2138005M92IEIQVEL297 2021-01-01 2021-12-31 2138005M92IEIQVEL297 2020-01-01 2020-12-31 2138005M92IEIQVEL297 2021-12-31 2138005M92IEIQVEL297 2020-12-31 2138005M92IEIQVEL297 2021-01-01 2138005M92IEIQVEL297 2020-01-01 2138005M92IEIQVEL297 2019-12-31 2138005M92IEIQVEL297 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 2138005M92IEIQVEL297 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 2138005M92IEIQVEL297 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 2138005M92IEIQVEL297 2019-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 2138005M92IEIQVEL297 2019-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 2138005M92IEIQVEL297 2019-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 2138005M92IEIQVEL297 2019-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 2138005M92IEIQVEL297 2019-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember iso4217:EUR
1
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Aa
staaruann
e
2021
2
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
K
o
n
so
li
d
ee
ritu
d
majan
dusaast
a aruann
e
01.01.2021 – 31.12.2021
Ärinimi
AS Inbank
Aadress
Niine 11, 10414 Tallinn, Eesti
Registreerimise kuupäev
05.10.2010
Registrikood
12001988 (Eesti äriregister)
Juriidilise isiku identikaator
2138005M92IEIQVEL297 (LEI-kood)
Käibemaksukohustuslase number
EE101400240
Telefon
+372 640 8080
E-mail
info@inbank.ee
Kodulehekülg
www.inbank.ee
Audiitor
PricewaterhouseCoopers AS
Nõukogu
Jan Andresoo
Roberto de Silvestri
Triinu Bucheton
Raino Paron
Rain Rannu
Taavi Kotka
Juhatus
Priit Põldoja
Benas Pavlauskas
Piret Paulus
Margus Kastein
Maciej Pieczkowski
Marko Varik
Jaanus Kõusaar
Pangal puuduvad rahvusvaheliste reitinguagentuuride poolt antavad reitingud.
Konsolideerimisgrupi struktuur asub lisas 13.
ÜLDINFO
3
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Sisuk
o
r
d
Üldinfo
02
AS Inbank üldine teave
04
Olulised nantsnäitajad ja suhtarvud
05
Inbankist
06
2021 sündmused
07
Nõukogu esimehe pöördumine
Tegevusaruanne
11
Tegevjuhi aruanne
22
Ühingujuhtimine
23
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
33
Suhtarvude ja mõistete selgitused
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
35
Konsolideeritud nantsseisundi aruanne
36
Konsolideeritud kasumiaruanne ja muu koondkasumiaruanne
37
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
38
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
39
Lisa 1 Olulised arvestuspõhimõtted
59
Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud
60
Lisa 3 Riskide juhtimine
75
Lisa 4 Tegevussegmendid
78
Lisa 5 Neto intressitulu
79
Lisa 6 Neto teenustasutulu
80
Lisa 7 Muud põhitegevusega seotud tulud ja kulud
81
Lisa 8 Tegevuskulud
82
Lisa 9 Laenude allahindluse kulu
83
Lisa 10 Tulumaks
84
Lisa 11 Nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele
85
Lisa 12 Investeeringud võlakirjadesse
86
Lisa 13 Äriühendused ja investeeringud sidus- ja tütarettevõtetesse
89
Lisa 14 Materiaalsed varad
90
Lisa 15 Vara kasutusõigus ja rendikohustised
91
Lisa 16 Immateriaalne põhivara
93
Lisa 17 Muud nantsvarad ja muud varad
94
Lisa 18 Klientide hoiused
95
Lisa 19 Võlaväärtpaberid
96
Lisa 20 Allutatud võlaväärtpaberid
97
Lisa 21 Muud kohustised
98
Lisa 22 Tingimuslikud kohustised
99
Lisa 23 Aktsiakapital
100
Lisa 24 Aktsiapõhised maksed
101
Lisa 25 Reservid
102
Lisa 26 Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus
104
Lisa 27 Seotud osapooled
106
Lisa 28 Bilansipäevajärgsed sündmused
107
Lisa 29 Emaettevõtte konsolideerimata nantsseisundi aruanne
108
Lisa 30 Emaettevõtte konsolideerimata koondkasumiaruanne
109
Lisa 31 Emaettevõtte rahavoogude aruanne
110
Lisa 32 Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne
Juhatuse allkirjad konsolideeritud aastaaruandele
Kasumi jaotamise ettepanek
4
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Olulised nantsnäitaja
d
ja suhtarvu
d
Miljonites eurodes
Olulised nantsnäitajad
2019
2020
2021
Muutus
2021/2020
Kogutulu
32,0
34,8
43,0
23,5%
Puhaskasum
10,0
5,9
11,0
85,8%
Bilansimaht
462,8
490,0
787,0
60,6%
Omakapital
47,3
61,2
79,0
29,1%
Laenuportfell
338,2
402,2
604,8
50,4%
Hoiuseportfell
377,5
391,3
617,8
57,9%
Suhtarvud
2019
2020
2021
Omakapitali puhastootlikkus
23,9%
10,8%
15,6%
Koguvarade puhastootlikkus
2,6%
1,2%
1,7%
Intressi netomarginaal
8,4%
7,8%
6,6%
Laenukahjumite osakaal laenuportfellist (riskikulu)
2,1%
3,1%
1,3%
Kulu/tulu suhe
49,9%
49,7%
56,8%
Omakapitali osakaal bilansimahust
10,2%
12,5%
10,0%
Puhaskasum
11 mln €
aastaga +86%
Laenuportfell
605 mln €
aastaga +50%
Hoiuseportfell
618 mln €
aastaga +58%
2021
2020
2019
2018
2017
7,5
9,3
10,0
5,9
11,0
2021
2020
2019
2018
2017
92,9
225,6
338,2
402,2
604,8
2021
2020
2019
2018
2017
95,1
240,2
377,5
391,3
617,8
5
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
290+
inimest
5
riiki
8
kontorit
V
iim
e nantsee
rimise
mug
a
v
alt ostuk
o
hta ja aitam
e
kaup
m
eest
e äri
d
e
l kas
v
a
da
Pangandus liigub pankadest välja ja muutub
inimeste igapäevase digitaalse elu osaks. Inbanki
nantseerimislahendused on integreeritud sujuvalt
enam kui 4600 kaupmehe müügikeskkonda. See
aitab meie partneritel oma äri kasvatada, kliendid aga
saavad valida individuaalsete makseviiside vahel just
seal, kus nad parasjagu viibivad.
Inbank tegutseb Baltikumi, Poola ja Tšehhi tarbijanantseerimise
turul ning kaasab hoiuseid ka Saksamaal, Austrias, Hollandis
ja Soomes. Meie rahvusvahelises meeskonnas töötab kokku
enam kui 290 inimest. Inbanki võlakirjad on noteeritud Nasdaq
Tallinna börsil.
1,5 ml
d €
nantseeritud oste asutamisest
804 000+
aktiivset lepingut
4600+
kaupmeest
6
AS INBANK
2021
. A
AS
TA
KONSOLIDEERITU
D MAJANDUS
A
A
STA
A
RUANNE
Tugevdamaks Inbanki nõukogu
tehnoloogiaalast kompetentsi liitus
nõukoguga IT-visionäär, ettevõtja ja
start-up-
investor Taavi Kotka.
Omandasime 53% osaluse sõidukite
täisteenusrendi ettevõttes Mobire, et
tugevdada oma positsiooni autode
nantseerimise turul ning siseneda
püsitasul põhineva autokasutuse
uuenduslikku ärimudelisse.
MÄR
APR
JUUL
JAAN
SEPT
OKT
DETS
Et ühtlustada õiguslikku struktuuri
kõigil koduturgudel, alustas 1. juulil
tegevust Inbanki 100-protsendiline
tütarettevõte Inbank Finance, mille
kaudu pakume edaspidi Eesti turul
krediiditooteid.
Kaasasime suunatud pakkumise
kaudu 4,5 miljonit eurot täiendavat
esimese taseme kapitali.
Emiteerisime Nasdaq Tallinna
börsil 15 miljoni euro eest allutatud
võlakirju intressiga 5,5%. Emissiooni
esialgne maht märgiti 2,7 korda
üle, märkimisest võttis osa 1166
investorit.
Omandasime 30% osaluse
rahvusvahelises „maksa hiljem“
tehnoloogiaettevõttes Paywerk,
mille rajasid Inbanki asutajad ja
tehnoloogiaettevõtjad.
Laiendasime tegevust Tšehhi turule
ambitsiooniga kasvada Kesk- ja Ida-
Euroopa digitaalseks pangaks.
2021 sün
dmused
Inbanki asutajad vahetasid rollid:
uueks tegevjuhiks ja juhatuse
esimeheks sai Priit Põldoja, Jan
Andresoo aga asus juhtima
panga nõukogu ning keskendus
rahvusvahelistumisele.
Aasta lõpus kaasasime lisaks 6
miljoni euro ulatuses omakapitali,
mille tulemusena jõudis Inbanki
väärtus ligi 225 miljoni euroni.
7
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
NÕUKOGU ESIMEHE PÖÖRDUMINE
Se
lguse aast
a
Mõnes mõttes võib möödunud aastat pidada kõike
muud kui selgeks – koroonapandeemia jätkumine,
erakordne rahanduspoliitika ja toetusmeetmete
paketid, inatsioonilise keskkonna teke, ühelt poolt
majandusbuum ja teisalt mitme sektori kiratsemine.
Selles segaduses aga suutis Inbank hoida selget
fookust ja keskenduda sellele, milles oleme ajalooliselt
kõige tugevamad – toetada meie partnereid ja pakkuda
inimestele innovaatilisi, kaupmeeste äriprotsessidesse
integreeritud nantseerimislahendusi.
Keerulistes ja erakordsetes olukordades tegutsemiseks on vaja
fookust ja baasstrateegiat, midagi, millest kinni hoida. Siis on
võimalik teha kiireid ja ettevõtte strateegiaga kooskõlas otsuseid.
Oleme Inbanki kaasasutaja Priit Põldojaga palju mõelnud ja
analüüsinud, milline organisatsioonimudel rahvusvahelisele ja
kiiresti kasvavale pangale kõige paremini sobib, mis tüüpi pank
me oleme ja mis meid teistest eristab. Eelmine aasta andis
paljudele küsimustele vastused ja pusletükid asetusid kohale.
Tõdesime, et oleme ajaga jõudnud selgelt eristuva strateegiani
ning et meil on oskused ja inimesed selle elluviimiseks.
Tagasi juurte juurde
Inbanki põhitugevus on alati olnud partneripõhine
jaotusvõrgustik. Tänaseks on meil enam kui 4600 partnerit,
kellega seob meid lisaks tugevatele ärisuhetele ka unikaalne
tehnoloogiline integratsioon. Sellist detsentraliseeritud
ärimudelit on raske kopeerida. Suurtel universaalpankadel on
taolise mudeli rakendamine keeruline, sest integratsioon toimub
harjumuspärasest pangakeskkonnast väljaspool ning vajab
hoopis teistsugust tehnoloogilist võimekust ja tootearendust.
“
Keerulistes ja
erakordsetes
olukordades
tegutsemiseks
on vaja fookust ja
baasstrateegiat,
midagi, millest
kinni hoida.
8
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Suhe partneritega ja eriline äriprotsessidesse integreeritud
nantseerimine (embedded nance) on aidanud luua võimsa
müügimasina, mis selgelt eristab meid paljudest turuosalistest.
Eelmisel aastal hakkasime ette valmistama üleminekut
„originate
and distribute“
ärimudelile, mis annaks meie senisele mudelile
varem puudunud paindlikkuse. See tähendab, et saame
kasutada oma võimsat müügikanalit nende toodete ja teenuste
müügiks, kus meil pole seni konkurentsivõimelist nantseerimist
olnud.
Kui õpime efektiivselt ja strateegiliselt juhtima oma bilanssi ja
loome oluliselt suurema paindlikkuse, saame fokuseerida oma
tugevusele – müügivõimekusele tehnoloogia ja partnerluste
kaudu. Bilanssi saame aga juhtida vastavalt oma riskiisule ja
kapitali tootlusootusele. Nende elementide kooskasutamisest
saab sündida juba uus ja täiustunud äriloogika, mis võimaldab
Inbankil oluliselt kiiremini kasvada ja tuua turule uusi ja
huvitavaid lahendusi.
9
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Ettevõtlikkus kui Inbanki DNA
Lisaks põhitoodete portfellile on Inbankil alati olnud
mitmesuguseid eraldi investeeringuid, mis on äärtpidi meie
tegevusega seotud. Osalesime Coop Panga loomisel, olime
Veri esimesed investorid, oleme üles ehitanud Eesti juhtiva
makselahenduste pakkuja Maksekeskuse, 2021. aasta alguses
soetasime enamusosaluse Mobires ja hiljuti investeerisime
tehnoloogiaettevõttesse Paywerk. Kokkuvõtvalt saame öelda,
et oleme kogu senise tegevuse jooksul olnud ettevõtlikud
ja uutele võimalustele avatud. Seega vaatame ka tulevikus
võimalusi ja investeerime, see tegevus on alati olnud osa
meie organisatsioonist ja järelikult peaksime seda tegevust ka
strateegilisemalt vaatama.
Mingis mõttes võib kõlada vastuoluliselt, et ühelt poolt on meie
äri nurgakiviks fookus ja standardne tegutsemine ning teisalt
võtame pidevalt ette uusi, meie äriga külgnevaid, kuid siiski
eraldiseisvaid projekte. Oleme aga aastatega õppinud, et Inbanki
edu seisnebki nende kahe koostoimes – oskuses hoida fookuses
oma põhitegevust ja samal ajal osaleda uutes ettevõtmistes läbi
eraldi ettevõtete.
Kokkuvõte
Vaadates tagasi 2021. aastale, suutsime keerulistes oludes
kasvada ja kõigil turgudel oma positsiooni tugevdada. Mul
on hea meel, et Inbank areneb, kohaneb uue reaalsuse ja
olukordadega. Samuti on positiivne, et me ei ole vaatamata
kiirele kasvule kaotanud Inbankile omast agiilsust ja
ettevõtlikkust. Meil on julgust ja pealehakkamist proovida uusi
asju ja õppida ebaõnnestumisest. Tänaseks on Inbankil olemas
jätkusuutlik strateegia ja selgelt eristuv ärimudel kiireks kasvuks
nii koduturgudel kui kaugemalgi.
Jan Andresoo
Nõukogu esimees, asutaja
“
Meil on julgust ja
pealehakkamist
proovida uusi
asju ja õppida
ebaõnnestumisest.
10
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
11
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Tuleb tõdeda, et 2021 oli maailmas järjekordselt
erakordne aasta. Aasta varem alanud koroonakriis
räsis tervet maailma. Samas olid suurriikide ja
maailma juhtivate keskpankade vastused tervisekriisile
pretsedenditud. 2008 aasta nantskriisi järel alanud
eksperimendid on muutunud igapäevaseks. Eelduseks
on saanud, et valitsused ja keskpangad suudavad
piisava sekkumisega ka kõige keerulisemad kriisid
puhta tahte jõul ära lahendada. Nende näpuharjutuste
mõju võime hetkel vaid aimata, aga tõenäoliselt näeme
seda mitme aasta jooksul silme ees lahti rullumas.
Kui makromajanduslike eksperimentide mõju on suhteliselt
keeruline prognoosida – peale selle, et inatsioon kasvab –,
siis kindlasti võimendas pandeemia veel mitut olulist trendi.
Roheline mõtlemine ja maailma keskkonnakriisi selgem
teadvustamine oli kindlasti üks tähtis faktor, mis hakkab meie
elu järgmistel kümnenditel mõjutama. Samuti jätkus enamiku
majandusharude digitaliseerimine. Kui 2020. aastal seadsime
end sisse kodukontorites, siis 2021. aastal sai normiks
hübriidtöötamine.
Kõik need trendid mõjutasid tugevasti Inbanki käekäiku 2021.
aastal ja jäävad mõjutama meie tegevust ka lähiaastatel. Inbanki
rohelise nantseerimise (energiasäästmist soodustavate
seadmete nagu päikesepaneelid, soojuspumbad jmt
nantseerimine) maht rohkem kui kolmekordistus eelmisel
aastal. Samal ajal jätkus online-müügi osakaalu kasv Inbanki
enam kui 4600 partneri hulgas. Kõige kiiremini kasvas taas
järelmaksu tootegrupp, mis moodustab tänaseks 83% Inbanki
portfellist ja 91% kõigist kliendilepingutest. Oleme Inbanki
asutamisest saadik uskunud, et nantseerimine liigub
pankadest
TEGEVUSARUANNE
T
eg
e
vjuhi aruann
e
“
Viimaks on
tehnoloogia ja uute
ärimudelite võidukäik
nantssektoris
siiski muutumas
silmanähtavaks ja
keegi ei saa seda
enam ignoreerida.
12
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
välja ja integreeritakse mugavalt kaupmeeste pakkumisse. See
trend on viimase kahe aastaga ainult võimendunud ja Inbank
on tugeval positsioonil, et äriprotsessidesse integreeritud
nantseerimise (embedded nance) võidukäigust osa saada.
Kõiki neid trende tõestab ka see, et 2021 oli maailma
konkurentsitult kõigi aegade tugevaim aasta ntech-ettevõtete
nantseerimises. Eelmisel aastal nantseerisid riskikapitalistid
116 miljardi euro eest ntech’e, mis moodustab globaalselt
kõigist riskikapitali nantseeringutest viiendiku! Pangandus
on olemuselt konservatiivne, aeglaselt muutuv ja inertne
valdkond. Viimaks on tehnoloogia ja uute ärimudelite võidukäik
nantssektoris siiski muutumas silmanähtavaks ja keegi ei
saa seda enam ignoreerida. Oleme Inbanki ehitanud samm-
sammult, kasumlikult, uutele tehnoloogiatele panustades, ning
tänaseks usume, et oleme loonud platvormi, mis on valmis
globaalsete megatrendide tuules jõuliselt edasi purjetama.
13
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Müük ja laenuportfelli kasv
Inbank jätkas kasvule suunatud strateegiat eelkõige oma
partnerite ja klientide vajadustele keskendudes. 2021.
aasta lõpuks oli Inbankil kokku enam kui 804 tuhat aktiivset
kliendilepingut. Eelmisel aastal müüs Inbank ligi 500 miljoni
euro eest krediiditooteid, mis on 66% rohkem kui aasta tagasi.
Peamine müügikasv tuli järelmaksu valdkonnast, mille mahud
olid ligi 360 miljonit eurot ehk 74% rohkem kui aasta varem.
Samas näitasid tublit ja laiapõhjalist kasvu kõik tootevaldkonnad.
Turgudest kasvas oodatult kõige kiiremini Poola, mille
müügimahud kahe ja poole kordistusid 230 miljoni euroni.
Miljonites
eurodes
Järelmaks
kokku
Sh roheline
järelmaks
Autode
nantseerimine kokku
Laenud ja
kaardid kokku
2019
2020
2021
2019
2020
2021
2019
2020
2021
2019
2020
2021
Uue müügi maht
149,9
206,6
358,7
0,8
42,7
134,7
65,2
57,8
84,5
67,7
33,0
54,5
Sõlmitud
lepingute arv
336 760
378 838
471 762
121
8 082
24 759
10 203
8 271
10 892
29 965
13 202
20 092
Keskmine uue
müügi lepingu
summa
445
545
760
6 418
5278
5439
6 388
6990
7756
2 260
2500
2 714
Keskmine uue
müügi intress
11,97%
8,12%
6,96%
5,64%
5,73%
5,87%
11,41%
10,13%
9,62%
18,95%
17,63%
14,93%
Keskmine uue
lepingu pikkus
(kuudes)
26
41
58
87
108
113
61
61
62
55
54
54
Krediidiportfelli
maht
141,4
195,8
357,3
0,7
39,9
156,0
97,1
115,5
146,2
86,4
78,1
92,5
Lepingute arv
portfellis (tk)
519 798
622 802
729 270
119
8065
31489
22 075
24863
27039
46 284
43628
47 797
Keskmine lepingu
summa portfellis
272
314
490
6136
4951
4955
4 399
4646
5 406
1867
1790
1936
Portfelli
keskmine intress
11,69%
7,93%
6,64%
5,61%
5,73%
5,84%
11,65%
10,60%
9,87%
18,96%
17,67%
15,78%
90+ päeva võlas
olevate laenude
osakaal portfellist
0,45%
0,44%
0,20%
0,00%
0,00%
0,02%
0,30%
0,24%
0,09%
0,85%
0,91%
0,41%
180+ päeva võlas
olevate laenude
osakaal portfellist
0,18%
0,26%
0,10%
0,00%
0,00%
0,01%
0,16%
0,21%
0,04%
0,31%
0,67%
0,29%
Tänu tugevale müügikasvule suurenes Inbanki laenuportfell
2021. aastal 50% võrra ja oli aasta lõpuks 605 miljonit eurot.
Suure kasvu tulemusena moodustab roheline nantseerimine
juba 26% Inbanki laenuportfellist. Jätkuvalt on suurim
tootegrupp järelmaks ning aasta lõpuks sai Inbanki suurimaks
turuks esimest korda Poola, mille laenuportfell moodustab 40%
Inbanki portfellist.
14
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Inbanki hoiused kasvasid aastaga 58% ja ulatusid aasta lõpu
seisuga 618 miljoni euroni. Kõige kiiremini kasvasid taas zloti
hoiused Poolas, mis moodustasid 41% kõikidest hoiustest.
Inbanki hoiuste portfelli keskmine kogukulu oli 1,45% ja see
vähenes aastaga 0,26% võrra.
Tootearendus ja investeeringud
Kui 2020. aastal tõi Inbank turule mitu uut toodet, nagu „maksa
hiljem“ lahenduse Indivy ning äpi ja krediitkaardi Inpay, siis
2021. aasta peamine fookus oli nende toodete turundamine ja
edasi arendamine. Mõlemad tooted on klientide ja partnerite
poolt positiivselt vastu võetud, kuid nende mahud veel Inbanki
tulemustele märkimisväärset tuge ei anna. Küll aga näitas 2021.
aasta teine pool kasvavat huvi Indivy toodete vastu kaupmeeste
hulgas nii Leedus kui ka Eestis. Mitu suurt jaeketti nagu Topo
Centras, Kesko Senukai, Sportland ja iDeal on uue „maksa
hiljem“ makselahenduse väga edukalt müügi edendamiseks
käiku võtnud.
Inbank on läbi senise ajaloo edukalt investeerinud mitmesse
alustavasse ja ühisettevõttesse. 2021. aastal jätkasime seda
traditsiooni ja tegime kaks olulist investeeringut. 2021. aasta
jaanuaris omandas Inbank 53% sõidukite täisteenusrendiga
tegelevast ettevõttest Mobire. Usume, et järjest rohkem inimesi
ja ettevõtteid tulevikus pigem rendib autot kui soovib seda
omada. Mobire näitas juba 2021. aasta jooksul tugevat kasvu
ja panustas sellega märgatavalt Inbanki tulemustesse. Usume,
et potentsiaalsed koostöövõimalused ja toetavad trendid
aitavad Mobirel oma äri Baltikumis lähiaastatel vähemalt
kahekordistada.
2021. aasta aprillis asutasime koos Inbanki kaasasutaja
Jan Andresooga uue rahvusvahelise „maksa hiljem“
tehnoloogiaettevõtte Paywerk. Septembris omandas
Inbank ka Paywerkis 30% osaluse. Paywerki missioon on
arendada Euroopas piiriülest „maksa hiljem“ lahendust, mis
võimaldaks kaupmeestel ühe integratsiooniga müüa uudset
makselahendust mitmel Euroopa turul. Tegemist on veel
varajases arengufaasis ettevõttega, teenuse pakkumisega
on plaanis alustada 2022. aasta teises kvartalis Saksamaal ja
Poolas. Usume, et Inbankil on tulevikus Paywerkiga mitmeid
sünergiaid, kuid iseseisev kapitali struktuur ja juhtimine
võimaldavad mõlemal ettevõttel kõige paremini areneda.
15
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
2022. aasta veebruaris sõlmisid Maksekeskus AS-i aktsionärid
lepingu 99% aktsiate müümiseks Luminor Bank AS-ile.
Inbank AS-i tütarettevõte Maksekeskus Holding OÜ müüs
tehingu raames kogu oma 29,8% osaluse Maksekeskus AS-is.
Tehing viiakse lõpule 2022. aasta esimeses pooles ning selle
jõustumise tingimuseks on Eesti Finantsinspektsiooni ja Eesti
Konkurentsiameti luba.
Majandustulemused
Alates 2020. aasta teisest kvartalist on Inbanki ärimudel teinud
läbi suure muutuse. Kui 2019. aastal oli Inbanki laenuportfelli
efektiivne intressimäär 13,3% ja 2020. aastal 11,6%, siis eelmisel
aastal langes see 9,5%-ni. Marginaali kukkumise peamiseks
põhjuseks on olnud edukas kasv Poolas, kus on tihedam
konkurents, ning oluliselt suurem rohelise nantseerimise ja
autoliisingu osakaal uues müügis, kus lepingud on pikemad ja
intressid madalamad.
Madalam marginaal avaldas ühelt poolt mõju tulude kasvule,
mis jäi 2021. aastal alla portfelli kasvule, aga samas mõjutas
see positiivselt krediidikulusid, mis olid eelmisel aastal Inbanki
ajaloo madalaimad. Inbanki tulud kasvasid 2021. aastal 24%,
mis on oluliselt kiirem tempo kui 2020. aastal, kuid jääb selgelt
alla portfelli 50% kasvule. Samas oli 2021. aasta kahe viimase
kvartali jooksul märgata tulude kasvu kiirenemist, mida ilmestab
neljanda kvartali 37% suurune tulude kasv. Tänaseks võib öelda,
et marginaalide kahanemine on peatumas ja ootame järgnevatel
aastatel portfelli kasvuga sarnast tulude kasvu.
Kuigi marginaalide kahanemine on tekitanud surve Inbanki
nantstulemustele, on see areng meie arvates pikas
perspektiivis positiivne. Madalam marginaal, madalam riskikulu
ja efektiivsem ärimudel võimaldavad Inbankil tulevikus
konkureerida rohkematel Euroopa turgudel ja laiemates
tootekategooriates. Seepärast jätkas Inbank ka eelmisel aastal
tulevikku investeerimist. Panga kulud on peamiselt seotud
inimeste ja tehnoloogiaga ning 2021. aastal kasvasid Inbanki
kulud 41%. Peamiselt mõjutasid kulude kasvu suhteliselt
madalam 2020. aasta baas, Mobire konsolideerimine Inbanki
gruppi ning kõrgemad turunduskulud.
Inbanki ärimudelile on läbi aastate olnud kriitilise tähtsusega
krediidiriski edukas juhtimine (põhjaliku ülevaate riskide
16
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
juhtimisest anname raamatupidamise aastaaruande lisas 3).
Kui 2020. aasta koroonakriis tõi esmalt kaasa mitme sektori
majandustegevuse seiskumise ja suure ebamäärasuse ning
sellele järgnenud tööpuuduse kasvu, siis pidas Inbank vajalikuks
oluliselt suurendada eraldisi tuleviku krediidikahjumite katteks.
2021. aastal aga leidsime, et valitsuste ja keskpankade toel
hakkas majandus taas elavnema ja eelmise aasta lõpuks oli
töötuse määr kõigil Inbanki koduturgudel oluliselt kahanenud.
Olemasoleva krediidiportfelli parem käitumine ning sisenemine
madalama riskiga toodetesse, nagu päikesepaneelide
nantseerimine, viisid Inbanki riskikulud 2021. aastal
rekordmadala 1,3%-ni keskmisest laenuportfellist. Sama
suhtarv oli veel aasta tagasi 3,1%. Usume, et tänu paremale
riskijuhtimise kogemusele ja madalama riskiga klientide
nantseerimisele püsib Inbanki ärimudel ka tulevikus veidi
madalama riskiproiliga.
Kokkuvõttes teenis Inbank 2021. aastal ajaloo suurima, 11
miljoni eurose kasumi. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas
kasum 86%. Omakapitali tootluseks kujunes 15,6%. Viimase
paari kvartali trendid näitavad, et Inbanki ärimudel on
leidnud uue tasakaalupunkti ja siseneb 2022. aastasse kiire
kasvu, madalamate marginaalide ja kvaliteetsema riskiproili
tingimustes. Julgeme arvata, et 6,6% netointressi marginaal ja
1,3%-ne riskikulu on heaks baasiks tuleviku kasumlikule kasvule.
“
Inbanki ärimudel
on leidnud uue
tasakaalupunkti
ja siseneb 2022.
aastasse kiire
kasvu, madalamate
marginaalide ja
kvaliteetsema
riskiproili
tingimustes.
17
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Uus kasv
Inbanki ärimudel on üles ehitatud kliendikesksele pakkumisele
ja tootepõhisele kasvule. Meie peamiseks kasvuallikaks on
krediiditoodete müük partnerite võrgustiku kaudu. Kui meie
partneritel läheb hästi, siis kasvame ka meie. Kui lisame
uusi partnereid, keda on tänaseks juba rohkem kui 4600,
siis kasvame veel kiiremini. Kui me lisame uusi tooteid, siis
võimendub meie kasv veelgi. Kui meie ärimudel töötab ühes
riigis, siis on suur tõenäosus, et teatud kohandamistega töötab
see ka teistes sarnastes riikides. Nii ongi Inbank kasvanud
oluliseks teenusepakkujaks Baltikumis, kus meie turuosa on
tõusnud juba 10%-ni tarbimisnantseerimise turust. Samuti
oleme viimase kahe aastaga kasvanud oluliseks tegijaks Poola
järelmaksuturul, kus meie uue müügi turuosa ulatus 2021.
aastal üle 5%.
Inbank laienes viimati uuele turule 2018. aastal, kui sisenesime
Leetu. Vahepeal oleme toonud turule uusi tooteid ja pidanud
navigeerima koroonakriisi mõjusid, mis on piiriülese äri
edendamise raskemaks teinud. Siiski otsustasime 2021. aasta
suvel, et on õige aeg Inbanki geograalist laienemist jätkata,
ja alustasime sisenemist Tšehhi turule, kus loodame esimese
lepingu sõlmida juba 2022. aasta teises kvartalis. Tšehhi turu
valisime eelkõige tänu mõistlikule tulususele, madalatele
krediidikahjudele ja võimalusele luua kaupmeeste ja klientide
jaoks turu parim digitaalne ostukogemus. Lisaks annab uuele
turule sisenemine meile mitmeid koostöövõimalusi Poola äriga
ning positsioneerib Inbanki Kesk- ja Ida-Euroopa uue põlvkonna
digitaalseks pangaks.
Kapitaliseeritus
Kiire kasv ja uued arenguvõimalused nõuavad Inbankilt ka
pidevat kapitali kaasamist. Eelmise aasta viimases kvartalis
olime selles valdkonnas eriti tegusad, kui kaasasime kolme
kapitaliinstrumendiga 25,5 miljonit eurot uut kapitali. Oktoobri
lõpus kaasasime 4,5 miljonit eurot täiendavat esimese taseme
kapitali 7,5% intressiga. Detsembris emiteerisime Nasdaq
Tallinna börsil 15 miljonit euro eest allutatud võlakirju intressiga
5,5%. Aasta lõpetasime 6 miljoni euro ulatuses omakapitali
kaasamisega, mille tulemusena jõudis Inbanki väärtus ligi 225
miljoni euroni.
“
Tšehhi turu
valisime eelkõige
tänu mõistlikule
tulususele, madalatele
krediidikahjudele
ja võimalusele luua
kaupmeeste ja
klientide jaoks turu
parim digitaalne
ostukogemus.
18
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Aasta lõpu seisuga on Inbanki omakapital 79,0 miljonit eurot,
mis on 30% enam kui aasta tagasi. Inbanki kogu kapitali
adekvaatsus oli 2021 aasta lõpus 17,05%. Tugev kapitaliseeritus
ja investorite huvi Inbanki aktsiate ja võlakirjade vastu loovad
meile hea eelduse tulevaseks rahvusvaheliseks kasvuks.
Strateegia
Inbanki edu aluseks on alati olnud fookus ja oskus valida, mida
me teeme ja mida mitte. Meil kui edukal ettevõttel on alati
võimalusi kasvada ja investeerida. Seni oleme võib-olla teinud
isegi rohkem, kui oleksime pidanud, aga oleme alati uskunud, et
parem on eksperimenteerida ja tegemise kogemusest õppida.
Vaadates tagasi Inbanki algusesse ja analüüsides meie edu
uutel turgudel, leidsime taas, et Inbanki DNA on partneripõhine
nantseerimine ja kõik sellega seonduv. Usume, et pangandus
liigub pankadest välja ja muutub klientide igapäevase digitaalse
elu osaks. Meie roll on ehitada lahendusi, mis teevad nii
kaupmeeste kui ka klientide elu mugavamaks ja paremaks.
Näeme tulevikus kasvu nantseerimis- ja makselahenduste
pakkumises uutes digitaalsetes keskkondades ja platvormidel.
Järelmaks, „maksa hiljem“ ja muud partneripõhise
nantseerimise tooted on Inbanki strateegilise kasvu peamine
fookus ja valdkond, kus tahame oma konkurentsieelist säilitada
ning edasi arendada. Samuti näeme suurt potentsiaali rohelisel
nantseerimisel, mis moodustab tänaseks enam kui veerandi
Inbanki laenuportfellist. Spetsiaalselt madalama intressimääraga
toode on loodud eraisikutele, kes soovivad päikesepaneelide ja
“
Usume, et pangandus
liigub pankadest välja
ja muutub klientide
igapäevase digitaalse
elu osaks.
Krediidiasutused
Sissetuleku info
Isikuandmed
Veeb
Mobiil
Müügikoht
Nutikad
tehnoloogilised
lahendused
ja liidestused
Integreeritud
partnerite
äriprotsessi
Digitaalsed
lepingud
Virtuaalne
isikutuvastus
Digiallkiri
Täisautomaatsed
krediidiotsused
19
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
muude energiasäästlike energiaallikate kaudu oma ökoloogilist
jalajälge vähendada. Inbanki rohenantseerimine on hea näide
sellest, kuidas Inbank rohujuure tasandil keskkonnamõjude
vähendamisse panustab.
Lisaks on uuenenud fookusele mõistame, et alati peab olema
ruumi uuteks initsiatiivideks. See hoiab vaimu värskena ja annab
võimaluse talendil uusi ideid testida. Meie senine kogemus
ütleb siiski, et me oleme edukamad, kui loome uusi ettevõtmisi
Inbanki kõrvale või partnerluses fokuseeritud tiimidega. Seda
valemit, kus me keskendume partneripõhisele DNA-le ja jätkame
investeerimist potentsiaalsetesse kasvuvaldkondadesse, tahame
jätkata ka tulevikus.
Organisatsioon
2020. aasta keskel muutsime Inbanki organisatsiooni
tootepõhiseks ja tsentraliseerisime tugiüksuste rolle kogu
pangas. Tagasi vaadates tuleb tunnistada, et pole kerge luua
piiriülest struktuuri, kui enamik inimesi töötab kodukontorites.
Rahvusvahelise ja ühte sammu astuva meeskonna loomine on
suur väljakutse. Organisatsiooni struktuuri muutmine tekitas
omajagu keerukust ja ajutiselt ka kõrgemaid kulusid. Samas on
Inbank tänaseks nii struktuurilt kui ka juhtkonna koosseisult
oluliselt rahvusvahelisem ja laiema talendibaasiga kui kunagi
varem. Möödunud aastal kasvas meie ambitsioonikas meeskond
50 inimese võrra. Meiega liitusid 12 rahvusest Inbankurid viies
riigis.
20
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Selleks, et ühtlustada õiguslikku struktuuri kõigil koduturgudel,
viisime oma Eesti krediidiportfelli juulis asutatud
tütarettevõttesse Inbank Finance. Edaspidi tegutseb Inbank
Eestis ja Lätis tütarettevõtte kaudu ning pangal on liaalid
Leedus, Poolas ja Tšehhis. Need ümberkorraldused ei toonud
kaasa sisulisi muutusi ning Inbanki äri- ja tugiüksused töötavad
edasi varasema tootepõhise organisatsiooni struktuuri alusel.
Ettevõtlikkus, professionaalsus ja valmisolek investeerida
uutele turgudele ning uutesse tehnoloogiatesse on aluseks
sellele, et Inbank on ka tulevikus talentidele atraktiivne töökoht.
Lisaks lõime eelmisel aastal võtmetöötajate motiveerimiseks
optsiooniprogrammi, kuhu suuname igal aastal kuni 1,25
protsenti ettevõtte omakapitalist. Usume, et kui töötaja on
omanik, siis see pole ainult kasulik töötajate värbamisele
ja motiveerimisele, sellest on ka selge kasu kõigile Inbanki
aktsionäridele.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes võib 2021. aasta tulemustega vägagi rahule jääda.
Järjekordsel keerulisel aastal õnnestus Inbankil ärimahte
enam kui poole võrra kasvatada. Panime jala tõeliselt maha
Poola turul ning otsustasime laieneda Tšehhi turule. Jätkasime
investeerimist nii tehnoloogiasse kui ka uutesse ettevõtmistesse.
Parandasime kasumlikkust, tugevdasime kapitalibaasi
ja suurendasime oma rahvusvahelise organisatsiooni
290 inimeseni viies riigis. Usume, et Inbank on tugevalt
positsioneeritud, et võtta osa panganduse digitaliseerumise
kasvust ning rohemajanduse arengust Euroopas. Oleme üks
juhtivaid panku oma nišis kõigil turgudel, kuhu siseneme,
ja näeme, et tuleviku panganduse trendid on tuuleks meie
purjedes.
Priit Põldoja
juhatuse esimees, asutaja
21
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
22
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Maciej Pieczkowski
Marko Varik
Jaanus Kõusaar
Ühingujuhtimin
e
Priit Põldoja
JUHATUSE ESIMEES
Jan Andresoo
NÕUKOGU ESIMEES
Rain Rannu
Benas Pavlauskas
Triinu Bucheton
Roberto de Silvestri
Piret Paulus
Margus Kastein
Raino Paron
Taavi Kotka
Nõukogu
Inbanki nõukogu koosneb kuuest liikmest.
Juhatus
Inbanki juhatus koosneb seitsmest liikmest.
23
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
H
ea ühingujuhtimise ta
v
a aruann
e
Inbank lähtub oma tegevuses Finantsinspektsiooni
poolt vastu võetud soovituslikust juhendist „Hea
ühingujuhtimise tava“ (edaspidi HÜT). HÜT lähtub
pigem laia aktsionäride ringiga ettevõtjatest, mistõttu
kohaldab Inbank HÜTi vastavalt enda eripärale.
Alljärgnevalt on esitatud ülevaade HÜTi täitmisest ning
soovitustest, mida Inbank ei täida, koos põhjendustega.
Inbank rakendab oma tegevuses konsolideerituse põhimõtet,
mis tähendab, et konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete
olulisemad juhtimis- ja strateegilised otsused tehakse
Inbanki juhtorganites. Nii on otsustamisse kaasatud Inbanki
üldkoosolek, juhatus, nõukogu ja krediidiga seotud olulisemate
otsuste puhul ka Inbanki krediidikomitee. See võimaldab
Inbankil konsolideerimisgrupina lähtuda ühtsetest eesmärkidest
ning tegevuspõhimõtetest.
Üldkoosolek
Aktsionäride üldkoosolek on Inbanki kõrgeim juhtimisorgan.
Üldkoosoleku pädevus tuleneb õigusaktidest. Igal aktsionäril
on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna
päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud
küsimusi ja teha ettepanekuid. Inbanki põhikiri ei võimalda eri
liikide aktsiatele spetsiilisi kontrolli- ega hääleõigusi.
Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on
antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja
24
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.
Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse üldkoosoleku otsus
põhikirja muutmise kohta, üldkoosoleku protokoll ja põhikirja
uus tekst.
Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korralisest üldkoosolekust
tuleb teatada aktsionäridele vähemalt kolm nädalat enne
üldkoosolekut ja erakorralisest üldkoosolekust vähemalt üks
nädal enne üldkoosolekut.
Üldkoosoleku teade saadetakse aktsionäridele tähitud kirjaga
aktsiaraamatusse kantud aadressil või avaldatakse ühes
üleriigilise levikuga päevalehes. Üldkoosoleku teate võib
edastada ka lihtkirjana, elektrooniliselt või faksi teel, kui kirjale
või faksile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse
viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Samuti on Inbankil
võimalus võtta otsuseid vastu üldkoosolekut kokku kutsumata
elektrooniliselt.
2021. aastal toimus üks korraline ja kaks erakorralist
aktsionäride üldkoosolekut.
Inbank ei rakenda HÜTi punkti 1.2.2, mille kohaselt esitatakse
üldkoosoleku kokkukutsumisel põhjendused ja selgitused
päevakorras olevate teemade kohta, mille sisuks on olulised
muudatused. Praktikas toimub suhtlus Inbanki ja aktsionäride
vahel operatiivselt ning vahetult, mistõttu on tagatud ka
aktsionäride mis tahes küsimustele vastamine ja päevakorra
punktide selgitamine, kas vahetult aktsionärile või üldkoosolekul.
Inbank täidab HÜTi punkti 1.2.2 (aktsionäridele esitatakse teavet
eesti keeles) vastavalt olukorrale. Teave esitatakse eelkõige
inglise keeles, kuna mitmed aktsionärid on pärit välisriikidest
ning kohalikud aktsionärid on ingliskeelse suhtlusega nõus.
Inbank täidab HÜTi punkti 1.3.1 (üldkoosoleku keeleks on
eesti keel). Sellisel juhul võimaldatakse aktsionärile soovi korral
ingliskeelset tõlget.
Lisaks ei ole Inbank rakendanud HÜTi punkti 1.3.1 soovitust,
et üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest. Kuna
nõukogu esimees on ühtlasi ühe aktsionäri esindaja ning on
nõukogu esimehena Inbanki tegevusega hästi kursis, ei ole
Inbanki aktsionäride ja organisatsiooni praeguse struktuuri
25
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
puhul peetud vajalikuks valida üldkoosoleku juhatajaks kedagi
väljastpoolt. Seejuures on üldkoosoleku juhataja valitud alati
ühehäälselt.
Inbank täidab osaliselt HÜTi punkti 1.3.2, mille kohaselt
osalevad üldkoosolekul juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning
võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt üks audiitoritest.
Kõigi nõukogu liikmete osalemine sõltub koosolekul
käsitletavatest teemadest, alati on kohal juhatuse esimees ning
nantsvaldkonna eest vastutav juhatuse liige. Nõukogu kõigi
liikmete osalemine koosolekul ei ole olnud vajalik, kuna nõukogu
esimees osaleb koosolekutel. Audiitor ei osalenud koosolekutel,
kuna koosolekutel ei otsustatud küsimusi, mis oleksid vajanud
audiitori osalemist.
Juhatus
Inbanki juhatuse ülesanded on reguleeritud eelkõige põhikirjas,
äriseadustikus ja krediidiasutuste seaduses. Inbanki juhatus
koosneb alates 2020. aastast senise viie liikme asemel seitsmest
liikmest (vastavalt põhikirjale on juhatuse liikmeid kolm kuni
seitse), kelle nõukogu valib kolmeks aastaks. Juhatuse liikmed
on:
•
Priit Põldoja, juhatuse esimees;
•
Marko Varik, juhatuse liige;
•
Piret Paulus, juhatuse liige;
•
Jaanus Kõusaar, juhatuse liige;
•
Benas Pavlauskas, juhatuse liige;
•
Margus Kastein, juhatuse liige;
•
Maciej Pieczkowski, juhatuse liige.
Juhatuse liikmetele kuuluvate Inbanki aktsiate ja väljastatud
aktsiaoptsioonide arv:
Juhatuse liige
Aktsiad
Aktsiaoptsioonid
Liikmele kuuluv
Lähikondsele kuuluv
Priit Põldoja
21 500
1 205 484
30 000
Marko Varik
0
119 570
23 500
Piret Paulus
0
124 000
23 500
Jaanus Kõusaar
0
9 750
22 500
Benas Pavlauskas
14 500
0
3 000
Margus Kastein
30 000
1 750
2 500
Maciej Pieczkowski
81 000
0
3 500
26
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Inbank ei rakenda HÜTi punkti 2.2.7 juhatuse liikmete hüvede
ja preemiasüsteemide veebilehel avalikustamise soovitust, kuna
juhatusele makstavad tasud kajastuvad lisas 25 toodud tegev-
ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasude koondsummas.
Samuti on tegu isikliku informatsiooniga, mille avaldamine
ei ole Inbanki tegevuse hindamiseks vältimatult vajalik.
Inbank ei rakenda HÜTi punkti 2.2.7, mis soovitab tutvustada
üldkoosolekul juhatuse tasustamise olulisemaid aspekte ja
muudatusi nendes, kuna 2021. aastal juhatuse tasustamisega
seoses olulisi muudatusi ei toimunud.
Juhatuse liikmed esitavad kord aastas majanduslike
huvide ja majanduslike huvide koniktide deklaratsiooni.
Juhatuse liikmetega tehtud tehingud on toodud lisas 25
ja sõlmitud turutingimustel. Juhatuse liikmed on Inbanki
konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes juhtorganite
liikmed järgmiselt:
•
Piret Paulus: juhatuse liige, AS Inbank Finance;
•
Jaanus Kõusaar: juhatuse liige, SIA Inbank Latvia ja Inbank
Payments OÜ, Maksekeskus Holding OÜ; nõukogu liige,
Mobire Group OÜ;
•
Margus Kastein: juhatuse liige, AS Inbank Finance; nõukogu
liige Mobire Group OÜ;
•
Marko Varik: nõukogu liige, Mobire Group OÜ.
Juhatuse liikmetele 2021. aastal lahkumishüvitisi ei makstud.
27
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Nõukogu
Inbanki nõukogu planeerib Inbanki tegevust, annab juhatusele
tegevusjuhiseid Inbanki juhtimise korraldamisel, teeb
järelevalvet Inbanki ja selle juhatuse tegevuse üle ning võtab
vastu otsuseid seaduse või põhikirjaga sätestatud küsimustes.
Inbanki nõukogu on kuue liikmeline (vastavalt põhikirjale kuulub
nõukogusse viis kuni seitse liiget). Liikmed valib üldkoosolek
kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed on:
•
Jan Andresoo, nõukogu esimees;
•
Roberto de Silvestri, nõukogu liige;
•
Rain Rannu, nõukogu liige;
•
Triinu Bucheton, nõukogu liige;
•
Raino Paron, nõukogu liige;
•
Taavi Kotka, nõukogu liige.
2021. aastal toimus 24 nõukogu koosolekut ning 17 korral
võeti vajalikud otsused vastu koosolekut kokku kutsumata. Kõik
nõukogu liikmed on 2021. aastal osalenud vähemalt pooltel
koosolekutel.
Inbanki auditikomiteesse kuulub kolm liiget. Auditikomitee
esimees on Raino Paron ning liikmed Jan Andresoo ja Triinu
Bucheton. Auditikomitee on moodustatud juhatuse üle
järelevalve tegemiseks. Komitee ülesanne on kontrollida ja
analüüsida nantsinfo töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli
tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud
aruannete auditeerimise protsessi ning välisaudiitori
sõltumatust. Komitee liikmed tasu ei saa. Auditikomitee kohta
veebilehel informatsiooni ei avalikustata (HÜTi punkt 3.1.3), kuna
Inbank ei pea seda komitee töö ja aktsionäride huvide tagamisel
vajalikuks.
Nõukogu liikmetest on moodustatud töötasukomitee, kuhu
kuulub kolm liiget. Töötasukomitee esimees on Jan Andresoo
ning liikmed Roberto de Silvestri ja Rain Rannu. Töötasukomitee
ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist
Inbankis ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise,
omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele.
Komitee liikmed tasu ei saa. Töötasukomitee kohta veebilehel
informatsiooni ei avalikustata (HÜTi punkt 3.1.3), kuna Inbank ei
pea seda komitee töö ja Inbanki huvide tagamisel vajalikuks.
28
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Nõukogu liikmetele kuuluvate Inbanki aktsiate ja väljastatud
aktsiaoptsioonide arv:
Nõukogu liige
Aktsiad
Aktsiaoptsioonid
Liikmele
kuuluv
Lähikondsele
kuuluv
Jan Andresoo
0
1 078 875
30 000
Roberto de Silvestri
824 800
0
18 000
Rain Rannu
18 000
88 500
3 000
Triinu Bucheton
0
30 454
0
Taavi Kotka
0
3 250
5 000
Raino Paron
0
282 900
13 000
Nõukogu liikmetest saavad tasu Jan Andresoo ja Triinu
Bucheton. Inbank ei pea vajalikuks HÜTi punkti 3.2.5 kohaselt
avaldada detailsemalt igale nõukogu liikmele määratud tasu
suurust, kuna nõukogu tasude mõju Inbanki nantstulemustele
ei ole oluline. Nõukogu liikmetele makstavad tasud kajastuvad
lisas 25 tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasude
koondsummas.
Nõukogu liikmed esitavad kord aastas majanduslike huvide
ja majanduslike huvide koniktide deklaratsiooni. Nõukogu
liikmetega sõlmitud tehingud on toodud lisas 25 ja on sõlmitud
turutingimustel.
Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatus ja nõukogu teevad Inbanki huvide parima kaitsmise
eesmärgil tihedat koostööd. Koostöö aluseks on avatud
suhtlus nii juhatuse ja nõukogu vahel kui ka juhatuse ja
nõukogu sees. Juhatus tagab nõukogule ajakohase juhtimisinfo
kättesaadavuse. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt välja
Inbanki tegevuseesmärgid ja strateegia. Juhatus lähtub Inbanki
juhtimisel nõukogu antud strateegilistest juhistest ning arutab
nõukoguga strateegilisi juhtimisküsimusi kindlate ajavahemike
tagant.
Juhtorgani liikmete valimise ja mitmekesisuse põhimõtted
Inbank lähtub juhtorganite liikmete valimisel krediidiasutuste
seaduses juhtorgani liikmetele sätestatud nõuetest ja
protseduurist. Juhtorgani liikmete sobivuse hindamisel
lähtub Inbank vastavast sisekorrast. Kandidaadi sobivust
hindab liiget valiv organ. Kandidaat peab vastama seaduses
sätestatud nõuetele, täiendama oma teadmistelt, oskustelt ning
29
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
kogemustelt juhtorgani koosseisu, omama piisavalt aega oma
kohustuste täitmiseks ning olema pädev täitma juhtorgani liikme
ülesandeid. Sobivusel hinnatakse kandidaadi reputatsiooni,
kogemusi, pädevusi ja oskusi, juhtimiskogemusi, juhtimisega
seotud muid kriteeriume (nt huvide konikti oht, sõltumatus)
ning muid olulisi asjaolusid.
Inbank lähtub juhtorganite liikmete valimisel mitmekesisuse
põhimõttest, mille tulemusel peavad juhtorganil liikmel olema
oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised, kogemused,
pädevused ja isikuomadused. Seejuures peab Inbank silmas
seda, et juhtorgani koosseis oleks mitmekesine ka lähtuvalt
vanusest, soost, haridus- ja kutsetaustast ning geograalisest
päritolust. Inbank ei ole kehtestanud soolise mitmekesisuse
sihtarvu.
Teabe avaldamine
Inbank kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt ja teavitab neid
olulistest asjaoludest. Aktsionäride teavitamisel kasutab Inbank
eelkõige e-posti. Inbank avalikustab aruandeid oma kodulehel,
mis on kättesaadav ka inglise keeles (www.inbank.ee/en).
Majandusaasta aruanded ja kvartaalsed vahearuanded
avalikustatakse ka inglise keeles.
Inbank ei ole aktsionäridele koostanud eraldi veebilehte, kuid
on eraldi vahelehed investorile, vaheleht aruannetega (nii
majandusaasta aruanne koos aruandega HÜTi kohta kui ka
vahearuanded), teadetega ning ülevaatega Inbanki meeskonna
(sh juhatuse ja nõukogu) koosseisu kohta. Inbank ei avalikusta
nantskalendrit (HÜTi punkt 5.2), analüütikute ja aktsionäride
küsimustele vastuseid andes avaldatud informatsiooni (HÜTi
punkt 5.5) ega analüütikute, investorite ja pressiga kohtumiste
aegu (HÜTi punkt 5.6), kuna need ei ole Inbanki praegust
tegevust ning aktsionäride teiste kanalite kaudu tugevat
informeeritust arvestades vajalikud.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Inbank koostab ning avalikustab igal aastal majandusaasta
aruande ning kvartaalsed vahearuanded. Majandusaasta
aruanne auditeeritakse. Nõukogu liikmed ei allkirjasta
majandusaasta aruannet koos juhatuse liikmetega (HÜTi punkt
6.1.1). Nõukogu seisukoht sisaldub nõukogu kirjalikus aruandes
30
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
majandusaasta aruande kohta ning aruanne kiidetakse heaks
nõukogu otsusega.
Inbank esitab aktsionäride üldkoosolekule juhatuse esimehe
allkirjaga majandusaasta aruande, mille on eelnevalt kinnitanud
AS Inbank juhatus. Seega ei täida Inbank nõuet esitada
aktsionäridele aruanne, mille on allkirjastanud juhatuse ja
nõukogu liikmed – HÜTi punkt 6.1.1, kuid üldkoosolekule
esitatakse nõukogu ette valmistatud ettepanek majandusaasta
aruande heakskiitmise kohta. Üldkoosolek on nimetanud
majandusaasta 01.01.2021–31.12.2021 audiitoriks
PricewaterhouseCoopers AS-i (registrikood 10142876). Inbank
järgib audiitorite rotatsiooni põhimõtet.
Ettevõtte audiitor on grupile 2021. aasta jooksul osutanud
teenuseid, mille läbiviimise kohustus tuleneb krediidiasutuste
seadusest ja väärtpaberituru seadusest, ning muid
audiitortegevuse seaduses lubatud teenuseid.
Dividendipoliitika
Inbank on krediidiasutus ning dividendide maksmise kõige
olulisemaks eelduseks on kapitaliga seotud nii välised kui
sisemised regulatiivsed normatiivid, mis peavad olema
jätkusuutlikult täidetud. Inbank ei ole seni dividende maksnud
ning on teenitud kasumi suunanud tegevuse laiendamisse.
Sellist poliitikat jätkatakse ka tulevikus.
Tasustamispõhimõtted
Inbank lähtub personali tasustamisel krediidiasutuste seadusest
tulenevatest põhimõtetest ning selle alusel koostatud Inbanki
värbamis- ja tasustamispoliitikast. Personali tasustamise
põhimõtted stimuleerivad Inbanki jätkusuutlikku kasvu ja
klientide rahulolu ning toetuvad usaldusväärsele ja tõhusale
riskijuhtimisele. Personali tasustamismehhanism toetab
Inbanki äristrateegiat, eesmärke, väärtusi ja pikaajalisi huve.
Tasustamisel lähtub Inbank töötajate isiklikust panusest ning töö
tulemuslikkusest ja ettevõtte majandustulemustest.
Töötaja töötasu struktuur koosneb kahest osast:
1.
Põhipalk (kseeritud);
2.
Tulemustasu (otsustatakse iga töötaja puhul eraldi).
31
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Põhipalk ja tulemustasu on mõistlikus tasakaalus ning põhipalk
moodustab piisavalt suure osa kogu töötasust, et võimaldada
vajaduse korral tulemustasu mitte maksta. Tulemustasu
määramise aluseks on töötaja ja üksuse tulemuste ning Inbanki
üldiste tulemuste kombinatsioon.
Väliskonsultante ei ole tasustamispõhimõtete
kindlaksmääramisse kaasatud.
Kokku on väljastatud optsioone 433 400 aktsia omandamiseks,
millest 108 500 on väljastatud juhatuse ning 69 000 nõukogu
liikmetele. Need optsioonilepingud on võimalus realiseerida
2022 ja 2024. aastal. 2021. aastal realiseeriti optsioonilepinguid
kolmel korral.
Juhatuse liikmete lahkumishüvitiste määramisel lähtub Inbank
krediidiasutuste seaduse regulatsioonist. Lahkumishüvitisi 2021.
aastal ei makstud.
32
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
33
AS INBANK
2021
. AA
S
T
A KONSOLIDEERITUD MAJ
ANDUSA
AS
TA
ARUANNE
Suhtarvu
d
e ja m
õ
istet
e
se
lgitused
Omakapitali puhastootlikkus
Emaettevõtte osa puhaskasumist /
emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
(perioodi keskmine)
Koguvarade puhastootlikkus
Emaettevõtte osa puhaskasumist / bilansimaht
(perioodi keskmine)
Intressi netomarginaal
Neto intressitulu / intressi teenivad varad
(perioodi keskmine)
Laenukahjumite osakaal laenuportfellist
(riskikulu)
Laenude allahindluse kulu / laenuportfell
(perioodi keskmine)
Kogutulu
Neto intressi- ja teenustasutulu ja muud tulud
kokku
Kulu/tulu suhe
Kogukulu / kogutulu
Omakapitali osakaal bilansimahust
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
/ bilansimaht
Konsolideer
itud
raamatupidamise aastaaruanne
35
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
 
