AASTAARUANNE 2020
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020
Äriregistri kood 10137319
Käibemaksukohuslase
registreerimisnumber
EE100068489
Postiaadress Sadama 25, 15051 Tallinn
Registreeritud aadress Sadama 25, 15051 Tallinn
Asukohamaa Eesti Vabariik
Telefon +372 631 8555
E-post ts@ts.ee
Internetilehekülg www.ts.ee
Majandusaasta algus 1. jaanuar
Majandusaasta lõpp 31. detsember
Juriidiline vorm aktsiaselts
Audiitor KPMG Baltics OÜ
Sisukord | lk 3
Sisukord
5.2 Kestliku arengu koostöö ja vabatahtlik tegevus 40 7.6 Tütar- ja sidusettevõtete nõukogud ja juhatused 72
Sisukord | lk 4
JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD Lisa 14. Võlad tarnijatele ja muud võlad 121
137
139
139
140
142
Lisa 5. Olulised raamatupidamishinnangud ja otsused 107 Lisa 26. Mitterahalised investeerimistegevused
142
143
144
145
150
151
155
159
160
TEGEVUSARUANNE
1 Tallinna Sadamast
1.1 Ärimudel
ASi Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtete (edaspidi ka Tallinna Sadam või kontsern)
ärimudel põhineb neljal tasakaalustatud ärivaldkonnal: reisijad, kaubad, laevandus
ja kinnisvara.
Tallinna Sadam omab Eesti suurimat kauba- ja reisisadamate kompleksi. Tegu on aasta ringi
laevatatavate, kergesti ligipääsetavate ning piisavalt sügavate sadamatega, kus võetakse
vastu kõik Taani väinasid läbivad laevad. Eesti geograafiline asukoht loob head eeldused nii
põhja-lõuna-, kui ka ida-läänevaheliste reisijate ja kaubavoogude teenindamiseks.
Tallinna Sadamale kuulub kaks reisisadamat (Vanasadam ja Saaremaa sadam) ning
kaks kaubasadamat
1
(Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam). Tallinna Vanasadam on
teenindatavate reisijate arvu poolest Helsingi järel Läänemere regiooni teine ja Põhja-
Euroopa kolmas reisisadam. Muuga sadam on Eesti suurim kaubasadam. Tallinna Sadam
pakub sadamateenuseid landlord-ärimudeli põhiselt ehk omab, haldab ja arendab kaisid,
akvatooriume ja neid ümbritsevaid maa-alasid, rendib maad kaubaoperaatoritele, korraldab
laevaliiklust akvatooriumites ja tagab ohutu navigatsiooni sadama vetes.
Tallinna Sadamale kuuluvad reisiterminalid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud
ehitised, superstruktuur kaubasadamates kuulub kaubaoperaatoritele. Sadamates pakub
innovaatiliste lahendustega jäätmekäitlusteenust Tallinna Sadama sidusettevõte AS Green
Marine (edaspidi ka Green Marine).
Alates 2016. aastast tegutseme reisiparvlaevade opereerimise ja sõitjate üleveo teenuse
pakkumisega Eesti mandriosa ja kahe suurima saare – Saaremaa ja Hiiumaa – vahel
oma tütarettevõtte OÜ TS Laevad (edaspidi ka TS Laevad) kaudu. Kontsernile kuulub
viis reisiparvlaeva ja teenindatavad liinid on kõige tihedama liiklusega siseriiklikud
mereühendused Eestis. Laevanduse ärivaldkonnas tegutseb ka kontserni teine tütarettevõte
OÜ TS Shipping (edaspidi ka TS Shipping), kellele kuulub multifunktsionaalne jäämurdja
Botnica, millega pakutakse talveperioodidel jäämurdeteenust Põhja-Eesti rannikul ning
suveperioodidel jäämurde-, jääseire- ja eskortteenuseid Põhja-Kanada arktilistes vetes.
Kinnisvara ärivaldkond on suures osas alles ettevalmistusfaasis. Vanasadama kinnisvara
arendusplaani alade detailplaneeringud on algatatud ja menetluses Tallinna Linnavalitsuses.
Finantsarvestuses kasutatavad ärisegmendid erinevad mõnevõrra ärivaldkondade
jaotuses. Segmentideks on: reisisadamad, kaubasadamad, reisiparvlaevad ja muu.
Reisisadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist reisijate teenindamisele
keskendunud sadamates – Vanasadamas ja Saaremaa sadamas – ning Vanasadama
kinnisvaraarendust. Kaubasadamate segmendis kajastame sadamateenuste osutamist
kaupade käitlemisele keskendunud sadamates – Muuga sadamas ja Paldiski Lõunasadamas
– ning kaubasadamates asuvate tööstusparkidega seotud tegevusi. Reisiparvlaevade
segment hõlmab tütarettevõtte TS Laevad tegevust ehk Eesti mandri ja suursaarte vahelise
üleveoteenuse osutamist. Segment muu koosneb peamiselt multifunktsionaalse jäämurdja
Botnica opereerimisest tütarettevõtte TS Shipping poolt ja kapitaliosaluse meetodil
arvestatud kasumist/kahjumist sidusettevõttesse Green Marine tehtud investeeringutelt.
Segmentide tulemusi on kirjeldatud punktis 6.9 ja raamatupidamise aastaaruande lisas 3.
Tallinna Sadama ettevõtted
1
Lisaks kuulub Tallinna Sadamale Paljassaare sadam, kus ettevõte enam aktiivselt ei tegutse ning millest on otsustanud väljuda.
1.2 Peamised tegevustulemused 2020
2
Muutused siin lehel võrreldes 2019. aastaga.
3
ESI – Environmental Ship Index.
4
Kasvuhoonegaasid (KHG): C
O
2, N
2
O ja CH
4
taandatud CO
2
ekvivalendina.
1.3 Olulisemad sündmused ja tunnustused 2020
REISITERMINALI D HOONE JA PARKIMISMAJA VALMIMINE DIGITAALEHITUSKLASTRI AASTA TEGU 2020
TALLINNA SADAMA ÖKOLOOGILISE
JALAJÄLJE KAARDISTAMINE
MUUGA SADAMAS CARGO CHECK-IN HOONE VALMIMINE PALDISKI LÕUNASADAMA SÜVENDUSTÖÖD
RAIL BALTICA MUUGA KAUBAJAAMA
PROJEKTEERIMISE ALGUS
ESIMENE ELEKTROONILINE AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK
KOROONAPIIRANGUD JA TESTIMINE REISITERMINALIDES
Foto: Siim Lõvi, ERR
INVESTORPÄEVAD
NASDAQ BALTIC AWARDS 2021:
PARIMA INVESTORSUHTLUSEGA ETTEVÕTE BALTIKUMIS
HÜBRIIDLAEV TÕLL ALUSTAS REISIJATE TEENINDAMIST
TOP 5 EESTI VÄÄRTUSLIKUM ETTEVÕTE TARNEAHELATEGIJA 2020 KESKKONNAKAMPAANIAD
1.4 Nõukogu esimehe pöördumine
2020, kui ülemaailmne pandeemia aasta, läheb ajalukku ja jääb meie mällu pikkadeks
aegadeks. Kahtlemata mõjutas koroonakriis kõiki inimesi ja ettevõtteid. Uus olukord
nõudis uusi lähenemisi – esimese Eesti börsiettevõttena kasutasime üldkoosoleku
läbiviimiseks uuenduslikku elektroonilise hääletamise võimalust. 2019. aasta suurepärased
majandustulemused võimaldasid meil kinni pidada aktsionäridele antud lubadusest ja
maksta IPO käigus väljalubatud suurusjärgus dividendi. Tasakaalustatud ärimudeli toel jõudis
Tallinna Sadam ka sel keerulisel 2020. aastal heade finantstulemusteni ning teenis jätkuvalt
kasumit.
Tallinna Sadam oli üks väheseid Läänemereäärseid sadamaid, mis suutis selles erilises
olukorras oma kaubamahte kasvatada. Sadamaid läbinud reisijate arv langes piirangute
tõttu märkimisväärselt, aga tänu riikide toetustele säilisid suures osas laevakülastused, mis
omakorda aitasid säilitada kaubaveod naaberriikide vahel ning nii tagada Eesti majanduse
suhteliselt hea toimimise ja väga vajalikud töökohad kriisiajal. Laevanduses taastusid
kevadise kriisi järgselt reisijate vood ja sõidukite üleveol tunnistasime nii mõnelgi suvekuul
kasvanud siseturismi toel rekordeid. Jäämurdja Botnica murdis juba kolmandat aastat jääd
Kanada Arktikas.
Äriliste eesmärkide kõrval tuleb pikaajalise edukuse ja toimimise tagamiseks üha rohkem
pöörata tähelepanu keskkonnale ja kestlikule arengule ning inimestele. Tulevikku vaatava
ettevõttena uuendasime ettevõtte strateegiat, mis on nüüd endisest rohkem kestliku
arengu eesmärkidega sidustatud ning jätkame mõõdikute ja kestliku arengu tegevuskava
edasiarendamist. Tallinna Sadama tuleviku edu võtmeks peame tegevus- ja mõtteviisi,
et meie igapäevased äriotsused ja investeeringud peavad toetama võrdselt nii ettevõtte
kasumlikkust, ümbritsevat keskkonda kui ka ühiskonna arengut laiemalt.
Tänan Tallinna Sadama pühendunud töötajaid ja ettevõtte ligi 16 tuhandet aktsionäri. Tänu
Teile pälvis Tallinna Sadam parima investorsuhtlusega ettevõtte tiitli Baltimaades. See on
kõrge tunnustus ja annab märku, et oleme endiselt tugev ja usaldusväärne börsiettevõte.
Loodan, et Tallinna Sadama edulugu innustab börsile tulema ka teisi (riigi)ettevõtteid,
mis kasvataks nii kodu- kui välisinvestorite huvi ja parandaks meie kodubörsi likviidsust.
AARE TARK
Tallinna Sadama nõukogu esimees
VAATA TALLINNA SADAMA NÕUKOGU ESIMEHE
AARE TARGA KOKKUVÕTET ETTEVÕTTE 2020. AASTAST
1.5 Juhatuse esimehe pöördumine
2020. aasta olulisemaks märksõnaks on kogu maailmas koroonaviirus. Ülemaailmne
pandeemia on mõjutanud Tallinna Sadama grupi tegevusi igal tasandil ja igas valdkonnas.
Oleme selles keerulises olukorras siiski hästi hakkama saanud – meil oli viimase viie
aasta suurim kaubamaht ja stabiilsed laevakülastused, jätkasime oma investeeringute
ja arendusprojektidega, valmisid mitmed uued objektid ja lahendused.
Oleme keerulises olukorras hästi hakkama saanud –
meil oli viimase viie aasta suurim kaubamaht
ja stabiilsed laevakülastused, jätkasime oma
investeeringute ja arendusprojektidega, valmisid
mitmed uued objektid ja lahendused.
Äriliselt sai koroonakriisist kõige rohkem mõjutatud reisijate valdkond, kus reisijate numbrid
langesid märkimisväärselt ja pidime kiirelt reageerima muudatustele – igapäevaselt
muutusid laevade sõiduplaanid, taastasime piirikontrolli, katsetasime termokaameraid,
hajutasime inimesi, desinfitseerisime ruume jne. Ära jäänud kruiisilaevakülastuste ja
vähenenud liinireisijate kõrval oli ka positiivsemaid ilminguid – suvel toimus rekordarv
laevaühendusi Eesti ja Soome vahel ning ajutiselt lisandusid uued laevaliinid nii
Vanasadamasse kui Paldiski Lõunasadamasse. Juulis avasime Vanasadamas täielikult
renoveeritud reisiterminali D ning aasta lõpuks valmis sinna juurde kuuluv parkimismaja.
Jätkasime kruiisiterminali ning Admiraliteedi kanali jalakäijate silla ehitusega ning tegime
ettevalmistusi kinnisvaraarenduses järgmisesse etappi jõudmiseks.
Kaubavaldkonnas õnnestus meil saavutada üle viie aasta suurim kaubamaht. Muuga
sadamas rekonstrueerisime ro-ro kai ning avasime uue teenindushoone veokijuhtidele.
Koostöös klientidega valmisid uued puistkaupade teenindamise võimalused. Tänu Paldiski
Lõunasadamas teostatud süvendustöödele oleme nüüd paremas konkurentsipositsioonis
ja saame naatoodete käitlejatele võimaldada vastu võtta suuremaid laevu.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad astus 2020. aastal olulise sammu puhtama
Väinamere ja nullemissioonini jõudmise suunas. Sügisest asus Virtsu-Kuivastu liini
teenindama Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud parvlaev Tõll. Parvlaevaliinide
reisijate ja sõidukite numbritele avaldas ülemaailmne kriis vähem mõju – kõige keerulisem
periood oli märtsi keskpaigast mai esimeste päevadeni, mil suursaared ja laevade reisijate
salongid olid suletud ning juurdepääs teenusele piiratud. Piirangute leevenedes hakkas
reisijate ja sõidukite arv aga kiiresti taastuma ületades suvekuudel kohati isegi 2019.
aasta taset. TS Shippingu jäämurdja Botnica osutas juba kolmandat aastat jääseirelaevana
eskortteenust Panamax tüüpi kaubalaevadele Kanada Arktikas. Osalesime võidukalt ka Eesti
talvise jäämurde hankel ja tagasime Botnicale töö Eesti rannikuvetes veel kümneks talveks.
2020. aastal saime kõik kindlasti keskkonnateadlikumaks. Loodus saatis meile sõnumi,
et peame tegema muudatusi oma käitumises ja harjumustes nii üksikisikutena kui ka
ettevõttena. Koostöös Mereakadeemiaga kaardistasime Tallinna Sadama grupi ökoloogilise
jalajälje. Tänaseks oleme teinud juba reaalseid tegusid kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja
puhtama Läänemere tagamiseks. Tallinna kesklinnas tegutseva sadamana oleme kvaliteetse
linnaõhu nimel ühendanud liinilaevad kaldaelektriga ning rajanud laevadele automaatsed
sildumisseadmed. Läänemere puhtuse tagamiseks oleme rajanud reoveevastuvõtuseadmed
ja algatanud erinevaid keskkonna kampaaniaid. Meie eesmärk on jõuda kliimaneutraalsuseni
hiljemalt aastaks 2050.
VALDO KALM
Tallinna Sadama juhatuse esimees
1.6 Visioon, missioon, väärtused
Tallinna Sadama visioon on saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks, luues
klientide jaoks jätkusuutliku keskkonna ja arenguvõimalused.
Tallinna Sadam on Läänemere kaasaegne merevärav. Oleme kasvule orienteeritud arendus-
ja teenindusettevõte. Loome oma klientidele ja töötajatele jätkusuutliku keskkonna ja
võimalused arenguks, ühendades ühtseks logistiliseks tervikuks kaupade ja reisijate
teenindamise, laevanduse ning mereäärse kinnisvaraarenduse. Kuulame kogukondi
ja kaitseme keskkonda. Oleme avatud, nutikad ja usaldusväärsed. Oleme Eesti kui mereriigi
kuvandi kandja ja majanduse üks mootoritest.
Tallinna Sadama põhiväärtusteks on avatus, nutikus ja usaldusväärsus.
Oleme avatud uuetele ideedele ja uuendustele ja leiame võimaluse neid ellu viia.
Jagame oma kavatsuste ja tegude kohta informatsiooni ettevõtte sees kui ka väljaspool.
Teeme arukaid ja nutikaid otsuseid ning õigeid asju õigel ajal ja moel. Otsime, kasutame
ja pakume ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks leidlikke uuendusmeelseid lahendusi.
Oleme usaldusväärsed. Peame kinni antud lubadustest ja viime need kvaliteetselt ellu.
Oleme oma valdkonna asjatundlikud, päevad ja mõjukad eksperdid, suhtume lugupidavalt
ja hoolivalt nii endasse kui teistesse.
1.7 Strateegia 2021–2025
Tallinna Sadama strateegia põhifookuses on ettevõtte visiooni – saada Läänemere
uuendusmeelseimaiks sadamaks, elluviimine; omanike ootuste ja dividendilubaduse
täitmine ning kõrge ärikultuuri edendamine ja kestliku arengu tagamine.
Äristrateegia
Tallinna Sadamal on aastaks 2025 mõõdukaid kasvuvõimalusi kõikides oma
ärivaldkondades: nii kauba-, reisijate- kui ka kinnisvara ja laevandusäris. Järgmise viie
aasta jooksul tegeleme jätkuvalt Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõime
suurendamisega koos kõikide logistilise ahela osalistega. Võimalusi näeme nii vedelgaaside
turu kasvus kui ka põhja-lõunasuunalises kaubavahetuses muuhulgas läbi uute ro-ro ja
konteinerliinide avamise. Samuti loob võimalusi fossiilsete kütuste asendamine taastuv-
ja biokütuste ning alternatiivsete energiaallikatega. Lisaks on eesmärgiks võtta laiemalt
kasutusele Muuga ja Paldiski Lõunasadamas paiknevad tööstusparkide alad.
Reisijate valdkonnas, mis on koroonakriisis kõige enam kannatada saanud, on selgelt
fookuses mahtude taastamine nii regulaarliinidel kui ka kruiisilaevade teenindamise
osas. Selle valdkonna investeeringud on suunatud reisijate teenindamise infrastruktuuri
parandamisse ning laevadele, hoonetele ja reisijatele keskkonnasäästlike lahenduste
rajamisele. Jätkame ka atraktiivse linnaruumi loomisega ning Vanasadama arenguplaani
ehk Masterplaani 2030 elluviimisega.
Laevanduse valdkonnas on aastatel 2021–2025 fookuses laevastiku elektrifitseerimine,
mandri ja suursaarte vahelises laevaliikluses uue keskkonnasõbralikuma laeva liinile
toomine ning jäämurdjaga Botnica aastaringne teenuse pakkumine.
Arenguvõimalused Kestlik areng
Tallinna Sadam on äri- ja arendustegevuses järjekindlalt panustanud, et vähendada oma
tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on oluline
rõhk keskkonnaga seotud prioriteetidel ja kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel aastaks
2050. Lähtume teadmisest, et meie kodumeri – Läänemeri – on üks kõige tundlikuma
ökosüsteemiga meresid maailmas ning puhas õhk oluline elukvaliteedi näitaja tagamaks
meie äri- ja arendustegevuse jätkumine elamispiirkondade läheduses. Oleme võtnud
eesmärgiks tegeleda ka ringmajanduse suurendamisega ning energiatõhususe tõstmisega,
hoides samal ajal silma peal kõikide loodusressursside säästval kasutamisel suunaga
säästvamale tarbimisele.
Samavõrra keskkondlike prioriteetidega jälgib ettevõte oma tegevuses ka majandusliku ja
sotsiaalse mõjuga seotud eesmärke. Uuendusmeelse ettevõttena kasutame teaduspõhiseid
kaasaegseid digilahendusi konkurentsivõime suurendamiseks. Ka oma koostööpartnerite
valikul hindame nende poolset kestlike põhimõtete järgimist. Tagame ettevõtte kasumlikkuse
ja oma aktsionäridele stabiilse omanikutulu täites dividendipoliitikat ning järgime
kaasaegseid juhtimispõhimõtteid läbi ettevõtte põhiväärtuste.
Eesti suurima mereväravana vastutame Eesti kui mereriigi kuvandi eest. Seetõttu on
meie prioriteediks luua nii Eesti külalistele ja kõigile linlastele kvaliteetne avalik ruum.
Vähemoluline pole panustada piirkondlikusse arengusse ka läbi parvlaevaliikluse osutades
elutähtsat ja kvaliteetset teenust suursaarte elanikele ja külastajatele. Jätkuvalt on meie
olulisemateks prioriteetideks tervis, ohutus ja turvalisus.
Strateegia elluviimiseks püstitame iga-aastased eesmärgid ja tegevuskavad ning nende
täitmisse saavad panustada kõik ettevõtte töötajad. Tallinna Sadama tuleviku edu võtmeks
peame tegevus- ja mõtteviisi, et meie igapäevased äriotsused ja investeeringud peavad
toetama võrdselt nii ettevõtte, ümbritseva keskkonna kui ka ühiskonna arengut laiemalt.
Tallinna Sadam panustab oma tegevusega nii Eesti Vabariigi kliimaneutraalsuse eesmärgi
saavutamisse, Euroopa Liidu roheleppe (Green Deal) täitmisse kui ka ÜRO kestliku arengu
eesmärkide elluviimisesse.
REISIJAD
• Reisijate mahtude taastamine Helsingi, Stockholmi ja Peterburi liinidel
• Kruiisilaevade külastuste ja kruiisireisijate arvu taastamine
• Uus turvalisuse kontseptsioon reisimisel
• Automaatsildumine laevadele
KAUP
• Turuosa suurendamine Eestis
• Võimalused põhja-lõuna suunalise kaubavahetuse suurendamiseks (sh Rail Baltica)
• Ro-ro/con-ro liinide edasiarendamine Muugal ja Paldiski Lõunasadamas
• Tuuleparkide ehitus- ja hooldussadam
• Tarneahelate lühenemisest ja tootmise tarbijale lähemale kolimisest tulenevate
võimaluste kasutamine (nearshoring)
LAEVANDUS
• Täiendavad parvlaevad Eesti suursaarte liinidele
• Opereerimise efektiivsuse kasv
• Laevade elektrifitseerimine
• Jäämurde ja -seireteenuse nõudluse suurenemine välisprojektides
• Eesti tuuleparkide teenindamine (Botnica)
KINNISVARA
• Vanasadama ala arendusplaani Masterplaan 2030+ elluviimine
• Tööstusparkide arendamine ja lisandväärtuse pakkumine
• Vabade ressursside ja alade kasutusse andmine
2020. aastal jätkasime kestliku arengu prioriteetide ja eesmärkide lahtimõtestamist ja
eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste planeerimist kestliku arengu töögrupis
koostöös ettevõtte valdkonna ekspertide ja juhatusega. Selle töö tulemusena kinnitas
nõukogu aasta lõpus kontserni uuendatud strateegia, mis tugineb otseselt kestliku
arengu põhimõtetel ning kestliku arengu tegevuskava 2021. aasta tegevused lülitati
tulemusjuhtimise programmi eesmärkidesse.
Eesmärkide poole liikumist jälgivate mõõdikute ja tegevuskava väljatöötamisel tegime
koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga; keskkonnamõju hindamisel ja ökoloogilise jalajälje
kaardistamisel ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise meetmete väljatöötamisel
Mereakadeemiaga. Lisaks kontserniülesele kestliku arengu kontseptsioonile, on tütarettevõte
TS Laevad välja töötanud grupi eesmärkidega sidustatud oma ettevõtte keskse kestliku
arengu programmi.
2 Teenuse vastutus
2.1 Ohutus ja turvalisus
Panustame igapäevaselt, et tagada ohutus ja turvalisus ning väärtustada seda kõigis
Tallinna Sadama ärivaldkondades. Meie peamine väljakutse on innovaatiliste turvasüsteemide
rakendamise abil tagada kõigi töötajate, reisijate, kaupade ja ettevõtete ohutus ning
turvatunne.
Alates 2020. aasta algusest on seoses koroonaviirusega põhitähelepanu koondunud viiruse
leviku takistamisele meie sadamates ja sadama kogukonnas. Oleme osalenud erinevates
viiruse levikut takistavate meetmete väljatöötamiseks loodud töögruppides, et tagada
piirangute optimaalne rakendamine sadamategevuse ja meretranspordi iseärasustest
lähtudes. Samuti oleme koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ja Terviseametiga korraldanud
pandeemiaga seotud nõuete täitmist sadamates (sh tervisekontrollide ja testimise
korraldamine) ning teinud piiriülest koostööd teiste sadamatega, et sünkroniseerida
ohutusmeetmeid ja tagada omavaheline operatiivne kommunikatsioon.
Tallinna Sadama sadamates on sadamaseadusest tulenevate veeliikluse ohutuse,
turvanõuete, keskkonnakaitse nõuete ning lasti ohutu käitlemise nõuete täitmiseks
rakendanud ohutuse tagamise süsteem. Toimub pidev võimalike ohuolukordade riskide
hindamine ning vajadusel ohutusmeetmete ajakohastamine. Sadama ohutus üldisemalt
on reguleeritud sadama eeskirjas. Struktuuriüksuste ülesanded ohuolukordade ennetamisel
ja ohuolukorras tegutsemisel Tallinna Sadama sadamates on kirjeldatud ohuolukordade
ennetamise ja lahendamise korras ning igal sadamal on välja töötatud ja rakendatud
ohuplaan. Ohuolukorras tegutsemiseks toimuvad regulaarselt õppused ja teeme pidevat
ohutusalast koostööd järelevalveametite, kohalike kogukondade ja kõigi operaatoritega,
sh sadama territooriumil tegutsevate ohtlike ainete käitlejatega.
Kõik avastatud juhtumid registreeritakse ning nende pidev monitoorimine annab olulise
sisendi täiendavate ohutusmeetmete planeerimisse.
Õppused
Tuleohutuse tagamiseks on sadamad varustatud esmaste tulekustutusvahenditega
(pulber-, gaasi– ja vesikustutitega, voolikusüsteemidega, tulekustutustekkidega jne),
automaatsete signalisatsioonisüsteemidega (tulekahjusignalisatsioon, sprinklersüsteem,
gaasikustutussüsteem, vesikardin, häireedastus) ja välise tuletõrjevee süsteemidega
(hüdrandid, mereveevõtu kohad). Koostöös Päästeametiga viiakse regulaarselt läbi
tulekahjuõppusi ja tuleohutuspaigaldiste kontrolle.
Muuga sadamas asuv Päästeameti Muuga päästekomando tagab operatiivse reageerimise
võimalikele päästesündmustele. Päästekomando päästevõimekuse suurendamiseks on
Tallinna Sadam hankinud Muuga sadamas võimalikele päästesündmustele reageerimiseks
vahtkustutusvahendid ja voolikusüsteemid, mis võimaldavad kasutada kuni 3 km
kaugusel asuvaid kustutusveeallikaid ning tulekustutusel merevee kasutamiseks mõeldud
pumbasüsteemi HydroSub, mille võimsus on kuni 11 000 liitrit minutis. Lisaks on Muuga
sadama idaosas veesõidukite veeskamiseks slipp, mis võimaldab päästeüksustel
operatiivselt reageerida piirkonnas toimuvatele merepäästesündmustele.
Turvanõuete rakendamise eesmärgiks sadamates on laevade, reisijate, kauba ja sadama
töötajate ohutuse tagamine ning süütegude ennetamine. Kõikides Tallinna Sadama koosseisu
kuuluvates sadamates rakendatakse ISPS
5
koodeksist tulenevaid kõrgendatud turvanõudeid.
Vanasadam on määratud riigikaitseobjektiks, millest tulenevalt rakendatakse seal täiendavaid
turvalisuse meetmeid.
Igas Tallinna Sadama koosseisu kuuluvas sadamas on rakendatud Transpordiameti
6
ja
Kaitsepolitseiameti poolt läbi viidud riskianalüüsil põhinev turvaplaan, mille kohaselt
jaotub iga sadam turvarajatisteks, ning mis sisaldab turvarajatise riskidele vastavaid
turvameetmeid. Turvaplaani toimivust testitakse õppuste ja harjutuste käigus iga
kolme kuu tagant ning järelevalvet turvaplaanis määratletud turvanõuete täitmise
osas teostab Transpordiamet igal aastal toimuvate auditite käigus. Kõik sadamad on
juurdepääsupiiranguga alad, millele sissepääs toimub lubade alusel. Kõikides sadamates
on mehitatud valve ning pidevas parendamises kaasaegsed tehnilised valvesüsteemid,
mis toetavad turvalisuse tagamist.
Tänu põhjalikule ennetustööle on Tallinna Sadamas viimase kümne aasta jooksul esinenud
vaid üksikud tõsisemate tagajärgedega intsidendid. Suure hukkunute või vigastuste arvuga
ohuolukordi esinenud ei ole.
TS Shipping on juurutanud jäämurdja Botnica ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks
juhtimissüsteemi, millesse on integreeritud peamiste rahvusvaheliste
merenduskonventsioonide (SOLAS, MARPOL, STCW jt.) ja ISO standardite (9001:2015,
14001:2015, 45001:2018) nõuded. Samuti jälgitakse rahvusvahelise avameretööstuse
suuniseid ja parimaid tavasid. TS Shipping on IMCA (International Marine Contractors
Association) liige ja jälgib oma töös selle juhiseid, soovitusi ja praktikaid. Igal aastal
korraldatakse laeval ligi kakskümmend erinevat ohutuse- ja turvalisuse alast õppust
ja treeningut vastavalt rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele ja avameretööstuse
soovitustele ja praktikatele. Kaks korda aastas korraldatakse ka ühisõppusi laeva ja
kaldameeskonna koostöö harjutamiseks. Laevale on paigaldatud peamasinate ja muude
mehhanismide ning süsteemide kaugjälgimisseadmed, mis mh võimaldavad kasutada laeva
masinaid ja süsteeme efektiivsemalt, vähendades samas kulusid ning heitmeid. Laeva
vindisüsteemide ja nende kontrollsüsteemide tõrgeteta töö tagatakse samuti kaughalduse
tehnikaga.
TS Laevad rakendab turvanõuete tagamiseks ISPS koodeksist tulenevaid nõudeid.
Tuleohutuse tagamiseks toimuvad laevadel vastavalt SOLAS nõuetele pääste- ja
tuletõrjeõppused kord nädalas. Reeglina viiakse laevadel ja sadamates läbi erinevaid
ühisõppusi koostöös Politse- ja Piirivalveameti, KAPO ja Päästeametiga, kuid 2020.
aastal pandeemia piirangute tõttu ühisõppusi ei toimunud. Merekeskkonna hoidmisel ja
prügimajanduses lähtub TS Laevad MARPOL nõuetest. Kogu ohutusjuhtimise süsteem (SMS)
on rakendatud kõikidel TS Laevad laevadel ja Transpordiamet auditeerib kord aastas kõiki
laevu ja kontorit eraldi.
5
International Code for the Security of Ships and Port Facilities — Rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks.
6
Transpordiamet loodi 1. jaanuaril 2021 seniste Lennu-, Maantee- ja Veeteede Ameti ühendamisega (ning nende õigusjärgsena).
2.2 Kvaliteedijuhtimine ja riskid
Kontserni emaettevõttena on AS Tallinna Sadam alates 2003. aastast rakendanud
integreeritud juhtimissüsteemi, mis vastab kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi
standarditele ISO 9001 ja ISO 14001. Vastavus rahvusvaheliste standardite nõuetele on
tõendiks, et ASi Tallinna Sadam juhtimissüsteem tagab klientide ja sidusrühmade rahulolu,
tööprotsesside tõhususe ning riskide ja keskkonnaaspektide kontrolli all hoidmise. 2020.
aasta märtsis läbisime edukalt sertifikaadi uuendamise auditi vastavalt ISO 9001:2015
ja ISO 14001:2015 nõuetele, mille viis läbi sertifitseerimisfirma Bureau Veritas Eesti OÜ.
Järgmine sertifikaadi uuendamise audit toimub märtsis 2021. Tähtsamad kvaliteedi- ja
keskkonnajuhtimissüsteemi arendamise eesmärgid olid kliendirahulolu, ettevõtte maine ja
töötajate pühendumuse mõõtmiste läbiviimine ja tulemuste analüüsimine. Samuti jätkati
mitmete digitaliseerimise projektidega: personalijuhtimise tegevuse digitaliseerimine, vara ja
juhtumite haldamise digitaalsed lahendused ning paberivaba grupitöövahendite kasutamine.
TS Shippingus on alates 2017. aastast rakendatud integreeritud juhtimissüsteem vastavalt
kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001:2015, keskkonna juhtimissüsteemi
standardile ISO 14001:2015, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardile
OHSAS 18001. Mais 2020 toimus integreeritud juhtimissüsteemi resertifitseerimisaudit
vastavalt kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2015, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO
14001:2015 ja töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimissüsteemi ISO 45001:2018 standarditele
sertifitseerimisfirma Bureau Veritas Eesti OÜ poolt. TS Shippingu peamised eesmärgid – laeva
töövalmidus vähemalt 90% ja klientide rahulolu indeks vähemalt 80% – olid 2020. aastal
täidetud.
Vastavalt riskide haldamise raamistikule vaatame regulaarselt üle Tallinna Sadama
tegevust mõjutavad riskid. Tallinna Sadama tegevust mõjutavad riskid on jaotatud kolme
põhikategooriasse: väliskeskkonna riskid, ärivaldkondade riskid ja tegevusriskid ning kõikidele
riskidele on määratud riskitõsidusastmed (madal, keskmine, kõrge või ekstreemne) ja
maandamismeetmed, mis sõltuvad konkreetse riski iseloomust. Kontserni finantsriskide
haldamine toimub eraldi ja nende maandamise põhimõtetest ja viisidest saab põhjaliku
ülevaate raamatupidamise aastaaruande lisast 4.
Väliskeskkonnariskidest mõjutavad kontserni tegevust enim COVID-19 pandeemia
pikaajaline mõju reisijate ja kauba liikumisele, kliimamuutustest tulenevalt karmistuvad
keskkonnanõuded ning riikliku maksupoliitika (sh alkoholi aktsiisid) võimalikud ebasoodsad
muutused. Samuti omavad olulist mõju ka sadama suuremate klientide äritegevusega
seotud riskid ning potentsiaalsete klientide vähene valmisolek investeerimiseks seoses
maailmamajanduse ebastabiilsusega. Reisijate ärivaldkonnas on oluline risk pikas
perspektiivis võimaliku konkureeriva reisisadama rajamine ja reisijatega seotud võimalikud
õnnetusjuhtumid sadamaalal. Kaubavaldkonda mõjutab enim ELi ja USA poolt Venemaa
suhtes kehtestatud majandussanktsioonide jätkumine ja laiendamine ning konkurentsi
tihenemine Läänemere sadamate vahel (sh Eesti sisene konkurents) ning raudtee
veoplaanide jätkuv piiramine Venemaa poolt. Kinnisvara valdkonnas on olulised riskid
seotud kohalike omavalitsuste planeeringuprotsesside võimaliku venimisega ja võimalike
kohtuvaidlustega. Laevanduses võib äritegevust mõjutada reisiparvlaevade osas pikas
perspektiivis võimalik Saaremaa silla ehitus ja jäämurdja Botnica puhul pideva rakenduse
mitteleidmine suveperioodideks. Tegevusriskidest on kõrgeks hinnatud riskid seotud
tööohutuse ja töötervishoiuga, äriprojektide planeerimise/realiseerimisega ning oluliste
varade turuväärtuse võimaliku vähenemisega. Kõik muud riskid, sh keskkonnaalased riskid
(näiteks akvatooriumi ja territooriumi reostuse oht, müra- ja lõhnahäiringud), ohutuse ja
turvalisusega seotud riskid, personaliga seotud riskid jms riskid nii kõrgeks hinnatud ei ole
(sealjuures arvestatakse ka riskide maandamismeetmeid) ja jäävad, sõltuvalt konkreetsest
riskist, kas madalaks või keskmiseks.
Tallinna Sadama väärtuste ja eetikaga seonduvalt, sh korruptsiooniennetuse eesmärgil, on
kontserniüleselt kehtestatud huvide konflikti vältimise kord, mille kohaselt on muu hulgas
ettevõttele oma ärihuvide deklareerimise kohustus nii kontserni ettevõtete nõukogude ja
juhatuste liikmetel (kokku 16 isikut) kui ka tehingute tegemist mõjutavatel töötajatel (13%
kontserni töötajatest). Samuti järgib Tallinna Sadam isikuandmete kaitse (GDPR) nõudeid
ja järjest enam keskendume küberturvalisuse tagamisele. Korraldame nimetatud teemadel
regulaarselt koolitusi ja teabe jagamist (nt siseveebis) töötajatele ja ka juhtorganite
liikmetele. Küberturvalisuse suurendamise eesmärgil testime ka väliste ekspertide kaasabil
regulaarselt oma infosüsteeme seotud riskide maandamiseks.
2.3 Kliendid ja tarnijad
Meil on laiapõhjaline kliendibaas, mis suures osas koosneb Eesti Vabariigist ja
rahvusvahelistest stabiilsetest suurettevõtetest, kellest mitmed on noteeritud erinevatel
börsidel. Tallinna Sadama suurimateks klientideks on reisilaevade operaatorid,
kaubaterminalide operaatorid ja Eesti Vabariik reisiparvlaevade ja jäämurdja Botnica
lepingute kaudu. Teenuste lõpptarbijatena on meie klientideks ka Saaremaa ja Hiiumaa liinide
reisiparvlaevade reisijad ning ka rahvusvaheliste reisiliinide reisijad, samuti kaubavedajad
ja -omanikud.
Meile on tähtis pakkuda oma klientidele võimalikult kvaliteetset teenust ja selleks jälgime
klientide rahulolu kuues suuremas kliendigrupis, milleks on kaubaterminalide operaatorid,
laevaliinioperaatorid, laevaagendid, üürnikud, reisijad ning jahisadama kliendid.
2020. aastal oli kliendirahuloluindeks kuuepallisüsteemis 5,13 (2019: 4,87). TS Laevad
mõõdab regulaarselt üleveoteenust kasutavate klientide rahulolu pakutavate teenustega
soovitusindeksi metoodika alusel. 2020. aastal oli soovitusindeks +73 vahemikus –100
kuni +100 (2019: +65).
Kliendisuhtluses järgime avatuse ja kaasamise põhimõtteid. Regulaarselt toimuvad ettevõtte
juhtkonna ja ärisuunajuhtide kohtumised võtmeklientidega. Vähemalt kord aastas viime läbi
kliendiinfopäeva tutvustamaks Tallinna Sadama olulisi kavatsusi, projekte ja investeeringuid.
Klientide ja kontserni tegevusvaldkondade sidusgruppidega koostöös toimusid 2020. aastal
mitmed üritused ja konverentsid: WDBE online-seminar andmevoost ehituse elutsüklis,
Transestonia 2020, Läänemerepäeva avalik diskussioon „Läänemeri puhtaks – koos
lahendusi otsides“, BPO veebiseminar „New reality of the port sector“, Paldiski Ettevõtjate
Liidu konverents „Teistmoodi Paldiski“, XVI rahvusvaheline Merenduskonverents jt. Kuigi
pandeemiast tulenevalt olime sunnitud võõrustama vähem äridelegatsioone, toimusid siiski
mitmed avalikud üritused tutvustamaks Eesti logistikaettevõtete ja sadamate võimalusi
kaubavoogude ja reisijate teenindamisel ning keskkonna hoiul, sh: pressikonverents
Eesti turismitulemused 2019 reisiterminalis D, Rail Baltica kaubajaama projekteerimise
pressikonverents Muuga sadamas, mereprügipüüduri Seabin tutvustus, EKA tudengite
sadamaarendusalaste tööde tutvutus.
Teenindustaseme ühtlustamiseks reisiterminalides töötasime 2019. aastal koos reisilaevade
operaatoritega välja Vanasadama kogukonna Teeninduskompassi ehk ühised arusaamad
ja kokkulepped sadama külastajate teenindamisel. 2020. aastal toimus Vanasadama
teeninduskogukonna infopäev, avalikustasime Teeninduskompassi oma veebilehel.
TS Laevad soovib oma reisijatele pakkuda parimat reisikogemust Eestis. 2020. aastal jätkusid
reisiparvlaevadel pardapoodide ja -restoranide ümberehitustööd. Koos oma partneritega
oleme võtnud eesmärgiks, et külastajad ja reisijad tunneksid end meie juures oodatuna ning
meie sadamates ja laevadel kujuneks välja külalislahke kultuur ja kohavaim.
Toodete ja teenuste tellimisel oleme võtnud endale eesmärgi võimaluse korral
eelistada keskkonnasäästlikke ja Tallinna Sadama väärtusi kandvaid lahendusi. Lähtume
keskkonnasäästlikkuse kriteeriumitest juba hanke nõuete koostamisel ja välistame keskkonda
koormavate lahenduste pakkumise.
2020. aastal töötasime välja Sadamakogukonna kodukorra ehk ootused sadama-aladel
teenuseid pakkuvatele partneritele, mis hõlmavad endas nii kestlikkuse, ohutuse kui ka
külalislahkuse alaseid ootusi. Sadamakogukonna kodukorrast on teavitatud partnereid ja
viide ootustele on alates 2020. aasta lõpust lisatud partnerlepingutesse.
Soovime, et kõik, kellega me koos töötame, panustaksid koos meiega ühiskonda ja keskkonda,
sh hindame ka oma partnerite valikul nende poolset kestlike põhimõtete järgimist.
3 Keskkond
Tallinna Sadama kestliku arengu keskkonnaalased strateegilised prioriteedid on:
• energiatõhusus ja säästev tarbimine,
• puhas Läänemeri ja ringmajanduse suurendamine,
• puhas õhk.
Tallinna Sadam on äri- ja arendustegevuses järjekindlalt panustanud, et vähendada oma
tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Lähtume teadmisest, et meie kodumeri – Läänemeri
– on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas ning puhas õhk oluline
elukvaliteedi näitaja tagamaks meie äri- ja arendustegevuse jätkumist elamispiirkondade
läheduses. Oleme võtnud eesmärgiks tegeleda ka ringmajanduse suurendamisega ning
energiatõhususe tõstmisega, hoides samal ajal silma peal kõikide loodusressursside säästval
kasutamisel suunaga säästvamale tarbimisele. Tunneme vastutust loodus- ja merekeskkonna
eest, kuulame kogukondi, teeme koostööd omavalitsuste, teadusasutuste ja teiste
Läänemere suurimate sadamatega, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng ja toimimine.
Keskkonnajuhtimissüsteemi aluseks on oluliste keskkonnaaspektide ja neist tulenevate
keskkonnamõjude väljaselgitamine ning sellest lähtudes keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete
määratlemine tulemuslikkuse parandamiseks.
3.1 Energiatõhusus ja säästev tarbimine
Oleme võtnud eesmärgiks energiatõhususe suurendamise ja 90% taastuvenergia
kasutamise, hoides samal ajal silma peal loodusressursside säästval tarbimisel. Prioriteedi
pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja taastuvenergia
maksimaalne kasutamine. Eesmärkide täitmise jälgimiseks kasutame alljärgnevad
energiatõhususe ja säästva tarbimise hindamise mõõdikuid.
