolukordi ja tööõnnetusi ana-

lüüsitakse edasiste juhtumite vältimiseks.

Kontserni emaettevõtte ning tütarettevõtete Nordecon Betoon OÜ ja Embach Ehitus OÜ tegevus vastab töötervis-

hoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardi ISO 45001:2018 nõuetele.

2020. aastat iseloomustavad näited

Viiruse levikut tõkestavad meetmed

Kontsern suhtus läbi aasta väga tõsiselt kõigisse koroonaviiruse levikut tõkestavatesse meetmetesse. Platsid

varustati vajalike kaitse- ja desovahenditega ning juurutati tööviise, et hoida nakatumisrisk võimalikult madalal.

Nõuete täitmise üle kehtestati range kontroll ning tagasisidestamise ja korrigeerimise mehhanism.

Uuendatud tööohutusjuhendid

Varasem versioon emaettevõtte tööohutusjuhenditest oli pikka aega muutmata. 2020. aastal valmisid uuendatud

tööohutusjuhendid. Need on lihtsamad ja sisukamad ning kättesaadavad digitaalsel platvormil. Aastal 2021 läbivad

emaettevõtte töötajad uute juhendite alusel täiendava instrueerimise Bauhubi keskkonnas. Iga käsitletava teema

lõpus on test, millega inimene saab ise oma teadmisi kontrollida. Juhendamise lõpul annab töötaja samas keskkon-

nas allkirja, et on tööohutuse teemadega tutvunud. Uute tööohutusjuhenditega tutvumine on kohustuslik kõigile

töötajatele sõltumata ametikohast.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

35/132

Uued infostendid soojakutesse

Infostendid tagavad, et kõigis Nordeconi soojakutes on tööohutuse info olemas ning igal hetkel kättesaadav. Sten-

dide sees on taskud dokumentide jaoks nagu keskkonnakava, tööohutuse plaan ja sisekorraeeskiri. Selle lahendu-

sega toodi tööohutuse valdkond riiulisügavusest nähtavale ning vajalik info on nüüd nii töötajatel, koostööpartneri-

tel kui tellija esindajatel pidevalt silma all.

Tulemusnäitajad

2020

2019

2018

2017

2016

Tööõnnetused kontserni töötajate seas

Tööohutuse alaste vahejuhtumite arv

andmeid ei

kogutud

Kergete tööõnnetuste arv

Raskete tööõnnetuste arv

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv

Tööõnnetused alltöövõtjate seas

Tööohutuse alaste vahejuhtumite arv

andmeid ei

kogutud

Kergete tööõnnetuste arv

Raskete tööõnnetuste arv

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv

Haiguspäevade kontserni töötajate seas

Kontserniülene haiguspäevade arv

4 743

3 686

2 467

2 564

andmeid ei

kogutud

Haiguspäevade arv keskmiselt iga töötaja kohta

6,9

5,4

3,6

3,5

andmeid ei

kogutud

Haiguspäevade osakaal kõigist plaanitud tööpäeva-

dest*

2,7%

2,1%

1,4%

andmeid ei

kogutud

*Haiguspäevade osakaalu arvutamise aluseks on võetud Eesti kalendaarne tööaja fond.

Töötajatega juhtunud tööõnnetused olid seotud valede töövõtete ja hooletusega, vahejuhtumid olid seotud liiklu-

sohutuse ja terviseriskidega. Alltöövõtjatega seotud tööõnnetused tulenesid valedest töövõtetest ja töövahenditest,

valest töökorraldusest, tööohutusnõuete eiramisest ja hooletusest.

Keskkonnamõju

Muutuvate regulatsioonide ja ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvust tingituna tuleb ehitustegevuses

keskkonnaaspektidele üha suuremat tähelepanu pöörata. Kontsern järgib hoolikalt kõiki seadusest tulenevaid

keskkonnanõudeid, et vältida võimalikke sanktsioone ja kogukondade pahameelt. Eesmärk on vältida riske ja

negatiivset keskkonnamõju ning hoida ümbritsev keskkond puhtana.

Kontsern haldab oma tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid spetsiaalses registris. Nordecon AS, Tariston AS,

Nordecon Betoon OÜ, Kaurits OÜ, Embach Ehitus OÜ, Eurocon Ukraine TOV ettevõtetes kasutatakse ISO 14001

keskkonnajuhtimissüsteemi. Iga objekti jaoks koostatakse keskkonnakava, mille täitmist regulaarselt kontrollitakse

ja täiendatakse. Täpsemalt on keskkonnaalased juhtpõhimõtted kirjeldatud Nordecon AS juhtimisüsteemis.

Kontserni tegevusega seotud kõige olulisemad keskkonnaaspektid on:

● ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ja tekkivad jäätmed;

● võimalik pinnase- ja veereostuse oht ning mõju elusloodusele ja taimestikule;

● asfaldi tootmisest tekkivad heitgaaside emissioonid.

Hinnatundliku valdkonnana on ehituses võimalik vähendada keskkonnamõju majanduslikult mõistlikest või tellijate

nõuetest lähtuvates aspektides ning täiendav vabatahtlik keskkonnamõju vähendamine on pigem keeruline.

Keskkonnasäästlikumate ehitiste trend on selgelt kasvav. Seda tingivad eelkõige üleeuroopalised energiatõhususe

meetmed ja üldine roheteemade olulisuse kasv ning tellijate soov vähendada ehitiste ülalpidamiskulusid. Arengud

mõjutavad peamiselt projekteerimise faasi. Kontserni eesmärk on tagada kollektiivi valmisolek säästlikumate

lahenduste elluviimiseks nii töösolevates kui ka tulevastes projektides. Selleks osalevad kontserni projektijuhid

keskkonnateadlikkuse loengutel ja pakutakse nõustamist klientidele, kellel on soov koos leida keskkonda

säästvamaid võimalusi.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

36/132

2020. aastat iseloomustavad näited

2020. aastal oli kontserni ambitsioon keskkonnamõjude vähendamises pigem tagaplaanil, kuna fookus oli suunatud

koroonaviirusega kaasnevatele probleemidele. Siiski ei astutud ühtegi sammu tagasi ja hoiti saavutatud taset.

Ristkihtpuidu kasutamine

2020. aastat iseloomustas jätkuv ristkihtpuidu kasutamise populaarsuse kasv hoonete ehituses. Puit on materjalina

kallim, aga looduslik ja vajab vähem töötlemist. Kontsern on selle kasutamise osas Eesti ühe silmatorkavama

kogemusega – suvel valmis aasta puitehitise tiitli pälvinud Saue vallamaja (Embach Ehitus OÜ) ja sügisel

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus, mis on Eesti suurim avalik puithoone.

Fotol: Saue valla keskusehoone (teostaja Embach Ehitus OÜ)

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse projekteerimisel oli rõhk säästlikkuse põhimõtetel ja saadi A energiamärgis.

Veel on ehitise puhul eriline vee soojustagastuse süsteem, millega majja sissetulevat vett eelsoojendatakse majast

väljuva veega.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

37/132

Fotol: Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus (teostaja Nordecon AS)

Tulemusnäitajad

2020

2019

Keskkonnanõuete järgimine

Järelevalveorganite poolt saadud oluliste ettekirjutuste või trahvide arv keskkonnaa-

laste nõuete rikkumise eest

Kontserni ettevõtete poolt põhjustatud oluliste keskkonnareostuste arv

Objektide ja püsiasukohtade arv, mis asuvad looduskaitse aladel või kõrge bioloogilise

mitmekesisuse väärtusega piirkonnas

Energiatarbimine*

Asfaltbetoontehase ja karjääride tööks tarbitud elektrienergia kogus, MWh

1 279

1 174

Asfaltbetoontehase ja karjääride tööks tarbitud kütuste kogus, tuhat liitrit

1 865

1 156

Asfaltbetoontehase ja karjääride tööks tarbitud maagaasi kogus, tuhat m3

806

andmeid ei kogutud

Taastuvatest allikates pärit energia osakaal asfaltbetoontehase ja karjääride tööks, %

Süsiniku emissioonid

Otsese süsiniku emissiooni kogus asfaltbetoontehase tööst, tonni CO2

3 620

4 076

Süsinikheite suhtarv (CO2 heide tonnides/toodetud asfaltbetooni kogus tuhandetes

tonnides)

17,7

22,8

Muu

Aasta jooksul tellijatele üle antud tavapärasest kõrgemate keskkonnanõuetele vasta-

vate hoonete arv

*Ülejäänud tegevuse energiatarbimist kontserni ettevõtted ühtsetel alustel ei mõõda

Kontserni ettevõtete poolt 2020. aastal tellijatele üle antud hoonetest oli kaheksa A-energiamärgisega, neli B-

energiamärgisega ning üks LEED sertifikaadiga.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

38/132

Fotol: Sepise 8 parkimismaja (teostaja Nordecon Betoon OÜ)

Materjalid ja jäätmed

Ehitusel kasutatavate materjalide valik ja kogus on enamasti ära määratud ehitusprojektis. Siiski väärtustatakse

kontsernis materjalide efektiivset kasutust ja jälgitakse, et ehituse käigus tekkivad ülekulud oleksid arvestatud

mõistlikult. Taoline arvestus tagab samuti väiksema jäätmetekke. Tellijat nõustatakse enne töödega alustamist ja

soovitatakse vajadusel alternatiive. Kontserni eesmärk on klientidele pakkuda kestvamaid lahendusi, mis

lõppkokkuvõttes on lisaks kuluefektiivsusele ka keskkonnahoidlikumad.

Koguseliselt kasutavad kontserni ettevõtted enim betooni, pinnasematerjale (killustik, liiv), terast ja

bituumenipõhiseid asfaldisegusid. Olulise tähtsusega on objektide valmimisel ka raudbetoonelemendid,

klaasfassaadid ja avatäited (uksed-aknad).

Materjalimahukas teedeehituses kasutatakse võimalikult palju ära olemasolevat aluspinnast, mis vähendab vajadust

kaevandada uut materjali. Kogu tekkiv freespuru taaskasutatakse asfaltbetoonsegudes või teede aluskihis. Ka asfaldi

tootmisel ülejääv tolm kasutatakse asfaldisegus ära ligi 50% ulatuses. Karjäärides pestakse spetsiaalse masinaga

ebasobivast pinnasest välja peenosised, mis annab lisamaterjali teedeehitusse ning vähendab karjääride laiendamise

vajadust.

Kontsern korraldab tekkivate jäätmete käitlemise vastavalt seadustele ja kohalikele eeskirjadele. Kõige enam tekib

kontserni tegevuse käigus kivi ja pinnase, betooni, bituumeni segude ja mineraaljäätmeid ning ehituse ja lammutuse

segaprahti (vähesel määral ka puidu-, metalli-, paber-, plast- ja segaolmejäätmeid ning erinevaid pakendeid). Selliselt

sorteeritud jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed ning saastunud pinnas antakse üle selleks

litsentseeritud käitlusfirmadele.

2020. aastat iseloomustavad näited

Ehitusplatside vastutustundlik jäätmemajandus

Kontsernis on suurema vaatluse alla võetud objektide jäätmetemajandus. Otsitakse uusi võimalusi, kuidas jäätmeid

paremini sorteerida ja ladustada. Samuti arendatakse meeskondade teadlikkust, et jäätmetega käidaks ümber

mõistlikult. Väiksematel objektidel võib jäätmete liigiti kogumise korraldamine olla raskendatud, kuna puudub piisav

ruum.

Põhjamaades on levinud praktika, kus ehitusplatsi jäätmemajandusega tegeleb üks eraldi töötaja. Tulevikus saaks

sellist süsteemi kasutada suurematel objektidel ka Eestis.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

39/132

Pinnase ja eluslooduse kaitse

Eluslooduse, maapinna ja veekogude reostuse riskid kontsernis tulenevad eelkõige teedeehitusest ning

asfalditehaste ja karjääride tööst. Väiksem ohukoht on erinevate õlide, kütuste ja reovee lekked.

Keskkonnareostuste ohtu aitab vältida töötajate teadlikkus keskkonnahoiust, töökorras masinate ja seadmete ning

õigete töövõtete kasutamine. Kontsernis on selgelt kokku lepitud tegevusplaanid ja meetmed ohtude ilmnemisel.

Ehitustöödel välditakse haljastuse põhjendamatut kahjustamist, samuti kaitstakse tööde käigus taimestikku.

Erilise tähelepanu all on asfalteerimisel bituumenemulsiooni lekete ja mahavalgumiste vältimine nii objektile

kohaletoomise kui ka asfalteerimise käigus. Kontserni ettevõtete jaoks on lubamatu saastunud pinnase segamine

muu jääkpinnasega, samuti selle taaskasutamine. Saastunud pinnas töödeldakse või veetakse nõuete kohaselt ära.

Karjäärialadel tegutsetakse kontsernis nõuetele vastavalt ja materjali veo puhul eelistatakse ehitusobjektile lähemal

asuvaid karjääre. Rekultiveerimine teostatakse ümbruskonnast hoolivalt.

2020. aastat iseloomustav näide

Ehitustöö looduskaitsealal

Kontsern teostas 2020. aastal ühe ehitustöö looduskaitsealal. Tegemist oli lendoravate paiknemisala läbiva Rakvere-

Rannapungerja maanteelõiguga. Antud alal tõsteti töötajate teadlikkust tegevusnõuetest, ei ladustatud seal

piirkonnas materjale ega hoitud masinaid.

Energia ja emissioonid

Kontserni suurimad energiatarbijad on asfaltbetoonitehased ja karjäärid. Kuigi kontserni poolt kasutatavad kaks

asfaltbetoonitehast on tänapäevase tehnoloogia abil keskkonnasäästlikud, on need siiski kontserni jaoks suurima

keskkonnamõju allikad ning neis peitub kontserni kõige olulisem energiasäästu võimalus. Tehastes mõõdetakse

pidevalt saasteainete kogust vastavalt välisõhu saasteloas toodud tingimustele ja esitatakse Keskkonnaametile

regulaarseid aruandeid. 2020. aastal saasteainete lubatud koguseid ei ületatud.

Asfaltbetoonitootmiseks kasutatud elektrienergia ja kütuste ning emiteeritud süsinikheite kogused sõltuvad

aruandeaasta asfalditoodangu mahust. Kontsern on teinud samme kütusekulu ja CO2 heitmete vähendamiseks ning

plaanib sellega ka jätkata. Süsinikheite suhtarv näitab, et 2018. aastal tehtud muudatustel on keskkonnahoidlik

mõju.

Väiksema olulisusega on hoonete ajutine kütmine ehitustööde ajal. Hoonete ehituses proovitakse

energiaefektiivsuse tagamiseks ühineda esimesel võimalusel keskküttesüsteemiga, et kasutada vähem ajutisi

küttelahendusi. Kontsernis eelistatakse energia- ja kütusesäästlikumat ehitustehnikat. Peatöövõtjana puudub

kontsernil otsene kontroll koostööpartnerite poolt tehtavate tööde energiatarbimise üle.

2020. aastat iseloomustavad näited

Energiaaudit

2020. aastal viidi kontsernis läbi kohustuslik energiaaudit, mida on vaja teha iga nelja aasta tagant.

Üleminek gaasile Harku tehases

2020. aastal läks Tallinna lähedal Harkus asuv asfaltbetoonitehas edukalt üle põlevkiviõlipõhiselt energiaallikalt

gaasile. Kasutati ära soodsat võimalust ühendada tehas kinnistut läbiva gaasitrassiga. Eeldused tasusid ennast ära –

vahetu tootmine on puhtam, saastetasud väiksemad ning kadunud on halb lõhn. Lisaks on tootmisprotsesse parem

organiseerida, kuna kütet ei pea enam transportima ja energia saadakse kätte kuluefektiivsemalt.

Ühiskondlik panus

Kontserni suurim ühiskondlik mõju avaldub hästi planeeritud ja ohutute ehitusprotsesside ning kvaliteetsete lõpp-

tulemuste kaudu. Samas aitab kontsern kaasa laiemale ühiskondliku heaolu kasvule, panustades esmajoones ehitus-

ja inseneeriavaldkonna edendamisesse ning noorte arengusse. Nordecon on aktiivne kaasarääkija ehitusvaldkon-

naga seotud teemadel nii erialaliitudes, ülikoolides kui ka kutsekodades, tehes ettepanekud ehitusvaldkonna regu-

leerimiseks, osaledes koostööprojektides ning korraldades teabevahetust. Väga olulisel kohal on insenerihariduse

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

40/132

populariseerimine, mis aitaks noortel leida tee ehitusala juurde ja tagaks inseneride juurdekasvu tööturule. Nor-

decon osaleb karjäärimessidel, pakub tudengitele praktikavõimalusi ning toetab mitmesuguseid noortega seotud

ettevõtmisi. Kontsern usub noorte sihikindluse arengusse, mis väljendub spordi kaudu. Seetõttu tehakse koostööd

ka mitme noorsportlase ja spordiklubiga.

2020. aastat iseloomustavad näited

Ehitusvaldkonna arendamine

• Panustati koroonaviirusest tingitud kriisiga valitsusele ja avalikkusele suunatud sõnumite kujundamisse koos-

töös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga. Tänu operatiivsele tegutsemisele oli võimalik ehituse valdkonnas kriisile

adekvaatselt reageerida ning ehitusplatsidel tööd ei seiskunud

• Kontsern panustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel toimunud strateegiadoku-

mendi „Ehitussektori pikk vaade“ koostamisse. Arutelude eesmärk oli saavutada laiem sektoriülene kokkulepe

ehitusega seotud protsesside kvaliteedis ja tõhususes, samuti koostööd ja eesmärke puudutavas.

• Digitaalehituse klastri raames panustati integreeritud projektiteostuse töögrupi (IPT) töösse. Töögrupp tegeleb

IPT põhimõtete analüüsimise, Eesti turule kohaldamise ning mõtteviisi levitamisega. Tegevuse eesmärgiks on

juurutada ehituse valdkonnas uut tüüpi koostöömudel, mille keskmes on parim tulemus lõppkasutaja jaoks.

Vastutustundliku ettevõtluse indeks

2020. aastal osales kontsern vastutustundliku ettevõtluse indeksi hindamisprotseduuris ning pälvis vastutustundliku

ettevõtte kandidaadi märgise. Neljast hinnatud valdkonnast kolmes – valitsemine ja eetika, töökeskkond, turukesk-

kond – sai kontserni tegevus hea või väga hea tagasiside. Looduskeskkonna kategooria tulemused jäid teistest vald-

kondadest nõrgemaks. Protsessis osalemine andis kontsernile hea võrdluspunkti ning visiooni edasisteks tegevus-

teks

Inseneeria valdkonna populariseerimine

• Uuendati lepingut SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga, mis annab välja tudengistipendiume. Suurenes

stipendiumite arv: Nordecon toetab kahte inseneriõppe stipendiumi ja ühte järeldoktoriõppe stipendiumi, olles

sellega üks suuremaid arengufondi rahastajaid.

• Toetati Peep Sürje fondi, mis maksab Tallinna Tehnikaülikooli 10 parimale teedeehituse õppurile igakuist stipen-

diumi.

• Toetati digiehituse arengule suunatud ettevõtmisi, olles BIMSummiti, BuildIT ja Enginaatori sponsor ja koostöö-

partner.

• Digiehtituse valdkonnas korraldati veebiseminare, et jagada oma kogemusi ning ala laiemalt populariseerida.

Rohetiigri koostööpartner

Tütarettevõte NOBE on Rohetiigri koostööpartner. Rohetiiger on kestlike ettevõtete esindusorganisatsioon, mis loob

koostööplatvormi, et suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele. Ühendus koondab

sektoriteülest ühiskondlikku tellimust tasakaalus majanduse saavutamiseks ning kogub ja katsetab

keskkonnasõbralikke praktikaid igas sektoris

Toetustegevused

• Toetati noortesporti ja kultuuri: Karl-Martin Rammo (KMR Sailing); Saskia Alusalu (OÜ Ulasula); Eesti Laskurliit;

TTÜ Spordiklubi; Riigikaitse Edendamise SA; Nõmme Erahariduse SA; Tallinna Linnateater.

• Tehti annetus MTÜ-le Peaasjad, mis tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekku-

mise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Kontserni toetuse ajendiks oli 2020. aasta kriisisi-

tuatsioonist tulenev suurem tähelepanu inimeste vaimsele tervisele

Liikmelisus

• Kontserni ettevõtted kuuluvad järgmistesse organisatsioonidesse:

o Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

o Eesti Ehitusettevõtjate Liit

o Eesti Asfaldiliit

o Eesti Betooniühing

o Eesti Vee-ettevõtete Liit

o Eesti Personalijuhtimise Ühing

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

41/132

• Mitmed kontserni töötajad kuuluvad üksikisikute erialaühendustesse, sh näiteks:

o Eesti Ehitusinseneride Liit

o Eesti Geodeetide Ühing

o Eesti Mäeselts

o Eesti Elektroenergeetika Selts

o Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus

o Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts

• Nordeconi kontserni töötajad osalevad komiteedes ja töögruppides (projektides), sh näiteks:

o Kutsekoda (insenerikutse ja täiendõppe propageerimine, standardite väljatöötamine)

o Eesti Ehitusinseneride Liidu volikogu ja kutsekomisjon

o Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjon

o Ehitusvaldkonna kutsekoolide kutsekomisjon

o Digitaalehituse klaster

Tulemusnäitajad

2020

2019

2018

2017

2016

Kontserni makstud toetussummad (tuhat eurot)

240

290

298

300

199

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

42/132

Juhtimine

Nordecon AS-i nõukogu ja juhatuse liikmed

Nõukogu

Nõukogu koosneb viiest liikmest ning nad on valitud aktsionäride üldkoosoleku poolt teenistusülesannete täitmiseks

viieks aastaks.

Toomas Luman (nõukogu esimees) – AS-i Nordic Contractors esindaja ja enamusaktsionär

Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänase nimega Tallinna Tehnikaülikool) tööstus- ja tsiviilehituse inseneri

kõrgharidusega Toomas Luman on praeguse Nordeconi kontserni asutajaliige ning olnud seotud kontserni

tegevusega läbi juhatuse ja nõukogu 32 aastat. Lisaks ehitusettevõtetele on Toomas Luman osalenud mitmete teiste

ettevõtete (Tallinna Kaubamaja Grupp AS, AS E-Betoonelement, OÜ Väokivi, AS Eesti Energia jt) juhtimises ja

nõukogude töös. Toomas Lumani ühiskondlik tegevus on keskendunud peamiselt ettevõtluskeskkonna, hariduse

ning riigikaitse erinevate valdkondade arendamisele. Juba üle 25 aasta on ta juhtinud Eesti Kaubandus- ja

Tööstuskoda, ning osalenud aastaid ehitusettevõtjaid koondavas erialaliidus. Ta on Kaubanduskoja juhatuse

esimehena aktiivselt osalenud Eesti liitumise ettevalmistamisel nii Euroopa Liiduga kui ka eurotsooniga. Sealhulgas

Euroopa Liiduga ühinemise eel tegutses ta neli aastat Eesti Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste delegatsiooni

juhi (välisministri) Konsultatiivkomitee esimehena. Toomas Luman juhtis kümme aastat Tallinna Tehnikaülikooli

kuratooriumi tööd selle esimehena. Ta on Eesti Kaitseväe kolonelleitnant (reservis) ning Eesti Reservohvitseride

Kogu vanematekogu esimees. Talle on omistatud Eesti Vabariigi Valgetähe V, III ja I klassi teenetemärk ning mitmeid

autasusid Eesti Kaitseväe, Eesti Kaitseliidu ja mitmete teiste riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide poolt. Samuti

on teda autasustatud mitmete välisriikide riiklike teenetemärkidega. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli audoktor.

Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: OÜ Luman ja Pojad ning selle tütar- ja

sidusettevõtted (sh AS Nordic Contractors juhatuse esimees), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (juhatuse esimees),

Nõmme Erahariduse Sihtasutus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Laskurliit (asepresident), Eesti

Reservohvitseride Kogu Vanematekogu (esimees).

Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: OÜ Luman ja Pojad ning selle tütar- ja sidusettevõtted (sh AS Nordic

Contractors, Arealis AS, Arealis Holding AS ja Nordecon AS), TL Holdinginvesteeringud OÜ.

Andri Hõbemägi – AS-i Nordic Contractors esindaja

Andri Hõbemägi on majandusalase kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas.

Tööalaselt möödusid aastad 1993-2001 AS-is Hansapank (hilisem AS Swedbank). Aastatel 2001-2002 tegutses Andri

Hõbemägi jalgpalliklubi FC Flora tegevjuhina. Alates 2002. aastast sai Andri Hõbemägist AS Eesti Ehitus (hilisem Nor-

decon AS) finantsdirektor ning tema ametiajal noteeriti ettevõtte aktsiad Tallinna börsil. Hetkel töötab Andri Hõbe-

mägi Nordecon AS-i enamusaktsionäri AS-i Nordic Contractors peaanalüütikuna. Andri Hõbemägi ühiskondlik tege-

vus on keskendunud Eestis jalgpalli arendamisele ja piirkondliku hariduse edendamisele. Alates 2010. aastast on

Andri Hõbemägi Nordecon AS-i auditikomitee liige.

Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: AS Nordic Contractors tütar- ja sidusettevõtted

(nõukogu), AS Lilleküla Jalgpallistaadion (nõukogu), Toidutark OÜ (juhatus), Silberberg und Frau OÜ (juhatus), MTÜ

Eesti Jalgpalli Liit, MTÜ Pelgulinna Haridusselts, Nõmme Erahariduse Sihtasutus.

Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: Silberberg und Frau OÜ

Vello Kahro – sõltumatu nõukogu liige (Hea Ühingujuhtimise Tava kohaselt)

Vello Kahro on majandusalase kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Nordecon AS-is ja

selle emaettevõttes Nordic Contractors AS-is on Vello Kahro töötanud alates 1989. aastast. Aastatel 2012 kuni 2015

oli Vello Kahro Nordecon AS-i auditikomitee liige.

Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: AS Nordic Contractors tütar- ja sidusettevõtted

(nõukogu), OÜ Kaarlaid (juhatus), OÜ Kaarlaid Eriveod (juhatus), OÜ Niverto ( juhatus) ja OÜ Niveraalis (juhatus).

Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: OÜ Kaarlaid, OÜ Kaarlaid Eriveod, OÜ Niverto ja OÜ Niveraalis.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

43/132

Sandor Liive – sõltumatu nõukogu liige (Hea Ühingujuhtimise Tava kohaselt)

Sandor Liive on majandusalase kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Juhti-

misalaselt on end täiendanud IMD, INSEAD ja Stanfordi ärikoolides. Aastatel 1992–1995 kuulus ta Kinnisvarabüroo

Uus Maa OÜ juhatusse. Aastatel 1995–1998 oli ta Tallinna Sadam AS finantsosakonna juhataja ja finantsdirektor,

aastatel 1996–1998 ka juhatuse liige. Alates 1998. aastast töötas Sandor Liive Eesti Energia AS-is, algul finantsdirek-

tori ja juhatuse liikmena, alates 2005 - 2014 juhatuse esimehena. Alates 2015. aastast on Sandor Liive Nordecon AS-

i auditikomitee esimees.

Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: RB Rail AS (nõukogu), OÜ Inventor (juhatus), OÜ

FinEst Bay Area (juhatus), Tulundusühistu Tuleva (nõukogu), Fermi Energia OÜ (nõukogu) ja Gridio 2.0 OÜ (juhatus).

Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: OÜ Inventor, OÜ Callisto Group, OÜ FinEst Bay Area, Fermi Energia OÜ,

Gridio 2.0 OÜ.

Andre Luman – AS-i Nordic Contractors esindaja

Andre Luman on omandanud tehnikateaduste magistri (cum laude) tööstus- ja tsiviilehituse erialal Tallinna Tehni-

kaülikoolist ja sotsiaalteaduste bakalaureuse (cum laude) psühholoogia erialal Tartu Ülikoolist. Nordecon AS-is ja

selle emaettevõtte Nordic Contractors AS-iga seotud äriühingutes on Andre töötanud alates 2012. aastast. Aastatel

2012 - 2016 töötas Andre Nordecon AS-is riskianalüütikuna. Aastatel 2013 -2016 oli ta Nordic Contractors AS-i nõu-

kogu liige ja alates 2016. aastast nõukogu esimees. Alates 2019. aastast on Andre Luman AS Arealis ja Arealise kont-

serni tütarettevõtete juhatuse liige. Andre on alates 2020. aastast Nordecon AS-i auditikomitee liige.

Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: Võim OÜ (juhatus), Nordecon AS-i tütarettevõtted

(nõukogu).

Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: Võim OÜ (juhatus).

Juhatus

Põhikirja kohaselt on juhatuses kuni viis liiget. Juhatuse liikmed valib ja kinnitab ametisse nõukogu. Juhatuse liikme

teenistusaja pikkus on kolm aastat.

Gerd Müller, juhatuse esimees

Gerd Müller on alates 08. jaanuarist 2018 Nordecon AS-i juhatuse esimees ning vastutab Nordecon AS-i emaette-

võtte ja kontserni üldjuhtimise eest. Gerd on varasemalt töötanud panganduses ja makseteenuste valdkonnas: Han-

sapangas (hilisem Swedbank) erinevate valdkondade juhi ja juhatuse liikmena (1992-2001), EuroProcessing Interna-

tionalis (hilisem First Data) piirkondliku juhina (2002-2008), TAG Systems Finland (hilisem EVRY Card Services) Balti

piirkonna juhina (2009-2015) ja Nordea Balti arendusjuhi ja Eesti filiaali juhatajana (2015-2017). Gerd on lõpetanud

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna.

Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: Eesti Ehitusettevõtjate Liit (juhatus), Nordecon AS-i

tütarettevõtted (juhatus/nõukogu).

Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: Adviseum OÜ.

Priit Luman, juhatuse liige

Priit Luman on alates 1. maist 2017 Nordecon ASi juhatuse liige, tema vastutusvaldkonnaks on ettevõtte tegevus

välisturgudel. Ta on töötanud Nordeconi kontserni kuuluvates ettevõtetes alates 2006. aastast erinevatel ehitus-

tööde juhtimisega seotud ametipositsioonidel. 2013. aastast alates oli ta hoonete ehituse divisjoni direktor. Priit

lõpetas 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse õppe omandades tehnikateaduste magistrik-

raadi cum laude ning 2018. aastal Aalto ülikooli EMBA programmi. Priit Luman on Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt

volitatud ehitusinsener, tase 7.

Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: Nordecon AS-i tütarettevõtted (juhatus/nõukogu).

Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: puudub

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

44/132

Maret Tambek, juhatuse liige

Maret Tambek töötab kontsernis alates 2007 aastast, kui ta alustas tööd Nordecon Infra ASi finantsjuhina. Kontserni

pearaamatupidaja ametikohale asus ta 2010. aasta kevadel ning alates juulist 2014 on ta kontserni finantsdirektor.

Varasemalt on Maret töötanud üksteist aastat audiitorina KPMG Baltics OÜs. 1992–1996 töötas ta spetsialistina Eesti

Pangas. Maret lõpetas 1989. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praeguse Tallinna Tehnikaülikooli) tööstuse juh-

timise ja planeerimise eriala. Maret on vandeaudiitor ning Eesti Audiitorkogu liige. Juhatuse liikmena, alates 1. maist

2017, vastutab Maret Tambek Nordecon AS-i finants- ja tugiteenuste valdkonna eest.

Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: Nordecon AS-i tütarettevõtted (juhatus/nõukogu).

Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: Absolvere OÜ.

Info nõukogu ja juhatuse liikmete poolt omatud aktsiate kohta on toodud tegevusaruande peatükis „Aktsia ja akt-

sionärid“.

Ausad äritavad

Aus ja eetiline käitumine ning tegutsemine kehtivate seaduste ja regulatsioonide alusel on osa kontserni organisat-

sioonikultuurist. Kontsernis valitseb nulltolerants huvide konflikti, korruptiivse käitumise ja ebaausa konkurentsi

vastu. Kontsernile on oluline avatud ja ausameelne suhtlus kõigi oma huvigruppidega. Aus tegevus ja korrektne mak-

sukäitumine on kontserni jaoks tähtsad kogu ehitussektori arengu seisukohast.

Kontsern käsitleb korruptsioonina ametikohast tuleneva võimu või teabe ärakasutamist isikliku kasusaamise otstar-

bel, millega kaasneb otsene kahju nii kontserni mainele kui ka äritegevusele ning ehitussektorile tervikuna. Kontsern

ei tee klientidele kingitusi ega paku muid hüvesid eesmärgiga mõjutada ja saada seeläbi alusetu eelis.

Vältimaks korruptsioonijuhtumeid ja ennetamaks küsitava väärtusega olukordadesse sattumist on kontsernis keh-

testatud korrad ja juhendid hangete läbiviimise, ettevõtte vara heaperemeheliku kasutamise, ärisaladuse hoidmise,

siseteabega ümberkäimise kohta ning üldise ausa ja eetilise käitumise osas. Siseveebis on anonüümne kanal, kuhu

kontserni töötajad saavad anda infot nii korruptsioonikahtluse, ausa ja eetilise äritava rikkumise kahtluse kui ka

ebaõiglase kohtlemise korral.

Kontrollimaks tegevuste läbipaistvust ja nõuetele vastavust kasutab kontsern ettevõttevälist sõltumatut siseauditi

teenuse pakkujat, kes haldab ka anonüümset vihjeliini.

Ehitusobjekte kontrollivate Maksu- ja Tolliameti, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnains-

pektsiooni esindajatega tehakse avatud koostööd. Peatöövõtjana tagab kontsern ligipääsu objekti alltöövõtjate ning

nende töötajate kontrollimiseks, ent ei vastuta nende seadusekuulekuse eest.

Börsiettevõttena kehtivad kontsernis siseteabe hoidmise ja avalikustamise reeglid, mida on allkirja vastu kohustatud

järgima kõik töötajad, kes siseteavet valdavad. Samuti arvestatakse kontserni emaettevõttes riigisaladuse töötlemise

loast tulenevaid nõudeid piiratud info avalikustamise kohta.

2020. aastal ning ka võrreldaval 2019. aastal ei ole kontserni juhtkonnale teada ühtegi: korruptsioonijuhtumit, s.h.

kontserni ettevõtete ja töötajatega või reageerimist vajavaid juhtumeid alltöövõtjate või klientidega; sisemiselt vih-

jeliinile laekunud kaebust (uurimist vajavat korruptsiooni, ebaeetilise või ebaõiglase käitumise ega seaduste rikku-

mise kahtlust); süüdimõistvat otsust kontserni ettevõtete suhtes seoses tõsisema seadustele või regulatsioonidele

mittevastavuse tõttu. Kontsern ei toetanud 2020. aasta jooksul rahaliselt ka ühtegi poliitilist erakonda.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

45/132

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

Nordecon AS järgib Nasdaq Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (HÜT) alates oma aktsiate

noteerimisest 18. mail 2006. Käesolev aruanne kirjeldab Nordecon AS-i juhtimist 2020. aastal ning selle vastavust

HÜT juhistele. Hea ühingujuhtimise nõuded on emitendile järgimiseks soovituslikud ning nendest eemaldumist sel-

gitab emitent HÜT aruandes. Nordecon AS järgis 2020. aastal HÜT juhiseid, v.a kui aruandes on märgitud teisiti.

Üldkoosolek

Aktsionäride õiguste teostamine

Aktsionäride üldkoosolek on Nordecon AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

Üldkoosoleku pädevus on sätestatud Eesti Vabariigi äriseadustikus ning Nordecon AS-i põhikirjas. Üldkoosoleku pä-

devuses on muuhulgas majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamise otsustamine, põhikirja muutmine,

audiitori nimetamine ning nõukogu koosseisu määramine. Aktsionär võib aktsionäride koosolekust osa võtta ja koo-

solekul hääletada isiklikult või kirjalikku volitust omava esindaja kaudu. Üldkoosolekud toimuvad tööpäevadel ning

kohas, mis peaks tagama võimalikult suurele osale aktsionäridest koosolekul osalemise võimaluse.