Konsolideer
itud finantsseisundi aruanne
 
Tuhandetes eurodes
Lisa
31.12.2021
31.12.2020
Varad
 
 
 
Nõuded ke
skpanka
dele
3; 11
77 453
27 445
Nõuded kr
ediidiasutustele
3; 11
17 870
19 784
Investeer
ingud võlak
irjadesse
3; 12
7 684
13 618
Lae
nud ja nõud
ed
3; 4; 8; 26
604 848
402 212
Investeer
ingud sidus
ettevõtetess
e
13
774
4 026
Mater
iaals
ed var
ad
14
19 147
833
Vara k
asutusõ
igus
15
25 231
1 157
Immat
eria
alsed va
rad
16
22 423
16 139
Muud
finantsvar
ad
3; 17
2 151
1 350
Muud v
arad
17
2 769
1 297
Edasi
lükku
nud tulum
aksu var
a
10
2 401
2 170
Müügi
ks hoitav
ad
sidu
settevõtted
28
4 203
0
Varad kokku
4
786 954
490 031
 
 
 
 
Kohustised
 
 
 
Klientide hoiused
18; 26
617 857
391 341
Muud f
inants
kohusti
sed
19; 26
49 188
12 218
Tulum
aksuk
ohusti
s
 
284
864
Edasi
lükku
nud tulum
aksu ko
husti
s
 
125
0
Muud
kohustis
ed
21
3 296
2 810
Emitee
ritud
võlaväärtp
aberid
19
0
4 010
Alluta
tud võlav
äärtpab
erid
20
37 187
17 563
Kohustised kokku
4
707 937
428 806
 
 
 
 
Omakapital
 
 
 
Akt
siakapi
tal
23
997
961
Ülekurss
23
30 436
23 865
Kohustuslik reserv
kapital
25
96
90
Muud res
ervid
25
1 625
1 438
Jaota
mata k
asum
 
45 863
34 871
Omakapital kokku
 
79 017
61 225
 
 
 
 
Kohustised ja omakapital kokku
 
786 954
490 031
Lisad l
ehekülgedel
39
-
110
on kons
olideeritu
d raamatupi
damise aru
ande lahutam
atud osad.
 
 
36
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
 
Konsolideer
itud kasumiaruanne ja muu
koondkasumiaruan
ne
 
Tuhandetes eurodes
Lisa
2021
2020
Intressitulu sisemise intressimäära meetodil
5
48 038
43 035
Intressikulu
5
-9 590
-7 855
Neto intressitul
u
5
38 448
35 180
 
 
 
 
Tee
nustasut
ulu
6
2 200
1 362
Tee
nustasuk
ulu
6
-3 117
-2 463
Neto teenustasutulu
6
-917
-1 101
 
 
 
 
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud t
ulud
7
19 347
768
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud k
ulud
7
-13 833
0
Neto intressi
-
ja teenustasu
t
ulu ning muud
tulud ja kulud kokku
43 045
34 847
 
 
 
 
Tööjõukulud
8
-11 623
-9 207
Turu
nduskul
ud
8
-2 829
-1 557
Hald
uskulud
8
-6 627
-4 223
Põhiv
ara kul
um
14
-3 360
-2 334
Tegevuskulud kokku
 
-24 439
-17 321
 
 
 
 
Kasum enne sidusettevõtete kasumit ja
laenude allahindluse kulu
18 606
17 526
 
 
 
 
Kasum sidus
-
ja tü
tarettevõ
tetelt
13
335
789
Lae
nude alla
hindlus
e kulu
9
-6 668
-11 546
Aruandeperioodi kasum enne tulumaksu
 
12 273
6 769
 
 
 
 
Tulum
aks
10
-1 310
-867
Aruandeperioodi puhaskasum
 
10 963
5 902
 
 
 
 
Muu
koondkasu
m, mida võib hiljem klassifits
eerida kasumiaruan
desse
 
 
 
Realiseer
umata kursiv
ahed
 
-59
-219
Aruandeperioodi koondkasum
 
10 904
5 683
Lisad l
ehekülgedel
39
-
110
on kons
olideeritu
d raamatupi
damise aru
ande lahutam
atud osad.
37
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
 
Konsolideer
itud
rahavoogude aruanne
 
Tuhandetes eurodes
Lisa
2021
2020
Rahavood ärit
egevusest
 
 
 
Saad
ud intres
sid
4
47 450
43 258
Makstud intressid
4
-7 465
-5 938
Saad
ud teen
ustasud
5
2 200
1 362
Makstu
d teenu
stasud
5
-3 117
-2 463
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud t
ulud
7
19 347
768
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud k
ulud
7
-8 011
0
Makstud tööjõu
kulud
8
-11 503
-9 190
Makstud haldus
-
ja turu
nduskul
ud
8
-7 201
-6 878
Tasu
tud ettev
õtte tulum
aks
 
-1 943
-693
Rahavood äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muutust
29 757
20 226
 
 
 
 
Äritege
vusega seotud v
arade muutus
 
 
 
Lae
nud ja nõud
ed
 
-210 218
-77 416
Kohustuslik reserv
kesk
pan
kades
11
-5 151
1 812
Muud v
arad
 
1 104
-552
 
 
 
 
Äritegevusega seotud kohustiste muutus
 
 
 
Klientide hoiused
 
224 505
11 905
Muud
kohustis
ed
 
10 156
287
Neto
rahav
ood ä
ritege
vuse
st
 
50 153
-43 738
 
 
 
 
Rahavood
in
vestee
rimist
egevuses
t
 
 
 
Investeer
ingud võlak
irjadesse
 
-6 279
-13 627
Võlakirjade tagasimaksed
 
12 236
0
Soet
atud m
ateria
alne ja im
materi
aalne p
õhiv
ara
14
-21 856
-6 142
Tüta
r
-
ja siduse
ttevõte
te soetu
s ja müük
13
-3 405
926
Neto
ra
hav
ood
inv
est
eeri
mist
ege
vu
sest
 
-19 304
-18 843
 
 
 
 
Rahavood finan
tseerimistegevus
est
 
 
 
Aktsiakapitali sisse
makse (sh ülekurss)
 
6 607
8 180
Emitee
ritud
allu
tatud v
õlaväärtp
aberid
 
19 500
0
Tag
asi maks
tud võl
aväärt
paberi
d
 
-4 000
0
Rendikohustuste tagasimaksed
 
-9 990
-592
Neto rahavood finan
tseerimiste
gevusest
 
12 117
7 588
 
 
 
 
Valuut
akursi
muutus
te mõju
 
-23
301
Raha ja raha ekvi
valendid aruande
perioodi alguses
11
44 476
99 168
Raha j
a raha ek
vivale
ntide m
uutus
11
42 943
-54 692
Raha ja raha ekvi
valendid aruande
perioodi lõpus
11
87 419
44 476
Lisad l
ehekülgedel
39
-
110
on kons
olideeritu
d raamatupi
damise aru
ande lahutam
atud osad.
 
 
38
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
 
Konsolideer
itud
omakapitali muutuste
aruanne
 
Tuhandetes eurodes
Aktsia
-
kapital
Ülekurss
Kohustuslik
reservkapit
al
Mu
ud re
ser
vid
Jaotamata
kasum/ kahjum
Omakapital
kokku
Saldo
, 01.01.2020
903
15 908
88
1 463
28 958
47 320
Aktsiakapitali sissemakse
58
7 957
0
0
0
8 015
Aktsiapõhiste ma
ksete reserv
0
0
0
194
13
207
Reservkapitali moodustamine
0
0
2
0
-2
0
Arua
ndeperi
oodi kas
um
0
0
0
0
5 902
5 902
Koondkasum
0
0
0
-219
0
-219
Saldo
, 31.12.2020
961
23 865
90
1 438
34 871
61 225
 
 
 
 
 
 
 
Saldo
, 01.01.2021
961
23 865
90
1 438
34 871
61 225
Aktsiakapitali sissemakse
36
6 571
0
0
0
6 607
Aktsiapõhiste ma
ksete reserv
0
0
0
246
35
281
Reservkapitali moodustamine
0
0
6
0
-6
0
Arua
ndeperi
oodi kas
um
0
0
0
0
10 963
10 963
Koondkasum
0
0
0
-59
0
-59
Saldo
, 31.12.2021
997
30 436
96
1 625
45 863
79 017
Lisad l
ehekülgedel
39
-
110
on kons
olideeritu
d raamatupi
damise aru
ande lahutam
atud osad.
39
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
 
Lisa 1
Olulised arvestuspõhi
mõtted
 
Üldine in
forma
tsioon
AS Inbank
on Eestis r
egistreeritud
krediidiasu
tus, mis teguts
eb lisaks
Eestile ka Lätis
, Leedus,
Poolas ja
Tšehhis
.
Inbanki k
onsolideeritu
d raamatup
idamise aast
aaruanne on
heaks kiide
tud juhatu
se poolt nin
g es
ita
tak
se
kinnitamis
eks aktsion
äridele. Akt
sionärid om
avad õigust
konsolideeri
tud raamatup
idamise aast
aaruannet
mitte kin
nitada.
 