Kasutame ehitiste kavandamisel digitaalset mudelprojekteerimist (BIM – Building
Information Modelling), mis annab juba projekteerimise algfaasis võimaluse laiendada
ehitiste funktsionaalsust ja juurutada kestlikke lahendusi. Näiteks, reisiterminali D ehitus
oli Tallinna Sadama esimene projekt, kus nõudsime teadlikult BIM tehnoloogia rakendamist
ja kasutasime saadud teavet projekteerimise ja ehituse kvaliteedi tagamiseks ning
hilisemate haldamiskulude vähendamiseks. Tegemist oli koostööprojektiga, mille raames
arendas Tallinna Sadam välja oma BIM nõuded. Projekti käigus kasutati rohkelt erinevaid
digilahendusi ning kehtestatud nõuded muutsid nii töö korraldust kui ka parandasid
suhtlust projekteerijate, ehitajate ja tellija vahel. Mõju sektorile on olnud laiapõhjaline ja
märkimisväärne, sest BIM on puudutanud väga paljusid ettevõtteid, alates Tallinna Sadamast
kuni ehitusplatsi töövõtjateni välja, samuti on Tallinna Sadama BIM nõuded avanud aktiivse
arengu just mudelite kasutamiseks halduse faasis. 2020. aastal valminud reisiterminali D
katusel on päikesepaneelid, mis võimaldavad kasutada osaliselt taastuvenergiat.
Vähendamaks jahutusvajadust on hoonel topelt fassaad. Sisearhitektuuris oleme kasutanud
ehtsat puitu ja elusloodust – rohkelt taimi ning dekoratiivpuid. 2020. aastal jätkus
kruiisiterminali ehitus, mis valmib 2021. aastal ja kus hakatakse kasutama kütteks ja
jahutuseks merevee süsteemi ning lisaenergiat ammutatakse samuti päikesepaneelidest.
2020. aastal jätkasime eelnevatel aastatel algatatud innovaatiliste lahenduste
kasutuselevõtmist ja energiatarbimisel taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamist.
Sadama põhilisemad ja suuremad büroo ja teenindushooned on hooneautomaatikaga
varustatud ja jälgitavad reaalajas. Suureks sammuks oli reisiterminali D renoveerimisel
elektriküttelt kaugküttele üleminek, mille täiendavaks efektiivsuse tõstmiseks
automatiseeriti kogu energiatarbimise juhtimine. Samuti pandi 2020. aastal rõhku
tänavavalgustuse ja laoplatside valgustuse energiasäästule, kus analüüsiti valgustuse
põlemise vajalikkust ja aegasid ning võeti kasutusele LED valgustuse dimmerdamist,
millega vähendati oluliselt valgustuse energiatarbimist. Laevafirmade ja veokijuhtide
paremaks teenindamiseks laevaliinil Muuga-Vuosaari valmis Muuga sadamas cargo check-in
hoone, mis on esimene A-energia hoone Tallinna Sadamas. Hoone katusele on paigutatud
päikesepaneelid ja seda köetakse õhk-soojuspumbaga.
Energiatõhususe ja säästva tarbimise hindamise mõõdikud
Mõõdik Eesmärk tase 2030 2020 2019
MPSV Botnica Botnica Energy Efficiency Operational Index (EEOI)
7
Hoida tasemel 0,3–0,4 0,3 0,4
Välisvalgustuse kaasajastamise määr 100% 31% 31%
Hoonete energiatõhusus (kWh/m
2
aastas) 130 184 197
Taastuvenergia osakaal energiatarbimises
Omatoodang 10%,
sisseost 80%
Omatoodang 0,9%,
sisseost 0%
Omatoodang 0,4%,
sisseost 0%
7
EEOI = FC * CF / D *m , kus FC — kütusekulu tonnides; CF — kasutatava diiselkütuse konversioonifaktor; D — läbitud distants miilides; m — kaubakogus (m=1).
Vähendasime sadamaalal välisvalgustuse elektritarbimist võrreldes 2019. aastaga
12,5% (526,7 MWh), mis saavutati seoses LED valgustuse dimmerdamise suurendamise
ja valgustuse põlemise vajalikkuse kohtade ja valgustamise aegade ülevaatamisega.
Soojusenergia kasutus suurenes 2020. aastal, seoses Vanasadamas reisiterminali D
olulise laiendamise ning elektriküttelt kaugküttele üleviimisega. Elektrikasutus vähenes
2020. aastal 4%, mis oli peamiselt tingitud soojast talvest ja energiasäästu projektidest:
välisvalgustuse energiasääst, reisiterminali D viimine elektriküttelt kaugküttele.
TS Shippingu jäämurdjal Botnical on juurutatud juba alates 2013. aastast SEEMP –
Shipboard Energy Efficiency Management Plan, mis on integreeritud juhtimissüsteemi osa
ja milles on kirjeldatud protseduurid ja meetmed energiatarbimise optimeerimiseks. Lisaks
on Botnica juhtimisel kasutusel teenus, mis võimaldab jälgida laeva liikumist reaalajas,
samuti programmid, mis võimaldavad kontoris analüüsida ilmasüsteemide muutusi ja laeva
liikumist ning seeläbi anda kaptenitele omapoolseid soovitusi optimaalsete kursside ja
kiiruste valikuks, et vältida tugevaid vastutuuli ja lainet (weather routing). See on aidanud
jäämurdjal Botnica oluliselt säästa kütust ja tagada ohutum ookeani ületus.
2019. aasta lõpus paigaldas TS Laevad reisiparvlaevale Piret Blueflow Energy Management
innovaatilise kütusekulu jälgimise süsteemi, mis aitab reaalajas parandada laevajuhtide
sõiduvõtteid, kasutada optimaalset kiirust vastavalt navigatsioonipiirkonnale ning planeerida
laeva veealuse korpuse puhastuse vajadust kütusekulu kokkuhoidmiseks vähendades sellega
laevakütusest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Sellest tulenevalt oli Pireti kütusekulu
kokkuhoid 2020. aastal 9% reisi kohta. Alates juulist 2020 on Blueflow Energy Management
süsteemiga varustatud ka reisiparvlaevad Tõll, Leiger ja Tiiu.
3.2 Puhas Läänemeri ja ringmajanduse suurendamine
Prioriteedi pikaajalisteks eesmärkideks on 70% jäätmete suunamine ringmajandusse,
merereostusohu ja -riskide mõju minimeerimine ning liigirikkuse säilitamine
rannikualadel kontserni tegevusega seotud piirkondades. Nende eesmärkide täitmise
jälgimiseks kasutame alltoodud mõõdikuid.
Tallinna Sadam kannab hoolt, et meie tegevusest tekkiv ökoloogiline jalajälg oleks
minimaalne. Sealjuures lähtume teadmisest, et meie Läänemeri on üks kõige tundlikuma
ökosüsteemiga meresid maailmas. Tallinna Sadama sadamates on tagatud piisavad
võimsused sadamat külastavate laevade pilsivee ja õliste setete, reovee, prügi ning skraberi
jäätmete vastuvõtmiseks. Kui tavapäraselt laevajäätmete maht iga-aastaselt kasvab, siis
2020. aastal oli laevajäätmete vähenemise peamine põhjus kruiisilaevakülastuste ära
jäämine ning liinireisijate arvu oluline vähenemine seoses COVID-19 pandeemiaga.
Erinevalt paljudest teistest Euroopa sadamatest toetame laevu, mis on heidetes leiduvate
väävliühendite (SO
x
) vähendamiseks investeerinud heitgaaside puhastusseadmetesse
(skraberid) ja võtame skraberite tekitatud jäätmed vastu ilma lisatasuta.
2020. aastal oli 53% laevajäätmetest suunatud ringlusesse
8
(2019: 54%). 2020. aastal
muutus jäätmete arvutusmetoodika, varasemalt ringluse sihtarvude võrdluses hõlmatud
pilsivesi, õlised setted ning muud ohtlikud jäätmed jäeti arvestusest välja, et keskenduda
suurima keskkonnamõjuga jäätmegruppide käitlusele lõpptarbijani.
Laevaheitmete vastuvõtt
Mõõdikud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks
Mõõdik Eesmärk tase 2030 2020 2019
Ringmajandusse suunatud laevajäätmete osakaal 70% 53% 54%
Vanasadamas reovett ära andnud kruiisilaevade laevakülastuste osakaal 100% 83% 81%
Reostusjuhtumite arv akvatooriumides 0 18 9
Muuga lahe põhjaelustiku liigirikkuse indikaator (võrreldes referentspiirkonnaga) 100% 100% 100%
Tallinna lahe põhjaelustiku liigirikkuse indikaator (võrreldes referentspiirkonnaga) 100% 71% 100%
8
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/taaskasutus.png.
Tallinna Sadam panustab Läänemere puhtuse tagamisse aidates kaasa laevadelt reovee
merre laskmise vältimisele. Selleks on Vanasadamas rajatud reovee kanalisatsiooni torustik
kruiisikaidel, tihedama kasutusega liinilaevade kaidel ja mikrotunnel reovee vastuvõtu
võimsusega kuni 1200 m
3
/h. Tänu püsivalt kaldaga ühendatud reovee kanalisatsioonile
kaidel, saavad Vanasadamas peatuvad kruiisilaevad ja reisilaevad reovett ära anda
piiramatus koguses ja ilma lisatasuta. Tagamaks reisilaevade poolt reovee äraandmise
võimalus eesmärgiga kaitsta Läänemere merekeskkonda, otsustati 2020. aasta algusest
võtta jäätmetasu arvelt vastu Vanasadamat külastavatelt reisilaevadelt reovett
piiramatus koguses (senini kehtinud 7 m
3
piirangu asemel).
Kui varasemalt andsid reisilaevad Vanasadamas ära umbes 1000–2000 m
3
reovett aastas,
siis piirangute kadumisega 2020. aastal on ära antud reovee kogus kasvanud 47 tuh m
3
-ni.
Kruiisilaevade poolt ära antud reovee kogused 2020. aastal on aga ära antud tehniliste
külastuste raames, sest seoses COVID-19 pandeemiaga tavapäraseid kruiisilaevade külastusi
ei toimunud. Reovett ära andnud laevakülastuste osakaal liinilaevade puhul on ebaoluline
laevade tiheda sõidugraafiku ja tavapäraselt lühikese külastusaja tõttu.
2020. aastal jätkus jäätmete liigiti kogumine nii Tallinna Sadama kontoriruumides,
reisiterminalides kui ka TS Laevade reisiparvlaevadel, mis annab olulise panuse jäätmete
suunamiseks ringmajandusse.
Laevaheitmete ringmajandus Kruiisi- ja reisilaevadelt Vanasadamas vastu võetud reovesi
Perioodil 19.12.2019–12.03.2020 teostati Paldiski Lõunasadamas sissesõidukanali ja
pöörderingi süvendustöid kogumahuga 685 tuh m
3
. Sadama süvendamise perioodil viidi läbi
heljumi, linnustiku, põhjaloomastiku, põhjataimestiku ning kalastiku seired, mida teostasid
OÜ Maves, TalTech Meresüsteemide Instituudi, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Eesti
Maaülikooli teadlased. Seirete tulemusel olulisi sadamategevusest tingitud keskkonnaseisundi
muutusi ei tuvastatud.
Peame oluliseks sadamategevuse võimalikest mõjudest tingituna ka mere liigilise
mitmekesisuse jälgimist. Pikaajaline eesmärk on, et põhjakoosluste liikide arv
Vanasadama (Tallinna lahes) ja Muuga sadama lähistel ei erineks referentspiirkonna
(Kakumäe laht) keskmistest väärtustest. Mõõdik peegeldab hästi sadamategevuste
mõju mereökosüsteemidele, kuna põhjakoosluste liikide arv näitab otseselt muutusi vee
läbipaistvuses, eutrofeerumise intensiivsuses, süvendamise mahus ja muude reoainete
koormuses. Selleks kasutame iga-aastase riikliku keskkonnaseire (Eesti Mereinstituut ja
Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaagentuur) andmeid Muuga ja Tallinna lahe põhjaelustiku
liikide arvu kohta. 2020. aasta seire andmetel on mere seisund Muuga sadama lähedal sama
mis referentsjaamas ehk mõõdik 100%. Halvem keskkonnaseisund Vanasadama lähistel
(mõõdiku tase 70%) on tingitud väga erakordsetest keskkonnatingimustest talvekuudel,
kus suur sademete ja tormipäevade hulk (jääkatte puudumine) põhjustas suuremaid muutusi
merevee läbipaistvuses ja eutrofeerumises.
2020. aastal toimusid Läänemere alased keskkonnakampaaniad – Läänemerepäeva
tähistamine, mereprügi koristus Seabin abil, suitsukonide koristamise kampaania
„Meri algab siit“, millest saab lähemalt lugeda aruande punktist 5.2.
3.3 Puhas õhk
Puhta välisõhu prioriteedi pikaajaliseks eesmärgiks on kliimaneutraalsuse saavutamine
ja null-emissioon sadamas seisvatel laevadel aastaks 2050. Nende eesmärkide täitmise
jälgimiseks kasutame alltoodud mõõdikuid.
Meie eesmärgiks on tagada Tallinna Sadama tegevuspiirkondades puhas ja kvaliteetne
välisõhk, mille saavutamiseks kasutame innovaatilisi lahendusi tihedas koostöös oma
klientide ja partneritega.
Tallinna Sadama tegevusega kaasneva võimaliku õhusaaste käsitlemisel oleme
keskendunud mitmele olulisele valdkonnale: KHG heite allikate kaardistus ja CO
2
emissiooni
määramine, naaterminalide kaupadest pärinevad lõhnaprobleemid, õhusaaste laevadelt
ning sadamatasude diferentseerimine lähtudes laeva panusest õhusaaste vähendamisesse.
Puhtama välisõhu saavutamiseks oleme ellu kutsunud mitmed projekte ja loonud
innovaatilisi lahendusi erinevates valdkondades.
Tallinna Sadama KHG heide
25 070
27 070
Puhta välisõhu mõõdikud
Mõõdik Eesmärk tase 2030 2020 2019
KHG
9
heide (tonni CO
2
ekvivalent) 2050=0 25 070 27 069
TS Laevad CO
2
heide liinireisi kohta (%; 2019=100%) 26% 94% 100%
ESI soodustust saanud laevakülastuste osakaal (%) 50% 18% 18%
Liinilaevade kaldaelektri kasutamise aeg kogu laevakülastuse ajast Vanasadamas (%) 60% 0% 0%
Kaubasadamate ro-ro ühikute osakaal kogu ro-ro ühikute arvust (%) 50% 29% 29%
9
Kasvuhoonegaasid (KHG) — CO
2
, N
2
O ja CH
4
taandatud CO
2
ekvivalendina.
Tallinna Sadama tegevusega seotud
kasvuhoonegaaside heite kaardistus
2020. aastal lõime metoodika ja kaardistasime koostöös Tallinna Tehnikaülikooli
Mereakadeemiaga Tallinna Sadama tegevusega seotud KHG emissiooni meie sadamates
ja laevadel 2019. aasta andmete põhjal. KHG heite kaardistamine ja kalkulatsioon viidi läbi
lähtuvalt saasteallika omandist või kontrollist erinevate ulatuspiirkondade (scope) lõikes:
Lisaks KHG heite mahu hindamisele töötati välja olulisema mõjuga meetmed, mille
rakendamise kaudu on võimalik Tallinna Sadama KHG heidet vähendada. Nendest
mitmed on ka juba osaliselt kasutusel või väljaarendamisel – kaldaelekter reisilaevadele
Vanasadamas, taastuvenergia kasutus, sadamatasude soodustused keskkonnasäästlikele
laevadele, mandri ja suursaarte vahelises parvlaevaliikluses ökonoomsete hübriidlahenduste
kasutusele võtmine ja ettevalmistused üleminekuks taastuvenergiat kasutavatele
täislahendustele jm.
Kuna suuremad otseselt Tallinna Sadama KHG emissiooniga seotud mõjud on elektri-
ja soojustarbimine, kütus ning transpordivahendite valik, siis on energiatõhusus ja
taastuvenergiaallikate suurem kasutus peamised märksõnad KHG vähendamiseks.
Tallinna Sadama tegevusest tingitud KHG heite emissioon laiemas ulatuses ehk koos
operaatorite, üürnike ja laevakülastustega (scope 1,2,3 kokku) oli 2019. aastal 97 426
tonni CO
2
ekvivalendina. Sellest üle poole annab laevaliiklus ehk sadamaid külastavate
laevade KHG emissioon. Teisel kohal on elektritarbimine, millest omakorda Tallinna Sadama
tarbimine moodustas vaid neljandiku. 2020. aasta laiemas ulatuses KHG heide selgub
2021. aasta sügisel tulenevalt uuringuga seotud osapoolte mahukate andmete uuendamise
vajadusest.
Tallinna Sadama enda otsene ja kaudne KHG heide (scope 1 ja 2 kokku) oli 2020. aastal
10
25 070 tonni CO
2
ekvivalendina. Sellest 59% tuleneb TS Laevade poolt Eesti mandri ja
suursaarte vahelise parvlaevaliikluse opereerimisest.
2020. aastal vähenes kontserni CO
2
emissioon ligikaudu 7% võrreldes 2019. aastaga,
mis oli peamiselt tingitud TS Laevade energiatõhususe suurenemisest (parvlaevade väiksem
kütusekulu) ja TS Shippingu vähenenud prahipäevade arvust, lisaks mõjutas vähenemist ka
pandeemiast tingitud emaettevõtte elektri- ja soojustarbimise vähenemine.
• Scope 1 – Tallinna Sadama otsesed saasteallikad (Tallinna Sadama omandis olevad
laevad, sõidukid, muu tehnika ja katlamajad).
• Scope 2 – Tallinna Sadama kaudsed saasteallikad (ostetud elektri- ja soojusenergia
Tallinna Sadama omandis olevatele hoonetele ja infrastruktuurile).
• Scope 3 – muud kaudsed saasteallikad (üürnikud, operaatorid, sadamat külastavad
laevad, sadamat läbiv liiklus ja ro-ro kaup, lasti käitlemise seadmed, raudteeliiklus).
2019. a KHG emissioon (sh operaatorid, üürnikud ja laevaliiklus)
10
Elektrienergia tarbimise emissiooni arvutamiseks on kasutatud 2018. a eriheiteteguri andmeid (National Inventory Report NIR 2020).
Muud meetmed puhtama välisõhu saavutamiseks
Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale
ja laevale juhtimine), mis on rakendatud Vanasadamas, lihtsustab ja kiirendab veokite ja
autoga reisijate sadamaalal liiklemist ja reisile registreerumist, misläbi vähenevad ka õhku
paisatavad heitekogused sadamaalal. Targa Sadama süsteemi rakendamiseks on 2020.
aastal loodud valmidus ka Muuga sadamas ja Paldiski Lõunasadamas ning rakenduse
käivitamine nendes sadamates on plaanis 2021. aastal.
Raskeveokite ja sõiduautode kesklinnast välja viimine. Seoses pandeemiast tingitud
kruiisireiside piirangutega peatati Tallinn-Stockholmi laevaliin ja Eesti-Rootsi vaheline
kaubavedu sh raskeveokid ja sõiduautod suunati Paldiski-Kapellskäri liinile, mida teenindas
kaks ro-pax
11
tüüpi laeva (varem teenindas liini ainult üks laev). Muuga-Vuosaari liini
teenindas jätkuvalt kaks ro-pax laeva, mis küll seoses COVID-19 pandeemia eriolukorra
tõttu väljusid kevadel ajutiselt Vanasadamasse. Paldiski Lõunasadama ja Muuga sadama
raskeveokite osakaal kogu Tallinna Sadama ro-ro ühikute arvust moodustas 24%. See omab
positiivset mõju väiksema liikluskoormuse ja puhtama õhu näol Vanasadama sadamalal,
CO
2
heited vähenesid hinnanguliselt ligi 167 tonni võrra.
Naaterminalide kaupadest pärinevate lõhnaprobleemide leevendamiseks on Muuga
sadama piirkonnas paigutatud kolm statsionaarset õhuseirejaama ja e-ninade võrgustik, mis
on ennetav 24/7 toimiv hoiatussüsteem ja koosneb 16 lõhnasensorist. Tuginedes eelmiste
aastate analüüside tulemustele muudeti 2020. aastal osaliselt e-ninade asukohti ja arvu.
Jälgimissüsteemi abil on võimalik kiirelt tuvastada lõhna asukoht ja tekitaja ning asuda
probleemi koheselt lahendama. Piirkonnas leviva ebameeldiva (sh naasaaduste, gaasi
ning keemia) lõhna kohta esitati Keskkonnainspektsioonile 2020. aastal kokku 121 kaebust
(2019: 135). 114 korral ei puhunud tuul kaebuse esitamise hetkel sadama poolt või ei
toimunud sadamas samaaegselt laadimistöid. Lisaks on siia alla arvestatud ka need
kaebused, mil tegevus sadamas küll toimus, aga lühiajalist häiret näidanud e-nina jäi
sadamast kaugele, samas kui kõik sadama vahetus läheduses asuvad e-ninad häiringut ei
näidanud. Kaebuste ning e-ninade 2020. aasta analüüsist selgus, et nendest vaid 7 kaebust
(2019: 17) võib otseselt seostada tegevustega Muuga sadamas, kuna samaaegselt toimusid
sadamas laadimistegevused ning häiretasemeid näitasid ka e-ninad. Seega tuleb kaebuste
analüüsist selgelt esile, et lisaks Muuga sadamale, on oluline osa piirkonna lõhnahäiringu
tekkimisel ka teistel ümbruskonnas paiknevatel ettevõtetel. Õhukvaliteedi seire tulemused
aastate lõikes on toodud Tallinna Sadama veebilehel https://www.ts.ee/ohuseire.
E-ninade asukoha kaart Muuga sadama ja Maardu piirkonnas
11
Ro-pax laev (roll-on/roll-off passenger vessel) on ro-ro-tüüpi laev, millel on lubatud peale võtta rohkem kui 12 reisijat. Laeval võib olla parvlaevaga sarnaseid mugavusi ja teenuseid, kuid peamine on sõidukite liiniliiklus.
2020. aastaks investeeriti liinireisilaevadele kaldaelektriga ühendumise võimaluste
rajamiseks Vanasadama viiel kail (nr 3, 5, 7, 12 ja 13). Sellega saavad sadamas
seisvad laevad maapealset elektrit kasutades seisata laevamootorid ning seeläbi
vähendada heitgaase, tahkeid osakesi ja mürareostust. Projekti rahastati Euroopa Liidu
kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT 3 raames, investeeringu kogumaht oli 3,5 mln eurot.
Vanasadamas paigaldatud kaldaelektriseadmeid saavad kasutada nii Tallinna-Helsingi kui ka
Tallinna-Stockholmi liini laevad, mis aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada vibratsiooni
ning müra nii sadamas kui ka linnaruumis.
2020. aasta lõpuks valmis ühe maa-aluse ja nelja maapealse korrusega parkimishoone
reisiterminali D vahetus läheduses. Parkimismaja mahutab ligi 400 sõidukit ja sinna
on planeeritud kuni 40 elektriautode laadimise kohta, mis on Tallinna Sadama panus
süsinikuvaba autotranspordi soodustamiseks.
2020. aastal alustati automaatsildumisseadmete paigaldamist Vanasadamas, mille eesmärk
on samuti laevade poolt õhusaaste vähendamine sadamas manööverdamis- ja sildumisaja
lühendamise kaudu. Automaatsildumisseadmed paigaldatakse Vanasadamasse kaidele
nr 5, 12 ja 13 ja neid hakkavad kasutama Tallinn-Helsingi liinil sõitvad reisilaevad.
2020. aasta lõpuks läbiti seadmete katsetused kaidel nr 5 ja 12. Projekti tulemusena
paigaldatakse kokku 18 automaatsildumisseadet. Projekti rahastati Euroopa Liidu
kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT 3 raames, investeeringu kogumaksumus on
üle 8 mln euro.
Anname keskkonnasõbralikumatele laevadele sadamatasude soodustust ESI indeksi
(Environmental Ship Index)
12
alusel. 2020. aastal andsime ESI indeksi alusel soodustust
kokku 1309 laevakülastuse eest, mis moodustab sarnaselt 2019. aastaga 18% kogu
laevakülastuste arvust.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad astus 2020. aastal olulise sammu puhtama
Väinamere, fossiilsetest kütustest loobumise ja nullemissioonini jõudmise suunas.
Septembrist 2020 asus Virtsu-Kuivastu liini reisijaid teenindama Eesti esimeseks
keskkonnasõbralikuks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud reisiparvlaev Tõll. Laeva
akupangad võimaldavad sõita osaliselt elektril, vähendades sellega diislikütuse hulka,
õhusaastet ja müra. TS Laevadel on plaanis võtta hübriidtehnoloogia kasutusele ka teistel
ettevõtte laevastikku kuuluvatel uuematel parvlaevadel. Laevale paigaldati akupangad,
mis võimaldavad asendada umbes viiendiku reisiparvlaeva diislikütuse tarbimisest
elektrienergiaga, mistõttu väheneb õhku paisatava CO hulk hinnanguliselt kuni 1 600 tonni
aastas.
Keskkonnaeesmärkide seadmine ja nende sidumine kestliku arengu eesmärkidega
aitab Tallinna Sadamal täita nii kliimaneutraalsuse saavutamise kui ka teisi pikaajalisi
ambitsioonikaid keskkonnaalaseid eesmärke.
12
ESI põhineb laeva lämmastikuühendite (NO
x
), väävliühendite (SO
x
), tahkete osakeste (PM) ja CO
2
heitkoguste arvestamisel ning võtab arvesse
ka laeva ühendamist kaldaelektriga ja selle kasutamist sadamas. https://www.environmentalshipindex.org/Public/Home.
4 Meie inimesed
4.1 Töötajad
Tallinna Sadam annab tööd ligi 500 inimesele. Kontserni keskmine töötajate arv 2020. aastal
oli 465 inimest (2019: 492 inimest). Töötajate arvu dünaamikat näitab kõrvalolev graafik.
Kontsernis töötavate inimeste arvu on viimastel aastatel mõjutanud kaks peamist tegurit –
töö efektiivsem korraldamine ja uute tegevusalade lisandumine. Oleme korraldanud ümber
sadamate haldamisega seotud töid ning võtnud kasutusele digitaalseid töövahendeid
töölõikude paremaks planeerimiseks, mille tulemusena on vähenenud sadamategevustega
seotud töötajate arv. Samas on lisandunud uued tegevusalad. 2016. aastal alustas
tööd ja 2017. aastal saavutas täismehitatuse Eesti suursaarte ja mandri vahelise
parvlaevaühenduse opereerimine. 2020. aasta koroonakriis mõjutas ka Tallinna Sadama
äritegevust eelkõige reisijate ärisegmendis ning tekkis vajadus leida võimalusi tööjõukulude
kokkuhoiuks.
Ettevõtte kestlikku arengut aitab tagada mitmekesine ja laialdase kogemuste pagasiga
töötajaskond.
Töötajate arv ja tööjõukulud
2020. aasta lõpu seisuga töötas Tallinna Sadama grupis kuni 35-aastaseid inimesi
17% (2019: 11%). Ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks ja innovaatilise mõtteviisi
tagamiseks oleme pikaajalise kestliku arengu eesmärgina võtnud sihiks kasvatada seda
näitajat 2030. aastaks 25%-ni. Kõrgemas vanuses spetsialistidele järelkasvu tagamiseks
sõlmimisime 2019. aastal koostööleppe Mereakadeemiaga, mis on aluseks praktika- ja
teadusalase koostöö edendamiseks ning 2020. aastal pakkusime praktikat viieteistkümnele
Mereakadeemia ja Eesti Merekooli tudengile. Samuti oleme alustanud samalaadset koostööd
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooliga.
Tallinna Sadama töötajate keskmine staaž on 8,4 aastat. Kõrgeim (pea 17 aastat) on see
sadamategevustega seotud töötajate hulgas ning madalaim meie noores tütarettevõttes
TS Laevad (3,1 aastat). Töötajate sooline jaotus on tingitud ettevõtte põhitegevustest, milleks
on sadamamajandus ja laevandus. Laevapere liikmete, kaimadruste ja remonditöölistena
soovivad tööle asuda pigem mehed. Tallinna Sadama laiendatud juhatuse ja tütarettevõtete
juhtide 14-liikmelisse juhtkonda kuulub aasta lõpu seisuga 5 naist ehk naiste osakaal
juhtkonnas on 36% (2019: 36%). Oleme võtnud eesmärgiks tõsta naisjuhtide osakaalu
45%-ni aastaks 2030.
Töötajate vanuseline jaotus seisuga 31.12.2020 Töötajate sooline jaotus seisuga 31.12.2020
4.2 Personalistrateegia
Tallinna Sadama personalistrateegia järgnevate aastate fookused on: ühtsustunne ja
hea koostöö, õppimine ja areng, nutikad tööprotsessid ja efektiivne töökorraldus ning
uuendusmeelsus. Neid fookuseid hoiame ja arendame igapäevatöös läbi konkreetsete
tegevuste ning meie väärtustele tugineva juhtimiskultuuriga. Personalistrateegia mõõdikuteks
on meie inimeste pühendumuse indeks ja vabatahtlik voolavus.
Töötajate pühendumuse jälgimiseks viime igal aastal läbi töötajate pühendumuse uuringu.
2020. aastal vastas uuringule 71% töötajatest ning pühendumuse indeks kasvas 4 palli
skaalal 3,5 punktini (2019: 3,4 punkti). Töötajate vabatahtlik voolavus oli 2020. aastal
4,9% (2019: 10,8%) ja see vähenes aastaga kõikides kontserni ettevõtetes.
Oma inimeste pingutuse ja heade tulemuste märkamiseks alustasime 2020. aastal Kvartali
Tähtede tunnustamisega. Selle traditsiooniga tunnustab juhtkond iga kvartal ühte või
mitut töötajat, kes on viimaste kuude jooksul oma töökuse, meie väärtuste esindamise
või algatusvõime poolest eriliselt silma paistnud.
Tallinna Sadam toetab töötajate õppimist ja erialast arengut ning tegeleb süsteemselt
töötajate kaasamisega. 2020. aastal alustasime arvuti baasoskuste koolitusprogrammiga,
mille raames läbis arvutiõppe algkursuse 124 töötajat. Samuti pakume venekeelse
emakeelega töötajatele võimalust osaleda eesti keele algtaseme kursustel. Järgnevate
aastate prioriteediks oleme lisaks digioskuste arendamisele võtnud ka juhtimiskvaliteedi
tõstmise Tallinna Sadama juhtimispõhimõtete alusel. 2020. aastal alustasime laiendatud
juhatuse arenguprogrammiga ning 2021. aastal laiendame seda ka teistele juhtidele. Uutele
töötajatele mõeldes korraldame kord kvartalis toimuvat uue töötaja infopäeva, mille eesmärk
on tutvustada uutele töötajatele ettevõtte eesmärke, erinevaid tegevusvaldkondi ja juhtimist,
kuid COVID-19 pandeemiaga seoses toimus uue töötaja infopäev 2020. aastal vaid kaks
korda.
Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu klassiruumi koolituste korraldamisel võtsime
kasutusele Tallinna Sadama grupi e-õppe portaali. E-õppe portaali eesmärk on võimaldada
õppimist ja uute teadmiste omandamist igaühele sobival ajal, kohas ja tempoga. Seda
portaali täiendame järjest uute koolituste ja materjalidega. Kaugtööks vajalikke oskuseid said
töötajad täiendada veebikoosolekute ja -kohtumiste alase koolituse abil.
Ühtset inforuumi aitavad hoida regulaarsed infopäevad kõigile töötajatele, mis 2020. aastal
toimusid peamiselt veebiülekannetena. Infopäevadel anname ülevaate ettevõtte eesmärkide
täitmisest ja olulistest projektidest ning räägime ettevõtluskeskkonna arengutest.
Kuna meie töötajad töötavad erinevates asukohtades (kaheksas sadamas ja kuuel laeval)
ning erinevatel tööaegadel, siis kasutame igapäevases sisekommunikatsioonis mitmeid
erinevaid kanaleid: otseülekanded/salvestused infopäevadest ja sisekoolitustest, siseveeb,
Microso Teamsi rakendus, infoleht (mida anname välja nii elektroonselt kui paberkandjal)
ja sotsiaalvõrgustiku kanalid. 2020. aastal uuendasime Tallinna Sadama kodulehte rubriigiga
„Töö Tallinna Sadamas“, kust saab lugeda ka toredaid lugusid meie kolleegide karjäärist ja
tegemistest.
Ühiste eesmärkide poole aitab liikuda tulemusjuhtimise süsteem, mis tagab, et ettevõtte
strateegilised eesmärgid on viidud iga meeskonna ja spetsialistini. Eesmärgistamisel
peame oluliseks, et oodatavad tulemused oleksid selgelt kokku lepitud ja mõõdetavad.
Töötajatele laieneb kas aastane või kvartaalne tulemustasusüsteem kokkulepitud eesmärkide
saavutamise alusel. Eesmärgistamise ja tagasisidestamise arendamiseks pakkusime
2020. aastal juhtidele arenguvestluste koolitust, aasta algul klassiruumi koolitusena
ning aasta lõpus modereeritud e-õppena. 2020. aastal võtsime kasutusele ka uue ja
kasutajasõbralikuma tööaja arvestuse tarkvara StaffLogic, mis võimaldab juhtidel oma
meeskonna tööaega paremini planeerida ja jälgida.
Värbamisel ja edutamisel lähtume töötaja väärtustest, kogemustest ja kompetentsidest
välistades diskrimineerimise soo, vanuse, rahvuse jms põhjal. 2020. ja eelneval aastal ei
olnud Tallinna Sadamas ühtegi diskrimineerimisjuhtumit.
4.3 Tervis ja tööohutus
Tallinna Sadam hoolib oma töötajate tervisest. Seoses koroonaviiruse pandeemiaga
otsustasime 2020. aastal alustada töötajatele haiguspäevade hüvitamist alates teisest
haiguspäevast ning pakume võimalust vaimse tervise nõustamiseks valitud partneri
Meeletervis OÜ psühholoogide poolt. Tervise hoidmiseks katame töötajate sportimise
kulusid kokkulepitud summa piires, võimaldame oma inimestel võtta nädala jagu
lisapuhkust talvekuudel ning toetame meeskonnasporti. Üldise tervise alase teadlikkuse
tõstmiseks oleme korraldanud igal aastal tervisenädala, mille raames oleme kutsunud
külla huvitavaid esinejaid terviseteemadel ja tutvustanud uusi võimalusi kuidas hoida ja
parandada oma tervist, sh erinevad spordi- ja liikumisharrastused, tervislik toitumine,
stressi juhtimine.
Tööohutus on ettevõtte üks prioriteetidest. Töötajatest 40% on kontoritöötajad, kelle
töökeskkonna kahjulikud mõjurid on seotud vähese liikumise (sundasend) ja arvutiga
töötamisega. 60% töötajate töö on seotud kõrgendatud riskiga seoses töötamisega kõrgustel
või öisel ajal. Suurem töörisk esineb neilgi, kes teostavad tuletöid, kasutavad ohtlikke
seadmeid (tuubused, rambid), töötavad laevadel, kaidel, seadmetega ja reisiterminalides.
Analüüsime töökeskkonna riske ning parendame töökeskkonda pidevalt võttes arvesse ka
töötajate ettepanekuid töökohtade ajakohastamise osas. Suuname töötajad regulaarselt
tervisekontrolli, tagame töötajate teadlikkuse töökeskkonna ohuteguritest ning
kaitsemeetmetest, isikukaitse- ja abivahendite soetamise ning soodustame töötajate
tervislikku eluviisi. Viimane raske tööõnnetus leidis aset 2017. aastal ja aastatel 2018–2020
tööõnnetusi ei esinenud.
2020. aastal tõime kontoritöötajatele tööohutuse e-õppe portaali (Microso LMS365
baasil), kus iga töötaja saab tutvuda iseseisvalt ohutusjuhendite, videomaterjalidega ja
erinevate juhendmaterjalidega. E-õppe lõpus on teadmiste kontroll ehk test, mis kinnitab
töötajate arusaamist töötervishoiu, tule- ja tööohutuse valdkonnast. E-õppe keskkonda
hakatakse kasutama uute töötajate tööohutusalases sissejuhatavas juhendamises.
2020. aastal oleme seoses COVID-19 pandeemiaga täiendanud ettevõtte töökeskkonna
riskianalüüsi ning koostanud täiendavalt juhendid kaugtöö tegemiseks ning tööhügieeniks.
Seoses pandeemiaga oleme rakendanud ka erinevaid praktilisi meetmeid eesliinil
(sh laevanduses) töötavate töötajate kaitsmiseks, nt isikukaitsevahendid ja hajutamine
tööprotsessides. Samuti hoiame pidevalt ajakohasena töökeskkonnas viiruse tõkestamiseks
kehtestatud ohutusmeetmeid ja juhiseid siseveebis.
5 Ühiskondlik panus
5.1 Liikmelisus organisatsioonides
Tallinna Sadam teeb koostööd järgmiste organisatsioonidega:
• AmCham
• Briti-Eesti Kaubanduskoda
• Cruise Baltic
• Cruise Europe
• Digitaalehituse Klaster
• EcoPorts (Euroopa sadamate keskkonnakaitseorganisatsioon)
• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
• Eesti Logistika- ja Transiidi Assotsiatsioon
• Eesti Maksumaksjate Liit
• Eesti Sadamate Liit
• Eesti Siseaudiitorite Ühing
• Eesti Tööandjate Keskliit
• Euroopa Meresadamate Organisatsioon (ESPO)
• Läänemere Sadamate Organisatsioon (BPO)
• Paldiski Ettevõtjate Liit
• PARE
• PIANC
• Rahvusvaheline Sadamakaptenite Ühing (IHMA)
• Rail Baltic
• Rohetiiger
• Saksa-Balti Kaubanduskoda
PALDISKI ETTEVÕTJATE LIIDU INVESTEERIMISKONVERENTS „TEISTMOODI PALDISKI 2020“
• Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
5.2 Kestliku arengu koostöö ja vabatahtlik tegevus
Üheks keskseks teemaks äritegevuses ja tulevikuplaanide tegemisel on meie jaoks teadlikkus
kestliku arengu põhimõtetest ning oma teadmiste ja õpitu jagamine ning tegelemine oma
tegevusvaldkondade mõju teemadega ühiskonnas.
2019. aastal allkirjastas Tallinna Sadam koos 23 riigi osalusega äriühinguga kokkuleppe
vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgmiseks, et ergutada läbi reaalse eeskuju
näitamise nende põhimõtete olulisust ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt. 2020.
aastal tegelesime kestliku arengu strateegia täiendamisega ning jätkame mõõdikute
ja tegevuskava väljatöötamise ja rakendamisega 2021. aastal. Tallinna Sadama
kaubasadamate sotsiaal-majandusliku mõju hindamisest ja kestliku arengu tegevuskava
väljatöötamisest valmis Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö, koos Mereakadeemiaga
kaardistasime Tallinna Sadama ökoloogilise jalajälje, parendusmeetmed ja ehitasime
rakenduse kestliku arengu eesmärkide täitmise jälgimiseks.
Koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna linnaga algatasime 2019. aastal uurimisprojekti
„Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“
13
, mille eesmärk on
saada akadeemilist sisendit Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandi väärikaks ja
jätkusuutlikuks haldamiseks, turistide logistika parendamiseks sadama ja vanalinna vahel
ning uute teenuste arendamiseks, mis tagaks Tallinna Sadama reisijate ärisuuna kestliku
arengu ja võimaluse reisijate arvu kasvatamiseks. Projekt kestab 2019–2022 ja Tallinna
Sadama poolt projekti eesmärkide täitmiseks jagatud toetussumma koos lisanduvate
maksudega on 231 tuh eurot. Vanalinna ringbussi logistilise lahenduse väljatöötamiseks
oleme kaasanud ka Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid.
13
I vahearuanne, II vahearuanne
Koostöös Mereakadeemiaga keskendume meremeeste haridustaseme tõstmisele ja
järelkasvu tagamisele, aga ka laevade küberturvalisuse ning logistikaahela digitaliseerimise
projektidele. Teeme koostööd ka teiste teadusasutustega Eestis ja mujal nii digilahenduste
väljatöötamisel kui ka uuenduslike ehitustehniliste võimaluste analüüsimisel, tutvustame
tudengitele Tallinna Sadamat, kaasame praktikante ja meie töötajad annavad vabatahtliku
tegevuse korras külalislektoritena loenguid oma valdkonnas.
Traditsiooniliselt korraldame koos Verekeskusega kaks korda aastas doonoripäevi, kust
võtavad osa nii Tallinna Sadama ja koostööpartnerite töötajad kui ka teised vabatahtlikud
vereloovutajad. 2020. aastal osales doonoripäevadel kokku 84 inimest, sh 25 Tallinna
Sadama grupi töötajat.
Tallinna Sadam on ühinenud heategevusliku algatusega „Annetame aega“, kus meie töötajad
panustavad vabatahtliku tegevusega nii loodushoiu, hariduse kui ka tervishoiuvaldkonda.
Koroonaviirusest tulenevalt traditsioonilisi kohaliku kogukonda kaasavaid suurüritusi
(Tallinna Merepäevad, Viimsi turvalisuspäev) 2020. aastal ei toimunud, aga kaasasime
kogukonda ja panustasime ühiskonda oma mõjuvaldkondades.
TS Laevade klienditeenindaja Kersti Täht (pildil) sai Tallinna Sadama Kvartali Täheks tänu
oma tööpanusele eriolukorras, aga ka tänu vabatahtlikule tegevusele, mil aitas vabadel
päevadel kaitseliitlasena Virtsu sadamas politseinikel kontrollida inimeste pääsu Muhu
saarele ja Saaremaale.
DOONORIPÄEV TALLINNA SADAMAS 2020 TS LAEVADE KLIENDITEENINDAJA KERSTI TÄHT VABATAHTLIKUNA VIRTSU SADAMAS
Tallinna Sadama üheks kestliku arengu prioriteediks on puhas Läänemeri. Suvehooajal aitas
koostöös Tallinna linna ja Soome saatkonnaga Vanasadama Jahisadamasse paigaldatud
mereprügipüüdur Seabin korjata veest sinna sattunud olmeprügi. Kogutud andmed
edastati Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse tudengite poolt keskkonnahariduslikul
eesmärgil ülemaailmse projekti andmebaasi. Läänemere puhtuse nimel on oluline võidelda
suitsukonide reostuse vastu, kuna maha visatud ja pahatihti merre sattunud suitsukoni võib
reostada kuni 100 liitrit vett. Suvel 2020 viisime koos Tallinna linna, Maailmakoristuse ja
laevafirmadega läbi konireostuse vastase kampaania. Kampaania raames on Vanasadama
sadeveeluukidele lisatud märgistus „Meri algab siit“ ning Tallinna Sadama sadamate aladele
ja TS Laevad parvlaevadele paigutatud spetsiaalsed hääletamisvõimalusega suitsukonide
prügikastid ehk Ballot Bin’id. Tallinna Sadama grupi töötajad korjasid vabatahtliku tegevuse
korras maailmakoristuskampaania raames Vanasadama alalt ja selle lähiümbrusest ligi
10 000 suitsukoni, mis leidsid taaskasutust kunstiprojekti raames. Augustis tähistasime
koos Soome Instituudi, Soome saatkonna ja Tallinna linnaga Läänemerepäeva avaliku
diskussioonipaneeliga Läänemere puhtuse tagamisest.