Aktsionäridel on võimalus esitada küsimusi üldkoosoleku päevakorras nimetatud teemade kohta enne üldkoosoleku

toimumise päeva tava- või e-posti aadressil, mis on näidatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatel. Põhjendatud kü-

simustele vastatakse võimalusel enne üldkoosoleku toimumist emitendi veebilehel või üldkoosoleku ajal vastava

teema arutelu käigus. 2020. aastal ei esitatud korralise ega ka erakorralise üldkoosoleku eel aktsionäride poolt kü-

simusi päevakorrapunktide kohta. Küsimusi ja vastuseid esitatud küsimuste kohta säilitatakse veebilehel kuni järg-

mise üldkoosoleku kohta teabe avaldamiseni.

Emitenti esindasid 2020. aastal toimunud korralisel üldkoosolekul ja erakorralisel üldkoosolekul juhatuse esimees

Gerd Müller ja nõukogu liige Andri Hõbemägi.

Nordecon AS-i kõik aktsiad on nimelised lihtaktsiad. Aktsionäril ei ole õigust nõuda nimelise aktsia kohta aktsiatähe

väljaandmist. Aktsionäril ei ole õigust nõuda nimelise aktsia vahetamist esitajaaktsia vastu. Aktsiad on vabalt võõ-

randatavad ning neid võib pantida. Nordecon AS-i juhatusele ei ole teada, et aktsionäride omavahelistes lepingutes

oleks sätestatud aktsiate võõrandamise piiranguid. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Nordecon

AS-i suhtes loetakse aktsia üle läinuks alates omandaja aktsiaraamatusse kandmise hetkest.

Nordecon AS täitis 2020. aastal aktsionäride õiguste teostamisel HÜT punkti 1.1 alapunktide juhiseid.

Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave

Nordecon AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 20. mail 2020. Korraline üldkoosolek peeti Tallinnas Radis-

son Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, algusega kell 10.00. Üldkoosoleku kutsus kokku Nordecon AS-i juhatus.

22. detsembril 2020. aastal toimus Nordecon AS-i erakorraline üldkoosolek, mis peeti Tallinnas Radisson Blu Hotel

Olümpia konverentsikeskuses, algusega kell 10.02. Üldkoosoleku kutsus kokku Nordecon AS-i juhatus. Erakorralise

üldkoosoleku päevakorras oli kasumi jaotamine.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates avalikustatakse koosoleku kokkukutsumise põhjus ja kokkukutsumise ettepa-

neku tegijad. Teade korralise aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohta avaldatakse üleriigilise levikuga päe-

valehes vähemalt kolm nädalat ja erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt üks nädal enne koosoleku

toimumist. Samuti avalikustatakse üldkoosoleku toimumise teade Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi kaudu ja emi-

tendi veebilehel. Teates on näidatud koht, kus aktsionärid saavad tutvuda majandusaasta aruandega ja muude do-

kumentidega, mis on olulised üldkoosolekul otsuste tegemiseks. Kõik dokumendid tehakse kättesaadavaks ka emi-

tendi koduleheküljel www.nordecon.com.

Ettevõte esitab üldkoosoleku kokkukutsumise põhjused ja selgitused nende punktide kohta, mille sisuks on olulised

muudatused (nt põhikirja muutmine, erakorralised tehingud). Aktsionäridel võimaldatakse tutvuda ka andmetega

selle kohta, mida aktsionärid on seoses üldkoosoleku toimumisega ja päevakorra punktidega emitendilt küsinud.

Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi

veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav, mis on vajalik üldkoo-

solekul otsuste tegemiseks.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

46/132

Olenevalt üldkoosoleku päevakorrast loetakse oluliseks teabeks kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja

eelnõu koos muudatuste ära märkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute

(ühinemine, vara müük jms) olulised tingimused ja lepingud või nende kavandid, andmed nõukogu liikme kandidaadi

ja audiitori kandidaadi kohta jms.

Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemisest teiste äriühingute nõukogude, juhatuste

või tegevjuhtkonna töös.

Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päeva-

korras olevate teemade kohta. Kui aktsionärid teevad üldkoosolekule eelneval ajal päevakorras olevate teemade

kohta sisulisi ettepanekuid või nõukogu poolt esitatud ettepanekutest erinevaid ettepanekuid, siis avaldab ettevõte

sellised ettepanekud enda veebilehel.

Nordecon AS täitis 2020. aastal üldkoosoleku kokkukutsumisel ja avalikustatava teabe osas HÜT punkti 1.2 alapunk-

tide juhiseid.

Üldkoosoleku läbiviimine

Üldkoosoleku läbiviimise keeleks on eesti keel. Üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu ega juhatuse liiget. Aruan-

deperioodil viis üldkoosoleku juhatamise läbi emitendiga mitteseotud isik.

Üldkoosolekul osalevad reeglina juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt

üks audiitoritest. Üldkoosolekul osaleb nõukogu liikme kandidaat, kui ta ei ole varem nõukogu liige olnud, ja audiitori

kandidaat. 2020. aasta korralisel ja erakorralisel üldkoosolekul osalesid juhatuse esimees Gerd Müller ja nõukogu

liige Andri Hõbemägi.

Kasumi jaotamist arutatakse üldkoosolekul eraldiseisva punktina ja selle kohta võetakse vastu eraldi otsus.

Nordecon AS täitis 2020. aastal üldkoosoleku läbiviimise osas HÜT punkti 1.3 alapunktide juhiseid, v.a 1.3.3 ja 1.3.2.

Ettevõte ei pidanud majanduslikult mõistlikuks teha üldkoosoleku jälgimist ja sellest osavõttu võimalikuks interneti

kaudu. Nordecon AS-i nõukogu esimees Toomas Luman ning juhatuse liikmed Priit Luman, Maret Tambek ja Ando

Voogma ning audiitor ei osalenud korralisel üldkoosolekul. Erakorralisel ei osalenud Nordecon AS-i nõukogu esimees

Toomas Luman ning juhatuse liikmed Priit Luman ja Maret Tambek.

Juhatus

Juhatuse ülesanded

Juhatus on Nordecon AS-i juhtimisorgan, mis igapäevaselt juhib ja esindab äriühingut. Põhikirja kohaselt võib ette-

võtet esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige. Juhatus lähtub otsustamisel emitendi ja kõikide aktsionä-

ride parimatest huvidest ning kohustub tagama emitendi jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja stra-

teegiale. Juhatus tagab emitendi tegevusvaldkonnast lähtudes emitendi tegevuses sobiva riskijuhtimise ja sisekont-

rolli toimimise.

Tõhusa riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks juhatus:

• analüüsib emitendi tegevus- ja finantseesmärkidega seotud riske (sh keskkonna- ja konkurentsialaseid

ning õiguslikke riske);

• koostab vastavad sise-eeskirjad;

• töötab välja juhtimisotsuste tegemiseks vajalike finantsaruannete vormid ja koostamisjuhised;

• korraldab kontroll- ja aruandlussüsteemi toimimist.

Juhatus peab järgima Nordecon AS-i nõukogu seaduslikke korraldusi. Juhatus teeb oma parima tagamaks, et kont-

serni emaettevõte ja kõik temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud järgiksid oma tegevuses kehtivaid

õigusakte.

2020. aastal toimus Nordecon AS-i juhatuse ning nõukogu vahel nõutaval tasemel infovahetus, mille üheks osaks

olid ka juhatuse regulaarsed ülevaated nõukogule Nordecon AS-i ja kontserni äritegevusest ning finantsseisust.

Nordecon AS täitis 2020. aastal juhatuse ülesannete osas HÜT punkti 2.1 alapunktide juhiseid.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

47/132

Juhatuse koosseis ja tasustamine

Juhatuse koosseis

Nõukogu nimetab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed ning määrab nende hulgast juhatuse esimehe. Juhatuse liikmeid

võib põhikirja kohaselt olla üks kuni viis ning nad valitakse kolmeks aastaks.

Juhatus või nõukogu eristab iga juhatuse liikme vastutusvaldkonna, piiritledes iga juhatuse liikme tööülesanded ja

volitused võimalikult täpselt. Samuti määratakse kindlaks juhatuse liikmete vahelise koostöö alused. Juhatuse liige

võib osaleda emitendi konsolideerimisgrupi ettevõtete nõukogude töös. Juhatuse liikmega sõlmib tema ülesannete

täitmiseks teenistuslepingu nõukogu esimees.

Nordecon AS-i juhatuse liikmed ei osale samaaegselt teiste väärtpaberiturul avalikult noteeritud ettevõtete juha-

tuste või nõukogude töös.

Juhatuse tasustamine

Juhatuse liikmele makstakse teenistuslepingus fikseeritud igakuist teenistustasu. Juhatuse tasustamise otsustamisel

lähtub nõukogu hinnangust juhatuse liikmete tegevusele. Juhatuse liikmete tegevuse hindamisel võtab nõukogu eel-

kõige arvesse konkreetse juhatuse liikme tööülesandeid ja tegevust, kogu juhatuse tegevust, samuti emitendi ma-

janduslikku olukorda, äritegevuse hetkeseisu ja tulevikusuundi ning võrdleb neid vajadusel teiste samasse majan-

dussektorisse kuuluvate äriühingute vastavate näitajatega. Teenistustasu sisaldab 10% ulatuses tasu konkurentsi-

keelu järgimise eest.

Teenistuslepingu kohaselt on juhatuse liikmel võimalus saada teenistustasule lisaks veel alljärgnevaid rahalisi lisata-

susid (vt ka lisa 37):

• Tulemustasu igaks majandusaastaks püstitatud eesmärkide täitmise eest. Tulemustasu aluseks on vas-

tavalt juhatuse liikme vastutusvaldkonnale, kas konsolideeritud või kontserni tegevusturu/ettevõtte

EBITDA (ärikasum, millele on liidetud majandusaastal arvestatud kulum) tase enne juhatuse liikmete

tulemustasu arvutamise mõju. Igale eesmärgistatud EBITDA tasemele on kehtestatud koefitsient, mis

korrutatakse teenistustasuga leidmaks tulemustasu summa.

Tulemustasu ei maksta, kui vastavaks perioodiks kehtestatud eesmärke ei saavutata või tulemustasu mää-

ramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid (nt pärast auditeerimist) olulisel määral ebaõigeks.

• Hüvitis teenistuslepingu lõppemise järgselt konkurentsikeelu järgimise eest (juhatuse liikmel kuni 6

kordne ja juhatuse esimehel kuni 12 kordne kuu keskmine teenistustasu koos tulemustasudega).

Tasu maksmine on põhjendatud konkurentsikeelu rakendamisega juhatuse liikme edasise tegevuse suhtes

perioodil, mille eest hüvitist makstakse.

• Hüvitis teenistuslepingu lõppemisel (juhatuse liikmel kuni 6 kordne ja juhatuse esimehel kuni 12 kordne

kuu keskmine teenistustasu koos tulemustasudega).

Teenistuslepingu lõppemisel ei maksta hüvitist, kui lepingu lõpetamine toimub juhatuse liikme initsiatiivil, juhatuse

liige kutsutakse tagasi seoses seaduse rikkumisega, juhatuse liige rikub teenistuslepingut või juhatuse liige on teki-

tanud oma tegevusega emitendile otsest kahju. Samuti ei maksta hüvitist, kui juhatuse liikme teenistuslepingut pi-

kendatakse poolte kokkuleppel järgmiseks teenistusperioodiks.

2018. a. toimunud aktsionäride üldkoosolekul muudeti juhatuse liikmetele suunatud aktsiaoptsiooni programmi.

Selle raames on juhatuse esimehel võimalik soetada 200 000 ja juhatuse liikmetel 129 500 Nordecon AS aktsiat.

Optsioone on õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioonilepingu sõlmimisest, ent igal juhul

mitte enne Nordecon AS 2020. a majandusaasta aruande kinnitamist Nordecon AS aktsionäride üldkoosoleku poolt

optsioonilepingus ja optsioonitingimustes sätestatud korras. Aktsiaoptsioone ei ole õigust võõrandada. Juhatuse liik-

metel on optsiooni teostamine seotud kontserni EBITDA (alates 6 083 tuhandest eurost kuni 12 167 tuhande euroni)

eesmärgiga 2020. aastaks.

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 432 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaal-

maks 143 tuhat eurot (2019: vastavalt 480 tuhat eurot ja 158 tuhat eurot).

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

48/132

2020. aastal oli juhatuse koosseis alljärgnev:

Nimi

Amet/vastutusvald-

kond

Teenistusaja

algus

Teenistusaja

lõpp

2020 arvestatud

tasud (tuhat eurot)

2019 arvestatud ta-

sud (tuhat eurot)

Gerd Müller

Juhatuse esimees

Nordecon AS-i ja kont-

serni üldjuhtimine

08.01.2018

07.01.2024

169

177

Priit Luman

Juhatuse liige

Ehitustegevus ja välis-

turud

01.05.2017

30.04.2023

Maret Tambek

Juhatuse liige

Finants- ja tugiteenu-

sed

01.05.2017

30.04.2023

109

105

Ando Voogma

Juhatuse liige

Müügi- ja ettevalmis-

tustegevus

01.08.2017

31.07.2020

104

Nordecon AS on 2020. aastal täitnud juhatuse koosseisu ja tasu osas HÜT punkti 2.2 alapunktide juhiseid, v.a 2.2.7.

Ettevõte ei avalikusta eraldi juhatuse liikmete individuaalseid tasusid, kuna peab seda väheoluliseks ning liiga tund-

likuks infoks teravates konkurentsitingimustes.

Huvide konflikt

Juhatuse liikmed võivad juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval tegelda muu tööalase tegevusega ainult nõukogu

nõusolekul. Aruandeperioodil ei pöördunud juhatuse liikmed nõukogu poole nõusoleku saamiseks tegeleda muude

tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval.

Juhatuse liikmetel on keelatud konkureerida Nordecon AS-iga ilma nõukogu eelneva nõusolekuta. Aruandeperioodil

ei palunud juhatuse liikmed nõukogult luba konkureerivateks tegevusteks.

Juhatuse liikmetel on kohustus teavitada emitendi teisi juhatuse liikmeid ja nõukogu esimeest juhatuse liikmele,

tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtud ärilistest pakkumistest, mis on seotud emitendi majandustegevu-

sega. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate

emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused.

Aruandeperioodil ei saanud juhatuse liikmed, nende lähedased või nendega seotud isikud ärilisi pakkumisi, mida

tuleks käsitleda huvide konfliktina.

Emitendi juhatuse liige ega töötaja ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu

raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi emitendi nimel.

Aruandeperioodil ei ole juhatus ega juhatusele teadaolevalt töötajad nimetatud põhimõtte vastu eksinud.

Nordecon AS täitis 2020. aastal juhatuse huvide konfliktide osas HÜT punkti 2.3 alapunktide juhiseid.

Nõukogu

Nõukogu ülesanded

Nõukogu ülesandeks on juhatuse tegevuse korrapärane kontrollimine. Nõukogu osaleb emitendi tegevust puuduta-

vate oluliste otsuste tegemisel. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja emitendi ning kõigi aktsionäride parimates huvides.

Nõukogu määrab kindlaks ja vaatab korrapäraselt üle emitendi strateegia, tema üldise tegevuskava, riskijuhtimise

põhimõtted ja aastaeelarve. Nõukogu tagab koostöös juhatusega emitendi tegevuse pikaajalise planeerimise.

Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu emitendi

finantsseisundit, riskijuhtimise süsteeme, juhatuse tegevuse õiguspärasust ning seda, kas ettevõtet puudutav oluline

teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud.

Nõukogu poolt on moodustatud auditikomitee, kelle ülesandeks on nõustada teda emitendi raamatupidamise, au-

diitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse

seaduslikkuse osas. Auditikomitee kohta on täiendav info toodud emitendi kodulehel.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

49/132

Nõukogu esimees on korrapäraselt ühenduses juhatusega ning arutab emitendi strateegia, äritegevuse ja riskijuhti-

misega seotud küsimusi. Juhatuse esimees teavitab viivitamatult nõukogu esimeest olulistest sündmustest, mis või-

vad mõjutada emitendi arengut ja juhtimist. Nõukogu esimees teavitab sellest nõukogu ning kutsub vajadusel kokku

nõukogu erakorralise koosoleku.

Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, ju-

hatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete operatiivset edastamist nõukogu liik-

metele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ja esindab nõu-

kogu suhtlemisel emitendi juhatusega. 2020. aastal toimus kokku 9 nõukogu koosolekut. Lisaks toimus 7 korda elekt-

rooniline otsustamine. Ühel nõukogu koosolekul osales viiest liikmest neli, ülejäänud koosolekutel ning elektrooni-

listel hääletamistel osales nõukogu täies koosseisus.

Nordecon AS täitis 2020. aastal nõukogu ülesannete osas HÜT punkti 3.1 alapunktide juhiseid.

Nõukogu koosseis ja tasustamine

Nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused. Nõukogu

liikme valimisel võetakse arvesse nõukogu ja emitendi tegevuse iseloomu, võimalikku ohtu huvide konflikti tekkimi-

seks ning vajadusel ka isiku vanust. Nõukogu koosseis peab olema piisavalt väike efektiivse juhtimise tagamiseks

ning piisavalt suur vajaliku oskusteabe kaasamiseks.

Põhikirjas nõutav nõukogu liikmete arv on kolm kuni seitse. Nõukogu liikmete arvu otsustab aktsionäride üldkooso-

lek. Nõukogu liikmed nimetatakse üldkoosoleku poolt viieks aastaks. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu

esimehe.

Nõukogu liikmete tasu ja selle maksmise korra otsustamisel võtab üldkoosolek arvesse nõukogu tööülesandeid ja

nende ulatust, samuti emitendi majanduslikku olukorda. Lähtuvalt nõukogu töö iseloomust võib tasu suuruse otsus-

tamisel võtta arvesse ka nõukogu esimehe tööga seotud erisusi.

Nordecon AS-i aktsionäride 24.05.2017 üldkoosoleku otsuse kohaselt on alates 01.07.2017 nõukogu esimehe iga-

kuine põhitasu 9 000 eurot, nõukogu aseesimene põhitasu 3 000 eurot ja ülejäänud nõukogu liikmete põhitasu 1

200 eurot kuus. Lisaks põhitasudele on 28.05.2012 üldkoosoleku otsusega kehtestatud nõukogu esimehele ja nõu-

kogu aseesimehele tulemustasu Nordecon AS-i majandusaasta eesmärkide täitmise eest vastavalt Nordecon AS-i

juhatuse liikmele kehtestatud tulemustasu arvestamise ja maksmise põhimõtetele. Nõukogu esimehele makstav tu-

lemustasu ei või ületada 2/3 ja nõukogu aseesimehe makstav tulemustasu ei või ületada 1/3 juhatuse liikmele ar-

vestatud tulemustasust.

20.05.2020 toimunud korralise üldkoosolekul otsustati nõukogu liikmete tasusid vähendada 20% võrra ja määrata

alates 01.06.2020 nõukogu esimehe põhitasuks 7 200 eurot, nõukogu aseesimehe põhitasuks 2 400 eurot ja ülejää-

nud nõukogu liikmete põhitasuks 960 eurot kuus.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 165 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaal-

maks 54 tuhat eurot (2019: vastavalt 187 tuhat eurot ja 62 tuhat eurot).

2020. aastal oli nõukogu koosseis alljärgnev:

Nimi

Amet

Teenistusaja

algus

Teenistusaja

lõpp

2020 arvesta-

tud tasud (tu-

hat eurot)

2019 arvesta-

tud tasud (tu-

hat eurot)

Toomas Luman

Nõukogu esimees, AS

Nordic Contractors esin-

daja

09.01.2006

20.05.2025

108

Andri Hõbemägi

Nõukogu aseesimees,

AS Nordic Contractors

esindaja

25.05.2013

24.05.2023

Vello Kahro

Nõukogu liige, sõltu-

matu liige

20.05.2015

20.05.2025

Sandor Liive

Nõukogu liige, sõltu-

matu liige

20.05.2015

20.05.2025

Andre Luman

Nõukogu liige, AS Nordic

Contractors esindaja

20.05.2020

20.02.2025

Meelis Milder

Nõukogu liige, sõltu-

matu liige

09.01.2006

20.05.2020

Nordecon AS täitis 2020. aastal nõukogu ülesannete osas HÜT punkti 3.2 alapunktide juhiseid.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

50/132

Huvide konflikt

Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses. Nõukogu liige eelistab oma tegevuses nõukogu

liikmena emitendi huvisid isiklikele või kolmanda isiku huvidele. Nõukogu liige ei kasuta isiklikes huvides ärilisi pak-

kumisi, mis on suunatud emitendile.

Nõukogu liige ei tohi hääletada nõukogu koosolekul, kui otsustatakse tema ja Nordecon AS-i vahelise tehingu teos-

tamiseks nõusoleku andmist või kui sarnane huvide konflikt on tingitud tehingust nõukogu liikmega seotud osapoo-

lega. Nõukogu liikmel on keelatud ilma aktsionäride üldkoosoleku loata konkureerida Nordecon AS-iga ning kasutada

isiklikes huvides ärilisi pakkumisi, mis on suunatud emitendile.

Nordecon AS täitis 2020. aastal nõukogu ülesannete osas HÜT punkti 3.3 alapunktide juhiseid.

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Emitendi juhatus ja nõukogu teevad koostööd jätkuva ning tõhusa infovahetuse nimel. Emitendi juhatuse liikmed

osalevad vähemalt kord kvartalis toimuvatel nõukogu koosolekutel, kus nõukogu vaatab üle emitendi majandustu-

lemused. Juhatuse liikmed on reeglina kutsutud ka muudele nõukogu koosolekutele, kus arutatakse emitendi tege-

vusega seotud küsimusi.

Juhatus ja nõukogu on teinud 2020. aastal aktiivset koostööd, et jälgida emitendi arengukava täitmist ning stratee-

giliste eesmärkide saavutamist. Juhatus lähtub emitendi juhtimisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest

ning arutab nõukoguga strateegilisi juhtimisküsimusi kindlate ajavahemike tagant.

Nõukogu ja juhatuse omavaheline tööjaotus on kirjeldatud ettevõtte põhikirjas. Juhul kui omavaheline tööjaotus ei

ole põhikirjas toodud, lähtutakse emitendi juhtimisel eelkõige äriseadustiku sätetest.

Juhatus teavitab nõukogu läbi nõukogu esimehe korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad emi-

tendi tegevuse planeerimist ja äritegevust, tema tegevusega seotud riske ning nende riskide juhtimist. Juhatus juhib

eraldi tähelepanu sellistele muutustele emitendi äritegevuses, mis kalduvad varem seatud plaanidest ja eesmärki-

dest kõrvale, tuues seejuures välja muutuste põhjused. Nimetatud teave edastatakse nõukogule läbi nõukogu esi-

mehe ilma viivituseta ja see hõlmab kõiki olulisi asjaolusid.

Mahuka teabe, mis eeldab otsuse tegemiseks piisavat ajavaru, edastab juhatus nõukogu liikmetele enne nõukogu

koosolekut. Kogu nõukogu ja juhatuse vahelise infovahetuse osas rakendatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis taga-

vad kontrolli eelkõige hinnatundliku teabe liikumise üle.

Nordecon AS täitis 2020. aastal juhatuse ja nõukogu koostöö osas HÜT punktide 4.1-4.3 alapunktide juhiseid.

Mitmekesisuspoliitika rakendamine

Eesti Raamatupidamisseaduse § 24

lg 4 kohaselt peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärt-

paberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, ühingujuhtimise aruandes

kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise

tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada

ühingujuhtimise aruandes.

Kontsern ei rakendanud 2020. aastal mitmekesisuspoliitikat, kuna peab nii juhtide kui ka töötajate valikul silmas alati

kontserni huve, lähtudes valikute tegemisel haridusest, oskustest ja varasematest töökogumustest. Samas järgib

kontsern põhimõtet mitte diskrimineerida kandidaate soolisel või muudel alustel.

Teabe avaldamine

Teabe avalikustamine veebilehel ja börsi infosüsteemis

Nordecon AS taotleb aktsionäridele teabe avaldamisel maksimaalselt võrdset kohtlemist ja olulistest asjaoludest

kohest teavitamist. Aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõte ei võta emitendilt õigust viivitada siseteabe avaldami-

sega ega edastada avalikustamata siseteavet selle saamiseks õigustatud isikutele. Emitendi peamised infokanalid

aktsionäride ja investorite teavitamisel on Nasdaq Tallinna börsi infosüsteem ja emitendi veebileht www.nor-

decon.com. Kasutatavates infokanalites avalikustatakse teave üheaegselt nii eesti kui ka inglise keeles.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

51/132

Avalikustatava teabe osas lähtutakse Nasdaq Tallinna börsi reglemendist ja väärtpaberituru seadusest. Ettevõte on

määranud olulistest ehituslepingutest teavitamise piirmääraks 2020. aastal 3,2 miljonit eurot. 2020. aastal avalikus-

tas Nordecon AS 40 börsiteadet samaaegselt Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi ning emitendi kodulehe kaudu.

Nordecon AS on avalikustanud oma veebilehel ja börsi infosüsteemis eraldi teadaandena finantskalendri, s.o aasta

jooksul avalikustamisele kuuluva teabe (sh aastaaruanne, vahearuanded, üldkoosoleku kokkukutsumise teade) ava-

likustamise kuupäevad või avalikustamisnädala. Lisaks on emitendi veebilehel avalikustatud HÜT punktis 5.3 märgi-

tud info, mis puudutab konkreetseid aruandeid või informatsiooni.

Kohtumised investorite ja finantsanalüütikutega

Investoritega kokkusaamised toimuvad jooksvalt investorite soovidele vastu tulles. Nordecon AS korraldab andme-

vahetuse ajakirjanike ja analüütikutega läbimõeldult ja hoolikalt läbi selleks määratud kõneisikute. Ettevõte hoidub

suhtlemisel analüütikutega tegudest, mis võivad seada ohtu analüütikute sõltumatuse või emitendi sõltumatuse

analüütikutest. Ettevõte ei korraldanud kohtumisi analüütikutega ega teinud investoritele esitlusi vahetult enne fi-

nantsaruannete (vahearuanded, majandusaasta aruanne) avalikustamise kuupäevi.

Investorkohtumistel kasutatav presentatsioon on avalikustatud börsi infosüsteemi kaudu ning on kättesaadav ka

emitendi veebilehel. Nordecon AS on avalikustanud veebilehel investorsuhete kontaktid, mille kaudu on kõigil akt-

sionäridel õigus paluda kokkusaamist ettevõtte esindajatega või paluda vastuseid enda poolt esitatud küsimustele.

Nordecon AS täitis 2020. aastal teabe avaldamise osas HÜT peatükk 5 juhiseid v.a järgmised punktid:

Ettevõte ei ole teavitanud punkt 5.6 kohaselt etteulatuvalt analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investori-

tele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste aegadest ja asukohtadest, et aktsionärid saaksid nendel

osaleda. Nimetatud nõude tagamist on sageli tehniliselt raske teostada.

Ettevõte on arvamusel, et on loonud veebilehel info avalikustamisega ning vastutuleliku suhtumisega aktsionäri-

desse piisavalt head alternatiivid ja tingimused, et tagada aktsionäridele võrdne info kättesaadavus. Ettevõte ei jaga

kohtumistel investorite või finantsanalüütikutega siseinfot ning lähtub info edastamisel avalikustatud finantsinfor-

matsioonist ja avalikustatud presentatsioonidest.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Finantsaruandlus

Finantsaruannete koostamise kohustus on Nordecon AS-i juhatusel. Nordecon AS-i konsolideeritud raamatupidami-

saruanded koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsarvestuse standarditega, nagu need on Euroopa Liidu poolt

kasutamiseks vastu võetud (IFRS EL). Raamatupidamisaruanded koostatakse ja esitatakse kinnitamiseks Eesti Vaba-

riigi raamatupidamise seaduses, väärtpaberibörsi reeglistikes, äriseadustikus ning muudes seadusaktides sätestatud

nõuete kohaselt.

Nordecon AS avaldab oma kvartaalsed vahearuanded pärast nende valmimist ning juhatuse poolt heaks kiitmist ning

majandusaasta aruande vahetult pärast nõukogu poolt allkirjastamist.

Juhatuse ja nõukogu poolt kinnitatud aruanne esitatakse aktsionäridele tutvumiseks koos äriseadustiku § 331 lõikes

1 nimetatud nõukogu kirjaliku aruandega selle kohta.

Nordecon AS on avalikustanud raamatupidamise aastaaruandes (lisa 12) finantsinfo nende ettevõtete kohta, mis ei

ole konsolideeritud, kuid milles emitendil on oluline osalus ning tehingud aktsionäridega (lisa 37).

Nordecon AS täitis 2020. aastal aruandluse osas HÜT punkti 6.1 alapunktide juhiseid, v.a 6.1.1.

Emitendi nõukogu ei pidanud vajalikuks alapunkt 6.1.1. kohaselt kutsuda emitendi audiitorit nõukogu koosolekule,

kus kinnitati majandusaasta aruanne, kuna majandusaasta aruandele anti märkusteta sõltumatu vandeaudiitori

aruanne.

Auditeerimine

Nõukogu teeb koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega aktsionäridele kättesaadavaks hinnangu audiitori tege-

vuse kohta möödunud majandusaastal osutatud teenuste osas. Hinnang sisaldab osutatud teenuste liike ning audii-

torile makstud tasusid.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

52/132

Aruandeperioodil ei informeerinud audiitor nõukogu talle teatavaks saanud olulistest asjaoludest, mis võivad mõju-

tada nõukogu tööd ja emitendi juhtimist. Samuti ei teavitanud audiitor nõukogu ohust audiitori sõltumatusele või

töö professionaalsusele. Audiitor kohtub aastas vähemalt korra Nordecon AS-i auditikomitee liikmetega.

Audiitoriga sõlmitud lepingus on määratletud audiitori tööülesanded, ajakava ja tasu. Sõlmitud lepingu kohaselt

teostab audiitor auditi vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele (Eesti). Audiitoril on võimaldatud anda

hinnang ettevõtte tegevusele ilma ettevõttepoolsete takistusteta. Nordecon AS tasus 2020. aastal audiitoritele tee-

nuste eest kokku 44 tuhat eurot.

Audiitor andis nõukogu poolt moodustatud auditikomiteele kirjaliku ülevaate ettevõtte 2020. aasta auditeerimise

käigust, tehtud tähelepanekutest ning muudest olulistest teemadest, mida arutati ettevõtte juhatusega.

Nordecon AS täitis 2020. aastal auditeerimise osas HÜT punkti 6.2 alapunktide juhiseid.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

53/132

Aktsia ja aktsionärid

Aktsiainformatsioon

Väärtpaberi nimi Nordecon AS lihtaktsia

Emitent Nordecon AS

ISIN EE3100039496

Väärtpaberi lühinimi NCN1T

Nominaalväärtus Puudub

Emiteeritud väärtpabereid 32 375 483

Noteeritud väärtpabereid 32 375 483

Noteerimise kuupäev 18.05.2006

Turg Nasdaq Tallinn, Balti Põhinimekiri

Tööstusharu Ehitus

Indeksid OMX Baltic Industrials GI; OMX Baltic Industrials PI; OMX Baltic Construction &

Materials GI; OMX Baltic Construction & Materials PI; OMX_Baltic_GI;

OMX_Baltic_PI; OMX Tallinn_GI

*Seoses Eesti liitumisega euroalaga 1. jaanuaril 2011 ja lähtudes 1. juulil 2010 jõustunud äriseadustiku muudatus-

test, on Nordecon AS-is 2011. aasta mais toimunud üldkoosoleku otsusega viidud läbi aktsiakapitali ümberarvesta-

mine 307 567 280 Eesti kroonilt 19 657 131,9 eurole. Samaaegselt on võetud kasutusele nimiväärtuseta aktsiad.

2014. aasta juulis emiteeris Nordecon AS 1 618 755 uut aktsiat maksumusega 1 581 523,64 eurot, suurendades akt-

siakapitali 1 034 573,01 euro võrra 20 691 704,91 euroni ning soetas samas mahus ning hinnaga omaaktsiad. Nor-

decon AS-i aktsiakapital jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta nimeliseks lihtaktsiaks.

Lihtaktsia omanikel on õigus saada dividende, kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab ühe hääle Nordecon AS-i

üldkoosolekul.

Aktsiatega kauplemise koondtulemused

Väärtpaberi kauplemisajalugu

Hind (EUR)

2020

2019

2018

2017

2016

Avamishind

1,04

0,91

1,25

1,34

1,03

Kõrgeim

1,21

1,09

1,29

1,46

1,35

Keskmine

1,04

0,99

1,10

1,30

1,14

Madalaim

0,78

0,89

1,20

0,98

Viimane sulgemishind

1,14

1,03

0,89

1,23

1,33

Kaubeldud aktsiaid (tk)

6 021 881

3 254 930

1 707 399

1 977 849

1 162 430

Tehingute maht, mln EUR

5,99

3,24

1,93

2,60

1,3

Noteeritud aktsiate arv (31.12.), tk

32 375

Turuväärtus (31.12.), mln EUR

36,91

33,35

28,81

39,82

43,06

Aktsia väärtuse suhtarvud

Suhtarv

2020

2019

2018

2017

2016

P/E

14,6

9,6

8,3

27,4

13,3

P/B

1,1

0,9

1,1

P/E = aktsia aasta viimane sulgemishind / kasum aktsia kohta (EPS)

P/B = aktsia aasta viimane sulgemishind / (emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital/ aktsiate arv)

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

54/132

Nordecon AS-i aktsia hinna ja tehingute mahtude dünaamika aastatel 2016-2020

Aktisahinna liikumine eurodes

Tehingute päevakäibed tuhandetes eurodes

Aktsiahinna muutumine võrreldes peamise võrdlusindeksiga OMX Tallinn aastatel 2016-2020

* Nasdaq Tallinna börsi sulgemishind ja OMXT indeksi väärtus seisuga 31.12.2015.

0,75

0,85

0,95

1,05

1,15

1,25

1,35

1,45

01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019 01.01.2020 01.01.2021

NCN1T 2016-2020

200

400

600

01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019 01.01.2020 01.01.2021

0,85

0,95

1,05

1,15

1,25

1,35

1,45

700

800

900

1000

1100

1200

1300

1400

01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019 01.01.2020 01.01.2021

NCN1T

OMXT

OMXT 2016-2020 NCN1T 2016-2020

Indeks/aktsia

01.01.2016*

31.12.2020

+/-%

OMX Tallinn

898;99

1 343,72

49,47%

NCN1T

1,05 EUR

1,14 EUR

8,57%

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

55/132

Aktsionäride struktuur

Nordecon AS-i suurimad aktsionärid seisuga 31.12.2020

Aktsionär

Aktsiate arv (tk)

Osalus (%)

AS Nordic Contractors

17 607 464

54,39

Luksusjaht AS

4 288 403

13,25

Oleg Radcenko

583 404

1,80

SEB Pank AS kliendid

503 188

1,55

Lembit Talpsepp

350 786

1,08

Mati Kalme

280 000

0,86

SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal

255 000

0,79

Genadi Bulaton

250 600

0,77

Svenska Handelsbanken kliendid

211 112

0,65

Ain Tromp

203 960

0,63

Nordecon AS-i aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2020

Aktsionäride arv (tk)

Osalus (%)

Aktsionärid osalusega > 5%

67,63

Aktsionärid osalusega 1%-5%

4,44

Aktsionärid osalusega < 1%

3 107

25,31

Omaaktsiad

2,62

Kokku

3 113

100

Aktsionäride struktuur tegevusalade ja juriidilise vormi järgi seisuga 31.12.2020:

Tegevusala ja juriidiline vorm

Aktsiate arv (tk)

Osalus (%)

Juriidilistest isikutest ettevõtted

24 853 305

76,76

Füüsilised isikud

6 138 209

18,96

Finantsasutused (pangad, investeerimisfondid)

1 128 969

3,49

Kindlustusseltsid

255 000

0,79

Kokku

32 375 483

100

Nordecon AS-i nõukogu liikmete poolt kontrollitud aktsiad seisuga 31.12.2020

Nõukogu

Aktsiate arv (tk)

Osalus (%)

Toomas Luman (AS Nordic Contractors, OÜ Luman ja Pojad)*

Nõukogu esimees

17 679 144

54,61

Andri Hõbemägi

Nõukogu liige

50 000

0,15

Vello Kahro

Nõukogu liige

10 000

0,03

Sandor Liive

Nõukogu liige

0,00

Andre Luman

Nõukogu liige

25 000

0,08

Kokku

17 764 144

54,87

* Eraisiku poolt kontrollitud ettevõtted

Nordecon AS juhatuse liikmete poolt kontrollitud aktsiad seisuga 31.12.2020:

Juhatus

Aktsiate arv (tk)

Osalus (%)

Gerd Müller

Juhatuse esimees

0,00

Priit Luman

Juhatuse liige

7 000

0,02

Maret Tambek

Juhatuse liige

0,00

Kokku

7 000

0,02

Aktsiaoptsioonid

27.05.2014 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi, mille eesmärgiks on Nor-

decon AS-i tegevjuhtkonna motiveerimine aktsionärideks kaasamise kaudu, et tagada ettevõtte juhtimise järjepide-

vus ja majandustulemuste paranemine ning võimaldada juhtkonnal saada kasu oma töö tulemusel aktsia väärtuse

suurenemisest. Ettevõte väljastas aktsiaoptsiooni programmi raames aktsiaoptsioone kokku kuni 1 618 tuhande

Nordecon AS-i aktsia omandamiseks. Optsiooni oli õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioo-

nilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne ettevõtte 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoo-

soleku poolt.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

56/132

Aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeris Nordecon AS 2014. aasta juulis kokku 1 618 tuhat uut aktsiat mak-

sumusega 1 582 tuhat eurot, suurendades aktsiakapitali 1 035 tuhande euro võrra 20 692 tuhande euroni ning soe-

tas samas mahus ning hinnaga omaaktsiad.