Olulised arv
estuspõhimõtted
Koostam
ise alused
AS Inbank
(edas
pidi: emaettev
õte) 202
1
. a
asta
kon
solideeritud
raamatup
idamise aast
aaruanne o
n
koostatu
d kooskõlas
rahvusvahelist
e finantsa
ruandluse st
andarditega (
Inte
rnational Fina
ncial Report
ing
Standards
,
IFRS), nagu
need on
vastu võ
etud Euroopa L
iidu poo
lt.
Aastaaru
ande koostam
isel on lähtu
tud soetus
maksumus
e printsiibist
.
Konsoli
deeritud raamatu
pidamise aastaa
ruande koostam
isel kooskõlas IF
RS
-
iga tuleb t
eatud vald
kondades
teha juht
konnapoolse
id kriitilisi h
innanguid arv
estuspõhim
õtete rakend
amisel. V
aldkonnad, m
is on olulisel
määral h
innangulis
ed
ning
keerukad, või
kus konsoli
deeritud aruan
ded sõltuva
d oluliselt
eeldustest ja
hinnangutest
, on välja
toodud
l
isas 2.
Majandu
saasta alguseks
on 1
. jaanu
ar ja lõpuks 31. detsemb
er; arvnäitaja
d
on esitatu
d
tuhan
detes
eurodes, ku
i e
i ole näida
tud
teis
iti. AS Inbank konsoli
deeritud aastaaru
ande ametlik keel
on eesti keel.
Mistahes
erisuse ilm
nemisel ingl
ise keeles ja t
eistes keel
tes, tuleb a
luseks võtta
eestikeeln
e versioon
.
 