Tallinna Sadam panustas Tallinna linna Rohepealinnaks pürgimise ettevalmistustöödesse:
meie kaasabil valmis Rohepealinna tegevusi tutvustav esitlus, mis tõi välja Tallinna Sadama
tegevused puhta õhu (Tark Sadam, kaldaelekter liinilaevadele, automaatsildumine) ja puhta
Läänemere (mereprügipüüdur, reoveevastuvõtuseadmed, suitsukonikampaania) hoidmiseks
ning keskkonnasõbraliku linnalise arenduse (kruiisiterminal, kultuurikilomeeter) püüdlused.
Teeme tihedat koostööd Tallinna linnaga, et viia ellu Vanasadama arendusplaan Masterplaan
2030 ja kujundada Vanasadama alast tänapäevane, kõrgetasemelise avaliku ruumiga,
atraktiivne ja elav linnakeskus.
Rohetiigri projektis teeme koostööd Eesti erinevate ettevõtetega, et suurendada
ringmajanduse osa jäätmete käitlemisel ning püüelda tasakaalustatud majandusmudeli
poole.
SUITSUKONIDE VASTANE KAMPAANIA “MERI ALGAB SIIT” MEREPRÜGIPÜÜDURI SEABIN TESTIMINE VANASADAMA JAHISADAMAS
6 Majandustulemused
6.1 Põhinäitajad
Näitaja Ühik 2020 2019 muutus %
Müügitulu tuh EUR 107 358 130 536 –23 178 –17,8%
Ärikasum tuh EUR 35 562 51 679 –16 117 –31,2%
Korrigeeritud EBITDA
14
tuh EUR 58 423 74 292 –15 869 –21,4%
Põhivara kulum ja väärtuse langus tuh EUR –24 094 –23 037 –1 057 4,6%
Tulumaks tuh EUR –4 913 –5 764 851 –14,8%
Kasum tuh EUR 28 518 44 404 –15 886 –35,8%
Investeeringud tuh EUR 37 138 29 484 7 654 26,0%
Töötajate arv (keskmine) in 465 492 –27 –5,5%
Kaubamaht tuh tonni 21 327 19 931 1 396 7,0%
Reisijate arv tuh in 4 333 10 639 –6 306 –59,3%
Laevakülastuste arv tk 7 088 7 855 –767 –9,8%
Varade maht perioodi lõpus tuh EUR 628 093 625 532 2 561 0,4%
Netovõlg perioodi lõpus tuh EUR 184 901 172 663 12 238 7,1%
Omakapital perioodi lõpus tuh EUR 375 432 377 018 –1 586 –0,4%
Aktsiate arv perioodi lõpus tuh tk 263 000 263 000 0 0,0%
Ärikasum/müügitulu 33,1% 39,6%
Korrigeeritud EBITDA/müügitulu 54,4% 56,9%
Kasum/müügitulu 26,6% 34,0%
EPS: kasum/kaalutud keskmine aktsiate arv EUR 0,11 0,17 –0,06 –35,8%
Omakapital/aktsiate arv EUR 1,43 1,43 –0,0 –0,0%
Kasum/varade maht 4,5% 7,1%
Kasum/omakapital 7,6% 11,8%
14
korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara
väärtuse langust, finantstulusid ja -kulusid (kokku)
ning tulumaksukulu ja korrigeerituna varade
sihtfinantseerimise amortisatsiooniga.
Aktsia hind perioodi lõpus 1,80 1,99 –0,19 –9,5%
P/E: Aktsia hind/kasum aktsia kohta 16,6 11,8 4,8 40,7%
6.2 Majanduskeskkond
2019. aasta sügisel Hiinas alguse saanud ja Euroopas 2020. aasta alguses puhkenud
COVID-19 pandeemiast sai maailma majanduskeskkonna erakorraline ja suur mõjutaja,
mistõttu kujunes maailma majanduse käekäik prognoositust ootamatult erinevaks. Nii
kujuneb maailma majanduse languseks 2020. aastal prognoositavalt 3,5%, võrrelduna
aasta taguse kasvuprognoosiga 2,9%. Suurimateks kaotajateks sektorite hulgast võib pidada
turismi, transporti ja teenindust. Seejuures on hinnangud maailma majanduse olukorrale
olnud senise viirusekriisi jooksul küllaltki muutuvad, kuna nii olukorda halvendavad mõjud
kui neile vastuseks rakendatud meetmed on väga ulatuslikud ning nende koondmõju teatud
seisuga on olnud raske hinnata. Siiski kujunes maailma majanduse käekäik 2020. aasta
teisel poolel kardetust paremaks. 2021. aastaks prognoositakse maailma majanduskasvu
jõulist taastumist 5,5%-le. Kasvu eelduseks on koroonaviirusega nakatumise ja piirangute
vähenemine juba esimeses kvartalis ning mahukate abiprogrammide jätkumine. Kasv
saab aga riikide lõikes olema väga erinev, eelkõige olenevalt vaktsineerimise edukusest ja
majanduslike abimeetmete rakendamisest, mille osas on riikidel erinev võimekus. Üheks
oluliseks meetmeks majanduskasvu taastumise jaoks peetakse roheinvesteeringute toetamist
koos süsiniku heitmete maksustamisega.
15
Eesti majanduse käekäigu kohta 2020. aastal arvatakse valdavalt, et läks kardetust
paremini ning seda ka teiste Euroopa riikidega võrreldes. 2020. aasta majanduslangust
prognoositakse keskmiselt 3% kanti, mis on väiksem kui Euroopa riikide hulgas valdavalt.
2021. aastaks prognoositakse majanduse pöördumist langusest tõusule ning aasta
kokkuvõtteks majanduskasvu vahemikus 2–3,5%.
Taastumise algust nähakse valdavalt teisest kvartalist, kui oodatakse piirangute leevenemist
ning vaktsineerimise edukust. Taastumisele peaks soodsalt mõjuma tarbijate poolt piirangute
ajal edasilükatud tarbimis- ja reisimisotsused ning kasvanud säästude maht. Samuti
toetab kasvu teenuste ekspordi hea väljavaade eelduslikult aasta teises pooles, kuna meie
peamistel sihtturgudel Soomes ja Rootsis jäi majanduslangus samuti kardetust väiksemaks.
Turismisektori täielik taastumine võtab hinnanguliselt aga pikemalt aega kui teiste kriisis
enim kannatanud sektorite puhul. Prognoositakse töötuse kasvu aasta esimesel poolel kuni
10%-ni, misjärel peaks tase kiiresti langema hakkama. Tarbijahindade muutus oli 2020.
aastal –0,4% ning ka 2021. aastaks ei oodata olulist hinnakasvu, vaid selle püsimist 1–2%
vahemikus.
16
2020. aasta alguses pandeemiaks puhkenud COVID-19 kriis avaldas Tallinna Sadama
tulemustele otsest mõju läbi riikide poolt piiriülesele reisimisele kehtestatud piirangute,
mistõttu langes drastiliselt liinireisijate arv ning suvine kruiisihooaeg jäi tervenisti ära.
Veidi lühemaks kui aasta varem kujunes jäämurdja Botnica suvine töö Kanadas, samuti
tulenevalt viirusepiirangutest, mis mõjutasid teenuse tellijat ja tema tootmisvõimekust.
Kuna majandustegevuse langus väljendus eelkõige teatud sektorites, siis kaubamaht
püsis valdavalt stabiilne ning mitmel juhul leidus ka kasvukohti, eelkõige vedellasti osas.
Eelnevast tulenevalt avaldusid 2020. aasta majanduskeskkonna mõjud kontsernile lõviosas
tulude vähenemise kaudu rahvusvaheliste reisijatega seonduvalt reisisadamate segmendis.
Teisalt sundis muutunud majandusolukord tegema muudatusi organisatsioonis efektiivsuse
täiendavaks suurendamiseks ning vähendama või edasi lükkama planeeritud kulusid.
15
IMF “World Economic Outlook Update”, jaanuar 2021.
16
Ajakirjanduse andmetel, Statistikaamet, Swedbank, SEB.
6.3 COVID-19 pandeemia mõju
COVID-19 pandeemia tõttu riikide poolt kehtestatud kaitsemeetmete mõju avaldus
kontsernile alates 2020. aasta märtsi teisest poolest. Kuna kaitsemeetmed keskendusid
inimeste vaheliste kontaktide ja piiriülese liikumise minimeerimisele, avaldasid need suurimat
mõju turismisektorile ja reisijate liikumisele, mis omakorda mõjutas peamiselt kontserni
reisisadamate segmendi tulemust.
2020. aasta märtsis Eestis kehtestatud eriolukord kestis 17. maini ning välisriikide kodanikele
kehtis nii Eestis kui Soomes üldine sisenemiskeeld. Eesti ja Soome vaheline tööränne
taastus mai keskel. Alates 1. juunist avati Eesti piir enamusele Euroopa riikidest saabujatele,
Soome avas piirid kõigile Eestist saabuvatele reisijatele 15. juunil. Muutuvate piirangute
ja karantiininõuete tõttu enamuses Euroopa riikides tühistasid kruiisifirmad kruiisilaevade
külastuste broneeringuid jooksvalt ja ühtki kruiisilaeva külastust 2020. aastal ei toimunud.
Seoses viirusesse nakatunute arvu kasvuga septembris, kehtestas Soome alates 28.
septembrist uuesti piirangud Eestist saabujatele ja Soome pääseb ilma karantiini nõudeta
vaid töörändeks, transiidiks või muul olulisel põhjusel. Muudest riikidest Eestisse saabujatele
rakendatakse alates 15. juunist kahenädalast eneseisolatsiooni kohustust sõltuvalt iga nädal
fikseeritavast lähteriigi nakatumisnäitajast 100 000 elaniku kohta ja kehtestatud piirmäärast.
Rootsi ja Eesti vahel on kruiisireisid keelatud ja Rootsi on kevadest saadik olnud riskiriik,
millele kehtib kahenädalane karantiininõue.
Piirangutest tuleneva nõudluse languse tõttu tegid rahvusvaheliste reisilaevade operaatorid
mitmeid ümberkorraldusi laevade sõidugraafikutes ja liinidel sõitvate laevade osas. Alates
märtsi keskpaigast on suletud Tallinn-Stockholmi ja Tallinn-Peterburi liinid, samas lisandus
uusi ajutisi liine nagu eriolukorra ajal Paldiski-Sassnitz (Eestist Saksamaale), alates juunist
Tallinn-Maarianhamina ning juulist Tallinn-Turu, mis olid aga väiksema mõjuga. Eesti ja
Soome vahel seilas juuni lõpus rekordarv laevu ja laevaühendused olid tihedamad kui kunagi
varem. Samas jäi reisijate koguarv siiski aasta varasemast ligemale poole väiksemaks ning
aasta lõpupoole hakkas taas vähenema.
Kaubavedudele riikide vahelisi piiranguid ei seatud ja kaubamaht kasvas vedellasti ja ka
ro-ro kauba mõjul. Juhatuse hinnangul võib viiruse tõkestamisest tingitud üldise majandus-
kriisi negatiivne mõju kaubavedudele avalduda järgnevates kvartalites peamiselt konteiner-
ja ro-ro kaupade kaudu, kuigi 2020. aasta teisel poolel kardetud mõju ei avaldunud.
ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad poolt opereeritavad Saaremaa ja Hiiumaa
siseriiklikud reisiparvlaevaliinid jätkasid eriolukorra ajal liiklust hõredama graafiku alusel.
Alates 8. maist kaotati liikumispiirangud mandri ja suursaarte vahel ning tavapärane reisijate
liiklus on taastunud, reisijate veol järgitakse viiruse levikut tõkestavaid meetmeid. Suvekuudel
veetavate sõidukite arv isegi kasvas aasta võrdluses. Piirangutest tulenevad muudatused
ei avaldanud olulist mõju reisiparvlaevade segmendile, kuna suurema osa üleveoteenuse
tulust moodustab püsitasu, mis ei sõltu reiside ega reisijate arvust.
ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Shipping poolt opereeritav multifunktsionaalne
jäämurdja Botnica jätkas oma tavapärast tegevust ja Botnica müügitulu (muu segment)
COVID-19 pandeemia väga oluliselt mõjutanud ei ole. Rendipäevade arv vähenes aasta
kokkuvõttes 5% kuna jäämurdja Botnica suvine rendiperiood kujunes võrreldes eelneva
aastaga mõnevõrra lühemaks, seoses Kanada tellija tootmistegevust häirinud koroonaviiruse
leviku tõkestamisega seotud piirangutega.
Kontsern rakendab vajalikke meetmeid ja teeb igakülgset koostööd ametkondadega viiruse
leviku takistamiseks ning inimeste elu ja tervise kaitsmiseks. Alates 1. septembrist saavad
COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle
naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes Vanasadama reisiterminalides testida.
Tulude vähenemise kompenseerimiseks oleme muutunud oludes kriitiliselt üle vaadanud
kõik kontserni kulud, kuid püsikulude suure osakaalu tõttu on kontserni kasumlikkuse langus
iseäranis reisisadamate segmendis vältimatu. Ettevõtte rahavoo parandamiseks on mõned
planeeritud investeeringud edasi lükatud, samas pooleliolevaid investeeringuid ei peatatud.
Juhatuse hinnangul ei ohusta koroonaviirusest tulenevad mõjud kontserni tegevuse jätkuvust.
6.4 Turuülevaade: reisijad
Läänemeri on üks tihedaima laevaliiklusega sisemeresid maailmas. Läänemere valgalas
elab peaaegu 85 miljonit inimest ning laevaliiklus on üks peamisi piirkonna siseturismi
transpordimeetodeid. Hinnanguliselt sõidab laevaga Läänemere idaosas aastas
tavapäraselt kokku üle 40 miljoni reisija, mistõttu on see kõige tihedama rahvusvahelise
reisilaevaliiklusega ala Läänemeres. Üheks suurema reisijate arvuga sadamaks on siin ka
Tallinna sadam – Helsingi järel teisel kohal. Nende sadamate vahel sõidavad ka Läänemere
suurimad, peamiselt reisijate veoks mõeldud reisilaevad. Võrreldes teiste Läänemere-äärsete
piirkondadega soodustab tihedat laevaliiklust Eesti, Soome ja Rootsi vahel nii sihtsadamate
omavaheline optimaalne kaugus reisilaevaliikluseks kui ka asjaolu, et suuremahuline
reisilaevaliiklus toimub just nimetatud riikide pealinnade vahel, mis asuvad kõik mere ääres.
Oma soodustav roll on ka aina tihenevatel Eesti-Soome majandussuhetel ning piirkonna
muutumisel järjest populaarsemaks sihtkohaks Aasia turistidele, kes saabuvad piirkonda
lennukiga ja reisivad siinsete lähiriikide vahel järjest rohkem reisilaevadega. Seetõttu
moodustab rahvusvaheliste reisilaevade liiklus Tallinna ja peamiste vastas-sadamate –
Helsingi ja Stockholmi – puhul Tallinna Sadama majandustegevuses väga tähtsa osa.
Reisijate arv Läänemere idaosa sadamates
* Ei ole arvestatud sadamaid, mille reisijate arv moodustub peamiselt lähireisidelt (kestusega ca 1 h)
Seoses 2020. aasta alguses puhkenud COVID-19 üleilmse viirusekriisiga ning selle
takistamiseks Euroopas riikide poolt varakevadel kehtestatud piiriülese liikumise piirangutega
langes 2020. aasta reisijate arv sarnaselt ülejäänud maailma piirkondadele ka Läänemere
piirkonnas erakordselt madalale tasemele. Aasta esimestel kuudel tavapärasel tasemel
toiminud liinireisijate liiklus Läänemerel sisuliselt peatus märtsi keskpaigast, taastudes mingil
määral paaril suvekuul, ning seejärel taas vähenes seoses viiruse teise laine tõttu sügisel
karmistatud piirangutega. Seetõttu ei ole 2020. aasta tulemus otseselt võrreldav eelnevate
aastatega. Sadamate lõikes jäid senised suurimad sadamad endiselt suurimateks ning
Tallinn tõusis kolmandalt teisele kohale, peamiselt Rootsiga seotud reisijate liikluse suurema
vähenemise tõttu. Reisijate arvult suurim sadam oli 2020. aastal Helsingi (4,8 mln reisijat),
edestades Tallinna (4,3 mln reisijat) ja Stockholmi (3,6 mln reisijat) sadamaid. Kokkuvõttes
langes Läänemere idaosa suuremate sadamate reisijate arv 2020. aastal 66% 44,1 mln
reisijalt 15,1 mln reisijani.
Läänemere piirkonnal on olnud kiiresti areneva ja maailma kruiisiturismi üha kiiremini
kasvava piirkonna renomee. Seoses 2020. aasta COVID-19 pandeemiaga sisuliselt peatus
turismi eesmärgil reisimine kogu maailmas, sealhulgas ka kruiisiturism ning seda ka
Läänemere sadamates, kus kruiisihooajaks on valdavalt soojad suvekuud.
2020. aastal jäi piirkonnas traditsiooniliste kruiisireisijate külastuste arvuks pea 0, võrrelduna
5,4 mln kruiisireisija külastusega eelneval aastal (graafikul toodud võrdlusgrupil kokku
5,1 mln). Tavapäraselt on suurimateks kruiisireisijate sadamateks Kopenhaageni ja Kieli
sadamad, mis on ühtlasi peamisteks Läänemere kruiisireiside alg- ja lõppsadamateks, ning
kus eelnevatel aastatel toimus ka suurim kruiisireisijate arvu kasv. Suuruselt kolmas oli
Tallinna Sadam, kuid vahe järgmiste sadamatega oli väike.
Kruiisireisijad Läänemere suurimates kruiisisadamates
6.5 Turuülevaade: kaup
Kaubamahu turuülevaade hõlmab Läänemere idakaldal asuvate riikide (Poola, Leedu, Läti,
Eesti, Venemaa) ja Soome lahe äärseid Soome suuremaid sadamaid, kellest paljud käitlevad
ka ida-läänesuunalist transiitkaupa. Kui viimastel aastatel on Läänemere idakalda suuremad
sadamad näidanud pidevat kasvu, siis 2020. aastal, seoses koroonaviiruse ülemaailmse
kriisiga, on kaubamahud vähenenud. 2020. aasta summaarne kaubakäive oli ligi 511 mln
tonni, mis tähendas 42 mln tonni ehk ligi 8% langust.
Lisades Eesti väiksemate sadamate kaubakäibe (8,1 mln tonni), oli Tallinna Sadama ja
konkurentide kaubaveo turumaht 2020. aastal 518,9 mln tonni, ehk 42,8 mln tonni (7,6%)
vähem kui 2019. aastal.
Lastiliikidest langes 2020. aastal enim vedellasti turumaht, kahanedes 27,5 mln tonni
(–11%), peamiselt toornaa mahu vähenemise mõjul Venemaa ja Leedu sadamates.
Konteinerite maht vähenes 4 mln tonni (–5%) Venemaa, Leedu ja Poola sadamate mõjul.
Puistlasti maht langes 6 mln tonni (–4%) peamiselt kivisöe languse mõjul Läti sadamates.
Puistlasti langust aitas vähesel määral kompenseerida teravilja mahu ligi 5 mln tonnine
(+28,5%) tõus, peamiselt Poola ja Leedu sadamates. Ro-ro kaupade maht püsis eelmise
aasta tasemel. Segalasti maht vähenes 5 mln tonni (–13,8%), mida mõjutas enim segalasti
vähenemine Soome sadamates.
Sadamate lõikes olid suurimateks kaubamahu kasvatajateks Tallinna Sadam (kasv 1,4 mln
tonni ehk 7%; peamiselt vedellasti tõttu) ja Gdynia (0,6 mln tonni ehk 2,7%; peamiselt
puistlasti tõttu) sadamad. Kaubamaht vähenes enim Primorski (–11,7 mln tonni ehk –19%;
vedellasti tõttu) ning Riia ja Ventspilsi (peamiselt kivisöe ja vedellasti tõttu) sadamates
vastavalt –9,1 mln tonni (–28%) ja –7,6 mln tonni (–37%).
Eelnevalt kirjeldatud muutuste tõttu suurenes Venemaa ja Balti riikide sadamate arvestuses
Venemaa, Leedu ja Eesti sadamate turuosa ning vähenes Läti sadamate turuosa. Venemaa
sadamate turuosaks kujunes 63,7%, Eestil 10,3%, Lätil 11,4% ja Leedul 14,7% (2019. aasta
andmetel vastavalt 62,3%, 9,5%, 14,7% ja 13,4%).
Läänemere idakalda suuremate sadamate kaubamaht
Läänemere idakalda suurimad sadamad olid Ust-Luga (103 mln tonni, turuosa 20%),
Peterburi (60 mln tonni, 12%) ja Klaipeda (56 mln tonni, 11%). Tallinna Sadama turuosa
moodustas 4,1% (2019: 3,5%), olles üheksandal kohal.
Eesti sadamate kaubamaht püsis 2020. aastal 39 mln tonni tasemel, millest Tallinna
Sadama turuosa suurima sadamana moodustas 55% (2019: 51%).
Läänemere idakalda suuremate sadamate turuosa Eesti sadamate turuosa
6.6 Tegevustulemused
2020. aasta kujunes COVID-19 pandeemiast tingitud mõjude tõttu Tallinna Sadama jaoks
korraga nii turbulentseks kui küllalt stabiilseks, tulenevalt kriisi mõjude erinevast puutumusest
Tallinna Sadama nelja erineva ärivaldkonnaga. Kriisis sai kannatada eelkõige Tallinna
Sadama suurim ärisegment – reisisadamad, kus erinevad ärimahud langesid vahemikus 50–
100%. Teisalt püsis tugevana teine sadamategevuse valdkond – kaubasadamate segment,
mis saavutas kriisile vaatamata viimase viie aasta rekordilise kaubamahu. Reisiparvlaevade
ja muu segmendi jaoks kujunes aasta aga kokkuvõttes stabiilseks. Müügitulu, ärikasum ja
ka EBITDA vähenesid oluliselt reisisadamate kehvema tulemuse mõjul: vastavalt –18%,
–31% ja –21%. Kaubamaht aga kasvas 1,4 mln tonni (7,0%) 21,3 mln tonnini. Kasv põhines
vedellasti tugeval kasvul (1,5 mln tonni), mida toetas ka ro-ro kauba kasv (0,2 mln tonni ehk
3,7%). Reisijate arv langes peale 12-aastast järjestikust kasvu tervelt 59% 4,33 mln reisijani.
Reisimispiirangud mõjutasid kõiki liine ning ka suvehooaja traditsioonilisi kruiisireise, mida
2020. aastal Läänemere piirkonnas praktiliselt ei toimunud.
Eesti mandri ja suursaarte vahel reisiparvlaevadega osutatava üleveoteenuse puhul tõi
pandeemia kaasa reisijateveo peatumise märtsis-aprillis ning ka mõnevõrra väiksema reiside
arvu (–4%). Väiksem reiside arv, töötamine suveperioodil ilma lisalaevata (lisareisideks
kasutati olemasolevat asenduslaeva) ja mõne lepingulise tasumäära vähenemine seoses
Eesti kütuse hinnaindeksi langusega tõi kaasa mõningase tulude vähenemise, millele
vastukaaluks aga saavutati võrreldav kulude kokkuhoid ning segmendi läbi aegade suurim
korrigeeritud EBITDA.
Aastat võib stabiilsuse tõttu pidada edukaks multifunktsionaalsele jäämurdjale Botnica, mis
pärast jäämurdehooaja lõpetamist Eesti vetes oli taas suvisel tööl eskort- ja jääseirelaevana
Kanada põhjaosas Baffini saarestiku arktilistes vetes. Tulenevalt Kanada tellijat mõjutanud
koroona piirangutest jäi küll rendiperiood 5% võrra lühemaks kui 2019. aastal, mida võib aga
pidada pigem väikseks mõjuks.
Segmentide põhiselt langes tulu ja tulemus eelkõige reisisadamate segmendis. Tulemus
kasvas aga kaubasadamate segmendis, vähenes mõnel määral muus segmendis ja püsis
eelmise aasta tasemel reisiparvlaevade segmendis.
Kontserni müügitulu vähenes 2020. aastal 23,2 mln eurot (–18%) ja oli kokku 107,4 mln
eurot. Tululiikidest vähenes tulu laevatasudest ja reisijatasudest reisisadamate segmendis
seoses kehtinud reisimispiirangutega. Põhitegevusega seotud kulud vähenesid 5,1 mln eurot
(–6,4%), ärikasum vähenes 16,1 mln eurot (–31%) ning puhaskasum vähenes 15,9 mln eurot
(–36%). Kontserni loodud lisandväärtus
17
ehk panus Eesti majandusse oli 2020. aastal
79,1 mln eurot (2019: 94,6 mln eurot), näitaja vähenes pandeemia tõttu langenud ärikasumi
tõttu.
17
Lisandväärtus = ärikasum + tööjõukulud + põhivara kulum ja väärtuse langus.
6.6.1 Reisijate arv
2020. aastal üle maailma levinud COVID-19 pandeemia ja selle tõttu kehtestatud piiriülesed
liikumispiirangud tõid kaasa seni nägemata languse reisijate arvus. Üle kümne aasta
stabiilselt kasvanud reisijate arv meie sadamates langes 2020. aastal rekordiliselt 10,64 mln
reisija tasemelt 4,33 mln reisijale, mis tähendas langust 6,3 mln reisija ehk 59% võrra.
Kuigi langus oli järsk, toimus see ühekordse mõjuga välisteguri tõttu, mis senise põhjal ei
ohusta reisijate arvu pideva kasvu aluseks olnud Eesti ja Soome vahelist tihenevat seotust nii
turismi kui ka majandustegevuse alal. Reisijate arvu taastumiseks on selleks vajalike teenuste
näol endiselt valmisolek tagatud. Liinireisioperaatoritel on valmisolek tagada liinireisilaevade
tihe sõidugraafik, meie sadamates on loodud kaasaegsed ja mugavad tingimused reisijatele,
mille täiustamine jätkus ka 2020. aastal, ning mis koosmõjus on muutnud laevaga reisimise
järjest lihtsamaks ja mugavamaks.
Reisijate arv langes 2020. aastal suurel määral kõigil liinidel. Arvuliselt suurim langus oli
suurimal liinil, ehk Tallinn-Helsingi liinil 4,8 mln reisija võrra (–55%). Tallinn-Stockholm liini
reisijate arvu languseks kujunes 0,8 mln reisijat (–85%) ning traditsiooniliste kruiisireisijate
arv langes 0,7 mln reisijat (–100%). Tulenevalt viiruse tõkestamiseks rakendatud piirangutest
ja langenud reisimisnõudlusest hõrendasid reisilaevaoperaatorid sõidugraafikut Tallinn-
Helsingi liinil, vastavalt hetke olukorrale aasta jooksul erinevalt. Tallinn-Stockholmi liinil
sõitmine peatus alates märtsist ning ka aruande koostamise ajal ei ole liinil sõitmist veel
taastatud. Traditsiooniliste kruiisilaevade külastusi 2020. aastal ei toimunud. Vaatamata
reisijate arvu suurele langusele reisioperaatorid sõidugraafikuid aga vastaval määral ei
vähendanud, kuna jätkati peamiselt ro-ro kauba vedaja rollis, mida majandusliku olulisuse
tõttu toetati riikide poolt abimeetmetega. Seoses reisijate arvu langusega peamistel liinidel
otsisid reisilaevade operaatorid suvekuudel lisavõimalusi reisijate veoks teistel ja uutel
marsruutidel, millega seotud külastuste arv jäi siiski väikeseks. Kokkuvõttes langes
2020. aastal liinireisilaevade külastuste arv 5,5%.
Kruiisilaevade külastuste hooaeg on tavapäraselt põhiosas maist septembrini. Kruiisi
hooajalisus reisijate veos on regulaarne ega oma seetõttu tavaolukorras erakorralist mõju
Tallinna Sadama majandustulemustele.
Reisijate arv liinide lõikes
6.6.2 Kaubamaht
Vaatamata 2020. aastal maailma majanduskeskkonda erakordselt mõjutanud
koroonaviirusest tingitud kriisile kasvas kaubamaht meie sadamates 1,4 mln tonni ehk 7%
ja oli kokku 21,3 mln tonni, mis tähendas viimase viie aasta kõrgeimat taset. Lastiliikide
lõikes tuli kasv peamiselt vedellastist (+1,5 mln tonni ehk 20%), kuid ka ro-ro kaubast
(+0,2 mln tonni ehk 3,7%), millede kasvu mõju vähendas vähene langus teistes lastiliikides.
Vedellasti maht liikus 2020. aastal kvartalite lõikes taas üsna volatiilselt tulenevalt
selle kauba projektipõhisest iseloomust ja vastavalt erinevate vedellasti kaupade
hinnamuutustele maailmaturul ning sadamas asuvate terminalide või nende klientide
poolt leitud ärivõimalusetele. Ro-ro kauba maht kasvas läbi aasta küllalt ühtlaselt ning
jõudis kokkuvõttes rekordilise tasemeni 5,6 mln tonni. Enamik ro-ro kaubast liikus põhja-
lõunasuunaliselt Tallinn-Helsingi ja ka Muuga-Vuosaari liinidel, mis väljendab tihedaid
kaubandussuhteid lähiriikide vahel ja nende kaudu, millele ei avaldanud suurt mõju ka
koroonaviirusest tingitud kriis. Kuna enamus ro-ro kaubast liigub Vanasadama kaudu Tallinn-
Helsingi liini reisilaevadega, kajastub sellega seotud tulu reisisadamate segmendis.
Lastiliikidest vähenes segalasti maht 0,19 mln tonni ehk 31%, peamiselt paberipuu väljaveo
vähenemise tõttu ja 2019. aastal kajastunud ühekordse projektina Baltic Connector
gaasitrassi ehitusmaterjalide tõttu. Teiste lastiliikide mahud jäid enam-vähem eelneva aasta
tasemele. Veidi vähenes puistlasti (–97 tuh tonni ehk –2,1%) ja konteinerkaupade maht
(–27 tuh t ehk –1,5%). Konteinerkaupade maht TEU-des
18
vähenes 9 tuh ühikut ja oli 214 tuh
TEU-d.
Veosuundade lõikes oli suurem muutus transiidi mahu kasv 1,0 mln tonni (9,9%) ning Eesti
eksportkauba mahu kasv 0,4 mln tonni (7,8%). Lastiliikide lõikes moodustasid kaubamahust
põhiosa vedellast 43%, veerem 26%, puistlast 21% ja konteinerid 9% (2019. aasta vastavad
näitajad olid 38%, 27%, 23% ja 9%). Veosuundade lõikes moodustas kaubamahust 52%
transiit, 26% eksport ja 21% import (2019. aasta vastavad näitajad olid 51%, 26% ja 23%).
Meie sadamaid läbiva kauba vedu ei ole oma olemuselt hooajaline. Tavapäraselt on
kaubamahu kõikumised seotud turutingimuste muutustega (sh muutustega veetava kauba
maailmaturu hindades) või projektipõhiste kaubamahtude volatiilsusega.
Kaubamaht lastiliikide lõikes
18
TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) – standardühik konteinerite loendamiseks ja konteinerlaevade või
konteineriterminaalide mahutavuse väljendamiseks. 20 jala pikkune konteiner võrdub ühe TEU-ga.
6.6.3 Üleveoteenus reisiparvlaevadega 6.6.4 Multifunktsionaalne jäämurdja Botnica
2016. aasta oktoobrist alustas TS Laevad uue ärina Eesti mandri ja suursaarte (Saaremaa
ja Hiiumaa) vahelist siseriikliku üleveoteenuse osutamist reisiparvlaevadega vastavalt Eesti
riigiga sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingule (lepingu periood 01.10.2016–
30.09.2026). Teenust tuleb osutada riigi kinnitatud sõidugraafiku kohaselt üheaegselt kuni
nelja reisiparvlaevaga (suveperioodi tipuaegadel kuni viie reisiparvlaevaga). Teenuse eest
ettenähtud lepinguline tasu on põhiosas fikseeritud iseloomuga, millest osale kohaldatakse
elukalliduse muutust väljendavaid hinnaindekseid. Väiksem osa tulust on muutuvtulu, mis
sõltub teostatud reiside arvust. Muutuvtulule kohaldatakse samuti hinnaindeksit. Lepinguline
tulu kaetakse piletitulu ja riigilt saadava ühistransporditoetusega, mis katab lepingulise tulu
ja saadud piletitulu vahe.
2020. aastal tegid parvlaevad kokku 20 118 reisi ehk 4,2% vähem kui aasta varem,
mille käigus teenindati 2,0 mln reisijat (langus 18%) ja 1,0 mln sõidukit (langus 8%).
Langus oli tingitud pandeemia tõttu suursaartele reisijateveo peatamisest kevadperioodil.
Riigi kui teenuse tellijaga kokkuleppel teostati suveperioodil (juuni-august) 346 lisareisi
üleveovõimsuse suurendamiseks tagavaralaevaga. 2019. aastal teostati suveperioodil
534 lisareisi riigiga kokkuleppel liinile toodud lisalaevaga.
2013. aasta algusest osutame 10-aastase lepingu alusel Eesti riigile jäämurdeteenust
Soome lahe kaldal asuvate Eesti sadamate jaoks jäämurdeperioodil detsembrist kuni aprillini.
2021. aasta alguses võitis TS Shipping Eesti riigi hanke ka järgmisel 10-aastasel perioodil
jäämurdeteenuse osutamiseks. Tasu teenuse eest on püsitasu 120-päevalise hooaja eest,
mida indekseeritakse tarbijahinnaindeksi alusel. Jäämurdehooaja välisel ajal rendime
jäämurdjat Botnica välja erinevateks merenduse abitöödeks. Suvise töö leidmise võimalusi
ja tulusust mõjutab sarnastele eritöödele spetsialiseerunud laevade prahiturg. Hinna ja
nõudluse taset on enim mõjutanud naatootjad, kes on ajalooliselt olnud suurimad vastavate
teenuste ostjad. Seoses naahinna suure langusega aastal 2015 vähenes märgatavalt
nõudlus selliste eriotstarbeliste laevade teenuste järele naaväljadel, mis tõi kaasa ka
prahitasude vähenemise viimase kümne aasta madalaimale tasemele, mille lähedusse on
see ka püsima jäänud.
Jäämurdehooaja väliseks tööks sõlmis TS Shipping 2018. aastal viieaastase raamlepingu
Kanada firmaga Baffinland Iron Mines, mille iga-aastase vajaduse kinnitab tellija
aasta alguses ning vajadusel tellib lisapäevad hooaja jooksul. 2020. aasta suvehooaja
tööperiood kujunes 12 päeva võrra lühemaks 2019. aasta omast seoses tellija
tootmistegevust mõjutanud koroonaviirusest tulenenud piirangutega. Tasumäära indekseeriti
inflatsiooniindeksiga.
Reisiparvlaevade tegevusmahud MPSV Botnica prahtimine
6.7 Tulud ja kulud
Müügitulu ja EBITDA Müügitulu liikide lõikes
Tallinna Sadama 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 107,4 mln eurot, vähenedes
eelneva aasta suhtes 23,2 mln eurot ehk 18%. Korrigeeritud EBITDA-ks kujunes 58,4 mln
eurot, mis oli 15,9 mln eurot ehk 21% vähem kui eelneval aastal. Seoses viimase näitaja
mõnevõrra suurema vähenemisega langes veidi ka korrigeeritud EBITDA marginaal:
57%lt 54%ni. 2016. aasta oktoobrist lisandus reisiparvlaevade tegevusvaldkond, millega
kaasnes nii tulude kui ka kulude kasv.
Müügitulu liikide lõikes vähenes tulu kõikides tululiikides, enim reisijatasude tulus 10,0
mln eurot (–59%) 7,0 mln euroni seoses reisijate arvu samaväärse vähenemisega. Suurem
langus toimus ka laevatasude tulus, mis vähenes 9,1 mln euro võrra (–20%) 37,6 mln euroni.
Langus tulenes peamiselt kruiisilaevade ärajäänud hooajast, kuid ka reisilaevade hõredamast
graafikust ning mõneti vähenenud kaubamahust segalasti, puistlasti ja konteinerite osas.
Tulu suurendavalt mõjus aga vedellasti mahu kasv.
Tulu reisiparvlaevadega siseriikliku üleveoteenuse osutamisest langes 1,2 mln eurot, kokku
29,0 mln euroni, peamiselt suveperioodil lisareiside teostamisest väiksemas mahus ja ilma
lisalaevata, ning reisitasude tulu vähenemisest seoses väiksema reiside arvuga (koroona
piirangud) ja reisitasu tariifi vähenemisega kütusehinna indeksi languse tõttu (negatiivne
indekseerimine). Tulu elektrienergia müügist vähenes 1,0 mln eurot ehk 17,8% 4,5 mln euroni
peamiselt tingituna väiksemast nõudlusest kaubasadamates, elektrimüüjana vahendatud
elektrienergia mahu vähenemisest, ning ka tulenevalt soojemast aastast võrreldes
eelnevaga. Tulu muudest teenustest vähenes 0,6 mln eurot (–26%) erinevate teenuste
müügimahu languse tõttu koroonaviirusest tingitud kriisis, nagu vee müük kruiisilaevadele
ja reklaampindade müük reisiterminalides. Tulu jäämurdja Botnica prahitasust vähenes
0,5 mln eurot (–5,5%), kokku 9,1 mln euroni, seoses mõnevõrra lühema suvise tööperioodiga
tellija tootmistegevust takistanud koroonaviiruse levikust tulenenud piirangute tõttu, mille
mõju vähendas lepinguliste tasude indekseerimine. Renditulu vähenes 0,4 mln eurot (–3,2%),
kokku 11,6 mln euroni, peamiselt renditasude vähendamise tõttu koroonaviirusest tingitud
piirangutest enim mõjutatud tegevustega seotud rendipindadel Vanasadamas. Kaubatasu
tulu vähenes 0,3 mln eurot (–4,8%) vaatamata kaubamahu kasvule, kuna kasvas madalama
tasuga vedellasti maht (iseäranis laev-terminal-laev skeemil käideldud kaubamahu kasvu
tõttu) ja osakaal kaubamahus ning vähenes leppetrahvi tulu.
Muud tulud kasvasid 2020. aastal 2,0 mln euro võrra 3,0 mln euroni. Kasv tulenes peamiselt
sadamapidamisega seotud varade müügikasumist Paljassaare sadamas ja vähem ka maa
müügist Muuga sadama tööstuspargis tagalaterminali tegevuse laiendamiseks. Vähenes
tulu sihtfinantseerimisest (–0,1 mln eurot ehk –14%) seoses välisabiga toetatavate kulude
vähenemisega.
Põhitegevusega seotud kulud (tegevuskulud, tööjõukulud ning põhivara kulum ja väärtuse
langus) olid 74,4 mln eurot, vähenedes aastaga 5,1 mln eurot ehk 6,4%.
Põhitegevusega seotud kulud
Kululiikidest vähenesid enim tegevuskulud 5,8 mln eurot ehk 15,8%, erinevate kululiikide
vähenemise tulemusel. Enim vähenes kütuse- ja energiakulu (–2,9 mln eurot ehk 25,9%)
nii reisiparvlaevade opereerimises, kus vähenes laevade kütusekulu kütuse hinnalanguse
ja laevade töörežiimide optimeerimise mõjul, kui sadamategevuse poolel seoses
tarbimismahu vähenemise ja vahendatud elektrienergia hinna langusega. Põhivarade
remondikulu vähenes (–1,9 mln eurot ehk 26,8%) peamiselt koroonaviirusest tingitud kriisis
rakendatud kokkuhoiumeetmete mõjul, kui vähendati ja lükati edasi planeeritud remonditöid
sadamategevuses.
Vähenes laevade teenindamiseks mõeldud teenuste ostukulu (–1,1 mln eurot ehk 20,2%),
eelkõige kruiisilaevade ärajäänud hooaja ja reisilaevade hõredama graafiku ning langenud
reisijate arvu (vähem laevade poolt ära antud jäätmeid) mõjul. Kasvas sadamatasude kulu
reisiparvlaevadega osutatava üleveoteenuse puhul seoses tasu tõusuga, mille aga riik kui
teenuse tellija kompenseeris teenuse tasu samaväärse kasvu kaudu.
Vähenes lühiajalise rendilepingu kulu (–0,6 mln eurot ehk 100%) reisiparvlaevade segmendi
mõjul, kus suveperioodiks seekord lisalaeva ei renditud. Tegevuskulu liikidest kasvas kulu
väheväärtusliku vara soetamiseks (0,5 mln eurot ehk 36,6%), tulenevalt Vanasadamas
reisiterminali D rekonstrueerimisega seotud sisustuse soetamisega, mis oli aga ühekordse
iseloomuga kulu. Muude tegevuskulude koosseisus kasvas ebatõenäoliselt laekuvaks
hinnatud nõuete katteks reservi moodustamise kulu peamiselt seoses halvenenud
majanduskeskkonna mõjuga.
Tööjõukulud vähenesid 0,4 mln eurot ehk 1,9%, töötajate arvu ja tasude ajutise vähendamise
ning teisalt koondamisega kaasnenud ühekordse lisakulu koosmõjul.
Kasvas põhivarade kulum ja väärtuse langus (1,1 mln eurot ehk 4,6%), peamiselt kulumi
kasvu mõjul valdavalt sadamategevuse poolel, kus Vanasadamas suurenes põhivarade maht
seoses reisiterminal D rekonstrueerimise, laevade kaldaelektrivarustuse rajamise ja
kaldapromenaadi valmimisega, ning Muugal ro-ro liikluse teenindusvõimsuse
suurendamisega seotud mitmete tööde valmimisega. Lisaks kasvas kulum reisiparvlaevade
puhul uudse akupangaga energiasäästulahenduse paigaldamisega reisiparvlaevale Tõll ja
vähem ka korraliste dokitööde mõjul kasvanud varade mahuga. Põhivarade allahindluse kulu
kasvas 0,35 mln euro võrra.
Muud kulud oluliselt ei muutunud (kasv 0,07 mln eurot).
2020. aasta ärikasumiks kujunes 35,6 mln eurot, mis 2019. aastaga võrreldes vähenes
16,1 mln eurot (–31,2%), seoses tulude vähenemisega, mille mõju oli oluliselt suurem kui
valdavalt püsikulude iseloomuga kulude vähenemise ja muude tulude kasvu koosmõju.
Ärikasumi vähenemise mõjul vähenes ka kontserni tegevuse efektiivsust näitav ärikasumi
marginaal: 39,6%-lt 33,1%-ni. Ärikasum vähenes sadamategevuses, reisisadamate
segmendi mõjul ja vähem ka muude segmendi tõttu, mida mõnevõrra tasakaalustas kasv
kaubasadamate segmendis.
Korrigeeritud EBITDA (kasum enne finantstulu ja -kulu, tulumaksu ja kulumit/amortisatsiooni
ning vara väärtuse langust, korrigeerituna varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga)
vähenes 15,9 mln eurot (–21,4%) 58,4 mln euroni, peamiselt tulenevalt langusest
reisisadamate segmendis. Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 56,9%-lt 54,4%-le.
6.8 Kasum
Kasumi kujunemist mõjutasid lisaks nii finantstulud ja -kulud kui ka dividendide tulumaks.