24.05.2017 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega pikendati

optsiooni teostamise perioodi. Optsiooni oli võimalik teostada 15 kuu jooksul alates Nordecon AS-i 2016. aasta ma-

jandusaasta aruande kinnitamisest aktsionäride üldkoosoleku poolt. Samuti muudeti optsiooni teostamise tingimusi

aktsiaoptsiooni väljastamise hetkel juhatusse kuulunud isikutele.

23.05.2018 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega anti Nor-

decon AS-i juhatuse esimehele õigus omandada kuni 200 000 ning juhatuse liikmele kuni 129 500 aktsiat. Optsiooni

on õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioonilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne Nor-

decon AS-i 2020. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamine on

seotud kontserni EBITDA (alates 6 083 tuhandest eurost kuni 12 167 tuhande euroni) 2020. aastaks seatud eesmär-

giga.

Seisuga 31.12.2020 on realiseeritud ja kehtivuse kaotanud aktsiaoptsioone vastavalt 229 857 ja 800 398 aktsia ula-

tuses ning realiseerimata on aktsiaoptsioone 588 500 aktsia ulatuses.

Aktsiatega seotud piirangud

Aktsiad on vabalt võõrandatavad ja nendele ei ole põhikirjaga nähtud ette piiranguid võõrandamisel või vajadust

saada nõusolek ettevõttelt või teistelt aktsionäridelt. Aktsiaid võib pantida. Nordecon AS-i juhatusele ei ole teada,

et aktsionäride omavahelistes lepingutes oleks sätestatud aktsiate võõrandamise piiranguid.

Dividendipoliitika

Väljamakstavate dividendide ettepaneku tegemisel arvestab juhatus eelkõige:

• Kontserni aruandeaasta majandustegevuse tulemuse ning ettevõtte toimimiseks vajaliku rahavooga;

• Kontserni kasumliku kasvu- ja jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku optimaalse omakapitali ja võõrkapi-

tali suhtega ning mahuga;

• tuumikaktsionäri AS Nordic Contractors dividendiootustega;

• Eesti väärtpaberituru üldise kapitalitootlusega.

Nordecon AS-i poolt eelmistel aastatel aktsionäridele makstud dividendid:

Väljamaksmise

aasta

Väljamakstud dividendid

EUR '000

Aktsiate arv tu-

handetes

Dividend aktsia

kohta EUR

Dividendi määr

puhaskasumist*

2016

923

30 757

0,03

515,6%

2017

1 384

30 913

0,045

45,5%

2018

1 859

31 529

0,06

133,9%

2019

1 891

31 529

0,06

55,9%

* Suhtarvu valem – väljamakstud dividendid/aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv puhaskasum, mille arvelt dividende maksti

2020. aastal dividende ei makstud. 22.12.2020 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustati maksta sei-

suga 31.12.2019 jaotamata kasumi arvelt dividende 0,06 eurot aktsia kohta. Kokku moodustas dividendimakse 1 892

tuhat eurot ning dividendid maksti aktsionäridele välja 23.03.2021. Nordecon AS-ile kuuluvate omaaktsiate eest

aktsiaseltsile väljamakseid ei tehtud.

Juhatuse ettepaneku kohaselt võiks 2021. aastal 2020. aasta eest dividendideks maksta 0,06 eurot aktsia kohta

(kokku 1 892 tuhat eurot). Oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

57/132

Juhatuse kinnitus ja allkirjad tegevusaruandele

Juhatus kinnitab, et tegevusaruanne annab tõese ülevaate kontserni emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud

ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja

kahtluste kirjeldust.

Gerd Müller juhatuse esimees 22.04.2021

Priit Luman juhatuse liige 22.04.2021

Maret Tambek juhatuse liige 22.04.2021

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

58/132

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000

Lisa

31.12.2020

31.12.2019

VARA

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid

12 576

7 032

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

50 029

37 563

Ettemaksed

2 678

1 813

Varud

22 454

21 142

Käibevara kokku

87 737

67 550

Põhivara

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

2 369

Pikaajalised finantsinvesteeringud

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

8 654

8 435

Kinnisvarainvesteeringud

5 639

5 530

Materiaalne põhivara

18 053

19 002

Immateriaalne põhivara

14 966

14 736

Põhivara kokku

47 338

50 098

VARA KOKKU

135 075

117 648

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused

18 508

11 058

Võlad hankijatele

47 390

40 730

Muud võlad

11 814

7 954

Ettemaksed

7 738

6 391

Eraldised

1 059

716

Lühiajalised kohustused kokku

86 509

66 849

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused

7 352

16 326

Võlad hankijatele

2 332

Muud võlad

177

Eraldised

1 647

1 425

Pikaajalised kohustused kokku

11 331

18 026

KOHUSTUSED KOKKU

97 840

84 875

OMAKAPITAL

Aktsiakapital

14 379

Omaaktsiad

-660

Ülekurss

635

Kohustuslik reservkapital

2 554

Realiseerumata kursivahed

2 423

1 169

Jaotamata kasum

14 543

12 383

Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital

33 874

30 460

Mittekontrolliv osalus

3 361

2 313

OMAKAPITAL KOKKU

37 235

32 773

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

135 075

117 648

Lisad lehekülgedel 62-118 on käesoleva aastaaruande lahutamatuteks osadeks

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

59/132

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR '000

Lisa

2020

2019

Müügitulu

25, 28

296 082

234 071

Müüdud teenuste ja kaupade kulu

-285 086

-222 302

Brutokasum

10 996

11 769

Turunduskulud

-528

-784

Üldhalduskulud

-7 073

-6 837

Muud äritulud

453

315

Muud ärikulud

-273

-193

Ärikasum

3 575

4 270

Finantstulud

2 995

1 277

Finantskulud

-2 678

-1 219

Finantstulud ja –kulud kokku

317

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum

734

585

Maksustamiseelne kasum

4 626

4 913

Tulumaks

-508

-764

Puhaskasum

4 118

4 149

Muu koondkasum:

Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse

Realiseerumata kursivahed

1 254

-823

Kokku muu koondkasum

1 254

-823

KOKKU KOONDKASUM

5 372

3 326

Puhaskasum:

- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa

2 466

3 378

- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa

1 652

771

Kokku puhaskasum

4 118

4 149

Koondkasum:

- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa

3 720

2 555

- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa

1 652

771

Kokku koondkasum

5 372

3 326

Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsio-

näridele:

Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurodes)

0,08

0,11

Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)

0,08

0,11

Lisad lehekülgedel 62-118 on käesoleva aastaaruande lahutamatuteks osadeks

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

60/132

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR '000

Lisa

2020

2019

Rahavood äritegevusest

Laekumised ostjatelt

345 552

277 941

Maksed hankijatele

-305 500

-239 873

Makstud käibemaks

-9 909

-6 816

Maksed töötajatele ja töötajate eest

-27 409

-22 741

Makstud tulumaks

-291

-508

Netorahavoog äritegevusest

2 443

8 003

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara soetamine

-254

-594

Immateriaalse põhivara soetamine

-17

Materiaalse põhivara müük

332

377

Tütarettevõtte soetusega saadud raha

3 605

Sidusettevõtte müük

3 596

Antud laenud

-17

-74

Antud laenude laekumised

Saadud dividendid

974

489

Saadud intressid

Netorahavoog investeerimistegevusest

8 286

220

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud

2 026

3 705

Saadud laenude tagasimaksed

-2 629

-4 032

Rendimaksed

16, 17

-3 086

-3 276

Makstud intressid

-927

-1 004

Makstud dividendid

-472

-2 360

Aktsiakapitali vähendamine

-1 892

Muud maksed

-77

-2

Netorahavoog finantseerimistegevusest

-5 165

-8 861

Rahavoog kokku

5 564

-638

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul

7 032

7 678

Valuutakursimuutused

-20

-8

Raha jäägi muutus

5 564

-638

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul

12 576

7 032

Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Lisad lehekülgedel 62-118 on käesoleva aastaaruande lahutamatuteks osadeks

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

61/132

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital

EUR`000

Aktsia-

kapital

Oma-

aktsiad

Reserv-

kapital

Üle-

kurss

Realiseeru-

mata

kursivahed

Jaotamata

kasum

Kokku

Mitte-

kontrolliv

osalus

Kokku

Saldo seisuga

31.12.2018

16 321

-693

2 554

618

1 992

10 896

31 688

2 021

33 709

Perioodi kasum

3 378

771

4 149

Muu koondkahjum

-823

Tehingud omanikega

Väljamakstud divi-

dendid

-1 891

-479

-2 370

Aktsiakapitali vähen-

damine

-1 942

-1 892

Tehingud omani-

kega kokku

-1 942

-1 891

-3 783

-479

-4 262

Saldo seisuga

31.12.2019

14 379

-660

2 554

635

1 169

12 383

30 460

2 313

32 773

Perioodi kasum

2 466

1 652

4 118

Muu koondkahjum

1 254

Mittekontrolliva osa-

luse muutused

1 497

-132

1 365

Tehingud omanikega

Väljakuulutatud divi-

dendid

-1 892

Väljamakstud dividen-

did

-472

Tühistatud dividen-

did

Tehingud omani-

kega kokku

-1 803

-472

-2 275

Saldo seisuga

31.12.2020

14 379

-660

2 554

635

2 423

14 543

33 874

3 361

37 235

Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 22.

Lisad lehekülgedel 62-118 on käesolevaaastaaruandelahutamatuteksosadeks

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

62/132

LISA 1. Kontserni üldine informatsioon

Nordecon AS on Eestis registreeritud äriühing, mille aadress on Toompuiestee 35, Tallinn 10149, Eesti. Nordecon AS-

i enamusaktsionär ning Nordeconi kontserni kontrolliv ettevõte on 54,39% suuruse osalusega AS Nordic Contractors,

läbi mille kontsernis lõplikku valitsevat mõju omav isik on Toomas Luman. Nordecon AS-i aktsiad on noteeritud

Nasdaq Tallinna börsil alates 2006. aasta 18. maist.

Nordecon AS-i (emaettevõte) 31.12.2020 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi koos nimetatuna kontsern) ning osalusi kontserni sidusette-

võtetes. Kontserni peamised tegevusalad on hoonete ja rajatiste ehituse peatöövõtt, strateegiliselt kehtestatud pii-

rides ka kinnisvara arendustegevus. Tütarettevõtete- ning sidusettevõtte kaudu tegutseb kontsern lisaks Eestile Uk-

rainas, Soomes ja Rootsis. Leedus registreeritud tütarettevõtte tegevus on peatatud.

LISA 2. Vastavuse kinnitus ning aruande koostamise üldised alused

Vastavuse kinnitus

Nordecon AS-i 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste

finantsarvestuse standarditega, nagu need on Euroopa Liidu poolt vastu võetud (IFRS EL). Emaettevõtte põhiaruan-

ded on aastaaruande lisas 38 esitatud seetõttu, et seda nõuab Eesti raamatupidamise seadus.

Kirjeldatud arvestus- ja aruandluspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõigi aruandes esitatud perioodide suh-

tes.

Vastavalt Eesti äriseadustikule kinnitatakse juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandu-

saasta aruanne, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Akt-

sionäride üldkoosolekul on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ja

nõuda uue aruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande avalikustamine on juhatuse poolt heaks kiidetud 22.04.2021.

Väärtuse mõõtmise üldalused

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kinnisvarain-

vesteeringud ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Kontserni poolt kasutatavate õiglase väär-

tuse mõõtmise meetodite põhjalikum kirjeldus on toodud lisas 5.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserni ettevõtted kasutavad arvestusvaluutana oma majanduskeskkonna valuutat – Eestis, Leedus ja Soomes

euro (EUR), Rootsis rootsi kroon (SEK) ja Ukrainas grivna (UAH). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

esitusvaluuta on euro. Kõik arvnäitajad põhiaruannetes ja lisades on esitatud tuhandetes eurodes, ümardatuna lä-

hima tuhandeni, kui pole osutatud teisiti.

Juhtkonnapoolsed hinnangud ning oluliste arvestuspõhimõtete rakendamisel teh-

tud otsused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitamine kooskõlas IFRS EL-ga eeldab, et juhtkond annab hinnan-

guid ja teeb otsuseid, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja väärtusi, milles on kajastatud finantsaruan-

netes vara, kohustused, tulud ja kulud. Hinnanguid ja otsuseid vaadatakse üle perioodiliselt ja muudatused hinnan-

gutes kajastatakse perioodis, millal need aset leidsid ning nende mõju jätkudes ka järgmistes perioodides.

Ehkki juhtkond vaatab järjepidevalt oma otsuseid ja hinnanguid üle ning need põhinevad varasemal kogemusel ning

parimal olemasoleval teadmisel tõenäolistest tulevikusündmustest, võivad tegelikud tulemused hinnangulistest eri-

neda.

Kontserni äritegevus oli koondunud 2020. aastal olulises osas Eestisse. Tulenevalt koroonaviirusest tingitud piiran-

gutest langes Eesti majandus möödunud aastal 2,9%. Majanduslangust mõjutasid eelkõige töötlev tööstus, kauban-

dus ning majutus ja toitlustus. Eratarbimine vähenes aastaga 2,5% kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisi-

mise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Ke-

vadel kulmineerunud koroonakriis tabas rängalt väliskaubandust. Siiski oli aasta teises pooles näha kaubavahetuse

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

63/132

tugevnemist, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest. Ehitusmaht vähenes 2020. aastal 2019.

aastaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2020. aastal Ees-

tis ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest, millest hooneid moodustasid 2,1 miljardi ja rajatisi 0,9 miljardit eurot.

Võrreldes 2019. aastaga ehitati hooneid 7% ja rajatisi 5% vähem. Nii kohalikku kui ka välisriikide ehitusturgu mõjutas

enim hoonete ehitusmahu kahanemine. Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 7 579 uut eluruumi,

mis on 565 eluruumi rohkem kui 2019. aastal.

Ehitusturgu oluliselt mõjutavad avalikud investeeringud 2021. aastal eelduslikult suurenevad võrreldes 2020. aas-

taga.

Eeltoodust tulenevalt on kontserni juhtkond pidanud andma hinnanguid ja tegema otsuseid olukorras, kus üsna sa-

geli puuduvad laiapõhjalised usaldusväärsed andmed varaobjektide turuhindade kohta ning maailmamajanduses

toimuv paneb ebakindlasse seisu ka ehitus- ja kinnisvaraturu väljavaated.

Juhtkonna poolt tehtud tähtsaimad hinnangud (H) ja otsused (O) puudutavad järgmisi arvestusvaldkondi:

Ehituslepingute tulu kajastamine valmidusastme meetodil (lisa 26) (H)

Kui ehituslepingu lõpptulemust on võimalik aruandeperioodi lõpu seisuga usaldusväärselt hinnata, kajastatakse ehi-

tuslepingu tulud valmidusastme meetodil. Valmidusastme hindamiseks on juurutatud süsteemne kulude eelarves-

tamine, tegelike tulude-kulude aruandlus ning hinnangute korrigeerimise võimalused. Iga ehituslepingu eeldatav

lõpptulem on järjepideva ja mitut erinevat juhtimisastet kaasava kontrolli all, mille käigus analüüsitakse kõrvalekal-

deid eelarvest ja vajadusel korrigeeritakse lõpptulemi prognoosi.

Lepingulise tulu ja/või hinnanguliste kulude muutuse mõju loetakse raamatupidamisliku hinnangu muutuseks. Muu-

detud hinnanguid kasutatakse muudatuse tegemise perioodi ja järgnevate perioodide kasumi või kahjumi koosseisus

kajastatavate tulude ja kulude summa kindlaksmääramiseks.

Kontserni juhtkond võttis aruandeperioodil antud hinnangutes pooleliolevate lepingute lõpptulemuse (kasumi/kah-

jumi) kohta muuhulgas arvesse asjaolu, et ehitustööde edenemise käigus ei ilmnenud projektide osas olukorda, kus

lepingulised kulud võivad ületada või juba ületavad lepingulist tulu. Juhtkonna võime anda täpseid hinnanguid on

oluline, kuna oodatav kahjum tuleks kajastada kohe. Hinnangut lepingute täitmisega seotud kulude lõpliku suuruse

osas mõjutab eelkõige juhtkonna poolt antav hinnang ehitussisendite hindade muutumisele võrreldes esialgselt pla-

neerituga.

Varude neto realiseerimisväärtuse määramine (lisa 11) (H)

Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse varud soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõl-

tuvalt sellest, kumb on madalam. Sellest lähtuvalt tuleb juhtkonnal hinnata varude väärtust, kui esineb indikat-

sioone, et varude väärtus võib olla langenud alla nende soetusmaksumuse. Sellisel juhul hinnatakse varud alla nende

neto realiseerimisväärtuseni, s.o hinnangulise müügihinnani, millest on lahutatud müügivalmidusse viimiseks tehta-

vad kulutused.

Kontsern tegeleb Eestis kinnisvaraarendusega ning müügiks ehitatud korterid kajastatakse kuni nende müügini (as-

jaõiguslepingu sõlmimiseni) varude koosseisus. Kontsern hindab varudes kajastatud müümata korterite raamatupi-

damisväärtust läbi selle võrdluse aruandeperioodi lõpu lähedal või sellele vahetult järgnenud perioodil müüdud kor-

terite tegelike müügihindadega.

Arendustegevuseks soetatud kinnistute väärtuse hindamisel tugineb kontsern kontsernis töötavate kinnisvaraspet-

sialistide poolt tehtud arvutustele. Nimetatud kinnistud on valdavas osas kehtestatud detailplaneeringuga või selle

menetlemine on pooleli. Kinnistud asuvad Eesti neljas erinevas suuremas tõmbekeskuses (Tallinn, Tartu, Pärnu ja

Narva) või lähiümbruses. Kontsern hindas kinnistute väärtust kasutades residuaalmeetodit, mis nõuab olulises osas

hinnangute andmist. Residuaalmeetodi järgi on kinnistu väärtuseks summa, mis jääb järele peale kinnistule kavan-

datava arendusprojekti realiseerimisest saadud tuludest ehitus- ja muude arenduskulude maha arvamist. Hindamise

viisid läbi kontserni kinnisvaraspetsialistid väliste ekspertide kaasabiga. Hindamine viidi läbi iga kinnistu osas eraldi,

võttes arvesse iga kinnistu detailplaneeringu või planeeritava ehitusõiguse kohaseid võimalusi ja eripärasid (sh kin-

nistu piirkondlik asukoht). Tuginedes nimetatud hinnangutele, ei olnud aruandeperioodil vajadust kinnistuid alla hin-

nata. Hindamiste tundlikkusanalüüsid on toodud aastaaruande lisades.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

64/132

Kinnisvarainvesteeringute klassifitseerimine (O) ja hindamine (H) (lisad 5, 13)

Kinnisvaraobjektide klassifitseerimisel varudeks või kinnisvarainvesteeringuks lähtutakse esmasel arvele võtmisel

juhtkonna kavatsustest objektide edasisel kasutamisel. Hilisemal ümberklassifitseerimisel lähtutakse kinnisvara ka-

sutuse muutusest või juhtkonna kavatsusest kinnisvara edasisel kasutamisel. Kinnisvarainvesteeringu soetamise ees-

märk on saada tulu kinnisvaraobjekti rendimaksetest selle välja rentimisel, turuväärtuse kasvust või mõlemast.

Kinnisvarainvesteeringute hindamisel nende õiglasesse väärtusesse on kasutusel kolm meetodit: diskonteeritud ra-

havoogude meetod, võrdlusmeetod või kinnistu (võlaõigusliku) müügilepingu olemasolu aruandeperioodi lõpu sei-

suga (vt meetodite rakendamise põhimõtteid lisas 5).

Kontserni kinnisvarainvesteeringud asuvad Eestis Pärnus ning Ukrainas Kiieviga külgnevas Shastlivi külas, Kiiev - Bo-

rispol kiirtee ääres. Eelpool nimetatud piirkondades ei toimunud aruandeaastal piisavas mahus hoonestamata kin-

nistute müügitehinguid, et kasutada hindamisel võrdlusmeetodit. Kontsern kasutas kinnisvarainvesteeringute väär-

tuse hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodit. Hindamine viidi läbi iga kinnistu osas eraldi, võttes arvesse

iga kinnistu detailplaneeringu või planeeritava ehitusõiguse kohaseid võimalusi ja eripärasid (sh kinnistu piirkondlik

asukoht). Tuginedes nimetatud hinnangutele hinnati Pärnus asuvad kinnisvara investeeringud aruandeperioodi lõpu

seisuga õiglasesse väärtusesse ning investeeringute maksumust suurendati 113 tuhande euro võrra. Ukrainas asuv

kinnisvara investeering hinnati aruandeperioodi lõpu seisuga õiglasesse väärtusesse ning investeeringu maksumust

vähendati 4 tuhande eurot võrra. Hindamiste tundlikkusanalüüsid on toodud aastaaruande lisades.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused (lisad 21, 35) (H)

Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtub juhtkond hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajami-

neva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille

jaoks nad on moodustatud.

Kontsern moodustab eraldisi garantiitööde teostamiseks pärast ehitustegevuse lõppu ja projekti üleandmist tellijale.

Garantiiperioodid on üldjuhul üld- ja tsiviilehituses 2-3 aastat ning teedeehituses 2-5 aastat. Ehitusjärgse perioodi

garantiikulude suurus määratakse kasutades ajaloolisi andmeid tegelike garantiikulude kohta eelmistel perioodidel,

milleks on hinnanguliselt kuni 0,4% lepingu maksumusest. Kui see tuleneb projekti raskusastmest, kajastatakse hin-

nangulised garantiikulud ajaloolistest kõrgematena.

Kontserni tegevuste hulka kuulub erinevate täitematerjalide kaevandamine vastavates karjäärides. Valdavalt on te-

gemist teedeehituse ja -hooldusega seotud projektidele soodsama hinnaga sisendite hankimisega. Üldjuhul tuleb

karjäärist tooraine kaevandamisega arvestada koheselt ka hilisemate rekultiveerimiskuludega, mille osas rahalised

väljamaksed või kontserni enda poolt teostatavad tööd toimuvad pärast kaevandustegevuse lõppemist. Rekultivee-

rimiseraldiste moodustamisel jagatakse hinnangulised rekultiveerimisega seotud väljaminekud e. teadaolev karjääri

taastamise lõppmaksumus maksimaalselt kaevandada lubatud või planeeritud kaevandatavate kogustega, kui need

on väiksemad. Saadud kulusumma tonni kohta on aluseks eraldise moodustamiseks ja hilisemaks korrigeerimiseks

vastavalt sellele, millised olid aruandeperioodil tegelikud kaevandusmahud. Juhtkond hindab kord aastas rekultivee-

rimisväljaminekute ja kaevandatavate koguste suuruseid ning moodustatud rekultiveerimiseraldise piisavust.

Firmaväärtuse hindamine (lisa 15) (H)

Kontsern hindab vähemalt kord aastas tütarettevõtete soetamisest tekkinud firmaväärtuse kaetava väärtuse võima-

likku vähenemist alla selle raamatupidamisväärtuse. Hindamine toimub firmaväärtust omavate raha teenivate ük-

suste õiglase väärtuse (miinus müügikulutused) või kasutusväärtuse leidmise kaudu. Kasutusväärtuse leidmiseks

peab juhtkond prognoosima raha teenivate üksuste tulevasi netorahavooge ning valima sobiva diskontomäära ra-

havoogude nüüdisväärtuse arvutamiseks. Kontserni juhtkond käsitleb raha teenivate üksustena tütar- ja sidusette-

võtteid või ärisegmente, mille soetamisel tehtud ostuanalüüsi tulemusel firmaväärtus tekkis. Kasutusväärtuse hin-

damisel koostatakse raha teeniva üksuse järgmise nelja aasta kohta detailsed rahavoogude prognoosid. Kontsern on

lähtunud eeldusest, et prognoositava perioodi lõpus on raha teeniv üksus stabiilses ja majanduslikult jätkusuutlikus

seisundis, mis lubab kasutada kasutusväärtuse hindamisel tegevuse jätkuvuse printsiibile tuginevat terminaalväär-

tust. Raha teeniva üksuse kasutusväärtust võrreldakse tehtud investeeringu soetusmaksumusega (sisaldab firma-

väärtust).

Prognoositud netorahavooge, milles on arvesse võetud nii investeeringud käibekapitali kui ka põhivahendite hoid-

miseks hinnangu andmise ajal valitsenud seisundis, diskonteeritakse kaasatud kapitali (võõr- ja omakapital) kaalutud

keskmise hinnaga. Raha teenivate üksuste netorahavoog põhitegevusest ei sõltu konkreetse ettevõtte kapitalistruk-

tuurist. Sellepärast on diskontomäära leidmisel võõr- ja omakapitali osakaalude määramiseks kasutatud tegevusharu

keskmisi suhtarve Damodarani andmebaasist. Kontserni raha teenivate üksuste kasutusväärtuse leidmisel kasutatud

diskontomäärad on vahemikus 9,5-10,5%.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

65/132

Laenunõuete hindamine (lisa 9) (H)

Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse antud laenusid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades si-

semise intressimäära meetodit. Juhtkond hindab igat laenunõuet individuaalselt. Laenunõude osalise või täieliku

allahindamise vajaduse otsustamisel lähtutakse laenusaaja finantsseisust, rahavoogude prognoosist ning laenu ta-

gatisest oleva vara väärtusest.

Kontserni poolt Ukraina sidusettevõttele kinnistu omandamiseks ja arendamiseks antud laenu tagasimaksmine sõl-

tub kinnisvaraprojekti realiseerumise edukusest. Rajatava arendusprojekti väärtuse hindamiseks kasutab kontsern

rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatut hindajat. Kontserni juhtkonna hinnangul on kõik laenu hindamisel kasuta-

tud eeldused realistlikud, kuid tulenevalt Ukraina majanduse keerulisest olukorrast hindab kontserni juhtkond laenu

väärtuse tundlikkust tavapärasest suuremaks. Oluliste sisenditena on juhtkond hinnanud projekti rahavoogu (eelda-

tavad rendihinnad), diskontomäärasid, renditavate äripindade vakantsuse määrasid ning realiseerimise ajafaktorit

(arendusprojektide valmimise edasilükkumist).

LISA 3. Uued rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, avaldatud standardite

muutused ja tõlgendused

Aruandeperioodil rakendunud uued ja muudetud standardid ja tõlgendused

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2020.

„Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused

(rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis

seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena

on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, valesti aval-

damine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete

peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused

(rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise

kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finant-

saruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise eba-

kindlus. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

Tulevikus jõustuvad standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Seisuga 31.12.2020 on välja antud ja Euroopa Liidu poolt vastu võetud IFRS EL standardeid, standardite muudatusi

ja tõlgendusi, mida ei ole käesoleva aruande koostamisel rakendatud, kuna nende jõustumine jääb järgmistesse ma-

jandusaastatesse.

Kontserni aruannetele mõju avaldada võivad muudetud standardid ja tõlgendused:

Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused – intressimäärade võrdlusaluste (IBOR-ite) reform

(teine etapp)

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud

on varasem rakendamine.)

Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finant-

saruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepingu-

liste rahavoogude või riskimaandamissuhete muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna va-

bastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga:

• muudatused finantsvarade, finantskohustuste ja rendikohustiste lepinguliste rahavoogude määramise

aluses ja

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

66/132

• riskimaandamisarvestus.

Rahavoogude määramise aluse muutus:

Muudatused nõuavad kontsernilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui fi-

nantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste re-

formi tõttu.

Riskimaandamisarvestus:

Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes valdkondades:

• Lubatakse riskimaandamissuhte määratluse muutmist, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi.

See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määrat-

lemist.

• Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamisobjekti muudetakse, et kajastada refor-

miga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude riskimaandamisreservi kogunenud summa aluseks

alternatiivne võrdlusalus, mille alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud.

• Kui riskimaandamisobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm ning mõnd rühmas ole-

vat objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, jaotatakse maandatavad objek-

tid maandatavate võrdlusmäärade alusel alarühmadesse.

• Kui ettevõte eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu jooksul eraldi tuvas-

tatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt määratletud riskikomponendina, kui seda

ei saa määramise kuupäeval eraldi tuvastada.

Avalikustamine

Muudatused nõuavad kontsernilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada aruande kasutajatel mõista intres-

simäärade võrdlusaluste reformi mõju kontserni finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud kont-

serni riskipositsioonide ja nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused

esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

LISA 4. Olulisemad arvestuspõhimõtted

Konsolideerimise alused

Äriühendused sõltumatute osapoolte vahel ja firmaväärtuse teke

Sõltumatute osapoolte vahelisi äriühendusi kajastatakse ostumeetodil, mille kasutamisel hinnatakse soetatud ja

eraldiseisvalt identifitseeritud vara, kohustused ja tingimuslikud kohustused (edaspidi koos ka ”netovara“) nende

õiglases väärtuses kontrolli tekkimise kuupäeva seisuga. Vahet omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud

netovara õiglase väärtuse vahel kajastatakse firmaväärtusena. Soetusmaksumuse hulka ei loeta äriühendusega seo-

tud tehingukulusid (v.a soetamiseks emiteeritud võla- või omakapitaliinstrumentidega seotud kulud) ning need ka-

jastatakse koheselt perioodi kasumis või kahjumis. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud ette-

võtte tulusid ja kulusid kontserni perioodi kasumis või kahjumis ning tekkinud firmaväärtust kontserni finantssei-

sundi aruandes.

Positiivne firmaväärtus on summa, mille võrra kontserni omandatud osaluse soetusmaksumus on suurem omanda-

tud netovara õiglasest väärtusest, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte sell-

iste varaobjektide eest, mida ei ole võimalik teistest eristada ja eraldi arvele võtta. Positiivne firmaväärtus on seotud

raha teeniva üksuse või nende grupiga ning seda ei amortiseerita, vaid iga aruandeperioodi lõpus viiakse läbi raha

teeniva üksuse kaetava väärtuse test. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses,

millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused (vt „Vara väärtuse langus“ arvestuspõhimõte).

Negatiivne firmaväärtus tekib juhul, kui omandatud osaluse soetusmaksumus on väiksem omandatud netovara õig-

lasest väärtusest. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt perioodi kasumis või kahjumis tuluna.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

67/132

Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel

Äriühendust ettevõtete vahel, mis on kontserni kontrolliva ettevõtte või isikute kontrolli all, ei käsitleta kui sõltuma-

tute osapoolte vahelist äriühendust. Sellest tulenevalt ei teki ühise kontrolli all olevatest äriühendustest positiivset

ega negatiivset firmaväärtust. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelise äriühenduse korral kajastatakse soeta-

tud netovara omandava ettevõtte finantsseisundi aruandes, kasutades selle raamatupidamisväärtust. Soetamisel

tasutud summa, mis ületab või on alla netovara raamatupidamisväärtuse, kajastatakse otse omakapitali koosseisus

vastavalt selle vähendamise või suurendamisena.

Tütarettevõtted

Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab

või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada kasumi suurust

kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Konsolideeritud aruanded sisaldavad tütarettevõtete finantsaruan-

deid alates kontrolli omandamise kuupäevast kuni kontrolli lõppemise kuupäevani.

Eestis asuvad tütarettevõtted kasutavad Eesti finantsaruandluse standardit ning Rootsi, Ukraina ja Soome tütarette-

võtted vastavalt Rootsi, Ukraina ja Soome raamatupidamistava arvestuspõhimõtteid. Erinevuse korral ühtlustatakse

konsolideerimisel arvestuspõhimõtted kontsernis kasutatavate põhimõtetega.

Sidusettevõtted

Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, mille finants- ja tegevuspoliitika üle omab kontsern olulist mõju, kuid mitte

kontrolli. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui kontserni omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu 20%

kuni 50% sidusettevõtte hääleõigusega aktsiatest või osakapitalist.

Sidusettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis

sisaldab tehingukulusid. Investeeringu raamatupidamisväärtus sisaldab soetamisel tekkinud firmaväärtust, millest

on hiljem maha arvatud vara väärtuse langusest tingitud võimalikud allahindlused.

Kontserni konsolideeritud finantsaruannetes kajastub kontserni proportsionaalne osa kapitaliosaluse meetodil ka-

jastatud investeeringute tuludest, kuludest ja omakapitali muudatustest pärast nende kooskõlla viimist kontserni

arvestuspõhimõtetega alates olulise mõju tekke kuupäevast kuni selle lõppemise kuupäevani. Kui kontserni osa kah-

jumist ületab investeeringu raamatupidamisväärtust, siis vähendatakse investeeringu väärtus nullini ning edasiste

kahjumite kajastamine finantsaruannetes lõpetatakse, välja arvatud ulatuses, mille osas on kontsernil investeeri-

misobjekti omakapitali taastamise osas siduvaid kohustusi. Põhjendatud juhtudel võidakse kahjumite katmiseks hin-

nata alla investeerimisobjekti vastu olevaid nõudeid (nt pikaajalised laenud).

Eestis asuvad sidusettevõtted kasutavad Eesti finantsaruandluse standardit ning Ukraina sidusettevõte Ukraina raa-

matupidamistava arvestuspõhimõtteid. Erinevuse korral ühtlustatakse konsolideerimisel arvestuspõhimõtted kont-

sernis kasutatavate põhimõtetega.

Ühiselt kontrollitavad tegevused

Ühiselt kontrollitavad tegevused on ühisettevõtmise liik, kus iga ühisettevõtja kasutab ühise tegevuse läbiviimiseks

oma ettevõtte vara ning ühiseks ettevõtmiseks ei asutata ühisettevõtjate poolt eraldi äriühingut ega soetata ühiselt

kontrollitavaid varaobjekte. Konsolideeritud raamatupidamisaruanded sisaldavad seega varaobjekte, mis on kont-

serni kontrolli all, kohustusi, mida kontsern on võtnud kanda seoses oma osaga ühiselt kontrollitava tegevuse läbi-

viimisel. Samuti sisalduvad konsolideeritud aruannetes kontserni poolt tehtud kulutused ja proportsionaalne osa

tuludest seoses ühiselt kontrollitava tegevuse läbiviimisega.

Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud

Konsolideeritud aruannete koostamisel on elimineeritud kõik kontserni Emaettevõtte ja tütarettevõtete omavahe-

lised tehingud, vastastikused saldod ja realiseerumata kasumid ning kahjumid.

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtete realiseerumata kasumid elimineeritakse proportsionaalselt

Emaettevõtte investeeringuga. Tehingutest sidusettevõtetega tekkinud kahjumid elimineeritakse samal moel kui

realiseerumata kasumid, kuid ainult ulatuses, mis ei anna tunnistust investeeringu enda väärtuse langusest ja vaja-

dusest kajastada vastav investeeringu allahindlus.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

68/132

Välisriikides asuvate tütarettevõtete finantsaruannete teisendamine

Välisriikides asuvate tütarettevõtete vara ja kohustused (sealhulgas äriühenduse käigus soetatud varaobjektide üm-

berhindamiste tulemused) on ümber teisendatud eurodesse aruandeperioodi lõpus kehtinud valuutakursside alusel.