Konsolideeritud finantsaruanded
Tüt
aret
tev
õtted
Tütarett
evõtted on kõik
majan
dusüksused, m
ille üle Inb
ankil on kon
troll. Inbank
kontrollib ma
jandusüksus
t,
kui ta s
aab või tal on õ
igused maj
andusüksus
es osalemi
sest tulen
e
vale
muutuvale k
asumile ja ta
saab
mõjutada se
da kasumi suurust kasut
ades oma mõjuv
õimu majandusü
ksuse üle.
Tütarett
evõtted konso
lideeritakse
raamatupi
damise aasta
aruandes alat
es kontrolli t
ekkimisest
kuni selle
lõppemis
e
ni. K
onsolidee
rimisel on e
limineeritud
kõik Inbank
i sisesed nõu
ded ja kohu
stised, Inban
ki
ettev
õtete v
ahel
ised teh
in
gud ning
nend
e tulem
usena
t
ekkinud
realiseeri
mata kasumid
ja kahjumi
d.
Välismaa
l asuvate tüt
arettevõte
te ja muud
e
äriük
suste (sh. fil
iaali) konso
lideerimisek
s arvestata
kse nende
aruande
d nende arves
tusvaluut
ast ümber
emaettevõtte e
situsvaluut
asse. Kõik v
arade ja kohu
stiste kirje
d
hi
nnataks
e ümber bi
lansipäeval
kehtiva Eu
roopa K
eskpanga ku
rsi alusel
. Kõik tu
lud, kulu
d ja muud
40
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
omakapita
li muutuse
d hinnataks
e ümber perio
odi kaalutu
d keskmise ku
rsiga. Ümberh
indluse kä
igus
tekkinud vah
e kajastatakse koon
dkasumiaruan
des kirjel „Rea
liseerim
ata
kursivahed“. V
ajadusel on
korrigee
ritud tütar
ettevõtete finan
tsaruand
e
id vii
maks nende
arvestuspõh
imõtted koos
kõlla Inban
ki
arvestus
põhimõteteg
a. Tütarettevõ
tete majan
dusaastad ü
htivad emaett
evõtte majan
dusaastag
a.
Äriühendu
ste arvestam
isel raken
datakse ostum
eetodit. Tü
tarettevõtt
e omandam
isel üleantud t
asu
mõõdeta
kse üleantud v
arade, te
kkinud või ül
e võetud kohu
stuste ja Inb
anki poolt
emiteeritud
omakapita
liinstrum
entide õiglas
te väärtus
te summana. Ü
leantud tasu
hõlmab tin
gimusliku ta
su
kokkule
ppest tu
lenevat
e varade ja
kohustiste õig
last väärtust.
Äriühendus
es omandatu
d eristatav
ad varad,
kohustis
ed ja tingimu
slikud kohus
tised kajast
atakse ostu
kuupäeval nen
de õiglases vä
ärtuses.
Mittekon
trolliv osalu
s omandatava
s tütarettev
õttes mõõ
detakse iga är
iühend
us
e puhul kas õiglases
väärtuse
s või mitte
kontrolliva o
saluse pro
portsionaalses
osas omand
atava üksuse
eristatavas
t netovara
st.
Tehingud m
ittekontr
olliva osalu
sega kajasta
takse oma
kapitalis. Ku
i mittekontrol
livalt osalu
selt oste
tud
osalus tüt
arettevõtte
netovara
bilansilises
väärtuses erin
eb ostuhin
nast, kajas
tatakse vah
e omakapita
lis.
Mittekon
trollivate os
aluste müü
kidelt tekkinu
d kasumid j
a kahjumid
kajastataks
e samuti oma
kapitalis.
Mittekon
trolliva os
aluse osa tütar
ettevõtte tu
lemuses ja
omakapitalis
on
konsoli
deeritud
koondkasu
miaruande
s
näid
atud eraldi kirjel ja ko
nsolideeritud finan
tsseis
undi aruandes kajas
tatud
omakapita
li koosseisu
s eraldi ema
ettevõtte om
anikele kuu
luvast omaka
pitalist.
Investee
ringud siduse
ttevõtetes
se
Investee
ringuid, mill
es Inbankil on
oluline m
õju, kuid mit
te kontroll,
loetakse sidu
settevõt
eteks.
Investee
ringud siduse
ttevõtetes
se kajastata
kse kapitali
osaluse m
eetodil ning
võetakse alg
selt arvele
soetusma
ksumuses, m
illeks on m
akstava tasu
õiglane vää
rtus ja oman
damisega o
tsesel
t seotud
väljamin
ekud.
Kapitalio
saluse meet
odi kohaselt
korrigeerit
akse soetusma
ksumust järgm
istel perioo
didel investo
ri
osaluseg
a investeering
uobjekti
kasumiaruand
es ja koond
kasumiaruan
des toimunud
muutustes
, mida
korrigee
ritakse invest
eeringuobj
ekti
vara
de, kohustiste ja ting
imuslike kohu
stiste ostuanalüü
sis leitud
õiglase v
äärtuse ja b
ilansilise v
äärtuse vah
e elimineerim
ise või amor
tisatsiooniga.
Omavahe
listes tehing
utes tekkinu
d realiseer
imata kasum
id elimine
eritakse va
stavalt Inban
ki osalusele
investe
e
ringuobjektis
. Realise
e
rimata
kahjumid
elimineerita
kse samuti, v
älja arvatud ju
hul, kui kah
jumi
põhjusek
s on vara vää
rtuse langu
s. Juhul kui I
nbanki osalu
s kapitaliosa
luse meeto
dil kajastatav
a
investe
eringuobjekti
kahjumis ü
letab invest
eeringuobj
e
kti b
ilansilist väär
tust, väh
e
ndat
akse investe
eringu
bilansili
st väärtust nu
llini ning h
innatakse al
la sellisei
d pikaajalisi nõ
udeid,
mis sisuliselt m
oodustav
ad osa
investe
eringust. Ed
asisi kahjum
eid kajastat
akse bilansiv
äliselt. Juhu
l kui Inban
k on garant
eerinud v
õi
kohustatu
d rahuldam
a investeering
uobjekti koh
ustusi, k
ajastatakse b
ilansis vastav
at kohustist
.
Konsoli
deeritud raamatu
pidamise aastaa
ruande lisas esita
tud emaettev
õtte
eraldiseisv
ad
aruande
d
Vastavalt
Eesti raam
atupidamise s
eadusele ava
likustat
akse
raamatu
pidamise aa
staaruande
lisad
es
konsolid
eerimisgrupi em
aettevõtte er
aldiseisvad põhia
ruanded. Ema
ettevõtte konsol
ideerimata
põhiaruan
nete koos
tamisel on järg
itud samu a
rvestuspõhim
õtteid, m
ida on raken
datud ka kon
solideeritud
41
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
raamatup
idamise aast
aaruande koos
tamisel, v.
a investeering
ud tütar
ettevõtetess
e, mis konso
lideerimata
aruandes
on kajastatu
d soetusma
ksumuses, m
illest on mah
a arvatu
d võimalikud v
ara väärtus
e langusest
tuleneva
d akumuleeritu
d allahin
dlused.
Tehingud välisva
luutas ning
välisvaluu
tas fikseer
itud finantsv
arad ja
–
kohu
stised
Inb
anki
ette
võte
te ar
vestu
s
-
ja esitusv
aluutaks on
euro, välja arv
atud Pool
a
ja Tšehhi
f
iliaalid
, mille
arvestusv
aluuta
deks
on
vastavalt
poo
la
zlo
tt
ja
tšehhi
kr
oon
.
Välisvaluu
tas fikseeritud
rahalis
ed v
arad ja kohus
tised hinnata
kse bilansi
päeva seisug
a ümber eur
odesse
bilansip
äeval ametli
kult kehtivat
e Euroopa Ke
skpanga valuu
takurssid
e alusel. Väli
svaluutas toim
unud
tehingut
e kajastami
sel on alusek
s võetud teh
ingu toimumi
se päeval am
etlikult keh
tinud
Euro
opa
Keskpang
a valuutaku
rsid. Ümberhin
damise tul
emusena sa
adud kursi
kasumid ja
-
kah
jumid kajasta
takse
aruande
perioodi kasu
miaruandes
real finants
tulud ja
-
kulud.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja
raha ekviv
alendina k
ajastata
kse rahavoo
gude aruan
des kassas
olevat su
laraha, nõu
dmise
ni
hoiuse
id keskpang
as ning te
istes pan
kades, mida
saab ilma
piirangut
eta kasuta
da.
Finantsvarade ja –
kohusti
ste arvestusp
õhimõtte
d
Arvele võtmine
Inbank v
õtab finan
tsvara
või
–
kohustis
e
arvel
e si
is, kui Inb
ankist saab ins
trumendi l
epingulin
e
osa
pool.
Tavapära
stel turutingim
ustel toim
uvaid finantsv
arade ost
e või müük
e
kaj
astatakse tehin
gupäeval,
ehk
päeval,
mil Inban
k on võt
nud kohustu
se kas var
a osta või m
üüa.
Inbank
mõõdab arv
ele võtmis
el
finantsv
ara või
-
ko
hustist selle õ
iglases vä
ärtuses, mille
le on lisatu
d või
millest
on maha arvatu
d finantsv
ara või
-
kohu
stise puhul
, mida ei kajas
tata õiglas
es väärtuses m
uutustega
läbi kasum
iaruande, t
ehingukulutu
sed, mis on
otseselt s
eotud finantsv
ara o
man
damise või
finantsk
ohustise emite
erimisega,
näiteks te
enustasud.
Õiglases vää
rtuses muutusteg
a läbi kasumiaruan
de kajastatavat
e finantsvara
de
-
ja k
ohustiste te
hingutasud
kajastat
akse kuluna
kasumiaruan
des. Kohes
elt pärast arv
ele võtmist arv
estatakse
kor
rigeeritu
d
soetusma
ksumuses n
ing õiglases
väärtuses m
uutustega l
äbi koondkasum
iaruand
e
ka
jastatavate v
arade
eeldatav kr
ediidikahju (
Ex
pected Credit
Loss
, ECL),
mille tulemusena k
ajastatakse allah
indlus kasumi
aruandes
kohes
elt pärast in
strumen
di välja an
dmi
st.
42
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Finantsva
rad
LIIGITAMINE NING HILISEM KAJASTAMINE
VÕLAINSTRUMENT (LAENUD JA VÕLAKIRJAD)
Võlainstru
ment on inst
rument,
mis on finants
kohustus ins
trumendi v
äljastaja s
e
isukoh
ast. Liigit
amine ning
hilisem
kajastamin
e
sõlt
ub järgmises
t:
•
Mi
lline on Inb
anki ärimu
del finantsv
ara juhtimis
eks ja
•
Millised
on finantsvar
ast tulen
evad lepingu
lised rahavoo
d.
Ärimud
el: Inbanki ärim
udel selgit
ab, kuidas In
bank oma f
inantsvara v
alitseb, et t
ekitada rah
avooge. See
tähenda
b, kas Inbanki e
esmärk on kogu
da
lepingulisi
rahavooge, võ
i koguda r
ahavooge nii
lepingulist
est
maksetes
t kui ka
vara m
üükidest. Kui kumb
ki ärimudel ei ole asjak
ohane (näiteks fin
antsvarasid h
oitakse
kauplem
ise eesmärgil)
, siis liigit
atakse finan
tsvarad “muu
” ärimudeli
alla ning ka
jastatakse õigl
ases
väärtuse
s muutusteg
a läbi kasum
iaruande. V
arade juht
imise ärimu
deli hindami
sel võtab Inban
k arvesse
seda, ku
idas antu
d varade
rahavoog
e on varase
malt kogutu
d, kuidas
hinnata
kse varade
tulemusli
kkust ja
raportee
ritakse juht
konna võtm
eisikutele,
ku
idas hinnata
kse ning ju
hitakse riske nin
g kuidas to
imub
Inbanki juhtko
nna tasustamine. Näiteks, Inb
anki ärimudel tagamata väikelaenude
puhul on koguda
lepingupõh
iseid rahav
ooge; laen
usid müüaks
e vaid juhul
, kui on toimun
ud oluline
krediidirisk
i
halv
enem
in
e. Seetõttu o
n antud vara
de portfelli
ärimudeliks h
oida varasi
d lepingulist
e rahavoogu
de
kogumise
ks.
Varast tu
lenevad rah
avood: Kui ärim
udeliks on v
arade hoidm
ine, et kogu
da neilt l
e
pingu
lisi rahav
ooge, või
ärimudel
iks on nii l
epingulist
e
rahavoogude kogumine k
ui ka f
inantsvarade müümine,
siis hindab
Inbank,
kas finan
tsinstrumend
i lepingulis
ed rahavoo
d koosnevad
ainult põhi
osa ja tasum
ata põhiosalt
arvestatud
intressi
makset
est (
Sole
ly payment
s of principal and inte
rest
, SPPI test)
.
Hinnang
u
läbiviim
isel analüüs
ib
Inbank, k
as lepinguli
sed rahavoo
d on kooskõl
as tavalise
laenulepingug
a (s.t. int
ress sisaldab v
aid tasu r
aha
ajaväär
tuse, krediidiris
ki, muude tavapä
raste laenu välja
andmisega seotu
d riskide ning kasumim
arginaali
eest, mis o
n k
ooskõlas t
avalise laenul
epinguga).
Kui lepinguting
imustest t
ulenevalt on
finantsvar
a avatud
täiendav
atele riskid
ele või volati
ilsusele, m
is ei sisaldu
tavalises la
enulepin
gus, siis neid
varasid ka
jastatakse
õiglases
väärtuses m
uutustega l
äbi kasumi
aruande. Kui fin
antsvara sis
aldab tule
tisinstrum
endi tunnu
seid,
siis sell
eks, et hinn
ata, kas sell
e finantsvar
a rahavood on
vaid põhios
a ning tasum
ata põhios
alt arvestatu
d
intressi
d, võetaks
e
arves
se selle finan
tsvara kui t
erviku tuleva
si rahavoog
e.
Võttes alus
eks nimetatu
d tunnuseid
, määrab Inb
ank võlainstru
mendid jär
gmisesse kolm
e kategoo
riasse:
1.
Varad, m
ida hoitakse
lepingulist
e rahavoogud
e kogumis
eks ning mill
e rahavood
on ainult põh
iosa ja
tasumata
põhiosalt a
rvestatud int
ress ning mis
ei ole määr
atud õiglas
esse väärtuses
se muutust
ega
läbi kasum
iaruande,
kajastatak
se korrigeeri
tud soetusm
aksumuses (
A
mortise
d cost
, AC)
.
2.
Finantsva
ra, mida ho
itakse nii l
epingupõhist
e rahavoogud
e
kogum
iseks ku
i ka müügiks, m
ille
rahavo
od on ainul
t põhiosa j
a tasum
ata põhiosa
lt ar
vest
atud intres
si ning mis ei o
le määratu
d
õiglases
se väärtuses
se muutu
stega läbi kasu
miaruanne,
kajastatakse
õiglases v
äärtuses muutu
stega
läb
i koo
ndkasu
miar
uande
(
Fair value
through other comp
rehensive inc
ome
, FVOCI).
43
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
3.
Varad, m
is ei vasta k
orrigeeritu
d soetusma
ksumuses või õ
iglases vä
ärtuses muutu
stega läbi
koondkasu
miaruande
kajastamis
e tingimuste
le, kajastata
kse õiglases v
äärtuses
muutusteg
a läbi
kasumiaru
ande (
Fair value t
hrough profit and lo
ss
, FVPL).
Inbank k
ajastas aruan
deperioodi j
ooksul kõik v
õlain
stru
mendid korrige
eritud soetusma
ksumuse meetodil.
Inbank liig
itab võlains
trumendid ü
mber ainul
t juhul kui muu
tub finan
tsvarade juh
timise ärimu
del.
Ümberliig
itamine t
ehakse muud
atusele järgn
eval aruande
perioodil. S
elliseid muu
datusi esine
b eeldatavas
ti
har
va; aruand
e
peri
oodil vastavaid muu
datusi ei toimunu
d.
Finants
v
arade
klass
ifitseerimis
e ja mõõtmis
e osas muuda
tusi ei olnu
d.
KORRIGEERIT
UD SOETUSMAKS
UMUS JA SISEMIN
E INTRESSIMÄÄR
Korrigee
ritud soetu
smaksumus on
finantsvar
a soetusm
aksumus, mill
est on mah
a arv
atud põhiosa
tagasima
ksed ning millel
e
on lisatud võ
i
mill
est on maha arvatud esialgs
e soetusmaksum
use ja
lunastusm
aksumuse v
ahelise võima
liku erin
evuse kumulatiivn
e amortisa
tsioon sis
emise intressim
äära
meetodil j
a mida on f
inantsvara puh
ul korrig
eer
itud väärtus
e
langu
sest tuleneva all
ahindlusega.
Sisemine in
tressimäär o
n
määr, mil
lega finantsva
rast või
-
kohustuses
t selle eeldatav
a lepingu
perioodi
jooksul e
e
ldatav
asti saadavate või
makstav
ate rahavoogud
e diskonteerim
isel saadakse finan
tsvara bruto
bil
ansilin
e maksumus
(s.o korrig
eeritud soe
tusmaksumu
s enne allah
indluseid) või
finantskohus
tuse
korrigee
ritud soetu
smaksumus. S
ee arvutus
ei võta arve
sse eeldatava
id krediidikah
jusid, kuid
hõlmab kõi
ki
lepingu
osapoolt
e vahel
makstud või
saadud tas
usid, teh
i
ngukulusid
ja kõiki mu
id lisatasu
sid või
allahindlu
si, mis on
sisemise intr
essimäära ol
emuslikeks
komponentid
eks, näite
ks laenu välja
andmise
kulud. O
stetud või v
äljastatud lang
enud vää
rtusega finan
tsvarade (
e. varade, mil
le väärtus on
krediidi
ka
hju
mi tõttu
lan
genud juba arv
ele võtmi
sel) puhul arv
utab Inban
k krediidig
a korrigeeritu
d sisemis
e
intressim
äära, mis arvutata
kse lähtudes finan
tsvara korrige
eritud soetusm
aksumusest, mitt
e bruto
bilansili
sest maksumus
est, ning mille arvutu
sse kaasataks
e k
a tulevas
te
krediidikahju
de mõju eel
datavatele
rahavoogudele.
Kui Inban
k hindab üm
ber tuleviku rah
avood, siis
korrig
eeritakse fin
antsvara
–
või kohus
tuse bilansilist
maksumu
st, diskonte
erides eel
datavad rahav
ood esialgs
e sisemise int
ressimääraga. M
uutus bila
nsilises
v
äärtuse
s
kajast
atakse kasumia
ruandes.
OMAKAPITALIINSTRUMENT
Omakapi
taliinstrumen
t on instrum
ent, mis in
strumendi välj
aandja seisu
kohast vast
ab
omakapita
liinstrum
endi mõistele, see täh
endab, et instrument ei
sisalda leping
ulist kohustus
t teha
mak
seid
nin
g tõen
dab os
al
ust et
tevõ
tte
netov
arade
st,
ehk va
rade
s pär
ast kõ
ikid
e kohu
stu
ste
mahaarvamist.
Inbank on
otsustanud
kajastada om
akapitaliinst
rumendid õi
glases vä
ärtuses muutu
stega läbi
kasumiaru
ande. Õiglas
es väärtus
es mõõdetud o
makapitaliin
strumentist
saa
dud kasum või
kahjum
kajastat
akse kasumia
ruandes r
e
al “N
etotulem õig
lases väärtu
ses kajastatu
d finantsv
aradelt“.
44
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
LEPINGU
TINGIMUSTE MUUTMINE
Inbank v
õib läbi rääki
des või muu
l viisil muu
ta väljaantud
laenude le
pingulisi ting
imusi. Kui uu
ed
tingimuse
d
on oluli
selt erineva
d võrreldes e
sialgsete ting
imustega
, siis lõpetab I
nbank esi
algse vara k
ajastamise j
a
võtab arv
ele uue var
a selle õiglase
s väärtuse
s ning arvut
ab välja vara u
ue sisemis
e intressim
äära. Inbank
hindab lis
aks, kas uu
e finantsvar
a os
as esineb väärtus
e
langu
se tunnuseid võrr
e
ldes esm
ase arvele
võtmisega
. Bilansilist
e
jääkmak
sumuste erinevu
s kajastatakse ka
sumiaruandes
.
Kui tingim
used ei ol
e oluliselt
erinevad, sii
s ei põhju
sta läbirääkim
ised või
muutmine fin
antsvara
ka
jasta
mise
lõ
p
etamist, v
aid Inban
k arvutab ümb
er finantsva
ra bruto bila
nsilise mak
sumuse, lei
des uute
lepingulis
te rahavoogu
de nüüdi
sväärtuse, m
ida on diskon
teeritud fin
antsvara e
sialgse sisem
ise
intressim
ääraga, ning
kajastab mu
udatuses
t tingitud kasu
mit või kah
jumit k
asumiaru
andes.
KAJASTAMISE LÕPETAMINE
Inbank lõpet
ab finantsvara kaj
astamise siis, kui le
pingujärgsed õigu
sed finantsvaras
t tulenevatel
e
rahavoogudele l
õpevad või on üle antud ning
1.
Inbank anna
b
üle sisuli
selt kõik finantsv
ara omandiga
se
onduvad ri
skid ja h
üved või
2.
Inbank ei
anna üle eg
a tal ei säil
i sisuliselt
kõik finantsv
ara omandig
a seonduv
ad riskid ja h
üved ning
Inbankil
ei ole säilinu
d kontroll.
MAHAKANDMINE
Inbank kann
ab finantsvarad kas o
saliselt või täieliku
lt bilansist maha
s
iis, kui Inban
k on läbi viinu
d kõik
praktilis
ed meetmed
laenu tagasis
aamiseks n
ing Inbankil
ei ole põh
je
ndat
ud ootust, et
finantsvara
on
võimalik sis
se
nõu
da.
Finantskohusti
sed
Nii eeln
eval kui käeso
leval perioo
dil kajastas
Inbank finan
tskohustis
i korrigeeritu
d soetusma
ksumuses.
Finants
kohustus (või fina
ntskohustus
e
osa) eemal
datakse finantss
eisundi aruand
est siis ja ainult siis, kui
see on ku
stutatud (s.
o kui leping
us määratle
tud kohustu
s on täidetu
d, tühistatu
d või aegunu
d).
Finantsin
strumentid
e v
ä
ärtuse lang
us
e arv
estamine
Inbank h
indab, tul
e
vikku
vaatavat info
t kasutades
, eeldatav
at krediidik
ahjumit (ECL)
võlainstru
mentide
puhul, mi
s on kajastatu
d korrig
eeritud soetu
smaksumus
es või õiglase
s väärtuses
muutustega
läbi
koondk
asumiaruan
de. In
bank k
ajasta
b krediidikahju
de
suht
es
allah
indluse igal bilan
sipäeval.
Eelda
ta
va
krediidi
ka
hju
hindamin
e
võtab
arvesse:
•
erapoole
tut ja tõen
äosusega kaalu
tud summat
, mille mä
äramisel hinn
atakse mitm
eid võimali
kke
erineva
id tulemusi
•
raha ajavää
rtust ja
45
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
•
aruande
kuupäeval ilm
a liigsete
kulude või pin
gutusteta
kättesaadavat m
õistlik
ku ja põhjendatu
d
informats
iooni min
evikus toimunu
d sündmust
e, praeguste
tingimuste ja
tulevast
e
majandu
stingimuste pro
gnooside kohta.
IFRS 9 sä
testab kolm
efaasilise mu
deli krediidi
kahjude m
õõtmiseks, mi
s võtab arve
sse muutusei
d
krediidi
kvaliteedis al
ates esialgs
est arvele v
õtmisest järgm
iselt:
•
Faas 1
–
hõlm
ab f
inantsinstru
ment
e
, mil
le
krediidiri
sk
e
i ole
s
uurenenud
tema
arvel
e võtm
ise h
etke
st
.
Eeldatav
a
ks
kre
diidikahjum
iks on kogu l
e
ping
uperioodi eel
datavast kr
ediidikahjust s
ee osa, mis
tuleneb
kohustuse võim
alikust täi
tmata jätmis
est järgmis
e 12 kuu jook
sul või kuni l
epingu
lõppemis
e
ni, kui s
ee
on lü
hem
(12 kuu eeld
atav krediidik
ahjum).
•
Faas 2
–
hõlm
ab
finantsi
nstrumente, m
ille kredii
dirisk on
oluli
selt
suurene
nud alate
s arvele võtmi
se
hetk
est
(
Significant
increase in cr
edit risk, SIC
R
)
, kui
d mille puhu
l ei ole veel
objektiivsei
d põhjuseid
lootusetu
ks tunnistamis
eks. Eeldatav kredi
idikahjum
mõõdetakse
, v
õttes alus
eks eeldatavaid
krediidi
ka
hju
meid kogu eeldatav
a
lepingu
perioodi joo
ksul
.
•
Faas 3
–
hõlm
ab finantsin
strumente, mi
lle väärtu
s on langenu
d (näiteks,
90 päeva võlas,
võlgnik o
n
maksejõu
etu, on tõenäol
ine, et võlgnik alustab pa
nkroti menetlus
ega
või
o
n ra
kendatud
makseras
kuste tõttu rest
ruktureerimis
e
meetm
eid
). Eeldat
av kredi
idikahju
m mõõdetak
se, võtte
s
aluseks eel
datavaid krediidi
kahjumeid kogu e
eldatava lepingu
perioodi joo
ksul.
•
Eeldatava
krediidikah
ju mõõtmise
l IFRS 9 järg
i on läbiva
ks
põ
him
õtte
ks tul
evik
ku
vaata
va
informats
iooni arves
se võtmine.
•
Ostetud võ
i väljastatu
d finantsva
rad, mille v
äärtus on lang
enud, on n
eed varad, mi
lle väärtu
s on
langenu
d nende arvel
e võtmisel. N
ende puhul m
õõdetakse
eeldatav kre
diidikahju al
ati kogu l
epingu
perioo
di kohta (
F
aas
3).
ECL mõõdeta
kse kas 12 kuu või lepingu pe
rioodi kohta, sõltuva
lt sellest, kas on toimunu
d oluline
krediidi
riski suuren
e
min
e alates arv
e
le võt
misest või on v
ara väärtu
s langenud.
Eeldatav kr
ediidikahju
m on
kohustu
se täitmata jätmi
se
tõen
äosuse (PD)
, kohustuse
täitmata jätm
ise hetke
l finantsvara
avatud
positsio
oni (EAD) ning
kohustuse tä
itmata jätm
isest tulen
eva kahju m
äära (LGD) dis
konteeritud v
äärtus.
Need kompon
endid on definee
ritud järgmisel
t:
•
PD on tõenäosu
s, et laenusaaja ei täid
a kohustust (v
astavalt kohu
stuse täitm
ata jätmis
e ja langenu
d
väärtuseg
a finantsvar
a definitsioon
ile, mis on
välja toodu
d järgnevat
es
par
agra
hv
ides
), kas järgm
ise
12 kuu (
12 mo
nth prob
ability o
f defa
ult
, 12M
PD) või järele
jäänud lepin
guperioodi j
ooksul (
Li
feti
me PD
).
PD komp
onenti grupe
eritakse ge
ograafilise
asukoha, to
ote tüübi, m
akseviivitu
ses päevade j
a bilansis
kajastamis
e perioodi
järgi. PD
-
d h
innatakse M
arkovi mud
eli põhjal, ku
s eelneva
kuni 24 perioo
di
ülemineku
maatrikseid k
asutatakse tulevi
kus toim
uvate ku
mulatiivs
ete ülemineku
te tõenäosu
ste
ennusta
miseks.
•
EAD väljen
dab Inbanki
poolt tehtu
d hinnangut s
elle kohta,
kui suur on
nõue sel h
etkel, kui v
astaspool
jätab koh
ustuse täitm
ata. Bilansiv
äliste summ
ade osas si
saldab EAD
hinnangut, m
illised summ
ad
võetakse k
asutusse kohustu
se täitmata jätmis
e hetkeks.
46
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
•
LGD on I
nbanki eeldu
slik kogu kah
jum kohustu
se täitmat
a jätmise ko
rral. LGD
-
d väl
jend
atakse
ku
i
kahjumi pr
otsenti nõu
de suurus
est sel hetkel
kui vasta
spool jätab
kohustuse täit
mata. LGD lei
takse
võttes
a
rvesse tegur
eid, mis mõju
tavad saadav
aid rahavoog
e pärast koh
ustuse täitm
ata jätmist.
Jaenõue
te ECL arvutatak
se p
eamis
te sisendite
–
PD, L
GD ja tasum
ata jäägi, mis
on diskont
eeritud
por
tfelli
EIR
-
ga
–
korru
tisena. Tul
evikku vaatavat
majandus
informatsioo
ni on kasutatud
nii 12
-
kuulise kui
lepingup
erioodi PD, EA
D ja LGD m
ääramisel.
E
eldatava k
rediidikahjum
i arvutamis
eks tehtud
ee
ldus
eid
jälgita
kse ja kinnit
atakse kvartaa
lselt.
Finantsin
strumentid
e väärtuse lan
guse arves
tamisel lähtu
b Inbank IFRS
9 standardist
, mis põhin
eb
eeldatav
a krediidikahju
mi mudelil
. Krediidikah
jude hindami
sel analüü
sib Inbank m
inevikus to
imunut, võt
ab
arvess
e
üldist
majandus
e seisukorda n
ing teeb p
rognoose maj
anduskeskkonn
a arengu o
sas tuleviku
s.
Lähtuvalt eelto
odust on Inbank andnud
oma hinn
angud olu
listele sisend
itele, mis on
vajalikud
eeldatava
krediidi
ka
hju
hindamise
ks ja mida on
kirjeldatud
alljärgneval
t:
•
Kohustuse
täitmata jätmis
e ning varad
e, mille väärtus o
n langenud de
finitsioon (Default
).
Kohustuse
täitmat
a jätnuks ning
langenud v
äärtusega v
araks klassifit
seeritakse
finantsinstru
ment, ku
i see on
90
ja rohk
em päeva võlas
(võttes arve
sse võlasumm
a piirmäär
a 5
e
uro
t
jaen
õuete ja 50
0
e
urot
mittejaen
õuete osas)
, või
finantsin
strument, m
ille puhul on
laenuvõtj
al olulised
maksera
skuse
d j
a mi
s
vastab ebatõ
enäoliste laekum
iste kriteeriu
mile, sh klient on pank
rotis, surnu
d,
kohtum
enetlusse
antud
,
on toimunud kre
diidipettus
või
kui leping
ule on rakenda
tud maks
eraskuste tõttu
restruktu
reerimise m
eetmed.
Eelpool m
ainitud krit
eer
iume on raken
datud kõikidele
finantsin
strument
idele Inbankis; samu
kriteeriu
me kasutataks
e finantsvaraga se
otud kohustuse mitt
etäitmise määr
amiseks ettevõ
tte
sisemis
el k
rediid
iriski juhtimis
el.
Kohustus
e
täitm
ata jätmise definit
siooni on kasutatu
d järjepid
evalt
kohustu
se täitmata jätmi
se
tõen
äosuse (
Probability
of d
efault
,
PD), fin
antsvara avatu
d
posi
tsioon
kohustu
se täitmata j
ätmise het
kel (
Exposure
at default
, EAD) ja
kohustuse t
äitmata jätmis
est tulenev
a
kahju m
äära (
Loss given
default
, LGD
) arv
utamis
el.
Instrumen
ti ei loeta enam maksejõu
etuses või halven
enud krediidikv
aliteediga, kui se
e e
i ole
vähemalt
kolm kuud j
ärjest vastan
ud ühelegi m
aksejõuetus
e kriteeriu
mile. Kui mak
sejõuetus
esineb
seetõttu, et ra
kendatud on maks
eraskuste tõttu res
truktureerimi
se
meedet
,
raken
datakse pi
kemat
katseae
ga.
•
Krediid
iriski olulise
suurenemise
piir (SICR
). Inbank h
indab igal b
ilansipäev
al, kas fin
antsinstrum
endi
krediidi
risk on olul
iselt suurenen
ud võrreld
es esmase arv
ele võtmis
ega. Inbank
i hinnangul on
krediidi
risk oluli
selt suurenenud, kui on toimunud ol
ulised muutused majanduskeskkonnas,
mis
mõjutav
ad laenusaaja
maksekäi
tumist (näite
ks ebasoods
ad piirkonna
töötusemää
ra muutused,
inflatsi
oon, muutuse
d sissetule
kutes).
Jaenõue
te osas on krediidirisk
i
olulis
e
suur
enemise p
iir 30 võ
lapäeva. S
amuti hinna
takse olulis
eks
riski suur
enemise asj
aoluna finan
tsinstrumend
i klassifit
seerimist ku
i nõuetekoh
aselt teenin
dav nõue,
millele on
kohaldatud m
akseraskust
e tõttu restr
uktureerimi
se meetmei
d (
performing
forbearance
).
Sel
lis
tele
nõ
uetele rak
endatakse 2
4 kuulist katse
aega.
Võttes arve
sse Inbanki tavapä
rast äritegev
ust,
millest
lähtuvalt on k
liendi fin
antskäitumi
se kohta käiv
a info kogu
mise võim
alus piiratud, o
n muude
kriteeriu
mite rakend
amine mõistl
iku pingutus
ega raskend
atud. Mittej
a
e
nõuete osas hinnatakse
47
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
krediidi
riski olulist suure
nemist ka kvalitatiivs
elt, põhined
es
vast
aspoolte poolt regula
arselt
esitatavat
ele finantsaru
annetele.
Inbank ei ole aruan
deaastal kasut
anud madala kred
iidiriski erandit üh
egi finantsinst
rumendi osas.
•
LGD
määra tase
. LG
D on Inbank
i eelduslik kogu
kahjum
kohustuse t
äitmata jätm
ise korral. L
GD
-
d
väljenda
takse kui kah
jumi prots
e
nti n
õude suurusest
sel hetke
l kui vastaspoo
l jätab kohu
stuse
täitmat
a. LGD leita
kse võttes arv
esse tegur
eid, mis mõjut
avad saadavai
d
rahavoog
e pärast kohust
use
täitmat
a
jätmis
t.
LGD ko
mponenti grupee
ritakse geograafil
ise asukoha, to
ote tüübi ja sissenõudm
ise
strateegi
a järgi. LGD
-
d mõjutav
ad sissenõude
strateegiad
, sealhulgas n
õuete müüg
i võimalus nin
g
-
hind. Kuig
i sarnaselt
2020. aas
tale mõjutas
majandusk
e
sk
konda COVID
-
19 viir
use le
vik
, ei o
lnud
majandu
skeskkonna
s enam nii suu
rt ebakindlu
st ja majandu
ses toimuv ol
i paremin
i prognoosit
av.
Võlanõu
ete müügi k
e
skkon
d, mis 2020. a
astal oli tu
gevasti mõjut
atud COV
ID
-
19
lev
ikust
ja t
õi tu
rul
kaasa võ
lanõuete hin
na alanemis
e, oli 2021.
aastal stabiiln
e, näidat
es mõningaid
paranemis
e märke.
Inbank jät
kas 2021.
aastal turu
tingimusteg
a vastavuse
s olevate LGD
määrade
kasutamist, kui
d kuna
erineva
d
majandu
sprognoosi
d näitavad tulevi
ku osas pigem pos
itiiv
semaid stsen
aariume, si
is on
Inbanki ju
htkond arv
amusel, et v
õlanõuete mü
ügi turul on
olukord paran
emas ning
eeldatakse L
GD
määrad
e vähenem
ist 2022. a
astal.
•
Makroma
janduse mõju hinda
mine.
Makromajan
duse mõ
ju hindamise
ks on Inban
kis välja töö
tatud
mude
l, mille a
bil võetaks
e eeldatava k
rediidikahju
arvutamisel
arvesse võ
imalikke tulev
iku
majan
duskeskkonn
a arenguid.
Port
felli kuuluvat
e
riikid
e
lõikes an
alüüsiti läbi regressi
oonanalüüsi
erineva
te majandusn
äitajate (sh S
KP muutus,
inflatsio
on, töötuse
määr)
mõju port
felli PD
-
le.
Makrom
ajandusli
ke näitajat
e prognoosi
d põhin
evad portf
elli kuuluv
ate rii
kide keskpan
kade,
suurem
ate
komm
ertspankade ja Euroo
pa pangandu
sinstitutsioon
ide viimastel ole
masolevatel
makroma
janduslikel an
alüüsid
e
l. Sell
eks, et kre
diidikahjumeid
hinnata või
malikult neut
raalselt,
kasutat
akse Inbankis
kolme sts
enaariumit, mi
s võtavad arv
esse tul
e
vikku v
aatavat info
t
–
baas,
positiivn
e ja negatiiv
ne stsenaar
ium. Stsen
aariumite os
akaalude mää
ramisel on l
ähtutud Inb
anki
kuuluvate r
iikide
majandu
skesk
konna arengu
perspektiiv
ist ja eeln
evatest kog
emustest. S
e
isug
a
31.12.20
21 hinnati stsen
aariumite tõen
äosuseks vastav
alt eeltoodule 60%
/ 20
%/ 20%
;
stsenaa
riumite hinn
angud on jään
ud samaks v
õrreldes 2
020. aastaga.
I
nbank aja
kohastab
majan
dusnäitajat
e p
rognoose
ja stsenaar
iumite tõen
äosusi väh
e
malt
kord aastas. N
agu iga
majandu
sliku prognoosi puh
ul,
on eeldu
ste ning nende toimum
ise tõenäosus
te
hin
damine seotu
d
ebakindlu
sega ning t
egelik tulemu
s võib olla
oluliselt er
inev ennus
tatust. Inbank
kinnitab,
et
valitud
stsenaa
riumid esind
avad Inbanki
parimat hinna
ngut võima
liku tulemus
e osas. Lisak
s on hinnatu
d
muude tu
levikku vaat
avate eelnev
alt mudelit
esse mitt
e arvestatud mu
udatuste m
õju, nagu nä
iteks
regulati
ivsed, seadus
andlikud või
poliitilised
muutused, ku
id nendel muu
datustel
ei ole olulis
t mõju
ning seetõttu
ei ole ka
teh
tud
täien
davaid korrige
erimisi eeldatav
as k
re
diidikahjumis
.
Seda järe
ldust
vaadata
k
se ül
e ning sell
e korrektsus
es veenduta
kse vähemalt
kord aastas
.
Inbank
on viinud l
äbi
sensitiiv
suse analü
üsi peamiste n
äitajate os
as
mis Inbank
i hinnangu
l mõjutavad
enim eeldatav
a krediidikah
jumit
. M
akrom
ajandus
e
osas
on analüüsitud töötuse määra muutuse
mõju port
fellile. Siin
kohal on väl
ja toodud an
alüüsi tulemu
sed, mis In
banki jaoks
on eb
asoods
as
suunas ning mille
st nähtub, et kui
:
o
PD tõuse
b 10%, siis mõ
ju oodatav
ale krediidi
kahjule on 0,
5
miljon
it eurot
;
48
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
o
võlanõu
ete
müüg
i turul kehtiv
LGD tõu
seb 10 p.p., s
iis suurene
b oodatav kr
ediidikahju
1,2
miljoni
euro võrra
;
o
töötuse m
äär kasvab
5 p.p., siis su
ureneb ooda
tav krediidi
kahju 2,4 mil
joni euro võr
ra;
o
stsenaa
riumite osaka
alusid muu
detakse vastav
alt 60%/5%/
35%, siis suu
reneb oo
datav
kre
dii
dikah
ju 0,5 miljon
i euro võrr
a.
•
Võlamenetlusprotsess.
Inbank pakub oma kli
entidele pain