Finantstulu ei muutunud, finantskulu aga vähenes 0,1 mln eurot (–5,1%), peamiselt
tuletisinstrumentidega seotud kulu vähenemise mõjul. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kahjumiks sidusettevõtjalt Green Marine kujunes 0,46 mln eurot, võrrelduna kasumiga
0,24 mln eurot (vähenemine 0,71 mln eurot) aasta varem. Sidusettevõtja tulemuseks
kujunes kahjum tulenevalt laevakülastuste arvu langusest Tallinna Sadamas, kruiisilaevade
ja reisilaevade mõjul, ning reisijate arvu olulisest vähenemisest tingitud jäätmemahtude
vähenemise tõttu. Lisaks mõjutas sidusettevõtja Green Marine tulemust aasta keskel
rekordmadalale langenud naa hind, mis peatas ajutiselt õliseguste jäätmete käitlusprotsessi
tulemusena saadava naaprodukti kasumliku müügi. Kasum enne tulumaksustamist oli
33,4 mln eurot, vähenedes 16,7 mln eurot (–33,4%).
Kontserni 2020. aasta kasumiks kujunes 28,5 mln eurot, vähenedes 15,9 mln euro võrra.
Võrreldes tulumaksueelse kasumiga oli langus väiksem, kuna dividendide tulumaksukulu
kujunes ligi 0,9 mln eurot väiksemaks, tulenevalt väiksemast dividendisummast (30,2 mln
eurot) võrreldes 2019. aasta summaga (35,2 mln eurot).
Tallinna Sadama erinevate aastate kasumite võrdlemiseks korrigeerime kasumit olulisemate
ühekordsete tulude ja kulude võrra ning makstud dividendide tulumaksukulu võrra.
Korrigeerides 2020. aasta kasumit dividendide tulumaksukulu võrra summas 4,9 mln
eurot ja ühekordse iseloomuga kasumiga põhivarade müügist ja põhivara allahindluse
kulu võrra summas 1,72 mln eurot, saame korrigeeritud kasumiks 31,7 mln eurot. 2019.,
2018., 2017. ja 2016. aasta kasumit on korrigeeritud dividendide tulumaksukulu võrra
summades vastavalt 5,8; 26,2; 12,0 ja 8,75 mln eurot ning ühekordse iseloomuga põhivara
allahindluse kulu võrra summades vastavalt 0,25; 0,3; 5,95 ja 0,27 mln eurot. Korrigeeritud
kasumi vähenemine (18,7 mln euro võrra) tulenes peamiselt eespool kirjeldatud ärikasumi
vähenemisest.
Kasum
6.9 Segmentide tulemused
Segmentideks on reisisadamad, kaubasadamad, reisiparvlaevad ja muud. Segmentide
täpsem kirjeldus on toodud raamatupidamisaruande lisas 3.
Segmentide lõikes vähenes tulu lõviosas reisisadamate segmendis (–21,1 mln eurot ehk
–42,3%) ja vähesel määral ka teistes segmentides: reisiparvlaevades –1,1 mln eurot (–3,6%),
muus –0,6 mln eurot (–5,9%) ja kaubasadamates –0,4 mln eurot (–1,1%). Korrigeeritud
EBITDA langes reisisadamate ja muus segmendis, kasvas aga kaubasadamate ja vähem ka
reisiparvlaevade puhul.
Reisisadamate segmendi müügitulu langes koroonaviirusest tulenenud piirangutest
tingitud reisijate arvu languse tõttu, mis tingis ka reisilaevade graafiku hõrenemise
ning kruiisihooaja ära jäämise. Seetõttu vähenes tulu laevatasudest ja reisijatasudest.
Segmendi tulu suurendavalt mõjus Muuga-Vuosaari liini (kaubasadamate segment)
ajutine ümbersuunamine Vanasadamasse märtsi keskelt juuni lõpuni seoses selleks ajaks
kehtestatud piirikontrolliga. Vähenesid tulud ka elektrienergia ja teenuste müügist ning
renditulu rentnikele tehtud soodustuste mõjul.
Kaubasadamate segmendi müügitulu vähenes vaid vähesel määral, kuna kaubamaht
kasvas vaatamata kriisile. Tuludest kasvas laevatasude tulu, millele avaldas vähendavat
mõju eeltoodud Muuga-Vuosaari liini ajutine ümbersuunamine Vanasadamasse
(reisisadamate segment). Võrreldavalt vähenes tulu elektrienergia müügist, tulenevalt nii
võrguteenuse mahu kui elektrimüüjana vahendatud elektrienergia mahu ja elektrienergia
hinna langusest. Veidi vähenes ka kaubatasu tulu, seoses nii eeltoodud Muuga-Vuosaari liini
ajutise ümbersuunamisega kui madalama kaubatasuga vedellasti mahu ja osakaalu kasvuga
kaubamahus.
Reisiparvlaevade segmendi müügitulu vähenes peamiselt suveperioodiks riigi kui teenuse
tellija poolt lisareiside tellimisest väiksemas mahus ning ilma lisalaevata, kasutades
lisareisideks olemasolevat asenduslaeva. Vähenes ka lepinguline tulu nii väiksema reiside
arvu (koroonaviirusest tulenenud piirangud) kui reisitasu määra languse (seoses kütuse
hinnaindeksi langusega) mõjul.
Muu segmendi müügitulu vähenes kuna jäämurdja Botnica suvine rendiperiood kujunes
võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra lühemaks, seoses Kanada tellija tootmistegevust
takistanud koroonaviiruse levikuga seotud piirangutega. Tulu suurendavalt mõjus
tasumäärade mõningane indekseerimine inflatsiooniindeksiga nii jäämurdetasu kui suvetöö
puhul.
Segmentide müügitulu ja EBITDA
Segmentide põhiselt muutus korrigeeritud EBITDA 2020. aastal enim reisisadamate
segmendis (–17,7 mln eurot ehk –54%) tulude languse tõttu, mida tasakaalustas mõneti
kasv kaubasadamate segmendis 3,1 mln eurot (14%), kus saavutati tulude vähenemisest
suurem kulude vähenemine. Tulemus langes muude segmendis 1,5 mln eurot ehk 29%,
kus lisaks müügitulu langusele toimus mõningane kulude kasv ning lisandus kahjum
kapitaliosaluse meetodil sidusettevõttest Green Marine. Reisiparvlaevade korrigeeritud
EBITDA veidi kasvas, kuna kulude vähenemine oli natuke suurem tulude vähenemisest
ja ulatus läbi aegade rekordilise 14,1 mln euroni.
Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 56,9%-lt 54,4%-le, tulenevalt suurest langusest
reisisadamate segmendis.
Tulemused segmentide lõikes
2020 2019
tuhandetes eurodes
Reisi-
sadamad
Kauba-
sadamad
Reisiparv-
laevad
Muud Kokku
Reisi-
sadamad
Kauba-
sadamad
Reisiparv-
laevad
Muud Kokku
Müügitulu 28 770 39 683 29 705 9 200 107 358 49 826 40 113 30 825 9 772 130 536
Korrig. EBITDA 15 140 25 377 14 101 3 805 58 423 32 792 22 248 13 932 5 320 74 292
Ärikasum 8 665 16 685 8 209 2 003 35 562 26 367 14 151 8 289 2 872 51 679
Korrig. EBITDA marginaal 52,6% 63,9% 47,5% 41,4% 54,4% 65,8% 55,5% 45,2% 54,4% 56,9%
Muutus 2020/2019
2020
tuhandetes eurodes
Reisi-
sadamad
Kauba-
sadamad
Reisiparv-
laevad
Muud Kokku
Müügitulu –21 056 –430 –1 120 –572 –23 178
Korrig. EBITDA –17 652 3 129 169 –1 515 –15 869
Ärikasum –17 702 2 534 –80 –869 –16 117
Korrig. EBITDA marginaal –13,2% 8,5% 2,3% –13,1% –2,5%
6.10 Investeeringud ja arenguväljavaated
2020. aastal investeeris kontsern 37,1 mln eurot, mis oli 7,7 mln eurot ekk 26%
enam kui eelneval aastal ning oli suurim investeeringute summa viimastel aastatel.
Investeeringud sadamapidamisega seotud infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetusse
ning olemasolevate infrastruktuuri objektide parendamisse olid kokku 39,6 mln eurot, mida
mõnevõrra vähendasid 2019. aastal investeeringute teostamiseks tehtud ettemaksed.
Jäämurdjaga Botnica seotud investeeringud olid kokku 0,9 mln eurot ja reisiparvlaevadega
osutatava üleveoteenusega seotud investeeringud 2,1 mln eurot.
2020. aasta investeeringud olid jätkuvalt seotud peamiselt Vanasadamaga, kus
jätkati ka kriisioludes olulisemate keskkonda ja reisimistingimusi parendavate
investeeringutega. Suurematest objektidest lõpetati reisiterminali D rekonstrueerimine
ja kõrvalasuva parkimismaja ehitus. Lõppjärku jõudsid investeeringud liinireisilaevade
jaoks kaldaelektrivarustuse rajamisel ja automaatsete sildumisseadmete paigaldamisel.
Alustati kruiisiterminali ehitust ja üle Admiraliteedi kanali avatava jalakäijate silla ehitust.
Muuga sadamas olid suurimad tööd seotud ro-ro liikluse tingimuste arendamisega.
Paldiski Lõunasadamas teostati süvendustöid pöörderingil ja sissesõidukanalil, et suuta
teenindada suuremaid laevu. Reisiparvlaevade puhul oli suurimaks tööks energiasäästule
ja keskkonnasõbralikkusele suunatud akupangaga energiasäästulahenduse paigaldamine
reisiparvlaevale Tõll, ning väiksemas mahus teostati laevadel planeeritud dokitöid.
Jäämurdjal Botnica renoveeriti käiturite juhtsüsteemi ning täiendati muid tehnilisi süsteeme.
2021. aastaks planeeritud investeeringutest on suurimaks täiendava reisiparvlaeva
ehitusega alustamine, mille realiseerumine sõltub riigi tellimusest. Muud investeeringud
on valdavalt seotud sadamategevusega Vanasadamas, kus peamisteks töödeks on
kruiisiterminali ja jalakäijate silla lõpetamine. Alustatakse reisiterminali D hoonet ümbritseva
välisruumi rekonstrueerimisega, mis on osa sadamaala kaasaegseks ja inimsõbralikuks
keskkonnaks kujundamise protsessist. Investeeringud on suunatud tänapäevase,
keskkonnasõbraliku ja mugava keskkonna loomiseks järjest tihenevale reisiliiklusele ning
sadamaala kui tervikliku keskkonna kujundamiseks ja linnalikuks ruumiks muutmiseks.
Muuga sadamas jätkuvad ro-ro liikluse teenindusvõimsuse suurendamiseks investeeringud
laevade teenindusseadmetesse. Jäämurdjal Botnica teostatakse plaanilised dokitööd.
Reisiparvlaevade puhul teostatakse samuti plaanilisi dokitöid ja jätkub klienditeenindus-
ja piletimüügisüsteemide täiendamine.
Investeeringud
Lisaks investeeringutele teeme igal aastal olulisi uuringu- ja arenguväljaminekuid,
2020. aastal kokku summas 0,25 mln eurot (2019: 0,35 mln eurot). Uuringu- ja
arenguväljaminekud olid seotud peamiselt keskkonnauuringute ja seirete teostamise ning
muude sadamategevusega seotud mõjude hindamise ja jälgimisega ning arengukavade jaoks
vajalike hinnangute, eskiiside ja detailplaneeringute koostamisega. 2020. aastal jätkasime
Vanasadama Masterplaani 2030 etapiviisilise realiseerimisega seotud planeerimistegevust,
kus Tallinna linna poolt menetletavate arendusalade detailplaneeringute (6 planeeringut)
protsessis koostasime vajalikke uuringuid. Alade kasutusse võtmine on planeeritud
järkjärguliselt pikema aja (10–15 aastat) jooksul, eelkõige tihedat reisijaliiklust täiendaval
moel ning sadamaala linnaruumiga tihedamalt sidudes.
2021. aastaks loodame COVID-19 pandeemia mõjude vähenemist ning seeläbi äritegevuse
mõningast taastumist reisisadamate segmendis, mis viiks kontserni käibe kokkuvõttes
mõningasele kasvule võrreldes 2020. aastaga. Samas ei ole võimalik pikaaegselt jätkata
kõigi 2020. aastal kasutatud kulude vähendamise meetmetega, mistõttu paratamatult
kasvavad 2021. aastal ka tegevuskulud. Eeldame siiski, et tulude kasv ületab kulude kasvu
ning suudame seeläbi kasvatada kontserni kasumit.
Prognoosime 2021. aastal sadamategevusega seotud investeeringute vähenemist
tavapärasele 20 mln euro tasemele. Laevanduse valdkonna investeeringute maht sõltub
peamiselt sellest, kas Eesti riik soovib mandri ja suursaarte vahelise liikluse arendamiseks
tellida täiendava uue reisiparvlaeva või mitte.
6.11 Dividend
Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende alates 2021.
aastast vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte
kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja
arvatud ühekordsete tehingute mõju. Perioodil 2019–2020 oli eesmärgiks maksta
netodividende vähemalt 30 mln eurot aastas, mis ka täideti, vaatamata 2020. aastal
maailma majandust erakordselt mõjutanud koroona pandeemiale.
2020. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 30,2 mln eurot ehk 0,115 eurot
aktsia kohta, millele lisandus dividendide tulumaks summas 4,9 mln eurot, kokku 35,1 mln
eurot. Väljamaksetelt eraisikutele peeti kinni füüsilise isiku tulumaks ja netoväljamakseid
tegime summas 30,0 mln eurot. 2019. aastal maksime aktsionäridele dividende summas
35,2 mln eurot ehk 0,134 eurot aktsia kohta, millele lisandus dividendide tulumaks 5,8 mln
eurot, kokku 41,0 mln eurot. Väljamaksetelt eraisikutele peeti kinni füüsilise isiku tulumaks
ja netoväljamakseid tegime 35,0 mln eurot. Täpsemalt raamatupidamise aastaaruande
Makstud dividendid
6.12 Aktsia ja aktsionärid
Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia
kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000
lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on
1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.
Aktsia avamishind 2020. aasta alguses oli 1,99 eurot. Seisuga 31.12.2020 oli aktsia
sulgemishind 1,8 eurot. Ettevõtte turuväärtus seisuga 31.12.2020 oli 473,4 mln eurot
(31.12.2019: 522,1 mln eurot).
Tallinna Sadama aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate käive
alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 31.12.2020
Tallinna Sadama aktsia hinna dünaamika võrdluses
OMX Baltic Benchmark GI indeksiga 11.06.2018–31.12.2020
Allikas: nasdaqbaltic.com
2020. aastal tehti kokku 47 555 tehingut (2019: 9 412) 20,4 mln Tallinna Sadama aktsiaga
(2019: 15,5 mln aktsiaga) ja tehingute käive oli 36,1 mln eurot (2019: 31,1 mln eurot).
Võrreldes eelneva aastaga on tehingute arv oluliselt kasvanud seoses pankade poolsest
tehingutasude langetamisest tulenenud jaeinvestoride kauplemisaktiivsuse suure kasvuga.
Tehingute käive on samuti kasvanud, kuid mitte nii kiires tempos.
Seisuga 31.12.2020 oli ettevõttel 15 433 aktsionäri (31.12.2019: 12 796), kellest üle 5%
osalust omas ainult Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).
Aktsionäride struktuuris on võrreldes 2019. aasta lõpuga toimunud mõningaid muutusi.
Välisinvestorite osalus on vähenenud 14%-lt 12%-ni (–5 mln aktsiat), Eesti erainvestorid on
suurendanud osalust 10%lt 12%ni (+5,2 mln aktsiat), Eesti ja muu Baltikumi investeerimis-
ja pensionifondide osalus on jäänud suures pildis samale tasemele.
Viis suurimat aktsionäri seisuga 31.12.2020
Aktsionäri nimi Aktsiate arv Osalus, %
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 176 295 032 67,0%
State Street Bank and Trust Omnibus (USA) 9 850 682 3,7%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD) 9 350 000 3,6%
SEB Progressiivne Pensionifond 6 484 365 2,5%
LHV Pensionifond L 5 536 570 2,1%
Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2020
7 Ühingujuhtimine
Tallinna Sadama juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Tallinna
Sadama nõukogu ja juhatus lähtuvad oma tegevuses ettevõtte strateegiast, väärtustest,
kehtivast seadusandlusest ja Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi ka HÜT) põhimõtetest.
Erisused puudutavad HÜTi ja on esitatud ning põhjendatud tegevusaruande punktis 7.10.
Eesti Vabariigi kui enamusaktsionäri peamised eesmärgid seoses osalusega Tallinna
Sadamas on:
•
optimaalse ja stabiilse omanikutulu teenimine äriühingu kasumliku ja efektiivse
majandustegevuse kaudu igas valitud tegevusvaldkonnas;
•
äriühingu äriline kaasamine riiklike strateegiliste eesmärkide saavutamisel, arvestades
äriühingu tegevusvaldkonda ja ärilisi huve ning äriühingu suhtes kohaldatavaid
seadusi ning regulatsioone;
•
heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning eeskujuliku ärikultuuri elluviimine
ja edendamine.
7.1 Üldkoosolek
Üldkoosolek on Tallinna Sadama kõrgeim juhtimisorgan, mille esmased ülesanded on
põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, nõukogu liikmete
nimetamine, tagasikutsumine ja tasustamine (nimetamiskomitee ettepanekul),
majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, aktsiaoptsiooniprogrammi
kinnitamine, audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine, nõukogu töökorra kehtestamine,
teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine, tütarettevõtete juhtimise
ja aruandluse põhimõtete kehtestamine ning muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku
pädevusse antud küsimuste otsustamine.
Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas mitte hiljem kui
kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Üldkoosoleku päevakord, juhatuse ja nõukogu
ettepanekud, otsuste eelnõud ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele
kättesaadavaks hiljemalt kolm nädalat enne üldkoosolekut ettevõtte veebilehel ja börsiteate
kaudu. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse aktsiaraamatu
alusel seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Iga aktsia annab selle omanikule
aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid talle
spetsiifilised kontrolli- või hääleõigused.
2020. aastal toimus üks korraline aktsionäride üldkoosolek ilma koosolekut kokku
kutsutama, erakorralisi üldkoosolekuid ei toimunud. Otsuste vastuvõtmine ilma aktsionäride
üldkoosolekut kokku kutsumata oli tingitud COVID-19 pandeemiast tulenevatest
koosviibimiste korraldamisele kehtivatest piirangutest Eestis.
Tallinna Sadama aktsionärid võtsid 29. juunil 2020 vastu otsused 2019. aasta
majandusaasta aruande kinnitamiseks, kasumi jaotamiseks ja dividendi maksmiseks kokku
summas 30,245 miljonit eurot ning valisid uue nõukogu. Hääletada sai elektrooniliselt
perioodil 22.–29. juuni, mis oli Eesti börsiettevõtete ajaloos teadaolevalt esmakordne
võimalus aktsionäridele väljendada oma seisukohta ainult elektroonilisel teel täites
hääletussedeli vormi kirjalikult ja saates selle e-posti või posti teel või täites vormi
ettevõtte peakontoris kohapeal. Kui aktsionär jättis hääletamata, loeti, et ta hääletas vastu.
Aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hääletas 106 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli
esindatud 218 876 934 häält ehk 83,22% kogu aktsiakapitalist.
Üldkoosoleku päevakorrapunktide ja hääletamisprotseduuri tutvustamiseks korraldas Tallinna
Sadam enne hääletusperioodi algust 19.06.2020 avaliku veebiseminari, kus nõukogu
esimees Aare Tark, juhatuse esimees Valdo Kalm ja nimetamiskomitee esimees Veiko Tali
tutvustasid aktsionäride otsuste eelnõude sisu ning vastasid laekunud küsimustele.
Aktsionäride üldkoosolekute otsused on avaldatud Tallinna Sadama veebilehel www.ts.ee
alates juulist 2017 ning üldkoosolekute kutsed, materjalid ja protokollid alates 14.05.2019
toimunud üldkoosolekust.
Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) omab Tallinna Sadamas
67,03%-list osalust, 32,97% kuulub Eesti- ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele,
pankadele, pensionifondidele ning Eesti jaeinvestoritele. Aktsionäride struktuur ja ülevaade
suurimatest aktsionäridest seisuga 31.12.2020 on esitatud tegevusaruande punktis 6.12.
7.2 Nõukogu
Nõukogu vastutab ettevõtte tegevuste planeerimise eest, korraldab ettevõtte juhtimist ja
teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku
ees. Tallinna Sadama nõukogus on 6–8 liiget, kes määratakse ametisse kuni viieks aastaks.
Vähemalt pooled nõukogu liikmetest (31.12.2020: 6/8, sh nõukogu esimees) on sõltumatud
vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tava lisas toodud tingimustele. Nõukogu tööd juhib nõukogu
esimees.
Nõukogu liikmete nimetamiseks teeb üldkoosolekule ettepaneku Tallinna Sadama
nimetamiskomitee (Vabariigi Valitsuse moodustatud riigi osalusega äriühingute nõukogude
liikmete nimetamiskomitee kaudu), kes teeb ühtlasi ettepanekuid ka nõukogude liikmete arvu
ja neile makstava tasu kohta. Nimetamiskomitee tegevust kirjeldab lähemalt tegevusaruande
Nõukogu pädevuses on kontserni aastaeelarve ning majandusaasta aruande kinnitamine,
samuti kontserni strateegia, eesmärkide ning arengusuundade kinnitamine. Lisaks käsitleb
nõukogu oma koosolekutel kontserni põhitegevusega seotud riske, regulatsioonidest ja
seadustest tulenevaid teemasid, samuti investeeringuid ja suuremahulisi finantseerimisi,
aga ka muid äritegevust puudutavaid olulisi küsimusi.
Nõukogu koosseis seisuga 31.12.2020 oli: Aare Tark (esimees), Urmas Kaarlep, Üllar
Jaaksoo, Ahti Kuningas, Raigo Uukkivi, Maarika Honkonen, Riho Unt ja Veiko Sepp. HÜT lisas
toodud sõltumatuse tunnustele vastavad nõukogu liikmed on Aare Tark, Urmas Kaarlep, Üllar
Jaaksoo, Maarika Honkonen (endine Liivamägi), Riho Unt ja Veiko Sepp. 2020. aastal kinnitas
üldkoosolek nõukogu uue koosseisu (alates 01.07.2020), täiendades olemasolevat koosseisu
kahe liikme võrra (Riho Unt ja Veiko Sepp) ja määrates kõigi liikmete volituste tähtajaks
2 aastat ehk kuni 30.06.2022. Uus nõukogu valis esimeheks tagasi senise esimehe Aare
Targa. Nõukogu liikmete tasustamises muudatusi ei tehtud.
Nõukogu liikmete hulgas ei ole endisi Tallinna Sadama ega selle tütarettevõtete juhatuse
liikmeid.
Nõukogu töökorraldus toimub üldkoosolekul kinnitatud nõukogu töökorra kohaselt.
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, üldjuhul üks kord kuus v.a. suvekuudel.
2020. aastal toimus 10 nõukogu koosolekut (2019: 8 koosolekut). Nõukogu töökord ja
aktsionäride üldkoosolekule esitatavad nõukogu aruanded (Tallinna Sadama konsolideeritud
majandusaasta aruande ja nõukogu tegevuse kohta) alates 2017. aastast on avalikustatud
Tallinna Sadama veebilehel (alates 2019. aastast üldkoosoleku materjalides).
AARE TARK
Nõukogu esimees
URMAS KAARLEP
Nõukogu liige
ÜLLAR JAAKSOO
Nõukogu liige
AHTI KUNINGAS
Nõukogu liige
RAIGO UUKKIVI
Nõukogu liige
MAARIKA HONKONEN
Nõukogu liige
RIHO UNT
Nõukogu liige
VEIKO SEPP
Nõukogu liige
Nõukogu liikme määramise ja tasustamise kord on sätestatud riigivaraseaduse
(edaspidi ka RVS) §-s 85. Nõukogu liikme tasu suuruse kehtestab üldkoosolek, lähtudes
nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmele kehtestatud tasu suuruseks on 1000 eurot
kuus ning esimehele kehtestatud tasu suuruseks 2000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu
liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest,
mil ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Lisatasu makstakse nõukogu tööorgani
ehk auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele. Kokku arvestati nõukogu liikmetele
2020. aastal erinevaid tasusid 98,8 tuh eurot (2019: 82,9 tuh eurot), sh nõukogu liikme
tasu 96 tuh eurot (2019: 81 tuh eurot). Lahkumishüvitist ega teisi lisatasusid (peale tasu
auditikomitee tegevuses osalemise eest) Tallinna Sadama nõukogu liikmetele ei maksta.
Tallinna Sadam on nõukogu liikmetega seotud osapooltega teinud üksikuid väikesemahulisi
tehinguid, mis on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24. Kõik tehtud
tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel tingimustel, mis
on võrdsed mitteseotud isikute omadega. 2020. aasta majandusaasta aruande kinnitamise
seisuga ei ole Tallinna Sadama nõukogu liikmed teavitanud ühestki majandusaasta jooksul
tekkinud huvide konfliktist.
Huvide konflikti riski tekkimisel on riskile avatud nõukogu liige ennast päevakorrapunkti
arutelult ja otsustamisest taandanud. Nõukogu liikmetele laieneb kontserniülene huvide
konflikti vältimise kord (sh ettevõttele oma ärihuvide deklareerimise kohustus) ning
äriseadustikus sätestatud konkurentsikeeld.
Ülevaade Tallinna Sadama nõukogu liikmete ja nende lähedaste isikute
19
omatavatest
Tallinna Sadama aktsiatest seisuga 31.12.2020:
Omab Tallinna Sadama aktsiad seisuga
31.12.2020
Nõukogu liikme nimi Isiklikult (tk)
Lähedaste isikute
kaudu (tk)
Aare Tark 44 171 0
Urmas Kaarlep 24 039 0
Raigo Uukkivi 6 626 1 486
Maarika Honkonen 0 1 300
Üllar Jaaksoo 148 0
Veiko Sepp 7 258 2 500
82 242 5 286
Nõukogu liikmed Ahti Kuningas ja Riho Unt ei omanud aasta lõpu seisuga Tallinna Sadama
aktsiaid isiklikult ega lähedaste isikute kaudu.
2020. a koosolekutel osalemine 2020. a makstud tasud eurodes
Nõukogu liikme nimi
Nõukogu liikme volituste periood
Nõukogu Auditikomitee Nõukogu Auditikomitee
Aare Tark (esimees) 03.10.2015–30.06.2022 10/10 – 24 000 0
Urmas Kaarlep 03.10.2015–30.06.2022 10/10 8/8 12 000 1 065
Üllar Jaaksoo 03.10.2015–30.06.2022 10/10 – 12 000 0
Ahti Kuningas 08.09.2017–30.06.2022 10/10 – 12 000 0
Raigo Uukkivi 08.09.2017–30.06.2022 10/10 8/8 12 000 709
Maarika Honkonen 17.04.2018–30.06.2022 10/10 8/8 12 000 709
Riho Unt 01.07.2020–30.06.2022 4/4 4/4 6 000 355
Veiko Sepp 01.07.2020–30.06.2022 4/4 – 6 000
96 000 2 838
19
Vastavalt turukuritarvituse määruse definitsioonile (EL 596/2014 I art. 3 p.1 lg 25).
7.3 Auditikomitee ja siseaudit
Tulenevalt audiitortegevuse seadusest on ettevõte moodustanud auditikomitee,
mis on nõukogu nõuandev organ ning mille ülesanne on jälgida ja analüüsida
rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi arendamise
ja toimimise tõhusust, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli
protsessi ning audiitorettevõte ja audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja
tegevuse vastavust audiitortegevusega seotud nõuetele. Auditikomitee esitab lähtuvalt oma
ülesannetest nõukogule ettepanekuid ja soovitusi. Komitee koosseisus on neli liiget ning
liikmed nimetab nõukogu. Alates 15.05.2018 kuuluvad auditikomiteesse nõukogu liikmed:
Urmas Kaarlep (esimees), Raigo Uukkivi ja Maarika Honkonen. 03.07.2020 kinnitas nõukogu
uue auditikomitee koosseisu, täiendades senist kolmeliikmelist koosseisu ühe liikme võrra,
kelleks on Riho Unt.
Auditikomitee lähtub oma tegevuses audiitortegevuse seadusest ja nõukogu poolt kinnitatud
töökorrast. Auditikomitee töövormiks on koosolekud ning 2020. aastal toimus 8 auditikomitee
koosolekut (2019: 6 koosolekut). Komitee liikmed osalesid täiskoosseisus kõigil toimunud
koosolekutel.
Auditikomitee liikmete tasumäärad on kehtestatud 24.11.2011 aktsionäri otsusega. Kui
komitee liige koosolekul ei osale, siis talle vastava kuu eest tasu ei maksta. Auditikomitee
tegevuses osalemise eest maksti 2020. aastal komitee liikmele tasu 89 eurot kuus ning
komitee esimehele 133 eurot kuus. Täpsem ülevaade auditikomitee liikmetele 2020. aastal
makstud tasudest on toodud tegevusaruande punktis 7.2.
Tallinna Sadamas on moodustatud siseauditi üksus, kes tegutseb kontserniüleselt. Siseauditi
osakond allub funktsionaalselt ettevõtte nõukogule. Osakonna töötajate koosseisu kinnitab
ning osakonna juhi nimetab ja vabastab ametist nõukogu, samuti otsustab nõukogu
osakonna juhi tasustamisega seotud küsimusi. Siseauditi üksuses töötab kolm töötajat: lisaks
osakonna juhile siseaudiitor ja infoturbejuht, kelle ülesandeks on kontserni infoturbenõuete
täitmise järelevalve.
Osakond lähtub siseauditi valdkonna tegevuses eelkõige audiitortegevuse seadusest,
rahvusvahelistest siseauditi standarditest ja nõukogu poolt kinnitatud siseauditi töökorrast.
Infoturbe valdkonnas lähtutakse küberturvalisuse seadusest, infoturbealastest standarditest
ja juhistest ning Tallinna Sadama infoturbepoliitikast. Osakonna tegevus toimub nõukogu
kinnitatud riskipõhise tööplaani kohaselt. Vajadusel kaasab üksus organisatsiooniväliseid
eksperte, samuti arvestatakse tegevuses muude väliste auditite ja kontrollidega. Läbiviidud
auditite ja nõuandvate tööde aruanded esitatakse auditikomiteele ning olulisematest
tähelepanekutest ja soovitustest antakse omakorda jooksvalt ülevaade nõukogu koosolekutel.
Vähemalt kord aastas teeb siseauditi juht nõukogule koondülevaate osakonna tegevustest.
Siseauditi juht on kutsutud kõigile Tallinna Sadama nõukogu ja auditikomitee koosolekutele,
samuti osaleb ta regulaarsetel juhtkonna koosolekutel ning lähtuvalt võimalusest ja
vajadusest muudel olulisematel kontserni ettevõtete koosolekutel.
Lisaks on siseauditi osakonna ülesandeks koguda ja töödelda kontserni juhtorganite liikmete
ja võtmeisikute ärihuvide deklaratsioone, mille alusel teostatakse seotud osapooltega
tehingute turutingimustele vastavuse kontrolli (juhtorganite liikmete seotud osapooltega
tehingud on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24).
2020. aastal osalesid osakonna töötajad aktiivselt ka valdkondlike organisatsioonide töös:
siseaudiitor Eesti Siseaudiitorite Ühingu juhatuse liikmena ning infoturbejuht ENISA (European
Union Agency for Cybersecurity) juhendi Cyber Risk Management For Ports väljatöötamisel.
7.4 Nimetamiskomitee 7.5 Juhatus
2019. aasta aktsionäride üldkoosolekul moodustati esmakordselt ASi Tallinna Sadam
nõukogu liikmete nimetamiskomitee, mille ülesandeks on Tallinna Sadama nõukogu
liikmekandidaatide sobivuse hindamine ning üldkoosolekule ettepanekute tegemine nõukogu
liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks ning nõukogu koosseisu suuruse, liikmete volituse
kestuse ja nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse määramiseks. Nimetamiskomitee
liikmeteks on ametikoha põhiselt enamusaktsionäri esindajatena Rahandusministeeriumi
kantsler, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler ja Vabariigi Valitsuse poolt
moodustatud riigi äriühingute nimetamiskomitee esimees ning 5-aastase tähtajaga kaks
väikeaktsionäride esindajat. Seisuga 31.12.2020 oli nimetamiskomitee esimees Ando
Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler) ja liikmeteks Veiko Tali
(Rahandusministeeriumi kantsler), Kaido Padar (Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud
nimetamiskomitee esimees), Elena Kiseleva (EBRD transpordi osakonna projektijuht) ja Sven
Kunsing (ASi SEB Varahaldus juhatuse liige). Seoses endise nimetamiskomitee esimehe
Veiko Tali lahkumisega Rahandusministeeriumi kantsleri positsioonilt alates 01.01.2021 ja
seega ka Tallinna Sadama nimetamiskomiteest, valiti 08.12.2020 nimetamiskomitee uueks
esimeheks Ando Leppiman.
2020. aastal toimus kümme nimetamiskomitee koosolekut (2019: 2 koosolekut), eesmärgiga
esitada 2020. aasta korralisele üldkoosolekule ettepanekud nõukogu liikmete valimiseks
seoses seniste nõukogu liikmete volituste peatse lõppemisega. Nimetamiskomitee
koosolekutel kinnitati nõukogu liikme kandidaatide valiku põhimõtted, viidi läbi senise
nõukogu enesehindamine, kohtuti nõukogu liikmetega ja toimusid grupiintervjuud iga
nõukogu liikme ja uute võimalike kandidaatidega. 03.06.2020 esitas nimetamiskomitee
Tallinna Sadama juhatuse kaudu aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks oma ettepaneku
valida uueks ametiajaks 01.07.2020-30.06.2022 tagasi kõik olemasolevad nõukogu liikmed
ja lisaks kaks uut liiget – Riho Unt ja Veiko Sepp, Üldkoosolek kinnitas ettepaneku esitatud
kujul.
Juhatus on juhtimisorgan, kes esindab ja juhib Tallinna Sadama igapäevast tegevust
kooskõlas seaduste ja Tallinna Sadama põhikirjaga. Juhatus on kohustatud tegutsema
majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning tagama riskijuhtimise ja sisekontrolli
toimimise. Juhatus lähtub oma tegevuses nõukogu poolt kinnitatud pikaajalisest strateegiast
ja iga-aastastest tegevuseesmärkidest. Vastavalt põhikirjale on juhatuses 2–5 liiget, kelle
valib nõukogu kuni viieks aastaks.
Esindusõigus on juhatuse esimehel ning ühel juhatuse liikmetest ühiselt. Kõigi
juhatuse liikmetega on allkirjastatud teenistuslepingud. 29.09.2020 pikendas nõukogu
juhatuse esimehe Valdo Kalmu ja juhatuse liikme-finantsjuhi Marko Raidi volitusi uueks
3-aastaseks ametiajaks alates eelneva ametiaja lõppemisest ehk Valdo Kalmul perioodiks
01.03.2021-28.02.2024 ja Marko Raidil perioodiks 18.04.2021-17.04.2024. Juhatuse
liikme-kommertsjuhi Margus Vihmani volituste pikendamist veel ei arutatud, kuna tema
teenistusleping kehtib kuni 31.10.2021.
Ükski juhatuse liige ei ole ühegi teise emitendi (börsiettevõtte) juhatuse liige ega nõukogu
esimees. Juhatuse liikmete kuuluvus Tallinna Sadama tütar- ja sidusettevõtete nõukogudesse
on esitatud tegevusaruande punktis 7.6.
Juhatusele 2020. aasta eest arvestatud tasule võib lisanduda preemia 2020. aasta
tulemuste eest, mille otsustab nõukogu pärast 2020. aasta majandusaasta aruande
kinnitamist. Juhatuse liikmele makstava lisatasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad
on sätestatud RVS § 86 lg-tes 2 ja 3. Sellest tulenevalt ei või Tallinna Sadama juhatuse
liikmele makstava lisatasu suurus kokku ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal
makstud neljakordset keskmist kuutasu ja lahkumishüvitis juhatuse liikme tagasikutsumise
ajal kehtivat kolme kuu tasu.
Juhatusele arvestatud tasu
tuhandetes eurodes 2020 tasud 2019 tasud 2019 preemia
Valdo Kalm 122,1 132,0 40,3
Marko Raid 99,9 108,0 33,0
Margus Vihman 95,5 103,2 31,5
Kokku 317,5 343,2 104,8
Seisuga 31.12.2020 on Tallinna Sadamal kehtivate teenistuslepingute põhjal kohustus
maksta juhatuse liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu juhatuse liikmetasu
ulatuses. Juhatuse liikmetel on õigus saada tagasikutsumise korral hüvitist vaid juhul, kui
Tallinna Sadam lõpetab teenistuslepingu mõjuva põhjuseta, st kohustuste rikkumisel juhatuse
liikmele hüvitist ei maksta. Konkurentsikeelu kohustuse täitmise eest on kohustus maksta
juhatuse liikmele 12 kuu jooksul lepingu lõppemisest iga kuu hüvitist 50% ulatuses juhatuse
liikmetasust.
Lühiajalise preemiasüsteemi aluseks on tegevusaruande punktis 4 kirjeldatud, alates
2017. aastast strateegiliste eesmärkide saavutamise jälgimiseks nii juhatuse liikmetele kui
töötajatele rakendatav, tulemusjuhtimise süsteem. Tulemusjuhtimise süsteemi kohaselt
püstitatakse igal aastal kolm kontserni peaeesmärki (müügitulu, EBITDA ja kõige olulisemate
projektide elluviimine) ja alameesmärgid (tegevusmahud, äriprojektid, muudatused
protsessides jm), mille täitmisest sõltub vastava inimese tulemustasu määr. Ettevõtte üldiste
eesmärkide (peaeesmärgid) täitmisest sõltub üldjuhul 40% töötaja tulemustasust ja 60%
moodustab isiklikult seatud eesmärkide (alameesmärgid) täitmine. Juhatusele kinnitab
eesmärgid ja nende täitmist hindab nõukogu kord aastas, vastava majandusaasta aruande
kinnitamisel. Pikaajalised preemiasüsteemid kontsernis puuduvad ja olemasolev lühiajaline
preemiasüsteem ei ole seotud Tallinna Sadama aktsiatega.
Aruandeperioodil on Tallinna Sadam juhatuse liikmetega seotud osapooltega teinud üksikuid
väikesemahulisi tehinguid, mis on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 24.
Kõik tehtud tehingud on tavapärasest äritegevusest tulenevad ning baseeruvad õiglastel,
mitteseotud isikutega võrdsetel tingimustel. 2020. aasta majandusaasta aruande kinnitamise
seisuga ei ole Tallinna Sadama juhatuse liikmed teavitanud kontserni ühestki majandusaasta
jooksul tekkinud huvide konfliktist.
Juhatuse liikmetest omavad Tallinna Sadama aktsiaid Valdo Kalm (2828 aktsiat) ja Marko
Raid (5000 aktsiat). Margus Vihman ega ükski juhatuse liikme lähedane isik Tallinna Sadama
aktsiaid ei oma.
VALDO KALM
Juhatuse esimees,
juhatuse liikme volitusega kuni 28. veebruar 2024
Valdo Kalm on Tallinna Sadama juhatuse esimees alates 2016.
aasta märtsist. Varasemalt juhtis Kalm üle 20 aasta erinevaid
telekomiettevõtteid – toonast Eesti Telefoni, EMT-d ka ASi Eesti
Telekom (praegune Telia Eesti). Tallinna Sadama juhatuse esimeheks
valiti Kalm 2016. aasta veebruaris. Valdo Kalmul on magistrikraad
automaatika- ja telemehaanika erialal Tallinna Tehnikaülikoolist.
MARKO RAID
Juhatuse liige, finantsjuht,
juhatuse liikme volitusega kuni 17. aprill 2024
Marko Raid on töötanud Tallinna Sadamas alates 1997. aastast ning
täitnud alates 2006. aastast ettevõtte finantsjuhi ülesandeid. Juhatuse
liikmeks sai Raid 2015. aastal. Marko Raidil on rahvusvahelise äri
magistrikraad Concordia Rahvusvahelisest Ülikoolist Eestis.
MARGUS VIHMAN
Juhatuse liige, kommertsjuht,
juhatuse liikme volitusega kuni 31. oktoober 2021
Margus Vihman on Tallinna Sadama juhatuse liige alates 2016. aastast.
Vihman vastutab ettevõttes kommertstegevuste ehk kliendisuhete
ja müügitegevuse eest. Varasemalt on Vihman olnud müügidirektor
ettevõttes Krimelte OÜ, regiooni müügidirektor ehitusettevõttes
Ruukki ja allorganisatsiooni tegevjuht ehituskeemia ettevõttes Henkel
Makroflex. Margus Vihmanil on Estonian Business Schooli magistrikraad
rahvusvahelise ärijuhtimise erialal.
7.6 Tütar- ja sidusettevõtete nõukogud ja juhatused 7.7 Juhatuse ja nõukogu koostöö
Tallinna Sadama 100% omanduses olevate tütarettevõtete nõukogudes on reeglina
kolm liiget, kellest kaks on Tallinna Sadama juhatuse liikmed ja üks on Tallinna
Sadama suuromaniku Eesti Vabariigi esindajana osalust valitseva Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik.
2020. aasta lõpu seisuga olid TS Shippingu nõukogu liikmed Valdo Kalm (esimees),
Marko Raid ja Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler).
TS Shippingu juhatusse kuulus üks liige, Ülo Eero.
TS Laevad nõukogu liikmed olid 31.12.2020 seisuga Valdo Kalm (esimees), Marko Raid
ja Johann Peetre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja
investeeringute osakonna ekspert). Kuni 06.02.2020 oli OÜ TS Laevad nõukogu liikmeks
Tiit Rebane (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja), kelle
vahetas välja Johann Peetre. TS Laevad juhatus on kolmeliikmeline ja sinna kuulusid
31.12.2020 seisuga Guldar Kivro (juhatuse esimehe ülesannetes) ja Ave Metsla, juhatuse
esimehe ametikoht oli aasta lõpu seisuga täitmata. Kuni 10.09.2020 oli TS Laevade juhatuse
esimees Jaak Kaabel, kes otsustas teenistuslepingu lõppemisel uueks ametiajaks mitte
kandideerida. Novembris valis TS Laevade nõukogu läbiviidud avaliku konkursi tulemusena
uueks juhatuse esimeheks Indrek Randveere volituste algusega 04.01.2021. TS Laevade
juhatusse kuulus ka Pille Kauber, kelle volitused lõppesid 03.01.2020 ja kelle asemel valiti
juhatusse läbiviidud avaliku konkursi tulemusena Ave Metsla (alates 12.03.2020).