Tulu ja kulud on teisendatud eurodesse tehingu kuupäeval kehtinud valuutakursside alusel või aruandeperioodi

keskmisi kursse kasutades, kui vahetuskurss euro ja välisvaluuta vahel on olnud stabiilne. Ümberhindamisel kasuta-

tud erinevate kuupäevade valuutakursside mõjul tekkinud kursivahed on kajastatud muus koondkasumis või -kahju-

mis. Välisriigis asuva tütarettevõtte täielikul või osalisel võõrandamisel, millega kaasneb kontrolli lõppemine, kajas-

tatakse vastav osa realiseerumata kursivahedest aruandeperioodi tulu või kuluna.

Euro vahetuskursid kontserni välisriikides asuvate äriüksuste arvestusvaluutade suhtes aruandeperioodi lõpu sei-

suga olid järgmised:

Kuupäev

Rootsi kroon (SEK)

Ukraina grivna (UAH)*

1 euro (EUR)

31.12.2020

10,0343

34,7396

1 euro (EUR)

31.12.2019

10,4468

26,4220

* Euroopa Keskpank ei avalda UAH vahetuskursse. 2015. aasta algul lõpetas Ukraina keskpank indikatiivse valuutakursi määramise ning valuuta-

kursid tuginevad Ukraina Rahandusministeeriumi andmetele.

Tehingud välisvaluutas

Tehingud välisvaluutas arvestatakse tehingu teinud kontserni ettevõtte vastavasse arvestusvaluutasse tehingu päe-

val kehtinud Euroopa Keskpanga või asukohariigi keskpanga ametlikku vahetuskurssi kasutades. Finantsseisundi

aruandes hinnatakse välisvaluutas monetaarsed varad ja kohustused ümber arvestusvaluutasse aruandeperioodi

lõpu seisuga kehtinud valuutakursside alusel.

Kursierinevused kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis. Kursimuutused põhitegevusega seotud varadelt ja ko-

hustustelt kajastatakse muude äritulude/muude ärikuludena. Kursimuutused finantseerimis- ja investeerimistege-

vusega seotud välisvaluutas nõuetelt ja kohustustelt kajastatakse finantstulude ja -kulude kirjetel.

Välisvaluutas mittemonetaarsed varad ja kohustused hinnatakse aruandeperioodi lõpus arvestusvaluutasse ümber,

kasutades soetuskuupäeval kehtinud valuutakursse, välja arvatud õiglases väärtuses mõõdetav vara, mille puhul ka-

sutatakse õiglase väärtuse määramise päeval kehtinud valuutakurssi.

Finantsvara

Tavapärastel turutingimustel toimuv finantsvara (v.a nõuded ja antud laenud) ost ja müük kajastatakse tehingupäe-

val. Tehingupäevaks on finantsvara ostu või müügi kohustuse tekkimise (näiteks lepingu sõlmimise) päev. Nõuded

ja laenud kajastatakse päeval, millal need tekkisid. Tavapärastel turutingimustel toimunuks loetakse ostu või müüki,

mille puhul müüja on andnud finantsvara ostjale üle sellise tähtaja jooksul, mis on sellel turul tavaks või õigusakti-

dega ette nähtud.

Kõiki kajastatud finantsvarasid mõõdetakse pärast esmast kajastamist tervikuna kas korrigeeritud soetusmaksumu-

ses või õiglases väärtuses, vastavalt konkreetse finantsvara liigile.

Finantsvara liigitamine

Liigitamine ja esmase kajastamise järgne mõõtmine sõltub finantsvara juhtimiseks valitud ärimudelist ja finantsvara

lepingupõhiste rahavoogude iseloomust. Finantsvarade liigitus otsustatakse nende esmakordsel kajastamisel.

a) Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad

Võlainstrumente mõõdetakse pärast algset kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intres-

simäära meetodit, ainult juhul, kui mõlemad järgmised kriteeriumid on täidetud:

• finantsvara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on saada lepingupõhiseid rahavooge ja

• finantsvara lepingutingimustest tulenevad rahavood, mis koosnevad ainult põhiosamaksetest ja põ-

hiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest kindlaksmääratud kuupäevadel.

Kontsern liigitab korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja raha ekvivalendid, nõu-

ded ostjate vastu, nõuded tellijatele, antud laenud ning muud nõuded.

Sisemise intressimäära meetod on meetod võlainstrumendi korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja intres-

situlude jaotamiseks vastavale lepinguperioodile. Sisemine intressimäär on määr, millega diskonteeritakse oodata-

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

69/132

vad tulevased laekumised võlainstrumendi eeldatava kehtivusaja või vajadusel lühema perioodi jooksul täpselt võ-

lainstrumendi esmasel kajastamisel mõõdetud bruto raamatupidamisväärtusesse (võttes arvesse kõiki makstud või

saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks, tehingukulutusi ja muid lisatasusid või

allahindlusi, kuid jättes arvestusest välja eeldatavad tulevased krediidikahjumid).

Intressitulu kajastatakse koondkasumiaruandes kirjel „Finantstulud“.

b) Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad finantsvarad

Võlainstrumente, mis vastavad järgmistele tingimustele, mõõdetakse pärast esmast kajastamist õiglases väärtuses

läbi muu koondkasumi:

• finantsvara hoitakse ärimudelis, mille eesmärk on nii saada lepingupõhiseid rahavooge kui ka müüa

finantsvara; ja

• finantsvara lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis koosnevad

ainult põhiosamaksetest ja põhiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest.

Kontsernil ei ole finantsvarasid, mis oleks liigitatud mõõdetavateks õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi.

c) Õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad

Finantsvarasid, mis ei vasta korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõde-

tavate varade tingimustele, mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Täpsemalt:

• omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringud liigitatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande

mõõdetavateks, välja arvatud juhul, kui kontsern liigitab omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu,

mida ei hoita kauplemiseesmärgil ja mis ei ole äriühendusest tulenev tingimuslik tasu, algsel kajastami-

sel õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavaks;

• võlainstrumendid, mis ei vasta korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koond-

kasumi mõõdetava vara tingimustele, liigitatakse mõõdetavateks õiglases väärtuses läbi kasu-

miaruande. Lisaks võib õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks määratleda ka võlainstru-

mendid, mis vastavad kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondka-

sumi kajastamise tingimustele, kui see kõrvaldab või vähendab oluliselt mõõtmise või kajastamise mit-

tejärjepidevusetust, mis muidu varade või kohustiste mõõtmisest või nendelt saadavate kasumite või

kahjumite kajastamisest tekiks.

Kontsern ei ole määratlenud ühtegi võlainstrumenti õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks.

Kontsern mõõdab tuletisinstrumentidest finantsvarasid õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, välja arvatud juhul,

kui need on määratletud efektiivseteks riskimaandamise instrumentideks.

Kui vara on määratletud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks finantsvaraks, siis selle õiglase väärtuse

muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse nende tekkimise perioodil koondkasumiaruandes kirjel „Fi-

nantstulud“ või„ Finantskulud“.

Nõuded ja antud laenud

Nõuded ja laenud, millega kaasnevad kindlaksmääratud maksed ja mis ei ole soetatud edasimüügi eesmärgil, võe-

takse arvele nende õiglases väärtuses koos otseselt soetamisega kaasnevate kuludega. Edaspidiselt kajastatakse

nõudeid ja antud laenusid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Nõuetelt ja antud laenudelt saadud intressitulu kajastatakse perioodi kasumi või kahjumi koosseisus. Nõuded ja lae-

nud kajastatakse lühiajalistena, v.a. need, mille laekumine toimub eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul.

Müügivalmis finantsvara

Mittederivatiivne finantsvara, mis ei ole raha ja raha ekvivalendid ning mis ei kuulu ka teistesse finantsvara klassi-

desse, loetakse müügivalmis finantsvaraks. Finantsvara võetakse algselt arvele selle õiglases väärtuses koos otseselt

soetamisega kaasnevate kuludega. Edaspidiselt kajastatakse müügivalmis finantsvara õiglases väärtuses, välja arva-

tud juhul kui vara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Õiglase väärtuse mõõtmise võimaluse

puudumise korral kasutatakse soetusmaksumuse meetodit.

Müügivalmis finantsvara õiglase väärtuse muutusest tulenev kasum või kahjum kajastatakse muus koondkasumis

või -kahjumis omakapitali koosseisus. Omakapitalis kajastatud ümberhindluse reservi jääk kajastatakse pärast vara

realiseerimist finantstulu või -kuluna või väärtuse languse tuvastamist finantskuluna. Vara kajastatakse üldjuhul pi-

kaajalisena, v.a. juhul, kui investeering realiseeritakse eeldatavasti 12 kuu jooksul.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

70/132

Raha ja raha ekvivalendid

Rahaks ja raha ekvivalentideks loetakse sularaha, nõudmiseni ja tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid,

mida on tehingu tegelikust tähtajast lähtudes võimalik kuni kolme kuu jooksul muuta teadaolevaks rahasummaks

ning mille turuväärtuse olulise muutuse risk on madal.

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, saadud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused)

võetakse arvele nende õiglases väärtuses, mis hõlmab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine ka-

jastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, välja arvatud fi-

nantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi perioodi kasumi või kahjumi. Finantskohutused kajasta-

takse tehingupäeval, s.o finantskohustuse tekkimise (näiteks lepingu sõlmimise) päeval.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust või kui

kontsernil pole tingimusteta õigust lükata kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandeperioodi lõ-

pust. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust, kuid mis refinantseeri-

takse pikaajaliseks pärast nimetatud kuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Sa-

muti kajastatakse lühiajalisena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandeperioodi lõpu seisuga tagasi kut-

suda laenulepingu rikkumise tõttu.

Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse, kui kohutuse eest on tasutud, see on tühistatud või aegunud.

Faktooring

Tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõuete edasimüügil (nõuete faktooring) laekunud summade kajastamine

sõltub sellest, kas nõude ostjal (faktoor) on õigus see müüjale selle mittelaekumise korral tagasi loovutada (regres-

siõigusega faktooring).

Regressiõigusega faktooringut käsitletakse kui nõuete tagatisel võetud finantskohustust. Kuni nõude laekumiseni

faktoorile kajastatakse nõuete müügist laekunud summad intressikandvate kohustustena. Nõude raamatupidamis-

väärtuse ja laekunud raha vahe kajastatakse perioodi finantskuludes.

Kontsern kasutab ka ostufaktooringut. Ostufaktooringu lepingu raames on võimalik allhankijatel, kellel puudub fi-

nantseerimisasutustest faktooringlimiidi taotlemiseks piisav krediidivõimekus, kasutada kontserni limiiti. Ostufak-

tooringu alusel finantseeritavad ostuarved kajastatakse kuni arve tasumiseni kirjel võlad hankijatele. Ostufaktoo-

ringu kasutamisega seotud kulud katavad allhankijad. Kontsernil ostufaktooringuga seoses täiendavaid tulusid ega

kulusid ei teki.

Varud

Tooraine, materjal ja ostetud kaubad müügiks (sh arendustegevuseks soetatud kinnistud) kajastatakse finantssei-

sundi aruandes algselt nende soetamiseks tehtud väljaminekute summas, mis sisaldavad otseseid soetamiskulutusi

ning kaasnevaid kulutusi, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (sh lae-

nukasutuse kulud). Ehituslepingute jaoks soetatud ehitusmaterjalid kajastatakse varudes tooraine ja materjalide

koosseisus kuni nende kaasamiseni ehitusprotsessi.

Lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mille moodustavad need otsesed ja kaudsed tootmisvälja-

minekud, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Ehitusprotsessi kaasatud, kuid tellijale üle andmata

tööga seotud materjal ja teenused kajastatakse lõpetamata toodanguna kuni nende üleandmiseni või kinnisva-

raarenduse korral kinnisvaraobjekti valmimiseni.

Valmistoodanguna kajastatakse kinnisvaraarenduse tulemina valmis ehitatud ja müügivalmis kinnisvaraobjekte

nende valmimiseks tehtud kulutuste summas.

Varude kuluks kandmisel rakendatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Erandiks on kinnistud, mille

puhul rakendatakse individuaalmaksumuse meetodit.

Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse varud finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses või neto realiseerimis-

väärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses

kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote lõpetamiseks ja

müümiseks.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

71/132

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuks loetakse maad ja hooned, mida hoitakse renditulu teenimise ja/või turuväärtuse suure-

nemise eesmärgil ning mida ei kasutata põhitegevuse läbiviimiseks või administratiivsetel eesmärkidel.

Kinnisvarainvesteering võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab soetamisega

otseselt seonduvaid tehingutasusid ja muid tehtud vältimatuid kulutusi vara soetamiseks (sh laenukasutuse kulud).

Edaspidi kajastatakse kinnisvarainvesteering iga aruandeperioodi lõpu seisuga õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse

muutusest tulenev kasum või kahjum kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis.

Kinnisvarainvesteeringu kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest

eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise

lõpetamisest tekkinud kasum ja kahjum kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis.

Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara finantsseisundi aruandes ümber. Üm-

berklassifitseerimise hetke õiglane väärtus loetakse uueks soetusmaksumuseks edaspidises arvestuses. Alates muu-

tuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle varaklassi arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle

kantud.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varaobjekte, mida kasutatakse tootmistegevuse ja teenuste osutamise läbiviimi-

seks või oma tarbeks administratiivsetel eesmärkidel pikema perioodi kestel kui üks aasta.

Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud

kulutustest (sh laenukasutuse kulud). Soetamise järel kajastatakse materiaalset põhivara finantsseisundi aruandes

soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad alla-

hindlused.

Kui materiaalse põhivara objekt koosneb selgesti eristatavatest ja erineva eeldatava kasuliku elueaga komponenti-

dest, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena. Iga komponendi kuluminorm määra-

takse eraldi, lähtudes komponendi eeldatavast kasulikust elueast.

Arvele võetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud, nt mõne varaobjekti osade asendamine, lisa-

takse vara raamatupidamisväärtusele siis, kui on tõenäoline, et kontsern saab sellest väljaminekust tulevikus majan-

duslikku kasu ning väljaminekuga seotud vara soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Selliselt asen-

datud osad eemaldatakse finantsseisundi aruandest. Kõik muud põhivaraga seotud väljaminekud kajastatakse kulu-

tuste tegemise perioodi kuludes.

Materiaalse põhivara kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Iga põhivaraobjekti kuluminorm määra-

takse eraldi, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Põhivara rühmade eluead on järgmised:

Põhivara rühm

Kasulik eluiga

aastates

Põhivara rühm

Kasulik eluiga

aastates

Maa

Ei amortiseerita

Transpordivahendid

5-7

Hooned ja rajatised

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade

3-10

Masinad ja seadmed

3-12

Põhivara amortiseeritakse hetkeni, kui vara raamatupidamislik jääkmaksumus võrdub vara lõppväärtusega. Lõpp-

väärtus on summa, mille kontsern saaks vara võõrandamisel praegu, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisu-

korras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes.

Materiaalse põhivara kulumimeetodeid, -norme ja lõppväärtusi vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul.

Kui hindamisaluseid muudetakse, võetakse muudatused arvesse edasiulatuvalt.

Materiaalse põhivara raamatupidamisväärtuse võimalikku vähenemist hinnatakse, kui on ilmnenud asjaolusid, mis

viitavad vara kaetava väärtuse langemisele alla tema raamatupidamisväärtuse. Vara väärtuse languse hindamist on

kirjeldatud üksikasjalikumalt „Vara väärtuse langus“ arvestuspõhimõtte juures.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või

müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise

lõpetamisest, kajastatakse muude äritulude või muude ärikulude kirjel.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

72/132

Laenukasutuse kulud

Laenukasutuse kulud, mis on otseselt seostatavad varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega kajastatakse vara

soetusmaksumuse koosseisus. Laenukasutuse kulud on kulud, mida ei oleks tekkinud, kui tingimustele vastava va-

raobjekti osas ei oleks väljaminekut tehtud. Kui laen on võetud mingi konkreetse varaobjekti hankimiseks, määra-

takse selle varaobjekti kapitaliseeritavate laenukasutuse kulude summa nii, et see on sama suur kui kõnealusest

laenust antud perioodi jooksul tekkinud tegelikud laenukasutuse kulutused, millest on lahutatud laenatud summade

ajutisest investeerimisest tulenev tulu. Muud laenukasutusega seotud kulud kajastatakse perioodi kasumis või kah-

jumis kasutades sisemist intressimäära.

Immateriaalne põhivara

Kontserniväliste osapoolte käest soetatud immateriaalne vara võetakse arvele soetusmaksumuses. Arvele võtmise

järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud amortisat-

sioon ja vara väärtuse vähenemisel tehtud allahindlused. Immateriaalse vara esmasel arvele võtmisel ja edasisel

kajastamisel kehtivad samasugused põhimõtted kui materiaalse põhivara osas, v.a kui alljärgnevalt ei ole märgitud

teisiti.

Immateriaalne põhivara jagatakse piiratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasuliku elueaga varaks. Piiratud

kasuliku elueaga põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast.

Põhivara rühm

Kasulik eluiga aastates

Litsentsid, patendid

3-5

Määramata kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita. Majandusaasta lõpu seisuga hinnatakse, kas vara

kasulik eluiga on muutunud piiritletavaks. Kui määramata kasulik eluiga on muutunud piiratuks, alustatakse vara

amortiseerimist muutuse kuupäevast edasiulatuvalt.

Määramata elueaga immateriaalsele varale tehakse igal aastal kas eraldiseisva varaobjektina või raha teeniva üksuse

koosseisus vara kaetava väärtuse test. Piiratud elueaga vara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui on ilmnenud as-

jaolusid, mis viitavad väärtuse vähenemisele. Kui immateriaalse vara kaetav väärtus on vähenenud alla tema raama-

tupidamisväärtuse, hinnatakse vara kaetava väärtuseni alla. Allahindluse summad kajastatakse sarnaselt amortisat-

sioonikuludele perioodi kasumis või kahjumis.

Vara väärtuse languse hindamist on kirjeldatud üksikasjalikumalt „Vara väärtuse langus“ arvestuspõhimõtte juures.

Firmaväärtus

Äriühenduse tulemusena tekkinud firmaväärtus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Firmaväärtuse tekkimist

on kirjeldatud arvestuspõhimõttes „Konsolideerimise alused“.

Arvele võtmise järgselt kajastatakse firmaväärtus soetusmaksumuses, mida on vähendatud väärtuse languste võrra.

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute firmaväärtus sisaldub investeeringu soetusmaksumuses.

Vara väärtuse languse hindamist on kirjeldatud „Vara väärtuse langus“ arvestuspõhimõtte juures.

Uurimis- ja arendusväljaminekud

Uurimisväljaminekud on uute teaduslike või tehniliste teadmiste loomise või vastava informatsiooni kogumise ees-

märgil läbiviidud uuringute ja teadustööga seotud kulutused. Uurimisväljaminekud on seotud teadusliku või tehnilise

aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajastatakse kuluna nende tekkimise

hetkel.

Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, tee-

nuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendusväljaminekuid kapitali-

seeritakse immateriaalse põhivarana juhul, kui arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta,

on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, kontsern suudab ka-

sutada või müüa loodavat vara ning immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hin-

nata.

Kapitaliseeritud arendusväljaminekuid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

amortisatsioon ja vara väärtuse vähenemisest tingitud kahjumid. Arendusväljaminekud kajastatakse kuludes lineaar-

selt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille maksimumpikkus ei ületa üldjuhul 5 aastat. Amortiseerimist alustatakse,

kui arendusprojekti tulemusel on alustatud planeeritud äritegevust.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

73/132

Vara väärtuse langus

Õiglase väärtuse arvestus on kirjeldatud lisas 5.

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui

ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test.

Finantsvara

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tule-

viku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suure-

nenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse:

• erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke eri-

nevaid tulemusi;

• raha ajaväärtust;

• aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud

informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste

prognooside kohta.

Raha ja raha ekvivalentidele, deposiidile, nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finant-

seerimise komponent, rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete alla-

hindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste

maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele, lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

Mittefinantsvara

Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimali-

kule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust

ning võrreldakse seda raamatupidamisväärtusega. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised

tulevased rahavood nende nüüdisväärtusesse, kasutades tulumaksueelset diskontomäära, mis peegeldab nii raha

väärtuse muutust ajas kui ka varaga seonduvaid riske. Kui vara ei genereeri iseseisvalt rahavoogu, leitakse kaetav

väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub.

Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade, sh firmaväärtuse väärtuse vähenemisest tulenev kahjum

kajastatakse, kui vara või raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vastava vara või raha teeniva üksuse

kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse aruandeaasta kahjumina.

Firmaväärtuse võimalikke languseid kontrollitakse vähemalt kord aastas majandusaasta lõpus. Väärtuse langus mää-

ratakse kindlaks firmaväärtusega seotud raha teeniva üksuse kaetava väärtuse hindamise teel.

Väärtuse languse testimiseks jagatakse firmaväärtused kontserni nendele raha teenivatele üksustele või üksuste

rühmadele, mis peaksid saama konkreetsest äriühendusest majanduslikku kasu. Firmaväärtuse väärtuse langusest

tulenevad kahjumid kajastatakse perioodi kasumiaruandes.

Allahindluse tühistamine

Kui väärtuse vähenemise põhjus kaob, tühistatakse varem kajastatud allahindlus. Allahindluse asjaolude muutumist

analüüsitakse vähemalt kord aastas aruandeperioodi lõpus. Allahindlusi tühistatakse ja varaväärtust suurendatakse

maksimaalselt raamatupidamisväärtuseni, mis varal oleks kujunenud, kui allahindlust ei oleks tehtud, arvestades

sealhulgas vahepealset kulumit. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse perioodi kasumiaruandes samal real, kus

kajastus varasem allahindlus. Erandina ei tühistata firmaväärtuseallahindlust.

Müügivalmiks liigitatud omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid ei tü-

histata läbi kasumiaruande. Kui müügivalmiks liigitatud võlainstrumendi õiglane väärtus tõuseb ja seda tõusu saab

objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamist kasu-

miaruandes, siis tühistatakse vara väärtuse langusest tulenev kahjum ja tühistamise summa kajastatakse kasu-

miaruandes.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldised siis, kui kontsernil oli aruandeperioodi lõpu seisuga toimunud sünd-

mustest tulenev juriidiline või oma tegevusest tingitud kohustus, mille täitmine nõuab tulevikus tõenäoliselt varast

loobumist usaldusväärselt määratavas summas. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteeritud nüüdisväärtuses,

kasutades maksustamiseelset diskontomäära, mis iseloomustab hetke turul valitsevat hinnangut raha ajaväärtuse ja

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

74/132

kohustusega seotud spetsiifiliste riskide kohta. Järgmistel perioodidel kajastatakse diskonteerimisperioodi vähene-

misest tekkiv eraldise suurenemine perioodi kasumis või kahjumis. Eraldised kajastatakse diskonteeritud nüüdis-

väärtuses juhul, kui diskonteerimise mõju on oluline.

Pooleliolevate kahjumlike ehituslepingute katteks moodustatakse eraldis vastavalt lõpule viimata ehituslepingute

osadele (vt ka „Ehituslepingute tulu kajastamine“).

Garantiieraldise kajastamise alus tekib siis, kui ehitusteenuse osutamine on lõpetatud ning garantiikohustus on sõl-

mitud ehituslepinguga jõustunud. Eraldise suurus tugineb ettevõtte ajaloolisele kogemusele garantiikohustuse täit-

misega kaasnevate kulude suuruse kohta. Garantiieraldise väärtust hinnatakse vähemalt kord aastas.

Eraldised sidusettevõtete negatiivse omakapitali taastamiseks moodustatakse juhul, kui selleks on investoril seadu-

sest tulenev juriidiline kohustus või siduv kokkulepe teiste investoritega.

Eraldised rekultiveerimiskohustuse täitmiseks pärast kaevandustegevuse lõpetamist moodustatakse alates hetkest,

millal kontsernil on tekkinud siduv kohustus teha vastavaid väljaminekuid või töid. Eeldatavad väljaminekud kajas-

tatakse eraldisena vastavalt proportsioonile, mis valitseb tegelikult kaevandatud tooraine ja kaevandusloaga lubatud

või planeeritud kaevandatavate koguste vahel. Rekultiveerimisväljaminekute suurust, kaevandatavaid koguseid ja

nende proportsioone hinnatakse vähemalt kord aastas.

Lubadused, garantiid ja muud potentsiaalsed kohustused, mis võivad konkreetsetel (seni mitte aset leidnud ja ette-

võtte kontrolli alt väljas olevatel) tingimustel muutuda tulevikus reaalseteks kohustuseks, avalikustatakse raamatu-

pidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

Tingimuslike kohustustena kajastatakse ka aruandeperioodi lõpuks toimunud sündmustest tulenevad kohustused,

mille realiseerumine juhtkonna hinnangul on vähetõenäoline ja/või mida ei saa usaldusväärselt mõõta, samuti ko-

hustused, mille realiseerumist kinnitab mõni alles tulevikus toimuv sündmus.

Lühiajalised töötajate hüvitised

Töötajatega seotud lühiajalised kohustused (palgavõlad, puhkusetasude kohustus) kajastatakse diskonteerimata

väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele. Palgavõla ja puhkusetasude kohustuse

tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepinguid reguleerivad seadused, millest tuleneb ette-

võttele juriidiline kohustus teha väljamakseid.

Töösuhte lõpetamise hüvitisi makstakse töötajale, kui kontsern lõpetab töösuhte töötajaga enne tavapärast pensio-

nile jäämise kuupäeva või kui töötaja lahkub vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustus tekib

eeskätt töösuhte lõpetamise tagajärjel, seetõttu peab kontsern kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis,

kui kontsern on selgelt kohustunud lõpetama töösuhte töötaja või töötajatega enne nende tavapärast pensionile

jäämise kuupäeva või maksma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist. Kui hüvitis

kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdis-

väärtuseni.

Kasumi jagamise ja boonusskeemide kohane kohustus tuleneb tööalasest teenistusest, mitte tehingutest ettevõtja

omanikega. Seetõttu ei kajasta kontsern kasumiosaluse plaanide ja boonusskeemide väljaminekuid mitte puhaska-

sumi jagamisena, vaid kuluna. Antud lühiajalist kohustust ei diskonteerita.

Kasumi jagamise ja tulemustasu skeemide kohaselt kajastab kontsern eeldatava kasumi jagamise ja tulemustasu

maksmise kulu ja kohustust vastavalt hüvitise summa määramise valemitele, mis on juhatuse või nõukogu poolt

kinnitatud. Kontsern kajastab kasumiosalusega ja tulemustasude maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ai-

nult siis, kui tal on juriidiline või oma tegevusest tingitud kohustus teha selliseid makseid ja kui kohustuse suurust on

võimalik usaldusväärselt hinnata.

Aktsiapõhised maksed

Kontserni võtmetöötajatega sõlmitud optsioonilepinguid kajastatakse kui tasusid omakapitali instrumentide näol

kontsernile osutatud teenuste eest. Kontsernile osutatud teenuste õiglase väärtuse otsese mõõtmise keerukuse

tõttu mõõdetakse kontserni võtmetöötajate poolt osutatud teenuste õiglast väärtust omakapitaliinstrumentide õig-

lases väärtuses nende väljastamise kuupäeval. Omakapitaliinstrumentidega arveldatavate aktsiapõhiste makse-te-

hingute soetusmaksumus kajastatakse kuluna ning korrespondeeruvalt omakapitali suurenemisena omakapitaliinst-

rumentide üleandmise kuupäeval. Aktsiaoptsioonide võimaldamine on tingimuslik lähtudes kehtivast töösuhtest

üleandmise kuupäeval ja teatud tulemuslikkuse tingimustest.

Aktsiaostuplaani õiglast väärtust hindavad sõltumatud hindajad. Aktsiaoptsioonide ja aktsiahinna tõusust tulenevate

õiguste õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatakse Bermuda mudelit. Mõõtmisel kasutatavad lähteandmed on aktsia

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

75/132

hetkehind mõõtmise päeval, optsiooni täitmishind, eeldatav volatiilsus, optsiooni lunastustähtaeg, riskivaba intres-

simäär ja eeldatavad dividendid.

Tuletisinstrumendid

Kontsern kasutab tuletisinstrumente, intressimäära swap-lepinguid, et juhtida intressimäärade muutumisega seo-

tud riske. Tuletisinstrumente kajastatakse algselt tuletisinstrumentide lepingu sõlmimise päeva õiglases väärtuses ja

edaspidi hinnatakse nende väärtus ümber nende õiglasele väärtusele iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kajastades

muutust kasumis või kahjumis. Kui õiglane väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrumenti varana, kui nega-

tiivne, siis kohustusena. Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajaliste varade või kohustustena juhul kui on tõenäo-

line, et need tasutakse järgmise 12 kuu jooksul, muul juhul näidatakse neid pikaajalistena. Tuletisinstrumendi õiglase

väärtus määramisel tuginetakse krediidiasutuse andmetele.

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandes läbi aruand-

lusperioodi koondkasumiaruande. Tuletisinstrumentide müügist saadud kasum või kahjum kajastatakse samuti läbi

koondkasumiaruande.

Rendiarvestus

Kontsern kui rentnik

Rendid kajastatakse renditava varana varades ning rendikohustusena võlakohustuste hulgas alates hetkest, mil kont-

sern saab õiguse vara kasutada. Varad ja kohustused kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdis-

väärtuses. Rendimaksed jaotatakse rendikohustuse põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks (intressikulu). Fi-

nantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes

sama.

Renditavat vara amortiseeritakse lineaarselt vara eeldatava kasuliku tööea või rendiperioodi jooksul, vastavalt sel-

lele kumb on lühem.

Rendimaksed sisaldavad järgnevaid rendiperioodi jooksul tehtavaid makseid:

• Fikseeritud rendimaksed miinus rendileandja poolt rentnikule tehtud maksed või kulude hüvitised;

• Muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näit. inflatsioon,

Euribor);

• Võimaliku jääkväärtuse garantiiga kaasnevad maksed rentnikult;

• Renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega

kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende

optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel).

Rendimakseid diskonteeritakse, kasutades rendi sisemist intressimäära või rentniku alternatiivset laenuintressi-

määra. Alternatiivne intressimäär on intressimäär, mida kontsern peaks maksma kui ta finantseeriks sarnase vara

kasutusõiguse ostu laenuga.

Renditava vara (rendivara) soetusmaksumus sisaldab alljärgnevaid komponente:

• Rendimaksete nüüdisväärtus;

• Rentniku poolt rendilepingu sõlmimisega kaasnenud otsekulud;

• Enne rendilepingut vara soetamise eest tehtud maksed;

• uhul, kui rendileping seda nõuab, siis renditava vara seisukorra taastamise või renditava vara eemalda-

misega kaasnevad kulud.

Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt koondkasumiaruandes

kuluna. Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise

tõenäosust, võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutami-

seks. Rendilepingu pikendamisoptsioonidega hõlmatud perioodid (või perioodid pärast katkestamisoptsiooni) arva-

takse rendiperioodi hulka siis, kui on piisavalt kindel, et pikendamisoptsiooni kasutatakse (või katkestamisoptsiooni

ei kasutata). Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna

otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise tõenäosuse osas

või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

76/132

Kontsern kui rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes tavakorras, analoogselt põhiva-

raga. Väljarenditava vara amortiseerimisel lähtutakse ettevõttes sama tüüpi varade suhtes rakendatavatest amorti-

seerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Kapitalirendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena kapitalirenti tehtud ne-

toinvesteeringu summas. Kapitalirendi puhul kannab rendileandja sisuliselt kõik olulised renditava vara omandiga

seonduvad riskid ja hüved üle rentnikule, mistõttu rendileandja eemaldab väljarenditava vara oma finantsseisundi

aruandes ja asendab selle kapitalirendinõudega, ehk kapitalirenti tehtud netoinvesteeringuga. Kapitalirendinõue

võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtuse ja renditava vara rendiperioodi lõpu tõenäolise jääkväärtuse

nüüdisväärtuse summaga.

Kohustuslik reservkapital

Kohustuslik reservkapital peab Eesti Vabariigi äriseadustiku kohaselt olema vähemalt 10% ettevõtte aktsiakapitalist.

Sellest lähtudes eraldab emaettevõte igal aastal vähemalt 5% puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali. Eraldiste

tegemist jätkatakse, kuni reservkapital saavutab nõutava suuruse.

Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada akumuleerunud kahjumite

katmiseks juhul, kui kahjumite katmiseks ei piisa vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali ka-

sutada aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Kontserni reservkapitalina kajastatakse ka tütarettevõ-

tete reservkapitale, mis on moodustatud tütarettevõtetes ajal, millal Emaettevõttel oli nende üle kontroll.

Puhaskasum aktsia kohta

Tavapuhaskasum aktsia kohta leitakse aruandeaasta puhaskasumi emaettevõtte aktsionäridele kuuluva osa jagami-

sel perioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta leitakse jaga-

des aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga, võttes arvesse ka po-

tentsiaalsete lahustava toimega omakapitaliinstrumentide arvu. Perioodi kaalutud keskmise aktsiate arvu leidmisel

arvestatakse fondiemissiooni teel emiteeritud aktsiate mõju ning puhaskasum aktsia kohta esitatakse võrreldava

perioodi kohta arvutatuna samadel alusel.

Tulumaks

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja kohustiste finants-

seisundi aruandes kajastatud väärtuse ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel alu-

seks võetav summa).

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maks-

mise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide

väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud

tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringu-

telt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.

Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta ka-

sumit maksustatakse.

Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti tütarettevõtetesse, välja arvatud

juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistu-

mine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividen-

dide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeerin-

guga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtete kasumit et-

tenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et di-

vidend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava divi-

dendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid

ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

77/132

Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate

maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eelda-

tavalt tühistuvad.

Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväl-

jamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86

netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieral-

diste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividen-

dide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid.

Tulumaksuga seotud vara, kohustused, tulu ja kulu rühmitatakse realiseerunud või edasilükkunud tulumaksuks.

Maksustatava kasumiga või dividendide maksmisega seotud (realiseerunud) tulumaksuvara- või kohustused kajas-

tatakse lühiajalistena. Edasilükkunud tulumaks kajastatakse pikaajalise vara või kohustusena, välja arvatud kui eda-

silükkunud tulumaksu realiseerumine on tõenäoline järgmisel aruandeperioodil.

Tulumaksukohustuse info on toodud aastaaruande lisas 33.

Välismaised tütar- ja sidusettevõtted

Ukrainas, Soomes, Rootsis ja Leedus on ettevõtte puhaskasum tulumaksuga maksustatav. Vastavad tulumaksumää-

rad nendes riikides on: Ukrainas 18% (2019: 18%), Soomes 20% (2019: 20%), Rootsis 22% (2019:22%) ja Leedus 15%

(2019: 15%). Maksustatav kasum arvutatakse ettevõtete kasumist enne tulumaksu, mida korrigeeritakse tulumaksu

deklaratsioonides kohalike tulumaksuseaduste nõuetest lähtuvalt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendus-

tega.

Välismaiste tütarettevõtete puhul leitakse edasilükkunud tulumaksuvara või -kohustus kõigi aruandeperioodi lõpul

kajastatud vara ja kohustuste raamatupidamisväärtuste ning maksustamisväärtuste ajutiste erinevuste kohta. Eda-

silükkunud tulumaksuvara kajastatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui prognoositavas tulevikus on tõenäo-

line edasilükkunud tulumaksuvaraga võrreldavas suuruses tulumaksukohustuse tekkimine, mida saaks kasutada ta-

saarveldamiseks.

Segmendiaruandlus

Tegevussegment on kontserni äritegevuse komponent, mis osaleb äritegevuses ja mille majandustulem sisaldab ot-

seselt segmendiga seotud finantsnäitajaid (sh tulu ja kasum tehingutest teiste kontserni tegevussegmentidega). Sa-

muti võivad tegevussegmendi tulemis sisalduda finantsnäitajad, mis on mõistlikel alustel ära jagatud segmentide

vahel. Jagamatud finantsnäitajad on seotud kontserni emaettevõtte administratiivtegevusega või mille jaotamiseks

ei ole mõistlikku alust.