dlikku lähenemis
t võlgadega tege
lemiseks,
peamise t
oetava tegevu
sena pakuta
kse makseg
raafiku muutm
ise võimalus
t, mis vasta
ks kliendi
muutunud maksevõi
mele. Tähelepanu pö
öratakse j
ätkuvalt ka si
semiste v
õlamenetlus
protsesside
arendam
isele. Loodud
on uusi aru
andeid ja v
aateid, mi
lle abil veelgi
operatiivsem
alt jälgid
a portfelli
kvalitee
ti ning liikum
isi võlagru
ppide vahel. V
õlamenetlus
protsessi os
ana müüb Inb
ank regulaar
sel
t
tähtaja
ks tasumata n
õudeid, mille
sisemine m
enetlemine
ei ole enam
otstarbekas.
•
Instr
umentide grupee
rimine kolle
ktiivselt kre
diidikahju hindamise
ks.
Selleks,
et hinnata tu
leviku
krediidi
ka
hju
sid kollektiiv
selt mudeli
alusel, rühmi
tatakse finan
tsinstrum
en
did sarnaste ris
kitunnust
e
põhjal, sel
liselt, et avatus riskil
e
grupis
on homog
eenne. Grupeer
imise jaoks peab olem
a piisavalt
informats
iooni, et tu
lemus oleks st
atistiliselt
usaldusväärn
e. Juhul kui In
banki sis
ene inform
atsioon ei
ole piisav
, siis võtab In
bank mode
lleerimise
ks aluseks ni
i sisemist kui v
älist täi
endavat in
formatsioon
i.
Rühmita
mise alusek
s on võetud jä
rgmised tunn
used või in
formatsioon
: toote tüüp,
lepingu tüü
p,
turg, ül
e tähtaja võlgn
evus, la
e
nul
epingu pikkus
portfellis.
Rühmitamis
e asjakoha
sust jälg
itakse ning
vaadata
k
se üle perio
odiliselt.
Jaenõue
te eeldatava krediid
ikahjumi kompon
endid (PD, LGD ja EAD) on tu
letatud sisemis
test ajaloolistes
t
andmet
est. Kuna jael
aenud on hom
ogeensed, si
is arvutat
akse võimali
kud krediidik
ahjumitest tu
lenevad
allahin
dlused nen
de homo
geensete l
aenude aj
aloolise m
aksekäitum
ise ja tu
levikku v
aatava info
baasilt
.
Mitteja
elaenude allah
indlusi teha
kse Inbankis tu
levikku v
aatavat inf
ot kasutades
individuaals
elt, sõltuval
t
vastaspo
ole makseviivitu
sest, finantsil
isest t
ugevu
se
st nin
g tagatis
e
väärtu
sest.
Inbanki ta
gatiste port
fell on ebao
luline, ses
t enamiku Inb
anki laenu
portfellist m
oodustavad
tagatiseta
jaenõud
ed
(järelm
aksud, laenud, kr
ediitkaardid)
, mis antakse välja klien
di maksevõime
analüü
si põhjal.
Inbank o
n välj
astanud la
ene ka ettevõt
etele, mill
e puhul maan
datakse ris
ki mitmesugu
ste tagati
stega.
Seisuga
31.12.2021 ol
i tagatis
e
ga la
enude maht
7 miljonit
eurot, mis mo
odustab
koguportfelli
st 1,2%
(31.1
2.202
0: 1,8%).
Liisingnõu
ded
Kapitalir
enditehingu
ks loetaks
e liisingtehin
gut, mille
korral kõik olu
lised va
ra kasutamise
st tuleneva
d riskid
ja hüved l
ähevad liis
ingfirmalt üle
rentnikul
e. Kapitalir
enti kajastat
akse finantss
eisundi aruan
des renditu
d
vara õigl
ase väärtus
e summas võ
i ren
dima
ksete miinimumsu
mma nüüdisväär
tuses. Rentni
kult saadavad
rendima
ksed jagataks
e kapitaliren
dinõude põh
iosa tagas
imakseteks j
a finantstu
luks. Finan
tstulu jagata
kse
rendiperi
oodile arves
tusega, et r
endileandja tu
lususe m
äär on igal
ajahetkel k
apitalirendi
netoinv
e
ste
eringu jäägi
suhtes sam
a. Rendileping
ute sõlmim
isega kaasn
evad esmas
ed otsekulutu
sed, mis
jäävad r
e
ndil
eandja kanda, v
õetakse a
rvesse ren
di sisemise int
ressimää
ra ja kapital
irendinõude
arvestusel
ning kajasta
takse tulu vähendusena rendiperioodi
jook
sul.
49
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Materiaalne ja
immateriaalne põhivara
Materia
alne ja immat
eriaalne põh
ivara võ
e
taks
e
a
lgselt arvele
soetusma
k
sum
uses, mis koo
sneb
ostuhinna
st ja ots
e
selt
soetamiseg
a seotud kulu
tustest. S
eejärel kajast
atakse vara s
oetusmaksum
uses,
millest on
mah
a arvatud
ak
umul
eeritud kulu
m ja akumul
eeritud kahjum
id väärtu
se langusest. M
ateriaal
se
ja immat
eriaalse põh
ivara amorti
seerimisel ka
sutatakse l
ineaarse amo
rtisatsiooni m
eetodit, e
e
lda
tav
lõppvää
rtus on null.
Materia
alseks põhivara
ks loetakse sellis
eid
olulis
i varaobj
ekte, mille k
asutusaeg on p
ikem kui ü
ks aasta.
Lühema
kasuliku elua
ega ja vähe
olulised vara
objektid kan
takse koh
e
kulu
sse. Immat
eriaalset põhi
vara
kajastat
akse finantss
eisundi aruan
des ainult ju
hul, kui on t
äidetud järg
mised ting
imused:
•
vara
objekt on I
nbanki po
olt kontroll
itav;
•
on tõenäo
line, et Inb
ank saab o
bjekti kasut
amisest tul
evikus tulu
;
•
objekti s
oetusmaksumu
s on usa
ldusväärselt h
innatav.
Immateria
alset põhiv
ara (v.a firm
aväärtus)
amortiseeri
takse kulud
e
sse l
ineaarsel m
eetodil hinn
angul
ise
kasuliku
eluea jook
sul.
Materia
alse ja immat
eriaalse põh
ivara väär
tuse langust hin
natakse juh
ul, kui eksi
steerib sell
ele viitavaid
asjaolusi
d (v.a firm
aväärtus). Mää
ramata täh
tajaga imma
teriaalse põh
ivara ning
kasutusele
võtmata
immat
eriaalse põh
ivara
ka
etavat väärtu
st kontrollita
kse kord aast
as, võrrelde
s nende kae
tavat väärtu
st
bilansili
se jääkväärtu
sega.
a.
Firmavä
ärtus
-
Äriüh
enduses oman
datud firmav
äärtust ei am
ortiseerit
a, selle asem
el jagatakse
firmavää
rtus väärtus
e languse
kontrollimis
eks raha t
e
enivat
ele üksust
e
le
ning viiakse ig
a
aruande
perioodi lõpu
l (või tihemin
i, kui mõn
i sündmus võ
i asjaolud
e muutus s
ellele viitab) l
äbi raha
teeniva ü
ksuse väärtu
se test. Fi
rmaväärtus j
agatakse r
aha teenivate
le üksustele,
mis eeldat
avas
ti
saavad firm
aväärtuse tekit
anud äriühendus
e
sünergi
ast kasu. Firmav
äärtus jagatakse rah
a
teen
ivale
üksusel
e või grupil
e, mis ei või ol
la suurem ku
i ärisegm
ent. Firmavää
rtus hinnata
kse alla tem
a
kaetaval
e väärtusele
juhul, ku
i see on väik
sem bilansilise
st
jääkmaksum
usest. Firm
aväärtus
e
allahindlu
st edaspidi
ei tühistat
a. Finantsse
isundi aruan
des kajast
atakse firm
aväärtust
jääkmaksu
muses (so
etusmaksumus
miinus väär
tuse langu
s). Tütaret
te
võt
ja müügist s
aadud kasu
mi
või kahjumi arv
estamisel arv
e
stata
kse firma
väärt
use jääkmaksumu
s müüdu
d tütarettevõ
tja vara
jääkmaksumuse
hulka.
b.
T
ark
vara
-
Arvutitar
kvara jooksva
hooldusega
seotud ku
lud kajastat
akse kuluden
a nende tek
k
imis
e
hetkel. Im
materiaals
e varana ka
jastatakse o
stetud arvu
titarkvara, mi
s ei ole seon
duva riis
tvar
a
lahutam
atu osa. Ar
enduskulud, mi
s on otses
elt seotud s
elliste erista
tavate tar
kvaraobjektid
e
arendam
ise ja testim
isega, mis on
Inbanki p
oolt kontrollit
avad, kajast
atakse immat
eriaalse var
ana, kui
on täidetud järg
mised tingimu
sed:
o
tarkvara kasu
tuskõlb
li
kuks muutm
ine on tehnil
iselt võima
lik;
o
juhatus
kavatseb
tarkvara v
almis saa
da ja seda
kasutada;
o
tarkvar
a on võima
lik kasu
tada;
o
on võima
lik näidata,
kuidas tar
kvara loob tõ
enäolist tul
evast majan
duslikku kasu
;
50
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
o
tarkvara a
rendamis
e lõpetamis
eks ja kasutam
iseks on ol
emas piisavad
tehnilised, rah
alised j
a
muud v
ahendid;
o
tarkvara aren
dustegevus
ega seotud kulutu
si saab usaldusvä
ärselt mõõta.
Kapitalis
eeritavad
arvutitarkvar
a arendusku
lud hõlmava
d tööjõukulus
id ning muid
arendamis
ega otses
elt
seotud kulutu
si. Are
ndus
kulud, mis ei
vasta eelto
odud tingimus
tele, kajas
tatakse kulud
ena.
Arendusku
lusid, mis on algselt
kajasta
tud kuluden
a, e
i kajastat
a hilisemal perioo
dil
var
ana.
Arvutita
rkvara, nii so
etatud var
ade kui sis
e
miselt
genereer
itud, kulud
amortiseerit
akse kulu
desse
linea
arse
l
meetodil hinn
angulise kasu
liku eluea jooksul,
mille pik
k
us on kun
i
3
-
10
aasta
t. Ma
teria
alse
põhi
vara
amortisa
tsiooniperioo
d on 2
-8
aastat.
Eraldi
sed ja tingim
uslikud koh
ustised
Eraldis k
ajastataks
e juhul, kui In
bankil lasub
enne
bilansipäeva toimunud kohustavast s
ündmusest
tuleneval
t juriidilin
e või faktilin
e kohustus,
kohustise reali
seerumine
on pigem t
õenäoline ja s
elle sum
mat
on võima
lik usaldusv
äärselt mõõt
a. Eraldis k
ajastataks
e finantssei
sundi aruande
s summas,
mis on
juhtkon
na hinnangu koh
aselt bilansipä
e
va seisu
ga vajalik eraldise
ga
seo
tud kohustise rahu
ldamise
ks. Juhul
kui eraldis rea
liseerub tõenäo
liselt hiljem kui 12 k
uu jooksul pärast bilans
ipäeva, kajas
tatakse seda
diskont
eeritud väärtu
ses (st era
ldisega seo
tud väljama
ksete nüüdisv
äärtuse sum
mas), välja
arvatud juhu
l,
kui dis
konteerimise m
õju on ebao
luline. Muud v
õimalikud või
eksisteeriv
ad kohustu
sed, mille
realise
erumine on v
ähem kui tõen
äoline või m
illega kaasn
evate kulutu
ste suurust
ei ole võim
alik piisava
usaldusv
ää
rsusega h
innata, ava
likustataks
e konsolide
e
ritud r
aamatupid
amise aasta
aruande lisad
es
tingimusl
ike kohustisten
a.
Reservid
Kohustu
slik reservka
pital
Vastavalt
Inban
ki põhikirjale tul
eb igal majandusa
astal kohustusli
kku reservkapita
li kanda vähemalt
1
/20
puhaskasum
ist, kun
i reservkapita
l moodustab
1/10 aktsia
kapitalist. K
ohustuslik
ku reservka
pitali võib
kasutada
kahjumi katm
iseks, sam
uti aktsia
kapitali suuren
damiseks. R
eservkapit
alist ei või t
eha väljam
akseid
aktsion
äridele.
Muud re
servid
Inbanki
aktsionärid
e
üldkoosol
ek võib otsu
stada, et re
servkapital
i kantakse ka mu
id summasi
d.
Reservk
apitali võib k
asutada ka a
ktsiakapitali
suurendamis
eks ja sel
lest ei või t
eha väljama
k
seid
aktsion
äridele.
51
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Tulude ja kulude kajastamine
Intressitu
lud
ja
-
k
ul
ud
Intressitu
lu ja
–
kulu
arvutamise
ks rakendatak
se sisemist
intressimä
ära finantsva
ra või
–
kohustu
se bruto
bilansili
sele maksumu
sele, välj
a arvatud:
1.
Finantsva
rad, mille vä
ärtus on lan
genud nende
ostmise võ
i välja andmi
se hetkel
–
n
eile
r
akendab
Inbank kre
diidiga korrige
e
ritud esi
algset sisemist in
tressimäära finan
tsvara korri
geeritud
soetusma
ksumusele;
2.
Sellise f
inantsvara pu
hul, mille vä
ärtus ei ole
langenud ostm
ise või v
älja andmise he
tkel, kuid m
ille
väärtus on
langenud in
strumend
i väljastamis
e järgselt (f
aas 3), rak
endab Inbank
sisemist
intressim
äära järgneva
tel aruandeperio
odidel finantsva
ra korrigeeritu
d
soetus
maksumus
ele.
Vaata lis
aks täpsemalt
arvestuspõhim
õtete lisas
t, sektsioon
is “Korrig
eeritud soetusm
aksumus ja s
isemine
intressi
määr”
.
Teenustasutul
ud ja
–
kulud
Teenusta
sutulude all
kajastata
kse müügitulu
lepingu
test klientideg
a. Teenustasu
tulu kajast
atakse siis
, kui
klientide
le lubatud t
eenust osutat
akse, summ
as, mis peege
ldab tasu, m
ida Inbank ee
ldab saada n
ende
teenuste osut
a
mise
eest.
Teenustasutulud
ja
-
kulud k
ajastataks
e lineaars
elt teenuse o
sutamise peri
oodil,
kui klient
saab teenu
sest kasu sam
al ajal kui s
eda osutata
kse Inbanki
poolt. Selli
sed tulud on n
äiteks la
enu
igakuine h
aldustasu. M
uutuv tasu
kajastata
kse müügitu
lus ainult u
latuses, mida
juhtkonna h
innangul
tõenäoli
selt hiljem
ei tühistata.
Muu tulu
ja teenustasu
tulu kajas
tatakse kin
dlal ajahe
tkel, millal In
bank on täitn
ud oma
teostam
iskohustuse
d, mis on tava
liselt tehing
u läbiviim
ise hetk. Sa
adud või nõud
a olev
tulu ja teenustas
u
on kogu
tasu teenuste
eest, mis on
selgelt eri
statavad teo
stamiskohus
tused. Selli
sed tulud on n
äiteks
lepingu enn
etähtaegs
e lõpetami
se tasu, kinn
ituskirja vä
ljastamis
e tasu.
Kulud, mis
on otses
elt seotud te
enustasutulu
de genereer
imisega,
kaj
astatakse kui teenu
stasukulu
d.
Muud tulud
Tulu kau
pade müügist
kajastata
kse saadud või
saadaoleva
tasu õiglas
es väärtuses, v
õttes arve
sse kõiki
tehtud al
lahindlusi ja
soodustusi.
Tulu kaupa
de müügist
kajastataks
e siis, kui
kõik olulis
ed omandiga s
e
otud
riskid on
üle läinud mü
üjalt ostj
ale, müügitu
lu ja tehingu
ga seotud kulu
on usal
dusväärselt m
ääratav n
ing
tehingust saa
dav tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teen
use müügis
t kajastataks
e peale te
enuse osutamist
samas perio
odis
,
kui teenus
t
os
ut
atakse
.
Tulud kasu
tusrendile
pingutest k
ajastatakse l
ineaarselt
tuluna leping
u periood
i jooksul.
Kasumid ja kah
jumid, mis tekivad õigl
ases väärtuses mu
utustega läbi kas
umiaruande kaja
statud
finant
svarade ja
–
kohustu
ste õiglase vä
ärtuse muutu
stest kajastat
akse real „N
etotulem õig
lases vä
ärtuses
kajast
atavatelt fin
antsvar
adelt“.
Dividend
itulu kajast
atakse siis,
kui ettevõtt
el on tekk
inud seadusl
ik õigus div
ide
ndid
e saamisek
s.
52
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Aktsiapõhine makse
Inbank välj
astab konsolide
e
rimisg
ruppi kuuluv
ate ette
võ
tete
juha
tuse
liikme
tele
ja v
õtme
tööta
jate
le
aktsiaopt
sioone. Väl
jastatud optsi
oonide õigl
ane väärtu
s kajastata
k
se o
ptsioonileping
u perioodi
jooksul
tööjõukulu
na ning om
akapitali (a
ktsiapõhiste m
aksete res
ervi) muutus
ena. Kulud
e kogusumm
a määrataks
e
opts
ioo
ni väl
jas
tamis
e hetk
el o
pts
ioonid
e õi
glase
vää
rtuse
hin
dami
se tee
l.
Ettevõ
tte tuluma
ks
Ettevõtt
e tulumaks Eestis
Tulumak
su makstakse
erisoodustu
stelt, king
itustelt, ann
etustelt, v
astuvõtukulu
delt, divid
endidelt ja
et
tevõ
tluse
ga mi
tte
seotu
d vä
lja
m
akset
elt. Eestis ei eksistee
ri erinevusi vara maksua
rvestuslik
e ja bilansiliste
jääkväärtu
ste vahel, m
illelt tek
iks edasilü
k
kunu
d tulumaks.
Dividen
d on väljamaks
e, mida tehakse
AS
-
i
Inban
k aktsionärid
e otsuse alu
sel ning mil
le aluseks on
dividend
i saaja os
a
lus
AS
-
is
Inban
k. Kehtiva tulu
maksuseadu
se kohas
elt maksustata
kse dividend
idena
jaotatav
at kasumit m
ääraga 20/
80 netodivid
endina välj
amakstud sum
mast. Divid
endidelt arv
estatud
ettevõtte
tulumaks k
ajastatakse
tulumaksu
kuluna divid
endide välja
kuulutamis
e pe
rioodi
koondkasu
miaruande
s, sõltumata sell
e
st, millis
e perioodi eest need on
välja kuulu
tatud või millal
dividend
id välja maks
takse. Mak
simaalne tulum
aksukohu
stis, mis ka
asneks jaot
amata kasu
mi
dividend
idena väljam
aksmisel on
esitatud aast
aaruande
l
isas
10
.
K
rediidiasu
tused maks
avad Ees
tis
oma eelmise
s kvartalis teeni
tud kasumilt 14% avan
silist dividend
ide
tuluma
ksu. Hilisem
al kasumi jaotam
isel ja sell
ega kaasnev
a tuluma
k
sukoh
ustuse arvu
tamisel saab
krediidi
asutus tasutu
d makset arv
esse võtt
a. Maksusta
takse
üksnes äriühinguid,
kellel on kasum.
D
ividend
ide väljamak
setele
on võim
alik r
aken
dada
maksumäär
a 14/86.
Seda soods
amat maks
umäära sa
ab
kasutad
a dividendim
aksele, mis ul
atub kuni kolm
e eelneva majan
dusaast
a
keskmi
se dividendid
e
väljam
akseni, mi
s on maksu
statud 20/
80 maksu
määraga.
Ettevõtt
e tulumaks teiste
s
riikide
s
TULUMAKS POOLAS
Va
stavalt k
ohalikule tu
lumaksuse
adusele mak
sustatakse
tulumaksug
a Poolas asuva
filiaali kasum
it, mida on
korrigee
ritud seaduses e
ttenähtud püsiv
ate ja a
jutist
e erinevusteg
a.
Põhili
sed ajutised erinevu
sed tekivad
laenukah
jumitest, p
õhivara amort
isatsioonis
t ja edasikan
tavast maksu
kahjumist.
Edasilükkun
ud tulumaks
arvutata
kse kehtivat
e või eeldatav
alt kehtiv
ate maksumä
äradega (Poo
las 19%), mis o
n rakenda
tavad
nendel perioo
didel, kui ajutis
ed
erinevu
sed või maksukah
jumid realiseeru
vad. Edasilükku
nud
tulumaksuva
r
a kaj
astataks
e finantsseisun
di aruan
de
s vai
d juhul, kui
on tõenäo
line, et see r
ealiseeru
b läbi
maksusta
tava kasumi
tekke tuleviku
s.
TULUMAKS LÄTIS
T
ulumak
su seaduse jä
rgi maksust
atakse
kasum
sel
le jao
tami
sel m
aks
umäär
aga 2
0/80
.
53
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
TULUMAKS LEEDUS
Tulumak
su arvestamise
l võetakse aluseks aas
ta kasum ning arvest
atakse edasilü
kkunud tuluma
ksu.
Kasumi ma
ksumäär on
15%. Kred
iidiasutused m
aksavad 20%
tulumaksu k
asumiosalt, mi
s ületab 2
miljonit
eurot. Ma
ksukahjum
eid võib edasi kan
da määramata aj
aks v.a. v
äärtp
aberite ja/või tul
etisinstrum
entide
võõrandam
isest tulen
evad kahjum
id, mida s
aab viie järje
stikuse aast
a jooksul ü
le kanda ja m
ida saab
kasutada ain
ult samalaa
dsete maksustat
avate tulude vähendam
iseks.
Edasilü
kk
unu
d tulumaks
u arvutamis
el kasutata
kse bilansili
se kohustise m
eetodit ning
see väljend
ab ajutist
erinevust
varade ja k
ohustuste m
aksubaasi
de ja bilansili
ste saldode vah
el. Tuluma
ksuvara ja
-
k
ohu
stuse
leidmisel k
asutatakse maksum
äära, mida eelda
tavasti kasut
atakse edasil
ükkunud tulumaksu
varade
ka
sutami
sel või edasilük
k
unud tu
lumaksukohu
stuse arvesse võtm
isel, võttes arvess
e finantsseisu
ndi
kuupäevag
a vastu võ
etud või tegel
ikult kehtin
ud maksumää
rasid. Edasi
lükkunud tu
lumaksu var
a
kajastat
akse finantssei
sundi aruandes ulatu
ses, milles ettevõ
tte juh
tkond e
e
ldab
lähitulevikus
varade
kasutami
st, võttes arv
esse maksu
statava kasum
i progno
ose. Kui on tõ
enäoline,
et osa edasilü
kkunud
tuluma
ksust ei kasutata, siis se
da e
dasi
lükkunud tu
lumaksu osa finantsaru
annetes ei kajas
tata.
Ärisegmendid
Inbank jao
ta
b oma ä
ritegevuse s
egmentideks v
astavalt t
egevuse g
e
ograa
filisele jaotu
sele ning j
älgib
tootegru
ppide kasuml
ikkust riiki
de üleselt.
Ärisegmen
did moodust
avad osa In
bankist, ko
os eraldi juur
depääsug
a finantsandm
etele, mis
on ühtlasi
aluseks äritu
lemuste regu
laar
sel jälgimi
sel nii juh
atuse kui ka nõ
ukogu po
olt.
Rendiarvestus
Inbank o
n rendilepi
ngutes nii
rentnik kui k
a rendileand
ja. Inbank re
ndib erinevaid
kontoripindasid ni
ng
tütarettev
õte Mobir
e rendib
sõidu
keid
.
Inbank k
ui rentnik
Rendil
evõtjad p
eavad:
•
arvele võtm
a
varad ja ko
hustused kõikide üle 1
2
-
kuuliste ren
dilepingute o
sas, v.a juh
ul, kui rendita
v
vara on
väikese vä
ärtuseg
a; ning
•
kajastama
kasumiaruan
des kulum
it renditavat
elt varadelt j
a intressikulu
rendikohus
tustelt.
Ren
dilep
ing
ud
on enam
asti sõlmitud
fikse
eritud perioodiks
2-5
aastaks ning
sisaldavad r
ee
glin
a ka
pikendamis
e ja katk
estamise õigus
i. Renditing
imused rä
ägitakse läbi in
dividuaa
lsel baasil n
ing võivad
sisaldada e
rinevaid tingim
usi.
Rendid k
ajastataks
e vara kasutusõ
igusena va
rades ning r
endikohustus
ena võlakohus
tuste hulga
s alates
hetkest, mil Inb
ank saab õiguse vara kasu
tada. Varad ja kohus
tused kajast
atakse bilansis ren
dimaksete
nüüdisvä
ärtuses. Rendi
maksed jaotata
kse finantskulu
ks (intressikulu
)
ja rend
ikohustuse
põhio
sa
54
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
tagasima
kseteks ehk
kohustuse jä
äkväärtuse v
ähendamisek
s. Finantsku
lud jaotata
kse rendiperi
oodile
arvestus
ega, et intr
essimäär on ig
al ajahetke
l kohustuse
jääkväärtus
e suhtes sama
. Vara kasu
tusõigust
amortis
eeritakse linea
arselt vara eeldatav
a kasu
lik
u tööe
a võ
i rend
iper
ioodi
joo
ksul
, vas
tava
lt se
lle
le, k
umb
on lühem.
Renditav
at vara ja r
endikohustust
kajastata
kse bilansis
rendimakset
e nüüdisväärtu
ses (v.a.
erandid).
Rendima
ksed sisaldava
d järgneva
id rendiper
ioodi jooksul
tehtavaid
makseid:
•
fikseeritu
d rendimak
sed, millest
on lahutatu
d rendileand
ja poolt rentn
ikule tehtud
maksed või
kulude
hüvitis
ed;
•
muutuvad rendimakse
d, juhul kui need muutuvad vastaval
t mingile alusindeksile;
•
võimaliku
jääkväärtu
se garantiig
a kaasneva
d maksed ren
tnikult;
•
re
nditav
a vara väljaos
tmise, ren
diperioodi
pikendamis
e või katkestam
ise optsioo
nide kasutam
isega
kaasnev
ad maks
ed.
Rendima
kseid diskont
eeritakse, k
asutades rend
i sisemist in
tressimäär
a või rentni
ku alternatiiv
set
laenuintr
essimäära
.
Altern
atiivne intress
imää
r on intr
essimäär, mida
Inbank pe
aks maksma,
kui ta
finantse
eriks sarnas
e vara kasutus
õiguse ostu
laenug
a.
Lühiajal
isi rente ja v
äheväärtusli
ku vara ren
te
ka
jastatakse r
endiperiood
i jooksul lin
eaarselt
kasumiaru
andes kuluna
. Lühiajaliste ren
tidena kajast
at
ak
se le
pin
guid,
mil
le re
ndipe
rioo
d on k
uni 12
ku
ud
või väh
em. Arvutitehn
ika on üldjuhu
l vähevää
rtuslik vara. R
endilepingu
pikkuse mä
äramisel hin
dab
juhtkon
d pikendamis
-
ja katk
estamisoptsio
onide realise
erimise tõenäosu
st, võttes arvess
e kõiki
teadao
levaid
asjao
lusid, mis t
ekitavad maj
andusliku st
iimuli optsio
onide kasu
tamiseks.
Re
ndil
epingu
pikendamis
optsioonid
ega hõlmatu
d perioodid (v
õi periood
id pärast kat
kestamisopt
siooni) arv
atakse
rendiperi
oodi hulka siis, kui on pii
savalt kindel, et pikend
amisoptsio
oni kasutatakse (või
katkest
amisoptsio
oni ei kasutat
a). Juhtkond v
aatab oma hinnan
gud seoses pi
kendamis
-
ja
katkest
amisoptsioon
idega üle,
kui juhtkonn
a otsusel on
toimunud o
luline sündm
us, mis mõju
tab tema
algset hinn
angut opts
ioonide kasu
tamise tõen
äosuse o
sas või kui on muutunud rendilepingu
katkest
amatu periood
(näiteks ku
i Inbank on
kasutanud o
ptsiooni, mi
lle kasutamist
ei hinnatu
d algselt
piisaval
t kindlaks või
ei ole kasut
anud optsio
oni, mille kasu
tamist hinn
ati piisaval
t kindlaks).
Vastavalt
sõlmitud l
epingutele ei o
le Inbank g
aranteerinu
d rendiobjekti
jääkväärtus
t lepingu lõ
ppemisel.
Inbank kui ren
dileandj
a
Kasutusr
endi tingimu
stel väljar
enditud vara
kajastataks
e bilansis tav
akorras, an
aloogselt
muul
e bilansis
kajast
atavale va
rale
.
Välj
arenditava
t
vara
amort
iseeritaks
e lähtudes s
ama tüüpi vara
de osas
rakendat
avatest am
ortiseerimi
spõhimõtetest
. Kasutusr
endimaksed
kajastataks
e rendiperio
odi jooksul
lineaarse
lt tuluna.
55
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Järgmi
sed uued võ
i muudetu
d standar
did ja tõlg
endused m
uutusid
Inbanki
le
kohustu
slikuks alat
es
01.01
.2021.
a.
„COVID
-
19 tingitud rendi
soodustused”
-
IFRS 16 muudatuse
d
(ra
ke
ndu
b 1.
juunil 202
0
või hiljem algav
atele
aruand
eperioodi
dele).
Muudatu
sed annavad r
endile
võtj
atele (mitt
e
ren
dileandjatel
e) vabastuse
vabatahtliku
erandi vorm
is
hindama
ks, kas COVID
-
19 tingitud
rendisoodustu
s käsitleda
rendileping
u muudatus
ena või mitt
e.
Rendilevõ
tja võib ka
jastada rend
isoodustuse s
elliselt, nagu
tegemist ei
oleks rend
ilepingu
muudatusega.
Paljudel juhtu
del toob see kaasa ren
disoodustus
e kajastamise muutuv
a rendimaksen
a. Praktiline abinõu
kehtib ain
ult rendisoo
dustele, m
is tekkisid CO
VID
-
19 pan
deemia ots
ese tagajärjen
a juhul, ku
i kõik
alljärgn
evatest ting
imustest on t
äidetud:
•
r
end
imak
sete
muut
use tul
emu
sena
on muu
detud
rend
i ko
guta
su ol
ulise
s osa
s sa
ma või v
äik
sem
tasust, mi
s kehtis v
ahetult enne mu
udatust;
•
rendima
ksete vähendus m
õjutab ainult makse
id esialgse makse
tähtajaga kuni 30. juun
i 2021;
•
muid olu
lisi muudatu
si rendilepin
g
u ting
imu
stes e
i teh
ta.
Kui rend
ilevõtja otsus
tab rendilep
ingutele pr
aktilist abinõu
rakendada,
siis peab ta
seda raken
dama
järjepid
evalt sarnast
e omadusteg
a ja sarnaste
s tingimust
es rendilepin
gutele. Muu
datust tul
eb rakenda
da
tagasiula
tuvalt vastav
alt standar
dile IAS 8, ku
id rendil
evõtjatelt ei n
õuta eelmist
e perioodi
de
ko
rrigeerimist
ega IAS 8 paragrah
vis 28(f) sätest
atud avalikustam
ist.
Uuel standar
dil puudub olulin
e
mõju
Inban
k
i finan
tsaruannetele.
„Viiteint
ressimäära (
I
BOR
) reform
“
–
IFR
S 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teise etapi muudatused
(rakendu
b 1. jaanuaril
2021 või hi
ljem algava
tele aruand
eperioodidel
e).
Teise et
api muudatu
sed käsitleva
d reformide
rakendamis
est tulenevaid
probleeme
, sealhulga
s ühe
võrdlusm
äära
asend
amist alte
rnatiivse v
õrdusmäär
aga. Muu
datused hõl
mavad järg
miseid val
dkondi:
●
IBO
Ri reformi tu
lemusel lep
ingupõhist
e rahavoog
ude määramise
aluse muu
tuste arvestamin
e:
muudatus n
õuab pra
ktilise abin
õuna korrig
eeritud soetusm
aksumus
es kajastatud in
strum
entid
e,
IBOR re
formi tulemus
el, muutu
nud lepingulist
e rahavoogu
de kajastam
ist läbi e
fektiivse in
tressimäära
uuendam
ise vastavalt I
FRS 9 parag
rahvi B5.4.5
juhistele
. Selle tulemus
ena ei ka
jastata koh
eselt
kasumit võ
i kahjumi
t. Praktilin
e abinõu koh
aldatakse
ainu
lt sellele mu
utusele ning
kuivõrd se
e on
vajalik o
tseselt IBO
R reformi tul
emusel ning
uus alus on
majandusli
kult samavää
rne eelmise
alusega.
IFRS 9 ajut
ist vabastu
st kasutav
ad kindlustu
sandjad pe
avad samuti r
akendama pr
aktilist abin
õu.
Lisaks
on muude
tud IFRS 16, et nõuda ren
dilevõtjatel
t
sarnas
e praktilise abinõu k
asutamist
rendilepin
gute muudatu
ste osas, m
is muudava
d tulevaste r
endimakset
e määramise
alust IBOR
reformi tu
lemusel.
●
Esim
ese etapi v
abastuse lõp
pkuupäev lepin
guväliselt k
ehtestatu
d riskikom
p
onenti
dele
riskima
andamissuhet
es: Teise etapi muu
datused nõuavad
, et ettevõtted lõpeta
ksid edasiulatuva
lt
esimese
etapi vabastu
se kohaldam
ise lepinguv
äliselt keht
estatud risk
ikomponen
tide suhtes
56
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
varasem
alt kui lepinguvälis
elt kehtestatud ris
kikomponen
tide
s on tehtud muudatused või
kui
riskima
andamissuhte
d on lõpetatu
d. Esimese
etapi muud
atuste lõppkuu
päev riski
komponentid
e
suhtes e
i ole kindla
ks määratud.
●
Täien
davad ajutise
d e
randid te
atud riskimaan
damisarvestu
se nõuete kohald
amisest: Teis
e
etapi
muudatuse
d kehtest
avad mõn
ed täiendav
ad ajutis
ed vabastus
ed IAS 39 j
a IFRS 9 te
atud
riskima
andamisarv
estuse nõuete
kohaldamis
est riskimaand
amissuhete
puhul, mid
a mõjutab ot
seselt
IBORi refo
rm.
●
IBO
Ri reformiga
seotud täien
davad IFRS 7
avalikustam
ise nõuded:
Muudatus
e
d nõuavad
avalikus
tada:
i.
kuidas
e
ttevõ
te juhib al
ternatiivset
ele võrdlusm
ääradele ülem
inekut, ül
emineku ar
engust ning
sellest tul
enevaid ris
ke;
ii.
kvantita
tiivset teave
t tuletisins
trumentide ja m
ittetulet
isinstrumenti
de kohta, mill
e üleminek
on
tulemas j
aotatuna olul
ise viitein
tresssimäär
a järgi; ja
iii.
IBORi refor
mi
tulemu
sel tekkinud ris
kijuhtimiss
trateegia muu
datuste kirjel
dust.
Aruand
eperioodil ei
olnud IBORig
a seotud inst
rumente, s
eetõttu r
ak
endamine ei avalda olu
list mõju
Inbanki finant
sseisundile, majand
ust
ulemustele
ega r
ahavoog
udele.
Välja on
antud uusi või
muudetu
d standardei
d ja tõlgendu
si, mis muu
tuvad Inban
kile kohustus
likuks
hilisema
tel perioodid
el ja mida I
nbank ei ol
e rakendanud
ennetähtaeg
selt
.
„COVID
-
19 tingitud rendi
soodustused”
-
IFRS 16 muudat
use
d
(rakendu
b 1. aprillil 2
021 või hilj
em algavat
ele
aruand
eperioodi
dele).
2020.
aasta m
ais anti väl
ja IFRS 16 muu
datus, mi
s andis rendil
evõtjatele v
abatahtliku
praktilise a
binõu
hindama
ks, kas COVID
-
19 tingitud
rendisoodustu
s, mille tul
emusel väh
endataks
e ren
dimaks
eid es
ialgse
maksetäh
tajaga kuni
30. juuni 2
021, käsitl
eda rendil
epingu muuda
tusena või mit
te. Muuda
tus, mis anti
välja 31.
m
ail 2021, pike
ndas praktilise abin
õu kuupäeva 30. juun
ist 2021 kuni 30. juunin
i 2022.
Rak
e
ndamin
e ei avalda mõju
Inban
k
i finan
tsseisundil
e.
“Investori j
a tema sidus
-
või ühisett
e
võtte v
ahel toimuv vara
de müük või
üleandmine
”
–
IFR
S 10 ja IAS 28
muudatused
(ra
ke
ndam
ise kuupäev m
ääratakse
IASB poolt; e
i ole veel va
stu võetud
Euroopa Liidu
poolt).
Muudatu
sed eemaldav
ad
vastu
rääkivuse IF
RS 10 ja IAS
28 nõuet
e
s, mis r
eguleeriva
d investori ja
tema
sidus
-
või
ühisettevõt
te vahelisi v
arade müük
e või üle
andmisi. Muud
atuse peamin
e mõju seisn
eb selles
, et
kasum võ
i kahjum kaja
statakse t
äies ulatuses
, kui tehing
hõlmab ärit
egevust. Ku
i tehing hõlm
ab varasid
,
mis ei mo
odusta äri
te
ge
vust, kajast
atakse kasum
või kahjum
osaliselt, is
egi kui need v
arad on
tütarettev
õtte omad
ja tehingu käigu
s antaks
e üle tütarett
evõtte akts
iad.
Rakendamin
e ei aval
da eeldatavast
i olulist mõju
Inbanki fin
antsseisund
ile, majandu
stulemuste
le ega
rahavoogudele.
57
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
„Kohustust
e
liigit
amine lühi
-
või pik
aajaliseks”
-
IAS 1 muudatused
(rake
ndub 1
.
jaanuar
il 2022 või hiljem
algavat
ele aruand
eperioo
didele; ei o
le veel vas
tu võetu
d Euroopa L
iidu po
olt).
Piiratud
ulatusega mu
udatused se
lgitavad, et
kohustused l
iigitatakse
kas lühiajalist
eks või pik
aajalisteks
sõltuvalt aru
andeperio
odi lõpus kehtivate
st õigustest. Kohu
stused on pikaaj
alised, kui ettevõ
ttel on
aruande
perioodi lõpu
s oluline õigu
s lükata e
dasi
arveldus
t rohkem kui
kaheteistküm
neks kuuks.
Juhised ei
nõua en
am sellisel ju
hul tingimu
steta õigust.
Juhtkonna
kavatsus järg
nevalt arv
elduste edasi
lükkamise
õigust ka
sutada või mi
tte ei mõju
ta kohustus
te liigitamist.
Õigus ed
asilükkamise
ks on olemas v
aid
siis, kui
ettevõte
täidab aruan
deperioodi l
õpu seisuga
asjakohased
tingimused. K
ohustus l
iigitatakse lü
hiajaliseks,
kui tingim
ust rikut
ak
se
aruandeperi
oodi lõpus v
õi enne sed
a, isegi kui l
aenuandja nõ
ustub pärast
aruande
perioodi lõp
pu sellest ting
imusest loo
buma. Vastup
idi, laen liig
itatakse pika
ajaliseks, ku
i
laenule
pingu eritingim
usi rikutaks
e alles päras
t aruandekuu
päeva. Lisa
ks sisaldav
ad muudatus
ed selgitust
se
llise
võla
lii
gita
mise
nõuete
koh
ta, m
ida e
ttev
õte võ
ib ra
hulda
da,
muutes
sed
a omak
api
talik
s
.
“
Arv
e
ld
us
”
on defin
eeritud kui
kohustuse ta
sumine sul
arahaga, muud
e majandusl
ikku kasu sis
aldavate r
essurssideg
a
või ett
evõtte enda om
akapitaliinst