Tallinna Sadama sidusettevõtte Green Marine nõukogu liikmed olid 31.12.2020 seisuga
Valdo Kalm (esimees), Marko Raid, Carl-Jüri Piht, Innar Susi ja Ahti Kuningas. Uus nõukogu
kinnitati ametisse 01.10.2020, enne seda oli Carl-Jüri Pihti asemel nõukogus Andres Lukin,
ülejäänud nõukogu koosseis jäi samaks. Sidusettevõtte juhatus on kaheliikmeline ja sinna
kuuluvad juhatuse esimees Ain Kuusik (alates 20.07.2020) ja Aivar Sülla. Kuni 19.07.2020
oli Green Marine’i juhatuse esimees Carl-Jüri Piht, kes lahkus juhatuse esimehe kohalt omal
soovil ja siirdus ettevõtte nõukogu liikmeks.
Juhatus ja nõukogu teevad Tallinna Sadama eesmärkide ja strateegia väljatöötamiseks ning
elluviimiseks tihedat koostööd. Juhatuse ja nõukogu vaheline infovahetus toimub peamiselt
nõukogu ja auditikomitee koosolekute raames. Juhatus lähtub oma tegevuses nõukogu
antud strateegilistest juhistest ja teavitab nõukogu äritegevuses ilmnevatest olulistest
riskidest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada Tallinna Sadama majandustegevust
ja eesmärkide saavutamist. Koosolekute raames saab nõukogu regulaarseid ülevaateid
kontserni tegevus- ja finantstulemustest.
7.8 Teabe avalikustamine ja kommunikatsioon
Alates Tallinna Sadama aktsiate Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 järgime
börsireeglitest ja ELi turukuritarvituse määrusest tulenevaid nõudeid. Teabe avalikustamisel
lähtume eelkõige investorite võrdse kohtlemise põhimõttest ning siseteabe hoidmisele ja
avalikustamisele kehtivatest reeglitest.
Tallinna Sadama peamised infokanalid on börsiteated, pressiteated, uudiskirjad, veebileht
www.ts.ee. Veebilehel on kättesaadavad ettevõtte ja juhtorganite tutvustus, põhikiri ja
strateegia, dividendipoliitika, aktsiate esmase avaliku pakkumise materjalid, analüütikute
ja audiitori kontaktid, jooksva aasta finantskalender tegevustulemuste ja finantsaruannete
avaldamise kuupäevadega, avaldatud kvartaalne tegevusmahtude statistika, vahearuanded
ja majandusaasta aruanded. Tallinna Sadama juhatus tutvustab kvartaalselt (vahearuande
avalikustamisel) ettevõtte majandustulemusi interaktiivsetel veebiseminaridel, mis
on järelvaadatavad ja mille presentatsioonid on samuti veebilehel kättesaadavad.
Investorkohtumisi ja telefonikonverentse korraldame vastavalt vajadusele ja investorite
soovidele. Investorite ja analüütikutega suheldes tugineme ainult eelnevalt avalikustatud
teabele.
2020. aastal toimus 16 personaalset investorkohtumist, kuus veebiseminari investoritele,
üks grupikohtumine pensionifondidele, osalesime kahel investorkonverentsil Londonis ja New
Yorgis (veebi teel) ja toimus kaks investorpäeva kohalikele investoritele värskelt renoveeritud
reisiterminalis D.
Üldkoosoleku otsused ja üldkoosolekule esitatavad nõukogu aruanded on avalikustatud
Tallinna Sadama veebilehel www.ts.ee.
Lisaks investorsuhetele on ka Tallinna Sadama turundustegevuses ja kommunikatsioonis
olulisel kohal vahetu suhtlemine erinevate siht- ja huvigruppidega ning mitme-suunaline
infovahetus, aga ka ettevõtte mainekujundus, mis on oluliseks teguriks ettevõtte
äristrateegia elluviimisel. Vastutustundliku ettevõttena jälgime oma turundus – ja
kommunikatsioonitegevuses ja sõnumites avatuse, aususe ja eetika põhimõtteid.
7.10 Hea Ühingujuhtimise Tava vastavuse deklaratsioon
Tallinna Sadam ei järgi HÜTi punkti 6.2.2 ja punkti 1.3.3 täidame osaliselt:
HÜT 6.2.2. – Juhatus esitab enne audiitoriga audiitorteenuse lepingu sõlmimist lepingu
eelnõu nõukogule kinnitamiseks. /…/
Tallinna Sadama juhatus ei pea vajalikuks audiitoriga sõlmitava audiitorteenuse lepingu
eelnõu kinnitamist nõukogu poolt, kuna audiitor leitakse avaliku hankemenetluse käigus.
Leping sõlmitakse hanke tulemuste põhjal ning lepingu olulised tingimused (sh pakkujate
kvalifitseerimise ja pakkumuste hindamise tingimused, lepingu tähtaeg ja tööülesanded)
on nõukogu nõuandva organi auditikomiteega kooskõlastatud enne audiitori hanke
väljakuulutamist. Vastavalt Finantsinspektsiooni juhendile „Riikliku finantsjärelevalve teatud
subjektide audiitorite rotatsioonist“ korraldab ettevõte audiitori rotatsiooni, tagades audiitori
sõltumatuse.
HÜT 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui
see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks
sidevahendite kaudu (nt internet).
Seoses COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangutega suure osalejate arvuga ürituste
korraldamisele, korraldas Tallinna Sadam vastutustundliku ettevõttena 2020. aasta korralise
üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata elektroonilise hääletuse
teel (kirjalik hääletamine hääletusperioodil). Samuti oli kõigil huvilistel võimalik osaleda
hääletusele eelneval interaktiivsel veebiseminaril, kus selgitati hääletusele minevate otsuste
eelnõusid, hääletamise korda ja vastati veebiseminaril osalenute küsimustele.
7.9 Finantsaruandlus
Finantsaruannete koostamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Konsolideeritud
raamatupidamisaruanded koostatakse kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja
rahvusvaheliste finantsarvestuse standarditega, nagu need on Euroopa Liidu poolt vastu
võetud (IFRS EL).
Tallinna Sadama audiitor on KPMG Baltics OÜ ja vandeaudiitori aruande allkirjastaja
on Andris Jegers. Audiitorleping on sõlmitud kestusega kolm aastat (2018–2020
majandusaastate aruannete auditeerimiseks). Lisaks auditeerimisele ei ole audiitorühing
osutanud ettevõttele teenuseid, mis võiksid ohustada audiitori sõltumatust. 2020. aastal oli
audiitorettevõtete poolt osutatud teenuste eest makstud või tasumisele kuuluvate tasude
kogusumma 44 tuh eurot (2019: 62 tuh eurot). Nimetatud teenused sisaldasid finantsauditi
kulu, aruande tõlketöid ning Grant Thornton Baltic OÜ poolt teostatud TWIN-PORT III projekti
vaheauditi ja Paljassaare sadama varade turuväärtuse hindamise kulusid.
KONSOLIDEERITUD
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE
Juhatuse kinnitus konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandele
31.12.2020 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
heakskiitmisega kinnitab juhatus lehekülgedel 76 kuni 154 esitatud ASi Tallinna Sadam
ja tema tütarettevõtete andmete õigsust ja täielikkust, sh seda, et:
1. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
raamatupidamise seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega
nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus;
2. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kontserni finantsseisundit,
rahavoogusid ja majandustulemust õigesti ja õiglaselt;
3. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande kinnitamise
kuupäevani (15.03.2021), on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes
nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
4. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.
15.03.2021
VALDO KALM
Juhatuse esimees
MARKO RAID
Juhatuse liige
MARGUS VIHMAN
Juhatuse liige
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019 tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019
VARAD KOHUSTISED
Käibevara Lühiajalised kohustised
Raha ja raha ekvivalendid 7 26 679 35 183 Võlakohustised 16 17 266 16 266
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 10 183 10 614 Tuletisinstrumendid 17 102 243
Varud 360 408 Eraldised 13 1 289 1 915
Kokku muu käibevara 37 222 46 205 Sihtfinantseerimine 18 1 919 193
Müügiootel põhivara 10 114 142 Maksuvõlad 15 744 893
Käibevara kokku 37 336 46 347 Võlad tarnijatele ja muud võlad 14 9 149 11 755
Põhivara Lühiajalised kohustised kokku 30 469 31 265
Investeeringud sidusettevõttesse 9 1 147 1 609 Pikaajalised kohustised
Muud pikaajalised nõuded 8 0 294 Võlakohustised 16 194 314 191 580
Materiaalne põhivara 10 587 506 575 267 Sihtfinantseerimine 18 26 145 24 754
Immateriaalne põhivara 11 2 104 2 015 Muud võlad 14 1 733 915
Põhivara kokku 590 757 579 185 Pikaajalised kohustised kokku 222 192 217 249
Varad kokku 628 093 625 532 Kohustised kokku 252 661 248 514
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 263 000 263 000
Ülekurss 44 478 44 478
Kohustuslik reservkapital 20 262 18 520
Riskimaandamise reserv –102 –243
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 19 276 6 859
Perioodi kasum 28 518 44 404
Omakapital kokku 19 375 432 377 018
Kohustised ja omakapital kokku 628 093 625 532
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
Konsolideeritud kasumiaruanne Konsolideeritud muu koondkasumi aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019 tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019
Müügitulu 3, 20 107 358 130 536 Perioodi kasum 28 518 44 404
Muud tulud 22 3 015 1 017
Tegevuskulud 21 –30 858 –36 669 MUU KOONDKASUM
Tööjõukulud 21 -19 491 -19 867 Kirjed, mida võidakse tulevikus ümber liigitada kasumisse või kahjumisse:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 10, 11 –24 094 –23 037
Kasum rahavoogude riskimaandamis instrumentide
õiglase väärtuse muutusest (neto)
17 141 182
Muud kulud –368 –301
Ärikasum 35 562 51 679 Muu koondkasum kokku 141 182
Perioodi koondkasum kokku 28 659 44 586
FINANTSTULUD JA -KULUD Emaettevõtte omanike osa koondkasumist 28 659 44 586
Finantstulud 36 42
Finantskulud 23 –1 705 –1 797
Finantstulud ja -kulud kokku –1 669 –1 755
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
investeeringutelt sidusettevõttesse
9 –462 244
Kasum enne tulumaksustamist 33 431 50 168
Tulumaksukulu 19 –4 913 –5 764
Perioodi kasum 28 518 44 404
Emaettevõtte omanike osa perioodi kasumist 28 518 44 404
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta
(eurodes)
19 0,11 0,17
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta –
jätkuvad tegevused (eurodes)
Konsolideeritud raamatupidamise aruanne | lk 78
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha 114 378 138 690
Muude tulude eest laekunud raha 94 193
Maksed tarnijatele -41 354 –47 210
Maksed töötajatele ja töötajate eest –15 713 –16 892
Maksed muude kulude eest –376 –377
Muud maksed 14 -2 600 0
Makstud tulumaks dividendidelt 19 –4 913 –10 985
Äritegevusest laekunud raha 49 516 63 419
Materiaalse põhivara soetamine 26 –35 811 –27 965
Immateriaalse põhivara soetamine 26 –661 –550
Materiaalse põhivara müük 2 863 39
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest 3 561 0
Saadud dividendid 9 0 204
Saadud intressid 15 28
Investeerimistegevuses kasutatud raha –30 033 –28 244
Võlakirjade lunastamine 16 –9 000 –9 000
Saadud laenud 16 20 000 10 000
Saadud laenude tagasimaksed 16 –7 266 –6 766
Makstud dividendid 19 –30 008 –34 970
Makstud intressid 16 –1 694 –1 769
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed –19 –50
Finantseerimistegevuses kasutatud raha –27 987 –42 555
Rahavood kokku –8 504 –7 380
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 35 183 42 563
Raha ja raha ekvivalentide muutus –8 504 –7 380
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 26 679 35 183
Konsolideeritud raamatupidamise aruanne | lk 79
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes Lisa Aktsiakapital Ülekurss
Kohustuslik
reservkapital
Riskimaandamise
reserv
Jaotamata
kasum
Emaettevõtja
omanike osa
omakapitalist
kokku
Omakapital seisuga 31.12.2018 263 000 44 478 18 520 –425 42 101 367 674
Perioodi kasum 0 0 0 0 44 404 44 404
Muu koondkasum 17, 19 0 0 0 182 0 182
Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 182 44 404 44 586
Väljakuulutatud dividendid 19 0 0 0 0 –35 242 –35 242
Kokku tehingud omanikega 0 0 0 0 –35 242 –35 242
Omakapital seisuga 31.12.2019 263 000 44 478 18 520 –243 51 263 377 018
Perioodi kasum 0 0 0 0 28 518 28 518
Muu koondkasum 17, 19 0 0 0 141 0 141
Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 141 28 518 28 659
Väljakuulutatud dividendid 19 0 0 0 0 –30 245 –30 245
Kokku tehingud omanikega 0 0 0 0 –30 245 –30 245
Reservkapitali suurendamine 0 0 1 742 0 –1 742 0
Omakapital seisuga 31.12.2020 263 000 44 478 20 262 –102 47 794 375 432
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 1 | lk 80
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad
Lisa 1. Üldine informatsioon
AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996
registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 31.12.2020 lõppenud majandusaasta
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab emaettevõtet ja tema
tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste
Kontsernile kuulub viis sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam, Paljassaare
sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam koos 2010.
aastal avatud väikelaevadele mõeldud jahisadamaga ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks
mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid.
Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam, Paldiski Lõunasadam ja valdavalt
laevaremondiettevõtteid teenindav Paljassaare sadam osutavad peamiselt kaubaveoga
seotud sadamateenuseid. Paljassaare sadamas ettevõte enam aktiivselt ei tegutse ja
on käivitanud protsessi sadamast väljumiseks sh müünud 2020. aasta jooksul paljud
Paljassaare sadama varad.
Lisaks on ettevõttel 51%line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel
puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud
kapitaliosaluse meetodil.
Emaettevõte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.
ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Majandus- ja
Juhatus kiitis käesoleva raamatupidamise aastaaruande avalikustamise heaks 12.03.2021.
Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale äriseadustikule peab käesoleva majandusaasta
aruande heaks kiitma ka nõukogu ja selle peavad kinnitama aktsionärid. Aktsionäridel on
õigus juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne
kinnitamata jätta ning nõuda uue aruande koostamist.
Kontserni tütarettevõtted seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019
Tütarettevõte Asukoht Osalus (%) 2020 Osalus (%) 2019 Põhitegevusala
OÜ TS Shipping Eesti Vabariik 100 100 Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad Eesti Vabariik 100 100 Siseriikliku üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 81
Lisa 2. Arvestusmeetodid
Arvestuse alused
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, mis sisaldab 31.12.2020 lõppenud
majandusaasta finantsinformatsiooni, on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise
seadusega ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu
võetud Euroopa Liidus (EL).
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse
printsiibist; erandiks on teatud finantsvarad ja -kohustised (sh tuletisinstrumendid), mida
kajastatakse õiglases väärtuses.
Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega kooskõlas oleva raamatupidamise
aastaaruande koostamisel peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kasutama
eeldusi, mis mõjutavad rakendatavaid arvestusmeetodeid ning kajastatud varade ja
kohustiste ning tulude ja kulude bilansilisi väärtusi. Hinnangud ja nendega seotud eeldused
tuginevad ajaloolisele kogemusele ning mitmetele muudele asjakohastele teguritele, mille
alusel tehakse otsuseid varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste kohta, ning mis ei tulene
otseselt muudest allikatest. Tegelikud tulemused võivad kujuneda hinnangutest erinevateks.
Juhatus vaatab hinnanguid regulaarselt üle ja hinnangutes toimunud muutusi kajastatakse
edasiulatuvalt või perioodis, mida hinnangu muutus puudutab. Olulisemad juhtkonna
hinnangud on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5.
Arvestusmeetodite muudatus aruandeaastal
Eestis on seni kehtinud põhimõte, kus ettevõtte tulumaksu ei maksta kasumi jaotamisel,
vaid dividendide jaotamise korral. 2020. aasta juunis kinnitas IFRS Tõlgenduskomitee (IFRIC),
et IFRS aruandeid koostavad konsolideerivad ettevõtted peavad investeeringutega seotud
edasilükkunud tulumaksukohustist kajastama ka siis, kui investeeringud on riikides, kus
tulumaksu makstakse alles dividendide jaotamisel.
Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni
varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või
kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit.
Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse
kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi
olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel üldjuhul edasilükkunud
tulumaksuvarasid ega -kohustisi.
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib vaid nendes riikides asuvate äriühingute
puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse, ning Kontserni investeeringutelt Eesti tütar-
ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui Kontsern suudab kontrollida maksustatavate
ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei
ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide
maksmine, investeeringu müük või likvideerimine ja teised tehingud.
Kuna Kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat ning saab vajadusel blokeerida
sidusettevõtte AS Green Marine kasumi jaotamise otsuseid, on tal võimalik kontrollida
ka kõnealuste investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui
emaettevõte on otsustanud tütarettevõtete või sidusettevõtte AS Green Marine kasumit
ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist.
Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse
edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et
dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali,
mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid,
mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse
maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.
Kontserni puhul ei too see muudatus kaasa dividendivõtmisega kaasneva tulumaksu-
kohustuse ülesvõtmist, kuna lähitulevikus ei plaani tütarettevõtted ja sidusettevõte dividende
maksta.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 82
Tulevikus jõustuvad muudatused
Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused
ja avaldatud standardite muudatused
Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2020 lõppenud
aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande
koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.
Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused –
intressimäärade võrdlusaluste (IBOR-ite) reform (teine etapp)
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem; rakendatakse
edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.
Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel
mõjutada finantsaruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele
võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepinguliste rahavoogude või riskimaandamissuhete
muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna vabastust IFRS 9, IAS 39,
IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga:
• muudatused finantsvarade, finantskohustiste ja rendikohustiste lepinguliste
rahavoogude määramise aluses ja
• riskimaandamisarvestus.
Rahavoogude määramise aluse muutus
Muudatused nõuavad kontsernilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära
ajakohastamist, kui finantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise
alus muutub intressimäärade võrdlusaluste reformi tõttu.
Riskimaandamisarvestus
Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes
valdkondades:
• Lubatakse riskimaandamissuhte määratluse muutmist, et kajastada reformiga
nõutavaid muudatusi. See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse
lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määratlemist.
• Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamisobjekti
muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude
riskimaandamisreservi kogunenud summa aluseks alternatiivne võrdlusalus, mille
alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud.
• Kui riskimaandamisobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm
ning mõnd rühmas olevat objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid
muudatusi, jaotatakse maandatavad objektid maandatavate võrdlusmäärade alusel
alarühmadesse.
• Kui kontsern eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu
jooksul eraldi tuvastatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt
määratletud riskikomponendina, kui seda ei saa määramise kuupäeval eraldi
tuvastada.
Avalikustamine
Muudatused nõuavad kontsernilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada
aruande kasutajatel mõista intressimäärade võrdlusaluste reformi mõju kontserni
finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud kontserni riskipositsioonide ja
nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta.
Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni
raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 83
Uued standardid ja muudatused, mis on avaldatud IASB poolt,
kuid ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidus
Standardite IFRS 10 ja IAS 28 muudatused „Investori ja tema sidusettevõtte või
ühisettevõtte vaheline varade müük või üleandmine“
Euroopa Komisjon otsustas muudatuste kinnitamise määramata ajaks edasi lükata.
Muudatustega selgitatakse, et sidusettevõtte või ühisettevõttega seotud tehingu puhul sõltub
kasumi või kahjumi kajastamise ulatus sellest, kas müüdud või üle antud varad moodustavad
äri:
• kasum või kahjum kajastatakse täielikult siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või
ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab sellise vara või selliste varade üleandmist, mis
moodustavad äri (olenemata sellest, kas see asub / need asuvad tütarettevõttes või
mitte), ning
• kasum või kahjum kajastatakse osaliselt siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või
ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äri (isegi juhul, kui
need varad asuvad tütarettevõttes).
Muudatuste vastuvõtmise kvantitatiivset mõju saab siiski hinnata alles muudatuste
esmakordse rakendamise aastal, sest see sõltub neist varade või äride üleandmistest sidus-
või ühisettevõttele, mis leiavad aset sel aruandeperioodil.
Konsolideeritud aruannete koostamine
Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab ASi Tallinna Sadam
ja selle tütarettevõtete finantsnäitajaid rida-realt konsolideerituna.
Tütarettevõtted
Tütarettevõte on iga majandusüksus, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsernil on
majandusüksuse üle kontroll, kui ta:
• omab mõjuvõimu majandusüksuse üle;
• saab või tal on õigus saada majandusüksuses osalemisest tulenevat muutuvat
kasumit ja
• ta saab mõjutada selle kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse
üle.
Kontsern hindab uuesti, kas ta omab investeerimisobjekti üle kontrolli, kui faktid ja asjaolud
viitavad sellele, et üks või mitu eespool nimetatud kolmest kontrollielemendist on muutunud.
Tütarettevõtte konsolideerimine algab kuupäevast, mil emaettevõte omandab kontrolli
tütarettevõtte üle, ja lõpeb siis, kui emaettevõte kaotab kontrolli tütarettevõtte üle. Aasta
jooksul soetatud või võõrandatud tütarettevõtte tulud ja kulud kajastatakse konsolideeritud
kasumiaruandes ja koondkasumiaruandes alates kuupäevast, mil emaettevõte omandab
kontrolli kuni emaettevõte kaotab kontrolli tütarettevõtte üle.
Kasum või kahjum ja muu koondkasumi iga komponent omistatakse emaettevõtte
omanikele ja mittekontrollivatele osalustele. Tütarettevõtete koondkasum omistatakse
emaettevõtte omanikele ja mittekontrollivatele osalustele isegi juhul, kui selle tulemusena
tekib kontrolliõiguseta osalustele negatiivne saldo. Kontsernil on kõigis oma tütarettevõtetes
100%line osalus, mistõttu 31.12.2020 lõppenud aruandeperioodil mittekontrollivaid osalusi
ei kajastatud.
Vajadusel korrigeeritakse tütarettevõtete finantsnäitajaid, et need oleksid kooskõlas kontserni
arvestusmeetoditega. Konsolideerimisel elimineeritakse täielikult kõik kontsernisisesed varad
ja kohustised, omakapital, tulud, kulud ja rahavood, mis on seotud kontserni üksuste vaheliste
tehingutega.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 84
Sidusettevõtted
Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli.
Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõttest 20% - 50%
hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
Investeeringud sidusettevõtetesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud
kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest
saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega. Omavahelistes tehingutes
tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtte osaluse suurusele.
Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks
on vara väärtuse langus. Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava
sidusettevõtte kahjumis on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust,
vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid
kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõte on garanteerinud või kohustatud rahuldama
sidusettevõtte kohustusi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustust kui ka kapitaliosaluse
meetodi kahjumit. Vajadusel on sidusettevõtete raamatupidamispõhimõtted muudetud
vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele.
Väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamist kajastatakse kooskõlas standardiga IAS 36
määral, mil investeeringu kaetav väärtus edaspidi suureneb.
Välisvaluuta
Arvestus- ja esitusvaluuta
Kontserni kuuluvate ettevõtete raamatupidamise aastaaruannetes esitatud näitajaid
mõõdetakse ettevõtete esmase majanduskeskkonna valuutas, milleks on euro (kõigi kontserni
kuuluvate ettevõtete arvestusvaluuta).
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on samuti esitatud eurodes (esitusvaluuta).
Kõik summad käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on esitatud
tuhandetes eurodes juhul, kui pole märgitud teisiti.
Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas
fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Kontserni raamatupidamise aastaaruande koostamisel kajastatakse tehingud, mis on
fikseeritud valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta (välisvaluutatehingud),
arvestusvaluutas, kasutades tehingu kuupäeva vahetuskurssi. Iga aruandeperioodi lõpus
arvestatakse välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised ümber kasutades
aruandekuupäeva vahetuskurssi. Välisvaluutas fikseeritud õiglases väärtuses mõõdetavad
mitterahalised varad ja kohustised arvestatakse ümber kasutades õiglase väärtuse
määramise kuupäeval kehtinud vahetuskurssi. Välisvaluutas fikseeritud mitterahalisi varasid
ja kohustisi, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, ümber ei arvestata.
Rahaliste varade ja kohustiste valuutakursivahed kajastatakse nende tekkimise perioodi
kasumis või kahjumis. Võlakohustiste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest
tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena;
muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude tulude
või muude kuludena. Välisvaluutas fikseeritud mitterahalisi varasid ja kohustisi, mida
kajastatakse soetusmaksumuses, ümber ei hinnata.
Müügitulu
Kontsern kajastab müügitulu hetkel, kui toimingukohustus on täidetud (või toimingu-
kohustuste täitmise ajal), st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks oleva kauba või
teenuse üle läheb üle kliendile.
Kontserni kliendilepingute alusel kajastatava müügitulu peamised liigid on järgmised:
• Laevatasud
• Kaubatasud
• Reisijatasud
• Elektrienergia müük
• Üleveoteenuste müük
• Muude teenuste müük
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 85
Müügitulu kajastamise aluseks on kliendilepingutes sätestatud tasu, millest on maha arvatud
kolmandate isikute nimel kogutavad summad.
Laevatasud
Laevatasusid arvestatakse ja kogutakse kas pärast iga sadamakülastust või kaks korda kuus
järgmiselt:
• tonnaažitasu arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse
eest;
• jäätmetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse
eest eraldi, reisilaevadel ühe külastuse eest ööpäevas;
• sildumistasu arvestatakse iga sildumisoperatsiooni eest laeva kogumahutavuse alusel.
Sadamakülastuseks loetakse laeva saabumist ükskõik millisesse kontsernile kuuluvasse
sadamasse. Tasusid arvutatakse iga sadamakülastuse eest.
Tonnaažitasu võetakse klientidelt, st laevafirmadelt, laeva ükskõik millisesse kontsernile
kuuluvasse sadamasse sisenemise ja kai kasutamise (tonnaažiteenuse) eest. Jäätmete
vastuvõtu ja sildumisteenuseid osutatakse jäätme- ja sildumistasude eest.
Kliendileping võib sisaldada laeva sõiduplaani, milles on sadamakülastuste arv ette kindlaks
määratud, või olla ühekordne, laeva juhukülastuseks sõlmitud leping.
Tonnaažiteenus ning jäätmete vastuvõtu teenus ja sildumisteenus, juhul kui need valitakse,
moodustavad eraldi toimingukohustused. Lisaks teeb kontsern teatud liiki laevadele
mahupõhiseid tonnaažiteenuse allahindlusi vastavalt nende kalendriaasta vältel kogunenud
sadamakülastuste arvule.
Sellised mahupõhised allahindlused annavad kliendile õiguse osta tulevikus (ent mitte
kauem kui kalendriaasta lõpuni) soodushinnaga täiendavaid tonnaažiteenuseid, andes seega
kliendile olulise õiguse. Seetõttu sisaldab iga sadamakülastus, mis lisandub kogunevale
sadamakülastuste arvule ja võimaldab edaspidi tonnaažiteenuse allahindlust saada, kaht
kuni nelja toimingukohustust: (1) tonnaažiteenus, (2) kliendile tulevaste tonnaažiteenuste
soodushinnaga ostmise õiguse andmine, (3) jäätmete vastuvõtu teenus (kui see on valitud) ja
(4) sildumisteenus (kui see on valitud).
Kui laev teeb juhukülastuse või külastab sadamat kokkulepitud sõiduplaani alusel, ent ilma
õiguseta saada edaspidi mahupõhist tehinguhinna soodustust, põhineb tehinguhind avalikel
või kokkulepitud hindadel ja tingimustel ning see jaotatakse tervikuna tonnaažiteenusele selle
eraldiseisva müügihinna alusel. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani
alusel õigusega saada edaspidi mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind
tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle
laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Hinnangut iga laeva
sadamakülastuste koguarvu kohta uuendatakse igal bilansipäeval.
Tonnaažiteenuse müügitulu kajastatakse selle aja jooksul, mil laevad iga sadamakülastuse
ajal kaid kasutavad, kasutades ajapõhist toimingukohustuse täitmise edenemise
mõõtmist, kuna klient saab tonnaažiteenusest tulenevaid hüvesid võrdses ulatuses
kogu sadamakülastuse vältel. Ka jäätmete vastuvõtu teenuse ja sildumisteenuse
müügitulu kajastatakse selle aja jooksul, mil vastavaid teenuseid osutatakse. Tulevaste
tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse andmisest tulenevat müügitulu kajastatakse
selle aja jooksul, mil õigusi kasutatakse ja kliendid soodushinnaga tonnaažiteenuseid
tarbivad.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 86
Kaubatasud
Kaubatasu võetakse sadama üldinfrastruktuuri kasutamise eest. Kliendilepingud, st
lepingud kaubaoperaatoritega, sõlmitakse tavaliselt 20-50 aastaks, kuid periood võib olla
ka pikem. Kaubatasu arvestatakse ja kogutakse tavaliselt kord kuus kaubaoperaatori poolt
aruandeperioodil ümberlaaditud kaubakoguste alusel.
Kontserni toimingukohustuseks on tagada kaubaoperaatorile lepingu kehtivusaja jooksul
ligipääs sadama infrastruktuurile ning võimalus seda kasutada. Toimingukohustus
koosneb reast eristatavatest teenustest, mida käsitletakse lepingu kehtivusaja jooksul ühe
toimingukohustusena. Iga kliendi kaubatasust tulenevat müügitulu arvutatakse lepingus
sätestatud kauba ümberlaadimise määra(de) alusel, mis tavaliselt väheneb (vähenevad)
vastavalt kaubaoperaatori poolt kalendriaasta vältel ümberlaaditud kauba mahule.
Kaubaoperaatorite koostöölepingutes on üldjuhul sätestatud ka minimaalne kaubamaht
aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil
taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse kaubamahu
alusel arvestatud kaubatasu.
Kaubatasude muutuva osa hindamiseks kasutab kontsern kõige tõenäolisema summa
meetodit. Kõige tõenäolisema summa mõõtmisel lähtutakse lepingutes kokkulepitud
minimaalsetest kaubamahtudest ning tegelikest ja oodatavatest kaubamahtudest,
mis eeldab juhtkonnalt hinnangute ja otsuste tegemist. Hinnangud on keerulised, kuna
kaubamahud on kõikuvad. Muutuvate tasude hinnanguid uuendatakse igal bilansipäeval.
Kuna kaubaoperaatorid saavad ja tarbivad infrastruktuurile ligipääsu samaaegselt,
kajastatakse kaubatasude pealt teenitavat tulu aja jooksul, kasutades ajapõhist
toimingukohustuse täitmise edenemise mõõtmist, kuna kliendid saavad infrastruktuurile
ligipääsust tulenevaid hüvesid kasutada võrdses ulatuses kogu lepingu kehtivusaja jooksul.
Reisijatasud
Reisijatasu võetakse sadama kaudu laevale minevatele ja laevalt tulevatele reisijatele
teenuste osutamise eest, sh reisiterminalide, ühendusgaleriide, liiklusalade jm sarnase
kasutamise eest. Tasu maksab klient, st reisilaeva operaator, tegeliku reisijate arvu alusel
(alla 12-aastased reisijad on reisijatasust vabastatud). Reisijatasude arvestamise aluseks
on avalik hinnakiri, kus on fikseeritud tasumäärad, ja tasu kogutakse kas pärast laeva iga
sadamakülastust või kaks korda kuus. Reisijatasu tulu kajastatakse selle aja jooksul, mille
vältel kliendile teenust osutatakse (kui kliendid sadamasse saabuvad või sealt lahkuvad),
mis tavaliselt toimub ühe päeva jooksul.
Elektrienergia müük
Kontsern teenib tulu elektrienergia ja võrguteenuste müügist. Tasusid elektrienergia
ja võrguteenuste müügi eest kogutakse kord kuus, tarbimiskuule järgneval kuul. Hind
kehtestatakse tarbitava elektri mõõtühiku kohta. Kuna kliendid saavad ja tarbivad
võimaldatavaid hüvesid samaaegselt, siis teenuse osutamine toimub aja jooksul. Kuna
kontsern vastutab klientidele elektri tarnimiseks vajaliku elektrivõrgu hooldamise eest ja
võib omal äranägemisel võrguteenuse hindu määrata, siis tegutseb kontsern nende teenuste
osutamisel käsundiandjana.
Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse
elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist
ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma
elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast
tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit
tarbivad. Tuludesse kandmata liitumistasude osa kajastatakse finantsseisundi aruandes
kliendilepingutest tuleneva kohustisena.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 87
Üleveoteenuste müük — piletitulu
Kontsern teenib tulu enda opereeritavate siseriiklike reisiparvlaevaliinide piletimüügist.
Tasu laekub piletite müümisel (nende klientide puhul, kes ei osta pileteid krediidilimiidi või
ettemaksu arvelt), ettemaksu laekumisel või kord kuus (pileti alusel reisiparvlaeva teenuse
kasutamisele järgneval kuul). Piletihinnad määrab Eesti riik ning need on fikseeritud.
Mahupõhiseid ega muid soodustusi klientidele ei pakuta. Piletimüügitulu kajastatakse kas
selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva
jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub.
Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse
kliendilepingutest tuleneva kohustisena ja kajastatakse lühiajaliste kohustiste all saadud
ettemaksena. Tulu täiendavatest teenustest (e-pileti info saatmine SMS-iga, piletite
tagastamine jms teenused) kajastatakse siis, kui teenus on osutatud.
Tulu muudest allikatest
Renditulu
Renditulu teenitakse kasutusrendilepingutest ja kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt.
Laevade prahitasu
Prahitulu saadakse nn time charter - ehk kindla perioodiga prahilepingute alusel, milles on
fikseeritud prahtimise (laeva väljarentimise) periood ja selle eest saadav tasu (tavaliselt
fikseeritud päevamäär). Laevade väljaprahtimisest saadavat tulu kajastatakse prahtimise
perioodi jooksul lineaarselt.
Üleveoteenuste müük – valitsuse toetus
Kontserni sihtfinantseerimise tulu sisaldab muuhulgas ühistranspordi toetust, mida saadakse
reisiparvlaevade opereerimise eest vastavalt sõitjateveo avaliku teenindamise lepingus
fikseeritud tasumääradele, millest on maha arvestatud piletimüügitulu (kirje „Üleveoteenuste
müük – piletitulu“). Valitsuse makstav ühistranspordi toetus koosneb fikseeritud tasu
komponentidest ja reisitasu komponendist, mis kokku moodustavad sõitjateveo avaliku
teenindamise lepingu kogutasu. Fikseeritud komponente kajastatakse sõitjateveo avaliku
teenindamise lepingu perioodi vältel lineaarselt ning reisitasu komponenti kajastatakse
perioodi vältel tehtud tegeliku reiside arvu alusel. Arvestusperioodil reisija- ja/või
sõidukipiletite müügist teenitud tulu arvestatakse sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu
kogutasust maha ning vahe makstakse välja ja kajastatakse ühistranspordi toetusena
(sihtfinantseeringuna).
Finantsinstrumendid
Finantsvarasid ja -kohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui mõnest
kontserniüksusest saab instrumendi lepinguline osapool.
Esmasel kajastamisel mõõdetakse finantsvarasid ja -kohustisi nende õiglases väärtuses.
Kui finantsvara või -kohustist ei ole liigitatud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande
mõõdetavaks, siis selle omandamise või emiteerimisega otseselt seotud tehingukulutused
kas lisatakse selle esmasele õiglasele väärtusele (vara puhul) või arvatakse selle õiglasest
väärtusest maha (kohustise puhul). Tehingukulutused, mis on otseselt seotud finantsvarade
ja kohustistega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, kajastatakse
koheselt kasumis või kahjumis.
Finantsvarad
Kõigi tavapärastel turutingimustel toimuvate finantsvarade ostude või müükide
kajastamiseks ja kajastamise lõpetamiseks kasutatakse tehingupäevapõhist arvestust.
Tavapärastel tingimustel toimuv ost või müük on finantsvara ost või müük tingimustel,
mille kohaselt antakse vara üle ajavahemiku jooksul, mis on kas kehtestatud õigusaktidega
või vastavalt turu praktikale.
Kõiki kajastatud finantsvarasid mõõdetakse pärast esmast kajastamist tervikuna kas
korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, vastavalt konkreetse finantsvara
liigile.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 88
Liigitamine
Liigitamine ja esmase kajastamise järgne mõõtmine sõltub finantsvara juhtimiseks valitud
ärimudelist ja finantsvara lepingupõhiste rahavoogude iseloomust. Juhtkond otsustab
finantsvarade liigituse nende esmakordsel kajastamisel.
Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad
Võlainstrumente mõõdetakse pärast algset kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses,
kasutades sisemise intressimäära meetodit, ainult juhul, kui mõlemad järgmised kriteeriumid
on täidetud:
• finantsvara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on saada lepingupõhiseid
rahavooge ja
• finantsvara lepingutingimustest tulenevad rahavood, mis koosnevad ainult
põhiosamaksetest ja põhiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest kindlaksmääratud
kuupäevadel.
Kontsern liigitab korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja
raha ekvivalendid ning nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.
Sisemise intressimäära meetod on meetod võlainstrumendi korrigeeritud soetusmaksumuse
arvutamiseks ja intressitulude jaotamiseks vastavale lepinguperioodile.
Sisemine intressimäär on määr, millega diskonteeritakse oodatavad tulevased laekumised
võlainstrumendi eeldatava kehtivusaja või vajadusel lühema perioodi jooksul täpselt
võlainstrumendi esmasel kajastamisel mõõdetud bruto bilansilisse väärtusesse (võttes
arvesse kõiki makstud või saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks
komponentideks, tehingukulutusi ja muid lisatasusid või allahindlusi, kuid jättes arvestusest
välja eeldatavad tulevased krediidikahjumid).
Intressitulu kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Finantstulud“.
Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad finantsvarad
Võlainstrumente, mis vastavad järgmistele tingimustele, mõõdetakse pärast esmast
kajastamist õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi:
• finantsvara hoitakse ärimudelis, mille eesmärk on nii saada lepingupõhiseid rahavooge
kui ka müüa finantsvara; ja
• finantsvara lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel
rahavood, mis koosnevad ainult põhiosamaksetest ja põhiosa jäägilt arvestatud
intressimaksetest.
Kontsernil ei ole finantsvarasid, mis oleks liigitatud mõõdetavateks õiglases väärtuses läbi
muu koondkasumi.
Õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad
Finantsvarasid, mis ei vasta korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi
muu koondkasumi mõõdetavate varade tingimustele, mõõdetakse õiglases väärtuses läbi
kasumiaruande. Täpsemalt:
• omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringud liigitatakse õiglases väärtuses
läbi kasumiaruande mõõdetavateks, välja arvatud juhul, kui kontsern liigitab
omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu, mida ei hoita kauplemiseesmärgil ja mis
ei ole äriühendusest tulenev tingimuslik tasu, algsel kajastamisel õiglases väärtuses
läbi muu koondkasumi mõõdetavaks;
• võlainstrumendid, mis ei vasta korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases
väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetava vara tingimustele, liigitatakse
mõõdetavateks õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Lisaks võib õiglases väärtuses
läbi kasumiaruande mõõdetavaks määratleda ka võlainstrumendid, mis vastavad
kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi
kajastamise tingimustele, kui see kõrvaldab või vähendab oluliselt mõõtmise või
kajastamise mitte-järjepidevusetust, mis muidu varade või kohustiste mõõtmisest
või nendelt saadavate kasumite või kahjumite kajastamisest tekiks. Kontsern ei
ole määratlenud ühtegi võlainstrumenti õiglases väärtuses läbi kasumiaruande
mõõdetavaks.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 89
Kontsern mõõdab tuletisinstrumentidest finantsvarasid õiglases väärtuses läbi
kasumiaruande, välja arvatud juhul, kui need on määratletud efektiivseteks riskimaandamise
instrumentideks (vt allpool).
Kui vara on määratletud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks finantsvaraks,
siis selle õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse nende
tekkimise perioodil kasumiaruandes kirjel „Finantstulud“ või „Finantskulud“.
Finantsvarade ja -kohustiste jaotus kategooriatesse on esitatud lisas 6.
Finantsvarade väärtuse langus
Kontsern moodustab reservi korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses
läbi muu koondkasumi mõõdetavatesse võlainstrumentidesse tehtud investeeringute ja
rendinõuete eeldatava krediidikahjumi (Expected Credit Loss) katteks. Finantsinstrumendi
eeldatava krediidikahjumi summat uuendatakse igal aruandekuupäeval, et see peegeldaks
pärast instrumendi esmast kajastamist toimunud krediidiriski muutusi.
Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete ja rendinõuete nende kehtivusajal
eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud
meetodit (vt lisa 4). Kontsern kajastab alati nõuetele ostjate vastu ja rendinõuetele
moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende kehtivusaja jooksul eeldatavalt
tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks
kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit (provision matrix), mis põhineb kontserni
ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega
seotud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate
tegelike ja prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha
ajaväärtusega. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum on eeldatav krediidikahjum,
mis tuleneb kõigist finantsinstrumendi kehtivusajal võimalikest kohustuste täitmata jätmise
juhtudest.
Kõikidele teistele finantsinstrumentidele, mille krediidirisk on pärast esmast kajastamist
oluliselt suurenenud, kajastab kontsern allahindluse kehtivusaja jooksul eeldatava
krediidikahjumi summas. Kui finantsinstrumendi krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist
oluliselt suurenenud, kajastab kontsern sellele allahindluse 12 kuu jooksul eeldatava
krediidikahjumi summas.
Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis
avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju.
Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest
sündmustest:
• emitendi või deebitoriolulised finantsraskused;
• lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine või tähtajaks tasumata jätmine;
• deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema finantsraskustega seotud majanduslikel
või lepingulistel põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud;
• deebitori pankrot või muu finantsalane restruktureerimine või
• finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tõttu.
Eelnevast sõltumata loeb kontsern kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam kui
90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente,
miks sellest pikem maksetähtaja ületamine on põhjendatud.
Mahakandmise põhimõtted
Kontsern kannab finantsvara maha, kui ilmneb teave selle kohta, et tehingu vastaspoolel
on tõsiseid rahalisi raskusi või finantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke
väljavaateid, nt kui tehingu vastaspoole suhtes on kuulutatud välja likvideerimismenetlus või
pankrot ja kontserni juhtkonna hinnangul on summade laekumine ebatõenäoline. Kui vara on
maha kantud, võib kontsern siiski jätkata võla sissenõudmist, kasutades selleks oma võlgade
sissenõudmisprotseduuridest tulenevaid meetmeid ning vajadusel ka õigusnõustajate abi.
Laekunud maha kantud summad kajastatakse kasumiaruandes.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 90
Finantskohustised
Kõiki finantskohustisi (võlad tarnijatele ja muud võlad ning võlakohustised) mõõdetakse
esmasel kajastamisel õiglases väärtuses ja hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses,
kasutades sisemise intressimäära meetodit, või õiglases väärtuses läbi kasumiaruande
(intressivahetuslepingute negatiivne väärtus).