Raporteeritavad tegevussegmendid on identifitseeritud vastavalt sellele, kuidas kasutab sisemiselt genereeritud de-

tailset finantsinfot kontserni kõrgeim äriotsustaja. Kõrgeim äriotsustaja on isikute grupp, kes jagab kontserni res-

sursse tegevussegmentidele ja hindab nende tulemust. Kontserni kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte Nor-

decon AS-i juhatus.

Müügitulu kajastamine

Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehin-

guhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja mil-

lest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll

kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Ehituslepingute tulu kajastamine

Ehituslepingute (pea- ja alltöövõtulepingud ning teehooldelepingud) tulud ja kulud teenuse müügist kajastatakse

niipea, kui neid on võimalik valmidusastme meetodil usaldusväärselt mõõta. Lepingu tulu koosneb lepingus algselt

kokkulepitud summast, millele võivad lisanduda lisa- ja muudatustööd, nõuded ja tulemustasud müügituluna kajas-

tatavas ja usaldusväärselt hinnatavas ulatuses. Ehituslepingu valmidusaste määratakse kulumeetodil, tehtud kulude

proportsionaalse suhtena lepingu kogukuludesse. Kui lepingu hinnangulised kogukulud ületavad lepingu tulusid, ka-

jastatakse vastav kahjum koheselt kuluna ning kajastatakse finantsseisundi aruande kirjel „Eraldised“ (vt ka arves-

tuspõhimõte „Lõpetamata ehituslepingud“).

Tulu kaupade ja valmistoodangu müügist

Kaupade ja valmistoodangu, s.h. kontserni omaarenduste müügist tekkinud tulu kajastatakse siis, kui müüdava va-

raobjekti omandiõigusega seotud oluline kontroll on üle läinud ostjale, hüvitise laekumine tehingust on tõenäoline,

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

78/132

tehinguga seotud kulusid ning võimalikke tagastuste suurust saab usaldusväärselt hinnata, puudub müüja jätkuv

seos varaobjektiga ja müügitulu summat on võimalik usaldusväärselt määrata.

Riskide ja hüvede üleminek müüjalt ostjale sõltub eelkõige tehingu tüübist ja lepingu tingimustest. Kaupade müügil

on üleminekumomendiks üldjuhul kauba füüsiline üleandmine ostjale. Arendustegevuse käigus valminud ja aren-

dustegevuseks soetatud kinnisvara omandiõiguse üleminek fikseeritakse üldjuhul notariaalse asjaõiguslepingu sõl-

mimisega. Summad, mis kliendid on maksnud enne lepingu sõlmimist, kajastatakse ettemaksetena.

Finantstulu

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Dividenditulu kajastatakse nõu-

deõiguse tekkimise hetkel.

Lõpetamata ehituslepingud

Lõpetamata ehituslepingute tulud ja kulud kajastatakse valmidusastme meetodil. Ehituslepingu valmidusaste mää-

ratakse kulumeetodil, tehtud kulude proportsionaalse suhtena lepingu kogukuludesse. Ehituslepingu kulud koosne-

vad ehitusprojektiga otseselt seotud kuludest ning projekti üldkuludest.

Kui aruandeperioodi lõpu seisuga on tellijatele esitatud arveid suuremas summas kui valmidusastme meetodil ar-

vestatud tulu, siis kajastatakse vahet finantsseisundi aruandes lühiajalise kohustusena (kirjel „Ettemaksed“). Kui

tellijatele on arveid esitatud vähem kui on arvestatud tulu valmidusastme meetodil, kajastatakse vahe finantssei-

sundi aruandes käibevarana (kirjel „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“).

Kui saadavat tulu ei ole võimalik täpselt prognoosida, kajastatakse ehituslepingu tulu ainult tehtud kulude ulatuses.

Kui on tõenäoline, et ehituslepingu eeldatavad kogukulud ületavad eeldatavaid lepingulisi tulusid, kajastatakse kogu

oodatav kahjum perioodi kasumis või kahjumis.

Investeeringud tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse Eesti raamatupidamise seadusega nõutud Emaettevõtte konso-

lideerimata finantsaruannetes

Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded esitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades täiendava infor-

matsioonina kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ning emaettevõte ei koosta IAS 27 mõistes täiendavaid

eraldiseisvaid finantsaruandeid.

Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes kajastatakse investeeringud tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse

soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumuse meetodi kohaselt kajastatakse investeering algselt soetusmaksu-

muses ehk omandamisel makstud tasu õiglases väärtuses ning hiljem korrigeeritakse vajadusel väärtuse langusest

tulenevate allahindlustega.

Väärtuse langemisele viitavate asjaolude ilmnemisel või minimaalselt kord aruandeperioodi lõpus viiakse läbi inves-

teeringute kaetava väärtuse hindamise testi (arvestuspõhimõte „Vara väärtuse langus”). Allahindlused on kajastatud

perioodi kasumis või kahjumis.

Tütar-, sidus- ja ühisettevõtete poolt makstud dividendid kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis nõudeõiguse

tekkimisel. Enne investeeringuobjekti omandamishetke tekkinud omakapitalist makstud dividende ei loeta tuluks.

Selline osa dividendidest kajastatakse investeeringu vähendusena.

LISA 5. Finantsriskide juhtimine

Finantsinstrumentide kasutamisega kaasnevad Kontsernile järgmised finantsriskid:

• Krediidirisk

• Likviidsusrisk

• Tururisk

Kontserni finantsriskide juhtimine tugineb arusaamisel, et riskijuhtimise edukus sõltub riskide jätkuvast teadvusta-

misest, nende realiseerumise mõjude täpsest hindamisest ning kehtestatud riskijuhtimise põhimõtete järgimisest.

Vastavate tegevuste peamiseks eesmärgiks on ennetada ja juhtida riske, millel on negatiivne mõju käibekapitali pii-

savusele põhitegevuse läbiviimisel, mis võiksid ohtu seada kontserni vastavuse võõrkapitali finantseerijate poolt

kehtestatud tingimustele, omakapitali piisavuse ning tegevuse jätkuvuse.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

79/132

Riskide maandamiseks töötatakse välja põhimõtted ning tegevuskavad, mille eesmärgiks on riskide tuvastamine ja

analüüsimine, riskitaseme jälgimine, riskide hajutamine ajaliselt, tegevusalade lõikes ning geograafiliselt. Finantsris-

kide juhtimisel on keskne roll Nordecon AS-i finants- ja raamatupidamisosakonnal, kelle pädevusse kuulub riskihin-

nangute andmine ning erinevate riskihindamise ja -juhtimise tegevuskavade väljatöötamine ja juurutamine. Nor-

decon AS-i poolt välja töötatud riskijuhtimise põhimõtted kehtivad üldjuhul ka tütarettevõtetes. Riskijuhtimise lõplik

vastutus on ettevõtete juhatustel. Sisemisest töökorraldusest tulenevalt võib riskijuhtimisse olla kaasatud ka ette-

võtte nõukogu või nõukogu poolt moodustatud auditikomitee.

Krediidirisk

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis võiks tekkida juhul, kui kontserniga majandustehingus osalev vastas-

pool ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi tagada finantsinstrumendist tulenevad rahavood. Krediidirisk kaasneb

põhiliselt nõuetega ostjate vastu ja kontserni poolt antud laenudega.

Kontserni krediidiriski suurust mõjutavad enim iga kliendiga seotud spetsiifilised asjaolud. Samas lähtub kontserni

juhtkond krediidiriski hindamisel ka üldisematest asjaoludest. Näiteks kliendi juriidiline staatus (era- või riiklik ette-

võte), klientide geograafiline paiknemine, tegevusharu või riigi majanduslik seisund, mis kõik võivad kontserni ter-

viklikku avatust krediidiriskile mõjutada. Kontserni kogemus näitab, et kõige suurem krediidirisk valitseb erasektori

tellijate osas, kõige madalama krediidiriskiga on riiklikud asutused ja kohalikud omavalitsused. Sellest annab tunnis-

tust ka allahindluste puudumine avaliku sektori klientide nõuete osas, tänu nende stabiilsele maksevõimele. Võrrel-

des 2019. aastaga on aruandeaastal avaliku sektori osa müügitulust suurenenud, moodustades ligikaudu 39% (2019:

ligikaudu 34%). Suurimateks avaliku sektori klientideks on Transpordiamet ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

moodustades vastavalt ligikaudu 13% ja 6% kogu müügitulust (2019: 13% ja 10%). Krediidiriski juhtimisel tegeletakse

nii ennetava tegevusega (lepingupartnerite krediidikõlblikkuse analüüs) kui ka riskide kontsentreerumise ja akumu-

leerumise piiramisega. Kontserni ettevõtted teevad tehinguid vaid eelnevalt juhtkonna poolt krediidikõlblikuks tun-

nistatud uute osapooltega. Olemasolevate klientidega tehingute tegemisel tuginetakse krediidiriski hindamisel pea-

miselt varasemale maksekäitumisele, aga ka jooksvale monitoorimisele. Kõrge krediidiriskiga osapooltega toimub

teenuse osutamine või kaupade müük ainult ettemaksuga.

Kontsern ei nõua tagatisi (nt panga poolt väljastatud maksegarantiid) põhitegevusest tekkinud nõuetest ostjate

vastu, v.a kui nõuete laekumise osas on tekkinud kahtlusi. Kontserni poolt antud laenud kontsernivälistele isikutele

peavad olema tagatud hüpoteekidega, käendustega või garantiidega kolmandate osapoolte poolt.

Oodatavate krediidikahjumite osas kajastatakse nõuete ja laenude allahindlused. Kontserni arvestuspõhimõtete ko-

haselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva ja mille osas puudu-

vad täiendavad kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks või tagatised. Lisaks analüüsitakse tulevikus tekkida

võivate kahjumite tõenäosust. Nõuete analüüs hõlmab nii nõudeid ostajatele kui ka ehituslepingutest tulenevaid

nõudeid tellijatele. Varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit,

mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seo-

tud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate

tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidi-

kahjum on eeldatav krediidikahjum, mis tuleneb kõigist finantsinstrumendi kehtivusajal võimalikest kohustuste täit-

mata jätmise juhtudest. Teostatud analüüsi tulemusena 31.12.2020 ja 31.12.2019 reservi ei moodustatud (lisa 9).

Krediidiriski ulatust on kirjeldatud lisas 34.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on seotud võimega hüvitada finantsasutustele ja hankijatele õigeaegselt kohustused, millega kaasneb

raha väljaminek või muu finantsvara loovutamine. Kontserni likviidsuspositsiooni mõjutavad eelkõige järgmised as-

jaolud:

• Kontserni äritegevus on sesoonne, eriti rajatiste valdkonnas. I kvartalis on äritegevuse mahud ja ka-

sumlikkus aasta madalaimal tasemel ning kontsern peab põhi- ja administratiivtegevusega seotud ku-

lude katteks kasutama eelmistel perioodidel kogutud rahareserve. II ja III kvartalis toob äritegevuse

elavnemine kaasa täiendava käibekapitali vajaduse.

• Ehitussektoris tuleb sageli tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel, samas puudu-

vad üldjuhul ettemaksed tellijate lepingutes. Tekkiva käibekapitali puudujäägi peab kontsern katma

omavahenditest või kasutama finantsasutuste poolt võimaldatud krediidilimiite.

• Kontsernil tuleb teha põhitegevuse tõhusaks läbiviimiseks investeeringuid masinatesse ja seadmetesse

ning kinnisvarasse.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

80/132

Lühiajalise likviidsuse juhtimisel lähtutakse eelkõige kontserni ettevõtete majandusaastaks kinnitatud eelarvetest

ning investeerimisplaanidest. Lühiajalise likviidsuse juhtimise tähtsaimaks instrumendiks on kontserni rahalisi va-

hendeid koondavad kontsernikontod, mis aitavad maandada kontserni ettevõtete likviidsuse hooajalist kõikumist.

Ülejäänud lühiajaline käibekapitali vajadus finantseeritakse pankadest saadud arvelduskrediitide ja faktooringulimii-

tide abil.

Pikaajalise likviidsuse juhtimine on enim mõjutatud investeerimisotsustest. Selliste otsuste puhul on eesmärgiks väl-

tida avatud finantseerimispositsioonide teket (st investeeringu tasuvusaeg on pikem kui hangitud finantseerimise

kestvus).

Kontserni likviidsuspositsioon 2021. aastal

Kontserni käibevara ja lühiajalised kohustused 2020 a. aruandeperioodi lõpus olid vastavalt 87 737 tuhat eurot ja 86

509 tuhat eurot, lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,01 (31.12.2019 vastavalt 67 550 ja 66 849 tuhat eurot ning

1,01). Lühiajalistest kohustustest moodustavad laenukohustused 18 508 tuhat eurot (31.12.2019: 11 058 tuhat eu-

rot). Olulise osa lühiajalistest laenukohustustest moodustavad arvelduslaenud, millest aruandeperioodi järgselt on

pikendatud järgmiseks 12 kuuks laene kokku summas 6 205 tuhat eurot ning 6 kuuks summas 5 011 tuhat eurot.

Pärast eelpool mainitud summaga korrigeerimist moodustaksid käibevara ja lühiajalised kohustused vastavalt 87

737 tuhat eurot ja 80 304 tuhat eurot (lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,09).

Eeltoodut arvesse võttes on kontserni juhtkond veendumusel, et kontserni likviidsuspositsioon 2021. aastal on piisav

jätkusuutliku ja kasumliku põhitegevuse läbiviimiseks ning kolmandate osapoolte kohustuste tähtaegseks tasumi-

seks.

Ülevaade maksevõimest on üksikasjalikumalt esitatud lisas 34.

Tururisk

Tururisk väljendub turuhindade võimalikus muutuses valuuta vahetuskursside, intressimäärade ja väärtpaberite hin-

namuutuste näol, mis mõjutavad kontserni majandustulemust või finantsinstrumentide väärtust.

Valuutarisk

Valuutarisk on avatus kahjumitele seoses valuuta vahetuskursside ebasoodsa muutumisega, millega kaasneks nende

Kontserni finantsinstrumentide väärtuse langus, mis on sõlmitud muudes valuutades kui kontserni ettevõtete arves-

tusvaluuta.

Ukraina rahvusvaluuta grivna (UAH) on ujuvkursiga teiste valuutade suhtes. Kontserni Ukraina ettevõtetel on valuu-

tarisk seoses finantsinstrumentidega, mis on muus valuutas kui UAH, nt EUR-põhised laenukohustused. 2020. aastal

on UAH kurss euro suhtes nõrgenenud ligikaudu 24%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see

eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivat täiendavat kursikahjumit summas

1 485 tuhat eurot (2019: kasum 1 044 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajas-

tuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“.

Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud. Samuti

ei teki kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvale sidusettevõttele eurodes antud laenudelt.

Kontserni Ukraina välistel tütarettevõtetel ei olnud aruandeperioodi lõpu seisuga UAH baasil kajastatud finantsinst-

rumente.

Rootsi kroon tugevnes 2020. aastal euro suhtes ligikaudu 4%. Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil

põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 48 tuhat eurot (2019: 16 tu-

hat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. Kontserni Rootsis asuvale tütarettevõt-

tele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit 24 tuhat eurot (2019: 196

tuhat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „finantskulud“.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Intressirisk

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus, millega kaasneks kontserni

suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile.

Riski maandamiseks on kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud või-

malusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks.

Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu le-

pingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase rendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

81/132

Täiendav info tururiski mõjudest on toodud lisas 34.

Riigirisk

Välisriikidest tegutses kontsern aruandeperioodil Rootsis, Soomes ning Ukrainas. Rootsis teeniti müügitulu 2020.

aastal 11%, Soomes 6% ja Ukrainas 1% kontserni müügitulust (2019: Rootsi 5%, Soome 4%, Ukraina 2%). Aruande-

perioodi lõpus oli Rootsis 3%, Soomes 1% ja Ukrainas 3% kontserni varast (2019: Rootsi 3%, Soome 3%, Ukraina 4%)

Kontserni äritegevuses ei toimunud aruandeperioodil muutusi võrreldes 2019. aasta lõpuga. Tegevusmahud on jää-

nud 2020. aastal eelmise majandusaastaga võrreldavale tasemele. Sõlmitud lepingute osas ollakse jätkuvalt konser-

vatiivne. Sõlmitud on vaid lepinguid, mille puhul on juhtkond veendunud, et kaasnevad riskid on asjaolusid arvesta-

des mõistlikud.

Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (kontsernil on osalus hetkel kahes

konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Uk-

rainas. Kindlustamaks tehtud investeeringut, on kontsern koos kaasomanikega erastanud sidusettevõttele V.I. Cen-

ter TOV kinnistu ning seadnud sellele kontserni ja kaasomanike laenude tagamiseks hüpoteegid.

Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsustest tingitud poliitilise ja majandusliku keskkonna halvenemine on

Ukrainaga seotud riigiriski kontserni jaoks tõstnud. Kõik eeltoodud avaldavad rohkemal või vähemal määral nega-

tiivset mõju ehitus- ja kinnisvaraturule ning samuti Ukrainaga seotud finantsinstrumentide väärtusele.

Eelnevat arvesse võttes on kontserni juhtkonna hinnangul Ukrainaga seotud finantsinstrumendid ning kinnisvarain-

vesteeringud kõrgendatud riskiga ning tõenäosus, et nende väärtus võib tulevikus langeda, keskmisest suurem (lisa

9, 13).

Õiglase väärtuse määramine

Kontserni Juhtkonna hinnangul ei erine kontserni finantsvarade ja –kohustuste raamatupidamisväärtus oluliselt

nende õiglasest väärtusest. Kontsern klassifitseerib finantsinstrumendid lähtudes nende ümberhindlusest kolmele

eri tasemele:

• Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata

hinnas. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad on lihtsalt ja regulaarselt kättesaadavad bör-

silt, vahendajalt, maaklerilt, tööstusharu grupilt, hindamisteenistuselt või regulatiivselt organilt ja need

kujutavad tegelike ja regulaarselt aset leidvate turutingimustel toimuvate tehingute hindasid.

• Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetodiga, mis põhinevad jälgitavatel sisendi-

tel. Näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindasid aktiivsel

reguleeritud turul, või mille ümberhindluseks kasutatakse reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus

börsil on madal. Hindamismeetodis kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need

on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda hinnangutele. Instrument liigita-

takse tasemele 2, kui kõik olulised sisendandmed, mis on vajalikud õiglase väärtuse määramiseks, on

jälgitavad. Kui üks või mitu olulist sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse instrument

tasemele 3.

• Tase 3: Finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mitte-

jälgitavatel sisenditel.

Tulenevalt kontserni arvestuspõhimõtetest ning IFRS EL avalikustamisnõuetest, tuleb kontsernil avalikustada hin-

nangud finantsinstrumentide ja kinnisvarainvesteeringute õiglaste väärtuste kohta. Õiglased väärtused on leitud ka-

sutades allkirjeldatud meetodeid:

Finantsinstrumendid

Kontserni ettevõtete finantsinstrumendid on kajastatud finantsseisundi aruandes ning kontsern ei oma märkimis-

väärseid finantsseisundi aruande väliseid finantsinstrumente.

Avalikustamise eesmärgil leitud õiglase väärtuse määramine toimus järgnevalt:

• Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded – hinnang õiglasele väärtusele (v.a nõuded pooleliolevatest ehi-

tuslepingutest) tugineb finantsvara tulevaste rahavoogude aruandeperioodi lõpus kehtinud turuintres-

siga diskonteeritud nüüdisväärtusele. Pikaajalise fikseeritud intressimääraga finantsvara diskonteeri-

misel on kasutatud keskmist turuintressi aruandeperioodi lõpu seisuga.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

82/132

• Pikaajalised finantsinvesteeringud – hinnang õiglasele väärtusele tugineb investeerimisobjekti diskon-

teeritud netorahavoogude nüüdisväärtusele.

• Finantskohustused – hinnang õiglasele väärtusele tugineb finantskohustuste tulevaste põhiosa- ning

intressimaksete diskonteeritud nüüdisväärtusele. Diskontomääraks on aruandeperioodi lõpus kehti-

nud sarnaste finantskohustuste keskmine turuintress vastavalt Eesti Panga poolt avalikustatud statisti-

kale.

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse võrdlus raamatupidamisväärtusega on esitatud lisas 34.

Kinnisvarainvesteeringud

Kontsern kajastab kinnistud, mis on klassifitseeritud kinnisvarainvesteeringuteks, nende õiglases väärtuses, kasuta-

des selleks muuhulgas sõltumatute atesteeritud kinnisvarahindajate ekspertarvamusi. Õiglase väärtuse määramisel

kasutatakse järgmiseid meetodeid:

• diskonteeritud rahavoogude meetod – diskonteeritud rahavoogude väärtuse leidmiseks tuleb hindajal

prognoosida kinnisvaraobjekti tulevasi renditulusid (sh rendihind ruutmeetri kohta ning rendipindade

täituvus) ja kaasnevaid tegevuskulusid. Sõltuvalt rendilepingute katkestamise lihtsusest ja tõenäosu-

sest rentnike poolt, valib hindaja analüüsimiseks olemasolevad või turul keskmiselt eksisteerivad raha-

vood. Samuti tuleb netorahavoo nüüdisväärtuse leidmiseks valida sobiv diskontomäär, mis väljendab

kõige paremini turu ootusi vara tootlikkuse ja varaga seotud spetsiifiliste riskide kohta;

• võrdlusmeetod – analüüsitakse hinnatava objektiga võrreldavatel tingimustel toimunud tehinguid ning

objekti õiglane väärtus tuletatakse läbi toimunud tehingute võrreldava ruutmeetri hinna. Võrdlusmee-

todit kasutatakse kinnisvaraobjektide puhul, mis renditulu ei teeni ning mida hoitakse edasimüügi või

väärtuse kasvu eesmärgil;

• objekti võlaõigusliku müügilepingu hind aruandeperioodi lõpu seisuga – kinnisvarainvesteeringute pu-

hul, mille müügiks on aruandeperioodi lõpu seisuga sõlmitud võlaõiguslik müügileping, kuid asjaõigus-

leping

on veel sõlmimata, võetakse õiglase väärtuse kajastamisel aluseks müügihind võlaõiguslikus

müügilepingus. Võlaõiguslikus lepingus toodud müügihinda kasutatakse objekti õiglase väärtuse mää-

ramiseks vaid juhul, kui kontsernil on piisav kindlus, et asjaõiguslik müügileping sõlmitakse samadel

tingimustel (näiteks ostja on teinud aruandeperioodi lõpu seisuga arvestatavas summas ettemakse ob-

jekti soetamiseks või asjaõiguslik leping on sõlmitud pärast aruandeperioodi lõppu, kuid enne raama-

tupidamise aastaaruande avalikustamist). Antud meetodit kasutatakse ka siis, kui võlaõigusliku lepingu

sõlmimine on toimunud aruandeperioodi lõpu järgselt, kuid tehingutingimustes on kokku lepitud enne

majandusaasta lõppemist ning need ei ole tehingu toimumise hetkeks oluliselt muutunud;

Kontsern hindas kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust diskonteeritud rahavoogude meetodil. Hindamise viisid

läbi kontserni kinnisvaraspetsialistid väliste ekspertide kaasabiga. Hindamistulemuste põhjal suurendati Eestis asu-

vate investeeringute maksumust 113 tuhande euro võrra ning Ukrainas asuva investeeringu maksumust vähendati

4 tuhande eurot võrra. Hinnangute muutuse võimalik mõju kinnisvara väärtusele on toodud lisas 13.

Kapitali juhtimine

Ettevõtte arengu jätkusuutlikkuse ning aktsionäride, kreeditoride ja teiste turuosaliste usalduse tagamiseks on kont-

serni juhtkonna eesmärgiks ja ülesandeks ettevõtte tugeva kapitaliseerituse säilitamine.

Kontserni finantsvõimendust iseloomustav suhtarv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud.

Finantsvõimendus on tasemel, kus see ei mõjuta kontserni kapitali juhtimise seniseid põhimõtteid ega too kaasa

vajadust täiendava aktsiakapitali kaasamiseks. Finantsvõimenduse ülemine piir on seotud omakapitali suurusega.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oleks omakapitali miinimumnõuetele (vt järgmine alapeatükk) tuginev finantsvõimen-

dus muude tingimuste samaks jäädes võinud ulatuda 8%-ni (2019: 25%).

Eesti õiguse kohaselt lepitakse võlaõiguslikus kinnisvara müügilepingus kokku tehingutingimused ja poolte õigused ja kohustused. Omandiõigus läheb üle kinnistusraamatu kandega, mis

tehakse asjaõigusliku lepingu alusel. Võlaõigus- ja asjaõigusleping võidakse sõlmida üheaegselt ning need võivad sisalduda ühes dokumendis. Sageli aga sõlmitakse võlaõiguslik müügileping

kinnisvara arendamise või ehitamise perioodil, kui ostja teeb ettemaksu. Asjaõiguslik leping sõlmitakse pärast kinnisvara valmimist.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

83/132

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Intressikandvad kohustused kokku (lisa 16)

25 860

27 384

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8)

-12 576

-7 032

Neto intressikandvad kohustused

13 284

20 352

Omakapital kokku

37 235

32 773

Investeeritud kapital (intressikandvad kohustused + omakapital)

63 095

60 157

Finantsvõimendus*

21%

34%

*Finantsvõimendus = Neto intressikandvad kohustused / Investeeritud kapital

Miinimumnõuded kapitalile

Aruandeperioodi lõpu seisuga kehtib pankadega sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue omakapitali osakaalu suu-

ruse kohta kohustuste ja omakapitali kogusummast. Nordecon AS-i omakapitali osakaal peab olema nimetatud suh-

tarvu kohaselt vähemalt 30%, alates 2021. aasta jaanuarist 25% (tegelik osakaal aruandeperioodi lõpu seisuga 2020:

34%; 2019: 34%).

Kontserni emaettevõtte asukohamaa seadustest tulenevalt on kehtestatud miinimumnõuded ettevõtete omakapi-

tali piirmääradele. Seaduse kohaselt peab aktsiaseltsi omakapitali suurus moodustama vähemalt poole aktsiakapi-

talist, aga mitte vähem kui 25 tuhat eurot.

Aruandeperioodil on kontsern täitnud kõiki pankade laenulepingutest ja seadustest tulenevaid nõudeid omakapitali

suurusele.

Dividendipoliitika

Kontserni kapitali juhtimisel on oluline osa dividendipoliitikal. Väljamakstavate dividendide ettepaneku tegemisel

arvestab juhatus eelkõige:

• Kontserni aruandeaasta majandustegevuse tulemuse ning ettevõtte toimimiseks vajaliku rahavooga;

• Kontserni kasumliku kasvu- ja jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku optimaalse omakapitali ja võõrkapi-

tali suhtega ning mahuga;

• Tuumikaktsionäri AS Nordic Contractors dividendiootustega;

• Eesti väärtpaberituru üldise kapitalitootlusega.

Nordecon AS-i poolt eelmistel aastatel aktsionäridele makstud dividendid:

Väljamaksmise

aasta

Väljamakstud dividendid

EUR '000

Aktsiate arv tu-

handetes

Dividend aktsia

kohta EUR

Dividendi määr

puhaskasumist*

2016

923

30 757

0,03

515,6%

2017

1 384

30 913

0,045

45,5%

2018

1 859

31 529

0,06

133,9%

2019

1 891

31 529

0,06

55,9%

* Suhtarvu valem – väljamakstud dividendid/perioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum, mille arvelt dividende maksti.

2020. aastal dividende ei makstud. 22.12.2020 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustati maksta sei-

suga 31.12.2019 jaotamata kasumi arvelt dividende 0,06 eurot aktsia kohta. Kokku moodustas dividendimakse 1 892

tuhat eurot ning dividendid maksti aktsionäridele välja 23.03.2021. Nordecon AS-ile kuuluvate omaaktsiate eest

aktsiaseltsile väljamakseid ei tehtud.

Juhatuse ettepaneku kohaselt võiks 2021. aastal 2020. aasta eest dividendideks maksta 0,06 eurot aktsia kohta

(kokku 1 892 tuhat eurot). Omaaktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi (lisa 24).

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

84/132

LISA 6. Kontserni ettevõtted

Nordeconi kontserni on 31.12.2020 seisuga konsolideeritud 20 tütarettevõtet (2019: 19 tütarettevõtet), neist 14

tegutsevad Eestis (2019: 13 ettevõtet), 3 Ukrainas (2019: 3 ettevõtet), 1 Leedus (2019: 1 ettevõte), 1 Rootsis (2019:

1 ettevõte) ja 1 Soomes (2019: 1 ettevõte).

Kontserni emaettevõtte osalused tütarettevõtetes aruandeperioodi lõpu seisuga:

Ettevõtte nimi

Peamine tegevusala

Asukohariik

Osalus 2020 (%)

Osalus 2019 (%)

Nordecon Betoon OÜ

Betoonitööd

Eesti

Eston Ehitus AS

Hoonete ehitus

Eesti

100

Tariston OÜ

Teedehooldus ja -ehitus

Eesti

100

Kaurits OÜ

Rasketehnika rent ja ehituse

alltöövõtt

Eesti

100

Embach Ehitus OÜ

Hoonete ehitus

Eesti

EE Ressursid OÜ

Geoloogilised uuringud

Eesti

100

Kalda Kodu OÜ

Kinnisvaraarendus

Eesti

100

Eurocon OÜ

Valdusettevõte (UKR)

Eesti

100

SweNCN OÜ

Valdusettevõte (SE)

Eesti

100

Eurocon Ukraine TOV

Hoonete ehitus

Ukraina

100

Eurocon BUD TOV

Hoonete ehitus

Ukraina

100

Tehnopolis-2 TOV

Kinnisvaraarendus

Ukraina

100

NOBE Rakennus Oy

Betoonitööd

Soome

Nordecon Statyba UAB

Hoonete ehitus

Leedu

SweNCN AB

Hoonete ehitus (SE)

Rootsi

100

Aktiivne majandustegevus puudub.

Lisaks nimetatud tütarettevõtetele kuuluvad kontserni OÜ Eesti Ehitus, OÜ Aspi, OÜ Linnaehitus, OÜ NOBE, Eston

Ehitus OÜ (kõik asutatud eelmiste ärinimede kaitsmiseks) ja Infra Ehitus OÜ. Kõik eelnimetatud tütarettevõtted asu-

vad Eestis ning neis puudub aktiivne majandustegevus.

31.12.2020 seisuga kuulus kontserni 2 sidusettevõtet (2019: 4 sidusettevõtet). Täpsem info kapitaliosaluse meetodil

kajastatud investeeringute kohta on toodud lisas 12.

Info muudatuste kohta kontserni ettevõtete koosseisus on toodud lisas 7.

Finantsinformatsioon olulise mittekontrolliva osalusega tütarettevõtete kohta:

EUR '000 2020

Ettevõte

Nordecon Betoon

OÜ

NOBE Rakennus OY

Embach Ehitus

Kokku

Käibevara

18 937

1 995

11 558

32 490

Põhivara

799

482

1 281

Lühiajalised kohustused

13 335

1 367

7 670

22 372

Pikaajalised kohustused

951

804

1 758

Omakapital

5 449

625

3 566

9 640

Tulud

73 800

12 447

26 586

112 833

Kasum (-kahjum)

2 557

200

676

3 433

Mittekontrollivale osalu-

sele kuuluv osa

1 227

331

1 654

Mittekontrolliv osalus

48%

49%

Äritegevuse rahavood

652

-491

677

838

Finantseerimistegevuse

rahavood

-901

-500

-132

-1 533

Investeerimistegevuse ra-

havood

520

3 605

4 125

Netorahavoog

271

-991

4 150

3 430

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

85/132

EUR '000 2019

Ettevõte

Nordecon Betoon

OÜ

NOBE Rakennus OY

Embach Ehitus

Kokku

Käibevara

13 938

3 674

17 612

Põhivara

936

Lühiajalised kohustused

10 581

2 746

13 327

Pikaajalised kohustused

400

403

Omakapital

3 893

925

4818

Tulud

46 954

10 258

57 212

Kasum (-kahjum)

1 139

472

1611

Mittekontrollivale osalu-

sele kuuluv osa

574

245

792

Mittekontrolliv osalus

48%

Äritegevuse rahavood

619

1 162

1 781

Finantseerimistegevuse

rahavood

-1 237

Investeerimistegevuse ra-

havood

Netorahavoog

-613

1 162

-549

Seisuga 31.12.2020 on kontserni omakapitalis mittekontrolliv osalus kokku 3 361 tuhat eurot (31.12.2019: 2 313

tuhat eurot), sh. Embach Ehitus OÜ 207 tuhat eurot, Nordecon Betoon OÜ 2 622 tuhat eurot ja NOBE Rakennus OY

530 tuhat eurot (31.12.2019: Nordecon Betoon OÜ 1 867 tuhat eurot ja NOBE Rakennus OY 434 tuhat eurot). Üle-

jäänud ettevõtete mittekontrollivad osalused moodustavad kokku 2 tuhat eurot (31.12.2019: 4 tuhat eurot), mis ei

ole kontserni jaoks eraldiseisvalt olulise tähtsusega.

LISA 7. Muutused kontserni struktuuris

Osaluse suurendamine Embach Ehitus OÜ-s

05.03.2020 kanti äriregistrisse ja viidi lõpule Nordecon AS-i sidusettevõtte Embach Ehitus OÜ kapitali struktuuri muu-

datus, mille tulemusena kuulub Nordecon AS-le 51% suurune enamusosalus ning Embach Ehitus OÜ-st sai Nordecon

AS-i tütarettevõte. Embach Ehitus OÜ osakapitali suuruseks on 30 000 eurot, millest Nordecon AS-ile kuulub 15 300

euro suurune osa. Embach Ehitus OÜ majandustulemusi konsolideeritakse Nordecon AS-i aruandes kui tütarettevõ-

tet alates 01.03.2020. Seisuga 28.02.2020 moodustas Embach Ehitus OÜ netovara 2 802 tuhat eurot, netovara õig-

lane väärtus ei erinenud bilansilisest väärtusest. Kui Embach Ehitus OÜ oleks omandatud seisuga 01.01.2020 oleks

kontserni müügitulu olnud suurem 4 838 tuhat eurot, mõju puhaskasumile oleks olnud ebaoluline.

Eston Ehitus AS ühendamine Nordecon AS-ga

Nordecon AS ja Nordecon ASi 100%-line tütarettevõte Eston Ehitus AS sõlmisid 02.09.2020 ühinemislepingu, ühine-

mise eesmärgiks oli kontserni sisemise efektiivsuse parandamine ja juhtimisstruktuuri lihtsustamine. Vastavalt ühi-

nemislepingule oli ühendavaks ühinguks Nordecon AS. Ühinemise tulemusel lõppes Eston Ehitus AS tegevus ja Nor-

decon AS jätkab Eston Ehitus AS õigusjärglasena. Ühinemine viidi lõpule 15.10.2020.

Sidusettevõtte Pigipada OÜ müük

Nordecon AS-i tütarettevõte Tariston AS ja Tõrvatilk OÜ sõlmisid 08. detsembril 2020 lepingu Tariston AS-i

omanduses oleva 49%-lise osaluse võõrandamiseks Pigipada OÜ-s. Osaluse võõrandamise eesmärk oli lahendada

ettevõtte omandisuhe ning võõrandada see Tariston AS-i jaoks kasumlikel tingimustel. Tehingu hind kokku oli 3 596

tuhat eurot. Võõrandamistehingu tulemusena muutus Pigipada OÜ kontrollsuhe, mistõttu oli tehingust tulenevate

õiguste ja kohustuste jõustumiseks vajalik Konkurentsiameti nõusolek, mis väljastati 28.12.2020 ning mille järgselt,

30.12.2020, viidi osaluse võõrandamine sidusettevõttes Pigipada OÜ lõpuni.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

86/132

LISA 8. Raha ja raha ekvivalendid

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Arveldusarved pangas

12 576

7 032

Kokku raha ja raha ekvivalendid

12 576

7 032

Kontsern hoiustab arveldusarvetel olevaid summasid pankade üleöö deposiitides. Üleöö deposiitide intressimäär oli

aruandeperioodil 0,01% (2019: 0,01%). Oluline osa arveldusarvetest on järgmistes pankades: Swedbank AS, Luminor

Bank AS, SEB Pank AS.