rumentidega
. Konverteeri
tavate instru
mentide pu
hul, mida või
b
konvert
eerida omakapit
aliks, on olemas eran
d,
kuid ainul
t nende instrumentide puhul,
kus vahetusõigus
liigitat
akse liitfinantsin
strumendi eral
di komponendina om
akapitaliin
strumendis.
Inbank a
nalüüsib muudatus
e mõju fi
nantsaruandele.
„Kohustust
e
liigit
amine lühi
-
või pik
aajalisteks, jõ
ustumiskuu
päeva
edasilükkam
ine”
-
IAS 1
muudatused
(rakendu
b 1. jaanuaril
2023 või hi
ljem algava
tele aruand
eperioodidel
e; ei ole v
eel vastu võ
etud Euroopa
Liidu pool
t).
IAS 1 muudatus kohu
stuste lühi
-
või pikaajalisek
s liigitamise koh
ta anti
välj
a
2020.
a
asta jaanuaris a
lgse
jõustumi
skuupäevag
a 1. jaanuar
2022. Kuid r
eageerides C
OVID
-
19 pand
eemiale lük
ati jõustumis
kuupäev
ühe aast
a võrra edasi
, et anda e
ttevõtetele roh
kem aega m
uudetud juh
istest tul
enevate liigitu
ste
muudatus
te rakendamis
eks.
Inbank a
nalüüsib muudatuse
mõju fi
nantsaruandele.
IAS 1 ja IF
RS rakendusju
hendi nr 2 muud
atused: „Arv
estuspõhimõt
ete avalikustamin
e”
(raken
dub 1.
jaanuaril
2023 või hi
ljem algav
atele aruand
eperioodidel
e; ei ole v
eel vastu võ
e
tud Eu
roopa Liidu
poolt).
IAS 1 muudeti, et nõ
u
da ettevõt
etelt oluliste arv
estuspõhim
õtete asemel n
e
nde olu
liste
arvestus
põhimõtete t
eabe avaliku
stamist. Mu
udatus sät
estas olulise
arvestuspõhim
õtete tea
be
määratlus
e. Muudatu
s selgitas samu
ti, et arv
estuspõhimõt
ete teave on
eeldatavast
i oluline, ku
i ilm
a sel
leta
ei oleks
finantsaruann
ete kasutaj
atel võimal
ik aru saada
finantsaruann
ete muust
olulisest te
abest.
Muudatus
es on toodud
illustreeriv
ad näitei
d arvestuspõh
imõtete teab
est, mida tõ
enäoliselt p
eetakse
olulise
ks ettevõtte f
inantsaruann
ete jaoks. L
isa
ks selgita
s
IAS 1 muudatu
s, et ebaoluline
arvestus
põhimõtete t
eave ei pe
a olema avali
kustatud. Kui
aga seda av
alikustatak
se, siis see
ei tohiks
varjutada
olulist arv
estuspõhimõ
tete teave
t. Selle muu
datuse toetam
iseks mu
udeti ka IFRS
rakendu
sjuhendit nr
2 “Olulisuse o
tsuste tegemi
ne”, et anda ju
hiseid olu
lisuse mõis
te rakendam
iseks
arvestus
põhimõtete av
alikustami
sel.
58
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Rakendamin
e ei aval
da eeldatavast
i olulist mõju
Inbanki fin
antsseisund
ile, majan
dustulemuste
le ega
rahavoogudele.
IAS 8 muu
datused: „Arve
stush
innangute mõ
iste”
( raken
dub 1. jaanu
aril 2023 või h
iljem algava
tele
aruande
perioodidele;
ei ole ve
el vastu võetu
d Euroopa Lii
du poolt).
IAS 8 muu
datus selgit
ab, kuidas
ettevõtted
peavad eristam
a arvestusp
õhimõtete
muutuseid
arvestush
innangut
e muutustest
I
nbank a
nalüüsib muudatuse
mõju fina
ntsaruandele.
Ülejäänud
uutel või m
uudetud s
tandarditel võ
i tõlgendust
el, mis veel
ei kehti, ei o
le eeldatavas
ti olulist
mõju Inbankile
.
59
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 2 Olulised raamatupida
mislikud
hinnangud
Vastavalt IFRS
-
ile
tuginev
ad mitmed aru
andes esi
tatud finantsn
äitajad ran
gelt raamatu
pidamisli
kele
juhtkonnap
oolsetele eeldustele ja hinnangute
le, mis omavad mõju bilansikuupäeva seisuga
raamatup
idamise aru
andes esitatu
d varade j
a kohustust
e väärtustele
, samuti jä
rgnevate ma
jandusaas
tate
aruande
perioodide tulu
dele ja kuludele. Kuig
i
need hinn
angud põhineva
d
juhtkon
na parimal teadmis
el
ning jär
e
ldust
el käimasol
evatest sündmu
stest, ei
pruugi teg
elik tulemus n
endega lõpu
ks kokku lan
geda ja
võib mär
kimisväärs
elt neist hinn
angutes
t erine
da.
Juhtkon
d vaatab järj
epidevalt ül
e sellised otsus
ed ja hinn
angud, sealh
ulgas ne
ed, mis mõjut
avad
finantsin
strumentid
e õiglast väärtust
(
tä
psemalt v
aata
lisa 2
6
)
, lan
genud v
äärtusega l
aenude al
lahindlust
(lisa 9)
,
vähemusosalu
se väljaostukoh
ustuse
väärt
us (lisa 13),
materia
alsete ja imm
ateriaalsete v
arade
väärtuse
langust
(lisa 1
6)
,
firmaväär
tust (lisa 16),
edas
ilükkunud maksukohustusi
(lisa 10)
ja aktsiapõhise
id
mak
seid
(lisa 2
4). Juhtko
nd toetub ot
sustes ja eel
dustes minevi
ku kogemu
sele ja muud
el
e teguritel
e,
mida
peab antud olu
korras mõistliku
ks.
Olulis
ed juhtkon
na hinnang
ud ja eeldu
sed on s
eotud IFRS
9 standardi
ga ja puudu
tavad pe
amiselt
eeldatav
a
krediidikahju
(ECL) mõõ
tmise sis
endeid, sh
LGD
, makromajanduse mõju
ja suure
nenud
kre
dii
diri
ski
(S
ICR) krite
eriume. Mu
deleid, hinnan
guid ja sisen
deid vaadat
akse regul
aarselt üle In
banki
riskijuht
imise üksus
e poolt.
Ee
ldatava
kre
diidikah
ju (ECL) hin
damine on
oma isel
oomult ebam
ääran
e ja
eeldab
keeruliste mu
delite kasutam
ist ning olu
liste hinnang
ute andmist
tuleviku m
ajandusolu
korra ja
kliendik
äitumise os
as.
Eeldatava
krediidikah
ju sisendid,
eeldused j
a hinnangud on
detailsem
alt kirjeldatu
d
“
Lisa
1
.
Olu
lised arves
tuspõhimõtt
ed
”.
60
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 3 Riskide juhtimine
Üldine in
fo
Riski
määr
atleta
kse võimali
ku negatiiv
se kõrvale
kaldena o
odatavast
majandus
tulemusest
. Inbank
on
äritegevu
se kaudu se
otud mitmesu
guste riski
dega, mill
est peamise
d on krediidiris
k, tururisk
, likviidsu
srisk
ja operat
sioonirisk.
Muud riskid hõ
lmavad ärir
iski, sh stra
teegilist ris
ki ja maine
riski
, ning
kapitalir
iski
.
AS
-
i
Inbank n
õukogu po
olt kehtestatu
d riskiisu
määratleb ris
kid, mida In
bank on va
lmis võtma, n
ende
tasemed j
a olemuse
, ning tagab,
et need ris
k
id o
n kooskõlas n
ii panga äri
mudeli kui
ka strateegilis
te
e
esmärki
dega. Riskiju
htimise põhi
mõtteid, nõu
deid ja vastu
tusvaldkon
di kirjelda
takse vastav
ates sise
-
eeskirj
ades.
K
e
htest
atud kapitalijuh
timise põhimõte
te k
ohas
elt peab Inbankil ris
kide katteks olema piisav
alt
nõu
etekoha
seid om
avah
endeid
.
Inbanki ri
skijuhti
mise ees
mär
gik
s on ri
ske
ära tund
a,
neid õ
ige
sti mõ
õta ja
juh
tida
. Laie
mas p
laa
nis on
riskijuht
imise eesmä
rgiks ettevõtt
e väärtuse su
urendamine
kahjude min
imeerimise
ja tulemust
e
volatiilsu
se vähendam
ise kaudu
. Riskijuhtim
ine põhine
b tugeval ris
k
ikultu
uril
ja on ül
e
s eh
itatud kolm
e
kaitseliin
i põhimõtte
l. Esimene k
aitseliin ehk
ärivaldkon
nad vastutava
d riskide
võtmise ja n
ende igapä
evase
juhtimis
e eest. Teine kaitsel
iin ehk riskijuhtimi
se
üksus v
astutab riskijuh
timise metoodik
ate väljatöötam
ise
ja riskiaru
andluse e
est. Kolmas
kaitseliin
ehk siseaudit
teostab kogu
organisat
siooni
–
sealh
ulgas
riskijuht
imise üksus
e
–
sõltuma
tut järelevalv
et.
Riskijuht
imise üksus ann
ab
vähem
alt kord kvartalis
AS
-
i
Inban
k nõukogu
le ülevaate
ke
hte
statud riskid
e
piirmää
rade järgimise koh
ta.
Piirm
äärade ületust
est raporteerita
kse koheselt.
Detailsem ris
kide ülevaade on ava
ldatud Inbanki kodu
lehel
www.
inbank
.ee
„Riskijuh
timise ja k
apitali
adekvaat
suse raportis
“.
Kred
iidirisk
Krediidi
risk väljend
ab võimalikku
kahju, mis
tuleneb vast
aspoole suu
tmatusest või
soovimatus
est täita
nõuetek
ohaselt Inb
anki ees võ
etud lepingul
isi kohustusi. I
nbanki kr
ediidirisk tu
leneb peamis
elt väljastatu
d
laenude
st ja nõu
etest ko
dumajapidam
istele, v
äh
esel määral
ka ettevõt
etele, krediidiasu
tustele
ja
keskpan
kadele väljast
atud laenud
est ja nõue
test.
Inbank v
äljastab la
e
ne n
eljas riigis
: Eestis, Lät
is, Leedus ja P
oolas. Inban
ki jaoks on
oluline jälg
ida
krediidi
riski riikide lõikes,
sest kredi
idirisk on t
ugevalt s
eotud majan
duskeskko
nnas toimuv
aga, sh
seadus
andlusega, mi
s portfelli ku
uluvatel turgu
del võib
olla erinev. I
nbanki nõu
ete jaotus v
arade ja portf
elli
kuuluvat
e riikide lõikes on esitatu
d
järgn
evas tabelis.
61
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Krediid
i
riskile avatud
va
rade jaotus riikid
e lõikes
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
Eesti
Läti
Leed
u
Poola
Kokku
Nõuded ke
skpanka
dele
68 861
0
0
8 592
77 453
Nõuded kr
ediidiasutustele
12 329
499
2 966
2 076
17 870
Nõuded võ
lakirjainves
teeringutes
t
7 684
0
0
0
7 684
Nõuded kodumajapidamistele
165 423
45 037
142 578
242 987
596 025
Nõuded
mittefin
antsette
võtete
le
1 553
0
114
0
1 667
Nõuded
muudele
finants
ettevõtete
le
5 363
0
0
0
5 363
Muud nõ
uded
175
362
1 028
228
1 793
Muud
finantsvar
ad
988
131
755
98
1 972
Nõuded kokku
262 376
46 029
147 441
253 981
709 827
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
Eesti
Läti
Leed
u
Poola
Kokku
Nõuded ke
skpanka
dele
16 973
0
0
10 472
27 445
Nõuded kr
ediidiasutustele
4 336
40
3 954
11 454
19 784
Nõuded võ
lakirjainves
teeringutes
t
13 618
0
0
0
13 618
Nõuded kodumajapidamistele
140 160
28 020
132 588
89 889
390 657
Nõuded
mittefinants
ettevõte
tele
2 489
0
179
0
2 668
Nõuded
muudele
finants
ettevõtete
le
4 680
0
0
0
4 680
Muud nõ
uded
144
46
3 896
121
4 207
Muud
finantsvar
ad
19
29
1 275
27
1 350
Nõuded kokku
182 419
28 135
141 892
111 963
464 409
Krediidi
riski juhtimist reg
uleerivad Inbank
i
tegev
usriikides eelkõ
ige Euroopa tarbija
krediididire
ktiivi alusel
kehtesta
tud õigusakt
id ja juhendi
d ning neile va
stavad Inban
ki sise
-
e
eskirjad, mille kes
kseks põhimõtt
ek
s
on vastu
tustundlik la
enamine. Kre
diidir
iski h
ulka arva
b Inbank
la
enuportfellist tu
leneva riski,
kontsent
ratsiooniri
ski, riigiriski ja
vasta
spo
ole
ris
ki. Inbanki
krediidirisk
i juhtimisel
on oluline ü
lemääraste
riskide vä
ltimine ja
riskide ma
andamine järg
miste meetm
etega:
•
väljasta
tud laenud
e a
lla
keskmise lepingu
lised tä
htajad;
•
väljasta
tud laenud
e oluliselt al
la keskmise l
epingusum
mad;
•
hajutatu
d portfell n
ing piiratud ri
skikontsentr
atsioonid;
•
laenude
väljastamise
l arvestatav
optimaalne ri
ski
-
tulu suhe;
•
kontroll
itud riskide
võtmine ja ri
skiprofiili
pid
ev jälgimine;
•
regulaar
selt läbi vii
davad stress
itestid ja sts
enaariumi
-
an
alüüsid.
62
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Nõuete ja
otus
Inbanki n
õuded liigita
takse vast
avalt kredii
diotsustus
-
ning
väljastuspr
otsessile j
ae
nõueteks
ehk nõueteks
kodumaj
apidamist
ele
ja m
itteja
enõuet
eks
eh
k nõu
eteks e
ttevõt
etele
.
Jaenõu
ete all mõi
stab Inban
k nõudei
d
kodumaja
pidamistele
, m
is on välja
statud füüsili
stele isikut
ele.
Väljast
atud jaenõu
etel puudub enam
ikel juhtu
del tagatis. Kr
ediidiotsuste
tegemise
ks ja laenude
väljastam
ise
ks kasut
atakse autom
atiseeritud IT
-
l
ahend
usi,
sta
ndard
ise
eri
tud p
rotse
sse
ning s
tanda
rd
seid
lepingutin
gimusi. Ja
enõuded on ü
ksikuna ebao
lulised,
k
uid t
ervikuna on
neil portf
e
llis
suur maht j
a neil on
sarnase
d tunnused. S
ee vähendab
oluliselt sel
lise laenua
ndm
isega seotud
riske.
Mitteja
enõuete alla
arvestab In
bank nõuded, m
is ei vast
a jaenõuete
tingimustele
ja väljastata
kse
et
tevõ
tete
le
. Seetõttu t
ehakse kr
ediidiotsus ind
ividuaals
elt krediidik
omitees ning
riske maand
atakse
valdaval
t tagatis
ega.
Nõude
d kodum
aja
pidamistel
e
Inbanki põh
itegevus k
aasab endas
tarbimisfin
antseerimis
e lahendust
e pakkumist
kodumajapidam
istele.
Sellele
keskendudes on
saavutatud
laenuport
felli kõrge haju
tatus ja m
adal keskmin
e laenusumm
a.
Erakliend
i maksevõim
e hindamise
ks kasutataks
e krediidikä
itumise mud
eleid, mis arv
estavad kli
endi
varasem
at maksekäitu
mist, sissetu
lekut ja koh
ustusi, aga
ka muid kliend
i maksedist
sipliiniga s
eotud
parame
etreid. Inban
ki krediidikä
itumise mud
elid muutu
vad ajas pidevalt
ning käivad kaas
as krediidiot
sus
e
langetami
seks kasut
atava info koos
seisu ja ma
janduskeskk
onna muutu
stega.
Nõuded k
odumajapidam
istele ma
kseviivituses
päevade lõi
kes on välja to
odud järgn
evas tabelis.
Nõuded koduma
ja
pidamistele
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
Bruto nõuded
Allahindluse
d
Neto
nõuded
Allahindluse
ga
kaetus
Nõuete jaotus
Faas 1
Faas 2
Faas 3
0-
3 päe
va
580 325
-
4 036
-
113
-
353
575 823
0,8%
4-
30 pä
eva
13 606
-
923
-
116
-
108
12 459
8,4%
31
-
89 päeva
8 201
-1
-
1 412
-
207
6 581
19,8%
90
-
179 päeva
1 341
0
0
-
860
481
64,1%
180+ päeva
3 870
0
0
-
3 189
681
82,4%
Nõuded kokku
607 343
-
4 960
-
1 641
-
4 717
596 025
1,9%
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
Bruto nõuded
Allahindluse
d
Neto
nõuded
Allahindluse
ga
kaetus
Nõuete jaotus
Faas 1
Faas 2
Faas 3
0-
3 päe
va
360 075
-
3 286
-
49
-
126
356 614
1,0%
4-
30 pä
eva
27 698
-
1 722
-
51
-
124
25 801
6,8%
31
-
89 päeva
8 173
-5
-
1 640
-
201
6 327
22,6%
90
-
179 päeva
1 238
0
0
-
711
527
57,4%
180+ päeva
6 677
0
0
-
5 289
1 388
79,2%
Nõuded kokku
403 861
-
5 013
-
1 740
-
6 451
390 657
3,3%
63
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Inbank on keskend
unud jätkuvalt tootepõhise kasvu stratee
giale.
Inban
ki nõuded kodum
ajapidami
stele
kasvasi
d
50% võrr
eldes 31.
12.202
0.
Peamine k
asv tuli Poo
la portfellist,
kus suurim
a kasvu tein
ud toode oli
roheline
järelmaks
.
2021. aasta
t
i
selo
omus
tavad
ma
d
alad
laen
ukahj
umid
, s
est
Inbanki laenuportfell
on
jätkuvalt
muutumas v
ähem riskants
eks tänu
p
äikesepane
elide järelma
ksu ja liisingu
osakaalu
kasvule.
Samuti
oli tegelik
m
ajandusolu
kord ja klienti
de maksevõ
ime olulis
elt paremad, kui
2020. aastal
koroona
kriisi
ajal
.
Nõud
ed
mitt
efi
nant
set
tevõt
ete
le j
a fi
nant
set
tevõ
tete
le
Inb
ank
on
välj
asta
nud
lae
ne ka
et
tev
õtete
le.
Et
tevõt
ete
le s
uuna
tud
lae
nude o
sas
teh
akse
kre
dii
diot
suse
d
individu
aalselt kred
iidikomitees
põhinedes
kliendi ma
ksevõime hin
damisele
. Täi
endavalt m
aandataks
e
ettevõtet
ele antud laenu
de riski
mitm
esuguste tag
atistega.
Nõuded
ettevõtetele m
akseviivi
tuses päevad
e lõikes on
esitatud järgn
evas tabelis.
N
õuded mittefinantsettevõtetele ja finantsettevõtetele
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
Bruto nõuded
Allahindluse
d
Neto
nõuded
Allahindluse
ga
kaetus
Nõuete jaotus
Faas 1
Faas 2
Faas 3
0-
3 päe
va
8 801
-
25
0
0
8 776
0,3%
4-
30 pä
eva
47
0
0
0
47
0,0%
31
-
89 päeva
0
0
0
0
0
0,0%
90
-
179 päeva
0
0
0
0
0
0,0%
180+ päeva
0
0
0
0
0
0,0%
Nõuded kokku
8 848
-
25
0
0
8 823
0,3%
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
Bruto nõuded
Allahindluse
d
Neto
nõuded
Allahindluse
ga
kaetus
Nõuete jaotus
Faas 1
Faas 2
Faas 3
0-
3 päe
va
11 544
-
33
0
0
11 511
0,3%
4-
30 pä
eva
4
0
0
0
4
0,0%
31
-
89 päeva
1
0
0
0
1
0,0%
90
-
179 päeva
9
0
0
-2
7
22,2%
180+ päeva
35
0
0
-3
32
8,6%
Nõuded kokku
11 593
-
33
0
-5
11 555
0,3%
Inbanki m
ittejaenõu
ete
portfelli
kvaliteet
on
olnu
d aruand
e
per
ioodil heal
tasemel
, portfell on vähenenud
võrreld
e
s 2020. aa
staga. Kuna tegemi
st pole ettevõtte põh
itegevusega, sii
s
ei oo
datud
port
felli kasv
u.
Portfelli
jaotus faasi
de vahel j
a allahindlus
te muutused
on kajastatu
d järgnevat
es tabelit
es.
64
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Kodu
majapi
dami
ste
portfelli liikumin
e faaside vahel
Tuhandetes eurodes
Faas 1
(12 kuu eeldatav
krediidikahjum)
Faas 2
(e
el
da
tav
krediidikahjum
lepinguperioodi
jooksul)
Faas 3
(e
el
da
tav
krediidikahjum
lepinguperioodi
jooksul)
Kokku
Bilansiline sald
o, 31.12.2019
316 145
10 694
6 176
333 014
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faa
si 2
-
10 729
10 729
0
0
Faasi
st 1 ja 2
faasi 3
-
4 771
-
1 483
6 254
0
Faasi
st 2 ja 3
faasi 1
3 171
-
2 976
-
195
0
Faasist 3 faa
si 2
0
57
-
57
0
Uued
väljasta
tud või soe
tatud fi
nantsva
rad
245 720
0
0
245 720
Lõppenud le
pingud
-
81 076
-
1 736
-
371
-
83 183
Allahindlusmäära muutusest tingitud liikumised
-
76 449
-
2 167
-
1 387
-
80 003
Kasumiaruande mõjuga liikumised kokku
75 866
2 423
4 244
82 534
Liikumised, m
illel ei olnud kasumiarua
ndele mõju:
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
-
6 980
-
3 009
-
1 698
-
11 687
Bilansiline sald
o, 31.12.2020
385 031
10 108
8 722
403 861
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faa
si 2
-
16 105
16 105
0
0
Faasi
st 1 ja 2
faasi 3
-
3 594
-
593
4 187
0
Faasi
st 2 ja 3
faasi 1
1 923
-
1 877
-
46
0
Faasist 3 faa
si 2
0
18
-
18
0
Uued
väljasta
tud või soe
tatud fi
nantsva
rad
407 636
0
0
407 636
Lõppenud le
pingud
-
95 174
-
1 664
-
690
-
97 528
Allahindlusmäära muutusest tingitud liikumised
-
90 001
-
3 090
-
545
-
93 636
Kasumiaruande mõjuga liikumised kokku
204 685
8 899
2 888
216 472
Liikumised, m
illel ei olnud kasumiarua
ndele mõju:
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
-
4 596
-
3 049
-
5 345
-
12 990
Bilansiline sald
o, 31.12.2021
585 120
15 958
6 265
607 343
65
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Kodumajapidamiste por
tfelli allahindluste muutus
Tuhandetes eurodes
Faas 1
(12 kuu eeldatav
krediidikahjum)
Faas 2
(e
el
da
tav
krediidikahjum
lepinguperioodi
jooksul)
Faas 3
(e
el
da
tav
krediidikahjum
lepinguperioodi
jooksul)
Kokku
Bilansiline sald
o, 31.12.2019
3 168
1 068
3 962
8 198
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faa
si 2
-
1 121
1 121
0
0
Faasi
st 1 ja 2
faasi 3
-
831
-
254
1 085
0
Faasi
st 2 ja 3
faasi 1
244
-
191
-
53
0
Faasist 3 faa
si 2
0
11
-
11
0
Uued
väljasta
tud või soe
tatud fi
nantsva
rad
4 948
0
0
4 948
Lõppenud le
pingud
5 506
2 284
3 631
11 421
Allahindlusmäära muutusest tingitud liikumised
-
448
533
2 313
2 398
Kasumiaruande mõjuga liikumised kokku
8 298
3 504
6 965
18 767
Liikumised, m
illel ei olnud kasumiarua
ndele mõju:
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
-
6 453
-
2 832
-
4 476
-
13 761
Bilansiline sald
o, 31.12.2020
5 013
1 740
6 451
13 204
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faa
si 2
-
1 243
1 243
0
0
Faasi
st 1 ja 2
faasi 3
-
1 069
-
144
1 213
0
Faasi
st 2 ja 3
faasi 1
267
-
262
-5
0
Faasist 3 faa
si 2
0
3
-3
0
Uued
väljasta
tud või soe
tatud fi
nantsva
rad
5 386
0
0
5 386
Lõppenud le
pingud
1 572
953
5 127
7 652
Allahindlusmäära muutusest tingitud liikumised
-
2 076
73
1 431
-
572
Kasumiaruande mõjuga liikumised kokku
2 837
1 866
7 763
12 466
Liikumised, m
illel ei olnud kasumiarua
ndele mõju:
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
-
2 890
-
1 965
-
9 497
-
14 352
Bilansiline sald
o, 31.12.2021
4 960
1 641
4 717
11 318
66
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Ettevõtete laenup
ortfelli liikumine faaside v
ahel
Tuhandetes eurodes
Faas 1
(12 kuu eeldatav
krediidikahjum)
Faas 2
(e
el
da
tav
krediidikahjum
lepinguperioodi
jooksul)
Faas 3
(e
el
da
tav
krediidikahjum
lepinguperioodi
jooksul)
Kokku
Bilansiline sald
o, 31.12.2019
13 201
133
104
13 438
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faa
si 2
-1
1
0
0
Faasi
st 1 ja 2
faasi 3
0
-
14
14
0
Faasi
st 2 ja 3
faasi 1
4
-4
0
0
Faasist 3 faa
si 2
0
0
0
0
Uued
väljasta
tud või soe
tatud fi
nantsva
rad
1 959
0
0
1 959
Lõppenud le
pingud
-
3 386
-
116
-
118
-
3 620
Allahi
ndlus
määra mu
utuses
t
tingitud liikumised
-
227
0
48
-
179
Kasumiaruande mõjuga liikumised kokku
-
1 651
-
133
-
56
-
1 840
Liikumised, m
illel ei olnud kasumiarua
ndele mõju:
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
0
0
-5
-5
Bilansiline sald
o, 31.12.2020
11 550
0
43
11 593
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faa
si 2
0
0
0
0
Faasi
st 1 ja 2
faasi 3
0
0
0
0
Faasi
st 2 ja 3
faasi 1
0
0
0
0
Faasist 3 faa
si 2
0
0
0
0
Uued
väljasta
tud või soe
tatud fi
nantsva
rad
5 746
0
0
5 746
Lõppenud le
pingud
-
7 604
0
6
-
7 598
Allahindlusmäära muutusest tingitud liikumised
-
844
0
0
-
844
Kasumiaruande mõjuga liikumised kokku
-
2 702
0
6
-
2 696
Liikumised, m
illel ei olnud kasumiarua
ndele mõju:
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
0
0
-
49
-
49
Bilansiline sald
o, 31.12.2021
8 848
0
0
8 848
67
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Ettevõtete laenuportfelli allahindluste muutus
Tuhandetes eurodes
Faas 1
(12 kuu eeldatav
krediidikahjum)
Faas 2
(e
el
da
tav
krediidikahjum
lepinguperioodi
jooksul)
Faas 3
(e
el
da
tav
krediidikahjum
lepinguperioodi
jooksul)
Kokku
Bilansiline sald
o, 31.12.2019
37
9
51
97
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faa
si 2
0
0
0
0
Faasi
st 1 ja 2
faasi 3
0
0
0
0
Faasi
st 2 ja 3
faasi 1
0
0
0
0
Faasist 3 faa
si 2
0
0
0
0
Uued
väljasta
tud või soe
tatud fi
nantsva
rad
22
0
0
22
Lõppenud le
pingud
-
21
-9
-
44
-
74
Allahindlusmäära muutusest tingitud liikumised
-4
0
2
-2
Kasumiaruande mõjuga liikumised kokku
-3
-9
-
42
-
54
Liikumised, m
illel ei olnud kasumiarua
ndele mõju:
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
0
0
-5
-5
Bilansiline sald
o, 31.12.2020
34
0
4
38
Kasumiaruande mõjuga liikumised
Liikumised:
Faasist 1 faa
si 2
0
0
0
0
Faasi
st 1 ja 2
faasi 3
0
0
0
0
Faasi
st 2 ja 3
faasi 1
0
0
0
0
Faasist 3 faa
si 2
0
0
0
0
Uued
väljasta
tud või soe
tatud fi
nantsva
rad
12
0
0
12
Lõppenud le
pingud
-
12
0
8
-4
Allahindlusmäära muutusest tingitud liikumised
-9
0
1
-8
Kasumiaruande mõjuga liikumised kokku
-9
0
9
0
Liikumised, m
illel ei olnud
kasumiaruandele mõju:
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
0
0
-
13
-
13
Bilansiline sald
o, 31.12.2021
25
0
0
25
68
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Investee
ringud võlaki
rjadesse
Võlakirjad
e krediidiriski
võtm
isele kehtesta
takse limiidid vastav
alt emitendile kr
e
diidi
komitees. 31.1
2.2021
seisuga on
Inbank inv
esteerinud v
õlakirjadess
e mahus 7,7
miljon eurot
(31.12.20
20: 13,6 mil
jon eurot).
Vastav
alt M
ood
y’s
-
e lühiajalis
e krediidireitin
gu reitingukl
assidele j
aguneb Inban
ki korrigeer
itud
soetusma
ksumuses v
õlakirjaport
fell järgnev
alt:
Investeeringud võlakirjadesse
Tuhandetes eurodes
Vastaspoole tüü
p
Krediidireitin
g
31.12.2021
31.12.2020
Keskvalitsus
P-1
0
10 009
Ettevõ
te
Reitin
guta
7 684
3 609
Investeeringud võl
akirjadesse kokku
7 684
13 618
31.12.20
21 seisuga
koosneb Inb
anki võlakirj
aportfell pik
aajalistest v
õlakirjad
est erinevat
e
lunas
tustäht
aegad
ega vahem
ikus 29.
09.202
7 kuni 29.12
.2028 in
tressig
a 3% + 12 kuu E
uribo
r
. 31.12
.2020
seisuga o
li võlakirjap
ortfellis l
isaks Eesti V
abariigi lüh
iajalised võl
akirjad lunastu
stähtajaga
07.05.2021
keskmis
e tootluseg
a
-
0,24%.
Võlakirjap
ortfellis
olevate
võla
kir
jade
puh
ul kas
utat
akse
võla
kirja emitend
i finantss
eisundi hindami
seks
väliste
reitinguagen
tuuride kred
iidireitingu
id, mida avali
kustatakse,
jälgitakse j
a uuendataks
e pidevalt,
ja/või
hinnang
ulist makseviiv
itust
.
Portf
ell
is ole
vad
e
tte
võtete
v
õlakirjad on
ületagatu
d tähtajaks t
asumata
tarbijakr
ediidinõu
e
tega. Võla
kirjainveste
eringu ületag
atus tagatisvar
aga on enam kui kahekor
dne. Inbankis
kasutat
avad statistilis
ed mudelid indikeeriv
ad, et tagatisvaral
t kogutava rahav
oo
arve
lt
on võim
ali
k
võlakirj
ad täies ulatuses tasud
a.
Arv
estades eelto
odut on võla
kirjainveste
eringutest
eeldatav
krediidi
ka
hju
m seisuga
31.12.2021
ebaoluline ja
seetõttu po
le allahind
lusi bilansis
kajastatud.
Nõude
d
kesk
pankadele j
a
kredii
diasutustel
e
Krediidi
riskile avatu
d positsioon
rahast ja rah
a ekvival
e
ntides
t, mida hoit
akse kesk
pankades ning t
eistes
krediidi
asutustes, kan
nab juht
konna hinnang
ul olemus
elt madalat
krediidiriski. S
ee on saavu
tatud tänu
Inbanki ri
skijuhtimis
e põhimõtet
ele, mis eelist
avad likviids
ete vahendi
te paigutam
isel suurema om
akapitali
ja tugeva
krediidireit
inguga asu
tusi. Kättes
aadava turuin
formatsioon
i valguses
on nende
finantsin
stitutsioon
ide krediidikva
liteet
AS
-
i
Inbank hinnangul hea.
Nõude
d keskpan
kade
le ja k
rediidiasutust
ele vastav
alt Moody’s
-
e lühiajalise
krediidireitin
gu (vastas
poole
krediidi
reiting või selle puu
dumisel vastaspo
ole emaettev
õtte krediidireiti
ng) reitingukla
ssidele on esitatu
d
järgmise
s tabelis:
Nõude
d kesk
panka
dele
ja kre
diidia
sutus
te
le krediidireitingute lõikes
Tuhandetes
eurod
es
31.12.2021
31.12.2020
P-1
89 119
46 009
P-2
1 361
1 220
Reitin
guta
4 843
0
Nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele kokku
95 323
47 229
69
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Eeldatava
krediidikah
jumi arvutam
isel nõuete
le keskpanka
dele ja kre
diidiasutustel
e võtab Inb
ank arvesse
asukohar
iikidele ja
krediidiasu
tustele rahvu
svaheliselt tu
nnustatu
d reitinguag
entuuride
poolt kinnitatu
d
krediidi
reitinguid ning
võimali
kku makseviiv
itust. Seisug
a 31.12.
2021 ega 31.1
2.2020 ei ole
Inbanki nõ
uded
keskpan
kade ja kred
iidiasutuste v
astu maksevi
ivituses. A
rvestade
s eelto
odut on nõuete eeld
atav
krediidi
ka
hju
m keskpank
adele ja kredii
diasutustel
e ebaoluline
ja seetõttu
pole allahindlu
si bilansis
kajast
atud.
Kontsen
tratsiooni
risk
Kontsent
ratsiooniri
sk on krediid
iriski olulin
e osa. See
on risk, mis tu
leneb suures
t riskiposit
sioonist üh
e
vastaspo
ole, mitme om
avahel seotu
d vastaspool
e või mitme s
õltumatu v
astaspoole va
stu, kelle ri
ski
mõjutab ü
hine riskit
egur. Inban
k käsitleb kon
tsentratsioon
iriski juur
es nii ühe os
apoole, seotu
d osapoolt
e
kui ka üh
e majan
dusharu
, te
rritooriumi võ
i riskitegurig
a seotud va
rasid.
Igapäeva
ses majandu
stegevus
es väldib Inban
k kontsentrat
sioonirisk
i võtmist, kes
kendudes suu
re
riskikonts
entratsioon
i vältimise
ks eeskätt k
e
skmis
tele ja väik
sematele laen
udele. Piisava
tagatise ol
emasolul
võ
i muud
e
nõut
avate ting
imuste täitmi
sel ei välis
ta Inbank
k
a suu
remate laenusu
mmade vä
ljastamist.
31.12
.202
1
ning 31.
12.20
20
seisuga ei olnud Inbankil nõudeid, mis olnuksi
d suuremad kui 10% Inbanki
omavah
enditest.
Tururi
sk
Tururis
ki
määratletak
se kui ris
ki, et Inban
ki varade ja k
ohustiste vä
ärtus või n
ende eeldat
avate tulevas
te
rahavoog
ude väärtu
s muutub eba
soodsas suun
as turutingim
uste muu
tuste tagajä
rjel.
Tururis
ki tekkimin
e
kaas
neb Inbank
i põhitegevu
sega, kuid s
elle riski võtm
ine ei ole
eesmärk oma
ette.
Inbanki ärite
gevuse olemus annab mõista, et Inbankil puuduv
ad toormehinna
-
ja aktsiaris
kiga
riskiposit
sioonid. Ainsa
d tururiski liigid,
millele In
banki teg
evus
on s
enise ä
ritege
vuse
tulemu
sel av
atud, o
n
intressi
-
ja va
luutarisk. N
ende riskid
e juhtimist k
irjeldatakse
järgnevat
e
s osad
es.
Intressirisk
Intressir
isk on praegune või tul
evane risk, et Inban
ki
varade ja kohu
stiste intre
ssimäärade ebaso
odne
muutu
s võib av
aldada negat
iivset mõju In
banki k
asumile ja om
akapitalile.
Inbank on
avatud intr
essiriskil
e, kui tema
peamiste va
rade ja kohus
tiste ümberh
indamise ja
lõpptäht
aegade ajastu
sed on erin
evad, kui v
arade ja koh
ustiste intre
ssimäärasi
d on võimalik
korri
geerida
erineva
te a
javah
emike järel või kui vara
de ja k
ohu
stiste struktuur on valuu
tades erinev.
Inbanki e
esmärk on tag
ada mada
l intressiris
k intressitu
ndlike vara
de ja kohustist
e struktuuri
juhtimise
kaudu nin
g tähtaegad
e piiramis
e
ja nen
de omava
helise sobitam
ise abil. V
äljastatud
laenude eest s
aadav
intressi
tulu ületab
oluliselt võe
tud hoiust
e eest makstav
at intressi
kulu, mis võim
aldab katt
a intressiris
ki
potentsi
aalse negati
ivse mõju In
bankile.
70
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Inbank jälg
ib ja juhib intressiris
ki vastavalt
AS
-
i
Inban
k n
õukogu k
ehtestatu
d sisemistele lim
iitidele.
Limiitide
järgimis
eks saab Inban
k korrig
e
erid
a oma laenu
de intressim
äärasid või k
asutada
riskima
andamisinstrum
ente, näit
eks intress
imäära vah
etuslepingut. In
bank arvu
tab ja jälgib
pidevalt om
a
intressi
riski posit
sioon
e. E
i 20
21
. ega 2020. aasta lõpu sei
suga polnud Inban
k
intr
essiriski maanda
miseks
riskima
andamistehingu
id teinud.
Seisug
a 31.1
2.202
1
tõs
taks turuintr
essimäärade 1
-
pro
tsendipunktin
e tõus Inbanki oma
kapitali ehk
majandu
slikku väärtust +
783
tuhande euro
võrra (
31.12
.20
20
: +
4
10
tuhan
de euro võrra) ja aastas
t k
asum
it
+
10
41
tuhande euro võrra (31.12.2
0
20
: +8
22
tuhande
euro võrra)
. Samal ajal
mõjutaks
turuintr
essimäärad
e 1
-
protsen
dipunktin
e langus Inban
ki omakapi
tali
-
312
tuha
nde euro võrra (31.12.20
20
:
-
133
tuhande eur
o võrra) ja
aastast kasumi
t
-4
22
tuhande euro võrra (31.12.20
20
:
-
577
tuhande eur
o
võrra).
Valuutarisk
Valuutaris
k on risk,
mis tulen
eb Inbanki va
rade ja kohus
tiste erinev
ast valuutastru
ktuurist
. Valuutakurss
ide
muutudes muutub ka
varade ja
kohustiste vä
ärtus ning si
ssetulekute ja
väljamin
ekute suurus
arvestusv
aluutas.
Valuutaris
k tekib Inban
ki tegevus
est Poolas
ja Tš
ehhi
s
. Üldju
hul hoiab In
bank minimaa
lset
välisvalu
utapositsioon
i, mis on v
ajalik kli
entidele teenu
ste osutamis
eks. Teiste
s valuutades
peale euro
,
Poola zloti
j
a
Tšehhi kr
ooni
Inban
kil varasid eg
a kohustis
i
31
.12.2
021
seisu
ga
pole. Ülemä
ärast valu
utariski
Inbank v
äldib ja m
aandab s
eda
mõistli
k
us u
latuses, säi
litades vaja
liku tasak
aalu väljast
atud laenu
de
ja
hoiust
e
vah
el.
Valuutaris
ki mõõtmise
ks ja hindam
iseks kasuta
b Inbank väli
svaluuta ava
tud netopos
itsiooni
jälgimist
, tundlikkus
analüüsi ning
stressitestim
ist, milleg
a hinnataks
e valuutakurssi