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on bilansipäevale
järgneva 12 kuu jooksul või kontsernil puudub tingimusteta ühepoolne õigus lükata kohustise
tasumist edasi hilisemaks kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse
lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval lepingutingimuste
rikkumise tõttu koheselt sisse nõuda.
Finantsinstrumentide saldeerimine
Finantsvarasid ja finantskohustisi saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi aruandes
netosummas ainult juhul, kui kontsernil on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud
summasid saldeerida ja kontsern kavatseb neid varasid saldeerida või realiseerida vara ja
tasuda kohustise samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi olla sõltuv tulevastest
sündmustest ja peab olema rakendatav tavapärase äritegevuse käigus ning ka ettevõtte
või tehingupartneri poolsete lepingurikkumiste, maksejõuetuse ning pankroti korral.
Tuletisinstrumendid ja riskimaandamise arvestus
Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses tuletisinstrumentide tehingu sõlmimise
kuupäeval ja ka edaspidi. Kontsern on sõlminud mitu pikaajalist intressivahetuslepingut
rahavoo riskimaandamiseks eesmärgiga fikseerida ujuva intressimääraga laenude
intressikulud.
Kontsern fikseerib tehingu sõlmimisel riskimaandamise instrumentide ja maandatavate
objektide vahelise suhte, samuti oma riskijuhtimise eesmärgi ja strateegia mitmesuguste
riskimaandamistehingute läbiviimiseks. Lisaks fikseerib kontsern oma hinnangu nii
riskimaandamise instrumendi sõlmimisel, kui ka jooksvalt iga majandusaasta lõpu seisuga,
selle kohta, kas riskimaandamistehingutes kasutatavad tuletisinstrumendid on efektiivsed
maandatavate objektide õiglaste väärtuste või rahavoo riski maandamisel.
Riskimaandamiseks kasutatavate tuletisinstrumentide õiglased väärtused ja omakapitalis
kajastatava riskimaandamisreservi muutused on esitatud koondkasumiaruandes ja käesoleva
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades 17 ja 19.
Rahavoo riskimaandamine
Rahavoo riskimaandamise instrumentidena määratletud ja nendeks kvalifitseeruvate
tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus
koondkasumis või -kahjumis. Ebaefektiivse osaga seotud kasum või kahjum kajastatakse
koheselt kasumiaruande kirjel „Finantskulud“ või „Finantstulud“. Omakapitalis akumuleerunud
summad jagatakse kasumiaruandes perioodidele, mil maandatav objekt mõjutab kasumit
või kahjumit. Kasum või kahjum, mis on seotud muutuva intressimääraga laenu maandava
instrumendi efektiivse osaga, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Finantskulud“.
Kui riskimaandamise instrument aegub või müüakse, või ei vasta enam riskimaandamise
instrumentide arvestuse kriteeriumitele, siis sel ajal muus koondkasumis või kahjumis
kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum jääb omakapitali ja kajastatakse siis, kui
tulevikutehing on lõpuks kajastatud kasumiaruandes. Kui tulevikutehingu toimumist enam
ei oodata, siis muus koondkasumis või -kahjumis kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum
kajastatakse koheselt kasumiaruandes kirjel „Finantskulud“.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 91
Õiglase väärtuse mõõtmine
Kontsern kasutab vara või kohustise õiglase väärtuse määramiseks jälgitavaid turuandmeid,
juhul kui see on võimalik. Õiglased väärtused liigitatakse õiglase väärtuse hierarhias
erinevatele tasemetele õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavate hindamistehnikate
sisendite alusel. Tasemed on järgmised:
1. tase – identsete varade või kohustiste noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel.
2. tase – muud sisendid kui 1. tasemele liigitatud noteeritud hinnad, mis on vara või
kohustise puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad.
3. tase – vara või kohustisega seotud sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel
(mittejälgitavad sisendid).
Kui õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad sisendid kuuluvad õiglase väärtuse hierarhia
erinevatele tasemetele, liigitatakse õiglase väärtuse mõõtmine tervikuna sellele õiglase
väärtuse hierarhia mõõtmise tasemele, millel on madalaima taseme sisend, mis on kogu
mõõtmise seisukohast oluline.
Kontsern kajastab õiglase väärtuse ümberliigitamist ühelt hierarhia tasemelt teisele selle
aruandeperioodi lõpus, mil muutus aset leidis.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude
aruandes raha kassas, arvelduskontode jääke, rahalisi vahendeid, mis ei ole rahaveo või
muude maksete vahendajate kaudu veel arvelduskontole jõudnud ja kuni kolmekuulisi
tähtajalisi hoiuseid alates nende omandamise kuupäevast.
Varud
Varusid mõõdetakse soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest,
kumb on madalam. Soetusmaksumuse määramiseks kasutatakse FIFO-meetodit (varude
realiseerimist kajastatakse nende soetamise järjekorras). Varude soetusmaksumusse ei
arvestata laenukasutuse kulutusi, kuna kontserni varud ei ole laenukasutuse kulutuste
kapitaliseerimise tingimustele vastavad varad. Tooraine ja materjali soetusmaksumus
koosneb ostuhinnast, transpordikuludest ning muudest tooraine ja materjali soetamisega
otseselt seotud väljaminekutest.
Kontsern kajastab varudena reisiparvlaevade ja jäämurdja jaoks soetatud kütust,
määrdeaineid ja toiduaineid.
Müügiootel põhivara
Müügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara, mis väga
tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ja mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset
müügitegevust ning varaobjekte pakutakse müügiks realistliku hinna eest võrreldes nende
õiglase väärtusega.
Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ja seda kajastatakse eraldi bilansikirjel
„Müügiootel põhivara“ bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses, millest on maha
arvatud müügikulutused, vastavalt sellele, kumb on madalam.
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni majandustegevuses kasutatavaid varasid, mille
soetusmaksumus on üle 5 tuh euro ja eeldatav kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalset
põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 92
Soetusmaksumus
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks
juhtkonna poolt ettenähtud asukohta ja tööseisundisse. Hilisemad parendustega seotud
kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse
põhivara mõistele ja vara kajastamise kriteeriumitele. Kui materiaalse põhivara objektil
vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti
soetusmaksumusele ja asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest välja.
Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulutused kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende
tekkimise perioodil.
Kontserni materiaalse põhivara koosseisus on mh mitu laeva (jäämurdja ja reisiparvlaevad),
mille osas nende kasuliku eluea jooksul tuleb regulaarselt (tavaliselt iga 2,5-5 aasta tagant)
läbi viia suuremahulisi remonttöid (kuivdoki kulutusi). Kontsern kasutab laevade kajastamisel
komponendiarvestust, mille kohaselt nii algselt kui ka edaspidi (a) tuvastatakse mittefüüsiline
kuivdoki kulutuste komponent (b) hinnatakse mittefüüsilise komponendi soetusmaksumust
(kui võimalik, siis lähtudes jooksvatest turuhindadest), (c) amortiseeritakse mittefüüsilist
komponenti selle kasuliku eluea jooksul alusvarast eraldi (s.o kuivdoki komponenti laevast kui
tervikust eraldi) ja (d) uue kuivdoki toimumisel kantakse varasem mittefüüsilise komponendi
bilansiline väärtus maha ja võetakse arvele uus mittefüüsiline kuivdoki komponent.
Laenukasutuse kulutused
Laenukasutuse kulutused kajastatakse nende tekkimisel kuluna, v.a kulutused, mis
on otseselt seostatavad selliste varade ostmise, ehitamise või tootmisega, mille
otstarbekohaseks kasutamiseks või müümiseks ettevalmistamine vältab pikema perioodi
(nt ehitatavad laevad). Selliste varade ostmise, ehituse või tootmisega seotud laenukasutuse
kulutused kapitaliseeritakse vara soetusmaksumuse osana kuni kuupäevani, mil varad on
valmis nende otstarbekohaseks kasutamiseks.
Kulum
Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt, millest on maha lahutatud lõppväärtus
lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Laevade väärtuseks
ekspluatatsiooniea lõppedes (lõppväärtuseks) loetakse vanametalli väärtus.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest,
millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varadena,
määrates neile eraldi kuluminormid vastavalt nende kasulikule elueale.
Lähtudes juhtkonna hinnangust ja tuginedes laevandussektori üldisele praktikale, peetakse
laevade puhul eraldi arvestust kahe olulise erineva elueaga komponendi üle: laev ise ja
sellest eraldi osana kuivdoki kulutused.
Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga ning lõppväärtust hinnatakse igal aruandekuupäeval,
hilisemate parenduste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral kontserni arenguplaanides.
Kui hinnang vara kasulikule elueale erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, siis muudetakse
vara järelejäänud kasulikku eluiga edasiulatuvalt, millest tulenevalt muutub järgmistes
perioodides varale arvestatav kulum.
Kontsernis kasutatavad põhivara eeldatavad kasulikud eluead on järgmised:
• Kaid 10 –50 aastat
• Akvatooriumi süvendusalad 20 aastat
• Hooned ja muud rajatised 5–50 aastat
• Masinad ja seadmed 3,3–10 aastat
• Laevad 10–25 aastat
• Kapitaliseeritud kuivdoki kulud 2,5–5 aastat
• Muu materiaalne põhivara 2–10 aastat
Maad ei amortiseerita.
Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna
poolt plaanitud eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega,
vara lõplikul kasutusest eemaldamisel või ümberliigitamisel „Müügiootel põhivaraks“.
Igal aruandekuupäeval hinnatakse vara kasuliku eluea ja lõppväärtuse põhjendatust.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 93
Immateriaalne põhivara
Eraldi omandatud piiratud elueaga immateriaalseid põhivarasid kajastatakse soetus-
maksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad kahjumid. Kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil vara hinnangulise
kasuliku eluea jooksul, mis ei ületa 5 aastat. Hinnanguline kasulik eluiga ja amortisatsiooni-
meetod vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpus ning hinnangutes toimunud muutusi
kajastatakse edasiulatuvalt. Eraldi omandatud piiramatu kasuliku elueaga varasid
kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad
akumuleeritud kahjumid.
Kontsernisiseselt loodud immateriaalseid põhivarasid, nagu näiteks tarkvara arenduskulutusi,
kajastatakse immateriaalse põhivarana, kui täidetud on järgmised tingimused:
• immateriaalse vara kasutus- või müügikõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
• juhtkond kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja seda kasutada või müüa;
• immateriaalset vara on võimalik kasutada või müüa;
• on võimalik näidata, millisel viisil loob immateriaalne vara tulevikus võimalikku kasu;
• on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vajalikud ressursid, et arendus lõpule
viia ja vara kasutusele võtta või müüa;
• arendusfaasis tehtud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Uuringu- ja arenguväljaminekud, mis ei kvalifitseeru immateriaalseks põhivaraks,
kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb mittefinantsvarade võimalikule väärtuse
langusele esinevaid asjaolusid. Võimalikule väärtuse langusele viitavate asjaolude hindamisel
võetakse arvesse nii välistest kui ka sisemistest informatsiooniallikatest saadud teavet,
sealhulgas olulisi muutusi maailmaturul ja nende seoseid naaberriikide, nt Venemaa ja
Soome, poliitilise keskkonnaga, olulisi muutusi rahvusvahelises naa ja muu vedellastiga,
samuti puistlastiga, kauplemises, olulisi muutusi turismiturul ja olulisi muutusi ilmastiku
tingimustes, mis võivad mõjutada kontserni multifunktsionaalse jäämurdja kasutamist.
Mittefinantsvarade hulka kuuluvad materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad. Hinnatakse
kas üksiku vara või vararühma (raha teeniva üksuse) väärtuse langust. Raha teeniv üksus
on väikseim eristatav vararühm, millest tulenevad muudest varadest või vararühmadest
suhteliselt sõltumatud raha laekumised. Kui esineb vara väärtuse langusele viitavaid
asjaolusid, hinnatakse vara kaetavat väärtust ja võrreldakse seda vara finantsseisundi
aruandes kajastatud bilansilise jääkmaksumusega. Väärtuse langusest tulenev kahjum
kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust.
Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või
kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks
kasutatakse diskonteeritud rahavoogude prognoose, mis põhinevad finantshinnangutel, mida
juhatus läbi vaatab ja mis tehakse perioodi kohta, mis vastab vara eeldatavale elueale, ent
tavapäraselt ei ületa 50 aastat. Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tuleneva kahjumi
summa jaotatakse proportsionaalselt olulisematele üksuse põhivaraobjektidele, nii et nende
väärtus ei langeks allapoole nende õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused.
Vara väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kuluna perioodil, mil see tekib.
Igal aruandekuupäeval hinnatakse eelnevatel perioodidel kaetavale väärtusele alla hinnatud
varasid, et tuvastada, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et kajastatud kahjum
vara väärtuse langusest enam ei eksisteeri või on vähenenud. Vara väärtuse langusest
tuleneva kahjumi tühistamist kajastatakse kasumiaruandes põhivara väärtuse languse kulu
vähendusena.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 94
Ettevõtte tulumaks
Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni
varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või
kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit.
Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse
kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi
olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel üldjuhul edasilükkunud
tulumaksuvarasid ega -kohustisi.
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib vaid nendes riikides asuvate äriühingute
puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse, ning kontserni investeeringutelt Eesti tütar-
ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate
ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei
ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide
maksmine, investeeringu müük või likvideerimine ja teised tehingud.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat ning saab vajadusel blokeerida
sidusettevõtte AS Green Marine kasumi jaotamise otsuseid, on tal võimalik kontrollida
ka kõnealuste investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist.
Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtete või sidusettevõtte AS Green Marine kasumit
ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist.
Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse
edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et
dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali,
mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär on 20% (tasumisele kuuluv maksusumma
moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale
dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära
saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele
ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud
dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid.
Maksimaalne tulumaksukohustis, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital dividendidena välja
makstaks, on esitatud aastaaruande lisas 19.
Hüvitised töötajatele
Lühiajalised töötajate hüvitised
Lühiajalised töötajate hüvitised on töötajate hüvitised (välja arvatud töösuhte lõpetamise
hüvitised), mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja oli
vastavas tööalases teenistuses. Lühiajalised töötajate hüvitised on näiteks palgad, lisatasud,
preemiad, sotsiaalkindlustusmaksed, lühiajalised kompenseeritavad töölt puudumised
(nt korraline puhkus), mille puhul eeldatakse, et töölt puudumine leiab aset 12 kuu jooksul
pärast seda, kui töötaja oli vastavas tööalases teenistuses ja lisatasud, mis tuleb välja
maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töövõtja oli vastavas tööalases
teenistuses. Kui töötaja on aruandeperioodi jooksul olnud tööalases teenistuses, mille
vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist (järgmise 12 kuu jooksul), moodustab
kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses diskonteerimata kohustise (viitvõla), millest
arvatakse maha kõik juba tasutud summad.
Töösuhte lõpetamise hüvitised
Töösuhte lõpetamise hüvitised on töötajate hüvitised, mida makstakse, kui kontsern otsustab
lõpetada töösuhte töötajaga enne töötaja tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui
töötaja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised.
Kontsern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi kohustisena ja kuluna ainult siis, kui kontsern
on selgelt kohustunud lõpetama töösuhte töötaja või töötajate rühmaga enne tavapärast
pensionile jäämise kuupäeva või pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada
vabatahtlikku töölt lahkumist.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 95
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldis kajastatakse ainult juhul, kui kontsernil on minevikusündmusest tulenev eksisteeriv
kohustus (juriidiline või faktiline), mida on võimalik usaldusväärselt hinnata ja on tõenäoline,
et selle kohustuse täitmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse.
Tulevaste tegevuskahjumite katteks eraldisi ei moodustata. Eraldise kajastamisel lähtutakse
juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ja eraldise
realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt
aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse täitmiseks või üleandmiseks
kolmandale osapoolele. Kui eraldis realiseerub hiljem kui 12 kuu jooksul
pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuses.
Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need algselt moodustati.
Tingimuslik kohustis on võimalik möödunud sündmustest tekkinud kohustus, mille olemasolu
kinnitab vaid ühe või mitme ebakindla tuleviku sündmuse toimumine või mittetoimumine, mis
ei ole täielikult majandusüksuse kontrolli all, või eksisteeriv möödunud sündmustest tekkinud
kohustus, mida ei ole kajastatud, sest ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks tuleb
loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse või kohustuse summat ei saa piisava
usaldusväärsusega mõõta.
Kohustuslik reservkapital
Kohustuslik reservkapital kajastatakse äriseadustiku nõuete täitmiseks. Igal majandusaastal
kantakse kohustuslikku reservkapitali 1/20 (5%) kasumist, kuni reservkapital moodustab
1/10 (10%) aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali võib kasutada eelmiste perioodide
kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha
väljamakseid.
Kasum aktsia kohta
Tava kasum aktsia kohta leitakse jagades emaettevõtte omanikele kuuluva aruandeaasta
kasumi perioodi keskmise käibel olevate lihtaktsiate arvuga. Lahjendatud kasum aktsia
kohta arvutatakse korrigeerides lihtaktsiate omanikele omistatavat kasumit ja käibel olevate
aktsiate kaalutud keskmist arvu kõigi lahjendavate potentsiaalsete lihtaktsiate mõjuga.
Rendiarvestus
Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas
renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja
kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab
õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab kontsern IFRS 16 rendi definitsiooni.
Kontsern kui rentnik
Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus
sisalduva tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel.
Kontsern kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval.
Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse
algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud
otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest
ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.
Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni
rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus
kontsernile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele,
et kontsern plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse
kasutusõiguse vara alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel
alustel nagu vastavate kontserni poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul.
Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral.
Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud ümberhindamistel.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 96
Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud
rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei
ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab kontsern
diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.
Kontsern leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid
finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja
renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.
Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:
• fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed)
• trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel)
• väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel)
• garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus)
• indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed.
Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis,
kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub
hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui kontsern muudab oma hinnangut
selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise
võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber, kui muutuvad fikseeritud maksed
(sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed).
Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse
vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju
kajastatakse kasumiaruandes, kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud
nullini.
Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi
väheväärtuslike vara rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende
rentidega seotud rendimaksed kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.
Kontsern kui rendileandja
Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või rendilepingu muutmisel jaotab kontsern
lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile nende eraldiseisvate hindade alusel.
Kui kontsern tegutseb rendileandjana, määrab kontsern rendi alguses kindlaks, kas
rendileping on kapitalirent või kasutusrent.
Iga rendilepingu klassifitseerimiseks hindab kontsern, kas rendilepinguga kantakse üle
praktiliselt kõik alusvara omandiga seotud riskid ja hüved. Kui antakse, siis sel juhul on
tegemist kapitalirendiga. Kui ei anta, siis on tegemist kasutusrendiga. Selle hinnangu ühe
osana hindab kontsern ka teatud indikaatoreid (näiteks seda, kas rent on sõlmitud suurema
osa vara majanduslikust elueast).
Kui rendileping sisaldab endas nii rendi kui ka mitte-rendi komponente, rakendab kontsern
IFRS 15 arvestuspõhimõtteid, et jaotada rendilepingu tasu komponentide vahel.
Kontsern rakendab rendileandja netoinvesteeringu suhtes standardis IFRS 9 esitatud
nõudeid kajastamise lõpetamise ja väärtuse languse kohta. Kontsern analüüsib regulaarselt
hinnangulisi garanteerimata jääkväärtusi, mida kasutatakse rendileandja brutoinvesteeringu
arvutamiseks.
Kontsern kajastab kasutusrendi alusel saadud rendimakseid lineaarselt tuluna rendiperioodi
jooksul kasumiaruandes.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist ei kajastata enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et kontsern
vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.
Sihtfinantseerimist kajastatakse kasumiaruandes tuluna süstemaatiliselt nendes perioodides,
kus kontsern kajastab kuludena kulutusi, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine
on ette nähtud. Sihtfinantseerimist, mis kuulub tagasimaksmisele, käsitletakse
raamatupidamishinnangu muutmisena.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 2 | lk 97
Materiaalse põhivara sihtfinantseerimine
Varade soetamise sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste
perioodide ettemakstud tuluna (kohustisena), mis kantakse vara kasuliku eluea jooksul
süstemaatilisel alusel tulusse. Sihtfinantseerimise abil soetatud varad võetakse esmalt
arvele nende täielikus soetusmaksumuses (st brutomeetodil). Soetatud vara amortiseeritakse
kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis kantakse muudesse tuludesse soetatud vara kasuliku
eluea jooksul.
Sihtfinantseerimise kohustised, mis tulenevad mitteamortiseeritavate varade (nt maa)
soetamisest, kantakse tulusse, kui vara lõpuks kasutusest eemaldatakse või müüakse.
Vara sihtfinantseerimise tagasimakset kajastatakse vähendades tulevaste perioodide
ettemakstud tulu saldot tagasimakstava summa ulatuses. Täiendav kumulatiivne kulum,
mida oleks seni sihtfinantseerimise puudumisel kasumiaruandes kajastatud, kajastatakse
koheselt kasumiaruandes.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse kasumiaruandes tuluna nendes perioodides,
kus kajastatakse kuludena kulutusi, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette
nähtud. Kasumiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja sihtfinantseerimisest saadud
tulu eraldi. Saadud summasid, mille muu tuluna kajastamiseks on tarvis täita täiendavaid
tingimusi, kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste perioodide ettemakstud tuluna
(kohustisena).
Sihtfinantseerimise tagasimakse võrra korrigeeritakse kõigepealt tulevaste perioodide
sihtfinantseerimise tulu. Tagasimakse tulevaste perioodide tulu ületav osa, või tagasimakse
kogusumma juhul, kui tulevaste perioodide tulu puudub, kajastatakse koheselt
kasumiaruandes.
Siseriikliku üleveoteenuse sihtfinantseerimine
Siseriikliku üleveoteenuse osutamiseks saadavat ühistranspordi toetust ehk
sihtfinantseerimist kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes real „Müügitulu“. Sõitjateveo
avaliku teenindamise lepingu kohaselt makstakse kontsernile välja lepingu alusel arvestatud
müügitulu ja piletimüügitulu vahe. Kuna muid tingimusi peale üleveoteenuse osutamise
ei ole, kajastatakse arvestatud sihtfinantseerimine tuluna. Siseriikliku üleveoteenuse
sihtfinatseerimise tulu kajastamise põhimõtted on kirjutatud samas lisas alapealkirjaga
Üleveoteenuste müük – valitsuse toetus.
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud otsemeetodit.
Tehingud seotud osapooltega
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks
kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmeid ning nende lähedasi
pereliikmeid, eespoolmainitud isikute kontrolli või olulise mõju all olevaid ettevõtteid,
sidusettevõtteid, valitsusasutusi ja Eesti Vabariigi valitseva või olulise mõju all olevaid
äriühinguid.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 | lk 98
Lisa 3. Tegevussegmendid
Teenused, mille müügitulu moodustab segmentide müügitulu
Kontserni tegevuse korraldus ja juhtimine lähtub peamistest tegevusvaldkondadest.
Ettevõtte kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja kasutab ressursside jaotamise
otsuste tegemiseks ja segmentide tulemuste hindamiseks eeskätt kontserni peamiste
tegevusvaldkondade teavet. Kontserni kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja
on kontserni juhatus. Erinevaid segmente ei ole avalikustatavate segmentide esitamiseks
summeeritud. Kontserni IFRS 8 määratlusele vastavad avalikustatavad segmendid on
järgmised:
• reisisadamad;
• kaubasadamad;
• reisiparvlaevad;
• muu.
Reisisadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist kontserni reisijate
teenindamisele keskendunud sadamates – Vanasadamas ja Saaremaa sadamas. Kontsern
osutab sadamateenuseid landlord-tüüpi sadamana (kontsern omab maad, millel ta
tegutseb). Segmendi müügitulu sisaldab märgitud sadamate kogu müügitulu, millest
olulisema osa moodustavad reisi- ja kruiisilaevadelt kogutavad laevatasud ning reisijatasud,
mida kogutakse reisijate ja nende sõidukite teenindamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste
kasutamise eest. Segmendi müügitulu sisaldab ka peamiselt reisijate ja reisilaevade
teenindamisele keskendunud sadamate muid tulusid, nagu näiteks kinnisvara (kontori-
ja äripindade) väljarentimisest teenitavat renditulu, kaubatasusid ning elektrienergia ja
mitmesuguste muude teenuste müügist teenitavaid tulusid.
Reisisadamate segmendi kulud hõlmavad peamiselt selle segmendi sadamate eespool
kirjeldatud tulu genereerivate tegevustega seotud kulusid. Kulud sisaldavad ka segmendile
jaotatud osa kontserni üldkuludest, mille jaotamise aluseks on segmendi müügitulu ja
sadamategevuse valdkondade kogu müügitulu (reisisadamate segmendi ja kaubasadamate
segmendi müügitulu summa) suhe. Kõik kontserni üldised tegevuskulud jaotatakse
täielikult reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi vahel, kuna landlord-tüüpi
sadamateenuste osutamine on kontserni peakontori (sadamapidaja) põhitegevus.
Kaubasadamate segment hõlmab sadamateenuste osutamist kontserni kaupade
käitlemisele keskendunud sadamates – Muuga sadamas, Paldiski Lõunasadamas ja
Paljassaare sadamas. Kontsern osutab sadamateenuseid landlord-tüüpi sadamana (kontsern
omab maad, millel ta tegutseb). Segmendi müügitulu sisaldab märgitud sadamate kogu
müügitulu, millest olulisema osa moodustavad kaubalaevadelt kogutavad laevatasud,
kaubaoperaatoritelt sadama infrastruktuuri kasutamise eest kogutavad kaubatasud ning
kaubaoperaatoritelt ja teistelt klientidelt hoonestusõiguse lepingute ja rendilepingute alusel
kogutavad renditulud. Segmendi müügitulu sisaldab ka reisijatasusid ning elektrienergia ja
muude teenuste müügist teenitavaid tulusid.
Kaubasadamate segmendi kulud hõlmavad peamiselt selle segmendi sadamate eespool
kirjeldatud tulu genereerivate tegevustega seotud kulusid. Kulud sisaldavad ka segmendile
jaotatud osa kontserni üldkuludest, mille jaotamise aluseks on segmendi müügitulu ja
sadamategevuse valdkondade kogu müügitulu (reisisadamate segmendi ja kaubasadamate
segmendi müügitulu summa) suhe. Kõik kontserni üldised tegevuskulud jaotatakse
täielikult reisisadamate segmendi ja kaubasadamate segmendi vahel, kuna landlord-tüüpi
sadamateenuste osutamine on kontserni peakontori (sadamapidaja) põhitegevus.
Reisiparvlaevade segment hõlmab Eesti mandri ja kahe suurema saare, Saaremaa
ja Hiiumaa, vahel reisiparvlaevadega osutatavat üleveoteenust, mida osutab kontserni
tütarettevõte OÜ TS Laevad vastavalt riigiga sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise
lepingule (kokku teenindatakse kahte liini). Segmendi müügitulu sisaldab reisiparvlaeva
teenuste lõpptarbijatele müüdavate piletite müügist teenitavat piletimüügitulu ja valitsuse
toetust, mida makstakse ulatuses, milles piletimüügitulu ei kata sõitjateveo lepingus
reisiparvlaevateenuste osutamise eest kokkulepitud tasu. Segmendi müügitulu sisaldab ka
renditulu ja tulu muude teenuste osutamise eest, mida kogutakse rentnikelt, kes pakuvad
reisiparvlaevade pardal reisijatele mõeldud äriteenuseid. Segmendi kulud hõlmavad kõiki
kulusid, mis on seotud kahe liini opereerimiseks vajalike reisiparvlaevade omamise ja
opereerimisega. Segmendi müügitulu ja tegevuse tulemused koosnevad teenust osutava
tütarettevõte OÜ TS Laevad müügitulust ja tegevuse tulemustest. Reisiparvlaevade
segmendile kontserni üldkulusid ei jaotata.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 | lk 99
Segment muu hõlmab tütarettevõtte OÜ TS Shipping tegevusvaldkonda, mis omab ja
opereerib multifunktsionaalset jäämurdjat Botnica ja kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasumit/kahjumit sidusettevõttesse tehtud investeeringutelt. Segmendi müügitulud ja kulud
sisaldavad OÜ TS Shipping müügitulusid ja kulusid. Sellele segmendile kontserni üldkulusid ei
jaotata.
Segmentide müügitulu ja tegevuse tulemused
Avalikustatavad segmendid rakendavad kontserniga ühesuguseid arvestusmeetodeid.
Segmentide müügitulu sisaldab ainult müügitulu. Kontserni juhatusele segmentide
tegevuse tulemuste kohta esitatavad näitajad on segmendi ärikasum ja segmendi
korrigeeritud EBITDA. Segmendi ärikasum on kasum enne finantstulusid ja -kulusid (kokku),
sidusettevõttesse tehtud investeeringutelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja
tulumaksukulu. Segmendi korrigeeritud EBITDA on segmendi ärikasum enne kulumit, väärtuse
langusest tulenevaid kahjumeid ja saadud sihtfinantseerimise amortisatsiooni, mis sisaldab
sidusettevõttesse tehtud investeeringutelt kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit.
Perioodi kasumiga võrreldes on segmendi korrigeeritud EBITDA perioodi kasum enne kulumit,
väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, saadud sihtfinantseerimise amortisatsiooni,
finantstulusid ja -kulusid (kokku) ja tulumaksukulu.
Segmentide tegevuse tulemused esitatakse kontserni juhatusele ressursside jaotamiseks
vajalike otsuste tegemiseks ja segmentide tulemuste hindamiseks kord kuus.
Geograafiline teave
2020. aastal teenis kontsern 4 263 tuh eurot ehk 4% (2019: 4 958 tuh eurot, ehk 4%)
müügitulust väljaspool Eestit (Kanadas) ning 96% (2019: 96%) müügitulust Eestis. Väljaspool
Eestit teenitud tulu koosnes jäämurdjaga Botnica (segment „Muu“) osutatud teenuste eest
Kanadas perioodil juuni kuni november. Kõik kontserni põhivarad asusid Eestis, välja arvatud
eeltoodud erisus.
Teave olulisemate klientide kohta
Kontserni müügitulu kogusummas 107 358 tuh eurot (2019: 130 536 tuh eurot) sisaldab
suurimalt kliendilt teenitud müügitulu summas 23 439 tuh eurot (2019: 23 357 tuh eurot),
mis on esitatud reisiparvlaevade segmendi ja muu segmendi müügituludes. 2020. aastal
moodustas ka kontserni suuruselt teiselt kliendilt teenitud müügitulu 10% või enam
kontserni kogu müügitulust. Sellelt kliendilt teenitud müügitulu summas 17 195 tuh eurot
(2019: 24 695 tuh eurot) on esitatud reisisadamate ja kaubasadamate segmentide
müügituludes. Üheltki muult kliendilt teenitud müügitulu ei moodustanud 10% või enam
kontserni 2020. või 2019. aasta müügitulust.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 | lk 100
Segmentide müügitulu ja tegevuse tulemused
tuhandetes eurodes
2020
Reisisadamad Kaubasadamad Reisiparvlaevad Muu Kokku
Laevatasud 17 614 19 990 0 0 37 604
Kaubatasud 1 439 5 358 0 0 6 797
Reisijatasud 6 883 156 0 0 7 039
Elektrienergia müük 584 3 882 0 0 4 466
Üleveoteenuste müük - piletimüük 0 0 10 479 0 10 479
Muude teenuste müük 654 994 51 69 1 768
Kasutusrendi tulu 1 596 9 303 674 0 11 573
Laeva prahitasu 0 0 0 9 131 9 131
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus 0 0 18 501 0 18 501
Segmendi müügitulu kokku
*
(Lisa 20) 28 770 39 683 29 705 9 200 107 358
Segmendi korrigeeritud EBITDA 15 140 25 377 14 101 3 805 58 423
Põhivara kulum -6 604 -8 913 -5 892 -2 264 -23 673
Kahjum vara väärtuse langusest (lisa 10) -69 -352 0 0 -421
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 18) 198 573 0 0 771
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse 0 0 0 462 462
Segmendi ärikasum 8 665 16 685 8 209 2 003 35 562
Finantstulud ja -kulud kokku -1 669
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse -462
Tulumaksukulu -4 913
Perioodi kasum 28 518
* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda reisisadamate ja kaubasadamate segmentidevahelist müügitulu vastavalt summas 82 tuh eurot ja 114 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 3 | lk 101
tuhandetes eurodes
2019
Reisisadamad Kaubasadamad Reisiparvlaevad Muu Kokku
Laevatasud 27 581 19 139 0 0 46 720
Kaubatasud 1 475 5 666 0 0 7 141
Reisijatasud 16 905 169 0 0 17 074
Elektrienergia müük 742 4 691 0 0 5 433
Üleveoteenuste müük - piletimüük 0 0 11 583 0 11 583
Muude teenuste müük 1 174 1 063 45 107 2 389
Kasutusrendi tulu 1 949 9 385 626 0 11 960
Laeva prahitasu 0 0 0 9 665 9 665
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus 0 0 18 571 0 18 571
Segmendi müügitulu kokku
*
(Lisa 20) 49 826 40 113 30 825 9 772 130 536
Segmendi korrigeeritud EBITDA 32 792 22 248 13 932 5 320 74 292
Põhivara kulum -6 475 -8 468 -5 643 -2 204 -22 790
Kahjum vara väärtuse langusest (lisa 10) -154 -93 0 0 -247
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 18) 204 464 0 0 668
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 0 0 0 -244 -244
Segmendi ärikasum 26 367 14 151 8 289 2 872 51 679
Finantstulud ja -kulud kokku -1 755
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum investeeringutelt sidusettevõttesse 244
Tulumaksukulu -5 764
Perioodi kasum 44 404
* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda reisisadamate ja kaubasadamate segmentidevahelist müügitulu vastavalt summas 51 tuh eurot ja 154 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 | lk 102
Lisa 4. Finantsriskide juhtimine
Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (sh rahavoogude
intressimäära risk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm
keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab vähendada võimalikke ebasoodsaid
mõjusid kontserni finantstegevusele. Kontsern kasutab intressiriski maandamiseks
tuletisinstrumente.
Riskijuhtimist teostavad kontserni vastavad spetsialistid juhatuse poolt heaks kiidetud
põhimõtete alusel. Juhatus sätestab kirjalikult üldised riskijuhtimise põhimõtted ning samuti
spetsiifilisi riskivaldkondi puudutavad korrad.
COVID-19 pandeemia on mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt ka finantsturgude toimimist.
Kaasnevate riskide maandamiseks jälgime varasemast tähelepanelikumalt klientide
maksekäitumist, oleme avatud dialoogis pankade ja teiste võimalike finantseerijatega,
et tagada vajadusel laenuvahendite kättesaadavus, ning jälgime majanduskeskkonna
sh intressimääradega seonduvaid arenguid. Prognoosime ja jälgime kontserni rahavoogusid
lühi- ja pikaajalises perspektiivis, et vajalikud krediidilimiidid ja likviidsuspuhvrid oleksid
aegsasti enne nende vaja minekut kindlustatud. COVID-19 pandeemia mõjust kontserni
tulemustele saab täpsemalt lugeda tegevusaruande punktist 6.3.
Tururisk
Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood on volatiilsed
tulevikus valuutavahetuskursi muutuste tõttu. Kontsernil puuduvad olulised kohustised ja
nõuded muudes valuutades peale oma arvestusvaluuta (euro). Kõik tasumata pikaajalised
võlakohustised on samuti noteeritud eurodes.
2020. aastal toimus 96,9% laekumistest (2019: 97,4%) ja 99,4% väljaminekutest
(tegevuskulud, investeeringud, finantskulud jms) (2019: 99,5%) eurodes. Kuna peaaegu kõik
laekumised ja väljaminekud toimuvad eurodes ja võlakohustised on fikseeritud eurodes,
võib öelda, et valuutarisk ei avalda kontserni tegevusele olulist mõju.
Hinnarisk
Seisuga 31.12.2020 ega eelneval perioodil ei olnud kontserni finantsseisundi aruandes
kajastatud finantsinvesteeringuid omakapitaliinstrumentidesse, mis põhjustaksid kontsernile
finantsinstrumentidest tulenevaid turuhinnariske.
Intressimäära risk
Kontserni intressimäära risk tuleneb pikaajalistest võlakohustistest. Tähtajaliste hoiuste
lepingud on sõlmitud fikseeritud intressimääraga ning kontsernile rahavoogude intressimäära
riski ei põhjusta.
Intressimäära risk tuleneb ujuva intressimääraga laenukohustistest. Kontserni eesmärk
on hoida osa laenuportfelli kuuluvatest instrumentidest fikseeritud intressimääraga,
kasutades selleks vajadusel intressimäära ujuvast fikseerituks vahetamise tehinguid
(intressivahetuslepinguid).
Seisuga 31.12.2020 oli tuletistehingute abil fikseeritud intressimääraga võlakohustiste
osakaal portfellis 7% (31.12.2019: 14%). Seega on intressimäära riskile avatud 93%
võlakohustistest, mis ei ole riskimaandamise instrumentidega kaetud. Lisainfo intressiriski
maandamiseks sõlmitud intressivahetuslepingutest on lisas 17.
Kontserni laenukohustiste avatus intressimäära muutumise riskile ja fikseeritud
intressimääraga kohustiste jaotus kas lõpptähtajani või intressimäära üle vaatamiseni jäänud
tähtaegade lõikes on toodud järgnevas tabelis.
Osatähtsus näitab, kui suure osa kõigist võlakohustistest moodustavad võlakohustised, millel
oli esitatud kuupäeval muutuv või fikseeritud intressimäär.
Kontserni intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab
intressimäära riski mõju kontserni kasumile turuintressimäära hinnangulise kõikumise kaudu.
Kui seisuga 31.12.2020 oleks turuintressimäär olnud 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti
võrra kõrgem/madalam, oleks kontserni majandusaasta kasum suurenenud/vähenenud 1 976 tuh
eurot (31.12.2019: 1 796 tuh eurot), eeldusel, et kõik teised muutujad jäävad samaks.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 | lk 103
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 Osatähtsus % 2019 Osatähtsus %
Ujuva intressimääraga võlakohustused 197 580 93,38% 179 646 86,43%
Fikseeritud intressimääraga võlakohustused - intressimäära ülevaatamiseni jäänud tähtajad 14 000 6,62% 28 200 13,57%
< 6 kuud 2 000 0,95% 2 000 0,96%
6-12 kuud 2 000 0,95% 2 000 0,96%
1-5 aastat 10 000 4,74% 24 200 11,65%
Võlakohustised kokku (lisa 16) 211 580 207 846
Krediidirisk
Krediidirisk tuleneb peamiselt nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest ning
tuletistehingutest. Seisuga 31.12.2020 oli kontserni maksimaalne krediidirisk summas
33 101 tuh eurot (31.12.2019: 42 181 tuh eurot).
Aruandekuupäeva seisuga loeti raha ja raha ekvivalendid madala krediidiriskiga
finantsvaradeks, kuna neid hoiti mainekates rahvusvahelistes pankades.
Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks nõutakse klientidelt, kelle maksevõimes on
põhjust kahelda, ettemakset või pangagarantiid. Krediidiriski maandamiseks tehakse enne
suuremahuliste lepingute sõlmimist kliendi taustauuring. Muud klientidega seotud krediidiriski
juhtimise meetodid on klientide maksekäitumise igapäevane jälgimine ja vajalike meetmete
operatiivne rakendamine. Kontserni analüüsi põhjal on kajastatud väärtuse langusest tulenev
allahindlus nõuetele, mille krediidikvaliteet on langenud. Finantsvarade krediidikvaliteedist
annab täpsema ülevaate käesoleva aruande lisa 6.2.
Finantstehingutega seotud krediidiriskide maandamiseks kasutatakse finantsinvesteeringute
ja tuletistehingute tegemisel kõrge rahvusvahelise krediidireitinguga finantsasutusi.
Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 73,1% (2019: 70,3%)
arved, mille maksetähtaeg ei olnud veel saabunud. Täpsema ülevaate nõuetest ostjate vastu
annab lisa 8.
Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel
standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse
reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Hindamispõhimõtteid on
kirjeldatud arvestusmeetodite lõigus „Finantsvarade väärtuse langus“ (lisa 2).
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Arvelduskontod ja alla 3-kuulise algse tähtajaga
hoiused pankades (lisa 7)
26 651 35 159
Ostjatelt laekumata arved
*
(lisa 8) 6 127 6 689
Muud nõuded (lisa 8) 323 333
Kokku 33 101 42 181
*
Ostjatelt laekumata arvetest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 | lk 104
Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks
tuhandetes eurodes
Tähtaeg
saabumata
Maksetähtaega ületanud päevade arv
0-30 31-60 61-90 >90 Kokku
SEISUGA 31.12.2020
Oodatav krediidikahjumi määr 0,80% 1,50% 3,00% 80,00% 100,00%
Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 5 713 460 6 6 1 636 7 820
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum -46 -7 0 -4 -1 636 -1 693
6 127
SEISUGA 31.12.2019
Oodatav krediidikahjumi määr 0,80% 1,50% 3,00% 80,00% 100,00%
Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 6 220 467 52 45 2 065 8 849
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum -50 -7 -2 -36 -2065 -2 160
6 689
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 | lk 105
Järgnev tabel näitab liikumisi nõuete (nõuded ostjate vastu) allahindluses.
Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum
*
tuhandetes eurodes
Kogumina hinnatud nõuded,
mille krediidikvaliteet
ei ole langenud
Langenud
krediidikvaliteediga
nõuded Kokku
Seisuga 31.12.2018 89 1 931 2 020
Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine 0 458 458
Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 0 -93 -93
Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 0 -231 -231
Muutus allahindluses tulenevalt uutest nõuetest ostjate vastu 6 0 6
Seisuga 31.12.2019 95 2 065 2 160
Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine 0 1 530 1 530
Maha kantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 0 -1 383 -1 383
Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 0 -577 -577
Muutus allahindluses tulenevalt uutest nõuetest ostjate vastu -37 0 -37
Seisuga 31.12.2020 58 1 635 1 693
* 2020. ja 2019. aastal ei olnud individuaalselt hinnatavaid langemata krediidikvaliteediga nõudeid, millele oleks kajastatud kehtivusaja eeldatav krediidikahjum.
Muid nõudeid hinnatakse 12-kuulise eeldatava krediidikahjumi kajastamise meetodil.
Seisuga 31.12.2020 ei olnud nende finantsvarade krediidirisk oluliselt suurenenud ja seega
ei olnud täiendavat allahindlust vaja kajastada. Seisuga 31.12.2020 koosnes suurem osa
muude nõuete summast järelmaksu nõudest.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 4 | lk 106
Likviidsusrisk
Kontsern kasutab likviidsusriski juhtimiseks kombinatsiooni järgmistest lahendustest: vaba
raha arvelduskontodel, tähtajalised deposiidid, arvelduskrediit ja muud pankade pakutavad
finantsinvesteeringute ja käibekapitali juhtimise lahendused, rahavoogude järjepidev
jälgimine ning finantsvarade ja -kohustiste tähtaegade ühildamine. Kontserni tavapärase
äritegevuse käigus tekkivate kohustuste kiireks täitmiseks vajaliku likviidsusvaruna hoitakse
keskmiselt 5 000 tuh eurot, mida on võimalik kasutusse võtta lühikese etteteatamisega.