Kontserni intressirisk ning tundlikkuse analüüs finantsvarade ja -kohustuste osas on avalikustatud lisas 34.

LISA 9. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

EUR '000

Lühiajaline osa

Lisa

31.12.2020

31.12.2019

Nõuded ostjate vastu

32 331

29 141

Garantiinõuded teostusperioodil

26, 34

2 117

763

Nõuded seotud osapoolte vastu

34, 37

494

739

Muud lühiajalised nõuded

113

Kokku nõuded

35 055

30 689

Nõuded tellijatele ehituslepingutest

26,34

14 974

6 874

Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

50 029

37 563

EUR '000

Pikaajaline osa

Lisa

31.12.2020

31.12.2019

Antud laenud seotud osapooltele

34, 37

8 237

8 015

Muud pikaajalised nõuded

417

420

Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

8 654

8 435

Nõuded ostjate vastu on kajastatud netosummas, millest ebatõenäoliselt laekuvad nõuded moodustavad aruande-

perioodi lõpu seisuga -153 tuhat eurot (31.12.2019: -55 tuhat eurot). Muutused ebatõenäoliselt laekuvate nõuete

saldos on toodud lisas 34.

Garantiinõuded teostusperioodil on ehitusprojektide tellijate poolt vastavalt lepingu tingimustele kinni peetud sum-

mad kuni ehitatava objekti valmimiseni või mõne muu ehituslepingus toodud tähtaja saabumiseni. Aruandeperioodi

lõpu seisuga kajastatud vastavate nõuete laekumine toimub eeldatavalt 12 kuu jooksul.

Muud pikaajalised nõuded sisaldavad kolmandale osapoolele antud laenu ning Ukraina tütarettevõtte kinnipeetud

mitteresidendi tulumaksu. Vastavalt Ukraina seadusandlusele, peetakse mitteresidendile väljamakstud laenuintres-

sidelt kinni 10% väljamakse summast, mida saab kasutada ainult Eestis väljamakstavate dividendide tulumaksu ta-

saarveldamiseks.

Pikaajalised seotud osapooltele antud laenud koosnevad Ukraina sidusettevõttele antud laenust koos intressidega

(lisa 37).

Seisuga 31.12.2020 finantsseisundi aruandes kajastatud laen on antud sidusettevõttele kinnistu omandamiseks ja

arendamiseks. Kinnistu asub Kiieviga külgnevas Shastlivi külas, Kiiev - Borispol kiirtee ääres. V.I. Center TOV laenu

tagatiseks on seatud hüpoteek maksumusega 7 000 tuhat eurot. Kontsern on panustanud sidusettevõttesse vasta-

valt oma osalusele koos teiste osanikega. Sidusettevõtte ainukesed kohustused on tema osanike ees ja iga osaniku

nõude suurus on proportsionaalne tema osalusele sidusettevõttes. Sidusettevõtte peamine vara on eelnimetatud

kinnistu. Seetõttu on laenu raamatupidamisväärtuse hindamise aluseks sidusettevõttes oleva kinnistu õiglane väär-

tus, mis on klassifitseeritud standardi IFRS 13 – Õiglase väärtuse mõõtmise põhimõtetest tulenevalt õiglase väärtuse

hindamise tasemele 3.

Laenu raamatupidamisväärtus on 31.12.2020 8 237 tuhat eurot (31.12.2019: 8 015 tuhat eurot), laenu põhiosa ja

kogunenud intressid moodustavad kokku 11 164 tuhat eurot (31.12.2019: 10 929 tuhat eurot) ning eelmistel aruan-

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

87/132

deperioodidel on laenu hinnatud alla kokku summas 2 927 tuhat eurot. Laenu allahindlus on tingitud Ukraina ma-

janduse madalseisust ja valuutakursi nõrgenemisest eelnevatel aastatel, mis on omakorda põhjustanud ärikinnisvara

hindade ning nõudluse languse.

Juhtkond on hinnanud, et laen tasutakse kontsernile sidusettevõtte poolt arendusprojekti, s.h. kinnistu, müügi järg-

selt, eelduslikult järgmise 5 aasta jooksul. Nimetatud perioodil eeldatakse projekti väärtuse kasvu 3% ulatuses, mis

tugineb Ukraina majanduskasvu ennustusele järgnevateks aastateks. Juhtkond hindab, et tõenäosus, et laenunõue

ei laeku tulevikus ja tuleks kogu ulatuses maha kanda, on nullilähedane, sest kontsern omab 44% osalust sidusette-

võttes, ükski osanik ei oma kontrolli sidusettevõtte üle ja kinnistule on seatud hüpoteek Nordecon AS kasuks.

Tuginedes 2020. aastal valminud rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu hindaja poolt koostatud hindamisaktile,

milles hinnati kinnistu õiglast väärtust, hinnati laenunõuet alla 13 tuhat eurot. Kontserni juhtkonna hinnangul on

kõik laenu hindamisel kasutatud eeldused realistlikud, kuid tulenevalt Ukraina majanduse keerulisest olukorrast hin-

dab kontserni juhtkond laenude väärtuse tundlikkust tavapärasest suuremaks. Kinnistu õiglase väärtus hindamiseks

on juhtkond oluliste sisenditena hinnanud projektide rahavooge (eeldatavad rendihinnad), diskontomäärasid, ren-

ditavate äripindade vakantsuse määrasid ning realiseerimise ajafaktorit (arendusprojektide valmimise edasilükku-

mist).

Kinnistu hindamisel kasutatud olulisemad sisendid:

• Diskontomäär 11,3%;

• Vakantsus olenevalt rendipindade otstarbest 30-60%;

• Rendihind 12-20 eurot ruutmeeter või 46-263 eurot päev, olenevalt rendipindade otstarbest;

• Prognoosi periood 2021-2028, millele lisandub terminaalaasta (kasv 1,9%).

Tundlikkuse analüüsi kohaselt (eeldusel, et muud sisendid jäävad muutumatuks), tuleks laenu alla hinnata alljärgne-

valt:

• Kui rendihinnad langeksid 10% madalamale hinnangutes kasutatutest - ligikaudu 2 123 tuhat eurot;

• Kui äripindade vakantsus suureneks 5 protsendipunkti võrra – ligikaudu 1 580 tuhat eurot;

• Kui kasutatud diskontomäär suureneks 1 protsendipunkti võrra - ligikaudu 2 185 tuhat eurot;

• Kui arendusprojektide valmimine tervikuna lükkuks edasi 1 aasta võrra - ligikaudu 475 tuhat eurot.

Ukraina turuga seotud riske ja kontserni tegevuskava on selgitatud tegevusaruande peatükkides „Kontserni äritege-

vuse korraldus Eestis ja välisturgudel“ ja „Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele“ ning lisas 5.

LISA 10. Ettemaksed

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Ettemaksed hankijatele

1 193

1 016

Maksude ettemaksed

1 039

556

Ettemakstud kulud

446

241

Kokku ettemaksed

2 678

1 813

Ettemaksed hankijatele koosnevad ettemaksetest teenuste eest summas 711 tuhat eurot (2019: 813 tuhat eurot) ja

ehitusmaterjalide eest summas 482 tuhat eurot (2019: 203 tuhat eurot).

LISA 11. Varud

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Tooraine ja materjal

3 007

3 149

Lõpetamata toodang

5 559

6 964

Müügiks olevad korterid ja parkimiskohad

400

230

Arendustegevuseks ostetud kinnistud ja ettevalmistuskulud

13 488

10 799

Kokku varud

22 454

21 142

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

88/132

2020. aastal kajastati müüdud teenuste ja kaupade kuludena varusid 74 264 tuhat eurot (2019: 45 351 tuhat eurot).

Tooraine ja materjalide jääk koosneb ehitus- ja teehooldustegevuse läbiviimiseks vajalikest varudest. Aruandepe-

rioodil ja võrdlusperioodil ei toimunud tooraine ja materjalide allahindlusi.

Lõpetamata toodanguna kajastatakse pooleliolevate ehitusprojektide käigus tehtud väljaminekuid, mille osas ei ole

toimunud tehtud tööde üleandmist tellijale. Samuti sisalduvad lõpetamata toodangu koosseisus kinnistute arendus-

tegevuse ettevalmistamisega seotud kapitaliseeritud väljaminekud. Arendustegevuseks ostetud kinnistud ja etteval-

mistuskulud jagunevad:

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Kinnistute arendustegevuse ettevalmistamise kapitaliseeritud kulud

586

505

Ostetud kinnistud

12 902

10 294

Kokku

13 488

10 799

sh laenukasutuskulud

769

737

Kapitaliseeritud laenukasutuskulud moodustasid 2020. aastal 8% kogu kontserni laenukasutuskuludest (2019: 12%).

Alamkirjel „Müügiks olevad korterid“ kajastab kontsern valmis ehitatud, kuid müümata korterite ehitamiskulusid.

Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil ei langenud korterite neto realiseerimisväärtus alla raamatupidamises kajas-

tatud summade ja allahindlusi ei kajastatud. Neto realiseerimisväärtust hinnati läbi sarnaste korterite turuhindadega

tehtud võrdluse.

Kontsern on soetanud kinnisvara arendustegevuse eesmärgil kinnistuid, mille väärtus aruandeperioodi lõpus moo-

dustab 12 400 tuhat eurot (2019: 10 294 tuhat eurot). 2020. aastal osteti kinnistu Tallinnas Pikksilma 11, maksumu-

sega 2 000 tuhat eurot (lisa 37). Kinnistuid kajastatakse varude alamkirjel „Arendustegevuseks ostetud kinnistud ja

ettevalmistuskulud“ kuni nende müügini eraldiseisva varaobjektina või arendustegevuse jõudmisel staadiumini, kus

kinnistul asuv elamu on valmis müümiseks ja kinnistu või selle osa kajastatakse valmistoodanguna. Kõik kinnistute

arendustegevuse ettevalmistamisega seotud kapitaliseerimiskõlbulikud kulutused on kajastatud varude alamkirjel

„Lõpetamata toodang“. Seisuga 31.12.2020 on kinnistud kajastatud nende soetusmaksumuses. Aruandeperioodil

ega võrdlusperioodil kinnisvara allahindlusi ei tehtud. Kontserni juhtkond hindab, et 31.12.2020 seisuga on kontser-

nil ühe aasta jooksul arendusse minevaid kinnistuid kokku summas 2 915 tuhat eurot ja selliseid, mille arendamine

võtab aega rohkem kui üks aasta 9 485 tuhat eurot. Kontsern hindab arendustegevuse (alates kinnistu soetamisest

kuni arenduse müügini) normaalseks ajaperioodiks 10-15 aastat.

Info panditud varude kohta on toodud lisas 36.

Hinnangute muutuste võimalik mõju

Kontsern on hinnanud arendustegevuseks soetatud kinnistute neto realiseerimisväärtust, kasutades selleks resi-

duaalmeetodit. Olulise sisendina on juhtkond hinnanud projektist laekuvaid rahavooge (korterite eeldatav müügi-

hind ruutmeetri kohta, milleks on olenevalt piirkonnast keskmiselt 1 600 – 2 300 eurot). Tundlikkuse analüüs näitas,

et juhul kui tegelikud laekumised oleks 10% väiksemad prognoositutest, tuleks kinnistuid alla hinnata ligikaudu 2 958

tuhat eurot.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

89/132

LISA 12. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute üldinformatsioon:

Kontserni osalus

Ettevõtte nimi ja investeeringu liik

Asukohamaa

31.12.2020

31.12.2019

Tegevusala

V.I. Center TOV

Sidusettevõte

Ukraina

44%

Kinnisvaraarendus

Kastani Kinnisvara OÜ

Sidusettevõte

Eesti

26%

Kinnisvaraarendus

Embach Ehitus OÜ

Sidusettevõte

Eesti

51%

46%

Hoonete ehitus

Pigipada OÜ

Sidusettevõte

Eesti

49%

Bituumeni vääristamine

Kontsernil ei ole sidusettevõtetega seotud finantsseisundi aruande väliseid kohustusi.

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute raamatupidamisväärtus:

EUR '000

2020

2019

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud perioodi

algul kokku

2 369

2 266

Kasum (-kahjum) kapitaliosaluse meetodil

734

585

Osaluse müük

-847

Ümberkvalifitseerimine tütarettevõtteks

-1 289

Saadud dividendid

-967

-482

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud perioodi

lõpul kokku

2 369

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute finantsnäitajad

2020

Sidusettevõtete finantsnäitajad, esitatuna eraldiseisva ettevõttena:

EUR '000

Ettevõte

V.I. Center

TOV

Kastani Kinnisvara

OÜ

Embach

Ehitus OÜ

Pigipada OÜ

Kokku

Käibevara

305

319

Põhivara

7 255

Lühiajalised kohustused

23 575

23 603

Omakapital

-16 014

-24

-16 038

Tulud

Kulud

Kasum (-kahjum)

-6 018

Raamatupidamis-

väärtus

Aruandeperioodil viidi lõpule Nordecon AS-i sidusettevõtte Embach Ehitus OÜ kapitali struktuuri muudatus, mille

tulemusena kuulub Nordecon AS-le 51% suurune enamusosalus ning Embach Ehitus OÜ-st sai Nordecon AS-i tüta-

rettevõte. Nordecon AS-i tütarettevõte Tariston AS võõrandas aruandeprioodil 49%lise osaluse Pigipada OÜ-s. Info

muudatuste kohta Kontserni ettevõtete koosseisus on toodud lisas 7.

Kontsernil ei ole siduvat kohustust taastada Ukrainas asuva ettevõtte negatiivset omakapitali ning selleks otstarbeks

ei ole aruandeperioodi lõpu seisuga moodustatud vastavat eraldist. V.I. Center TOV lühiajalistest kohustustest moo-

dustavad seisuga 31.12.2020 kohustused kontserni vastu 11 165 tuhat eurot (31.12.2019 10 930 tuhat eurot).

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

90/132

2019

Sidusettevõtete finantsnäitajad, esitatuna eraldiseisva ettevõttena:

EUR '000

Ettevõte

V.I. Center

TOV

Kastani

Kinnisvara OÜ

Embach

Ehitus OÜ

Pigipada OÜ

Kokku

Käibevara

396

7 518

1 912

9 841

Põhivara

9 002

1 727

781

11 510

Lühiajalised kohustused

23 083

6 021

347

29 496

Omakapital

-13 684

-31

2 649

2 347

-8 719

Tulud

22 969

9 578

32 547

Kulud

-22 386

-8 930

-31 316

Kasum (-kahjum)

4 099

583

648

5 330

Raamatupidamis-

väärtus

1 219

1 150

2 369

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumid ja kahjumid:

Sidusettevõtete V.I. Center TOV ja Kastani Kinnisvara OÜ kapitaliosaluse meetodil kajastatud kasumid ja kahjumid

kajastatakse aruandeväliselt seni kuni sidusettevõtete omakapital on negatiivne.

EUR '000

Kajastatud 2020

Kajastatud 2019

Kasum /

(kahjum)

Perioodi kasu-

mis (kahjumis)

Aruande-

väliselt

Kasum /

(kahjum)

Perioodi kasumis

(kahjumis)

Aruande-

väliselt

V.I. Center TOV

-6 018

4 099

Kastani Kinnisvara OÜ

Embach Ehitus OÜ

583

Pigipada OÜ

648

Kokku

-6 018

5 330

1 231

4 099

LISA 13. Kinnisvarainvesteeringud

EUR '000

2020

2019

Kinnisvarainvesteeringud 01.jaanuar

5 530

5 526

Kinnisvarainvesteeringute üleshindlus

113

Kinnisvarainvesteeringute allahindlus

-4

Kinnisvarainvesteeringud 31.detsember

5 639

5 530

Detsembris 2018 omandas Nordecon AS osaluse Ukrainas registreeritud sidusettevõttes Technopolis-2 TOV, ette-

võttele kuulub kinnistu Kiieviga külgnevas Shastlivi külas. 2020. aastal valminud rahvusvaheliselt tunnustatud sõltu-

matu hindaja poolt koostatud hindamisakti alusel on kinnistu õiglane väärtus 1 976 tuhat eurot. Hindamise tulemu-

sena on kontsern aruandeperioodil kajastanud kahjumit (kajastub realiseeritud kaupade ja teenuste koosseisus)

summas 4 tuhat eurot (lisa 29).

Aruandeperioodil teeniti kinnisvarainvesteeringutelt renditulu 12 tuhat eurot (2019: 13 tuhat eurot) ning haldami-

sega seotud kulud olid 3 tuhat eurot (2019: 3 tuhat eurot). Kinnisvarainvesteeringutega, mis ei teeni renditulu, ei

kaasnenud olulisi haldamisega seotud väljaminekuid. Finantskohustuste tagatiste informatsioon on toodud lisas 36.

Kontsern on hinnanud kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust, kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit

(vt meetodi kirjeldus lisas 2). Hinnatavatel kinnisvarainvesteeringutel on kehtivad detailplaneeringud ning sihtots-

tarbelt on tegemist äri- ja tootmismaadega. Eestis asuvate kinnistute suurused on ligikaudu 15 ja 42 ning Ukrainas

asuva kinnistu suuruseks on 45 tuhat ruutmeetrit ning ehitatavat pinda vastavalt 14, 20 ja 27 tuhat ruutmeetrit.

Kinnistute hindamisel kasutatud olulisemad sisendid:

• Ehitushind ruutmeetri kohta ligikaudu 420-700 eurot vastavalt ehitatava hoone sihtotstarbele (vasta-

valt tootmis- ja büroohooned). Ärimaadele rajatavate hoonete ehitushinna suhtelise väiksuse tingivad

asukohast tulenevad madalamad nõuded hoonete funktsionaalsusele;

• Diskontomäär 13%;

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

91/132

• Vakantsus Eestis 5%, Ukrainas 30-40%;

• Rendihind äripindadel keskmisel 9 eurot ruutmeeter, tootmispindadel ja ladudes (sh Ukrainasse pla-

neeritav külmhoone) keskmiselt 5 eurot ruutmeeter;

• Prognoosi periood 2021-2028

• Rendi- ja muude tulude indekseeritud kasv on kuni 2,5% aastas (tulenevalt kontserni senisest kogemu-

sest).

Kinnisvarainvesteeringud on õiglase väärtuse mõõtmise seisukohalt klassifitseeritud standardi IFRS 13 - Õiglase väär-

tuse mõõtmine põhimõtetest tulenevalt õiglase väärtuse hindamise tasemele 3, mis tähendab, et nende õiglast

väärtust on hinnatud turul mittejälgitavate sisendite alusel.

Kinnisvarainvesteeringutega seonduvat on kommenteeritud lisa 2 alapeatükis „Juhtkonnapoolsed hinnangud ning

oluliste arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud otsused“ ja lisa 5 alapeatükis „Õiglase väärtuse määramine – Kin-

nisvarainvesteeringud“.

Hinnangute muutuste võimalik mõju

Tundlikkuse analüüsi kohaselt (eeldusel, et muud sisendid jäävad muutumatuks), tuleks kinnisvarainvesteeringuid

alla hinnata alljärgnevalt:

• Kui rendihinnad langeksid 5% madalamale hinnangutes kasutatutest - ligikaudu 1 166 tuhat eurot;

• Kui ehitushinnad kallineksid 5% hinnangutes kasutatutest – ligikaudu 770 tuhat eurot;

• Kui kasutatud diskontomäär suureneks 1 protsendipunkti võrra - ligikaudu 865 tuhat eurot.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

92/132

LISA 14. Materiaalne põhivara

EUR '000

Maa ja

ehitised

Masinad

ja sead-

med

Muu

põhi-

vara

Lõpeta-

mata ehitus ja

ettemaksed

Rendi-

vara

Kokku

Soetusmaksumus

Saldo 31.12.2018

1 993

24 080

4 734

172

30 979

IFRS 16 esmakordne rakendamine

4 260

Ümberklassifitseerimine materiaalse

põhivara klasside vahel

-7 450

-165

7 615

Korrigeeritud 01.01.2019 algsaldo

1 993

16 630

4 569

172

11 875

35 239

Soetamine ja parendused

796

604

322

240

3 897

5 859

Müük ja mahakandmine

-136

-790

-239

-337

-1 502

Ümberklassifitseerimine materiaalse

põhivara klasside vahel

542

-23

-542

Varude ümberklassifitseerimine põhi-

varadeks

Valuutakursside muutuste mõju

Saldo 31.12.2019

2 653

17 020

4 750

389

14 893

39 705

Soetamine ja parendused

248

195

1 982

2 539

Soetamine äriühenduste kaudu

210

584

898

Müük ja mahakandmine

-366

-66

-862

-1 294

Ümberklassifitseerimine

708

-62

-646

Valuutakursside muutuste mõju

-22

-6

-28

Saldo 31.12.2020

2 949

17 671

4 894

355

15 951

41 820

Akumuleeritud kulum

Saldo 31.12.2018

675

15 150

2 866

18 691

Aruandeperioodi kulum

549

143

2 289

3 024

Müük ja mahakandmine

-20

-151

-234

-641

-1 046

Valuutakursside muutuste mõju

Saldo 31.12.2019

698

15 577

2 780

1 648

20 703

Soetamine äriühenduste kaudu

192

307

571

Aruandeperioodi kulum

209

497

156

2 546

3 408

Müük ja mahakandmine

-439

-112

-363

-914

Ümberklassifitseerimine

-12

521

-1

-508

Valuutakursside muutuste mõju

-1

Saldo 31.12.2020

1 087

16 207

2 843

3 630

23 767

Jääkmaksumus

Saldo 31.12.2018

1 318

8 930

1 868

172

12 288

Saldo 31.12.2019

1 955

1 443

1 970

389

13 245

19 002

Saldo 31.12.2020

1 862

1 464

2 051

355

12 321

18 053

Rendivara jaotus põhivara liikide lõikes on toodud lisas 17.

Kohustuste tagamiseks on kontserni ettevõtted seadnud hüpoteeke olemasolevatele kinnistutele ja hoonetele. Ko-

hustuste tagatiseks seatud vara kohta on täiendav info toodud lisas 36.

Põhivara müüdi kokku 332 tuhande euro väärtuses (vt rahavoogude aruanne). 2019.a müüdi põhivara kokku 377

tuhande euro väärtuses. Materiaalse põhivara müügitehingutest saadud kasum kokku moodustas 199 tuhat eurot

(2019: 258 tuhat eurot) (Lisa 31).

Materiaalse põhivara kulum kajastati koondkasumiaruande kirjetel „Müüdud teenuste ja kaupade kulu“ summas

2 520 tuhat eurot (2019: 2 713 tuhat eurot) (lisa 29) ja „Üldhalduskulud“ summas 888 tuhat eurot (2019: 311 tuhat

eurot) (lisa 30).

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

93/132

IFRS 16 rakendamisel kajastas kontsern materiaalse põhivarana rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui „ka-

sutusrent“ vastavalt IAS 17 (lisa 17), rendivara sisaldab ka enne 01.01.2019 põhivara koosseisus kapitalirendina ka-

jastatud varasid.

2020. aastal sõlmiti uusi rendilepinguid kokku 1 564 tuhande euro ulatuses (2019: 4 194 tuhat eurot). (lisa 17)

LISA 15. Immateriaalne põhivara

EUR '000

Firma-

väärtus

Tarkvara

litsentsid

Kauba-

märgid

Arendus-

tegevus

Ettemak-

sed

Kokku

Soetusmaksumus

Saldo 31.12.2018

18 773

132

863

443

20 211

Soetamine ja parendused

31.12.2019

18 773

144

863

443

20 290

Soetamine ja parendused

242

316

Müük ja mahakandmine

-21

-67

-88

31.12.2020

18 773

365

863

457

20 518

Akumuleeritud kulum ja

alla- hindlused

Saldo 31.12.2018

4 597

863

5 537

Aruandeperioodi kulum

Saldo 31.12.2019

4 597

863

5 554

Aruandeperioodi kulum

Müük ja mahakandmine

-22

Saldo 31.12.2020

4 597

863

5 552

Jääkmaksumus

Saldo 31.12.2018

14 176

443

14 674

Saldo 31.12.2019

14 176

443

14 736

Saldo 31.12.2020

14 176

273

457

14 966

Arendustegevuse kapitaliseeritud väljaminekud on seotud ettevalmistustöödega alustamaks merepõhjast liiva kae-

vandamist. Ettevalmistustööd jätkuvad 2021. aastal.

Immateriaalse põhivara amortisatsioon kajastati koondkasumiaruande kirjel „Üldhalduskulud“ summas 20 tuhat eu-

rot (2019: 17 tuhat eurot)).

Kontsernil ei ole piiramatu kasuliku elueaga immateriaalseid varaobjekte, v.a firmaväärtus.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

94/132

Firmaväärtuse kaetava väärtuse testimine

Positiivne firmaväärtus on tekkinud läbi osaluse soetamise tütarettevõtetes. Firmaväärtus on seotud tütarettevõtte

võimega teenida eraldiseisvaid rahavooge ning tütarettevõte on seega madalaim positiivse firmaväärtuse arvestuse

ja jälgimise tase (raha teeniv üksus, RTÜ). Iga tütarettevõtte kasutusväärtus on leitud diskonteeritud rahavoogude

meetodil ning selle suurust võrreldi tütarettevõttesse tehtud investeeringu (sh firmaväärtus) suurusega.

Firmaväärtused ettevõtete kaupa on esitatud tabelis:

Osalus

EUR '000

Ettevõtted

2020

2019

31.12.2020

31.12.2019

Nordecon AS

Firmaväärtus

11 973

8 206

s.h. hooned

9 216

5 449

rajatised

2 757

Tütarettevõtted

Nordecon Betoon OÜ

52%

181

Kaurits OÜ

100%

2 022

Eston Ehitus AS

100%

3 767

Kokku

14 176

2020. aastal ühendati Eston Ehitus AS emaettevõtte Nordcon AS-iga (vt Lisa 7), mille tulemusena Eston Ehitus AS-i

soetamisest tekkinud firmaväärtus kajastub seisuga 31.12.2020 Nordecon AS hoonete segmendi firmaväärtuse hul-

gas.

Üldised firmaväärtuse kasutusväärtuse hindamise põhimõtted

Alljärgnevalt on kirjeldatud juhatuse poolt tehtud eeldusi ja hinnanguid, millele tuginedes viidi läbi RTÜ kaetava

väärtuse testid. RTÜ koosseisu kuulub ka üksusele jagatud firmaväärtus. Juhtkonna hinnangud tuginevad peamiselt

ajaloolistele andmetele, kuid võtavad järgmiste perioodide prognooside osas arvesse aruande koostamise hetkeks

väljakujunenud turusituatsiooni ja teisi põhjendatud eeldusi:

• Prognoosi periood on 2021-2024, millele lisandub terminaalaasta.

• Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmisel on diskontomäärana kasutatud kapitali kaalutud keskmist

hinda (WACC). Kaaludena kasutatud võõr- ja omakapitali suhe tugineb sarnaste ettevõtete keskmistele

turuväärtuses kapitalistruktuuridele, mis Damodarani andmebaasi kohaselt on vastavalt 45% ja 55%.

• Võõrkapitali hind tugineb RTÜ tegelikele laenuintressidele ja on vahemikus 2,9-4,9%. Omakapitali nõu-

tava tulunormina on kasutatud 15%.

• Müügitulu muutus järgmistel perioodidel tugineb RTÜ tegevusplaanidele järgmiste perioodide kohta

(sh juhtkonna poolt koostatud eelarve 2021. aastaks) ning hinnangule turuolukorrale segmendis, kus

RTÜ tegutseb.

• Brutokasumi määr järgmistel perioodidel tugineb juhtkonna hinnangule RTÜ tegevusplaanidele järg-

miste perioodide kohta (sh juhtkonna poolt kinnitatud eelarve 2021. aastaks) ning hinnangule turuolu-

korrale segmendis, kus RTÜ tegutseb.

• Äritegevuse rahavoogu mõjutavate üldhalduskulude prognoosil on lähtutud juhtkonna poolt kinnitatud

eelarvest 2021. aastaks.

• Käibekapitali tehtavate investeeringute muutuse leidmise aluseks on müügitulu muutus võrreldava pe-

rioodi suhtes. Müügitulu absoluutmuutusest on leitud osa (5%), mis hinnanguliselt läheb tarvis käibe-

kapitali täiendavaks kaasamiseks müügitulu kasvuga või vabaneb seoses müügitulu langusega.

• Põhivarasse tehtavate investeeringute muutuse leidmise aluseks on juhtkonna poolt kinnitatud inves-

teeringute eelarve 2021. aastaks, millele on rakendatud edasistel perioodidel sobivat kasvumäära vas-

tavalt hinnangule RTÜ edasise tegevuse kohta.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

95/132

Nordecon AS rajatised

Kasutatud eeldused

Prognoosi periood

2021-2024 + terminaalaasta

Diskontomäär

10,4%

Müügitulu muutus

2021: 11,3%, 2022-2024: aastane liitkasvutempo 8% (CAGR), 1,0% terminaalaastal

Brutokasumi määr

2021 eelarve põhjal ning 2022-2024 ja terminaalaastal 6,2%

Üldhalduskulud

vt üldised põhimõtted, 2021 2,9%, 2022-2024 ja terminaalaastal 2,8-3,0% müügitulust.

Käibekapital

vt üldised põhimõtted

Põhivara investeeringud

vt üldised põhimõtted

Nordecon AS hooned

Kasutatud eeldused

Prognoosi periood

2021-2024 + terminaalaasta

Diskontomäär

10,5%

Müügitulu muutus

2021: -10,5%, 2022-2024: aastane liitkasvutempo 0,6% (CAGR), 1,0% terminaalaastal

Brutokasumi määr

2021 eelarve põhjal ning 2022-2024 ja terminaalaastal 6,2%

Üldhalduskulud

vt üldised põhimõtted, 2021 2,9%, 2022-2024 ja terminaalaastal 2,8-3,0% müügitulust.

Käibekapital

vt üldised põhimõtted

Põhivara investeeringud

vt üldised põhimõtted

Nordecon Betoon OÜ

Kasutatud eeldused

Prognoosi periood

2021-2024 + terminaalaasta

Diskontomäär

9,6%

Müügitulu muutus

2021: -35%, 2022-2024: aastane liitkasvutempo 3,3% (CAGR), 1,0% terminaalaastal

Brutokasumi määr

2021 eelarve põhjal ning 2022-2024 ja terminaalaastal 5,5-6,0%

Üldhalduskulud

vt üldised põhimõtted, 2021-2024 ja terminaalaastal 2,8% müügitulust

Käibekapital

vt üldised põhimõtted

Põhivara investeeringud

vt üldised põhimõtted

Kaurits OÜ

Kasutatud eeldused

Prognoosi periood

2021-2024 + terminaalaasta

Diskontomäär

9,5%

Müügitulu muutus

2021: 41%, 2022-2024: aastane liitkasvutempo 3,3% (CAGR), 1,0% terminaalaastal

Brutokasumi määr

2021 eelarve põhjal ning 2022-2024 ja terminaalaastal 7,0%

Üldhalduskulud

vt üldised põhimõtted, 2021 2,4%, 2022-2024 ja terminaalaastal 3,0% müügitulust

Käibekapital

vt üldised põhimõtted

Põhivara investeeringud

vt üldised põhimõtted, 2021-2024 arvestavad masinapargi jätkuva uuendamisega.

Kaetava väärtuse testi tulemusel 2019. ning 2020. aastal firmaväärtuse allahindlusi ei tehtud.

Hinnangute muutuste võimalik mõju

Raha teeniva üksuse kasutusväärtust võrreldakse investeeringu bilansilise väärtuse ja firmaväärtuse summaga. Ar-

vestades, et kasutusväärtuse leidmisel on tegemist hinnanguga, võib valitud sisendite muutmisel olla hindamistule-

musele suurendav või vähendav mõju. Mõningad erinevused ajalooliste tulemuste ja rahavoogude prognoosis kasu-

tatud eelduste vahel võivad tuleneda olulise mõjuga kahjumlikest projektidest või muutustest erinevatest turu-

segmentidest. Kontserni juhtkond on teinud sensitiivsusanalüüsi, millega on testitud diskontomäärade, müügitulu

ja brutokasumi muutuse mõju firmaväärtuse kaetavale väärtusele.

Firmaväärtusega seotud raha teenivate üksuste koondkasutusväärtus ületab teiste muutujate konstantseks jäämise

korral investeeringute ja firmaväärtuste summat seni, kuni diskontomäära suurenemine ei ületa täiendavat protsen-

dipunkti vastavalt: Kaurits OÜ 0,5. Ülejäänud firmaväärtuste arvutustele diskontomäära muutumine mõju ei avalda.

Müügitulu muutuse vähenemisel 5 protsendipunkti võrra, teiste muutujate konstantseks jäämise korral, tuleks fir-

maväärtust hinnata alla järgmiselt: Kaurits OÜ 1 254 tuhat eurot. Ülejäänud firmaväärtustel allahindamise vajadust

ei teki.

Brutokasumi määra muutuse vähenemisel 1 protsendipunkti võrra, teiste muutujate konstantseks jäämise korral

tuleks firmaväärtust hinnata alla järgmiselt: Kaurits OÜ 1 434 tuhat eurot. Ülejäänud firmaväärtustel allahindamise

vajadust ei teki.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

96/132

LISA 16. Laenukohustused

Lühiajalised laenukohustused:

EUR '000

Lisa

31.12.2020

31.12.2019

Arvelduskrediit

11 527

8 385

Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil, sh

6 981

2 673

Arvelduskrediit

2 000

Pangalaenud

1 850

Rendikohustused

3 131

2 670

Lühiajalised laenukohustused kokku

18 508

11 058

Pikaajalised laenukohustused:

EUR '000

Lisa

31.12.2020

31.12.2019

Pikaajalised laenukohustused kokku

14 333

18 999

sh laenukohustuste lühiajaline osa

6 981

2 673

Pikaajaliste laenukohustuste pikaajaline osa,

7 352

16 326

sh pangalaenud

2 628

sh arvelduskrediit

827

5 790

sh rendikohustused

6 524

7 902

sh tuletisinstrumendid

Kontsern on sõlminud tuletisinstrumendi lepingu intressimäärade muutumise riskide juhtimiseks. Lepingu jõustu-

mise kuupäev on 16. mai 2016 ning lõppemise kuupäev 16. aprill 2021. Lepingu nominaalsumma on 2 153 tuhat

eurot.

Laenukohustuste ülevaade 31.12.2020:

EUR '000

Laenu liik

Alus-

valuuta

Intressimäär

Kuni 1

aasta

1-2

aastat

Üle 3

aasta

Laen

kokku

Tagastamise

lõpptähtaeg

Arvelduskrediit

EUR

Eonia +6,0%

2 000

827

2 827

30.10.2022

Arvelduskrediit

EUR

5 011

30.05.2021

Arvelduskrediit

EUR

311

08.09.2021

Arvelduskrediit

EUR

Eonia +6,0%

5 790

29.01.2021

Arvelduskrediit

EUR

Eonia+ 3,1%

415

29.01.2021

Investeerimislaen

EUR

6k Euribor+ 4,0%

1 850

05.06.2021

Laenud kokku

15 377

827

16 204

29.01.2021 lõppevad arvelduskrediitid on aruandeperioodi järgselt, 2021. aasta jaanuaris, pikendatud kuni

31.01.2022.

Kontsernil on kohustus kooskõlastada dividendimaksed kontserni tegevust finantseerivate pankadega.