de ebasoo
dsa
muutum
ise mõju. Te
stitavaks sts
enaariumik
s on kõigi va
luutade, mi
ll
es Inbanki
l on avatu
d
välis
valuutapositsioon, üheaeg
ne 10% muutus ebasoodsas suunas (
väl
is
valuutapos
itsioonina e
i käsitleta
euro positsioon
e).
Inbank
i avatud v
aluutaposits
ioonid
ja tundl
ikk
usana
lüü
si tule
muse
d
on esitatu
d alljärgnevas tab
elis.
Avatud valuu
tapositsioonid
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
EUR
PLN
CZK
Kokku
Valuut
ariski k
andvad v
arad
530 138
256 805
11
786 954
Valuut
arisk
i kandv
ad kohus
tised
453 791
254 095
51
707 937
Avatud v
aluutapositsioon
76 347
2 710
-
40
79 017
Valuutakursi 10% muutuse mõju ebasoodsas suunas
271
-4
267
31.12.2020
EUR
PLN
CZK
Kokku
Valuut
ariski k
andvad v
arad
382 332
107 699
0
490 031
Valuut
arisk
i kandv
ad kohus
tised
321 319
107 487
0
428 806
Avatud v
aluutapositsioon
61 013
212
0
61 225
Valuutakursi 10% muutuse mõju ebasoodsas suunas
21
0
21
71
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Likviid
susris
k
Likviidsus
risk on risk, et Inbank
i
maks
evõime ei ole lepingu
liste kohustust
e tähtaegseks täitm
iseks piisav
ilma märkimi
sväärseid kulu
sid kandmata, s.t et I
nbanki ettevõtte
d ei
suuda kestl
ikult ja õigeaegse
lt
finantse
erida oma t
egevust või ei
suuda likvi
deerida oma pos
itsioone l
epinguliste
k
ohustu
ste täitm
iseks.
Inbank lo
eb likviidsu
sreservide h
ulka raha k
eskpankades ja
krediidiasu
tustes ning kõ
rge kvalite
edi ja
likviidsu
sega võlakirj
ad, mis 31.
12.202
1
seisug
a
moodus
tasid bilansimah
ust kokku 12% (31.
12.20
20
:
1
2%).
Inbanki p
eamiseks rah
astamisall
ikaks on ja
ehoiused, mida r
iskide haju
tamiseks kaas
atakse ema
ettevõtte ja
filiaalid
e koduturgud
elt ning ho
iuste kaasam
ise platvorm
i kaudu Sak
samaalt, Au
striast
,
Hollan
dis
t
ja
Soomest
. V
äiksemas ma
hus kasutata
kse finantse
erimiseks p
angafinantse
eringuid ja allu
tatud võla
kirjasid.
Inbanki li
kviidsuspos
itsiooni juh
timiseks kasu
tataks
e
peam
ise meetmen
a varade ja
kohustiste
lõpptäht
aegade ajastus
e mittevastavus
e analüüsil põhin
e
vat lähenem
isviisi. Lis
aks maandata
kse
likviidsu
sriski likvii
dsusreservid
e hoidmiseg
a, et olla võim
eline katma
tähtaega
de lõikes tas
akaalustamat
a
rahavoog
usid. Likvii
dsusriski juht
imise raames
fikseerita
kse regulaar
selt ka peam
ised likviid
suse suhtarv
ud
ni
ng varad
e ja kohustist
e tähtajalis
ed proportsi
oonid. Inb
ank viib läbi l
ikviidsus
e stressitest
e ning on
kehtestanu
d talitlusp
idevuse pla
ani likviidsu
skriisi olu
korras käitumi
seks. Likvii
dsusriski
juhtimise
metoodi
kad põhinevad
likviidsusr
iski poliiti
k
al ja
muu
de
l sise
-
eeskir
jadel. Kõigi olulist
e likviidsusnä
itajate
jaoks on
kehtestatud
pangasisesed
limiidid.
Inbanki v
arade ja kohu
stiste jao
tus lepinguli
ste tuleviku
diskonteerim
ata rahavoo
gude alusel
on esitatud
alljärgn
eva
te
s tabe
li
te
s.
Varade ja kohustiste dis
konteerimata rahavoogude
jaotus lepinguliste tähtaegad
e järgi
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
Kuni 1 kuu
1 kuni 3
kuud
3 kuni 12
kuud
1 kuni 5
aastat
> 5
aastat
Kokku
Bilansiline
saldo
Varad
Nõuded kes
kpankadele ja kr
ediidiasutustele
90 823
4 500
0
0
0
95 323
95 323
Investeer
ingud võlak
irjadesse
119
238
1 058
5 298
1 585
8 298
7 684
Lae
nud ja nõud
ed
24 267
53 597
184 415
384 549
99 102
745 930
604 848
Muud
finantsvar
ad
1 729
167
105
42
108
2 151
2 151
Varad
kokku
116 938
58 502
185 578
389 889
100 795
851 702
710 006
Kohustised
Klientide hoiused
86 533
78 990
224 691
237 365
0
627 579
617 857
Emitee
ritud
võlaväärtp
aberid
0
0
0
0
0
0
0
Alluta
tud võlav
äärtpab
erid
6 617
561
1 433
5 060
31 348
45 019
37 187
Muud f
inants
kohusti
sed
20 748
1 713
205
28
0
22 694
22 694
Liisingukohustised
92
2 396
5 533
20 896
10
28 927
26 494
Kohustise
d kokku
113 990
83 660
231 862
263 349
31 358
724 219
704 232
Varade ja ko
hustiste tähtaegade
vahe
2 948
-
25 158
-
46 284
126 540
69 437
127 483
5 774
72
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Tuhandetes eurodes
31.12.2020
Kuni 1 kuu
1 kuni 3
kuud
3 kuni 12
kuud
1 kuni 5
aastat
> 5
aastat
Kokku
Bilansiline
saldo
Varad
Nõuded kes
kpankadele ja kr
ediidiasutustele
47 229
0
0
0
0
47 229
47 229
Investeer
ingud võlak
irjadesse
53
105
10 466
2 337
984
13 945
13 618
Lae
nud ja nõud
ed
18 610
42 609
142 809
263 354
31 294
498 676
402 212
Muud
finantsvar
ad
1 201
15
64
70
0
1 350
1 350
Varad
kokku
67 093
42 729
153 339
265 761
32 278
561 200
464 409
Kohustised
Klientide hoiused
14 373
28 035
162 333
196 087
0
400 828
391 341
Emitee
ritud
võlaväärtp
aberid
0
4 027
0
0
0
4 027
4 010
Alluta
tud võlav
äärtpab
erid
0
301
7 291
13 006
0
20 598
17 563
Muud f
inants
kohusti
sed
9 821
737
323
3
166
11 050
11 050
Liisingukohustised
45
89
368
761
0
1 263
1 168
Kohustise
d kokku
24 239
33 189
170 315
209 857
166
437 766
425 132
Varade ja ko
hustiste tähtaegade
vahe
42 854
9 540
-
16 976
55 904
32 112
123 434
39 277
Oper
atsioonir
isk
Operatsio
onirisk on ris
k saada kahju
inimeste
tegevuse, s
isemiste prots
esside või sü
steemide oo
datud viisil
mittetoi
mimise tõttu
või väliste
sündmuste tag
ajärjel. Op
e
rats
ioonirisk hõ
lmab õigusl
ikku ja vastav
usriski,
persona
liriski ning
infotehnoloogi
a riski.
Põhilise
d Inbanki puudu
tavad op
eratsiooniris
kid on se
otud ettevõtt
e märkimisv
äärse kasvug
a. Suuren
e
v
töötajate
arv, kasvav
tehingute m
aht ja uut
e toodete turu
le toomine
tähendavad pi
devat vaja
dust uute
struktuu
ride ja protsessi
de järele, samuti süste
emide arendami
st.
Operatsio
oniriskide
juhtimine hõ
lmab peamist
e äripr
ots
e
ssid
e kaardistam
ist, igas protsessis pe
amiste
riskide tuv
astamist, piisa
vate kontrolli
de
raken
damist ning järelkon
trolli teostamis
t.
Selle
eesm
ärgik
s o
n
tugevam
a kontrolliraami
stiku loomi
ne
ja
el
luviimine
ope
ratsiooniriski
de valdkonn
as. Panga
s tegutseb
o
peratsio
oniriski
komite
e
, mis ko
ordineerib o
peratsiooniri
skide juhtim
ist eesmärgig
a juhtida
operatsio
oniriske par
emini ja tõhu
samalt. O
peratsiooniris
ki
k
omi
tee
töötab v
älja ja juuru
tab poliiti
ka
rakendam
iseks vajalikk
e sisemisi protses
se ja
regulatsi
oone
ning op
eratsioonirisk
i juhtimise p
rotsesse j
a
süsteem
e.
Inbankis
on juurutatu
d protsessid
intsidentid
e haldamis
eks ja uute t
oodete heaks
kiitmiseks nin
g
on kehtest
atud talitluspidevu
se plaan kriisiolu
korraks.
Li
saks viib In
bank läbi iga
-
aastaseid o
peratsio
o
niriski
koolitus
i kõigile Inban
ki töötajat
ele, et tõsta
teadlikkust n
ing maanda
da ja juhtida
operatsiooni
riske.
73
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Kapital
Inbank
i omavahen
did võimald
avad kat
ta ootamat
uid kahjus
id, mida
ei ole võimal
ik vältida
ega leev
endada,
ning tagav
ad, et
võetud
kohustuste tä
itmiseks ol
eks igal ajal pi
isavalt rah
alisi vahend
eid. Sel viisil
toimib
Inbanki k
apital viim
ase abinõuna
kaitseks ris
kide eest.
Alljärgn
e
vat
es tabelites o
n esitatud In
banki omav
ahendite koos
seis ja pan
gapõhise kapi
talipuhvri
miinimumnõ
u
ded seis
uga 31.12.
202
1.
Omava
hendi
d
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Omakapital nagu
konsolideeritud bilansis
raporteeritud
79 017
61 225
Regulatiivsed korrigeerimised
-
10 006
-
4 756
Immat
eria
alsed va
rad
-
13 523
-
8 923
IFRS 9
üleminek
ukorr
a tõttu t
ehtud k
ohandus
ed
3 517
4 167
Esimese taseme põhiomavahendid
69 011
56 469
Täiendavad esimese taseme instrumendid
7 650
3 150
Esimese taseme omavahendid
76 661
59 619
Teise tasem
e omavahe
ndid
29 168
14 503
Koguomavahendid
105 829
74 122
Kooskõlas EL
-
i regulats
iooniga võib
omavahendit
e arvutamis
el aruandep
erioodi au
diteeritud kas
umit võtta
jaotama
ta kasumina
arvesse päd
e
vate
asutuste
eelneval nõu
solekul. Eelolev
ates arvutu
stes on arves
se
võet
ud 202
1
. aasta ne
ljandas kvarta
lis teenitu
d pädevate asu
tuste poolt v
eel kinnit
amata
puhaskasum
summas
2937
tuh
at euro
t
(31.
12.20
20
:
1714
tuhat eurot)
. Kui eelmain
itud kasum
oleks välj
a arvatud
Inbank
i omavahen
dite hulg
ast, siis väh
endaks s
ee omavah
endeid
102
893
tuhan
de eur
oni (31.
12.20
20
:
72
407
tuhande euroni).
Kapitalipuhvr
i
d
31.12.2021
31.12.2020
Krediidiasutuse põhine puhvri nõue (protsent koguriskipositsioonist)
2,50%
2,50%
millest: kapitali säilitamise
puhvri nõue
2,50%
2,50%
millest: vastutsüklilise puhvri nõue
0,00%
0,00%
millest: süsteemse riski puhvri nõue
0,00%
0,00%
AS
-
i
Inbank nõukogu vastuta
b
kapi
talistruktuu
ri
üldis
e k
avan
damise eest. Asja
kohane kapitali plan
eerimine
aitab ka
asa Inbanki tug
evale kapi
taliseeritus
ele, et tulla to
ime olukor
dades, mis nõ
uavad täiend
avat kapita
li
eraldamis
t, ja omad
a piisavat ka
pitalipuhvrit
kasvu toetam
iseks nii
o
lemasolevat
el
turgud
el kui ka uutele
turgud
e
le si
senemisel. K
apitali plan
eerimisel v
õtab Inbank
arvesse järgmi
si tegureid:
•
seadust
e
ja m
äärustega
nõutav minimaa
lne kapit
al, sealhulg
as puhvrid;
•
kapitali tas
e, mis on vajalik, et tulla toim
e
ootam
atuste ja st
ressisi
tuatsioonideg
a;
•
aktsion
äride oodatav too
tlus ja efektiivne kapita
lijuhtimine
;
•
kapitali
tase, mis
on vajal
ik vastaspo
olte jao
ks, et pid
ada Inbanki u
saldusv
äärseks par
tneriks j
a tagada
tõhusam juu
rdepääs rahasta
misturule.
74
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Inbanki finant
s
-
ja risk
ij
uht
imise üksused jälg
ivad kapitali ad
ek
vaa
tsust pideval
t,
tagam
aks, et järgitakse
regulati
ivseid kapitalin
õudeid ja
AS
-
i
Inban
k nõukogu
seatud kapi
tali piirm
äärasid. Sa
muti pa
kub Inbank
i
finantss
eisundi taas
tamise kava juh
tkonnale m
itmesugusei
d meetmeid,
mida
on võimali
k kasutada kapit
ali
stressi pu
hul.
Inbank on
aruandeaast
al ning võrr
eldaval pe
rioodil täitnu
d kõiki kapit
alinõudeid.
Muu Pill
ar III kohase
lt nõutav teav
e on avaliku
statud In
banki kodul
ehel
ww
w.
inb
a
nk.
ee
„Ri
sk
iju
htim
ise ja
kapitali ad
ek
vaa
tsuse raportis“
.
75
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 4 Tegevusse
gmendid
Inbank jao
tab oma ä
ritegevuse s
egmentideks v
astavalt g
eograafilis
ele tegevus
kohale Eesti
s, Lätis, L
eedus ja
Poolas.
Ee
sti ärisegmen
di koossei
su kuuluvad In
bank ja t
ema tütarett
evõte Inbank F
inance. Äsja
tegevust
alustanud
Tšehhi filiaal
i
näitajad on ebaolu
lised
,
seetõ
ttu
on need
liidetud Eest
i äritegevuse
koosseisu.
Investee
ringute all kajast
atakse ettevõt
teid, kel on investe
eringud sidus
-
ja t
ütare
tte
võte
tess
e sh
Mob
iret
ko
os oma t
üta
rette
võte
te
ga Lät
is ja
Leed
us
.
Äri
seg
men
tide ettevõtete
l
on eraldis
eisvad
finant
sandmed,
mis on üht
lasi aluse
ks äritulemust
e regulaars
el jälgimis
el Inbanki o
tsustajate po
olt. Inbank j
älgib iga
tegevuss
egmendi korral kasu
mlikkust, tulu
de ja kulude suhet, kredi
idiportfelli ka
svu ja kvaliteeti,
allahindlu
sportfelli.
Eesti, L
äti, L
eedu
ja Poola är
itegevuseks
on krediidito
odete pakkumin
e, suu
rimaks tootegru
piks on
järelmaks
. Investee
ringute segm
endis
kajastuv
Inbank Te
chnologies p
akub riistvara
renti
konsolid
eerimisgrupi et
tevõtetel
e
ning
Mobi
re
autod
e
täist
eenusrenti.
Raporte
eritava
te seg
mentide tulu
d sisaldavad
tulusid segmen
tide vahel
istest tehingu
test. Selli
steks
tehinguteks
on
AS
-
i
Inbank poolt laenu andmine ja ke
sksete tugiteenuste osutamine ning Inba
nk
Technolog
ies poolt p
akutavad teenu
sed konso
lideerimisgrup
i ettevõtet
ele. Nim
etatud tehingud
on
kajastatud
turuhinn
as.
Inbankil
ei ole selli
seid kliente,
kelle tulud mo
odustaksid
üle 10% kons
olideerimisgru
pi vastavast
tululiigis
t.
Allpool on
esitatud
segmentide tulu
de ja puhas
kasumi kuju
nemine, mill
es olulised
segmendid on
eraldi
välja too
dud.
76
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Raporteeritavate segmentide tulud ja puhaskasumi kujune
mine
Tuhandetes eurodes
2021
Eesti
Läti
Leed
u
Poola
Inve
stee
-
ringud
Elimineeri
-
mine
Kokku
Intressitulud sisemise intressimäära meetodil
22 183
4 775
15 197
10 107
20
-
4 244
48 038
sh tulu välistelt klientidelt
17 939
4 775
15 197
10 107
20
0
48 038
sh tulu sisemistelt klientidelt
4 244
0
0
0
0
-
4 244
0
Tee
nustasut
ulud
1 313
214
19
654
0
0
2 200
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud t
ulud
5 936
51
220
146
19 457
-
6 463
19 347
sh tulu välistelt klientidelt
321
41
146
24
18 815
0
19 347
sh tulu sisemistelt klientidelt
5 615
10
74
122
642
-
6 463
0
Tulud kokku
29 432
5 040
15 436
10 907
19 477
-
10 707
69 585
1
1
1
1
1
1
1
1
Intres
sikul
ud
-
7 622
-
571
-
2 220
-
2 615
-
806
4 244
-
9 590
Tee
nustasuk
ulud
-
1 129
-
184
-
966
-
838
0
0
-
3 117
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud k
ulud
0
0
0
0
-
13 836
3
-
13 833
Kulud kokku
-
8 751
-
755
-
3 186
-
3 453
-
14 642
4 247
-
26 540
1
1
1
1
1
1
1
1
Neto intressi
-
ja teenustasu
t
ulu ja muud
tulud kokku
20 681
4 285
12 250
7 454
4 835
-
6 460
43 045
1
1
1
1
1
1
1
1
Tegevuskulud
-
14 198
-
2 652
-
7 675
-
3 269
-
2 617
5 972
-
24 439
sh põhi
vara kul
um
-
2 150
-
195
-
737
-
90
-
212
24
-
3 360
Kasum enne sidusettevõtete kasumit ja
laenude allahindluse kulu
6 483
1 633
4 575
4 185
2 218
-
488
18 606
Kasum tü
tar
-
ja s
idusette
võtetel
t
-
150
0
0
0
485
0
335
Lae
nude alla
hindlus
e kulu
-
2 758
-
475
-
1 483
-
1 952
0
0
-
6 668
Aruandeperioodi kasum enne tulumaksu
3 575
1 158
3 092
2 233
2 703
-
488
12 273
Tulum
aks
-
143
0
-
736
-
457
26
0
-
1 310
Puhaskasum/
-
kahjum
3 432
1 158
2 356
1 776
2 729
-
488
10 963
1
1
1
1
1
1
1
1
Varad kokku
630 791
46 081
149 963
262 894
66 791
-
369 566
786 954
Kohustised kokku
540 635
40 933
131 283
267 462
45 037
-
317 413
707 937
77
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Tuhandetes eurodes
2020
Eesti
Läti
Leed
u
Poola
Inve
stee
-
ringud
Elimineeri
-
mine
Kokku
Intressitulud sisemise intressimäära meetodil
21 863
4 828
15 953
4 665
29
-
4 303
43 035
sh tulu välistelt klientidelt
17 560
4 828
15 953
4 665
29
0
43 035
sh tulu sisemistelt klientidelt
4 303
0
0
0
0
-
4 303
0
Tee
nustasut
ulud
1 051
242
0
68
1
0
1 362
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud t
ulud
1 461
69
143
80
493
-
1 478
768
sh tulu välistelt klientidelt
476
69
143
80
0
0
768
sh tulu sisemistelt klientidelt
985
0
0
0
493
-
1 478
0
Tulud kokku
24 375
5 139
16 096
4 813
523
-
5 781
45 165
1
1
1
1
1
1
1
1
Intres
sikul
ud
-
6 315
-
698
-
3 644
-
1 501
0
4 303
-
7 855
Tee
nustasuk
ulud
-
769
-
159
-
976
-
559
0
0
-
2 463
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud k
ulud
0
0
0
0
0
0
0
Kulud kokku
-
7 084
-
857
-
4 620
-
2 060
0
4 303
-
10 318
1
1
1
1
1
1
1
1
Neto intressi
-
ja teenustasu
t
ulu ja muud
tulud kokku
17 291
4 282
11 476
2 753
523
-
1 478
34 847
1
1
1
1
1
1
1
1
Tegevuskulud
-
9 470
-
1 908
-
5 060
-
1 731
-
630
1 478
-
17 321
sh põhi
vara kul
um
-
1 379
-
151
-
567
-
103
-
134
0
-
2 334
Kasum enne sidusettevõtete kasumit ja
laenude allahindluse kulu
7 821
2 374
6 416
1 022
-
107
0
17 526
Kasum tü
tar
-
ja s
idusette
võtetel
t
375
0
0
0
414
0
789
Lae
nude alla
hindlus
e kulu
-
5 451
-
885
-
3 170
-
2 039
-1
0
-
11 546
Aruandeperioodi kasum enne tulumaksu
2 745
1 489
3 246
-
1 017
306
0
6 769
Tulum
aks
-
396
0
-
552
181
-
100
0
-
867
Puhaskasum/
-
kahjum
2 349
1 489
2 694
-
836
206
0
5 902
1
1
1
1
1
1
1
1
Varad kokku
354 705
28 573
144 238
114 099
5 584
-
157 168
490 031
Kohustised kokku
308 003
24 582
127 913
120 384
347
-
152 423
428 806
Oluliste tütarettevõtete omakap
itali suurused
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
SIA Inbank Lat
via
5 148
3 991
Mobire Group OÜ
9 097
-
AS Inb
ank Fina
nce
36 446
-
Inbank T
echnologies OÜ
7 112
3 642
Maksekeskus Holding
OÜ
5 542
1 692
78
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 5
Neto intres
situlu
Neto intressitulu
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Intressitulu sisem
ise intressimäära
meetodil
Laenud kodumajapidamistele
47 675
42 640
Laenud
ettevõte
tele
314
522
Nõuded finantseerimis
-
ja krediidiasutustele ning keskpangale
49
-
127
Intressitulu kokku
48 038
43 035
Intressikulu
Saad
ud hoiused
-
7 625
-
6 458
Võlav
äärtp
aberi
d
-
1 356
-
1 372
Rend
ikohustu
s
-
609
-
25
Intressikulu kokku
-
9 590
-
7 855
Neto intressitul
u
38 448
35 180
79
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 6
Neto teenust
asutulu
Neto teenustasutulu
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Teenustasu
t
ulu
Kodumajapidamised
2 200
1 358
Ettevõ
tted
0
4
Teenustasutulu kokku
2 200
1 362
Teenustasukulu
Laenude administreerimiskulud
-
2 330
-
1 849
Muud t
eenust
asukul
ud
-
787
-
614
Teenustasukulu kokku
-
3 117
-
2 463
Neto teenustasutulu
-
917
-
1 101
Laenude
administre
e
rim
istasud on s
eotud laenu
haldamisega
seotud kulu
dega, näitek
s teavituste
saatmine
jms.
80
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 7 Muud põhitegevu
sega seotud tulud ja
kulud
Muud põhitegevusega seotud tulud ja kulud
Tuhandetes
eurod
es
2021
2020
Muud põhitegevusega seotud tulud
Tulu t
äisteen
usrendi
st
18 713
0
Viivised ja trahvid
484
481
Muud t
ulud
150
287
Kokku muud põhitegevusega seotud tulud
19 347
768
Muud põhitegevusega seotud kulud
Auto
de müük
7 042
0
Amortisa
tsiooni
kulu,
renditava
d autod
5 822
0
Muud k
ulud, t
äistee
nusrent
969
0
Kokku muud põhitegevusega seotud kulud
13 833
0
Täiste
e
nusr
endi tulu te
enitakse nii
klientidele r
enditud auto
dest, mis on
n
ii s
oe
tatud kui ka liisitu
d
kasutus
-
või kapital
irendi alus
el. Kasutusr
endi lepin
gutega renditav
ad autod m
üüakse kau
pmehele taga
si.
Kapitalir
endilepingu
d sisaldavad
auto väljao
stukohustu
st kuid ka ne
ed müüaks
e
täis
teenusrendil
epingu
lõppemis
el.
81
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 8 Tegevuskulud
Tegevuskulud
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Tööjõukulud
Palgakulud
9 367
7 448
Sots
iaal
-
ja muud maksud
2 256
1 759
Tööjõukulud kokku
11 623
9 207
Turunduskulud
Turu
ndus ja r
eklaam
2 255
1 136
Müügi
kulud
574
421
Turunduskulud kokku
2 829
1 557
Halduskulud
Konto
ripinna
haldu
s
-
ja töökohakulud
779
601
Infotehnol
oogia kulud
1 819
1 534
Juriidilised ja võlamenetluse kulud
631
461
Koolitus
-
ja lähet
uskul
ud
216
207
Järel
valvet
asud
500
341
Transpordikulud
185
168
Muud
2 497
911
Halduskulud kokku
6 627
4 223
Keskmine töötaj
ate arv
Keskmine tööt
ajate arv
2021
2020
Eesti
151
105
Leedu
68
64
Läti
29
25
Poola
45
31
Kokku
293
225
Tööjõu
k
ulud
e k
ooss
eisus kajastub tul
emustasu reserv koo
s
maksu
dega summas 11
69
tuha
t e
urot (20
20
:
1
151
tuhat eurot
), mis moodu
stab tööjõu
kuludest
10
% (20
20
: 1
2
%).
82
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 9
Laenude allah
indluse kulu
Nõuete
jaotus kliendisekto
ri lõikes
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Nõuet
e
jaotus kliendi
sektori lõikes
Kodumajapidamised
607 343
403 861
Ettevõ
tted
8 848
11 593
Laenud ja nõuded enne allahindlusi
616 191
415 454
Allahi
ndlus
-
11 343
-
13 242
Laenud ja nõuded kokku
604 848
402 212
Laenude
allah
indluse kulu
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Laenude allahindluse kulu
Arua
ndeperi
oodi all
ahindl
used
-
12 690
-
18 713
Laekunu
d finan
tssei
sundi a
ruandest v
älja
kantud l
aenudel
t
6 022
7 167
Laenude allahindluse kulu kokku
-
6 668
-
11 546
Muutused allahindlustes
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Muutused allahindlustes
Allahindluste saldo aruande perioodi alguses
-
13 242
-
8 295
Arua
ndeperi
oodi all
ahindl
used
12 690
-
18 713
Finant
sseis
undi ar
uande
st välj
a kantud
-
10 791
13 766
Allahindlused kokku
-
11 343
-
13 242
Inbank müüb
re
gulaa
rsel
t
üle 9
0
-
päeva võ
las olevad n
õuded, t
agasiostuk
ohustus pu
udub (v.a.
pettus v
õi
kliendi su
rm). Kasum
iaruandes
k
ajastu
b tehingu
eelse ja tehing
ujärgse mü
üdud võlasumm
a vahe n
ing kogu
võlas olnud sum
ma kantakse finan
tspositsio
oni aruandest välja.
83
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa
10
Tu
lumaks
Tulumaks
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Kas
umiaru
andes ka
jastat
ud tulum
aks
-
1 513
-
1 296
Edasi
lükku
nud tulum
aksu var
a
203
429
Kokku
-
1 310
-
867
Aruandeaasta tulumaks
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Maksus
tatav ka
sum
12 273
6 769
Teoreetiline tulumaksukulu
emae
ttevõ
tte mak
sumä
äraga (1
4%)
-
1 718
-
948
Tüta
rettevõtete
mittema
ksustata
v kasum
952
231
Mahaarvamisele mittekuuluvad kulud
-
96
68
Erine
vate m
aksum
äärade m
õju
-
238
-
147
Muu
-
210
-
71
Aruandeaasta t
ulumaks
-
1 310
-
867
Edasilükkunud tulumaksuvara
Tuhandetes
eurod
es
2021
2020
Tulumaksuvara
analüüs ajutise erinevus
e liigi järgi
Mah
aarvat
avate / (
maksust
atav
ate) er
inevust
e ja edasi
lükk
unud mak
suka
hjude mõ
ju:
Laenud ja nõuete allahindlused
753
725
Edasi
lükku
nud tulu
1 357
1 178
Muu
291
267
Edasilükkunud tulumaksuvara
2 401
2 170
Poolas t
e
kkinud tuluma
ksuvara arv
elt saab ma
ksukohustu
st vähendad
a.
Seisuga
31. detsem
ber 202
1
on In
banki jaotam
ata kasu
m
45 863
tuha
t eurot, mille arvelt saa
ks
kapitalinõ
udeid arv
estades jaotad
a dividend
idena 1
1 853
tuhat eurot. Väl
jamakse korral tekkiv
at
tulumaksukohus
tust saab vähendada Leedus tasutud tul
umaksu arvelt.
84
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 11
Nõuded ke
skpankadele ja
krediidiasutustele
Nõude
d kesk
panka
dele
ja kre
diidia
sutus
tel
e
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Nõuded ke
skpanka
dele
69 549
24 692
Kohustu
slik rese
rvkapita
l keskpankad
es
7 904
2 753
Nõuded kr
ediidiasutustele
17 870
19 784
Nõuded keskpankadele ja krediidiasutustele kokku
95 323
47 229
Raha ja
raha ekviv
alentidena
rahavoogu
de aruan
des kajasta
takse rah
a, nõudeid
keskpan
kadele (v
.a.
kohustu
slik reserv) n
ing kuni kolm
e kuulisi n
õudeid teis
tele krediidia
sutustele.
85
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 12
Investeering
ud võlakirjadesse
Investeeringud võlakirjadesse
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Investeer
ingud võlak
irjadesse
7 589
13 582
sh investeeringud riigivõlakirjadesse
0
10 009
sh invest
eeringud ettevõ
ttevõlaki
rjadesse
7 589
3 537
Kogu
nenud int
ressid
95
36
Investeeringud võl
akirjadesse kokku
7 684
13 618
31.12
.202
1 seisuga
koosneb Inb
anki võlakirj
aportfell pik
aajalistest v
õlakirjad
est erinevat
e
lunastustä
htaegadega vahemikus 2
9.09.2027 kuni
29.1
2.202
8
intressiga 3
%
p.a
.+12 kuu
E
uribo
r
.
86
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 13
Äriühenduse
d ja investeeringud
sidus- ja tütarette
võtetesse
AS Inbank
konsolidee
rimisgruppi
kuuluvad järg
mised ettev
õtted:
Ärinimi
Omandamise/
asutamise
aasta
Asukoht
Põhitegevusa
la
Osalus
(%)
Soetusmaksumus
(tuh €)
SIA Inbank Lat
via
2014
Läti
Finantseerimine
100
519
AS Inbank filialas
2019
Leedu
Pangandus, filiaal
AS Inban
k Spółka Akcyj
na Oddział
w
Po
lsce
2016
Poola
Pangandus, filiaal
AS Inban
k, odštěpný záv
od
2021
Tšehh
i
Pangandus, filiaal
Inbank T
echnologies OÜ
2015
Eesti
Riistvara rent
100
6 360
Maksekeskus Holding
OÜ
2015
Eesti
Val
dusettevõte
100
6 722
Inbank Payments OÜ
2019
Eesti
Val
dusettevõte
100
3
AS Aktiva Portfolio
2020
Eesti
Võlan
õuete ha
ldus
34
506
Maksekeskus AS
2016
Eesti
Maksete
enuste
osut
amine
30
4 203
Mobire Group OÜ
2021
Eesti
Täist
eenusr
ent
53
3 445
Mobire Eest
i AS
2021
Eesti
Täist
eenusr
ent
53
Mobire Latvija SIA
2021
Läti
Täist
eenusr
ent
53
Mobire Liet
uva UAB
2021
Leedu
Täist
eenusr
ent
53
Inban
k Fina
nce AS
2021
Eesti
Finantseerimine
100
33 135
Paywerk AS
2021
Eesti
Maksete
enuste
osut
amine
28,5
269
Inbanki
konsolide
erimisgrupi
ettevõtetest M
aksekes
kus AS, AS Ak
tiva Portfolio
ja Paywerk A
S on
sid
use
ttev
õtte
d ni
ng ülejä
änu
d on t
ütare
tte
võtt
ed.
Makseke
skus AS on ü
ks Eesti suur
im
aid
makselahenduste
pakkuja
id
, mis
tegutseb ka L
ätis ja Le
e
dus.
Seisug
a 31.1
2.2021 o
n i
nvesteering klassi
fitseeritu
d
müügio
otel varaks ja kajas
tub aruandereal „
Müügiks
hoitavad s
idusettev
õtted“. Invest
eeringut on ra
porteeritud
ärisegmen
dis „Invest
e
eringu
d“, vaata
l
isa 4.
AS Aktiv
a Portfolio on
loodud võlam
enetluse
efektiivsema
ks haldamis
e
k
s.
Pay
werk
AS
on alu
stav ettevõt
e, mis hakk
ab pakkuma pi
iriülest „ma
ksa hiljem“
teenust. Inb
ankil on uue
ettevõtteg
a hulk sün
ergiaid, mis v
õivad tul
e
vikus
toetada pang
a kasvu nii
senistel
kui ka uutel tu
rgudel.
Investeeri
nguid
sidu
set
tevõ
tete
sse
kajastataks
e kapitaliosalu
se meetodil.
Aastal 202
1
arvestati
kapitalio
salusel tulu sum
mas
335
tuhat euro
t
(20
20
:
414 t
uhat
eurot).
Sidusettevõtete bilansilised
väärtused
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Maksekeskus AS
4 203
3 689
AS Aktiva Portfolio
506
337
Paywerk AS
269
0
Bilansilised väär
tused kokku
4 978
4 026
87
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Sidusettevõtete
finantsinformatsioon
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
Maksekeskus AS
AS Aktiva Portfo
lio
Paywerk AS
Käib
evarad
5 101
2 727
744
Põh
ivar
ad
1 109
6 456
541
Lühiajalised kohustised
1 483
2 110
150
Pikaajalised kohustise
d
0
5 494
0
Müügi
tulu
6 090
680
0
Jaota
mata k
asum
3 679
-
349
-
175
31.12.2020
Käib
evarad
3 770
1 497
0
Põh
ivar
ad
782
3 013
0
Lühiajalised kohustised
1 423
1 003
0
Pikaajalised kohustise
d
0
2 585
0
Müügi
tulu
4 849
67
0
Jaota
mata k
asum
2 081
-
69
0
Mobire Group OÜ ostuanalüüs
Inbank oman
das 2021
.
aa
sta j
aanu
ari
s
53% osalu
se sõidukite
täisteenusr
endi ettevõt
tes Mobir
e.
Tehi
ngu
eesmärgik
s oli tugevd
ada Inbanki
positsiooni
autode finan
tseerimis
e
turu
l ning sisened
a uuenduslik
ku
püsitasul põh
inevasse au
tokasutuse ärimu
delisse. Ühist
sünerg
iat
nähakse
kasvuvõim
alustes
Läti
ja Leedu
turul.
Osalus %
53
Omandata
va ette
võtte oman
damise ku
upäev
25.01.2021
1
2
Tuhandetes eurodes
Õiglane v
äärtus
soetamisel
Raha j
a raha e
kvival
endid
313
Lae
nud ja nõud
ed
200
Põh
ivar
ad
35 003
Muud
finants
-
ja mittef
inantsva
rad
3 376
Saad
ud laenu
d
-
136
Muud k
ohustus
ed
-
31 862
Neto ide
ntifits
eeritav
ad va
rad ja kohu
stused
6 894
Firmav
äärtu
s
2 766
Välj
aostu ko
hustus
-
6 215
Omandatu
d ne
tovarad
3 445
1
2
Ost
uhind
Osaluse eest tasu
tud
-
3 100
Osaluse ees
t kuulub tas
umisele
2022, kajastatu
d finantskohustusena
-
345
Kokk
u ostuhi
nd
-
3 445
Tekkinud
firmaväärtu
s on tingitu
d tööjõust ja om
andatud
e
ttevõ
tte kasumlik
kusest.
Mo
bire kasum alates
ostuhetkest k
uni aruandekuupäevani 31.12.2021 moo
dustas 2202 tuhat eurot
ning
müügitulu 18 8
10
tuhat e
urot
, ning perioo
dil 01.01.202
1
-
31
.12.2021
vastav
alt
2375 tuha
t eurot
ja
20
935
tuhat eurot
. Kui
investe
ering oleks
kajastunud kon
solideeritud
aruandes alat
es 01.01.2
021, siis ol
eks konsolid
eeritud
ka
su
m 11
135 tuhat e
urot.
Ostu
-
müügi
leping sisald
ab Inbanki võim
alust o
mandada 10
0
% Mob
ire Group
OÜ osade
st,
seetõttu
kajastataks
e mittekontro
llivat osalus
t väljaostu
kohustusen
a.
Seis
uga 3
1.12.20
21 o
n
88
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
väljaostu
kohustust korri
geeritud vastav
alt tuleviku kasum
i eeldustega
nin
g diskont
omääraga (
13,5%)
,
vastava
te
prognoo
si
de asjakoha
sust
hi
nnata
kse
regul
aar
selt.
Investeeringutega seotud soetuse
d ja müügid
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Soetus
ed
Tüta
rettevõtte s
oetus
3 100
0
Siduse
ttevõte
te soetu
s
619
305
Soetused kokku
3 719
305
Müügid
Tüta
rettevõtte m
üügist la
ekunud
0
780
Müügid kokku
0
780
2020. aas
tal müüs In
bank oma 10
0
% osalu
se kasu
tusrendi täi
steenust pa
kkuvas ettevõ
ttes Inbank
Liising
AS (nüüdse nimega
Täisteenusliisingu AS). Müügitehing
u hinnaks oli 780 tuhat eurot, millest
375 tuhat
eurot kaja
stub kasumi
aruande k
irjel “Kasum
tütar
-
ja sidus
ettevõtetelt”
.
Inbank ei ole saa
nud
sid
usettevõtete
lt dividende.
89
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 14 Materiaalse
d varad
Materiaalsed vara
d
Tuhandetes eurodes
Autod
sh rendi
le antud
auto
d
Muu materiaalne
põ
hiva
ra
Kokku
Soetusmaksumu
s, 01.01.2021
274
0
1 458
1 732
Akum
uleerit
ud kulum
-
66
0
-
833
-
899
Perioodi alguse jää
kmaksumus
208
0
625
833
Soetus
ed läb
i äriühe
nduste
3 760
3 760
159
3 919
Soetused
18 306
17 589
627
18 933
Mahakandmised (soetusmaksumus)
-
1 925
-
1 860
-
25
-
1 950
Mahakandmised (akumuleeritud kulum)
452
424
0
452
Amortisatsioonikulu
-
41
0
-
404
-
445
Mobire amortisatsioonikulu
-
2 491
-
1 774
-
104
-
2 595
Perioodi lõpus jääkmaksumus
18 269
18 139
878
19 147
Soetusmaksumu
s, 31.12.2021
20 415
20 206
2 219
22 634
Akumuleeritud kulum
-
2 145
-
2 067
-
1 342
-
3 487
Jääkmaksumus
18 270
18 139
877
19 147
Tuhandetes eurodes
Autod
sh rendi
le antud
auto
d
Muu materiaalne
põ
hiva
ra
Kokku
Soetusmaksumu
s, 01.01.2020
247
0
1 253
1 500
Akum
uleerit
ud kulum
-9
0
-
652
-
661
Perioodi alguse jää
kmaksumus
238
0
601
839
Soetus
ed läb
i äriühe
nduste
0
0
0
0
Soetused
47
0
396
443
Mahakandmised (soetusmaksumus)