Likviidsusvaru koosneb rahast ja raha ekvivalentidest, tähtajalistest hoiustest, mille algne
tähtaeg ei ületa 3 kuud ja vajadusel arvelduskrediidist. Juhtkond jälgib pidevalt rahavoo
prognooside abil kontserni likviidsusvarus toimuvaid muutusi ning kui varu langeb allapoole
nõutavat taset, kasutatakse lühiajaliseks kontserniväliseks rahastamiseks erinevaid
võlainstrumente. Minimaalne likviidsusvaru peab olema igal ajahetkel vähemalt 2 000 tuh
eurot.
Seisuga 31.12.2020 ületasid lühiajalised varad lühiajalisi kohustisi 6,9 mln euro võrra
(31.12.2019: 15,1 mln euro võrra). Kontsern genereerib jätkuvalt positiivset rahavoogu ning
igapäevaseks äritegevuseks täiendavat finantseeringut ei vaja.
Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on kontserni finantskohustised lepinguliste
tagasimaksetähtaegade alusel gruppidesse jaotatud. Tabelis esitatud saldod on lepingulised
diskonteerimata rahavood, mis sisaldavad intressikandvate võlakohustiste põhiosa ja
kogunenud intressi. Intressikandvate võlakohustiste (laenud ja emiteeritud võlakirjad)
intresside arvestamisel on Euribori prognoosi aluseks võetud turuinformatsiooni pakkujate
koostatud intressivahetustehingute tulevikku suunatud tulukõverad: 2020. aasta lõpu jaoks
seisuga 28.01.2021 ja 2019. aasta lõpu jaoks seisuga 10.02.2020.
Vajadusel kasutatakse kontsernisiseseks tütarettevõtete likviidsuse juhtimiseks sisemiselt
kehtestatud krediidilimiite.
Likviidsusanalüüs
tuhandetes eurodes
Laenude järele-
jäänud osa
*
Emiteeritud
võlakirjad
**
Võlad tarnijatele
ja muud võlad
Tuletis-
instrumendid Kokku
SEISUGA 31.12.2020
< 6 kuud 3 506 408 9 058 32 13 004
6 - 12 kuud 5 170 9 394 0 71 14 635
1 - 5 aastat 43 982 38 869 0 108 82 959
> 5 aastat 12 388 105 385 0 0 117 773
Kokku 65 046 154 056 9 058 211 228 371
SEISUGA 31.12.2020
< 6 kuud 3 495 318 11 998 42 15 853
6 - 12 kuud 4 046 9 502 0 81 13 629
1 - 5 aastat 28 145 39 720 0 221 68 086
> 5 aastat 15 899 115 706 0 0 131 605
Kokku 51 585 165 246 11 998 344 229 173
*
Sh tagastamata põhiosa jääk summas 62 330 tuh eurot (2019: 49 596 tuh eurot) ja hinnangulised tulevased intressimaksed summas 2 716 tuh eurot (2019: 1 989 tuh eurot).
**
Sh tagastamata põhiosa jääk summas 149 250 tuh eurot (2019: 158 250 tuh eurot) ja hinnangulised tulevased intressimaksed summas 4 806 tuh eurot (2019: 6 996 tuh eurot).
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 5 | lk 107
Lisa 5. Olulised raamatupidamishinnangud ja otsused
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb kasutada raamatupidamishinnanguid,
mis oma olemuse tõttu langevad harva kokku tegelike tulemustega. Juhtkond peab ka
tegema otsuseid arvestusmeetodite rakendamise kohta.
See lisa annab ülevaate valdkondadest, mille kohta tehtavad otsused on ebakindlamad või
keerulisemad, ja kirjetest, mille puhul on suurem tõenäosus, et neid tuleb valeks osutunud
hinnangute ja eelduste tõttu oluliselt korrigeerida.
Rendile antud varade liigitamine
Kontsern rendib kasutusrendi lepingute alusel kolmandatele isikutele välja maad ja hooneid,
mida ta omab talle kuuluvates sadamates. Juhtkond on hinnanud, kas väljarenditud maad ja
hooneid tuleks liigitada materiaalseks põhivaraks või kinnisvarainvesteeringuteks. Kontsern
on liigitanud kõik sellised varad materiaalseks põhivaraks, kuna neid hoitakse selleks, et
kauba- või reisijate voogude suurendamise abil teenida tulu sadama põhitegevusest või seda
toetavatest tegevustest. Seega ei ole kontserni juhtkonna hinnangul nende varade omamise
peamine eesmärk mitte renditulude teenimine, vaid need aitavad ennekõike suurendada
sadama põhitegevusest teenitavaid tulusid, mistõttu nende varadega seotud põhiline tulu ei
tulene renditasudest.
Kinnisvara, mis ei ole otseselt seostatav kontserni põhitegevusega kauba- ja reisijatevoogude
suurendamisel või seda toetavate tegevustega ning mida ei ole võimalik müüa või
kapitalirendile anda, kajastatakse kinnisvarainvesteeringuna ainult siis, kui kontsern kasutab
teenuste osutamiseks või administratiivsetel eesmärkidel vaid ebaolulist osa varast
(alla 10%). Seisuga 31.12.2020 kontsernil sellist vara ei olnud.
Materiaalse põhivara kasulik eluiga
Kontsernile kuulub suur hulk kõrge väärtusega materiaalseks põhivaraks liigitatud
infrastruktuurivarasid, millel on väga pikad eeldatavad kasulikud eluead (kuni 50 aastat).
Nende varade kasulikud eluead põhinevad juhtkonna parimal hinnangul perioodi kohta, mille
jooksul saab vara eeldatavasti kasutada.
Juhtkonna hinnangud põhinevad sarnaste varadega seotud varasematel kogemustel, sest
ehkki ehitustehnoloogiad arenevad, ei pruugi uute lahenduste mõju nende materiaalsete
põhivarade füüsilisele ja kasulikule elueale veel praktikas kinnitust olla leidnud.
Seisuga 31.12.2020 oli kontserni materiaalse põhivara jääkmaksumus 587 506 tuh eurot,
aruandlusperioodi kulum oli 23 094 tuh eurot; seisuga 31.12.2019 olid vastavad näitajad
575 267 tuh eurot ja 22 266 tuh eurot (lisa 10). Kui amortisatsioonimäärasid langetataks
10% võrra, siis aruandeperioodi kulum väheneks ja kasum suureneks 2 309 tuh euro võrra,
2019. aastal 2 226 tuh euro võrra.
Materiaalsete põhivarade kasulikud eluead vaadatakse üle igal aruandekuupäeval.
Kui uued hinnangud erinevad oluliselt eelnevatest, siis kajastatakse muutusi
raamatupidamishinnangute muutustena.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 5 | lk 108
Materiaalse põhivara väärtuse langus
Kontsern hindab, kas esineb materiaalse põhivara väärtuse võimalikule langusele viitavaid
asjaolusid. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ja
võrreldakse seda finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise väärtusega. Vara kaetav
väärtus on kas selle õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või selle
kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. Õiglast väärtust saab tuvastada kontserni
hiljutiste sarnaste varadega teostatud tehingute alusel või hinnata kutseliste hindajate
kaasabil, kes lähtuvad neile saadaolevast turuinformatsioonist. Kui vara õiglast väärtust
ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata või kui on tõenäoline, et see on madalam, siis
koostatakse tulevaste rahavoogude mudel, et leida vara kasutusväärtus. Kasutusväärtuse
arvutamiseks on vaja teha prognoose üldiste majandustingimuste, tegelike turutrendide,
projektipõhiste kauba- ja/või reisijate voogude ja müüdavate teenuste hinnatasemete kohta,
mida kasutatakse sisenditena selleks, et hinnata vara või raha teeniva üksuse oodatavaid
tulevasi rahavoogusid ning valida kasutusväärtuse leidmiseks sobiv diskontomäär ja
kasvumäär. Kui olukord tulevikus muutub, siis kajastatakse täiendav väärtuse langus või
tühistatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langus kas osaliselt või täielikult.
Kontsern viib varade väärtuse languse teste läbi iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kui
asjaolud viitavad sellele, et varade väärtus võib olla langenud või et asjaolusid, mille tõttu
varasid eelnevatel perioodidel alla hinnati, enam ei eksisteeri. Informatsioon materiaalse
põhivara väärtuse languse kohta on avalikustatud lisas 10.
Müügitulu kajastamine
Selleks, et kuu- või kvartalipõhist müügitulu kajastada, peab kontsern andma olulisi
hinnanguid eeldatavate aastaste laevakülastuste ja/või kaubamahtude kohta. Sellised
hinnangud põhinevad uusimal klientidelt saadud teabel ja uusimal kontsernile kättesaadaval
teabel turul toimuva kohta. Lisateave müügitulu kajastamise kohta on esitatud lisa 2
alalõigus „Müügitulu“.
Sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu liigitamine
Kontsernile kuulub neli reisiparvlaeva, mida ta kasutab võidetud avaliku konkursi
tulemusena sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel Eesti riigile siseriikliku
üleveoteenuse osutamiseks. Sõlmitud lepingust tulenevalt omab Eesti riik kontrolli selle
üle, mis mahus ja missuguse hinnaga üleveoteenust peab kontsern laevadega osutama.
Samuti on Eesti riigil sõlmitud lepingust tulenevalt ühe kuni nelja reisijateveoks kasutatava
reisparvlaeva väljaostu optsioon. Kuna emaettevõtte enamusosalus kuulub Eesti riigile,
siis ei ole juhtkonna hinnangul avaliku ja erasektori vahelise teenuse kokkuleppe
tingimused täidetud ja kontsern ei ole rakendanud tõlgenduses IFRIC 12 sätestatud teenuste
kontsessioonikokkulepete arvestust, vaid kajastab kontsernile kuuluvaid reisiparvlaevu
põhivarana ning on liigitanud riigilt saadud tasu sihtfinantseerimisena,
mis on kasumiaruandes esitatud kui müügitulu.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 6 | lk 109
Lisa 6. Finantsinstrumendid
Finantsinstrumentide jaotus kategooriate lõikes
Finantsvarad
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad 35 586 44 515
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 26 679 35 183
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded - finantsvarad (lisa 8) 8 907 9 332
Finantsvarad kokku 35 586 44 515
Finantskohustised
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustised 218 486 217 670
Võlad tarnijatele ja muud võlad - finantskohustised (lisa 14) 6 906 9 824
Võlakohustised (lisa 16) 211 580 207 846
Õiglases väärtuses kajastatud kohustised 102 243
Tuletisinstrumendid (lisa 17) 102 243
Finantskohustised kokku 218 588 217 913
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 6 | lk 110
Õiglane väärtus
Kontserni hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate varade ja
kohustiste õiglased väärtused oluliselt nende seisuga 31.12.2020 kontserni konsolideeritud
finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilisest väärtusest, va võlakohustiste osas.
Avalikustamise eesmärgil leitakse võlakohustiste õiglane väärtus diskonteerides tulevasi
lepingulisi rahavooge aruande hetke turu intressimääradega, mis oleksid kontsernile
kättesaadavad sarnaste finantsinstrumentide puhul. Võlakohustiste õiglase väärtuse
leidmiseks diskonteeriti tulevasi lepingulisi rahavooge sarnaste instrumentide turu
intressimääradega seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019, mis kehtisid S&P BBB reitingut
(mis on pankadelt saadud teabe kohaselt kontsernile pankade sisemises arvestuses antud
mitteametlik reiting) omavatele ettevõtetele.
Võlakohustiste bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse üksikasjalikum võrdlus on esitatud lisas
16. Hinnangute kohaselt on kirjete „Nõuded ostjate vastu“ ja „Võlad tarnijatele“ bilansiline väärtus,
millest on maha arvatud allahindlused, võrdne nende õiglase väärtusega.
Kõiki tuletisinstrumente kajastatakse finantsseisundi aruandes õiglases väärtuses.
Tuletisinstrumentide õiglast väärtust hinnatakse kord kuus pankadelt saadud hinnainfo alusel, mille
koostamisel on lähtutud turuinformatsiooni pakkujate koostatud intressivahetustehingute tulevikku
suunatud tulukõveratest. Õiglase väärtuse hierarhias liigitub selline mõõtmine 2. tasemele.
Finantsvarade krediidikvaliteet
Kui finantsvara ei ole tähtaega ületanud ja selle väärtus ei ole langenud, siis hinnatakse selle
krediidikvaliteeti sõltumatute krediidireitingu agentuuride poolt kreeditoridele antud reitingute
alusel (kui vastaspoolele on reiting antud).
Raha arvelduskontodel ja hoiused reitingute lõikes
*
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Aa2 26 530 22 597
Baa1 121 12 562
Raha ja raha ekvivalentide all kajastatud summa kokku 26 651 35 159
* Ülejäänud osa finantsseisundi aruande kirje „Raha ja raha ekvivalendid“ saldost, mida ei ole selles esitatud tabelis kajastatud (28 tuh eurot seisuga 31.12.2020 ja 24 tuh eurot
seisuga 31.12.2019) koosneb rahast kassas ja rahast teel, st vahenditest, mis ei ole rahaveo või makseteenuste pakkujate vahendusel veel kontserni arvelduskontodele jõudnud.
Konsolideeritud raamatupidamise aruande lisad: LISA 7 | lk 111
Lisa 7. Raha ja raha ekvivalendid
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Raha kassas 12 13
Arveldusarved pankades 26 651 25 159
Lühiajalised hoiused 0 10 000
Raha teel 16 11
Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisad 4 ja 6) 26 679 35 183
Kõik raha ja raha ekvivalentidena esitatud saldod on eurodes (nii seisuga 31.12.2020
kui ka 31.12.2019).
Aruandekuupäevaks kogunenud intressinõuet kajastatakse kirjel „Nõuded ostjate vastu
ja muud nõuded“.
Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
FINANTSVARAD
Ostjatelt laekumata arved (lisa 4) 7 820 8 849
sh nõuded kliendilepingutest 5 358 6 936
Nõuete allahindlus (lisa 4) -1 693 -2 160
sh allahindlus nõuetele kliendilepingutest -257 -1 324
Saamata sihtfinantseerimine (lisa 18) 2 487 2 287
Nõuded sidusettevõttele (lisa 24) 15 36
Muud nõuded (lisa 4) 278 320
Finantsvarad kokku (lisa 6) 8 907 9 332
sh nõuded põhivara eest 55 143
MITTEFINANTSVARAD
Maksude ettemaksed (lisa 15) 744 1 093
Muud ettemaksed 487 470
Muud nõuded (lisa 4) 45 13
Mittefinantsvarad kokku 1 276 1 576
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 10 183 10 908
sh lühiajalised nõuded 10 183 10 614
pikaajalised nõuded 0 294
Lisa 9. Investeeringud sidusettevõttesse
AS Green Marine
Tegemist on jäätmekäitlusega tegeleva ettevõttega, mis asutati 2003. aasta lõpus. Ettevõte
peamine tegevuskoht ja asukohariik on Eesti.
Ehkki ASile Tallinna Sadam kuulub 51% (nii seisuga 31.12.2020 kui ka seisuga 31.12.2019)
osalus ja hääleõigus ASis Green Marine ning kahele ülejäänud aktsionärile kuulub ülejäänud
osalus, peaks kontsernil ASi Green Marine üle mõjuvõimu omamiseks olema sisuline
hääle- või lepingulistel õigustel põhinev mõjuvõim, mille kaudu kontsern saaks ASi Green
Marine tegevust suunata. ASi Green Marine põhikirja kohaselt on tegevuse kohta otsuste
langetamiseks vaja vähemalt 75% hääleõigusest.
Kuigi AS Tallinna Sadam võib iga otsust blokeerida, ei oma kontsern ASi Green Marine üle
kontrolli, sest kontsern vajab otsuste jaoks teiste aktsionäride nõusolekut. Seega kontsern
ei oma kontrolli ettevõtte üle.
AS Green Marine tegeleb sadamates tekkivate jäätmete käitlusega, laevadel tekkivate ohtlike
jäätmete ja heitvee käitlemiskeskuste juhtimise, halduse ja opereerimisega ning sadamate
akvatooriumi ja territooriumi puhastamise ja hooldusega.
Käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on osalust sidusettevõttes
kajastatud kapitaliosaluse meetodil.
Muutused investeeringutes sidusettevõttesse
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Bilansiline väärtus perioodi algul 1 609 1 569
Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil -462 244
Makstud dividendid 0 -204
Bilansiline väärtus perioodi lõpul 1 147 1 609
Sidusettevõte AS Green Marine
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Käibevara 518 1 335
Põhivara 4 101 3 974
Lühiajalised kohustised 798 915
Pikaajalised kohustised 1 572 1 240
Eespool esitatud varad ja kohustised sisaldavad järgnevat:
Raha ja raha ekvivalendid 3 543
Lühiajalised võlakohustised 383 300
Pikaajalised võlakohustised 1 572 1 240
tuhandetes eurodes 2020 2019
Müügitulu 2 906 5 279
Perioodi kasum/-kahjum jätkuvatest tegevustest -856 500
Perioodi kasum/-kahjum -856 500
Perioodi koondkasum/-kahjum kokku -856 500
Eespool esitatud perioodi kasum sisaldab järgnevat:
Põhivara kulum ja väärtuse langus 547 345
Intressikulud 41 23
Tulumaksukulu 0 88
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Sidusettevõtte netovara 2 249 3 154
Kontserni osalus sidusettevõttes 51% 51%
Sidusettevõttesse tehtud investeeringute bilansiline väärtus kontserni finantsseisundi aruandes 1 147 1 609
ASil Tallinna Sadam ei ole kohustust anda ASile Green Marine täiendavat finants- või muud
toetust.
Lisa 10. Materiaalne põhivara
tuhandetes eurodes Maa ja ehitised
Masinad ja
seadmed
Muu materiaalne
põhivara
Lõpetamata
ehitus
*
Ettemaksed Kokku
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2018
Soetusmaksumus 604 312 236 509 6 983 5 648 31 853 483
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -210 846 -68 586 -5 086 0 0 -284 518
Jääkväärtus seisuga 31.12.2018 393 466 167 923 1 897 5 648 31 568 965
Liikumine 2019. aastal
Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 26) 128 2 236 747 20 385 5 473 28 969
Müüdud põhivara jääkväärtuses 0 0 -12 0 0 -12
Arvestatud kulum -11 370 -10 402 -494 0 0 -22 266
Väärtuse langus -233 -14 0 0 0 -247
Müügiootele viidud põhivara jääkväärtuses -128 -14 0 0 0 -142
Ümberliigitatud põhivara jääkväärtuses 15 848 2 403 83 -18 334 0 0
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 614 182 240 253 7 399 7 699 5 504 875 037
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -216 471 -78 121 -5 177 0 0 -299 769
Jääkväärtus seisuga 31.12.2019 397 711 162 132 2 221 7 699 5 504 575 267
Liikumine 2020. aastal
Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 26) 327 2 174 1 377 32 592 0 36 470
Müüdud põhivara jääkväärtuses -591 -40 0 0 0 -631
Arvestatud kulum -11 599 -10 857 -638 0 0 -23 094
Väärtuse langus -237 -184 0 0 0 -421
Müügiootele viidud põhivara jääkväärtuses -74 0 0 0 0 -74
Muud korrigeerimised 0 0 0 0 -11 -11
Ümberliigitatud põhivara jääkväärtuses 14 529 5 612 89 -14 737 -5 493 0
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 627 291 246 929 8 614 25 554 0 908 388
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -227 225 -88 092 -5 565 0 0 -320 882
Jääkväärtus seisuga 31.12.2020 400 066 158 837 3 049 25 554 0 587 506
*Seisuga 31.12.2020 sisaldas lõpetamata ehitus kogusummas 25 554 tuh eurot järgmisi
olulisemaid objekte:
• Kruiisiterminali ja promenaadi ehitus summas 10 573 tuh eurot
• Automaatsete sildumisseadmete väljaehitamine summas 7 562 tuh eurot
• Jalakäijate sild summas 3 648 tuh eurot
• Parkimismaja projekteerimine ja ehitus summas 3 482 tuh eurot
*Seisuga 31.12.2019 sisaldas lõpetamata ehitus kogusummas 7 699 tuh eurot järgmisi
olulisemaid objekte:
• Liinilaevade kaldaelektrivarustus summas 2 562 tuh eurot
• Sissesõidukanali ja pöörderingi süvendamine summas 1 039 tuh eurot
• reisiterminali D laiendus summas 1 026 tuh eurot
• Pikksilma promenaadi projekteerimine ja ehitamine summas 1 006 tuh eurot
Kontserni varad ei ole panditud.
Täielikult amortiseerunud, kuid kasutusel oleva materiaalse põhivara bilansiline väärtus
(bruto) oli 31.12.2020 seisuga 30 825 tuh eurot, 31.12.2019 seisuga 29 524 tuh eurot.
Materiaalse põhivaraga seotud siduvad kohustused on kajastatud lisas 25.
Eesti Vabariigil, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, on 11.12.2014
sõlmitud sõitjate avaliku teenindamise lepingu alusel õigus omandada kontserni valduses
olevad neli reisiparvlaeva (Leiger, Tiiu, Tõll ja Piret). Ministeeriumil on õigus realiseerida
väljaostu optsioon ühe kuni nelja reisiparvlaeva puhul, teatades sellest neli aastat enne
lepingu lõppemise tähtpäeva (s.o hiljemalt 30.09.2022). Iga reisiparvlaeva omandamise
hinnaks on 26,6 mln eurot. Ministeeriumil ei ole kohustust reisiparvlaevade väljaostu
optsiooni kasutada.
2020. aastal kajastati real „Väärtuse langus“, mida esitatakse kasumiaruandes akumuleeritud
kulumi ja väärtuse languse koosseisus, allahindlusi summas 310 tuh eurot ja mahakandmisi
summas 111 tuh eurot, mille hulka kuulusid:
• Rajatiste allahindlus summas 138 tuh eurot
• Mõõteriistade allahindlus summas 172 tuh eurot
• Hoonete mahakandmine summas 34 tuh eurot
• Rajatiste mahakandmine summas 65 tuh eurot
• Muude seadmete mahakandmine summas 12 tuh eurot
Allahinnatud ja mahakantud varad kuulusid lisas 3 avalikustatud segmenditeabe kohaselt
summas 69 tuh eurot reisisadamate segmenti ja summas 352 tuh eurot kaubasadamate
segmenti.
2019. aastal kajastati real „Väärtuse langus“, mida esitatakse kasumiaruandes akumuleeritud
kulumi ja väärtuse languse koosseisus, allahindlusi summas 50 tuh eurot ja mahakandmisi
summas 197 tuh eurot, mille hulka kuulusid:
• Kinnistu allahindlus summas 50 tuh eurot
• Hoonete mahakandmine summas 14 tuh eurot
• Ühendusgalerii mahakandmine summas 91 tuh eurot
• Muude rajatiste mahakandmine summas 78 tuh eurot
• Muude seadmete mahakandmine summas 14 tuh eurot
Allahinnatud ja mahakantud varad kuulusid lisas 3 avalikustatud segmenditeabe kohaselt
summas 154 tuh eurot reisisadamate segmenti ja summas 93 tuh eurot kaubasadamate
segmenti.
Lisa 11. Immateriaalne põhivara
tuhandetes eurodes Arvutitarkvara Lõpetamata tarkvara Kokku
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2018
Soetusmaksumus 4 293 0 4 293
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -2 269 0 -2 269
Jääkväärtus seisuga 31.12.2018 2 024 0 2 024
Liikumised 2019. aastal
Soetused ja parendused (lisa 26) 194 321 515
Arvestatud kulum -524 0 -524
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 4 486 321 4 807
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -2 793 0 -2 793
Jääkväärtus seisuga 31.12.2019 1 694 321 2 015
Liikumised 2020. aastal
Soetused ja parendused (lisa 26) 274 394 668
Arvestatud kulum -579 0 -579
Ümberliigitamine lõpetamata põhivarast 574 -574 0
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 5 296 141 5 437
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -3 333 0 -3 333
Jääkväärtus seisuga 31.12.2020 1 963 141 2 104
Lisa 12. Rendilepingud
Kasutusrendile antud materiaalsete põhivarade jääkväärtus
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Maa 44 989 42 320
sh hoonestusõigusega 36 590 36 537
Ehitised 9 124 7 698
Masinad ja seadmed 18 21
Muu materiaalne põhivara 498 642
Kasutusrendile antud materiaalsete põhivarade jääkväärtus kokku 54 629 50 681
Kasutusrendile antud materiaalsetelt põhivaradelt arvestatud kulum
tuhandetes eurodes 2020 2019
Ehitised 522 509
Masinad ja seadmed 3 3
Muu materiaalne põhivara 143 144
Kasutusrendile antud materiaalsetelt põhivaradelt arvestatud kulum kokku 668 656
Kasutusrendile antud materiaalsetelt põhivaradelt teenitud renditulu
tuhandetes eurodes 2020 2019
Maa 7 923 7 867
Ehitised 2 782 3 254
Masinad ja seadmed 760 709
Muu materiaalne põhivara 108 130
Kasutusrendile antud materiaalsetelt põhivaradelt teenitud renditulu kokku (lisa 20) 11 573 11 960
Järgmiste perioodide renditulud
mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest
Kasutusrendi all mõistetakse kokkulepet, mille kohaselt rendileandja annab rentnikule makse
või rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks üle varaobjekti kasutusõiguse vastavalt
sõlmitud lepingutele. Kasutusrendilepingute pikkus jääb vahemikku 2 aastast kuni 20
aastani. Kasutusrendi tasu võib üldjuhul suurendada üks kord aastas vastavalt möödunud
aasta tarbijahinnaindeksi muutustele (sõltuvalt lepingust võib olla aluseks kas Eesti, euroala
või Saksamaa vastav indeks). Rentniku poolt rendiobjektile tehtavad parendused ei kuulu
tavaliselt rendileandja poolt rendiperioodi lõpus hüvitamisele.
Hoonestusõiguse lepingute alusel lähevad paljud olulised vara valdusest tulenevad riskid ja
hüved üle rentnikele. Kuna enamike hoonestusõiguse lepingute oluliseks objektis on maa,
mille kasulik eluiga on piiramatu, siis on rendiperioodi lõpus maaga seotud olulisi riske
ja hüvesid, mis rentnikele üle ei lähe. Seetõttu arvestatakse hoonestusõiguse lepinguid
peamiselt nagu kasutusrendi lepinguid.
Kontserni ja klientide vahel sõlmitud hoonestusõiguse lepingutes on fikseeritud
hoonestusõiguse tasu suurused ja lepingu pikkus (jääb enamasti vahemikku 36 aastat kuni
50 aastat). Hoonestusõiguse tasu suurendatakse teatud perioodi möödumisel enamasti
kas lähtudes maa maksustamishinna muutustest (vanemate lepingute puhul) või vastavalt
tarbijahinnaindeksi muutustele (uuemate lepingute puhul). Lepingu alusel makstav
hoonestusõiguse tasu ei ole üldjuhul garantiidega kaetud. Lepingu lõppemisel on rentnikul
üldjuhul võimalus hoonestusõiguse alusele maale püstitatud ehitised teisaldada, taotleda
lepingu pikendamist kuni ehitiste allesjäänud eluea lõpuni või saada rendileandjalt ehitiste
hariliku väärtuse ulatuses hüvitist (vt ka lisa 27).
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
< 1 aasta 9 857 9 856
1 - 2 aastat 9 739 9 307
2 - 3 aastat 9 736 9 530
3 - 4 aastat 9 574 9 335
4 - 5 aastat 9 376 9 111
> 5 aastat 325 382 332 585
Järgmiste perioodide renditulud
mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest
kokku
373 664 379 724
Lisa 13. Eraldised
tuhandetes eurodes 2020 2019
Preemiaeraldis
Preemiaeraldis moodustatakse tekkepõhiselt kontserni kuuluvate ettevõtete juhatuse
liikmetele ja töötajatele aruandeaasta tulemuste eest makstavate hinnanguliste preemiate
kulu katteks. Eraldis sisaldab ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete kulu. Preemiate
maksmine otsustatakse pärast vastavate ettevõtete 31.12.2020 lõppenud majandusaasta
aruande kinnitamist.
Muud eraldised
Muude eraldiste hulka kuuluvad 31.12.2020 seisuga eeldatavad kulud summas 61 tuh eurot
(31.12.2019: 459 tuh eurot), mis on seotud erinevate pooleliolevate kohtuasjadega.
Seoses ASi Tallinna Sadam juhatuse liikmete teenistuslepingutes sisalduva konkurentsikeelu
kohustuse täitmise hüvitise maksmise kohustusega on moodustatud reserv summas 228 tuh
eurot (31.12.2019: 228 tuh eurot).
Preemiaeraldis
Aruandeperioodi alguses 1 229 1 440
Moodustamine 1 045 1 233
Tühistamine -9 -121
Kasutamine -1 265 -1 323
Aruandeperioodi lõpus 1 000 1 229
Muud eraldised
Aruandeperioodi alguses 686 517
Moodustamine 0 169
Tühistamine -397 0
Aruandeperioodi lõpus 289 686
Eraldised kokku 1 289 1 915
Lisa 14. Võlad tarnijatele ja muud võlad
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Finantskohustised
Võlad tarnijatele 5 764 5 281
Intressivõlad (Lisa 16) 388 405
Võlad sidusettevõttele (lisa 24) 78 127
Muud võlad
*
676 4 011
Finantskohustised kokku (lisa 6) 6 906 9 824
sh kohustused materiaalse põhivara eest (lisa 26) 2 758 2 162
kohustused immateriaalse põhivara eest (lisa 26) 33 26
Mittefinantskohustised
Võlad töövõtjatele 1 233 1 092
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad 621 596
Kliendilepingutega seotud kohustised 925 946
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 414 212
Muud võlad 783 0
Mittefinantskohustised kokku 3 976 2 846
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 10 882 12 670
sh lühiajalised kohustised 9 149 11 755
pikaajalised kohustised 1 733 915
* Seisuga 31.12.2019 on Muude võlgadena muuhulgas kajastatud kohustis varade müügist summas 2 600 tuh eurot
ja kohustis kliendi poolt enammakstud arvete eest summas 1 284 tuh eurot, mis tasuti aruandeaastal.
Lisa 15. Maksuvõlad
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Üksikisiku tulumaks 241 266
Ettevõtte tulumaks 10 33
Saastetasu 8 6
Sotsiaalmaks 434 512
Töötuskindlustusmakse 26 28
Kogumispensioni kindlustusmakse 18 18
Aktsiisid 7 30
Maksuvõlad kokku 744 893
Seisuga 31.12.2020 oli kontsernil maksude ettemakseid summas 744 tuh (31.12.2019:
summas 1 093 tuh eurot). Maksude ettemaksed on esitatud lisas 8.
Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 ei olnud kontsernil edasilükkunud tulumaksu varasid
ega kohustisi. 31.12.2020 seisuga on kontserni tütar- ja sidusettevõtete ajutiste erinevuste
summa 27 851 tuh eurot (31.12.2019 seisuga 21 257 tuh eurot) ning nendega seotud
edasilükkunud tulumaksukohustis 5 362 tuh eurot (31.12.2019 seisuga 3 959 tuh eurot).
Kuna kontsern kontrollib investeeringutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist,
ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist.
Lisateave edasilükkunud tulumaksukohustise kohta on esitatud lisa 2 alalõigus „Ettevõtte
tulumaks“.
Lisa 16. Võlakohustised
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Lühiajaline osa
Laenukohustised 8 266 7 266
Võlakirjad 9 000 9 000
Lühiajaline osa kokku 17 266 16 266
Pikaajaline osa
Laenukohustised 54 064 42 330
Võlakirjad 140 250 149 250
Pikaajaline osa kokku 194 314 191 580
Võlakohustised kokku (lisa 6) 211 580 207 846
Võlakirjade emiteerimine ja lunastamine
Seisuga 31.12.2020 oli ASil Tallinna Sadam kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud
lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Võlakirjad on emiteeritud eurodes ja
ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu Euribor, millele lisandub fikseeritud
riskimarginaal). Ükski võlakirjaemissioon ei ole börsil noteeritud.
Kontsern on täitnud kõik võlakirjade tingimustes sätestatud kohustused, sh ka need, mis
puudutavad eritingimuste täitmist, informeerimise kohustust ja ettevõtte finantsnäitajate
suhtarvudele kehtestatud miinimumnõudeid.
Maksegraafikute kohaselt tasuti 2020. aastal võlakirjade põhiosamakseid summas 9 000 tuh
eurot (2019: 9 000 tuh eurot).
Seisuga 31.12.2020 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 0,54% (31.12.2019:
0,63%). Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega
maandatud.
Laenud
Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks
on 6 kuu Euribor). Seisuga 31.12.2020 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine
intressimäär 0,89% (31.12.2019: 0,68%). Arvestades intressimäära riski maandamiseks
kasutatud tuletistehingute mõju, oli seisuga 31.12.2020 laenude keskmine intressimäär
1,24% (31.12.2019: 1,37%).
Laenulepingud on tagatiseta võlakohustised, st kohustiste katteks ei ole varasid panditud.
Kontsern on täitnud kõik laenulepingutes sätestatud lepingulised kohustused, sh ka need, mis
puudutavad eritingimuste täitmist, informeerimise kohustust ja ettevõtte finantsnäitajate
suhtarvudele kehtestatud miinimumnõudeid.
2020. aastal tasuti laenude põhiosamakseid summas 7 266 tuh eurot (2019: 6 766 tuh
eurot). 2020. a. II kvartalis sõlmiti laenuleping SEB Pangaga summas 20 mln eurot. Esimene
osa laenust, 10 mln eurot, võeti välja juulis 2020 ning teine laenuosa, samuti 10 mln eurot,
oktoobris 2020. Laenu baasintressimääraks on 6 kuu Euribor ning eesmärgiks finantseerida
põhivara investeeringuid Tallinna Vanasadamas ja Muuga sadamas. Arvestades ka uue laenu
tagasimakse perioodi, jäävad tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad vahemikku
2024–2029.
Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
< 6 kuu 3 383 3 383
6 - 12 kuud 13 883 12 883
1 - 5 aastat 78 064 63 064
> 5 aasta 116 250 128 516
Võlakohustised kokku (lisa 4) 211 580 207 846
Võlakohustiste finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse võrdlus
*
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Bilansiline väärtus
Võlakirjad 149 250 158 250
Laenukohustised 62 330 49 596
Bilansiline väärtus kokku 211 580 207 846
Õiglane väärtus
Võlakirjad 145 145 153 755
Laenukohustised 61 763 39 112
Õiglane väärtus kokku 206 908 192 867
* Kasutatud sisenditest tulenevalt liigituvad kõik mõõtmised õiglase väärtuse hierarhias 2. tasemele.
Võlakohustiste õiglase väärtuse arvutamiseks kasutati diskonteeritud rahavoogude meetodit.
Tulevasi rahavooge prognoositi tulevaste intressimäärade (tuletati aruandeperioodi lõpu
jälgitavate ettevõtete võlakirjade tulukõverate ning 3 kuu ja 6 kuu Euribori intressimäära
vahetuslepingute määrade abil) ja lepinguliste intressimäärade alusel, mida diskonteeriti
kontserni krediidiriski peegeldava diskontomääraga.
Seisuga 31.12.2020 on diskonteeritud rahavoogude meetodil arvutatud finantskohustiste
õiglane väärtus 2,2% võrra väiksem nende bilansilisest maksumusest (31.12.2019: 7,2%
võrra väiksem). Laenulepingute ja võlakirjade tingimustega on kontserni konsolideeritud
finantsnäitajatele kehtestatud teatud piirmäärad. Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 täitis
kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.
Finantseerimistegevusest tulenevate kohustiste võrdlus
tuhandetes eurodes 01.01.2020
Rahavood
finantseerimis-
tegevusest
Mitterahalised muutused
31.12.2020
Intressikulu
(lisa 23)
Õiglase väärtuse
korrigeerimine
(lisa 17)
Laenukohustised 49 596 12 734 0 0 62 330
Võlakirjad 158 250 -9 000 0 0 149 250
Tuletisinstrumendid (Lisa 17) 243 0 0 -141 102
Intressivõlad (lisa 14) 405 -1 694 1 677 0 388
Kokku 208 494 2 040 1 677 -141 212 070
tuhandetes eurodes 01.01.2019
Rahavood
finantseerimis-
tegevusest
Mitterahalised muutused
31.12.2019
Intressikulu
(lisa 23)
Õiglase väärtuse
korrigeerimine
(lisa 17)
Laenukohustised 46 362 3 234 0 0 49 596
Võlakirjad 167 250 -9 000 0 0 158 250
Tuletisinstrumendid (Lisa 17) 425 0 0 -182 243
Intressivõlad (lisa 14) 446 -1 769 1 728 0 405
Kokku 214 483 -7 535 1 728 -182 208 494
Lisa 17. Tuletisinstrumendid
tuhandetes eurodes 2020 2019
Nimiväärtus seisuga 31.12 14 000 28 200
Õiglane väärtus aruandeperioodi alguses (kohustis) (Lisa 16) -338 -524
sh tuletisinstrumendi turuväärtus -243 -425
intressivõlg -95 -99
Tuletisinstrumendi turuväärtuse muutus (lisa 16, 19) 141 182
Intressivõla muutus 49 4
Õiglane väärtus aruandeperioodi lõpus (kohustis) (Lisa 16) -148 -338
sh tuletisinstrumendi turuväärtus (lisa 6) -102 -243
intressivõlg -46 -95
Seisuga 31.12.2020 oli ASi Tallinna Sadam pikaajaliste laenude intressimäära riski
maandamiseks sõlmitud intressivahetuslepingute alussummade jääkväärtus kokku
14 000 tuh eurot (31.12.2019: 28 200 tuh eurot). Intressivahetuslepingute tingimused
ja tähtajad on kooskõlas maandatavate laenude tagasimaksegraafikutega ning
intressivahetuslepingud on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentideks.
Seisuga 31.12.2020 oli ASil Tallinna Sadam üks intressivahetusleping ühe pikaajalise
laenu intressimäära riski maandamiseks. Intressivahetuslepingu tähtaeg on 7 aastat ja
järelejäänud tähtaeg on 0,5 aastat. Tuletisinstrumendi abil vahetatud ujuv intressimäär on
6 kuu Euribor.
Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse aluseks on asjakohase tehingupoole (panga) noteeringud.
Tuletisinstrumendiga seotud makseid teostatakse eurodes.
Tuletisinstrumendi efektiivsuse hindamiseks kasutatakse kvalitatiivset kriitilistele tingimustele
vastavuse meetodit (Critical Terms Match Method) Kontsern hindab riskimaandamisobjekti
ja riskimaandamisinstrumendi vahelise majandusliku suhte olemasolu, mis tugineb
intressimääradele, tähtaegadele, valuutadele ning maksegraafikutele.
Seisuga 31.12.2020 ühtis riskimaandamise instrumendi alussumma maandatava
instrumendi jäägiga ning instrumendi amortiseerumisgraafik oli vastavuses, maandatavaid
intressimakseid arvestati lähtudes samadest alustest (6 kuu Euribor), maksed olid fikseeritud
samas valuutas (eurodes) ja toimusid samadel kuupäevadel. Seetõttu eeldati, et riskide
maandamine on olnud ja on ka edaspidi efektiivne.
Riskimaandamise ebaefektiivsuse allikateks on vastaspoole krediidirisk ning kontserni
krediidirisk. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja
riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus
riskimaandamisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtused ei liigu enam vastassuunas.
Seisuga 31.12.2020 oli tuletisinstrumentide kaalutud keskmine fikseeritud intressimäär
0,64% (31.12.2019: 0,57%); ujuva intressimäära aluseks on 6 kuu Euribor. Omakapitali
riskimaandamise reservi koosseisus kajastatud intressivahetuslepingutest tulenevad kasumid
ja kahjumid kantakse kasumiaruandesse, kui tuletisinstrumentide lepingud lõppevad või
riskimaandamine tunnistatakse ebaefektiivseks.
Lisa 18. Sihtfinantseerimine
Pikaajalised sihtfinantseerimise kohustised
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Ühtekuuluvusfond 20 669 21 105
"Muuga sadama idaosa laiendus" (2006-2011) 16 410 16 625
"Muuga sadama idaosa ja tööstuspargi ühendamine" (2010-2014) 4 259 4 480
TEN-T 5 400 3 560
"Läänemere põhi- ja allsadamate projekt" (2010-2013) 4 7
TWIN-PORT (2012-2015) 953 1 021
TWIN-PORT 2 (2014-2018) 2 240 2 340
TWIN-PORT 3 (2018-2023) 1 174 192
TWIN-PORT 4 (2020-2023) 446 0
Paldiski Lõunasadama süvendus (2019-2020) 583 0
Eesti Vabariigi riigieelarve 76 89
"Väikesadamate toetus" (2010) 54 60
"Atmosfääriõhu kaitse" (2011-2013) 22 29
Pikaajalised sihtfinantseerimise kohustised kokku 26 145 24 754
sh mitteamortiseeriv vara 13 902 13 902
Arvestatud tuludesse
tuhandetes eurodes 2020 2019
Põhivarade sihtfinantseerimine 771 668
Tegevuskulude sihtfinantseerimine 18 425 18 712
Kokku arvestatud tuludesse 19 196 19 380
sh muud müügitulud (lisa 20) 18 501 18 571
muud tulud (lisa 22) 695 809
Lühiajalised sihtfinantseerimise ettemaksed
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
TEN-T 1 600 0
Muu välisabi 83 0
Eesti Vabariigi riigieelarve 236 193
Lühiajalised sihtfinantseerimise ettemaksed kokku 1 919 193
TEN-T Motorways of the Seas programm
TWIN-PORT 2 (2014-2020)
TWIN-PORT 2 on jätkuprojekt TWIN-PORT projektile. Projekti raames ehitas Helsingi sadam
uue Lääneterminali (Länsiterminal 2), AS Tallink Grupp tõi Tallinn-Helsingi liinile uue LNG
kütusel töötava laeva „Megastar“ ning AS Tallinna Sadam investeerib erinevate Vanasadama
infrastruktuuri objektide arendusse.
2020. aastal tehti investeeringuid summas 6 468 tuh eurot. Kulutusi aruandeaastal ei tehtud
(2019. aastal tehti investeeringuid 2 481 tuh eurot ja kulutusi 29 tuh eurot).
Projekti lühiajaliste nõuete jääk oli nii 31.12.2020 kui ka 31.12.2019 2 079 tuh eurot.
Sihtfinantseerimise summa on seotud 2017-2019. aastal tehtud investeeringutega, mis on
seisuga 31.12.2020 veel välja maksmata.