Laenukohustuste ülevaade 31.12.2019:

EUR '000

Laenu liik

Alus-

valuuta

Intressimäär

Kuni 1

aasta

1-2

aastat

Üle 3

aasta

Laen

kokku

Tagastamise

lõpptähtaeg

Arvelduskrediit

EUR

Eonia +6,0%

2 017

31.12.2020

Arvelduskrediit

EUR

6 241

30.05.2020

Arvelduskrediit

EUR

Eonia +3,1%

127

31.01.2020

Arvelduskrediit

EUR

Eonia +6,0%

5 790

29.01.2021

Investeerimislaen

EUR

6k Euribor+ 4,0%

778

02.07.2021

Investeerimislaen

EUR

6k Euribor+ 1,8%

25.01.2020

Investeerimislaen

EUR

6k Euribor+ 4,0%

1 850

05.06.2021

Laenud kokku

8 388

8 418

16 806

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

97/132

Finantskohustuste seostamine rahavooga:

EUR '000

Lisa

2020

2019

Finantskohustuste saldo aruandeperioodi algul

27 384

24 204

Saadud laenud

2 026

3 705

Saadud laenude tagasimaksed

-2 629

-4 032

Rendimaksed

-3 086

-3 276

Sõlmitud rendilepingud

2 169

4 194

IFRS 16 rakendamine

14, 17

4 260

Faktooringukohustuse muutus

-1 651

Tuletisinstrumentide väärtuse muutus

-4

-5

Tasaarveldused kapitalirendi kohustuste ja põhivara

müügiarvete vahel

-15

Finantskohustuste saldo perioodi lõpul

25 860

27 384

LISA 17. Rendivara ja kohustused

Alates 1.01.2019 on kontsern esmakordselt rakendanud IFRS 16 „Rendilepingud“. IFRS 16 rakendamisel kajastas

Kontsern materiaalse põhivarana ja rendikohustusena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui „kasutusrent“

vastavalt IAS 17 (lisa 4).Kontsern klassifitseeris ümber rendivaraks materiaalse põhivara koosseisus kapitalirendina

soetatud põhivarad.

Kontsern rendib erinevaid hooneid ja äripindasid ning autosid. Rendilepingud on enamasti sõlmitud fikseeritud pe-

rioodiks, keskmiselt 5 aastaks, ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused rää-

gitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Sõlmitud rendilepingud annavad võima-

luse rendiperioodi lõppedes lepinguid pikendada.

Rendivara

EUR '000

Lisa

Maa ja

ehitised

Masinad ja

seadmed

Muu

põhivara

Kokku

Soetusmaksumus

Saldo 31.12.2019

2 497

12 197

199

14 893

Soetamine ja parendused

150

1 815

1 982

Soetamine äriühenduse kaudu

126

458

584

Müük ja mahakandmine

-862

Ümberklassifitseerimine põhivaraks

-430

-216

-646

Saldo 31.12.2020

2 773

13 178

15 951

Akumuleeritud kulum

Saldo 31.12.2019

106

1 516

1 648

Soetamine äriühenduse kaudu

274

307

Aruandeperioodi kulum

449

2 080

2 546

Müük ja mahakandmine

-363

Ümberklassifitseerimine põhivaraks

-465

-43

-508

Saldo 31.12.2020

588

3 042

3 630

Jääkmaksumus

Saldo 31.12.2019

2 391

10 681

173

13 245

Saldo 31.12.2020

2 185

10 136

12 321

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

98/132

Rendikohustused

Kontsern rentnikuna

EUR '000

Lisa

2020

2019

Rendikohustus aruandeperioodi algul

10 572

5 409

IFRS 16 rakendamine

4 260

Lisandumine äriühenduse kaudu

605

Lisandumine aruandeperioodil

1 564

4 194

Tasaarveldused

-15

Aruandeperioodil tasutud põhiosamaksed

-3 086

-3 276

Rendikohustus aruandeperioodi lõpus

9 655

10 572

sh maksetähtaeg alla 1 aasta

3 131

2 670

sh maksetähtaeg 1-5 aastat

6 524

7 902

Alusvaluuta EUR

9 655

10 572

Intressimäär EUR põhistel lepingutel*

2,3%- 3,5%

2,0%- 4,0%

Kaalutud keskmine intressimäär

2,7%

2,4%

Aruandeperioodi intressikulu

320

268

Rendilepingutega seotud raha väljamaksed

-3 406

-3 544

* Ujuva intressimääraga lepingute baasiks on reeglina 3 või 6 kuu Euribor.

Olemasolevate rendilepingute alusel on hinnangulised tulevased maksed alljärgnevad:

EUR '000

2020

2019

Kohustuse

tagasimaks

mine

Rendimaksete

miinimum-

summa*

Intress

Rendimaksete

miinimumsumma

nüüdisväärtus

Rendimaksete

miinimum-

summa*

Intress

Rendimaksete

miinimumsumma

nüüdisväärtus

Kuni 1 aasta

3 374

243

3 131

2 915

245

2 670

1-5 aastat

6 851

327

6 524

8 315

413

7 902

Kokku

10 225

570

9 655

11 230

658

10 572

* Rendimaksete miinimumsumma ujuva intressimääraga rendilepingutelt on leitud tuginedes aruandeperioodi lõpus kehtinud Euribori baasmää-

rale.

Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.

Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem.

Kasumiaruandes kajastatud lühiajalised rendid

EUR '000

2020- rendilepingud IFRS 16 kohaselt

Intressikulu rendilepingutelt

320

Väheväärtuslike varade ja lühiajaliste rendilepingute rendikulu

7 013

2019 – rendilepingud IFRS 16 kohaselt

Intressikulu rendilepingutelt

268

Väheväärtuslike varade ja lühiajaliste rendilepingute rendikulu

5 830

Mittekatkestatavate rentide tulevaste perioodide maksete miinimumsumma on arvutatud võttes arvesse rendile-

pingute katkestamatuid perioode ja renditasu kasvamist vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

Rendilepingutes ei ole sätestatud väljaostutingimusi. Rendilepinguid on võimalik ilma oluliste trahvideta ennetäh-

taegselt lõpetada juhul, kui sellest antakse teada lepingutes ette nähtud ajal.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

99/132

LISA 18. Võlad hankijatele

EUR '000

Lisa

31.12.2020

31.12.2019

Võlad hankijatele

34 678

34 326

Ehituslepingute tekkepõhised kulud

12 196

5 417

Võlad seotud osapooltele

516

987

Kokku võlad hankijatele lühiajaline osa

47 390

40 730

Võlad hankijatele

2 332

Kokku võlad hankijatele pikaajaline osa

2 332

Ehituslepingute tekkepõhised kulud on seotud ehituslepingute valmidusastme määramisega. Nimetatud summas on

ehituslepingute teostamiseks soetatud tekkepõhiselt kaupu ja teenuseid.

LISA 19. Muud võlad

EUR '000

Lisa

31.12.2020

31.12.2019

Võlad töövõtjatele

5 594

4 641

Maksuvõlad

4 281

3 266

Dividendivõlad

1 905

Viitvõlad

Muud võlad

Kokku muud võlad lühiajaline osa

11 814

7 954

Muud võlad

177

Kokku muud võlad pikaajaline osa

177

Võlad töövõtjatele koosnevad aruandeperioodi lõpu seisuga välja maksmata töötasudest, aruandeaasta majandus-

tulemuse põhjal arvestatud ja välja maksmata tulemustasudest ning töötajate poolt kasutamata puhkusekohustuse

jäägist.

Viitvõlgades kajastatud summadest moodustavad enamuse tekkepõhiselt arvestatud intressivõlad laenukohustus-

telt.

Maksuvõlad:

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Käibemaks

2 059

1 251

Üksikisiku tulumaks

522

550

Sotsiaalmaks

874

919

Muud maksuvõlad

564

546

Edasilükkunud tulumaksukohustus

262

Kokku maksuvõlad

4 281

3 266

LISA 20. Ettemaksed

EUR '000

Lisa

31.12.2020

31.12.2019

Võlad tellijatele ehituslepingutest

2 200

6 384

Ettemaksed kaupade ja teenuste eest

5 538

Kokku ettemaksed

7 738

6 391

LISA 21. Eraldised

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Lühiajalised eraldised

1 059

716

Pikaajalised eraldised

1 647

1 425

Kokku eraldised

2 706

2 141

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

100/132

Muutused eraldiste väärtuses:

Vastavalt ehituse töövõtulepingutele vastutab kontsern alates tööde üleandmisest tellijale selle kvaliteedi eest ehi-

tusjärgsel garantiiperioodil, mis on tavaliselt üld- ja tsiviilehituses 2-3 aastat ja teedeehituses 2-5 aastat.

(EUR '000)

2020

2019

Algsaldo

1 314

900

Soetamine äriühenduste kaudu

579

Eraldise kasutamine ja tühistamine

-1 193

-1 376

Moodustatud garantiitööde eraldis

609

1 790

Lõppsaldo

1 309

1 314

sh lühiajaline osa

457

667

sh pikaajaline osa

852

647

Rekultiveerimiseraldis (EUR '000)

2020

2019

Algsaldo

821

596

Eraldise kasutamine ja tühistamine

-8

-9

Moodustatud rekultiveerimiseraldis

204

234

Lõppsaldo

1 017

821

sh lühiajaline osa

222

sh pikaajaline osa

795

778

Rekultiveerimiseraldis on moodustatud teedeehitusega seotud materjalide kaevandamiseks kasutatavate karjääride

sulgemisjärgsete kulude katteks. Rekultiveerimiseraldisi kasutatakse vastavalt karjääride sulgemise kavale.

Muud eraldised (EUR '000)

2020

2019

Algsaldo

487

Eraldise moodustamine

517

Eraldise kasutamine

-143

-487

Lõppsaldo

380

sh lühiajaline osa

380

sh pikaajaline osa

Muud eraldised sisaldavad eraldisi ressursitasude, teadaolevate kohtukulude ja kahjunõuete ning pooleliolevate

kahjumlike ehituslepingute katteks. Kahjumlike ehituslepingute eraldis moodustab seisuga 31.12.2020 75 tuhat eu-

rot (31.12.2019: 6 tuhat eurot).

LISA 22. Omakapital

Aktsiakapital

EUR '000

2020

2019

Seisuga 1. jaanuar

14 379

16 321

Aktsiakapitali vähendamine

-1 942

Seisuga 31. detsember

14 379

Vastavalt Nordecon AS kehtivale põhikirjale koosneb ettevõtte aktsiakapital 32 375 483 nimiväärtuseta lihtaktsiast,

mille eest on täielikult tasutud. Lihtaktsia omanikel on õigus saada dividende kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia

annab ühe hääle Nordecon AS-i üldkoosolekul. Põhikirja muutmata võib ettevõtte aktsiakapitali muuta vahemikus 8

000 – 32 000 tuhat eurot.

Ülekurss

Ülekurss tekib, kui aktsia väljalaskehind on suurem kui aktsia nimiväärtus või arvestuslik väärtus. Vastavalt Eesti

äriseadustikule võib ülekurssi kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaota-

mata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel ning aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

101/132

Reservkapital

Vastavalt Eesti äriseadustikule moodustavad äriühingud seaduses ette nähtud kohustusliku reservkapitali. Igal ma-

jandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiaka-

pitali summast. Reservkapitali võib kasutada ettevõtte kahjumi katmiseks ning aktsiakapitali suurendamiseks. Re-

servkapitalist on keelatud teha aktsionäridele väljamakseid. Kohustuslik reservkapital aasta lõpus moodustas 2 554

tuhat eurot (31.12.2019: 2 554 tuhat eurot).

Realiseerumata kursivahed

Realiseerumata kursivahed koosnevad valuutakursside erinevustest, mis tekivad seoses välismaal asuvate tütaret-

tevõtete finantsaruannete ümberarvutamisega kontserni esitusvaluutasse. Realiseerumata kursivahed aasta lõpus

moodustasid 2 423 tuhat eurot (31.12.2019: 1 169 tuhat eurot). Muudatus on tingitud Ukrainas ning Rootsis asuvate

tütarettevõtete arvestusvaluuta kursi muutustest euro suhtes.

Dividendid

22.12.2020 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul otsustati maksta seisuga 31.12.2019 jaotamata kasumi

arvelt dividende 0,06 eurot aktsia kohta. Kokku moodustas dividendimakse 1 892 tuhat eurot ning dividendid maksti

aktsionäridele välja 23.03.2021 (lisa 5).

LISA 23. Puhaskasum aktsia kohta

Tavapuhaskasum aktsia kohta leitakse jagades emaettevõtte aktsionäridele kuuluv aruandeaasta puhaskasum pe-

rioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades

aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise ringluses olevate aktsiate arvuga, võttes arvesse ka potent-

siaalsete lahustava toimega omakapitaliinstrumentide arvu.

2020

2019

Perioodi puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele tuhandetes eurodes

2 466

3 378

Perioodi keskmine aktsiate arv tuhandetes

31 521

Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes

0,08

0,11

Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes

0,08

0,11

Aruandeperioodi seisuga ei ole Nordecon AS-il lahustavaid optsioone, seega on lahustatud kasum aktsia kohta

võrdne tavakasumiga aktsia kohta.

LISA 24. Aktsiapõhised maksed

27.05.2014 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi, mille eesmärgiks on Nor-

decon AS-i tegevjuhtkonna motiveerimine aktsionärideks kaasamise kaudu, et tagada ettevõtte juhtimise järjepide-

vus ja majandustulemuste paranemine ning võimaldada juhtkonnal saada kasu oma töö tulemusel aktsia väärtuse

suurenemisest. Ettevõte väljastas aktsiaoptsiooni programmi raames aktsiaoptsioone kokku kuni 1 618 tuhande

Nordecon AS-i aktsia omandamiseks. Optsiooni oli õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioo-

nilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne ettevõtte 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoo-

soleku poolt.

Aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeris Nordecon AS 2014. aasta juulis kokku 1 618 tuhat uut aktsiat mak-

sumusega 1 582 tuhat eurot, suurendades aktsiakapitali 1 035 tuhande euro võrra 20 692 tuhande euroni ning soe-

tas samas mahus ning hinnaga omaaktsiad.

24.05.2017 toimunud aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega pikendati

optsiooni teostamise perioodi. Optsiooni oli võimalik teostada 15 kuu jooksul alates Nordecon AS-i 2016. aasta ma-

jandusaasta aruande kinnitamisest aktsionäride üldkoosoleku poolt. Samuti muudeti optsiooni teostamise tingimusi

aktsiaoptsiooni väljastamise hetkel juhatusse kuulunud isikutele.

23.05.2018 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooni programmi muutused, millega anti Nor-

decon AS-i juhatuse esimehele õigus omandada kuni 200 000 ning juhatuse liikmele kuni 129 500 aktsiat. Optsiooni

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

102/132

on õigus teostada pärast kolmeaastase perioodi möödumist optsioonilepingu sõlmimisest, kuid mitte enne Nor-

decon AS-i 2020. a majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamine on

seotud kontserni EBITDA (alates 6 083 tuhandest eurost kuni 12 167 tuhande euroni) 2020. aastaks seatud eesmär-

giga.

Seisuga 31.12.2020 on realiseeritud ja kehtivuse kaotanud aktsiaoptsioone vastavalt 229 857 ja 800 398 aktsia ula-

tuses ning realiseerimata on aktsiaoptsioone 588 500 aktsia ulatuses.

LISA 25. Segmendiaruanded

Kontserni kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte Nordecon AS-i juhatus. Juhatus jälgib regulaarselt sisemiselt

genereeritud finantsinformatsiooni, et paremini jaotada kontserni ressursse ning hinnata nende kasutamist. Vasta-

valt jälgitavale informatsioonile on identifitseeritud raporteeritavad tegevussegmendid.

Kõrgeima äriotsustaja poolt jälgitavad tegevussegmendid sisaldavad nii äritegevuslikku kui ka geograafilist mõõdet.

Raporteeritavad tegevussegmendid:

• Hoonete ehitus

• Rajatiste ehitus

Raporteeritavad tegevussegmendid hõlmavad ehitusteenuste osutamist vastavalt hoonete (s.h. omaarendused) ja

rajatiste valdkonnas.

Segmendiaruannete koostamine

Segmentide vahelisi tehinguid vaadeldakse kõrgeima äriotsustaja poolt eraldi ning analüüsitakse nende osakaalu

segmendi müügitulus ning vastavad näitajad on segmendiaruandes eristatud. Info suurima kliendi müügitulu osa-

kaalu kohta on toodud lisas 5 alapeatükis „Krediidirisk“.

Kõrgeim äriotsustaja hindab tegevussegmendi toimimist ja nendele jaotatud vara kasutamist läbi tegevussegmendi

kasumi. Tegevussegmendi kasum on segmendi brutokasum, mis ei sisalda olulisi harvaesinevaid kulusid (näiteks

ühekordsed varaobjektide allahindlused). Tegevussegmendi brutokasumile järgnevaid kulusid (sh turundus- ja üld-

halduskulud, intressikulud, tulumaksukulu) ei kasutata kõrgeima äriotsustaja poolt tegevussegmentide tulemuse

hindamiseks.

Kontserni juhtkonna hinnangul toimuvad segmentide vahelised tehingud tavapärastel turutingimustel ning ei erine

oluliselt tingimustest, millega on tehinguid tehtud kolmandate osapooltega.

2020

EUR '000

Lisa

Hooned

Rajatised

Kokku

Müügitulu kokku

228 515

67 733

296 248

Segmentide vaheline müügitulu

-591

Müügitulu välistelt klientidelt

228 515

67 142

295 657

Segmendi brutokasum

8 327

3 396

11 723

Kulum

-699

-2 177

-2 876

Segmendi vara

99 800

27 772

127 572

Investeeringud põhivarasse

761

1 569

2 330

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

103/132

2019

EUR '000

Lisa

Hooned

Rajatised

Kokku

Müügitulu kokku

170 653

63 325

233 978

Segmentide vaheline müügitulu

-6

-262

-268

Müügitulu välistelt klientidelt

170 647

63 063

233 710

Segmendi brutokasum

10 679

2 231

12 910

Kulum

-549

-2 293

-2 842

Segmendi vara

82 735

24 125

106 860

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeerin-

gud

1 219

1 150

2 369

Investeeringud põhivarasse

605

1 645

2 250

Üle 10% müügitulust moodustab valmidusastme põhine müügitulu 2020. aastal Transpordiametilt summas 37 065

tuhat eurot. (2019: Transpordiamet 29 900 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt 26 255 tuhat eurot). Müügitulu

Transpordiametilt kajastub rajatiste segmendis ning Riigikaitse Investeeringute Keskuselt kajastub hoonete segmen-

dis.

Hoonete segmendi müügitulu sisaldab kontserni omaarenduste müügitulu aruandeaastal 2 866 tuhat eurot ning

brutokasumit 311 tuhat eurot (2019: vastavalt 6 528 ja 949 tuhat eurot).

Ehituslepingute müügitulu moodustas 2020. aastal kokku 286 709 tuhat eurot (2019: 222 566 tuhat eurot).

Segmentide müügitulu seostamine konsolideeritud müügituluga

EUR '000

2020

2019

Raporteeritavate segmentide müügitulu

296 248

233 978

Segmentidevaheline müügitulu

-591

-268

Raporteeritavate segmentide jagamatu müügitulu

425

361

Konsolideeritud müügitulu

296 082

234 071

Segmendikasumi seostamine äri- ja maksustamiseelse kasumiga

EUR '000

2020

2019

Raporteeritavate segmentide kasum

11 723

12 910

Raporteeritavate segmentide jagamatu kahjum

-727

-1 141

Brutokasum kokku

10 996

11 769

Jagamata kulud:

Turunduskulud

-528

-784

Üldhalduskulud

-7 073

-6 837

Muud äritulud (kulud)

180

122

Ärikasum

3 575

4 270

Finantstulud

2 995

1 277

Finantskulud

-2 678

-1 219

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute kasum

734

585

Maksustamiseelne kasum

4 626

4 913

Raporteeritavate segmentide jagamatu müügitulu ning kahjum koosneb olulises osas projekteerimis- ja geodeesia

teenustest, mida teostatakse nii hoonete kui ka rajatiste segmentides.

Segmendi vara seostamine koguvaraga

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Raporteeritavate segmentide vara

127 572

106 914

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

2 369

Segmentide vahelised elimineerimised

-54

Raporteeritavate segmentide jagamatu vara

7 503

8 419

Konsolideeritud vara

135 075

117 648

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

104/132

Geograafiline informatsioon

Müügitulu (EUR '000)

2020

2019

Eesti

241 674

213 300

Ukraina

4 283

4 008

Soome

17 359

10 258

Rootsi

32 766

11 060

Segmentide vahelised elimineerimised

-4 555

Müügitulu kokku

296 082

234 071

Vara paiknemine* (EUR '000)

2020

2019

Eesti

36 632

37 205

Ukraina

2 025

2 063

Vara kokku

38 657

39 268

* Sisaldab kinnisvarainvesteeringuid, materiaalset ja immateriaalset põhivara.

Müügitulu geograafiliste segmentide lõikes on jaotatud lähtuvalt tellija ja vara paiknemise asukohast.

LISA 26. Lõpetamata ehituslepingud

Lõpetamata ehituslepingute finantsinfo:

Lõpetamata ehituslepingud alates projekti algusest (EUR '000)

31.12.2020

31.12.2019

Lõpetamata ehituse kulud

5 021

130 119

Projektide brutokasum

2 245

8 462

Müügitulu valmidusastme meetodil

7 265

138 581

Esitatud nõuded tellijatele

7 253

138 090

Esitatud nõuete ja valmidusastme meetodil arvestatud tulu erinevus

-12 774

-490

sh nõuded tellijatele (lisa 9)

14 974

6 874

sh võlad tellijatele (lisa 20)

2 200

6 384

Esitatud nõuete ja kohustuste olulisemad muutused

EUR '000

Nõuded

Võlad

tellijatele

Saldo 01.01.2019

8 696

3 874

Aruandeperioodil kajastatud müügitulu, mis sisaldus perioodi algul

võlad tellijatele saldos

-3 874

Aruandeperioodil kajastatud nõuded, mis sisaldusid perioodi algul

nõuded tellijatele saldos

-8 657

Ülejäänud tekkepõhise tulu ja esitatud arvete vahe

6 835

6 384

Saldo 31.12.2019

6 874

6 384

Lisandunud äriühenduse kaudu

504

228

Aruandeperioodil kajastatud müügitulu, mis sisaldus perioodi algul

võlad tellijatele saldos

-6 531

Aruandeperioodil kajastatud nõuded, mis sisaldusid perioodi algul

nõuded tellijatele saldos

-6 427

Ülejäänud tekkepõhise tulu ja esitatud arvete vahe

14 023

2 119

Saldo 31.12.2020

14 974

2 200

Aruandeperioodi lõpu seisuga on ehituslepingutega seotud garantiiperioodi aegseid lepingulisi kinnipidamisi 2 117

tuhat eurot (31.12.2019: 763 tuhat eurot) (lisa 9).

Seisuga 31.12.2020 ehituslepingute teostamata tööde portfellist, summas 215 796 tuhat eurot, realiseerub 2021.

aastal 62% ning 2022. aastal 38%.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

105/132

LISA 27. Osalemine ühisettevõtmistes

Kontsern osaleb ühisettevõtmistes, mille aluseks on ühisettevõtmise läbiviimiseks sõlmitud seltsinguleping. Seltsin-

gulepingus on kirjeldatud, millises osas on seltsingu osapooltel õigus ühisettevõtmise käigus tekkinud tulule ja milli-

ses osas peavad nad kandma kulusid. Kuna seltsingulepingute täitmiseks ei ole asutatud äriühinguid, siis ehitustege-

vuse läbiviimiseks kasutusel olev vara, kaasnevad kohustused ning teenitud tulud ja kulud on kajastatud ühisette-

võtja finantsaruannetes vastavalt majandusüksuse printsiibile ning konsolideeritud finantsaruannetes ei ole tehtud

korrigeerimisi ega muid konsolideerimistoiminguid. Kõik ühisettevõtmised on Eestis.

Ühisettevõtmise nimetus

Osalus ühisettevõtmises

Lepingu kogumaht

EUR '000

2020

2019

2020

2019

WOHO äri- ja eluhoone

50%

12 536

Porto Franco kaubandus- ja ärihoone I etapi betooni tööd

50%

7 337

HTR kaubandus- ja büroohoone

50%

4 598

Porto Franco kaubandus- ja ärihoone II etapi betooni tööd

50%

15 878

6 419

Jahu 4/ Suur-Patarei 13 ärihooned

50%

6 549

4 970

Raadimõisa kodu I ja II etapp

50%

7 581

7 592

Pakendikeskuse logistikakeskus

50%

5 282

LISA 28. Müügitulu

2020

EUR '000

Hooned

Rajatised

Kokku

Müügitulu kliendilepingutest

227 165

67 142

294 307

sh peatöövõtt

211 852

58 088

269 940

alltöövõtt

12 447

4 322

16 769

omaarendus

2 866

teehoole

3 332

Rent

1 400

Muu müügitulu

1 350

sh kinnisvarainvesteeringud

1 350

Müügitulu kokku

228 515

67 142

295 657

2019

EUR '000

Hooned

Rajatised

Kokku

Müügitulu kliendilepingutest

170 643

63 063

233 706

sh peatöövõtt

153 857

51 006

204 863

alltöövõtt

10 258

7 446

17 703

omaarendus

6 528

teehoole

3 523

rent

1 089

Muu müügitulu

sh kinnisvarainvesteeringud

Müügitulu kokku

170 647

63 063

233 710

LISA 29. Müüdud teenuste ja kaupade kulu

EUR '000

2020

2019

Teenus, kaup, materjal

258 920

197 831

Tööjõukulud

23 062

21 496

Kulum (lisa 14)

2 520

2 713

Muud kulud

584

262

Kokku müüdud toodangu kulud

285 086

222 302

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

106/132

Aruandeperioodil töötas kontsernis keskmiselt 708 töötajat (2019: 687 töötajat), seal hulgas oli töölepingu alusel

töötavaid isikuid 673, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavaid isikuid (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõt-

jad) 16 ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeid 19 (2019: vastavalt 663, 6 ja 18).

LISA 30. Üldhalduskulud

EUR '000

2020

2019

Teenus, kaup, materjal

1 947

2 523

Tööjõukulud

3 995

3 717

Kulum (lisa 14, 15)

908

328

Muud kulud

223

269

Kokku üldhalduskulud

7 073

6 837

LISA 31. Muud äritulud ja -kulud

Muud äritulud

EUR '000

Lisa

2020

2019

Kasum materiaalse põhivara müügist

199

258

Kinnisvara müügikasum

Negatiivne firmaväärtus

139

Muud äritulud

Kokku muud äritulud

453

315

Muud ärikulud

EUR '000

Lisa

2020

2019

Materiaalse põhivara müük ja maha kandmine

Neto kahjum (-kasum) nõuete allahindamisest ja tühistamisest

157

Kahjum valuutakursi muutustest

Muud ärikulud

105

Kokku muud ärikulud

273

193

LISA 32. Finantstulud ja -kulud

Finantstulud

EUR '000

2020

2019

Intressitulu antud laenudelt

225

Kasum sidusettevõtte müügist

2 749

Kasum valuutakursi muutustest

1 044

Muud finantstulud

Kokku finantstulud

2 995

1 277

Aruandeperioodi intressitulu antud laenudelt koosneb seotud osapooltele antud laenude intressitulust summas 217

tuhat eurot (2019: 216 tuhat eurot) (lisa 37). Aruandeaasta lõpul müüdi osalus kontserni sidusettevõttes Pigipada

OÜ, tehingust teenitud kasum moodustas 2 749 tuhat eurot.

2019.a kasum valuutakursi muutustest summas 1 044 tuhat eurot koosneb kontserni Ukrainas asuvale tütarettevõt-

tele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse.

Finantskulud

EUR '000

2020

2019

Intressikulud

1 078

1 002

Kahjum valuutakursi muutustest

1 509

196

Muud finantskulud

Kokku finantskulud

2 678

1 219

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

107/132

Kontserni Rootsis ja Ukrainas asuvatele tütarettevõttetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuu-

tasse saadi kursikahjumit 1 509 tuhat eurot (2019: 196 tuhat eurot), mis kajastub real “Kahjum valuutakursi muutu-

sest”.

LISA 33. Tulumaksukulu

EUR '000

2020

2019

Puhaskasum

4 118

4 149

Tulumaksukulu makstud dividendidelt

-246

-764

Edasilükkunud tulumaksukohustus

-262

Maksustamiseelne kasum

4 626

4 913

Tulumaks kasutades emaettevõtte maksumäära

-262

-248

Dividendide tulumaks Eesti äriühingute poolt makstud dividendidelt

-195

-399

Välisriikide ettevõtete tulumaks

-51

-117

Kokku tulumaks

-508

-764

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis

edasilükkunud tulumaksukohustusena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Tulumaksu tasumise kohustus

tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Seisuga 31.12.2020 on kajastatud bilansis dividendide edasilükkunud tulumaksukohustus summas 262 tuhat eurot,

tagasiulatuvalt ei ole viga korrigeeritud, kuna mõju on ebaoluline (31.12.2019: 0). 31.12.2020 seisuga on kontserni

tütar- ja sidusettevõtete ajutiste erinevuste summa 20 148 tuhat eurot. 2020. aastal maksid kontserni Eesti tütaret-

tevõtted netodividendidena 1 792 tuhat eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 267 tuhat eurot (2019: vastavalt

1 291 tuhat eurot ja 257 tuhat eurot). Kontserni mittekontrollivale osalusele tasutud osa dividendidest moodustas

472 tuhat eurot (2019: 479 tuhat eurot).

LISA 34. Finantsinstrumendid ja finantsriskide juhtimine

Krediidirisk

Maksimaalne krediidirisk aruandeperioodi lõpu seisuga:

EUR '000

Lisa

2020

2019

Raha ja raha ekvivalendid

12 576

7 032

Nõuded ostjate vastu

32 331

29 141

Garantiinõuded teostusperioodil

2 117

763

Nõuded seotud osapoolte vastu

494

739

Antud laenud seotud osapooltele

8 237

8 015

Muud nõuded

530

466

Nõuded tellijatele ehituslepingutest

14 974

6 874

Kokku

71 259

53 030

Nõuded kolmandatele osapooltele on tagamata, v.a. V.I. Center TOV antud laen, mille tagatiseks on ettevõttes olev

kinnistu (lisa 9). Kontsern hindab nõuete, mille tähtaeg ei ole saabunud või mis on tähtaja ületanud, kuid ei ole

allahinnatud, krediidiriski, tulenevalt väga väikesest krediidikahjumite määrast, madalaks. Kontserni klientideks on

olulises osas avaliku sektori ettevõtted ning suured äriühingud, kellel on piisav krediidivõime. Krediidiasutustest on

Kontserni põhilisteks koostööpartneriteks Swedbank AS, Luminor Bank AS, SEB Pank AS ja Coop Pank AS. Swedbank

AS’ile ja SEB Pank AS´ile eraldi reitingut ei tehta. Swedbank AS-i emaettevõte Swedbank AB omab Moody´se pikaaja-

list krediidireitingut Aa3. SEB Pank AS-i emaettevõte Skandinaviska Enskilda Banken AB omab Moody’se pikaajalist

krediidireitingut Aa2. Luminor Bank AS omab Moody’se krediidireitingut Ba1. Coop Pank AS-le kinnitati 2020. aastal

Moody´se krediidireiting Baa2.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

108/132

Finantsvara jagunemine geograafilise tekkekoha järgi aruandeperioodi lõpu seisuga:

EUR '000

2020

2019

Eesti

57 665

38 031

Ukraina

9 371

9 678

Rootsi

2 966

2 357

Leedu

Soome

1 253

2 955

Kokku

71 259

53 030

Ostjate vastu esitatud nõuete ajaline jaotus aruandeperioodi lõpu seisuga ning nendes sisalduvad allahindlused:

31.12.2020

31.12.2019

EUR '000

Nõuded ostjate vastu

Allahindlus

Nõuded ostjate vastu

Allahindlus

Maksetähtaeg pole saabunud

26 971

21 917

Hilinenud 0-30 päeva

2 121

4 657

Hilinenud 31-180 päeva

241

699

Hilinenud üle 180 päeva*

3 151

-153

1 923

-55

Kokku

32 484

-153

29 196

-55

* üle 180 päeva tähtaja ületanud nõudesummasid ei hinnata alla juhul, kui nende tagatiseks on sõlmitud maksegraafikud, mida täidetakse kor-

rektselt või nõuded on tagatud lisatagatistega.

Muutused ebatõenäoliselt laekuvate nõuete saldos aasta jooksul:

EUR '000

2020

2019

Algsaldo

-55

-5

Kahjum nõuete väärtuse langusest

-157

-63

Aruandeaastal lootusetuks tunnistatud nõuded

Kokku

-153

-55

Netokahjum aruandeperioodi nõuete allahindamisest ja hinnangute muutumisest moodustas 157 tuhat eurot (2019:

63 tuhat eurot) (lisa 31). Allahinnatud nõuded koosnevad mitmest väikesemahulisest nõudest.

Aruandeperioodil tunnistati varem alla hinnatud nõudeid lootusetult laekuvateks 59 tuhande euro väärtuses (2019:

13 tuhat eurot).

Likviidsusrisk

Aruandeperioodi lõpul kehtivate lepingute põhjal tehtavad maksed (sh intressid) finantskohustuste täitmiseks:

EUR '000

31.12.2020

Finantskohustus*

Raamatupida-

misväärtus

Lepingulised

rahavood

Kuni 6

kuud

6-12 kuud

1-2 aastat

Üle 3 aasta

Arvelduskrediit

(lisa 16)

14 354

14 815

12 250

1 696

868

Panga- ja muud laenud

(lisa 16)

1 850

1 882

Rendikohustused (lisa

17)

9 655

10 225

2 107

1 268

3 929

2 922

Võlad hankijatele

(lisa 18)

49 721

46 533

489

2 699

Muud võlad

(lisa 19)

11 814

Kokku

87 394

88 457

74 586

3 453

7 496

2922

Lepingulised rahavood on leitud aruandeperioodi lõpus kehtivate lepingutingimuste (intressid ja lõppkuupäev) alusel.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

109/132

EUR '000

Kuni 6

kuud

31.12.2019

Finantskohustus*

Raamatupida-

misväärtus

Lepingulised

rahavood

Kuni 6

kuud

6-12 kuud

1-2 aastat

Üle 3 aasta

Arvelduskrediit

(lisa 16)

14 175

14 787

7 534

1 079

6 173

Panga- ja muud laenud

(lisa 16)

2 631

2 786

2 783

Rendikohustused (lisa

17)

10 572

11 230

1 564

1 351

5 002

3 313

Võlad hankijatele

(lisa 18)

40 828

40 044

686

Muud võlad

(lisa 19)

4 865

4 688

177

Kokku

73 071

74 496

53 833

3 116

14 233

3 313

Lepingulised rahavood on leitud aruandeperioodi lõpus kehtivate lepingutingimuste (intressid ja lõppkuupäev) alusel.

Kontsern ei eelda kohustuste tähtaegade varasemat täitmist ning erinevust lepingulistest rahavoogudest.

Aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni kasutamata arvelduskrediidi limiidid:

• Arvelduskrediit summas 1 457 tuhat eurot, fikseeritud intressimääraga 4,0% aastas;

• Arvelduskrediit summas 289 tuhat eurot, intressimääraga 4,0% aastas;

• Arvelduskrediit summas 173 tuhat eurot, intressimääraga EONIA+6,0% aastas;

• Arvelduskrediit summas 335 tuhat eurot, intressimääraga EONIA+3,1% aastas.

Finantskohustuste jagunemine geograafilise tekkekoha järgi aruandeperioodi lõpu seisuga:

EUR '000

2020

2019

Eesti

80 913

67 467

Ukraina

1 852

2 251

Rootsi

3 769

2 187

Leedu

Soome

859

495

Kokku

87 394

72 401

Aruandeväliselt kajastatud garantiikohustused

Pangad on väljastanud kontserni eest ehitustegevusega seotud garantiisid summas 40 227 tuhat eurot (2019: 44 397

tuhat eurot) tähtajaga kuni 2025. aasta. Kontserni juhatuse hinnangul on garantiide realiseerumise risk aruandepe-

rioodi lõpu seisuga madal. Aruandeperioodil realiseeriti panga poolt üks väljastatud garantii summas 799 tuhat eu-

rot, võrreldaval 2019. aastal ei ole kontserni vastu realiseeritud ühtegi panga poolt väljastatud garantiid ehitustege-

vusest tulenevate kohustuste mittetäitmise tõttu.