-
20
0
-
191
-
211
Mahakandmised (akumuleeritud kulum)
-
11
0
146
135
Amortisatsioonikulu
-
46
0
-
327
-
373
Perioodi lõpus jääkmaksumus
208
0
625
833
Soetusmaksumu
s, 31.12.2020
274
0
1 458
1 732
Akumuleeritud kulum
-
66
0
-
833
-
899
Jääkmaksumus
208
0
625
833
Mobire m
ateriaalsete v
arade amo
rtisatsiooni
kulu kajast
atakse konsoli
deerimisgru
pi vaates mu
ude
põhiteg
evusega seotud kulud
e koosseisus.
90
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 15
Vara kasutus
õigus
ja rendikohustised
Inbank rendi
b
erin
evaid kontoripin
dasid
ja sõi
dukeid
.
Rendi
lepingud on sõlmitu
d fikseeritud perio
odiks 1
kuni 5 aastat.
L
isandunud sõiduk
ite koosseisus k
ajastuvad tütar
ettevõtte soetu
sega arvele võetud
rendilepin
gud.
Vara kasutusõiguse jagunemine
Tuhandetes eurodes
Kontoripinnad
Sõidukid
Ko
kku
Jääkväärt
us, 01.01.2020
773
0
773
Lisandumised läb
i äriühenduste
0
0
0
Lisandumised
733
137
870
Amortisatsioon
-
476
-2
-
478
Valuut
akursi
erine
vus
-8
0
-8
Saldo
, 31.12.2020
1 022
135
1 157
Jääkväärt
us, 01.01.2021
1 022
135
1 157
Lisandumised läb
i äriühenduste
0
33 156
33 156
Lisandumised
1 429
0
1 429
Rendilepingu lõpetamised
0
-
5 945
-
5 945
Amortisatsioon
-
509
-
4 057
-
4 566
Saldo
, 31.12.2021
1 942
23 289
25 231
Rendikoh
ustuselt arv
estatud aruan
deaasta in
tressikulu ol
i
609
tuh
at e
urot (
20
20
:
25
tuhat eur
ot) ja
tasutu
d rendima
ksed
10
miljon
it
eurot (20
20
:
592
tuhat
eurot). Lühia
jaliste renti
dega seotud
rendikulu on
kajastatud
tegevuskulu
de koosseisus ja moodu
stas 202
1
. aast
al
102
tuhat e
urot (20
20
:
188
tuhat e
urot).
Diskontee
rimata rendimaksed, mida eel
datakse pärast aruandekuupäev
a
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Aasta 1
11 849
0
Aasta 2
9 214
0
Aasta 3
6 343
0
Aasta 4
3 902
0
Aasta 5
1 783
0
Üle 5 aasta
19
0
Saadaolev
ad diskonteerimata rendimakse
d kokku
33 110
0
91
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 1
6
Immateriaal
ne põhivara
Immateriaalne põhivara
Tuhandetes eurodes
Litsentsid
Tarkvara
Sisemiselt
gener
eeritud
tarkvara*
Firmavää
rtus
Kokku
Soetusmaksumu
s, 01.01.2021
164
9 275
3 101
6 157
18 697
Akum
uleerit
ud kulum
-
114
-
1 771
-
673
0
-
2 558
Perioodi alguse jää
kmaksumus
50
7 504
2 428
6 157
16 139
Soetus
ed läb
i äriühe
nduste
0
113
0
0
113
Soetused
0
3 408
2 402
2 766
8 576
Mahakandmised (soetusmaksumus)
-1
0
0
0
-1
Amortisatsioonikulu
-
11
-
1 948
-
445
0
-
2 404
Perioodi lõpus jääkmaksumus
38
9 077
4 385
8 923
22 424
Soetusmaksumu
s, 31.12.2021
163
12 796
5 503
8 923
27 385
Akumuleeritud kulum
-
125
-
3 719
-
1 118
0
-
4 962
Jääkmaksumus
38
9 077
4 385
8 923
22 423
Tuhandetes eurodes
Litsentsid
Tarkvara
Sisemiselt
gener
eeritud
tarkvara*
Firmavää
rtus
Kokku
Soetusmaksumu
s, 01.01.2020
143
5 319
1 193
6 157
12 812
Akum
uleerit
ud kulum
-
102
-
641
-
348
0
-
1 091
Perioodi alguse jää
kmaksumus
41
4 678
845
6 157
11 721
Soetus
ed läb
i äriühe
nduste
0
0
0
0
0
Soetused
21
3 956
1 908
0
5 885
Mahakandmised (soetusmaksumus)
0
0
0
0
0
Amortisatsioonikulu
-
12
-
1 130
-
325
0
-
1 467
Perioodi lõpus jääkmaksumus
50
7 504
2 428
6 157
16 139
Soetusmaksumu
s, 31.12.2020
164
9 275
3 101
6 157
18 697
Akumuleeritud kulum
-
114
-
1 771
-
673
0
-
2 558
Jääkmaksumus
50
7 504
2 428
6 157
16 139
* Sisemi
selt genereer
itud tarkv
ara arenduse
ks kapitalise
eritud kulu
d.
92
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Juhatus on läbi v
iinud firmaväärtust
e kaetava väärtu
se testid 31.12.2
02
1
ja
31.12.
20
20
s
eisuga.
Firmavä
ärtuse raha t
eenivateks ük
susteks loet
akse ärisegm
ente, mill
eks on Inban
k grupi ettev
õtted.
Firmavä
ärtus jagune
b järgmist
e
segm
entide vahe
l:
Firmav
äärtuse jagunem
ine segmentide va
hel
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Ärisegment
Eesti
3 004
238
Leedu
5 919
5 919
Kokku
8 923
6 157
Leedu fili
aali
ja Mo
bire
firm
aväärtuse ka
etav väärtu
s on leitud ka
sutusvää
rtuse põhjal, m
illeks on
koostatud
maksustam
iseelsed
kolme aasta ärit
egevuse r
ahavoo progn
oosid. Kasu
tusväärtus
e puhul on k
asutatud
diskont
eeritud rahavo
ogude me
etodit (DCF).
Diskontomääran
a
on k
asut
atud om
a
kapitali
hind (
Leedu
fi
liaa
l:
7,77
%
ja Mobi
re: 1
3
,5
%
) oli maksu
eelne ja
peegeldab sp
etsiifilisi r
iske, mis on v
astava turu
-
ning
majan
dusvaldkonn
aga seotu
d. Progno
osideks
on
kasu
tatud
pika
aja
lise
ks
k
asvumää
ra
ks 2%
tugin
edes
juhtkonna ootus
tele
, mis on
koo
sk
õlas
pik
aaja
lise
maj
andu
se k
asv
u oo
tuste
ga
ni
ng
tugined
es
va
rase
male
ko
gemuse
le v
asta
vas re
gio
oni
s.
Üksuse
kaetav väärtus
ei erine oluli
selt tema bi
lansilises
t väärtusest (sh
. firmaväärtu
s), mistõ
ttu ei ole
tehtud k
onsolideeritu
d finantsp
ositsiooni a
ruan
des korrigee
rimisi.
93
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 1
7
Muud
finantsvarad
ja muud varad
Muud varad
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Muud fi
nantsvarad
Maks
tud tag
atised
295
149
Viitnõuded
1 856
1 201
Muud finantsvarad kokku
2 151
1 350
Muud varad
Tulevast
e perioodide kul
u
2 525
772
Maksude et
temaksed
6
182
Muud v
arad
238
343
Muud varad kokku
2 769
1 297
Maksude
ettemakset
e all kajastu
b käibemaksu
arvestuses
t tulenev
ettemaks. Viitnõu
ded on lüh
iajalised
(1-
30 päev
a).
94
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 1
8
Klientide hoiuse
d
Hoiused
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Hoi
use
d
Hoiused kodumajapidamistelt
607 597
377 757
Hoiuse
d mittef
inantsette
võtete
lt
8 142
9 357
Hoiuse
d finan
tsettevõ
tetelt
2 118
4 227
Hoiused kokku
617 857
391 341
Hoiused klientide resid
entsuse lõikes
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Hoiused klien
tide residentsuse lõikes
Eesti
60 253
66 900
Saks
amaa
264 731
186 587
Poola
251 335
106 365
Austria
11 122
10 072
Holland
27 678
18 687
Leedu
2 404
2 523
Muud residentsused
334
207
Hoiused klien
tide residentsuse lõikes kokk
u
617 857
391 341
Hoiuste h
ulgas kajastu
b ka tekke
põhine intre
ssikohustis
summas 77
28 tuhat eurot
(31.12.20
20: 5636
tuhat euro
t).
95
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 1
9 Võlaväärtpab
erid
Võlaväärtpaberi
d
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Emitee
ritud
võlaväärtp
aberid
0
4 000
Kogu
nenud int
ressid
0
10
Võlaväärtpaberi
d kokku
0
4 010
Võlaväärtpaberite inf
ormatsioon
Võlaväärtpaberi
d
Nominaalhind
Ko
gus
Emiteerimi
se kuupäev
Lõpptä
htaeg
EE3300111673
250 000 EUR
16
28.02.2019
01.03.2021
Emiteeritu
d võlaväärtpa
bereid kajastat
akse bilansis kor
rigeeritud soetu
smaksumu
ses.
96
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa
20
Allutatud võl
av
äärtpab
erid
Allutatud võlaväärtpa
berid
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Emitee
ritud
allu
tatud v
õlaväärtp
aberid
37 153
17 653
Kogu
nenud int
ressid
34
-
90
Allutatud
võlaväärtpaberid
kokku
37 187
17 563
Allutatud võlav
äärtpaberite informatsioon
Allutatud
võlaväärtpaberid
Nominaalhind
Ko
gus
Int
ressimä
är
Emiteerimis
e või
noteerimise kuupäev
Lõpptäh
taeg
EE3300110964
1 000 EUR
6 503
7,0%
28.09.2016
28.09.2026
EE3300111590
10 000 EUR
315
8,5%
19.12.2018
tähta
jatu
EE3300001544
1 000 EUR
8 000
6,0%
19.12.2019
19.12.2029
EE3300002286
10 000 EUR
450
7,5%
01.11.2021
tähta
jatu
EE3300002302
1 000 EUR
15 000
5,5%
16.12.2021
15.12.2031
Inbanki al
lutatud võ
lakirjade hu
lgas on esim
ese taseme
omavahend
ite hulka kuu
luvad AT1 võ
lakirjad. AT
1
kapitaliin
strument
on tähtajatu al
lutatud finan
tsinstrum
ent, millega
AS
Inbank
kohustub täh
tajatult
maksma kv
artaalsei
d
kupon
gimaksei
d.
Antu
d kupongima
ks
ed või
b
AS
Inbank e
dasi lükat
a või lõp
etada
vastavalt v
ajadusel
e
. Tea
tud juhtudel o
n
AS
Inbank k
ohustatud võ
lainstrumendi
investorit
ele tagasi
maksma,
sellest tul
enevalt kaj
astab Inbank
AT1 võlakirju
kohustis
ena.
Finantsinsp
ektsiooni
nõusoleku
l on
õigus võ
lakirjad lunas
tada 5 aa
sta möödumis
el emiteer
imisest.
Allutatu
d võlaväärtpa
berid kajast
atakse bil
ansis korrige
eritud soetu
smaksumuses
kasutades s
isemist
intressim
äära. Sisem
ist intressim
äära mõjutav
ad lisaks kup
ongiintress
ile põhilis
elt tehingug
a seo
tud
kulutus
e
d, mi
s on kajast
atud võlakirja
de nominaalvää
rtuse muutu
sena ja
k
ajas
tatakse intr
essikulun
a
5-
aastas
e
perio
odi jooksul.
97
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa
21
Muud kohu
stised
Muud kohustised
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Finantskohu
stised
Tasumisele kuuluvad summad
21 292
10 068
Rend
ikohustu
s
26 494
1 168
Klientide ettemaksed
1 402
982
Finantskohustised kokku
49 188
12 218
Muud kohustised
Võla
d töötajate
le
2 147
1 964
Töötasudega
seotud maksud
711
480
Muud
kohustis
ed
438
366
Muud kohustised kokku
3 296
2 810
Tasumis
ele kuuluva
d summad sisa
ldavad laenu
andmisega s
eotud kohus
tisi klienti
dele ja partn
eritele ning
tegevus
kuludega seotud
makseid.
4664
tuhat
eurot selle
st moodustava
d Leedu fili
aali laenuan
dmisega
seotud kohust
ised partn
e
rite
le
(31.
12.20
20
: 6
484
tuhat
eurot). Rend
ikohustus
e
kohta vaat
a täpse
malt
l
isa 15
.
98
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 22
Tingi
muslikud kohustised
Potentsiaalsed la
enuandmise kohustised
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Tühistatavad tehingud
Kohustis lepingulises summas
5 485
7 448
sh kasutamata krediitkaardi limiit
3 460
5 111
Maksuh
alduril
on
erin
e
vates ri
ikides, kus
Inbank opere
erib,
õigus k
ontrollida
e
ttevõ
tte maksuarv
estust
3
kuni
10
aasta
jooksul ma
ksudeklaratsio
oni esitam
ise tähtajast n
ing vigade
tuvastamis
el määrata t
äiendav
maksusu
mma, intres
sid ning trahv
. Maksuhal
dur ei ole aa
statel 20
20
–
202
1
Inban
ki maks
uarve
stuse
ko
ntrol
le
läbi viinu
d.
Inbanki juhtko
nna hinnangul ei esine 20
21
. aasta
l selliseid
asjaolusid, m
ille tulemus
e
na v
õiks maksuh
aldur
määrata
Inbankil
e olulise t
äiendava m
aksusumm
a.
99
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 23 Aktsiakapi
tal
Aktsiakapital
Aktsiate arv
Nimiväärt
us
(tuh €)
Ülekurss
(tuh €)
Kokku
Algsaldo, 01.
01.2020
90 344
903
15 908
16 811
Aktsiapõhine ma
kse
600
6
174
180
Kokku enne a
ktsiaemissiooni
90 944
909
16 082
16 991
Aktsiate nimiv
äärtuse muutus 17.07.2020
9 094 400
909
0
909
Aktsiaemissioon
516 130
52
7 948
8 000
Vähe
ndus: akt
siaemi
ssiooni
ga seo
tud tehi
ngukul
ud
0
0
-
165
-
165
Lõppsaldo, 31.
12.2020
9 610 530
961
23 865
24 826
Algsaldo, 01.
01.2021
9 610 530
961
23 865
24 826
Aktsiapõhine ma
kse
90 000
9
598
607
Aktsiaemissioon
266 667
27
5 973
6 000
sh aktsiaemissiooniga seotud tehingukulud
0
0
166
166
Lõppsaldo, 31.
12.2021
9 967 197
997
30 436
31 433
Töötajat
ega seotud op
tsioonilepingu
te alusel
väljastatud
aktsiate koh
ta täpsem inf
o
l
is
as 2
4.
Suuremad aktsionärid, kelle osalus on üle 5%
Aktsion
äri nimi
Osaluse
suurus 31.12.2021
Cofi Inves
teeringud OÜ
26,62%
Luciano Orsero
9,00%
Roberto de Sil
vestri
8,50%
Andrea Agostinone
8,27%
Elio Tomaso Giovanni Cravero
7,68%
SCI IN Holdi
n
g
5,33%
Inbanki a
ktsiakapit
al koosneb 9
967
tuhan
dest aktsia
st (20
20
:
9611
tuhat aktsiat) nomin
aalväärtus
ega 0,10
eurot. Kõi
k emiteeri
tud aktsiad
on tasutud. Ü
lekurss
kajastab aktsi
ate nominaalv
äärtuse ja s
aadud
sis
sem
akse
te va
het.
100
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 24
Aktsiapõhise
d maksed
Inbank on sõlmin
ud juhatuse liikm
etega ja teiste
võtm
etöötajat
ega optsio
onilepingu
d, mis ann
avad õigus
e
soetada ett
evõtte aktsiaid kok
kulepitud tingimu
stel.
Töötajate optsio
oniprogramm
2021
2020
Keskmine
optsioonihin
d (€)
Optsioonide arv
Keskmine
optsioonihin
d (€)
Optsioonide arv
Algsaldo, 1. jaanu
ar
5,30
375 000
5,37
395 000
Väl
jastatud uu
ed opts
ioonid
12,50
150 400
-
0
Realiseeritud optsioonid
6,75
-
90 000
-
0
Tühist
atud op
tsiooni
d
12,90
-
2 000
6,75
-
20 000
Lõppsaldo, 31.
detsembe
r
7,60
433 400
5,30
375 000
K
ehti
vate o
ptsi
ooni
progra
mmi
de lõppt
ähtaj
ad
Väljastami
se aasta
Lõpptä
htaeg
Keskmine
optsioonihin
d (€)
Optsioonide arv,
31.12.2021
Optsioonide arv,
31.12.2020
2018
2021
6,75
-
90 000
2019
2022
4,84
285 000
285 000
2021
2024
12,90
148 400
-
Kokku
433 400
375 000
Aktsiao
ptsioonide r
ealiseerumis
e tingimuse
ks on kestev tö
ösuhe kolm
e aasta
möö
dudes ja I
nbanki tea
tud
finantse
esmärkide täi
tmine. Aktsi
aoptsioon
e ei saa välja v
õtta rahas.
Aktsiao
ptsiooni õigl
ane väärtu
s määrataks
e optsiooni vä
ljastamis
e kuupäeval. O
ptsiooni vä
ljastamise
kuu
päev
aks l
oetak
se s
eda
het
ke
, mil po
oled lep
pisid
omavah
el optsiooni tingim
ustes kokku. Optsi
ooni
õiglase v
äärtuse hin
damisel kasuta
b Inbank Bl
ack
-
Scholes
mudelit võt
tes arvess
e optsiooni välj
astamisega
seotud t
ingimusi.
Kasu
tatud on järgmisi sis
endeid:
•
kaalutud
keskmine a
ktsia väärtus:
12,9
0 eu
rot;
•
eel
da
tav
keskm
ine
vol
atiilsus:
10,5% (leitu
d Nasdaq Balti
börsi indek
si viimase aa
sta volatiils
use
alusel)
;
•
optsiooni
eluiga: 3 aa
stat
;
•
keskmine
riskivaba in
tressimäär:
-
0,2%.
Aktsiapõ
hise makseg
a seotud res
erv kajastub
omakapitali
koosseisus m
uu reserv
ina kolm
eaas
tase
perioodi j
ooksul. Iga
aruandep
erioodi lõpus h
indab Inb
ank, kui palju
aktsiaid e
eldatavalt r
e
alis
eeritakse
mitteturu
põhise hinn
aga ning korrig
eerib esi
algset reserv
i. Seisuga
31.12.202
1
on
reservi su
urus
59
1
tuha
t
euro
t (31.1
2.20
20
:
346
tuhat eurot)
.
202
1
. aasta joo
ksul on In
bank optsioonil
epingute
ga seotult t
einud tööjõu
kulu kokku su
mmas
281
tuhat
eurot (2
0
20
:
208
tuhat eurot).
Aastal 202
1
lunastati aktsiao
ptsioone
9
0 00
0 aktsia ostu
ks, seeläbi su
urendati a
ktsiakapitali
9
000 e
uro
võrra
nin
g tasutud ül
ekurss oli
59
8
tuhat
e
urot
.
101
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 2
5 Reservid
Rese
rvid
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Kohustuslik reserv
kapital
96
90
Vaba
tahtlik re
serv
1 330
1 330
Aktsiapõhiste ma
ksete reserv
591
346
Muu ak
umuleer
itud k
oondkas
um
-
296
-
238
Reservid kokku
1 721
1 528
Vas
tava
lt ä
rise
adus
tiku
le moo
dust
atak
se i
ga
-
aastasest pu
haskasumist
eraldis
kohu
stuslikku r
eservkapit
ali.
AS Inbank
üldkoosole
k on varasem
alt otsustanu
d reservid
e suurendami
st läbi vab
atahtliku res
ervkapitali
suuren
damise. Vabat
ahtlikku res
ervkapitali v
õib kasutada
ka aktsiaka
pitali suuren
damiseks, ku
id sellest
ei
või teh
a väljama
kseid aktsion
äridele.
Töötajat
ele väljasta
tud aktsiao
ptsioonide õig
lane väärtu
s kajastata
kse optsiooni
programmi k
ehtivuse
jooksul t
ööjõukulun
a ning omaka
pitalis akts
iapõhise ma
ksete reservin
a.
102
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 2
6
Finantsv
arade ja
-
kohustiste õigl
ane
väärtus
Finantsvarade ja
-
kohustist
e õiglane väärtus
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Varad
Õiglane v
äärtus
Bilansiline
maksumus
Tase
Õiglane v
äärtus
Bilansiline
maksumus
Tase
Nõuded ke
skpanka
dele
77 453
77 453
2
27 445
27 445
2
Nõuded kr
ediidiasutustele
17 870
17 870
2
19 784
19 784
2
Investeer
ingud võlak
irjadesse
7 684
7 684
3
13 618
13 618
3
Lae
nud ja nõud
ed
604 848
604 848
3
402 212
402 212
3
Muud
finantsvar
ad
2 151
2 151
3
1 350
1 350
3
Varad kokku
710 006
710 006
464 409
464 409
Kohustised
Klientide hoiused
617 857
617 857
2
391 341
391 341
2
Võlav
äärtp
aberi
d
0
0
3
4 010
4 010
3
Alluta
tud võlav
äärtpab
erid
30 382
29 524
2
14 954
14 476
2
Alluta
tud võlav
äärtpab
erid (AT1
)
7 663
7 663
3
3 087
3 087
3
Muud f
inants
kohusti
sed
49 188
49 188
3
12 218
12 218
3
Kohustised kokku
705 090
704 232
425 610
425 132
Tase 2 õig
lase väärtu
se hindamise
l kasutataks
e turu info
rmatsiooni (s
arnaste teh
ingute kurs
id ja
intressi
kõverad).
Tase 3 õig
lase väärtu
se hindamise
ks kasutata
kse diskont
eeritud rahavo
o hindamis
e meetodit. A
ktiivsel
turul not
eerimata fik
seeritud intr
essimäärag
a instrument
ide õiglan
e väärtus on hin
nangulis
elt võrdne
nende b
ilansilise ma
ksumusega. N
oteerimat
a fikseeritud in
tressimää
raga instrum
entide õig
last väärtust
hinnata
kse vastavalt
hi
nnangu
listele tulevast
e
le r
ahavoogudele
,
mida dis
konteeritaks
e
praegu
ste
intressim
ääradega, m
illel on sa
rnane krediidir
isk ja järe
lejäänud täh
taeg.
Investeer
ingud võlakirja
desse
õiglane v
äärtus ei erin
e olulisel
t bilansilise
st väärtus
est, õiglase v
äärtuse
hierarhi
as liigitatu
d Tase 3.
Klientidel
e antud väikela
enud ning jär
elmaks
on toot
e tüübilt lüh
iajalised. I
nbanki poolt v
äljastatud
tarbimis
laenude sis
emine intre
ssimäär on võ
rreldaval ta
semel turul
võrreldavate
le laenutood
etele
pakutav
a intressim
ääraga.
K
okkuvõtv
alt ei ole õigl
ane turuint
ress ja ka la
enude õiglan
e väärtus o
luliselt
muutun
ud laenuperioo
di jooksul
ning võib ö
elda, et la
enude bilans
iline väärtus
ei erine olu
liselt ne
nde
õiglases
t väärtusest. K
lientidel
e antud laenu
d on liigitatu
d Tase 3.
Ette
võtetel
e antud l
aenud
on piisav
alt lühiaja
lised ja intr
essikeskkond on
olnud alat
es laenud
e
välja
stamise
hetkest s
tabiilne, m
istõttu juhtkonn
a hinnangu
l nende õi
glane väärtu
s ei erine o
luliselt bilans
ilisest
väärtuse
st. Ettevõtetel
e antud
la
enud on liigitatu
d
Tase 3.
Fikseerit
ud in
tressimäär
adega klientide hoiuse
d
on valdava
s osas lühiaj
alised. Inban
ki poolt vas
tu võetud
tähtajal
iste hoiust
e
ning
saadud laen
ude intressi
määr on võrre
ldaval tase
mel turul võ
rreldavate le
pingute
intressim
ääraga. Ko
kkuvõtvalt e
i ole õiglane
turuintr
ess j
a ka saadu
d hoius
te ning laenu
de õigl
ane väärtus
103
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
olulisel
t muutunud h
oiuseperioo
di jooksul n
ing võib öel
da, et saadu
d hoiuste n
ing laenude
bilansiline
väärtus
ei erine olulis
elt nend
e õiglasest vä
ärtusest. Õig
lase väärtu
se hierarhia
s on need liig
itatu
d Tase 2.
Võlaväärtp
aberid
emite
eriti turuting
imustel. Ju
htkonna hin
nangul on t
änased intr
essid võrrel
davad,
seetõttu v
õlakirjade
bilansilin
e väärtus kaja
stab nend
e õiglast väärtu
st. Õiglas
e väärtuse hi
erarhias liig
itatud
Tase 3
.
Allutatud
võlaväärtpabe
rid
on noteer
itud Nasdaq
Balti börsil nin
g õiglan
e väärtus on
tuletatav turu
l
toimunud
tehinguaj
aloo põhjal. S
eetõttu on v
õlaväärtpa
berid õiglas
e väärtuse t
aseme hiera
rhias lii
gitatud
Tase 2
.
Allutatud
võlaväärtpabe
rid (AT1)
on
emiteeritud t
urutingimus
tel ning hinn
ates tänast v
õlakirjade
intressi
turgu võib öel
da, et turu
tingimused on
sarnase
d ning seega
ei erine võl
akirjade õiglan
e väärtus
olulisel
t nende bilans
ilisest vä
ärtusest, õigla
se väärtus
e hierarhias li
igitatud Tas
e 3.
104
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 2
7
Seotud osapooled
Juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Juhat
use ja nõ
ukogu li
ikmete
le arve
statud tas
ud
1 189
897
Inbanki
seotud isikute
ks loetakse:
•
juhatus
e ning nõukogu
liikmed ja n
endega s
eotud pereliikm
ed ning ett
evõtted (ed
aspidi juhtkon
d);
•
siduset
tevõtted;
•
emaettevõ
te ning ema
ettevõtet k
ontrollivad võ
i selle üle o
lulist mõju o
mavad isiku
d.
Saldod a
ruan
depe
rioo
di lõ
pu sei
suga
Tuhandetes eurodes
31.12.2021
31.12.2020
Saldod aruandeperioodi lõpu seisuga
Juhtkond
Sid
usettev
õtte
d
Kokku
Juhtkond
Sid
usettev
õtte
d
Kokku
Investeer
ingud võlak
irjadesse
0
7 684
7 684
0
3 537
3 537
Lae
nud ja nõud
ed
84
0
84
17
0
17
Hoiused ja võlakirjad
1 100
0
1 100
1 266
0
1 266
Tehingud
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Tehingud
Juhtkond
Sid
usettev
õtte
d
Kokku
Juhtkond
Sid
usettev
õtte
d
Kokku
Intres
situl
ud
1
172
173
0
0
0
Intres
sikul
ud
80
0
80
41
0
41
Ostetu
d teenu
sed
434
0
434
27
0
27
Tabelis o
n toodud ül
evaade olulis
ematest tehin
gutest ja sa
ldodest seo
tud osapoo
ltega. Inban
k finantsee
rib
konsolid
eerimisgruppi
kuu
luvaid tütar
-
ja sidus
e
ttevõt
teid ja filiaale lühi
-
ja pikaajalis
te laenudega
, mis on
välja antu
d turutingim
ustel. Intr
essimä
ärad on
vahemikus
0,58
-
4
% (20
20
:
1,
86
-
5%
).
Laen
ud
tütarettev
õtetele ja
filiaalidele
on konsolid
eeritud finant
saruannete
s elimineeritu
d. Juhtkonn
a laenud (sh.
järelmaks)
on väljasta
tud turutingi
mustel, mill
ede intressim
äär
ad on
vastav
alt
5,9
%
(20
20
: 0
-
10,9
%).
Sid
uset
tev
õttel
t
o
n
laekunud
müüdud võlanõu
ete ees
t
5776
tuhat eurot (2
0
20
:
3958
tuhat
eur
ot). Seotud
osapool
telt kaasatud h
oiuste in
tressimäär v
astab kliend
ile pakutava
le intressimää
rale, intre
ssivahemik
1,1
-
2,25
% (20
20
:
0,6
-
2,6
%).
105
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Aastal 202
1
lunastati juh
atuse ja nõuk
ogu liikmet
e poolt aktsiao
ptsioone
6
0 00
0 aktsia ostu
ks (20
20
:
20
000 aktsia ostu
ks).
Inbank on
sõlminud ü
he juhatuse l
iikmega lep
ingu, milles
on määratu
d lepingu lõpe
tamise korr
al
lahkumishüvi
tis, mis
võrdub kuuekordse k
uutasuga
. Ülejäänu
d juhatuse liikmeteg
a on sõlmitud lepingu
d,
milles
e
i ole
lepingute lõ
petamisel e
tte nähtud l
ahkumishüvit
isi. Lepingu
s reguleeri
mata valdkond
ade
vaidluse
korral on se
otud osapo
oled leppinu
d kokku lähtu
da Eesti Vab
ariigis keht
ivast sea
dusandlusest
.
Juhatus h
indab sellis
e võimaliku
kohustise r
ealiseerumi
st väga ebatõ
enäoliseks.
106
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 2
8
Bilansipäevaj
ärgsed sündmused
Õigusli
ku struktuuri ü
htlustami
se käigus lii
detakse ühe
ks ettevõtt
eks Inbank Te
chnologies O
Ü ja
Mak
seke
sku
s Hold
ing OÜ
, mi
lle
kaud
u juhitak
se Inbanki osalust Maksekeskus
AS
-
is ja Mobir
e Group OÜ
-
s.
Pärast tehin
gu registreer
imist äriregist
ris saab ühinenud ettevõ
tte nimeks Inban
k Ventures OÜ. Ühi
nemine
leiab aset 202
2. aasta esimese poolaa
sta jooksul.
Tehing ei mõjut
a
Inb
anki majandus
teg
evust.
Inbank mü
üb oma 29,8% osalu
se
Mak
seke
sku
se
s,
müügi
te
hing
viiak
se lõ
pule
2022
.
aasta esime
ses p
oole
s.
Inbank in
vesteerib m
üügist saadud tu
lu rahvu
svahelisse la
ienemisse K
esk
-
ja I
da
-
E
uroopa
reg
ioon
is.
107
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 2
9
Emaettevõ
tte konsolideerimata
finantsseisundi aruanne
Tuhandetes eurodes
Lisa
31.12.2021
31.12.2020
Varad
Nõuded ke
skpanka
dele
77 453
27 445
Nõuded kr
ediidiasutustele
14 217
19 706
Investeer
ingud võlak
irjadesse
7 684
13 618
Lae
nud ja nõud
ed
571 560
397 680
Inves
teeri
ngud tütar
-
ja s
idusettevõte
tesse
40 522
3 773
Mater
iaals
ed var
ad
360
406
Vara k
asutusõ
igus
1 863
892
Immat
eria
alsed va
rad
19 527
16 112
Muud
finantsvar
ad
2 767
143
Muud v
arad
1 493
3 158
Edasi
lükku
nud tulum
aksu var
a
2 402
2 170
Varad kokku
739 848
485 103
Kohustised
Klientide hoiused
617 834
391 341
Muud f
inants
kohusti
sed
14 203
12 061
Tulum
aksuk
ohusti
s
280
756
Edasi
lükku
nud tulum
aksuko
hustis
51
7
Muud
kohustis
ed
2 472
2 623
Võlav
äärtp
aberi
d
0
4 010
Alluta
tud võlav
äärtpab
erid
37 187
17 563
Kohustised kokku
672 027
428 361
Omakapital
Akt
siakapi
tal
23
997
961
Ülekurss
23
30 437
23 865
Kohustuslik reserv
kapital
25
96
90
Muud res
ervid
25
1 625
1 438
Jaota
mata k
asum
34 666
30 388
Omakapital kokku
67 821
56 742
Kohustised ja omakapital kokku
739 848
485 103
1. juulist
2021 alus
tas tegevust
100%
AS
-
i
Inb
ank tü
tare
tte
võte
I
nbank Fin
ance AS, m
ille kaudu
pakutakse
Eesti tu
rul tarbimisfin
antseerim
istooteid. Üm
berkorraldu
s mõjutas In
banki eral
diseisvaid aru
andeid,
kuid ei
oma mõju
konsolide
eritud vaates.
108
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa
30
E
maettevõtte konsolideer
im
ata
koondkasumiaruan
ne
Tuhandetes eurodes
2021
2020
Intressitulu sisemise intressimäära meetodil
36 670
38 881
Intressikulu
-
8 982
-
7 848
Neto intressitul
u
27 688
31 033
Tee
nustasut
ulu
1 393
1 119
Tee
nustasuk
ulu
-
2 803
-
2 304
Neto teenustasutulu
-
1 410
-
1 185
Muud põ
hitege
vuseg
a seotud t
ulud
3 458
1 676
Neto intressi
-
ja teenustasu
t
ulu ja muud tulud kokku
29 736
31 524
Tööjõukulud
-
8 764
-
8 341
Turu
nduskul
ud
-
2 072
-
1 453
Hald
uskulud
-
4 712
-
3 964
Põhiv
ara kul
um
-
2 902
-
2 048
Tegevuskulud kokku
-
18 450
-
15 806
Kasum enne sidusettevõtete kasumit ja laenude allahindluse kulu
11 286
15 718
Kasum s
idusette
võtetel
t
-
150
0
Lae
nude alla
hindlus
e kulu
-
5 551
-
10 660
Aruandeperioodi kasum enne tulumaksu
5 585
5 058
Tulum
aks
-
1 336
-
767
Aruandeperioodi puhaskasum
4 249
4 291
Muu koondkas
um, mida võib hiljem klassifi
t
seerida ka
sumiaruandess
e
Realiseer
umata kursiv
ahed
-
58
-
219
Aruandeperioodi koondkasum
4 191
4 072
109
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 31
Emaet
tev
õt
te rahavoogude aruanne
Tuhandetes eurodes
Lisa
2021
2020
Rahavood ärit
egevusest
Saad
ud intres
sid
5
37 087
38 972
Makstud intressid
5
-
6 857
-
5 931
Saad
ud teen
ustasud
6
1 393
1 119
Makstu
d teenu
stasud
6
-
2 803
-
2 304
Muud s
aadud tas
ud
3 458
1 676
Makstud tööjõu
kulud
-
8 969
-
8 303
Makstud haldus
-
ja turu
nduskul
ud
-
4 830
-
6 764
Tasu
tud ettev
õtte tulum
aks
-
1 939
-
693
Rahavood
äritegevusest enne äritegevusega seotud varade ja kohustiste muut
ust
16 540
17 772
Äritege
vusega seotud v
arade muutus
Lae
nud ja nõud
ed
-
212 623
-
74 557
Kohustuslik reserv
keskpankades
-
5 151
1 812
Muud v
arad
-
959
-
1 316
Äritegevusega seotud kohustiste muutus
Klientide hoiused
224 482
11 905
Muud
kohustis
ed
-
657
1 399
Neto
rahav
ood ä
ritege
vuse
st
21 632
-
42 985
Rahav
ood i
nvestee
rimist
egevu
sest
Investeer
ingud võlak
irjadesse
-
6 279
-
13 627
Võlakirjade tagasimaksed
12 236
0
Soet
atud m
ateria
alne ja im
materi
aalne p
õhiv
ara
-
5 868
-
5 976
Tüta
r
-
ja siduse
ttevõte
te soetu
s
-
3 814
334
Neto
ra
hav
ood
inv
est
eeri
mist
ege
vu
sest
-
3 725
-
19 269
Rahavood
finantseerimis
tegevusest
Aktsiakapitali sisse
makse (sh ülekurss)
6 607
8 180
Emitee
ritud
allu
tatud v
õlaväärtp
aberid
19 500
0
Tag
asi maks
tud võl
aväärt
paberi
d
-
4 000
0
Rendikohustuste tagasimaksed
-
623
-
592
Neto rahavoo
d
finants
ee
rimis
tegevusest
21 484
7 588
Valuut
akursi
muutus
te mõju
-
23
301
Raha ja raha ekvi
valendid aruande
perioodi alguses
44 398
98 763
Raha j
a raha ek
vivale
ntide m
uutus
39 368
-
54 365
Raha ja raha ekvi
valendid
aruandeperioodi lõpus
83 766
44 398
110
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Lisa 3
2
Emaettevõ
tte konsolideerimata
omakapitali muutust
e aruanne
Tuhandetes eurodes
Aktsiakapit
al
Ülekurss
Kohustuslik
reservkapit
al
Mu
ud re
ser
vid
Jaotamata
kasum/
kahjum
Omakapital
kokku
Saldo
, 01.01.2020
903
15 908
88
1 463
26 086
44 448
Aktsiakapitali sissemakse
58
7 957
0
0
0
8 015
Aktsiapõhiste ma
ksete reserv
0
0
0
194
13
207
Reservkapitali moodustamine
0
0
2
0
-2
0
Aruandeperioodi
koondkasum
0
0
0
-
219
4 291
4 072
Saldo
, 31.12.2020
961
23 865
90
1 438
30 388
56 742
Valitseva ja olulise mõju all olev
ate osaluste bilansiline väärtus
-
3 774
-
3 774
Valitseva
ja olulise mõju all oleva
te
osa
luste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil
9 743
9 743
Korrigee
ritud konsol
ideerimata omakapit
al, 31.12.2020
36 357
62 711
Saldo
, 01.01.2021
961
23 865
90
1 438
30 388
56 742
Aktsiakapitali sissemakse
36
6 572
0
0
0
6 608
Aktsiapõhiste ma
ksete reserv
0
0
0
246
35
281
Reservkapitali moodustamine
0
0
6
0
-6
0
Aruandeperioodi
koondkasum
0
0
0
-
59
4 249
4 190
Saldo
, 31.12.2021
997
30 437
96
1 625
34 666
67 821
Valitseva ja olulise mõju all olev
ate osaluste bilansiline väärtus
-
40 522
-
40 522
Valitseva ja olulise mõju all olev
ate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil
51 718
51 718
Korrigee
ritud
konsolideeri
mata omakap
ital, 31.
12.2021
45 862
79 017
111
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Juhatuse kinnitus
AS
-
i
Inbank juh
atus deklareer
ib oma
vastu
tust Inbanki 20
2
1
. aasta raam
atupid
amise aas
taaruand
e
koostam
ise eest ja k
innitab, et:
•
juhatus
e parima t
eadmis
e kohaselt an
nab koos
tatud konso
lideeritu
d raamatupi
damise a
astaarua
nne
õig
e j
a õi
glase
ü
levaa
te
AS
-
i Inb
ank konsolid
eerimisgrup
pi kaasatud ettevõ
tete kui
terv
iku
var
adest,
kohustu
stest, finants
seisundist
ja kasumist
või kahjumist n
ing tegevus
aruanne an
nab õige ja õi
glase
ülevaate AS
-
i Inbank
kui ka
AS
-
i Inban
k konsolide
erimisgruppi
kaasatud et
tevõtete kui
te
rv
iku
äritegevu
se arengus
t ja tulemust
est ning finan
tsseisundist
ning sisa
ldab peamiste r
iskide ja kah
tluste
ki
rje
ldust;
•
Inbanki k
onsolideeritu
d raamatup
idamise aast
aaruanne on
koostatud
kooskõlas rahv
usvahelis
te
finant
saruandlu
se standardi
tega (IF
RS), nagu
need on va
stu võetu
d Euroopa L
iidu pool
t.
Priit Põldoja
juhatuse e
simees
112
AS
INBANK
2021.
AASTA KONSOL
IDEERITUD
MAJANDUS
AASTA ARUANNE
Kasumi jaotamise et
tepanek
AS
-
i
Inbank juh
atus teeb aktsion
äride üldkoosol
ekule ettepan
eku kasumi jaotamis
eks järgnevalt:
•
suunata eelm
iste perioodid
e
jaotam
ata kasumi kooss
eisu
10 9
59
tuhat eurot;
•
kohustu
slikku reservk
apitali
4
tuhat eurot.