2018. aastal esitati Euroopa Komisjonile taotlus projekti pikendamiseks kahe aasta võrra,
projekti uueks lõpptähtajaks sai 31.12.2020. Projekti pikendamise vajadus oli tingitud
projekti ettevalmistamise faasis ettenägematutest asjaoludest, mis lükkas mitmeid tegevusi
edasi nii Tallinna Vanasadamas kui ka Helsingi Läänesadamas. Projekti viimased tegevused
Tallinna Vanasadamas lõpetatakse 2021. aasta jooksul ning sel perioodil tehtud kulud ei ole
abikõlblikud.
TWIN-PORT 3 (2018-2023)
TWIN-PORT 3 on jätkuprojekt kahele eelnevale samanimelisele projektile. Projekt algas
2018. aastal ning planeeritud lõpp on 31.12.2023. Projektis osalevad AS Tallinna Sadam,
Helsingi sadam, Helsingi linn ning kolm laevaoperaatorit (Tallink, Viking Line ja Eckerö
Line), sealjuures on AS Tallinna Sadam projekti koordineeriv partner. Projekti eesmärgiks
on välja ehitada kaldaelektrisüsteemid mõlemas sadamas ning Tallinn-Helsingi liinil
sõitvatel laevadel, et laevad saaks kasutada kai ääres elektrit maismaa elektrivõrgust ning
diiselmootorid välja lülitada.
Samuti ehitatakse mõlemasse sadamasse automaatsildumissüsteem, mis võimaldab
reisilaevade kiiremat ja ohutumat sildumist.
Lisaks uuendatakse Tallinna Vanasadamas turvasüsteeme ning Helsingi linnas rajatakse
sadama lähedastele tänavatele lisaradu, parandatakse ristmike läbilaskevõimet, paigutatakse
ümber sadamasse viiv trammitee ning ehitatakse üks uus sild.
2020. aastal tehti investeeringuid summas 4 064 tuh eurot ja kulutusi summas 99 tuh eurot
(2019. aastal vastavalt 7 099 tuh eurot ja 127 tuh eurot).
2020. aastal laekus toetust 1 770 tuh eurot. Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk seisuga
31.12.2020 oli 552 tuh eurot (31.12.2019: 0).
TWIN-PORT 4 (2020-2023)
Selle projekti puhul on tegemist seeriasse kuuluva neljanda jätkuprojektiga, mille eesmärk
on Tallinn-Helsingi meretee kasutusmugavuse tõstmine kummalgi pool Soome lahte asuvate
sadamate infrastruktuuri arendamise kaudu. Projektis osalevad AS Tallinna Sadam ja Helsingi
sadam.
Projekti eripäraks võrreldes eelmistega on investeeringud ka Muuga-Vuosaari liini
arendamiseks, et viia oluline osa Eesti ja Soome vahel laevadega liikuvast raskeveokite
liiklusest kesklinnadest välja vastavalt Muuga ja Vuosaari sadamasse. Mõlemasse
sadamasse ehitatakse ühele kaile teise korruse ramp ro-ro laevadele nende
efektiivsemaks teenindamiseks ning Muugal rekonstrueeritakse täielikult sama kai
esimese korruse ramp. Lisaks rekonstrueeritakse Tallinna Vanasadamas üks terminalist
laeva viiv reisijate liikumisgalerii ning rekonstrueeritakse D-terminali esine ala koos
kõigi maaluste kommunikatsioonivõrkudega. Helsingi sadam rajab oma kesklinnas
asuvates sadamates ühele kaile kaldaelektri võimekuse ning ühele kaile installeeritakse
automaatsildumisseadmed. Ka selle projekti koordineeriv partner on AS Tallinna Sadam.
2020. aastal tehti investeeringuid summas 1 509 tuh eurot ja toetust laekus 1 500 tuh
eurot. Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk seisuga 31.12.2020 oli 1 047 tuh eurot.
Paldiski Lõunasadama sissesõidukanali
ja akvatooriumi süvendus (2019-2020)
Projekti eesmärk oli süvendada Paldiski Lõunasadama sissesõidukanalit ning akvatooriumi
1 meetri võrra, et oleks tagatud minimaalne sügavus 15,5 meetrit senise 14,5 meetri asemel.
Süvendatud kanali pikkus on ca 1 800 m ning kanali laiust suurendati senise 120 meetri
pealt 180 meetrini. Süvenduse tulemusel on võimalik sadamas vastu võtta suuri kaubalaevu
ja tankereid (60-70 tuh GT). Suuremate laevade kasutamine kaubaveoks nõuab sama
koguse kauba transportimiseks vähem külastusi ning võimaldab vähendada CO
2
emissiooni
kaubaühiku kohta. Samuti on sügavama kanali puhul sadamasse navigeerimine ohutum.
2020. aastal tehti investeeringuid summas 2 035 tuh eurot ja kulutusi 54 tuh eurot
(2019. aastal vastavalt 1 033 tuh eurot ja 0 eurot).
Projekti lühiajaliste nõuete jääk seisuga 31.12.2020 oli 409 tuh eurot (31.12.2019: 0).
Eesti Vabariigi riigieelarve
Ühistransporditoetus (2016-2026)
2014. aasta detsembris sõlmiti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
(praegu administreerib lepingut Transpordiamet) sõitjateveo avaliku teenindamise leping
üleveoteenuse osutamiseks Kuivastu – Virtsu ja Rohuküla – Heltermaa reisiparvlaevaliinidel
perioodil 01.10.2016-30.09.2026. Lepingu alusel makstava toetuse lõplik summa sõltub
lepingus fikseeritud tasumäärade alusel igal aastal arvutatava tulubaasi ja samas perioodis
kajastatud piletimüügi tulu vahest.
2020. aastal arvestati toetust 18 501 tuh eurot (2019: 18 571 tuh eurot) ja laekus 18 544 tuh
eurot (2019: 18 590 tuh eurot). Ühistranspordi toetust loetakse kontserni tavapärase ärit-
egevuse osaks ja kajastatakse müügituluna (üleveoteenuste müük – valitsuse toetus) (lisa 20).
Seisuga 31.12.2020 oli lühiajaline sihtfinantseerimise ettemaks Ühistranspordi toetuse eest
Eesti Vabariigi riigieelarvest 236 tuh eurot, seisuga 31.12.2019 193 tuh eurot.
Muu välisabi — INTERREG Läänemere piirkonna programm
Projekt „Rohelised lahendused Läänemere kruiisisadamates —
Green Cruise Port – Sustainable Development of Cruise Port Locations“
(2016-2019)
Projekti eesmärgiks oli Läänemere kruiisisadamate koostöö arendamine sadamarajatiste
ja -teenuste arendamisel keskkonnasäästliku ja majandusliku kasu aspektist. Projekti
partneriteks olid Hamburgi, Klaipeda, Riia, Rostocki, Helsingi, Bergeni, Esbjergi ja Kaliningradi
sadamad ning Gdanski Mereinstituut. Projekti raames valmis Vanasadama kruiisiterminali
põhiprojekt koos tehnilise lahendusega ja teostati uuringud põhjamaises kliimas asuva
kruiisiterminali hoones võimalike ökoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks. Tehtud
uuringud andsid olulise sisendi uue kruiisiterminali projekteerimisse ja kasutusele võetavate
tehnosüsteemide lahendusse. Kruiisiterminali ehitust alustati 2019. aasta lõpul ja see valmib
2021. aastal.
Sihtfinantseerimise ettemaksu jääk seisuga 31.12.2020 oli 84 tuh eurot.
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF)
Projekt „Digitaalehituse klaster“
Projekti eesmärk on Digitaalehituse klastri ühistegevuse abil hoogustada Eesti ehitussektori
omavahelist koostööd, koostööd teadusasutustega ning suurendada Digitaalehituse klastri
ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Kinnisvara omaniku, arendaja ja haldajana on AS Tallinna Sadama huvi projektis osalemiseks
seotud eelkõige uute digitaalsete võimaluste kasutamisega oma hoonete ja kinnisvara
arendamisel ning haldamisel, eesmärgiga juurutada digitaalset mudelprojekteerimist (BIM
ehk Building Information Modeling) kõigis ehitise elukaare etappides.
2020. aastal laekus toetust 8 tuh eurot (2019. aastal 1 tuh eurot). 2020. aastal tehti projekti
raames kulutusi summas 13 tuh eurot. 2019. aastal kulutusi ei tehtud.
Lisa 19. Omakapital
Aktsiakapital Kapitalijuhtimine
Seisuga 31.12.2020 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, seisuga
31.12.2019 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele
investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on
1 euro.
ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000
000 (2019. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 oli kõikide
väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.
Kontserni kapitalijuhtimise eesmärgiks on tagada, et kontserni kuuluvad ettevõtted oleksid
jätkuvalt tegutsevad ning et kontsern teeniks võla- ja omakapitali optimaalse tasakaalu abil
maksimaalset pikaajalist kasumit. Kontserni kapitalijuhtimise strateegia ei ole 2019. aastaga
võrreldes oluliselt muutunud.
Kontserni kapitalistruktuuri kuulub netovõlg (lisas 16 esitatud võlakohustised, millest on
maha arvatud raha ja raha ekvivalendid) ja kontserni omakapital (sisaldab aktsiakapitali,
reserve ja jaotamata kasumit). Kontsernile ei kohaldu välised kapitalinõuded.
Kontserni finantsjuht vaatab kontserni kapitalistruktuuri üle vähemalt kaks korda aastas.
Ülevaatuse raames hindab finantsjuht kapitalikulu ja iga kapitali liigiga seotud riske.
Kontserni pikaajaline eesmärk on, et omakapitali ja varade suhe oleks 60% (arvutatakse
omakapitali kogusumma ja varade kogusumma suhtena).
Kasum aktsia kohta
2020 2019
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) 263 000 000 263 000 000
Aruandeperioodi konsolideeritud puhaskasum (tuhandetes eurodes) 28 518 44 404
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes)
*
0,11 0,17
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv 263 000 000 263 000 000
* 31.12.2020 ja 31.12.2019 lõppenud aruandeperioodil lahustava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.
Kapitalijuhtimine
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Võlakohustised 211 580 207 846
Raha ja raha ekvivalendid -26 679 -35 183
Netovõlg 184 901 172 663
Omakapitali ja varade suhe
Kohustuslik reservkapital
Kohustuslik reservkapital vastas seisuga 31.12.2017 Eesti äriseadustikust tulenevale
nõudele. Seoses 2018. aastal toimunud aktsiakapitali suurendamisega summas 77 796 tuh
eurot ei ole emaettevõtte reservkapital vastavuses põhikirjas ettenähtud suurusega.
Äriseadustik sätestab, et igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20
kasumist kuni reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, mille järel reservkapitali
suurendamine kasumi arvelt lõpetatakse.
Aruandeaastal suurendati reservkapitali 1 742 tuh eurot (2019. aastal reservkapitali ei
suurendatud).
Riskimaandamise reserv
Riskimaandamise reserv sisaldab rahavoogude riskimaandamise instrumentide õiglaste
väärtuste netomuutuste efektiivset saldot, mis kajastatakse maandatava rahavoo tekkimisel
tulevikus (lisa 17).
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Omakapital kokku 375 432 377 018
Varad kokku 628 093 625 532
Omakapitali ja varade suhe 60% 60%
Seisuga 31.12.2020 oli kontserni omakapitali ja varade suhe, st omakapitali kogusumma
ja varade kogusumma suhe seisuga 31.12.2020 60%. 2019. aastaga võrreldes suhe ei
muutunud.
Vaba omakapital
Seisuga 31.12.2020 moodustas kontserni vaba omakapital 46 785 tuh eurot (31.12.2019
49 521 tuh eurot). Eesti äriseadustiku kohaselt ei maksta aktsionäridele dividende, kui
aktsiaseltsi netovara, mis on kajastatud aktsiaseltsi eelmise majandusaasta lõpus kinnitatud
majandusaasta aruandes, on väiksem või oleks väiksem kui aktsiakapital ja reservid,
mida seaduse või põhikirja kohaselt ei maksta aktsionäridele välja. Seisuga 31.12.2020 ja
31.12.2019 oleks emaettevõte võinud jaotada kogu vaba omakapitali, ilma et oleks läinud
seadusega vastuollu.
Riskimaandamise reserv
tuhandetes eurodes 2020 2019
Riskimaandamise reserv
aruandeperioodi alguses
-243 -425
Tuletisinstrumendi turuväärtuse muutus (neto)
(lisa 17)
141 182
Riskimaandamise reserv aruandeperioodi lõpus -102 -243
Dividendid
Vastavalt 29.06.2020 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2020. aastal 2019. aasta eest
dividende 0,115 eurot aktsia kohta, kokku 30 245 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride
nimekiri fikseeriti 13.07.2020 (ex-päev 10.07.2020) ja dividendid maksti aktsionäridele välja
Nasdaq CSD vahendusel 20.07.2020.
tuhandetes eurodes 2020 2019
Aruandeperioodil väljakuulutatud 30 245 35 242
Aruandeperioodil makstud dividendid 30 008 34 970
Aruandeperioodil kinnipeetud tulumaks dividendidelt 237 272
Dividendid aktsia kohta (eurodes) 0,12 0,13
Tulumaks dividendidelt
tuhandetes eurodes 2020 2019
Tasumata tulumaks dividendidelt 0 4 949
Dividendidelt arvestatud tulumaks Eesti Vabariigis 4 913 5 764
Dividendidelt tasutud tulumaks Eesti Vabariigis -5 150 -10 985
sh kinnipeetud tulumaks dividendidelt -237 -272
Sh tasutud rahas -4 913 -10 985
tasaarvestatud käibemaksuga -237 0
Kontserni vaba omakapital moodustas 31.12.2020 seisuga 46 785 tuh eurot (2019: 49 521 tuh
eurot). Kui kogu vaba omakapital jaotataks dividendideks, oleks maksimaalne võimalik
dividendide tulumaksukohustis 6 550 tuh eurot (2019: 7 100 tuh eurot).
Seisuga 31.12.2020 on 2021. aasta võimaliku tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud
maksumäära 14/86 (võimalikult dividendilt mahus 1/3 2018, 2019. ja 2020. aastal jaotatud
maksustatud kasumist).
Lisa 20. Müügitulu
tuhandetes eurodes 2020 2019
Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud 37 604 46 720
Kaubatasud 6 797 7 141
Reisijatasud 7 039 17 074
Elektrienergia müük 4 466 5 433
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu 10 479 11 583
Muude teenuste müük 1 768 2 389
Müügitulud kliendilepingutest kokku 68 153 90 340
Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu (lisa 12) 11 573 11 960
Laeva prahitasu 9 131 9 665
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus (lisa 18) 18 501 18 571
Muud müügitulud kokku 39 205 40 196
Müügitulu kokku (lisa 3) 107 358 130 536
2020. aastal osutati teenuseid Eesti Vabariigis 103 095 tuh euro ja Kanadas 4 263 tuh euro
(sh laeva prahitasu 4 194 tuh euro) eest. 2019. aastal osutati teenuseid Eesti Vabariigis
125 578 tuh euro ja Kanadas 4 958 tuh euro (sh laeva prahitasu 4 854 tuh euro) eest.
Müügitulu jaotamine
Järelejäänud toimingukohustustele jaotatav tehinguhind
Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kaubatasude, elektrienergia müügi ja muude teenuste
müügiga seotud toimingukohustused osaliselt täitmata. Kontsern rakendab nende
teenuste (üks toimingukohustus, mis koosneb sarjast eristatavatest teenustest) müügitulu
suhtes IFRS 15 punktis 121(b) sätestatud praktilist abinõud ja ei avalikusta järelejäänud
toimingukohustusele jaotatud tehinguhinna summat, kuna kontsernil on õigus saada
klientidelt tasu summas, mis vastab otseselt kontserni seni tehtud toimingute väärtusele
kliendi jaoks ja kontsern on kajastanud müügitulu summas, mille eest kontsernil on õigus
arve esitada.
Liitumistasudega seotud osaliselt täitmata toimingukohustus moodustas 31.12.2020 seisuga
892 tuh eurot (31.12.2019: 913 tuh eurot).
2020. aastal on müügituludes kajastatud liitumistasud summas 44 tuh eurot (2019: 43 tuh
eurot).
Juhtkond hindab, et täitmata toimingukohustusele jaotatud tehinguhind kantakse järgmise
7-29 aasta jooksul (liitumise võimaldamiseks tehtud investeeringute keskmine järelejäänud
kasulik eluiga) lineaarselt tuluks.
Lisa 21. Tegevuskulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Kütuse-, õli- ja energiakulu 8 440 11 388
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont 5 142 7 022
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused 2 875 2 780
Maksukulud 2 738 2 762
sh maamaks 2 688 2 709
Konsultatsiooni- ja arenduskulud 647 757
sh uuringute- ja arengukulud 254 347
Ostetud teenused 4 410 5 523
sh sildumisteenus 1 034 1 035
laevadelt jäätmete vastuvõtmine 893 2 351
sadamatasud 2 418 2 091
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid 1 733 1 269
Reklaamikulud 229 349
Rendikulud 562 566
Lühiajaliste rendilepingute kulud 12 581
Kindlustuskulud 767 809
Muud tegevuskulud 3 303 2 863
sh kulud finantsvarade krediidikvaliteedi langusest 931 233
Tegevuskulud kokku 30 858 36 669
Tööjõukulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Palgakulu 14 681 14 965
Sotsiaalmaksud 4 810 4 902
Tööjõukulud kokku 19 491 19 867
sh kontserni ettevõtjate nõukogu ja juhatuse liikmete lühiajalised hüvitised 768 856
kontserni ettevõtjate nõukogu ja juhatuse liikmete sotsiaalmaksu kulu 253 283
Arvestatud kontserni ettevõtjate nõukogu ja juhatuse liikmetele kokku 1 021 1 139
Seisuga 31.12.2020 on ASil Tallinna Sadam kehtivate lepingute põhjal kohustus maksta juhatuse
liikmetele (keda peetakse juhtkonna võtmeisikuteks) tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu
juhatuse liikme tasu ulatuses (2020. aastal 85,8 tuh eurot ja 2019. aastal 85,8 tuh eurot).
Konkurentsikeelu kohustuse täitmise eest on ASil Tallinna Sadam kohustus maksta juhatuse
liikmetele 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist igakuiselt hüvitist 50% ulatuses juhatuse liikme
tasust (2020. aastal 171,6 tuh eurot ja 2019. aastal 171,6 tuh eurot).
Seisuga 31.12.2020 on ASi Tallinna Sadam tütarettevõtetel kehtivate lepingute alusel kohustus
maksta oma juhatuste liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist, mis on võrdne juhatuse liikme
kolme kuu töötasuga (2020. aastal 57,0 tuh eurot ja 2019. aastal 67,5 tuh eurot).
Töötajate arv
2020 2019
Töölepingu alusel töötav isik 465 492
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, va füüsilisest isikust ettevõtja 9 14
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7
Kokku 481 513
Lisa 22. Muud tulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Kasum põhivara müügist
*
2 140 25
Trahvid, viivised
*
164 137
Tulud sihtfinantseerimisest (lisa 18) 695 809
Muud tulud 16 46
Muud tulud kokku 3 015 1 017
*
2020. aasta kasum põhivara müügist sisaldab ka kasumit müügiootele viidud varade müügist summas 1 584 tuh eurot (2019: 0).
Lisa 23. Finantskulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Intressikulud võlakohustistelt:
Intressikulud laenudelt (Lisa 16) 410 316
Intressikulud võlakirjadelt (Lisa 16) 1 091 1 147
Intressikulud tuletisinstrumentidelt (Lisa 16) 176 265
Intressikulud võlakohustistelt kokku 1 677 1 728
Kahjum valuutakursi muutustest 10 18
Muud finantskulud 18 51
Finantskulud kokku 1 705 1 797
Lisa 24. Tehingud seotud osapooltega
ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).
tuhandetes eurodes 2020 2019
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu 164 238
Tegevuskulud 1 004 2 426
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete
nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Tegevuskulud 9 15
Muud kulud 22 22
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Müügitulu 24 110 24 117
Muud tulud 66 10
Tegevuskulud 6 772 7 747
Muud kulud 57 15
Materiaalse põhivara soetus 64 2 579
tuhandetes eurodes
seisuga 31.12. 2020 2019
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest sidusettevõttega
Nõuded (lisa 8) 15 36
Võlad (lisa 14) 78 127
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest ettevõtetega,
milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Nõuded 2 4
Võlad 1 1
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest riigiasutustega
ja ettevõtetega, milles riigil on valitsev mõju
Nõuded 245 412
Võlad 1 331 1 202
Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on
teostatud turutingimustel.
Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstavad hüvitised on avalikustatud käesoleva aruande
lisas 21.
Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult
äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.
Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed
omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte kohta esitatud deklaratsioonidel.
Lisa 25. Siduvad tulevikukohustused
Seisuga 31.12.2020 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara
soetamiseks, remondiks, uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 9 448 tuh
eurot (31.12.2019: 19 810 tuh eurot).
Lisa 26. Mitterahalised investeerimistegevused
Materiaalse põhivara soetamine
tuhandetes eurodes 2020 2019
Materiaalse põhivara soetamine -35 811 -27 965
Tasaarvestused -63 -58
Tasutud eelmise aasta eest 2 162 1 216
Tasumata võlad tarnijatele perioodi lõpul (lisa 14) -2 758 -2 162
Kokku korrigeerimised -659 -1 004
Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 10) 36 470 28 969
Immateriaalse põhivara soetamine
tuhandetes eurodes 2020 2019
Immateriaalse põhivara soetamine -661 -550
Tasaarvestused 0 -4
Tasutud eelmise aasta eest 26 65
Tasumata võlad tarnijatele perioodi lõpul (lisa 14) -33 -26
Kokku korrigeerimised -7 35
Soetamine ja rekonstrueerimine (lisa 11) 668 515
Lisa 27. Tingimuslikud kohustised
Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav
maksusumma ja trahv. Aruandeaastal ega võrreldaval perioodil ei ole maksuhaldur algatanud
ega läbi viinud kontserni kuuluvate ettevõtete maksurevisjone ega üksikjuhtumite kontrolle.
Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur
määrata kontserni ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.
Vastavalt mitmetele rendi- ja hoonestusõiguse lepingutele on ASil Tallinna Sadam kohustus
kompenseerida lepingu lõppemisel rentniku püstitatud ehitiste või ASi Tallinna Sadam varale
tehtud parenduste harilik väärtus. Arvestades nimetatud lepingute (iseäranis hoonestus-
õiguse lepingute) pikaealisust ja et enamasti on tegemist eriotstarbeliste rajatistega
(sadamaterminalid), siis puudub seni arvestatav praktika selle kohta, kuidas lepingu lõppedes
taolise vara harilikku väärtust leida. Eelnevast tulenevalt ei olnud majandusaasta aruande
koostamise hetkeks võimalik selliste kohustiste suurust usaldusväärselt hinnata.
2019. aasta juunis võttis kohus menetlusse kontserni ettevõtete TS Laevad OÜ ja
TS Shipping OÜ vastu esitatud hagi väidetava ärisaladuse kasutamisega Saaremaa ja
Hiiumaa liinidel sõitjate üleveoteenuse riigihankel osalemisel põhjustatud kahju hüvitamiseks
kokku summas 23,8 mln eurot. Esitatud hagiavaldus on identne samade hagejate poolt
eelmises tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega, mille Harju Maakohus jättis 08. märtsi
2019. aasta kohtumäärusega läbi vaatamata, kuna hagejad ei tasunud tähtajaks eeldatavate
menetluskulude katteks kohtu poolt määratud tagatisi kokku summas 14 000 eurot.
Kontsern vaidlustas esitatud nõude ja kaitseb ennast antud kohtuasjas. Juhatus on
seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustise
tekkimine tõenäoline. Seetõttu ei ole juhatus pidanud vajalikuks nõude katteks eraldist
moodustada.
Käideldavate kaubamahtude olulise vähenemise tõttu on üks kontserni pikaaegsetest
klientidest esitanud kontserni vastu nõude, mille eesmärk on kuulutada tagasiulatuvalt alates
01.01.2015 kehtetuks kontserni ja kliendi vahel sõlmitud pikaaegse koostöölepingu teatud
tingimused. Nendes tingimustes on kehtestatud minimaalne kaubamaht, mida klient peab
igal kalendriaastal käitlema, ja kliendi minimaalne kaubatasu kohustus aastas, mis on seotud
minimaalse kaubatasu kohustuse mittetäitmisest tuleneva leppetrahviga. Kliendi minimaalse
kaubatasu kohustusest tulenenud leppetrahvide summa aastatel 2015–2017 oli kokku
0,45 mln eurot. Kliendi minimaalne aastane kaubatasu kohustus on 0,31 mln eurot. Harju
Maakohtu 19.01.2021 otsusega jäeti hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud kliendile
kanda. Kohtuotsus ei ole jõustunud, sest klient esitas otsusele apellatsioonkaebuse.
2019. aasta lõpus esitas klient Konkurentsiametile taotluse sama nõude osas
järelevalvemenetluse alustamiseks, mille eesmärgiks on selgitada, kas kontsern on rikkunud
konkurentsiseaduse sätted. Järelvalvemenetlus Konkurentsiametis jätkub.
Juhatus usub, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustuse
tekkimine tõenäoline. Juhatus ei ole seetõttu nõude katteks eraldist moodustanud.
Lisa 28. Kontserniga seotud uurimised
26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised
juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus
altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul.
Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste
uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi.
Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu
algatatud kriminaalasja menetlusse. 28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas
Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega ning jättis
rahuldamata taotluse Allan Kiili tsiviilkostjana ja/või kolmanda isikuna kaasamiseks. Tallinna
Ringkonnakohus tühistas 17.12.2020 määrusega osaliselt Harju Maakohtu 28.10.2020
määruse ning rahuldas kannatanute AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ taotluse ja kaasas
Allan Kiili tsiviilkostjana kriminaalasja menetlusse, kohustas jätkama kannatanute
AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi menetlemist Allan Kiili suhtes, jättis muutmata
Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu ning jättis aresti alla
Allan Kiili varad. Määrus ei ole veel jõustunud. Aruande koostamise hetke seisuga toimub
nimetatud kohtuprotsessis kriminaalasja kohtulik arutamine ja teiste süüdistuse saanud
isikute osas kohtuprotsess jätkub. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused
aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele
ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju, kuid see võib põhjustada jätkuvalt olulist
mainekahju.
Lisa 29. Lisainformatsioon emaettevõtte kohta
Emaettevõtte kohta esitatav finantsinformatsioon koosneb emaettevõtte konsolideerimata
põhiaruannetest, mis tuleb avalikustada kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega, kuid
mis ei moodusta konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet IAS 27 mõistes.
Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid, mida
on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel selle erandiga, et emaettevõtte
konsolideerimata põhiaruannetes on investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse kajastatud
soetusmaksumuses.
Finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 12 970 18 607
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 17 474 18 665
Varud 0 6
Kokku muu käibevara 30 444 37 278
Müügiootel põhivara 114 142
Käibevara kokku 30 558 37 420
Põhivara
Investeeringud tütarettevõtetesse 8 774 8 774
Investeeringud sidusettevõttesse 132 132
Muud pikaajalised nõuded 96 326 113 874
Materiaalne põhivara 457 669 439 272
Immateriaalne põhivara 1 389 1 270
Põhivara kokku 564 290 563 322
Varad kokku 594 848 600 742
Tabel jätkub lk 144
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised 17 266 16 266
Tuletisinstrumendid 102 243
Eraldised 1 147 1 755
Sihtfinantseerimine 1 683 0
Maksuvõlad 399 555
Võlad tarnijatele ja muud võlad 7 090 9 772
Lühiajalised kohustised kokku 27 687 28 591
Pikaajalised kohustised
Võlakohustised 194 314 191 580
Sihtfinantseerimine 26 145 24 754
Muud võlad 1 733 916
Pikaajalised kohustised kokku 222 192 217 250
Kohustised kokku 249 879 245 841
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 263 000 263 000
Ülekurss 44 478 44 478
Kohustuslik reservkapital 20 262 18 520
Riskimaandamise reserv -102 -243
Eelmiste perioodide jaotamata kahjum -2 841 -5 694
Perioodi kasum 20 172 34 840
Omakapital kokku 344 969 354 901
Kohustised ja omakapital kokku 594 848 600 742
Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
Kasumiaruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Müügitulu 69 003 90 384
Muud tulud 2 997 971
Tegevuskulud -20 179 -24 250
Tööjõukulud -10 252 -11 167
Põhivara kulum ja väärtuse langus -15 938 -15 189
Muud kulud -282 -232
Ärikasum 25 349 40 517
FINANTSTULUD JA -KULUD
Finantstulud 1 432 1 822
Finantskulud -1 696 -1 735
Finantstulud ja -kulud kokku -264 87
Kasum enne tulumaksustamist 25 085 40 604
Tulumaksukulu -4 913 -5 764
Perioodi kasum 20 172 34 840
Muu koondkasumi aruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Perioodi kasum 20 172 34 840
MUU KOONDKASUM
Kirjed, mida võidakse tulevikus ümber liigitada kasumisse või kahjumisse:
Kasum rahavoogude riskimaandamis instrumentide õiglase väärtuse muutusest (neto) 141 182
Muu koondkasum kokku 141 182
Perioodi koondkasum kokku 20 313 35 022
Rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha 73 588 96 236
Muude tulude eest laekunud raha 94 193
Maksed tarnijatele -27 878 -31 813
Maksed töötajatele ja töötajate eest -7 049 -8 522
Maksed muude kulude eest -235 -205
Muud maksed -2 600 0
Makstud tulumaks dividendidelt -4 913 -10 985
Äritegevusest laekunud raha 31 007 44 904
Materiaalse põhivara soetamine -34 007 -25 346
Immateriaalse põhivara soetamine -454 -451
Materiaalse põhivara müük 2 863 39
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest 3 561 0
Antud laenude laekumised 17 944 8 289
Saadud dividendid 0 204
Saadud intressid 1 436 1 629
Investeerimistegevuses kasutatud raha -8 657 -15 636
Võlakirjade lunastamine -9 000 -9 000
Saadud laenud 20 000 10 000
Saadud laenude tagasimaksed -7 266 -6 766
Makstud dividendid -30 008 -34 970
Makstud intressid -1 694 -1 769
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed -19 -5
Finantseerimistegevuses kasutatud raha -27 987 -42 510
Rahavoog kokku -5 637 -13 242
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 18 607 31 849
Raha ja raha ekvivalentide muutus -5 637 -13 242
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 12 970 18 607
Omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes Aktsiakapital Ülekurss
Kohustuslik
reservkapital
Riskimaandamise
reserv
Jaotamata
kasum
Omakapital
kokku
Omakapital seisuga 31.12.2019 263 000 44 478 18 520 -243 29 146 354 901
Perioodi kasum 0 0 0 0 20 172 20 172
Muu koondkasum 0 0 0 141 0 141
Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 141 20 172 20 313
Väljakuulutatud dividendid 0 0 0 0 -30 245 -30 245
Tehingud omanikega kokku 0 0 0 0 -30 245 -30 245
Reservkapitali suurendamine 0 1 742 0 -1 742 0
Omakapital seisuga 31.12.2020 263 000 44 478 20 262 -102 17 331 344 969
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 0 -2 003 -2 003
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil
0 0 0 0 32 466 32 466
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2020 263 000 44 478 20 262 -102 47 794 375 432
Omakapital seisuga 31.12.2018 263 000 44 478 18 520 -425 29 548 355 121
Perioodi kasum 0 0 0 0 34 840 34 840
Muu koondkasum 0 0 0 182 0 182
Perioodi koondkasum kokku 0 0 0 182 34 840 35 022
Väljakuulutatud dividendid 0 0 0 0 -35 242 -35 242
Tehingud omanikuga kokku 0 0 0 0 -35 242 -35 242
Omakapital seisuga 31.12.2019 263 000 44 478 18 520 -243 29 146 354 901
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 0 -2 003 -2 003
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil
0 0 0 0 24 120 24 120
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31.12.2019 263 000 44 478 18 520 -243 51 263 377 018
Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise
seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionärile väljamakseid.
Lisa 30. Aruandeperioodi järgsed sündmused
ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Shipping võitis Transpordiameti poolt korraldatud
avaliku hanke jäämurdeteenuse osutamiseks ja navigatsiooni kindlustamiseks Soome
lahel perioodil 20.12.2022–20.04.2032. Jäämurdeteenust Eesti rannikuvetes osutab
multifunktsionaalne jäämurdja Botnica sarnaselt eelneva 10-aastase prahilepinguga
iga-aastaselt 20. detsembrist kuni 20. aprillini. Leping sõlmitakse lähiajal vastavalt hankes
ja pakkumuses esitatud tingimustele.
Sõlmitava lepingu hinnanguline maksumus kokku on 54,2 mln eurot ehk 5,4 mln eurot
aastas. Alates 2025/2026 tööperioodist võidakse lepingu tasu indekseerida Eesti
tarbijahinnaindeksiga, kuid mitte rohkem kui 3% aastas. Lepingu tasu on fikseeritud ehk
Transpordiamet tasub kõigi prahipäevade eest sõltumata jäämurdja tegelikust kasutamisest
jäämurdeks.
Võrreldes eelneva 10-aastase perioodi jäämurdeteenuse lepinguga lisandub tingimus
tuua 10 päeva jooksul teenust osutama asenduslaev juhul, kui lepingu järgne põhilaev
Botnica peaks kasutusest välja langema. Seda riski maandame mh läbi Botnica elutähtsate
süsteemide töökindluse tõstmise.
Kontserni pikaajaline ja üks suurimaid kliente, mitmete rahvusvaheliste reisilaevaliinide
operaator AS Tallink Grupp esitas 1. märtsil 2021. aastal Harju Maakohtule hagiavalduse
ASi Tallinna Sadam vastu 15,4 miljoni euro suuruses nõudes. Hagiavaldusega nõuab
AS Tallink Grupp tagasi osa väidetavalt ülemäära suurtest tasudest, mis maksti kontsernile
kuuluvas Vanasadamas osutatud sadamateenuste eest. Esitatud nõue puudutab ASi Tallink
Grupp poolt makstud tasusid aastatel 2017, 2018 ja 2019. ASi Tallink Grupp hinnangul
on AS Tallinna Sadam kehtestanud Tallinna Vanasadamas reisilaevadele pakutavate
sadamateenuste osas ebaõiglaselt kõrged hinnad, väidetavalt kuritarvitades selliselt turgu
valitsevat seisundit.
Kontserni hinnangul on ASi Tallink Grupp esitatud hagiavaldus väidetavalt ebaõiglaste
sadamatasude hüvitamiseks põhjendamatu. ASil Tallinna Sadam on pikaajaline ja läbipaistev
hinnakujundus, praegusel tasemel tasud reisilaevadele kehtivad alates 2016. aastast ja
neid ei ole vaatamata tarbijahindade tõusule indekseeritud. Samuti puuduvad kontsernil
reisilaevade operaatoritega hinnakirjavälised erikokkulepped. AS Tallinna Sadam kavatseb
ASi Tallink Grupp nõudele vastuväited esitada ja kaitsta ennast antud kohtuasjas. Juhatus
on seisukohal, et esitatud nõue ei ole põhjendatud ja kontsern ei ole nõude katteks eraldist
moodustanud.
Lisa 31. Tegevuste eristamine lähtudes elektrituru seadusest
Arvestusmeetodid
Käesolev aruanne on koostatud vastavalt Elektrituruseaduse §17 lõikele 3, mille kohaselt
peab elektriettevõte esitama majandusaasta aruande lisadena finantsseisundi aruande ja
kasumiaruande tegevusalade lõikes.
Aruandes on esitatud finantsseisundi aruanne ja kasumiaruanne järgmiste tegevusalade
lõikes:
• võrguteenuse osutamine;
• elektrienergia müük;
• muud tegevusalad.
Majandusaasta jooksul peetakse raamatupidamisarvestust eraldi tegevusvaldkondade lõikes
nendega otseselt seotud tulude, kulude ja põhivarade osas. Kaudsete ja üldhalduskulude
jaotamisel lähtutakse tööjõukulu puhul töötajate arvestuslikust jagunemisest tegevusalade
vahel ning muude kulude osas tegevusalade käivete proportsioonist.
Finantsseisundi aruande kirjed jagatakse majandusaasta lõpul alljärgnevalt esitatud
kirjelduse alusel.
Nõuded ostjate vastu
Liitumistasude, hooldusteenuste, elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise
müügiarved.
Varud
Võrguteenusega seotud varud.
Põhivarad
Võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müügiga otseselt seotud põhivarad.
Võlad tarnijatele
Võlad tarnijatele on jaotatud vastavalt tegelikkusele, analüüs on tehtud tarnijate poolt
esitatud arvete alusel.
Maksuvõlad, lühiajalised eraldised, muud võlad
Seotud töötasudega (palk, preemia, maksud) ning on jagatud tegevusalade lõikes vastavalt
personalikulude jagunemisele.
Sihtfinantseerimine
Võrguteenuse osutamise ja elektrienergia müügiga otseselt seotud põhivarade
sihtfinantseerimisest tekkinud kohustis.
Kliendilepingutega seotud kohustised
Kliendilepingutega seotud kohustised on tulenevalt liitumistasude iseloomust jaotatud
võrguteenuse ja muu äritegevuse vahel.
Finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused
seisuga 31.12. 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 26 679 35 183 0 0 0 0 26 679 35 183
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 183 10 614 191 173 370 360 9 622 10 081
Varud 360 408 0 0 0 0 360 408
Müügiootel põhivara 114 142 0 0 0 0 114 142
Käibevara kokku 37 336 46 347 191 173 370 360 36 775 45 814
Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse 1 147 1 609 0 0 0 0 1 147 1 609
Muud pikaajalised nõuded 0 294 0 0 0 0 0 294
Materiaalne põhivara 587 506 575 267 0 0 16 023 15 741 571 483 559 526
Immateriaalne põhivara 2 104 2 015 0 0 0 0 2 104 2 015
Põhivara kokku 590 757 579 185 0 0 16 023 15 741 574 734 563 444
Varad kokku 628 093 625 532 191 173 16 393 16 101 611 509 609 258
Tabel jätkub lk 151
tuhandetes eurodes Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused
seisuga 31.12. 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2019
KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised 17 266 16 266 0 0 0 0 17 266 16 266
Tuletisinstrumendid 102 243 0 0 0 0 102 243
Eraldised 1 289 1 915 0 0 46 68 1 243 1 847
Sihtfinantseerimine 1 919 193 0 0 0 0 1 919 193
Maksuvõlad 744 893 0 0 27 66 717 827
Võlad tarnijatele ja muud võlad 9 149 11 755 344 372 242 252 8 563 11 131
Lühiajalised kohustised kokku 30 469 31 265 344 372 315 386 29 810 30 507
Pikaajalised kohustised
Võlakohustised 194 314 191 580 0 0 0 0 194 314 191 580
Sihtfinantseerimine 26 145 24 754 0 0 1 288 1 111 24 857 23 643
Muud võlad 1 733 915 0 0 884 913 849 2
Pikaajalised kohustised kokku 222 192 217 249 0 0 2 172 2 024 220 020 215 225
Kohustised kokku 252 661 248 514 344 372 2 487 2 410 249 830 245 732
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 263 000 263 000 0 0 0 0 0 0
Ülekurss 44 478 44 478 0 0 0 0 0 0
Kohustuslik reservkapital 20 262 18 520 0 0 0 0 0 0
Riskimaandamise reserv -102 -243 0 0 0 0 0 0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 19 276 6 859 0 0 0 0 0 0
Perioodi kasum/kahjum 28 518 44 404 -4 -53 222 487 28 300 43 970
Omakapital kokku 375 432 377 018 -153 -34 13 906 13 841 361 679 373 848
Kohustised ja omakapital kokku 628 093 625 532 191 173 16 393 16 101 611 509 609 258
Kasumiaruanne
tuhandetes eurodes Elektrienergia müük Võrguteenuse osutamine Muud tegevused
2020 2019 2020 2019 2020 2019 2019 2019
Müügitulu 107 358 130 536 1 198 1 894 3 268 3 637 102 892 125 005
Muud tulud 3 015 1 017 0 0 48 42 2 967 975
Tegevuskulud -30 858 -36 669 -1 112 -1 835 -1 719 -1 948 -28 027 -32 886
Tööjõukulud -19 491 -19 867 -83 -108 -438 -482 -18 970 -19 277
Põhivara kulum ja väärtuse langus -24 094 -23 037 -7 -4 -937 -762 -23 150 -22 271
Muud kulud -368 -301 0 0 0 0 -368 -301
Ärikasum/-kahjum 35 562 51 679 -4 -53 222 487 35 344 51 245
FINANTSTULUD JA -KULUD
Finantstulud 36 42 0 0 0 0 36 42
Finantskulud -1 705 -1 797 0 0 0 0 -1 705 -1 797
Finantstulud ja -kulud kokku -1 669 -1 755 0 0 0 0 -1 669 -1 755
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
investeeringutelt sidusettevõttesse
-462 244 0 0 0 0 -462 244
Kasum/kahjum enne tulumaksustamist 33 431 50 168 -4 -53 222 487 33 213 49 734
Tulumaksukulu -4 913 -5 764 0 0 0 0 -4 913 -5 764
Perioodi kasum/kahjum 28 518 44 404 -4 -53 222 487 28 300 43 970
Võrreldes 2019. aasta aruandes avaldatud numbritega on käesolevas aruandes 2019. aasta
numbreid korrigeeritud seoses kulude ümberjaotamisega.
Nõukogu kinnitus
ASi Tallinna Sadam nõukogu kiitis heaks ASi Tallinna Sadam konsolideeritud majandusaasta
aruande 31.12.2020 lõppenud majandusaasta kohta, mis koosneb tegevusaruandest ja
raamatupidamise aastaaruandest ning millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne.
25.03.2021
AARE TARK AHTI KUNINGAS MAARIKA HONKONEN URMAS KAARLEP
ÜLLAR JAAKSOO RAIGO UUKKIVI RIHO HUNT VEIKO SEPP
Kasumi jaotamise ettepanek
Kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 oli 47 794 087 eurot, sh lõppenud
majandusaasta kasum 28 518 457 eurot. Lähtudes eelnevast ja üldkoosoleku poolt
kinnitatud dividendipoliitikast maksta aastatel 2019 ja 2020 dividendi vähemalt
30 mln eurot ja alates aastast 2021 vähemalt 70% kasumist, teeb juhatus ettepaneku
maksta dividendi 0,077 eurot aktsia kohta, kokku summas 20 251 000 eurot.
Äriseadustiku § 332 alusel teeb juhatus ettepaneku jaotada kontserni 31.12.2020
lõppenud majandusaasta kasum seisuga 31.12.2020 järgnevalt:
dividendideks 20 251 000 eurot
kohustuslikku reservkapitali 1 008 654 eurot
eelmiste perioodide jaotamata kasumisse 7 258 803 eurot
VALDO KALM
Juhatuse esimees
MARKO RAID
Juhatuse liige
MARGUS VIHMAN
Juhatuse liige