Lühiajaliste finantskohustuste refinantseerimine 2021

Lähtudes 2021. aasta kohta koostatud finantseerimiskavast pikendati 2021. aasta jaanuaris 31.12.2020 seisuga ka-

jastatud lühiajalisi laenukohustusi summas 6 205 tuhat eurot ning 2021. aasta märtsis pikendati veel lühiajalisi lae-

nukohustus summas 5 011 tuhat eurot.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

110/132

Valuutarisk

Aruandeperioodi lõpu seisuga kontserni valuutapositsioon raha ja raha ekvivalentide, nõuete ja kohustuste osas

(toodud summad valuutas):

31.12.2020

'000

EUR

SEK

UAH

Raha ja raha ekvivalendid

12 500

214

1 907

Lühiajalised nõuded

47 964

32 051

52 415

Pikaajalised nõuded

8 654

Kokku

69 118

32 265

54 322

Lühiajalised kohustused

80 354

39 423

75 978

Pikaajalised kohustused

11 331

Kokku

91 685

39 423

75 978

Kokku netopositsioon

-22 567

-7 158

-21 656

31.12.2019

'000

EUR

SEK

UAH

Raha ja raha ekvivalendid

6 898

659

1 917

Lühiajalised nõuded

35 007

28 050

44 472

Pikaajalised nõuded

8 435

Kokku

50 340

28 709

46 389

Lühiajalised kohustused

60 799

36 829

66 722

Pikaajalised kohustused

18 026

Kokku

78 825

36 829

66 722

Kokku netopositsioon

-28 485

-8 120

-20 333

Aruandeperioodi lõpus kehtinud vahetuskursid euro suhtes:

Kuupäev

Rootsi kroon (SEK)

Ukraina grivna (UAH)

1 euro (EUR)

31.12.2020

10,0343

34,7396

1 euro (EUR)

31.12.2019

10,4468

26,4220

Hinnangute muutuse võimalik mõju

Kontsern on hinnanud mõju aruandeperioodi kasumile ja omakapitalile, kui kontserni arvestusvaluuta euro vahetus-

kurss oleks finantsseisundi aruandes välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste ning raha- ja rahaekvivalentide

suhtes perioodi lõpus tugevam/nõrgem. Analüüs eeldab, et muud võimalikud muutujad jäävad hinnangu andmisel

konstantseks.

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Euro tugevnemine 10%

122

141

Euro nõrgenemine 10%

-149

-172

Intressirisk

Kontserni intressikandvad finantsinstrumendid aruandeperioodi lõpu seisuga:

EUR '000

2020

2019

Fikseeritud intressiga finantsinstrumendid

Finantsvara (antud laenud seotud osapooltele ja juriidilistele isikutele) (lisa 9)

37)

8 237

8 015

Finantskohustused (lisa 16)

5 322

6 241

Netopositsioon kokku

2 915

1 774

Muutuvosa sisaldava intressiga finantsinstrumendid

Finantsvara (Raha ja raha ekvivalendid) (lisa 8)

12 576

7 032

Finantskohustused (sh rendikohustus) (lisa 16, 17)

20 537

21 137

Netopositsioon kokku

-7 961

-14 105

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

111/132

Aruandeperioodi lõpu seisuga intressikandvate kohustuste intressimäärade muutuvosad:

31.12.2020

31.12.2019

3 kuu Euribor

-0,545%

-0,383%

6 kuu Euribor

-0,526%

-0,324%

EONIA

-0,498%

-0,446%

Panga baas

0,275%

Hinnangute muutuse võimalik mõju

Intressimäära muutuvosa suurenemine või vähenemine 100 baaspunkti võrra suurendaks või vähendaks finants-

kohustustega seotud tulevaste perioodide intressikulusid summas 213 tuhat eurot (2019: 346 tuhat eurot). Analüüs

eeldab, et muud võimalikud muutujad jäävad hinnangu andmisel konstantseks.

Õiglane väärtus

Finantsinstrumentide õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga võrrelduna raamatupidamisväärtustega:

2020

2019

EUR '000

Raamatupida-

misväärtus

Õiglane

väärtus

Raamatupida-

misväärtus

Õiglane

väärtus

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8)

12 576

7 032

Nõuded ostjate vastu (lisa 9)

32 331

32 3331

29 141

Garantiinõuded teostusperioodil (lisa 9)

2 117

763

Nõuded tellijatele (lisa 9)

14 974

6 874

Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 9, 37)

494

739

Antud laenud seotud osapooltele (lisa 9, 37)

8 237

8 015

Muud nõuded (lisa 9)

530

466

Arvelduskrediit (lisa 16)

-14 354

-14 175

Panga- ja muud laenud (lisa 16)

-1 850

-2 637

Rendikohustused (lisa 16, 17)

-9 655

-10 572

Võlad hankijatele (lisa 18)

-49 206

-39 841

Võlad seotud osapooltele (lisa 18, 37)

-516

-987

Muud võlad (lisa 19)

-7 534

-4 865

Lühiajaliste finantsvarade ja finantskohustuste raamatupidamisväärtus ei erine oluliselt nende õiglasest väärtusest.

Seotud osapooltele antud laenude raamatupidamisväärtus tugineb sidusettevõtte kinnistu õiglasele väärtusele ning

seetõttu on nende õiglane väärtus võrdne raamatupidamisväärtusega. Pikaajaliste muutuva intressimääraga vara ja

kohustuste jääkmaksumus on ligilähedane õiglasele väärtusele, kuna intressimäära muutuvosa kajastab muutusi tu-

ruintressides. Panga- ja muud laenud on õiglase väärtuse mõõtmise seisukohalt klassifitseeritud standardi IFRS 13

– Õiglase väärtuse mõõtmise põhimõtetest tulenevalt õiglase väärtuse hindamise tasemele 2. Seotud osapooltele

antud laenud on klassifitseeritud tasemele 3 (lisa 5).

LISA 35. Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik tulumaks

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

Kontserni jaotamata kasum

14 543

12 383

Potentsiaalne tulumaksukohustis

-2 728

-2 441

Dividendidena on võimalik välja maksta

11 815

9 942

Maksimaalse tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavad netodividendid ja nende maks-

misega kaasnev tulumaksukulu kokku ei või ületada jaotuskõlblikku konsolideeritud kasumit aruandeperioodi lõpu

seisuga. Seisuga 31.12.2020 on 2021. aasta võimaliku tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud maksumäära

14/86 (võimalikult dividendilt mahus 1/3 2018, 2019 ja 2020. aastal jaotatud maksustatud kasumist) ning maksu-

määra 20/80.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

112/132

Antud garantiid ja antud käendused

Kontserni ettevõtete ehitustegevusest tulenevate kohustuste ja finantskohustuste tagamiseks on väljastatud garan-

tiisid ja käendusi. Pangad on ehitusteenuse tellijatele väljastanud garantiid kommertspandi tagatisel. Väljastatud

garantiid on kuni viieaastase aegumistähtajaga. Käendused on finantsseisundi aruandes mitte kajastatud kohustuste

tagamiseks väljastanud emaettevõte. Kuna garantiide ja antud käenduste realiseerumise tõenäosus on varasemale

praktikale tuginedes väga väike, ei ole nimetatud kohustusi kajastatud finantsseisundi aruandes.

Antud pangagarantiid:

Tellijatele antud pangagarantiid kontserni ettevõtete ehitustegevusest tulenevate kohustuste tagamiseks moodus-

tasid aruandeperioodi lõpu seisuga 40 267 tuhat eurot (31.12.2019: 44 397 tuhat eurot).

Antud käendused:

Seoses tagatavate kohustuste tähtaegade saabumisega ei ole kontsernile aruandeperioodi lõpu seisuga jõusolevaid

käendusi oma sidusettevõtete ja kontserniväliste kolmandate osapoolte kohustuste tagamiseks. Emaettevõte on

käendustega taganud kontserni tütarettevõtete rendilepingutest tulenevaid kohustusi, mis ei kajastu finantsseisundi

aruandes aruandeperioodi lõpu seisuga summas 17 tuhat eurot (31.12.2019: 42 tuhat eurot).

Juhatuse liikmete teenistuslepingute lõppemisel makstavad tasud

Juhatuse liikmete teenistuslepingutest tulenevalt makstakse teenistuslepingu lõppemisel juhatuse liikmele hüvitist

(juhatuse liikmel kuni 6 kordne ja juhatuse esimehel kuni 12 kordne kuu keskmine teenistustasu koos tulemustasu-

dega). Lisaks makstakse teenistuslepingu lõppemise järgselt hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest (juhatuse liik-

mel kuni 6 kordne ja juhatuse esimehel kuni 12 kordne kuu keskmine teenistustasu koos tulemustasudega). Tasu

maksmine on põhjendatud konkurentsikeelu rakendamisega juhatuse liikme edasise tegevuse suhtes perioodil, mille

eest hüvitist makstakse. Teenistuslepingu lõppemise ja konkurentskeelu rakendamisel oleks maksimaalne tingimus-

lik kohustus seisuga 31.12.2020 kokku 509 tuhat eurot.

LISA 36. Tagatised ja panditud vara

Finantskohustuste tagamiseks on kontsern seadnud kommertspante vallasvarale ja hüpoteeke kinnistutele ning pan-

tinud tütarettevõtete aktsiaid:

Kommertspandid

Kontserni ema- ja tütarettevõtete poolt seatud kommertspandid vallasvarale moodustasid aruandeperioodi lõpus

47 829 tuhat eurot (31.12.2019: 47 829 tuhat eurot).

Kommertspant sisaldab ettevõtte vallasvara, mis ei ole raha ja raha ekvivalendid, finantsinvesteeringud ega vara,

mida saab koormata teiste pantidega (sh hüpoteek).

Hüpoteegid

Kontserni ema- ja tütarettevõtete poolt kinnisvarale (kinnistud ja hooned) seatud hüpoteekide väärtus aruandepe-

rioodi lõpu seisuga moodustas 17 988 tuhat eurot (31.12.2019: 17 367 tuhat eurot). Hüpoteekide alusvara jaguneb

järgmiste finantsseisundi aruande kirjete vahel:

Finantsseisundi aruande kirje nimetus (EUR '000)

31.12.2020

31.12.2019

Varud

8 583

7 975

Kinnisvarainvesteeringud

639

Materiaalne põhivara (maa ja hooned)

780

767

Varakirjete vahel jagamatud hüpoteegid*

7 986

Kokku

17 988

17 367

Hüpoteek on seatud samaaegselt erinevatel kinnistutele, mida raamatupidamises kajastatakse erinevate varakirjete koosseisus.

Aktsiapandid

Laenukohustuste tagatiseks on 2020. ja 2019. aastal AS Tariston (100%) aktsiad.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

113/132

LISA 37. Tehingud seotud osapooltega

Kontsern loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju (eelda-

takse rohkem kui 20% isiku hääleõigusest) teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on:

• Nordecon AS-i emaettevõte AS Nordic Contractors ja tema omanikud;

• muud AS Nordic Contractors konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted;

• Nordeconi kontserni poolt kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidus- ja ühisettevõtted;

• Nordecon AS-i juhatuse ja nõukogu liikmed, nende lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted;

• olulist mõju omavad eraisikutest omanikud.

Kontserni aruandeperioodi ostu- ja müügitehingud seotud osapooltega:

EUR '000

2020

2019

Tehingute vastaspooled

Ost

Müük

Ost

Müük

AS Nordic Contractors

253

291

AS Nordic Contractors kontserni ettevõtted

2 147

1 344

419

AS Nordic Contractors omanikega seotud ettevõtted

321

576

Sidusettevõtted

1 201

313

2 677

309

Nõukogu liikmetega seotud ettevõtted

Kokku

4 011

324

4 976

728

EUR '000

2020

2019

Aruandeperioodi tehingute sisu

Ost

Müük

Ost

Müük

Ehitusteenuse osutamine

1 201

2 677

Kauba ost

321

1 876

307

Rendi- ja muud teenused

406

340

410

Muud tehingud

2 083

292

Kokku

4 011

324

4 976

728

Kontserni nõuete ja kohustuste saldod seotud osapooltega (lisa 9, 18):

31.12.2020

31.12.2019

EUR '000

Nõuded

Kohustused

Nõuded

Kohustused

AS Nordic Contractors

AS Nordic Contractors omanikega seotud ettevõtted

316

AS Nordic Contractors kontserni ettevõtted

492

411

495

660

Sidusettevõtted – nõuded ja kohustused

244

Sidusettevõtted – laenud ja intressid

8 237

8 015

Kokku

8 731

516

8 754

987

Sidusettevõtete nõuded ja kohustused on seotud tavapärase äritegevusega. Nõuded ja kohustused täidetakse täh-

taegselt.

Seotud osapooltele antud laenud ja kogunenud intressid (lisa 34):

31.12.2020

31.12.2019

EUR '000

Osapoole

kirjeldus

Intress

Va-

luuta

Laen

sh intressi

nõuded

Laen

sh intressi

nõuded

V.I. Center TOV

Sidusettevõte

3,0%

EUR

8 237

1 114

8 015

896

Kokku

8 237

1 114

8 015

896

sh pikaajaline osa (lisa 9)

8 237

1 114

8 015

896

Antud laenult arvestatud intressid olid aruandeperioodil sidusettevõttelt 217 tuhat eurot (2019: 216 tuhat eurot)

(lisa 32). Laenu tagatiseks on seatud hüpoteek maksumusega 7 000 tuhat eurot (lisa 9).

Muud tehingud seotud osapooltega

Aruandeperioodil maksti sponsortoetust Nõmme Erahariduse Sihtasutusele summas 83 tuhat eurot (2019: 83 tuhat

eurot). Tegemist on kontserni nõukogu liikmega seotud sihtasutusega.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

114/132

2020. aastal osteti AS Nordic Contractors kontserni ettevõttelt elamuarenduseks mõeldud kinnistu Tallinnas, aad-

ressil Pikksilma 11. Kinnistu ostuhinnaks oli 2 000 tuhat eurot, millest seisuga 31.12.2020 on tasumata 400 tuhat

eurot.

2020. aastal on kontserni sidusettevõtetelt netodividende saadud 974 tuhat eurot (2019: 483 tuhat eurot). Info

Kontserni poolt makstud dividendide kohta on toodud lisas 22.

Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 165 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaal-

maks 54 tuhat eurot (2019. aastal vastavalt 187 tuhat eurot ja 62 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 432 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaal-

maks 143 tuhat eurot (2019. aastal vastavalt 480 tuhat eurot ja 158 tuhat eurot).

Informatsioon juhatuse liikmete aktsiaoptsioonide kohta on toodud lisas 24.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

115/132

LISA 38. Emaettevõtte põhiaruanded

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada

konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete

koostamisel on järgitud samasid arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aas-

taaruande koostamisel, välja arvatud investeeringud tütarettevõtete, ühisettevõtete ja sidusettevõtete aktsiatesse,

mis on kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused.

Finantsseisundi aruanne

EUR '000

31.12.2020

31.12.2019

VARA

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid

3 297

3 397

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

22 311

17 502

Ettemaksed

819

869

Varud

9 877

10 973

Käibevara kokku

36 303

32 741

Põhivara

Tütarettevõtete aktsiad ja osad

7 345

12 118

Sidus- ja ühisettevõtete aktsiad ja osad

1 219

Kinnisvarainvesteeringud

4 113

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

21 125

19 483

Materiaalne põhivara

5 350

5 600

Immateriaalne põhivara

12 300

8 308

Põhivara kokku

50 233

46 728

VARA KOKKU

86 536

79 469

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused

13 457

8 913

Võlad hankijatele

23 272

22 296

Maksuvõlad

1 228

1 202

Muud võlad

9 470

6 242

Ettemaksed

5 412

2 942

Eraldised

374

524

Lühiajalised kohustused kokku

53 213

42 119

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused

3 961

10 002

Muud pikaajalised võlad

1 514

Eraldised

366

455

Pikaajalised kohustused kokku

5 841

10 463

KOHUSTUSED KOKKU

59 054

52 582

OMAKAPITAL

Aktsiakapital

14 378

Oma aktsiad

-600

-660

Ülekurss*

1 204

Kohustuslik reservkapital

2 540

2 534

Jaotamata kasum

10 020

9 431

OMAKAPITAL KOKKU

27 482

26 887

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

86 536

79 469

* Emaettevõtte finantsseisundi aruannetes kajastatud ülekurss on 569 tuhat eurot suurem, kui on kontserni finantsseisundi aruandes. Emaette-

võtte aruandes on ülekurss kajastatud suuremana seoses tütarettevõtte Nordecon Infra AS ühendamisega 2010. aastal. Tütarettevõtte finants-

seisundi aruandes oli ülekurss tekkinud kontsernisisesest ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelisest äriühendusest. Konsolideeritud finants-

seisundi aruandes on ülekurss summas 569 tuhat eurot eelnimetatud põhjusel elimineeritud.

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

116/132

Koondkasumiaruanne

EUR '000

2020

2019

Müügitulu

138 050

122 041

Müüdud teenuste ja kaupade kulu

-132 804

-115 411

Brutokasum

5 246

6 630

Turunduskulud

-345

-604

Üldhalduskulud

-3 328

-3 618

Muud äritulud

135

104

Muud ärikulud

-113

-49

Ärikasum

1 595

2 463

Finantstulud

1 422

1 628

Finantskulud

-833

-779

Finantstulud ja –kulud kokku

589

849

Maksustamiseelne kasum

2 184

3 312

Tulumaks

-248

Puhaskasum

2 184

3 064

Kokku koondkasum

2 184

3 064

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

117/132

Rahavoogude aruanne

EUR '000

2020

2019

Rahavood äritegevusest

Laekumised ostjatelt

167 013

142 546

Maksed hankijatele

-149 007

-128 275

275 275

Maksed töötajatele ja töötajate eest

-10 486

-7 885

Makstud käibemaks

-4 494

-2 072

Tulumaks

-248

Netorahavoog äritegevusest

3 026

4 066

Rahavood investeerimistegevusest

Põhivara soetamine

-95

-308

Põhivara müük

151

Tütarettevõtete kapitali sissemaksed

-150

Tütarettevõtete soetus

-2

Tütarettevõtte soetusega saadud raha

Antud laenud

-3 001

-359

Antud laenude laekumised

1 644

529

Saadud intressid

186

Saadud dividendid

820

1 058

Netorahavoog investeerimistegevusest

-495

1 164

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud

1 189

2 974

Saadud laenude maksed

-2 387

-3 392

Rendimaksed

-825

-672

Makstud intressid

-609

-705

Makstud dividendid

-1 889

Aktsiakapitali vähendamine

-1 892

Netorahavoog finantseerimistegevusest

-2 632

-5 576

Rahavoog kokku

-101

-346

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul

3 397

3 743

Raha jäägi muutus

-101

-346

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul

3 296

3 397

Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

118/132

Omakapitali muutuste aruanne

EUR '000

Aktsia-

kapital

Oma

aktsiad

Üle-

kurss

Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata ka-

sum/kahjum

Kokku

Saldo seisuga 31.12.2018

16 321

-693

1 186

2 534

8 259

27 607

Perioodi kasum

3 064

Väljamakstud dividendid

-1 892

Aktsiakapitali vähendamine

-1 943

-1 892

Saldo seisuga 31.12.2019

14 378

-660

1 204

2 534

9 431

26 887

Valitseva ja olulise mõju all olevate osa-

luste raamatupidamisväärtus

-13 336

Valitseva ja olulise mõju all olevate osa-

luste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse

meetodil

7 680

Korrigeeritud konsolideerimata

omakapital seisuga 31.12.2019

21 231

Saldo seisuga 31.12.2019

14 378

-660

1 204

2 534

9 431

26 887

Perioodi kasum

2 184

Tütarettevõtte osaluse soetamine

297

303

Väljakuulutatud dividendid

-1 892

Saldo seisuga 31.12.2020

14 378

-660

1 204

2 540

10 020

27 482

Valitseva ja olulise mõju all olevate osa-

luste raamatupidamisväärtus

-7 345

Valitseva ja olulise mõju all olevate osa-

luste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse

meetodil

7 985

Korrigeeritud konsolideerimata

omakapital seisuga 31.12.2020

28 122

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020

119/132

Kinnitused ja allkirjad 2020. aasta majandusaasta aruandele

Juhatuse kinnitus kontserni raamatupidamise aastaaruandele

Nordecon AS-i juhatus deklareerib oma vastutust kontserni 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise

eest ja kinnitab, et:

• Kontserni raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted on kooskõlas rahvus-

vaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;

• vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise aastaaruanne annab

õige ja õiglase ülevaate Emaettevõtte ja konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete kui terviku varast,

kohustustest ja finantsseisundist ja kasumist ning rahavoogudest;

• kõik teadaolevad asjaolud, mis on selgunud aruande kinnitamise kuupäevani (22.04.2021), on konsoli-

deeritud raamatupidamise aruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

• Nordecon AS ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad.

Gerd Müller

juhatuse esimees

22.04.2021

Priit Luman

juhatuse liige

22.04.2021

Maret Tambek

juhatuse liige

22.04.2021

Nõukogu:

Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise

aastaaruandest ning millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek, aktsionä-

ride üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.

Toomas Luman

nõukogu esimees

28.04.2021

Andri Hõbemägi

nõukogu liige

28.04.2021

Vello Kahro

nõukogu liige

28.04.2021

Sandor Liive

nõukogu liige

28.04.2021

Andre Luman

nõukogu liige

28.04.2021

nne

dee

(

)

ppen

dee

i 1

•

nan

;

•

odu

l l

õp

;

•

ppen

;

•

dee

oodu

pen

;

•

dee

d s

e o

a a

(

)

end

nda

„

uan

õe

nud

n p

a a

e a

(

)

(

)

(

pone

)

öö

äh

(

)

0960

(

äh

)

d k

õe

e s

d p

edu

nnan

eon

d o

ud va

duu

üg

■

oon

■

üü

a p

nan

ää

oon

d p

a a

e k

ää

e k

u a

e e

e a

s s

dee

eduu

muuh

8 2

(

e V.

)

s o

V.l.

a p

ün

n h

d e

•

;

•

e o

ili

nan

e n

;

•

e e

nna

onn

(

üh

)

oon

d d

(

)

e s

nda

;

•

enu

ude

;

•

ude

(

ää

)

;

•

(

)

da as

202

eduu

uhu

s o

a p

ää

•

een

(

)

nda

äh

t f

;

e vä

uab

e h

nan

e p

l l

Ü k

oogud

uab

d s

e e

d s

s v

g s

•

ood

a a

(

)

;

•

ää

lis

(

a a

)

;

•

eeg

e e

d s

;

•

ude

d e

(

ngu

)

ege

;

•

(

muu

)

han

s v

s s

and

s k

e e

s v

muu

uan

b o

ää

d s

aas

e e

nan

aar

, k

, j

a a

i l

st.

e e

, k

äär

a a

vä

s s

ust.

e e

vä

kaj

(

)

d au

s a

sva

(

)

aks

•

vä

duu

li,

vä

vas

vä

a s

är

kon

;

•

saa

s a

a a

;

•

a a

;

•

, k

s a

tõ

t t

mä

är

eks

äh

oon

ust.

õh

dea

tõ

il.

vas

ün

;

•

a s

ngu

;

•

e v

, j

st.

a a

e e

st.

uhu

äär

är

uud

nõ

e s

ää

eau

a a

uhu

nde

õu

uan

mä

ili

(

)

s e

end

e o

s s

000

S-

s v

b d

e e

•

;

•

eab

as v

s e

uan

;

•

hus

e e

ili

b o

ehn

(

)

Vii

öö

(

)

(

)

een

s o

dun

ood

(

)

(

)

(

)

(

)

eduu

õe

nde

as h

öö

•

e o

öö

a h

d s

;

•

a a

nan

d o

e v

d s

end

;

•

;

•

ande

•

õh

uudu

;

•

õe

a a

ndu

s s

485

ehn

(

)

e n

mä

(

)

r 537

eed

ppen

dee

e o

õppe

e e

e o

(

ege

nde

G B

ili

f th

G n

ffi

tio

(

)

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018

127/132

Kasumi jaotamise ettepanek

Nordecon AS-i jaotuskõlblik kasum:

EUR '000

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

12 077

2020. aasta puhaskasum

2 466

Kokku jaotuskõlblik kasum 31.12.2020

14 543

Juhatus teeb ettepanekud:

1. Jaotada dividendideks 0,06 eurot aktsia kohta (1 892 tuhat eurot);

2. Mitte teha eraldisi reservkapitali.

Gerd Müller juhatuse esimees 22.04.2021

Priit Luman juhatuse liige 22.04.2021

Maret Tambek juhatuse liige 22.04.2021

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018

128/132

GRI sisukord

Kontsern on aastaaruande koostamisel järginud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud ja laialt kasutatud Global Re-

porting Initiative (GRI) standardi nõudeid. GRI nõuetest tulenevad teemad on integreeritud ülejäänud tegevusaruan-

dega ühtseks tervikuks.

Aruanne kajastab neid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning vastutustundliku juhtimise ja turukäitumise teemasid, mis

on kõige olulisemad kontserni tegevust, mõju ja huvigruppide ootusi silmas pidades. Allolevas GRI sisukorra tabelis

ära märgitud teemad koondavad emaettevõtte Nordecon AS ning tütarettevõtete Nordecon Betoon OÜ, Embach

Ehitus OÜ, Tariston AS, Kaurits OÜ, NOBE Rakennus Oy, SweNCN AB ja Eurocon Ukraine TOV tegevusi ja koondand-

meid juhul kui ei ole märgitud teisiti. Kuigi nende teemade juhtimine on kontserni ettevõtetes erinevalt korraldatud,

püüab aastaaruanne kajastada ühisosa, sarnaseid põhimõtteid või tugevamaid näiteid.

Lisaks käesolevas aruandes kirjeldatud ühiskondliku vastutuse teemade juhtimisviisidele on osade aspektide täpsem

juhtimisviis kirjeldatud kontserni varasemates aastaaruannetes ning peab paika ka 2020. aasta tegevust puhul.

GRI standard

Number

Nimetus

Asukoht aruandes ja/või selgitus

Raporteerimise alused (GRI 101: 2016)

Üldised näitajad (GRI 102: 2016)

Organisatsiooni ülevaade

102-1

Organisatsiooni nimi

lk 1

102-2

Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused

lk 1, 4, 17-22

102-3

Peakontori asukoht

lk 1

102-4

Tegevuskohad

lk 12-13, 18-19

102-5

Omandivorm ja õiguslik vorm

lk 4, 64-66

102-6

Teenindatavad turud

lk 12-13, 18-22

102-7

Organisatsiooni suurus

lk 5, 19-25, 35, 70

102-8

Põhiandmed töötajate kohta

lk 35 (Andmed kajastatud sellise detail-

susega nagu erinevate töötajate kate-

gooriate vaheliste erinevuste väljenda-

miseks vajalik on)

102-9

Tarneahel

lk 43-44 (Kontserni ettevõtete ehitata-

vad objektid valmivad (1) ette antud

projekti ja lähteülesannet järgides, (2)

Eesti ja välismaiste tootjate ning tarni-

jate materjale ja tooteid kasutades ning

(3) iseenda või alltöövõtjate tööjõudu

rakendades, et (4) tagada objektide õi-

geaegne ja nõuetekohane valmimine

ning kliendile üle andmine, sh (5) täites

enda kohustusi garantiiperioodil)

102-10

Aruandeperioodil toimunud olulised muutused

lk 17

102-11

Ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemine

keskkonnaküsimustes

lk 16, 44-47

102-12

Vabatahtlikud initsiatiivid

lk 29, 41, 45

102-13

Liikmelisus ühingutes

lk 50

Strateegia

102-14

Nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe pöördumine

lk 6-8

Eetika ja ausameelsus

102-16

Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumisnormid

lk 4, 55-63

102-17

Eetikaküsimuste tuvastamine ja lahendamine

lk 55-56

Juhtimine

102-18

Juhtimisstruktuur

lk 53-55 (Lõppvastutus sotsiaalse- ja

keskkonnamõju küsimustes on Nor-

decon AS juhatusel)

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018

129/132

Huvigruppide kaasamine

102-40

Huvigruppide nimekiri

Kontserni olulisemad huvigrupid on

omanikud, töötajad, kliendid, allhankijad

ja tarnijad, kohalikud elanikud, omavalit-

sused, regulaatorid, järelvalveasutused,

koolid, erialaliidud, vabaühendused jt.

102-41

Kollektiivläbirääkimiste kokkulepped

Kontserni ettevõtetel puuduvad kollek-

tiivläbirääkimiste kokkulepped

102-42

Huvigruppide kindlakstegemine ja valik

Kontsern peab oluliseks neid hu-

vigruppe, keda nende tegevus enim mõ-

jutab ning kes mõjutavad enim kont-

serni tegevust.

102-43

Huvigruppide kaasamise viis

lk 10, 30, 33-34, 37-39, 43-44, 50-51

(Kontserni tegevusele kõige lähemal

seisvate huvigruppidega suheldakse re-

gulaarselt – omanike, töötajate, klien-

tide, allhankijate ja tarnijate arvamus,

rahulolu ja ootused on keskselt tähtsad.

Ka ehitusobjektide naabruses elavad ini-

mesed ning kohalik omavalitsus on vaja-

dusel igasse projekti kaasatud. Regulaa-

torite ja järelevalveasutustega on kont-

serni suhtlus seadusandluse ja teiste

normide järgimisest juhinduv. Koostööd

tehakse koolide, erialaliitude ja va-

baühendustega. )

102-44

Peamised tõstatatud teemad ja küsimused

lk 10-11

Aruande parameetrid

102-45

Konsolideeritud üksused

lk 17, 144

102-46

Aruande teemade ja ulatuse määramine

2016. aastal analüüsiti kontsernis, kui-

das huvigruppide võimalikud ootused

vastutustundlikule äritegevusele haaku-

vad kontserni nägemusega erinevate

teemade olulisusest. Kvaliteetse ja usal-

dusväärse tulemuse tagamiseks juhtisid

analüüsi sõltumatud nõustajad. Tulemu-

sed on asjakohased ka 2020. aastal.

Kaardistamise tulemust väljendavad

kontserni ühiskondliku vastutuse foo-

kusteemad, mis asetab teemad kolme

olulisse gruppi (vt GRI 102-47), ilmesta-

des nende olulisust huvigruppide jaoks

ning mõju ja olulisust kontserni jaoks.

Kuna fookusteemad on endiselt suure-

mal või vähemal määral tähtsad kõigi

kontserni ettevõtete jaoks, kajastab

kontserni aastaaruanne kõigi nende

valdkondade juhtimispõhimõtteid ja

arenguid 2020F. aastal.

102-47

Oluliste teemade nimekiri

1. Kõige olulisemad

- Kvaliteet ja kliendikogemus

- Majandustulemused

- Valmis ehitiste ohutus

- Seadusekuulekus, läbipaistvus, eetika

- Juhtimisvõimekus

2. Väga olulised

- Koostöö allhankijatega

- Tegevuse ühiskondlik mõju

- Innovatsioon

- Töötervishoid ja ohutus

- Töötajate kaasatus

- Tööjõu kättesaadavus

- Valmis ehitiste keskkonnamõju

3. Olulised

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018

130/132

- Ühiskondlik panus

- Ehitustegevuse keskkonnamõju

- Panus sektori arengusse

- Mitmekesisus ja õiglane kohtlemine

102-48

Eelmiste aruannete informatsiooni parandamine

Parandused puuduvad

102-49

Muudatused aruandluses

Aruanne kajastab eelmise perioodi

aruandega samasid teemasid

102-50

Aruande periood

lk 1

102-51

Eelmise aruande kuupäev

Eelmine majandusaasta aruanne avali-

kustati 17.04.2020

102-52

Aruandlustsükkel

Aruanne avaldatakse kord aastas

102-53

Kontaktisik aruandega seotud küsimustes

Andri Hõbemägi, andri.hobemagi@nor-

diccontractors.com

102-54

GRI standardi nõuetele vastavuse kinnitus

Aruanne on koostatud GRI Standardi ko-

haselt, põhinõuete (Core) tasandil

102-55

GRI sisukord

lk 144-147

102-56

Väline kontroll

GRI nõuete täitmist ei ole kolmandate

osapoolte poolt kontrollitud

Jätkusuutlikkuse fookusteemad

Kvaliteet ja kliendikogemus

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 28-30, 33

mitte-GRI

Kliendirahulolu määr

lk 33

Juhtimisvõimekus

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 39

mitte-GRI

Juhtimiskoolitused tippjuhtidele

lk 39

Innovatsioon

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 31-33

mitte-GRI

BIMi kasutamine projektides

lk 31

Valmis ehitiste keskkonnamõju

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 48

mitte-GRI

Hoonete energiamärgised ja keskkonnasäästu standar-

did

lk 48

Majandustulemused (GRI 201: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 23-24

201-1

Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus

lk 23-25, 27, 36, 52, 71-73

Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 55-56

205-3

Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja meetmed

lk 56

Energiakasutus (GRI 302: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 47

302-1

Organisatsiooni sisene energiatarbimine

lk 47 (Kajastatud kõige suuremate ener-

gia- ja kütusetarbimise allikate andmed)

Elusloodus (GRI 304: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 47

304-1

Tegevuskohad looduskaitse alal või kõrge bioloogilise

mitmekesisuse väärtusega piirkonnas

lk 47

Emissioonid (GRI 305: 2016)

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018

131/132

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 47

305-1

Otsene kasvuhoonekaaside emissioon

lk 47 (Kajastatud kõige suuremate emis-

siooni allikate andmed)

305-4

Kasvuhoonegaaside emissiooni suhtarv

lk 47 (Kajastatud kõige suuremate emis-

siooni allikate andmed)

Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 45-46

306-3

Olulised lekked

lk 47

Keskkonnanõuete täitmine (GRI 307: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 44-45

307-1

Keskkonnaseadustele ja -regulatsioonidele mittevasta-

vused

lk 45

Tarnijate keskkonnaalane hindamine (GRI 308: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 43-44

308-2

Negatiivne keskkonnamõju tarneahelas ja meetmed

lk 43-44

Tööhõive (GRI 401: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 35-37

401-1

Värvatud ja lahkunud töötajad

lk 35 (Andmed kajastatud sellise detail-

susega nagu kontserni ettevõtted oluli-

susest lähtudes koguvad)

mitte-GRI

Töötajate rahulolu ja tagasiside

lk 38-39

mitte-GRI

Praktikandid

lk 37

Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 41-42

403-1 kuni

403-7

lk 41-42

403-9

Tööõnnetused, kutsehaigused, töölt puudumised ja kao-

tatud päevad, surmaga lõppenud tööõnnetused

lk 41 (Andmed kajastatud sellise detail-

susega nagu kontserni ettevõtted oluli-

susest lähtudes koguvad)

Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 39

404-1

Koolitustunnid töötaja kohta

lk 39 (Andmed kajastatud sellise detail-

susega nagu kontserni ettevõtted oluli-

susest lähtudes koguvad)

Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 35, 39-40, 62

405-1

Juhtorganite ja kogu kollektiivi mitmekesisus

lk 35, 39-40, 53-55 (Andmed kajastatud

sellise detailsusega nagu erinevate töö-

tajate kategooriate vaheliste erinevuste

väljendamiseks vajalik on)

Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 39-40

406-1

Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed

lk 40

Kohalik kogukond (GRI 413: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 34, 50-52

413-1

Kogukonna kaasamisega, mõjuhinnanguga ja aren-

guprogrammidega seotud tegevused

lk 50-52

413-2

Tegeliku ja potentsiaalse negatiivse ühiskondliku mõjuga

tegevused

lk 34

Nordecon – konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018

132/132

mitte-GRI

Elanikelt laekunud kaebused

lk 34

Tarnijate sotsiaalne hindamine (GRI 414: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 43-44

414-2

Negatiivne sotsiaalne mõju tarneahelale ja meetmed

lk 43-44

Poliitikakujundamine (GRI 415: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 55-56

415-1

Poliitilised annetused

lk 56

Klientide tervis ja ohutus (GRI 416: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 28

416-2

Toodete ja teenuste tervislikkuse ja ohutusega seotud

mittevastavused

lk 28

Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine (GRI 419: 2016)

Juhtimisviis (GRI 103: 2016)

103-1 kuni

103-3

lk 55-56

419-1

Sotsiaalmajanduslikele seadustele ja regulatsioonidele

mittevastavused

lk 56